Dataset Viewer
text
stringlengths 279
734k
| id
stringlengths 47
47
| dump
stringclasses 96
values | url
stringlengths 15
1.68k
| date
stringdate 2013-05-18 09:01:12
2024-04-25 15:34:01
| file_path
stringlengths 110
155
| language
stringclasses 5
values | language_score
float64 0.3
1
| language_script
stringclasses 1
value | minhash_cluster_size
int64 1
95.7k
| top_langs
stringclasses 1
value |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Njuikes sisdollui
Vis/skjul sidefelt
Oza
Ráhkat dovddaldaga
Persovnnalaš bargoneavvu
Ráhkat dovddaldaga
Čálit sisa
Sider for utloggede bidragsytere
lassedieđut
Ságastallan
Rievdadusat
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Wikipedia birra
Buot siiddut
Summal siidu
Veahkki
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Ođđaseamos rievdadusat
Ođđa siiddut
Doaimmat
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Sádde gova
Erenoamáš siiddut
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Datasiidu
Skriv ut/eksporter
Opprett en bok
Last ned som PDF
Čálihanveršuvdna
Eará prošeavttaide
Wikimedia Commons
Gielat
På denne Wikipedia-utgaven finner man språklenkene i toppen av siden på motsatt side av artikkeltittelen.
Gå til toppen
.
Vis/skjul innholdsfortegnelsen
Kategoriija
:
Riegádeamit 1430
80 gielaide
Аԥсшәа
Afrikaans
العربية
Asturianu
Azərbaycanca
تۆرکجه
Беларуская
Беларуская (тарашкевіца)
Български
বাংলা
বিষ্ণুপ্রিয়া মণিপুরী
Brezhoneg
Bosanski
閩東語 / Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄
Нохчийн
کوردی
Čeština
Cymraeg
Dansk
Deutsch
English
Esperanto
Español
Eesti
Euskara
فارسی
Suomi
Français
Frysk
贛語
Galego
עברית
Magyar
Հայերեն
Bahasa Indonesia
Íslenska
Italiano
日本語
ქართული
한국어
Kurdî
Latina
Lëtzebuergesch
Latviešu
Македонски
Malti
မြန်မာဘာသာ
नेपाल भाषा
Norsk nynorsk
Norsk bokmål
Occitan
Polski
پنجابی
Português
Română
Русский
संस्कृतम्
Scots
Srpskohrvatski / српскохрватски
ၽႃႇသႃႇတႆး
Simple English
Slovenčina
Slovenščina
Shqip
Српски / srpski
Svenska
Kiswahili
Тоҷикӣ
ไทย
Tagalog
Türkçe
Татарча/tatarça
Українська
اردو
Oʻzbekcha/ўзбекча
Tiếng Việt
Winaray
中文
Bân-lâm-gú
粵語
Rievdat liŋkkaid
Kategoriija
Ságastallan
davvisámegiella
Loga
Rievdat
Rievdat gálddu
Geahča historjjá
Eanet
Loga
Rievdat
Rievdat gálddu
Geahča historjjá
Veahkki
Wikipedia
Riegádeamit
1430
◄◄
◄
1425
·
1426
·
1427
·
1428
·
1429
·
1430
·
1431
·
1432
·
1433
·
1434
·
1435
►
►►
Geahča maid:
Jápmimat 1430
Wikimedia Commonsis
lea eanet materiála fáttá
1430 births
birra.
Artihkkalat kategoriijjas "Riegádeamit 1430"
Dán kategoriijas lea dušše čuovvovaš siidu.
M
Antonello da Messina
Vižžojuvvon čujuhusas
https://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategoriija:Riegádeamit_1430&oldid=253629
Kategoriijat
:
Riegádeamit 1400 logus
1430
|
<urn:uuid:ae202cd9-f156-4173-94d0-452b9275968c>
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Kategoriija:Rieg%C3%A1deamit_1430
|
2023-02-04T12:02:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-06/segments/1674764500126.0/warc/CC-MAIN-20230204110651-20230204140651-00589.warc.gz
|
sme
| 0.99828
|
Latn
| 1
|
{}
|
Under ICOMs generalforsamling i Praha i fjor ble det vedtatt ny internasjonal museumsdefinisjon. Oversettelse av den nye definisjonen er nå tilgjengelig på bokmål, nynorsk, nordsamisk, sørsamisk og lulesamisk.
Bokmål
Et museum er en ikke-kommersiell, permanent institusjon i samfunnets tjeneste, som forsker på, samler, konserverer, fortolker og formidler materiell og immateriell kulturarv. Museene er åpne for publikum, tilgjengelige og inkluderende, og fremmer mangfold og bærekraft. De opererer og kommuniserer etisk og profesjonelt, legger til rette for bred deltakelse fra samfunnet og tilbyr varierte opplevelser for utdannelse, underholdning, refleksjon og kunnskapsdeling.
Nynorsk
Eit museum er ein ikkje-kommersiell permanent institusjon i samfunnet si teneste, som forskar på, samlar, konserverer, fortolkar og formidlar materiell og immateriell kulturarv. Muséa er opne for publikum, tilgjengelege og inkluderande, og fremjar mangfald og berekraft. Dei opererer og kommuniserer etisk og profesjonelt, legg til rette for brei deltaking frå samfunnet og tilbyr varierte opplevingar for utdanning, underhaldning, refleksjon og deling av kunnskap.
Nordsamisk
Musea lea eahpegávppálaš, servodaga bálvaleaddji bissovaš institušuvdna, mii dutká, čoaggá, seailuda, dulko ja gaskkusta ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš kulturárbbi. Museat leat rahpasat álbmogii, olámuttolaččat ja fátmmasteaddjit, ja ovddidit máŋggabealatvuođa ja ceavzilvuođa. Dat doibmet ja gulahallet etihkalaččat ja ámmátlaččat, oktan oktasašgottiid oassálastimiin, ja fállet molsašuddi vásihusaid oahpu, guoimmuheami, smiehttama ja diehto- ja máhttojuohkima dihtii.
Sørsamisk
DEFINISJOVNE MUSEUMISTIE
Museume lea ij-kommersijelle, ihkuve institusjovne seabradahken dïenesjisnie, mij materijelle jïh immaterijelle / jielije jïh aerpievuekien kultuvreaerpiem dotkoe, tjöönghkie, gorrede, toelhkeste jïh dan bïjre beavna. Museumh leah ræhpas vuartasjæjjide, jaksoes jïh feerhmeles, jïh gellievoetem jïh nænnoesvoetem eevtjieh. Dah berkieh jïh gaskesedtieh etihken mietie jïh maehtehtjelaakan, sjïehteledtieh ihke seabradahke maahta meatan årrodh vijrieslaakan, jïh jeereldihkie dååjresh ööhpehtæmman, sjollehtæmman, ussjedadtemasse jïh daajroejuekiemasse faalehtieh.
Lulesamisk
MIJ LA DÁVVERVUORKKÁ:
Dávvervuorkká la iehpe-kommersiála, stuoves institusjåvnnå sebrudagá dievnastusán, mij materiála ja iehpemateriála kultuvrraárbev tjoahkki, vuorkki, dålkku, dutká ja gaskos. Dávvervuorká li gæhttjijda rahpasa ja sebrudahtte, ja moattebelakvuodav ja guoddelisvuodav åvdedi. Dávvervuorká etihkalasj ja profesjonella láhkáj doajmmi ja guládalli, láhtji dilev vijdes oassálasstemij sebrudagás ja målsudahkes muossádimijt fálli váj oahppá, suohtastallá, reflektieri ja máhtov juohká.
Engelsk
A museum is a not-for-profit, permanent institution in the service of society that researches, collects, conserves, interprets and exhibits tangible and intangible heritage. Open to the public, accessible and inclusive, museums foster diversity and sustainability. They operate and communicate ethically, professionally and with the participation of communities, offering varied experiences for education, enjoyment, reflection and knowledge sharing.
|
<urn:uuid:e68060d4-acce-4169-973f-a95d75e53c4a>
|
CC-MAIN-2024-18
|
http://norskicom.no/tag/museumsdefinisjon/
|
2024-04-16T03:48:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2024-18/segments/1712296817043.36/warc/CC-MAIN-20240416031446-20240416061446-00858.warc.gz
|
sme
| 0.961888
|
Latn
| 7
|
{}
|
Sávvet ahte dá lea juoga mii sáhtášii veahkehit ohppiid ráhkkanahttit joatkkaskuvlii.
Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus bovde nuoraidskuvlla- ja joatkkaskuvllaohppiid LeaksoKaféai eahkediid.
Ulbmil lea veahkehit ohppiid buoridit iežaset gelbbolašvuođa reálafágain, ja fállet ge sidjiide fágalaš leaksoveahki matematihkas, luonddufágas ja eará reálafágain.
Guossohit borramuša
LeaksoKaféa lea Sámi joatkkaskuvlla váldofeaskáris ja lea rabas gaskavahkkuid.
Dan oktavuođas lea eaŋkilis guossoheapmi, gos oažžu liegga juhkamuša ja herskkožiid nuvttá.
|
<urn:uuid:9c08ec7e-e584-474b-ad08-ec353e8be1da>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.avvir.no/fallet-leaksoveahki-nuoraidskuvlla-ja-joatkkaskuvllaohppiide/
|
2023-06-10T01:53:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-23/segments/1685224656869.87/warc/CC-MAIN-20230609233952-20230610023952-00157.warc.gz
|
sme
| 1.000008
|
Latn
| 2
|
{}
|
Lean davvisámi visuálalaš artista, fotográfa, girječálli ja čálli, šaddan Álttás muhto ássan Čáhcesullos. Govvideapmi lea mu deháleamos dáiddalaš dovddaheapmi muhto mun geavahan eará vugiid maiddái iehčan dáiddagis.
Lean ieš oahppan fotográfa ja mus lea alit oahppu servodatfágain, sosiálaantropologiijas, folklorestihkas ja sámekultuvrralaš oahpus Romssas ja Bergenis.
Mun čállán maiddái dáidagiid birra freelancerin, grafihkalaš designer ja govven maiddái earáid ovddas. Dáiddárin lihkkun ahte mu daidda lea seaguhus dokumentára ja dáiddalaš govvideami gaskal.
Mu maŋimuš čájáhus Let the river flow (2018-2020) mas OCA lei kuráhtora čájehuvvui Oslos, Stockholmmas, Kárášjogas ja davvi-Romssas. Lean almmuhan govva girjjiid Synnøve Persen (2018) ja Mari Boine (2017), dat maŋimuš girji maid mun lean čállán lea Mázejoavku historjá birra, sámi artistajoavku Mázejoavku. Indigenous Collectivity and Art (DAT/OCA 2020). 2021 almmuhan girji Riddu Riđđu birra sin 30 jagi ávvudeami geažil, ja dan girjjis lean mun čálli ja govva doaimmaheaddji.
I am a northern Sámi visual artist photographer, author and writer, born in Álta/Alta, living in Čáhcesuolu/Vadsø. Photography is my foremost artistic expression, but I also utilize other materials.
I am self-taught as a photographer, and have a higher degree with social anthropology, folkloristics, social science and Sámi cultural studies from the universities in Romsa/Tromsø and Bergen. I am also a published author, writing about art on a freelance basis, do graphic design and photo commissions. In addition to SDS, I am a member of Foreningen Samiske Forfattere. In art, I like the intersection between documentary- and art photography. My last exhibition is Let the river flow (2018-2020), curated by OCA and shown in Oslo, Stockholm, Kárášjohka and Sør-Troms. I have published photographic book about the artists Synnøve Persen (2018) and Mari Boine (2017, and my last book is about the history of Mázejoavku, a Sámi artist collective, Mázejoavku. Indigenous Collectivity and Art (DAT/OCA 2020). In 2021, the 30-year anniversary book about the international Indigenous festival Riddu Riđđu was published, of which I am the editor of text and photographs.
Jeg er en nordsamisk kunstner, fotograf, forfatter og skribent, født og oppvokst i Áltá/Alta, bosatt i Čáhcesuolu/Vadsø. Fotografi er mitt fremste kunstneriske uttrykk, men jeg bruker også andre materialer i kunsten.
Jeg er autodidakt som fotograf, og har en samfunnsvitenskapelig cand. mag. med fagene sosialantropologi, folkloristikk, samfunnsfag og samisk kulturkunnskap fra Tromsø og Bergen. Jeg er forfatter og kunstskribent på frilansbasis og gjør grafisk design og fotooppdrag for andre virksomheter. I tillegg til SDS er jeg medlem av Foreningen Samiske Forfattere. Som kunstner liker jeg skjæringspunktet mellom dokumentar- og kunstfotografiet. Min siste utstilling er Let the river flow (2018-2020), kuratert av OCA og vist i Oslo, Stockholm, Kárášjohka og Sør-Troms, og min neste er Nasjonalmuseets åpningsutstilling i 2022. Jeg har utgitt fotografiske bøker om kunstnerne Synnøve Persen (2018) og Mari Boine (2017), og om den samiske kunstnergruppa Mázejoavku, Mázejoavku. Indigenous Collectivity and Art (DAT/OCA 2020). I 2021 kom boka til 30-årsjubileet til den internasjonale urfolksfestivalen Riddu Riđđu ut, der jeg er både tekst- og bilderedaktør.
|
<urn:uuid:a7f5ce15-de7e-46dd-8f96-2ce6c33beb83>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://samidaiddar.no/en/sami-artist-catalogue/susanne-haetta/
|
2023-03-28T14:33:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-14/segments/1679296948867.32/warc/CC-MAIN-20230328135732-20230328165732-00246.warc.gz
|
sme
| 0.995686
|
Latn
| 3
|
{}
|
Suomâ vuáđulahâváljukodde poođij kolliđ Säämist 2–3.4.2024, já 2.4. tast lâi teivâdem Sämitiggijn. Njuhčâmáánu 27. peeivi 2024 alemus haldâttâhriehti lâi meridâm, et ive 2023 sämitiggevaaljah kalgeh uárnejuđ uđđâsist, tastko toh iä lamaš laavâ miäldásiih. Suijân toos lii tot, et vaaljâluvâttâlmân iä lamaš merkkejum 72 olmožid, kiäin alemuu haldâttâhrievti mielâst lii vuoigâdvuotâ jienâstiđ sämitiggevaaljâin.
Fáárust lijjii váljukode puoh 17 jesânid, meid saavâjođetteijee Heikki Vestman (kokoomus) já värisaavâjođetteijee Vilhelm Junnila (vuáđusyemmiliih). Kollim ohtâvuođâst Saijoos oovdân lâi uárnejum mielâčááitus, moos lijjii puáttám suullân 20 olmožid. Mielâčáittus uásálisteeh vuordii banderol kieđâst váljukoddejesânijd Saijoos ulguubeln väzzimluodâ kuohtui pelij. Meddei jieškote-uvlágáneh mediah lijjii puáttám Saijoos oovdân.
Mielâčáittus uárnejeijen tooimâi aanaarlâš Kari Kyrö, kii muštâlij jurduidis median.
– Mun halijdâm vuolgâttiđ tiervuođâid vuáđulahâváljukoodán. Mij halijdep oovtâviärdásâšvuođâ já täsiáárvu. Maht mii uulmijd puáhtá juksâđ, tom mun jiem määti ettâđ tärkkilubbooht. Kolgâččij čokániđ puohah oovtâst siämmáá peevdi piällás já hundâruššâđ taid čuolmâid, moh tääl láá.
Kari muštâl, ete lâi älkkee finniđ ulmuid mielâčáittusân, tastko taanáigásij vuovijguin puáhtá njyebžilávt toollâđ ohtâvuođâ.
Ohtâ uásálistee Merja Mattila muštâl čáittus suujâin tärhibeht.
– Mun lam meccisämmilâš, já mij lep vuáđudâm taggaar ohtsâšpargoseervi ko Suomen alkuperäisten saamelaisten yhteistyöjärjestö ry. Siärváduvâst mij lep nuurrâm čáittuid tast, ete mij lep sämmiliih já mist lii sämmilâš kulttuur. Mijjân tehálumos äšši lii tot, ete mij uážžup leđe rijjâ sämmiliih. Mist tuše váilu jienâstemvuoigâdvuotâ, mii lii tehálâš äšši sämmilii siärváduv ovdedem tááhust.
Mielâčáittusist lâi fáárust meid páihálâš taksi-irâtteijee Virpi Arrela.
– Mij halijdep ovdediđ taam uđđâ sämitiggelaavâ, mii lii uáli tehálâš anarâššáid. Puoh tehálumos äšši lii tot, ete puohah peesih vaiguttiđ Sämitiggeest täsiárvulávt.
Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi tuáivu, ete savâstâllâm piso ain ášálâžžân. Ton lasseen sun muštoot, ete Sämitige tehálâš pargo Suomâst sarnum kuulmâ sämikielâ já sämikulttuur oovdân juátkoo.
Käldeeh:
Kove: Anna Askala
|
<urn:uuid:22101ba8-e855-4ce3-bdc0-4acad596f1cf>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://www.anarasaavis.fi/2024/04/04/samitiggelaava-vuastalisteeh-uarnejii-mielacaittus-anarist/
|
2024-04-14T01:31:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2024-18/segments/1712296816863.40/warc/CC-MAIN-20240414002233-20240414032233-00198.warc.gz
|
smn
| 1.000001
|
Latn
| 1
|
{}
|
Njuikes sisdollui
Váldofállu
Váldofállu
sirdde siidofeltii
čiega
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Lassedieđut Wikipedian birra
Buot siiddut
Summal siidu
Rávvagat
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Ođđaseamos rievdadusat
Ođđa siiddut
Gielat
Giellaliŋkkat leat bajimusas dan siiddus, bajilčállaga guoras.
Oza
Oza
Ráhkat dovddaldaga
Čálit sisa
Persovnnalaš reaiddut
Ráhkat dovddaldaga
Čálit sisa
Siiddut olggoščálihuvvon rievdadeddjiide
oahpa eambbo
Rievdadusat
Ságastallan
Málle
:
Bargamin
98 giela
Alemannisch
العربية
الدارجة
مصرى
Atikamekw
Авар
تۆرکجه
Башҡортса
Basa Bali
Boarisch
Žemaitėška
Беларуская
Беларуская (тарашкевіца)
Български
भोजपुरी
Banjar
বাংলা
Brezhoneg
Bosanski
Català
Нохчийн
کوردی
Čeština
Dansk
Deutsch
Dolnoserbski
Ελληνικά
English
Esperanto
Español
Eesti
فارسی
Suomi
Français
Nordfriisk
Galego
ગુજરાતી
עברית
हिन्दी
Hrvatski
Hornjoserbsce
Magyar
Հայերեն
Արեւմտահայերէն
Interlingua
Bahasa Indonesia
Italiano
日本語
Jawa
ქართული
ភាសាខ្មែរ
ಕನ್ನಡ
Ripoarisch
Kurdî
Latina
Lëtzebuergesch
Lietuvių
Latviešu
Malagasy
Македонски
ꯃꯤꯇꯩ ꯂꯣꯟ
मराठी
Bahasa Melayu
Malti
မြန်မာဘာသာ
Эрзянь
مازِرونی
Polski
Română
Русский
Русиньскый
संस्कृतम्
Саха тыла
Sicilianu
سنڌي
Srpskohrvatski / српскохрватски
සිංහල
Simple English
Slovenčina
Slovenščina
Shqip
Српски / srpski
Sunda
தமிழ்
తెలుగు
Тоҷикӣ
Tagalog
Татарча / tatarça
Українська
اردو
Oʻzbekcha / ўзбекча
Vèneto
Tiếng Việt
ייִדיש
中文
文言
Bân-lâm-gú
粵語
Rievdat liŋkkaid
Málle
Ságastallan
davvisámegiella
Loga
Rievdat gálddu
Geahča historjjá
Doaimmat
Reaiddut
sirdde siidofeltii
čiega
Doaimmat
Loga
Rievdat gálddu
Geahča historjjá
Obbalaš
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Sádde gova
Erenoamáš siiddut
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Hent forkortet URL
Datasiidu
Skriv ut/eksporter
Last ned som PDF
Čálihanveršuvdna
Eará prošeavttaide
MediaWiki
Meta-Wiki
Den flerspråklige Wikikilden
Wikispecies
Wikipedia'as/is
Bargamin
Dát artihkal lea barggu vuolde. Livččii buorre, ahte it juste dál rievdat dán artihkkala, vai rievdadusat eai šadda badjálagaid.
Vižžojuvvon "
https://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Málle:Bargamin&oldid=192444
" čujuhusas
Čájet/čiega ráddjejuvvon govdodaga sisdoalus
|
<urn:uuid:f09ba5f9-62ec-4e2e-b1d7-4bf7708fc93b>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://se.wikipedia.org/wiki/M%C3%A1lle:Bargamin
|
2023-09-25T20:39:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-40/segments/1695233510085.26/warc/CC-MAIN-20230925183615-20230925213615-00374.warc.gz
|
sme
| 0.999185
|
Latn
| 1
|
{}
|
Vuorbbesávadusá Prinsæssaj
Le gus Diggeluttene birra gullam? (Prinsæssa l má iesj namáv biedjam). Diedá gus Prinsæssa Ingrid Alexandra l Vuonarijka gilppusav akti vuojttám?
Ja diedá gus rinsæssa Ingrid Alexandra berus Snapchat, valla Tik-Tokaj ij lijkku?
Dat de åvddån bådij TV-prográmman mij bierjjedak iehkeda NRKan sáddiduváj.
Sæmmi prográmman de aj Sámi joatkkaskuvla oahppe Gárasjågån sávvin prinsessav vuorbbe biejvijn. Ja Kajsa Balto lij maŋen aktan KORKajn vuorbbesávaduslávllagin.
|
<urn:uuid:8ce12bbf-9f4f-4034-92c8-0cb8379be941>
|
CC-MAIN-2022-21
|
https://www.nrk.no/sapmi/nyheter/vuorbbesavadusa-prinsaessaj--1.15822722
|
2022-05-26T04:00:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-21/segments/1652662601401.72/warc/CC-MAIN-20220526035036-20220526065036-00416.warc.gz
|
smj
| 0.988554
|
Latn
| 2
|
{}
|
Politiijat dieđihit Twitteris ahte mánnodateahkeda šattai dievdu, geas ii lean vuodjinkoarta, guođđit skutera ja vázzát.
Muhtin Deanu dievdu, geas ii lean vuodjinkoarta, darvánii skuteriin Deanuleahkái. Almmái áiggui luoikkahit goaivu politiijain, muhto politiijat dihte ahte albmás ii leat vuodjinkoarta ja gilde albmá vuodjimis gosa ge.
– Almmái šattai vázzit biilaluddii ja das geahččalit oažžut sáhtu. Skuter bázii báikái, čállet politiijat.
|
<urn:uuid:120cff34-c965-4ad0-9bda-535781457552>
|
CC-MAIN-2020-29
|
https://www.avvir.no/vujii-vuodjinkoartta-haga-ja-darvanii/
|
2020-07-13T14:03:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2020-29/segments/1593657145436.64/warc/CC-MAIN-20200713131310-20200713161310-00086.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 2
|
{}
|
Čálli
Jahki
2008
Fágat
Giella
ISBN
978-82-7601-122-7
Formáhtta
Dábálaš girji
Rievttit
Buot vuoigavuođat doalahuvvon
Siidolohku
31
Girjjis muitoluvvo mo oanehis teavsttain ja čielga govaiguin mo láibbut gáhku. Gihppa lea deaddiluvvon báhpirii mii gierdá njuoskkat. Girji heive erenoamášoahpahussii ja Liv Vatle lea sárgon govaid. Girji gávdno maid julev- ja lullisámegillii.
Ovdal leat almmuhuvvon oahpponeavvut seamma ráiddus;
(Erenoamášoahpahus, earenoamášpedagogihkka)
|
<urn:uuid:5c9f25e1-4e99-4dd6-911c-202b4a69e27e>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://ovttas.no/girji_eappelgahkku
|
2023-12-11T15:22:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-50/segments/1700679515260.97/warc/CC-MAIN-20231211143258-20231211173258-00511.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 2
|
{}
|
Sääʹm-mättʼtõõzz tâʹvvjânnmallaš foorum ǩiččlâtt raajjâd obbkaart sääʹm-mättʼtõõzzâst Lääʹddest, Ruõccâst da Taarrâst. Fooruum täävtõssân lij oouʹdeed mättʼtõõzz raajid râstldeei õhttsažtuâj da škooultõspoliittlaž sââʹj šõddâmjânnmin. Fooruuʹme liâ iʹlmmtõõttâm šurr joukk veʹrǧǧniiʹǩǩid, škooultõspoliittlaž vaikkteei, sääʹm-mättʼtõõzz tuʹtǩǩeei da uʹčteeʹl.
– Tâʹvvjânnmallaš sääʹm-mättʼtõõzz foorum lij mõõn pueʹrmõs podd väʹlddkååʹdd raajid râstldeei škooultõspoliittlaž saǥstõõllmõʹšše. Meeʹst liâ jiânnai õhttsaž vaʹǯǯtõõzz, kooi räʹtǩǩummuš õõlǥat nuʹtt-i mieʹrrteâttla da kuʹǩesäiggsa politiikk, särnn Sääʹmteeʹǧǧ vuõssmõs väärrsaaǥǥjååʹđteei Anni Koivisto.
– Tuäivvap, što foorum peäʹlstes nâânad škooultõspoliittlaž sââʹj juʹn åårrmest åårrai õhttsažtuâjjraajõõzzi diǥu Sääʹm parlamentaarlaž suåvtõõzz seʹst. Lââʹssen tõn lij jorddmõš altteed ođđ äiʹǧǧpââʹjj Tâʹvvjânnmallaš mättʼtõsministeriai, Sääʹmteeʹǧǧ da Sámi allaskuvla kõskksaž škooultõspoliittlaž õhttsažtuâjast, särnn Koivisto.
Fooruuʹme lij vueiʹtlvaž iʹlmmttõõttâd piâtnâc 19.11. räjja neʹttseeidain www.rajahissameoahpahus.com, koʹst še programm lij vueiʹnnemnalla.
Lââʹssteâđ:
Saaǥǥjååʹđteei
Tuomas Aslak Juuso
tuomas.juuso(at)samediggi.fi
040 687 3394 / 010 839 3101
I väärrsaaǥǥjååʹđteei
Anni Koivisto
anni.koivisto(at)samediggi.fi
040 415 5969
Škooultõspiisar
Ulla Aikio-Puoskari
Sääʹmteʹǧǧ
+358(0)10 839 3112
ulla.aikio-puoskari(at)samediggi.fi
Ǩiõllstaanpiisar
Anne Kirste Aikio
Sääʹmteʹǧǧ
010 839 3124
anne-kirste.aikio(at)samediggi.fi
|
<urn:uuid:559eb2a3-e448-43e5-af31-a8287aa57849>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.samediggi.fi/2021/11/17/saam-matttoozz-tavvjannmallaz-fooruum-programm-olmstottum-ilmmttoottad-vuaitt-piatnac-19-11-rajja/?lang=nuo
|
2023-09-24T04:20:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-40/segments/1695233506559.11/warc/CC-MAIN-20230924023050-20230924053050-00477.warc.gz
|
sms
| 0.999961
|
Latn
| 2
|
{}
|
Norgga gonagasviessu
Norgga Gonagasviessu gullá Glücksburg fyrstasohkii ja bearrašii gullet Majestehta Gonagas Harald ja Majestehta Dronnet Sonja ja Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa Haakon ja Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinseassa Mette-Marit ja Gonagaslaš Allavuohta Prinseassa Ingrid Alexandra.
Gonagas ja dronnet govččoduvvuba Majestehtain ja galgá dadjat Majestehta go sunnuide hupma. Ruvdnaprinsa, ruvdnaprinseassa ja prinseassa Ingrid Alexandra galgá govččodit Gongagaslaš allavuohta. Sin riegádanbeivviid oktavuođas, mat lea almmolaš levgenbeaivvit Norggas, Suodjalus báhča kánuvnnaiguin (saluttere) salutterengeatnegasvuođa báikkiin.
Ovddeš monárkat dálá gonagasviesusEdit
Dálá gonagasviesu miellahttut ja muđui gongaslaš bearašEdit
Bearrašis leat muđui gonagaspára nieida prinseassa Märtha Louise, ruvdnaprinssa bárdni Sverre Magnus ja gonagasa oappaguovttos, prinseassa Ragnhild fruvvá Lorentzen ja prinseassa Astrid fruvvá Ferner ja sunno lagamuš bearaš.
MánátEdit
- Prinseassa Märtha Louise náitalan Ari Behnáin
- Ruvdnaprinsa Haakon náitalan ruvdnaprinseassain Mette-Maritain
Gonagasa oappaguovttosEdit
- Prinseassa Ragnhild fruvvá Lorentzen náitalan Erling Lorentzenin
|
<urn:uuid:5ad92522-0cd2-49ae-90fa-c02bf386d8a2>
|
CC-MAIN-2020-34
|
https://se.m.wikipedia.org/wiki/Norgga_gonagasviessu
|
2020-08-10T05:39:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2020-34/segments/1596439738609.73/warc/CC-MAIN-20200810042140-20200810072140-00242.warc.gz
|
sme
| 0.999999
|
Latn
| 2
|
{}
|
Sämmilij algâalmugvuoigâdvuođah keevâtlávt?
