text
string | id
string | dump
string | url
string | date
string | file_path
string | offset
int64 | token_count
int64 | language
string | page_average_lid
string | page_average_lid_score
float64 | full_doc_lid
string | full_doc_lid_score
float64 | per_page_languages
list | is_truncated
bool | extractor
string | page_ends
list | probs_argmax
int64 | probs
list |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
EBÜ üldkoosolek
Aeg: 12.03.2010, algus kell 12.30
Koht: Kopli 116, Tallinn
Kohal viibis 13 liiget (sh. kõik juhatuse liikmed)
Päevakava tutvustus.
Ülo Kask'i ettekanne teemal "Statistic slides for AEBIOM members".
2009 aastal toimunud ning 2010 aastal plaanitud tegevuste tutvustamine.
Järgmine õppepäev ja koosolek toimub Tartus, Fortum Tartu soojuse ja elektri koostootmisjaam, AS Eraküte Aardla katlamaja uus biokütuse katel. Üritus toimub 4 või 11 juuni (eelistatum on 11 juuni).
Plaan korraldada õppereis Soome, võimalikud külastusobjektid: metsakütuse tootmise ahel.
EBÜ uue juhatuse valimine. Juhatuse liikmed alates 12.03.2010 on:
Tiit Maidre, Bemixe OÜ
Maria Habicht
Meelis Luberg, Agrosilva AS
Argo Normak, EMÜ Taastuvenergia keskus
Ülo Kask, TTÜ STI
Peale koosolekut toimus Väo Elektrijaama külastus.
|
<urn:uuid:ac4eafc0-5353-4f26-a23c-9b1227499503>
|
CC-MAIN-2018-05
|
http://eby.ee/eby_uld.pdf
|
2018-01-21T16:30:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-05/segments/1516084890795.64/warc/CC-MAIN-20180121155718-20180121175718-00226.warc.gz
| 103,415,294
| 343
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999945
|
ekk_Latn
| 0.999945
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
826
] | 2
|
[
0.00638577202335,
0.1737346053123474,
0.639060378074646,
0.1699955314397812,
0.009585169143974781,
0.0012385488953441381
] |
Venoosse haavandi käsitlus
Töörühma ja sekretariaadi koosoleku protokoll nr 8
| Kuupäev | 15.jaanuar 2016 |
|---|---|
| Koht | Lastekodu 48, Tallinn |
| Algus Lõpp | kl 12.00 kl 15.40 |
| Osalejad | Töörühma liikmed: Evo Kaha, Tiiu Kaha, Hepp Nigol, Tiiu Rehe, Kadi Tarasova, Heli Järve, Maire Karelson, Tiit Meren, Ülle Helena Meren, Malle Vahtra (EHK) Sekretariaadi liikmed: Edgar Lipping, Bret Kuldsaar, Malle Avarsoo (EHK) Täiendavalt osalesid: Reet Vinkel, Anna Vesper |
| Puuduvad töörühma liikmed | Veronika Palmiste-Kallion |
| Juhataja | Evo Kaha |
| Protokollija | Reet Vinkel |
| Päevakord | 1. Töörühma ja sekretariaadi liikmete huvide deklaratsioonide kokkuvõte ja kvoorum koosoleku otsustusvõimelisuseks. 2. Kliiniliste küsimuste tõendusmaterjali kokkuvõtete arutelu ja soovituste sõnastamine 3. Muud küsimused |
| Ülevaade toimunud arutelust | 1. Töörühma ja sekretariaadi liikmete huvide deklaratsioonide kokkuvõte ja kvoorum. Konkureerivaid huvisid ravijuhendi käsitlusala koostamisel ei ole deklareeritud. Koosolekul osaleb kümme töörühma liiget, kvoorum soovituste kinnitamiseks on koos. 2. Kliiniliste küsimuste tõendusmaterjali kokkuvõtete arutelu ja soovituste sõnastamine/kinnitamine. Kliinilise küsimuse 15 tõendusmaterjali arutelu (Venhaavand_K15_EvSu): Kas kroonilise venoosse haavandiga patsientidel kasutada ravitulemuse parandamiseks nekrektoomia (debridement) meetodina kirurgilist nekrektoomiat vs mehaanilist nekrektoomiat vs autolüütilist nekrektoomiat vs biokirurgilist nekrektoomiat? Cochrane ülevaates (2015) leiti, et tõendusmaterjali kinnitamaks aktiivse nekrektoomia olulisust venoosse haavandi paranemisel on vähe. Uuringuid on vähe, uuringute valimid väikesed ning puuduvad metaanalüüsid. Teema on käsitletud kolmes kaasatud ravijuhendis, nende kokkuvõtlik soovitus on: Kirurgiline nekrektoomia on parim ja kui pole ligipääsu kirurgilisele nekrektoomiale (kui puudub spetsialist või ligipääs kirurgilisele debridemendile),, võib kaaluda alternatiivseid nekrektoomia meetodeid (hüdrokirurgiline, UH, ensümaatiline, bioloogiline). Kulutõhususe analüüse sellel teemal ei leidunud. Töörühm arutas, et nekrektoomia on teema, mis vajab ravijuhendis põhjalikku kajastamist, sest tekitab alati mitmeid küsimusi. Kindlasti tuleb lahti kirjutada erinevad nekrektoomia meetodid ning, milliste venoossete haavandite ja ka milliste |
patsientide puhul rakendada kirurgilist nekrektoomia. Järgmisel koosolekul vaadata üle lisamaterjal ning otsustada soovituse lõplik sõnastus. Töörühma poolt sõnastatud, kuid kinnitamata soovitused (Venhaavand_K15_SoKo):
1. Nekrektoomia vajadusel on eelistatud kirurgiline nekrektoomia. –> tugev soovitus teha - KINNITAMATA
Lisaks:
- Ravijuhendi selgitusse kirjutada, et kirurgiline nekrektoomia on esmane valik ning kui see pole võimalik (nt patsient ise ei soovi, pole võimalik teha narkoosi jne), siis muud variandid (vesi, ultraheli, mis vajavad samuti narkoosi, kompressioonravi jne)
- Järgmisel koosolekul arutada, kas ravijuhendis käsitleda haavandi nekrektoomia teostamist sõltuvalt venoosse haavandi faasist: nt kirurgiliseks nekrektoomiaks sobib hästi haava „must faas", haavandi "kollases faasis" kaaluda esmalt näiteks telemeditsiinilist konsultatsiooni spetsialistiga.
- Vaadata juurde materjale nekrektoomia kohta - Haavaraamatus (2011) näiteks on olemas vastav algoritm, samuti Euroopa Haavaravi Assotsiatsiooni konsesnusdokumenti nekrektoomia kohta.
- Patsiendijuhendis välja tuua, et kirurgiline nekrektoomia on esmane valik, kui see pole võimalik, siis kasutatakse alternatiive. Igal juhul on patsiendil kohustus tegeleda haavahooldusega (enne ja) pärast kirurgilist nekrektoomiat vastavalt arsti suunistele (jätkab kompressioonraviga).
Kliinilise küsimuse 8 tõendusmaterjali arutelu (Venhaavand_K8_EvSu):
Kas kõikidel kroonilise venoosse haavandiga patsientidel rakendada parema ravitulemuse saavutamiseks kompressioonravi erinevaid võimalusi vs mitte rakendada?
- samasuguse tugevusega kompressioonravi
- mitteveniv elastne side vs veniv elastne side vs mitmekihiline (multi-layer system) vs vahelduv kompressioon (intermittent pneumatic)
- kompressioonravi kombinatsioon
Süstemaatilises ülevaates on leitud, et kompressiooniga ravi on tulemuslikum (haavand paraneb paremini) kui ilma kompressioonita, multikomponentne kompressioon on parem kui ühekomponentne ja elastse komponendiga süsteemid on paremad kui elastse komponendita.
AWMA ravijuhendis on soovitus, et vastunäidustuste puudumisel kasutada kompressioonravi venoosse haavandi ravimiseks (Grade B). Lisaks kasutatud 2015.a. avaldatud ravijuhendis (MoCVD 2015) leiti samuti, et kompressioonravi on tulemuslikum kui standardravi ilma kompressioonita. MoCVD soovitab kompressioonravi elaste või mitte-elastse või mõne muu kompressioonisüsteemiga venoosse haavandi esmaseks raviks ning soovitab kaaluda interventsiooni võimalust (ClassI, Level B)
Töörühma poolt sõnastatud ja kinnitatud soovitused (Venhaavand_K8_SoKo):
2. Kroonilise venoosse haavandiga patsientidel rakendada parema ravitulemuse saamiseks meditsiinilist kompressioonravi – tugev soovitus teha KINNITATUD
3. Turse reduktsiooni alustada elastsete sidemete või elastsete torusidemetega hea tava suunis - KINNITATUD
Lisaks:
- Koostada haigekassa eelarve mõju analüüs, arvestusega, kui kõigile kroonilise venoosse haavandiga patsientidele määratakse kompressioonravi ning tooted oleksid meditsiiniseadmete loetelu alusel soodustusega.
- Ravijuhendi selgitusse lisada, mis on kirjanduse andmetel kompressioonravi eelistatud kasutusjärjekord, arvestades ka muid tegureid: patsiendi valu, enesetunnet, pika venivusega, väheveniv jne. (nt alustada vähevenivaga, kui patsiendile ei sobi valu tõttu, siis alustada pika venivusega).
- Ravijuhendi lisana koostada tabel kompressioonsukkade ISO sertifikaatidest(kood) ja 4-st kompressioonklassist, kus patsient võib kasutada näiteks 1. klassi ja 3. klassi sukkasid 6 kuud (ehk 2x aastas). Selle tabeli kohaselt ei saa ka perearst midagi valesti valida ning võiks olla ka abi apteekrile.
- Rakenduskava osana koostada juhend, kuidas arst, kes määrab kompressioonravi patsiendile, edastaks vastavad juhised ka apteekrile, milline oleks õige elastikside, ravisukk.
- Koostada ravijuhendi lisana algoritm kompressioonravi kasutamisest algab turse redutseerimisest jne. Siit ka abi proviisoritele. Kas patsiendijuhendisse panna ka absoluutsed vastunäidustused?
Kliinilise küsimuse 16 tõendusmaterjali arutelu (Venhaavand_K16_EvSu):
Kas kõikidel kroonilise venoosse haavandiga patsientidel otsustada haavaravivahendite valik sõltuvalt haavandi faasist ja sügavusest vs mitte?
Süstemaatilisi ülevaateid, mis hõlmaksid haavandi faasi ja sügavust, ja eelistatavat vahendit ei ole tehtud.
1)Leitud on erinevad süstemaatilised ülevaated, kus on analüüsitud erinevate haavahooldusvahendite efektiivsust haavaravis.
2007 tehtud ülevaates leiti, et ükski haavaravivahend ei ole teistest oluliselt parem. Uurijad on leidnud, et kuna ükski vahend ei näidanud olulist paremust võrreldes teistega, peaks haavaravivahendite valimisel lähtuma mugavusest, võimalustest ning kulutõhususest. Kokkuvõtvalt ei leitud ka teistes ülevaadetes statistiliselt olulist erinevust haavandi paranemise osas. Cochrane 2013 aasta uuringus näidati, et hetkel ei ole tõenduspõhised uuringud suutnud näidata vahtplaastrite kasutamisel paremaid tulemusi kroonilise venoosse haavandi ravis võrreldes teiste haavaravitoodetega
Ravijuhendite on toodud soovitused samuti lähtuda haavahooldusvahendi valikul haavandi faasist, sügavusest, patsiendi ja või personali eelistustest, kulukusest
2) Leidus süstemaatilisi ülevaateid haavaravivahendite valikutest sõltuvalt
haavandi eksudatsioonist ning faasist, need on nõrga kvaliteediga.
Töörühm arutas, et haavaravivahendite valik tuleb võimaluste piires ravijuhendis täpselt kirjeldada, aitamaks kasutajatel teha valikuid haavaravivahendite valikul. Kuivõrd ükski haavaravivahend ei ole uuringute põhjal teistest oluliselt efektiivsem, sõnastada soovitused haavaravivahendite valiku kohta sõltuvalt haavandi seisukorrast ja faasist. Järgmiseks koosolekuks koostada vastav tabel haavaravivahendite võimaliku valiku kohta ja seejärel lõplikult sõnastada ravijuhendi soovitused.
Töörühma poolt sõnastatud, kuid kinnitamata soovitused (Venhaavand_K16_SoKo):
4. Kroonilise venoosse haavandi ravis kasutatavate lokaalsete vahendite valikul tuleb arvestada haavandi faasi, eksudaadi hulka, infektsiooni olemasolu, patsiendi eelistusi, vahendite kulutõhusust - soovitus pigem teha KINNITAMATA
5. Lokaalsed vahendid peaksid eemaldama liigse eksudaadi, säilitama niiske keskkonna, kaitsma kontaminatsiooni eest, olema hüpoallergilised ja vähetraumeerivad. – soovitus pigem teha KINNITAMATA
6. Krooniliste haavandite puhul on:
- puhastumise staadiumis soovitatav kasutada hüdrogeele,
- granulatsioonifaasis vaht- või vähe-adhesiivseid haavahooldustooteid
- epitelisatsioonifaasis hüdrokolloid või madala adhesiivsusega haavaravivahendeid,
- õrnale nahale peaks kandma vähe-adhesiivsed haavaravivahendid;
- hemorraagilistele haavanditele alginaadid;
- halvalõhnalistele haavanditele aktiveeritud söe tooted,
- infitseeritud haavanditele kasutada antiseptikumi sisaldavat haavaravitooteid.
Haavaravitoote valikul peab veenduma, et on kontakt haavapõhjaga – hea tava suunis – KINNITAMATA
Lisaks:
- Ravijuhendi selgitusse selgitada erinevate haavaravivahendite omadused, mida arvestada; oluline, et on kontakt haavapõhjaga olemas
- Koostada tabel haavaravivahendite valikutest sõltuvalt haavandi eksudatsioonist ning faasist, (mis sobib millistele haavadele), mööndusega, et mesi jääb välja
Kliinilise küsimuse 20 tõendusmaterjali arutelu (Venhaavand_K20_EvSu):
Kas kroonilise venoosse haavandiga patsientide ravis on efektiivne kasutada telemeditsiinilist konsultatsiooni vs tavapärast eriarsti konsultatsiooni ?
Süstemaatilisi uuringuid ei ole tehtud ning ka ravijuhendites on väga vähe infot. Töörühm sõnastas esmase soovituse, kuid järgmiseks koosolekuks otsida juurde kirjandust (koduõendusteenuse osutamisel telemeditsiinilise konsultatsiooni kasutamine, kulutõhusus).
Töörühma poolt sõnastatud, kuid kinnitamata soovitused (Venhaavand_K20_SoKo):
7. Võimaluse korral võib telemeditsiinilist konsultatsiooni kasutada - hea tava suunis
Lisaks:
- Ravijuhendi mõistetes lahti seletada „telemeditsiiniline konsultatsioon" (kas pilt haava seisundist, videokonsultatsioon jne)
- Otsida juurde materjali koduõendusalasest kirjandusest ning Põhjamaades tehtud kulutõhususe uuringutest.
Kliinilise küsimuse 19 tõendusmaterjali arutelu (Venhaavand_K19_EvSu):
Kas kroonilise venoosse haavandiga patsiendi ravitulemuse parandamiseks tuleb erialaspetsialistile edasisuunamine otsustada kindlate kriteeriumite alusel vs mitte?
- haavandi paranemise dünaamika (kroonilise haavandi mitteparanemine)
- ravi kestus.
Süstemaatilisi ülevaateid selle teema kohta ei leidunud. Ravijuhendites on toodud kriteeriumine, et patsient tuleb suunata erialaspetsialist vastuvõtule, kui venoosne haavand ei ole raviga paranenud 3 kuud
Kuivõrd tegemist hea tava suunisega, mis Eesti tingimustes on oluline, kaaluda, millised peaksid olema kriteeriumid patsiendi edasi suunamiseks erialaspetsialistile. Koostatud esmane soovitus, järgmisel koosolekul vajadusel täiendada ja lõplikult sõnastada.
Töörühma poolt sõnastatud, kuid kinnitamata soovitused (Venhaavand_K19_SoKo):
8. Juhul kui kaasuvad haigused on kompenseeritud, kaaluda kroonilise venoosse haavandiga patsiendi suunamist eriarstile, kui:
- Haavandi adekvaatse konservatiivse raviga pole saavutatud positiivset dünaamikat 3 kuu jooksul
- Ravile allumatu kroonilise haavandi infektsiooni ägenemine
- Tugev valusündroom
- Antibiootikumresistentse mikroobide tekitatud äge infektsioon
- Haavandi ümbruse dermatiit - hea tava suunis - KINNITAMATA
- Venoosse patoloogia lahendamine
Lisaks:
- Ravijuhendi selgituste osas lahti seletada, mis on positiivne dünaamika
Kliinilise küsimuse nr. 3 täiendav arutelu
Kinnitatud soovitus on „Kõigil venoosse haavandiga patsientidel palpeerige
Vastuvõetud otsused
jalalaba pulsid, jalalaba pulsside puudumisel suunake patsient edasisteks uuringuteks eriarstiabisse".
Soovituse sõnastuses pöörati tähelepanu, et peaks siiski täpsustama, kelle juurde patsient suunata, kui ei ole võimalik palpeerida jalalaba pulsse. Tekkis täiendav arutelu töörühma liikme poolt, kas soovitust saaks laiendada? Ettepanek, lisada ka põlveõndlapulsid palpeerimiseks, sest jalalaba pulsid võivad puududa, mis omakorda võib viia selleni, et veresoontekirurgia osakondades suureneb töömaht. Ka töörühmas oli arutelul põlveõndla pulsi lisamise suhtes eriarvamusi. Kuna ravijuhendi käsitlusalas ei olnud vastavat sõnastust jalalabapulsside kohta, ei ole ka sekretariaat sellekohaseid materjale otsinud ega kajastanud. Jäi soovitus sekretariaadil vaadata üle kl. küs. 3 puudatav olemasolev tõendusmaterjal, kas on nendes põlveõndla pulsside kohta materjali/soovitusi.
3. Muud küsimused
- Järgmise koosoleku ajaks pakutud 7. või 17. märts. kl 12-16 Tallinnas. Koosoleku aeg täpsustub Doodle keskkonna hääletusega.
- Kliinilise küsimuse nr. 3 osas tekkis täiendav arutelu töörühma liikme poolt, kas töörühma poolt kinnitatud soovitust saaks laiendada? Kinnitatud soovitus on „Kõigil venoosse haavandiga patsientidel palpeerige jalalaba pulsid, jalalaba pulsside puudumisel suunake patsient edasisteks uuringuteks eriarstiabisse". Ettepanek, lisada ka põlveõndlapulsid palpeerimiseks, sest jalalaba pulsid võivad puududa, mis omakorda võib viia selleni, et veresoontekirurgia osakondades suureneb töömaht. Ka töörühmas oli arutelul põlveõndla pulsi lisamise suhtes eriarvamusi, kuid jäi soovitus sekretariaadil vaadata üle kl. küs. 3 puudatav olemasolev tõendusmaterjal, kas on põlveõndla pulsside kohta materjali/soovitusi.
- Sekretariaat alustab järgmiseks koosolekuks esialgse ravijuhendi kokku kirjutamisega, et töörühm saaks ka ravijuhendi soovitused koos kinnitada. Esialgse ravijuhendi versiooni peaks töörühmale esitama tutvumiseks veebruari lõpuks. Töörühm peab hindama, et kinnitatud soovitused oleksid loogilises järjestuses ning poleks omavahel vastuolus.
- Rakenduskava koostamine
1. Konkureerivaid huvisid ravijuhendi käsitlusala koostamisel ei ole deklareeritud, koosolekul osaleb kümme töörühma liiget, kvoorum soovituste kinnitamiseks on koos.
2. Sõnastatud ja kinnitatud 2 ravijuhendi soovitust (kl. küs. 8), 5 soovitust esialgselt sõnastatud (kinnitamata).
3. Järgmiseks koosolekuks:
- Sekretariaadil teha kliinilise küsimuse nr. 3 osas olemasoleva materjali läbivaatamine või täiendav materjaliotsing „põlveõndla pulsi" suhtes.
- - koostada haigekassa eelarve mõju analüüs, arvestusega, kui kõigile kroonilise venoosse haavandiga patsientidele määratakse kompressioonravi ning tooted oleksid meditsiiniseadmete loetelu alusel soodustusega.
- - otsida juurde materjale nekrektoomia kohta (kliiniline küsimus 15) Haavaraamatus (2011) näiteks on olemas vastav algoritm, samuti Euroopa
Haavaravi Assotsiatsiooni konsensusdokumenti nekrektoomia kohta.
- - koostada tabel haavaravivahendite valikutest sõltuvalt haavandi eksudatsioonist ning faasist, (mis sobib millistele haavadele), mööndusega, et mesi jääb välja (kliiniline küsimus 16).
- sekretariaadil teha kliinilise küsimuse 20 kohta täiendav kirjanduse otsing (telemeditsiinilise konsultatsiooni kasutamine koduõendus, kulutõhususe uuringud)
4. Uus töörühma koosolek lepitakse kokku Doodle ajaplaneerimise keskkonnas, arvestusega, et sekretariaat jõuab koostada esialgse ravijuhendi tööversiooni ja esitaks selle veebruari lõpuks k.a.
|
<urn:uuid:89a61231-737b-4c4e-8b00-701cd42610a5>
|
CC-MAIN-2018-05
|
https://www.ravijuhend.ee/attachments/guides/11/485?action=download
|
2018-01-21T16:42:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-05/segments/1516084890795.64/warc/CC-MAIN-20180121155718-20180121175718-00227.warc.gz
| 982,232,189
| 6,136
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
ekk_Latn
| 0.999962
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2363,
5124,
7689,
9879,
12091,
15030,
15638
] | 0
|
[
0.6246719360351562,
0.2323402613401413,
0.09938797354698181,
0.0385710708796978,
0.003438627580180764,
0.0015901902224868536
] |
EKL PÕHJAMAISTE KELGUKOERTE KATSETE KOGU ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL
Pärnumaal Jõulumäe Tervisespordikeskuses , 5.11.2016.
Algus kell 17.00, lõpp kell 17.35
Juhataja: Ülle Aaslav-Kaasik, protokollija: Marit Kuus
Osalesid 6 liiget (2 liiget esindatud volikirja alusel). Protokollile lisatud osalenud liikmete nimekiri ning Anneli Matsi ja Ulvi Lukki volikirjad.
1. Üldkoosoleku päevakorra kinnitamine
Päevakord:
1. Allüksuse 2017. aasta eelarve kinnitamine
2. Põhjamaiste kelgukoerte võistluskatse eeskirja projekt
3. Muud jooksvad küsimused
1. Päevakorra kinnitamine
Päevakord kinnitati ühehäälselt.
Otsustati:
2. Allüksuse 2017. aasta eelarve kinnitamine
2017. aasta tegevusaruanne kinnitati ühehäälselt.
Otsustati:
3. Põhjamaiste kelgukoerte võistluskatse eeskirja projekt
Toimus arutelu põhjamaiste kelgukoerte võistluskatse eeskirja projektis tehtud muudatuste ning paranduste üle.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Aaslav-Kaasik
Juhataja
Marit Kuus
Protokollija
|
<urn:uuid:6a625b66-4017-4a0a-8854-f380bb6aad7f>
|
CC-MAIN-2018-05
|
http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2013/06/05.11.2016-%C3%BCldkoosoleku-protokoll.pdf
|
2018-01-21T16:44:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-05/segments/1516084890795.64/warc/CC-MAIN-20180121155718-20180121175718-00229.warc.gz
| 192,544,813
| 435
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999682
|
ekk_Latn
| 0.999682
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1015
] | 1
|
[
0.007487437687814236,
0.6097682118415833,
0.31967809796333313,
0.05457644537091255,
0.007201085798442364,
0.0012887076009064913
] |
AS Narva Vesi Joogivee kvaliteet
Narva ja Narva-Jõesuu linnade veevõrkude joogivee kvaliteedi tavakontroll Aprill 2018
proovivõtjad: N. Atonen, tunnistuse nr 518 (kehtiv kuni 07.11.2018); S. Shlypkina, tunnistuse nr 573 (kehtiv kuni 19.03.2019);
I. Gorlova, tunnistuse nr 515 (kehtiv kuni 07.11.2018)
Piirsisaldus*
≥6,5 ja ≤9,5
2500
Tarbijale vastuvõetav,
ebaloomulike muutusteta
1,0 ≥0,2 ja ≤0,5
200
0,5
0,5
200
5,0
ebaloomulike muutusteta
| VPJ väljund linna veevõrku | Lasteaed №31 "Sipsik" | VPJ väljund linna veevõrku | Lasteaed №18 "Punamütsike" | Lasteaed "Karikakar" | SOS Lasteküla | VPJ väljund linna veevõrku | Lasteaed №37 "Cipollino" |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| proovivõtukraan keemialaboris | köögikraan | proovivõtukraan keemialaboris | köögikraan | köögikraan | duširuumi valamukraan | proovivõtukraan keemialaboris | köögikraan |
| II astme pumpla, Veepuhastusjaam, Kulgu 1, Narva | 26 Juuli 13a, Narva | II astme pumpla, Veepuhastusjaam, Kulgu 1, Narva | Kreenholmi 8a, Narva | Karja 25, Narva- Jõesuu | Nurme 49b, Narva- Jõesuu | II astme pumpla, Veepuhastusjaam, Kulgu 1, Narva | A.Daumani 11, Narva |
| 03.04.2018 | 03.04.2018 | 10.04.2018 | 10.04.2018 | 10.04.2018 | 10.04.2018 | 17.04.2018 | 17.04.2018 |
| 2,8 | 2,5 | 3,7 | 3,6 | 6,0 | 3,6 | 4,2 | 3,9 |
| 7,3 | 7,3 | 7,4 | 7,4 | 8,3 | 8,3 | 7,3 | 7,3 |
| 346 | 345 | 345 | 344 | 867 | 879 | 337 | 337 |
| <5 | <5 | <5 | <5 | <5 | <5 | <5 | <5 |
| 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | | 1 | 1 |
| 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | | 1 | 1 |
| 0,11 | 0,17 | 0,11 | 0,13 | 0,24 | 0,18 | 0,12 | 0,17 |
| 0,36 | 0,33 | 0,32 | 0,26 | | | 0,34 | 0,26 |
| <40 | <40 | <40 | <40 | | | <40 | <40 |
| 0,168 | 0,186 | 0,182 | 0,166 | 0,125 | | 0,171 | 0,154 |
| <0,004 | 0,004 | <0,004 | 0,010 | | | <0,004 | 0,024 |
| <40 | <40 | <40 | <40 | 113 | 110 | <40 | <40 |
| 2,6 | | 2,7 | 2,6 | 1,1 | | 2,8 | |
| 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | | 0 | 0 |
| 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | | 0 | 0 |
| 0 | | 0 | | | | 0 | |
| 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | | 0 | 0 |
* - Joogivee kvaliteedinõuded ja piirsisaldused on esitatud Sotsiaalministri 31.07.2001.a.määruses nr 82.
Vastus "<..." - tulemus on avastamis- ja määramispiiri vahel.
Joogivee proovide analüüsid on teostatud AS Narva Vesi Keemialaboris ja OÜ Tervisekaitsekeskus F.O.P. Servis Laboratoorsete uuringute osakonnas.
Koostas:
Diana Ilus
Veepuhastusjaama keemia ja tehnoloogia spetsialist tel.3569025
Aadress pH
Maitse, palli
Lõhn, palli mgO/l
|
<urn:uuid:1e7e76ea-630c-47c8-805b-f28cd5325944>
|
CC-MAIN-2020-16
|
http://narvavesi.ee/759est.pdf
|
2020-04-09T19:32:14+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 121,601,234
| 1,282
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999519
|
ekk_Latn
| 0.999519
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2450
] | 0
|
[
0.956684947013855,
0.04235166311264038,
0.00016618278459645808,
0.0006818674155510962,
0.00010226124140899628,
0.000013055988347332459
] |
Standard
F
urnaces & Ovens
Switzerland
www.borelswiss.com
Üle 300 mudeli vahemikus 200 kuni 2000 °C, tootmisvõimsusega 1 kuni 8000 liitrini
Labori kuivatuskapid <500 °C
Tööstuslikud kuivatuskapid <500 °C
Labori kuivatuskapid vaba- või sundkonvektsiooniga
Kõrge temperatuuriga ahjud >1300 °C
Kõrge temperatuuriga ahjud kuni 1800 °C
Tööstuslikud kuivatuskapid vaba- või sundkonvektsiooniga
Sulatusahjud
Statsionaarsed, eemaldatavad või kallutatavad tiigelahjud värviliste metallide sulatamiseks
Laboratoorsed ahjud kuni 1100 °C
Laboratoorsed kamberahjud
Termotöötlusahjud
Ahjud kontrollitud atmosfääris töötamiseks
Klaas
Meditsiinilised
Lõikeriistad
Termotöötlus
Tööriistad
Tööstuslikud ahjud 500–1300 °C
Tööstuslikud kamberahjud
Komponendid ja varuosad
Muhvid, tiiglid, regulaatorid
Hambaravi
Autod
Elektrilised
Lennundus
Sport ja relvad
Borel asutas 1927.a dr Charles Borel. See on üks vanimaid ahjutootjaid Euroopas. Boreli ahjusid kasutab rohkem kui 20 000 klienti kogu maailmas.
Tutvustus
Borel Swiss on juhtiv elektriliste ahjude, kuivatusahjude ja metalli kuumtöötlusahjude, termilise töötluse, metallisulatus-, keraamika-, klaasi-, portselani-, keraamikatööstuse ahjude tootja.
Boreli eesmärk on suure valiku standardahjude, tarvikute ja varuosade tootmine. Kui teil on vaja spetsiaalselt kohandatud ahju, mis oleks valmistatud vastavalt teie vajadustele, aitab Borel teid hea meelega.
Boreli Swiss on Šveitsis sertifitseeritud vastavalt ISO 9001 SGS standarditele ja pakub kõigile oma toodetele laiendatud garantiid kuni 5 aastat. Kõik Boreli ahjud on sertifitseeritud EÜ standardide järgi ja mõned neist võivad olla vajadusel spetsiaalselt sertifitseeritud, näiteks vastavalt AMS-le.
Kõik Boreli ahjud on valmistatud Šveitsis või Euroopa riikides, kus tegutsevad meie allhankijad, kes on samas ka meie partnerid. Kõik Boreli ahjud on enne eksportimist läbinud meie Šveitsi töökodades kvaliteedikontrolli ja toimimistestid.
Borel Swiss kuulub SOLO Swiss – www.soloswiss.group
Kontaktandmed
Borel Switzerland
Grandes-Vies, 25 2900 Porrentruy - Switzerland
Tel. +41 32 756 64 00
www.borelswiss.com [email protected]
Borel France
Copatech SAS
213 rue Pierre Marti, F-25460 Etupes - France
Tel. +33 (0)3 81 91 83 17
[email protected] www.borelswiss.fr
Borel aastast 1927
15.03.19
|
<urn:uuid:ea5914d4-4a25-400c-966c-d0b83c931413>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://www.borelswiss.fr/wp-content/uploads/2019/03/FLY-BO-EE-V022017.pdf
|
2020-04-09T19:20:11+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00190-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 790,910,902
| 930
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999958
|
ekk_Latn
| 0.999961
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
58,
502,
864,
2333
] | 1
|
[
0.018877895548939705,
0.8159623146057129,
0.16138975322246552,
0.003051476087421179,
0.0004637196834664792,
0.0002548509801272303
] |
Hiiu valla koalitsiooni valitsemisleping aastateks 2013 –2017
Lepinguosalised:
- Valimisliit Üks Hiiumaa
- Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Valitsemislepingus sisalduvad aastatel 2013 kuni 2017 Hiiu valla volikogu töös aluseks võetavad põhimõtted.
Koalitsiooni valitsemislepingu aluseks on võetud:
-Valimisliit Üks Hiiumaa valimisprogramm;
- Erakond Isamaa ja Res Publica Liit valimisprogramm;
- Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemisleping.
1. Valitsemise viis
Lepinguosalised kinnitavad, et:
- sõlmivad lepingu heas usus ja eeldusel, et lepinguosalistel ei ole lepingu allkirjastamise järgselt mistahes teisi valitsemislepinguid;
- osalevad valitsemisel täie vastutustundega ning lähtuvad valikute tegemisel valla kui terviku huvidest;
- teevad kõik endast oleneva valla terviklikuks arenguks ning lepingus sätestatud valitsemise programmi rakendamiseks;
- käesoleva lepingu programm rakendub järkjärguliselt lähtuvalt majanduslikest võimalustest;
- koalitsioonikoosolekutel, kus arutatakse läbi volikogus käsitletavad teemad, väljendatakse oma seisukohti või erimeelsusi selgelt, ausalt ning argumenteeritult, lähtudes arutluse all olevast valdkonnast;
- hääle andmise survestamine on lubamatu – lepinguosaliste koosseisu kuuluvad volikoguliikmed hääletavad istungil oma südametunnistuse, tõekspidamiste või koalitsioonikoosolekul kokku lepitu põhjal.
2. Valitsemise programm
2.1. Üldised valitsemispõhimõtted
- Tegutseme ausalt, avatult ja kodanikke kaasavalt. Korraldame regulaarselt avalikke teabetunde nii Kärdlas, Kõrgessaares kui Kõpus.
- Lähtume vastutustundlikust ja konservatiivsest eelarvepoliitikast.
- Kasutame Hiiu valla arendamisel erinevate fondide raha.
- Viime ellu Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemislepingus sätestatu.
- Käivitame noortevolikogu töö ja tagame selle toimimise.
- Kaasame mittetulundusühingute esindajaid ning spetsialiste Hiiu valla volikogu komisjonide töösse.
- Hoiame sidet mandril õppivate ja
töötavate hiidlastega ning aitame võimalusel leida õppe-, praktika- ja töökohti Hiiumaa ettevõtetes.
Koostöös maakondliku arenduskeskusega pakume administratiivset tuge alustavatele ettevõtjatele;
- Pooldame Hiiumaa omavalitsuste ühinemist.
- Järgime Hiiumaa Arengustrateegias 2020+ püstitatud eesmärke ja teisi arengudokumente, mis on suunatud Hiiumaa püsielanike arvu suurendamisele.
- Seisame hiidlaste huvide, teenuste kättesaadavuse, energeetilise sõltumatuse ja iseotsustamise eest Hiiumaal.
2.2. Ettevõtlus, arendus ja planeerimine
Anname Hiiu vallas tõuke ettevõtluse arenguks ja seisame stabiilse energiavarustuse eest.
Vajalikud tegevused:
- kaitseme Hiiu valla elanike huve maakonnaplaneeringu koostamisel;
- kasutame valla kinnisvara efektiivselt, teeme energiasäästlikke investeeringuid;
- oleme loodussäästlikud. Koostöös erasektoriga loome kaasaegsed taastuvenergia lahendusi, et tagada valla stabiilsem elektrivarustus Otsime lahendusi looduslike alternatiivenergiate tootmiseks ja kasutamiseks kohapeal, et saavutada energeetiline sõltumatus kogukonna huvides;
- peame läbirääkimisi vastavate ametkondadega valguskaabli kasutuselevõtuks Hiiu vallas tervikuna;
- jätkame koostootmisjaamade loomist ja kaugkütte arendamist Kõrgessaares, Laukal ja Kärdlas;
- alustame rannapromenaadi rajamist Kärdlasse;
- jätkame Kärdla sadama lähiala ja Hiiumaa Turunduskeskuse väljaarendamist;
- toetame sadamate korrastamist koostöös sadamate omanikega Kärdla, Kõrgessaare, Kalana ja Lehtma sadamates;
- alustame Kõrgessaarde Läänemere Teadmuskeskuse rajamist;
- soodustame loomemajanduse arengut;
- toetame väikeettevõtluse ja turismi arengut;
- toetame mere- ja kalastusturismi arengut;
- toetame Kõrgessaare sadama tööstusala edasiarendamist;
- loome soodsad võimalused noorte tööleasumiseks Hiiumaal, vajadusel toetame elamispinna saamisel;
- oleme partneriks õpilaste töömalevate läbiviimisel ja uute õpilasfirmade käivitamisel Hiiu vallas;
- kutsume ellu ettevõtlusinkubaatori.
- kaasajastame Kärdla turul kauplemise võimalusi, sealhulgas kaupade turundamist;
- seisame kaugtöö võimaluste parandamise eest;
- seisame Hiiu valla rannakalapüügi tingimuste parandamise eest, peame läbirääkimisi vastavate ametkondadega jõesuudmete puhastamiseks, teeme korda avalikud paadilautrid ja tagame kaluritele ligipääsu merele.
2.3 Elukeskkond ja turvalisus
Arendame keskkonna turvaliseks ja mugavaks.
Vajalikud tegevused:
- algatame tiheasustusalade sadeveesüsteemide teemaplaneeringu;
- tagame valla kui terviku heakorra. Alustame valla- ja linnaruumi haljastuse terviklahenduse väljatöötamist;
- hoiame korras Hiiu valla avalikud supluskohad;
- koostöös avalike teenuste pakkujatega ning vedajaga algatame läbirääkimised Hiiu Maavalitsusega, et Hiiu valla ühistranspordi logistika vastaks elanike vajadustele;
- kaasajastame tänavavalgustust;
- toetame lagunenud hoonete uueks kasutuseks taastamist või lammutamist;
- rajame jalgrattahoidlaid ja paigaldame liikumisteede äärde istepinke;
- hoiame esil Hiiumaa sümbolid – tuletornid;
- säilitame linna, aleviku ja külade miljööväärtusliku omapära;
- teeme ettevalmistusi õpilaste ohutu koolitee nimel kergliiklustee rajamiseks Kõrgessaare aleviku (Viskoosa) ja Lauka küla vahel;
- korrastame kohalikke teid ja tänavaid;
- teeme efektiivset koostööd õigusorganitega ja oleme partneriks maa- ja merepääste pakkujatele.
2.4. Haridus, kultuur, sport, noorsootöö ja kodanikualgatus
Investeerime Hiiu valla elanike heaolusse. Väärtustame haridust ja noori. Edendame kultuuri ja sporti.
Vajalikud tegevused:
- tagame Hiiu vallas lasteaiakohad eluvõi töökoha lähedal;
- oleme partneriks lisavõimaluste loomisel laste päevahoiuks ja avalike mänguväljakute-tubade avamisel. Soodustame beebikoolide läbiviimist
ja mittetulunduslikke ettevõtmisi vanemahariduse parandamiseks;
- tagame nõustamisteenuste kättesaadavuse Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuse HUPS baasil;
- säilitame võimaluse põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks Kärdlas, Kõpus ja Laukal. Kärdlas on gümnaasium, kus arvestatakse õppurite huvide, eelduste ja tööturul toimuvaga; toetame riigigümnaasiumi asutamist;
- investeerime koolide õppeklassidesse eesmärgiga parandada infotehnoloogiliste vahendite kasutamist õppetöös;
- rakendame efektiivseid koostöövorme erinevate haridusasutuste ja huvitegevust pakkuvate asutuste vahel;
- Kõpu Internaatkooli munitsipaliseerimisel laiendame sealseid teenuseid ja kasutame Kõpu õppekoha hoonetekompleksi multifunktsionaalselt;
- alustame Hiiumaa ühise spordihalli projekteerimist;
- toetame ühtse Hiiumaa Spordikooli ja Hiiumaa Kunstide Kooli loomist;
- parendame sportimisvõimalusi Kärdla staadionil; korrastame olemasolevaid spordiplatse;
- oleme partneriks elanike terviseteadlikkust tõstvatele ettevõtmistele;
ja spordiklubisid;
- kaasajastame Kõrgessaares noortekeskuse ja Kärdla Avatud Noortekeskuste ruumid ning lükkame Hiiu vallas käima eri- ja mobiilse noorsootöö. Peale Kärdla Sotsiaalkeskuse uue hoone valmimist viime Kärdla ANK (vabanevasse) teise majja;
- jätkame õppestipendiumite maksmist;
- alustame ettevalmistusi Hiiumaa kultuurikeskuse uue hoone rajamiseks.
2.5. Sotsiaalhoolekanne ja tervis
Hoolime kogukonnast, tagame vallaelanikele igapäevaeluga toimetuleku.
Vajalikud tegevused:
- tõstame sünnitoetust, alates 01.01.2014 on lastetoetuse (nn sünnitoetus) määr 500.00€, mis makstakse peredele välja kolmes osas;
- maksame koolitoetust Hiiu valla põhikoolide õpilastele;
- säilitame senised sotsiaaltoetused;
- teeme koostööd SA Hiiumaa Haiglaga kaasaegse hooldekoduteenuse pakkumiseks;
- toetame uusi ning traditsioonilisi kultuuri- ja spordiüritusi ning huvi -
- alustame Kärdla Sotsiaalkeskusele uue hoone rajamist ja rekonstruee-
Lepinguosaliste Hiiu valla volikogusse valituks osutunud liikmed:
Valimisliit Üks Hiiumaa:
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit:
Jaanus Valk
Margit Kagadze
Katrin Sarapuu
Jaanus Berkmann
Aili Küttim
Georg Linkov
Annely Veevo
Tiit Harjak
Indrek Ulla
Triin Salin
Aivi Telvik
Sulev Matto
rime Lauka Põhikooli käsitöömajas ruumid Lauka Päevakeskuse jaoks;
- seisame terviseteenuste kättesaadavuse eest alates lapseeast kuni vanaduspõlveni.
3. Valitsemise korraldus
Lepingupooled täidavad valitsemisega seotud ametikohad järgmiselt:
Volikogu esimees - Valimisliit Üks Hiiumaa
Volikogu aseesimees - Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Vallavanem - Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Abivallavanem - Valimisliit Üks Hiiumaa
Komisjonide juhid lepitakse kokku alljärgnevas:
Eelarve- ja majanduskomisjon: Valimisliit Üks Hiiumaa
Keskkonna- ja ehituskomisjon: Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
Kultuuri-, haridus- ja spordikomisjon: Valimisliit Üks Hiiumaa
Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon: Era- kond Isamaa ja Res Publica Liit
Revisjonikomisjon: opositsiooni esindaja
Koalitsiooni juhtimine : Valimisliit Üks Hiiumaa
|
<urn:uuid:d895ecfb-0771-4c85-915e-9bf8de6379d9>
|
CC-MAIN-2018-09
|
http://hiiuvald.ee/images/hiiu_valla_teataja/hiiu_valla_teataja_nr_1_vaheleht.pdf
|
2018-02-19T11:46:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891812584.40/warc/CC-MAIN-20180219111908-20180219131908-00085.warc.gz
| 145,612,601
| 3,493
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999928
|
ekk_Latn
| 0.999943
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5721,
8833
] | 1
|
[
0.04771194979548454,
0.6604677438735962,
0.24646595120429993,
0.04167025536298752,
0.002684281673282385,
0.000999831478111446
] |
Kristuse teed
Jeesus Kristus, meie spirituaalne elu ja maailm:
Jeesus Kristuse Teed, tema panus inimeste teadlikkusse ning inimkonna ja maa muutustesse: sõltumatu Info-lehekülg, koos uute seisukohtadega paljude alade teadusuuringute ja kogemuste suhtes; koos praktiliste näpunäidetega isiklikuks arenguks.
http://www.ways-of-christ.com/et
1
Jeesuse Kristuse teed, Tema panus inimteadvusse ning inimkonna ja maailma muutmisse.
Põhiteksti sisukord.
Viimaste peatükkide puhul oodake palun, kuni lehekülg lõpuni laeb.
2
```
Jeesus Kristus ja inimeste toitumine. 81 Jeesus Kristus ja tervendamine – isegi tänapäeval. 82 Õnnistused. 85 Kaeblemine kui võimalik osa kristlikust praktikast. 85 Kristlik tee – igapäevaelu digestioon. 86 Üldised kristlikud seisukohad majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes. 87 Üldised kristlikud seisukohad ühiskonna ja poliitika suhtes *. 88 Kristlus ja filosoofia: Kommentaarid Habermas'i kõnele "Usk ja teadmised" (2001*). - Koos märkustega teiste filosoofiliste koolkondade kohta - 89 Üldised kristlikud seisukohad ökoloogilistes küsimustes *. 91 Sündimata inimelu *. 92 Neljanda osa juurde: Vana Testament, panus dialoogi teiste religioonidega 93 Vana Testament, juudi religioon ja Jeesus Kristus .... väljavõtetega põhitekstist ja lisadest. 93 Informatsioon: Zoroastrianism (Parsism, parsee religioon) ja Jeesus Kristus. 96 Informatsioon: Jeesus Kristus ja islam. 97 Informatsioon: Jeesus Kristus ja budism. 99 Informatsioon: Jeesus Kristus ja hinduism. 102 Informatsioon: Jeesus Kristus, taoism & konfutsianism. 104 Üldised vaatenurgad loodususunditele. 106 Religioon 1) kui inimese "taasühinemine" Jumalaga – Jeesus Kristuse teedel 108 Abi enesekontrolliks tööga "Kristuse teed" põhitekstidega 111 Trükiandmed: autoriõigused, Meilige Kristuse teele 111
```
1. osa juurde: Sammud Evangeeliumides:
SISSEJUHATUS: teksti eesmärk ja kasutamine
Kaks tuhat aastat – kaasa arvatud eelnevad prohveteeringud veel mitme tuhande aasta jooksul – on inimesed ikka ja jälle tunnistust andnud mitmesugustest otsestest kogemustest Jeesuse Kristusega. Iseloomuerinevustele ja erinevatele religioossetele, filosoofilistele ja teaduslikele kontekstidele vaatamata kogevad nad üksteisest sõltumatult sarnaseid üleelamisi. Nad kõnelevad ka sellest, et teistelgi on võimalik sarnaste kogemuste saamiseks valmistuda. Jeesuse Kristuse läbi on inimkonnal ja maailmal võimalik omandada uusi oskusi, mis pole mõeldud üksnes pealiskaudseks kultuurilis-ajalooliseks ülekandmiseks. Neid "kasvusamme" käsitletakse siinkohal üksikasjalikult ja uuel viisil. Astudes Jeesuse enda poolt läbitud radasid mööda, võib neis nähtavaks saada nende tähtsus erinevatele elualadele.
12. sajandil prohveteeris abt Joachim di Fiore "Püha Vaimu ajastu" saabumist, kus selline institutsioonidest sõltumatu, isiklik suhe Jumalaga saab väga tavaliseks. Tänapäeval levib maailmas mitmeid liikumisi, mis ei püüdle üksnes selleni, et Kristus võtaks üksikisikus kuju, vaid näevad ka inimest kui üha teadlikkumat osakest "Kristuse ihus".
Selles kontekstis tundub, et oodatud "Kristuse teine tulemine" ja käesolev "apokalüptiline" aeg ei ole üksnes Kristuse lihakssaamine oluliste sündmuste arengu näol, vaid hoopis keerukam stsenaarium. Sellele vaatamata võib aimata mõningaid sarnasusi 2000 a. tagasi toimunud arengu ja praeguse aja arengute vahel – mis ei pruugi viia katastroofini.
Käesolevaga püüame leida vastust küsimusele, millised erinevate elualade arenguvõimalused siin leiduvad, mis enne Jeesuse sündi 2000 aastat tagasi puudusid. Lahendusvõimalused on siinkohal esitatud mõtteimpulsina.
Eriti neil päevil,
* kui Jeesuse Kristuse fenomenile pretendeerivad paljud erinevad teoloogiad (vt lisaakent) ja dogmad, keeleteaduslikud, ajaloolis-kriitilised, arheoloogilised ja paleograafilised,
3
religioonisotsioloogilised ja süvapsühholoogilised, loodusteaduslikud ja poliitilised käsitlusviisid; • mil, nagu varakristlusegi ajal, kerkis ühiskonnas vana materjalistliku peavoolu kõrval esile mitmekesine vaimulik liikumine, mis tõi kaasa nii sildu kui piire nende ja kristluse vahele; • kui tekivad äärmiselt segadusseajavad olukorrad, nt mitmed arvatavad inkarneerunud "Jeesus
Kristused" ja kui Kristuse nimel toimuvad problemaatilised ja lausa negatiivsed vahejuhtumid, võib olla huvitav uurida, milline on Kristuse tegelik panus.
Käesoleva projekti lähtekohaks on meie oma sisemised kogemused ja teised müstilised jm allikad. Kasutatud vaatevinklid on interdistsiplinaarsed, paljudest teadmis- ja kogemusvaldkondadest, mitte üksnes teoloogilistest. Sellest vaimsest vaatenurgast ei püüta inimesi sotsiaalsest ja poliitilisest teadlikkusest pseudo-seespoolsusega kuidagimoodi kõrvale juhtida. Muidugi ei saa silmaklappidena aktsepteerida 19. sajandi mehhaanilise loodusteadusliku mõtlemise dogmasid, samuti nagu ka ida ettekujutusi, et pole olemas midagi, mida poleks juba iidsetes India veedades kirjeldatud ja mille kohaselt on Jeesus üksnes ilmselt kolmanda järgu õpetaja. Käesolevad arusaamad ei pärine raamatutest, mida tekstis võrdlusmaterjalina kasutatakse, ega teoloogiast huvitatud inimestele mõeldud raamatutest koostatud nimekirjast. "Kristuse teede" lugemine ei eelda nimetatud raamatute tundmist või eelnevaid teoloogilisi teadmisi. Miski pole mõeldud dogmana või mingisuguse maailma religioosse organisatsiooni arvamusena. Miski pole suunatud ühegi kiriku, usu- või vaimse rühmituse vastu või apostelliku usutunnistuse vastu. Teistsuguse religioosse või ideoloogilise taustaga inimesed, kes tunnevad positiivset huvi kristliku lähenemise uute vaatekohtade vastu, mis ei ole kulunud ega pealiskaudsed, võivad seda siit leida. Seetõttu leidub siin kommentaare ka Kristuse teede suhete kohta teiste liikumistega. Samamoodi nagu Johannese evangeelium portreteerib erilist Kristuse teed tolle aja tarkuseotsijatele mõistetavas keeles, viitab käesolev kirjutis mitmele sissekäigule, kuidas kristlust uurida. Stiililiselt võimaldab kirjutis lugejale suurt vabadust. Uurimine on midagi muud kui misjonitöö. Samuti võivad põhjalikele kaalutlustele lihtsat usku eelistavad kristlased sellest tekstist õppida, kuidas teiste uskude esindajatega suhelda, ilma et tekiks pidevad arusaamatused.
Kirjutis peaks kõnelema iseenda eest.
"Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda. Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse" (Johannese 16: 12-13). Kristuse teed saab sellelt vaimult inspiratsiooni.
Tagasi veebilehe sisukorda
Metoodilised nõuanded***: Kristlik meditatsioon.
Üheks viisiks on Evangeeliumide üle mediteerimine.
Meie tekstid said muuhulgas alguse ka piiblitekstide meditatiivsetest vaatlustest. Sellele vastavalt on need - oma puhtalt informatiivse sisu kõrval - kirjutatud eelkõige evangeeliumi peatükkide meditatiivsete vaatluste lähtepunktina.
Põhiteksti 37 peatükki järgivad Evangeeliumide ja Ilmutusraamatu erinevaid samme. Võite nimetatud teostest lugeda üksikuid peatükke, kuid parema keskendumise saavutate järjestikuste peatükkide lugemisega.
Piibli uurimine, st tekstide lugemine ning nende tähenduste analüüsimine, on vaid üks meetoditest. Evangeeliumide mõistmisel pakub sügavamaks arusaamiseks tuge "ways-ofchrist.net" põhitekst ning samavõrd ka Jumal. Igaüks, kes on sügavamalt huvitatud terviklikust lähenemisviisist – kaasa arvatud meie
4
hinge unarusse jäetud osad – võivad peatükki lugeda ja mediteerida, näiteks sobib Johannese evangeelium, ning seejärel töötada läbi "ways-of-christ.net" põhiteksti peatüki. Käesolev veebilehekülg on pidevalt uuenev tekst. Põhiteksti peatükkide juurde pääseb ka sisukorra kaudu. Esitatud materjali analüüsimise hõlbustamiseks võib teksti välja trükkida*. (Johannes ja tema õpilased tegelesid põhiliselt sündmuste sügavama hingelise tähenduse analüüsimisega). Mediteerimiseks on mitmeid võimalusi. Kõigepealt tuleb märkida, et igasuguse meditatsiooni õnnestumiseks on vajalik teatud kindlate põhitingimuste täitmine. Mediteerija tähelepanu ei tohiks olla haaratud häirivatest tujudest või probleemidest, nendest teadlikuks saamisest või kellelegi nendest rääkimisest jne.; muidu ei ole piisav vaimne avatus saavutatav. Te ei tohiks olla väsinud, näljane või alkoholi, tubaka vms. ainete akuutse mõju all jne. Läheduses ei tohiks olla telefoni vms., mis võiks Teid meditatsiooni ajal häirida. Peaksite end valitud kohal hästi tundma, soovitavalt vältige elektriseadmete lähedust, mis põhjustaksid „elektroonilist stressi". Kogenud mediteerija on võimeline kontsentreeruma kasvõi turuplatsil, kuid eelpooltoodud näpunäited on tavaliselt üldkehtivad. Vahel on Evangeeliumide meditatsiooni praktiseeritud Piibli tekste aeglaselt suletud silmadega esitades (näiteks roosikristlaste** puhul). Tekst õpiti pähe, et tähelepanu kanduks sõnadelt teksti mõttele. Teksti esitamist võis täiendada rütmiliste käeliigutustega. Võite lugeda teksti ning seejärel lasta suletud silmil sellel endale mõjuda. See tähendab ilma aktiivse mõttetegevuseta seisundit, sest tegelik meditatiivne keskendumine algab peale seda, kui mõtted on vaikinud. Kui mõtted siiski püsivalt esile kerkivad, tuleks need lihtsalt „üle vaadata", selle asemel, et neid aktiivselt jälgida. Nii tuleks toimida ka siis, kui ilmuvad sellised mõtted, millel pole ilmselt või tegelikult meditatsiooniga mingisugust seost (kui mõtted puudutavad Teie plaane, kirjutage need üles, et võiksite hiljem nendega efektiivsemalt tegeleda), nii avate end meditatsioonile. Mediteerimise käigus ilmnevad sündmused, tuleks hiljem üles märkida, nii võite omaenese arengut paremini jälgida. Meditatiivne keskendumine võib viia meditatsiooni või süvenemise sügavamatele tasanditele, kuid mitte ilmtingimata.
Ärkamise ajaks võiksite panna enesele märkmiku käepärast, et enda jaoks märksõnu üles märkida. See aitab unenägusid meeles pidada ning jälgida nende arengut. Unenägude sümbolite kirjeldamine päeva ajal aitab paremini tunnetada unenägudes peegelduva reaalsuse erinevaid tasandeid. Nii saab selgeks, et mitte kõik Teie unenäod ei ole päevasündmuste lihtsad kajastused, vaid seal leiab aset sündmusi, mis on sama tähtsad kui päev ise.
Tegemist ei ole okultsete rituaalidega, vaid lihtsate harjutustega, mis annavad Teie teadvusele piisavalt aega peatükkide sisu või Jumala suhtes avanemiseks, selle asemel, et esitatud teave oleks teile kättesaadav vaid intellektuaalsel tasandil – ka see ei ole halb, kuid pole iseenesest piisav spirituaalsete teemade tunnetamiseks. Ajapikku võivad kirjaldatud harjutused puudutada või muuta meie olemasolu erinevaid „kihte", kaasa arvatud nii meie tahe kui isegi meie keha. Vaid siis, kui näiteks uued väljavaated, või vastavad sümboolsed kujutlused ilmuvad unenägude või meditatsiooni käigus, või muude elu arengute käigus, on vastavad sõnumid sisemiselt läbi töötatud, vähemalt näpunäidete kujul. Võib juhtuda, et peatüki läbi töötamiseks kulub näiteks nädal või isegi kuu. Seejärel võite jätkata, eriti kui tunnete, et see on Teie soov. Pole oluline, et integreeriksite enne edasi minekut kogu peatüki oma igapäevasesse ellu. „Sammud" pole enam üksteisest täielikult lahutatud. Jumal õnnistab isikut kogemusega siis, kui ta (Jumal) seda soovib. Meditatsioon on vaid vahendiks sisemiseks „suureks hetkeks" ette valmistamisel, kuid ei kutsu seda esile. Siiski ei saa teoloogia ega muu seesugune iseenesest asendada seesugust täiendavat sisemist tegevust, mis juhib meid tõeliselt Kristuse teedel, puhta teoretiseerimise asemel.
Meditatsiooni kõrval on nii palju erinevaid meetodeid, kui on inimesi, kes järgivad samu sihte.
Edasised viisid kristlikus kontekstis mediteerimiseks.
Siiani pakuvad kirikud harva spetsiifilist kristlikku meditatsiooniviisi, nagu seda on ülalpool kirjeldatud. Pigem pakuvad nad oma seminaridel meditatsiooni lihtsamaid vorme. Inimesed vajavad hingelisi kogemusi, see on nende õiguspärane vajadus. Kuid kirikud on paljuski kaotanud oma hingelistest – ning seega ühtlasi ka meditatiivsetest – traditsioonidest ning püüavad neid praegu uuendada. Alustati budistlike meditatsiooniharjutuste järgimisega, nagu näiteks „Zen" – lihtne vaikiv harjutus, ilma budistliku või hinduistliku kontekstita ning kristliku või neutraalse sissejuhatusega. Mediteeritakse ka kristlike kujundite* suhtes, või loetakse lühike katke Piiblist või kristlike müstikute tekstidest ning seejärel mediteeritakse neil teemadel. Kreeka ortodokssete
5
munkade poolt Athose mäel siiani praktiseeritav vanaaegne harjutus on kirjeldatud meie põhiteksti peatükis „Vaikus kõrbes". Harjutuse käigus kordavad nad hingamise rütmis fraasi „Kyrie eleison" (Issand, halasta). Laulud ja hümnid võivad samuti omada meditatiivset mõju. Võimalik on kaasata ka erinevad pildid ja sümbolid vanadest kirikutest (ehitistest). Lihtsaim viis oleks mõnikord kõige efektiivsem kirikutes, st. sagedaste vaikusehetkede jooksul: enne palvet, palve ajal, peale palvet – omaomoodi „vastust" oodates – ning pastoraalse nõustamise ajal. Peale selliste Jumala tunnetamise ettevalmistamise meetodite võib iga tegevus meie elus olla meditatiivse iseloomuga – kuigi see võib meie hektilisel ajal raske olla. Igal juhul oleks absurdne ning tunduks ignorantne nimetada kõiki meditatsiooni tüüpe „mitte-kristlikeks" (seda põhjustavad muljed mitte-kristlike gruppide meditatsioonidest, mis on palju laiemalt tuntud, kui kristlikud meditatsioonid). Pildid (mediteerimiseks).
Isegi need, kes – sisemiste kogemuste otsinguil – on astunud narkootikumide tarvitamise kasutule ja ohtlikule teele, võivad selle asemel mediteerides rahuldust pakkuvaid kogemusi leida.
* Prinditud tekstide kontsentreeritud analüüs väldib neid tagajärgi, mida põhjustab sõltumatute uurijate arvates interneti liigtarbimine ja "multitasking" (st samaaegne mitme asjaga tegelemine). (st. pdf-fail).
** Nagu näiteks roosikristlaste koolis "Universitas Esoterica" Berliinis (Wolfgang Wegener), mis eksisteeris kuni 1984. aastani.
*** Nende lehekülgede (sügavam) mõistmine eeldab nende enesemõistmise ja vastavate lisaks tarvitatud meetodite arvestamist (vt ülevalt). Sellist hoiakut tekstide analüüsimisel nimetatakse teisest küljest ka filosoofias jne tõsise töö suuniseks ("principle of charity", Donald Davidson, "On the Very Idea of having a Conceptual Scheme", teoses "Proceedings and Adresses of the American Philosophical Association", Vol.47, 1973-1974, lk 19).
Tagasi veebilehe sisukorda
Need leheküljed ja erinevad teoloogiakoolkonnad.
1. Kõik katsed kristluse hingelise sügavuse kaotatud osade uuesti üles ehitamiseks peavad kindlasti alustama Jeesus Kristuse enese ning varaste kristlaste õpetuse, nende elukäigu ja tähtsuse uurimisest - kaasa arvatud nende "apokalüptilised" jooned, selle asemel, et piirduda ainult selle osaga õpetusest, mis paremini sobib antud teoloogiakoolkonna põhimõtetega. Oluline on seejuures suhtuda ka erinevatesse varakristlastesse tõsiselt, nii nagu seda evangelistid ****** tegid; sellega näitame Kristuse* osa palju kõikehõlmavamana.
2. Järgnevate sajandite Vana Kirikut iseloomustab "Kirikuisade" ulatuslike traktaatide kõigutamatu autoriteet. Kreeka keele ning oma õpetatuse abiga olid nad suutelised varakristlikke traditsioone eurooplastele selgitama. Nemad tundsid veel varajasi kirjatükke, mis nüüdeks on kaduma läinud. Selle perioodi jooksul ilmnes palju erinevaid arvamusi selle kohta, mis siis vastab tõelise kristluse vaimule ja mis mitte. Paljud nendest ideedest, mis hiljem põlu alla langesid, on väärt, et neid uuesti äratada – eriti võrreldes nende allikatega. Veelgi enam, leidus isegi kristlasi, kes ei otsinud oma pääsemist läbi Kiriku, vaid Jumalaga isikliku läbikäimise kaudu palve või meditatsiooni teel - näiteks Egiptuses, sarnaselt Naq Hammadi avastustega. Tänapäeva ortodoksse kiriku "müstilises teoloogias" on see kohati siiani säilinud.
3. Keskaegne skolastitsism ja kanooniline töö arendasid välja teoloogilise süstematisatsiooni, kasutades väiteid, vastuväiteid ja järeldusi – mida võiks nimetada ka religioonifilosoofiaks. "Kirikuisade" autoriteet oli kõikjal aktsepteeritud, kuid ainult niipalju, kui need olid kooskõlas nende mõtetega. Kuigi skolastitsism pakkus oma ajas palju kasulikku mõtteainet, oli selle tihtipeale ühekülgne absolutism ja sellest tulenev eksklusiivne intellektuaalne loogika hädaohtlik, ning seda oleks tegelikus religiosses dimensioonis tulnud oluliselt piirata. Kuid just seetõttu säilitati usku doktriinide ja dogmade vormis, mis tihti ahvatles kasutama ka inkvisiitorlikke meetmeid. Tänapäevaste spirituaalsete otsijate ja müstikute loovus tõestab meile, et samade intellektuaalsete
6
meetoditega on võimalik jõuda ka teiste järeldusteni ning et tõeline hingeline kasv nõuab palju paindlikuma, kõikehaaravama ja minimaalselt paindumatu teadlikkuse olemasolu. Range skolastiline meetod on siiski tänapäevase süstemaatilise teoloogia oluliseks lähtepunktiks, seda eriti katoliikluse puhul. Kuid sellega kaasneb siiski teatav avatus teiste oikumeeniliste lähenemiste suhtes (näiteks Yves Congar). Siiski ei ole meie eesmärgiks ühe teoloogilise koolkonna ühekülgne kritiseerimine. "Kristuse teede" põhiteksti koostamisel kavandati teksti võimalikku struktuuri. Sobivaks osutus vaid üks võimalus, ning selleks oli idee kasutada "Jeesuse sammude" järjestust Evangeeliumidest enestest!. Olemas on ka võimalike inimarengu etappide ja ümbritseva maailmaga seotud teadvuse alade arhetüüpne järgnevus. Kuid see on uus ja interdistsiplinaarne lähenemine.
4. Niipea, kui religiooni alusele oli lisatud piisavalt kiriklikku traditsiooni, järgnesid Reformatsiooni püüdlused piibellikke põhimõtteid taas usu alustena kehtestada. Neis püüdlustes olid uuendajad ise siiski piiratud, kuna nemadki olid vaid oma aja lapsed ning teadsid õige vähe kristluse varaseima ajaloo spirituaalsetest ja müstilistest liikumistest. Samuti hülgasid nad ise rea põhimõtteliselt väärtuslikke traditsioone – nagu näiteks Neitsi Maarja kummardamine. Ainult üksikud teoloogid, nagu näiteks saksa protestantlik teoloog J. V. Andreae, avaldasid oma sügavamaid kogemusi, mida võib nimetada "kristlikult esoteerilisteks"; kuid pidid need turvalisuse kaalutlustel rüütama kas unenäo või romaani vormi. Isegi protestantlikud kirikud ei olnud alati nii tolerantsed, kui me praegu seda ette kujutame. Seega pole nimetatud kogemuste kritslikku olemust kerge määratleda.
Vastureformatsioon ja ususõjad jne. tegid ülejäänu. Kuid siiski on erinevad teoloogilised lähenemised paljudes punktides sarnased. Kuigi isegi protestantliku kiriku sees eksisteerib erinevaid usutunnistusi, nagu luteri ja reformitud kirikud, on see erinevus olemas vaid teoloogilise diskussiooni tasemel ning kiriku liikmed ise seda enam ei rõhuta (vähemalt Saksamaal**).
5. Uue filosoofia ajastu, Valgustusfilosoofia, ratsionalism ja (loodus)teadused, mis lõid uue ajastu, ei toonud endaga vana intellektuaalse teoloogia täiendamist uue, spirituaalse kogemuse teoloogia erijoontega. Vastupidi, ajaloolis-kriitiliste (historiokriitiliste) teoloogide arv kasvas ning nad hakkasid end orienteerima ajastule omastele uusintellektuaalsetele ning ühekülgselt loodusteaduslikele lähenemistele. Teoloogia hakkas muutuma kirjandusteaduse ja keeleteaduslike uuringute täienduseks – mis ei olnud ilmtingimata eksilk, kuid kindlasti ühekülgne. Ei ole midagi kirjanduse liigi arvestamise vastu - ainult sel juhul võimalikult sobivalt ja mitte skemaatiliselt; vt nt meie lehekülge nn Filippuse evangeeliumi kohta. Samuti on tihti vajalik kirjade tunnistuste võrdlemine tolleaegsete asjaoludega - seejuures ei tohiks aga tolleaegseid tunnistusi tänase aja vaimu kombekohaselt kohe algusest peale halvaks tembeldada. Tähendust võib selgemaks teha samuti seostamine tulevase kogudusega - see ei tähenda aga vaatenurga piirdumist ainult inimeste poolt asetleidnud sündmustega, kus Jumalat enam otseselt ei esine, kes aga inimestele kõige tahtsam oli. Läkituste edastamine teatud inimestele ei välista mingil juhul universaalset tähendust. Algpärimuste tähenduste otsimine on meie jaoks tähtis - nende täielik sisu saab aga arusaadavaks alles siis, kui võtame tõotusi tõsiselt ka tänapäeva inimeste suhtes, või vähemalt püüame neid tõsiselt võtta.
Vastukaaluks sellele nägid kaasaegsed vana süsteemse teoloogia esindajad endid kui tegeliku teoloogia kandjaid, mille ümber saaksid uurimistegevuste uued distsipliinid koonduda. Samas oli nende võime nimetatud integreerivat rolli täita vägagi küsitav. Kindlasti oleks olnud õiguspärane seostada arvukad teaduslikud avastused teoloogilise õpetusega – vähemalt niikaua, kui see ei oleks viinud uute teaduslike dogmade tekkimisele. Kuid järelikult võiksime eeldada, et see leiab aset tänapäevalgi. See tähendaks uue maailmavaate ja paradigma esilekerkimist, mis võrsuks uutest teaduslikest koolkondadest kvantfüüsika, kvantbioloogia, uue geofüüsika, astrofüüsika ja eriti uute teaduste, nagu parapsühholoogia, alal, mis ei toetu enam vanale materiaalsele maailmavaatele. Kasutu oleks tänapäevast teoloogiat juurutada 19. sajandi teadusliku maailmavaate alustele!***
Vastupidi ratsionalismi tendentsidele, on alates 19. sajandist tekkinud rida uusi taaselustajate liikumisi, mis on pannud aluse reale uutele protestantlikele vabakirikutele. Siiski ei pidanud nad vajalikuks teaduste arengut analüüsida, et kontrollida, kas see on nende praegustele veendumustele vastav. Nemad propageerivad piibellikku usundit. Enamasti ei pea nad seda üldse
7
"teoloogiaks", kuigi nende puhul on kindlasti tegemist Piibli teatud liiki teoloogilise interpretatsiooniga (eksegees).
6. 20. sajandil on paljud püüdnud teoloogiale täiendavaid tahke lisada, mida seni ei ole piisava tähelepanuga käsitletud, kuid see liikumine ei ole puudutanud müstilist ja spirituaalset dimensiooni – mida on Karl Rahner vajalikuks pidanud. Sellised katsed on katoliiklikus ja protestantlikus maailmas teatud osale ühiskonnast soodsad, kuna käsitlevad inimeste tegelikke vajadusi: näiteks Karl Barth; poliitiline teoloogia ja Kolmanda Maailma vabastamise teoloogia ning ****) loomise teoloogia, feministlik teoloogia. Mõned koolkonnad, nagu Bulltmann'i "Entmythologisierungstheologie" (demütologiseerimisteoloogia) tegid rohkem kahju, kui kasu, minimaliseerides peaaegu täiesti usu ratsionalistlikku maailmavaatesse – kuigi nad märgivad õigesti, et usk ei vaja teaduslikku kinnitust. Drewermann püüdis seejärel Evangeeliume süvapsühholoogiliste meetodite abiga tõlgendada. Sellest võinuks saada sild materialistliku maailmavaate hülgamiseks ilma hingeta, kuid süvapsühholoogia ei ole veel iseenesest Piibli tegelik vaimne dimensioon ning seega pole sellest kasu, kui neid alasid teineteise vastu välja mängitakse, nagu tegelikkuses juhtuski.
Kuni siiani on fundamentalismi ja relativismi vahelised probleemid diskussioonis domineerinud. Sellest lahus on viimase paari aasta kestel niinimetatud "Jeesuse avalikustamise lood" väljaspool teoloogilist ringkonda muutunud praegusele diskussioonile kahjulikeks.
7. Kuni tänaseni ei ole miski meenutanud 21. sajandi "post-modernistlikku" tehnoloogiat. Kristluse hingeliste võimaluste uuendamine – samal ajal vanade uskumuste sügavust ning ühiskondlikku teravust säilitades, nõuab teadvuse***** palju laiaulatuslikumaid muudatusi. Vaimne täpsus ja ühiskondlike lähenemiste diferentseeritud meetodid on selleks hädavajalikud, selle asemel, et piirdutaks vaid vanade teoloogilise uurimise valdkondade haldamise ning jäädvustamisega ning religiooni teadusliku analüüsimisega: see on võimalus luua "terviklik" kristlus, mis oleks vaba tänapäevasest fragmenteeritusest. Siin ilmub lavale "Kristuse teed".
*) Nad teadlikult ei aktsepteerinud mitte ainult "allikas Q-d", mille uurijad selle seest leidsid. (See sisaldas Jeesuse kõnesid enne Passiooni, mis käsitlesid eetilisi küsimusi avaramalt, kui paljud ühiskondlikud tavad, ning mida seostatakse sageli Mäejutlusega. Sarnased ja seega autentsed kõned "Toomase evangeeliumist" näitavad, et sõltuvalt jutlustajast ja kuulajaskonnast, olid Jeesuse edasised ütlused laialt levinud. Algul olid vaid vähesed jüngrid suutelised Jeesuse elu viimaste sammudega kaasa minema – alates surnud Laatsaruse ellu äratamisest – ning esitavad seda seega autentselt. Siiski oli see otsijale avaldatud.
**) Praegusel ajal on näiteks Saksamaal tehtud katseid seda situatsiooni lahendada. Täiendavalt erinevate kirikute kohta vaadake ka meie lehekülge "(Ilmutuse) 7 kirikut ja tänapäeva kirikud".
***) Vaadake ka meie täiendavat lehekülge "Teadus ja usk Jumalasse". Update English/ Deutsch. Kristluse arenemise kohta vt ka Prof. Hans Küng, Das Christentum. Wesen und Geschichte, Sonderausgabe 2007, (Kristlus. Olemus ja ajalugu, eriväljaanne saksa keeles 2007). Autor püüdleb integreeritud teadusuuringute poole, mis hoolimata arheoloogiast ja kriitilistest uuringutest võtavad tõsiselt vanu kirju kui sisulisi allikaid. Meie ei jaga kõiki seal toodud järeldusi ajaloolis-kriitilistest uuringutest. Nii tundusid näiteks Jeesusega asetleidnud sündmused mõnikord liiga puhtalt subjektiivsete kogemustena; kuid Küng on avatud selliste kogemuste sõltumatu veel uurimata reaalsuse suhtes. Muuseas ei tunnusta tema iseeneses huvitav meetod, kristluse (paradigmade) arengutasemete uurimine, piisavalt suundade tähendust, mis suures plaanis ei ole veel kunagi otsustavad olnud - nagu müstika -; need tõid esile kristluse täieliku potentsiaali ammendamiseks väga tähtsad teed. Lisaks tuleb mainida, et spirituaalse "ülesandega" inimesi või müstikuid üleüldse ei ole tihti võimalik õigesti mõista puhtalt ajaloolis-kriitilise analüüsiga, sest neil on väliselt mõistetava biograafia kõrval eelkõige veel teine, iseseisev sisemine spirituaalne biograafia. Nende maha materdamise asemel on siinkohal suuremaks abiks, vähemalt katsuda neid tõsiselt võtta.
****) (Saksakeelne raamat: "Ökologische Theologie" (ökoliigiline teoloogia), Kreuz-Verlag).
*****) Seega Püha Vaimu "uus igavene Evangeelium" (Ilmutus 14,6) nõuab rohkem teadlikkust, kui puhas intellekt on võimeline pakkuma.
****** Jeesus, jüngrid ja teoloogia.
"Teoloogiad" on ka Uuest Testamendis. Kuid selle kirjutajad on ilmselt teadlikult neid kombineerinud. Nad lähtusid tõsiasjast, et Jeesuse loomusel on palju "tahke". Me vajame tema mõistmiseks erinevaid teoloogilisi seisukohti.
8
Tema õpetus sisaldab ka liberaalse ja vabastusliku teoloogia sotsiaalset teadlikkust - ja küllalt konservatiivsete teoloogide rangeid (individuaalseid) eetilisi juhiseid (kuid mis ei ole formaalsed ning mis ei põhine riiklikul sundusel).
Tema õpetuses on kristlike müstikute ja esoteeriliste kristlaste vaimseid hoiakuid (võrrelge ida-ortodoksse kiriku müstilist teoloogiat) – kahtlematult tahtis ta, et tema jüngrid elaksid oma elu meie füüsilises maailmas (mis on põhiteemaks enamike tänapäevaste teoloogiate ja misjonitöö puhul, eriti protestantlikus kirikus).
Jeesus demonstreeris "üleloomulikku" suhet Jumalasse, (alates ristimisest kuni ristilöömise ja surnust ülestõusmiseni, mis on ära märgitud näiteks Johannese ning teiste jüngrite meditatiivsetes ülevaadetes); mida ei ole võimalik seletada intellektuaalse teadvuse tasandil, nagu teoloog Bultmann teeb – siiski pidi Jeesus läbima elu inimlikud etapid, mida oma uuringutes käsitlevad loodusteadlased.
Mõned juhtumid on mõistetavad kaasaegse süvapsühholoogia meetoditega, mõnede hingelisus on psühholoogia tasanditest kõrgemal.
Paljud seisukohad on peaaegu kaotatud, kuna suured lõigud algupärasest varakristlusest tembeldati "ketserlikuks", (ja mis aeti segamini religiooni tegelike väärkasutustega). Nad olid kõik ühekülgsed, kuid mitte ühekülgsemad, kui ükski eksisteerivatest kirikutest.
Mainitud ühekülgsus ei ole automaatselt negatiivne omadus. Kõigi nende püüdluste konstruktiivsem osa oleks O.K. – kui nad seejuures ei arvaks, et ainult neil on õigus, ning et kõik teised on täielikult eksinud.
****** Evangeeliumid ja teoloogiad.
Evangeeliumid – ja näiteks see osa Markuse evangeeliumist, mida nimetatakse "Q" – esindavad erinevaid vaatekohti. Nad on kirjutatud erineva taustaga inimestele. Markus oli oluline (näiteks) roomlaste analüütilisele mõistusele ning sobis tõlkimiseks romaani keeltesse. Kuid Prof. Morton Smith nimetas selle evangeeliumi "salajast osa", mis pärines Peetruselt, sisaldas Laatsaruse loo ja nii edasi ning oli kasutusel vaid väheste kogenud inimeste seas. Austria müstik Lorber on öelnud, et Markus oli – kuna ta oli poiss – jüngrite seas hinnatud sõnumiviija. Nii et tema pidi täpselt teadma, mis toimub. Tema esituses on teoloogilist lähenemist ning keskseks küsimuseks oli " Kes on Jeesus?".
Võimalik originaalne Matteuse evangeelium, mis võib olla kadunud ja siiani avastamata, pidi olema suunatud juutidele; seega praegune Matteuse evangeelium on lõpuks suunatud igaühele, kes soovib lugeda laiendatud elulisi kirjeldusi Jeesuse tegude kohta.
Luukas on tema sarnane, kuid sügavamate tunnetega.
Johannese evangeelium kirjutati vaimsete kristlaste jaoks (näiteks kreeka müstikute algupäraga), kes kujundasid spetsiifilist kristlikku kontseptsiooni nende oma keeltes.
Johannes käsitleb kõige selgemini Jeesuse elu alates ristilöömisest kuni surnust ülestõusmiseni; Matteus algab elust. Mõlemad vaatekohad on sobivad, kuid just ristilöömisel ja ülestõusmisel on hilisemate aegade suhtes olulisimad tagajärjed.
"Filippose evangeelium" (apokriiva) ei ole evangeelium, vaid varakristlik "panus diskussiooni", milles on mitmeid liikumisi ja mis esitab seisukohti nende vahel. (See ei ole gnostiline kirjutis, nagu mõned võiksid arvata). "Tooma evangeelium" (apokriiva) ei ole evangeelium, vaid Jeesuse ütluste kogu – ilmselt enamik neist on autentsed - , mis sisaldab mõningaid mõtteid vaimsete huvidega inimestele ...
Erinevad inimesed suutsid erinevaid aspekte paremini analüüsida.
Meetodid.
Eelpooltooduga sarnaselt on kõik erinevad uurimismeetodid kasulikud, kui neid rakendatakse üheskoos (interdistsiplinaarselt). Kui keegi siiski püüab luua teoloogiat, mis toetub ainult ühele teadusele ( nagu näiteks lingvistiline uuring või "Formgeschichte" või arheoloogilised uuringud), siis tulemuseks on osaliselt moonutatud pilt. Täiendavalt vajatakse meditatiivsete meetodite kasutamist.
Lisaks sellele eksisteerivad kristlikust teoloogiast enam või vähem sõltumatutena üldine usuteadus ning filosoofia, mis mõlemad konkureerivad osaliselt teoloogiaga käsitledes usuteemalisi küsimusi, mis on uurija isikliku suhte puudumisel usuga raskesti ligipääsetavad. Kui keegi ühendab selle aga Jumala tõelise otsimisega, võib sellest tekkida viljakandev ühendus. Nende ainete kokkusobivus võib aja jooksul kasvada, kui religioossus tunnistatakse inimese olemuse juurde kuuluvaks põhiomaduseks. (vt "Usk...")
Selgitavad märkused kiriku doktriini kohta Jumala kolmainu olemusest (inglise).
Tagasi veebilehe sisukorda
"Alguses oli sõna (kreeka k. logos) …ja sõna sai lihaks" (Johannese 1)
9
Sellist sõnastust ei suunatud algselt mitte Jeesuse kui inimliku eeskuju vastu, vaid sellega viidati tema sügavamale ühendusele Jumalaga ja loomise käiguga. Taolise ühenduse iseloomu võib vaadelda eri viisidel, on aga vastuvõetamatu seda kohe alguses arusaamatuks ja ebausaldatavaks pidades olematuks seletada. Selliseid formuleeringuid võib leida Johannese 1, Johannese 5, Johannese 6: 69, Johannese 7 ..., Pauluse kirjades koloslastele ja efeslastele, Matteuse 16: 16 jne. Seda leiab ka vanade kirikuõpetlaste juures, müstikute puhul nagu Jakob Boehme, Rudolf Steineri juures (Helsinki 1912) ning elustub taas kristliku õpetlase Daskalose "esoteerilistes õpetustes" nagu ka Ameerika teoloogi Matthew Foxi raamatutes "Kosmilise Kristuse tulek. Emakese maa tervenemine ja globaalse renessansi sünd", "Suur õnnistus" jne.
Katoliku kirikus ja osades protestantlikes kirikutes tehti katse säilitada kaotatud lähedust selliste traditsioonitasemete ja teoreetiliste õpetuste vahel. Mõned protestantlikud kirikud, mis mõistsid selgemalt Jeesuse sotsiaalset mõju, leidsid, et Jeesuse jumalikest iseloomuomadustest tuleb loobuda. Õpetustes hinduismi algupärast võrreldakse seda mõistega erinevate tasemete "avatar(idest)", mille all mõeldakse inimesi, kes ei ole maa peal omaenese edu saavutamiseks, vaid vabatahtlikult, et anda oma panus ühe rahva või terve inimkonna edendamisse, justkui piisake "jumalikku täiust". Sellistes käsitustes muutuvad erinevused selliste üksteisele järgnevate "avataride" vahel sageli segasteks, samas kui juudi ja kristlik käsitus rõhutab "ajaloo Jumalat", arengu aspekti ja sellega seoses Messia erilist rolli.
Tuleb ära märkida, et Koraan tunnustab Jeesus Kristust Jumala saadetud prohvetina ja Jumala "Sõnana", kes on "loodud nagu Aadam" (seda mainitakse mitmes kohas). Seda on enam kui mõnede kaasaegsete kristlike teoloogide arvates, kes näevad üksnes sotsiaalsete reformide Jeesust! Koraan ei aktsepteerinud üksnes Jeesust Jumala Pojana – Muhamedi ajastu kristlased kujutasid seda väga maiselt ja füüsiliselt ette – hilisema kolmainsuse õpetuse kontekstis. Kristlasi, kes selle tähendust teiseusulistele tõeliselt oleks osanud ära seletada, polnud sel ajal kuigi palju järel.
Siinkohal tuleb rõhutada, et see osa Kristuse saladusest ei pärine spekulatiivsest mõtlemisest, vaid nägemuslikest kogemustest, mis on selgelt nähtavad nt Jakob Boehme teostes, kellel on ka haruldane võime oma kogemusi arusaadavasse vormi valada. Kõik vaimset laadi kogemused vajavad kahtlemata (enese)kriitilist ümbertöötlemist, ent tulemuste hindamine ilma sellise tajumistaseme tunnustamiseta ei ole õige meetod ning ei vii kuhugile. Tuntavalt müstilise või spirituaalse ülesandega inimesi ei ole võimalik samuti tõeliselt mõista, kui vaadelda ainult ajaloolis-kriitiliselt nende välist sotsialisatsiooni, kaasamata nende sõltumatut sisemist, spirituaalset arengut.
*) Jeesuse kui ajaloos tõeliselt eksisteerinud inimese olemasolu on hästi ära tõestatud. 1. aastasajast pKr pärinevad ajaloolased nagu Josephus ja Tacitus tõendavad tema tegelikku esinemist. Piibli evangeeliumites endis on mitme sündmuse juures ära toodud aeg ja koht. Nt nimetatakse mitut valitsejat ja ametnikku (nt Luukase 3:1, 2, 23), kelle abil on võimalik kindlaks teha Jeesuse õpetustegevuse alguse aasta. Needsamad isikud tulevad ette ka kroonikakirjutuses. Piibli aruanded ei ole seega lihtsalt mütoloogilised jutustused. Piiblisse mittekuuluvad "apokrüüfid", st edasised kristlikud evangeeliumid, sealhulgas esimestest aastasadadest pärinevad tekstid omistavad vähem tähtsust täpsele aruandlusele kui vastavate autorite üksiksündmuste teatud interpretatsioonile.
Saksa- ja ingliskeelsetele veebilehtedele on lisatud katkend Johannese 1. peatükist. Iseäranis seda teksti on kasutatud häälestumiseks Kristusele justkui raadiovastuvõtja, selmet kontakteeruda teiste jõududega, mis "tunduvad" kristlikud.
Tagasi (selle nupu abil saate minna tagasi veebilehe alguses olevasse sisukorda)
Naatsareti Jeesus, tema sünd
Evangeeliumide ülesehituses tulevad nüüd inimlikumad sündmused. Pärimuse kohaselt seostatakse Jeesuse sündi jõuludega, ehkki seda pole paljude jõulutoimetuste puhul märgata
(Luuka 1: 26-56, Matteuse 1-2). Viimase kolme õpetamisaasta keskset tähtsust silmas pidades võib küsida, miks mõned kaasaja teoloogid on nii palju vaeva näinud Jeesuse neitsistsünni eitamisega. Kui maist vältiv varane "gnostitsism" leidis olevat vajaliku uskuda, et Jeesusel oli vaid "näiline ihu", on teised mõttevoolud seisukohal, et Jeesus pidi läbima inimese füüsilise elu erinevad etapid, et väljendada teatud eeskuju inimelu teekonnal. Kui käesoleva arutelu motivatsiooniks on tõeline tõeotsing, võivad kasuks tulla paindlikkus ja avatus. Ajal, kui seoses seksuaalsuse ja armastuse teisenemisega ilmnevad uued aspektid , mis on võetud näiteks idamaistest praktikatest ja meenutavad vanu templitavasid, ei tohiks olla kuidagi ebaloomulik tunnistada, et selles pärimuses on tõetera. Budistidel, kes omistavad ka Buddhale erakordse sünni, pole mingeid raskusi aktsepteerida neitsistsündi ega ka peamiselt psühholoogilises mõttes neitsilikkust, mida kirjeldab näiteks R. Steiner. Olgu siinkohal märgitud, et Koraan tunnustab Jeesust kui prohvetit ja jumala saadikut ning kui Jumala "Sõna" selle lähemalt defineerimata tähenduses ning kui "Jumala Vaimu", "loodud nagu Aadam".
Võib ilmneda, et see Jeesuse iseloomujoon, mis ei lähe kokku ühegi paikapandud ideega, mis meil temast on, on siin juba aimatav. Teatud omadusi märkame edaspidi tema elukäiku vaadates. Peatume ka sellel, mida tähendab võimalus selle elu jooksul koos Kristusega "uuesti sündida" *.
Juba algusest peale leiab Jeesuse elu ja töö aset maailma ajaloo sündmustega kooskõlas. See ilmneb juba rooma maailmariigi keisri poolt korraldatud rahvaloenduses, mis sundis Jeesuse vanemaid reisima prohvetlikult tähtsaks saavasse linna Petlemma, kus sündis Jeesus. Seda võeti teoloogilises kirjanduses arvesse, kui tegemist oli Jeesuse ülemaailmse tähtsuse aruteluga.
Inglise- ja saksakeelsetele veebilehtedele on lisatud katkend Johannese 3: 5-8.
See ei ole tähendamissõna, vaid üks Piibli "rasketest" kirjakohtadest, täpse ja väga olulise tähendusega neile, kellel on kogemused ja oskused selle võimalikuks mõistmiseks. Jeesus ei rääkinud inimesele midagi, mida too poleks suutnud üldse mõista või rakendada. Põhiteksti peatükkides, nt. "Vaikus kõrbes " ja "Kristuse kirgastamine Tabori mäel" jt kirjeldatakse nii mõndagi, mis muudavad uuestisünni teema mõistetavamaks.
Isegi inimestele, kes ei otsi otseselt seda kogemust, seostusid varasematel, rahumeelsematel aegadel jõulud selle kogemusega. Kirikuaasta advendiaja pidulik õhkkond valmistas ette sisemist meenutust "Kristuse sünnist", nagu ka teadlik paastumine oli vaimulik ettevalmistus ülestõusmispühadeks. Nii võis inimene aastate vältel kogeda midagi – isegi kui ta seda täielikult ei mõistnud –, mida tänapäeval võib kogeda vaid intensiivse meditatsiooni või pikkade palveaegade ajal.
Jõulud on ka armastuse pidu, mis meenutab Jeesust kui kingitust inimkonnale. Sügavam tähendus sellest siiski ei muutu, sest ka kõik Jeesuse elusammud on mõistetavad. Vt ka põhiteksti peatükki "Ja sõna sai lihaks".
Kristliku vaimuliku uuestisünni võrdlus teistest religioonidest tuntud "karma" ja "reinkarnatsiooni" (ainult saksa- ja ingliskeelsetel veebilehekülgedel) õpetustega on eraldi leheküljel.
Ümbersündinud kristlased tänapäeva vabakirikute tähenduses jt
- peavad kõigele vaatamata iga päev tugevdama oma usku ja saama niimoodi täiuslikumaks.
- Neil tuleb nüüd kõik oma eluvaldkonnad uuesti käsile võtta; enamik neist peab seeläbi muutma väga paljut.
- Nagu öeldakse eesootava perioodi kohta: "Vaata, ma teen kõik uueks!" (Ilm. 21, 5), nii on juba täna õige aeg kõige üle veel kord järele mõelda...
Küsimus:
Kas ma saan - kuivõrd ma seda veel kogenud ei ole - soovida sisemist uuendust Jumalast kui kõige algusest ?
Tagasi veebilehe sisukorda
Kas Jeesuse noorukipõlves võib leida midagi märkimisväärset?
Mitte midagi Jeesuse elus pole tähtsusetu, ent sellele osale tema elust on omistatud ebaproportsionaalselt vähe tähtsust, eriti mõnede kaasaegsete vaimulike autorite poolt. Piibel ise edastab üksnes vaga Siimeoni ülistuslaulu ja kirjatundjate imestuse kaheteistkümneaastase Jeesuse üle (Luuka 2: 29-51). Kõige autentsem Piiblisse mittekuuluvatest "lapsepõlveevangeeliumidest" – "Jaakobuse evangeelium" – eksisteerib fragmentide ja ümberjutustustena ning sisaldab sümboolseid sündmusi ja kohtumisi, ent mitte midagi, mis toetaks kaasaegset teesi, nagu õppinuks Jeesus kõik esseenidelt või osaliselt nendega seotud Qumrani koguduselt või teise teesi kohaselt egiptuse või kreeka templites või hoopiski Indias jne. Mõned neist vihjetest võivad olla abiks loova fantaasia töölepanekuks, ent samuti viia selleni, et inimesed hakkavad otsuseid ülepeakaela langetama või looma uusi usudogmasid. See näitaks ebamäärast pilti Jeesusest, mis ei sobiks intensiivselt kokku mitte üksnes ühe või teise, vaid kõikide selleaegsete põhiliste vaimsete õpetustega Jeesusest, kes selgitas alati seda, mida sisemine sundus teda selgitama pani ja mis polnud tingimata identne sellega, mida teised leidsid olevat vajaliku õppida. See on põhjapanev kogemus, mis on osadele inimestele väikestes kogustes täiesti mõistetav, mõnikord juba varasest lapsepõlvest, ületades kõik psühholoogia ideed "kujundamisest" ja käitumisest. Silmatorkavate isikute ja müstikute puhul on see peaaegu tüüpiline, vaadakem näiteks tuntud India joogi Ramakrishna elu ja tema õpetajaid, kes polnud peagi võimelised talle midagi õpetama. Illustratsiooniks Jeesuse sellise arenemise kohta vaadake Levi nn "The Aquarian Gospel of Jesus the Christ" (Jeesus Kristuse evangeelium Veevalaja ajastul, avaldatud USAs 1908.a. ning hiljem Londoni kirjastuses L.N.Fowler &Co.Ltd.). Seda raamatut võib siiski vaadelda kui veidi fantastikasse kalduvat portreed, mida ei ole käesoleva peatüki aluseks tarvis võtta.
R. Steiner kirjeldab oma raamatus "The Fifth Gospel" (Viies evangeelium) üht stseeni, mis leiab aset just enne Jeesuse ristimist Jordani jões. Jeesus teeb seal vapustaval kombel selgeks, et uuel ajastul takistavad esseenide-taoliste, end välismaailmast eraldavate esoteeriliste ordude töömeetodid nende endi soovitud eesmärkide saavutamist. Nende religioosne innukus, millega kaasnes hulk füüsilisi ja eetilisi / intellektuaalseid puhtusreegleid, kaitses neid negatiivsete mõjude eest, ent neid ümbritsev keskkond sai seevastu üha rohkem mõjutatud. Vähemalt edaspidi Jeesuse elu jooksul leiame ka Piiblis leiduva ajendi "olla maailmas, ent mitte sellest maailmast" ja maailm oma arengusse kaasa haarata. Nii on mõningad Jeesuse õpetused, mida eelkristlikul ajal saladuseks peeti, nüüd suunatud kõigile avatud inimestele maailmas, mis ei räägi ometigi vastu faktile, et et osa õpetusi oli suunatud peamiselt paremini ettevalmistatud jüngritele.
Vanade, saladuste rangel hoidmisel põhinevate müsteeriumitraditsioonidega võrreldes on see lausa uus ajalooline joon. Huvitaval kombel ilmnes samalaadne tendents mahajaana budismi uutes suundades, milles hakati tugevalt rõhutama kaastunnet kõigi olendite vastu, hoolimata sellest maailmast kõrgemal olevatele vaimsetest eesmärkidest. (Vana hinajaana budismi suund rõhutab sellest maailmast kõrgemal olevaid eesmärke.) Alles nüüd, kaasajal, on ilmsiks saanud igaühe võimalus vaimsetesse sügavustesse tungida. Keegi ei saa öelda, et pole sellest kunagi kuulnud. Kuna kaasaegsed kioskites müüdavad esoteerilised raamatud on veel väga pealiskaudsed, võib eeldada, et see tendents pole veel täielikult realiseerunud. On selge, et nt Vatikani raamatukogu salastamispoliitika tundub selles mõttes eelkristliku loomuga.
Tagasi veebilehe sisukorda
Ääremärkus vaidluse kohta "kahe Jeesuse-nimelise poisi üle"
Siinkohal võib nimetada ka R. Steineri tõlgendust Matteuse ja Luuka evangeeliumides esinevate erinevate esiisade loendite kohta, nimelt "kahest Jeesuse-nimelisest poisist". Kuna ei saa eitada, et Kristuse jumalik loomus avaldus ainult ühes inimolendis, on pisut humoorikaski, et nii antroposoofide kui teoloogide inimintellekt libastus ja sai tõmmatud suurde vaidlusesse – "üks või kaks?" Tegelik küsimus seisnes pigem selles, kuidas Kristuse inimesekssaamine ja tema elu kontekst olid ühendatud erinevate kultuuride tarkade meeste väega (…). Kuna vaimulikud
uurimisobjektid võivad olla keerukamadki kui maine mõistus ette võib kujutada, on kirjanduses leiduvad konkreetsed väited sageli vähem täpsed kui sellised üldised seisukohad.
Tagasi veebilehe sisukorda
Ristija Johannes ristib Jeesuse Jordani jões
Ristimine polnud oma algses vormis ei sümboolne tegevus ega ka religioossesse kogukonda kuulumise väljendamine. Vettekastmine kogenud inimese, käesoleval juhul Ristija Johannese poolt tähendas sageli midagi uppumise sarnast ja oli seetõttu üsna hirmutav kogemus. Selles suhtes sarnaneb ristimine antiiksete "initsiatsioonide" ja/või "initsiatsioonikatsetega". Ent käesoleval juhul ei olnud võimalikud psühholoogilised kogemused eesmärk omaette või viis surmahirmu ületamiseks. Ristimine tähistas kutset "meeleparandusele", parem tõlge oleks: "muutma oma eluviise" Looja tahte kohaseks, kelle "taevariik" kuulutati olevat lähedal (vt ka Matteuse 3, Johannese 1).
Kui Jeesus palus Johannesel end ristida, tundis Johannes, et ta ei ole vääriline teda selles aitama. Ta nõustus, kuid ei omanud sündmuse üle kontrolli ning oli vaid suuteline jälgima Jeesuses palju suuremat muutust, kui ta oli harjunud vahendama. Ta oli juba oodanud võimalust kõrgema sordi ristimiseks vaimutule kaudu, Tema läbi, kes pidi pärast Johannest tulema. Siis nägi ta, kuidas "Jumala Vaim" laskus Jeesuse peale. Kristlikud esoteerikud nägid siin tegelikku "Kristuse sündi Jeesuses". See ei nõua kummatigi ettekujutust Jeesusest ja Kristusest kui kahest erinevast olendist, kellel polnud varem teineteisega midagi pistmist.
Ristimist üldiselt ja eriti "Vaimuga ristimist" – seda terminit kasutatakse erinevatel viisidel, nt vabakirikutes – võib vaadelda kui hüppelauda inimese "uuestisünnini" (Johannese 3). Terminit "uuestisünd", mida pruugitakse rohkem kristlikus kirjanduses, välditakse siinkohal seepärast, et seda võib segi ajada taassünniga, reinkarnatsiooniga. See ei tähenda, et reinkarnatsiooni küsimus Piiblis ei esineks, nt võiks uurida lähemalt kirjakohta Matteuse 11: 14.
Selmet püüda lahendada teoreetilisi, teoloogilisi tüliküsimusi ristimise iseloomu kohta, võiks pöörata tähelepanu sellele, mida see "uuestisünd" võiks inimeste jaoks reaalselt tähendada. Võime oma elusid alustada, tajuda ja valgustada sügavamal asetsevalt, peidetud (kõrgema) teadvuse tasemelt, mis on pööratud Jumala poole. Jumal võib inimeses "kuju võtta", võimaldades inimesel saada veelgi enam "Jumala näo järgi" või, nagu müstikud seda väljendavad, täitub "Kristuse säde" südames eluga ja hakkab kasvama. Inimene, kes sellega meditatiivselt tegeleb, võib seda aimata ka lapse võrdkujus, kes kasvab ja areneb või kelle hingepilt on tema enese ema. Erinevalt põgusast, harjutamise teel tekkinud sisemisest pildist peegeldab see inimese vaimse arengu staadiumit, mida ei saa tahtlikult tekitada. See sisemine laps saab hiljem täiskasvanuks ja on ka hiljem pidevalt teadlikult kohal.
Väiksema ettekujutusvõimega inimeste jaoks võib sama nähtus väljenduda pigem sisemiste tunnete või vaimsete muljete või lihtsalt elumuutuste kaudu. Ka kunstiteosed nagu Sixtuse madonna võivad olla tärganud nägemustest ja seetõttu abistada juurdepääsu leidmisel sisemisse tõelusse. (…)
(…) Vt ka meditatsiooni Johannese evangeeliumi üle sisukorras Metoodiliste näpunäidete all.
Siinkohal võib ilmneda veel üks oluline Jeesuse teeraja tunnus: areng ja selle mõõt on olemas iga inimese juures. Jeesus võib kõike arendada lähtudes enesest ja inimese elukäigust, ilma et tingimata oleks tarvis armu vahendavat institutsiooni. See ei välista üksteisele õdede-vendade kombel nõu andmist. Seda teed tuleb mõista kui üleskutset "Kristust jäljendama".
"Sisemine" kogemus ise ei ole mõeldud asendama "välise" Jumala poole palvetamist: "Jääge minusse ja mina jään teisse" (Johannese 15).
Pärast seda, kui Jeesus oli oma õpetamistegevust alustanud, või isegi peale nelipühisündmuse "Vaimuga ristimist" polnud suurt vajadust veeristimise jätkamiseks. Jeesus nägi seda juba kui uue, sisemiselt küpseks saanud arengufaasi välist ilmingut. Kui ristimisliikumine jätkas õpetamist: "Parandage meelt ja laske end ristida!", siis pärast selle liikumisega kokkusulamist õpetasid Jeesuse jüngrid: "Uskuge (st avage end veendumuse jõule) ja laske end ristida". See viimane osa oli mööndus Ristija toetajatele; algus oli igatahes positiivne. Mõlemad ristisid täiskasvanuid, kes olid suutelised teadlikku otsust vastu võtma. See ei välista tingimata tõsiasja, et juba kaks tuhat aastat on sünniõigusena õnnistatud ka vastsündinuid, ent küllap olnuks otstarbekam seda eristada tegelikust ristimisest ja samuti teatud kiriku liikmeks olemise küsimusest. Sel kombel laheneks selleteemalised tüliküsimused iseenesest.
Vältimatult avaldas mõju ka vanas Iisraelis laialt levinud tõlgendus Messiast kui ettekuulutatud kuningast, nii et inimesed mõistsid ristimist ka sissepääsuna uude kuningriiki. Ei aidanud selgitamine, et tegemist ei saa olema ei füüsilise kuningriigi ega välise kirikliku organisatsiooniga, vaid kõigi nende osadusega, kes peavad Jumalat oma isaks ja iseendid oma hinges sellest isast äsja sündinud poegadeks ja tütardeks. See usk, millele lisandus vennalik suhtumine "vendade" ja "õdede" vahel ning Jeesusega – inimese poja ja Jumala Pojaga – kui vanema vennaga, moodustas tuuma neis õpetustes, mida inimesi järgima kutsuti. Vanas Iisraelis oli ettekujutus Jumalast kui isast juba olemas, samuti nagu ka vana ettekujutus ligipääsmatust Jumalast. Sealjuures peeti teda rohkem Aabrahami ja temast pärineva rahva isaks. Jumal oli üksikisiku isa üksnes rahva kaudu. Vaid mõned üksikud võisid kogeda Jumalat iga üksikisiku pärisisana. Alles Jeesus tõi laiade rahvahulkadeni õpetuse üksikisikust, kes tunneb end oma hinges juhitavat Jumala poolt ja kes võib igal ajal otsida kontakti Jumalaga, üksikisikust, kes oma osaduse kaudu igavese Jumalaga võis aduda ka igavikulisust iseendas. See kinnistub selgemini Jeesuse edasise teekonna käigus, kuid alus sellele pannakse juba siin.
Märkus: On võimalik, et järgnev Jeesuse kõrbekogemuste kirjeldus ning asjakohased Jumalakogemused, mis ei ole Piiblis kirjas, on üks mitmetest sellistest eraldumise faasidest.
Liberaalsed teoloogid interpreteerisid Jeesuse ristimist kutsumuse kogemusena. Traditsionaalses teoloogias käsitletakse seevastu ka kalendri ja prohvetluse põimumist maailma ajalukku (nt Luuka 3:1-4 koos viitega Jesajale 40:3-5; ): prohvetluses on tegemist Jumala päästva tegevusega.
Saksa- ja ingliskeelsetele veebilehtedele on lisatud tsitaat Matteuse 28: 18-20; kommentaarid ristimise kohta tänapäeval.
...Jeesus... *)kui Ülestõusnu.
**)Ristija Johannes seostas seda rohkem pattude kahetsemisega, Jeesus ja tema jüngrid tulevase "Jumala kuningriigi" avatusega.
***)teine võimalik tõlge: "...Pühas Vaimus" või "ühes Pühas Vaimus", nagu kuulutas juba Ristija Johannes, et see, kes tuleb peale teda – Jeesus – ristib vee asemel vaimuga.
Tänapäeval ristitakse enamasti vee piserdamise või vee alla vajutamise teel.
Kirikud omavahel tunnustavad tavaliselt vähemalt ristimist, mis viitab sellele, et inimene on kristlane. Vabakirikud rõhutavad enamasti, et ristimine toimuks teadlikult täiskasvanuna, või ristitakse täiskasvanuna uuesti; lisaks hinnatakse ka vaimuga ristimise sügavamat kogemust. Varakristluse ajal ristiti muidugi esmalt täiskasvanuid. Aga see ei välista ka laste õnnistamist või nende eest palvetamist. See oli küll teistsuguse iseloomuga talitus kui ristimine. Ristimine oma algses tähenduses ei tähendanud, et ristitu sai otsekohe teatud konfessiooni liikmeks, nagu seda tänapäeval eriti suurtes kirikutes tehakse.
Kirikud tunnustavad tavaliselt ka hädaolukorras ristimist, kui pastorit või preestrit kätte ei saa, ning seda võib läbi viia iga kristlane, öeldes: "Ma ristin sind Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen".
Küsimus:
Kas ma saan - kuivõrd ma seda veel nii ei koge - anda oma elu Jumala kätesse ?
Tagasi veebilehe sisukorda
Vaikus kõrbes
Oma töö alguses Kristusena (või Messias, heebrea k. Võitu)* on Jeesus üksi. Siia kuuluvad ristimine ja 40 päeva kõrbekiusatusi (nt Markuse 1: 12-13). Järgneb jüngrite kutsumine.
Nii väliselt kui sisemiselt esindab kõrb eraldatust, mis võimaldab inimesel kõrgemal tasemel teadvustada kõikehaaravat Jumalat ja otsida Temaga tugevamat ühendust. See ettevalmistus kõigeks tulevaseks on asendamatu iga tõsiseltvõetava religioosse tee puhul, mis tähendab uuendatud ühendust jumaliku allikaga – isegi kui see ei ole kogu tee. Omaenese kogemustasandil läbis ka Jeesus ajajärgu, mis oli midagi rohkemat kui igapäevane mõtisklus.
Kirikud, isegi need, mis sageli kõnelevad "seespoolsusest" ja kes väärkasutavad seda vahel kui ilmset vastandit välismaailma rahudemonstratsioonidele, ei tee peaaegu midagi, et näidata inimestele reaalset teed selle sisemise rahu juurde. Enam kui kolmekümne erineva kiriku jumalateenistustel ei leidnud me tegelikult vaikuse, vaikse enesevaatluse elementi, vaikset ootust palves. Laul, jutlus, palved, laul – peaaegu vahepausita, võimalusel samaaegselt isegi tähelepanu kõrvale juhtiv annetuste kogumine – see on peaaegu koopia tänapäeva ühiskonna stressist, mille läbi inimesed ebateadlikult või ka teadlikult juhivad oma tähelepanu omaenda avastamata sisemisest minast eemale. Alles üsna hiljuti, nähes paljude inimeste otsingut ükskõik millise kogemuse järele, on toimunud väikesed edusammud, nt peetakse eriti huvitatud kirikuinimestele nädalavahetuseti toimuvaid mõtisklusseminare või siis suunatakse huvitatuid piibligruppidesse või vastavate küsimuste arutlusrühmadesse kodudes jne. Aga ka neil juhtudel puudub sageli otsene juhendamine. Nii üks kui teine võib ära tunda selle, et Jumalale lähemale saamiseks on tarvis üksiolemist oma palvekambris, teised näevad, et nende sotsiaalsed väärtused nagu enesekriitika, tolerants ja võime rahu leida eeldavad samuti ajutist vahetpidamist igapäevatoimetustest. Muidugi ei piisaks sellest, kui seda tehakse aeg-ajalt jumalateenistuse jooksul, aga see võiks olla tõukeks äratundmisele, et eraldumine on sagedasti allasurutud vajadus.
Müstik Jakob Lorber kirjutas Kristuse nõuandest inimestele, mis puudutas "lühikest teed taassünnini" (seda peaks täna arusaamatuste vältimiseks nimetama "uuestisünniks"), mida kirjeldatakse eelpool peatükis Jeesuse sünnist. Vt ka "Vom Inneren Wort – Stimme der Stille" (Sisemine sõna, vaikuse hääl) Saksa kirjastuselt Lorber. Tava on järgmine: "Kui keegi tahab Kristuses uuesti sündida, peab ta kõigepealt tunnistama oma patud", – see tähendab kõik, mis eraldab teda Jumalast, mis on midagi täiesti erinevat kiriku poolsest veenmisest, et inimene on patune. "Siis peab ta sisemiselt ja ka välispidiselt sügavalt kahetsema ja tõsiselt kavatsema oma eluviisidest pöörduda". Edasi peab ta otsustama "maailmast lahti ütelda" – mille all mõeldakse maailma egoistlikke komplikatsioone, mitte aktiivset elu maailmas – ja "anda end täielikult üle Mulle" (Kristusele) "ja oma armastuses igatsema väga Minu järele ja selles suures igatsuses iga päev eralduma maailmast ja oma tegemistest ja vähemalt seitse veerandtundi suletud uste ja akende taga mitte palvetama ega lugema midagi, vaid veetma selle aja täielikus vaikuses, sisimas tegeldes ainult Minuga". Peale sellist kutset Kristusele "taanduge vaikusesse ja kasvage igatsuses Minu järele ja armastuses Minu vastu! Isegi kui harjutate seda ainult lühikest aega, ütlen ma, et varsti näete välku ja kuulete kõuekõminat, aga ärge siiski ehmuge ja hakake muretsema! Sest kõigepealt tulen ma igaühe juurde kui kohtunik tormis, välgus ja kõuekõminas ja seejärel hellitavate pühade lainetena nagu Isa! Vaata, see on lühim ja tõhusaim tee puhta taassünni juurde, ainus tee, mille kaudu võidate igavese elu. Kõik muud teed võtavad kauem aega ja pole nii turvalised, kuna on palju ohtlikke teid, ... see, kes pole "soomustatud" ja "hästi relvastatud", jõuab vaevalt eesmärgile".
On võimalik Tema (Jeesuse) Vaimu läbi paluda puhastust ja valgustust.
Näiteks joogid teavad, et inimeste arvates "ei ole neil aega". Sellistel puhkudel tavatsevad nad lühendada meditatsiooniaega mitmelt tunnilt poole tunnini ja lõpuks 11 minutini – st kuni mitte keegi ei saa enam öelda, et tal pole selleks aega. Mõju avaldab isegi lühike vaikusperiood, kui muud mõtted, tunded ja tajud ei ole alla surutud, vaid üksnes vaadeldavad, ilma et nendesse
takerdutaks, eriti kui sellele lisandub enese häälestamine Jumalale. See ei asenda siiski pikemat vaikuseperioodi. Ida kirikus – näiteks Kreekas Athose mäel – kasutatakse keskendumist abistava vahendina fraasi "Kyrie (sisse hingates) eleison (välja hingates)" st kreeka k. Issand halasta. Hiljem, arenedes, on see kurgus tajutav ilma sõnu välja ütlematagi. Veel edasine samm on hinge kinni hoides seda oma oma südames tunda... Vt näiteks Kreichauf: "Als Pilger auf dem Berg Athos" (Palverändurina Athose mäel, saksa keeles).
On ka tohutu väljakutse kogu aeg vaikida, isegi väljaspool meditatsioonitsükleid, koos teistega süües jne, nagu nt raske, umbes kuuepäevane Zen-Sesshin'i – Zen'i istumismeditatsioon, mis on levinud ka mõningatesse kristlikesse kloostritesse. Reeglina pärast umbes kolme päeva ei suuda paljud kogenematud seda enam välja kannatada, selleks et neljandal päeval – samamoodi kui paastu ajal – kergendusest ohata ja mõista seda kasu, mida sõnadega seletada ei saa.
Vaikus loob avatuse. Suhe Jumalaga ka kaitseb seda avatust. Peale mediteerimist on otstarbekas taas oma meeli harjutada järgnevaga, kui teatud tingimustes on parem olla vähem avatud.
Siiski on oluline ka sellest vaikusest midagi maailma kaasa tuua, õppida, säilitada teatud teadlikkus ja selgus. See tähendaks üksikisiku jaoks ennekõike seda, et intuitiivselt tunnetatud intervallide järel ja/või pärast keerukaid kogemusi või niipea kui võimalik pärast selliseid kogemusi võtta aega mõtete kogumiseks. Sellesse meelte keskendunud vaikusse võib eelnevalt kogetu sisu kaasa võtta, selmet selle eest põgeneda. Sisu üle juurdlemata tuleb üksnes vaadelda seda, mis on sündinud, k.a seda, mis juhtus meeltes ja kuidas see praegu tundub (ning teha märkmeid selgusetuks jäänud, veel hoolikamat uurimist vajavate asjade kohta). Ka kehaosad tuleb üksteise järel lõdvestada, samas säilitades tervikliku inimese tunnetust, mitte anduda heaolutundele. Kui mentaalne lõdvestamine on õigesti sooritatud, lõdvestub keha automaatselt.
Koosolekute, töö, kongresside jms puhul tähendaks sama seisukoht, et teemasid ei lükata tülpivust tekitaval moel üksteise otsa, vaid tehakse lühikesi pause, mida ei tohiks kasutada üksnes vestlemiseks jne, vaid ka eelnevalt toimunu jälgimiseks ja seedimiseks. Pärast seda on lihtsam teadlikult uuele teemale keskenduda. Lõpuks õpib inimene kogu koosoleku aja toimuvast teadlik olema. Samal viisil tuleb kasuks söömise ajal teadvustada, et toidukord koosneb erinevatest roogadest. Toitumisteaduslike seisukohtade ning vaimse ja füüsilise "toidu" vahel võib leida palju sarnasusi.
See protsess, mida võib nimetada "möödunud sündmuste settida laskmiseks", mis laseb ka meie jõul oleviku ja tuleviku jaoks kasvada, ei ole sisutu põgenemine probleemide eest (seda meie mõistus oskab). See loob uue alguspunkti ja alles sellest lähtudes kannab kogetu läbitöötamine vilja. Ka välistes asjades ei ole see ajaraisk, vaid pigem ajasääst, kuna kõik on kergem ja parem kui varem. Isegi paljud vaimulikult mõtlevad inimesed ei pane ilma selle sisemise vaikuseta tähele, mis neil märkamata jääb.
Isegi see kõige lihtsam vaimulikest kogemustest, vaikus, sisaldab juba suurimate vaimulike kõrguste saladusi. See kõrgus eeldab siiski, et sinna viib mingi tee. Kristus rõhutab inimese lihtsust, mis tuleb kõigepealt avalikuks teha. Kristuse tee juhatab siis üha suuremate ja keerukamate silmapiirideni. Selle keerukuse taustal tuleb põhiline lihtsus taas selgelt esile.