→ keevâtlávt sämmilij vuoigâdvuođah ärbivuáválâš iäláttâssáid iä lah uáli tárkká miäruštâllum eromâšlaavâin. Ovdâmerkkân puásuituálulaavâst sämikuávlun kyeskih motomeh ovdâmerkkân šiljoi áiđumân kyeskee njuolgâdâsah, mutâ sämmilâš puásuituálu ij lah miäruštâllum laavâst sierâ. Suomâ sämipalgâseh vuáđudii mottoom ive tassaaš jieijâs seervi ovdedem tiet sämmilâš puásuituálu.
Suomâ lii čonâsâm maaŋgâ algâalmugij vuoigâdvuođáid lohtâseijee almugijkoskâsii sopâmušân, mahte OA algâalmugjulgáštusân já OA näliolgoštemsopâmušân. Sämmilij tuođâlâš syeji šadda vuoigâdvuođâin, moh puátih almugijkoskâsijn sopâmušâin já almuglii lahâaasâtmist. Sämitigge raportist ministeriön já njuolgist olmoošvuoigâdvuođâid koccee orgaanájd sämmilij vuoigâdvuođâin já almugijkoskâsij sopâmušâi tooimânpieijâmist. Ciälkkámušâinis sämitigge iävtut almuglii lahâasâttem ovdedem almugijkoskâsij kenigâsvuođâi já olmoošvuoigâdvuođâi koccee orgaanij avžuuttâsâi mieldi. Sämitigge meiddei uásálist olmoošvuoigâdvuođâid kieđâvuššee almugijkoskâsij sopâmušâi hammiimân. Luuvâ lase Suomâ čannee almugijkoskâsijn sopâmušâin sämitige siijđoin: https://www.samediggi.fi/kansainvaliset-sopimukset/
→ Maht almugijkoskâsij sopâmušâi olášuttem puáhtá kocceđ?
Olmoosvuoigâdvuotâsopâmušâi tooimânpieijâm kocceh almugijkoskâsiih äššitobdeeorgaaneh. Suomâ kalga raportistiđ orgaanijd merikoskâsávvt sopâmuš tooimânpieijâmist Suomâst já tast, maht tot lii váldám huámášumán almugijkoskâsij sopâmušâi tooimânpieijâm koccee orgaanij avžuuttâsâid.Meriäigiraportistmist västid Suomâ olgoministeriö, mii kulá eres ministeriöid, virgeomâháid, sämitige já aalmugseervijd raapoorst hammim tiet. Sopâmuš tooimânpieijâm koccee orgaaneh pyehtih meiddei kolliđ Suomâ já kuullâš jieškote-uv čánusjuávhuid raportijdis várás. Staatâi meriäigiraportij lasseen orgaaneh väldih algâalmugijn já aalmugseervijn ciälkkámušâid já uáivilijd sopâmuš tooimânpieijâmist.
|
<urn:uuid:b5ebb263-6b66-4abf-9f3d-1ee5307db4c9>
|
CC-MAIN-2020-34
|
https://nuor.fi/is/tunjin/algaalmugvuoigadvuodah/
|
2020-08-08T19:54:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2020-34/segments/1596439738351.71/warc/CC-MAIN-20200808194923-20200808224923-00586.warc.gz
|
smn
| 1.000007
|
Latn
| 15
|
{}
|
Poostaijânnamlääʹǩǩ õõlǥat Meäʹcchalltõõzz raajjâd poostvuuʹdid håiddjem- da ââʹnnemplaan, koon pirrõsministeria nâânad. Plaan raajât 10-20 eeʹǩǩen vuârstes da tõʹst meäʹrtõõlât tuejjummšid vuâđđummuštäävtõõzzi raajjâm diõtt. Väʹččer oouʹdab håiddjem- da ââʹnnemplaan nââneeš eeʹjj 2007.
Håiddjem- da ââʹnnemplaan peiʹvvummuš âânn seʹst ânnʼjõžääiʹj kovvummuž, koʹst raajât tobddsen vuuʹd suõjjeem- da kulttuuräärvid. Ânnʼjõžääiʹj kovvummuž vuâđald lij ärvvtõllum voudda tillʼlõõvvi kõskksa vaarid da čuäʹjtum tuåimid tõi vuâsttatuâsttmõõžž vääras. Täävtõõzz piijjmõõžžâst čuäʹjtet, mäʹhtt tuåimi teâuddjummuž praavât da tõi vaikktõõzzid da vaaikteeivuõđ ärvvtõõlât. Raajjmõʹšše lij norrum Meäʹcchalltõõzz vasttõõzzâst leʹddi tuåimid da tõi resursstaaʹrbid.
Õhtt peiʹvvummšest åårrai plaan kõskksa muttsin lij âlddsin puk poostvuuʹd čuäʹjtummuš čårrvuʹvdden, koozz jeäʹt ohjjuku aktiivlânji jooʹttjid jeäʹt-ǥa rajju ođđ kääzzkõõzzneävv. Nuʹtt 12 hehtaar poostvuuʹdest lij raajjvuuʹdest. Tät vuʹvdd čuäʹjtet rääʹjtõsvuʹvdden, mâʹst lie viõǥǥâst raajjvärddjemlääʹjj meâldlaž šiõttõõllmõõžž. Plaanâst stuʹvrrjet tääʹrǩben ǥo ouddâl ââʹnnemvuõiggâdvuõđi ouddmõõžž kõhttpaaiʹǩi diõtt jm. čuäʹjteeʹl Väʹččer õllsa vuuʹd, koozz jeäʹt miõttuku ođđ kõhttpaaiʹǩid. Plaanâst ohjjeet ooudbu tääʹrǩben ouddlõõzz tääʹrǩben ââʹnnemvuõiggâdvuõđi ouddmõõžž kõhttpaaiʹǩi vääras jeäʹrbi mieʹldd čuäʹjteeʹl Väʹččer õllsa vuuʹd, koozz jeäʹt miõttu ođđ kõhttpaaiʹǩid. Plaanâst še liʹnnjeet mieʹrruum ââʹnnem-maalli (jm. piânnairäiddtuåimm, luâttjjååđlõk) lååʹpptuʹmmjõõzz.Lisätietoja:
Obb Väʹččer håidd- da ââʹnnemplaan kaartineezvuiʹm da ciâlklmineezvuiʹm lij õlmstâttâm lääddas (Sarja C 179).Lue lisää:
|
<urn:uuid:1aa5d0f1-0f71-4749-b5dc-5778bbad1627>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://julkaisut.metsa.fi/julkaisut/show/2636
|
2022-01-19T14:36:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-05/segments/1642320301341.12/warc/CC-MAIN-20220119125003-20220119155003-00640.warc.gz
|
sms
| 1.000004
|
Latn
| 14
|
{}
|
Nu lohká Bargiidbellodaga sámediggejoavkku parlamentáralaš jođiheaddji Vibeke Larsen Utøya-ruđaid birra.
Nu lohká Bargiidbellodaga sámediggejoavkku parlamentáralaš jođiheaddji Vibeke Larsen Utøya-ruđaid birra.
– Dál ferte Kárášjoga gielda váldit ovddasvástádusa ja heaitit mohkkáhállamis Utøya-ruđaid geavaheami birra, nu čállá Bargiidbellodaga sámediggejoavku preassadieđáhusas.
– Gielda livččii áigá jo galgat albma ládje šállošit gieldda Utøya-nuoraide ja sin bearrašiidda, dadjá Vibeke Larsen.
– Ain dárbbašit veahki
Bargiidbellodat oaivvilda ahte go gieldda alimus hálddahuslaš jođiheaddji čilge ahte váilevaš prošeaktarehketdoallu lea sivvan dasa go juolluduvvon ruđat eai leat geavahuvvon veahkehit dáid nuoraid, de dat čájeha ahte lea unnán áddejupmi ášši sisdollui.
– Ášši lea dat ahte Kárášjogas leat nuorat ja bearrašat geat dárbbašit veahki maŋŋil Utøya dáhpáhusaid 2011:s. Nuorat ja bearrašat geat eai leat vásihan gieldda doarjjan muhto baicce vuostálastin. Nuorat ja bearraša geat ain dárbbašit gieldda veahki ja doarjaga, čállá Bargiidbellodat.
– Bissehehpet unohis digaštallama
Bellodat oaivvilda ahte gildii orro ain deháleabbo mohkkáhállat Utøya-ruđaid geavaheami dáfus, ovdalii go gullat makkár dárbbut nuorain ja bearrašiin leat. Sii oaivvildit ahte áidna rivttes dahkku livččii leat mieđihit ahte gielda ii leat deavdán iežaset ovddasvástádusa, ja ođđasit álgit kártet dárbbuid ja ásahit fálaldagaid dáidda nuoraide ja bearrašiidda.
– Kárášjoga gielddas lei lihkku go ožžo visot iežaset nuoraid ruoktot Utøya maŋŋil. Állet guođe sin dál. Váldet ovddasvástádusa, heaittihehpet unohis digaštallama ja ásahehpet fálaldagaid, ávžžuha Vibeke Larsen.
Dárkkistanlávdegoddi meannudii ruhtageavaheami
Kárášjoga gieldda dárkkistanlávdegoddi meannudii ikte dárkkistanlávdegotti guorahallama mo Kárášjoga gielda lea geavahan juolluduvvon «Utøya-ruđaid», oktiibuot 2,55 miljovnna kruvnna.
Dárkkistanlávdegoddi čájeha dušše badjelaš 400 000 kruvnna geavahuvvon riekta. Dáid miljovnnaid galggai gielda geavahit addit psykososiála fálaldaga dan 12 Kárášjoga nurrii geat ledje Utøyas terrorabeaivvi 22.07.2011.
Maŋŋá čoahkkima čilgii ráđđealmmái Elfrid Boine preassakonferánssas manin lea guokte miljovnna kruvnna erohus gieldda ja dárkkistanlávdegotti raporttas
– Mii leat čurbošan ja leat álggahan barggu buoridit dili. Gieldda hálddahusa raporta ii leat rehketdoallu, muhto mii leat čállán listtu mii čájeha masa ruđat leat geavahuvvon. Lea árvvoštallanlistu. Dárkkistanlávdegoddi ohcala prošeaktarehketdoalu ja dás leat mii čurbošan ja šállošat dan. Mii leat mearridan dás dohko galgá prošeaktarehketdoallu čuovvut buot merkejuvvon ruđaid. Rehketdoallu ii leat fálskejuvvon, muhto soaitá leat nu ahte eat leat vuoruhan riekta ja ahte mis ii dáidde leamaš dat gulahallan mii livččii galgan, lohká ráđđealmmái.
Mannan duorastaga mearridii gielddastivra bidjat guokte miljovnna sierra fondii Utøya nuoraid várás.
|
<urn:uuid:b456412f-8ab3-4826-844c-ba7320179a73>
|
CC-MAIN-2023-23
|
https://www.avvir.no/karasjoga-gielda-ferte-valdit-ovddasvastadusa/
|
2023-06-09T15:51:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-23/segments/1685224656737.96/warc/CC-MAIN-20230609132648-20230609162648-00134.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 1
|
{}
|
Sámediggeráđđi juolluda 94 000 ruvnno Saemien Sijte museii Snoasas, go sii áigot geasuhišgoahtit mátkeealáhusa sihke Trøndelágas, ja maid muđui Norggas.
Sámediggeráđđi lea sádden preassadieđáhusa mas čállet ahte sii juolludit 94 000 ruvnno Lulli-Sámi museii.
– Saemien Sijtes lea ollu máhttu Lulli-Sámi kultuvrra birra, ja dat illudahttá min go sii áigot fokusa bidjat mátkeealáhusaide, dadje sámediggeráđđi Silje Karine Muotka preassadieđáhusas.
Okta oassi prošeavttas lea ásahit ollislaš páhkaid borramušain ja vásáhusain gos maid muitaluvvo Lulli-Sámi borramušaid birra. Sii áigot ovdánahttit borramuškonseapttaid main áigot geavahit gálvvuid mat bohtet boazodoalus, báikkálaš buktagiid ja eará sámi vuođđoávdnasiid.
|
<urn:uuid:258ec2bd-5ed8-4679-80f3-cbbcb02a068e>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://www.avvir.no/geasuhit-matkeealahusa-lulli-sami-kultuvrrain/
|
2021-05-14T06:44:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2021-21/segments/1620243991648.40/warc/CC-MAIN-20210514060536-20210514090536-00335.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 2
|
{}
|
Mii galgá sisa sáddejuvvot go ohcá sierralobi.
1. molssaeaktu
Doaibmabijuid ohcanlobi aktavuođas, sierralohpeohcamuš sáhttá bidjot mielddusin huksenohcamuššii go dat sáddejuvvo. Lea gáibádus ahte ránnját, geat ožžot váruhusa doaibmabiju birra huksenohcamušas, galget maiddái oažžut dieđu ahte sierralobi ohcá.
2. molssaeaktu
Iešheanalaš sierralohpeohcamuš. Sierra sierralohpeohcamušas, mii ii leat čadnon huksenohcamuššii, galget leat sierra mildosat.
Mildosat mat galget čuovvut sierralohpeohcamuša
- Guite ránnjáváruheamis (galgá álo fárus)
- Sárgosat
- Dilálašvuođaplána (kártaoassi)
- Vejolaš cealkámušat / mearrádusat eará eiseválddiin (geahča ÁŠŠI10 §6-2)
Kártaoassi galgá álo fárus, daningo dávjá ii leat duššo suohkan mii galgá árvvoštallat sierralohpeohcamuša ja de lea dehálaš ovdanbuktit buriid kárttaid mat vuosihit gos doaibmabidju lea. Cealkámuš lea ovdamearkka dihte cealkámuš Stáda Geaidnodoaimmahagas, go sis lea sierra ohcamušproseassa gullevaččat eretvuodjimiidda ja doaibmabijuide riikkageainnuid ja fylkkageainnuid huksenrájiid siskkobealde Dá lea ohcanskovvi.
Áigeperspektiiva
Meannudanáigi sierralohpeohcamuššii lea 12 vahkku (ÁŠŠI10 § 7-4)
Mii sáhttá váikkuhit dán áigemearrái
Suohkan sáhttá guhkidit áigemeari jus ášši lea erenoamáš moalkái, gáibida liige politihkalaš čielggadeami dahje mas lea dárbbašlaš dahkat guorahallama bievlaeatnamis (ÁŠŠI10 § 7-4). Ja áigemearri ii joatkke dan áiggis go ohcamuš lea cealkámuša vuordime stáhtalaš ja regiovnnalaš eiseválddiin, gč. plána- ja huksenlága § 19-1. Bajit eiseválddiin lea gitta 4 vahkku buktit cealkámuša (SAK10 § 7-5).
Mii gáibida gulaskuddama
Sierralohpi regulerenplánas ii gáibit gulaskuddama ovdal politihkalaš meannudeami, jus ii leat aiddostahtton regulerenlánas ahte bajit eiseváldi galgá leat gulaskuddanoasálaš.
Sierralohpi suohkanplánas, dávjá gáddeavádagas dahje eanandoallo-, luonddu-, olgunastin- ja boazodoalloguovlluin (ELOB/LNFR), gáibida gulaskuddama bajit eiseválddis.
|
<urn:uuid:391d2ed3-e5e1-4f8a-8346-4c836b25dfbb>
|
CC-MAIN-2021-49
|
http://www.kafjord.kommune.no/ohcat-sierralobi.432863.se.html
|
2021-11-29T09:22:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2021-49/segments/1637964358702.43/warc/CC-MAIN-20211129074202-20211129104202-00580.warc.gz
|
sme
| 1.000007
|
Latn
| 4
|
{}
|
Searvva diehtočoahkkimii, de oaččut vástádusaid iežat jearaldagaide. It geatnegahte masa ge jus válljet searvat dása. Dieđit iežat odne.
Julen er en fin tid for mange, men for noen kan det være en vanskelig tid.
Er du i en vanskelig situasjon? Eller kjenner du noen som er i en vanskelig situasjon? Trenger du noen å snakke med?
Delta på et informasjonsmøte, så får du svar på alt du lurer på. Du forplikter deg ikke til noe ved å delta. Meld deg på i dag.
Prošeavtta bajimuš ulbmil lea ahte buot mánát ja nuorat Gáivuonas galget oidnojuvvot ja gullojuvvot jus gevvet hearkkes dillái, ja ahte proseassa dássážii go dilli čovdojuvvo galgá vuhtiiváldit sin buoremus lágiid mielde. Bargovuohki “Bedre tverrfaglig innsats” (BTI) lea geavahuvvon olu suohkaniin juo.
Frist for innmelding av elever til grunnskolen skoleåret 2022/2023
|
<urn:uuid:a26b0ca2-ca02-4c0e-abc8-d73588237260>
|
CC-MAIN-2022-05
|
http://www.kafjord.kommune.no/nyheter.562704.se.html
|
2022-01-23T12:44:30Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-05/segments/1642320304261.85/warc/CC-MAIN-20220123111431-20220123141431-00577.warc.gz
|
sme
| 0.998692
|
Latn
| 1
|
{}
|
- Oahput
- Dutkan
- Studeanttaide
- SA birra
- Sámi ofelaččat
- Sámi lohkanguovddáš
Persovdnasuodjalanáittardeaddji
Oktavuođadieđut:
Joakim Bakkevold
776 46 322 ja 976 915 78
Persovdnasuodjalanáittardeaddji galgá:
- juohkit dieđuid ja rávvet Sámi allaskuvlla áššiin gos allaskuvla lea gieđahallanovddasvástideaddji, ja bargiid geat čađahit gieđahallama, sin geatnegasvuođat EU:a persovdnasuodjalanmearrádusa (EU 2016679) ja eará relevánta persovdnasuodjalanlágaid ektui
- dárkkistit ahte Sámi allaskuvla doahttala EU:a persovdnasuodjalanmearrádusa, eará relevánta persovdnasuodjalanlágaid, allaskuvlla persovdnasuodjalannjuolggadusaid, dasa lassin allaskuvlla ovddasvástádusjuogu, miellaguoddodoaimmaid ja oahpaheami bargiin geaidda gieđahallanaktivitehta guoská ja dasa guoskevaš revišuvnnaide
- bivdaga bokte rávvet persovdnasuodjalanváikkuhusaid (DPIA*) birra ja árvvoštallat dán čađaheami
- ovttasbargat ja doaibmat gulahallanolmmožin Dáhtabearráigeahču ektui
Olbmot (omd. studeanttat, bargit, respondeanttat dutkan- ja/dahje studeanttaprošeavttain) geaid persovdnadieđuid Sámi allaskuvla gieđahallá, sáhttet váldit oktavuođa persovdnasuodjalanáittardeddjiin buot lágan jearaldagain mat gusket dasa movt sin dieđut gieđahallojit ja makkár rievttit sis leat EU:a persovdnasuodjalanmearrádusa ektui.
Persovdnasuodjalanáittardeaddjis lea jávohisvuođageatnegasvuohta ja lea geatnegahtton hehttet earáid beassamis dieđuide dahje oažžumis dieđuid ovttaskas olbmo persovnnalaš oktavuođaid birra ja eará jávohisvuođaeatnegáhtton dieđuid máid oažžu doaimmastis čađaheami oktavuođas.
Sámi allaskuvllas ja UiT Norgga árktalaš universitehtas lea seamma persovdnasuodjalanáittardeaddji.
* DPIA = Data Protection Impact Assessment
|
<urn:uuid:751b68f3-d463-469e-80cb-da72ab02043c>
|
CC-MAIN-2019-51
|
https://allaskuvla.no/se/a/sa-birra/persovdnasuodjalanaittardeaddji
|
2019-12-16T00:12:06Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-51/segments/1575541310970.85/warc/CC-MAIN-20191215225643-20191216013643-00174.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 70
|
{}
|
Ovttasbarget boktit fuomášumi áššái mainna leat 50 jagi bargan.
Nordting ja RiddoDuottarMuseat leat ovttasbargan ođđa áŋggirdeami. Sii čalmmustahttet ahte lea dárbu sierra sámi dáiddamuseai. RiddoDuottarMuseaid direktevra Anne May Olli čilge ahte dál heivii hui bures, go lea 50 jagi áigi go vuosttaš geardde lihkai jurdda sierra sámi dáiddamusea ásahit.
– Lea maiddái viđa jagi áigi go mii rievdadeimmet olles Davvi-Norgga dáiddamusea sámi musean. Doppe ledje iešguđet čájáhusat, main dušše sámi dáidda lei. Dat oaččui ollu fuomášumi ja bálkkašumiid. Leimmet ge sávvan čalmmustahttit sámi dáiddamusea sávaldaga, muitala Olli.
Dán rájes ožžo ollu lohpádusaid ja sániid, muhto Olli ii loga barggu ovdánan dan guvlui ahte leat álggahan barggu ásahit musea. Dasa lea su mielas dál áigi.
– Danne áigguimet fuobmát juoidá mainna buktit beroštumi, namalassii t-báiddiid vuovdit, čájehan dihte ahte dáppe leat olbmot geat vurdet sámi dáiddamusea. Sápmi vuordá, ja máilbmi vuordá, dadjá Olli.
– Iežamet narratiiva
Son oaidná stuora dárbbu čohkket sámi dáidaga.
– Muhtumat dieđusge lohket ahte mii aŋkke beassat čájehit sámi dáidaga, muhto lea eanet go dušše čájehit ja sáddet dáidaga eará museaide. Doppe leat iežaset kuráhtorat, geat ásahit čájáhusaid. Sii bidjet konteavstta, sii mearridit narratiivva. Sámi dáiddamusea livččii min iežamet jietna, min iežamet muitaleapmi ja min narratiiva, čilge Olli.
Oahppu ja bargosajit
Son maid deattuha dehálašvuođa ásahit sámi ásahusa, mii buvttášii bargosajiid sámiide ja addá sámi nuoraide válljenmuni oahpu ja surggiid ektui.
– Seammás leat sámi ásahusat hui dávjá eará eamiálbmogiidda maid, ja buktet vejolašvuođaid čatnat oktavuođat riikkaidgaskasaččat. Mii oaidnit ollu vejolašvuođaid. Váikkuhivččii oahpahusa beali maid, go mii sáhttit hukset sámevuođa ja oažžut nuoraid válljet maid áigeguovdilis oahpuid maid sáhttet geavahit álggahit karrieara kuráhtorin, ovdamearkka dihte. Dál váilot kuráhtorat, geat sáhttet muitalit sámi narratiivvas.
|
<urn:uuid:5b6cc66c-9795-431d-8bdf-c01e7589e7fe>
|
CC-MAIN-2022-27
|
https://www.avvir.no/t-baiddiin-aigot-calmmustahttit-assi/
|
2022-06-26T14:00:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-27/segments/1656103269583.13/warc/CC-MAIN-20220626131545-20220626161545-00394.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 1
|
{}
|
duodji
Same du Nord[modifier le wikicode]
Étymologie[modifier le wikicode]
- Étymologie manquante ou incomplète. Si vous la connaissez, vous pouvez l’ajouter en cliquant ici.
Nom commun [modifier le wikicode]
|Cas||Singulier||Pluriel|
|Nominatif||duodji||duojit|
|Accusatif
Génitif
|duoji
duoji / duoje
|dujiid|
|Illatif||duodjái||dujiide|
|Locatif||duojis||dujiin|
|Comitatif||dujiin||dujiiguin|
|Essif||duodjin|
|Avec suffixes
possessifs
|Singulier||Duel||Pluriel|
|1re personne||duodján||duodjáme||duodjámet|
|2e personne||duodját||duodjáde||duodjádet|
|3e personne||duodjis||duodjiska||duodjiset|
duodji /ˈduo̯ɟːi/
- Ouvrage, œuvre, travail (le résultat).
Vuolahasaiguin son álggii duddjot, dál leat su duojit silbbas ja čoarvvis.— (nrk.no)
- Il commença à confectionner des objets artisanaux avec des copeaux, maintenant ses ouvrages sont en argent et en bois de renne.
- Artisanat, travail manuel.
Lávvardaga lea vuorus márkanbeaivi ja vuovdit čoahkkanit Sajosa váldofeaskárii miehtá sámeeatnama. Márkanat leat buorre báiki oahpásmit sámeduoji maŋimuš ođđa ideaidda ja oastit juovlaskeaŋkkaid.— (volks-berliner.comi)
- Le samedi est le jour de marché et les vendeurs de tout le pays same se rassemblent dans le hall principal du Sajos [Centre culturel same à Inari]. Les marchés sont de bons endroits pour faire connaissance avec l’artisanat same et les toutes dernières tendances ainsi que pour acheter les cadeaux de Noël.
Synonymes[modifier le wikicode]
Artisanat :
Apparentés étymologiques[modifier le wikicode]
- duddjot — confectionner des objets artisanaux
Dérivés[modifier le wikicode]
- dipmaduodji — artisanat "mou"
- duodjebierggas — outil
- garraduodji — artisanat "dur"
- muorraduodji — artisanat sur bois
Vocabulaire apparenté par le sens[modifier le wikicode]
- duodji figure dans le recueil de vocabulaire en same du Nord ayant pour thème : culture same du Nord.
|
<urn:uuid:5f0d1d33-edeb-428c-9651-4d1cecf49967>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://fr.wiktionary.org/wiki/duodji
|
2023-03-23T18:52:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-14/segments/1679296945182.12/warc/CC-MAIN-20230323163125-20230323193125-00696.warc.gz
|
sme
| 0.650163
|
Latn
| 1
|
{}
|
Registreren
Registrere iežat čakčalohkanbajis ovdal 1. beaivvi čakčamánus ja giđđalohkanbajis ovdal 15. beaivvi guovvamánus
Studentwebas sáhtát iežat dieđihit oahpahussii ja eksámenii buot oahppoovttadagain maid čađahat čuovvovaš lohkanbajis. Dán dagat go leat máksán lohkanbadjedivada ja go dárkkistat ahte buot oahput/oahppoovttadagat leat du progrešuvdna-/oahpahusplánas (utdanningsplan).
Go dohkkehat progrešuvdna-/oahpahusplána (utdanningsplan), de automáhtalaččat dieđihuvvot oahpahussii ja eksámenii. Dárkkis ahte du progrešuvdna-/oahpahusplána ii leat guoros! Muitte maid dárkkistit ahte ruovttučujuhus ja čujuhus oahppobáikkis lea riekta.
Jus leat ođđa studeanta, de fertet vuordit dassá lohkanbadjedivada máksingiro boahtá boasttas ovdal sáhtát registreret.
Studentwebii beasat iežat studeantanummariin (feide-geavaheaddjinamma) ja čiegussániin maid ožžot go ráhkadit IT-konto.
Ovdal registrerejuvvot, fertet guokte lávkki lávket:
1
Mávsse lohkanbadjedivada
Ođđa studeanttaide sáddejuvvo giro. Máksindieđuid gávnnat maid studentwebas.
2
Logge sisa studentwebai
Mana progrešuvdna-/oahpahusplána nuppi oassái (utdanningsplan del 2) ja dárkkis ahte buot oahput/oahppoovttadagat maid čađahat dán lohkanbajis leat mielde. Jus eai leat, lasit oahppoovttadagaid.
Dohkket progrešuvdna-/oahpahusplána. Dárkkis ahte leat dieđihuvvon oahpahussii ja eksámenii. Muitte maid dárkkistit čujuhusaid.
Loatnakássii manná automáhtalaččat diehtu go leat registrerejuvvon.
Go dáid lávkkiid leat lávkon, de sáhtát diŋgot studeantakoartta (go vuosttaš geardde leat studeanta Sámi allaskuvllas) dahje mearkka mii duođašta ahte leat máksán lohkanbadjedivada.
|
<urn:uuid:fbe62420-b7dd-4aae-9a3f-6841d634d3a2>
|
CC-MAIN-2018-13
|
http://samas.no/se/node/266
|
2018-03-25T05:14:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-13/segments/1521257651820.82/warc/CC-MAIN-20180325044627-20180325064627-00066.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 76
|
{}
|
Ođđa bisma
Álttá proavás Olav Øygard lea otne nammaduvvon ođđa bisman Davvi Hålogalándda bismagoddái. Øygard lea leamašan báhppan máŋgga Finnmárkku girkosuohkanis. Son vihahuvvo bisman Romssa duopmogirkus skábmamánu 9. beaivvi. Øygard álgá bisman go dálá bisma Per Oskar Kjølås manná ealáhahkii. Girkoráđđi, mii nammadii Øygarda bisman, namahii ahte lea ovdamunnin go Øygard máhttá sámegiela.
|
<urn:uuid:554ab316-7643-4f37-ab12-56ec32bf7df7>
|
CC-MAIN-2017-13
|
https://www.nrk.no/sapmi/o__a-bisma-1.11951708
|
2017-03-26T13:26:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-13/segments/1490218189239.16/warc/CC-MAIN-20170322212949-00117-ip-10-233-31-227.ec2.internal.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 6
|
{}
|
Sámegiella nubbingiellan 4 (SAS04‑01)
Gealbomihttomearit ja árvvoštallan
Gealbomihttomearit jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmaid maŋŋel
Oahpahusa mihttomearri lea ahte oahppi galgá máhttit
- geavahitsániid ja dajaldagaid oahppi árgabeaivvis ja lagasbirrasis
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
- ságastallat ja muitalit dáhpáhusaid ja plánaid birra
- čilget japresenteretoahpes fáttáid
Presenteret lea čájehit, čilget ja ovdanbuktit fágalaš fáttá dahje buktaga. Dan sáhttá dahkat iešguđet vugiin, muhto presenterema ulbmil lea láhčit fáttá dahje buktaga earáid olámuddui. Presenteret sáhttá maiddái illustrerema ja demonstrerema bokte.