Näiteks võib äsja omandatud või saadud sisemine edusamm juurduda sügavamalt keskendunud vaikusse kui oskus, mida "koid ei söö", vt Matteuse 4. Seda laadi oskuse võib paigutada õigesse kohta elu ülejäänud edusammude mosaiigis. Vaikus võib jõuda piirini, mil see "elu", mille terviklikkus peaks ajapikku jumaliku arhetüübi sarnasemaks muutuma, muutub tajutavaks. See on üks viis kogeda "Jumalast uuesti sündinut" meis enestes. Saame selle tähendusest aimdust, kui teadlikult puhates tundub pea vabam – võib-olla lisandub sellele teatud arusaamine –, südame jõud muutub tajutavamaks ja jalad lõdvestunumaks. Siis tuleb midagi "läbi", mis iganes elu pisiaspekt see ka oleks. Teisalt, ilma selleta ei tule midagi "läbi", olulised asjad jäävad "kinni" ja läbitöötamata. See võib põhjustada probleeme, mitte üksnes unes – kus neid saab vaid piiratud ulatuses läbi töötada –, vaid muuhulgas ka terviseprobleeme.
*Christ on tiitel. Varase kristluse ajal kasutati erinevaid variante. Enam tuntud oli "Christos" (kreeka keeles), mis tähendab "messias" (heebrea keeles) = "see kes on salvitud". Kasutati ka "Chrestos" (kreeka keeles) = see, kes on hea, see, kes on püha; ja harvemini "Chrystos" (kreeka keeles "chrysos" = kuldne, särav).
Tagasi veebilehe sisukorda
Kiusatused ja jüngrite kutsumine
Ka Jeesusel oli tarvis õppida ja oma inimlikud omadused üha enam Jumalale üle anda. Pärast 40päevast paastumist kõrbes ilmus "kiusaja" (nt Matteuse 4: 1-11).
Isegi tavalises elus ilmnevad negatiivsed jõud, mida võib kogeda sisemiselt või ka igapäevaelus. Neid võib vaadelda ka kui midagi, millel on vorm, st reaalseid olemisvorme. Esiteks on need allesjäänud eraldiseisvad tendentsid, mis elavad inimeses eneses, ilma et oleksid südamega ühendatud. Sellele mõtete ja seejärel tahte eraldiseismisele vihjatakse loos "hea ja kurja tundmise puust söömisest" (1 Moosese raamat).
Ühest küljest on need kalestavad omadused, mis seovad meid materiaalsete piirangute külge ja kuna need omadused on sügavale alateadvusse juurdunud, on nad viimased, millest täielikult võitu saadakse. Sellest hoolimata on võimalik nendega midagi ette võtta ja nende olemust ära tunda. Teadlik võime loobuda ja saada, selmet "pean saama!", ning loov ja eetiline tegelemine sellega toimib kui treening nendest negatiivsetest jõududest võitu saamiseks.
Teisalt viivad vastupidised soovid füüsiliste probleemide eest põgenemiseni ning ükskõikse ja põlgliku distantsini materiaalsetest probleemidest, teatud olukorras vaimulikesse sfääridesse. Vahel jätame kahe silma vahele tõsiasja, et tegemist on üksnes sama "negatiivse" mündi teise küljega, mis on vastasküljega seotud nagu mõlemas suunas kõikuv pendel. Nimetatud teine ala on tänapäeval juba avatum ja seetõttu on seda lihtsam korda seada. Üks viis seda muuta on kaastunde, siira armastamise kaudu. Veel üks nende mõlema puhul ilmnev omadus on seotud võimujanuga. Selle illusiooni muutmiseks on tarvis julgust näidata välja tingimusteta tõearmastust, sellel baseeruvat tolerantsi ja vaba solidaarsust suhetes teistega.
Üldiselt puudub asjasse puutuvatel inimestel kõigis taolistes valdkondades tugev, ent sellele vaatamata altruistlik individuaalsus, mis võiks need alad täita, vaatamata negatiivsetesse äärmustesse libisevatele tendentsidele.
Matteuse evangeeliumi 4. peatükis on Jeesus seatud vastamisi nende kolme kõrvalejuhtiva impulsiga, keda siin nimetatakse "saatanaks" või "kuradiks". Ta ei viita lihtsalt vastavale vastandile, vaid sirutub millegi kõrgema järele väljaspool negatiivsete tendentside võnkumiste käeulatust. Tema tegevus on rajatud "Jumala sõnale", "Issandale Jumalale" ja "üksnes tema kummardamisele ja teenimisele". Kristus on väljaspool pimeduse ja (näiliku) valguse duaalsust ja võidab selle oma kolmanda, ülema tee kaudu, nagu näitavad ka paljud edasised sündmused.
(…) Vt ka 3. osa peatükki "Zarathustra… " ja tabelit "Kristlik suhtumine".
R.Steiner kirjeldas kahte peamist negatiivset jõudu kui kahte eraldi olendit, nagu neid mõlemaid võib kogeda vaimulike nägemuste maailmas. Ehkki mõlemat mõjutamisviisi võib olla kasulik vaadelda, ei ole – nagu juba mainitud – väljaspool seda laadi kogemust kuigi õigustatud antroposoofide arvamus, et kristlik idee ühestainsast negatiivsest olendist ei sisalda mõlemaid pooli. Tendentsid on sageli omavahel ka nii segamini, et "jumalavastaseid" tendentse võib võtta kui üht tervikut. Vastandina ei tohiks näha mitte mitut jumalat, vaid Kristuse Jumalat kõigi temaga seotud omadustega… On olemas siiski ka teisi vaimulikke mõttesuundi, mis selles küsimuses silma kinni pigistavad ja peavad jumalikuks kõike, mis vaimulikesse kõrgustesse pürgib.
Nii kaasaegsed protestantlikud teoloogid kui ka mõned teised vaimulikud mõtlejad pigistavad mõlemad silmad kinni ja seletavad idee negatiivsetest olenditest olematuks, argumenteerides näiteks, et nood esinevad Piiblis ainult paaris kohas. Nad vaatavad üle tõsiasjast, et tegemist pole lihtsalt ettekujutustega, vaid usaldusväärsete kogemustega.
Mõned väiksemad kristlikud grupid oletasid mõiste "maailma vürst" tõttu - nt Johannese 14:30 -, et temale "kuulub" see maailm pikema aja jooksul ning inimesed saavad ainult tema mõju alt välja tulla. Kuid tegelikkuses nimetab ainult UT tema ahvatlevat ja usurpeerivat rolli. Johannese 12:31: "Nüüd on selle maailma kohtumõistmise tund; nüüd heidetakse selle maailma vürst välja."
Hirmude ja teiste negatiivsete tunneteta pole negatiivsetel jõududel otsest võimu. Saksa väljendi kohaselt "kuradi seina peale maalimata" jätmine, halvima mõtlemata jätmine võib toimida ka kaitsemehhanismina – isegi võrreldes kirikliku paanikatekitamisega. Tänapäeval näitaks vaimulik taju, et negatiivsete voolude oletatav "kasv" osutab kaua aega peidetud olnud potentsiaalile. Tõeliselt positiivsed omadused võivad seevastu ikka kasvada, isegi kui nad arenevad juba olemasoleva arhetüübi suunas.
Sellised isiklikud "valupunktid" võivad sarnastele välistele jõududele ka vastukaja anda. Jälgi sellest võib leida kõikides ühiskondades, nt läänemaailmas sellistes olukordades, kus üle kõige väärtustatakse raha ja eneseupitamist, eriti vanas vormis ilma mingisugusegi sotsiaalse süsteemita, natsionalismi ja fašismi ühekülguses – eriti seal, kus valitseb ülbus ja ükskõiksus ülejäänud maailma suhtes, destruktiivsetes "religioossetes" tegevustes ja stalinismi äärmustes, eriti selle brutaalses türannias anonüümse ühiskonna üle. See ei tähenda ometigi üldist hukkamõistu kõige ja kõigi sellistes ühiskondades oleva suhtes.
Jeesus ei õpeta niivõrd otseselt "kurjale vastu panema" ega väida, et kurjus on hädavajalik "tasakaalu" säilitamiseks (nagu väidetakse osades ida õpetustes). Ta ei näe ka absoluutset vajadust negatiivsete jõudude järele selleks, et jumalikku head ära tunda. Isegi mitte – sageli vajalik – negatiivsete omaduste otsene läbitöötamine ei ole kõigile tarvilik. Vähemalt osade inimeste puhul võib toimida selline tee nagu soovitab Mary Baker-Eddy "kristlik teadus". See ei tõesta siiski, et negatiivsed jõud ei eksisteeri, vaid et neid saab selle läbi kaudselt muuta. Koos Kristusega ei ole ka igavest hukkamõistu. Kõiki destruktiivseid jõude võib lõpuks muuta, kuni selle ajani, mida kirjeldatakse Johannese ilmutuse viimases peatükis, kus lubatakse, et pimedust ei saa enam olema (vt peatükki "Uus maa"....)
Pärast neid kõrbekogemusi kutsus Jeesus oma jüngrid (Johannese 1, Matteuse 4: 18 - 22, Matteuse 10).
* Traditsionaalselt arvestatakse teoloogias ka kiusatuste lugude juures sümboolse tähendusega kooskõla inimkonna ajalooga: ohtlike metsikute loomadega kõrb vastukaaluna traditsioonilisele Aadami paradiisi maailmale; ning seega olukorrana, millest Jeesus "uue Aadamana" peab üle saama. 1. kiusatuse, kividest leivaks muutmise juures, on tegemist sellega, kas juhtiv on materiaalsus või jumal. (Kui hiljem oli tegemist paljude inimeste toitmise ja elluäratamisega, ei näe me selles enam kiusatust.) 2. kiusatuse, ennast templi katuselt alla kukutamise juures, on tegemist kõrkuse ületamisega inimliku elu kannatuste suhtes. Jeesus käis läbi kõik, mis temale oli määratud (, kuni see kõik lunastati ülestõusmisega.) 3. kiusatuse juures on tegemist eksisteerivate maiste kuningriikide või jumala poolt loodud "taevase kuningriigi" võimuga. (Edasises asjade käigus võib siiski ka maa peal tähtis, ennustatud "rahuriik" tuua endaga kaasa maise võimuhaaramise metamorfoosi läbi Jumala.)
Tagasi veebilehe sisukorda
Kaana pulm.
Siin (Johannese 2: 1-12) kohtame kõigepealt näidet sellest, kuidas arusaamatusi ei põhjusta niivõrd vigased tõlked või varajased, paavsti poolt juhendatud "evangeeliumiparandused" kui lihtsalt ühepoolsed emotsionaalsed ja patriarhaalsed tõlgendused. Kui Jeesus ütles Maarjale:
"Naine, miks sa segad mind siia?" (Luther: "Mis on sul minuga asja, naine?"), peeti seda hiljem halvustavaks. Teksti sisse minnes ja jälgides, kuidas Jeesus seejärel teeb kõike, mida Maarja palus, võib kergesti ära tunda, et see lause väljendas pigem imestust, paremini tõlkides umbes nii: "Naine, mida kõike ma sinuga koos tegema pean!" Kreeka keele kaudu võib välja nuputada algse lihtsa aramea-keelse sõnastuse: "Naine, mina sinuga" – nii et isegi Jeesuse ajal ei olnud täpne tähendus ilma konteksti mõistmata sageli arusaadav.
Siitsaadik kuni ristini välja viitavad evangeeliumid loovale seosele Jeesuse ja Maarja kogemuste vahel. Maarja on inspireeriv (seda puudutame lähemalt peatükis nelipühi sündmustest), elab läbi Jeesuse elu olulisemaid sündmusi ning kogeb vaimset muutumist.
Isegi kui nunnade kohta käivat terminit "Kristuse pruut" võetakse tänapäeval sageli üksnes formaalse tähenduses, väljendas see algselt reaalset kogemust.
Kristuse "kuju" inimeses sulab ühte hinge meheliku aspektiga (animus), nagu varem nimetatud ka peatükis ristimisest Jordani jões. See mehelik aspekt võib jumalikes tingimustes astuda "sisemisse abiellu" meie hinge "naiselike" osadega. Sel võib olla alkeemiliselt muutev mõju koguni eluenergiale ja kehale. Maarja kuju võib hinge naiselikku aspekti (anima) samamoodi puudutada.
Ka meestele on olemas tee läbi Maarja ja/või Maarjate (Maarja Betaaniast ja Maarja Magdaleena)*. Mõlemal sool on siiski võimalik minna nii Jeesuse kui Maarja teed, sest hingest kuni hormoonideni välja ei ole ei mees ega naine täielikult seotud omaenda soo reaktsioonimustritega ega pea nendega seotuks jääma. Mõned inimesed leiavad siiski esimese tee kergema olevat, teised jälle teise tee. Ent lõpuks ilmneb siiski sisemine terviklikkus. Katoliku kirikus leidub praeguseks peaaegu unustatud tava kummardada Jeesuse südant ja Maarja puhast südant. See sisemine areng ei küsi näiteks, kas inimene on katoliiklane või mitte – ja võimalik, et samas puuduvad tal välised teadmised Maarjast, samas pole tal aga eelarvamusi, nagu paljudel, kes on väliselt Maarjat kummardanud.
Vaid neil, kes valivad sellise muutva teeraja, õnnestub "üksinda" ilma kitsendusteta teed käia. See ei pruugi samas olla üksildane teekond. Suurem sisemine vabadus võib võimaldada suhet vastassooga, seda isegi täiustada.
Sellega seoses tuleb inimesel oma emalt ja isalt saadud hingeosad ühendada omaenda isiksusega. Süvapsühholoogia elemente võib kindlasti seostada religioossete kogemustega. Eugen Drewermanni raamatud näitavad seda teistsugusest vaatevinklist. Lähemalt vaadeldes võivad põhilised religioossed kogemused ilmneda eraldiasetseval tasemel, millelt nad psühholoogilistele protsessidele mõju avaldavad. Tänapäeval esineb tendentse näha religioosset otsingut kui igas inimeses leiduvat "terviklikku, elu kõrgemat eesmärki otsivat ja piire ületavat elujõuimpulssi". Vt nt Hubertus Mynarek "Möglichkeit oder Grenze der Freiheit" (Võimalus või vabaduse piirid, saksa keeles 1977). Ometigi on tarvis teha vahet vormitu, üldise vaimse impulsi ja kitsamas mõttes religioosse impulsi vahel, kus viimane tähendab taas- või esmaühendamist jumaliku algega, "Isaga", mis on veendunud kristlastele võimalik Kristuse läbi.
Jumalat kui maailma suurimat saladust ei ole võimalik uurida üheainsa teadusharu, üheainsa kogemuse või nähtuse abil, mis toob parimal juhul välja üksikud aspektid, pigem tuleks püüda aktsepteerida mitmeid lähenemisviise ja vaadelda kõike tervikuna. Seda on siiamaani tehtud üksnes väikeses ulatuses. Kui kristlased kasutaksid oma teekonnal alkeemilist protsessi ja seetõttu ka vasakut ja paremat ajupoolkera üheaegselt (mida tänapäeval palju katsetatakse), lõpeks teoloogide vahelised "lahingud" üsna varsti. Tulemuseks oleks "loovalt armastav äratundmine". Sellest hoolimata oleks ikkagi võimalik suunata pilk üksikutele aspektidele, ent siis tunnustataks neid ka üksikutena ega pretendeeritaks üldkehtivusele. Inimesed teadvustaksid endale rohkem, et nad üksteist täiendavad.
Inimene, kes suudab järgida Jeesuse universaalset tõde "armastada oma ligimest nagu iseennast", suudab ajapikku üksnes seeläbi saavutada sedasama ja rohkematki. Kes püüdleb üheaegselt iseenda ja oma "ligimese" armastamise poole, märkab kindlasti, et just seda tuleb kõigepealt õppida. Sisemine "täiustumine" võib omakorda seda armastust hõlbustada.
Traditsionaalses teoloogias tõlgendati seda sündmust kreeka Dionysose kultuse vaibumisena, või ka Iisraeli Jumalaga kohtumise sümboolse seosena ("3. päeval...", 2. Moosese 19:16), kui ka paastuaja ootusena, millal vein saab sügavama tähenduse.
(Jeesuse "imede" küsimust alates Kaana pulmast uuritakse lähemalt eraldi peatükis. "MaarjaSophia" naiselik-jumalikku aspekti käsitletakse peatükis "Nelipühispündmus".)
*Kui Maarjat, Jeesuse ema, vaadeldakse kui „vaimset ema" neile, kes tema juhtimist ootavad, on Maarja Magdaleena oma imetlejate jaoks rohkem seotud eluga maa peal.
Maarja Magdaleena (Maarja Magdalast) oli naine, kes järgis Jeesust. Inimesed arvavad, et ta oli prostituut ja et Jeesus muutis ta elu. Kuid Jeesus ütles ka: „Ta on palju armastanud." See ei tähendanud tingimata palju seksi, vaid tõelist oskust inimesi armastada, tunda koos nendega ja olla nende vastu hea. Ta armastas Jeesust, talle meeldis Ta kui mees JA ta imetles Teda kui vaimset juhti. Müstilise kirjanduse järgi (Jakob Lorber) puhastas ta üha enam oma armastust Jeesuse vastu vaimse armastuse suunas. Nii oli tema armastus tema viis Jeesust ja Jumalat üha enam mõista. (Võimalik sarnasus Claraga, naisega, kes armastas munk Franciscust Assisist / Püha Franciscust umbes aastal 1100, kes alguses ta tagasi lükkas ja hiljem vastu võttis. Kinodes jookseb saksa ja inglise keeles huvitav film Franciscusest.)
Maarja Magdaleena kohta on olemas eriline traditsioon – legend „Pühast graalist": Joosep Arimaatiast,
Maarja Magdaleena ja mõned teised Jeesuse järgijad viisid Graali – pärimuse järgi karikas Jeesuse ristiverega – Prantsusmaale või Inglismaale. Graaliga on seotud mõned imed. (Graal on ka jumaliku
armastuse sümbol.)
Maarja Magdaleena kohta on ka teisi teooriaid. Näiteks teooria, et Maarja Magdaleenal oli Jeesusega laps, kellest sai Euroopa endise kuningadünastia alustaja (Merovingid). Need kaasaegsete raamatute spekulatsioonid on tõestamatud.
**) Mainitud mõisted "anima ja animus" ei ole usu küsimus. Paljud inimesed - sõltumata sellest, kas nad on kristlased või mitte - kogevad näiteks, et meeste ja naiste psüühikas on olemas nn "mehelikud" ja "naiselikud" aspektid, mis pärinevad osaliselt neid kasvatanud isast ja emast; ning mida nad võivad õppida integreerima oma isiksusse. "Animuse ja anima" mõisted kasutatuna süvapsühholoogide poolt ei vasta täpselt sellele reaalsusele aga see on vähemalt katse nende mõistmiseks.
Küsimus:
Kas ma saan Jumala abil oma suhet teise sooga paremini kujundada ?
Tagasi veebilehe sisukorda
(Vaatenurgad seksuaalsusele, kaastundele ja armastusele)
On sobiv kohe pärast peatükki "Kaana pulmast" (Johannese 2: 1-12) tegeleda otseselt kaasaegsete probleemidega armastuse valdkonnas. (Üksikasjalikuma lisalehekülje leiate kodulehel/ "Küsimused, vastused...".)
Kristus kõnetab inimeste südameid ja annab võimaluse saada terviklikuks, täielikuks, mis on tõelise vabaduse eelduseks. Ta ei toeta juba mureneva kokkuvarisemist inimeses, kõige ekstaatilist läbielamist, vaid pigem uut tervikuks ühendamist "südame tarkusesse".
Kristus esindab inimeste vastutust üksteise eest. Ometigi ei usu ta väliste "asjaolude painet" ega nende ülehindamist ega isegi terminite vastutus, usk ja ausus kuritarvitamist kadeduse, armukadeduse ja saamahimu ülesilumiseks. Tema jaoks on see küsimus vaimust, milles inimesed tegutsevad. Ka abielus pole kõik automaatselt korras, paljud peavad seda puuduseks.
Armastada Jumalat ja ligimest nagu iseennast tähendab, et tuleb ka iseennast armastada. See Kristuse reegel, mis lükkab kõrvale Vana Testamendi keeluloogika, on universaalne hoiak, mis läbib kõiki neid kolme valdkonda ja ühendab need (vt Markuse 12: 33, Johannese 13: 34, Galaatlastele 5: 14, Jaakobuse 2:8). Selles kontekstis on ligimesearmastus midagi enamat kui lihtsalt instinktiivne hoolitsemine sugulaste eest jne, ehkki ka sugulased käivad vabamal moel sinna alla. Kui inimene on armastav abistaja kõikjal, kus iganes sobilik, ei ole enesearmastus egoistlikku laadi, vaid südame headus, mis on tegelikult suunatud enese kui teiste ja/või Jumala teenimise instrumendi – k.a keha – armastamise poole.
Kõrgeim armastus on tingimusteta armastus. Vt ka "vaenlaste" armastamist Matteuse 5: 43-48, mis ei tähenda, et tuleb loobuda tarkusest.
Tänapäeva eurooplased võivad kogeda midagi seksuaalsuse teisenemise sarnast, eriti kui kaks inimest kohtuvad esmalt intellektuaalselt ja psühholoogiliselt ühiste ettevõtmiste käigus, seejärel õpivad antipaatia ja sümpaatia avaldustega toime tulema. Neid tähelepanekuid – mitte küll esmalt neid, kuid siiski just neid – tuleks arvesse võtta, kui soovitakse luua kontakte ka väljaspool. Füüsilisel tasemel ühendus tuleb hiljem ega kuulu automaatselt iga sõpruse või kohtumise juurde. Südame jõud võivad siis kaasa tuua seksuaalenergiat, mis ei pea tingimata plahvatuslikult kaduma, nagu tänapäeval kultuurist tingituna tavaline. Sinna juurde käib armastav meel.
Paljud vaimsed traditsioonid õpetavad seksuaalsuse allasurumise või pideva väljendamise asemel selle muundamist, mis on midagi enamat kui Freudi "sublimatsioon". Ka kristlikus maailmas olid sarnased lähenemisviisid, mis on tänaseks kadunud ja vajavad taasarendamist; seda tüüpi teadmine kajastub minnesingerite ja trubaduuride pärandis.
Kuna seksuaalsus suudab inimesi alateadlikult siduda, näeb enamik religioone seda kui tasakaalustavat akti, mis on seotud partnerlusega, kus mõlemad osapooled on võimelised tagajärgedega tegelema. Need, kes tahavad enne abielu seksist hoiduda, saavad sellega edukalt hakkama, kui mõlemal on selgus, mida nad tahavad või ei taha, ning teineteist selles toetavad.
Jeesus aktsepteeris seda vana lähenemist kuni selleni välja, et andis negatiivse hinnangu kellegi teise partnerile heidetud himustavale pilgule. See ei välista, et kahe inimese vaheline vaimustunud esmakohtumine oleks sagedasem nähtus, kui oskame aimata. Seda sageli ei mõisteta, isegi asjaosalised ise: "Kui kaks või kolm on minu nimel koos (st "minu vaimuga ühenduses"), olen mina nende keskel" (või korrektselt tõlkides: "nendes"). Selleks pole nõutav ametlik kiriklik kogunemine või mingi eriettevalmistus, vaid see võib toimuda kõikjal, kus "Kristuse vaim" kaht inimest mingil põhjusel ühendab. Kui tegemist on mehe ja naisega, eriti kui nende vahel on vastastikune külgetõmme, võib osutuda raskeks säilitada täiesti selget teadvust kui eeldust, ent maailma jaoks on see vajalik. Küsimus ei pruugi olla partnerluses või seksis, vaid asjaosalised peavad olukorra üle kontrolli saavutamiseks ausalt välja uurima, millega tegemist on.
Juba Jeesuse maapealne elu näitas, kui imeliselt ebatavaline ta oli. Võib ilmneda, et tavad on vajalikud ainult niikaua, kuni "tema nende hulgas pole".
Inimeste vaheliste sündsate kohtumiste eelduseks, mida inimene ise loomulikult arendada saab, on iseenese individuaalsuse, kaasa arvatud"aura" ja/või "karisma" uurimine. Isegi paarisuhtes jäävad inimesed siiski indiviidideks ja kahe inimese täielik lahustumine paarisuhtes ei ole see, mida soovis Kristus.
Tagasi veebilehe sisukorda
"Püha innukus" (ja emotsioone puudutavad seisukohad)
Johannese evangeeliumi 2. peatükis järgneb Kaana pulmale kirjeldus "templi puhastamisest". Jeesus ajas kaubitsejad ja rahavahetajad agaralt väevõimuga templist välja. Sellega tahtis ta selgelt viidata maailma silmakirjalikkusele, mis nimetab templit Jumala kojaks, endal mõttes vaid kaubitsemine. Ta teadis, et selles olukorras ei saa ta linna- või pühakoja ametnike vahelesegamisele loota, ja võttis nii asja ise käsile kui ainus, kes tundis veel vastutust "oma isa majas". See oli vägivallatu sotsiaalne vastuhakk. "Jumala sõna tuleb kuulata enam kui inimeste sõna" – see on Jeesuse üldine, roomavast alandlikkusest kaugel olev suhtumine. Ka siis, kui ta ütleb: "Andke keisri oma keisrile tagasi (ja Jumala oma Jumalale)", pole siin orjalikku suhtumist, nagu nii sageli valesti tõlgendatakse, vaid tema eesmärk on pigem hoida jüngreid mõttetute konfliktide eest neisse mittepuutuvate ühiskonnavõimudega. Religioonis ja poliitikas on oma seadused. Kaasinimeste teenimine ja "linna heaolu taotlemine" pole samuti orjameelsus.
Selles kontekstis tekib küsimus, mida võtta ette emotsioonidega, sest igaühe emotsioonid ei ole nii kõrgel tasemel kui Jeesuse omad. Ta elas pidevas "aukartusvärinas Jumala ees" ja kaastundes inimeste vastu ning tema innukus põhines teadlikel headel kavatsustel. Tavalistel inimestel on peaaegu kõik emotsioonid algselt segatud vähemalt ebateadlike mehhanismidega ärritusele reageerimiseks. Need mehhanismid on individuaalselt erinevad ja väljenduvad eri tugevusega, ent on põhiolemuselt üsna sarnased. Teiste tõlgendustega rahuldumata iseenda reaktsioonidest nende mehhanismide väljasorteerimine, nende vaatlemine ja lõpuks nende valitsemine ja/või nende üleandmine Jumalale on pikk õppeprotsess.
Kuigi tegeleme siin hingega, ei ole tavalised psühholoogilised analüüsi- ja/või teraapiaprotseduurid Jumala ja tõeotsijatele eriti sobivad.
Psühholoogia võib koguni takistada meid vaimulikult arenemast, kui meil on mõttes vaid ühekülgsed tõlgendusmudelid, mis püüavad psühholoogilisi probleeme taandada lapsepõlves alguse saanud ja seksuaalsuse probleemidele; enamgi veel, nõrkuse "põhjused" võivad muutuda "õigustusteks", et jääda selliseks, nagu inimene on, selmet Erich Frommi kombel rõhutada inimese võimet areneda.
Seal, kus psühholoogia, õpetus hingest, õhutab hingeliste protsesside vaatlemisele ja kus hinges nähakse – ehkki harva – rohkemat kui üksnes keemilis-elektrilist ajufunktsiooni, võib hinge tundmaõppimine olla sillaks mõistmisele. See teadusharu areneks paremini, kui alternatiivsete psühholoogiliste koolkondade teadmisi ja/või väiteid tunnustataks nende uurimuste materjalina. Tavaliselt ei ole korraga tervete probleemikomplekside kallal töötamisest palju kasu. Palju tõhusam oleks kõigepealt erinevad koostisosad kindlaks teha ja seejärel eristada, kas on tegu "palgiga enda silmas" või "pinnuga teise silmas" ja kes selle eest vastutav on. Jeesus ja mõned kristlikud suunad rõhutavad "palki enda silmas", sest iseenese probleemseid tegusid on raskem vaadelda, seda tuleb õppida ja alustada tuleb omaenese vigade parandamisest; nõnda on pihil peale vaimuliku aspekti ka terapeutiline mõju. Psühholoogilised koolkonnad eelistavad vahel muud vaatevinklit kui ohvri oma. Lõpuks leiame, et mõlemad pooled on olulised. Näiteks rõhutavad idamaade vaimsed õpetused mõlema poole vahelist sidet elus, mis on "karma", saatuse allikaks.
Raskete päevasündmuste tagajärgedega toimetulemise puhuks võivad abiks olla R. Steineri poolt taas välja toodud meetodid – tagasivaade möödunud päevale, alustades õhtust ning minnes sammhaaval tagasi hommiku poole. Pärastpoole on lihtsam olevikku naasta. Nimetatud meetod hõlbustab ka sarnast surmajärgset protsessi, millest on kõnelnud paljud "surmalähedased kogemused".
Võimalik on ka luua "hingepeeglit", nimekirja iseenda negatiivsetest omadustest, mida tuleks parandada, ja omadustest, mille poole püüelda. Neid märkmeid tuleks sageli läbi töötada, niiviisi kontrollides iseenda arengut – see on läbiproovitud praktika müstika vallast.
Psühholoogilise progressiga võib kaasneda ka positiivne mõju inimestevahelistele vestlustele. Paljud eelarvamused ja ennatlikud järeldused jäävad tulemata, kui inimesed hakkavad iseennast nägema ja suudavad koormatest lahti lasta. Kui Jeesus rõhutab: "Ärge mõistke kohut!" ja "suust välja tuleva" tähtsust, ei räägi ta moraalsest nõudest, mida on võimatu täita, vaid tegemist on
palvega seda õppida. See eeldab tülitsemise asemel sageli eemaletõmbumist – vt peatükki "Vaikus kõrbes" – ja seejärel ausat vestlust teineteisega.
Sellega seoses leidub Euroopa vaimulikke teid, mis sisaldavad elemente nagu närvi- või teadvuskeskused, mida joogas tuntakse "tšakradena" (antroposoofia, Universal Life – mitte segamini ajada Universal Life Church'iga – jt). Neid ideid ei saa automaatselt kirjeldada mittekristlikena, nagu mõned kirikud tahavad uskuma panna, vaid kristlikud teosoofid tundsid neid keskusi juba keskajal (J. G. Gichtel*) ja tänapäeval aktsepteeritakse, et need keskused meis tegelikult eksisteerivad – täpselt nagu ka akupunktuuri punktid, mida tuntakse eriti Hiinas, ei ole automaatselt "taoistlikud", sest neid punkte ja jooni saab elektriliselt mõõta ja inimkudedes histoloogiliselt vaadelda.
**) Selles tähenduses "innukust" tuleb eristada "innukusest ilma tunnetuseta" (Kiri roomlastele 10,1-3).
Küsimus:
Kas ma saan Jumala abil paremini töödelda oma emotsioone ?
Tagasi veebilehe sisukorda
Mäejutlus (Matteuse 5 – 7: 29 ja vaatenurgad mõistusele)
Palju on kirjutatud muutusest (nii vana kui kaasaegse) ühiskonna väärtushinnangutes, mille mäejutlus kaasa tõi. Mõned hindavad seda seoses ühiskondlike tegevustega, teised püüavad terminiga "fundamentaalsete seisukohtade eetika" ümber lükata selle rakendamist maailma asjades ning eelistavad nn "vastutuse eetikat" vanatestamentlike ähvardustega karistada ning võtta tarvitusele sõjaväelisi jms meetmeid. Mõned püüavad lihtsalt selle jutluse kohaselt elada. Mäejutlust tunnustatakse ka väljaspool kristlust (nt Gandhi).
Teadvuse uurimise vaatepunktist on selge, et mäejutlus on eelkõige suunatud inimestele, kes mõistavad, et teadvus võib olla rohkemat kui intellektuaalne analüüs, ja taipavad, et elu ei piirdu vaid nende endiga. "Vaimust vaesed", kes teavad, et nad ei tea midagi (või ei tea eriti palju), ning tahavad mõelda relativismi mõistetes, nägemaks, et Jumal teab neist rohkem ja võib neile igal teemal palju õpetada, on "õndsad" ja "nende päralt on taevariik". Selline suhtumine võib osutuda pidevaks ja võimsaks edusammuks inimese arengus, enam kui ükskõik milline muu, üldsuse poolt "targaks" peetav suhtumine.
"Kurvad" peavad harva üksnes iseenda saatust kandma, vaid võtma oma osa vastutusest asjade üldise käigu eest, selmet kõik kergemeelselt selja taha jätta. Mõned aitavad ka end ümbritsevate inimeste koormaid kanda ja viimaks veel rahvaste ja inimkonna saatust. Riigimeeste asemel on tänapäeva ühiskondlikud liikumised just rohujuuretasandil. Ja kes näitab neile üles osavõtlikkust, kes palvetab nende eest, selmet alati palvetada üksnes võimsate, kuulsate ja majanduslikus mõttes suurte eest?
"Tasaste" all mõistetakse kõige selgemini neid, kes on vabatahtlikult alandlikud (ja mitte lihtsalt neid, kes kardavad). Nad "pärivad maa" ja üksnes nende valitsuse all saab maa säilida ja areneda.
"Kellel on nälg ja janu õiguse järele" – mitte kadedus, vaid siiras õiguse otsimine enestele ja teistele avab inimesed sellele, mis on neist "kõrgemal". Varem või hiljem tuleb vastus, ehkki alati mitte selline, nagu nad ette kujutasid. "Halastajad" kannavad oma vendi ja õdesid ja kaasinimesi vabatahtlikult ülespoole ja samal viisil kannab neid endid ka Jumal.
Need, "kes on puhtad südamelt" ning kes on märganud oma intellektuaalseid prille ja eelarvamusi ja seejärel need kõrvale asetanud, "saavad näha Jumalat". See on sõnade "Ära mõista kohut" laiahaardelisem tähendus.
"Rahutegijad", kes tegutsevad Assisi Franciscuse rahupalve vaimus, lasevad ka teistel ära tunda, et siin toimib üks teistsugune jõud kui need, mis muidu elukäiku määravad. Nii "hüütakse neid Jumala lasteks".
"Keda õiguse pärast taga kiusatakse", "nende päralt on taevariik" ja neid, keda Jeesuse pärast laimatakse ja taga kiusatakse, kiidetakse samuti õndsaiks. Nii nad sageli ka tundsid, ehkki nende välimine olemus kannatas. See ei tähenda, et kannatus oleks eesmärk omaette.
Eelpool nimetatuil tuleb olla ka "maa sool" ja "maailma valgus". Iseäranis selles peatükis viitab ta "seadustele" ja Vana Testamendi prohvetitele. Ta räägib sellest, mis oli õige enne tema aega, ent paneb selle uut moodi vilja kandma uue aja tarbeks, mil esiplaanil ei ole enam seadused iseenesest, vaid nende allikas, mil iga inimene võib taasluua oma sisemised elupõhimõtted.
Sellele, kes "otsib Jumala riiki, antakse kõike muud pealegi". Võib ka märgata, et intellektuaalse mõtlemise taset ei hävitata, vaid see avatakse, nii et ka kõrgemast, vaimulikust loogikast pärinevat suudetaks vastu võtta. Siin ei ole siiski juttu maapealsete "piirangute" kõrvale jätmisest, et pühenduda kõrgematele teadvustasemetele. Vastupidi, kõrgemad teadmised tuleb vastandada maise teadvuse ja eluga, kuni maailm on muutunud. Selgus säilib või tuleb alles siis, kui inimesel on teatud küsimustega suhe, mis viib teadmatusest spekulatsioonide, oletamiste, teooriate ja veendumuse kaudu teadmiseni ja on oluline arengubaas. See erineb õndsusepüüdlusest, mida võib leida mõnes vanas vaimulikus koolkonnas.
See kõrgem mõttetase mäejutluses (vt ka järgmist peatükki) on eriti suunatud inimestele, kes ei taha seda kasutada üksnes isikliku vaimuliku elu ümberkorraldamiseks. Teerada on esmalt suunatud isiklikule elule, kus inimene võib alustada partneri või "ligimese" otsingut, nagu kirjeldatakse peatükkides "Ristimine" ja "Vaikus kõrbes". Teadvuse avardamine kaasab ka mehenaise suhted, tundlad sirutatakse välja täiendava inimestevahelise psühholoogilise lävimise suunas. Sellele viidati peatükkides "Kaana pulm" ja "Vaatenurgad …armastusele". Siinkohal pöördub mäejutlus selle psüühilise ja eetilise taseme juurde, mis avab taas tee laiahaardelisemate vaimulike eesmärkide poole, mis suudaks luua inimsuhetest osaduse. See vastab algelisel kombel helide suhtele intervallidesse, intervallide suhtele triaadidesse ja triaadide suhtele heliredelisse – tervikusse.
Teoloogias analüüsiti seoseid Vana Testamendi tunnistustega: nt psalm 1 ja Jeremija 17:7jj. 4. Moosese raamatus 12:3 koos Matteuse evangeeliumiga 11:20 nähti Jeesust Uue Moosesena. Sakarja 9:9jj kuulutuste põhjal "...ning valitseb merest mereni" mainiti välja kuulutatud Jumala Riigi ülemaailmset tähtsust. Märkamatuks ei saanud jääda, et ta muudab oma mäejutluses Vana Testamendi seaduseid korduvalt millekski uueks: "...ometi ma ütlen teile...". See tähendab, et ta ei räägi nagu kirjasõna uurivad rabid vaid jumaliku läkituse teadvusest. Just selline prohvetlik ja messianistlik omadus oli vaidlusaluseks nendele, kes pärinesid Vanast Testamendist.
Saksa- ja ingliskeelsel veebilehel on siinkohal tsiteeritud katkendit Matteuse evangeeliumi 5. peatükist: õndsakskiitmised ja maa sool.
Tagasi veebilehe sisukorda
Kristuse kirgastamine Tabori mäel (Matteuse 17)
Paljud Jeesuse tegudest on sümboolsed välised märgid tema sisemisest "kirgastumisest", alates vestlusest Nikodeemusega (Johannese 3) ja jätkates mäejutlusega, kuni pimedana sündinud mehe tervendamise ja mäel viie tuhande toitmiseni välja. See kirgastumine on osaliselt seotud ida mõistega "suur valgustus". Inimvaim valgustub. Siinkohal viitab see siiski lähemale ühendusele Jumala ja Tema vaimuga. Jumalat mõistetakse siinkohal mitte üksnes absoluutse printisiibina, vaid ka isikuna, kes on reaalne nii Jeesuse kui tema järgijate jaoks.
Lihtsalt "positiivne mõtlemine" – kui seda ei kasutata egoistlikult ega suurushulluses ning ilma tehniliste manipulatsioonideta – võiks kindlasti viia mõtlemist seisundisse, mis on lähedal sellele, mis tuleb Jumalalt. Niiviisi võiks see meid Jumalale avada. Taolist mõttesuunda esindav kirjandus pole seda siiski piisavalt hoolikalt arutanud, mistõttu võib see sageli lõppeda enesepettusega.
Igal juhul pole tegemist veel "kirgastumisega". Kirgastumine ei tähenda lihtsalt positiivsete programmide lisamist inimese enda hämmeldavasse segadikku vaimsetest "programmidest", nii et tekib positiivsete programmide ülejääk, mis on täiesti võimalik harjutus. Ent kirgastumine harutab kõik segadused lahti, minnes tagasi vaimulike algete juurde, mis on vabastatud mõistuse moonutustest ja eksitavatest hinnangutest. Kõiges saab nähtavaks kõrgem jumalik kord. Seda laadi küpsus on kõrgema taseme psühholoogiline puhastusprotsess, mida nimetatakse peatükis "Püha innukus". Arusaamise elementaarsemalt tasemelt saab kõik selgeks. Otsene äratundmine või arusaamine ei ole mõtlemine. See lihtsalt tuleb, mõeldes või mõtlemata, seda ei saa esile kutsuda ning see teeb meid vabaks. Mõttemaailma ei ole kõrgema tarkuse saavutamiseks enam vaja alla suruda, nagu mõned mõttesuunad on püüdnud teha.
Meie mõtlemine on vabastatud instinktilaadsetest reaktsioonimustritest ja kontrollitav analüüsiv ja sünteesiv mõtlemine muutub kergemini kõrgema mõistuse tööriistaks. Siis mõistame ka, milline käitumine millises olukorras sobilik on.
Võib oletada, et Kristus ise ei pidanud kõrvaldama seda tuimust, mis eraldas normaalset inimest sellest teadvusetasandist. Sellest hoolimata pidi ta kogema üha suurenevat selgust, kirkust. Hiljem palus ta oma nn ülempreesterlikus palves seda kirkust, mis tal oli enne maailma rajamist Jumala juures olnud.
Mõned teoloogid interpreteerivad kirgastumist ja Peetruse usutunnistust samaaegse juudi lepituspäeva või ka sellele järgneva lehtmajade püha tagapõhjal. (Lepituspäeval ütles preester templi kõigepühamas paigas ainukese korra aastas välja Jumala nime.) Teised nägid seost Moosese tõusmisega Siinai mäele (2. Moosese raamat 24:16).
Saksa- ja ingliskeelsetele veebilehtedele on lisatud katkend Matteuse evangeeliumi 17. peatükist.
Küsimus:
Kas mul on võimalik Jumala abil oma mõtteid mõistuse meeles uuesti korrastada ?
Tagasi veebilehe sisukorda
"Imede" küsimus
Jeesus ei tegutsenud kellegi sensatsioonihimu rahuldamise eesmärgil. Ta ei tegutsenud ka selleks, et sundida inimesi väliste sündmuste abil uskuma. Kogu tema teekonda juhtis sisemine selgus, mida igal konkreetsel juhul teha – ja mitte "selle või tolle asjaolu tõttu, et seda või toda mõju avaldada". Tervendamised olid sageli "märgid", mis tähistasid midagi suuremat ja fundamentaalsemat. Hingamispäeval üht pimedana sündinut tervendades vastas Jeesus, et mees pole pime oma pattude tõttu, "vaid et temas saaksid avalikuks Jumala teod" (Johannese 5: 6-9; Johannese 6; Johannese 9, 3 ...).
Samas olid vanade mõtteviiside segilöömine ja selliste tegude sügavama tähtsuse üle järelemõtlemine kindlasti soovitud kõrvalnähuks. Jeesus tunnistas tõsiasja, et on olemas inimesi, kellel on tarvis jälgida, loendada, mõõta ja kaaluda, justnagu Toomas, kes esindab jüngrite seas "loodusteaduslikku tüüpi". Kui talle anti võimalus katsetada, kas tema ees seisis tõesti Jeesus Kristus, sõnas Jeesus: "Ära ole uskmatu, vaid usklik!" (Johannese 20: 19-29). Jeesus tahtis, et Toomas rakendaks oma uut kogemust nii ausalt ja sügavalt mõtiskledes, et tema kahtlused kaoks ja talle midagi koidaks. Tõsiasi, et Jeesus pidi seda hiljem siiski ütlema, ei tähenda, et Toomas
oleks olnud skeptik, keda nüüd "tabas" väline reaalsus ja keda "sunniti uskuma", koguni karistuse kartuses. See tähendab pigem seda, et isegi pärastpoole säilitas Toomas oskuse jõuda iseseisvalt uute veendumusteni. Seda laadi tegelemist tõsiasjade ja mõtetega ei mõisteta siin hukka, nagu mõned tõlgendajad on inimteadvuse mittetundmise tõttu valesti aru saanud. Sellele vaatamata pidi Toomas siiski õppima, et peale füüsiliste faktide on ka teisi viise enese veenmiseks.
Jeesus teadis, mis Toomase jaoks õige on. Ta ei tahtnud kedagi sundida. See oleks sarnanenud liialt kohtuga ja pole mõtet provotseerida millestki loobuma inimest, kes pole valmis veel otsust langetama.
Ka "Tooma evangeelium" on väärt lugemist. See on apokrüüfiline kogumik Jeesuse täpseid tsitaate. Pole tähtsust, kas kirjapanijaks oli Toomas ise või mitte. Seda teksti tunnustasid ka vaimulikud kristlased Egiptuses ja mujal, välja arvatud mõned algkiriku õpetajad.
Samal moel ei olnud ka Jeesuse "imed" tema tegevuse raskuspunktiks. Sageli tegi ta neid vaid abistamiseks, kui temalt seda paluti, ilma rahvahulkade kogunemisteta, ning ta "käskis" inimestel neist vaikida.
Kui tänapäeval püüavad muuhulgas Bultmanni "demütologiseerimisteoloogia" koolkonna teoloogid neid imesid siiski olematuks seletada kui pelgalt sümboolseid kirjeldusi, on ikkagi selge, et nad kohandavad lihtsalt oma ideesid 19. sajandil tavalisele mehhaanilisele vaatele maailmast ja inimloomusest ega võta arvesse isegi hilisemaid teaduslikke voole. Hilisemad suunad kvantfüüsikas, bioloogias ja biofüüsikas nagu loodusmeditsiin ja parapsühholoogilised uuringud, astrofüüsikas jne on ammugi jõudnud arengustaadiumisse, mis eemaldab piiblisündmustest "mõeldamatu". See ei pruugi tähendada otsingut "Jumalatõestuse" järele, selle eest vastutavad muud sfäärid kui loodusteaduslikud.
Sellel teoloogilisel suunal on õigus vaid ühes asjas: teaduslik tõestatavus ei ole usu eelduseks.
Vana prantsuse "valgustusfilosoofia" ühekülgsuse aeg on ümber. Ka loodusteadlased on nüüd suutelised uskuma ilma skisofreenikuks hakkamata. Ajal, kui inimesed ei kõhkle uskumast parapsühholoogiast tuntud fakte, nagu individuaalsed võimed distantsilt lusikaid väänata, leidub mõnedele šarlatanidele vaatamata siiski piisavalt tõestusmaterjali. Oleks absurdne Jeesuse Kristuse puhul selliseid võimeid eitada. Jeesus tegutses teistel põhjustel, mitte lihtsalt lusikaväänamise lõbu pärast. Tänapäeval oletavad paljud erinevad kogemused, et Jeesus suutis tegelikult käsutada kõiki loodusjõude – ja et just täna on oluline seda fenomeni avatud silmadega vaadelda, et täiustada meie kaasaegset vaadet inimesele, holistlikku, ühtlustatud või kristlikku tervendamist jne. Jeesuse vaatlemine sellisest vaimulikust vaatevinklist ei vastandu ettekujutusele Jeesusest kui "Inimese Pojast", kes tahtis anda üksikisikule ja tema ühiskondlikele suhetele või kogudusele nähtavat eeskuju. Sageli ajendas ainult selline ilmne vasturääkivus keelduma "imesid" uskumast, sest inimesed mõtlesid siis, et nad peavad inimlikust ja sotsiaalkristlusest eemaleviivad tendentsid eemale tõrjuma. Tegelikkuses on vaja mõlemaid, et anda ligikaudset pilti Jeesuse tegelikust (konstruktiivsest) "radikalismist" ja tema seosest Looja tahte ja seepärast ka väega.
(…) Energia ei ole siin abstraktne jõud, see on samal ajal Kristuse olemuse mõju. Näiteks idamaade joogas peetakse energiat sageli millekski isoleerituks. Tänapäeval võib tervendamist teostada ka algses mõttes palve kaudu ja suhtes inimese sisemusega, mis on seotud Kristusega, kes soovib inimestele tervenemist ja täielikumaks saamist, kes siis hakkavad tegema Kristuse tegudest hoopis "suuremaid tegusid" (Johannese 14: 12-13).
Ent vaimulik tervenemine iseenesest ja sellega seotud psühholoogilised ja vaimulikud edusammud sõltuvad siiski Jumala armust, mida ei saa esile kutsuda, ükskõik kuidas me selleks ka ettevalmistusi ei püüaks teha.
"Püha Vaimu andide" kohta vt ka 1 Korintlastele 12: 7-11, Apostlite teod 2: 17-20 ja peatükki "Nelipühi sündmus" käesolevas kirjutises.
Tagasi veebilehe sisukorda
Laatsaruse ülesäratamine surnuist
Oma õpetuse algusest kuni siiamaani on Jeesus muutnud kõiki inimolevuse erinevaid kihte, millega iidsed müstilised voolud olid tuhandeid aastaid maadelnud. See võimaldas teda järgiva inimese "üliteadlikul" sisemisel minal kehalise, hingelise ja vaimse elu kõrval esile tulla. Teisalt ilmneb aina enam võime alateadvuse üha sügavamaid ja vanemaid kihte puhastada, ühtlustada ja avardada.
Iidsed egiptuse müsteeriumid teadsid teed mõistusest ja hingeelust füüsilise elutahte teadliku kokkuvõtmiseni. Laatsaruse ülesäratamisega surnuist tuleb esile veel üks sügavus. Kõigepealt sarnanevad mõned üksikasjad ilmselgelt mainitud egiptuse õpetustega. Tegemist oli vana praktikaga, kus inimene veetis kolm päeva seisundis, mida kaasaegses parapsühholoogias tuntakse nime all "Out-Of-Body-Experience", st kehaväline kogemus, justnagu lendamise unenäos, aga teadlikult. Keha lamas seal ja tundus olevat surnud. Taasärkamisel oli inimesel sisemine kindlus, et pärast füüsilist surma eksisteerib ta hingelis-vaimse olendina edasi. "Hierofantos" (preester) pidi kontrollima, et inimene ärkas füüsilises kehas hiljemalt kolme päeva pärast, enne kui see hakkas lagunema. Just seda räägitakse meile loos Laatsarusest – nelja päeva pärast ta "juba haises". Nii pidi äratusjõud tungima sügavamale, mõjutades ka füüsilist ainest, et teda tagasi tuua. Piiblisündmusi läbib tendents, mis näitab, et kristlikku hoiakut võib ära tunda ka just füüsilises maailmas ja praktilistes tegudes. Sellele tendentsile on alles tänapäeval uuesti tähelepanu pöörama hakatud, pärast seda kui eelmiste sajandite müstitsism tungis enamasti vaid intellektuaalsesse-hingelisse kihti.
Kõikide religioonide õpetused elust peale surma pärinevad tõenäoliselt pigem sellistest kogemustest, kus tuntakse end olevat väljaspool materiaalset keha, kui filosoofilistest spekulatsioonidest, mis ei vastanud muinasaja, eelajalooliste ja antiigi inimeste teadvuse tasemele. Sobivama seletuse leiab Jean Gebseri raamatust "Ursprung und Gegenwart" ("Päritolu ja nüüdisaeg"). Ta eristab arhailist, maagilist ja müütilist teadvuse taset, mis eelnevad abstraktsele mõtlemisele ja hiljem ühtlustatud teadvuse tasemele. Kas murrangud nende tasemete vahel olid vältimatud, on teine küsimus. Igal juhul on tänapäeval neid võimalik uurida. Ka R. Steiner rõhutab teadvuse vanemate tasemete võrreldamatust tänapäeva teadvusega. Võib leida üksnes teatud sarnasusi tänapäeval üleskasvavate inimeste vanusegruppidega.
Võrdlused antiiksete initsiatsiooniriitustega, mis vanaviisi enam võimalikud pole, ei tähenda muide, et Laatsaruse surnuist ülesäratamine oleks olnud kõigi osaliste vahel väliselt korraldatud rituaalne tegu nagu Egiptuses. Jeesus vabastas sageli oma teod kultuslikest reeglitest, mis olid seotud aja (nt hingamispäev), koha (nt tempel) või situatsiooniga. Taoliselt iseseisvuse positsioonilt kasutas ta siiski selliseid asjaolusid vahel tahtlikult ära, nt paasapühi (ülestõusmispühad), templit… . Nii võib Jeesus näidata eeskuju, mida teha teatud trendidega nagu näiteks astroloogiliste seisukohtade, "energiakeskuste" ja riituste tunnustamine. (Vt ka Marko Pogacniki raamatuid "Healing of the Heart of the Earth" (Maa südame tervendamine), "Christ Power and Earth Goddess" (Kristuse vägi ja maajumalanna) jne geomantilisest tööst, kirjastus Findhorn Press, Ühendatud Kuningriik, Šotimaa)
Laatsaruse ülesäratamise tõttu (Johannese 10:39-11) muutusid Jeesus ja teda ümbritsevad inimesed tervikuna välismaailmale nähtavamaks. Jeesuse avardunud teadvus kaasab ka jüngrite ringi ja viljastab nii ka ühiskonda. Sarnane teadvuse avardumine võib ka tänapäeval Jeesuse järgijate juures esineda, kui nende tegevus rühmana väljapoole paistab.
Nüüd järgneb kannatuslugu. Juutide ülempreester räägib seosest Jeesusega toimuma hakkava ning rahva saatuse vahel (Johannese 11). Oma prohvetliku pilguga tabab ta õigesti ära, et Kristus sureb nende kõigi eest, kuid ta tõlgendab valesti, nagu hukutaks Jeesus ellu jäädes rahva. Selleks on tarvis teadvuse taset, mis ületab mõtlemist ning on võimeline haarama protsesse ja nende konteksti üheaegselt. Taoline oskus tuleb omandada, see ei ole kaasasündinud ja koolides seda ei
õpetata. See pole ka sama kui instinktiivselt esilekerkivad pildid. Sügavaimal asetsevad põhjused paljastatakse, lahustatakse ja luuakse. Negatiivsed või muud mõtted ei talletu enam pooleldi teadlikult, nad ei saa enam kuhjuda probleemistruktuurideks, mis mõjutavad sügavalt, kuni füüsiliste protsessideni välja. Isegi retrospektiivselt lahenevad need probleemid aeglaselt, kui inimesed neid seadusi järgivad. Tee vabasse, loovasse tulevikku on siis avatud.
Inglise- ja saksakeelsetele veebilehtedele on lisatud katkend Johannese evangeeliumi 11. peatükist.
Veel algkristliku kirikuisa Aleksandria Clemensi käsutuses oli laiendatud "salajane" versioon Markuse evangeeliumist. Tema sõnul oli see "vaimulikum evangeelium neile, kes seisid täiuslikkuse teel" ning aitas kaasa nende "edusammudele äratundmise saavutamisel". Siin on lisatud Markuse ja Peetruse märkmeid, mis räägivad ka Laatsaruse surnuist ülesäratamisest, mis laialdases kasutuses olevates evangeeliumides puudusid. Ainult apostel Johannes ja tema jüngrid arutasid selliseid juhtumusi ühes evangeeliumis avalikult. Clemens nimetab Kristust "müstagoogiks" või "hierofandiks", st inimeseks, kes juhib ja pühendab inimesi müsteeriumidesse, usu saladustesse – uutesse kristlikesse "müsteeriumidesse", mis erinesid vanadest müsteeriumikultustest. (Vrd prof Morton Smith "The Secret Gospel..." - Salajane evangeelium; mis igatahes ka kahtlaste järeldusteni viis.).
Küsimus:
Kas mul on võimalik kogeda, et Jumal aitab ületada elu ja surma, nii nagu ka päevast teadlikkust ja und ?
Tagasi veebilehe sisukorda
"Lambad"
Mõnda aega pärast jalgade pesemist võrreldakse Kristusega seotuid "lammastega" (Johannese 10: 11-18), just nagu Kristust ennast kutsuti teisal "Jumala Talleks". Siin rõhutatakse jüngrite (omandatud) avatust, eriti Kristuselt tuleva suhtes, mis sarnaneb ka Kristuse ja Jumala vahelisele suhtele. Ehkki küps isiksus, võib inimene nüüd end tunda puhta lehena või justkui laps. Tõelised edusammud viivad tagasihoidlikkusele – isegi kui ikka ja jälle uhkust ületada tuleb. Kasvab arusaam, et kõigil inimestel on suhtes Jumalaga tähendusrikas, kuid viimselt siiski väike roll. Seda võib nimetada alandlikkuseks, seda küll vabas ja vaimulikus mõttes, mis ei ole maiste autoriteetide suhtes orjameelne. Seda mõisteti sageli valesti.
Pole juhus, et Kristus ütleb samas peatükis: "Mina olen uks". Kes iganes avab oma olemuse / oma südame Kristusele, avaneb nagu uks, mis viib Jumala juurde, mis on eelduseks kõigele järgnevale.
Jeesus vastandab "lambaid" ka "sikkudega" (nt Matteuse 25: 32-33).
Tagasi veebilehe sisukorda
Kristus "peseb jalgu" ja Maarja Betaaniast võiab Jeesust
Ülejäänud evangeeliumid esitavad üha sagedamini sümboolseid sündmusi, millele ei järgne üksikasjalikumaid õppetunde. Hiljemalt siinkohal võime unustada kommertslikud lood "Kogu tõde Jeesusest", mille lõpus me ikkagi midagi ei tea. Ehkki välised teadmised võivad siin abiks olla, viib otsustuseni siiski ainult meditatiivne vaatlus. Teistele võib see tähendada vaid ergutust nende endi püüdlustes arusaamisele jõuda ning ükski preester ega ajaloolane ei saa meid sellest otsingust vabastada.
Jalgade pesemisest (Johannese 13: 1-20) kirjutatakse Piiblitekstis kui puhastamisest. Kuna selliste "esoteeriliste" lõikude tähendusest saadi vaevu aru, ei tahetud neid muuta ja vähemalt need jäid
tsenseerimata. Asjassepuutuv isik on "üleni puhas", nii et jutt ei ole ainult jalgadest, vaid nende sümboolsest tähendusest inimese juures tervikuna. Paljudes kultuurides oli selline analoogiates mõtlemine tavaline. Samu funktsioone võib leida inimorganismis, st mikro- ehk mesokosmoses (meso = keskmine) ja ümbritsevas looduses, mis kuulub makrokosmose juurde. Jalad osutavad maa poole ja nende liikumine järgib tahet. Mis tahes teed inimene "läheb", nõuab see (vaba) tahteotsust. Tahte puhastamist – siin Jumala poolt – ja selle vastandlikke hundirattaid – siin Kristuse poolt – näitlikustatalse siin jalgade pesemisega. Jeesus hindab ka häid tegusid palju enam kui kristlikku sõnadetegemist (Matteuse 25: 31-43...).