- guldalit ja lohkat teavsttaid ja sámi muitalusaid ja kreatiivvalaččat bargat daiguin
- čállit oanehis teavsttaid main leat dieđut, mat muitalit ja mat jerret
- geavahitčielga jietnadeami ja ipmirdahtti sátnesojaheami ja cealkkastruktuvrra
Válddahit geavahit ávkin juoidá dahje bargat juoidá vai olahit dihto ulbmila. Geavahit lea sullii seammá go ávkkástallat, atnit dahje váldit atnui ovdamearkka dihte bargovuogi dahje reaiddu.
Dađistaga árvvoštallan
Dađistaga árvvoštallan galgá leat mielde oahpu ja gelbbolašvuođa ovddideamen fágas. Oahppit čájehit ja ovddidit gelbbolašvuođa sámegielas nubbingiellan, sámegiella 4 jo1 studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain go guldalit ja lohket teavsttaid ja besset čájehit ahte ipmirdit daid, go ságastallamiin váldet sáni vuoruid mielde, ja go ráhkadit teavsttaid mat gulahallet.
Oahpaheaddji galgá diktit ohppiid váikkuhit oahpahusa ja oahppanhálu arvvosmahttit máŋggabealálaš bargovugiiguin gos oahppit besset bargat praktihkalaččat, suokkardit ja bargat kreatiivvalaččat. Oahpaheaddji ja oahppit galget gulahallat ohppiid ovdáneami birra sámegielas nubbingiellan, sámegiella 4. Oahppit galget beassat geahččaladdat. Gelbbolašvuođa vuođul maid oahppit čájehit, sii galget beassat muitalit maid orrot máhttimin, ja reflekteret iežaset ovdáneami hárrái. Oahpaheaddji galgá oaivadit viidásit oahppama birra ja heivehit oahpahusa nu ahte oahppit besset rávvagiid geavahit sámástit oahppat.
|
<urn:uuid:6994697c-8bf8-4034-a373-94429db6a84c>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://www.udir.no/lk20/sas04-01/kompetansemaal-og-vurdering/kv227
|
2023-03-31T08:39:06Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-14/segments/1679296949598.87/warc/CC-MAIN-20230331082653-20230331112653-00174.warc.gz
|
sme
| 1.000007
|
Latn
| 1
|
{}
|
Sámediggepresideanta lea cuiggoduvvon go ii sárdnidan sámegillii iežas ođđajagisártnis.
16 jagi áige gal baicce sárdnidii Norgga prinseassa sámegillii, vaikko sus ii leat ii veaháge sámegiel-duogáš. Märtha Louise sártnáš ii bistán gal guhkit go 20 sekundda.
Sámediggepresideantta Vibeke Larsena (Bb) ođđajagisárdni bisttii gávcci minuhta – eará sániiguin 16 geardde guhkit go prinseassa sártnáš.
– Liikkáge lea lunddolaš buohtastahttit dán guokte cealkámuša. Sámediggepresideanta galggašii dan fuomášit, oaivvilda NRK kommentáhtor Magne Ove Varsi.
– Massán giela
Vibeke Larsen lea rahpasit muitalan ahte ii leat beassan mánnán oahppat sámegiela.
– Nugo guokte goalmmádasas sápmelaččain, de váilu mus sámegiella. Dáruiduhttin rivvii giellamet. Ieš in leat nagodan váldit giellan ruovttoluotta, celkkii presideanta sártnistis.
NRK-kommentáhtor Magne Ove Varsi lea ieš vuosttašgielat sámegielhálli, muhto lohká iežas bures áddet giellamorraša man sámegielaskeahtes sápmelaččat gillájit.
– Muhto sámediggepresideanttas han leat Sámedikkis nana ámmátlaš sámegiel-veahkit su iežas lagasbirrasis, dadjá Varsi.
Son čujuha earret eará Sámedikki giellaossodahkii, mas lea okta dain buoremus sámegielgelbbolašvuođain Norggas.
– Go prinseassa máhttá – de sihtat máhttá presideanta
– Galgat muitit ahte Märtha Louises ii lean lahkage seamma persovnnalaš sámegiel-dássi go Vibeke Larsenis lea. Presideanta han lea ieš muitalan ahte sus han lea muhtin muddui nu gohčoduvvon passiiva giella, dadjá Varsi.
Vibeke Larsen lea čilgen NRK:i ahte sus leat mánát geat leat sámegielhállit. Dasa lassin lohká duollet dálle sámi áviissaid ja neahttaartihkkaliid. Sámegielkurssa lea maid čađahan.
Ovdalgo Märtha Louise sárdnidasttii sámegillii, de lei gal ožžon viehka buori ja dárkilis veahki NRK Sámis. NRK Sápmi veahkehii prinseassa sihke teavsttain, hárjehallamiin ja mo galgá dadjat iešguđet sámegielsániid ja -cealkagiid.
– Ja go juo Märtha Louise nagada 20-sekunddasaš sártnáža ovdanbuktit sámegillii, de galggašii gal gáddit ahte sámediggepresideanta, geas lea buoret gielladássi go prinseassas, nagada gávcci minuhta hállat sámegiela jos oažžu veahki, oaivvilda NRK-kommentáhtor.
Oanehaš áigi
– In dal mun šaddan sámediggepresideantan dušše dan ođđajagisártni dihtii. Easka guhtta beaivve ovdal áigemeari sáddet sártni dohkkeheapmái, de fuobmájin dan. Dat lei njulgestaga menddo oanehaš áigi ahte lei vejolaš sárdnidit sámegillii, dadjá sámediggepresideanta.
– Árvvoštallen gal ovtta gaskkas osiid das sárdnidit sámegillii. Muhto in dovdan iehčan doarvái oadjebassan, iige lean mus veahkki dan dahkat, lasiha Vibeke Larsen.
Vuollelaš mánu geažes álget sámi 100-jagi ávvudoalut «Tråante 2017».
– Dalle lea gal mus buoret áigi, ja dalle lea mihttu juobage osiid sárdnidit sámegillii, dadjá Larsen.
|
<urn:uuid:76aa1742-a771-4dd5-b5d7-a21639ecb833>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://www.nrk.no/sapmi/da-sardnu-prinseassa-samegillii-_-samediggepresideanta-baicce-ii-dahkan-1.13306627
|
2019-06-25T00:45:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627999779.19/warc/CC-MAIN-20190624231501-20190625013501-00393.warc.gz
|
sme
| 1.000008
|
Latn
| 8
|
{}
|
Sámedikki sámi giellaráđđi mieđihii Sámi gielladahku -bálkkašumi Pasila vuođđoskuvlii ja dan guovttegielat davvisámegiella-suomagiella-luohkkái. Sámedikki giellaráđđi vuođustallá mearrádusa ee. dainna, ahte Pasila vuođđoskuvlla doaibmavuohki addá doaivaga ja láhčá vejolašvuođaid, ahte gávpogis sáhttá geavahit sámegiela, eallit sápmelažžan ja oahppat kultuvrra.
Sámi gielladahku – bálkkašupmi lea duodji, man duojára lea válljen Sámi Duodji rs. Bálkkašupmi lei muoras ráhkaduvvon gárri, mii lea čiŋahuvvon čoarvemateriálain. Gári lea duddjon duojár Ilmari Tapiola, Ohcejogas.
|
<urn:uuid:066710df-319c-44ac-9b42-21dad479a68a>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://samediggi.fi/dav/vastusuorggit/samegielat/sami-gielladahku/
|
2024-04-17T16:38:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2024-18/segments/1712296817158.8/warc/CC-MAIN-20240417142102-20240417172102-00014.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 1
|
{}
|
Inarin kunnan nuorisotyö hakee palvelukseensa
NUORISO-OHJAAJAA
Tehtävä on määräaikainen ja se täytetään 1.10.2017 alkaen (tai sopimuksen mukaan) 31.7.2018 saakka.
Nuoriso-ohjaajan sijoituspaikka on Inarin kirkonkylä ja työ tapahtuu pääasiassa Nuorisotila Vintissä. Tilatoiminnan ohella työhön sisältyy myös osallistuminen moni yhteisöllisen Selvä Peli –työryhmän toimintaan sekä työskentely verkkoympäristössä (sosiaalinen media, Inarin nuorisotyön nettisivut Lapin nuorisotiedotuksen portaalissa).
Työ edellyttää aktiivista työotetta ja hyviä yhteistyötaitoja. Käytännön nuorisotyön kokemus katsotaan eduksi. Palkkaus KVTES:n mukaisesti. Pätevyysvaatimuksena on nuorisoalan ammatillinen peruskoulutus (nuoriso- ja vapaa-ajanohjaajan perustutkinto) tai yhteisöpedagogin koulutus.
Ennen tehtävän vastaanottamista valitun tulee toimittaa hyväksyttävä lääkärintodistus sekä esittää rikosrekisteriote. Tehtävässä on neljän kuukauden koeaika.
Tehtävään haetaan ensisijaisesti jättämällä hakemus Inarin kunnan sähköiseen työnhakupalveluun osoitteessa www.kuntarekry.fi tai postitse osoitteeseen Inarin kunnan nuorisotyö, Piiskuntie 2, 99800 Ivalo. Hakemukset tulee toimittaa 15.9.2017 klo 15.00 mennessä.
Lisätietoja antaa nuorisosihteeri Seppo Körkkö, puh. + 358 400 313532 tai seppo.korkko(at)inari.fi
Ja sama pohjoissaameksi:
Anára gieldda nuoraidbargu ohcá bálvalussii
NUORAIDJOĐIHEADDJI
Bargu lea mearreáigásaš ja dat devdojuvvo 1.10.2017 rájes (dahje soahpamuša mielde) 31.7.2018 rádjai.
Nuoraidjođiheaddji sajustanbáikin lea Anára kirkosiida ja bargu dáhpáhuvvá eanaš Nuoraidlatnja Vinttis. Nuoraidlatnjadoaimma lassin bargui gullet maiddái oassálastin máŋggasuorggat Selvä Peli –bargojoavkku doibmii sihke bargan neahttabirrasis (sosiála media, Anára nuoraidbarggu neahttasiiddut Lappi nuoraiddieđáhusa portálas).
Bargu eaktuda aktiivvalaš bargovuogi ja buriid ovttasbargandáidduid. Praktihka nuoraidbarggu hárjánupmi gehččojuvvo ovdun. Bálká GVBES:a mielde. Gelbbolašvuođagáibádussan lea nuoraidsuorggi ámmátlaš vuođđoskuvlejupmi (nuoraid- ja asttuáiggejođiheaddji vuođđodutkkus) dahje searvvušpedagogalaš skuvlejupmi.
Ovdal barggu vuostáiváldima válljejuvvon bargi galgá doaimmahit dohkálaš doaktárduođaštusa sihke ovdanbuktit rihkusregisttarváldosa. Barggus lea njealje mánotbaji geahččalanáigi.
Bargui ohccojuvvo ovdasajis nu, ahte ohcamuš guđđojuvvo Anára gieldda elektrovnnalaš bargguohcanbálvalussii čujuhusas www.kuntarekry.fi dahje poastta fárus čujuhussii Anára gielddanuoraidbargu, Piiskuntie 2, 99800 Avvil. Ohcamušaid galgá doaimmahit 15.9.2017dmu 15.00 rádjai.
Lassidieđuid addá nuoraidčálli Seppo Körkkö, tel. + 358 400 313532 dahje seppo.korkko(at)inari.fi
Ja Inarinsaameksi:
Aanaar kieldâ nuorâipargo ocá palvâlusân
NUORÂISTIVREJEIJEE
Toimâ lii meriáigásâš já tot tiävdoo 1.10.2017 rääjist (teikâ sopâmuš mield) 31.7.2018 räi.
Nuorâistivrejeijee soijimsaje lii Aanaar markkân já pargo lii válduášálávt Nuorâitile Vintist. Tiletooimâ lasseen pargo ana sistees meid uásálistem maaŋgâsiärvuslii Selvä Peli- pargojuávhu tooimân sehe porgâm viermipirrâsist (sosiaallâš media, Aanaar nuorâipargo nettisiijđoh Laapi nuorâitieđettem portaalist).
Pargo váátá aktiivlii pargovyevi já šiev oovtâstpargonaavcâid. Hárjánem keevâtlii nuorâipargoost annoo hiättun. Pälkki lii KVPIS miäldásâš. Tohálâšvuotâvátámâššân lii nuorâisyergi áámmátlâš vuáđuškovlim (nuorâi- já astoäigistivrejeijee vuáđutođhos) teikâ siärvuspedagog škovlim.
Ovdil pargo vuástáväldim kalga väljejum toimâttiđ tuhhiittettee tuáhtártuođâštus sehe oovdânpyehtiđ rikosregisterváldus. Pargoost lii neelji mánuppaje keččâlemäigi.
Paargon occoo vuosâsajasávt nuuvt, ete ucâmuš kuáđđoo Aanaar kieldâ šleđgâlii pargouuccâmpalvâlusân čujottâsâst www.kuntarekry.fi teikâ poostâ peht čujottâsân Inarin kunnan nuorisotyö, Piiskuntie 2, 99800 Avveel. Ucâmušâid kalga toimâttiđ 15.9.2017 tme 15.00 räi.
Lasetiäđuid addel nuorâičällee Seppo Körkkö, puh. + 358 400 313532 teikâ seppo.korkko(at)inari.fi
Ja koltaksi:
Aanar kååʹdd nuõrituâjj ååcc kääzzkâʹsttma
NUÕRIOʹHJJEEI
Tuâjj lij mieʹrräiggsaž da tõn tieuʹdet 1.10.2017 ääʹljeeʹl (leʹbe suåppmõõžž mieʹldd) 31.7.2018 räjja.
Nuõrioʹhjjeei päiʹǩǩ lij Aanar ceerkavsijdd da tuâjj lij jäänmõssân Nuõripääiʹǩest Vinttist. Päiʹǩǩtooim lââʹssen tuõjju siskkan še vuässõõttmõš määŋgõhttsallaš Selvä Peli –tuâjj-joouk toimmjummša di tuejjummuš säiʹmmpirrõõzzâst (sosiaalʼlaž media, Aanar nuõrituâj neʹttseeid Lappi nuõriteâđtõõzz portaalâst).
Tuâjj õõlǥat aktiivlaž tuâjast tääʹvtummuž da šiõǥǥ õhttsažtuâjjooddaid. Harjjnummuš takai nuõrituõjju ǩiõččât pueʹrren. Päʹlǩǩ KVTES meâldlanji. Ââʹntemkaiʹbbjõssân lij nuõrisueʹrj ämmtallaš vuâđđškooultõs (nuõri- da âsttääiʹjoʹhjjeei vuâđđtuʹtǩǩõs) leʹbe õõutâspedagoog škooultõs.
Õuddâl tuâj vuâsttaväʹlddem valljuum âlgg tooiʹmted priimâmnallšem dåhttartuõđstõõzz di čuäʹjted reäʹǩǩõsrekiʹsttervääʹldelm. Tuâjast lij neeljj määnpââʹj ǩiččlõddâmäiʹǧǧ.
Tuõjju ooccât vuõss-sâjjsanji kueʹđeeʹl ooccmõõžž Aanar kååʹdd liâđǥlaž tuâjjooccâmkääzzkõʹsse addrõõzzâst www.kuntarekry.fi leʹbe pååʹšt mieʹldd addrõʹsse Inarin kunnan nuorisotyö, Piiskuntie 2, 99800 Ivalo. Ooccmõõžžid šâdd tooiʹmted 15.9.2017 čiâss 15.00 mõõneeʹst.
Lââʹssteâđaid oudd nuõripiisar Seppo Körkkö, teʹl. + 358 400 313532 leʹbe seppo.korkko(at)inari.fi
|
<urn:uuid:2dbc7fce-a229-4dbf-b7c4-8623a6dd4137>
|
CC-MAIN-2017-47
|
http://www.lanuti.fi/news/Wanted-Nuoriso-ohjaaja-Inariin/26153/62dbd72c-9349-4e4a-95eb-92cc23d0e2f5
|
2017-11-24T14:31:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-47/segments/1510934808254.76/warc/CC-MAIN-20171124142303-20171124162303-00785.warc.gz
|
sme
| 0.661126
|
Latn
| 4
|
{}
|
Veahkki
Kategoriija
:
Brasilia museat
Wikipedia
Hopp til navigering
Hopp til søk
Wikimedia Commonsis
lea eanet materiála
Brasilia museaid
birra.
Artihkkalat kategoriijjas "Brasilia museat"
Dán kategoriijas lea dušše čuovvovaš siidu.
M
Museu de Arte de São Paulo
Vižžojuvvon čujuhusas
https://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategoriija:Brasilia_museat&oldid=285125
Kategoriijat
:
Lulli-Amerihká museat
Brasilialaš kultuvra
Navigasjonsmeny
Persovnnalaš bargoneavvu
It leat čálligoahtan sisa
Ságastallan
Rievdadusat
Ráhkat dovddaldaga
Logge sisa
Nammagomuvuođat
Kategoriija
Ságastallan
davvisámegiella
Pláđemat
Loga
Rievdat
Rievdat gálddu
Geahča historjjá
Eanet
Oza
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Wikipedia birra
Buot siiddut
Summal siidu
Veahkki
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Varas rievdadusat
Ođđa siiddut
Doaimmat
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Sádde gova
Erenoamáš siiddut
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Datasiidu
Skriv ut/eksporter
Opprett en bok
Last ned som PDF
Čálihanveršuvdna
Eará prošeavttaide
Wikimedia Commons
Eará gielaide
العربية
Беларуская
Brezhoneg
Bosanski
Català
Čeština
Cymraeg
Dansk
Deutsch
Ελληνικά
English
Esperanto
Español
Eesti
فارسی
Français
Frysk
Galego
עברית
Հայերեն
Italiano
日本語
한국어
Македонски
မြန်မာဘာသာ
مازِرونی
Nederlands
Norsk bokmål
Polski
Português
Română
Русский
Srpskohrvatski / српскохрватски
Slovenčina
Српски / srpski
Svenska
ไทย
Türkçe
Українська
اردو
中文
Rievdat liŋkkaid
|
<urn:uuid:14bca3d6-9f78-440e-bf72-66e08e6b19ef>
|
CC-MAIN-2022-40
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Kategoriija:Brasilia_museat
|
2022-09-29T11:39:01Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-40/segments/1664030335350.36/warc/CC-MAIN-20220929100506-20220929130506-00510.warc.gz
|
sme
| 0.999908
|
Latn
| 1
|
{}
|
Lassi girjjit, heajut johtu
Norggas lassánii girjealmmuheapmi guvttiin proseanttain ovddit jagi, muhto girjejohtu gal njiejai 14 proseanttain.
2019 lea našunála girjejahki ja Norga lea válljejuvvon máilmmibeakkán Frankfurt girjemeassuid guosseriikan.
Dat sáhttá buorrin Norgga girjjálašvuhtii go girjejohtu hedjona vaikke girjealmmuheamit lassánit.
2 proseantta lassáneapmi
Oktiibuot ilbme Norggas 10 050 ođđa girjji 2017:s, dat lea guokte proseantta eanet go jagi ovdal.
Vaikke girjealmmuheamit lassánedje, de vuvde unnit girjjiid 2017:s. Girjejohtu njiejai 14 proseanttain 2016 ektui, ja dat mearkkaša ahte vuvde 3,4 miljovnna unnit girjjiid.
Jietnagirjjiid, digitála oahpponeavvuid ja eará digitála buktagiid johtu gal lassánii sakka, namalassii 56 proseanttain, čállá Statistihkalaš guovddášdoaimmahat.
Ovdasiiddus dál
– Dat sáhttá dagahit ahte buohccit eai duostta mannat doaktára lusa dan dihte vai eai galgga navdojuvvot suolan ja verrošeaddjin, lohká suohkana váldosuodjalusáittadeaddji.
– Dá leat riikajoavkkut, nu ahte galget buorit čiekčit, dadjá FA Sámi presideanta.
Measta 4 miljovnna bargobihtá leat čovdon Norgga stuorámus skuvlagilvvus. Dán gilvui searvá Kárášjoga skuvla áŋgirit.
Ávvira máksinvuogádagas leat leamašan váttisvuođat, mat dál váikkuhit min geavaheddjiide.
Maŋŋil go jietnalogut leat divvojuvvon de čájehuvvo ahte Norga gahčai Ruoŧa vuolábeallái Eurovision Song Contest finálas.
Birrasii 7000 oahpaheaddji vuođđo- ja joatkkaskuvllain miehtá riikka leat gergosat heaittihit bargguset bearjadaga rájes.
Sámediggeráđđi evttoha ásahit ehtalaš lávdegotti dearvvašvuođadutkamii mii galggašii fuolahit ahte dutkan lea buorre ja ávkin sámi servodahkii, ja ahte dutkan čuovvu ehtalaš njuolggadusaid.
Áibbas ođđa gelbbolašvuođaprográmma kulturealáhusaide lea ráhkaduvvon Finnmárkkus. Earret eará galget fitnodagat oahppat mot buorebut váldit vára vuoigatvuođain.
Doalvesearvi lea čállán Kárášjoga gildii ja jearran eai go sáhtášii máhcahit fas leahttočomi man válde eret moadde jagi áigi.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta lea ohcame ossodatdirektevrra eanandoallopolitihkalaš ossodahkii, boazodoallojuhkosii.
– Vuorjašuhtti man ollugat oaivvildit ahte olbmot geain lea eará etnalaš duogáš eai sáhte šaddat «áibbas norgalažžan»
Ođđa iskosis čájehuvvo ahte lea nanu doarjja dásseárvo ja antidiskriminerenpolitihkkii Norggas, muhto lea stuora erohus guottuin sin vuostá geat leat suddjejuvvon vealahanlága ektui.
|
<urn:uuid:84977991-bad8-42b9-87a8-7a8a16d8fde9>
|
CC-MAIN-2019-22
|
https://avvir.no/se/oddasat/2019/04/lassi-girjjit-heajut-johtu
|
2019-05-24T05:21:58Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-22/segments/1558232257514.68/warc/CC-MAIN-20190524044320-20190524070320-00215.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 1
|
{}
|
Jaepien 2021 Saemien Nasjonaaleteatere Beaivváš 40 jaepieh heevehte, jïh dan sjïekenisnie edtjieh fotodokumentarihkeles gærjam bæjhkoehtidh. Saemiedigkieraerie 200 000 kråvnah barkose gærjine dåårje.
Beaivváš gieltegs jïh vihkeles histovrijem åtna goh saemien kulturelle premissedeallahtæjja. Jïjnje heannadamme dehtie raejeste teatere tseegkesovvi varke 40 jaepiej juassah goh frijje dåehkie dejnie dramatihkeles heannadimmine deepmesjimmien bïjre Alta-Gouvdageaidnujeanoste, jïh daan biejjien raajan goh profesjonelle teatereinstitusjovne mij bïjre jarkan gellien aejkien jaepien mïnnede abpe Saepmesne. Goh bievnije saemien gïeleste jïh kultuvreste Beaivváš joekoen stoerre aarvoem åtna.
«Saemiedigkieraerie heevehtimmiegærjam vuarjesje goh joekoen vihkeles siebriedahkese, jïh saemien nasjonaaleteateren histovrije åehpies sjædta,» saemiedigkieraerie Henrik Olsen jeahta.
Åarjelsaemien festivaalen sjïekenisnie Raasten rastah, konserte edtja öörnesovvedh Marja Mortensson jïh Krinkastingsorkesterinie (KORK) Røros gærhkosne skïereden 25. b. daan jaepien. Saemiedigkieraerie 179 000 kråvnah dåårje Raasten rastah-festivaalese daan öörnedæmman.
Konserte aaj meatan saemien tv-produksjovnesne gusnie NRK Sápmi åarjelsaemien aamhtesh jarngesne åtna seamma tïjjen goh festivaale öörnesåvva. Baantedimmie dorjesåvva konserteste maam edtja mænngan NRK:sne vuesiehtidh.
«Stoerre heannadimmie konserte Rørose bïejesåvva. Naemhtie aaj saemien goltelæjjah åadtjoe meatan årrodh daam dååjredh sijjen hïejmedajvesne. Gosse konserte lea Røros gærhkosne dellie dïhte aaj sjïere lïhkesvoetem vadta årroejidie», saemiedigkieraerie jeahta.
|
<urn:uuid:863cc636-eca3-4835-b851-0ea8642a52ae>
|
CC-MAIN-2020-24
|
https://saernieh.no/saemiedigkie-daarjoem-beaivvasen-heevehtimmiegaerjese-jih-konsertese-marja-mortensson-jih-korkine-vadta/
|
2020-06-02T22:56:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2020-24/segments/1590347426956.82/warc/CC-MAIN-20200602224517-20200603014517-00477.warc.gz
|
sma
| 0.999686
|
Latn
| 1
|
{}
|
Ohcejoga lihkadandoaibma ordne ovttas Utsjoen Kuohu -servviin bagadallon akrobatiijadáhpáhusa 8–14-jahkášaččaide bearjadaga 22.1. dmu 16–18 ja lávvardaga 23.1. dmu 10–15 Ohcejoga lihkadansáles. Akrobatiija ovttastahttá lihkadeami iešguđetlágan hámiid ja diimmuin beassá iskat maid earálágan volttiid. Akrobatiijaoahpaheaddjit leaba Isa Tarvainen ja Sampo Kotiaho.
Bearjadaga diimmut leat nuvttá. Lávvardaga oassálastinmáksu lea 10 euro, man galgá máksit giehtaruđain oahpaheaddjái. Lávvardatbeaivvi maŋŋá oassálastit besset vuojadit ja basadit.
Váldde fárrui sislihkadeapmái heivvolaš biktasiid, gápmagiid ja juhkanboahtala. Lávvardahkii dárbbašat fárrui maid IEŽAT NISTTIID, oassálastinmávssu ja vuojadanbiktasa ja sihkaldaga.
Akrobatiijai ii dárbbaš almmuhit ovddalgihtii, oahpaheaddji merke oassálastiid bajás. Njuorggáma mánáide ordnejuvvo dárbbu mielde sáhttu. Almmut sáhttodárbbus asttuáiggečálli Kaisa Tapiola-Länsmanii e-poastta bokte [email protected] maŋimustá duorastaga 21.1.
|
<urn:uuid:5f12c2c9-fc64-4175-9af5-43af1f0f14b4>
|
CC-MAIN-2021-10
|
https://www.utsjoki.fi/se/news-article/ohcejogas-lagiduvvo-vahkuloahpas-8-14-jahkasaccaide-rabas-akrobatiijadahpahus/
|
2021-03-07T21:27:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2021-10/segments/1614178378872.82/warc/CC-MAIN-20210307200746-20210307230746-00430.warc.gz
|
sme
| 1.000004
|
Latn
| 1
|
{}
|
Hopp rett tilKirkeårets tekster
Dagens bibelord
Tegnforklaringer
Bibelleseplaner
Kjøp Bibelen
|< Forrige kapittel||Neste kapittel >|
Beassášmearrádusat
9Nuppi jagi maŋŋil go israellaččat ledje vuolgán Egyptas, nuppi jagi vuosttaš mánus, Hearrá sártnui Mosesii Sinaimeahcis:
2 Israellaččat galget doallat beassážiid mearriduvvon áigái. 3 Dii galgabehtet oaffaruššat beassášlábbá eahkedisveaigin jagi vuosttaš mánu njealljenuppelogát beaivvi ja doallat beassážiid buot lágaid ja mearrádusaid mielde.
4 Moses gohčui israellaččaid oaffaruššat beassášoaffara, 5 ja sii oaffarušše dan Sinaimeahcis vuosttaš mánu njealljenuppelogát beaivvi eahkedisveaigin. Israellaččat dahke buot nu go Hearrá lei gohččon Mosesa bokte.
6 Muhtun olbmát ledje šaddan buhtismeahttumin go ledje guoskkahan jábmi, eaige sáhttán oaffaruššat beassášoaffara mearrebeaivvi. Sii bohte Mosesa ja Arona lusa 7 ja jerre: “Mii leat šaddan buhtismeahttumin jábmi dihte. Eatgo mii oaččo buktit oaffarattáldaga Hearrái mearriduvvon áigái oktanaga eará israellaččaiguin?” 8 Moses vástidii: “Vurdet dás, de mun manan gullat maid Hearrá mearrida din áššis.”
9 Hearrá sártnui Mosesii:
10 Cealkke israellaččaide: Jos muhtumat dis dahje din nális leat šaddan buhtismeahttumin rupmaša dihte dahje leat guhkes mátkkis, de sii dattetge ožžot doallat beassážiid Hearrá gudnin. 11 Sii galget nuppi mánu njealljenuppelogát beaivvi eahkedisveaigin oaffaruššat beassášlábbáset ja borrat dan suvrutkeahtes láibbiin ja rihča urtasiiguin. 12 Sii eai oaččo guođđit das maidege iđidii eaige doadjit das ovttage dávtti. Sii galget doallat beassážiid buot mearrádusaid mielde. 13 Muhto jos muhtin ii doala beassážiid vaikko lea buhtis iige leat mátkkis, de son galgá jávkaduvvot álbmogisttis, danne go son ii buktán iežas oaffarattáldaga Hearrái mearreáigái. Son galgá guoddit suttus čuovvumušaid. 14 Jos muhtun vieris gii ássá din luhtte, dáhttu doallat beassážiid Hearrá gudnin, de son galgá doallat beassážiid buot lágaid ja mearrádusaid mielde. Seammá láhka gusto sihke vierrásii ja eatnamis riegádan olbmui.
Balva oahpista álbmoga
15 Go goahti mii suddjii lihtuárkka, lei ceggejuvvon, de dan govččai balva, ja eahkedis sevnnjodettiin goađi badjelis oidnui dego dola báitin mii orui das iđida rádjái. 16 Nu lei álelassii. Beaivet balva govččai goađi, ja ihkku dan badjelis balva báittii dego dolla. 17 Juohke háve go balva badjánii goađi badjelis, de israellaččat vulge johtui, ja sii luoitaledje dohko gosa balva bisánii. 18 Israellaččat vulge johtui ja luoitaledje dalle go Hearrá gohčui. Nu guhká go balva orui goađi badjelis, de sii orro siiddas. 19 Dallege go balva orui goađi badjelis guhká, de israellaččat jeagadedje Hearrá rávvagiid eaige vuolgán johtui. 20 Muhtumin balva lei dušše moadde beaivvi goađi badjelis. Dalle sii orro siiddas nugo Hearrá lei gohččon ja vulge johtui easkka dalle go Hearrá gohčui. 21 Muhtumin balva orui das eahkedis iđidii ja de badjánii. Dalle sii vulge johtui dallánaga, nugo maiddái dalle go balva orui das dušše jándora ja de badjánii. 22 Go balva orui goađi badjelis moadde beaivvi dahje olles mánu dahje vel guhkit áiggi, de dalle israellaččat orro siiddas eaige vuolgán johtui ovdal go balva badjánii. 23 Hearrá gohččuma mielde sii luoitaledje, ja Hearrá gohččuma mielde sii vulge johtui. Sii čuvvo gohččumiid maid Hearrá lei addán sidjiide Mosesa bokte.
|< Forrige kapittel||Neste kapittel >|
24. mars 2023
46Da sa Maria: 47og min ånd fryder seg i Gud, min frelser. 48For han har sett til sin tjenestekvinne i hennes fattigdom. Og se, fra nå av skal alle slekter prise meg salig, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; hellig er hans navn. ... Vis hele teksten
46Da sa Maria: 47og min ånd fryder seg i Gud, min frelser. 48For han har sett til sin tjenestekvinne i hennes fattigdom. Og se, fra nå av skal alle slekter prise meg salig, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; hellig er hans navn. 50Fra slekt til slekt varer hans miskunn over dem som frykter ham. 51Han gjorde storverk med sin sterke arm; han spredte dem som bar hovmodstanker i hjertet. 52Han støtte herskere ned fra tronen og løftet opp de lave. 53Han mettet de sultne med gode gaver, men sendte de rike tomhendte fra seg. 54Han tok seg av Israel, sin tjener, og husket på sin miskunn 55slik han lovet våre fedre, Abraham og hans ætt, til evig tid.» 56Maria ble hos Elisabet i omkring tre måneder. Så vendte hun hjem.
46Då sa Maria: 47og mi ånd frydar seg i Gud, min frelsar. 48For han har sett til si tenestekvinne i hennar fattigdom. Og sjå, frå no av skal alle slekter prisa meg sæl, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; heilagt er hans namn. ... Vis hele teksten
46Då sa Maria: 47og mi ånd frydar seg i Gud, min frelsar. 48For han har sett til si tenestekvinne i hennar fattigdom. Og sjå, frå no av skal alle slekter prisa meg sæl, 49for store ting har han gjort mot meg, han, den mektige; heilagt er hans namn. 50Frå slekt til slekt varer hans miskunn over dei som ottast han. 51Han gjorde storverk med sin sterke arm; han spreidde dei som bar hovmodstankar i hjartet. 52Han støytte stormenn ned frå trona og lyfte opp dei låge. 53Han metta dei svoltne med gode gåver, men sende dei rike tomhendte frå seg. 54Han tok seg av Israel, sin tenar, og kom i hug si miskunn 55slik han lova våre fedrar, Abraham og hans ætt, til evig tid.» 56Maria vart verande hos Elisabet i om lag tre månader; så reiste ho heim att.
46Dalle Maria celkkii: Mu siellu máidnu Hearrá, 47ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila, mu beasti, dihte. 48Dasgo son lea geahččan vuollegis bálvaleaddjásis. Dás maŋás buot buolvvat máidnot mu ávdugassan, 49dasgo Veagalaš lea dahkan munnje stuorra daguid, bassi lea su namma. ... Vis hele teksten
46Dalle Maria celkkii: Mu siellu máidnu Hearrá, 47ja mu vuoigŋa ávvuda Ipmila, mu beasti, dihte. 48Dasgo son lea geahččan vuollegis bálvaleaddjásis. Dás maŋás buot buolvvat máidnot mu ávdugassan, 49dasgo Veagalaš lea dahkan munnje stuorra daguid, bassi lea su namma. 50Buolvvas bulvii su váibmoláđisvuohta bistá sidjiide geat ballet sus. 51Son dahká veagalaš daguid gieđainis, son biđge sin geain leat čeavlás jurdagat váimmus. 52Son norddasta ráđđejeddjiid sin truvnnuin ja alida vuollegaččaid. 53Son biebmá nealguid buriid attáldagaiguin, muhto riggáid son vuolggaha eret guoros gieđaid. 54Son veahkeha bálvaleaddjis Israela ja muitá iežas árpmu, 55nugo lohpidii min áhčiide, Abrahamii ja su sohkii, agálaš áigái. 56Maria orui Elisabeta luhtte lahka golbma mánu ja máhcai dasto ruoktot.
|
<urn:uuid:24a94caa-d2a3-4f91-88c4-a7a0cb9feaf2>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://bibel.no/nettbibelen?book=NUM&chapter=9&slang=nordsamisk19
|
2023-03-24T00:36:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-14/segments/1679296945218.30/warc/CC-MAIN-20230323225049-20230324015049-00429.warc.gz
|
sme
| 0.999973
|
Latn
| 1
|
{}
|
Sääʹmǩiõllsaž aaunâsuʹčteeʹlid škooulteei Ketterä õllškooulhaʹŋǩǩõs aaʹlji Aanrest jäʹrjstum ǩiõllmäättaivuiʹm mââibaarǥ 13.8. Haʹŋǩǩõõzz täävtõssân lij vuäǯǯad jåʹttlâtttum ääiʹjest ođđ aaunâsuʹčteeʹlid di sääʹmǩiõli da jeeʹres mättaunnsi mättʼtummša. Sääʹmǩiõllsai uʹčteeʹli väillmõš kuâskk puk koumm sääʹmǩiõl da obb Lääʹddjânnam. Sääʹmteeʹǧǧ eeʹjjest 2017 tuejjeem vuõss-seʹlvvtõõzz mieʹldd sääʹmǩiõllsaž uʹčteeʹlin lij samai jõnn väillvuõtt. Tâʹvvsääʹmǩiõllsa klassuʹčteeʹl da aaunâsuʹčteeʹl lie valmštõõvvâm jeänmõsân, leša […]
About Sámediggi
This author has yet to write their bio.Meanwhile lets just say that we are proud Sámediggi contributed a whooping 9 entries.
Entries by Sámediggi
Sääʹmǩiõli ougglõsõhttvuõđid äuʹǩǩeei mättʼtõõzz pilotthaʹŋǩǩõõzz mättʼtõõttimieʹrr lâssan. Lookkâmeeʹjj 2018–2019 õhttsiʹžže nuʹt 50 mättʼtõõttjed liâ vuäǯǯam haʹŋǩǩõõzz ouggʹlestmättʼtõõzz. Lookkâmekka 2019–2020 liâ iʹlmmtum pâʹjjel 60 mättʼtõõtti. Iʹlmmtõõttâmäiʹǧǧ pueʹtti lookkâmeeʹjj mättʼtõʹsse puuđi täʹlvvmannust da iʹlmmtõõttmõõžž puõʹtte jeänaš digitaalʼlaž lomaaʹǩǩin. Haʹŋǩǩõõzz mättʼtõs lij vuâđđmättʼtõs da lookkjiškooultõõzz tiuddeei sääʹmiǩiõli mättʼtõs 2 čiâss neäʹttlest/mättʼtõsneäʹttlest. Lookkâmeeʹjj 2019–2020 haʹŋǩǩõs pilotâstt sääʹmǩiõli mättʼtõõzz ouddškooul mättʼtõõzzâst še. […]
|
<urn:uuid:8208c2c0-0b0a-4bec-9c3a-828f43748a24>
|
CC-MAIN-2020-45
|
https://www.samediggi.fi/author/arla-magga/?lang=nuo
|
2020-10-20T23:41:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2020-45/segments/1603107874340.10/warc/CC-MAIN-20201020221156-20201021011156-00174.warc.gz
|
sms
| 1.000002
|
Latn
| 3
|
{}
|
Borgemánu rájes galget njuorggánlaččat leat áiggil deavdime táŋkka boaldámušain amas mátki bisánit. Njuorggámis ii beasa šat suoidnemánu maŋŋá táŋket, go gili áidna boaldámušvuovdi heaitá.
Fitnodatdoalli Ari Naapanki muitala, ahte stáhtaráđi ođđa birasmearrádusat, mat bohtet fápmui borgemánu álggus, leat sivvan dasa, ahte son heaitá boaldámušvuovdima.
– Dat bohtet dáppe davvin divrrasin. Ii gánnet šat investeret, go iešnai lea báhcán juo ealáhahkii, lohká Naapanki.
Táŋkenbáikái livčče galgan dahkat rievdadusaid. Naapanki muitala, ahte birasmearrádusaid dihte livččii galgan dahkat ođđa dárkkistangáivvo ja ođđa bohcciid bidjat šilljui.
– Dat meine dan, ahte šilju bajildusa buot oljočievrra ja betoŋgarávttuid ferte burgit eret, Naapanki muitala.
Báikkálaččat vihkkehallet iežaset táŋkkaid háhkama
Njuorggáma bensinstašuvnna heaittiheami maŋŋá njuorggánlaččaide lagamuš táŋkenbáiki Suoma bealde gávdno badjel 40 kilomehtera mátkki duohken Ohcejogas. Norgga bealde lagamuš boaldámustášuvdna lea Deanus, gosa lea sullii 30 kilomehtera mátki.
Áiddo dál boazodolliin lea diehtu das, man ollu boaldámuššii ealáhusas lea dárbu, go devdet boazodoalu johtinbeaivegirjji. Boazodoalli Asko Länsman lea maid beaivegirjji deavdime ja muitala, ahte boazodoalus geavahit ollu boaldámuša. Jus Njuorggámis ii beasa boahtte dálvve oastit boaldámuša, jáhkká son dan oidnot su árgabeaivvis.
– Dieđusge dasa ferte ráhkkanit. Mii geavahat boaldámuša tráktoriiguin ja biillaiguin ja dange smiehtan, ahte galgetgo mis leat táŋkkat iežamet šiljuin, go mii juohke beaivve goit boaldit daid boaldámušaid ja dan dárbbašit. Dat ii sáhte gaskkalduvvat mis.
Länsman muitala, ahte lunddoleamos livččii johtit Ohcejogas táŋkeme. Dánge rádjai sii leat buktán boaldámuša Ohcejogas ja lullelis jus leat johtán, muhto jus gilis ii beasa boaldámuša oastit, nu gal dat iešguđetlágan doaimmaid dagaha.
– Ferte stuorát meriid skáhppot ruoktot boaldámušaid.
Maiddái ruovdegávppi fitnodatdoalli Antti Johansen dárbbaša boaldámuša guorbmebiilii ja stuorát mašiinnaide. Son maid lea smiehttan stuorát boaldámuštáŋkka háhkama ruoktot, vai ii dárbbat Ohcejogas johtit táŋkeme.
– Dáža bealde ii leat vejolaš, go dalle táhpe nu ollu daid vearuid dohko, Johansen muitala.
Gili olbmot sávvet muhtima joatkit boaldámušaid vuovdima
Ruovdegávppi fitnodatdoalli Antti Johansen lea fuolas dilis.
– Veaha dakkár streassa álot go vuolgá okta fálaldat eret. Mun in dieđe de, ahte makkár váikkuhus lea eará buvddaide.
Son lohká, ahte gilli ii leat goassege seamma dan maŋŋá, go fálaldat vuolgá.
– Ođđa fámuid dárbbašit deike ja doaivut, ahte gii nu váldá dás oasi ja álgá geahččalit dan bensiinna vuovdima, Johansen lohká.
Seammasullasaš oainnut leat maid Länsmanis. Jus gilis ii beasa boaldámuša oastit, nu dat buktá hástalusaid.
– Iihan gilli sáhte nu doaibmat, ahte doppe ii leat boaldámuš. Jáhkán ahte gii nu dasa cegge firpmá ja álgá vuovdit, muhto galhan dat álggus dieđusge hástalusaid buktá, lohká Länsman.
|
<urn:uuid:0fa2bf1d-9de0-4d41-b3da-04c450359f6c>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://yle.fi/a/74-20034668
|
2023-09-27T14:18:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-40/segments/1695233510300.41/warc/CC-MAIN-20230927135227-20230927165227-00515.warc.gz
|
sme
| 1.000008
|
Latn
| 1
|
{}
|
MediaWiki:Maintenance-precision-title/no
Wikipedia
<
MediaWiki:Maintenance-precision-title
Jump to navigation
Jump to search
Nøyaktighet
Vižžojuvvon čujuhusas
https://se.wikipedia.org/w/index.php?title=MediaWiki:Maintenance-precision-title/no&oldid=138988
Navigation menu
Persovnnalaš bargoneavvu
It leat čálligoahtan sisa
Ságastallan IP-čujuhussii
Rievdadusat
Ráhkat dovddaldaga
Logge sisa
Namespaces
Systemadieđáhus
Ságastallan
Variánttat
Pláđemat
Loga
Geahča gáldokoda
Geahča historjjá
Eanet
Oza
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Wikipedia birra
Buot siiddut
Summal siidu
Veahkki
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Varas rievdadusat
Ođđa siiddut
Doaimmat
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Sádde gova
Erenoamáš siiddut
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Print/export
Create a book
Download as PDF
Čálihanveršuvdna
Eará gielaide
Siidu lea maŋimustá rievdaduvvon geassemánu 1 b. 2011 diibmu 10.06.
Sisdoallu lea almmus
Creative Commons Attribution/Share-Alike License
-liseanssain, muhto sáhttá sisdoallat lásseeavttuid. Geahča
geavahaneavttuid
.
Personsuodjalus
Wikipedia birra
Ovddasvástadusfriddjavuohta
Developers
Cookie statement
Mobiila veršuvdna
|
<urn:uuid:96745f47-db50-484a-ba51-ca14552a423e>
|
CC-MAIN-2019-35
|
https://se.wikipedia.org/wiki/MediaWiki:Maintenance-precision-title/no
|
2019-08-23T06:52:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-35/segments/1566027318011.89/warc/CC-MAIN-20190823062005-20190823084005-00456.warc.gz
|
sme
| 0.999936
|
Latn
| 2
|
{}
|
Boka er kun på nordsamisk.
Dalle dat stuorra golleivnnit áldu girdilii. Bizi čárvii čalmmiidis ja njuikii áibmui. Go fas duosttai rabastit čalmmiid, de dovddai juoga čoamohasain.
-Soaját, mus leat suoját! Amma in leat jápmán gal? Lean go bávtti badjel fierran ja duššan? jearai Bizu.
-It eisege, mun lean veahkeheaddji. Lean du ruoktot mieđušteamen. Čuovo beare mu!
Bizi girddii!
|
<urn:uuid:33e63cd2-e01d-4bca-9c04-75c1361a5559>
|
CC-MAIN-2022-49
|
https://www.abanti.no/products/erbmen-bizi
|
2022-11-26T15:27:30Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-49/segments/1669446708010.98/warc/CC-MAIN-20221126144448-20221126174448-00561.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 1
|
{}
|
Edinburgha Hertuga
Gonagasbearaš lea stuora morrašiin vuostáiváldán dieđu ahte Gonagaslaš Allavuohta Edinburgha Hertuga lea vádjolan.
- Min jurdagat mannet Dronnet Elisabethii ja su lagamus bearrašii Prins Philipa eretvádjoleami oktavuođas. Min oassádallandearvvuođat mannet maiddái brihttalaš álbmogii, dadjá Majestehta Gonagas Harald.
Majestehta Gonagas Harald lea mearridan ahte jápmima oktavuođas levgejuvvo bealle stákkus Šloahttabalkoŋggas odne ja hávdádanbeaivvi.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala Facebookas
Áigeguovdilis áššit
Bijai liđiid olggobealde London Pub
Ruvdnaprisabárra ja Prinsa Sverre Magnus ledje sin searvvis geat ledje buktán dievva ivdnás liđiid ja arvedávgeleavggaid olggobealde London Puba Oslo.
Prinseassa: – Fárrolaga mii hábmet Norgga man mii buohkat ráhkistit
Sullii 200 guossi ledje čoahkkanan Šlohttii bearjadat eahket ávvudit Gonagaslaš Allavuođa Prinseassa Ingrid Alexandra válddálašvuođabeaivvi. Prinseassa geavahii liibba iežas sártnis deattuhit ahte Norggas lea buorre bajasšaddat ja ahte dán servodagas lea buohkaide sadji.
|
<urn:uuid:63859dd6-14c2-46af-ad25-a04bb3441921>
|
CC-MAIN-2022-33
|
https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?tid=186914&sek=74887
|
2022-08-07T21:35:58Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-33/segments/1659882570730.59/warc/CC-MAIN-20220807211157-20220808001157-00355.warc.gz
|
sme
| 1.000008
|
Latn
| 1
|
{}
|
Ođđasat
- Sáhkavuorru podcasttas ilbmet ođđa sáddagat
- Sámi allaskuvla ja Nuortta universitehta ovttasbargu
- Nuvttá bileahtat Inga Juuso – Tribute konsertii Sámi allaskuvlla studeanttaide
- Stuora beroštupmi Sámi oahpahuskonferánsii
- Oza giđa 2022 oahpuide!
- Dál lea vejolaš dieđihit neahttaoasseváldin Sámi oahpahuskonferánsii
- SSO ohca studeanttabargi
- Ođđa vejolašvuohta ohcat Sámi allaskuvlii
- Dieđit ovdanbuktin evttohusa Sámi oahpahuskonferánsii
Stivraláhttut válljejuvvon ja nammaduvvon
Stivraláhttut leat nammaduvvon áigodahkii 1.8.2019-31.7.2023
Bargit ja studeanttat leat válljen:
- Laila Susanne Vars, stivrajođiheaddji (rektor)
- Ylva Jannok Nutti, stivrra nubbinjođiheaddji (pro-rektor)
Sámediggi lea nammadan:
- Mette Anti Gaup (Kárášjohka)
- Idar Peder Kintel (Tromsa)
Máhttodepartemeanta lea nammadan:
- Ellen Inga O. Hætta (Guovdageaidnu)
- Petter Drefvelin (Oslo)
Hætta ja Drefvelin joatkiba stivralahttun.
Sámi allaskuvlla bargit leat válljen:
- Lasse Wigelius (hálddahus- ja teknihkkalaš bargiid gaskas válljejuvvon)
- Lovisa Mienna Sjöberg (fásta fágabargiid gaskas válljejuvvon)
Studeanttaid ja gaskaboddosaš fágabargiid áirasat
Guokte studeantaáirasa ja gaskaboddosaš fágabargiid áirras ges válljejuvvojit jahkái ain hávalis ja válggat čađahuvvojit čakčat. Elle Helene Siri, Stigo Holm (studeantaáirasat) ja Rávdná Biret Márjá Eira Sara (gaskaboddosaš fágabargi) jotket dassái go válggat leat čađahuvvon.
|
<urn:uuid:3ce7af45-396a-4a8f-be97-c677dc849440>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://samas.no/se/a/stivralahttut-valljejuvvon-ja-nammaduvvon
|
2021-10-28T14:44:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2021-43/segments/1634323588341.58/warc/CC-MAIN-20211028131628-20211028161628-00067.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 1
|
{}
|
Les merShow less
Heidi Guttorm Einarsen
Ollu olbmot miehtá máilmmi oskot muhtin ipmilii. Sii jáhkket ja oskut ahte gávdno ipmil dahje fámut mat ráđđejit ja veahkehit olbmuid eallimis. Oskkoldat lea vuohki mo oskut ja rohkadallat ovtta dahje máŋga ipmiliidda. Viidámus oskkoldagat máilmmis leat:
Risttalašvuohta
Isláma
Hinduisma
Buddhisma
Juvddálašvuohta
Muhtimat eai dáhto makkárge oskkoldaga čuovvut. Sii čuvvot eallinoainnu. Sis ii leat ipmil, muhtoolmmoš ja luondu guovddážis. Eallinoaidnu lea oskkokeahtes eallinvuohki
S.
|
<urn:uuid:2e55adb2-7890-4196-b571-4638a22bb74a>
|
CC-MAIN-2022-49
|
https://www.gavpi.org/religion-livssyn-og-etikk/212-ovttas-oskkoldat-ja-eallinoaidnu-5-7.html
|
2022-11-28T01:06:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-49/segments/1669446710462.59/warc/CC-MAIN-20221128002256-20221128032256-00435.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 8
|
{}
|
Hopp rett tilKirkeårets tekster
Dagens bibelord
Bibelleseplaner
Kjøp Bibelen
|Neste kapittel|
Eallima sátni
1Dat mii lea leamaš álggu rájes, maid mii leat gullan, maid mii leat oaidnán iežamet čalmmiiguin, maid mii leat geahčadan ja maid min gieđat leat guoskkahan, dat lea min sáhka: eallima sátni. 2 Eallin almmustuvai, ja dan mii leat oaidnán ja dan mii duođaštit. Mii sárdnidit didjiide agálaš eallima, mii lei Áhči luhtte ja almmustuvai midjiide. 3 Mii sárdnidit didjiide dan maid mii leat oaidnán ja gullan, vai maiddái dis livččii searvevuohta minguin, mii lea searvevuohta Áhčiin ja su Bártniin Jesus Kristusiin. 4 Dán mii čállit, vai min illu šaddá ollisin.
Eallit čuovgasis
5 Dát lea dat sáhka maid mii leat sus gullan ja maid mii didjiide sárdnidit: Ipmil lea čuovga iige sus leat mihkkege seavdnjadasaid. 6 Jos mii dadjat ahte mis lea searvevuohta suinna, muhto vádjolit seavdnjadasas, de mii gielistit eatge čuovo duohtavuođa. 7 Muhto jos mii vádjolit čuovgasis, nugo son ieš lea čuovggas, de mis lea searvevuohta guhtet guimmiideametguin, su Bártni Jesusa varra buhtista min buot suttus.
8 Jos mii dadjat ahte mis ii leat suddu, de mii beahttit iežamet iige duohtavuohta leat min siste. 9 Jos mii dovddastit suttuideamet, de son lea oskkáldas ja vanhurskkis ja addá midjiide min suttuid ándagassii ja buhtista min buot vearrivuođas. 10 Jos mii dadjat ahte mii eat leat suddudan, de mii dahkat su gielástallin iige su sátni leat min siste.
1 Joh 1,7 viser til Ef 5,8, Hebr 9,14, Alm 1,5
Note varra buhtista: vrd. almmustusgoađi oaffarat ja maŋŋelaš tempela oaffarat, erenoamážit “stuorra soabahusbeaivvi”, \+xt 3 Mos 16,1–17,9\+xt*. stuorra soabahusbeaivi, tempel.
|Neste kapittel|
11. mai 2021
Johannes 17,1–5Les i nettbibelen
1Då Jesus hadde sagt dette, lyfte han auga mot himmelen og sa:«Far, timen er komen. Lat herlegdom lysa om Son din, så Sonen kan la herlegdom lysa om deg. ...
1Då Jesus hadde sagt dette, lyfte han auga mot himmelen og sa:«Far, timen er komen. Lat herlegdom lysa om Son din, så Sonen kan la herlegdom lysa om deg. 2For du har gjeve han makt over alt som menneske heiter, så han skal la alle dei som du har gjeve han, få evig liv. 3Og dette er det evige livet, at dei kjenner deg, den einaste sanne Gud, og han du sende, Jesus Kristus. 4Eg lét herlegdom lysa om deg på jorda då eg fullførte det verket du gav meg å gjera. 5Så lat no herlegdom lysa om meg, Far, den herlegdom eg hadde hos deg før verda vart til.
|
<urn:uuid:42697e65-6f7e-4cf1-9187-8273b888c9ee>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://bibel.no/nettbibelen?slang=nordsamisk&query=m5f0GvwIpRXl2Av6uJEhQ8rf+BXBxF1tIjXOLgJJ+Ts56B7dQO0p8Q==
|
2021-05-10T23:04:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2021-21/segments/1620243989749.3/warc/CC-MAIN-20210510204511-20210510234511-00472.warc.gz
|
sme
| 0.999996
|
Latn
| 1
|
{}
|
Kategoriija:Riegádeamit 1764
Wikipedia
Njuike:
navigašuvdna
,
oza
Riegádeamit
1764
◄◄
◄
1759
·
1760
·
1761
·
1762
·
1763
·
1764
·
1765
·
1766
·
1767
·
1768
·
1769
►
►►
Geahča maid:
Jápmimat 1764
Wikimedia Commonsis
lea eanet materiála, mii laktása suorgái:
Riegádeamit 1764
Dán kategoriijas eai leat siiddut eaige fiillat.
Vižžojuvvon čujuhusas
http://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategoriija:Riegádeamit_1764&oldid=253431
Kategoriijat
:
Riegádeamit 1700 logus
1764
Navigation menu
Persovnnalaš bargoneavvu
Ráhkat dovddaldaga
Logge sisa
Namespaces
Kategoriija
Ságastallan
Variants
Pláđemat
Loga
Rievdat
Rievdat koda
Geahča historjjá
Actions
Oza
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Wikipedia birra
Buot siiddut
Summal siidu
Veahkki
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Varas rievdadusat
Ođđa siiddut
Doaimmat
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Erenoamáš siiddut
Čálihanveršuvdna
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Datasiidu
Eará gielaide
Aragonés
العربية
Azərbaycanca
Беларуская
Беларуская (тарашкевіца)
বাংলা
বিষ্ণুপ্রিয়া মণিপুরী
Brezhoneg
Bosanski
کوردی
Čeština
Cymraeg
Dansk
Deutsch
English
Esperanto
Español
Eesti
Euskara
فارسی
Suomi
Français
Gaeilge
贛語
Galego
Magyar
Bahasa Indonesia
Italiano
日本語
Basa Jawa
ქართული
Қазақша
한국어
Kurdî
Latina
Lëtzebuergesch
Latviešu
Македонски
मराठी
Malti
नेपाल भाषा
Norsk nynorsk
Norsk bokmål
Occitan
Deitsch
Polski
Português
Runa Simi
Română
Русский
Srpskohrvatski / српскохрватски
Simple English
Slovenčina
Slovenščina
Српски / srpski
Svenska
Kiswahili
தமிழ்
ไทย
Türkçe
Татарча/tatarça
Українська
Oʻzbekcha
Tiếng Việt
Winaray
Yorùbá
中文
粵語
Rievdat liŋkkaid
Siidu lea maŋimustá rievdaduvvon 11 njukčamánnu 2013 diibmu 11:52.