See tegu, nagu ka kõik järgnevad sündmused, ei olnud üksnes eelnevatel aastatel antud impulsside tühipaljas kordamine inimese erinevate vaimulike valdkondade puhastamiseks. Kõik allus tõsiasjale, et Jeesus teadis – tema aeg on tulnud ja tema jüngrid peavad saama piisavalt küpseks, et levitada "seda midagi" iseseisvalt laiematele rahvahulkadele. Enam ei ole eesmärgiks ainuüksi nende endi isikuomadused – käesoleval juhul nende hea tahe – nende sisemise mina üha tugevneval juhendamisel, nagu oli olnud siiamaani. See kõrgem, isetu "mina" – nüüd ühendatud "isikuga", võib nüüd saada üha enam üheks selle "Kristusega, kes meis kuju võttis" kui "minade mina". Elu ei ole enam lihtsalt "isiklik saatus".
Taolist kogemust võiks kirjeldada järgmiselt: selle teo sisemise mõistmise tulemuseks võib olla selline puhtus, et kõike saab sellest saadik kontrollida otsesemalt oma sisimast allikast läbi oma olemuse erinevate kihtide. Kõigepealt tuleb aga tahe. Tunnetus ja mõistmine täiustuvad järkjärgult, nii et inimene on siis võimeline lähemalt selgitama oma impulsside põhjust. Ka meie suhe Jumalaga järgib kasvava lapse sammudega analoogilist rada. See ei tähenda, et see uus arenguetapp kulgeks mõtlematult. Eetilise tunnetuse ja selge äratundmise areng on juba selgelt alanud. Kõik, mis veel puudu, on selle tunnetuse ja mõtlemise edasine täiustamine Kristuse vaimus, mis tahte valdkonnas juba vastu võetud on.
Veel üks viis kogeda neid raskesti kirjeldatavaid etappe on seotud meie enda teadvusega ehk pilguga, millega "(kaitse)inglid" või Kõrgem Mina vaatab inimelu. See (ingellik) Kõrgem Mina – nagu seda tänapäeval sageli väljaspool kirikuid nimetatakse – võib nüüd end näidata Kristusega ühendatuna ning läheb läbi ka muundumisprotsessist. Kogemused inglitega on osades tänapäeva uutest vaimsetest liikumistest üsna tavalised, samas kui kristlased sageli kahtlevad nende olemasolus vaatamata Piiblile, rääkimata küsimisest, kuidas on lood meie "kaitseingliga", nagu teda rahvakeeles kutsutakse, ja kuidas selline side võiks välja näha. Ent Kristus esindab inimese kuju saanud, individuaalset olemust ja elusaavutuste alalhoidmist, kui inimene end "inglite" isikupäratule energiaväljale avab. Inimene, kellel on sellised kogemused, ei ole veel täiuslik. Esmase mõistmise sellest andis Kristus jüngritele juba sündmusega, mida kirjeldatakse Johannese 1. Mõned vaimulikult orienteeritud inimesed leiavad, et kogemus kaitseingli(te)ga on kõige olulisem ja pärast seda tõmbuksid nad maistest tegemistest kõrvale. Tegelikkuses eeldab nende valdkondade uurimine rohkesti juba saavutatud stabiilsust, et kõik ei lõpeks illusioonide rägastikus. Selles etapis võib alata laiahaardelisem maise elu läbistamine vaimu poolt. Vihjena võib mainida, et nt R. Steiner vaimu uurijana omistab siiani inimesele veel kauaaegset arengut maa peal, samuti arvavad ka mõned teised suunad. Pealegi on sellised praktikad nagu hüpnootilis-spiritualistlik "vaimude manamine" hoopis midagi muud kui see arhetüüpiline põhiline kogemus inglitega. Samal ajal püüdlevad inimesed aga selle poole, et olla oma igapäevaelus inglitega ühenduses, ja sellesse tuleb suhtuda tõsidusega.
Jalgade pesemise puhul on siiani vaevu tähele pandud seost Johannese evangeeliumi 12. peatükiga, kus Maarja Betaaniast võiab Jeesust sümboolselt ja kuivatab tema jalgu oma juustega. Kas ta teeb seda lihtsalt inimesena või esindab ta tegelikult Jumala naiselikke aspekte, nagu võib teisal öelda Jeesuse ema Maarja või Maarja Magdaleena kohta, kes ei ole ilmselt identne Maarjaga Betaaniast? Miks see episood eelneb "jalgade pesemisele"? Feministliku kogemusteoloogia – ehkki vastukäivate – lähenemiste jaoks leidub siin kindlasti avastamata või üksnes osaliselt avastatud aardeid. Nt katoliku kiriku "viimset võidmist" võib vaadelda kui selle vahejuhtumi meenutust.
Veel enam, on märkimisväärne, et jalgade pesemine ei olnud vaid Jeesusele mõeldud, vaid ka jüngreid innustati üksteise jalgu pesema, just nagu viimne õhtusöömaaeg anti – esialgu – algkogudusele üleüldise preesterluse tähenduses. See tahe elada Jumalas, mida täiustas jalgade pesemine, avardub üle inimese enese olemuse ümbritsevateni, esmalt sellele, kelle jalgu parasjagu pestakse ja seejärel teistele ja kõigile jüngritele, kellega ta vastutust jagab.
Jalgade pesemist võib mõista ka kui teiste teenimist. Üksnes taolise jalgade pesemisega "on neil osa temas" (Jeesuses), nagu Jeesus seda nimetab, kriipsutades alla selle sammu laiahaardelist tähtsust. Seda võib võrrelda noortega, kes ütlevad: "Ta käib minuga" (st on minu tüdruk/poiss), mis on vähemalt sellel hetkel nende jaoks kõige olulisem. "Jalgade pesemine" ei tähenda enam, et inimesel "on suhe", vaid et ta "on elavas suhtes". Jalgade pesemist võib mõista vaid kui "sammu edasi". Üksikasjad, kuidas seda väliselt praktiseerida, on vähemtähtsad. Ent mõeldes alkeemilisele praktikale, kus väliseid tegusid kasutatakse näitliku õppevahendina inimese sisemistest hoiakutest ja protsessidest, on see tegu arusaadav – kui selle juurde kuuluv sisemine hoiak on olemas. Isegi tegutseva preestri mõeldavast äärmiselt õigest hoiakust ei piisa, see hoiak peab olema inimesel enesel. Sama kehtib ka viimse õhtusöömaaja kohta (vt ka järgmist peatükki) – teoloogilistel koolkondadel ei ole selle erinevate aspektide kohta ühist arvamust. Nende seisukohad võivad isegi õiged olla, aga seisukohta inimese teadlikust muutumisest ei ole siiski piisavalt hinnatud ei katoliku ega protestantlikes kirikutes.
Ehkki lihtsamate õpetuste puhul olid viis tuhat inimest siiski võimelised nende tähendusest aru saama ning hiljem võisid viissada või seitsekümmend õpetuse raskematest etappidest osa võtta, siis jalgade pesemisest võtsid osa vaid üksteist jüngrit – need, kes olid Jeesuselt palju õppinud ja olid piisavalt hästi ettevalmistatud, et nad võisid sellest aru saada. Võib-olla polnud Juudas selleks veel võimeline. Jeesus ei jaganud kõiki õpetusi otsekohe kõigile välja, vaid tegi seda järk-järgult. Samal ajal võivad mitmed üksikisikud teha edusamme,suunates oma mõtisklused sündmustele kuni ristilöömiseni. Seda püüdsid roosikristlased. Jalgade pesemist, piitsutamist, okaskrooni päheasetamist, ristilöömist ja haudapanekut, ülestõusmist ja taevaminekut kutsusid nad kristlikeks initsiatsioonideks. Hilisemasse sügavamasse mõistmisse ülekantuna tekkisid sealt ka seitsme päeva nägemused "alkeemilisest pulmast" ("Chymische Hochzeit des Christian Rosenkreutz", ilmunud 1616. a. Saksamaal luteri teoloogi J. V. Andreae sulest, kes maskeeris selle satiiriks või muinasjutuks).
Enamikul juhtudest ei viida esmakordselt – kas siis mediteerides või nägemuses – kogedes seda sammu lõpule. Inimeksistents võib kõigi oma talentidega paljudesse suundadesse sirutuda. Sellele võivad järgneda edasised sammud, kattuda eelnevate sammudega, ent uued omadused arendatakse lõpuni välja alles siis, kui neile eelnevad sammud, millel nad põhinevad, on lõpuni välja arendatud.
Võidmisele Betaanias järgneb Johannese evangeeliumi 12. peatükis Jeesuse võidukas sissesõit Jeruusalemma kui Messias. Pärast jalgade pesemist Johannese 13-17 kuulutatakse ette, et Juudas Iskariot annab Jeesuse ära, siis tulevad hüvastijätukõned ning Jeesuse palve tema enese ja jüngrite eest.
Teoloogid nägid jalgade pesemises sageli iseloomulikku sümboolset tegevust, mis viitab lähenevale ristilöömisele; või puhastava Jumala armastusega teenri näidet. Aga seda kuulutati ka kui vahetult mõjuvat tegu.
Inglise- ja saksakeelsetele veebilehtedele on lisatud katkend Johannese ev. 13: 3-15.
Küsimus:
Kas tahaksin Jumalat paluda* - kuivõrd ma seda veel teinud ei ole - et hea tahe suhtest minu vastasolijaga minule igiomaseks saaks - ka siis kui see on raske ? *Hiljem - palumise (palvetamise) asemel - uskuda, st olla selles veendunud. Veel hiljem kogeda Jumala
tööd (armu).
Tagasi veebilehe sisukorda
Viimne õhtusöömaaeg, võidukas sissesõit, kinnivõtmine ja piitsutamine
Jeesuse sissesõit Jeruusalemma oli võidukas, teda austati kui tõotatud Messiat (Johannese 12: 12-19). Paadunud preesterkond teadis, mil moel vajutada rahva "vaimsetele nuppudele", et pöörata nende meelsust kohati negatiivseks. Inimesed, kes on teadlikud oma negatiivsusest ja ükskõiksusest ning püüavad neid mõjusid muuta, on võimelised muutuma stabiilsemaks ja tulema Jumalale lähemale. Neid ei ole enam nii lihtne manipuleerida massisugestsiooni ja väliste negatiivsete jõududega, mille reaalsust võib näha ka mõnede 20. sajandi massiliikumiste juures.
Kinnivõtmise ajal (Johannese 18) kukkusid sõdurid esmalt maha. Kristus näitas, et ta ei olnud nende kontrolli all. Sellele vaatamata laskis ta pärast seda vabatahtlikult kõigel endaga sündida.
Piitsutamine (Johannese 19: 1) tabab Jeesuse selga. Inimese "keskpaik", ka tema tundeelu ja jõud ületada emotsionaalset kannatust on omadused, mis võivad üles kerkida meditatiivse mõistmise ajal – see ei ole passiivne, meeleheitel kannatus. Sellest hoolimata räägivad kõik kristlikud müstikud Jeesuse valust, mida nad vabatahtlikult või sunniviisiliselt oma hinges kogesid. Kristus ei kibelenud selle valu eest põgenema, ehkki ta oleks kindlasti võinud seda teha – nagu india meistrid, kes praktiseerivad Pratjahara't, mis tähendab meelte tagasitõmbamist. Pigem võib siin tunnetada teadvuse avardumist ka teiste kannatuste suhtes.
Võib nimetada, et see polnud kogu tõde, kui Jeesuse piitsutamine muudeti teatud "initsiatsioonisammu", tänapäeva inimese arenguetapi sümboliks teel suuremale täiuslikkusele. Tundub, et Jeesus alustas seda sammu juba viimsel õhtusöömaajal pärast võidmist Betaanias (Matteuse 26: 26-29). Viimne õhtusöömaaeg on sobilikum sümboliseerimaks seda, mis Jeesus kannatavale inimkonnale annab. Leib esindab Jeesus Kristuse olemust (ja hinge), "Jumala Sõna". Vein esindab Kristuse jumalikku vaimu, mis annab sellele Jumala sõnale elu altruistlikuks tööks. Katoliku kirik rõhutas leiva ja veini muundumist Jeesuse ihuks ja vereks, samas kui protestantlikud kirikud rõhutasid Jeesuse mälestamist. Ühest küljest on mõlemal õigus. Teadlased on leidnud, et isegi katolikus kirikus elementaarse "püha vee" puhul on vee molekulide nurk muutunud. Kõige olulisem vaatenurk on siiski muutus õhtusöömaajast osavõtjas eneses, häälestudes sellele, mis Jeesus Kristuse muutunud ja muutvast "ihust ja verest" tegelikult kiirgab. Seega oleks hea seda kirikutes praktiseerida suure keskendumisega. Osad on proovinud isegi ainult vaimselt – ilma leiva ja veini nähtava abita – sellele häälestuda ja tundnud ka mõju, mida on aga tunduvalt raskem saavutada. Kui keegi soovib viia läbi õnnistatud einestamist, ilma väitmata, nagu see oleks kiriku "püha sakrament", võib seda kutsuda "Agape'ks" – armastussöömaajaks. Piitsutamist võib mõista võhiklike võimude karikatuurse vastusena sellele, mis tegelikult oli juba toimunud, ning see ei pea mediteerimisel keskset rolli mängima. Sama võib öelda ka järgneva okaskrooni päheasetamise kohta. Vanad kristlikud esoteerilised õpetused oma vahel ühekülgse rõhuasetusega kannatusele suhestuvad nende uute arusaamadega samamoodi nagu mõned Ristija Johannese õpetused suhestuvad Jeesuse ja tema jüngrite uuemate õpetustega. Igaüks on vaba otsustama, kumba teed pidi ta minna tahab.
Teoloogilistes diskussioonides esitati ka küsimus selle kohta, kas õhtusöömaaeg kujutas endast omas vormis juudi Pesachi õhtusöömaaega või kas Jeesus lunastas siinkohal ennast ette kuulutava tõelise "ohvrilambana" vana püha. Uut Jumala sidet inimestega (Uus Testament) läbi Jeesuse (Luukase 22:20) nähti seotuna lähtuvalt 2. Moosese Raamatust 24:8; Jeremija 31:31-33; Jesaja 53:12. Leivas nähti eelkõige Jeesuse isikut, veres täielikku tervendavat andumust. Teised kahtlesid algpärimuse algupärasuses (nn Jeesuse lisatud sõnad õhtusöömaajal) - mis ei ole eriti tõenäoline arvestades nende kuuluvust varaseimate kirjade juurde.
Saksa- ja ingliskeelsetele veebilehtedele on siin lisatud tsitaat Matteuse 26: 26-29.
Küsimus:
Kas tahaksin - kuivõrd seda veel kogenud ei ole - paluda Jumalalt võimet teistega südamlikuks koostööks* - ka siis kui see nõuab hingelisi muutuseid ?
Okaskrooni päheasetamine ja hüvastijätukõned
Kuna piitsutamine oli minimaalne karistus, mida harilikult kasutasid roomlased, ei ole tõlgendus kristluse-eelsete müsteeriumikultuste sümboolika abil nii silmnähtav. Seevastu okaskroon (Johannese 19: 2-3), hiljem neist müsteeriumitest pärinev sümbol, ei olnud tavalise Rooma seaduse osa. Seda võib muidugi vaadelda ka irooniana – okkad kulla asemel. Jääb siiski küsimus, kuidas sõdurid nii täpselt müsteeriume kasutasid, ehkki nad ei pruukinud seda tol hetkel teadlikult teha. Paljud Rooma sõdurid olid müsteeriumikultuste järgijad, aga isegi kui nad oleksid olnud teadlikud välisest sarnasusest, poleks nad ikkagi olnud võimelised taandama Kristuset sellele kogemusele, mida nemad tundsid.
Kui kuldne kroon oleks sümboliseerinud maist võimu – mitte tingimata negatiivses mõttes –, siis Kristuse jaoks sümboliseeris okaskroon teatud õpetajameisterlikkust, millel maises elus väärtus puudus. Okkad tungisid ta pähe. Siin pole tegemist üksnes valuga, vaid ka jõuga ületada vaimset ahastust, mida Kristus välja ei näidanud. Märke sellest võib näha vaid hetkel enne seda, kui ta lõplikult otsustas lasta "seda karikat" endast mitte mööduda. Piitsutamise ja okaskrooni päheasetamise puhul leiame vihje, et see on jalgade pesemisega alanud teeraja jätkumine. Ka tundeelu ja mõistmine tõusevad vastuseisule vaatamata pühitsetutena esile.
Varem nimetatud pideva tendentsiga end ületada, mida on näha jalgade pesemisel, piitsutamisel ja okaskrooni päheasetamisel, on seotud ka uued liikumised nagu rahuliikumine, ökoloogiline liikumine ja vaimsed liikumised, mis soovivad "maad tervendada".
Nii nagu piitsutamine, oli ka okaskrooni päheasetamine reaktsioon, kehv koopia sellest, mis oli juba toimunud. Seesama hetk, mis väljendas positiivsest vaatevinklist seda vaimset avanemist, võimaldas tal end vaimselt ületada. See sisaldub Jeesuse hüvastijätukõnedes* – nt Johannese 13: 31-17 ja kohtumistes Pilaatusega, nt Johannese 19: 5*. (*"Ennäe inimest", mida võib meditatsioonis kogeda kui Pilaatuse aimdust Jeesus Kristusest kui lunastatud inimese prototüübist). Mitte üksnes jalgade pesemine ja õhtusöömaaeg, vaid ka Jeesuse sõnad olid samaaegselt "teod".
Nende arusaamade valguses võib "kristlikest initsiatsioonidest või arenguetappidest" rääkides olla mõttekas pöörata rohkem tähelepanu neile positiivsetele elementaartõdedele.
**) Religioonide ajaloos tuli igal juhul ette naeruvääristatud isik või kuningas, kelle kui asendusisiku peale laeti rahva viha. Vanas Testamendis eksisteeris patuohvri sikk, kes pidi tasuma rahva patud (3.Ms 16:15). Mõlemal juhul mõjus see pigem sümboolse rituaalina. Seetõttu püüdis traditsionaalne teoloogia kujutada Jeesust kellegina, kes alles oli võimeline tooma kõigi eest tõelist mõjuvat ohvrit. Mõned kriitilised teoloogid pidasid nende vanade ohvrikultuste heakskiitude tagapõhjal küsitavaks ohvrimõtet kui sellist üleüldse. See võis olla kergemeelne - aga nagu eespool näidatud, peitub nendes sündmustes rohkem kui lihtsalt enda ohverdamise seisukoht. Tegemist on ka tema eesmärgiga.
Küsimus:
Kas tahaksin paluda Jumalalt - kuivõrd see mulle veel teadlik ei ole - arukat läbikäimist gruppidega*, kuhu hulka ma kuulun - ka siis kui mul tuleb kõvasti töötada oma vanade mõtteviiside kallal ?
Tagasi veebilehe sisukorda
Ristilöömine ja matmine
Tänapäeva vaated Jeesuse ristilöömisele ja surmale – nt Johannese 19: 12-37 – varieeruvad isegi rohkem kui vaated teistele põhisündmustele tema elus, kõigepealt tähtsuse tõttu, mida kirikud sellele omistavad, ja teiseks seetõttu, et tõlgendajad tahavad kõike liigitada omaenda ideoloogia kohaselt.
Ehkki gnostitsistlikud** uskumused varakristluse äärel tahtsid tegeleda Kristusega, ei suutnud nad oma antiikkreeka tausta tõttu uskuda, et nii suur valgustatu võiks sündida naisest ja siis surra. Seepärast arvasid nad, et ta tegi end nähtavaks "näilise ihu" abil nagu inglid või mõnede idamaiste vaimsete õpetajate vaimud, kui uskuda nende järgijaid. See näiline ihu ei olevat olnud surelik, vaid lõpuks lihtsalt lahustunud. Nende õpetustes hinnati füüsilist maailma ja mateeriat kui igavesti kurja ja seetõttu polnud miski nende mõtteist kaugemal kui oletus, nagu läbinuks Jeesus tavalised maised eluetapid või läbistanuks need etapid oma valgusega. **) Terminit "gnostitsistlik" kasutatakse siin erinevalt "apostellikust gnoosisest", nagu kinnitas koguni sektikriitik F. W. Haack. Sellistes õpetustes oli siiski palju ühiseid kokkupuutepunkte, nt tunnustas gnostiline "Tõe evangeelium", et Jeesus naelutati ristile.
Esimestel sajanditel elanud inimesed, kellel oli käepärast rohkem materjali või negatiivseid hoiakuid, levitasid ka legende, nt nagu oleks Jeesus olnud Rooma sõduri abieluväline poeg, mis oleks tolleaegseid moraalinorme arvestades olnud äärmiselt halb. On ka spekulatsioone, nagu poleks Jeesus tegelikult surnud ja hoopis tagasi elule tohterdatud. Mõned inimesed püüavad näiteks siiamaani siduda ühe Jeesuse-nimelise vana mehe hauda Kashmiris Piibli Jeesusega. Kaasaegses kirjanduses kerkib esile veel üks "siiani avastamata, Euroopas asuv Jeesuse hauakamber". Siinkohal sobib märkida, et "Jeesus" (või ka Yehoshua, Jeschua, Jesat) ei olnud ebatavaline nimi. Näiteks tulevad apokrüüfilistes raamatutes (kirjutistes, mis ei kuulu Piibli "kaanonisse") ette mõned teised Jeesused, nt Jeesus Siirak, Jeesus ben Pandira. (…)
Selliste teesidega on osaliselt seotud ka vastuolulised uurimistulemused Jeesuse surilina kohta Torinos. Kord öeldi, et riide küljes olev õietolm pärineb Jeesuse ajast ja kodukandist, siis jällegi, et "keskajast". Mõnede sõnul on kujutise võinud põhjustada üksnes äkiline kõrget energiat sisaldav kiirgus ning keha äkiline lahustumine. Teiste arvates viitavad verejäljed sellele, et Jeesus veel elas, kui ta ristilt maha võeti. Viimased uurimistulemused näitavad jälle, et riie on ehtne ning kujutis tekkis ebatavalisel viisil. See võib olla inimestele abiks (vt eelpool olevaid märkmeid jünger Toomase tee kohta peatükis "Imede küsimus") jõudmaks arusaamisele, mis Kristusega juhtus. Müstik Lorber peab võltsinguks (ainult) "Jeesuse särki Trieris", seda ilmse eesmärgiga innustada inimesi otsima usku seestpoolt, mitte sõltuma leidudest ja reliikviateooriatest.
Taolised uuringud võivad siiski olla ajendiks tegema omaenda meditatiivseid uurimisretki, lastes aimata, et leidub midagi, mis ei sobitu ühessegi teadaolevasse skeemi elust ja surmast. Vt ka Groenbold "Jesus in Indien – das Ende einer Legende" (Jeesus Indias – legendi lõpp). (…)
Nagu juba väitsime, on müstikute jutustused sageli abiks, kui tahame saada midagi teada eelnenud sündmuste loomu ja nende tähtsuse kohta inimkonna nüüdsele arengule. Mida enam kogemusi inimesel on, seda enam ta saab aru. Kristlike müstikute ja stigmade – Kristuse ristihaavade – kandjate vaatlused on sarnased, ehkki nad pole olnud üksteisega kontaktis. Sellistes jutustustes leidub ka sarnaseid lisadetaile Jeesuse kogemustest, mis Piiblis puuduvad, alates Assisi Franciscusest kuni Padre (Isa) Pio ja Konnersreuthi Thereseni välja. Kõik nad on ühel nõul, et Kristuse ristilöömine ja surm on sellesse maailma tõelise ja sügava jälje jätnud ning et ootamatu või ka teadlik ühendus selle sündmusega põhjustab neile kujuteldamatuid kannatusi, ent samas annab ka kujuteldamatu väe, mis ei kisu maha, vaid "tõstab kõik üles". Ristilöömise eksistentsiaalne iseloom, mis hõlmab kogu olemust, on selliste ebatavaliste inimeste eludes kindlasti lähemal kui nende eludes, kes lähenevad sellele vaid puhtintellektuaalselt. Elu ja surma küsimuse puhul on tegu rohkemaga kui lihtsalt üksikute olemistasanditega, mis võtavad protsessist vastastikku osa, kaasa arvatud põhimõtete ja saatuse loomise "põhjuslik" tase. Isegi inimesed, kellel on nõrgem müstiline side Jumalaga, kui tahes ebatäiuslikud nad ka poleks, võivad sündmusi kasutada meditatiivselt sillana reaalsusesse. Jeesus ütles temaga koos risti löödud kurjategijale, et too on varsti temaga "paradiisis", sel moel viidates, et tema teed on võimalik ka kiiresti mõista.
Inimeksistentsi sügavaimate, depressiooni, kannatuste ja mandumisega seotud protsesside teadlik läbimine võib osutuda tõeliselt olemasolevaks võimaluseks mis tahes ulatuses. Ehkki see võimalus pole piiritletud aastaaja või geograafilise asukohaga, kus iidsed sündmused aset leidsid, tundub, et ülestõusmispühad hõlbustavad võimalust midagi kogeda. Justkui oleks vanale, traditsioonidest ja aastaaegadest tingitud kõdunemise ja uuenemise rütmile oma jälje jätnud täiesti uus "oktaav".
Juba Laatsaruse juhtum näitab, et Jeesus ei tunnista enam vana lepingut, et füüsiline mateeria seab hingele ületamatuid takistusi. Sellest vaatepunktist ei ole igavesti kehtiv miski peale Jumala, ükskõik kui aeglane või lausa negatiivne see poleks, kõike on lõpuks võimalik muuta.
Mida sügavamalt või enam ebateadlik muudetav on, seda raskem on mõju avaldada.
Ristilöömise ning vahetult eelnevate sündmuste ajal on kannatuste ületamisjõu kõrval viidatud ka universaalsele teadvusele, nt sõnades ristil, mis kulmineeruvad lauses: "See on lõpetatud!" Universaalselt abistavat "ohverdavat armastust", mida võib seal tunnetada, ei väljendata piisavalt selle vana, peaaegu juriidilise vormeliga "inimkonna lunastus Jeesuse ohvri läbi". See on lähenemine, mis aitab intellektil selle tähtsusest aru saada. Algselt sobitasid kristlased selle tolleaegsete juutide ja teiste antiikrahvaste mõttemaailmaga, kus (loomade jne) ohverdamise abil sai võita Jumala soosingut. Vt ka altpoolt.
Samamoodi ei anna teised teoloogiad, mille raskuspunktiks on asjaolu, et Jeesus jäi oma põhimõtetele surmani kindlaks, piisavat selgitust kaasaskäivatele füüsilistele nähtustele nagu Kristuse ristihaavad ja vaegtoitumus. Vt nt Thurston "The physical phenomena of mysticism" (Müstitsismiga kaasnevad füüsilised nähtused) ja Höcht "Von Franziskus zu Pater Pio and Therese Neumann" (Franciscusest Pater Pio ja Therese Neumannini) ning järgnev peatükk.
Bioloog Rupert Sheldrake, kes on tuntud oma integreeritud lähenemise poolest, nt uute vaimsete liikumiste puhul, lõi teooria "morfogeneetilisest väljast". Kui ühe saare ahvid omandasid uue oskuse, olid teiste kaugete saarte sama liiki ahvid peagi võimelised sama oskust omandama, ilma et neil oleks olnud omavahelist füüsilist kontakti. Peale juhuslikkuse pidi seal olema mingi jõuvälja mõju, mis ühendas sama liiki loomi omavahel. Kord küsiti Rupert Sheldrake'ilt, kas ta suudaks ette kujutada, et näiteks Jeesuse areng ristilöömise ja ülestõusmiseni võiks kiirata sarnast jõuvälja kogu inimkonna üle, mõtles ta selle üle ja vastas hämmastusega: "Jah, oletatavasti siiski mitte morfogeneetilist välja, vaid vaimset jõuvälja".
Isegi see ei ole "tõendus Jumala olemasolust", kuid mõned uued teaduslikud voolud pakuvad juba paremaid võimalikke lähenemisi sellele raskesti mõistetavale kontekstile kui teoloogiad, mis kas vaatlevad vanu õpetusi dogmaatiliselt või seletavad raskestimõistetavat olematuks.
Ristilöömisel on teatud sarnasusi – ehkki ta pole identne – vanade initsiatsiooniriitustega. Risti või puud, millele inimene riputati, leiab ka põhja poolt, nt müütides Odinist, kes rippus üheksa päeva puu küljes ning sai selle aja jooksul kõrgemate kogemuste võrra rikkamaks. Haua motiiv initsiatsioonipaigana oli megaliidiajastul, samuti keldi ajastul laialt levinud ning eriti märgatav Egiptuse püramiidikultuuris. Püramiide, sõltumata sellest, kas nad ka tegelikult olid matmispaigad – mida pole tõestatud, sest pelgalt raidkirjad annavad vähe teavet –, kasutati igal juhul kultuslikult, nagu ka keldi hauakünkaid. Kuna selle eitamiseks oleks tarvis eirata paljusid fakte, ei käsitle me seda praegu lähemalt. R. Steiner märgib ära, et mõlemad vaimsed teed, risti- (või puu-) ja hauamotiiv sulavad Kristuse puhul taas üheks.
Ristilöömise või "hinge kesköö", "müstilise surma", mahajäetuse (kõige poolt, mille külge klammerduda – seda on kõik tuntud kristlikud müstikud ühel või teisel viisil läbi elanud) sisemisel taaskogemisel on teatud sarnasus jooga tippkogemuse, Nirvikalpa Samadhi või nirvaana tühjusekogemusega. Kristlik müstitsism pakkus siiski kogemust, et selles tühjuses või selle taga eksisteerib "midagi", st Kristus või Jumal. Aurobindo näitas, et ka india viisil on võimalik minna
nirvaanast kaugemale. Kristlikul teel võib seda kõige taga olevat Jumala rikkust leida aga juba esimesest usuteel olemise hetkest alates, sest maise tsükli läbinud Kristuse olemus kujutab endast silda.
Kui keegi nagu Aurobindo on vastamisi jõududega, millel tundub olevat side Kristuse arenguga, aga taust selleks puudub, jätab see mulje köielkõnnist kuristiku kohal. See ei ole küll päris võimatu. Tuletagem meelde hindu poisi Sadhu Sundar Singh'i juhtumit, kes ei teadnud midagi kristlusest, kuid kes koges pärast intensiivset sisemist jumalaotsingut äkitselt elavat Kristust, nagu seda hiljem ka raamatutes on kirjeldatud. Ka hindu tantristlike praktikate jooksul on inimesed, kes eeldasid, et näevad india jumalusi, näinud äkitselt nägemust Kristusest. "Vaim liigub, kuhu ta tahab".
Kristluse kui religioosse kogukonnaga seotud teoloogia jaoks raskesti kasutatav, kuid teiste kultuuriliste piirkondade jaoks vahest sedavõrd huvitavam on R. Steineri ettepanek näha Kristust päikese-sarnase olendina, kes eelkristlikul ajal mõnedele kõrgematele mõttetarkadele hästi tuntud oli. Vt käesoleva kirjutise peatükki "Alguses oli sõna…" ning lisalehte "Vana Testament ja eelkristlikud religioonid".
Teiste allikate järgi olevat Kristuse maa peale tuleku ühes peatuspunktis ilmnenud võimalus kogeda "Jehoovat/Jahvet"/YHWH. See kogemus hiljem arvatavasti ähmastus, nagu sageli juhtub, mis ei tähenda, et iga vanatestamentlikku sündmust saaks hinnata meie kaasaja ühiskonna vaatevinklist. Jumal teab paremini kui meie, mida Ta teeb ja mispärast.
Hiljem, kaks tuhat aastat tagasi näeme maa peal inimeseks saanud Kristust, kes on nagu mõõdupuu pöördelisel hetkel maailma arengus, kes võttis arengu ja inimkonna enda peale, võttis nad oma elus omaks. Vanad kultused mandusid osaliselt, just nagu ka kristlus muutus hiljem pealiskaudseks, ehkki uurimine selles suunas oleks siiski huvitav. Kristus näitaks end kellenagi, kes ei sobitu erilisele religioossele kogukonnale võimu garanteerija rolli, kuhu teda vahel pannakse. Ta on olend, kes kehastab uuendatud inimkonda, "uut Aadamat" Kolgatalt.
Ristilöömise kontekstis räägib teoloogia pattude andeksandmisest (vrd Johannese 1: 29). Võib reaalselt kogeda, et selleks "lunastuseks" kui "algusjärgus olevaks" võimaluseks on tarvis teadlikku otsust ja Kristuse järgimist ("Kristuse matkimist"), et see inimese elus tõeliselt väljenduks. See toimib reaalselt. Kui inimesel on hoiak, et Jumal juhib teda Kristuse kaudu läbi elu, võib ta reaalselt kogeda, et elu muutub orgaaniliseks tervikuks. Kui tal on seevastu hoiak, et teda juhivad mehhaaniliselt toimivad saatuse või karma-tasakaalu seadused, läheb elu kindlasti nende põhimõtete kohaselt. Kristus kõneleb ka "viimsegi veeringu" tagasimaksmisest, ent ta ei ütle, et see peab käima nii nagu vanasti, "silm silma ja hammas hamba vastu". Esiplaanil on inimese uus ülesanne – mis iganes on tema ja teda ümbritseva suhtes viljakas, võetakse tema oskuste hulgast ja viiakse ellu. Minevikuga toimetulemine ei ole enam eesmärk omaette ega arengu motiiviks. Tänapäeval võib näha "ülevalt tuleva" abi ja inimeste erinevate võimaluste ühistööd.
Siinkohal võib R. Steineri uurimine jätta mulje, nagu tegeleks Kristus üksnes inimkonna saatusega ja et iga üksikisik peaks ise oma saatust kujundama. Paljud kristlased on aga kogenud, et Kristus aitab inimestel ka individuaalselt nende saatust kujundada. Ta võib juhtida selle muutumisele, selmet viia kõige sisemise sajaprotsendilisele väljaelamisele – võttes arvesse ka ülejäänud inimkonda. Andestuse jõud inimeste vahel on samuti reaalne kogemus, mis on üks kristlusele eriomastest tunnustest. Näiteks murrab see katki vägivallale vägivallaga vastamise lõputu nõiaringi. See ei ole üksnes õpetus maistest konfliktidest vabanemisest või nendega mittesamastumisest – selles suhtes võib leida sarnasusi Buddha õpetustega. Sügavam mõtisklemine selle üle annab selguse, et tegemist on reaalse väega, mis aitab konfliktidel laheneda seestpoolt, ilma et peaks tagasi tõmbuma, ehkki nüüd oleks see võimalik; samas on see jõud jääda "maailma" selle sõna kõige laiemas mõistes, jääda kui "töötegija viinamäel".
Isegi sellel pretensioonikal tasemel ei kao üksikisik ilmselt ära kui tilgake ookeani. Ei piisa kirjeldamisest, et inimene jätab seljataha iseenda äkitselt tuhandeteks osadeks lendunud
isiku, kaasa arvatud psüühilised ja mentaalsed osad. See meenutab teosoofilises valdkonnas kirjeldatavat "ristilöömist" ning Castaneda poolt terminit "ristilöömine" kasutamata kirjeldatud šamanistlikus valdkonnas esinevat nähtust, mis on samuti reaalsed kogemused.
Rakuke tervikust, mis vastutab kõige eest, millega ta ühenduses on – see kirjeldus annab veel paremini edasi pilti inimesest, kes "on võtnud oma risti enda peale" ning kelle eelnevad püüdlused kaasatakse nüüd elu eksistentsiaalse tuuma mõistmisse .
Vaatamata kõigile püüdlustele ristilöömise sündmust ja sümbolismi praegusel ajal vaimulikel eesmärkidel kasutada, ei tohiks me mööda vaadata faktist, et siin on tegemist mitmete aspektidega:
- Jeesus pidi läbima kõik inimeksistentsi etapid sünnist surmani, muutes kõike uue hoiakuga neisse;
- ristilöömist, mida – risti muudest, vanadest tähendustest hoolimata – võib lihtsalt mõista ka kui endist ilmalikku karistusviisi, mis sel konkreetsel juhul sai teoks ka Jeesuse vastaste ühemõtteliselt petturlike, ebaseaduslike ja materialistlike teguviiside ajel. See toimus, nagu ta toimus, ning poleks saanud teistmoodi minna ja nii ei saa tõestada mingit ristifetišismi. See oli selle aja jäikade, ebateadlikult tegutsevate negatiivseks osutunud võimude viimane, lõkkelelöönud reaktsioon, mis oli omakorda karikatuur Jeesuse tõeliselt muutvast teadvusest. Sündmuste kasulik mõju ei sõltunud neist vägivaldsetest tegudest Jeesuse vastu ning on seotud ka ülestõusmisega. See on Jumala töö.
- Rist kui sümbol sisaldab endas endist konteksti, isegi kui hiljem sai sellest üldiselt ohverdava armastuse sümbol, millises tähenduses seda ka tänapäeval mõistlikult kasutada saab, vastandina ükskõiksusele, vihkamisele jne.
- Neutraalsema pildi Jeesuse sisemistest protsessidest peale ajastust tingitud konteksti annavad tema viimased sõnad ristil: "Sinu kätte ma annan oma vaimu", samuti tema haud, mis erinevalt vanematest esoteerilistest kirjeldustest ei sümboliseeri täiesti eraldiseisvat "sammu", vaid on seotud ristilöömisega. Jeesuse surma tähendus ei ole surmas eneses, vaid inimeses olevate "surmaprogrammide" võitmine.
Käesolev kirjutis käsitleb Jeesuse elu viimaseid sündmusi nii põhjalikult, kuna neid pole veel nii üksikasjalikult vaadeldud kui neile eelnevaid, kergemini mõistetavaid sündmusi. Seetõttu on nende ümber kerkinud segadusseajavaid teooriaid, mille lahtiharutamine nõuab veelgi suuremaid pingutusi, et ka siin vahetuma kogemuseni jõuda. Ristisurma ei tohiks aga ka pidada Jeesuse elu kõige olulisemaks sündmuseks, nagu teatud teoloogilised suunad seda teinud on.
Nagu ka esimesed Jeesuse jüngrid pärast ristilöömist ja ülestõusmist tundis traditsionaalne teoloogia ära, et mitmetes Vana Testamendi tekstides on võimalik lugeda vihjetena kuni üksikasjadeni kirjeldatuna hilisemaid Jeesuse kannatusi (passioon) ja nende lunastavat pööret (Luuka 24:27; psalm 22; psalm 40:7jj; psalm 69:22; Jesaja 52:13-14 ja 53; Sakarja 12:10 ja 13:1; Trk 2:10-20; jt). Ka Jeesuse õpiaastate eelpärimustes leiti hilisema ristilöömise ja ülestõusmise kohta mitmeid tunnistusi, mis on osaliselt raskesti äratuntavad ning mida nimelt just sellepärast ei tohi hilisemaks lisaks tembeldada ning seega lihtsalt kustutada. Muuseas aimas juba eelkristlik filosoof Platon, et tema selle maailma täieliku õigluse ideaalpilt lõpetab ristilöömisega (Politeia II). Silmatorkav oli, et see sündmus pidi ka roomlastele jätma erakordselt tugeva mulje (nt Markuse 15:38). Hoolimata selle ohvrikäigu tuntavalt suurest tähendusest piibellikus kontekstis ei oska mõned kriitilised teoloogid sellega midagi suurt peale hakata. Juba kristluse algaegadel läksid erinevad grupid sammudega kaasa, mida kogesid nende gruppide liikmed või mida nad suutsid isiklikult mõista - see viis erinevate eesmärkideni.
Küsimus:
Kas tahaksin Jumalat paluda*, aidata mul otsida vanuse, haiguse ja surma vanadest vaimsetest programmidest ülesaamist ?
Tagasi veebilehe sisukorda
Küsimus tühjast hauast, minek "alla põrguhauda" ja "tõusmine paradiisi"
Nüüd võiksime tegeleda edasiste ristilöömisega seotud küsimustega. Kõigepealt küsimus tühjast hauast (Johannese 19: 38 - Johannese 20: 10). Mainisime juba, et tegemist polnud lihtsalt elusa inimese ravimisega ürtide abil. Nikodeemus kasutas ka aineid, mida ilmselgelt tarvitati surnute palsameerimiseks. Lihtlabase laibaröövi ja mujal toimunud matuse võib välistada ka mitte puhtmaterialistlikust vaatepunktist lähtudes, mis ilmneb, kui vaadelda järgmises peatükis kirjeldatavaid avastusi "ülestõusmise" kohta. Täiendavaid üksikasju võib järeldada, tegeldes harvemini esinevate probleemiasetustega.
Võib näiteks vaadelda üldist küsimust, mis juhtub inimesega surmahetkel ja pärast surma ning kas selles on erinevusi. Seda küsimust on sageli käsitletud religioossete ilmutuste ja pärimuste ning ka filosoofiliste spekulatsioonide baasil, edasi näiteks parapsühholoogiliste uuringute, humanistliku ja transpersonaalse psühholoogia, samuti nagu ka kliiniliste ja individuaalsete kogemuste abil (nt Elisabeth Kübler-Ross).
Praktiliselt kõik religioonid väidavad lõpuks, et inimene "ei ela edasi üksnes oma järglastes ja kultuuriliste järelmõjude kaudu", vaid jätkab eksisteerimist teadliku indiviidina. Isegi (nn) "primiivsete rahvaste" esivanematekultus ei ole suunatud üksnes sellele, et esivanemad "elavad järglastes edasi", vaid nad on veendunud selles, et nende esivanemad eksisteerivad käesoleval ajal reaalselt vaimsel viisil edasi, ning võivad isegi olla reaalselt kohal järglaste kultuses või ka nende tavaelus. Isegi seal, kus arvati, et inimesed võisid eksisteerida või inkarneeruda teistes eluvormides nagu loomad või isegi kivid vm, tunnustati printsiipi elu jätkumisest vaimse olendina. Ka uuemad "kõrgreligioonid" rõhutavad eksistentsi jätkumist. Nad näevad seda veel selgemini kõrgematel eksistentsitasemetel kui füüsilisel. Osalt räägitakse võimalikust kontaktist nende eksistentsitasemete vahel, kuid ka nende problemaatikast. Teadlikuks tõusmiseks kõrgematesse sfääridesse arendati välja suurejoonelised tseremooniad, vt nt "Tiibeti surnute raamat", millega tegeles nt ka C. G. Jung. Reinkarnatsiooni jms küsimusi puudutava kohta leidub väga erinevaid kogemusi ja ideesid.
Tänapäeval on teolooge, kes ei usu elu pärast surma või Jeesuse kaudu kogetavat "igavest elu"*. Nad on kohandanud oma mõtted ammugi ajast ja arust 19. sajandi loodusteadusega. Praktiliste vaimulike kogemusteni viib inimeste sagedane küsimus: "Mis peitub selle (maailma fassaadi) taga?"
*Kristluses ei ole „õigete" (nt Matteuse 25:46), Jeesuse järgijate (nt Luuka 18:29-30) ja/või Jeesusesse uskujate (nt Johannese 3) „igavene elu" huvitav ainult pärast surma. Niikaua kuni – koos Kristusega – meie sees hakkab miski sarnanema „taevaga", muutub ka elu „tulevases maailmas", mida nimetatakse ka mõnedes Piibli kirjakohtades.
Meditsiini vallas on teada juhtumeid narkoosi all või varjusurmas olevatest inimestest, kes on tagasi tulnud ja rääkinud oma kogemustest teistes teadvuse valdkondades. Kuid mitte ainult – leidub ka teaduslikke uuringuid nt kaalu vähenemisest surmahetkel umbes 21 grammi võrra. Antroposoofias ja teosoofias räägitakse erinevusest "mina" või "vaimse keha" ning "astraal- ehk emotsionaalse keha" ja "eeterliku või eluenergia-keha" ning füüsilise keha "fantoomjäseme" vahel. Sellele järgneb edasine tagasitõmbumine emotsionaalsele ja peale seda vaimsele tasandile, st "mina"-tasandile ja põhjuslikku maailma – see ei ole veel "taevas" – alati kõrgema mina kontrolli all.
Võin esitada ka järgmise küsimuse, kuidas surev inimene tegeleb oma olemuse erinevatesse "kihtidesse" salvestunud oskuste, kogemuste ja ainetega ning kuidas tegeldakse erinevustega. Leidub ka selleteemalist kirjandust, nt Isa Roesermüller (Saksamaa), kus rõhutatakse, et "kaasatud" on olemuse kõigi elementide "põhialused" ning et selle protsessi tõttu on matmine parem kui tuhastamine. Teateid on ka ühest äkilisest, ootamatust ainese haihtumisest hauas. Samuti on mitmeid sajandeid kuni tänapäevani välja leidunud kiriku poolt kontrollitud teateid "laipadest, mis ei kõdune", tänapäeval nt Bernadette Soubirius Lourdes'is. Samuti on palju teateid "tühjadest haudadest". Sellistel puhkudel väideti sageli, et nood inimesed olid elanud "Jumalale väga lähedal".
Ilmselt ei mõelnud algul keegi seosele Jeesuse tühja hauaga. Tundub, et see mõte ilmus hämmastaval kombel alles hilisemates esoteerilistes ajakirjades. Võib üles lugeda terve rea teisi kummalisi sündmusi, mida on keeruline kontrollida, samas ei saa neid ka laias laastus pettuseks pidada. Ometigi teame, et füüsiline mateeria peidab siiani märkimisväärseid saladusi. Uuringud keemia ja füüsika vallas kõigutavad veelgi enam pilti oletatavasti suhteliselt konstantsetest aatomitest kehas – saagu see siinkohal nimetatud vaid möödaminnes, see vajaks lausa omaette peatükki.
Märkimisväärsed on ka varakristluse apokrüüfilised kirjutised (kirikud ei pea neid "ketserlikeks", samas ei peeta neid ka sajaprotsendiliselt korrektseteks ja seetõttu pole nad kaasatud Piibli kaanonisse). Üks osa nn Nikodeemuse evangeeliumist kirjeldab "Jeesuse minekut alla põrgusse" pärast surma ja tema mõju sealsetele olenditele, kes läbivad – arvatavasti emotsionaalset – puhastust. Kirjeldatakse ka Jeesuse kohtumist Vana Testamendi inimestega mingit liiki "paradiisis", mille all mõeldakse siin mingit sorti vaimset/ vaimulikku ala üleval. Ühelt poolt tundusid sellised ideed ettekujutused, ent nad võivad samahästi olla ehtsad nägemused, mis võivad olla osaliselt otsesed, osaliselt sümboolsed.
Haud kui üks etapp Kristuse teel näitab esmalt Jeesuse ihu – mis oli elu jooksul juba "vaimulikustunud" – viimast muundumist ning sellega paralleelselt toimunud sündmusi tema ihulikust teadvusest vabastatud vaimse olemusega. Siin puudutatakse tervikliku (integreeritud) "uue Aadama" tekkimist. Sümboolne on ka, et vastava suulise pärimuse kohaselt olevat "Aadam ja Eeva" maetud "Kolgata" ("Pealuu paiga") piirkonda.
Samuti pole lõpuni käsitletud selle jutustuse tähtsust, et Maarja Magdaleena oli esimene, kes avastas tühja haua ja tundis ära Kristuse, kes oli ilmselt mingis vahestaadiumis* – "ära puuduta mind". Vaimses kontekstis tundub Maarjal siin olevat sümboolselt Eeva roll. – *"Ära puuduta mind, ma ei ole veel üles Isa juurde läinud". See on erinev hilisemast ilmumisest "ülestõusnuna", kus ta nt selgelt lubab Toomasel end puudutada. Surnud ihu tundus uuel viisil vaimu poolt elule äratatud. Suuline pärimus ei anna usutavust spekulatsioonidele, nagu oleks Jeesus olnud "ainult vigastatud ja seejärel terveks ravitud". Tema välimus oli täielikult muutunud ja Maarja Magdaleena reaktsioonid ei viita sellele, nagu oleks neid muutusi põhjustanud haavad või kärnad. Ka Nikodeemuse kasutatud ürdisegud olid mõeldud surnute palsameerimiseks. Mis siin sündis, ei sobitu klassikalises mõttes surma ja elu skeemi, samuti mitte varem tuntud piirikogemustega elu ja surma vahel. Sel on ka teatud tähtsus tulevikuks, vt peatükki "Ilmutusraamat".
Tagasi veebilehe sisukorda
Ülestõusmine
Tühi haud ja Kristuse ülestõusmine kujutavad endast paljude inimeste teadvusele tohutut väljakutset. Nende kogemustaust – inimesed surevad –, mõistetav tendents seletamatuid asju alla suruda, samuti vananenud – ent siiani koolis õpetatav – ühekülgne materialistlik vaade elule on mõned valdavatest põhjustest (nt Johannese 20: 11 – Johannese 21).
Ajaloolis-kriitiliste tõlgendajate seas on ometigi neid, kelle sõnul on teated ülestõusmisest kõige paremini kinnitatud varakristlikud jutustused, isegi paremini tõestatud kui kõik muud jutustused Jeesuse elust. Siin peavad nad silmas teateid, mis puudutavad Jeesuse ilmumist erinevates paikades uuel kujul, mida alati otsekohe ära ei tuntud, kuid mis oma mitme uue omadusega oli füüsiliste silmadega tajutav.
Järgnevalt tuleks vaadata Jeesuse kirjeldust Piiblis, eeldades tõelist muutumisprotsessi Jeesuse – elu jooksul vaimulikustunud – ihus ja/või tema surmajärgses "ihus" (nn "vaimud" on tavaliselt nähtamatud). Inimelu erinevatel arenguetappidel jagunenud teadvuseseisund võib kaotada oma eraldatuse: "eraldatus" on sõna "patt" literaalne tähendus. Seesama eraldatus oli ka inimese
eraldatus Jumalast, oma päritolust. Nii võis "alam osa" st ihu uuesti saada ühendatud Kristuse olemuse teiste osadega. Vt eelmist peatükki "tühjast hauast".
"'Ma püstitan selle templi kolme päevaga uuesti'. Aga tema mõtles templi all oma ihu". Pärast seda, kui Jeesuse olemus tõusis teistesse teadvusmaailmadesse või oma sisemusse – selles suhtes teistega sarnaselt – (vt viimast peatükki), võis järgneda olemuse tasemete, kaasa arvatud füüsilise ihu uus loomine, ilma "ebateadlike" aladeta, kuna enam ei olnud eraldavaid omadusi ja kõik Jeesuses kuuletus sisemisele.
Ka antroposoofilistes ringkondades (R.Steiner) vaadeldakse Kristuse keha ülestõusmist kui "uut Aadamat" - 1 Korintlastele 15:45-47 - kui uuestisündi, mis on sellest ajast peale isikliku arenguna võimalik ka kõikidele inimestele (- nn füüsiline "fantoomkeha", rajatud vaimsusele, kuid mõjudes võimalikult kuni füüsilisusesse. Siin on olemas side müstikute seesmise Kristuse kogemisega, kes seob enda inimese arenguga.) Ka teosoofilistes ringkondades (A.Bailey, nimetame nt "Revelation" (Ilmutus) või "5th initiation" (Viies initsiatsioon) vaadeldakse Jeesuse ülestõusmist kui reaalset taasloomist. Ehkki teosoofiline vaatepunkt võib mõnedes detailides olla ebatäpne, võiksid kristlikud teoloogid ikkagi endalt küsida, miks nemad selliseid ideesid või pigem lähenemisviise välja ei arendanud? Mõnede teoloogide kõhklused ülestõusmist tõsiselt võtta ei vasta isegi üldhariduse nõuetele.
Tuleb märkida, et "ülestõusnud ihu" kui reaalselt olemuse juurde kuuluvat, ei saa täiesti võrdsustada esoteerilise kirjanduse "näilise kehaga" (Mayavirupa), mida mõned meistrid pidavat looma justkui mingit riietust, et end nähtavaks muuta. Siin on siiski näha ka vaimu ülemust mateeria suhtes.
Kaasaegsed, sageli segaselt sõnastatud õpetused "valguskehadest" ilmutavad samuti sarnasust. Siin on mõeldud seda, mis juhtub, kui olemuse kõrgem tase peegeldub füüsilisel tasemel, olles on sillaks füüsilist teadvust ületavatesse reaalsustesse astumiseks ilma füüsilisest kehast lahkumata. Heebrea keeles nimetatakse seda sõnaga "Merkabah". Taolise nähtuse algtõed on kirjas Prof. J. J. Hurtak'i raamatutes "The Keys of Enoch" (Eenoki võtmed) ja "The synoptic gospels" (Sünoptilised evangeeliumid), Academy for Future Science, P.O.Box FE, Los Gatos, CA 95030, USA. Tänapäeval on loodud organisatoorselt mitte eriti konkreetne liikumine, mis "valguse töö" abil soovib aidata maad sellel keerulisel ajal. Kiusatus on siiski mõelda, et uued harjutustehnikad tooksid esile kauaigatsetud tulemuse – nn "ülestõusmise". Tegelikkuses ei toimi miski ilma tervikliku arenguta, kaasa arvatud iseloomu küpsemine. Vt ka järgmist peatükki.
Kõikides religioonides ühes või teises vormis esinevad ideed reinkarnatsioonist, st hinge taaskehastumisest uues ihus, oleks sügavam, ebatäiuslikum "oktaav" uues ülestõusmisprotsessis ja poleks sellega identne. Õpetused hinge pre-eksistentsist enne viljastumist ja ka õpetused taaskehastumisest olid ka varakristluse ajal laialt – ja Ruffinuse sõnutsi ka üldiselt – levinud. On siiski huvitav märkida, et hiljem ei pandud sellele ideele erilist rõhku. See ei sõltunud üksnes asjaolust, et inimestelt oodati keskendumist maisele elule, nagu kirjutab R. Steiner, samuti mitte võimujanuliste paavstide võimalikust eesmärgist muuta inimesed sõltuvamaks, piirates neid vaid ühe eluga, nagu teised vaimulikud autorid oletavad. Selle allakriipsutamiseks võib leida veelgi valgustavaid ilminguid. Kõige olulisem on, et ülestõusmismotiiv juurduks inimestes (vt nt ka 1 Korintlastele 15: 53, Filiplastele 3: 21). Isegi kui see tundub tulevikumuusikana, omandaks reinkarnatsioon Kristuse poolt lõplikult üle võetud protsessi iseloomu. Ülestõusnud Kristus ei pidanud inimestele taas ilmumiseks uuesti sündima. Paljud – ehkki mitte kõik – kristlikud rühmitused kritiseerivad reinkarnatsiooni ideid. Võib tunnistada, et ideed jäikadest "psühho-mehhaanilistest" saatuse, surma ja reinkarnatsiooniseadustest, vähemalt omaette eesmärkidena nähtuina, ei vasta elamisviisile, mida demonstreeris Jeesus. See ei tähenda ometigi, et reinkarnatsioon poleks võinud kunagi eksisteerida või et see ei võiks tänapäeval eksisteerida. Paljusid eelnevaid ja kaasaegseid nn "reinkarnatsioonikogemusi" ei saa olematuks seletada – isegi kui ka kõik neist kogemustest ei baseeru tingimata tegelikul reinkarnatsioonil, vaid sageli teatud teistel teguritel. Eriti kristlikus valdkonnas tunduvad need kogemused olema erijuhtumid, nt Ristija Johannese lugu. Eelija funktsiooni ülevõtmise asemel – nagu enamjaolt tõlgendatakse – ütles Jeesus lihtsalt: "Tema on see". Siin oleks siiski tegemist olevuse tagasisaatmisega eriülesandeks, et aidata inimesi, ja mitte
vangi kohustuslik ringkäik (hindude) uuestisündide rattas. Veel enam, kristliku müstitsismi vallas, kus samuti reinkarnatsiooni aktsepteeritakse kui tõsiasja (näiteks Lorber), rõhutatakse sageli uute õppimisviiside suuremat tähtsust pärast surma teistes dimensioonides. Tänapäeval võivad inimesed ühe elu jooksul tohutult õppida. Normaalseks puhastumiseks ja arenguks mõeldud reinkarnatsioonil, millega võivad vastavalt keskkonnale kaasneda uued ülesanded, ei pruugi olla vana, automaatne iseloom. Need vanad ideed võivad olla üheks põhjuseks, miks reinkarnatsiooniõpetusi kahtlustavalt mittekristlikuks peetakse. Peale selle ei arvestanud teiste religioonide ideed reinkarnatsioonist Jumala ja Kristuse rolliga. Inimese ihulik-hingelik-vaimne iseloom on ju kõikjal samasugune ja seepärast võivad kõik võrdlemise läbi midagi õppida – ilma egalitaarsuseta.
Saatuse ja reinkarnatsiooni mehhaaniliste kontseptsioonide mõjust kirjutasime juba peatükis "Ristilöömine".