Sisdoallu lea almmus
Creative Commons Attribution/Share-Alike License
-liseanssain, muhto sáhttá sisdoallat lásseeavttuid. Geahča
geavahaneavttuid
.
Priváhta suodjalus
Wikipedia birra
Friddjavuohta ovttasvástadusa birra
Developers
Mobiilaoainnus
|
<urn:uuid:d1c02c4f-c79e-4c0f-9cfe-6e051cb418d2>
|
CC-MAIN-2014-10
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Kategoriija:Rieg%C3%A1deamit_1764
|
2014-03-08T00:05:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-10/segments/1393999651896/warc/CC-MAIN-20140305060731-00009-ip-10-183-142-35.ec2.internal.warc.gz
|
sme
| 0.999665
|
Latn
| 7
|
{}
|
Árvusiih nuorttâlij ovdâolmooš Feodoroff, Čevetjäävri škoovlâ rehtor Nieminen, Taažâ Sämitige president Keskitalo, ollâgávt pasottum Helsig já oles Suomâ arkkâpispe Leo, metropoliit Elia já Arseni sehe pyeri juhleviehâ,
must lii stuorrâ ilo já kunnee pyehtiđ Sämitige peeleest tiervâttâs nuorttâlij asâiduttem já Čevetjäävri škoovlâ 70 ive juuhlán.
Mij ulmuuh laavip čokkâniđ juhlođ eromâš luho já monâttâs tove: uđđâ eellim já jäämmim.
Tääl viiđâd tove juhlomnáál asâiduttem 10 ive áávvudmist mij tubdâp, vala-uv, kommepohčâsin puoh tom, maid asâiduttem ovdiibeln tábáhtum monâttâsah mii aalmugist valdii: jieččân enâmeh, čääsih já máhđulâšvuotâ hammiđ puátteevuođâ jieččân vuolgâsoojijn. Já siämmást mij kuittâg juhlop, ain, mii aalmug cevzim. Mij juhlop eellim jotkum Njiävđám já Njellim-Kiđđâjäävri nuorttâlâškuávluin, kost mii aalmug lii ráhtám uđđâ alguu já ruotâsmum. Kuávloid, main uási láá algâ aalgâst-uv lamaš nuorttâlij já uási anarâšâi ärbivuáváliih kuávluh. Taam mii orroom eidu tääl, Čevetjäävri-Njiävđám-kuávlust viggeh vaidâlitteht ain sikkođ meddâl nuuvt syemmilii ko meid sämmilii historjáčälimist. Talle mii pargon lii mušteđ tom jieš.
Mon čiävláá mun lam onne nuorâb suhâpuolvâin, kiäh láá váldám mii kielân maasâd, kiäh halijdeh porgâđ mii siärváduv oovdân, kiäh väljejeh toimâđ mii ärbivuáválii sijdâvuáháduv, Nuorttâlij sijdâčuákkim peht já kiäh láá váldám ovdâsvástádâs mii aalmug puátteevuođâst. Mon čiävláá mun lam onne nuuvt Njiävđám ko Njellim-Kiđđâjäävri nuorttâlâškuávlust ässee nuorâb suhâpuolvâin, kiäh láá valjim ärbivuáválijd iäláttâsâid.
Nuorttâlâškielâ kulloo já uáinoo. Mun lam eromâš ilolâš, ete mist láá vuod eenikielâliih párnááh sehe uđđâ kielâsárnooh. Jaakko Gauriloff lii muštottâm mii lávlumáin jo maaŋgâid iheluuvijd, ete sámástiđ ain. Mon velttidmettum raavâ taat lâi-uv. Jaako saanijd lii älkkee servâđ. Mutâ taam ravvuu lii hirmâd vaigâd nuávdittiđ. Tom ravvuu kalga valjiđ, ain uđđâsist. Já taid valjiimijd mun avžuuttâm mii puohâid rähtiđ. Lii eromâš tehálâš, ete tij puoh, kiäh mättivetteđ uccáá-uv kielâ, sárnuvetteđ tom mijjân, ko mudoi mij ep pyevti oppâđ, ijge kielâsárnoi salvân pyevti jotkuđ.
Nuorttâlâškielâ kielâpargoost já máttáátmist láá moonnâm hirmâd stuorrâ lavhijguin ovdâskulij majemui viiđâ ive ääigi. Tast Čevetjäävri škoovlâst lii lamaš já lii ain tuođâi merhâšittee rooli. Mun halijdiččim nabdeđ Čevetjäävri škoovlâ kietkâmin. Kietkâm váldutárguttâs lii adeliđ torvo, syeje já liegâsvuođâ párnážân, kiäm käpiliteh kietkâm siisâ. Čevetjäävri škovlâ lii nuorttâlij párnái já nuorâi šoddâmsaje, maggaar ij kosten eres saajeest lah. Škovlâ suoijâl mii mávsulumos, mii párnáid já nuorâid. Mun puávtám jieččân feerimij peht ettâđ, ete taan škoovlâst finnee eromâš evvisijd eellim várás. Mun tuáivuttâm luho Čevetjäävri škoovlân nuorttâlâškielâ já -kulttuur oovdân porgum merettes mávsulii pargoost. Mun tuáivum, ete škovlâ juátká taan pálgást já aasât olssis čielgâ uulmijd puátteevuotân. Mun lam vises, ete nuorttâlâš siärvádâh lii tuárjumin Sämitige náál taid uulmijd.
Mun lam iloin merkkum, ete mii kulttuur uáinojeijee uási, ađai kietâtyeji, lii vuod uási maaŋgâ nuorttâlij ellee aargâ. Čuávvoo merhâšittee kulttuur uási, moos mij kolgâp muu mielâst vuáijuđ, lii kattiđ mii täpilaavâ já sijdâvuáháduv sehe iäláskittiđ mii koskâvuođâ enâmân já čáácán.
Mij muštep vala mii aalmug täpilaavâ, mii lii ovdil stivrim siijdâid sii čuávdusijn. Lâi koččâmuš talle kyeličaasij tâi äärbi jyehimist, riijdoi tâi rikosij soovâtmist tâi koskâvuođâi hoittáámist ránnjásijdáid. Mun oskom, ete täpilaavâ macâttem mii siärváduv já toimâvuovij uássin ličij vala máhđulâš. Macâttem ličij mii aalmug pyeredeijee, kiävrudeijee já vuáimásmittee äšši. Mun oskom, ete täpilaavâ tubdâm já tubdâstem adeličij mii tooimâin sierâlágán perspektiv kieđâvuššâmnáál aššijd. Mii aalmug oovdeb toimâtääpi macâttičij mielân tom, ete mii lii mii tooimâin tehálumos: pirâstittee luándu suojâlem, vâi tot pijssááččij mijjân vala puáttee ive, 20 ive keččin tâi kuulmâ suhâpuolvâ keččin.
Ličij tehálâš macâttiđ täpilaavâ sehe nanodiđ sijdâvuáháduv meid tondiet, ko šoŋŋâdâhnubástus mieldi pyehtim nubástus šadda nubásmittiđ puoh. Mun tiäđám, ete mii ärbivuáválâš tiätu sehe täpilaavah sijdâvuáháduvváin já luánduriggoduvâi haaldâšmijguin išedeh mii šoŋŋâdâhnubástusân taibâmist, vâi mij cevzip meid taan keččâlâsâst aalmugin puáttee ááigán. Jis mij halijdep sirdeđ mii aalmug puáttee ááigán ärbivuáválij iäláttâsâidânguin, kielâidânguin já kulttuurijdânguin, te mij ep koolgâ innig adeliđ enâmijdân já časijdân eellimvuáhán, mii lii eellim vuástásâš. Eromâšávt Njellim-Kiđđâjäävri kuávlu sehe Njiävđám kuávlu nuorttâlijn lii stuorrâ ovdâsvástádâs tast, ete sijdâčuákkimvuáhádâh täpilaavâinis tuáimá, uđâsmuvá västidiđ tááláá ääigi tárboid já sirdâšuvá puáttee suhâpuolváid.Tom mij lep velgus sijjân, kiäh iä innig lah tääbbin.
Loopâst mun halijdiččim Sämitige peeleest mušteđ uccâ skeŋkkáin Nuorttâlij sijdâčuákkim. Merja Aletta Ranttila lii särgum taam taavlu puáris, nuorttâlii Kåʹllmuõrâž (Kollemuorâš)-mainâs mield. Kove symbolist muu mielâst eromâš pyereest tom, maht jieŋâlis ohtâvuotâ mist lii lamaš já puávtáččij ain leđe luándoin. Mun pivdám ovdâulmuu väldiđ skeeŋkâ vuástá.
Lasetiäđuh
Sämitige saavâjođetteijee Tiina Sanila-Aikio, puh. 050 300 1780, tiina.sanila-aikio(at)samediggi.fi
|
<urn:uuid:3f0f1fd1-c99b-406d-a9db-a7b719b36483>
|
CC-MAIN-2022-27
|
https://www.samediggi.fi/2019/08/24/nuorttalij-asaiduttem-ja-cevetjaavri-skoovla-70-ive-juhle/?lang=an
|
2022-07-05T22:27:26Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-27/segments/1656104628307.87/warc/CC-MAIN-20220705205356-20220705235356-00517.warc.gz
|
smn
| 1.000008
|
Latn
| 12
|
{}
|
Davvi-Norgga buohcciviessu Romssas lea fuomášan ahte dálkasat leat jávkan lanjas gos vurkejit daid, nu čállá Nordlys áviisa. Áviisa dieđuid mielde leat tableahtat jávkan medisiinnalaš klinihkas. – Lea duođalaš ášši go boastut geavahat A-dálkasiid. Muhto sii eai dieđe vel gii lea váldán dálkasiid, dadjá klinihkkahoavda Markus Rumpsfeld. Buohcciviessu lea váidán ášši politiijaide.
Guokte olbmo leaba oaidnán guovžža Beardus, Romssa fylkkas ikte eahkes. Guovža lea dál jođus lulás Beardu ávžžis, ja eai dieđe lea go guovža goddán sávzzaid dahje eará elliid. Árabut dán geasi gottii guovža sávzzaid Beardus. Fylkamánni attii báhčinlobi, muhto eai gávdnan dalle guovžža.
|
<urn:uuid:14dd3db3-b96b-4b36-b510-be43505ba2c4>
|
CC-MAIN-2016-36
|
https://www.nrk.no/sapmi/boares-skuvla-_attai-sami-hoteallan-1.6698261
|
2016-08-24T08:29:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2016-36/segments/1471982291592.14/warc/CC-MAIN-20160823195811-00189-ip-10-153-172-175.ec2.internal.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 1
|
{}
|
Aili-Maarit Aikio jođettij poostâ Väävli Värigâšnjaargân, Aanaarjäävri riidon, ton ääigi ko juttii val čuoigân. Sun lii meid kietâtyejičeppi. Puoh eres kietâtuoijijd sun lii tuoijum, eereeb revkkee já peeskâ.
1967 sun aalgij jođettiđ poostâ čuoigân, vääzin já talle maŋeláá Skidooin, ko taah pottii. Mätki lâi ohtsis 24 km. Taat pargo piištij 14 ihheed. Sijvottisvuođâ ääigi sun jođettij tuše talhâspakettijd. Ohtii sust paasij čoovdâ, nuuvt et sun juovdâi tom postâloová cuovkkiđ.
Lahja Paltto eelij Aili-Maarit sahhiittâlmin algâivveest 1985, talle lijjii kuullâm muáddi ive tast ko sun lâi joskâm kuuljâtmist poostâ. Tääl sun tuáijoo. Jieš meid pana laaigijd.
|
<urn:uuid:5f303d1a-29b1-4758-9ced-681e14a71117>
|
CC-MAIN-2019-39
|
https://yle.fi/aihe/artikkeli/2018/09/25/aili-maarit-valle-jodettij-poosta-14-ihheed-tom-manga-aalgij-tuoijud
|
2019-09-17T11:03:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573070.36/warc/CC-MAIN-20190917101137-20190917123137-00171.warc.gz
|
smn
| 0.999992
|
Latn
| 1
|
{}
|
Njuikes sisdollui
Vis/skjul sidefelt
Oza
Ráhkat dovddaldaga
Persovnnalaš bargoneavvu
Ráhkat dovddaldaga
Čálit sisa
Sider for utloggede bidragsytere
lassedieđut
Ságastallan
Rievdadusat
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Wikipedia birra
Buot siiddut
Summal siidu
Veahkki
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Ođđaseamos rievdadusat
Ođđa siiddut
Doaimmat
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Sádde gova
Erenoamáš siiddut
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Datasiidu
Skriv ut/eksporter
Opprett en bok
Last ned som PDF
Čálihanveršuvdna
Eará prošeavttaide
Wikimedia Commons
Gielat
På denne Wikipedia-utgaven finner man språklenkene i toppen av siden på motsatt side av artikkeltittelen.
Gå til toppen
.
Vis/skjul innholdsfortegnelsen
Kategoriija
:
Riegádeamit 1898
138 gielaide
Аԥсшәа
Afrikaans
Aragonés
العربية
الدارجة
مصرى
Asturianu
Aymar aru
Azərbaycanca
تۆرکجه
Башҡортса
Boarisch
Беларуская
Беларуская (тарашкевіца)
Български
भोजपुरी
Banjar
বাংলা
বিষ্ণুপ্রিয়া মণিপুরী
Brezhoneg
Bosanski
Català
閩東語 / Mìng-dĕ̤ng-ngṳ̄
Нохчийн
کوردی
Qırımtatarca
Čeština
Чӑвашла
Cymraeg
Dansk
Deutsch
Zazaki
Dolnoserbski
English
Esperanto
Español
Eesti
Euskara
فارسی
Suomi
Føroyskt
Français
Frysk
Gaeilge
贛語
Galego
Gaelg
Hausa
עברית
हिन्दी
Fiji Hindi
Hornjoserbsce
Kreyòl ayisyen
Magyar
Հայերեն
Արեւմտահայերէն
Bahasa Indonesia
Ilokano
Íslenska
Italiano
日本語
Jawa
ქართული
Қазақша
ಕನ್ನಡ
한국어
Kurdî
Коми
Кыргызча
Latina
Lëtzebuergesch
Lombard
Lingála
Latviešu
Malagasy
Македонски
മലയാളം
Монгол
मराठी
Bahasa Melayu
Malti
မြန်မာဘာသာ
Эрзянь
Nāhuatl
Plattdüütsch
नेपाल भाषा
Norsk nynorsk
Norsk bokmål
Novial
Nouormand
Occitan
Livvinkarjala
ଓଡ଼ିଆ
Ирон
ਪੰਜਾਬੀ
Deitsch
Polski
پنجابی
پښتو
Português
Runa Simi
Română
Русский
Русиньскый
संस्कृतम्
Саха тыла
Scots
سنڌي
Srpskohrvatski / српскохрватски
සිංහල
Simple English
Slovenčina
Slovenščina
Anarâškielâ
Shqip
Српски / srpski
Svenska
Kiswahili
Ślůnski
தமிழ்
తెలుగు
Тоҷикӣ
ไทย
Tagalog
Türkçe
Татарча/tatarça
Українська
اردو
Oʻzbekcha/ўзбекча
Vepsän kel’
Tiếng Việt
Volapük
Winaray
მარგალური
Yorùbá
中文
Bân-lâm-gú
粵語
Rievdat liŋkkaid
Kategoriija
Ságastallan
davvisámegiella
Loga
Rievdat
Rievdat gálddu
Geahča historjjá
Eanet
Loga
Rievdat
Rievdat gálddu
Geahča historjjá
Veahkki
Wikipedia
Riegádeamit
1898
◄◄
◄
1893
·
1894
·
1895
·
1896
·
1897
·
1898
·
1899
·
1900
·
1901
·
1902
·
1903
►
►►
Geahča maid:
Jápmimat 1898
Wikimedia Commonsis
lea eanet materiála fáttá
1898 births
birra.
Artihkkalat kategoriijjas "Riegádeamit 1898"
Dán kategoriijas lea dušše čuovvovaš siidu.
H
Howard Walter Florey
Vižžojuvvon čujuhusas
https://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategoriija:Riegádeamit_1898&oldid=253175
Kategoriijat
:
Riegádeamit 1800 logus
1898
|
<urn:uuid:d3c5db0d-3257-44e3-b0be-76bd8dd8310e>
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Kategoriija:Rieg%C3%A1deamit_1898
|
2023-02-07T04:52:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-06/segments/1674764500384.17/warc/CC-MAIN-20230207035749-20230207065749-00227.warc.gz
|
sme
| 0.993833
|
Latn
| 1
|
{}
|
Joatkke ain váldit iskosa, muhto ale leat son gii njoammu earáid
Geahča preassadieđáhusa
Gearggusvuođastivrras mearriduvvui odne almmuhit preassadieđáhusa vai muittuhit olbmuid man dehálaš lea čuovvut njoammunsuodjalusa njuolggadusaid.
Gáivuonas leat iskan oktiibuot 150 olbmo cuoŋománu álggu rájes ja sullii 1/3- nappo lagabui 50 olbmo leat iskojuvvon dušše maŋimus vahku. Mis lea, nu go mun ipmirdan treanda nu go eará suohkaniin maid gos eanet ja eanet leat váldán iskosa.
Vai nagodit gávnnahit gos gávdno covid-19 njoammu ja kontrolleret dan, de lea dehálaš ahte olbmot ain jotket váldit iskosa. Giitu buohkaide. Mis lea ain kapasiteahtta iskat vel eanet olbmuid juohke vahku.
Nu go oidno go leat iskan nu oallugiid maŋemus áiggi, de lea maid dábálaš čakčanuorvu dál mas maid lea njoammu. Čakčanuorvu gal beassá njoammut álbmogii mii lea oalle váivi gearggusvuođastivrii.
Koronavirusnjoammu sáhttá leavvat liikka jođánit go dábálaš nuorvu jus olbmuin lea positiiva covid-19 iskos. Juos geavvá nu, de ferte fas báikkálaččat giddet gilážiid dassážii go fas lea kontrolla njoamudilálašvuođas.
Muitte fal dábálaš dábiid mat eastadit koronavirusnjoamu. Deháleamos lea ahte ii mana gosage vaikko lea dušše veahá nuorvu.
Olbmot lávejit jáhkkit ahte jus lea negatiiva koronavirusiskkus, de ii dárbbaš šat leat errenáiggis. Errenáigi lea dearvvas olbmuide geain eai leat dávdamearkkat muhto soitet njommon koronavirusii. Jus lea nuorvu, de galgá aŋkke leat ruovttus dassážii go lea áibbas dearvvas beroškeahttá vástádusa iskosis. Isolašuvdna lea sidjiide geain lea positiivva koronavirusiskos.
Vaikko olbmuin ii leat duođaštuvvon koronavirusnjoammu, de boahtá dábálaš nuorvu dagahit ođđa buozalmasjávkamiid ja eahpesihkarvuođa maiddai sidjiide geain lea negatiiva koronavirusiskos.
Muitte ain doalahit gaskka earáide ja buori giehtabuhtisvuođa.
Dearvvuođaiguin
Anita Monsen Pedersen
Gáivuona suohkana váldodoavttir
|
<urn:uuid:2fa6adaf-932d-476d-ac39-cde2e7c0ac8a>
|
CC-MAIN-2022-27
|
http://www.kafjord.kommune.no/cppage.6330101-423761.html
|
2022-06-29T03:39:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-27/segments/1656103620968.33/warc/CC-MAIN-20220629024217-20220629054217-00590.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 2
|
{}
|
Kategoriija:Riegádeamit 1986
Wikipedia
Njuike:
navigašuvdna
,
oza
Riegádeamit
1986
◄◄
◄
1981
·
1982
·
1983
·
1984
·
1985
·
1986
·
1987
·
1988
·
1989
·
1990
·
1991
►
Geahča maid:
Jápmimat 1986
Wikimedia Commonsis
lea eanet materiála, mii laktása suorgái:
Riegádeamit 1986
Artihkkalat kategoriijjas "Riegádeamit 1986"
Dán kategoriijas lea dušše čuovvovaš siidu.
L
Lady Gaga
Vižžojuvvon čujuhusas
http://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategoriija:Riegádeamit_1986&oldid=253044
Kategoriijat
:
Riegádeamit 1900 logus
1986
Navigation menu
Persovnnalaš bargoneavvu
Ráhkat dovddaldaga
Logge sisa
Namespaces
Kategoriija
Ságastallan
Variants
Pláđemat
Loga
Rievdat
Rievdat koda
Geahča historjjá
Actions
Oza
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Wikipedia birra
Buot siiddut
Summal siidu
Veahkki
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Varas rievdadusat
Ođđa siiddut
Doaimmat
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Erenoamáš siiddut
Čálihanveršuvdna
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Datasiidu
Eará gielaide
Aragonés
العربية
مصرى
Azərbaycanca
Boarisch
Беларуская
Беларуская (тарашкевіца)
Български
বাংলা
বিষ্ণুপ্রিয়া মণিপুরী
Brezhoneg
Bosanski
Нохчийн
کوردی
Qırımtatarca
Čeština
Cymraeg
Dansk
Deutsch
Zazaki
Dolnoserbski
Ελληνικά
English
Esperanto
Español
Eesti
Euskara
فارسی
Suomi
Føroyskt
Français
Gaeilge
贛語
Galego
ગુજરાતી
Gaelg
हिन्दी
Fiji Hindi
Hornjoserbsce
Magyar
Հայերեն
Bahasa Indonesia
Ilokano
Íslenska
Italiano
日本語
Basa Jawa
ქართული
Қазақша
한국어
Kurdî
Latina
Lëtzebuergesch
Latviešu
Македонски
മലയാളം
Монгол
मराठी
Bahasa Melayu
Malti
Nāhuatl
नेपाल भाषा
Norsk nynorsk
Norsk bokmål
Novial
Nouormand
Occitan
ଓଡ଼ିଆ
Polski
Português
Runa Simi
Română
Русский
Саха тыла
Scots
Srpskohrvatski / српскохрватски
Simple English
Slovenčina
Slovenščina
Shqip
Српски / srpski
Svenska
Kiswahili
Ślůnski
தமிழ்
తెలుగు
ไทย
Tagalog
Türkçe
Татарча/tatarça
Українська
اردو
Oʻzbekcha
Tiếng Việt
Winaray
吴语
მარგალური
Yorùbá
中文
粵語
Rievdat liŋkkaid
Siidu lea maŋimustá rievdaduvvon 11 njukčamánnu 2013 diibmu 11:45.
Sisdoallu lea almmus
Creative Commons Attribution/Share-Alike License
-liseanssain, muhto sáhttá sisdoallat lásseeavttuid. Geahča
geavahaneavttuid
.
Priváhta suodjalus
Wikipedia birra
Friddjavuohta ovttasvástadusa birra
Developers
Mobiilaoainnus
|
<urn:uuid:231c9584-56be-416d-b430-ec194127ae88>
|
CC-MAIN-2014-15
|
http://se.wikipedia.org/wiki/Kategoriija:Rieg%C3%A1deamit_1986
|
2014-04-23T22:10:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-15/segments/1398223203841.5/warc/CC-MAIN-20140423032003-00290-ip-10-147-4-33.ec2.internal.warc.gz
|
sme
| 0.99892
|
Latn
| 5
|
{}
|
Veahkki
Kategoriija:Hip-hop-artisttat
Wikipedia
Jump to navigation
Jump to search
Wikimedia Commonsis
lea eanet materiála
hip-hop-artisttaid
birra.
Artihkkalat kategoriijjas "Hip-hop-artisttat"
Čuovvovaš 2 siiddu leat dán kategoriijas, gos leat oktiibuot 2 siiddu.
Á
Áilu Valle
S
SlinCraze
Vižžojuvvon čujuhusas
https://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategoriija:Hip-hop-artisttat&oldid=286651
Kategoriijat
:
Hip-hop-musihkka
Musihkkárat
Navigation menu
Persovnnalaš bargoneavvu
It leat čálligoahtan sisa
Ságastallan
Rievdadusat
Ráhkat dovddaldaga
Logge sisa
Namespaces
Kategoriija
Ságastallan
Variánttat
Pláđemat
Loga
Rievdat
Rievdat gálddu
Geahča historjjá
More
Oza
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Wikipedia birra
Buot siiddut
Summal siidu
Veahkki
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Varas rievdadusat
Ođđa siiddut
Doaimmat
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Sádde gova
Erenoamáš siiddut
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Datasiidu
Print/export
Create a book
Download as PDF
Čálihanveršuvdna
Eará prošeavttaide
Wikimedia Commons
Eará gielaide
العربية
Asturianu
Azərbaycanca
Беларуская (тарашкевіца)
Български
Cymraeg
Dansk
Ελληνικά
English
Esperanto
Español
Eesti
فارسی
Suomi
Français
Frysk
हिन्दी
Hrvatski
Հայերեն
Italiano
日本語
ქართული
한국어
Lietuvių
Македонски
Nederlands
Norsk nynorsk
Polski
Português
Русский
Srpskohrvatski / српскохрватски
Simple English
Slovenčina
Српски / srpski
Svenska
Kiswahili
Türkçe
Татарча/tatarça
Українська
Oʻzbekcha/ўзбекча
Tiếng Việt
Yorùbá
中文
Rievdat liŋkkaid
|
<urn:uuid:3412c906-5b16-4940-a7a5-587fc9c3cf0c>
|
CC-MAIN-2020-50
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Kategoriija:Hip-hop-artisttat
|
2020-11-30T14:15:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2020-50/segments/1606141216175.53/warc/CC-MAIN-20201130130840-20201130160840-00541.warc.gz
|
sme
| 0.999736
|
Latn
| 5
|
{}
|
Kategoriija:Jápmimat 1734
Wikipedia
Njuike:
navigašuvdna
,
oza
Jápmimat
1734
◄◄
◄
1729
·
1730
·
1731
·
1732
·
1733
·
1734
·
1735
·
1736
·
1737
·
1738
·
1739
►
►►
Geahča maid:
Riegádeamit 1734
Wikimedia Commonsis
lea eanet materiála, mii laktása suorgái:
Jápmimat 1734
Dán kategoriijas eai leat siiddut eaige fiillat.
Vižžojuvvon čujuhusas
http://se.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategoriija:Jápmimat_1734&oldid=253466
Kategoriijat
:
Jápmimat 1700 logus
1734
Navigation menu
Persovnnalaš bargoneavvu
Ráhkat dovddaldaga
Logge sisa
Namespaces
Kategoriija
Ságastallan
Variants
Pláđemat
Loga
Rievdat
Rievdat koda
Geahča historjjá
Actions
Oza
Navigašuvdna
Ovdasiidu
Wikipedia birra
Buot siiddut
Summal siidu
Veahkki
Skeŋke
Prošeakta
Gáffestohpu
Áigeguovdil
Álggat siiddu
Varas rievdadusat
Ođđa siiddut
Doaimmat
Čujuhit deike
Dán siiddu varas rievdadusat
Erenoamáš siiddut
Čálihanveršuvdna
Bissovaš liŋka
Teknalaš informašuvdna
Datasiidu
Eará gielaide
Aragonés
العربية
Azərbaycanca
Беларуская
Беларуская (тарашкевіца)
বাংলা
বিষ্ণুপ্রিয়া মণিপুরী
Brezhoneg
Bosanski
کوردی
Čeština
Cymraeg
Dansk
Deutsch
English
Esperanto
Español
Eesti
Euskara
فارسی
Suomi
Français
贛語
Galego
Magyar
Bahasa Indonesia
Íslenska
Italiano
日本語
Basa Jawa
Қазақша
한국어
Kurdî
Latina
Lëtzebuergesch
Македонски
Bahasa Melayu
नेपाल भाषा
Norsk nynorsk
Norsk bokmål
Occitan
Polski
Português
Română
Русский
Srpskohrvatski / српскохрватски
Slovenčina
Slovenščina
Српски / srpski
Svenska
Kiswahili
ไทย
Türkçe
Татарча/tatarça
Українська
Oʻzbekcha
Tiếng Việt
Winaray
Yorùbá
中文
Rievdat liŋkkaid
Siidu lea maŋimustá rievdaduvvon 11 njukčamánnu 2013 diibmu 11:53.
Sisdoallu lea almmus
Creative Commons Attribution/Share-Alike License
-liseanssain, muhto sáhttá sisdoallat lásseeavttuid. Geahča
geavahaneavttuid
.
Priváhta suodjalus
Wikipedia birra
Friddjavuohta ovttasvástadusa birra
Developers
Mobiilaoainnus
|
<urn:uuid:8f420da0-ae61-4a95-98a4-530c5050d240>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://se.wikipedia.org/wiki/Kategoriija:J%C3%A1pmimat_1734
|
2013-12-07T14:40:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163054610/warc/CC-MAIN-20131204131734-00034-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
sme
| 0.999691
|
Latn
| 3
|
{}
|
Røros kommune innlemmes i forvaltningsområdet for samiske språk. Sametingspresident Aili Keskitalo sier at dette er en gladnyhet for hele Sápmi og spesielt for sørsamisktalende i området. Beslutningen gir større muligheter for å beholde sørsamisk som et levende språk også i framtiden, står det i en pressemelding fra Sametinget.
Røros kommune er den fjerde sørsamiske kommunen som innlemmes i forvaltningsområdet for samiske språk, og vil sammen med de tre andre kommunene bli en viktig samarbeidspartner for Sametinget i arbeidet med å bevare og utvikle det sørsamiske språket.
I forvaltningsområdet for samiske språk er samisk og norsk likestilte språk. Det betyr at alle har rett til å bli betjent på samisk når de henvender seg til kommunen eller andre offentlige etater.
– Vi ønsker å gratulere Røros kommune og befolkningen med innlemmelsen og gleder oss til samarbeidet om å fremme det sørsamiske språket, sier Keskitalo.
Aavoesaernie: Røros saemien gïelen reeremedajven sïjse
Rørosen tjïelte meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse. Saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta daate akte aavoesaernie abpe Saapman jïh joekoen dejtie mah åarjelsaemien soptsestieh dajvesne. Sjæjsjalimmie stuerebe nuepieh vadta åarjelsaemien utniehtidh goh akte jielije gïele aaj båetijen aejkien.
Rørosen tjïelte lea dïhte njealjede åarjelsaemien tjïelte mij meatan vaaltasåvva saemien gïelen reeremedajven sïjse, jïh sæjhta dej golme jeatjah tjïeltigujmie vihkeles laavenjostoeguejmine Saemiedægkan sjïdtedh juktie åarjelsaemien vaarjelidh jïh evtiedidh.
Saemien gïelen reeremedajvesne saemien jïh nöörjen leah mïrrestalleldh gïelh. Daate sæjhta jiehtedh gaajhkesh dovnesh reaktam utnieh viehkiem åadtjodh saemien gïelesne gosse gaskesem vaeltieh tjïeltine jallh jeatjah byögkeles etaatigujmie.
–Mijjieh sïjhtebe Rørosen tjïeltem jïh årroejidie læhkoehtidh dah leah meatan vaaltasovveme jïh aavoedibie åarjelsaemien gïeleskreejremen bïjre laavenjostedh, Keskitalo jeahta.
|
<urn:uuid:0e449a57-6d6e-4123-a455-49bff63478f3>
|
CC-MAIN-2019-04
|
https://rorosnytt.no/gladnyhet-for-hele-sapmi/
|
2019-01-22T13:07:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547583850393.61/warc/CC-MAIN-20190122120040-20190122142040-00231.warc.gz
|
sma
| 0.960974
|
Latn
| 11
|
{}
|
Romssa ja Finnmárkku oktiičaskima geažil lea Finnmárku massán eanas vuosttaševttohasaid Romsii. Válgadutki ballá dan čuohcat válgaoassálastimii.
Ballá jienasteami unnut go vuosttaševttohasat jávket
-
-
Guoskevaš artihkkalat
Measta bealli áirasiin Kárášjoga gielddastivrras leat ođđa politihkkárat. Guokte nuoramusa leaba posišuvnnas ja opposišuvnnas. Sudnos leat guovttelágan váibmoáššit, muhto goappašagat leaba duhtavaččat...
Svein Atle Somby joatká Kárášjoga sátnejođiheaddjin, go jienastemis son oaččui eambbo jienaid go nubbi evttohuvvon sátnejođiheaddji, namalassii John Nystad, gii jienastii iežas...
-Almmuhus-
|
<urn:uuid:32a20afa-0987-4e97-9099-65d76cbbe20a>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://www.avvir.no/balla-jienasteami-unnut-go-vuosttasevttohasat-javket/
|
2020-01-22T02:31:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2020-05/segments/1579250606269.37/warc/CC-MAIN-20200122012204-20200122041204-00094.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 1
|
{}
|
Vuittii guvssi SÁMi Ođasmagasiinnas
Son vuittii Ovllá Gaup duddjojuvvon guvssi.
– SÁMi Ođasmagasiinnas sávvat lihkku guvssin. Seammás giitit su ja eará SÁMi Ođasmagasiinna diŋgojeddjiid. Din haga eat ceazzašii. Dattege lea nu ahte jus ain galgat sáhttit fállat áigeguovdilis reportášaid ja čiekŋalat ođđasiid, de dárbbašit lohkkiid. Justa odne doaibmat preassadoarjaga haga, ja jus lohkkiid mielas galggašeimmet ain joatkit ja nagodit ásahit virggiid vai nannešeimmet magasiinna sisdoalu, de dárbbašit du lohkkin, lohká SÁMi Ođasmagasiinna redaktevra Ánne Biret Anti.
Oddgeir Nystad, lihkulaš vuoiti illustii go SÁMi Ođasmagasiidna almmuhii vuoitán.
– Giittán olu vuoittu ovddas, Diet gal lea nu fiinnis ahte in dieđe duostat geavahitge, lohká Nystad.
|
<urn:uuid:7ee9ef74-814b-4016-8071-edb67dc17919>
|
CC-MAIN-2019-30
|
https://samimag.no/se/content/vuittii-guvssi-sami-odasmagasiinnas
|
2019-07-17T04:41:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195525046.5/warc/CC-MAIN-20190717041500-20190717063500-00540.warc.gz
|
sme
| 1.000007
|
Latn
| 2
|
{}
|
Sami
Lihkku beivviin
Odne, borgemánu 25. beaivve ávvudeaba Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa ja Ruvdnaprinseassa sudno 50-jagi beivviid. Guossit miehtá Norgga leat bovdejuvvon Šlohttii gos lágiduvvo feasta. Sii geat háliidit cealkit dearvvuođaid Ruvdnaprinsabárrii dán beaivvi oktavuođas, leat bures boahtin čállit lihkkosávvanprotokollii.
Govven: Jan Langhaug / NTB
Áigeguovdil
Feasta Šloahtas
Ruvdnaprinsbára 50-jagit leat ávvuduvvon gussiiguin geat ledje bovdejuvvon festii miehtá Norgga. Lei vuosttaš geardde go šiljus mii lea duogábealde Šloahta, lágiduvvi feasta.
Gaskal davvi – ja lulliguovlluid
Majestehtat Gonagas Harald ja Dronnet Sonja loahpaheigga dán jagi fylkkamátkki Nordlándda lulimus suohkanis, Bindal. – Munnos leat leamaš erenoamáš beaivvit čáppa Helgelánddarittus, dajai Gonagas.
– Eaktodáhtolašvuohta lea dego čáppa gođus olu láiggiiguin
Jáhkebeal áigi vuittii Sømna gudnebálkkašumi “Jagi eaktodáhtolašvuođasuohkan”. Majestehtat Gonagas ja Dronnet leaba dál čađahan sudno vuosttaš álmmolaš galledeami dán helgelánddasuohkanis gos leat sullii 2000 ássi ja measta 50 doaimmalaš searvvi ja joavkku.
|
<urn:uuid:489f8cd9-c04e-4a08-97e1-af9364174619>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.gonagasviessu.no/
|
2023-10-01T16:39:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-40/segments/1695233510903.85/warc/CC-MAIN-20231001141548-20231001171548-00006.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 3
|
{}
|
Roavenjárggas nuorat jearahedje nubbi nuppis gažaldagaid, dego man olu geange bálgosis ožžot leat bohccot dahje ribahitgo máttimus bálgosiid boazodoallit bohccuideaset boazodoalloguovllu olggobeallái.
Boazonuorat ledje čoahkkanan gaskavahku árbevirolaš Nuorat vierrobálgosiin -dáhpáhussii Roavenjárgii.
Dáhpáhusa ulbmil lea, ahte nuorat oahpásmuvvet gaskaneaset, muitala okta ordnejeddjiin Pinja Siivola, guhte ieš gullá Oraniemi bálgosii, mii lea lahka Soađegili.
– Nuorat leat muitalan mii sin bálgosii gullo.
– Fuollan leat leamašan dálkkádatrievdan ja Jiekŋameara ruovdegeaidnu. Maiddái fasttes ságat mat jorret sosiála mediain, buktet fuola nuoraide, čilge Siivola.
Áidna dáhpáhussii oasálastán sámenuorra váillaha eará sámenuoraid – Ii dušše Suomas muhto maid Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas
Muttošjávrri bálgosa nuorra boazodoalli Jussa Seurujärvi doalai dáhpáhusas sáhkavuoru. Son muitalii makkár lea boazodoallu sámi guovllus. Eará nuorat ledje beroštuvvan gullat Seurujärvis das, man olu Muttošjávrri bálgosis leat nuorat. Maiddái dan jerre, ahte man olu nissonat oasálastet bálgosa boazobargguide.
– Min bálgosis lea nu buorre dilli, ahte olu nuorat leat ealáhusas. Gaskaahki lea vuollái 50. Nissonat maid oasálastet boazobargguide, vástidii Seurujärvi.
Su mielas lea buorre jurdda čohkket oktii boazonuoraid muhto váillaha sámenuoraid. Son lei áidna sámenuorra guhte lei boahtán báikki ala.
– Lea somá deaivat eará boazodoallinuoraid, liikon gullat mo earáin manná.
Seurujärvis lea dat seamma sávaldat man son lea ovddidan jo vihtta jagi dassái.
– Muittán, go goasnu vihtta jagi dassái lei jo dákkár dáhpáhus. Dalle jo sávven, ahte Norggas ja Ruoŧas boađášedje nuorat fárrui. Dat ii leat velge ollašuvvan. Sávašin gal dakkára, sávvá Seurujärvi.
Ealáhusa áddjáluvvan oktan fuollan
Moadde jagi dassái boazodoalliid gaskaahki lei olles boazodoalloguovllus sullii 44,5 jagi.
Oktan fuollan nuorain leige ealáhusa áddjáluvvan, dahjege dat, ahte boazodoallit leat eanaš boarrásat buolvva olbmot, muitala Akanlahti bálgosa boazoisit Antti Pätsi. Akanlahti bálggus gullá Posio, Kuusamo ja Taivalkoski gielddaide.
– Nuoraid mearri ealáhusas sáhtášii leat stuorátge. Min bálgosis leat boarrásut buolvva boazodoallit eanet go nuorat.
– Nuorat leat fuobmán, ahte dietnasa oažžu eará sajis álkit go boazodoalus, dadjá Pätsi.
Simo Holck gullá Alakylä bálgosii, mii lea Gihttelis. Son oaivvilda, ahte nuorat dárbbašuvvojit ealáhusas vai bálgosis leat doarvái bargit.
– Jus min bálgosii eai boađe lasi nuorat, dalle dat lea váttisvuohta. Boarrásiin lea goit diehtu ja dáidu, muhto duohtavuohta lea, ahte boarrásat buolvva badjeolbmot eai bastte seammá láhkai šat bargat go nuorat.
– Jus stuorra ealut leat beare boarrásiin, de nuorabuin lea váttis cegget ealu ja birget ealáhusas, čilge Holck.
|
<urn:uuid:bee3d371-7c52-4286-9bd6-845e0e59dc27>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/boazodoallonuorat_coahkkanedje_muhto_samenuorat_vailo__aidna_dahpahussii_oasalastan_samenuorra_vaillaha_davviriikalas_boazonuoraid_deaivvadeami/10817634
|
2019-06-19T04:42:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998913.66/warc/CC-MAIN-20190619043625-20190619065625-00034.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 1
|
{}
|
Mii lea boahtoregisttar?
Suoma boahtoregisttar lea elektrovnnalaš diehtovuođđu boahtodieđuide. Bargoaddi dehe eará mávssu máksi almmuha iežas máksin mávssuid boahtoregistarii dábálaččat 5 beaivvi siste máksinbeaivvis. Mávssut, mat galget almmuhuvvot boahtoregistarii, leat ovdamearkka dihte bálkkát, lunddolaš ovddut, vearuvuloš ja vearuhis goluid buhtadusat sihke eará boahtoboađut. Dasa lassin boahtoregistarii almmuhuvvojit ealáhagat ja ovddut. Almmuhangeatnegasvuohta guoská maid ruovttudoalu máksin mávssuid, ovdamearkka dihte bálkkáid ja bargobuhtadusaid.
Dieđuide, mat almmuhuvvojit boahtoregistarii, ii leat euromearálaš vuollerádji. Dienasoažžu agis ii leat almmuhangeatnegasvuođa dáfus mearkkašupmi, muhto maiddái vuolleahkásaččaide máksojuvvon mávssut galget almmuhuvvot.
Dieđut doaimmahuvvojit boahtoregistarii elektrovnnalaččat. Dieđut sáhttet almmuhuvvot báberskoviin dušše earenoamáš ákka geažil. Earenoamáš ágga sáhttá leat ovdamearkka dihte dalle, juos elektrovnnalaš almmuheapmi lea priváhtaolbmui, jápminbeassái, deivvolaš bargoaddái dehe olgoriikkalažžii teknihkalaš áru dihte veadjemeahttun.
Boahtoregistaris juogaduvvojit dieđut boahtoregistara dieđu geavaheddjiide. Dieđu geavaheaddjit leat lágas mearriduvvon doaibmit, geain lea riekti geavahit boahtoregistara dieđuid iežaset doaimmas, ovdamearkka dihte iešguđetlágán ovdomearrádusaid vuođđun.
Boahtoregistara ávkkit
Boahtoregisttar ovttageardánahttá ja čielggasmahttá bargoaddi almmuhangeatnegasvuođaid. Bargoaddi almmuha dieđuid máksojuvvon bálkkáin dušše okte boahtoregistarii, mas boahtoregistara dieđu geavaheaddjit vižžet iežaset dárbbahan dieđuid.
Boahtoregisttar álkidahttá ja jođálnuhttá earániid dikšuma eiseválddiiguin. Máŋggat suopmelaš eiseválddit, dego Vearrohálddahus ja Kela, ožžot iežaset dárbbahan dieđuid elektrovnnalaččat njuolga boahtoregistaris dalle, go dat dárbbahit dieđuid doaimmastis. Dienasoažžu ii dárbbat doaimmahit ovdamearkka dihte bálkárehkenastimiid ovdoohcamušaideaset čuovusin. Sierralágán ovdomearrádusat vuođđuduvvet boahtoregistara ánssus reálaáigásaš dihtui.
Dienasoažžu oažžu áigedássásaš ollislaš gova sutnje máksojuvvon bálkkáin, ealáhagain ja ovdduin álkit ovtta sajes. Boahtoregistara elektrovnnalaš earániid dikšunbálvalusas dienasoažžu sáhttá geahččat iežaset boahtodieđuid dehe dieđuid, maidda lea ožžon fápmudusa. Dienasoažžu sáhttá maid diŋgot boahtoregistaris iežas dienasdieđuid boahtoregisttarváldosa, dehege čoahkkáigeasu dienasožžui almmuhuvvon dietnasiin.
Boahtoregisttar duostu ránes ekonomiija. Boahtoregistara mielde almmuheami váillit sáhtte gávnnahuvvot hui jođánit bálkámáksima maŋŋel.
Mat almmuhusaid boahtoregistarii addojuvvojit?
Almmuhus, mii boahtoregistarii addojuvvo, válljejuvvo dan mielde, mat dieđuid almmuhuvvojit:
- Bálkádiehtoalmmuhusain bargoaddi iežas máksin bálkkáid ja ovdamearkka dihte bálkáheami ovdduid.
- Bargoaddi sierraalmmuhusain bargoaddi almmuha iežas máksin buohcanoadjomávssuid oktasašmeari ja vejolaš geahpádusaid.
- Dieđut riikkaidgaskasaš bargamis addojuvvojit, juos dienasoažžu bargá olgoriikkain.
- Láigobargi álggahanalmmuhus addojuvvo olgoriikkalaš láigobargis, gean olgoriikkalaš fitnodat lea láigohan barggu dagaheaddjái, gii lea Suomas.
- Ovdodiehtoalmmuhusa sáhttet addit dušše lágas mearriduvvon ovddu máksit. Máksi almmuha dieđuid iežas máksin ovdo- ja ealáhatdietnasiin.
Almmut dieđuid boahtoregistarii elektrovnnalaččat
Boahtoregistaris áššit dikšojuvvojit elektrovnnalaččat. Dieđut almmuhuvvojit elektrovnnalaččat almmuheaddji válljen boahtoregistara kanálas. Boahtoregistara kanálat leat teknihkalaš rádjebajildus, elektrovnnalaš áššiid dikšunbálvalus ja láddenbálvalus. Dieđut sáhttet almmuhuvvot báberskoviin dušše earenoamáš ákka dihte. Dieđut eai sáhte almmuhuvvot telefovnna dehe šleađgaboastta bakte.
Eanemus ávžžuhahtti lea almmuhit dieđuid boahtoregistarii njuolga báikehálddahusvuogádagas, dehege nu gohčoduvvon teknihkalaš rádjebajildusa mielde. Teknihkalaš rádjebajildus dárkkuha boahtoregistara ja báikehálddahusvuogádaga gaskii huksejuvvon teknihkalaš oktavuođa, man mielde dieđut sáhttet almmuhuvvot boahtoregistarii automáhtalaččat.
Smávvafitnodatdoallit ja ruovttudoalut sáhttet geavahit nuvttá Palkka.fi-palvelua (sámás: bálká.fi-bálvalus), mas sáhttá rehkenastit bálkkáid sihke almmuhit dieđuid njuolga boahtoregistarii. Sierra almmuhus boahtoregistarii ii dalle dárbbahuvvo.
Dieđut sáhttet almmuhuvvot boahtoregistarii maid boahtoregistara elektrovnnalaš áššiid dikšunbálvalusas, juogo nu ahte láddejuvvo fiilan láddenbálvalussii dehe nu ahte dieđut bibmojuvvojit okta hávális fierbmeskoviin.
Boahtoregistara elektrovnnalaš áššiid dikšunbálvalussii identifiserejuvvo persovnnalaš fierbmebáŋkodovddaldagaiguin, mobiilasihkkarastimiin dehe sihkkarastingoarttain. Olgoriikkalaš fitnodaga olgoriikkalaš ovddasteaddji sáhttá dikšut áššiid fitnodaga beales boahtoregistaris, juos sus lea anustis Finnish Authenticator-identifiserenbálvalus sihke Suomi.fi-fápmudus.
Boahtoregistaris sáhttá dikšut áššiid eIDAS-dovddaldagain nu ahte geavaha elDas-bálvalusbivdinskovi.
Loga lasi identifiseremis (suoma-, ruoŧa- dehe eŋgelasgillii):
Suomi.fi-fápmudusain áššit sáhttet dikšojuvvot fitnodaga dehe priváhtaolbmo beales
Juos dieđuid almmuheapmái geavahuvvo boahtoregistara elektrovnnalaš áššiid dikšunbálvalus, fitnodat sáhttá fápmudit ovdamearkka dihte rehketdoallodoaimmahaga dehe bálkárehkenasti almmuhit dieđuid fitnodaga beales boahtoregistarii.
Fápmudusa sáhttá mieđihit duššefal:
- fitnodaga beaivválaš jođiheaddji
- fitnodaga beaivválaš jođiheaddji sadjásaš
- fitnodaga doaibmaolmmoš, geas lea nammačállinriekti
- priváhta ealáhusbargi
- olmmoš, geasa soames ovddibuin lea mieđihan fápmudusrievtti.
Fápmudusa sáhttá dahkat bálvalusas Suomi.fi-valtuudet. (sámás: Suomi.fi-fápmudusat)
Loga lasi fápmudusa addimis (suoma-, ruoŧa- dehe eŋgelasgillii):
|
<urn:uuid:0787adfb-9097-40bd-b7e3-3a5377ba747c>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.vero.fi/tulorekisteri/tietoa-meist%C3%A4/other-languages/S%C3%A1megillii/
|
2023-10-04T18:01:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-40/segments/1695233511386.54/warc/CC-MAIN-20231004152134-20231004182134-00610.warc.gz
|
sme
| 1.000008
|
Latn
| 1
|
{}
|
Til alle musikkinteresserte ungdommer!
Her er et kurs Samiske Komponister arrangerer for nettopp dere. Lær å skape musikk med joik, stemme og lyder! Man trenger ikke kunnskap om komponering eller musikkteori fra før, så lenge man liker å synge eller spille musikk. kurset er gratis for alle, men man får ikke dekt reise eller opphold. Heldigvis vet vi at det finnes et ungdomsherberge i Umeå som passer om du ikke vil bruke for mye penger. I tillegg vet vi også at Samiske Komponister holder årsmøte i Umeå 6. februar, og dit er det flere som kjører, i hvert fall fra Finnmark.
Mer info om kurset under bildet.
Samiske Komponister lager kurs for ungdommer i å lage musikk med joik. Med
utgangspunkt i joik og stemmebruk skal deltagerne lage komposisjoner med joik, lyder
og stemme. Dette blir et spesielt kurs der stemmen, sang, joik og lyder er
utgangspunktet for å komponere. Kursleder Johan Sara jr er fra Maze i Nord-Norge. Han
er både tradisjonell joiker og utdannet komponist.
Kurset avsluttes med en utendørs performance der man bruker joik, stemme, lyd og
bevegelse.
Dette kurset er gratis for samiske ungdommer i alderen 16-20+ med musikkbakgrunn.
Antall deltagere er satt til 10-12 stykker. Kurset varer i 4 dager fra onsdag 5- lørdag
8.mars 2014 og finner sted på Vasterbottens Museum.
Deltagerne må selv stå for reiser og opphold. Lunsj kan kjøpes på museets cafe.
Arrangør er Samiske Komponister som er samiske komponisters fagorganisasjon.
Kursa komponeret luđiin, jienain ja musihkain, Upmi njukčamánu 5.-8.b. 2014
Sámi Komponisttat lágida nuoraide kurssa komponeret luđiin. Luođi ja jietnageavaheami vuođul galget oasseváldit ráhkadit komposišuvnnaid luđiin ja jienain. Dát lea sierralágan kursa komponeremii du jiena, lávluma, juoigama ja birrasa jienaid vuođul. Kursajođiheaddji Johan Sara jr lea eret Mázes davvi Norggas. Son lea sihke árbevirolaš juoigi ja oahppan komponista.
Kursa loahpahuvvo performancain olgun, gos geavaha luođi, iežas jiena ja birrasa jienaid.
Dát kursa lea nuvttá 16-20+ jahkásaš sámi nuoraide geain lea musihkkaduogáš. Oasseváldiid lohku lea biddjon 10-12 rádjai. Dát bistá 4 beaivvi gaskavahkku 5.3. rájes lávvardahkii 8.3. rádjai sámi beivviid áigge Upmis. Oasseváldit ieža fuolahit mátkki ja orruma.
Dieđuid ja dieđiheami birra, sádde e-maila deike: [email protected]. Sáhtát maiddái gulaskuddat prošeaktajođiheaddjiin Kristin R. Solberg, e-maila: [email protected], telefovdna+47 900 25 989.
Lágideaddji lea Sámi Komponisttat mii lea sámi komponisttaid fágasearvi.
Dagsprogram:
– Stemmeoppvarming
– Pause
– Stemmebruk, og hvordan finne sin egen stemmen i form av metodiske øvelser
– Litt teori om joike dialekter og historikk
– Litt teori om joik og komposisjon, innfalsvinkler og ide
– Pause
– Improvisasjon stemme og komponering (interaktivt / impuls)
– Planlegging av komposisjon for konsert, hva skal vektlegges, form, nyskapnede
eksperiementelt og strukturering
– Scene og fremføring
|
<urn:uuid:9e8b8e40-298f-400b-a73b-74167ecee8ba>
|
CC-MAIN-2018-30
|
https://noereh.wordpress.com/2014/02/21/kurs-i-a-komponere-med-joik-stemme-og-musikk-umea-5-8-mars-2014/
|
2018-07-19T22:43:52Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676591332.73/warc/CC-MAIN-20180719222958-20180720002958-00047.warc.gz
|
sme
| 0.956649
|
Latn
| 6
|
{}
|
WHO ávžžuha Pfizera koronatableahtaid
Máilmme dearvvašvuođaorganisašuvdna WHO ávžžuha Pfizera Paxlovid koronatableahtaid. Dán dálkasa lea amerihkálaš dálkkasfitnodat Pfizer ráhkadan ollesolbmuide geat eai nu sakka buohccá koronavirusii muhto geain lea alla riska buohccát garrasit. Dán ávžžuhit maŋŋá go guokte dutkamuša masa oassálaste lagabui 3100 olbmo čájehedje ahte dálkkas geahpedii riskka buohccevissui gártat 85:ain proseanttain.
|
<urn:uuid:9b0571d0-d01e-4e1e-8e7f-5830cf2666ef>
|
CC-MAIN-2022-21
|
https://www.nrk.no/sapmi/koronavirus-i-sapmi-1.14948513
|
2022-05-26T10:08:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-21/segments/1652662604794.68/warc/CC-MAIN-20220526100301-20220526130301-00610.warc.gz
|
sme
| 1.000006
|
Latn
| 1
|
{}
|
Náitaleapmi 1929
Ruvdnaprinsa Olav ja Ruoŧa Prinseassa Märtha náitaleigga njukčamánu 21. beaivvi 1929, vihagirku lei Vor frelsers Kirke (Oslo duopmogirku). Ruoŧa Prinseassa Märtha šattai de Norgga Ruvdnaprinseassan.
Ruvdnaprinsa Olav lei Prinseassa Märtha vilbealli, ja soai leigga goabbatguoimmiskka dovdan juo mánnávuođa rájes. Soai lohpádalaiga suoli 1928:s, go Ruvdnaprinsa Olav lei OL borjjastangilvvus Amsterdamas.
Ođđajagimánu 13.beaivvi 1929:s mátkkotii Ruvdnaprinsa suollemasat Stockholmii ja ođđajagimánu 14. beaivvi almmuhuvvui ahte soai leaba lohpádallan. Sudno lohpádallan váldojuvvui hui bures vuostá, sihke danin go das lei čielgasit sáhka dakkár oktavuođas maid dan áiggi gohčodedje dárogillii inklinasjonsparti, ja maiddái danin go sudno oktavuohta lei veahkkin buoridit háviid mat ain gávdnojedje maŋŋá uniuvdnabieđganeami 24 jagi das ovdal.
Prinseassa boahtá Osloi
Prinseassa Märtha bođii Osloi togain moadde beaivvi ovdal vihaheami. Prinseassa mátkkotii maŋemus oasi mátkkis liigetogain mii lei čiŋahuvvon leavggain ja náittusbára namaid bustáivaiguin, ja Ruvdnaprinsa Olav vuostáiválddii su Østbanen stauvnnas. Náitaleaddjit ja sudno mieldečuovvut vudje Karl Johan gáhta mielde lohttii njealjejuvllat heastavovnnain ja soai seviiga olmmoeatnatvuhtii loahttabalkoŋggas.
Oslo lei čiŋahuvvon heajaide, ollu visttit ja gáhtat ledje čiŋahuvvon leavggaiguin. Náitaleaddjit čađaheigga golmmadiibmosa dearvvahanmátkki Oslos, oahpásnuvvama várás ja soai dearvvaheigga olbmuid gáhtaid alde. Maŋit beaivvi lei bálla loahtas, ja maŋit eahkeda lei feastačájahus Nationaltheatreris.
Vihabeaivi
Vor Frelsers kirke lei čiŋahuvvon vilges liđiiguin, mat ledje asaleat, syrinat, tulipánat, hortensiat ja vilges liljat, pálbmaduogáa alde. Orgela birra čuo máŋga čuođi lávlu, golmma koaras, ja 50 offisera čuo giv akt girku siste.
1600 olbmo ledje bovdejuvvon vihaheapmái. Lassin goappeagaid ollu sogalaččaide ja ustibiidda ledje bovdejuvvon almmola eiseválddit, olgorit diplomáhtat ja ollu njunuolbmot servodagas.
Vihačuvla
Prinseasse Märthas lei vilges vihačuvla mii lei silbbain hervejuvvon, das lei 4 mehtar guhku healbmi mii gessui maŋábealde, masa ledje gorrojuvvon liljat, bearralat ja paljeahtat, ja čalbmeluvra lei boares brüsselknipling, ja dat lei measta seamma guhkki go maŋábeale healbmi. Čalbmeluvra lei biddjojuvvon gitta oránelieđát diademain mas lei unna ruvnno. Náittusmoarssi bukeahtas ledje vilges liljat – maid maŋŋil navde Märthaliljer.
Seremoniija
Vihaheapmi lei diibmu 12:00. Go diibmu lahkonii guoktenuppelohkái, de bođii Ruvdnaprinsa Olav girkui, su mielde lei su lohpádallanolmmo, York hertuga. Duopmogirku organista Eivind Alnæs čuojahii Richard Nordraak Purpose.