Tänapäeval leiame sageli, et tugevad isiksused erinevad üsnagi oma bioloogilistest vanematest, isegi noorte täiskasvanutena. Vahel tundub, justkui oleks nende kuju tugevamini mõjutanud mõni muu või varasem kultuur kui muidu olema peaks. Seda võib seostada psühholoogilisintellektuaalse isiku suurema tähtsusega võrreldes esivanemate ja pärimisega seotuga. R. Steiner mõtleb selle nähtuse seosele Kristuse tegudega maa peal.
Sellele nähtusele vaatamata ei ole põhjust omistada Jeesusele üksnes ühekülgset hingelis-vaimse osa rõhutamist. Kristuse tegudes on pikas perspektiivis pigem impulss puhastada kõik osad , kaasa arvatud keha, ja tuua need valdkonnad uuesti kooskõlla. (Vaim,) hing ja ihu peavad kokku sobima (mida pole tänapäeval kindlasti kõikjal saavutatud). Eelkõige ei tohi teed ülestõusmisele mõista või seda käia ainuüksi nn "kehatu" vaimse töö läbi vaid hoopis kehaline muutub vaimseks ja vaimne kehaliseks – see algab alles pärast kõiki ühekülgseid intellektuaalseid suvasid. Vrd nt Luuka 24:36-43.
Ideoloogia, mille püüdlus on vähendada rahvuste mitmekesisust jne ühtlaseks inimkonnaks, on sellele impulsile niisama võõras kui ideoloogia ühest ülemast rassist, mis diskrimineerib kõiki teisi. On erinevad osad ja on tervik – mis võib tunduda iseenesestmõistetav –, ent tänapäeval pole miski iseenesestmõistetav, kõik tuleb teadlikult välja töötada.
Kristuse moto on: "Vaata! Ma teen kõik uueks". Isegi kui ta kõnetab lõppkokkuvõttes individuaalsuse tuuma, kus inimene pole "ei juut ega kreeklane…", vaid inimene, isegi siis ei ole mõeldud mingit ühtset inimlikku üliteadlikkust, vaid mõtet, et Jumal mõtleb ja teostab mõtteid inimindiviidi kaudu. Individuaalsuse positsioonilt võime siis hakata looma uusi kogukondi, mis ei ole vanad pere- ja ametialased sidemed jne. Uute, vaimus loodud suhete seas võib siiski olla ka "vanu", mis on vanadest ebateadlikest sundustest muudetud vabadeks otsusteks.
Seoses kommentaaridega jõuväljade mõju kohta tervele inimkonnale, näiteks peatükis ristilöömisest, peaksime arvesse võtma, et pärast seda, kui Kristus on juba kõik need etapid läbinud, on nad täielikult ja samaaegselt "seal". Isegi kui Kristuse tee etapid ja nende järjestus jääb alles, on "ristilöömise kogemus" midagi erinevat, sest ülestõusmise impulss kumab juba läbi. Ei ole iseenesestmõistetav, et ka kõige tähendusrikkama järgimise puhul peab toimuma füüsiline surm, enne kui "ülestõusmise vägi" saab toimida. Müstilised kogemused toetavad seda. Ülestõusmise väge võib kogeda kui kõige – ka lihtsaimate etappide – taga olevat külgetõmbejõudu. Millelegi muule toetudes väitis R. Steiner, et ülestõusmispühade sündmused toimivad tänapäeval tervikuna. Lisandusid veel teisedki arvamused nagu "vere eteriseerumine".
Ka "Kristuse järgijate" poolt sajandite vältel Kristusega koos arendatu on tänapäeval oluline.
Selles kontekstis on huvitav, et leidub uusi ideesid, mis – just nagu ka Kristus – ei jaga enam üldist oletust ihu loomulikust, kohustuslikust surelikkusest:
India filosoof ja joogi Aurobindo töötas pärast nirvaana-kogemuse läbimist samalaadses suunas ning püüdis "tuua supramentaalsed st ülivaimsed jõud alla maapealsesse ellu". Tema vaimulik partner "Ema" Mira
Alfassa võis sel viisil läbida füüsilise keha, st mälu sisaldavate, vanade, surmaprogrammidega seotud rakkude tundmatuid kihte. Ta koges seda kui "tööd inimkonna kehaga".
Teisel viisil rääkis Rudolf Steiner äsjamoodustunud kõrgematest olemuse elementidest või "kehadest" mõistuse kohal asuvatel aladel, mis võimaldavad hiljem tahtlikult üksikasjadeni nähtavaks teha varasemad emotsionaalsed, eeterlikud elujõud ja üksteise järel olemuse füüsilised osad. Ta nimetab neid uusi osi: "vaimne mina, eluvaim, vaiminimene". Võib tekkida mulje, et see ettekuulutus täitub alles pika aja pärast. Võrdlus nüüdse arenguga näitab siiski, et see võib osalt juba tänapäeval asjakohaseks osutuda. Roosikristlaste moto oli: "Sündinud Jumalas, surnud Kristuses, ülestõusnud (lad. reviviscimus) Pühas Vaimus.
Esoteerilises budismis anti neist kõrgematest "kehadest" Buddhale vähemalt mõista kui ühest võimalusest: "Dharmakaya, Sambhogyakaya, Nirmanakaya". Loomulikult ei ole nende erinevate suundade eesmärgid, vahendid ega tulemused kuigi sarnased, kuid on selge, et erinevad inimesed tegelevad samade tegevusvaldkondadega üksteisest sõltumatult, nii et neile saab omistada suuremat tõelisust.
Siia lisame veel ühe kogemuse meie sajandist: Carl Welkisch, "Im Geistfeuer Gottes" (Jumala Vaimu tules). Füüsiliselt ebatavaliselt tundliku müstikuna tundis ta kutsumust – ja sai nägemustes sellele kinnitust – edastada, et Jumal saab nüüd ka füüsilist keha muuta ja et tema on selleks otstarbeks mõeldud tööriist. Tuleb siiski sagedamini ette, et inimesed, kes on saanud "ülevalt erakordse ülesande", mõtlevad, et nad on ainukesed – samas kui Jumal jagab ülesandeid keerukamal moel –, ja neid on tihti lihtne tagasi tõrjuda kui "vaimuhaigeid". Nees, kes on tuttavad seda liiki müstiliste kogemustega, tunnevad ära, et need kogemused on siiski ehtsad. Sama kehtib ka Welkisch'i puhul.
"Surematust" jutlustavad eriti teatud uued vaimulikud-terapeutilised rühmitused, enamjaolt USAs. Nende püüdluseks on "ravida ettekujutusi surelikkusest". Samuti püüavad nad hingamistehnikate nagu "Rebirthing" – sünnitrauma läbitöötamiseks –, tervisliku toitumise jne abil pikendada elu, st elu, mis kiirgab positiivsust. Isegi kui Kristus ilmub neis ringkondades üksnes perifeerselt, tuntakse seal ka kristlasi nagu mormooni Annalee Skarin, kes kirjutas omaenda kogemustest keha de- ja re-materialiseerumise kohta, mis põhines tema ühendusel Jumalaga.
Teised uurivad meditsiini vallas hormonaalseid vahendeid teatud taasnoorenemise saavutamiseks. Selle arengu motiivid on arusaadavad. Kõiki selliseid lähenemisi ei saa kahtlustada suurushullustuses.
Ülestõusmisvägi, kogetav koos Kristusega, kes sellega nähtavalt ja terviklikult algust tegi, tundub olema tegelik "ergutav tegur" sellesuunalises harmoonilises arengus. Palju sellest, milleks ta meile "seemne" andis, tuleb veel lõpule viia. Just seetõttu on siin mõistlik teadlikult talle osutada.
Tuleb siiski meeles pidada, et Kristus oleks tahtnud, et me võtaksime arvesse kogu inimolendit (isikut), mitte ei peaks füüsilise keha elu kultuslikult eraldiseisvaks ja kõrgeimaks väärtuseks. Ta ei soovitaks ka eraldi praktikat rakkude elustamiseks, vaid ihu – kaasa arvatud elundite, rakkude jne – ning vaimse elu terviklikku pühitsemist. Tegemist on ka küsimusega vabadusest elada ja mitte sunnist elada. Seda nimetatakse vaid võimaliku probleemiallikana selle raske tasakaalusäilitamistoimingu jooksul, mitte eeldades, et need rühmitused alati äärmustesse lähevad.
"Ülestõusmine" ei ole samas üksnes vaimulik kogemus. See võib kõik inimese elus jäädavalt uueks teha, selle kohta on vähetuntud uue ilmutuse rühmitus "Lichtzentrum Bethanien" (valguse keskus Betaania) Šveitsis Sigriswilis võtnud oma ajakirjas "Lichtbote" (Valguse saadik) kasutusele fraasi "ülestõusmiselu". Pärast risti "kitsast väravat" tuleb küllus. Jeesus rõhutas, et tema tee saab selgeks alles tegude kaudu. Ainult edusammud isiklikul teerajal, st "Kristust järgides", võivad seda edasiviivat sammu mõistetavaks teha. Nagu oleme näinud, ei ole see tee ühetaoline, samuti mitte pidev tõus tippu, vaid saab pigem nähtavaks inimese juures kui ulatusliku hoone Jumala poolt juhitud ehitamine, milles iga uus kivi ehitatakse eelmise peale. Kivid on inimese olemuse vilumused, mis elavad kauem kui tema "väline ehitis". Täpselt nagu eelajalooline inimene loodi mitmete pühade kirjade kohaselt täiuslikuna, nii võib inimene pärast ebatäiusliku maailma draamadest läbiminekut taas saada "täiuslikuks nagu Isa taevas", nagu Kristus inimestele lubas. See ei kehti üksnes lihtsaimate etappide, vaid ka ülestõusmise puhul. Ta ei seadnud piire ega kuulutanud tänapäeva piiratud arusaamist normiks. Ta ise seab uued normid,
vt "Mina olen...sõnu" evangeeliumides: "Mina olen eluleib", "Mina olen maailma valgus…", "Mina olen uks", "Mina olen hea karjane" ning ka "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab (igavesti), isegi kui ta sureb", st ei pea ootama alles üldist "viimset kohtupäeva", nagu teatud kristlikud rühmitused väidavad. "Mina olen tee, tõde ja elu", "Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik, …teie olete oksad…", "Mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta". Kristus on tegelik "Mina olen" inimeses, mida tuleks eristada argipäeva-egost.
Juudi usus eksisteeris ülestõusmine või ülesäratamine, kuid alles pärast aegade lõppu. Traditsioonilises kristlikus teoloogias vaadeldakse ülestõusmist kui uut võimalust läbi usu Kristusesse - kuid ilma seda väljaspool õhtusöömaaega mõistetevaks tegemata. Moodsates, kriitilistes teoloogilistes kaalutlustes võib seda juba edusammuna võtta - vastupidiselt pigem materialistlikule teoloogiasuunale, mis püüdis kõik raskestiettekujutatava lihtsalt olematuks teha - , et ülestõusmine nagu "metafoor" = mida käsitletakse taas ülekantud, allegoorilises tähenduses. (Hans Kessler, Sammelband "Auferstehung der Toten"; kogutud teosed "Surnute ülestõusmine"). Mõned vajavad raskesti mõistetavale arvatavasti sellist lähenemist; aga mitte tingimata need, kes on võimelised vahetult uskuma ülestõusmisesse kui sisemisse ja välimisse reaalsusesse. See lihtsate kristlaste usk vastab nii mõneski rohkem paljude alade tänasele uurimis- ja teadmistasemele, kui seda käsitletakse meie uurimustes. Kes näeb kõike ainult "metafooriliselt", selle juures mõjub see vastavalt meie uurimustele pigem ainult hingelise ehitamise tähenduses; tervendavat mõju, mis võib ka täna veel kuni füüsilise keha sisemuseni ulatuda, võib nii vähemalt aeglustada või vähendada.
Inglise- ja saksakeelsetele veebilehtedele on lisatud tsitaat Johannese evangeeliumi 20. peatükist.
Küsimus:
Kas ma proovin Jumala abil selgitada, kui viljakaks saab olema ülestõusmise jõud tänapäeval ?
Tagasi veebilehe sisukorda
Kristuse taevaminek
Märkus: Inglise keeles on mõisted "taevaminek" ja "ülestõusmine" identsed: "ascension". Sõna "ülestõusmine", nagu seda kasutavad kaasaegsed vaimulikud liikumised ja "valgustöö tegijad", on pigem seotud eelmise peatükiga ülestõusmisest.
Täpselt nagu Jeesus Kristus alustas neljakümnepäevase eraldumisega kõrbes vahetult enne õpetustegevuse alustamist, lõpetas ta oma nähtava tegevuse maa peal neljakümne päevaga peale ülestõusmist, mille jooksul ta ilmus inimestele erinevates eemalasetsevates paikades.
Pärast viimast söömaaega ja vestlust "viis ta nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed, õnnistas neid. Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse" (Luuka 24, Markuse 16). "…Ta tõsteti nende nähes üles ja pilv varjas ta nende silme eest. Nende juures seisis kaks valgeis rõivais meest, kes ütlesid: '... See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat'" (Apostlite teod 1). Apostlid tajusid ilmselt väga selgelt neid neljakümmet päeva, mil Kristus oli äkitselt nende seas ja siis jälle kadus, ning pärastist aega, mille jooksul nad samuti tundsid end kogunevat tema vaimus, ent ilma tema isikliku kohaloluta.
Kristus oli juba teada andnud, et ta läheb Isa juurde. Alles pärast taevaminekut öeldakse, et ta "istub Isa paremal käel", seepärast Jumalaga samal tasemel, kõrgemal inimlikult kättesaadavast "elust pärast seda elu". Siin viidatakse paigale, kus Kristus tegutseb üleüldiselt koos Jumalaga. Jumal on: "Ma olen see, kes ma Olen". Ta on kõikvõimas ja ikkagi annab inimesele vabad käed, ta on kõigi vägede ja olendite elavaks lähtepunktiks ja siiski üksinda, ta on väljaspool ruumi ja samas kõikjalviibiv, ta on igavene ja samas igasse hetke peidetud reaalsus. See ei tähenda, et Kristus lahustus olematusse, vaid pigem seda, et ta on nüüd kõikjal. Seda silda inimese ja Jumala vahel võib siiani elus kogeda, kui end Kristusele häälestada – "Paluge Isalt minu
nimel" (Johannese 15: 16). See on omamoodi reaalsus, sõltumatu ettekujutustest kahe tuhande aasta taguste sündmuste kohta.
Jüngrid said nüüd teadlikuks oma tähtsusest Kristuse apostlitena maa peal. Kristus ilmus nüüd nendes ja nende läbi veel tugevamini. Oleks vale seda seisundit väljaspool asuvast vaatevinklist hinnata, justkui poleks juhtunud midagi muud peale selle, et õpetaja oli kadunud, jättes nad üksinda tööd jätkama. Taevamineku eraldiseisvat rolli arvestades võib seda kirjeldada Kristuse töö üldkehtivaks muutmisena. Seda võiks võrrelda hologrammiga, mille igas pildikillukeses sisaldub terve kujutis. Märkus: See võrdlus ei ole vihje säärasele holograafilisele filosoofiale, mille kohaselt oleks inimene igal juhul Jumalaga samal tasemel, st ta ei peagi pingutama, et tema sarnaseks saada. See meenutab seda sorti lunastusideed, mis unustab, et lunastus on nagu seeme, mis tuleb isikliku otsuse ja järgimise (sama teed minemise) teel omandada – nagu Kristus meie eest teadlikult otsustas.
Lisaks inimsuhetele lisanduvad ka Kristuse suhted. Põhiliselt kinnitati just taevaminekul jüngrite ja lõpuks kõigi jaoks see tegutsemisajend, millisele võimalusele Jeesuse eluajal alus pandi. Võimalust, et Kristus võtab inimeses kuju, rõhutati peatükis ristimisest Jordani jões. See tähendab, et sellel, mille Kristus tõi või mille nimel ta töötas, on nüüd võrreldes inimeste tehtuga avardunud tähendus. Pidepunkt on Jumal, mitte üksnes "morfogeneetiline väli" – vt "Ristilöömine". Teine viis seda ligikaudselt väljendada oleks öelda: "Jumal tõmbab kõik enese poole".
Tänapäeval tuntakse Paulust sageli tema traditsionaalse "tahumatuse" poolest. Ehkki seda rõhutatakse vahel ühekülgsete tõlgendustega üle, on tema nägemuslikud kogemused ehtsad. Omaenda moel oli ta võimeline ära tundma, nagu Johannes oma evangeeliumis jne, et Kristuse roll ületab kaugelt tema rolli juutluses ning et juutlus valiti tegelikult universaalse Kristuse lähtepunktiks, tema panuseks kõigile rahvastele. Mõistetavalt oli see üks esimesi vaidlusteemasid jüngrite seas.
Kiriklikud seisukohavõtud kalduvad võrdsustama kirikut "Kristuse ihuga", isegi kui hiljem kaasatakse ka ülejäänud inimkond laiemas mõttes. Antroposoofiliste seisukohtade järgi on inimkond ühemõtteliselt Kristuse ihu. Teosoofilised suunad, mis ei ole ainult kristlikult aluselt väljakasvanud, näevad ka Kristuse tähtsust inimkonna jaoks, ehkki nad näevad teda vaid "maailma õpetaja" rollis.
Kaasaegsed kristlikud uue ilmutuse rühmitused, eriti "Universal life" (universaalne elu) – mitte segamini ajada Universal Life Church'iga – näevad tänapäeval ka Kristuse rolli elusolendite jaoks, kes ei ole inimesed, jõudes järeldusele, et maa tulevast saatust ei asetata inimese kätesse. Siiski on ka inimestel, kes pole maa probleeme põhjustanud, vaid on osa "lahendusest", oma osa, nagu mainitakse ka Mäejutluses.
Kui keegi on tegelikult midagi "Kristuses" teinud, on see tehtud ka Kristuse jaoks ja seepärast maailma jaoks.
Need, kes tõeliselt Kristusega ja tema töösuunaga – mida inimesed meelevaldselt muuta ei saa – ühenduses on, ei oleks lihtsalt võimelised aktsepteerima paljusid teooriaid, mis palju sajandeid kirikutes üsna tavalised olid. Kogenud müstikute sõnutsi ei ole Kristust võimalik ei teadlikult ega ebateadlikult "kasutada" millekski, mis tema õpetusega vastuolus on.
Nii võib lasta kirikutel endil selgitada omaenda terminoloogias, kust nad said väe sõdida, taga kiusata ja vihata – veelgi enam, enamjaolt toimus see ilmalike võimude teenistuses. Vaimulikes ringkondades üldtuntud kogemuste põhjal võib valgus ka tumedaid jõude üles keerutada. Kuid enda tegemine pimeduse tööriistaks – nagu minevikus nii sageli juhtus – selmet tegutseda enda ja teiste juures nende varjude vastu, on kristlike eetiliste taotluste üle irvitamine. Hilisemad teated, nt Euroopa oikumeenilise nõukogu lõppdokument „Rahu õigluse nimel kogu loodule" aastast 1989 näitavad siiski, et püütakse mineviku vigadega leppida. Teksti saab tellida
Hanover EKDst.
Ka "taevaminek" võib tõelise sisu omandada "Kristuse järgimise" kontekstis. Roosikristlased näiteks kogesid, kuidas taevapilved laskusid piltidel ja unenägudes nende peale. Säärane ühekordne või koguni korduv kogemus ei tähenda siiski, et see inimene on täielikult sellise eluetapi realiseerinud. Alguses tähendab see ainult, et vastav omadus on hakanud inimeses toimet avaldama.
"Taevamineku" tähenduse tajumine nõuab teatud vaimulikku kasvu ja seda ei tohi seetõttu ära segada "UFOde (unidentified flying objects – tundmatu lendav objekt) poolt äraviimisega". Meieni jõudnud jutustuste puhul, mis kirjeldavad Piibli prohvetite mitmesuguseid "äraviimisi", pole see väga tõenäoline, kui võtta arvesse teisi vaimseid võimalusi (vt peatükki "Ülestõusmine"). Seda seisukohta ei kasutata siin siiski selleks, et eitada "UFOde" võimaliku eksisteerimist, mis ohtrate rahvusvaheliste raportite kohaselt võib siiski olla osaliselt maaväliste astronautide* viis end näidata, samamoodi võib olla, et mõned legendid viitavad sarnastele, nii positiivsetele kui negatiivsetele minevikunähtustele. Samuti võivad nad tulevikus tähtsat rolli mängida. Kuid "iidsete astronautide uurimise" ringkondade püüded samastada iga ringe jms kujutavat vaimulikku kaljujoonist kosmoselaevadega on täiesti liialdus ning pärinevad meie tehnilise ja materialistliku orientatsiooniga tsivilisatsioonile tüüpilisest fantaasiast. Ehkki inimkond võib vajada erisugust jumalikku abi, peab inimkond lõpuks ise päästva läbimurdega hakkama saama. Edusammudega olemises, tegevuses ja teadvuses võivad inimesed maa peal ellu jääda, leida oma ülesande ja seda täita. Ükski väline saavutus, ka ükski omaenda tehniline saavutus ei saa asendada arengut teistele teadvuse etappidele. See püüdlus, mis viis kosmosesüstik Challenger'i hoiatava õnnetuseni, on justkui tähelepanu kõrvale juhtiv ja vilets koopia sellest, mis on tegelikult vajalik. Kommentaar: Kirikutest väljendas seda vaatepunkti vastavalt mitu korda näiteks teoloog Monsignore Corrado Balducci (Vatikan). Mõned teised kirikute kontekstis oletasid sageli ainult psüühilist või sotsioloogilist fenomeni. Ametlikus Vatikani ajalehes "Osservatore Romano" seisis mais 2008 vähemalt: "Universum koosneb miljarditest galaktikatest, milledest igaüks neist koosneb sadadest miljarditest tähtedest. Kuidas on võimalik välistada, et elu ka kusagil mujal areneda võis? Me ei saa piire panna Jumala loomevabadusele. Kui me koos Assisi Franciscusega maailma loodut vendadeks ja õdedeks peame, miks ei võiks me rääkida ka maavälisest vennast? Võib-olla elavad teised intelligentsed elusolendid oma loojaga ikka veel täielikus harmoonias."
Ei saa siiski mööda minna tõsiasjast, et tehniline areng on samuti vajalik, näiteks selleks, et asendada eluvaenulikke tehnoloogiaid nagu tuumaenegria, teised elektromagnetilise kiirguse liigid, "geenitehnoloogia" ja teised tehnoloogiad. Ometigi võib isegi see sündida kõrgema teadvuse baasil. Kui see nimetatud kasv toimub Kristuse mõttes laiahaardelisemas teadvuses, peab siiski tegu olema orgaanilise kasvuga ja mitte veel ühe tehnilise manipulatsiooniga. Ükski vaimne "tehnika" ei saa esile kutsuda "lunastust". Erinevad harjutused on head ettevalmistamiseks ja tuleb kõrvale panna, kui nad oma eesmärgi täitnud on. Lõpuks on tähtsust vaid sellel, mis on omandatud. Üsna võimatu on Jumalat tänapäeva "ajumasinate" – tegelikkuses ajumanipuleerimisaparaatidega – passiivselt "tarbida".
Peamiselt on Kristus järeltulevatele põlvedele jäetud oma erilises rollis, kuid samuti on võimalikud ilmingud teistel olemise tasanditel ja teistes kosmose paikades – vrd veidi fantastilisse minevat kirjutist "Urantia raamat" (USA), mida ei mainita mitte allika vaid ainult soovitusena –; kuid tema erilist ülesannet sellel väga tihedal füüsilisel maal ei saa kahtluse alla seada. Vt ka raamatuid "Analekta" 1 ja 2 ("Analekta" saadaval ainult saksa keeles, viimaseid eksemplare saab tellida järgmisel aadressil: Mag. Alois Thurner, Staudach 103, A-8230 Hartberg, Austria.)
Teoloogid vaatasid Jeesuse vastuvõtmist "pilve" sisse koos vastavate kohtadega Vanast Testamendist (2. Moosese Raamat 13:21 ja 40:34). Nad töötasid läbi sellele järgneva jüngrite selgesti kogetud rõõmu Kristuse uut liiki kohalolekust, mõned kui midagi ülimalt reaalset, teised kui midagi subjektiivset.
Inglise- ja saksakeelsetele veebilehtedele on lisatud tsitaadid Luuka 24 ja Markuse 16: 15-20.
Küsimus:
Kas minu jaoks on praeguse või tulevase taevamineku tähendus küsimus, mis mõjutab minu suhtlemist Jumalaga ?
Nelipühisündmus
Enne ristilöömist teatas Jeesus, et ta läheb Isa juurde ja seetõttu saadab Isa Püha Vaimu / Lohutaja / Tõe Vaimu (Johannese 14, 15, 16).
Umbes kümme päeva pärast taevaminemist kogunes varakristlik kogudus Jeruusalemma palvetama. "Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja... Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli…" (Apostlite teod 2). Mitte keegi ei kirjelda selliste sõnadega tavalist täitumistunnet peale palvetamist. Pigem leiame sarnasust nelipühikirikute ja kveekerite tavadega. Esimene nelipühisündmus järgneb siin väliselt kogetava märgina sellele, mida käesolevas peatükis räägitakse taevaminekust, Kristuse väe jagamisest jüngritele ja nende ümbruskonnale. Seoses selle Tõe Vaimu "allasaatmisega" näeme taas midagi Jumala ja Kristuse koostööst. Selles mõttes võib esimest nelipühisündmust vaadelda ka kui esimest märki "Kristuse teise tulemise" algusest või vähemalt selle lähenemisest. Isegi sellest vaatepunktist võime oodata, et ettekuulutatud "Kristuse teine tulemine" tähendab muud kui teist kehastust inimesena.
Märkus: "Lohutajat" ehk "Nõuandjat" ehk "Tõe Vaimu" (Johannese 15:26) ei tohi rangelt võttes võrdsustada "Püha Vaimuga"; vaata altpoolt: "Sophia".
- "Tõe Vaim" tundub olevat osake Kristusest enesest, mis meenutab osadust temaga ja tema sõnadega ja võimaldab nüüd jüngritel jätkata tema tööd siin maa peal. Seepärast pole enam õigupoolest tõsiseltvõetav tegeleda religioossete ja filosoofiliste küsimustega kui pelgalt kirjandusliku retseptsiooni ja vaimse päritolu ajalooga. Sellest on palju kirjutatud. Ka teised tegurid avaldavad mõju, samuti inimeste juures, ning selle teksti peamine eesmärk on aidata inimestel neid tegureid märgata.
Looja, inimeses – niivõrd kui ta on "Jumalast sündinud" (Johannese 1) – oleva isa pärandit pakutakse üldiseks teadlikuks ühendamiseks Jeesuse eluga. Nüüd, alates nelipühisündmusest on Kristuse enda pärand kinnitatud neile, kes maa peale jäid.
- Püha Vaim kui "naiselik, emalik" vaimselt intelligentne jumalik omadus ja energia leidus juba enne Jeesuse maist elu erinevatel eksistentsi tasemetel ja erinevates ilmutusvormides, nii väljaspool inimest kui oma inspireeriva toimena inimestele. Leidub ka seoseid "taevamannaga" (2 Moosese raamat, 5 Moosese raamat, 4 Moosese raamat, Psalmid, Nehemja, Joosua, Johannese evangeelium, Kiri heebrealastele, Johannese ilmutus.)
Kuid ei ole ka täiesti vale praktiliste kogemustega seoses võrdsustada terminid "Tõe Vaim" ja "Püha Vaim", nagu sageli ka tehakse. Üha sagedamini võib juhtuda, et jumalikud jõud teevad koostööd ja lõpuks töötavad ühtsena nagu ka inimene, kes algselt "loodi Jumala näo järgi", võib kogeda teadvuse eristumist ja seejärel enese olemuse ühtlustumist.
Alles seeläbi on ka inimkonna ja maa ühine elu võimeline ilmuma viisil, mis tänapäeval on veel vaevumärgatav. Seda vaatleme edasistes peatükkides seoses Johannese ilmutusega, seejuures väitmata, et seda tulevikku on mingilgi viisil võimalik kaasaegse ettekujutusvõimega sobitada.
"Püha Vaim" pole üksnes vaim või eluhingus või elujõud. Võib olla üsna otstarbekas järgida seda Kristuse astmelisena tunduvat teed. Püha Vaimu nimetatakse seoses Jeesuse sünni ettekuulutamisega Maarjale, seega vähemalt üksikutes sündmustes osalemise tähenduses.
Seda võib leida siis, kui Kristus, olles isiklikult kohal oma ülestõusnud ihus, "puhub" jüngrite peale ja ütleb: "Võtke vastu Püha Vaim" (Johannese 20: 22) – kes järelikult tema kaudu siin toimib. Nende tajumisvõime või sügavamas mõttes südametunnistuse puhastamine on eelduseks neile edasi antud või teadlikustatud vastutusele "anda patud andeks või mitte (teha midagi)". See südametunnistus, mis J. Lorberi sõnul on Püha Vaimu toime, ei ole segu individuaalsetest hirmudest, mida sageli aetakse südametunnistusega segamini, ent mille taga võib vahel siiski peituda mõnevõrra ehtsat südametunnistust. Südametunnistus selle rikkumata mõttes tähendab ka teadlikku sisemist juhtimist inimese sees.
Esimese nelipühisündmuse ajal tundub Püha Vaim olevat ebaisikuline, isegi "kosmiline". Ometigi suudab ta mitmesugustel viisidel, sõltuvalt endast 'läbistatute' olukordadest või vastavalt enda poolt kõnetatute või maailma erinevatele eeldustele, täpselt tabada valupunkte – ning neid puhastada, kui neid Vaimu valguses vaadata. Püha Vaimu poolt esiletoodud teadvust iseloomustab ka oskus olulisi erinevusi ja tõdesid üha paremini ära tunda. Kus segaste asjaolude lahendamine nii oluline pole, näitab sama vägi end rohkem loovalt vormiva, osadust loova, täiustavana – Jumala juurde viivana.
19. sajand oma mitmesuguste ärkamis- ja uute ilmutusliikumistega, nagu ka 20. sajand, näitavad lähemalt vaadeldes uusi Püha Vaimu ilminguid ja selle mõju. Võib aimata, et kristlikud impulsid ja Püha Vaimu ilmingud kujutavad endast üha enam üleminekut Ilmutusraamatus käsitletavate globaalsetele muutustele.
Apostlite tegude selles osas on Maarja ja teised naisjüngrid koos meesjüngritega "ühel meelel palvetamas ja Jumala poole anumas". Naiste roll – kas nad siis kõnelevad või on "vait", nagu Paulus ütleb – peaks mitmel põhjusel olema asendamatu. Nemad olid näiteks emotsionaalselt vastuvõtlikumad peentele mõjutustele ning kindlasti võimelised neid ümbritsevatele inimestele verbaalselt või mitteverbaalselt edasi andma. Isegi tänapäeval võib igasuguste kokkusaamiste, ka vaimulike koosolekute puhul näha erinevust, kui osalejate seas on nii mehi kui naisi. Ilma meheliku vajaduseta muljet avaldada võivad paljud sündmused edeneda inspireerivamal ja entusiastlikumal viisil, niikaua kui piisab sisemisest osavõtust. Antroposoofilistes ja roosikristlaste ringides nähakse Jeesuse ema Maarjat koguni tegeliku allikana, mille kaudu Püha Vaim võis jüngrite juures toimida.
Siin kohtame ka „Sophia", Vana Testamendi "tarkuse", jumaliku jõu naiseliku väljenduse saladust. Idaortodoksi kirikus samastati Maarjat sageli Sophiaga. "Sofioloog" ja visionäär Solowjoff koges teda meie ajastu olendina – nagu seda omistatakse ka Kristusele (nt Steineri loengud "eeterlikust teisest tulemisest" u. aastast 1909 või teised õpetused). Nagu väikeses plaanis Jeesust ja Maarjat, nii võivad müstikud ilmselt suures plaanis kogeda ka "kosmilist Kristust" ja "Sophiat" kui taevast ema. Vt ka Hildegunde Wöller "Ein Traum von Christus" (Unenägu Kristusest, saksa keeles). Konteksti võib kirjeldada ka järgmiselt: Jumala „emalik" aspekt aitab loodul kasvada looja suunas, kui looja läheneb oma loodutele.
Feministlikud teoloogid on osutanud, et Püha Vaimu tähistav sõna oli tolleaegses keeles naissoost. Maarjat ja Sophiat võib lähemalt vaadelda kui väljendusvormi, milles Püha Vaim kuju võtab nagu tuvi sümbolis.
Erinevates lääne ja ida feministlikes liikumistes võib siiski leida "Sophia-taolisi" mõjutusi, vt Dr. Susanne Schaup, Saksamaal Bad Boll'i Evangeelse Akadeemia juures peetud konverentsi "New Age 3: Sophia" protokoll. Samal moel võib "Kristuse-taolisi" mõjutusi leida mitte üksnes uutes ülemaailmsetes kristlike liikumiste pilootprojektides nagu "Universal life" või kirikute uuendamisliikumistes, vaid ka teistes, koguni ilmalikes liikumistes. Uue Testamendi kommentaar: "Tuul (vaim) puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust". (Johannese 3).
See, mis on tulemas, on mehelik-naiseliku iseloomuga, ei patriarhaalne ega ka matriarhaalne.
Samas kui midagi Kristuse tööst leidub igas inimeses, nagu eelmistes peatükkides kirjeldatud, võib seda nüüd välise Kristuse ja Püha Vaimu läbi uuesti võimendada, samuti tema sõnade läbi, ent mitte vaid nende kaudu.
Graali rüütlid eeldasid samuti, et Kristuse tööst kaks tuhat aastat tagasi on midagi säilinud, mida inimesed võiksid otsida ja leida – "Graal". Legend jutustas, et veidi Jeesuse verd oli ristil maapinnale tilkunud ja see oli kogutud karikasse. Arvati, et Joosep Arimaatiast (Johannese 19: 38) ja tema kaaslased säilitasid selle ja tõid Prantsusmaale või Inglismaale ning kogunesid alati selle "imettegeva Graali" ees palveks ja innustuseks. Vt näiteks Robert de Boron "The story of the Holy Grail" (Lugu Pühast Graalist), kirja pandud umbes 1200. Ehkki see legend võib põhineda välisel reaalsusel, on märgatav, et kuldne graalipeeker oma karikakujulise ülaosaga, jämedama keskpaiga ja laieneva-avaneva alaosaga sümboliseerib inimest, kes oma keskpaigast ehk südamest avab end ülespoole Pühale Vaimule ja allapoole "maa lunastamiseks".* See on "lunastatud inimene", keda "loodu ootab" (Kiri roomlastele 8: 18-28). Suurel skaalal võib seda vaadelda ka kui sümbolit maast, mis end Jumalale avab. Selle liikumise ümber kogunesid katarid, albilased, minnesingerid ja trubaduurid. Osad neist olid maailmast veidi eraldunud. Paavstlus hävitas mitu miljonit selliseid "esoteerilisi" kristlasi kui oletatavaid "hereetikuid (ketsereid)". Graali sügavam tähendus pole siiski ammendatud teises legendis, nagu oleks Graal olnud Jeesuse bioloogilised järeltulijad kuningasuguvõsades.*)
Johannese 4: "... naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas... Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama". Kirikud saavad sellise vaimse kristluse iseteadliku, vaba suhtumisega hakkama vaid siis, kui neil on julgust end uuendada vabade kristlaste baasil. Kuna suur osa sellistest vaimse kristluse suundadest hävitati, nii et isegi nende õpetusi on raske taastada, eemaldas kirik omaenda vaimse traditsiooni alused, mida tänapäeval järk-järgult veaks on hakatud pidama. Pärast seda, kui paljud, osalt üsna kahtlustäratavad pakkumised teistest kultuuridest on püüdnud seda tühja kohta täita, otsivad nüüd ka kirikud seda kadunud kristlikku vaimulikku tava.
Tuntud abt Joachim di Fiore – u. 1100 – kõneles Isa ajastust – Vana Testamendi ususeaduse ajastust, nagu ka Poja ajastust kiriku vahendusel ning prohveteeris, et tuleb kolmas ajastu, "Püha Vaimu ajastu" ("Zeitalter des heiligen Geistes" – saksakeelne raamat, kirjastus Turm-Verlag), mil inimeste isiklik suhe Jumalaga kasvab. Selle prohveteeringu elemente, mille tähtsust me alles hakkame taipama, on levinud nii otseselt kui kaudselt igat sorti liikumistesse, Lutherist alates Marxi kaudu kuni Hitlerini välja, kus seda valesti mõisteti ja ka kasutati. Enamjaolt on selliste moonutatud variantide puhul ka mõttekas arhetüüp.
Siinkohal on sobiv kommenteerida vahet Püha Vaimu vaimulikkuse ja spiritualistlike praktikate vahel. "Püha Vaimu poolt puudutatud saamine", ideaalsel juhul teadlik Püha Vaimu vastuvõtmine toimub inimese sisemise olemuse kaudu. Hüpnoos või ekstaatilised transiseisundid ja "surnute vaimudest vaevatus" ei toimi siin, kaugeltki mitte "vaimude väljakutsumine". Samuti ei võta see kogemus kõnesolevatelt inimestelt või teistelt osalejatelt jõudu ära nagu see juhtub spiritistlikel seanssidel. Teadvus ei ahene, vaid avardub. Võimalik võib olla erakordne taju, ent sel juhul on see teadlik ja ilma mälukaotuseta.
Püha Vaimu toime võiks olla võrreldav nii meditatiivse vaikusega – lääne kirikutes puudub see peaaegu alati – kui ka vastupidiste püüdlustega saavutada sedasama enama ja parema kommunikatsiooni abil, nagu tehakse eriti läänes ja Ameerikas. Kui vaikus ja kommunikatsioon oleks ühendatud – see on võimalus eeskätt Kesk-Euroopa mentaliteedile –, tuleks Vaimu kavatsused väga selgelt esile. Sageli kehastab ta "kolmandat teed" teisel pool ida ja lääne äärmusi, siiski ainult juhul, kui püüdlused ei ole egoistlikud, st ebaeetilised. Kristust võib ette kujutada vaid tagasihoidlikkuse, eetika ja eesmärgiga, mille ta maailmale lunastusloo vormis andis, rõhutades Jumala päästvat armu.
Püha Vaimu ei saa vaadelda täielikult eraldi Kristusest ega tema soovidest. Kristus omistas Pühale Vaimule omaduse, et ta tuletab jüngritele meelde "kõik, mis ma teile olen rääkinud". Ta lisas: "Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda. Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse" (Johannese 16: 12-13).
Kõik, mis saab teel tõe poole puhtaks, võib end Püha Vaimuga ühendada tervikuks kõigi vägedega, mis soovivad maad päästa.
Kristuse õpetustes on inimene koos oma subjektiivsusega – ent mitte selle piiranguteta relativismiga, mis mõnede kaasaegsete filosoofiate sõnul ei luba enam objektiivset tõde.
*Lisaaken: visand Pühast Graalist (inglise keeles)
Küsimus:
Mida on minus juba Jumalaga arenenud, ja mida tuleb Jumalalt täna vastu?
Tagasi veebilehe sisukorda
Pilt Jeesusest
Mõeldes neile, kes sooviksid saada selgemat ettekujutust sellest, kuidas Jeesus välja nägi, viitame siin evangeeliume käsitleva peatüki lõpus pildile, mida võib pidada kõige ehtsamaks – ehkki üldiselt tunnustatud portreed ei ole olemas.
Nn ainus tõeline pilt meie Õnnistegijast – "Bild unseres Heilandes" on saadaval kirjastuses LorberVerlag (aadressil 74321 Bietigheim-Bissingen, Saksamaa). Suulise pärimuse kohaselt lasi keiser Tiberius portree smaragdile graveerida ning Türgi sultan kinkis selle Konstantinoopoli varakambri aarde paavst Innocentius VIII-le, et oma venda vabaks osta. Sellega on seotud Publius Lentuluse – tolleaegse senati ja rooma rahva asevalitseja Juudamaal – kirjeldus Jeesusest. "Sel ajal ilmus väga vooruslik mees, nimega Jeesus Kristus, kes elab veel meie keskel, keda paganad pidasid tõe prohvetiks, ent tema jüngrid nimetasid Jumala Pojaks. Ta äratab inimesi surnuist üles, parandab kõigist haigustest. Keskmist kasvu mees, jõulise kehaehitusega ja auväärse välimusega, nii et need, kes teda näevad, peavad teda nii armastama kui kartma. Ta juuksed on küpse sarapuupähkli karva ja peaaegu kõrvadeni sirged, sealt õlgadeni veidi lokkis, idamaises stiilis naatsaretlaste tava kohaselt keskelt lahku kammitud. Ta laup on avatud ja sile, nägu plekkide ja kortsudeta, ilus, pisut punakas. Nina ja suu on veatult vormitud. Habe ei ole tihe, värvilt nagu juuksedki, mitte eriti pikk. Tema silmad on tumesinised, selged ja elavad. Keha on hästi vormitud ja rühikas, käelabad ja käsivarred kenade proportsioonidega. Laites on ta kohutav, manitsedes sõbralik ja kütkestav, kõneldes mõõdukas, tark ja alandlik, samas väärikas. Keegi ei mäleta olevat näinud teda (kellegi üle) naermas, ent paljud on näinud teda nutmas. Mees, kes oma erilise iluga ületab inimlapsi".
(Saksakeelses trükitud tekstis on see pilt lisatud kirjastuse loal aastast 1992.)
Surnud Jeesuse kujutise kohta Torino „Jeesuse surilinal" vt meie peatükki "Ristilöömine ...". On olemas veel üks riidetükk Jeesuse näoga, kus silmad on avatud, „Manopello loor", mida alates 1979.a. on uurinud P. Prof. Dr. Heinrich Pfeiffer ja Õde Blandina Paschalis Schlömer. http://voltosanto.com . Ka seda kujutist on raske seletada, nt meresiidile ei saa maalida. Need kaks kangast ühilduvad. Vrd Johannese 20: 5-7. Need pildid on mõjutanud esimeste sajandite maale. Looril, mis tundub olevat olnud mähitud Jeesuse pea ümber, on kujutatud ovaalne nägu ja juuksed. On ka mõningaid sarnasusi eelnevalt kirjeldatud pildiga, millel on elav Jeesus külje pealt.
Tagasi selle osa sisukorda
Teise osa "Sammud Ilmutusraamatus" vaatamiseks
Johannese ilmutus.
Kui Johannese evangeeliumi intensiivselt ja meditatiivselt uurida, siis ilmneb et see põhineb peamiselt tema enda meditatiivsetel meenutustel tema elust koos Jeesusega.
Johannese ilmutus aga pärineb selgelt nägemustest. Siit ei leia me ühtegi väliste eluteadmiste mõistuslikku ekstrapolatsiooni tulevikku. Nende nägemuste kuju näitab samuti – eeldades et inimesel on võime omaenda seesmisi nägemusi tõlgendada jne – et nad lähtuvad kõrgematest allikatest kui sellistest, milles välised ootused meie kujutlusvõimes kuju võtavad. Sellel juhul ei tule kõne allagi mistahes segunemine isiku enda mõtetega. Allikale on samuti selgelt viidatud – kuigi see fakt üksi ei oleks selliste kogemuste puhul garantiiks : "Jeesuse Kristuse ilmutus, mille Jumal temale on andnud, et ta näitaks oma sulastele, mis peatselt peab sündima. Ta näitas seda, läkitades oma ingli oma sulase Johannese juurde…".
Enamik kaasaegseid protestantlikke teolooge ei tunne huvi seda liiki apokalüptilise stiili vastu. Nad ei suudaks seda tegelikult oma intellektuaalsete meetoditega dešifreerida – parimal juhul ehk väga katkendlikult – kuna neil ei ole võimalik tuletada "meetodit" omaenda kogemustest ja nendega seonduvast sümboolikast. Katoliku kirikus on teatavad vaated apokalüpsise* kohta, kuid loetakse seda harva, kuna see on nii kaugel paljude tänapäeva kristlaste ja koguduste enesega rahulolevast meeleolust. Teisest küljest viitavad vabakogudused ja sektid otseselt apokalüpsisele*, kuid neil puudub piisav intellektuaalne arusaam prohvetlikest nägemustest, mistõttu nad kalduvad uskuma väliseid katastroofe ja nägema ennast enamikel juhtudest kui väljavalituid või vähemalt kõige otsesemalt väljavalituid (*apokalüpsis: kreeka keelest = katte eemaldamine.)
Peatükis " Whitsun'i sündmus (Nelipühi)" on üleminekud Jeesuse isikliku, teda ümbritsevas sfääris tehtud töö ja üldiste arengute vahel juba esile toodud.
Kui me vaatleme Johannese ilmutust samasugusel integreeritud viisil nagu tema evangeeliumi, nagu "Sissejuhatuses…" ette on pandud, leiame ootamatut tarkust, mida kirjanduses ei pakuta.
Nimetatud ilmutuse järgnevus on seotud järgnevusega Jeesuse enda elus. Siin aga räägitakse konkreetselt inimkonna, maa ja kosmose arengust. Ka kõige sissepoolepööratum ja müstilisem töö selle kallal kinnitab vaid, et tegemist ei ole pelgalt kujutiste kogumiga üksikisikute arendamiseks või "sissepühendamiseks", nagu mõned on arvanud – kuigi see võib tänu paralleelidele evangeeliumidega üksikisikuid aidata. Ilmutuse enda tegelik lava on pigem teadvus, mis võrdleb Jeesust Kristust kaks tuhat aastat tagasi ümbritsenud arhetüüpseid sündmusi inimkonna ja maa arenguga kosmoses, olles samal moel arhetüüpsete sammudega läbi põimitud. Ka siin on kaasatud Kristuse universaalne aspekt, kontrastina tema tööle Inimese Pojana kaks tuhat aastat tagasi. Sellest vaatenurgast vaadatuna oleks omakorda võimalik teha mõningaid järeldusi sündmuste osas, mis leidsid aset väiksemas mastaabis ca 2000 aastat tagasi.
Ilmutus on aga jäljendamatult komplekssem kui evangeeliumides antud kirjeldus. See ei ole lihtsalt Johannese poolt Jeesuse elus nähtu "projekteerimine" maailma sündmustele.
Oma "elemendis" kirjeldab ilmutus sündmusi eksistentsi mitmel tasandil ehk mitmes dimensioonis. Kronoloogiline järgnevus on üksnes teisejärguline. Juba ainuüksi see näitab, et paljusid ajalooliseks sündmuseks tõlgitsetud kohti tuleks pidada üksnes nägemusteks, ja et sellised tõlgendused on sageli üsna eksitavad.
Teisest kuid samuti vastuvõetavast aspektist lähtuvalt näeb R. Steiner, et mõned kaasaegsed vaimulikud õpilased võivad täna ette aimata tulevase teadvuse staadiume. Vt R. Steiner teoses: "Die Apokalypse des Johannes", loengute tsükkel 1908.
Otto Hanish, vana zoroastrianismile orienteeritud "Mazdaznan" elureformi liikumise rajaja, on arvamusel et Oberdoerffer avastas paralleelid psühholoogilistes süsteemides, nt inimolendi närviühendused. Raamat: "Apokalüpsis", välja andnud "Deutsche Mazdaznan- B." Gablonzer Str.7, 76185 Karlsruhe, Saksamaa, - kui veel saadaval; ilmselt üksnes saksa keeles).
Arthur Schult: "Das Johannesevangelium als Offenbarung des kosmischen Christus" (Johannese evangeelium kui kosmilise Kristuse avaldumine) ja „Weltenwerden und Johannesapokalypse" (Maailmade areng ja Johannese ilmutus) üritas ilmutust tõlgendada esoteeriliselt, peatüki kaupa. Loomulikult on need peamiselt sümbolite uurimisel põhinevad teadmistele apelleerivad lähenemised, millele võiks teha palju annotatsioone.
Märkus: Johannese ilmutuse kokkusegamisest Vana testamendi prohvetlike sõnumitega pole eriti kasu. Kuigi leidub sarnaste kujunditega lõike. Samas aga on vajalik võrrelda seda ajapõliste sündmustega enne Kristust, mis on esitatud paljude Piibli väljaannete lisas. Seega ilmneb, et need prohvetid nägid enamikel juhtudest ette enne Kristust aset leidnud sündmusi nagu Paabeli vangistus ja sealt tagasipöördumine, ning hilisemaid sõdu riigis ja juutide võitu tol ajal; samuti Messia või Kristusega seotud sündmusi (Messia osas võrdle meie leheküljega Vanast Testamendist). Üksnes vähesed kohad viitavad lisaks sellele meie aja asjadele või Ilmutusraamatu sisule (nt Jesaja 24; 25; 27; 66:15; Taaniel 7:9-28).
Johannese ilmutuses 5:6 kujundati traditsionaalses (kristlikus) teoloogias põhilise visioonina: tall, kes oli tapetud ning kes sellest hoolimata seisab püsti Jumala trooni ees. Kiriklikust vaatepunktist lähtudes nähti kirikut esimese kohana, kus leiab aset uuendumine. Muidu käsitlevad teoloogid Johannese ilmutust seoses "maailmalõpulise" (eshatoloogilise) usaldusega tulevasse Jumala "Kuningriiki", eelkõige seoses vastavate Jeesuse õpiaastatest pärinevate kõnedega. Mida Jumal alustas Jeesusega, mis aga on lõpetamata jäänud, areneb edasi kuni täielikkuseni; vrd Filiplastele 1:6. Seejuures tuli ette, et "uue taeva ja uue maa" (Johannese ilmutus 21) algust eeldati juba Jeesuse ristimise ja ülestõusmisega - ning eeldati siis pidevat arengut sinnani. Johannese ilmutus jutustab igal juhul täielikust uuenemisest, mis isegi kui tahes sümboolse interpretatsiooniga veel enneolematut ulatust aimata laseb. Arvatatavat vastuolu millegi juba tegelikult olemasoleva ja hilisema teostuse vahel on võimalik lahendada ainult siis, kui kui suudetakse vähemalt aimamisi meditatiivselt mõistetavaks teha seda teadvust, mida näitab Jeesus, öeldes mitu korda mõttele vastavalt "Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes..." (Johannese evangeelium 4 ja 5): see tähendab, et midagi vaimsel tasandil juba reaalselt eksisteerivat pääseb nähtaval tasandil mõjule alles hiljem.
"Väikese apokalüpsise" juurde Matteuse evangeeliumis (inglise keele)
tagasi.
Kuidas läheneda prohvetlikele sõnadele.
Siinkohal oleks kohane lisada mõned üldised mõtted selle kohta, kuidas läheneda prohvetlikele sõnumitele, mitte ainult Johannese ilmutuseraamatule, vaid ka teistele, enamjaolt lühikestele "apokalüpsistele" apokriivalisest kirjandusest varajastest sajanditest peale Kristust, või kaasaegsete selgeltnägijate apokalüptilistele nägemustele, mis on enamjaolt oma olemuselt "segatud"; lisaks sellele on olemas erinevaid "ettekuulutusi". Johannese ilmutuse arhetüüpsed "sammud" kui sellised on tõenäoliselt niisama vältimatud kui loote või elusolendi arengu erinevad etapid, või teatavad sammud müstika arengus jne. Samas aga sõltub igast üksikisikust, kuidas ta need sammud läbib. Inimene võib kas kerge vaevaga palju õppida ja seeläbi palju valu ja ebamugavusi vältida, või siis oodata suuri katastroofe. Kui sa sõltumatult prohvetitest maailma sündmusi vaatled, märkad sa sama seaduspärasust, olgu siis tegemist üksikisiku saatusega või laiema kontekstiga.
Tulevikunägemuste üksikasjad, mis ei ole arhetüüpsed ja on seetõttu vähem fundamentaalsed, kujutavad endast mõttelisi programme. Pärast mõningast ettevalmistust on asi võib-olla jõudnud punkti, kus järgnevad teatud tulevikusündmused, mis muutuvad üha enam delimiteerituks
kvaliteedi, ruumi ja aja osas. Kui aga nimetatud kausaalsed programmid üksikisikutes või gruppides muutuvad oma üksikasjades inimtegevuse tagajärjel, siis muutuvad ka tuleviku üksikasjad, kui tegemist ei ole vältimatute arhetüüpidega. Seepärast nägemused muutuvad aegajalt. See kehtib eriti inimeste kohta, kelle nägemused ei lähtu selliselt teadvuse tasandilt kui Johannese oma. Nende nägemused võivad lühikese aja jooksul aeguda. Samas on inimkonna haare piiratud inimliku laiskusega.
Selgeltnägijad võivad jälgida ebamääraseid impulsse – mis on sellisel juhul väga tõenäoliselt õiged – või siis näha juba selgemaid võimalusi sümboolsel kujul, või isegi täpseid materiaalseid sündmusi. Viimased võivad olla segatud andmetega alateadvusest, kuna üksikasjad ei ole tõenäoliselt veel päriselt fikseeritud – välja arvatud minevikukogemuste lihtsad projektsioonid tulevikku, või siis – nagu see sageli juhtub – on tegemist petlike pertseptsioonide või täielikult valede tõlgendustega.
Ülejäänud vastuolud sellistes "tulevikupertseptsioonides" peegeldavad ilmselgelt erinevaid ja osaliselt vasturääkivaid tulevikustsenaariume. Inimkonna kollektiivmõistuses tähendab see "reaalseid, veel mitte selgelt otsustatud võimalusi", mis tulenevad peamiselt erinevatest inimfantaasiatest.... Selles jätkuvas tuleviku üle otsustamise protsessis osaleb teadlikult või alateadlikult igaüks. (* Vt ka lisaakent peatüki lõpus "7 vihakausi kohta").
Teisest küljest on maa teadlik, vaba organism ja meie asi ei ole Jumalale öelda, kuidas seda osa tema olemusest mõista. Samas aga on ka inimene oma osas vaba, et ise otsustada üha paremate probleemide lahendamise mallide kasuks. Samuti näib, et ka rakkude käitumises esineb arvestatavaid variatsioone – mida ei dikteeri keskselt inimese teadvus, vaid nimetatud teadvus võib sellele läheneda positiivsete mõtetega jne.
Seetõttu on transformeerivate mõtete ja palvetega, armastuse ja usaldusega Jumala vastu, päästva tegevuse ja armuga põhjustatud palju rohkem, kui fatalistlikud suhtumised meile väidaksid.
Mõnede müstikute pertseptsioon, et kõrgematel eksistentsi tasemetel sealpool ruumi ja aega on kõik juba olemas, ning maine pertseptsioon võitlusest õigete otsuste osas jne on mõlemad korrektsed, üksteisest sõltumatult. Neid teineteisele vastandada, hinnates filosoofiliselt, ei ole nende tasemete täiesti erinevat loomust arvestades õiglane, mistõttu tulemus on vale.
Lisaaken "Inspiratsioon ja kogudused"
tagasi.
Johannese ilmutuse sisu kohta: Seitse kogudust.
Ilmutusraamatu 1. peatükis kirjeldab Johannes esimest nägemust Kristusest peale tema ülesvõtmist. "Ma pöördusin ümber vaatama", või veelgi selgemalt 4. peatükis "tule siia üles…", "sedamaid olin ma vaimus" tähendab, et siin Kristuse ei tulnud alla Johannese juurde, vaid Johannes võis ajutiselt teadlikult "ronida" sellele tasandile, millest siin räägitakse. See on tähtis ja mitte sümboolne. "Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud…. Ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed." Temaga räägib Jumalaga ühinenud Kristus. Seega määrab ta siin ära ka üldise teema, mis niidina läbib kogu apokalüpsist: Valgus, mitte lihtsalt mistahes valgus vaid Johannese evangeeliumi peatükk 1 "tõeline valgus", Kristus, läbistab kõik erinevad elu tasandid, mis on veel "pimeduses". Alguses asetatakse kõik Kristuse teise tuleku konteksti "pilvedes", mida nüüd korratakse.
Kristus näitab ennast lähtuvalt oma positsioonist seitsme Aasia kogukonna keskmena – nagu päike; "üll pikk kuub" –tema vaim läbistab kõik, kaasa arvatud tema jalad, mis kõnelevad tahtest-;
"vöötatud rinde alt kuldvööga" –tema südame armastus on ühendatud tarkusega-. "tema pea ja juuksed olid valged ..." –pea särab tänu sellele ühendusele armastusega-; "ning tema silmad nagu tuleleek" –tema silmad säravad maailma üle-; "tema jalad olid vasemaagi sarnased, kui see on hõõguvas ahjus" –tema sammudel on väliselt puhastav mõju-; "ning tema hääl oli otsekui suurte vete kohin" –vaim 'vibreerib' ka tema hääles-. "Tal oli paremas käes seitse taevatähte" –Jumal tõmbab enda ligi kõik väed ja inimloomused, kusjuures tema parem käsi esindab tulevikku, ja nad järgnevad talle-; "ning tema suust välkus vahe kaheteraline mõõk..." –ta annab tõelise võime vahet teha ja läbi näha.
See nägemus meenutab Ristija Johannese nägemust Johannese evangeeliumi alguses, kus on mainitud "reaalse vaimu" tuvi; seitse kogukonda kujutavad endast jüngrite määramise analoogiat (nt Johannese evangeelium 1...).