Dasto bohte gonagasbearraa lagamus olbmot, ja Norsk Studentersangforening lávllui Wilhelm StenhamarSverige. Náittusmoarssi láidii su áhčči girkuláhti mielde áltarii. Sudno maŋis vázze njeallje bára vihanieiddaa, norgga ja ruoŧa, giehtalaga, Prinseassa Ingrid ja Fridtjof Nansen nieidda Irmelin váccii ovddemusas.
Bisma Johan Lunde vihahii sudno. Searvegoddi lávllui sálmmaid Kjærlighet fra Gud ja Gud som ljos og gleda sender, ja vihaheapmi loahpahuvvui Händels Halleluja lávlagiin.
Akershus festningas bávkaledje 42 skuohta – duppál gonagassaluhta.
Maŋŋá vihaheami lej headjaluna loahtas gosa 200 guossi ledje bovdejuvvon.
|
<urn:uuid:0f63b7ba-ddee-49f1-a245-d521d1d961fb>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://www.gonagasviessu.no/artikkel.html?tid=91209&sek=91206
|
2022-01-27T01:36:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2022-05/segments/1642320305052.56/warc/CC-MAIN-20220127012750-20220127042750-00110.warc.gz
|
sme
| 1.000005
|
Latn
| 16
|
{}
|
Svein Lund (ja ??):
- Diedusge lea buorre ahte boares gielddus geavaheames sámegiela skuvllas lea gomihuvvon, muhto min mielas eat leat nu guhkás joavdan, dadjet Láhpoluobbala skuvlla oahpaheaddjit.
- Dilalašvuohta lea dat ahte mis leat sámegiel oahppogirjjit sámegiela birra. Eara fágain fertet geavahit dárogiel oahppogirjjiid. Láhpoluobbala skuvla leat Guovdageainnu gielddas. Dat lea unna skuvllaš; 21 oahppi ja 3 oahpaheaddji. Sihke oahpaheaddjit ja oahppit leat sápmelaččat, ja gilis hubmet buohkat sámegiela beaivvalaččat. Skuvla lea 2 - jukkon skuvla oahppit, l. gitta 6. luohkkái. Klassekampen lea humadan oahpaheaddjiiguin: Svein, Nils Thomas ja Mai Britt.
— Lea go dát skuvla gos bargabehtet sámi skuvla?
Mai Britt: — Mii han háliidivččiimet ahte dat galggašii leat skuvla gos beasašeimmet gielamet geavahit. Muhto dat gáibida ollu liigebarggu oažžut menestuvvat dohkalas oahpaheame sámegillii. Gávdno okta girji juohke luohkadássai sámegiel álgooahpaheapmái. Diibma fertejin dahkat ollu máŋgehusaid (stensilaid) lohkama ja hárjehallanbihtáid várás. Nu mo dál lea, de lea áibbas oahpaheaddji duohken galgá go sámeskuvlan leat.
Nils Thomas: — Deaŧalas ášši midjiide lea ahte mii váillahit unna geappa lohkangirjjážiid mat leat mánaide gelddolaččat ja movtiidahttá lohkanhálu. Mii dárbbašit olbmuid geat dákkariid ráhkadit. Midjiide maiddái dat čuohcá ahte sámegiella lea garrasit vealahuvvon. Eai leat galle sápmelačča geat last beassan gielaset oahppat. Danne eai leat nu gallis geain lea vejolašvuohta bargat girjjálašvuođain mánáid várás. Mis leat muhtun jorgalusat, muhto eai leat álo dohkalaččat. Dat govvidit vieris birasgotti ja máŋgii mánaide váttis dovdat iežaset daid diliin.
- Movt lea omd. geavahit dása matematihka oahppogirjjiid?
Nils Thomas: — Matematihkagirjjiin maid mii geavahit, leat juo 1. luohkás teavsttat ja čilgehusat dárogillii. Don han sáhtat ieš jurddasit movt dáža mánat láttešedje jos oččosedje dusse ABC-girjji dárogilli, dan botta go 1. luohkás juo oččosedje mátematihkagirjji eŋgelasgillii. In gátte oktage dáža oahpaheaddji dahje vánhemat dohkkehivčče dan. Mii oaidnit oppa áigge movt mátematihka gažaldagat áŧestuvvojit giela geažil go gažaldagat ovdanbuktojit dárogillii. Manat eai oahpa okto bargat. Sii šaddet áibbas oahpaheaddji háldui. Eará váttisvuohta la ahte oahpaheaddjit geavahit iešguđet ge lágan sámegiel sániid go čilgejit mátematihka dajaldagaid. Go eai gávdno mátematihkagirjjit sámegillii mat vuogadattet dajaldagaid geavaheame, sátta ollu moivi čuožžilit, erenoamážit jos oahppit fertejit oahpaheaddji molsut. Sámegiel oahpaheapmi menestuvvá bures nu guhká go oahpaheaddji lea sámegielat, muhto oppa oahpaheames šaddá dárogiella leat neavvun gieđahit váttisvuođaid. Giellageavaheapmi skierbmugoahtá, ja sáttá nu geavvat ahte oahppit eal oahpa albma sámi — eai ge dárogiela. Sámi oahpponeavvuid váilli geažil dat váttisvuođat lassanit bajit luohkain skuvllas dađistaga go eanet oahppogirjjit dárbbašuvvojit.
Svein: — Eanaš skuvllain heitet sámegiela oahpaheames 3. luohkás. Dat lea dego departementaláhkan saddan. Sámi oahppit galget leat dalle dážahálli mánaid dássai dárogielas boahtan go álget 4. luokkai. Minstarplánas čuožžu gaskadási birra (3.- 6. skuvlajahkái) ahte «dán dásis šaddá dárogiella leat oahppiid oahpahusa oaivegiella».
Nils Thomas: Olmmoš ii galgasii gáddit ahte minsstarplána leat pedagogat čállan. «Ulbmilin lea ovttadássasažžan šaddat, ja dan juksá go sámegielat oahppit ožžot vuođđuoahpahusa mii lea ovttaárvosaččat dainna maid buot dáža nuorat ožžot, čuožžu čállon. Mun lean seamma oaivilis ahte máttahus galga leat ovttaárvosaš, muhto dat ii sáhte leat ovttaláhkasaš. Minsttarplána vuoigŋa lea ain: Go leat dárogiela oahppan, de leat ovttadási.
— Maid oaivvildehpet lea deaŧaleamus dál?
Nils Thomas: — Mii dárbbasit sámi oahppuneavvuid, ja mii dárbbasit ruđaid. Dat mii lea caggan lea ahte oppalasoaidnu lea váilon, ja ii ge leamaš vuoigatvuohta ieš maidige mearridit. Ođđa sámi oahpahusráđđi lea dal doaimmas gávdnan dihtii oahpahanvugiid, oahppuneavvuid dárbbašumi ja olbmuid geat sáttet bargagoahtit sámi oahppogirjjiiguin. oahpahusráđis lea dušše ráđđeađđi doaibma. Dat ferte oažžut vuoigatvuođa mearridit. Mearridanváldi galgá dan láhkái láhccojuvvot — ahte skuvlaáššiid mat gusket sámiide, galget sápmelaččat mearridit. Mii dárbbašit guovddáža masa olbmot bálvalussii leat biddjon ja oahppogirjjiid čállet. Dat guovddáš galggasii sierralas evttohusaid lágidit, ja das galggasedje leat ruđat doarvai ahte bálkahit olbmuid oahppogirjjiid cállit. Dán berre stáhta doibmet. Dáid áššiid hárrai lea nu ollu dagakeahttá ahte stáhta ferte máksigoahtit ruovttoluotta.
Svein: — Mus lea gamus ahte departementa čohkká ruhtaseahka alde vai mearridit beassa dan badjel mii dáhpahuvvá.
Álgosiidui
[email protected]
|
<urn:uuid:f5546224-1d62-4d0a-a722-eb6e30b728c2>
|
CC-MAIN-2023-23
|
http://sveinlund.info/skole/monsterpl-s.htm
|
2023-06-10T07:40:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-23/segments/1685224657144.94/warc/CC-MAIN-20230610062920-20230610092920-00584.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 8
|
{}
|
Čárbmoaivvi luondu
Čárbmoaivvi guossavuovdi lea meahcceguovlluváibmosis. Duot guossavuovdi lea Suoma davimus oktilaš guossavuovdi.Guossavuovddit ealihit guossavuvddiid lottiid. Doppe rieibmudit čuvččát janjurggohallet baggot. Stálobeibboža, girjebáhcatlotti, čáihnni ja ruovddagasaruoktun leat duottarvuliid guossavuovddit.
Guossavuovddi bajábeallai loktanit jalgesduoddarat. Ruvžžat ja smávva jogat oahpistit vánddardeaddji guossavuvddiid čađaduoddariid vuollai. Duoddara ala gavccodettiin dovddiidišgoahtá johtilit sierrašattolašvuođaavádagaid, main buot bajimusas lea jalges duottaraláš. Lagešavádatlea funet ahtanuššan dahje váilu ollásit, guossa hábme dáppe ordaráji.Duottaralážiin lea hui várddus Suoločielggi duoddariid, Bátneduoddara ja nuorttas Hibiny guvlui.
Bahásgurra fállá šattuide guovtteláganšaddosaji. Skurčču, mii lea nuorttal oarjjás, davábeale seainnis lea beaivvážageažil oiddolaš liegga mikrodálkkádat, go fas máttabeale vielti leadavásguvlui, eaige beaivváža liggejeaddji suotnjarat olle dohko. Máttabealeseaidni lea šaddanvuolážin galmmas ja lávttas, eaige das ceavzze go arktalaššaddošlájat. Garjá besse skurčču máttabeale seainni suoivvagorvviin.
Čárbmoaivvi meahcceguovlu lea bihtášguoskameahttun davvivuvddiin meahccedoalloguovlluid guovdu. Dakkárin dat leadivrras suodjalančuozáhat ja mearka ovddit áiggiid viiddismeahcceguovlovuvddiin.
|
<urn:uuid:dd52617e-ebce-4f92-acfc-23c3164c6465>
|
CC-MAIN-2023-06
|
https://www.lundui.fi/carbmoaivi/luondu
|
2023-02-04T19:44:37Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-06/segments/1674764500151.93/warc/CC-MAIN-20230204173912-20230204203912-00213.warc.gz
|
sme
| 1.000002
|
Latn
| 19
|
{}
|
Sámi Mánáid Teáhter fitná Sámi Našunálateáhtera guossis Sámi Álbmotbeaivvi ja čájeha iežas “Liiko munnje” čájálmasa. Čájálmas čájehuvvo Guovdageainnu kulturviesus guovvamánu 6. B. dii. 18:00 ja lea nuvttá buohkaide.
Deanu kulturskuvlla Sámi Mánáid Teáhter finada Sámi Našunálateáhtera guossis Sámi Álbmotbeaivvi ja čájeha iežas “Liiko munnje” čájálmasa. “Liiko munnje” bihtá lea nu áigeguovdil go fal oba sáhttá ge šaddat, ea. ea. nu muitaluvvoge bihtá birra dás.
Čájálmas čájehuvvo Guovdageainnu kulturviesus Sámi Álbmotbeaivvi guovvamánu 6. B. dii. 18:00 ja lea nuvttá buohkaide.
Logi jagi dassái
Lea 10 jagi áigi go maŋemus ledje Guovdageainnus, muhto dál lea viimmat Sámi Mánáid Teáhter fas boahtime Guovdageidnui, ja juste vel Sámi Álbmotbeaivvi! Guovvamánu 6. beaivvi čájehit sii sin ođđaseamos čájálmasas “Liiko munnje” Guovdageainnu kulturviesus.
“Mii dáhpáhuvvá minguin ja min jurdagiin jos ealli čalmmit eai oainne min? Jos ii leat ealli olmmoš geasa oažžu guoskat, gean sáhttá haksit. Jos ii oktage oainne du? Ii oktage gula du? Jos eanas olmmošlaš gaskavuođat dáhpáhuvvá šearpma bokte?”
“Liiko munnje” čájálmas lea dan birra movt sosiála mediijat váikkuhit ja bahkkejit nuoraid eallimii. Ja dáinna čájálmasain lea Sámi Mánáid Teáhter ráhkadan veaháš earálágan čájálmasa go ovdal leat dahkan, lea čájálmas mas buot karakterat ellet interneahtas, eaige oba ge duohta eallimis. Ráhkadettiin bihttá fertejedje mannat abstrákta lihkadanmáilbmái, ja dasa ožžo sii buori veahki koreográfas Marte Fjellheim Sarres. ” – Teakstačálli Mari Hesjedal lea min mielas čállán nu buori giehtačállosa. Dat lea nu áigeguovdil go fal sáhttá! Teaksta giktala miellagovaid”, lohka Deanu kulturskuvlla rektor ja bihtá bagadalli, Ebba Joks.
Sámi Našunála Teáhter Beaivváš illuda fállat gehččiide Sámi Mánáid Teáhtera čájálmasa, geat muđui ge barget dehálaš barggu ráhkadit buriid čájálmasaid mánáide ja nuoraide maiguin maid lea buorre ja dehálaš sisdoallu. Sámi teáhterlávdi dárbbaša Sámi Mánáid Teáhtera.
«Liiko munnje” lea čájálmas mánáin ja nuorain ráhkaduvvon mánáide ja nuoraide. Fuom! Rávisolbmuide lea dieđusge maid buresboahtin čájálmassii. Čájálmas heive sihke mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide.
|
<urn:uuid:380caee9-7934-4719-afd0-1cd08a4b37d1>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://beaivvas.no/liiko-munnje-cajalmas-sami-albmotbeaivvi/
|
2019-06-18T10:35:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998716.67/warc/CC-MAIN-20190618103358-20190618125358-00378.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 15
|
{}
|
Ođđasat
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
- Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
- Muitosánit ávvuoahpheaddji Edel Hætta Eriksen eretvádjoleami oktavuođas
- Studeanttaviesu almmolaš rahpan
School sessions and gatherings autumn 2023
You can find information about all our time schedules and gatherings for our different studies at TimeEdit.
This link will take you directly to an overview over all gatherings and timeschedules that have been added so far: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla - Deaivvadeapmi/ School sessions, Deaivvad...
If you want to see only your study, you can follow this link, and write the name of your study by choosing either kull or emne: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
If you're a new student and a bit uncertain about how to search for your study, you can also find a direct link to your studyplan at our webpage under Studies by choosing your study.
|
<urn:uuid:74723861-3666-4f77-af9e-4f93399f719f>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://samas.no/se/node/5893?page=1
|
2023-12-08T07:13:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-50/segments/1700679100724.48/warc/CC-MAIN-20231208045320-20231208075320-00308.warc.gz
|
sme
| 0.995752
|
Latn
| 2
|
{}
|
Om oss på Sveriges minoritetsspråk
Här kan du läsa om UKÄ på Sveriges minoritetsspråk.
Tämä on Yliopiston kanslerinvirasto
Yliopiston kanslerinviraston (UKÄ) tehtävänä on vahvistaa Ruotsin korkeakoululaitosta. Toimintamme kattaa etupäässä kolme aluetta:
Koulutusten laadun tarkastus
Arvioimme tutkintoihin johtavia koulutuksia varmistaaksemme, että ne täyttävät korkeammalle koulutukselle asetettavat vaatimukset. UKÄ käsittelee myös yliopistojen ja korkeakoulujen tutkintolupahakemukset.
Seuranta ja tilastot
Vastaamme korkeakoulusektorin virallisista tilastoista, mikä merkitsee korkeakoulusektorilta saatavien tietojen keräämistä, työstämistä ja analyysia. Valvomme korkeakoulujen kehitystä ja seuraamme sekä analysoimme yliopistojen ja korkeakoulujen toimintaa.
Tehokkuuden tarkastaminen
Tarkastamme myös, miten tehokkaasti yliopistot ja korkeakoulut käyttävät resurssejaan.
Opiskelijaturva ja valvonta
Opiskelijoiden oikeusturvan valvomiseksi tarkastamme, miten yliopistot ja korkeakoulut soveltavat lakeja ja asetuksia. Suoritamme yliopistojen ja korkeakoulujen valvontaa sekä omasta aloitteestamme että yksityishenkilöiltä saamiemme ilmoitusten perusteella.
UKÄ antaa myös kansliatukea korkeakoulujen erottamislautakunnalle (HAN) ja korkeakoulujen valituslautakunnalle (ÖNH). Erottamislautakunta käsittelee opiskelijoiden erottamista korkeakouluopinnoista käsitteleviä asioita. Valituslautakunta käsittelee valituksia päätöksistä, jotka on tehty korkeakoulusektorilla ja ammattikorkeakoulusektorilla.
Organisaatio
Yliopiston kansleri on Yliopiston kanslerinviraston päällikkö. Virastolla on 120 työntekijää, jotka on organisoitu kolmeen asiaosastoon, yhteen hallinto-osastoon ja IT- sekä viestintäsihteeristöön.
Yhteydenotot
Puhelin: 08-563 085 00
Postiosoite: Box 6024, 121 06, Johanneshov
Käyntiosoite: Hammarbybacken 31, Johanneshov
Sähköposti: [email protected]
Tämä oon Yniversiteettikanslerivirasto
Yniversiteettikanslerivirasto, Universitetskanslersämbetet (UKÄ) pittää auttaa vahvistamhaan Ruottin korkeakoulua. Meän toiminthaan kuuluu ensinki kolme aluetta:
Tarkastus koulutuksitten laatuista
Met yytvärteeraama koulutuksia jokka johtavat äksaahmiin ette varmistaa ette net nouvattavat vaatimukset korkeamalle koulutukselle. UKÄ tutkii kansa hakemuksia äksaamioikeuksista yniversiteetiltä ja korkeakouluilta.
Ylösseuraus ja statistiikka
Met olema vastuuliset viralisesta statistiikasta korkeakoulusektorille joka tarkottaa kokoamista, käsittelyä ja analyysiä korkeakoulusektorin tioista. Met valvoma kehityksen yli korkeakoulussa ja seuraama ylös ja analyseeraama yniversiteetitten ja korkeakouluitten toimintoja.
Tarkastus efektiviteetistä
Met tarkastamma kansa kunka efektiivisti yniversiteetit ja korkeakoulut käyttävät heän resyrsiä.
Stydenttioikeus ja valvonta
Met tarkastamma kunka yniversiteetit ja korkeakoulut nouvattavat lakia ja säätäntöjä sen takia ette valvoa stydentitten oikeusturvalisuutta. Valvonta yniversiteetistä ja korkeakouluista tehthään niin omasta tahosta ko yksityisitten henkilöitten ilmotuksitten jälkhiin.
UKÄ antaa kansa kansliatukea Korkeakoulun erotuslautakunnale/ Högskolans avskiljandenämnd (HAN) ja Korkeakoulun valituslautakunnale/ Överklagandenämnden för högskolan (ÖNH). Erotuslautakunta tutkii asioita jos stydenttiä tulthaan erottamhaan korkeakouluopinoista. Valituslautakunta tutkii valituksia päätöksistä jokka oon otettu korkeakoulusektorissa ja ammattikorkeakoulun sektorissa.
Organisasuuni
Yniversiteettikansleri oon johtaja Yniversiteettikanslerivirastolle. Meitä oon suunile 120 työntekiää, järjestettynä kolhmeen asiaosasthoon, yhtheen osasthoon administrasuunile ja IT:le ja yhtheen komynikasuunisekretariaathiin.
Ota meän kansa yhtheyttä
Telefooni: 08-563 085 00
Postiosote: Box 6024, 121 06, Johanneshov
Käyntiosote: Hammarbybacken 31, Johanneshov
Sähköposti: [email protected]
Akaja tani e Univerziteskiri kancelariakiri uprava
Univerziteskiri kancelariakiri uprava (UKÄ) ka zorakerel e švediakoro fakulteti. Amari buti ka astarel trin thana:
Kontroliriba e edukaciakoro kvaliteti
Amen oceninaja edukacie so ka ingaren dži ko paluno ispit či te šaj te osigurina so ka pherenpe o rodiba pobare edukaciake. UKÄ isto probinela o molbe bašo ispiteskere dozvole taro o univerzitetia hem fakultetia.
Produžiba hem statistika
Amen siam odgovorno baši i oficialnikani statistika taro e fakulteteskoro sektori so značinela khedipa, obrabotiba hem informaciakere analize taro e fakulteteskoro sektori. Amen arakhaja o džajbe anglal ko fakulteti hem sledinaja, analizirinaja e uviverziteskiri hem e fakulteteskiri buti.
E efektivibaskiri kontrola
Amen isto kontrolirinaja kobor efektivno o univerzitetia hem o fakultetia iskoristinena ple resursia.
Studentengere hakia hem arakhiba
Či te šaj te arakha e studentengoro hakoskoro siguriba kontrolirinaja sar o univerzitetia hem o fakultetia primeninena o kanunia hem o uredbe. E univerzitengoro hem e fakultetengoro arakhiba ovela ki pli lično iniciativa hem pali i prijava taro posebno manuša.
UKÄ isto dela potpora e kancelariake bašo Fakulteteskoro odbor odvoibaske (Högskolans avskiljandenämnd, HAN) hem Fakultengoro Odbor žalibaske (Överklagandenämnden för högskolan; ÖNH). O Odbor odvoibaske ispitinela predmetia odvoibaske studenten taro e fakulteteskere edukacie. O Odbor žalibaske ispitinela o žalbe odlukenge so astarela e fakulteteskoro sektori hem o sektori e zanateskoro fakulteti.
Organizacia
E Univerziteskiri kancelari tani o šefi e Univerziteskere kancelariakere upravake. Amen siam skoro 120 bučarne, organizirime ko trin thana, jek than e administraciake, IT hem jekh komuniciribaskoro sekretariati.
Kontaktirin amencar
Telefoni: 08-563 085 00
Poštakiri adresa: Box 6024, 121 06, Johanneshov
Vizitakiri adresa: Hammarbybacken 31, Johanneshov
E-pošta: [email protected]
Dauva hin univertetikanslerijako ofisija
Universitetikanlerijako ofisija (UKÄ) mote hahtavel te džorjavel douva sveitiko aprunoskola.Amaro frestiba rálila anglunes trin trystalibako kotoriba:
Voliba pa sikjibonginengo kvalititeti
Ame kavieravá sikjiba so liedavela kaj eksaminia te avel sigurno te dóla pherdavena vátiba pe apridesikjiba.UKÄ frestavela nína ródiba pa eksaminijakolóvi kajal Universiteti ta aprunoskoli.
Vá páliba ta statistika
Ame sváravá pe douva ofisijalkano statistika pe apreskolako sektori so minenila kokiba,angledžavibako butja ta analysi pa džánibi kajal aprunoskolako sektori.
Ame volavá apruneskolako angledžavibako buti aѓe aro aprunoskola ta vá pálal ta tšéravá analysi ka universiteti- ta aprunoskolako frestibata.
Angouvibako voliba
Ame volavá nína sar anogouvikanes universiteti ta aprunoskola lela arakhiba pa pengo resursi.
Sikjibako hortiba ta pherdaldikhiba
Te volavel sikjukúnengo hortibako arakhiba volavaha amen sar universiteti ta aprunoskola pherdena lági ta stelibi.Universiteti ta apreskolengo pherdaldikhiba ona pa iego džintata ta pálal phukiba pa privatno komuja.
UKÄ dena nína kanslijako dumudiba kajo Aprunoskolako fróslágobosko konsiolioske (HAN) ta Pherdalphukiubakokonsilio pe aprunoskolake(ÖNH). Pherdalphukibako konsilio frestavela pherdalphukaba pa agoriba so hin líjas angle aѓe aro aprunoskolako sektori ta sektori pe profesijakoskolake.
Tšetiba (organisatija)
Universitetisko kansleri hin héruno pe univeristeiskokanslerijako ofisijake.
Ame sam kutides 90butjari stelimen aro trin sákengo kotoribake,jek kotoriba pe administrasija ta IT ta pańa jek komunikasijako sekretarija.
Le kontakti pe amen
Telefono: 08-563 085 00
Postiadresi: Box 6024, 121 06, Johanneshov
E-posti: [email protected]
Kado si Universitake konsiljo
Universitake konsiljo (UKÄ) si te del aždutimos te vazdel e svediska vutčiskola. Amari organizatzie lel sama maj anglal pe trin buče:
Evaluatzie pa sičarimasko kaliteto
Amen las sama pol godola sičarimatar save ingeren karing jekh exameno te dikhas ke pherdion o zakono manglo po vutčo sičarimos. UKÄ kerel evaluatzie vi pa ol rodimatar p-e hasna pol examenuri karing aver univeristeturea taj vutčeskoli.
Te las sama pa e buči thaj statistika
Amen inkeras e puterdi statistika katar sa le vutčeskoli so semnol ke amen las andre e informatcie, vulavaslas thaj tolcmačisaras ol date no vutčeskolenqo sektoro. Amen inkeras o vazdimos nol vutčeskoli taj te keraslenqe investigacia taj te las sama pe universitureanqo buči taj le vutčeskolenqo organátzie.
Evaluatzie pa o effektiviteto
Amen dikas taj las sama vi sar o maj mishto ol universiteturea taj ol vutčeskoli musaren penqe love.
Le studentonqe čačimáta taj
Te shaj te las sáma pa le studentonqe čačimáqe sigurantza rodas vi sar ol universiteturea taj ol vutčeskoli ašén pála ol krisá taj zakonuri. Von trebun te len pe sáma pála e kris vi maj anglal katar lenqi zor taj vi aba kana gata tradine andre ram ol manuš.
UKÄ del ažutimós le Vutčiskolaqo vulajmasko konsiljo (HAN) taj le Vačimaske konsiljo andol vutčeskoli (ÖNH). Vutčiskolaqo vulajmasko konsiljo lel sama pol kodola situatzi kana musaj si te den rigate ol studenturi katar ol vutčeskolae sičarimatar. Vačimaske konsiljo andol vutčeskoli zumavel taj dikel opral maj jekh data ol dečizii save aba linepes no vutčeskolenqo sektoro taj no bučeanqo vutčiskola.
Organátzie
O universitako kanslaro si o maj barro ando Universitake konsiljo. Amen sam dji po 120 manuša save keras buči katka, pa trin bučeaqe thana, jekh ando administrationo taj IT taj vi jekh kominikako kontura.
Le kontakto amentza
Telefono: 08-563 085 00
Kheresqe adresa: Box 6024, 121 06, Johanneshov
E adresa kaj shaj te rodes amen: Hammarbybacken 31, Johanneshov
Amari adresa po interneto: [email protected]
Kado si o Universitetskanslersämbetet
O Universitetskanslersämbetet (UKÄ, Školengebareraj) trobul te žutil te zurarel e švedicko učiškola (högskolan). Amari butji inkrel ande anglunes kadala trin inatura/thana:
Dikhipe te avel mišto sitjarimasko kvaliteto
Ame dikhas so si pa sitjarimata save ingren vaj žan pe jek eksamo te šaj phenas/dikhas čačimasa ke von ingren po majbaro sitjaripe. O UKÄ si vi pe kodo te del čačipe e universitetos thaj a učaškola te avel len eksamickošajipe.
Majdurdikhipe thaj statistika
Ame keras e oficijalno statistika pe/ande učeškolengothan (sektori) savo si značil ande čidipe, perdaldikhipe thaj analiza pa butja/lila anda učaškolakethana. Ame las sama sar žal angle/barol e učiškola thaj analizija keras pe universitetoske thaj pe učaškolake inkerimata/buča.
Mištimasko dikhipe pa efektiviteto
Ame dikhas če efektivni si e universitetura thaj e učeškoli sar von len hasna pe šajipe (love) so len si.
Studentongočačipe (sitjardengočačipe) thaj samalinipe
Te šaj lelpe sama e studentonge čačimaskoinkeripe ame dikhas/las sama sar e universitetura thaj učeškoli inkren ande e zakonura thaj e vezetimata. O samalinipe pe universitetura thaj pe učeškoli žal vi pala amari voja/inicativo thaj vi pala purimata khatar varesave žene/manuš.
O UKÄ del vi del vi krisakožutipe pe Högskolans avskiljandenämnd (HAN, Učaškolakikrisi) thaj po Överklagandenämnden (Opredinimaskekomisara) pe učiškola (ÖNH). O Avskiljandenämnden krisazin pa studentura saven den te šuden avri anda učaškolakositjaripe. O Överklagandenämnden krisazin pa kodo so šutaspetele pa kodo so daspe opre pe majbari-krisi ande učaškolakosektori thaj sektori pe inatoski-učiškola.
Organizacija
O Universitetskanslern (Universitetoskošerutno) si šerutno po Universitetskanslersämbetet. Ame sam khate karing 90 butjara, organisirime/šinade pe trin avri-alomekotora, jek alomekotor pe administracija/inkeripe thaj IT hajvi jekh komunikacijakosekretariato.
Kontaktulin amen
Telefono: 08-563 085 00
Poštakoadreso: Box 6024, 121 06, Johanneshov
Thaneskoadreso: Hammarbybacken 31, Johanneshov
E-lil: [email protected]
Dát lea Universiteahtakanslerámmát
Universitehtakanslerámmát (Universitetskanslersämbetet, UKÄ) galgá leat veahkkin nannet ruoŧa allaskuvlla. Min doaibma siskkilda ovddimuččat golbma guovlluid:
Oahpahusaid kvalitehta dárkkisteapmi
Mii árvvoštallat oahpahusaid main boađus lea eksamen sihkkarastin dihte ahte cevzet gáibádusaid alibut ohppui. UKÄ geahččala maid ohcamušaid eksámenlobiide universitehtain ja allaskuvllain.
Čuovvuleapmi ja statistihka
Mii bearráigehččet dan almmolaš statistihka allaskuvlasuorgái mii mearkkaša čoaggin, gieđahallan ja analysa dieđuid allaskuvlasuorggis. Mii vákšut maid ovdáneami allaskuvllas ja čuovvulit ja analyseret universitehtaid ja allaskuvllaid doaimma.
Beaktilvuođa dárkkisteapmi
Mii dárkkistit maid man beaktilat universitehtat ja allaskuvllat geavahit iežaset návccaid.
Studeantavuoigatvuohta ja bearráigeahčču
Vákšun dihte studeanttaid riektasihkkarvuođa mii dárkkistit got universitehtat ja allaskuvllat geavahit lágaid ja njuolggadusaid. Bearráigeahčču universitehtain ja allaskuvllain dahkko sihke iežas vuolggaheami bokte ja maŋŋil ilmmuhusa ovttaskas olbmuin.
UKÄ addá maid kansliijadoarjaga Allaskuvlla čuoldinlávdegoddái (Högskolans avskiljandenämnd, HAN) ja váidalanlávdegoddái allaskuvlii (Överklagandenämnden för högskolan, ÖNH). Čuoldinlávdegoddi geahččala áššiid čuoldimis studeanttaid allaskuvlaoahpus. Váidalanlávdegoddi geahččala maid váidalemiid mearrádusain mat leat mearriduvvon allaskuvlasuorggis ja suorggis ámmátallaskuvlii.
Organisašuvdna
Universitehtakansler lea hoavda Universitehtakanslerámmáhii. Mii leat sullii 120 bargi, organiserejuvvon golbma áššeossodagaide, okta ossodat hálddahussii ja IT:i ja vel okta gulahallančállingoddi.
Váldde oktavuođa minguin
Telefovdna: 08-563 085 00
Boastačujuhus: Box 6024, 121 06, Johanneshov
Guossidančujuhus: Hammarbybacken 31, Johanneshov
E-boastta: [email protected]
Daate lea Universitetskanslerämbete
Universitetskanslerämbete (UKÄ) edtja meatan årrodh sveerjen jïlleskuvlem nännoestidh. Mijjen darjoemisnie uvtemes golme dajvh:
Ööhpehtimmiej kvaliteeth gïehtjedidh
Mijjieh gïehtjedeminie dejtie ööhpehtimmide mejtie examenidie vedtieh juktie vaaksjodh dah krïebpesjidie illieh mah daerpies jollebe ööhpehtimmide. UKÄ aaj ohtsemh pryövoe universiteeteste jïh jïlleskuvlijste mah sijhtieh exameneluhpiem utnedh.
Goerehtimmie jïh statistihke
Mijjieh öörnebe dam offisielle statistihkem mij jïlleskuvlesektovren bïjre, mij vadta mijjieh bïevnesh jïlleskuvlesektovreste tjåanghkan bïejebe, dam goerehtibie jïh gïehtjedibie. Mijjieh jïlleskuvlem evtiedimmie vaaksjobe jïh universiteeti jïh jïlleskuvli darjomh goerehtibie jïh gïehtjedibie.
Effektijviteetem gïehtjedidh
Mijjieh aaj gïehtjedibie man effektijveles universiteeth jïh jïlleskuvlh dej vierhtiejgujmie barkeminie.
Studenti reaktah jïh vaaksjome
Juktie studenti reaktah vaaksjodh dle gïehtjedibie guktie universiteeth jïh jïlleskuvlh laakh jïh njoelkedassh mïetestieh. Dam gïehtjedibie dovne jïjtsh initiatijven mietie jïh aajnealmetji laejhtemi gaavhtan.
UKÄ aaj kanslijedåarjegh vadta Jïlleskuvlen avskiljandemoenehtsasse (HAN) jïh Överklagandemoenehtsasse jïlleskuvlide (ÖNH). Avskiljandemoenehtse ieride pryövoe man bïjre studenth ööhpehtimmijste juakadidh. Överklagandemoenehtse laejhtemh pryövoe nännoestimmiej bïjre mejtie jïlleskuvlesektovresne jïh sektovresne barkijejïlleskuvlese nännoestamme.
Organisasjovne
Universiteetekanslere lea Universitetskanslerämbete´n åejvie. Mijjieh medtie 120 barkijh mah golme ieriegoevtesinie, goevtesisnie mij administrasjovnese jïh IT´se jïh aaj kommunikasjovnesekretarijatesne.
Mijjem gaskesadtedh
Tellefovne: 08-563 085 00
Påastesijjie: Box 6024, 121 06, Johanneshov
Sijjie: Hammarbybacken 31, Johanneshov
E-påaste: [email protected]
Universitetskanslersämbetet
Universitetskanslersämbetet (UKÄ) galggá åvdedit svieriga allaskåvlåv. Mijá doajmma gåbttjå åvdemusát gålmmå suorge.
Åhpadusá kvalitehta gähttjam
Árvustallap åhpadusájt ma båhtusav vaddi eksámaj nannitjit vaj dievddi rávkalvisájt alep åhpadussaj. UKÄ árvustallá aj åtsålvisájt eksámalåbij birra universitejtajs ja allaskåvlåjs.
Dåbelijtjuovvom ja statistijkka
Åvdåsvásstadusáv adnep almulasj statistijkas allaskåvllåsuorggáj mij mierkki tjoaggem, giehtadallam ja guoradallam diedojs allaskåvllåsuorges. Gähttjap åvdedimev allaskåvlån ja dåbelijtjuovvop ja guoradallap universitejtaj ja allaskåvlåj dåjmav.
Dárkkelisvuoda gähttjam
Gähttjap aj man dárkkelit universitejta ja allaskåvlå ávkkiji ietjasa luohkojt.
Oahpperiektá ja gähttjo
Gehtjatjit oahppij riektásihkarvuodav gähttjap gåktu universitejta ja allaskåvlå lágajt ja biejadusájt anodi. Universitejtaj ja allaskåvlåj gähttjo dagáduvvá goappátjagá ietjas álggaga baktu ja aktugattjaj bajedime maŋŋela.
UKÄ doarjju aj åssudagáv Högskolans avskiljandenämnd (HAN) ja Överklagandenämnden för högskolan (ÖNH). Avskiljandenämnden árvustallá ássjij birra oahppijt allaskåvllååhpadusás sieradit. Överklagandenämnden árvustallá gujddimijt märrádusájs ma li mierredum allaskåvllåsuorgen ja suorgen viddnoallaskåvllåj.
Organsisasjåvnnå
Universitetskanslerämbeta oajvve l Universitäjttakansler. Mij lip bájkoj 120 bargge, organsiseridum gålmå ássjeåssudahkaj, åssudahka tjuottjudussaj ja IT:aj ja kommunikasjåvnnådåjmadahka.
Aktavuodav válde mijájn
Telefåvnnå: 08-563 085 00
Påvsstadrässa: Box 6024, 121 06, Johanneshov
Manádimadrässa: Hammarbybacken 31, Johanneshov
E-påvsstå: [email protected]
Sidan uppdaterades den 24 oktober 2023
|
<urn:uuid:231d032c-72fc-4d92-9777-99b941487e42>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://www.uka.se/om-oss/om-oss-pa-sveriges-minoritetssprak
|
2023-12-08T09:33:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2023-50/segments/1700679100739.50/warc/CC-MAIN-20231208081124-20231208111124-00569.warc.gz
|
sme
| 0.534876
|
Latn
| 1
|
{}
|
Nállu
Nálu atná goarudettiin. Dat lea seaggi ja bastil. Ovdalaš ráhkadedje nálu muoras dahje dávttis, dán áigge eanas stális. Nálus lea ráigi árppu várás mii gohčoduvvo šalbmin. Náluid adne ovdal alla árvvus. Daid atne ovdamearkka dihte nállogoađi siste.
Nállu baikenamain[rievdat | edit source]
Ruoŧas lea Nállu-nammasaš várri mii lea ožžon namas go das lea nálu hápmi. Dat lea ceakkus ja hui čogas.
|
<urn:uuid:bd6510fa-ae17-4bee-aae4-e7298a583591>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://se.wikipedia.org/wiki/N%C3%A1llu
|
2021-09-16T10:37:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2021-39/segments/1631780053493.41/warc/CC-MAIN-20210916094919-20210916124919-00200.warc.gz
|
sme
| 1.00001
|
Latn
| 22
|
{}
|
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): 1984 Riitta Valpu Sarre, Aune Kaarret já Elli Paltto
8.11.1984 anarâš saavah. Riitta Valpu Sarre áásá Taažâst. 15 ihásâžân sun algâttii puásui hommáid. Taan lasseen sun kuálástii meerâst ja ohtii sun kuudij stuorrâ nuárju. Toimâtteijen Lahja Paltto.
15.11.1984 anarâš saavah. Maht ovdil varriistâllii? Aune Kaarret já Elli Paltto muštâlává. Toimâtteijen Lahja Paltto.
Čokkim Anja Kaarret.
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Kyelisalaseh já Aino Siiri eellim
28.2.1985 anarâš saavah. Aanarjävri kyelisaalasijd totkeh, täst muštâl kualástusmiäštâr Veikko Aikio.Toimâtteijen Ella Sarre.
7.3.1985 anarâš saavah. Aino Siiri muštâl maggaar lâi suu eellim tovle "Kivikumpust", ko išeed lâi ain joođoos. Toimâtteijen Anja Saijets.
Čokkim Anja Kaarret.
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Aili Kuuva já Antti Paadar 1985
9.5.1985 anarâš saavah. Aili Kuuva muštâl magareh lijjii tovlááh puásuimarkkâneh já maht tovle varristâllii. Toimâtteijen Anja Saijets.
16.5.1985 anarâš saavah. Hans Morottaja muštâl maggaar kiđđâ lii Helsigist. Antti Paadar muštâl piáđuin. Toimâtteijen Ella Sarre.
Čokkim Anja Kaarret
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Anaras vuärkkä
16.10. 1986 anarâs saavah. Uula Paadar muštâl maht sun poođij Utsjuuhan já tovláá ääigist. Toimâtteijen Lahja Paltto
2.10.1986 anarâš saavah. Matti Morottaja muštâl kuummin já nooidijn. Toimâtteijen Anja Saijets.
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Anaras vuärkkä
15.10.2987 anarâš saavah. Anni Saijets, Tuurunjaargast, muštâl maid sun tuoijuu
já maid lii tuoijum.
Toimâtteijen Lahja Paltto.
22.10.1987 anarâš saavah. Sulo Sarre Njellimise, muštâl Keessi meeccist já meccičuollâmijn.
Toimâtteijen Anja Saijets.
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Anssi já Ilmari Mattus kesimätki 1991
Anssi já Ilmari Mattus eelijn keessiv 1991 autoin vyeijimin tave Ruotâst já Taažâst. Mätki piištij nelji peeivi.
Toimâtteijen Ilmari Mattus
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Muu muusik Katri Saijets ja Iisakki Mattus 1991
MUU LAVLUUH: Katri Saijets já Iisak Mattus já Anja Saijets
-
to 22.6.2017
Säämi museo Siida lii tivvoom puáris Tirro-täälu. Tivvoom pargoh algii 2005 já tääl táálu lii vaalmâš.
Tivvom pargoin muštâl Säämi museo Siida totkee Päivi Magga.
Toimâtteijen Anja Kaarret
[20170622 DTT Tirrotuve tivvoom Päivi Magga, 00:05:28]
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Puásui já kyeli saavah 1990
23.8.1990 anarâš saavah/Anja Saijets
Tuáivunjaargân lii puátimin puásuitutkâm kuávdáš.
Mudusjäävri puásui iššeed Jouni Angeli muštâl maid savâstâllii puásui peivin.
Tuáivunjaargâst lijjii ávus uuvsâi peivi,
Eeva Seurujärvi muštâl taan peeivist, sun ooinij maht Válburnjaargâst šadoh láá šoddâm
30.8.1990 anarâš saavah /Anja Saijets
Šapšâmarkkânij Avelist Veikko Aikio,
Äijihjäävri uštemkištoin Katri Saijets,Veikko Sarre já Aslak Saijets.
Aanaarjäävri ridoi suojâlem vuástálistmist Onni Aikio.
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Algaaalmugij konferenssa 1990
16.8.1990 Anararâš saavah / Anja Saijets
Algaaalmugij rääđi konferens Tromssaast tollui kuuđâd keerdi. täst muštâl Matti Morottaja.
Škoovlah älgih, Iisakki Mattus muštâl čoovčâ vuosmuu škovlâpeeivi,
maggaar tälvi lii puátimin. Ohtâ Issá uáppee lii Jaana Kaarret.
Kuullâp mainâs Stáálust ja ulmust, Jaana Kaarret já Anja Saijets.
Hans Morottaja muštal mainâs Saksalii kávppijasâst.
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Čuovakoveh Juho Pelsa ja rukkoos Viljo Porkola 1990
9.8.1990 Anarâš saavah/Anja Saijets
Juho Pelsa muštâl čuovâkuuvijn já kuvviimist.
Rukkoos Viljo Porkola 19900216
-
Anaras vuärkkä (Sápmi): Njellim Vuäskujävri historjá Sammeli Kuuva 1990
2.8.1990 Anarâš saavah/Anja Saijets
Sammeli Kuuva muštâl jieijâs pääihi, Vuáskujäävri,
historjá já meid suu suuvâ historjá.
Anna Mari Kuuva já Ella Sarre muštálává ellee mainasijd
Ei tulossa olevia jaksoja
-
Riävskäpivdo 1991
Anarâš saavah 10.10.1991
Mattus Iisak já Aikio Veikko eelijn riäskápiivdost Iijávri kuávlust.
Algast Aikio Heikka muštâl jieijâs kulluumijd.
KIELÂMIINUT: Matti Morottaja
Maŋgâ ellee siämmáá sajest, čuurâ, čagge,
iällu, sijdâ, valve, muáti, tuákki, uáivádâh
-
Unto Aikio šadoh 1991
12.9.1991 Anarâš saavah / Anja Kaarret
Matti Sverloff lii uážžum Sämirääđi kunneepalhâšume, Matti Sverloff.
Jolnivuonâ šaddoin muštâl Unto Aikio.
KIELÂMIINUT: Iisakki Mattus
Vuástá já oovdeld.
-
Eeva Seurujärvi Ruoššâst 1991
Anarâš saavah 29.8.1991
Eeva Seurujävri lii iällám Ruošâst syeinimáánust. Mätki juuđij Murmansk peht Lovozeron.
KIELÂMIINUT: Matti Morottaja
Šadoi omâs noomah
Anarâš saavah 5.9.1991
ČOHČÂMÁÁNU LODDEest Ilmari Mattus
-
Čerrih já kielâmiinut 1991
4.7.1991 Anarâš saavah / Anja Saijets
SYEINIMÁÁNU LODDE ČERRIH; Ilmari Mattus
KIELÂMIINUT 27.6.1991 Matti Morottaja
Jienâi kukkodâhân
-
Matti Morottaja luándusuojâlem čuákkimijn já Lahja Paltto kuolij totken 1991
27.6.1991 Anarâš saavah / Anja Saijets
Matti Morottaja lii iällám luándusuojâlem čuákkimijn Ruávinjaargâst já Köppennhaminast.
Lahja Paltto totká kuolijd. Tääl sun lâi Aanaarjäävrist , Saunari kuávlust kuáláástmin. kuudij oovtâ kyele.
Toimâtteijen Anja Kaarret
-
Kähtee já Jonsähpeivi 1991
20.6.1991 Anarâš saavah/Anja Saijets
LUÁNDU JIENAH: Ilmari Mattus. Káhtee (Anarâš saavah 7.6.1991)
JONSAHPEEIVI MAINÂSEH: Anja Saijets muštâl Jonsahpeeivi koonstâin.
KIELÂMIINUT: Matti Morottaja; Piegga säänih
-
Šadoh 1991
13.6.1991 Anarâš saavah/Anja Kaarret
Šaddoin já kalvemist Eeva Heinonen.Toimâtteijen Anja Saijets
Šaddoin moh purâtteh já maht toid kalga kevttiđ
(Uusinta 7.7.1988) Toimâtteijen Anja Saijets
KIELÂMIINUT: Matti Morottaja Pieggâ säänih
-
Aune Vesa já Iisakki Mattus luändust 1991
30.5.1991 Anarâš saavah/Iisakki Mattus
Aune Kuuva já Iisakki Mattus eelijn meecist, Juvduujuuvâ riddoost.
KIELÂMIINUT: Matti Morottaja
Kielânoormâh ; -st loppâ säänist. Motomijn lii t lappuumin.
-
9.5.1991 Uddaseh ja kirjálâšvuota
9.5.1991/Veikko Aikio
UĐĐÂSEH:
- Säämi kielâlaahâ vuáimán puáttee ive aalgâst, mut ij lah ruttâ Matti Morottaja
- Anarâškielâlijd videofiilmâi rähtim algâttum
- Suomâ uđđá kirkkolaahâ- arvâlus mield puáhtá vuáđudij kyevdi kielâlii servikode
- Sämmilij máđhulâsvuođah vaikuttij jieijâs aššijd puáráneh
- Anarân kyehti uđđâ áimu nyeskisvuodâ mittedempääihi
Kirjálâšvuođâst Rauna Paadar Leivo. Leivo lii väljejum tave enâmij kirjálâščällei seervi saavâjođetteijen.
Rauna lohá val loopâs pitá jieijâs kirjeest “Halstâmjeegi nuáidi”
Toimâtteijen Veikko Aikio
-
2.5.1991 Uddaseh, laavlâcuáŋái
2.5.1991 Anarâš saavah/Veikko Aikio
UĐĐÂSEH:
- Säämi rääđi Suomâ juávhus tuárju puásui sämmilii riijkâseervi
- Kiävu tutkâmkuávdáš uážui lase ruuđâ suvrearve tutkâmân
- Säämi tyejipargei já rävvejeijee kurssâ moonâi pyereest
-Säämi parlament käibid pyereb vakšum sämikuávlu kyeli-ištâdemlijd
LUÁNDU JIENNÂ: Ilmari Mattus “Laavlâčuáŋá”
-
Juho Pelsa suáđist viirrâm ulmui háávdih 1991
23.5.1991 Anarâš saavah
Pelsa Juhháán muštâl suáđist viirrâm ulmuin. Juhháán tuubdâi masa puohaid
tain kiäi häävdih láá Anarist, alda Aanaar kirho leđe hävdienâmist.
Toimâtteijen Anja Saijets
-
25.4.1991 Uddash já poostâi lopâttem
25.4.1991/Veikko Aikio
UĐĐÂSEH:
- Anarâš loostâ várás ruttâ
- Räjijuuhâ komissio ij peessâm oovtâuáivilist
- Sämikuávlu pargotile hyeni
- Säämi parlament váátá sämikielâ vuolgâttâsâid ubâ väldikoddeest
- Sämmilâš taaiđâ uáinimnáál Saksaast
Poostâi kiddim Sämikuávlust Sulo Kuuva já Saara Paadar
Toimâtteijen Veikko Aikio
|
<urn:uuid:7f56124d-c489-4912-9b85-4f9c73e122cb>
|
CC-MAIN-2019-39
|
https://areena.yle.fi/1-1866739
|
2019-09-22T12:44:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514575513.97/warc/CC-MAIN-20190922114839-20190922140839-00164.warc.gz
|
smn
| 0.998654
|
Latn
| 6
|
{}
|
Gaup oappážiid ođđa musihka- ja dáiddajoavku Ozas lea álggahan ságastallama sápmelaččaid silbbaid geavaheami ja dálá sámi eallinvuogi birra.
Oulu universitehta Giellagas-instituhtta duodjedutki Sigga-Marja Magga lea ilus, go ságastallan fátta birra lea viimmat álgán.
– Dát lea dakkár ságastallan man lean vehá jo vuorddašan. Dál leat dakkár áiggit leamašan ahte golaheapmi lea lassánan, eandalitge silbba golaheapmi.
– Mun lea ilus ahte dál lea boahtan ovdan dakkár kriihtalaš oaidnu min kultuvrii, lohká Magga.
"Jus mii ákkastallat silbbaid liigegeavaheami min árbevieruiguin, de dalle albma árbevierru lea lahppon"
Silbačiŋat degomat soljjut ja suorbmasat gullojit sámi árbevirolaš garvodan- dahje čiŋadankultuvrii, muhto materialistalaš liigegeavaheapmi ii. Duodjedutki Sigga-Marja Magga oaivvilda, ahte sápmelaččat čilgejit iežaset silbba geavaheami kultuvrralaš ákkain.
– Mii dadjat hui álkit, ahte dat lea min árbevierru geavahit nie olu silbbaid dahje geavahit nie guhkes holbbi, geavahit materiála muđuidge nie ollu duddjomii ja molsut gávtti juohke festii, ja mii čilget dan dainna ahte dat lea sápmelaš árbevierru dahkat nu.
– Jos dat manná dien guvlui, ahte materialismma bokte meroštallat min kultuvrra ja árbevieruid, nu dalle mu mielas dat albma árbevierru lea láhpposis. Dalle ii leat gažaldat das ahte mii lea sámiid árbevierru, baicce dat lea juoga eará dasto, dadjá Sigga-Marja Magga.
"Ruhta lea eanet"
Dolin sápmelaččat lonohalle bohccobierggu, gápmasiid ja eará materiála silbbaide, nuba dien bokte silba lea šaddan árbevirolaš oassin sápmelaččaid garvodeapmái ja čiŋadeapmái. Dálá oarjemáilmmi materiálismma lea goittotge váikkuhan maiddái sámi servodahkii.
– Dieđusge sámi servodagas dego earáinge oarjemáilmmi servodagain, ruhta lea eanet, treanddat mannet hui jođanit ja sápmelaččat maiddái čuvvot daid treanddaid. Dat lea dat min eallinvuohki oppalohkáige, mis lea eambbo vejolašvuohta golahit.
Magga sávváge ahte sápmelaččat eai mana eambbo dan guvlui ahte árvvoštallat kultuvrra materialismma bokte.
– Dathan das lea váttisvuohta ahte leatgo dát olgguldas mearkkat mat dahket sápmelažžan vai gos dat lea dat min siskkáldas diehtu ja siskkáldas fápmu.
"Not in my backyard -case vai mas das lea sáhka?"
Ozasa Risten Anine Gaup buvttii performánssas ovdan maiddái duppálmoralisma; sápmelaččat ieža vuostildit ruvkkiid, muhto geavahit ruvkedoaimmaiguin ožžon silbba.
– Mađe eambbo mii geavahit silbbaid, dađi eambbo mii galggaleimmet leahkit kriihtalaččat ruvkedoaimmaid birra.
– Muhto dieđusge das lea dat gažaldat ahte, leago das dat ášši ahte maid mii oaivvildit dainna ruvkkedoaimmain. Ahte leago das dakkár not in my backyard -case vai mas das lea sáhka, muitala duodjedutki Sigga-Marja Magga.
Magga mielas sápmelaččat galggaše smiehtat eamiálbmogin ahte gos dat silbbat leat bohtet.
– Jos mii addit dakkár gova, ahte mii leat beroštuvvan luonddus, birrasis ja eará eamiálbmogiin de gal mii fertet dan nai smiehtat, ahte gos dat silbbat iešalddes bohtet.
Ávžžuha smiehttat ehtalaččat
Oulu universitehta Giellagasa duodjedutki Sigga-Marja Magga ii goittotge dubme sámi silbačiŋaid, muhto ávžžuha smiehtat daid ehtalaččat.
– Sávvamis datge boahtá ovdan, ahte olbmot álget gáibidit ahte silbaduojárat ja -fitnodagat galget buktit ovdan, ahte gos dat silba boahtá ja mii dan silbba duohken lea. Seamma ládje dego mii mannat bivttasgávpái ja háliidit diehtit leatgo unna mánát daid biktasiid gorron, nu seamma ládje sápmelaččat sáhtet álgit gáibidit dan, ahte gos dat silba iešalddes boahtá.
– Mii sáhttit maiddái jurddašit dan kriihtalaččat, ahte maid mun ieš dárbbahan ja manin mun ieš háliidan daid silbbaid, ahte leago dat nu dehálaš mu sápmelašvuođa ektui ahte mus lea álot ođđa silbarisku.
Sigga-Marja Magga lei mielde maŋŋebárgga Geasseradios kommenteremin ášši. Geasseradio gullo nuppádassii gaskavahku diibmu 14.03.
|
<urn:uuid:90afcef6-bf03-496b-a3b0-ac5d5639706b>
|
CC-MAIN-2020-24
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/duodjedutki_magga_lean_vuordan_guhka_sagastallama_silbbaid_liigegeavaheamis/9067194
|
2020-05-29T07:59:49Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2020-24/segments/1590347402457.55/warc/CC-MAIN-20200529054758-20200529084758-00165.warc.gz
|
sme
| 1.000009
|
Latn
| 1
|
{}
|
Peänechuõll
Peäncin juuʹrdet veeiʹn, narkotiikk-kuânid, tiõttum talkksi âânnmõõžž leʹbe sieʹǩǩâânnmõõžž (talkkâz da veiʹnn).
Aanar kååʹddest peänca kuõskki hååid, tuärjjõõzz, vuäʹppõõzz da vuäʹpstõõzz vuäitt viǯǯâd
tiõrvâsvuõttkõõskõõzz dåhttrest, miõlltiõrvâsvuõtt- da piârvuäʹpstempääiʹǩest, sosialkonttrest da
sieʹbrrkååʹddest. Sosialkonttrest sosaltuâjjlain peänecaaʹššid ǩiõtt’tõõlât täujja piʹrǧǧeemtuärjjõs-,vuõrâsoummisosialtuâi da päärnaisuõʹjjeem poodd.
Teʹl ko taarbšak vieʹǩǩ akuutiist juukkâm loopptem diõtt, vuäitak occõõttâd pueʹtǩǩeemhoiddu.
Pueʹtǩǩeemhååid uuʹdet jiõčč ääʹššest Aanar kååʹdd tiõrvâsvuõttkõõskõõzzâst.
Kuuʹǩǩab äiggsaž strooiteʹltõrǥsmâʹttemperioođâst ǩiõččlõõđât oocci veiʹnnâânnmõõžž
pueʹtǩǩumuʹšše, veeiʹnest šõddi hääiʹtai ǩeäʹppeem di persoon da piârri jieʹllemvueʹjj
čiõlǥtumuʹšše. Strooiteʹltõrǥsmõʹšše taarbšet mäʹhss’čõnnõõttmõš, koon meâtt
tiõrvâsvuõttkõõskõõzz jååʹđteei dåhttar/ jiiʹjjes vuuʹd dåhttar. Väʹlddveârlânji mäʹhss’čõnnõõttmõšlij miõttum Sääʹmjânnam Peäneckliniʹǩǩe. Tõrǥsmâʹttemperiood jiõččkuâddõsvuässõʹsse vuäittooccâd piʹrǧǧeemtuärjjõõzz.
Âʹvvel Peiʹvvkõõskõs tuåimai vuõssaarǥâst nelljdpeivva čiâss 9.00 –13.00. Peiʹvvkõõskõs lij
kaaunõõttâm- da saaǥǥstõõllâmpäiʹǩǩ, koʹst tuåimmje kueʹhtt vuõiʹǧǧeeja da tåʹben lij vuäittmõš
poorrâd veär uʹcc koʹrvvõõzz vuâstta.
Kååʹddest liâ muånn peänectuärjjõspõrttâd. Våurrsuåppmõš tuejjeet jälstemtuåimin. Aanar kååʹddest tuåimmai AA-äʹrttel, kååʹtt iʹlmmad kaaunõõttmõõžžid jm. pääiklažlõõstest Inarilaisest.
Âʹvvel Peiʹvvkõõskõs VALKAMA, Petsamontie 5
äävai vu-ne čiâss 9.00 – 13.00
040 186 4292
Liiŋk:
|
<urn:uuid:2e1e80bc-49c4-4b5e-b825-c02e08bd325a>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.inari.fi/se/se/kaazzkoozz/sosial-da-tiorvasvuottkaazzkoozz/sosialtuajj/peanechuoll.html
|
2021-04-20T15:34:49Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2021-17/segments/1618039476006.77/warc/CC-MAIN-20210420152755-20210420182755-00525.warc.gz
|
sms
| 1.000003
|
Latn
| 2
|
{}
|
End of preview. Expand
in Data Studio
README.md exists but content is empty.
- Downloads last month
- 8