Need "seitse kogukonda" (seitse kogudust; Johannese ilmutus 2-3) olid tegelikult olemas. Nad kehastasid neid erinevaid kultuurilisi probleeme, omadusi ja võimalusi, millest Kristus palus "kogukondade inglitel" kirjutada. Selles kontekstis näib, et "inglid" viitavad ka nende kogukondade maistele juhtidele. Kirjad ei puuduta üksnes "üleloomulikke" asju. Peale selle eeldasid kogukonnad, et nende tööd saatsid inglid. Kasutades terminit "ingel" aga ebaisikulise olendi ja väe tähenduses võib see samuti osundada sellele, et kristlikud kogukonnad seitsmes linnas esindavad ka neid omadusi, mida nad kehastavad, milliseid on väljendatud ka mujal.
Seepärast peab selles olema omajagu tõtt, kui teosoofiline, Rosicrucian'lik ja antroposoofialine liikumine on ühel meelel, et "7 kogukonda" on kultuurid – mida kirjeldatakse üksteisele järgnevatena. Tänapäevast oktsidentaalse tsivilisatsiooni muutumist õrnemaks ja leebemaks kultuuriks nähakse kui üleminekut 5. ja 6. kogukonnast 6. ja 7. kogukonna juurde. Mõnikord üritatakse kehtestada seost "Veevalaja ajastu" ideedega, mis vastavalt erinevatele astroloogilistele ja New Age trendidele pidi algama aastate 1961 ja 2000 vahel või isegi aastal 2242, või R. Steineri arvates tuleb ilmsiks alles aastal 3500. Seda seostati eeldavate all-ajastutega, kestusega 300-400 aastat. Vaatamata sellele, et nimetatud vaadetel on kosmiliste tsüklite põhjal reaalne alus, on siin ometi midagi tähtsat kahe silma vahele jäetud:
Apokalüpsise olemus ei põhine "sama kaheteistkümne sodiaagiomaduse igavesel tsüklilisel kordumisel". Paremini sobiks kirjelduseks kujutis spiraalist, milles kõik areneb ning jõuab üha kõrgematele tasanditele. Samas aga ei saa inimkonna ja maailma arengu fundamentaalseid "kvanthüppeid" apokalüpsises vaadelda üksnes maa telje pideva vurrisarnase liikumise ja sellega kaasnevate astroloogiliste tingimuste baasil. Kaasaegset ajalugu silmas pidades on areng pidevalt kiirenenud. Siin võib kogeda millegi kõrgema sekkumist. Kui keegi soovib leida apokalüptiliste muutuste allikana tsükleid, siis tuleb tunnistada veel ühe, suurema tsükli olemasolu. Samas on võimalik, et apokalüpsis kõneleb ka nendest mõjudest.
Kui arvestada kosmiliste modifikatsioonide uurimist varajase ajaloo ajal - mida ei võeta piisavalt tõsiselt – vaadeldes sellekohaseid viiteid vanades kalendrites, arheoloogilistes väljakaevamistes, kirjalikes ülestähendustes, H. J. Anderseni legendides jne, siis selgub, et astrofüüsikalised reaalsused ja seetõttu ka nendega seostatavad ajastud ei ole nii konstantsed kui me esialgu arvasime. Näib, et drastilised muutused muudavad seda või lülitavad selle ajutiselt välja. Sellisel juhul oleks klassikaliste ajatsüklite tähtsus veelgi piiratum kui esimese "5 kogukonna" ajal, mida teosoofid üritasid tõlgendada kui India, Pärsia, Egiptuse & Kaldea, Kreeka & Rooma kultuuri … ja oktsidentaalset kultuuri tänapäevani välja.
Lisaks: The "Enlightenment on the Apocalypse" (... autor Helene Möller - 1884-1969 -, Kirjastaja: Radona-Verlag, Am Buchstein 14/15, D-61250 Usingen, Germany, saadaval ka inglise keeles) seob "7 kogudust" erinevate aegadega kirikuajaloos:
1. 33- 333 m.a.j.: Jõupingutused korrektselt järgida Isanda juhiseid... .
2. 333- 633 m.a.j.: Vana Koguduse probleemid ja ustavus... .
3. 633- 933 m.a.j.: Valgustusaeg läbi (püha)kirja... .
4. 933- 1233 m.a.j.: Ohud Kogudusele "edevuse, suurustlemisiha, ahnuse, sensuaalsuse" kaudu. (Annotatsioon: sellel perioodil tulid ka sõjad ja inkvisitsioon.)
5. 1233- 1533 m.a.j.: "Ebapuhtus ja isekus" Koguduses, sellele järgnev "ärataganemine".
(Samas aga vaatleb see raamat katoliiklikku ja protestantlikku kirikut kui Johannese ilmutuse ptk 11 "kahte tunnistajat" – kui kahte üksteisega kokku sobivat partnerit.)
6. 1533- 1833 m.a.j.: Pinnapealne kristlus... .
(Annotatsioon: sellesse perioodi langes ka ratsionalismi ja vana mehhanistliku teaduse algus.)
7. 1833- 2000 m.a.j.: Paljud on koguduste ja Jumala suhtes ükskõiksed. (Siis, ütleb autor, on lähenemas Kristuse teise tulemisega seotud radikaalne muutus, nagu seda kirjeldab Johannese ilmutuse ülejäänud osa. Seda selgitatakse kui ühte kosmilist intsidenti, mida vaadeldakse mitme kandi pealt. Kuigi valdav on see (vana) stsenaarium, millesse on kaasatud suured sõjad; aga kontrastina ideele, et "rahvaste palved" võivad seda muuta – ja eriti et ustavad ühinevad Jumalaga ja tema inspiratsiooniga ja tõstetakse seega üles tema juurde.) "Kristuse teed" ei toeta automaatselt teiste mainitud kodulehekülgede ja raamatute sisu tervikuna.
Johannese ilmutuse järgnevate sammudega võrreldes võivad "7 kogukonda" siiski esindada tasandit (tasandeid), mida on ikkagi võimalik mõista välise elu teadvustamise võimega.
"7 kogudust" ja tänapäeva kogudused -
(Saksa- ja ingliskeelsetel kodulehekülgedel edasiste väljavõtetega Johannese ilmutusest)
a.) Seitse varajast kogudust Aasias.
Tabel
| Varajane kogudus | Kristus kõneleb kui: | tunnustus | manitsus | eesmärk neile, kes endast võitu saavad |
|---|---|---|---|---|
| Efesoses | "see, kes hoiab seitset tähte oma paremas käes, kes kõnnib seitsme kuldlambijala vahel" | teod ja vaevanägemine, kannatlikkus, ei salli kurjasid; "vihkad nikolaiitide tegusid nagu minagi****", oled läbi katsunud valeapostlid; kannatlikus ja vaeva talumine minu nime pärast, ei ole ära väsinud". | "...sa oled oma esimese armastuse maha jätnud." ..."paranda meelt ning tee esimese armastuse tegusid! Muidu ma tulen su juurde ning lükkan su lambijala asemelt, kui sa ei paranda meelt." | "Võitjale ma annan süüa elupuust, mis on Jumala paradiisis." |
| Smürnas | "Esimene ja Viimne, kes oli surnud ning on jälle elavaks saanud" | "Ma tean su viletsust ja vaesust – kuid sa oled rikas – ning nende teotamist, kes ütlevad end olevat juudid, kuid ei ole seda, vaid on saatana sünagoog." | "Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Ennäe, kurat heidab mõned teie seast vangi, et teid läbi katsutaks, ning teil on viletsust kümme päeva. " | "Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja. Võitjale ei tee teine surm mingit kahju.'" |
Pergamonis "see, kelle
"sa pead kinni minu Mõned peavad kinni
"Võitjale ma annan süüa käes on vahe
| Tüatiiras | "Jumala Poeg, kelle silmad on nagu tuleleek ning kelle jalad on vasemaagi sarnased" | "ma tean sinu tegusid ja armastust ja usku ja teenimist ja su kannatlikkust ning et su viimaseid tegusid on rohkem kui esimesi". | Nad taluvad seda, et valeprohvetess Iisebel praktiseerib templiprostitutsiooni ning ebajumalate ohvrite söömist. Ähvardus: intensiivsed kannatused, kui meelt ei paranda, lapsed hävitatakse surmaga. "annan igaühele teist teie tegusid mööda". Ülejäänutele, kes tema õpetust ei pea: "teie peale ma ei pane muud koormat. Pidage vaid kinni sellest, mis teil on, kuni ma tulen." | "Kes võidab ja minu tegusid lõpuni hoiab, sellele ma annan meelevalla paganate üle ning ta hoiab neid kui karjane raudsauaga, nii nagu purustatakse saviastjaid, otsekui minagi olen saanud meelevalla oma Isalt, ning ma annan talle koidutähe." |
|---|---|---|---|---|
| Sardeses | "see, kellel on seitse Jumala vaimu ja seitse tähte" | "ma tean su tegusid". "kuid Sardises on sul mõned, kes ei ole määrinud oma rõivaid, ning need saavad kõndida koos minuga valgeis rõivais, sest nad on seda väärt." | "sul on nimi, et sa elad. Ometi oled sa surnud. Ole valvas ja hoia, mis on veel jäänud; seegi on juba suremas, sest ma ei ole leidnud su tegusid olevat täiuslikud Jumala silmis. Tuleta siis meelde, kuidas sa sõna oled vastu võtnud ja kuulnud, ning hoia seda tallel ja paranda meelt! Kui sa nüüd ei valva, siis ma tulen kui varas." | "Kes võidab, see riietatakse samamoodi valgete rõivastega. Mina ei kustuta tema nime eluraamatust ning ma tunnistan tema nime oma Isa ees ja Isa inglite ees." |
| Filadelfias | "Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti, kes avab, ja ükski ei lukusta, ning lukustab, ja ükski ei ava" | "Ma tean su tegusid! Sul on vähe jõudu, kuid sa oled hoidnud tallel mu sõna ega ole salanud mu nime. Et sa oled hoidnud minu ootamise sõna, siis hoian ka mina sind läbikatsumistunni eest, mis on tulemas kogu ilmamaa peale, et katsuda läbi ilmamaal elavaid." | "Ennäe, ma annan saatana sünagoogist mõned, kes nimetavad endid juutideks, kuid ei ole seda, vaid valetavad. Ennäe, ma teen, et nad tulevad ja kummardavad sinu jalge ette ning saavad aru, et mina olen sind armastanud:" "Pea kinni, mis sul on, et ükski sinu pärga ei võtaks." | Kes võidab, selle teen ma sambaks oma Jumala templis ja enam iialgi ei lähe ta sealt välja, ning ma kirjutan tema peale oma Jumala nime ja oma Jumala linna, uue Jeruusalemma nime, mis tuleb maha taevast minu Jumala juurest, ning oma uue nime. |
nimest ega ole
Bileami õpetusest:
peidetud mannat ning
* teine tõlge: "kiires järgnevuses"; ** teine tõlge: "kogukonnad"; ** teised tõlked: "ja surma kuningriik"/ "ja põrgu"; *** levinum tõlge: "vihkan" (Kristus ei vihka kedagi!); vt ka Pauluse kiri Efeslastele; **** "leige" ei tähenda selget diferentseeritud kolmandat positsiooni, vaid positsiooni puudumist.
Juba see, et Kristus kõneleb igale kogudusele lähtuvalt oma erinevatest omadustest, näitab et iga kogudus saab erineva "õppekava".
b.) Tänapäeva kogudused.
"Seitse varajast kogudust" olid reaalselt olemas. Ways-of-christ.net põhitekstis on mainitud ka erinevate kultuurigruppide tähtsust. Samuti on võimalik uurida küsimust, kas "7 koguduse" omadustele sarnaseid omadusi võib täheldada ka tänapäeva kogudustes või kogudustesisestes gruppides ja kristlikes liikumistes. Meie eesmärgiks ei ole skemaatiline identifitseerimine, seepärast ei ole tulemusi siin ära toodud, kuid järgnevates lõikudes on antud lühike ülevaade kogudustest nende erinevate tahkudega, et iga inimene võiks ise sarnasusi otsida. Siinkohal ei mõisteta kohut ühegi koguduse üle – seda võib teha üksnes Kristus ise. Vastupidi, lugeja võib hakata tunnetama, mida tähendab sisuliselt oikumeenilise liikumise loosung "ühtsus eripalgelisuses", mis on justkui "seitsme tooni" universaalne muster.
Tabel
| Tänapäeva kogudused/liikumised. | Nende tugevad küljed. | Asjad, mida huvilised neis kogudustes taluma peavad. |
|---|---|---|
| Kreeka, Vene, Serbia õigeusu kirikud; Süüria õigeusu kirik, & mõned vana kelti kristluse järgijad; Armeenia kirik; Egiptuse kopti kirik, Etioopia kirik; "Tooma Kirik" Indias; Nepaali kirik;... | Sageli sügav usk, mõnikord sügavad vaimulikud püüdlused – nt mungad jne - , püsivus, mõju. Originaalsuse hõng. Sageli maa- alune võlvkäik kiriku all, meenutamaks vanu kristlik- esoteerilisi traditsioone. Õpetused Tarkusest (Maarja / Sofia). | Enamikel juhtudel ilus aga range traditsiooniline rituaal, näiteks seista 3 tundi (välja arvatud nt unikaalne Tooma kirik). Väike kohanemisvõime kaasaegsete ja noorte inimeste mitmekülgsete otsingutega, eriti ateistliku taustaga keskkonnas – kes on nii sageli kiriku ääremail ja mõtlevad rohkem ilmalikult. Kommunistlik surve või rahvuslikud eelarvamused põhjustasid piiranguid mõnede selliste kirikute töös, või tõid kaasa vaenulikkuse teiste kirikute või rahvuste suhtes. ... |
Vabakogudused, evangeelsed kogudused, samuti nelipühi kogudused, kveekerid;
Teised organisatsioonid – mida mõnikord vaadeldakse "sektidena"*, kelle argumendid on küsitavad -: adventistid, UusApostellik kogudus, mormoonid jt.
Protestantlike kirikute enamus
& progressiivne "avatud kirikute" liikumine
Vasakpoolne katoliiklus, feministlik teoloogia, vabastusteoloogia "kolmandas maailmas"
Vana katoliku kirik
Lihtsus ja kompromissitus lähtuvalt oma usust ja moraalist. Inimestele, kellele see sobib, võimaldab see lihtne suhe Jeesuse Kristusega ka vahetuma juurdepääsu tema väele: tugevad usukogemused, nagu ebatavalised palvevastused ja tervenemine; mõnikord tunnistused jne jumalateenistustel. Intensiivne Piibli uurimine ilma keerukate kohtade üle vaidlemiseta.
Liikmed toetavad üksteist hästi kui elava kogukonna liikmed – tegemist ei ole lihtsalt "pühapäeva- või "jõulukristlusega".
Nt Lutheri otsene pöördumine Piibli kui usu allika juurde. Palju sotsiaalseid teenistusi. Sageli avatus võtta oma usku tõsiselt ka poliitiliste otsuste puhul; iseseisev mõtlemine, inimeste manitsemine – ka väljaspool moraaliküsimusi. Avatus oikumeeniliste suhete osas koguduste vahel. ...
Väga lähedal inimeste elule; motiveeritud kristlusest – jõulised pingutused sotsiaalsete ja inimõiguste valdkonnas jne. Selles osas ka valvsus koguduse endas. Katsed leida adekvaatne vaimulik ja inimlik roll ka naiste jaoks. Mõnda aega juba ka minimaalne avatus müstiliste kogemuste osas. ...
Peale inimese usu igakülgse julgustamise puuduvad otsesed meetodid ettevalmistamiseks vaimulike kogemuste jaoks. Seega enamikel juhtudel jääb vajaka vaikusest ja kristlikul meditatsioonil põhinevatest meetoditest (millest on puudus ka enamikes teistes kirikutes). Heauskne eetiline karmus inimsuhete osas koosneb sageli keeldudest, millele harva lisandub piisavalt nõustamist, kuidas nt sõprussuhteid tõeliselt arendada.
Sageli ei taheta eriti mõista mitmetahulisi kristlikke kogemusi väljaspool neid, mida selles oikumeeni lõigus tuntakse. Sageli arvamus, et see millest mulle piisab on samuti piisav kõigi teiste misjoneerimiseks. Mõnikord tunne, et oma kogudus on eriliselt väljavalitud. Mõnikord – vastuoluna liikumiste endi poolt edendatud imidžile – on nad ühekülgselt toetanud poliitilisi seisukohti. ...
Tänapäeval eemaldab ajalookriitiline teoloogiaõpetus sageli segmente usust – seminarides aga õpetatakse jumalasulaseid, kuidas seda sellele vaatamata jutlustada. Mõned otsivad viise usus vaimselt sügavamale minna, seda aga pakutakse harva. Levinud on pinnapealsus ja liigne kohandumine ühiskonnaga – seda ka kogunemistel. Mõnikord aitasid kogudused isegi kaasa problemaatiliste joonte kujunemisele sooritusele orienteeritud ühiskonnas (kalvinism). ...
Mõnede usk muutus pinnapealseks. Mõnikord üksnes sügava psühholoogia ja ühiskondlike õpetuste seisukohad (mis kehtiksid igaühe, ka lihtsalt humanistide puhul). Feministlikus teoloogias on mõned inspireeritud vanade kultuste poolt, mille puhul alati ei kontrollita, millises ulatuses nood kristlusega kokku sobivad. ...
Rooma-Katoliku kirik
& rangemad katoliiklikud liikumised, nt Maarja prohveteeringu ümber, karismaatiline liikumine ja müstitsism.
Christengemeinschaft ja Rudolf Steineri kristoloogia; liikumise Rosicrucians kristlik tiib;
Erikogukonnad: Uue Ilmutuse liikumised
Muud koolkonnad, mil lähtuvad nt Prof. J. Hurtak'i õpetustest.
Sellele kirikule antud usust ja riitustest kinnipidamine. Nt Maarja imetlemine ja teised traditsioonid, elemendid mis mõnedes teistes kirikutes puuduvad. Palju heategevust; ühiskondlik valvsus ka kirikumaailmas. Osaliselt pidur üldise eetilise allakäigu teel ühiskonnas. Vähemalt mõned meetodid seesmise arengu jaoks (vaimsed harjutused, lihtsad meditatsioonid) mõnede kirikuliikmete jaoks. Selles kirikus ilmus palju müstikuid: Jeesuse ristilöömisega seotud saladuste duplitseerimine. (Tuntud teoloog Rahner ütles samuti, et tuleviku kogudus peaks kultiveerima kristlikku müstitsismi.) ...
Vaimusugulane tunnustatud*** kristluse unarusse jäetud lähenemistega – mitte identne "gnostitsismiga" -; põhineb nt Johannese evangeeliumil; millised enamikel juhtudel tagakiusu läbi välja juuriti. (Seega seda liiki kristlus oli puudu, millest omakorda tuleneb palju olukordi tänapäeva kogudustes, mille osas on vaja paranemist.) Mitmed treeninguviisid enese avamiseks teel Jumala juurde. Nt Hurtak töötab "Jumala nimedega" vanas Piibli keeles. ...
See kirik pani suure panuse doktriinidele/dogmadele ja kirikuinstitutsiooni võimule, et end maksma panna – selle asemel, et empaatia ja mõistmisega õpetada tänapäeva inimesi, kes sageli loodavad vaid iseenda peale. Vähe pingutusi leidmaks "keeli", mis oleks vajalikud usualaste teemade vaimulikuks edastamiseks erinevatele inimestele. Moraal koosneb peamiselt käskudest ja keeldudest. Eetilise "piduri" rollist ei tulene tõelist muutust ja uuendust. Alustatud on varasemate inkvisiitorlike ja sõjakate meetodite ning teatud valitsevate võimudega koostöö tegemise väljarookimisega, kuid see on raske. Ettekujutus, et üksnes oma kirik on see täielikult õige. Müstikuid parimal juhul taluti, selle asemel et neid nende teedrajava funktsiooni eest tunnustada. ...
Nt antroposoofias sageli vaid "teod vastavalt Kristusele", selle asemel et teda ka otseselt palves kaasata jne. ("Christengemeinschaft'i" – R. Steineri poolt inspireeritud elementidega kogudust – ei vaadelda otseselt kui osa antroposoofiast.) (Kõikidel kaasaegsetel Rosicrucian'laste ja alkeemikute gruppidel ei ole sarnast selget suhet kristlusega.) Uue Ilmutuse liikumised, nt müstik Jakob Lorber'ist lähtuvad, kaasavad peale Piibli ka teatavat liiki "prohveteeringuid". Selles valdkonnas orienteerumiseks on vaja arvestada selgitavate seisukohtadega, et selliseid õpetusi hinnata****.
Mõned ringkonnad kristluse ääremailt, mis on organisatsioonidena vaevu eristatavad, nt New Age poole kalduvad rühmitused.
Osaliselt otsivad uut ajastust vastanduvalt tänapäeva materialistlikele ühiskondadele, selles osas seotud Johannese ilmutuse tõotusega. Keskendumine omaenda omadustele ja kogemustele, selle asemel et teisi hukka mõista. Dialoogid erinevate koolkondade vahel. ...
Kristuse ja mõnede koolkondade väidetavate "Kristuste" või "Kristuse tunnetuse" vahel puudub sageli selge eraldusjoon. Kuna religioonide vahel valitseb üksmeel üksnes eetika osas, mitte eriti aga usualastes küsimustes, üritatakse erimeelsusi mõnikord vältida – millest aga pole abi. Kuna Jumal on üle kõige, siis ei suudeta mõnikord mõista, kuidas maa peal on vajalikud eetilised valikud konstruktiivsete ja destruktiivsete jõudude vahel. Seetõttu sallivad osaliselt problemaatilisi asju ja ei ole sarnaselt organiseeritud kristlusega eetiliselt ja kannatlikult häälestatud raskuste suhtes, mis inimeste keskel ilmnevad. Liikumistena ei võta eriti osa ühiskonna probleemidest. ...
* Kogudusi oleks samuti võimalik võrrelda 12 esimese apostliga. Erinevad inimesed saavad vajalikku abi erinevates kirikutes.
** Kui teid mõni grupp huvitab ning: a.) ja nad jätavad teile isikliku vabaduse, samuti teie kontakti perekonna
ja sõpradega; b.) nad ei toeta ebaeetilisi tegusid; c.) nad ei ürita omandada teie vara (välja arvatud liikmetasu – või mõnedes riikides maks – ja vabatahtlikud annetused); d.) nad viitavad Piiblile või Uuele Testamendile, samuti Jeesusele Kristusele tähendust muutmata; e.) nad tunnistavad, et nad ei kujuta endast ainsat tõelist kristlikku rühmitust; - siis vähemalt diskvalifitseeriv termin "sekt" ei ole korrektne. Nimetatu ei ole seotud nende teoloogiliste tõlgenduste hindamisega – millised on olemas kõikidel kirikutel -, ning nende oma traditsioonide hindamisega – mis eksisteerivad peaaegu kõikides kirikutes välja arvatud mõned protestantlikud vabakogudused.
*** Nt Johannes ise, Clemens Aleksandriast, Origenes, paulikiaanid, Joachim de Fiore, Master Eckehart, Tauler, Seuse, Nicolaus Kues'ist (Cusanus), Jakob Boehme, Angelus Silesius, Paracelsus, Novalis jne. Ka sellistel ringkondadel võivad sarnaselt kõikidele kirikutele olla omad piirangud, kuid ka nemad on osaks kristlusest tervikuna. Nendele sarnanesid osaliselt bogomiilid ja katariaanid, kes aga ühekülgselt maailmast eemaldusid.
**** Vaata peatükki "Kuidas läheneda prohvetlikule sõnale" ways-of-christ.net põhitekstis. Mitte kõik sellised rühmitused ei ürita kirikutega konkureerida, seega ei anna nad oma liikmetele nõu oma kirikutest lahkuda (Nt Lorber). Samas on gruppe, kes kritiseerivad suuri kirikuid, kogedes end nende poolt tagakiusatuna.
c.) Kuidas leida lahendusi kirikute vahelistele konfliktidele oikumeenilises liikumises.
Kristluse kogu ulatust on võimalik näha üksnes kirikute oikumeenilist erisust vaadeldes. Need, kes tahaksid taandada kogu info kristluse kohta suure kirikute madalaima ühise nimetajani, hülgavad inimestest ja kogudustest lähtuvad impulsid, mida kristluse uuendamiseks nii väga vaja on. Algkogudusega võrreldes on kristlus muutunud pinnapealseks. Kristlased peavad üksteiselt õppima. Selles protsessis võib aga igaüks säilitada omaenda identiteedi. See, et me sügavamalt mõistame oma ühtekuuluvust kirikute mitmepalgelisuses, ei tähenda et me peaksime praegu üritama jõuda täielikult ühendatud kristluseni. Oma kirjades 7 kogudusele ei maininud Kristus ise seda ühtsust sõnagagi. Ta teadis, et inimesed on erinevad. Teistes kohtades kuulutab ta ette, et tuleb aeg mil on üks karjane ja üks "kari", kuid ei pea sellega silmas, et nimetatud karjas ei oleks mingisugust sisemist mitmepalgelisust. Kõige kõrgem karjane on Kristus ise. Tema on samuti ainus, kes õigel moel saavutab koguduste vahelise ühtsuse. Kes kuulaks kedagi teist? Samas aga on võimalik astuda samme selles suunas. Järgnevalt mõned kommentaarid punktide kohta, mida peamised kirikud vaatlevad kui põhilisi takistusi selles arutelus (Enamikku inimesi nendes kirikutes takistuste otsimine ei huvita):
0. Tähtsaks aluseks on ühine lähenemine ristimisele kui sakramendile. Katoliku kiriku Teisel Vatikani Nõukogul aastal 1962 toimus teatav avanemine oikumeenilise liikumise suhtes. Nõukogul tunnistati, et sellised elemendid nagu Jumala Sõna, elav halastus, lootus, armastus ja Püha Vaimu annid – nii nähtavad kui nähtamatud elemendid – eksisteerivad ka väljaspool katoliku kirikut ja et pühitsus ja lunastus on võimalikud ka teistes kirikutes. Samas aga nägi katoliku kirik end ainsa tervikliku kirikuna.
1. Katoliku kirik ütleb, et protestantlikel kirikutel ei ole katkematut "apostellikku järgnevust" käte peale panemise läbi alates esimestest apostlitest, mis on seotud piiskoppide ja preestrite pühitsemisega. Seetõttu ei aktsepteerita neid täisväärtuslike õde-kogudustena. Samas aga said mõned protestantlikud kogudused osaliselt alguse läbi pöördumiste, mis toimusid nende riigi abiga; seega pöördusid ilmselt ka pühitsetud preestrid. Seejärel osalesid nad teiste pastorite ordineerimisel. Käte pealepanemine õnnistuse ja tervenemise jne jaoks on tõesti piibellik. Piibel ei ütle konkreetselt, et preestrite puhul oleks vajalik katkematu käte pealepanemiste ahel. Kui keegi aga soovib seda niimoodi tõlgendada, siis on võimalik, et protestantlikud kirikud hakkavad samuti taas käsi peale panema, mis ei teeks neile üldse paha. Selleks oleks võimalik leida keegi oma kirikust või väljaspool seda, kes oleks osa nimetatud katkematust ahelast. Protestantlike kirikute eneseteadvusele oleks see suurem väljakutse.
On ka teine võimalus, nimelt et kõik kirikud aktsepteerivad, et inimene võib ka otse palvetada oma ühenduse pärast Püha Vaimuga, teistel viisidel kui käte ealepanemise läbi. (Seda võiks teha isegi iga Usklik. On inimesi, kes on eriliselt võimekad edasi andma kristlikku tervenemist käte pealepanemise läbi ilma sissepühitsemiseta – neil on selleks suuremad võimed kui enamikel sissepühitsetud inimestest.) Samuti võiks Püha Vaimu vastu võtnud pastor seda klassikalisel viisil käte pealepanemise läbi edasi anda. Katoliku kiriku jaoks oleks nimetatud versioon tõenäoliselt võõras. (Samas ei ole seda aga praktiseerinud ka protestantlik kirik, nii et kumbki ei oleks ebaõiglaselt soodustatud olukorras. Täpsemalt väljendudes võiks katoliku kirik tunda selles ära võimaluse – andes endale samas aru, et tavaliste vahenditega ei oleks võimalik teada, kas Püha Vaim oli tõeliselt kohal samasugusel tõelisel moel või mitte. Samas on alati olnud katoliiklasi, kes olid võimelised ütlema kas see oli efektiivne või mitte (nt inimesed nagu Isa Pio jne). Peale
selle tõuseb ka küsimus, mida teha sissepühitsetud isikuga katoliku kirikus, kes Püha Vaimu voolamise drastiliste väärtegudega tõenäoliselt blokeeris. Kas ta saaks ikka edasi anda Püha Vaimu? Ilma järeleuurimise ja/või Isa Pio sarmaste inimesteta ei oleks võimalik leida usaldusväärset vastust.
2. Katoliku kirik tahaks, et tema poolt juhitud kirikute nähtava ja täieliku ühtsuse kontseptsiooniga oleks seotud ka Püha Peetruse ameti rolli küsimus, mis tähendaks Paavsti rolli teiste kirikute jaoks. Jeesus ütles Peetrusele, et ta kannaks hoolt tema "lammaste" ja "tallede" eest. (Jh 21). Samas ei määranud Jeesus teis Jüngreid ja nende ringkondi Peetrusele, vaid olemasolevale kristlaste põhivoolule. Nt Johannesel olid oma kogudused Aasias (vt ülal), Paulus oli ülevaatajaks paljudele kogukondadele, jne. Seega kerkib küsimus, mida võiks tänapäeval tähendada see, et Püha Peetruse järeltulija "viib lambad karjamaale". Õigeusu kirikute esindajad on andnud märku, et nad aktsepteeriksid paavsti teatavat "auülimuslikkust" ilma otsese võimuta nende kirikute üle, sarnaselt Rooma piiskopi rollile algkoguduses, kes oli esimene võrdsete seas. Selle peale on mõelnud isegi mõned protestantlikud teoloogid, kuid Vatikan ei reageerinud sellele otseselt. Hiljem kirjutas paavst, et teised kirikud peaksid mõtlema selle üle, milline roll paavstlusel nende arvates olema peaks. Arvamused ei kahjustaks kedagi. Kirikute ühinemise korral valitaks kindlasti ühine juht.
3. Protestantlikud kirikud sooviksid näha naiste preestriteks ordineerimist katoliku kirikus. See küsimus on keerukas aga ka õigeusu kirikute, osa anglikaani kirikust ja mõnede protestantide jaoks. Teisest küljest on aga ka katoliku kirikus endas, nt Saksamaal grupp nimega "Plebistsiit Meie Oleme Kogudus", kes nõuavad sedasama. Ükskõik kui tähtis see küsimus on, on ikkagi raske mõista, miks on vaja seda lahendada oikumeeniliste diskussioonide kaudu. Tegemist on küsimusega, mille iga kirik vastavalt oma südametunnistusele lahendama peab. Igal juhul ei tohiks Vatikan seni salata protestantide õigust jätkata naiste ordineerimist, seda eriti silmas pidades kirikute jätkuvat lähenemisprotsessi. Erinevad kombed võivad osutuda positiivseks väljakutseks, millega omaenda kirikus tegemist teha. Piibel (Paulus) konstateerib vaid väikesi erinevusi meeste ja naiste traditsiooniliste rollide osas kogukonnas. Sel ajal ei arutanud keegi selle üle, kas naistel peaks üldiselt olema vähem õigusi. Jüngrite ring oli veel nelipühi sündmuse ajal teadlik sellest, kui tähtis oli nt Maarja või naiste roll üldiselt. "Naised olgu koguduses vait" ei tähendanud kindlasti seda, millena seda hiljem tõlgendama hakati, ning sellel ei ole pistmist ülalnimetatud küsimusega väiksemate õiguste osas. Samas on kahtlusi, kas kogudused suudavad jõuda sama tõlgenduseni. Seepärast jääb alles üksnes argument, et seda küsimust ei peaks käesoleval ajal ühtsuse diskussiooni raames lahendama. Need, kes arvavad et seda küsimust on võimalik lahendada kombineerides seda aruteluga ühtsuse üle, võivad ilmselt pettuda. Neid teemasid on ilmselt kergem lahendada eraldi. Kui ühtsuse aeg lähemale jõuab, siis selgub milline kogudus milleks valmis on.
4. Maarja kummardamist, nagu seda katoliku ja õigeusu kirikutes tuntakse, protestantlikes kirikutes ei praktiseerita, kuid see ei kujuta endast olulist takistust ühtsusele. Teine Vatikani Nõukogu aktsepteeris, et liturgilistes küsimustes võib olla kasulikke erinevusi, vastavalt usklike mentaliteedile. Meile on teada nt ühe pastori jõupingutused viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel, kes üritas taaskehtestada mingit liiki Maarja kummardamist ühes protestantlikus kirikus.
5. Ühest küljest võib mõista, et kirikuseadus (CIC) kujutab endast delikaatset teemat, kuna selle varajasemas staadiumis on esinenud ka selle kuritarvitamist. Selle roll tänapäeval ei tohiks aga kujutada endast küsimust, mis takistaks kirikuid nende püüdluses suurema ühtsuse poole. Piibel ise ei kinnita traditsioonilise kirikuseaduse rolli katoliku kirikus. Hetkel puudutab see ühte konkreetset kirikut. Igal kirikul võib ja isegi peab olema omaenda põhikiri, ja seega ka teadava piirini oma "seadus", senikaua kui ta eksisteerib eraldi ühikuna või isegi ühel või teisel viisil defineeritud allüksusena. Selliste reeglite muutmine kirikute sees on kirikute endi otsustada – seni kuni keegi ei taha, et kõik teised kirikud neid reegleid vastuvaidlematult aktsepteeriksid. Isegi kui keegi tahaks kaaluda CIC ülevõtmist, siis ka katoliku kirik teab, et selline projekt eeldaks uut ühisnõukogu, millest lähtuks või tuleneks uus ühine põhikiri. Aastal 1983 kohandas katoliku kirik ise oma seadust uue "Jumala Rahva teoloogia" järgi, mille osas jõuti kokkuleppele Teisel Vatikani Nõukogul 1962. Seega ei ole tegemist küsimusega, mis ühtsuse tee peal ees seisaks.
6. Vastuoluline punkt on ka inimese õigeksmõistmise küsimus Jumala ees, kas siis inimese tegude alusel või Lunastaja läbi. Samas, kuna katoliiklikul ja protestantlikul kirikul on selles küsimuses ühisdokument, võib seda küsimust pidada piisavalt selgitatuks.
Kirikutel oleks tõesti võimalik tulla üksteisele lähemale tõelises oikumeenilises kogukonnas, selle asemel et piinata* Kristust oma delimitatsioonidega. Seda tuleks tõesti teha "tõelise tundlikkusega ja üksteisega arvestades, kannatlikkuses ja julguses, austades nende tõde" (nagu Johannes Paulus II seda nimetas). Sellele vaatamata võime me juba täna kogeda "üldist" kogudust Jeesuse Kristuse vaimus, mis koosneb kõigist neist kes järgivad Kristust omaenda viisil ja püüavad "teha Isa tahtmist"; -ükskõik millisesse kirikusse nad ka kuuluksid, või kas nad üldse on ühegi koguduse liikmed, või kas nad üldse kogu aeg kasutavad
terminit 'kristlus'. See on kodulehekülje "Kristuse teed" aluseks. Nimetatud lähenemine ei asenda samme nähtava ühtsuse suunas. Samas aga tuleb sellise ühtsuse poole tõeliselt pürgida, allkirjast dokumendil ei piisa.
*) Katoliku kirik ja teised sarnased kirikud võiksid leida inspiratsiooni sellesisulistest Kristuse sõnumitest õigeusulise kristlase Vassula Ryden'i raamatus "The true life in God" (Tõeline elu Jumalas), 1. köide. Katoliku kirik vaatleb selliseid kirjutisi kui "isiklikke inspiratsioone" (vt "Inspiratsioon ja kogudused"). Samas on sisu tihti huvipakkuv enamatele kui isikule endale. (Käesolev kodulehekülg mainib kirjandust lihtsalt kui lisainformatsiooni, meie arusaamad ei ole sellest sõltuvad.)
tagasi.
Inspiratsioonid ja Kogudused.
Vastavalt Uuele Testamendile on otsene inspiratsioon üksikutele ustavatele ja teised Püha Vaimu annid kristlaste jaoks midagi väga tähtsat (nt 1Kr 14,26; Mk16,17). Selleni jõudmise teed on läinud ilmselt raskemaks. Samas aga on võimalik paluda, et saada Püha Vaimu.
Lisaks nelipühi kogudustele aktsepteerib ka katoliku kirik jumalike sõnumite võimalust. See kirik aga tõmbab vahejoone, kus ühel pool on "üldine ilmutus" ühiseks kasuks läbi piibli, traditsioonide ja teenistuse, ning müstilised "erailmutused" (isiklikud ilmutused) teisel pool. Viimaseid aktsepteeritakse senikaua, kui nendes on isikute ja nende ümbritseva keskkonna jaoks midagi kasulikku, tavaliselt ilma pühendumiseta ja ilma erilise toetuseta. Kui nad on sisaldanud prohvetlikke*) sõnumeid Maarjale, Kristusele või kirikule, siis on kirik sageli reageerinud kriitiliselt. Alates paavstist Paul V ei takista kirik katoliku kirjastajaid enam neid trükis avaldamast. Mõningaid selliseid sõnumeid on aga hoitud salajas palju aastaid, nagu näiteks Fatima 3. sõnumit. Sellistel juhtudel jätab kirik endale õigus lõplik hinnang anda. Kirikuseadus ütleb, et kui sõnumeid kontrollitakse, siis tuleb seda teha õiglaselt, nt autorid tuleb ära kuulata (Kaan. 844 §3). Kaan. 220 keelab kellegi reputatsiooni ebaseaduslikult kahjustada.
Need inspiratsioonid ei mängi paljudes teistes kirikutes suurt rolli. Või siis ei ole nendega tegelemiseks veel meetodeid välja töötatud. Mõned protestantlikud kirikud arvavad, et ilmutus jõudis lõpule Uue Testamendi ajaperioodiga. Teisest küljest esineb selliseid nähtusi väljaspool suuri kirikuid palju võrdle Johannese 14:21-23. Kogu olukorrast jääb mulje, et Jumal on huvitatud sellest, et meiega "rääkida", inimesi õpetada ja neid samuti hoiatada.
Esimesed apostlid – inimesed, kes olid võimelised esindama Kristust oma vaimuandidega – õpetasid, et otsene ilmutus ja selle tõlgendamine oli osa nende kooskäimistest (1 Kr 14,26). 1 Kr 12,4-7: "...Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks." 1 Kr 12,28 järgi võib tõlgendada, et apostlite roll tuleb enne "prohveteid" *) ja kolmandal kohal on õpetajad. 1 Kr 14 näitab, et "keeltega rääkides" inimene ehitab üles iseennast, prohvetlikult kõneledes aga ehitab ta üles kogudust. Prohvetlikult kõnelemise anniga inimestest peeti eriliselt lugu, sest teised õpilased ei saanud seda ülesannet automaatselt täita (nt Matteuse 10,41).
Eritunnused:
- Siin ei ole niivõrd tegemist küsimusega, kas on üldse olemas inspiratsioone, mida ei arvestata autosugestsiooni või massisugestsiooni, skisofreeniliste või muude psüühiliste nähtuste** hulka. Kui keegi uurib selliseid kristluse nähtusi ilma eelarvamusteta, paneb ta ilmselt kiiresti tähele, et enamikel juhtudel ei piisa sellistest piiravatest, ainuüksi psühholoogilistest seletuskatsetest. Pärast sellist äratundmist algavad alles tõeliselt huvitavad küsimused.
- Kasulik on püüda mõista, mis tuleb Jumalalt ja mis mitte, vrdl 1 Jh 4,1. Samas aga tuleb seda teha ettevaatlikult ja respektitundega. Piibel ise ei väida, et preester oleks automaatselt kompetentne otsustama teoreetiliste ja teoloogiliste tõekspidamiste alusel, kas Vaimu ilmingud on autentsed. Ainult väga vähesed saavad otse aru, millisest vaimust sõnum on; seepärast ütleb Jeesus: "…te tunnete nad ära nende viljast" - Matteuse 7,15-20. See tähendab, et kui see juhatab
Kristusele lähemale, nt nn "õigele teele pöördumine" /Jumala juurde tagasi tulemine, millega kaasneb positiivne muutus eluviisides või tervenemine hinges või ihus, siis oleks väga kahtlane see kõrvale heita kui mitte ehtne või isegi "kuradist", kuna see lähtus halastusest. Johannese 15,5: "..minust lahus ei suuda te mitte midagi teha". Kui selle läbi tuli ilmsiks rohkem armastust Kristuse ja inimeste vastu, on ka see hea märk. Võrdle ka Matteuse 7,1; Matteuse 12,24-30 ja Apostlite teod 5,38-39, mis hoiatavad kohut mõistmast. Isegi moraali-teoloogia ja ilmalike seaduste järgi oleks vale kedagi hukka mõista, seni kui esineb kahtlusi.
- Veel üks tähtis tunnus on nende isikute tagasihoidlikkus, sest inimene kuuleb Jumala Vaimu häält üksnes siis, kui ta muutub tasasemaks, vaiksemaks. Teoloogilised teadmised ei tähenda siin midagi; sageli osutuvad valituks just eriti lihtsad inimesed ("tavausklike karisma"). Haritud isikud on selleks valmis üksnes siis, kui nad ei ole ennast täis ja ei ole 'kinni kiilunud', kuuludes seega ikka "vaimust vaesete" kilda vastavalt Matteuse 5,3. (Nt saduserid – ratsionalistid ja materialistid -, ning variserid, senikaua kui nende üleolek takerdus nende intellektuaalsetesse teadmistesse – kumbki ei kuulunud "vaimust vaesete" hulka.)
- "...Et te elaksite nagu inimolendid ja täidaksite oma igapäevaseid kohuseid, jättes aga kohaselt ruumi Jumala, kõikvõimsa isa jaoks oma igapäevases elus." (Ema Maarja sõnumitest nägijatele Garabandal'is ja mujal).
- Südamlik käitumine lähtuvalt Jeesuse eetikast - nt Matteuse 7,12 - on samuti selline tunnusjoon. Inimene saab rohkem ühendust vaimuga - mis on ülem intellektist - Kristusega ühendatud iseenda läbi. See võib juhtuda seda selgemini, mida enam ta Jumalike loomujoontega nagu armastus kooskõlasse saab. Eetika ei tähenda siinkohal aga seda, et nad peaksid ennast automaatselt kohandama tavakujutlustega jumalakartlikest inimestest, mis puudutab nt nende riideid, kirikuskäike jms.
- Näiteks kui keegi levitaks agressiivselt laimu kaaskristlaste kohta väites, et ta olevat selle omandatud lugedes ning saanud inspiratsiooni Kristuselt ning tekitaks sellega lahkhelisid, oleks võimalus eriti suur, et tegemist ei oleks ei õigustatud tegevuse ega Kristuse või Püha Vaimu ehtsa teatega.
- Sellele lisaks tuleb pöörata tähelepanu ka vabadusele välistest survetest. Kogemused ja piibel ütlevad, et Püha Vaim on vaba inimlikest klassifikatsioonidest (Jh 3,8;...) ja vajab oma kasvuks vabadust. Inimolendil on omaenda südametunnistus, mis ei kuulu välisele kujundamisele. Apostlite tead 5,29: "Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna!" See ei ole vastuolus vaimuliku juhatuse kasulikkusega. Iga põlvkond ei pea otsast alustama, korrates samu vigu.
- Sageli on uuritud selliseid faktoreid nagu "üleloomulikud omadused": näiteks selliseid kaasnähtused nagu silmarefleksi puudumine, südamelöökide muutus, aeglustuv pulss, kõrgem vererõhk – ilma manipuleerimise või arstirohtudeta -; või et isik ai võinud kuidagi teada seda, mida talle ilmutati. Nimetatud kriteeriumid ei ole aga vajalikud, kuna Vaim võib kasutada ka inimese "loomulikke" võimeid.
On palju viise kuidas Vaimu sõnum väljenduda võib. Näiteks läbi "sisemise hääle/ sisemise sõna südamest", mis on teadlik ja mida seepärast ei tohi segamini ajada skisofreeniliste või hüpnootiliste nähtustega. Pärast teatud praktilist kogemust saab selgeks, et selle olemus on erinev telepaatilistest nähtustest (vrd "Sisemisest Sõnast", väljavõtted Johannes Tennhardt'ist, jt, Lorber kirjastus). Harvadel juhtudel võib inimene jõuda transilaadsesse olekusse, milles inimene mängib rohkem teisejärgulist rolli; kuid isegi siin viitavad tingimused – häälestumine Jumalale ja hea mõju juuresolevatele inimestele – erinevusele selle ja spiritualismi (spiritismi) poolt esile kutsutud transi vahel – mis nõrgestab juuresviibivaid isikuid. Samuti võib juhtuda, et keegi kogeb nägemust, seesmist valgust või saab idee, ning on hiljem suuteline selle sõnades kirja panema. Samuti on olemas teatavat liiki otsene kirjutamine täie teadlikkuse juures, mis erineb spiritualismi "automaatsest kirjutamisest", mis on tavaliselt seotud mingit liiki transiga (Teadlik Jumala Vaimu otsimine on vaimsus, transis vaimudega kontakti otsimine on spirit(ual)ism.) Püha Vaim võib olla sõnumi allikas ka ilma kasutatud isikuid otseselt adresseerimata ("..."): mõte, vestlus, kirjatükk või raamat võib osaliselt või täielikult lähtuda sellest inspiratsiooniallikast, kuna ta võib inimese loovust aktiveerida nii nagu ta tahab.
*) Prohveteering – kreeka keeles – tähendab eelkõige meeltevälist informatsiooni, kristlikus kontekstis lähtub see Jumalast ehk Pühast Vaimust. Inspiratsioonid, mis on hoiatused või tuleviku ettekuulutused, on juhtum omaette. Püha Vaimu osas üldiselt vt Johannese 3,8; Johannese 14,26 ja Ways-of-christ/ „Kristuse teed" põhitekst, 1. osa, peatükk "Esimene Whitsun'i sündmus (nelipühi)".
Prohveteeringute osas läbi tulevikunägemuste vt vastavaid peatükke Ways-of-christ/
„Kristuse teed"
põhitekstis, 2. osa, nt peatükk "Kuidas läheneda prohvetlikele sõnadele".
Siinkohal samuti mõned Vana Testamendi lõigud prohveteeringute olemuse kohta – võttes arvesse seda, kuidas tingimused tollest ajast alates muutunud on (Jeesuse ajaks oli muistne prohveteerimise viis peaaegu hääbunud, kuid see sai uuendatud): Joel 3,1-2; Aamos 3,7-8).
**) Mõnedel juhtudel võivad ka ehtsate inspiratiivsete võimetega inimesed sattuda ajutiselt tuntud psüühilistele riketele sarnanevasse seisundisse – nagu näiteks sisemiste dialoogide sunduslikult jätkuvasse voolu ning võimatusse, maiste vajalike toimetustega hakkama saada. Selliste ekstsesside võimalikuks vältimimiseks tuleks ülalnimetatud aspektide kõrval pöörata tähelepanu järgnevatele välistele eeltingimustele: piisavalt und; piisavalt vitamiinirikast toitu, nt piisavalt B-vitamiine – st ettevaatust paastumisel jne kui sellega seoses puudub piisav kogemus; jääda kindlalt truuks valitud allikale, st Kristusele; vältida liiga pikki istungeid, mis võimaldaksid teemast kõrvale kalduda ja ülierutuda; püüda väljaspool intensiivseid sisemisi elamusi tulla taas maisesse olevikku; enese-teadlik kuulatu läbimõtlemine; iseendale teadlik kuulatu läbimõtlemine. Abistajad, vaimsed saatjad, terapeudid jt võivad sellistel juhtudel tõesti abiks olla ainult siis, kui nad omavad erilisi kogemusi / teadmisi, mille hulka kuulub mitte ainult hetkelise häiritud seisundi vaid ka häirimata põhiilmingu tõsiseltvõtmine.
tagasi.
Milleks vajan ma kirikut või kogudust?
Loomulikult on võimalik omada ka individuaalset ühendust Jeesuse Kristusega ja Jumalaga. (Vt ka lehekülge "Palve...".) Selles seisnebki asja tegelik olemus. Isegi impulsid, mida me väljastpoolt vajame, võivad tulla Jumala otsese juhtimise läbi, kui me neid õrnemaid märguandeid tähele paneme.
Samas aga on olemas nimetatud ühenduse teine tasand, mis võib tõeliselt esile tulla vaid teiste osaduses: "Sest seal kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel (Matteus 18,19-20). Esiteks tähendab see lihtsalt seda, mis öeldud. Nimetatud kogemus oleks keerukam distantsilt, nt kui inimesed seda sünkroniseerivad, kuid ka see on võimalik. Müstik võiks sellist ühtsust kogeda ka ilma verbaalse kokkuleppeta, kuigi enamike jaoks käiks see üle jõu. Enamik inimesi ei ole loodud erakuelu jaoks.
Seda liiki palveosadus võib luua sõpraderingi, kes regulaarselt koos käib. Seda on võimalik leida ka koguduses või mistahes religioosses kogukonnas, mis inimese isiklike veendumustega kokku sobib. Kuigi mõne kiriku traditsioon võib liialt rõhutada kiriku rolli uskliku elus, ei tee see tühjaks teistega osaduses olemise vajalikkust.
tagasi.
Seitse pitserit.
Järgnev nägemus kirjeldab ennekõike "24 Vanemat", "7 vaimu Jumala trooni ees", ning "nelja olevust" Jumalat kummardamas – väljendades erinevaid algseid omadusi ja loodut. Alles seejärel võis "Tall" – kellel on Kristuse omadused – avada seitsme pitseriga raamatu (Johannese ilmutus 4 - 8, 1). See nägemus leiab aset "Taevas" – antud kontekstis Jumalikus plaanis. Pitserite sisu kirjeldatakse ennekõike tasandil, kus nende vägesid iseloomustavad sümbolid – neli erinevat värvi hobust ja ratsanikku. Sellel tasandil modifikatsioonidel, nagu kujutistel nägemustes, on üksnes kaudne mõju sündmustele maa peal.
Vaatamata nende tasandite iseloomule, mis on suunatud peamiselt psüühilise sfääri arengule laiemas mastaabis, öeldakse alguses: "Ma näitan sulle, mis pärast seda aset leiab" (pärast seitset kogukonda.) Sellega seonduvalt oletasid R. Steiner ja Arthur Schult, et maa peal tulevad veel 7 "pitserite kultuuri", mis seonduvad vastava teadvuse tasandi puhastamisega. Kristluse poolt inspireeritud raamat "Book of true life" (Tõelise elu raamat) Mehhikost seletab pitsereid nii, et need esindavad kõige varajasemaid aegu "Kaini ja Aabeli" päevist kuni tulevase täiuslikkuse ajastuni.
Siiski ei võimalda nimetatud tekst identifitseerida pitsereid selgelt tänapäeva füüsilise maailmaga. Kui me mõtleksime nagu mõned vabakogudused, siis võiksid nelja esimese pitseri vaevumärgatavad kajad vastata kahele maailmasõjale, sellele järgnevale jõuvahekorrale Ida ja Lääne vahel, ning näljale ja epideemiatele. Sellele võiksid järgneda religioonide tagakiusamine ja kosmilist päritolu katastroofid: meteoriidid, maavärinad, võimalik et ka polaarsed muutused – vt ka peatükki: "Seitse viha kaussi".
6. ja 7. pitseri vahel nimetab tekst "pitseerituid" ja "suurt rahvahulka valgetes rüüdes Taevas".
Stseen Johannese evangeeliumist ptk 2: Kaana pulm ja see kui Jeesus ajab templist välja kaubitsejad ja rahavahetajad – milline sündmus on oma loomult ühendav ja kaasahaarav – juba meenutab meile neid Ilmutusraamatu peatükke (vt meie peatükid "Kaana pulm" ja "Püha viha...", ja Johannes 2)
Kui Johannese evangeeliumis 5 Jeesus prohveteeris, et need vaimud kes on teinud head eraldatakse vaimudest kes on teinud halba, siis seitsme pitseri kirjeldus jätkub "Kaheteistkümne suguharu väljavalitute hingete pitseerimisega".
tagasi.
Seitse pasunat.
Nägemus inglitest seitsme pasunaga leiab aset "Taevas" (Johannese ilmutus 8,2 - 11,19). Ülestõusvad "pühade palved", "alla maa peale saadetud tuli altarilt", ja samuti pasunad ise kui pea (su) abil kasutatavad instrumendid peegeldavad mentaalsemat tasandit – nagu oleks seda liiki sümbolitega unenäos. Antud juhul lähtuvad sellest muutused, mis osaliselt jõuavad maa peale, kus õhutatakse üles erinevat liiki pildid.
Vaatamata "pasunate" mentaalsele ja mitte füüsilisele iseloomule on esoteerikud ka siinkohal üritanud neid kirjeldada kui maapealseid "7 pasuna kultuuri", mis järgnevad pitseritele. Kuigi selle meenutusi on meie ajast raske leida, ei oleks võimatu näha 1. ja 2. pasuna omadustega seonduvalt kannatavaid metsi ja mürke. 3. pasunas on mõned rühmitused täheldanud, et 1/3 jõgedesse langenud tõrvik kandis nime "koirohi, vermut" = Tšernobõl, mis tähendab sedasama kohalikes keeltes. 4. pasun võiks rõhutada tähekogu, nagu juhtus augusti keskel aastal 1987 kolmnurgaga kõikidest planeetidest. Osad New Age ringkondadest mediteerisid siis, viitamata ilmutusele, kuid viidates apokalüptilisele numbrile 144 000 inimest – keda (Ameerika) indiaanlaste prohveteeringu keeles nimetatakse "Vikerkaaresõduriteks" – eeldatava Uue Ajastu alguse või selleni viiva üleminekuetapi üle. 5. pasun – suits sügavuse kaevust, raudsed rohutirtsud, viis kuud piina ... – võiks jätta mulje teatavast seosest lahesõjaga aastal 1991; 6. pasun samuti, mis võib viidata ka maavärinatele. Seitsmes pasun viib meid "Jumala templisse", saadetuna välkudest ja kõuemürinatest, pikselöökidest ja rahest, millel võib samuti olla seesmine, müstiline tähendus.
7. pasunaga kaasnevad samuti hääled: "Maailma kuningriik on saanud meie Issanda ja tema Kristuse omaks"; vähemalt mentaalsel tasandil on midagi juba otsustatud, mis ei ole maa peal veel täiel määral täide viidud. "Pasunate" väge võib võrrelda "muutumisega" Tabor'i mäel (vt meie sellega seonduvat peatükki ja Matteus 17) ja õpetustega selle kontekstis, samuti Mäejutlusega, jne. (Vt meie peatükki "Mäejutlus", ja Matteus 5-7)
tagasi.
"Seitse kõuemürinat" ja kaks prohvetit.
Pärast 6. pasunat "rääkisid seitse pikset"(Johannese ilmutus 10 - 11, 14). Johannes peab "pitseriga kinni panema" selle sisu ja seda mitte kirja panema. Siis "mõõdetakse ära tempel Taevas". Kaks prohvetit tapetakse ja äratatakse surnuist üles. Siit leiame paralleeli Laatsaruse ülesäratamisega Evangeeliumides (Johannes 11 ja meie peatükk).
tagasi.
Naine ja lohe.
Sündmuste kõikides faasides osalevad juhtivad vaimulikud jõud ja nendest erinevad vastupanijad, negatiivsed jõud. Mõnikord selgitab tekst detailsemalt ühte pooltest, teinekord teist. Tunnustäht taevas, "naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas" (Johannese ilmutus 12) näitab ilmeksimatult "Sofiat" - kreeka: tarkus – taevast universaalset ema, mitte niivõrd maise ema aspekti; vt peatükki "esimene Whitsun'i sündmus" sellel koduleheküljel. Me oleme juba maininud tema mõnikord aktsepteeritud seost Maarjaga. Oma vanadusepäevil elas Maarja koopas, milles oli kummardatud muistset ema-jumalannat Kybelet. See oli rõhutatult sümboolne, olles antud kontekstis midagi uut. Tema "laps" ilmutuseraamatus – taevase olendi laps on ennekõike samuti taevane olend- kes "karjasena hoiab raudsauaga kõiki paganaid, ning kes jätkuvalt manitseb rahvaid järgima omaenda siirast südant; ning see peab viitama erilisele viisile, kuidas kosmiline Kristus töötab ja toimib. "Raudsau" ei kujuta endast üksnes kuninglikku sümbolit, vaid ka "initsiaatori" sümbolit, ning sellel võib olla midagi pistmist ka "taevaste väehulkadega". Vt peatükki "7 viha kaussi".
Siin võib tunda ära seose "jalgade pesemise" vaimse olemuse ja eelneva võidmise vahel Maarja poolt Betaanias (Meie peatükk "Kristus jalgu pesemas" ja Johannese evangeelium 12,13). Samuti on kaasatud "uussünni" jätk arengu üha kõrgematel tasanditel.
"Lohe" oma negatiivsete inglitega kujutab endast vastandpoolt. Nad võidetakse kosmoses "Miikaeli ja tema inglite" läbi ja heidetakse maa peale. Nüüd kaitsevad naist nende eest taevas ja maa.
tagasi.
"Seitsme peaga metsaline" merest.
Selles nägemuses ilmuvad ka kaks teist negatiivset jõudu. Esiteks üks, mis on suunatud ihadele ja mõtlematusele (Johannese ilmutus 13, 1-10; võrdle meie peatükiga "Kiusatused" ja Matteus 4, 511). Seitset pead tõlgendatakse hiljem ilmutuses endas kui "seitset mäge, millel hoor 'Paabel' istub" ja mägesid omakorda kui "seitset kuningat". Ilmutus ise seletab kümmet sarve kui "kümmet kuningat", kes on ühel meelel ja kes annavad oma võimu sellele metsalisele.
"Seitsme mäe" tõttu, mis võiksid meile meenutada Rooma linna kui "seitsme mäe linna", tõlgendavad mõned vabakogudused "Paabeli hoora" muuhulgas kui paavstlust. See näib aga natuke otsituna ning ei leia selget toetust sümbolismi teiste osade poolt, vaatamata probleemidele katoliku kirikus. Ilmutusraamatu 18:11-23 tõstetakse selgelt esile seos globaalse maailmakaubandusega. (vt peatükki "Seitse viimast nuhtlust ja Paabeli lõpp…".) Looma "pilt"
vastavalt järgnevale Ilmutusraamatu 14 peatükile võiks olla seotud valede Jeesuse piltide (ettekujutlustega). See võib olla seotud ka alandusliku või kultusetaolise sõltuvusega multimeediaseadmetest.
Selle "metsalise" taga tegutsevaid kiusatusse juhtuvaid vägesid on võimalik muuta, eriti väe läbi, mida kirjeldab meie peatükk "Piitsutamine" – Johannes 19,1.
tagasi.
"Kahe sarvega metsaline" maast.
Siin (Johannese ilmutus 13, 11-18) näeme, et see negatiivne jõud on suunatud materialistlikele kitsendustele ("sünnipärased vajadused"). Võrdle meie peatükiga "Kiusatused" ja Matteuse 4, 1-4.
Idee inimestele otsaette või paremale käele märk panna, samuti nendes peatükkides mainitud number 666 – eeltingimusena ostmisele ja müümisele – on juba üsna selgelt nähtav tänapäeva sündmustes. Isikuandmete vahetamise võimalused arvutivõrkudes, pangakaardid, rahvusvaheline pangakood 666, ribakoodid kolme topeltjoonega, mis nimetatud koodis numbrikombinatsiooni ääristavad kui 666, Kanadas välja töötatud ja Malaisias juba testitud seadmed isikute identifitseerimiseks laubal ja käel, vana Euroopa ühenduse Brüsseli transaktsioonide-peakorteri hüüdnimi "La bête" = prantsuse k. "metsaline", jne viitavad sellele tendentsile, ükskõik kui alateadlikult või teadlikult või isegi teravmeelselt seda siis tehakse. Piibellik "metsaline maa seest" on identne "ebajumal Mammonaga".
Veel üks tendents, mis veel täielikult mööda läinud ei ole, on teha tegemist üha dramaatilisemate keskkonnaprobleemidaga esmalt ebaefektiivse tehnilise keskkondliku "kosmeetika" abil ning seejärel – mis on võib-olla veelgi petlikum – tehnokraatlike ego-diktaatorlike meetoditega – selle asemel et lubada demokraatlike vahenditega aset leida efektiivsel ja intensiivsel kursimuutusel, ja seda inimeste toetusega. Mida ilmsemaks manipulatsiooni mehhanismid muutuvad, seda lähemale jõuab ka selle lõpp. Nimetatud protsess on seotud väega, mida on mainitud seoses "okaskrooniga kroonimisega" (meie peatükk ja Johannese 19,2-3)
Peatükkides lohest ja kahest metsalisest ei kujuta neid meenutavad nähtused tänapäeva maailmas tõenäoliselt endast veel kogu tähendust. Nagu mainitud, ei ole selle kõige mängumaaks üksnes füüsiline maa. Järgnevas nägemuses 144 000st (Johannese ilmutus 14) ilmuvad taas üksteise järel mitu olendit ja inglit, kes "toovad lõikusena sisse" kaks erinevat gruppi maa pealt. Need, kes on liitunud metsalisega, heidetakse "jumala viha suurde surutõrde", mis tähendab seda, et nad jäetakse loodusjõudude meelevalda. Samas aga ei õpeta Johannese ilmutus "igavest äraneedmist", kõik võib lõppkokkuvõttes leida oma tee Jumala juurde, kõrgemas tähenduses on kõik haaratud Jumalasse. Võrdle Johannese ilmutus, 22, ja vastav peatükk meie leheküljel Uue Maa kohta....
tagasi.
"Seitse Jumala viha kaussi" ja "Paabeli" lõpp; "Kristuse teise tulemisega"
Need, kes metsalise ja selle kuju ees kindlaks jäävad, ilmuvad taas järgmises nägemuses, eksistentsi tasandil mida parafraseeritakse kui "tulega segatud klaasmerd". "Templist taevas" tulevad taas seitse inglit "seitsme viimase nuhtlusega", mis on "seitsmes Jumala viha kausis", et valada need maa peale, "merre", "vee jõgedesse", päikesesse, "metsalise troonile", "Eufrati" jõkke ja "õhku" (Johannese ilmutus 15, 5 - Ilm. 21).
Ühest küljest näeme me siin toimimas ka veelgi kõrgemat teadlikkust; teisest küljest põhjustab see kõigi maa elementide ja ümbritseva kosmose nähtava osa veelgi sügavama ja eksistentsialistliku ülesõhutuse. Haavandid, mürgid, kannatused, tuli, pimedus, negatiivsed "vaimud" ja ülemaailmsed katastroofid kontinentaalsete nihete, vajumiste või ujutustega, meteoriitide langemised, sealhulgas "Paabeli" materialistliku tsivilisatsiooni jagunemine kolmeks osaks ja selle häving (Johannese ilmutus 17 -Ilm. 18, 24). Võimalus ehk "aja-aken" sündmuste arenguks selles suunas sai ilmsiks juba 6. pitseriga.
Siin on võimalus aluseks võtta ka pikemaid ajaperioode. Samas aga viitavad Jeesuse "lõpuaegade kõned" (nt Markuse 13) ja mitmed pärast Johannese ilmutust tulnud prohveteeringud peaaegu üksmeelselt kesksele sündmusele aasta 2000 paiku, mis kõige kulgu taas muudab. (Vt ülal: "Kuidas läheneda prohvetlikele sõnadele"). Samale asjale viitavad teaduslikud avastused, mille tähtsust veel ei ole tunnustatud. Geomagnetilise välja massiivne vähenemine viimase 200 aasta jooksul ning viimastel aastatel asetleidnud maavärisemiste ja vulkaanipursete ebatavaline akumulatsioon; samuti see, et päike muutub üha "teravamaks" sõltumatult päikese aktiivsuse klassikalistest tsüklitest, nagu selle maksimum pärast 1999/ 2000 - aastal 2003... oli aktiivsus ikka veel väga suur – see kõik on kõigile ärkvelolijatele ilmseks märgiks, et juhtumas on midagi ebatavalist.
Kui magnetpoolused ootamatult palju nihkuvad või magnetväli praktiliselt kokku kukub ja end vastupidises suunas taaskonstrueerib, nagu seda maa ajaloos korduvalt on aset leidnud, siis tooks see kaasa ka radikaalse geoloogilise muutuse. See poleks üksnes uus situatsioon inimkonna jaoks, vaid tõenäoliselt ka uus geoloogiline ajastu. Kui maad ümbritsev magnetiline "Van Allen'i vöö" minetaks teadmata perioodiks oma kaitsva funktsiooni osakeste ja "kosmilise tolmu" vastu, võiks prohvetlikult ette kuulutatud meteoriitide langemine kergesti tõeks saada.
Nii meie oma kui ka teiste arusaamade kohaselt ei oota meid ilmtingimata selline üleüldine häving, mida mõned autorid kardavad, ei kolmanda aatomisõja ega täieliku ökoloogilise katastroofi ega ka maa pöörlemise telje polaarsuste muutumise teooria läbi või selle muutumise läbi kosmose suhtes. Seda liiki nägemuste toon on suuresti muutunud.
Samas aga, kuna eitada ei saa jumaliku ettemääratusega apokalüptiliste protsesside olemasolu ja paljude looduslike protsesside manipuleerimist egoistlike inimeste ja nende "eliidi" poolt, nagu ka positiivseid inimmõjusid, võivad osutuda vältimatuks piiratud muutused maa peal, nt astronoomilise skaala "uued reguleerimised", rääkimata muutustest inimkonnas ja inimteadvuses.
Sageli on ette kuulutatud "antikristlikke" diktaatorlikke katseid inimeste poolt kes oma võimu säilitada üritavad ning samuti selle vana aja lühenemist või lõppu kuni kolme päeva pikkuse pimeduse poolt põhjustatud muutuse läbi. Seda liiki muutust ei saa enam kõrvale heita kui rumalust.
Sellega seonduvalt sisaldab Garabandal'i (Hispaania) Maria nägemus prohveteeringut "Suurt Hoiatus", mis näitab kõigile inimestele seesmiselt, mis nad enestes ära võitma peavad – vt ka Johannese 16:8; Ilm. 14:6-20 – kui nad tahavad Jumala valguseks muutumisega hakkama saada – vt ka Johannese 16:13. See seostub tunnustähega taevas. Ühe aasta jooksul pärast nimetatud sündmust kuulutatakse ette "suurt (tervendus)imet" – millest jääb maha "tunnustäht" Garabandal'isse. Senikaua kui inimkond uut lehekülge ei keera, tuleb vastavalt ettekuulutusele hiljem Kohtupäev tulega taevast ("Jumala viha kausid") – Johannese ilmutus 16; vt lisaks Matteuse 24:28. (Franz Speckbacher, "Garabandal" S.120 - German; Te võite otsida raamatupoodidest kirjandust oma keeles, või Internetist märksõnaga "Garabandal"). Pärast seda tuleks uuesti kõigi üle järgi mõelda.
Üks võimalikke viise valmistumiseks – peale oma elu muutmise - on paluda Püha Vaimu just nüüd.
Uuemad "kanaliseerimised" teistest allikatest – vt peatükki "Kuidas läheneda prohvetlikele sõnadele" – nimetagem seda üleminekuks läbi "null-tsooni", peale mida need, kes on piisavalt
küpsed, sisenevad maa peal kosmilis-vaimsesse jõuvälja – mida sageli ebakorrektselt nimetatakse "footoni vöötmeks" – ja on siis võimelised elama materiaalse reaalsuse kõrgemates dimensioonides "valguskehade" võimetega (vt peatükid "Ülestõusmine" ja "Rahuriik").
Ette kuulutatakse ka päästeaktsioone, nagu ettevalmistatud inimeste ajutine "väljatoomine" Kristuse (võrdle Johannese ilmutus 14, 14-16) või inglite poolt, või jumalikud evakueerimised ja edasine abi sõbralike tulnukate poolt. Iga inimene peab ise otsustama, kust ta abi ootab. Kuna ka kosmoses on nii valgus kui pimedus, on inimene silmitsi komplekssete situatsioonidega ja seepärast on hea paluda Kristuse juhtimist igas olukorras ning kasutada omaenda eristusmeelt – kuna see on spetsiifiliselt maine viis ühtsuse leidmiseks – ülalt areenile astuvate uute vägede kontekstis.
Selles etapis on põhimõtteliselt tegemist ka kõikide inimeste viimaste otsustamisvõimalustega nende hinges, kas nad tahavad edaspidi osa võtta arengus "rahuriigile", nagu seda näeb Jumal ette maal. See etapp lõpeb "Kristuse teise tulemisega" (Johannese ilmutus 19, vrd Johannese ilmutus 12, Matteuse 24:30, Apostlite teod 1:6-8): Kristus ei tule üksnes tagasi inimolevusena vaid kui kõikehõlmava Jumala "taeva" (ja "sealpoolsuse") ja maa, ning ka vaimu (ja hinge) ja keha lähenemise protsessi tuumana. Ometi tähendab see Kristuse tagasitulekut reaalse isikuna – mitte üksnes tema väge inimkonna vaimsemaks muutmiseks nagu seda arvavad mõned kaasaegsed rühmitused. See protsess omab otseselt või kaudselt tähendust kõikidele inimestele, mitte ainult kristlastele. Ka koraan tunnustab Jeesuse tagasitulekut viimsepäeva kohtus oma inimeste tunnistajana. Erinevate religioonide ennustustest on võimalik järeldada, et nende prohvetid omavad siis taas tähtsust seletamaks nende jüngritele, mis toimub.
Ka selles ilmutuse järgus ei ole kohane mõelda karistuse peale. Pigem on tegemist iseenesest loogilise kontseptsiooniga, mis osutab maapealse elu evolutsiooni järgmisele staadiumile. Meie ülesanne on kogeda seda kui ühist üleminekut kõrgemate asjade juurde – milles igaüks meist leiab koha oma arengu korrigeerimiseks. Kes iganes õigeaegselt ja heast tahtest uuendavad jõud vastu võtab ja neid rakendab võib kogeda nende positiivset tahku, kogedes aga ka selle maailma kannatust. Teiselt poolt, need kes ei taha uusi jõude vastu võtta, kogevad neid kui lööki väljastpoolt. See ongi "kohtupäeva" tegelik loomus ilmutuse mõistes. Inimesel on suur vabadus teha omaenda otsuseid, kuid, nagu nii sageli elus, peab ta tegema oma otsused õigel ajal, vastasel juhul võib ka otsuse tegemata jätmine olla otsus. "Leigeid" (Ilm. 3:16) / "kõhklejaid ilmutuses eriti kõrgelt ei hinnata (Vt " 7 kogudust" lisaleheküljega). "Vaimude eraldamine" kujutab endast ilmutuse keskset sündmust teel ühtsusele.
"Seitse nuhtlust" – 7. lõpeb häälega Taevast "See on lõpetatud!" – mis on paralleelne Jeesuse sõnadega ristil "See on lõpetatud!". Vt nt Johannese 19, ja meie peatükki "Ristilöömine".
Müstiliselt või tundlikkusega on juba nüüd võimalik kogeda, kuidas maa kannatab ja hüüab appi, valmistudes selleks "raskeks sünnituseks". Ristilöömine ja matmine puudutavad ülestõusmiseni viiva vaheastmena kogu maad ja nende mõju ulatub sellest kaugemale. Kas siin on võimalik täheldada üleminekut ristilöömisest ja olekust väljaspool elu ja surma ülestõusmisele tervikuna. Sellest vaatevinklist vaadatuna võivad "viimaste nuhtluste" astmed leida aset ilma katastroofita, otsekui oleks tegemist maailma lõpuga.
Ilmutus ei pööra tähelepanu mehhaaniliselt läbijooksvale filmile vaid näitab paljukülgset arengut (vt sissejuhatavat peatükki "Johannese ilmutus"); nii võib olla, et tegelik väline protsess on juba kaugemale arenenud, kui inimestele tundub, kes võib-olla mõnda üksikasja jälgivad, mis tegelikult (veel) pole aset leidnud. Teistel aladel on juba nuhtluseid, mida selles ilmutuse vormis veel olemas ei olnud.
Lisa: Wladimir Megre'i uutes raamatutes Siberi targast naisest Anastasiast on samuti sisemist tarkust selle kohta, et vanu programme globaalsest katastroofist on võimalik muuta ning et eesmärgiks on kõige optimeerimine inimeste abiga ja vastavuses Jumala tahtega. See aga ei tähenda, et kaasaegne maailm võiks samal viisil jätkuda. (Saksa keeles: e-mail [email protected]. Esimene inglise keelne raamat anti
ilmselt välja Kanada kirjastaja poolt.) "Kristuse Teed" on sõltumatu teiste jõupingutustest ja ei toeta automaatselt nende raamatute või kodulehekülgede sisu tervikuna.
Küsimus:
Kas ma tahaksin, et Jeesus Kristus, nagu ette kuulutatud, taas selgelt nähtavale ilmub, muutes inimeste elu ja maailma?
Lisaaken: Tuleviku stsenaariumid (meie inglise ja saksakeelsetel lehekülgedel).
tagasi.
(Tõeline) "tuhandeaastane rahuriik".
Pärast "7 viimase nuhtluse kausi" üleminekuaega tuleb kosmiline nägemus Kristusest, kes pöördub tagasi Taevast – kes tuleb kui ratsanik valgel hobusel, nimeks "Ustav ja Õige…Jumala Sõna", koos valgesse rüütatud taevaste väehulkadega (Johannese ilmutus 19). Sellega ei peta silmas kaasaegseid inimlikke "pseudo-Kristusi". "Valeprohvet" (kellel on valed/ühekülgsed ideed Jeesuse kohta, või selle kohta mis on kristlik...) kukutatakse. "Tuhandeaastane rahuriik" (Johannese ilmutus 20, 1-6) ei ole klassikaline "impeerium". Ühiskonna "Suur masin", välised negatiivsed jõud ja nende ilmingud kõrvaldatakse.
Siinkohal leiame ka vaimse kohtu. Siinkohal tuleb parandada ka levinud eksitav tõlge: Ilmutusraamat 20:4: "Ning ma nägin nende hingi, kelle pead olid kirvega maha raiutud Jeesuse tunnistamise pärast ja Jumala sõna pärast, ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud võtnud tema märki oma otsaette ega käe peale. Nad tõusid ellu ning valitsesid koos Kristusega tuhat aastat."
Tegelikkuses seisab siin sõna-sõnalt "elasid" ja mitte "tõusid ellu" (vrd nt Elberfeldi piibli joonealuseid viiteid). See võib "hingede" korral küll uuesti ellu astumist tähendada aga nende korral "kes ... metsalist ... ei võtnud tema märki" ka maa peal edasi elamist. St viimased ei pea mingil juhul kõik eelnevalt hukkuma.
See staadium on seotud Kristuse ülestõusmisega (meie peatükk ja Johannese 20 - 21). Isegi ilmutuse enese tekstis nimetatakse seda "esimeseks ülestõusmiseks".
Negatiivsed jõud ei ole aga veel täielikult hävitatud, üksikisikute ebatäiuslikkusega tuleb ikka veel tegemist teha, mis on nüüd aga kergem.
Pärast "1000 aasta" möödumist ilmuvad ülejäänud negatiivsed jõud kontsentreeritud kujul, et saada siis lõplikult hävitatud. Vt järgmist peatükki.
Tagasi
Uus Taevas, Uus Maa ja "Uus Jeruusalemm".
Pärast „tuhandet rahuaastat" surnute üle kohtumõistmiseks „avati raamatud", mis näitasid sündmusi, „ja ... eluraamat", mis näitab inimese lõplikku seisundit. Alles pärast sellele järgnevat tuld, mis sööb uuesti kiusatusse viidud väehulga ära, ja „kuradi" heitmist „tule- ja väävlijärve" (Johannese ilmutus, pärast 19,19–20,3 nüüd 20:11–15) tulevad uus taevas ja uus maa. Nende ajaperioodide tegelik pikkus jääb lahtiseks.
Kristuse moto on "Vaata, ma loon kõik uueks" – ilma erandita (Johannese ilmutus 21,5). See "uus loodu" sarnaneb aga eelnevalt nii üksikisikutes kui ka laiemas mastaabil avaldunud igaveste väärtustega. Praegused tegevused jäävad jätkuvalt oluliseks nende jaoks, kes ootavad apokalüptiliste sündmuste peatset kättejõudmist.
Uues Taevas – mida on mainitud tekstis enne maad ja Uut Jeruusalemma – on osutatud millelegi, mis meenutab kosmilist Ülesvõtmist. (Võrdle peatükiga "Ülesvõtmine" ja Luuka 24, Markuse 16,). Siiamaani on kirjelduse rõhuasetus olnud maa peal; nüüd aga tuleb esiplaanile sündmuste tähtsus nähtavas ja nähtamatus "taevas". Siin ei peeta silmas igavest Jumala Taevast väljaspool aega ja ruumi – see jääb muutumatuks – vaid loodud maailmu. Väga võimalik, et väike planeet maa osutub millekski enamaks kui "arengumaaks" ka kosmilisel tasandil; tema probleemide lahendamine võib aga olla ülimalt spetsialiseeritud ja kaugeleulatuv ülesanne. Vastavalt Lorberi ja teiste seisukohale ei ole teistel võimalikel "asustatud" maailmadel sellist problemaatilist olemust, mille on põhjustanud inimeste suur vabadus ja ülim takerdumine materiaalsetesse asjadesse. Kõigis maailmades ei leidu negatiivseid jõude, kes heideti maa peale ja nüüd "põleva väävli järve", nagu Johannese nägemused neid kirjeldavad. Nagu Jeesus mõjutas inimkonda, nii on läbi Jeesuse muudetud inimkonnal või maal kindlasti suurem, kaugeleulatuv mõju.
Seda uuendatud "Uut Maad" ja sellega seotud "Uue Taevase Jeruusalemma" alla maa peale tulekut võib võrrelda Apostlite tegude Nelipühi sündmusega, siin aga ka kosmilises plaanis. Tegemist ei geograafilise Jeruusalemmaga. Maa on erinevatel tasanditel vahetuses ümbritseva kosmosega.
"Ja midagi äraneetut ei ole enam" /teine tõlge "enam ei ole pagendatud asju"…ei ole enam negatiivseid jõude", "ei ole enam pimedust" (Johannese ilmutus 22:3). Sellest tulenevalt on tähendus, et siin vabastatakse ka negatiivsed jõud, leeridesse jagatud maailm on nüüd möödas. Esimest korda kujutab maailm endast teadlikku tervikut; sellist olukorda on võimalik ette näha ('Jumala lähedal') nägemustes jne, samas on see kirjeldamatu. Abitu koopia sellisest olukorrast oleks, kui – alates mingist punktist sisemises elus – kõik teised punktid saaks täidetud eluga, milline kogemus võiks olla võimalik käies teed "Kõik Kõiges". Jumalas eneses eksisteerib juba kõikide asjade kõrgem ühtsus.
Loodu Jumalik mudel - A(lfa) – ja uus loodu kus kõik olendid teadlikult taasühinevad kõiges Jumalaga – O(mega), algus ja lõpp ühilduvad, kuid A ja O jäävad sellele vaatamata alles. Seega on "lõpp" midagi enamat kui algus, kuigi algus sisaldab juba kõike. Ka see sündmuste kulg on juba märgatav tendentsis ühilduda väikestes osades, nt inimese puhul, kes kõike teadlikult kogeb.
Te võite heita pilgu tabelile "Arhetüübid (mudelid, sümbolid) varasemast ajaloost – mida Piibel selgitab – Jeesusest ja tulevikust".(meie inglise ja saksakeelsetel lehekülgedel)
Lisaks sellele juhime siin tähelepanu sellele, et nt vastavalt R. Steineri nägemusele on "uue maa" sündmused seotud ühega kolmest uuest "maa inkarnatsioonist", mis üksteisele hiiglaslike ajaperioodide tagant järgnevad. Üritamata seda kommenteerida mainime siinkohal vähemalt seda, et piibelliku "Uue Maa" loomus tuleneb lisaks sellele muudest protsessist kui nt Hindu kosmoloogia poolt arvutatud inkarnatsioonirütmist ka planeetide jne ja terve kosmose osas. Kui seda tõsiselt võtta, ületab see seda liiki Saamise ja Lagunemise mida me siiani oleme tundnud või tõeks pidanud ning siseneb üha kõrgematesse "oktaavidesse" ja "spiraalidesse".
Kontrastina tänapäeval võimalikele kogemustele kaotab täielikult mõtte mõnede teoloogide arusaam, et Johannese ilmutus sisaldab üksnes manitsevaid tähendamissõnu ilma reaalsuseta.
Jeesuse tähendamissõnad Evangeeliumides olid võetud inimeste eludest, et illustreerida teatud aspekte. Hiljem, kuid ikka veel maa peal olles rõhutas Jeesus oma õpilastele, et nüüd ei kavatsenud ta enam kõneleda tähendamissõnadega, vaid avalikult. Johannese ilmutus ei lähtu inimeste elust; igal pool, kus tekst ise tõlgendusi pakub, on olemas ka otsene "vastavus"; st et
teadvuse tasandil nähtavad asjad "tõepoolest eksisteerivad", nagu kogemused kaasaegsetes vaimulikes uuringutes, nt R. Steineri omades. Samas aga sisaldab apokalüpsis ka manitsusi; nt et minna teo-loogiast edasi "teo-praktika" juurde; üritada näha, mis "on õhus" ning "lubada Jumalal ilmuda ka käesolevatel aegadel". Jumal tegutseb ka läbi inimeste – sellel ei ole mingit pistmist tahtlike inimlike tegudega: inimene ei tohi mängida Jumalat või apokalüpsist. Inimese areng võib üha rohkem läheneda Jumala plaanile maal (maailma loomise programm).
Tagasi selle osa sisukorra nimekirja juurde
Põhitekstide viimane peatükk: Kristlik suhtumine.
Tõeline "kristlus" on Jeesus Kristus ise, ning otsida ühendust Kristusega praeguses ajas oma seesmises elus – "Otsige ja te leiate". Võtta dialoogi temaga tõsiselt ning kasutada ja toimida nende impulsside alusel meie oma elus, teda kõige otsesemalt mõistes. Need peatükid on kirjutatud julgustamaks inimesi, keda just see huvitab.
Teine viis, mis on ehk seotud ülalmainitud "kõige otsesema" teega on püüelda iga Jeesuse Kristuse spetsiifilise omaduse poole ning tuua neid omaenda elus vähehaaval esile. Selles osas võib olla kasu (meie põhitekstide) rasvases kirjas lõikudest.
Neid erinevaid omadusi ühendab ja edasist diskussiooni väärt on see, et Kristus on ilmselgelt üle selle maailma "vastuoludest" (dihhotoomiatest): Samuti ei sega ta kahte vastaspoolt lihtsalt kokku, vaid tema poolt inspireeritud suhtumised kujutavad endast "Kolmandat Teed", millisel on võime hõlmata kõige viljakandvaid ja stabiilseid osi, nähtuna teiselt tasandilt, muutes seda mis on paadunud. Vt ka tabelit lõpus.
Meie kaasaegse ühiskonna varasemate ja hilisemate püüdluste erinevustena vaadeldud omadustest võib tuleneda edasisi tagajärgi. Paljudel nimetatud rühmitustest on midagi olulist öelda, mida vähemalt ühes punktis ja ühest küljest pole teiste rühmituste poolt kaalutud, nt seetõttu, et nad on takerdunud iganenud vasak- ja parempoolsuse kontrastidesse. Tülid vana ja uue vahel ei kao – vähemalt mitte ettenähtavas tulevikus – kuid paindumatud positsioonid ja näilised vastuolud on võimalik vahetada dialoogi vastu, mis avab uued diskussiooniliinid; nt võib inimene Jumalat teenida või raha jumaldada. See võimaldaks ka ühte moodi mõtlevatel inimestel kohtuda ja koos uute projektide kallal töötada – ilma järjekordselt ühekülgsusesse langemata.
Paljusid teisi nendes peatükkides arutatud asju tuleks rakendada ka praktikasse, minnes samm kaugemale lihtsalt õppimisest, vastavalt individuaalsele arengule ja intensiivsusele – isegi kui mõned vaatenurgad on veidi laialipillutatud ja iga peatükk neid uuesti ei maini.
Selline uurimistöö läheb kaugemale paljude teoloogiliste ja teiste koolkondade harjumusest "kasutada" Jeesust oma heasoovlike kuid ühekülgsete vaadete huvides. Seepärast rõhutasid nad lõike, mis sobisid kokku nende arvamustega, teisi aga "seletasid ära", muutsid tähendust või ignoreerisid. Juba varajased evangeeliumide autorid mõistsid, et Jeesuse mitmekülgsust on kõige parem kirjeldada mitmete allikate abil. Nad olid piisavalt targad, et näha kui erinevad olid need mitmekülgsed seisukohad. Paljud teoloogid aga mõtlesid, et nad olid teinud suure avastuse, leides erinevaid Evangeeliumidesse peidetud erinevate vaadetega allikaid, mis meieni on jõudnud (nt nn "allikas Q"), mis olid seotud tormakalt formuleeritud küsimusega, mille osas autoritel võis õigus olla. Nüüd on lihtne näha, et igal autoril võis suuremalt jaolt õigus olla, kui igaühe ühekülgsus välja arvata. See võiks olla uueks impulsiks oikumeenilise liikumise jaoks.
End teiste religioossete või ideoloogiliste taustadega samastavad inimesed, kes aga tunnevad tõelist huvi kristliku lähenemise vastu, kes pole ei paadunud ega pinnapealsed, või kes selles midagi kasulikku näevad, võivad kindlasti samuti sellest midagi õppida, nagu ka selle artikli autor
on tutvunud igasuguste erinevate rühmitustega ning on õppinud neid respekteerima. Juba täna on mõned teiste religioonide liikmed või esindajad õppinud vähemalt tunnustama mõningaid Jeesuse omadusi, palju selgemini kui paljud ajaloolis-kriitilised teoloogid. Seda on materiaalsel viisil raske seletada, kuid see võiks panna neid mõtlema.
Muus osas aga ei saa aga kristluse erinevad religioossed kogukonnad Kristust välja rentida. Tema lähenemine võib anda inimestele jõudu leida ühtsust eripalgelisuses – armastada sügavtõsist tahet mõista, samuti harmoneerivat energiat. Samas aga ei tasanda see kõiki erinevusi, kuid võimaldab kõigel ühtesobival armastavalt koos eksisteerida, tuues ühtesobimatu esile kui sellise. Kristlased on maailma eest sageli tagasi hoidnud Kristuse väge, mis on võimeline ühendama (ühildama) erinevaid filosoofilisi koolkondi maailmast. Maa päästmise huvides on kristlastel aeg kaalutleda oma tegelike ülesannete täitmist – eeldades et nad ennast tõeliselt kristlasteks tahavad pidada.
Tabel: Kristlik suhtumine: Maailmas, aga mitte maailmast; vt Jh 17.
Kes iganes soovib jätta seljataha oma ebatäiuslikkuse ja arendada endas tulevikku suunatud iseloomuomadusi - Jeesuse standardi alusel ja Tema abiga - (vrd lehekülgi "...tervenemine", "...eetika" ja "...digestioon"), peab esmalt
- olema iseenda suhtes aus, ning alles selle alusel mõtlema teiste üle järgi (enne kui kohe kõiki teistele projitseerida **), vrd Mt 5,3 "Õndsad on need, kes on vaimus vaesed";
- võtma kuulda oma südametunnistuse impulsse ning kõigest hoolimata ka "iseendast välja tulema", (selle asemel et neid lihtsalt maha suruda), vrd Mt 5,5 ja 5,9 ...;
- saama aru, et ta on hinge mõttes siin ka teistele, olgugi, et omaenda füüsiline heaolu võib olla tingimuseks, mis võimaldab aidata teisi (vrd Mt 5,7);
- otsima Jumala elavat Vaimu ka siis, kui välised vormid võivad olla mõttekad, (paljastesse vormidesse tardumise asemel), vrd Mt 6,5-8... ja Jh 4,21-24;
- olema (usklik), ning käituma sellele vastavalt, (selle asemel, et nii ainult paista), vrd Mt 5,8;
- julgesti elama oma uute arusaamade kohaselt, isegi kui kui teistega käitumisel tuleb nendega arvestada (selle asemel, et alati arvestada sellega, mis selles maailmas omab mingit kehtivust), vrd Mt 5,15;
- olema tagasihoidlik ja teenima teisi oma vastleitud arusaamadele vaatamata (selle asemel et uhkeks minna), vrd Mt 5,19 ja Lk 9,48...
Selline orientatsioon on rohkem kantud armastusest ja tarkusest. Siis ei ole me enam ise endale takistuseks. Siis saab ilmsiks, et kristlus ei ole mitte üksnes elustiil, vaid tõeline vaimulik tee. Sellel teel võib Jeesus olla meile kompassiks, aidates meid leida tasakaalu, mis on midagi enamat kui ühekülgne "valede radade" eest hoiatamine:
Tabel
... Seega on ilmne, et Kristuse tee kujutab endast Kolmandat Teed, mis on kõrgemal selle maailma näilistest vastuoludest* - teed, mis on täis elu ja tõelist vaimset vabadust Jumalas. Mõned põhiteksti ja konteksti paksus kirjas lõigud selgitavad seda lähemalt. Vt ka Jh 17 ning apokriivalise Tooma evangeeliumi peatükki 22. See ei ole otsustamatus, mis hoiaks kinni vastandlikkustest kui probleemist, ning seetõttu ka mitte "järelemõtlematu surnuksrääkimine".
(Otsustamatusest parem oleks mõnikord ikkagi veel mõnesse teemasse üldse mitte sekkumine või mõlemast ühe kasuks otsustamine – teadmisega, et keegi teine võib samahästi otsustada teise kasuks.) Kõigi selle asemel on kolmanda tee mõtlemise juures tegemist kõrgemalseisva seisukoha otsimisega väljaspool mõlemaid vastandlikkusi, mis võimaldab uusi, vabasid järeldusi (postulaate, affirmatsioone, teese, otsuseid) - ning lahendab nii vastava probleemi. Inimene, kes nimetatud nööri mööda kõndides püsima jääb, võib edukamalt järgida Jeesust tema edasistes sammudes Evangeeliumites või Kristuse kannatustes ning Apostlite tegudes (nelipüha). See inimese võime, pidevalt järjest läheneda maailma paiste taha peidetud Jumala "tõelisele valgusele" - Jh 1:9 - on selle nööri mööda käimise kirjelduse allikaks ja eesmärgiks. (Vt meie põhiteksti, 1. osa.)
Üksikud sammud Evangeeliumides ja üldine areng Johannese ilmutuses on omavahel seotud.
Tagasi sisukorra juurde.
*) samuti "dihhotoomiatest".
Kolmanda osa juurde: Teised teemad
Palve rahu, elu ja maailma eest.
Esimene lõik viib meid ilma arvukate selgitusteta mõjusa palve jaoks sobivasse meeleollu. Kolmanda lõigu asemel võite jumala kätesse anda ka teisi asjaolusid. Võite palvet oma meeleoludele vastavaks muuta. Palun lugege aeglaselt ja tunnetega:
Jumal, mu Looja, minu abimees ja lootus!. Jeesuses Kristuses tänan Sind kõige eest, mida oled mulle andnud. anna mulle andeks kõik, mis on mind Sinust lahutanud. palun lase Pühal Vaimul selles vaikuses minule kõnelda.
Juhata mind, et ma ei teeks ligimestele nende teel Sinu juurde kahju. juhi mind ligimest aitama Sinu nime pärast. kaitse mind minu teedel*.
Kutsu inimesi end nii elus kui ka surmas Sinu hoolde usaldama **; Aita neid, kes töötavad Sinu loodu heaks***. juhi seda maailma Sinu poolt tõotatud uuele teele****.
*) Siia võib lisada teisi.
**) siia võib lisada üksikasju, või peale palvet meditatiivselt mõtiskleda, nagu näiteks: 'et lõpetada vägivalla kogunemine', 'probleemide lahendamine vägivalla põhjuse kõrvaldamise teel', 'rakendada ainult selliseid turvameetmeid, mis on vajalikud rahumeelsete inimeste inimõiguste tagamiseks', 'algatada rahumeelsed kõnelused erinevate religioonide rahumeelsete esindajate vahel', ... . Võite vaadata Mt 5:9 ja 26:52, ja Kirikute rahudeklaratsioon.
Erinevate religioonide pühad kirjutised rõhutasid algselt inimese võitlust omaenese negatiivsete omadustega – Piibel, Koraan, Zend Avesta ja Bhagavad Gita ... ja mitte välisvaenlastega sõdimist. Hiljem on seda peaideed sageli ignoreeritud või valesti tõlgendatud, kuid tänapäeval võib religioonidele leida ühise eetilise aluse, mis vastandub meie egoistliku tsivilisatsiooni manduvatele väärtusele. Erinevad religioonid võivad loomulikult säilitada oma erinevused, selleks, et palvetada, elada ning tegutseda "ühtekuuluvustunde" vaimus.
***) Looduse appikarje. On aeg palvetada, Jumal, päästa meid looduse 'ärganud' jõudude käest. Siiski ei asenda see inimeste käitumise muutmist ülejäänud loodu suhtes.
```
****)Luuka 11:2; 21:31. Ilm 11:16; ....
```
Vt Mk. 12:30 " ... ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest," vrd 5 Mo. 6,4.5). Palve juurde kuulub sügavalt tunnetatud usk teostumisse kooskõlas Jumala tahtega ja vastav tänu. Jh. 16:23 "…mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel" sisaldas algselt ka "... ja las vastus ümbritseb teid" (vrd Neil Douglas-Klotz: Prayers of the Cosmos. Meditations on the Aramaic Words of Jesus.). Käeoleva võrgulehekülje seisukohad ei ole vastuolus kirikute erinevate palvetega. Vaadake samuti Meieisa palvet, piiblikohti jne. mis puudutavad palvet. Jumal saab laiali jagada armastust, mis talle antakse, olgu siis mis kirikus tahes.
Tagasi sisukorra juurde.
Eetiliste väärtuste põhialused.
Jeesus Kristus rõhutas sellise eetilise käitumise standardite kõrget väärtust, mis elavad üksikisiku südames, selle asemel et olla efektiivsed välise seaduse või tavade survel. Seda ei ole võimalik saavutada inimestesse väljastpoolt reegleid sisse tuupides, vaid elades elu "Jumala armastuses, armastades ligimest ... nagu iseennast". "Ligimesearmastus" (Johannes 13, 34) annab meile võimaluse tegutseda kooskõlas oma tegeliku südametunnistusega. Jumalat armastades võime mõista, mis on tema kõrgemateks eesmärkideks. Kus iganes üksikisikud, abielupaarid, grupid jne. elavad universaalses armastuses, võib seda erinevust märgata. Mida rohkem sellist suhtumist on meist igaühes, seda vähemoluliseks muutuvad välised ja üksikasjalikud reeglid.
Nende sisu, näiteks vanemad "Kümme käsku", ei ole iganenud, kuid on muutunud tunnustatuks.
Nende kultuuriline taust on muutunud, kuid mitte põhijoontes, vaid teatud üksikasjades. Seda on tõestanud juba Moosese enese tunnistus, kes algselt võttis vastu käskude kõrgeima versiooni ning pidi seejärel paluma veel lihtsamat teksti nende jaoks, kes polnud piisavalt arenenud. Sellel ajal olid eetilised printsiibid kristluse, judaismi ja islami käsitlustes identsed. Peaaegu kõigil teistel religioonidel on need printsiibid sarnased, nagu seda märgitakse ka "Maailma eetos – Maailma religioonide parlamendi deklaratsioon" (vt meie linkide lehekülg). Isegi ennast "mitteusklikuks" või humanistlikuks pidaval eetikal on ära tunda seosed usuliste kultuuridega. Eetika põhimõtteks on: suhtu ligimesesse samuti, kuidas te tahate, et teisse suhtutakse, ärge kahjustage teisi, parem aidake. See on lõppude lõpuks ka tänapäeval elus peamiseks kriteeriumiks, nagu seda Meieisa palves öeldakse: "...Sinu riik tulgu!" (Matteus 6) ja mille kohta Mäejutluses öeldakse: "Alandlikud pärivad maailma". (Gl 6,7; 2Kr 9,6). See on edasiareneva ühiskonna ellujäämiseks hädavajalik miinimumnõue. Laiemas mõttes viib see tähtsate seisukohtadeni inimelu erinevatel tasemetel. Mõned kristlased lükkavad Mäejutluse eetika kõrvale, nimetades seda " meelelaadi eetikaks", arvates ekslikult, et see pole rakendatav. Kuigi see tõesti ei varusta meid instruktsioonidega, näiteks raskete poliitiliste otsuste langetamiseks juhiseid andes, on see teatud mõttes mõõdupuuks. Kui inimlik, niinimetatud "vastutuse eetika" viib ühiskondlike otsuste langetamisele, mis on vastuolus selle käitumisjoonega, mida Mäejutlus üksikisiku puhul eeldaks, ei pea keegi arvama, et Jeesus oleks niiviisi talitanud.
Iga üksikisik on vastutav oma osa eest. Grupid oma sunnimeetodite ja mudelitega on samuti oma osa eest vastutavad. Iga ühendus vajab oma "eetikakoodeksit", nagu see paljudel elualadel juba olemas on. Seega vajab ühiskond ka teatud gruppide "strukturaalset eetikat". Seadused oma sunnivõimuga ei suuda seda asendada.
Tabel:
| Moosese Kümme käsku (2 Mo 20) | Eetika Koraanis |
|---|---|
| 1. Mina olen Jehoova, sinu Jumal ... Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. (Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti ...) 2. Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta (sest Jehoova ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab). | Ära pane Jumalat ühegi teise jumala kõrvale ... (suura 17,22*) |
| 4. Sa pead oma isa ja ema austama, (et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, sinu Jumal sulle annab). | Sa pead hea olema oma vanemate vastu..., pöördu nende poole ainult austusega ...; ja anna sugulastele, mis neile kuulub ... (suura 17,23-26*). | |
|---|---|---|
| 5. Sa ei tohi tappa. | Ärge tapke kedagi, keda Jumal on keelanud tappa... (suurad 17,33 ja 5,32*). | Pühendumine vägivallatule kultuurile ja kõige elava austamine. |
| 6. Sa ei tohi abielu rikkuda.** | Ja ärge laske ennast kõlvatusse viia! (suura 17,32) | Pühendumine meeste ja naiste partnerluse kultuurile (vastandina seksuaalsuse destruktiivsele ärakasutamisele ...) |
| 7. Sa ei tohi varastada 9. Sa ei tohi himustada ligimese koda. 10.Sa ei tohi himustada ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese pärit on. | Kui mees või naine varastas, siis lööge tema käsi maha .... Kui aga keegi ... ümber pöörab ja kahetseb, pöördub Jumal tema juurde tagasi ... (suura 5,38-41*) | Pühendumine solidaarsuse ja õiglase majanduse kultuurile... |
| 8. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. | Seiske tunnistajatena ... õigluse eest, isegi siis kui see käib Teie või vanemate või lähimate sugulaste vastu ... suura 4,135* (pettust puudutavalt, vt suura 2,188*) | Pühendumine tolerantsuse kultuurile ja tõemeeles elule... |
*) Siin on eriti just erinevad religioonid lisanud palju erinevaid üksikasju. See võib meil aidata mõista, et mitte kõik üksikasjad pole automaatselt head igaühe jaoks. Täiendavalt – tänapäeva eesmärke silmas pidades – tuleb meenutada, et religioossed printsiibid ja ilmalike seaduste üksikasjad ei ole alati piisavalt teineteisest eraldatud. Siiski ei tähenda see, et uskumised ja seadusandlus peaks olema teineteise suhtes vastuolus.
Vastavalt Piibli pärimusele eksisteerisid juba pärast Veeuputust – st enne ülalnimetatud 10 käsku – mõned eetilised nõuded tervele uuele inimkonnale nende säilitamiseks, st ka pärast hilisemaid israeliite:
- Hoida elu ning mitte tappa ("sest inimene on tehtud Jumal näo järgi": Esimene Moosese raamat 9:6) ning mitte süüa veel elavate loomade liha. Hiljem määrati rabinistlikus judaismis 7 "Noa käsku" mittejuutidele; seejuures eksisteerisid erinevad tõlgendusviisid:
- verevalamise keeld;
- loomapiinamise keeld;
- varguse keeld;
- abielurikkumise ja kõlvatuse keeld;
- ebajumalakummardamise keeld (st vastavalt sellele ettekujutlusele ei pidanud mittejuudid kummardama Jumalat nagu juudid aga nad ei tohtinud austada ka konkureerivaid jumalaid);
- jumalateotuse keeld;
- õiglase kohtumõistmise käsk.
Edasimineku teadliku jälgimise tarvis võib olla kasulik oma iseloomu probleemsete külgede ja oma positiivsete omaduste ülesmärkimine. Selleks on mitmeid viise:
1. Probleemsete elujuhtumite otsene lahendamine. Positiivsed kavatsused. Ka Jeesus julgustas inimesi kõigepealt omaenese probleemidega tegelema. Koraanis on see tuntud, kui "Suur Džihaad", "Suur Püha Sõda", mis on palju tähtsam ja keerulisem, kui ükski väline konflikt olla saaks. Paljusid konflikte oleks võimalik sel viisil positiivselt lahendada.
2. Otsene parandamine ja 3. otsene üksteisele andestamine, nii palju, kui võimalik. Võimalik on ka probleemi Jumalale palves esitamine, et Tema leiaks lahenduse ning andestaks inimese hingele.
Jeesus räägib ka "viimase pennini maksmisest". (vt ka 5.)
4. Kui muud väljapääsud puuduvad, võib isik sooritada heategusid ka teistele, peale nende, keda ta on otseselt kahjustanud. Jumal teeb paljud asjad heaks, kui inimene on näiteks hõivatud ühiskondlikult kasulikus töös.
5. "Palu Jumalat minu eest", palved Tema andestuse ja halastuse poole kellegi elu edasises arengus. See on oluliseks abiks, mida puhtalt humanistlik eetika ei suuda pakkuda. Saatust ei käsitleta enam kui midagi mehhaanilist, vaid kui Jumalast juhitud teed. Kõik kulgeb ja areneb meie eneste ja teiste parimaid huve arvestades, nagu seda Tema oma kõrgeimas tarkuses näeb. Inimese omadused muutuvad Jumalale sarnasemateks.
Vaadake ka Täiendavaid lehekülgi "Kristlikud seisukohad majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes" ja "Kristlikud seisukohad ühiskonna ja poliitika suhtes".
Tagasi sisukorra juurde.
Moodsate kommertslugude "Kogu tõde Jeesusest – paljastused" korrigeerimine.
Käesoleva veebilehekülje tekstides on mõnesid ühekülgseid teoloogilisi teooriaid juba otseselt või kaudselt uute meetodite ja seisukohtade esitamise teel parandatud. Olgu siinkohal mainitud veel üks eksitav ja sensatsioonitsev bestseller-lugu. Me ei propageeri seda tüüpi raamatuid, nii et järgnev tekst on mõeldud ainult neile, kes seda teavad ning kes sellest häiritud on.
1. Qumran'i käsikirjarullide põhjal on need autorid interpreteerinud enamikku piibellikke kirjeldusi Jeesuse elust kui võltsinguid. Jeesus ja tema jüngrid olevat hoopis olnud sissivõitlejad rooma ülemvõimu vastu. *
Lisaks püüdsid nad asja huvitavamaks muuta, lisades õelise konspiratsiooniteooria, mille kohaselt 75% Qumran'i käsikirju, mis avastati ajavahemikus 1947 – 1956 hoiti paljude katoliiklike teadlaste poolt saladuses. Me ei pea konfessioone kaitsma, uid nimetatud informatsioon on lihtsalt vale. Vanade materjalide uurimiseks loodud meeskonnas töötasid rooma katoliiklased ja erineva protestandi, anglikaani, judaismi taustaga teadlased ning isegi ateistid. Materjali publitseerimine võttis tõesti aega, kuid selle põhjuseks olid vanade kirjutiste väikeste ja kahjustatud tükkide erinev interpreteerimine. Kuid "sensatsioonilise" raamatu ilmumise ajaks oli publitseeritud juba ligikaudu 80% Qumran'i tekstidest. Ja juba 1992. aastal – üks aasta enne, kui "sensatsioonilised" autorid avaldasid veel ühe menuki, milles väideti, et 75% on veel avaldamata – avaldati ülejäänud osa Qumran'i tekstidest.
Oma käsitluse koostamisel pidid autorid oma eesmärkide saavutamiseks looma ja kombineerima rida hulljulgeid teooriaid. Nende kohaselt, ei olnud vanad kirjutised mitte eelkristlikud, vaid Jeesuse kaasaegsed.** Samas on nad ilmselgelt erinevad nii oma tausta kui ajastu poolest. Qumran'i kogukond eksisteeris mitme sajandi vältel. Samuti ei saa neid automaatselt samastada esseenidega – nagu autorid seda sooviksid – ega sõjalise ühenduse "selootidega", kelle keskus Mashada asus hilisemal ajal samas piirkonnas. Me võiksime võrrelda Qumran'i kogukonda meie aja ökoloogilis-spirituaalsete kogukondadega. Neil oli palju sidemeid oma aja ühiskonnas. Nad pärisid mõned rituaalid esseenidelt, Jeruusalemma Templi preestrid andsid neile üle Templi aarete nimekirja – mis tähendas, et Qumran'i inimesed ei olnud otseselt seotud roomlaste ja juutide vaheliste konfliktidega ning olid seetõttu nimekirja hoidjateks sobivad. Neil võis olla ka kontakte selootidele lähedaste inimestega.
Autorid kirjutasid, et esseenid ei olnud askeetlikud mungad, vaid roomlaste-vastase relvastatud vastupanuliikumise liikmed. Kõik, mis on esseenidest ajalooliselt teada, jätab mulje, et nende näol oli tegemist patsifistliku, vegetariaanliku, tõsiuskliku juudi-esoteerilise koolkonnaga, mille liikmed
elasid maailmast tagasi tõmbunult oma zoroastristlike puhtusenõudmiste tõttu. Seega ajasid autorid esseenid ja seloodid põhjendamatult segamini.
Autorite teooria kohaselt olid Ristija Johannesel, Jeesusel ja Jakobil, Jeesuse (pool)vennal, kõigil samasugused vägivaldsed veendumused nagu esseenidelgi. See teooria, mis põhines teistel eelpoolmainitud konstruktsioonidel, ei saa põhineda Qumran'i käsikirjadel. Üheski neist tekstidest ei ole Jeesus, Jakob või Johannes selgelt identifitseeritavad. Autorid väidavad, et "Õigluse õpetaja", kes oli kogukonnas ilmselt juhtival positsioonil, on Jakobiga identne – ja seda täiesti põhjendamatult. Teoreetiline võimalus, et Õigluse õpetaja oli relvastatud vastupanuliikujate juht, on täiesti põhjendamatu ning väga ebatõenäoline. On võimalik, et kogukond tunnistas teda kõrgema spirituaalse juhina, vastandina Templi korrumpeerunud juhtidele. Ja veel Jakob – mitte jünger Jakob, vaid Jeesuse vend, kellest sai Jeruusalemma varakristliku kogukonna juht – pidi olema just erakordselt tolerantse ja harmoonilise iseloomuga mees. Just tema oli jüngrite vaheliste erimeelsuste korral nende vahemeheks. Ta pidi kujundlikult väljendudes istuma Peetruse ja Pauluse vahel, et kogukonda koos hoida.
Selleks, et väita, et Paulus oli rooma käsilane, pidid nad konstrueerima teise skeemi, kus roomlased olevat vangistanud Pauluse, et luua kaasaegsete silmis "illusiooni", nagu oleks ta olnud Jeesuse jünger. (Meie "Kristuse teede" tekstis nimetatakse Pauluse müstilisi kogemusi autentseteks, pole oluline, mida mõned traditsioonilised käsitlused temast arvavad, näiteks naiste suhtes. Seda on võimalik tunnetada müstiliste kogemuste tegeliku ja reaalse praktiseerimise käigus – see on midagi, mida nimetatud autorid ilmselt ei teinud).
Qumran'i dokumendid on lihtsalt veel ühed paljudest Jeesuse elu käsitlevatest kirjutistest. Nad annavad meile teatud mulje mõnedest tolle aja kommetest ning on mõnes punktis küllaltki sarnased Jeesuse mõnede õpetustega – just kirjelduste Jeesuse, mitte mõne sõjaväelise Jeesuse omadega. Mõned kirjutised olid meile juba ammu "apokrüüfiliste kirjutistena" tuttavad, mõned avastati hiljem – näiteks Naq Hammadi tekstid, mis pärinevad Egiptuse kristlaste grupilt. On võimalik, et Ristija Johannes oli tõesti algselt seotud kas esseenid või Qumran'i kogukonnaga, või oli ta nende seas vähemalt austatud külalisena aktsepteeritud. Samuti on võimalik, et Jeesus kohtus nende huvitavate inimestega. (Kuid meie veebileheküljel "Kristuse teed" on märgitud, et ta kohtus väga paljusid erinevaid koolkondi esindavate inimestega, mis kindlasti ei tähenda, et tema õpetused pärinevad tegelikult mõnest sellisest koolkonnast.)
2. Ka teised autorid ühinesid nimetatud arutlustega Jeesuse kohta, mis sisaldasid küll rohkesti detaile juudi ajaloost aga mis ei lahendanud nimetatud vasturääkivusi. Kahandades Jeesuse ülestõusmise ajalooliselt käegakatsutava ülestõusmisrituaalini, sarnaselt hilisematele egiptlastele ning võib-olla ka esseenidele ja nendel põhinevatele traditsioonidele, varjab selle kirjanduse osa lugejate eest just selle uuendava, mida näitas sellega seoses Jeesus. Seejuures ei oleks ülestõusmisvastasest dogmast loobumine mingi kaotus seal kirjeldatud seosele ajalooliste grupeeringute nagu esseenide ja templirüütlite vahel. Ainult müstiliselt arusaadav osa Jeesuse tegudest käis juba varakristlikul ajal üle mõnede juudikristlike ja gnostiliste ühiskondade arusaama ning seetõttu ei ole mingit mõtet selle arusaamaga tõestada, et see, millest nad aru said, olevatki kogu tõde. Teised said aru teistest tõe osadest, mida on näha nii varaste kristlaste juures, kes uskusid tunduvalt laiaulatuslikumasse ülestõusmise mõistesse kui ka nende juures, kes kasutasid Filippuse evangeeliumi vastavat vaidluskirja. Suurepäraselt pilgete objektiks sobiv Paulus ei olnud ainuke allikas traditsioonidele, mis hoidsid kinni nii spirituaalselt kui ka füüsiliselt muutuvast ülestõusmisest. Need, kellel on veel teatud respekt kirikuajaloos laialdaselt aktsepteeritud traditsiooni ees, suudavad tõele ennem lähemale tulla kui need, kes kergemeelselt heidavad kõrvale kõik neile ebasobiva.
Kus sellised tegevused viivad Jeesus Kristuse pideva laimamiseni, võib sellel olla vaimseid tagajärgi, mis ületavad puhta inimliku mateeria.
3. Spekuleeritakse ka mitmete arvatavate "Jeesuse luudega haudade" üle, mitmed nendest Iisraelis ning mujal. Lähis-Ida ümbruses, kus tegutsevad hauaröövlid – nt on sellisest hauast leitud kastidest luudega üks neist "kadunud" -; ning kus hoitakse tuhandeid selliseid kaste muuseumites ning kust kõik luud on välja võetud ning edastatud uuestimatmiseks jne, on praktiliselt võimatu
saada usaldusväärset teavet isikute kohta. Siin ei tõesta ka sissegraveeritud sagedased nimed midagi. Ka tõenäosusarvutused ei saa välistada sarnasusi nimede ja erinevate perekondade vahel. Terviklik teaduslik uurimine ei lähtuks eeldusest, et ülestõusmist traditsioonilises tähenduses ei olevat olnud. See vastaks pigem ka tänapäeval võimalikule arusaama seisule, mõista Jeesuse kohta käivat prohvetlust mitte ainult Jeesuse subjektiivsete lootuste allikana 2000 aastat tagasi vaid võtta arvesse ka seda, et ta võib viidata millelegi täiesti reaalsele, mis ei ole veel haaratav kuni selle tegeliku asetleidmiseni.
Lisateavet selle kohta (inglise keeles): http://dukereligion.blogspot.com/2008/01/talpiot-tomb-controversyrevisited.html
* 4. Seal on veel spekulatsioone Jeesuse elu suhtes, mis viivad erinevate teooriate tekkimiseni. Nt tees, et Jeesus olevat olnud Kreeka küünikute filosoofiakooli liige... Peale selle tahtsid teised samastada Jeesuse isegi Moosese või mõnede egiptuse vaaraode või Julius Caesari või mõne militaristliku bütsantsi keisriga.
** Imelikul kombel ei maini seda tüüpi raamatud kordagi fakti, et Qumranist leiti ka üks väga vana Evangeeliumi tekst, mis pärines esimesest sajandist, mille võrdlusel kaasaegsete tekstidega ilmneb, et originaalteksti on sajandite vältel küllaltki korrektselt edasi antud.
Tagasi sisukorra juurde.
(Loodus) teadused ja usk Jumalasse.
Teadlaste tee Jumalani ja selle õiguspärasus
Jeesus aktsepteeris, et on inimesi, kes uskumise küsimustele vastamiseks vajavad asjaolude vaatlemist, arvestamist, mõõtmist ja kaalumist, nagu näiteks Toomas, kes esindas jüngrite hulgas nn "teadlasetüüpi" ning ühtlasi ka paljusid meieaegseid inimesi. Kui tal oli võimalus proovida, kas Jeesus Kristus ikka tõesti seisab tema ees, siis ütles Jeesus: "Ära ole uskmatu, ole ustav". See tähendas, et Toomas pidi rakendama oma uusi kogemusi, et mõtestada need ausalt ja sügavuti lahti, kuni kahtluse varjud temas kaovad ning temale koidaks tõde. See, et Jeesus seda siiski pidi pärastpoole ütlema, ei tähendanud, et Toomas oli skeptik, keda väline reaalsus niivõrd "rabas", et ta oli "sunnitud uskuma", sunnitud isegi karistuse kartuses. See tähendas hoopis, et Toomas oli eneses säilitanud võime jõuda iseseisvalt uute veendumusteni. Siinkohal ei halvustata sellist faktide ja mõtete töötlemise meetodit, nagu mõned tõlgendajad on ekslikult arvanud puudulike teadmiste tõttu inimteadvusest. Sellele vaatamata pidi Toomas õppima, et veendumusele jõudmiseks on teisigi teid, isegi füüsilisi fakte arvesse võtmata. Jeesus teadis, mis on sobiv Toomase jaoks. Tema ei tahtnud kedagi sundida. See oleks olnud liiga palju kohtumõistmise moodi ning ilmselt ei soovinud ta provotseerida kedagi keelduma millestki sellisest, mille kohta ta pole valmis otsuseid langetama.
Teadus, mis ignoreerib korduvaid kogemusi, et miski ei sobi kokku vanade teooriatega, ei vääri teaduse nime. Tõeline geenius nagu Einstein ei 'hallanud teadmisi', vaid alustas avatud küsimustega. See otsing võib olla üheks võimalikuks teeks Jumala juurde – niikaua, kui motiivid on ausad ning teadus ei ole korrumpeeritud majanduslike või muude probleemsete huvide poolt.
Teadlaste töö väline osa – vaatlus, hüpotees, teooria ja tõestamine – on enamikel juhtudest ainsa meetodina ebapiisav, kui uuritakse humanitaaraineid ning religiooniküsimusi. Alati ei ole kohal kõrgemat olendit, kes vastuvaidlematult või isegi taasloovalt esindaks kõrgemat tegelikkust (nagu Jeesuse jüngrid seda kogesid); või kes tegutseks silmade avajana (nagu mainitud Johannes 1, 51). Siiski on rida märke, et inimolendis ja sellest väljaspool on mitmeid "kihte", mis ei pärine ainete ja jõudude teadaolevast spektrist ning mis ilmutavad ennast ainult oma mõju kaudu. Eluenergia, psüühika/meele tegevus ja teadvus...(Mõned näited paljudes kohtades ways.of-christ.net põhitekstis). Sageli paljastavad erinevate vanade kultuuride "eel-teaduslikud" traditsioonid teatud
empirismi ja teaduslikku lähenemist. Tänapäeval on ka võimalik arendada ka selliseid taju ja hinnangute adekvaatseid meetodeid, nagu Goethe teaduslikud vaatlused näitavad. R. Steiner ehitas oma epistemoloogia (kogemuse teooria) üles just Goethe poolt ette valmistatud alusele. Uued teaduslikud lähenemisviisid, nagu kvantfüüsika ja kvantbioloogia, uus astrofüüsika ja lõppude lõpuks uus "paradigma" või maailmavaade on kantud ühest ja samast tendentsist, kuid enamikul juhtudest ei püüdle rakendada uusi meetodeid uue sisu uurimiseks, nagu Steiner. Niisiis, me teame, et tänapäevased teaduslikud teadmised a) kajastavad ainult väga väikest osa reaalsusest;
b) teaduste põhialused on muutunud suhtelisteks ja see tendents kasvab. Mateeriat võib käsitleda kokkupressitud energiana – või isegi kontsentreeritud vaimuna. Energia vormid võivad saavutada valguse kiirusest suuremaid kiirusi kuni lõpmatuseni välja ("tachyon"...). Need osakesed võivad ka "nooreneda". Aeg on muutumas isegi veel suhtelisemaks, kui seda käsitleb relatiivsusteooria. Need osakesed võivad sel viisil meie ruumist lahkuda ning ilmuda uuesti, naastes millestki teispoolsuse/transtsendentsuse sarnasest – nii et isegi ruum ei ole nii absoluutne, kui seda käsitleti "ruumi kõveruse" teoorias. Meile jäetud "informatsioon" (üks küberneetika kontseptsioone) ei ole käegakatsutav, ilma mateeria ja energiata, ning seetõttu ei ole seda võimalik vanu meetodeid kasutades kirjeldada. Seda võiks nimetada ka "teadlikkuseks".
c.) Siiamaani, kui täpne olla, ei ole see vana maailmavaate kokkukukkumine "Jumala olemasolu tõestuseks, vaid parimal juhul selle ettevalmistuseks. Mõned inimesed leiavad, et sellest piisab, kuna neid siiani piiranud iganenud materialistlik vaatekoht on kadunud ning nüüd saavad nad sammuda oma Jumala-leidmise teel palju avatumalt. Kuid tähelepanu: see jätkub! Mis on see "informatsioon", mis on need teised universumi protsessid (b.)? Kes või mis loob pidevalt uut mateeriat ning uut energiat ning kustutab need jällegi? Kes või mis seab asjade ja inimelude piire, kes otsustab elu ja surma ning nende ülemineku üle – võrdselt nii ärkvel olles kui magades? Kes või mis mõjutab lakkamatult universumit väljaspool aega ja ruumi ning vastupidi? On see inimolend, kes on võimeline oma meeltes tajuma energiat, aega ja ruumi, nagu viibiks ta "väljaspool" – aegamisi tärkab meis kujutlus sellest Ühest, kes selleks sellises ulatuses on võimeline (võrrelge Genesis 1,26)?
d.) Kõigepealt välistame kaose ja juhuse. Meie maailm, elusolendid ja osakesed ning protsessid peegeldavad sellist korra astet ümbritseva kaose meres, et kaob võimalus puhta juhuse tekkeks. Ettemääratus ja kõiksuse tähendus on nagu kunstide ja ühendavate seoste süntees, mille tõttu igasugune vajadus juhusliku evolutsiooni järele puudub... Seda sügavuti tunnetades on mitteuskumine raskem kui uskumine, et eksisteerib algne ja keskne intelligentne olend, kes määrab ära "loomisprogrammi" alguse ja lõpu ning kes kujundab ja ohjab muutuvaid reeglistikke. Nii muutubki võimalikuks, et analüütiline mõistus jõuab samadele järeldustele, kui 800. aastal peale Kristust elanud vanaaja inimeste (aju)"parem, müütiline poolkera", kes leidsid, et Jumal on tööline. Mõnede inimeste "jumalad" olid algselt vaid ühe Jumala erinevad omadused, ning alles siis, kui see teadmine kaotati, muutusid nad erinevateks "jumalusteks", keda sai isegi mõnede tegelikult elanud kõrgelt arenenud inimestega segi ajada. Sarnased arutlused on mõned mitteusklikud teadlased, nagu Max Thürkauf, Georg Todoroff ja teised usu juurde toonid.
e.) Lõpuks on usk, kui sügav veendumus rohkem kui lihtsalt intellektuaalne uskumine millessegi. f.) Veelgi enam, ka teised inimesed on olulised – mitte ainult müstikud jne, vaid kui lihtsalt usklikud inimesed – kellel on olnud pöördelisi kogemusi Jumala ja Kristusega ning kes selles kontekstis on kogenud reaalseid ilmutuslikke kogemusi iseenestes paikneva jumaliku Hingega. Sellisel viisil on võimalik jõuda absoluutselt sõltumatu tunnetuseni ning oma kogemuste laadi sügavama mõistmiseni. See ongi koht, kus "ways-of-christ.net" põhiteksti seisukohad lavale asutvad.
Katoliku kirikus eksisteerib 1998. aastast entsüklika "Fides et Ratio" (Usk ja mõistus) ning paavst Benedictus XVI võttis selle teema üles oma 2006. aasta Regensburgi kõnes: Usul ilma mõistuseta ja mõistusel ilma usuta ei ole kummagil mingit väärtust, sest nii puudub inimeses terviklikkus. Michael Springer argumenteerib ajakirja "Spektrum der Wissenschaft" 2007. a. jaanuarinumbris, et iga teadmise lünk ei pea automaatselt viitama ratsionaalselt mitteseletatavale või Jumalale. See ei ole tegelikult meie eesmärk, kuid täpsemate järelduste kohta vt eelmainitut. Samas tunnistab ta aga, et usk, et teadus võiks ühel päeval täita suured lüngad, on samuti lihtsalt usk. Käesoleva seisuga tuleks juba tänapäeval näha üsna suurt vaeva, jätta igale teadlasele üleüldse võimalus, veel mitte olema sunnitud uskuma Jumalasse. See ei pea olema tingimata ateistlik ideoloogia vaid ka agnostiline, st puuduv usk ilma lõplikult kindlaks tegemata, et Jumalat ei ole olemas. Ka teisest uuest vaatest, mis tunnustas usku Jumalasse kui materiaalse kultuuri eetilise kindlustuse saavutust, ei piisa üksi ülalmainitud vaatepunktide rahuldamiseks.
Tagasi sisukorra juurde.
Teadvus, aju uurimine ja Vaba Tahe.
Oma püüdlustel, võtta vastu otsuseid, kogusid erksad inimesed kõikidest kultuuridest ja aegadest*) ammu enne meie tänapäevaseid uurimusi laiaulatuslikke kogemusi enda erinevate tunnete ja nende muutuste kohta. Spirituaalsed või religioossed arenguteed on tunnistusteks inimese võimete kohta, areneda reaalselt edasi ka eetiliste otsustega maadlemisel, selle asemel, et vaadelda kõiki kui eelnevalt kindlaksmääratut. Sellest hoolimata leidus ka religioosses valdkonnas mõnesid, kes kaldusid fatalismi, see tähendab usku enam või vähem suurele saatuse ettemääratusele (determineeritusele).
Juba tänapäevane mõtlemise võime on enamasti ainult osaliselt teadlik. Kui keegi tahab saada ja jääda teadlikuks ka ainult sellele mõjuvates tunnetes, peab ta tavaliselt kaua intensiivselt jälgima, et ta muutuks selle vastu tundlikumaks. Veelgi ebateadlikumalt kulgevad tahte tunnetused, ning veel suuremad jõupingutused on vajalikud nendest täies ulatuses teadlikuks saamiseks või isegi nende vabalt kujundamiseks. Sellest tahte ebateadlikkusest oli teadlik juba nt ka Rudolf Steiner sõltumata moodsast aju uurimisest. Aga ta teadis ka, ning seda loodusteadlikult veel uuritud ei ole, nimelt et seda kontrolli ka enda tahte üle on tõepoolest võimalik treenida. Paljud kristlased kogevad väga kindlalt, et on võimalik isegi rohkemat, nimelt "anda" inimlik tahe üha enam ja enam "jumala kätesse". See on teatud määral võimalik isegi iseenda arengu igal astmel, st ka nii kaua, kuni inimene oma sisemusest veel eriti sügavalt läbi ei näe. Tegemist on sedalaadi instantsiga, mis saadab abistavalt teed. See tee viib varem või hiljem tingimata üha teadlikuma elu poole. (Sellel praktikal ei ole midagi tegemist kiriku sõnakuulelikkuse nõudega oma liikmete vastu.)
Sellel tagapõhjal võimaldavad mõnede moodsate neuroloogide uurimistulemused teisi järeldusi, kui neid, mida esitati mõnedes teaduslikes ajakirjades. Eksperimentaalsete käte liigutuste mõõtmise läbi avastasid nad, et närvisüsteemi liikumisvalmidus kerkis juba siis, kui samaaegselt subjektiivselt käe teadliku liigutamise kavatsus alles tekkis. Seejärel uskus isik, et tegevus olevat alanud, mis siis 1/100 millisekundi pärast ka tegelikult algas.**)
See tõendab alguses ainult seda, et - nagu juba eelnevalt mainitud - inimese teadlik mõtlemine ei ole tema käitumise ainukeseks aluseks vaid tema loomuse keerukus mõjub tema otsustesse kaasa. Kindlakstehtud "valmiduse potentsiaal" ei tähenda seevastu kindlasti mitte, et inimene oleks täisautomaatselt määratud iga sellise ebateadliku tahte kavatsuse läbi sellele ka järgnema. See oleks lubamatu ümberpööratud järeldus. Vaba Tahe ei ole seega sugugi veel ümber lükatud, nagu mõned arvasid. Vastavalt toodud kogemustele (aastatuhandete pikkused "väliuuringud") oleks aga õige oletada, et "vaba tahte" avaldamiseks ei piisa sageli ainult puhtast intellektist. Mõtlemine ja head kavatsused võivad olla ainult esimeseks sammuks teel omaenda vastutusrikkama rolli suunas; siia peaks lisanduma veel ka tegelemine enda senini alateadlike tunnete ja tahte harjumuspäraste, ebateadlike impulssidega. "Neuraalne valmiduse potentsiaal" kui selline saab nii kiiremini teadlikuks. Seega on vastutusrikkama elu poole püüdlemine täitsa võimalik.
Lisaks sellele tuleb kaalutleda, et kui nt mõõta närvilõpmete elektrilist potentsiaali, siis räägitakse ainult klassikalisest loodusteadlikust vaatepunktist lähtudes "põhjustest". Humanitaarteaduslikult vaadeldes on selles "mõju" nägemine täitsa võimalik, nimelt klaver, mille peal hingelis-vaimne olend mängib oma tahte abil. Seda ei ole võimalik otsustada ainuüksi loodusteadlikul, bioloogilisel tasandil. Samuti ei suuda bioloogia otsustada selle üle, kas ja millisel määral on kohal Jumala toime selles keerulises inimlikus organismis***). Aga tal on täiesti võimalik läheneda sellistele küsimustele enda seisukohast lähtudes. Nii võiks ta nt katsetada ja läbi viia mõõtmisi selle kohta, mis võib muutuda inimeses, kui keegi palve abil nt võitleb soovimatu tahteimpulsi vastu****). Ainult nii üksinda ei ole ta võimeline veel otsustama, mis "on" palvetamine usklikele.
*) Vaata aga erinevusi arhailistes, maagilistes, müütilistes ja intellektuaalsetes... inimese teadvuse arengutasemetes - mida on kajastatud meie artiklites "Üldised vaatenurgad loodususunditele" & "Religioon kui inimese taasühinemine Jumalaga...". Inimlike tunnetuste allikaid tajuti teatud aegadel tugevamini väljaspool inimest ja teistel aegadel tugevamini tema sisemuses. Teadvuse arengu teostamise tänapäevaseid võimalusi kujundatakse Jeesuse elu sammude põhjal meie põhiteksti 1. osas. Inimene võib tänapäeval teadlikult - vastupidiselt varasemale, pigem instinktisarnasele viisile - nt õppida taas tugevamini ära tundma seoseid nii oma ümbruse ja keskkonna kui ka maailmaga. Nii tulenevad ka ühiskonnale sotsiaalsete ja ökoloogiliste arusaamade kõrval ka üldised eetilised ja religioonifilosoofilised seisukohad.
**) nt ajakirjas "Spektrum der Wissenschaft", aprill 2005.
***) Vaata ka meie lehekülge "Loodusteadused ja usk Jumalasse".
****) Vaata ka meie kirjeldust, mis puudutab peatükki "Kristlik tee - igapäevaelu digestioon".
Tagasi sisukorra juurde.
Jeesus Kristus ja inimeste toitumine.
Eelmised sündmused: Esimene Moosese raamat (Genesis), 1,29 ütleb: Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles nende seeme on; need olgu teile roaks". See lõik kinnitab teooriat, et inimesel on peamiselt "puuviljasööja olendi" hambad ja seedeorganid (ja mitte "omnivoori" – kõigesööja omad, nagu võiks arvata, kui tunda loomade sugukondi, kes on "lihasööjad", "kõigesööjad" ja "rohusööjad"). Siiski öeldi peale Veeuputust - mis on Lähis-Idas arheoloogiliselt tõestatud sündmus - (Genesis 9,3-4) Noale: "Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; ... kummatigi ei tohi te liha süüa ta hingega, see on : ta verega!" Siiamaani käib kõik selle perioodi kohta, mis oli enne meie aega, seega ei puuduta see ainult hilisemaid juute – eeldusel, et kogu pärimus on korrektselt üles märgitud. Peale Egiptusest välja rändamist leidis see laiemat tunnustamist ning Viiendasse Moosese raamatusse (Deuteronoomium)14,3-21 lisati täiendavaid detaile. Tundub, et peale Veeuputust sai uueks reegliks kõike lubada ning ära keelati ainult täiesti sobimatud toiduained.** Mõningaid selliseid põhimõtteid võib leida ka dietoloogia teooriatest. Siiski leidub juhtumeid, kus rõhutatakse taimetoidu erilist väärtust, kuid ei esitata seejuures mingeid siduvaid reegleid, vt Taaniel 1,8.
Sageli tundub, et paljude ohverdamist puudutavate ulatuslike reeglite ja ohverdatud liha söömise vahel eksisteerib teatav seos – kuigi seda on tänapäeval raske mõista. Prohvet Hoosea (6.6) jättis meile mõttetera: "Sest mulle meeldib osadus, aga mitte ohver, ja Jumala tundmine rohkem, kui põletusohvrid!" Sellele lausele viidates ütles Jeesus: "Ent minge ja õppige, mis see on: 'Ma tahan halastust ja mitte ohvrit'" (Matteus 9,13 ja 12,7). Ja Luuka 22,11, kus Jeesus küsib, kus ta võiks paasatalle süüa (liha) – mis ei juhtu üldsegi järgneva Viimase Õhtusöömaaja käigus – siis selle kohta eksisteerivad varakristlikud "apokrüüfilised" tekstid (mida ei lülitatud piiblikaanonite hulka ligikaudu 400. aastal pKr), nagu näiteks "Ebionealaste evangeelium". Siin ta vastab: "Kas ma juhtumisi soovin teiega Paasapühade puhul (lambatalle) liha süüa?". Aramea keeles kasutati lausetes vähem sõnu, mis aga põhjustas erinevate tõlgendusvõimaluste tekkimist, kui algne intonatsioon oli kaduma läinud. Seda võimendati erinevates tõlgetes niikaua, kui need muutusid üksteisele vasturääkivateks. (Praktiliselt kadunud, hiljem enamuses islamiseeritud juudikristlikud ühiskonnad olid varajase kristlaskonna ehtne ja tähtis osa, olgugi et nad mõningates arusaamades nagu ülaltoodud näites teistest arenevatest kirikutest erinesid.)
Teod 15,19 kirjeldavad Varajase Kogukonna juhi Jakobi otsust: "Me ei peaks tekitama raskusi neile paganatele, kes Jumala poole pöörduvad (nagu õpetas Paulus). Selle asemel peaksime neile kirjutama, et nad väldiksid iidolitepoolt rüvetatud toitu, seksuaalset moraalitust, kägistatud loomade liha ja verd." Kuid varajase kiriku ajaloolane Eusebius, apokrüüfilised Apostlite teod ja nii edasi viisid arvamuseni, et Jeesus, Johannes, Peetrus, Jakob... jt. elasid tavaliselt ilma liha söömata. Nagu Matteus 15,11-20 ja Markus 7, 17-21 on jutustanud, rõhutas Jeesus rohkem "neid asju, mis
suust välja tulevad", mitte neid "mis iganes suhu pistetakse"; kuigi see on rohkem seotud variseride küsimusega käte pesemisest enne sööki. Sama suhe väärtustesse on edastatud Jeesuse tarkusesõnas "palgist oma silmas" ja "pinnust kellegi teise silmas". See tähendab, et parem oleks töötada oma nõrkade kohtadega, selle asemel, et karta väliseid mõjutusi. Igal juhul ei väida kõnealune lause, et inimene peaks liha sööma.
Luuka 10,8 kohaselt soovitas Jeesus jüngritel oma rännuteedel süüa kõike seda, mida nende võõrustajad iganes pakuvad. See ei tähenda automaatselt, et see on tähtsusetu küsimus. Isegi praegu riskib näiteks araabiamaades selline külaline, kes keeldub pakutud toidust või joogist, kõige ettearvamatute reaktsioonidega; eriti, kui ta pole eriti kogenud. Veelgi enam, algsed jüngrid olid õnnistatud võimega taluda ka väga kahjulikke aineid (Markus 16,18.). Seega pole Piibli tsitaatide alusel kontekstiväliste ja laiaulatuslike üldistuste tegemine korrektne.
Veel suuremal määral kui piiblis toodud toitumisvaatepunktid põhjendab usuline paastumine keha puhastamist, mis juhib sügavamate hingeliste, vaimsete kogemuste tekkimiseni. See oli küll eriti juurdunud katoliku kirikus – reedeti, tuletades meelde suurt reedet ning paastuajal, vastlapäeva ja lihavõtete vahel. Pikka aega ei võetud paastumisprotseduuri tõsiselt, aga nüüd on paastumise tähtsus ka väljaspool seda kirikut uuesti tõusnud. Lisaks söögile loobutakse lisaks vabatahtlikult ka muudest erinevatest asjadest. Ka mõeldakse sellele, et paljud inimesed maal kannatavad nälga. Kui sügavale see kõik võib minna, näitab juba keskaegsetest müstikutest kuni uusajani täheldatud toiduainetest loobumine – "inedia" ka kauem kui paar nädalat. Seda tuleb ette nii kristlikul taustal kui ka teistel taustadel. Tänapäeval nimetavad mõned seda "õhutoitluseks" – see tähendab, et vaim suudab mateeriat tunduvalt tugevamini valitseda, kui seda saaks teaduslikult ära seletada. See eeldab vastava isiku teadmist, et Jumal "juhib" teda või teda juhitakse asjakohaselt, et vältida ohtusid. (See ei tähenda soovitust selle tee käimiseks.)
Keha on meie tööriist ning tööriistadega peab ringi käima vastutustundeliselt ja eetiliselt. Piiblist lähtudes on ka loomad jumala poolt loodud elusolendid ning mitte suvaliselt käsitletavad "asjad" nagu neid tihti käsitletakse tänapäeval (vähemalt piiratud loomakaitseseaduse poolt). Kõike seda arvestades peab inimene lõpuks ise otsustama, kuidas ta peaks elama.
*) Kes otsib informatsiooni tänapäevaste taimetoitlaste dieetide kohta, leiab seda näiteks siit: http://www.ivu.org (Ways-of-Christ/ „Kristuse teed" ei vastuta muude võrgulehekülgede eest ega toeta automaatselt nende muutuvat sisu.) Tervislikel, eetilistel ja ökoloogilistel ning muudel teadvuse arengu põhjustel tuleb kindlasti levitada täisväärtuslikku toitumist vastavalt üle 100 aasta kestvatele püüdlustele ning mida soovitavad muuseas ka tervishoiunõunikud (täisteratooted, võimalikult mahepõllumajandusest, värsked saadused, rafineerimata õlid, ...)
**) Selliseid eeskirju järgivad ka tänapäeval veel nt rangelt usklikud juudid "koššer" toiduainete suhtes: nt keelatud on sealiha, keelatud on veri, seetõttu tuleb teisi loomi tappa erilisel viisil. Sarnaselt nimetatule väldib "halal"-toitumine islamis eelkõige sealiha.
Tagasi sisukorra juurde.
Jeesus Kristus ja tervendamine – isegi tänapäeval.
Paljude inimeste jaoks olid Jeesus ja tema jüngrid ja muud järgijad eeskätt keha ja vaimu tervendava liikumise esindajad. Tänapäeval ei ole see iseenesest mõistetav, selle kallal tuleb tööd teha.
Soov terveneda.
Jeesus küsis ühelt ettevalmistamata isikult tähtsa küsimus: "Kas sa tahad terveks saada?" (Johannes 5,6). Jeesus kõneleb tema hingega. Haige inimene kirjeldab, kui raske on leida abi. Siiski aitab see küsimus haigel mõista, et ta tahab tõesti terveneda. See on tervenemise esimeseks eeltingimuseks. Nii kaua, kui alateadvus blokeerib tema otsinguid ravi ja abi järele, on tal vaevalt võimalik abi vastu võtta. Loomulikult oleks võimalik talle esmaabi osutada, või muuta
sümptoomide kulgu. Kuid Tervenemine on midagi muud, ning see võib mõjuda ainult siis, kui haige suudab selle vastu võtta, ühendades saadava abi omaenese tervendava jõuga.
Need meedikud, kes patsiendiga koos töötavad, samuti ausad "Tervendajad" ja patsiente oma usu ja palvega toetavad inimesed elavad kooskõlas selle printsiibiga.
Usu jõud.
Matteus 9,22: Üks naine puudutas Jeesuse rüüd ja tervenes. Jeesus ütles talle: "Sinu usk on sind terveks teinud". Ükskõik, kes seda on kogenud, võib tunnistada, et usu jõud on tema suhtes Jumalaga reaalne. Meedikutele on tuttav ka "platseeboefekt" (arstirohu asemel võetakse näiteks suhkrut), kuid see ei kutsu esile selliseid märgatavaid muutusi, nagu neid põhjustab usu jõud. Jeesus on ka inimolendi eeskujuks – kõige laiemas mõistes terve ja mõistlik nii keha, vaimu, kui ka hinge poolest.
Väljavõte "põhiteksti* "Imetegude" peatükist): Jeesus Kristus ei pöördu ainult "kosmilise energia" poole, nagu seda teevad ka mõned moodsad tervendajad, kes tunnevad seda enesest läbi voolavat, vaid pöördub ka usu poole, et terveneda on võimalik tema kaudu ja lõpuks ka Jumala kaudu, kes võib tervendada ka Jeesuse nähtava isiku kaudu.
Tänapäevalgi praktiseerivad tervendajad samal viisil, kui seda esimesed jüngrid tegid: palve kaudu pöördutakse inimolendi kõige sügavama sisemuse poole, mis on ühenduses Kristusega, kes soovib inimesi tervendada ning aidata neil terviklikkust saavutada – ning kes võivad seejärel teha isegi "suuremaid asju, kui tema" (Johannes 14,12-13).
Kuid spirituaalne tervendamine ise ning vaimujõu kasv ja sellega seotud hing, jäävad "õnnistuseks", mida ei saa sundida. Me saame ennast selleks ainult ette valmistada.
Tervenemised olid tihti "märkideks", nähtusteks, mis tähistasid midagi suuremat ja fundamentaalsemat. Pimedana sündinut Hingamispäeva ajal ravides ütles Jeesus, et see ei ole patu küsimus, "vaid Jumala teod said temas avalikuks" (Johannes 5, 6-9; Johannes 6; Johannes 9, 3 ...).
Tänapäeval on paljud katsed ja parapsühholoogilised uurimused näidanud, et Jeesus võis tõesti tegelikult mõjutada loodusseaduste toimimist. See on tänapäeval meie jaoks oluline, et suudaksime seda fenomeni vastu võtta ja seostada oma kaasaegsete vaadetega inimloomusele, holistilisele, integreeritud või kristlikule ravile ja nii edasi.
Käte peale panemine.
Jeesus ja tema jüngrid praktiseerisid tihti inimestele ravimise eesmärgil käte peale panemist. Harvadel juhtudel on see meetod ka tänapäeval kasutusel. Isik, kes haigele käed pea või õlgade peale asetab, lausub seejuures palve, mida juuresolijad võivad korrata. See toetab empaatiat ja rõhutab teadlikkust sellest, et inimesed on vaid Jumala halastuse jaotamise kanaliteks. Seda võib võtta ka sümboli tähenduses. Moodsate spirituaalse tervendamise liikumiste liikmeskonnas on ka teadlikke kristlasi – ning me teame, et see on tegelikkus. Varakristlik traditsioon kutsus sellist jõudu "pneuma'ks" (kreeka), "elu hinguseks" või Pühaks Vaimuks*. Seda praktiseeriti nii ravimise kui õnnistamise puhul ning kombineeriti osaliselt ka muude tegevustega. Vaadake näiteks Matteus 19,13; Markus 8,23; Markus 10,16 (laste õnnistamine); Luukas 4,40-41 (tervendamine ja kurja vaimu väljaajamine); Luukas 24,50 (jüngrite õnnistamine); Teod 6,6 ja 19,12 ja 28,8. Tervendamise palve ei nõua tingimata haigele käte peale panemist. See mõjub ka teatud vahemaa tagant – mida võiks raskemaks pidada.
Psüühilised/ psühhosomaatilised haigused.
Psüühika heaolu, eluenergia ja keha on omavahel tihedasti seotud. Juba hea pastoraalne nõustamine või eluline nõustamine võivad mõjutada psühhosomaatiliste haiguste kulgu – seda juhul, kui mõistlik nõuanne võetakse avatud südamega vastu, selle asemel, et elus pidevalt samade vigade tegemist jätkata.
Väljavõtted meie 'põhiteksti'* peatükist "Püha innukus ja ... emotsioonid"): Jeesus elas "positiivses aukartuses Jumala ees" ning inimestele kaasa tundes... Normaalsetel inimestel on peaaegu kõik emotsioonid algselt segunenud vähemalt alateadlike stimulatsiooni ja vastuse mehhanismidega, mis on eri isikutel biograafiliselt ja oma tugevuselt väga erinevad, kuid mille põhiskeem on kõigi puhul üsna sarnane. Iseenesesse vaatama õppimine on pikk protsess... mille käigus avastate paljutki omaenese reaktsioonide mehhanismide kohta, õpite neid vaatlema selle asemel, et neid alla suruda, lõpuks töötate need läbi ja/või viite need Jumala palge ette.
Tavaliselt ei ole mõttekas püüda neid probleeme oma komplekssuses kohe läbi töötada. Palju efektiivsem on
algul vaadelda täiendavaid asjaolusid ning püüda seejärel määratleda, kas tegu on "palgiga omaenese silmas" või "pinnuga kellegi teise silmas" (Matteus 7,1-5) ja kes on selle eest vastutav. Jeesus ja mõned kristlikud koolikonnad rõhutavad "oma silmis palgi" tähtsust, kuna palju raskem on vaadelda omaenese probleeme ning seda tuleb õppida. Omaenese vigu on aga kergem parandada. Psühholoogiliste koolkondade metoodika soovitab kõigepealt hüljata ohvri vaatepunkt ning asuda mõnele teisele positsioonile, kuid see meetod viib lõpuks mõlemas suunas vaatamiseni. .
Üks võimalus on käituda nii:
1. Vaadelda negatiivsena tunnetatavat emotsiooni kohe, kui see tekib (näiteks ängistus, viha ja raev, ükskõiksus ja hoolimatus, äärmine kahtlus).
2. Selle asemel, et probleemi üle juurelda, oodake hetke, et täpselt mõista, mis see on.
3. Anda nüüdseks selgesti tunnetatav probleem palves Jumala kätesse**.
4. Oodake rahulikult, kuni tunnete kergendust.
Mõningase meditatiivse*** kogemuse saavutamisel võite tunnetada pidevat üles ja alla voogavat liikumist ning võimalik, et hiljem püsivat energeetilist voogu, mis tuleb ülaltpoolt ja liigub alla. Võimalusel kombineerige seda hingamisharjutusega: välja hingake problemaatilisi omadusi, tunnetades, et annate need Jumala kätesse ning sisse hingake positiivseid omadusi, mida Jumala arm Teile annab. (Kohandatud Athose mäe kristlike munkade pideva palve vormist, mida on kirjeldatud põhiteksti peatükis "Vaikus kõrbes".
Vaimsed probleemid.
Väljavõte põhiteksti* peatükist "Issanda muutmine": On olemas "positiivne mõtlemine" ja "positiivsed kinnitused" (juhtivad printsiibid). Kui seda praktiseerida mitte-egoistlikul ja mitte-megalomaniakaalsel viisil, ilma tehniliste manipulatsioonideta, võib tõepoolest avada oma mõtted sellisel viisil, et need on rohkem avatud Jumala loodule ning seeläbi avada iseennast Jumalale. Siiski on selle koolkonna kirjutised praegu vajaliku põhjalikkusega läbi arutamata ning võivad vahel viia enesepettuse teele.
"Saatuse /ettemääratuse probleemid".
Moodsa aja spirituaalsed tervendajad on jäädvustanud kogemused selliste juhtudega, kus tervendajale jääb mulje, et tervenemine ei ole veel võimalik või "pole veel lubatud". Kirjeldatud tase sarnaneb "programmidega". Näiteks võib haige vajada sellest haigusest saadavat õppetundi. Jumala abiga on sellele probleemile ka lahendus. Vaadake eespool lõiku "Soov terveneda".
Õiguslik olukord.
Saksamaal on konstitutsioonilise usuvabadusega lubatud näiteks palvega ravimine ning haigetele käte pealepanemine. Siiski peavad need, kes seda teenusena väljaspool privaatsfääri ja kirikut osutada tahavad kõigepealt tutvuma selle tegevuse õiguslike alustega. Kui ravi käigus tehtavat võib käsitleda diagnoosimise või otsese teraapiana – isegi kui see on tasuta või põhineb täielikult annetustel – peab ravi osutaja olema saksa arst või mitte-meditsiiniline praktik (spirituaalsed tervendajad suudavad näiteks tihti haigusi kätega tunnetada. Enamikel juhtudel on nende tegevus erinev algsest kristlikust praktikast, kuid leidub ka ühiseid aspekte). Kuigi seadused võiksid olla vähemabürokraatlikkusega kohandatavad nimetatud praktikate spetsiiflise olemusega, soovitab Saksa spirituaalsete tervendajate föderatsioon kogenud praktikutel sooritada praktiseeriva arsti eksamid. Kui keegi soovib tegeleda ainult psühholoogilise nõustamise või hingelise tervendamisega, on võimalik sooritada lihtsustatud eksameid.
Teised riigid****: Inglismaal **** on spirituaalsed tervendajad rohkem aktsepteeritud ning tegutsevad isegi haiglates.
Sõltumatult õiguslikest küsimustest talitab terveneda soovija õigesti, kui ei unusta lisada ka omapoolseid pingutusi nagu tervislik toitumine, dieet või ravivõimlemine, võimaluse korral ka küllaldane uni, ja palvetada.*****
*) "Kristuse Teed" 'põhitekst' käsitleb seda ja muid teemasid seisukohast, mis ulatub tavamõistes tervendamisest kaugemale ning seetõttu puudutab inimarengut üldisemas mõttes.
**) Palveks sobivaima suhtumise kohta, võrrelge meie täiendavat lehekülge "Palve rahu eest..."
***) Meil on täiendav lehekülg "Kristlik meditatsioon".
****) Rahvuslik Spirituaalsete Tervendajate Föderatsioon (NFSH) - näiteks Harry Edwards Movement; pakub tervendajate konsultatsiooniteenust ja tervendamisvõime arendamise koolitust ja kursusi. http://www.nfsh.org.uk. Ülemaailmne Tervendajate Föderatsioon – erinevad grupid üle kogu maailma. http://www.wfh.org.uk
Praegu ei ole meile paljude selle alla ühenduste hulgast teada ühtegi ühendust, mis põhineks ainult kristlikel allikatel või mis ühendaks ainult kristlikke tervendajaid. Vahel võib siiski leida mõne lihtsa, intensiivse ja efektiivse tervendamise palve Vabade Kirikute hulgast, nagu baptistid ja nelipühilased. Mõnedes katoliiklikes palverännukohtades, nagu näiteks Lourdes, on toimunud erakordseid palve ja usu läbi tervenemisi. (Waysof-christ.net ei vastuta teiste võrgulehekülgede eest ega toeta automaatselt nende sisu. )
*****) (...) Tänapäevased mitmekülgselt tõendatud teadmised inimeses olevate reguleerimissüsteemide kohta lisaks ühekülgsetele molekulaarbioloogilistele vaatevinklitele on aluseks loodusravi ja usu abil ravimise püüdlustele. Nende üldine aktiivne kaasamine võiks tunduvalt kergendada erinevate meditsiiniliste suundade koostööd.
Tagasi sisukorra juurde.
Õnnistused.
Kui olete häälestunud Jumalale, on Teil kui usklikul võimalus õnnistada kõike ja igaüht, kui soovite ning niikaua, kui see on Teie arvates kooskõlas Jumala tahtega*). Peale tavalise preesterliku õnnistuse on veel teisigi viise, vt Numbrid 6:23 - 7:1.
TEIE võite õnnistust jagada. Selleks pole vaja mingeid eeskirju ning Te ei pea seda valjul häälel tegema, kuid vajalik on õige suhtumine, nagu "ole Jumala tahtel õnnistatud...". Jumala abiga ei saa Teie õnnistus kuidagi valesti minna. See komme on tänapäeval haruldaseks muutunud, kuid see võib olla oluline.
Piiblis on palju õnnistamist puudutavaid kirjakohti. Mõned tähtsamad: Zakarias 8:13; Teod 3:26; Eefesoslased 1:3; 1 Peetrus 3:9-11; 5 Mo 11:26; Psalmid 115:13; Tähendamissõnad 11:25; Matteus 5,44; Heebrealased 6:7.
*) Näiteks relvade õnnistamise puhul võib inglitel küll probleeme tekkida ...
Tagasi sisukorra juurde.
Kaeblemine kui võimalik osa kristlikust praktikast.
Mõned ranged kristlikud õpetused esitavad ühekülgse pildi, nagu peaksid kristlased pigem alistuma oma saatusele ning mitte kurtma liiga palju maailma arengute üle: nad võivad palvetada paranemise pärast või midagi selle heaks ära teha. Ometi on Jumalale millegi pärast kibedalt kaeblemine – vt kurtmine Vanas Testamendis – harv. Seda leiab pigem kirjanduses nagu näiteks raamatus „Don Camillo väike maailm". See võib ette tulla isiklikus palves. Ehkki me ei soovita seda, et kristlased jäljendaksid juutide tava Jeruusalemmas Nutumüüri ääres, näitab see tava, et Jumalale kurtmine võib olla väga oluline osa kristlase elust.
Kui spetsiifilisi kristlikke väärtusi ja tõotusi, näiteks Mäejutlus Mt 5:5 „Tasased pärivad maa", võrreldakse siiani maailma domineerivate tendentsidega, võib mõelda, et kristlased ei suuda Tõotusega tegeleda. Piibli Tõotus ei ole mittekohustav arm, mis võib tulla või mitte – ja mis on ka olemas. Tõotus on tõotus; aeg, mil see täitub, võib sõltuda inimese küpsusest ja/või palvetest. [„Taevariik on jõuliselt edenenud" (NIV tõlge). Mt 11:12.]
Ei olnud enam selge, kas on õige teiste inimeste üle kurta? Või saatanlike jõudude üle, mis on inimesi kiusatusse viinud – mõned teoloogid on selle olematuks vaielnud – ? On võimalik mõelda, et mõlemal on selles oma osa vastutusest. Või siis võib rõhutada mõtet, et „kurjust on lubatud" (inimlike mõtetega, nt „sest inimesed peavad õppima vahet tegema"). Ometigi, kas ainult Jumal ise on „lavastaja", kes võib midagi lubada või mitte lubada ja sel viisil töötab välja oma „reeglid"? Oleks liiga lihtne omistada maailma kurjus või iga „lubamine" Jumalale enesele. Esimestel sajanditel kirjutasid kirikuisad, keda kirikud siiani austavad nende ülejäänud õpetuste tõttu, inglite hierarhiatest, mis päranduvad põlvest põlve – ja seisavad Jumala ja inimeste (ja muude loodute) vahel. Teised, gnostilised õpetused kõnelesid niinimetatud „arhontidest", mis oli sageli problemaatiline. Teised kultuurid on sellised kogemused omal moel üles korjanud, näiteks tiibeti „surnute raamat" on täis soovitusi, kuidas pärast surma selliste olenditega hakkama saada. Eriti just põhiliste või olulisimate asjade puhul, hoolimata inimeste väiklastest süüdistustest üksteisele, võib ühel päeval leida, et „lavastajad" on olemas – mitte täiesti veatud, Jumalast endast allpool, kuid väga „kõrgel", kui võrrelda inimese või negatiivsete jõududega. See vaatenurk on panuseks filosoofide vana küsimuse juurde "teodiike" või Jumala ja maailma pahede (tema "õigustuse") kohta.
Järeldused: muidugi on võimalik Jumalale kurta, selles mõttes, et ta on õige vestluspartner; kuid ei ole mõistlik tema üle kurta. Selles kaebuses võib sisalduda oma arusaamiste ning nendega seotud tunnete pakkumine Jumalale, isegi kui need tunded sisaldavad kurbuse asemel ebaõigluse pärast vihane olemist (Mt 5:6). Kuna lahendus jäetakse Jumalale, on see kurtmine tegelikult intensiivse palve üks liike. Ometigi on armastus ja sügav austus Jumala ja/või Jeesus Kristuse vastu selle osa: nii et ollakse mõnel määral kaitstud puhtast negatiivsusest sõltuvusse langemise eest, mis ei viiks Jumala juurde, vaid hoopis mujale.
Teine tee on lasta esmalt emotsioonidel jaheneda, nii et võimalikuks saab klassikaline puhas palve, mis toob kõik tänu või palvena Jumala poole. Kindlasti on harilikult sedamoodi palvetamine õige suhtumine Jumalasse. Ometigi on kaeblemine lubatud, nagu eelpool mainitud, kui see on aus (ehtne) ja tundub hädavajalik.
Tagasi sisukorra juurde.
Kristlik tee – igapäevaelu digestioon.
- Iga inimene, kes püüdleb oma ebatäiuslikust seisundist heade iseloomuomaduste poole – mille puhul Jeesus on standardiks ja abiliseks (võrdle lk "...eetika"), peaks endale esmalt tunnistama oma nõrkusi, vigu ja möödalaskmisi, selle asemel et oma tusatuju, probleeme ja tekitatud kahju teistele projekteerida (võrdle Matteus 7:1 "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. 2 Sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile! 3 Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?...").
Need asjad tuleb üles märkida, kas siis mõttes või paberile, ning püüda neid asju parandada niipea kui võimalik, vaikselt (võrdle meie põhitekstiga, peatükk "vaikus kõrbes") ja hoolikalt otsekui midagi valmistades. Mõningase edu korral tuleks see ära märkida. Selleks on vaja ka meie enda jõupingutusi – kui selle pärast samuti palvetada ja uskuda, võib Jumala käest tulla abi. Kui aga asjale tõsiselt läheneda, tuleb üle vaadata oma suhtumised, mõtted ja emotsioonid ning lõpuks muuta ka oma käitumist. Kergem on teha esmalt kindlaks probleemi teatav komponent, seejärel aga palvetada konkreetse lahenduse pärast... (võrdle peatükk "Püha innukus ja vaated emotsioonidele")
"Eluaegseid harjumusi" on raske muuta, kuid samas on see võimalik, kui inimene jõuab üha rohkem selgusele oma alateadvuse osas. Siiski võib mõnikord edu tulla otsekohe. Võrdle suitsetaja eduka otsusega suitsetamisest otsekohe igaveseks loobuda. (Võrdle peatükk "Kristuse muutumine").
Kui me "vaatleme juhtunut ja seda teadlikult palves seedime", oleme me juba ilmselt teel
lahenduse suunas. Väga võimalik, et seda tuleb teha kogu elu. Kui teha seda intensiivsemalt, võivad vähemalt mõned tähtsamad muutused aset leida rutem. Me võime märgata nimetatud probleemide "sügavamaid kihte", olles samas aga teinud teatavaid edusamme.
Seejärel on küll võimalik analüüsida nii teise "pindu" kui ka seda, mida kellegile tehti. Juhtudel, kus otsus võib olla vajalik – nii enda tegude või ka teiste tegude kohta - ei tohi otsust teha väliselt nähtava vaid "õiguse"/"õigluse" alusel - see tähendab otsused tuleb langetada erineval viisil ning võimalikult konstruktiivselt (vrd Jh 7:24). (...)
- Impulsid lähtuvad ka inimese enda südametunnistusest... (Matteus 5,5 ja 5,9).
(Nimetatud praktika on mõeldud peamiselt nende inimeste jaoks, kelle probleeme psühholoogid nimetaksid "normaalseteks". Kui inimene soovib parandada oma iseloomuomadusi, mida teataval määral "haigeks" hinnatakse, siis on vajadus kogenud, ka psühholoogilise koolituse läbinud isiku abi järele ilmselt suurem – kuna selline inimene valitseb end oma probleemidega tegemist tehes veelgi halvemini kui "normaalne " inimene. Kui inimesel on nii vähe enesekontrolli, et see ei õnnestu isegi teiste abiga, võib abiandja tema pärast ikkagi palvetada – kasutades lisaks sellele sobivat teraapiat. "Eeltingimuseks" on otsida abi: nagu teame, esitas ka Jeesus inimestele tähtsa küsimuse "Kas sa tahad terveks saada?" Võrdle meie leheküljega "...Tervenemine".)
Tagasi sisukorra juurde.
Üldised kristlikud seisukohad majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes.
Vastavalt uusimate majandusteaduslike uurimuste tulemustele*, ei ole inimene siiski nii egoistlik, kui kaasaegsed liberaalsed majandusteooriad seda eeldavad. Ainult väike hulk inimesi reageerib puhtalt ainult oma huvidest lähtuvalt. Enamiku inimeste puhul on muudel väärtustel, nagu näiteks "vabatahtlikul vastastikusel koostööl", vähemalt samavõrdne või isegi suurem osakaal. Siiski ei too see "vastastikune altruism" - nagu ka egoism – automaatselt kaasa ühiskonna kui terviku parimate huvide jälgimist, vaid võib kaasa aidata huvigruppide tekkimisele, nii et ainult teadlikult ja järjekindlalt eetiliste otsuste langetamine võib meil aidata edasi liikuda.
Siinkohal omandavad tähtsuse ka psühholoogilised ja religioossed-eetilised seisukohad. Inimesel on nii individuaalne kui ühiskondlik loomus. Tagasihoidlik enesekindlus ja solidaarsustunne kaaslaste suhtes on arendatavad omadused, kui isik vaid õppida soovib. Ükskõik, mis puhul on meie egoistlik külg liiga tugev, juhtub see seetõttu, et meie altruistlikul küljel ei ole olnud võimalust avaneda, või on see atrofeerunud tänapäevase lääne ühiskonna karmi "elukooli" tõttu. Sotsialistlikud ühiskonnad seevastu võimendasid liigselt solidaarsust, mille tõttu meie iseloomu egoistlikumad küljed said kannatada ("atrofeerusid"), mis samuti on vastuolus inimese loomusega. Kui inimene ei suuda luua tasakaalustatud keskkonda, väljendub see varem või hiljem liigses krititsismis jne. Seega: kas ühiskond õpib siis, kui selleks on aeg, või liigub allamäge. See kehtib ka tänapäevase ülidominantse majanduse kohta, mis on globaalsete liidrite puhul tüüpiline. Jeesus soovitas meil tegeleda kõigepealt oma enese probleemidega (Matteus 7).
Ühest küljest on selge, et Mäejutluse (Matteus 5-7) üldiste väärtuste skaalat ei saa otse teisendada ühiskondlike probleemide käsitlemise instruktsioonideks. Kuid teisest küljest ei ole see Jeesuse tarkusega kooskõlas, kui me rakendaksime heategevuse põhimõtteid ainult oma eraelus ning kasutaks täiesti vastupidiseid printsiipe inimeste ühenduste ja poliitiliste funktsioonide puhul. Ausad eetilised väärtused** peavad suutma ennast tõestada meie elu kõigil tasanditel, seda isegi globaalsete mastaapide puhul. Näiteks on heategevuse väärtus ning fakt, et Jeesus pöördus eeskätt vaeste poole, kahtlematult olulised – seda isegi väljaspool Kirikute sotsiaalse tegevuse sfääre – ka tänapäeva ühiskondlike liikumiste puhul, kaasa arvatud inimeste käitumine ettevõtete sees. Matteus 22,21 märgib ka praktilisi aspekte: Jeesus tunnustab nii heategevust kui traditsioonilist "kümnist", mis – Rooma riigi maksude kõrval – oli 10% annetus isiku sissetulekult
religioossete ning heategevuslike eesmärkide heaks. Jeesuse abivalmidus põhineb siiski vabatahtlikel otsustel. Sellest ei ole võimalik vahetult tuletada vara sundusliku ümberjagamise mõistet. Samuti kehtivad veel ka käsud 9 ja 10 "Sa ei tohi himustada ... midagi, mis su ligimese pärit on." Hoolimata kõikidest püüdlustest paljude sotsiaalse olukorra parandamiseks jäävad erinevad saatused Jumala kätesse.
Tähendamissõna Matteuses 25,14-30 / Luukas 19 kordab tegelikke teadaolevaid fakte. Kuid selle sisu (Luukas: Tölneri eetiline käitumine; Matteus: eelmine tähendamissõna neitsite usu jõust) näitab, et maiste hüvede ja rikkuste lihtsa suurendamise kõrval on silmas peetud enamat. Veelgi selgemalt, näiteks Luuka 12,33 näitab, et hingerikkused on kõrgemalt hinnatud, kui maised rikkused. Siiski hõlmab usaldatud varade vastutav hoid ka materiaalsete väärtuste käsitlemise küsimusi. Näiteks soovitus aidata vaeseid ja vigaseid. Sel puhul on materiaalne või rahaline toetus aktsepteeritavaks väärtuseks, selle asemel et materiaalseid väärtusi kui seesuguseid täiesti kõrvale lükataks. Sellisel juhul sõltub kõik sellest, mis eesmärkidel vara või rahalisi vahendeid kasutatakse.
Vale ja pettus, mobbing kolleegide suhtes (*kolleegide külmutamine', 'kolleegide ostrakism'), projektide realiseerimine ilma, et oleks eelnevalt veendutud nende ohutuses (mitte-kriminaalsetele) inimeste jaoks, ning ilma, et oleks asjaosaliste arvamust küsitud, ei ole sellise vastutustundliku kooseksisteerimise näited, mida Jeesus oma eluga pidevalt demonstreeris. Jeesus ei rääkinud ka "loomupärastest vajadustest" kui iga ebaõnnestumise puhul sobivast ettekäändest.
Intressimäärade keelustamine on teada islamist, kuid ka juutidele ja kristlastele on piiblis antud samu soovitusi (konkreetselt Vanas Testamendis olid need keelatud):
Hesekiel 18:8-9: Aga kui keegi ei anna raha rendi peale ega võta liigkasu (teises tõlkes: ülemäärast kasu); hoiab oma käe ülekohtust, teeb tõelist õigust inimeste vahel, käib mu seaduste järgija peab mu kohtuseadusi, neid ustavalt täites – see on õige: ta peab tõesti elama, ütleb Issand Jehoova. Vaadake ka Esra 7:24 (Keelatud on liigkasu, teatud kutsealade esindajatelt maksude, tollide või muude koormiste nõudmine);
Mõned inimesed on traditsioonide kohaselt tõlgendanud, et Õpetussõnade 28:8 tähendab, et pole oluline, kuidas liigkasu võtmise teel teenitud raha kasutatakse, kuna lõpuks kasutavad rikkad seda vaeste heaks või avalikuks heaoluks. Kuid kui iganes tänapäeval suuri rahasid nende väärtuste vastaselt kasutatakse, siis pole selle lause eeltingimus täidetud. Kuid lause sisu täitmise puhul on just oluline, kuidas raha tegelikult kasutatakse.
Liigkasuvõtmise kohta vaadake ka Uuest Testamendist Matteus 23:23 ja 17:24.
Esimene küsimus oli, mis võiks huvipakkuv olla ka väljaspool seda konteksti, milles Vana Testament kujunes. Seetõttu ei arutleta siin 5 Mo 23,21 küsimusi.
Piibel hoiatab mittevajalike võlgade tegemise eest (Õpetussõnad 22:7) ning manitseb planeerima ettenägelikult (Õpetussõnad 21:5) ning omandama pidevalt tarkust ja arukust (nt Õpetussõnad 4:5-8). Inimesi manitsetakse säästmisele - igal aastal tuleks kõrvale panna "kümnis", mis võimaldaks reisida usupidudele ning hoida valmis annetusi (5. Moosese raamat 14:22-27). Paulus kutsus kristlased üles, igal nädalal midagi tallele panema, et anda seda vajaduse korral hätta sattunud kaaskristlastele (1. Korintlastele, 16:1,2) ning soovitas mõõdukat käitumist maiste varadega (1. Timoteosele 6:8). Jeesus lähtub sellest, et kulud tuleb arvutada ja vaadata, kas on piisavalt raha nt enne ehitusprojekti alustamist (Luuka evangeelium 14:28). Jätkusuutlik majandamine oleks ka tänapäeval teraapiana ja ettevaatusabinõuna hädavajalik: eraisikute, majanduslik ja avalik ülemäärane võlgnevus on ülemaailmse finantstasakaalustamatuse põhjuseks. Veebilehekülg Kristuse teed ei järgi poliitilisi eesmärke, seetõttu toome siinkohal ära ainult üldised seisukohad.
*) Ernst Fehr, Zürichi Ülikooli "Institut für Empirische Wirtschaftsforschung" direktor Šveitsis, vastavalt "Spektrum der Wissenschaft" märtsinumbris 2002. aastal ilmunud intervjuus "Reziproker Altruismus...".
**) Nende väärtuste spirituaalsed aspektid on kirjeldatud Ways of Christ'i põhiteksti peatükis Mäejutlusest. ***) Vaadake ka meie täiendavat lehekülge "Eetiliste väärtuste põhialused".
Tagasi sisukorra juurde.
Üldised kristlikud seisukohad ühiskonna ja poliitika suhtes *.
Matteus 22, 21; Markus 12,13-17; Luuka 20,20-26: "Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!" on realistlik lähenemine roomlaste maksudele. See näitab ka selget vahetegemist riigi ja religiooni vahel. Kuid see ei tähenda autoriteetidele alistumist üldisemas mõttes; Teod 5,29: "...Jumala sõna tuleb rohkem kuulda, kui inimeste sõna." Jeesus ei räägi "loomulikest vajadustest", mis vabandaks igasuguseid läbikukkumisi.
Ühest küljest pole võimalik teisendada Mäejutluse (Matteus 5-7) jne üldist väärtuste skaalat otseselt ühiskonna probleemide lahendamise instruktsioonideks. Kuid teisest küljest ei järgiks me Jeesuse õpetuse põhimõtteid, kui rakendaksime heategevust ainult eraelu sfäärides ning praktiseeriksime vastupidiseid printsiipe ühenduste ja poliitiliste funktsioonide puhul. Ausad eetilised põhimõtted** peavad tõestama oma elujõudu kõigil tasanditel, isegi globaalses mastaabis. Näiteks oleks Jeesuse tõearmastuse ja vastutustundlikkusega vastuolus konkurentide seljatamine ebaausate vahenditega, avalikkuse petmine ning erinevate projektide läbiviimine, ilma, et eelnevalt oleks veendutud nende ohutuses (mitte-kriminaalsetele) inimestele ning ilma asjaosalistega arutamata. Nii võib kristlik pühendumus nõuda ka iseseisvat mõtlemist, mis ületab ühekülgse "vasak-/ parempoolse" mõttemustri piire.
Matteuse evangeelium 7:3-5: "tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed pindu oma venna silmast välja tõmmata" ei anna ilmnähtavalt juhendit, piirata igaühte subjektiivselt tegelema omaenda nõrkustega, nagu seda paistavad uskuvat mõned kristlikud rühmitused. Me lihtsalt peaks alustama kõigepealt iseendaga, et siis vabana ning iseenda probleeme teiste süüks ajamata, hoiatada või kritiseerida teisi siis kui vaja. See võib käia nii isikliku ümbruskonna kui ka poliitikute kohta.
Jeremijas 29,7 leiame prohvetliku nõuande sõnad: "Ja taotlege selle linna heaolu (rahus ja õitsengus), kuhu ma olen lasknud teid viia... Paluge selleks Jehoovat; sest selle hea põli on teie hea põli!" Sellega rõhutatakse solidaarsuse vajadust. Ka Matt. 5,13, Matt.13,33 jne. soovitab tunda elavat huvi ühiskonna vastu ning hakata "maa soolaks".
Leidub ka olukordi, milles kristlastelt oodatakse ebasoodsatest ühiskondlikest oludest distantseerumist. Ilmutusteraamatu 18,4: "Ja ma kuulsin teist häält taevast ütlevat: Minge välja temast (Baabüloni linn), minu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ja et teid ei tabaks tema nuhtlused...".
*) Veebileheküljel Ways-of-Christ/ „Kristuse teed" pole poliitilisi eesmärke. Siin on pakutud ainult üldist mõtteainet sellel teemal.
Vaadake ka meie täiendavaid lehekülgesid "Etniliste väärtuste põhialused"; ja "Kristlikud seisukohad majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes".
Tagasi sisukorra juurde.
Kristlus ja filosoofia: Kommentaarid Habermas'i kõnele "Usk ja teadmised" (2001*).
- Koos märkustega teiste filosoofiliste koolkondade kohta -
Filosoof Prof. Dr. Juergen Habermas, keda senini peeti ateistiks, tunnistas religioossete ideede tähtsust ilmaliku ühiskonna väärtuste ja solidaarsuse põhialusena. Inimese sarnasus Jumalaga, mille on põhjustanud õigus vabadusele ning võime seda vastu võtta, võib tähendusrikas olla isegi "religioosselt kirjaoskamatule" (sõna-sõnaliselt: "religioosselt ebamusikaalsele") isikule – kui ta vaatab iseennast. Tema määratlusel on maailma areng ilma leppimise ja andestamiseta võimatu – ning need väärtused võrsuvad religioonist. Ta viitab "süütult kannatanud, alandatud ja mõrvatud inimeste kannatustele, mis ületab kõik inimlikult võimaliku heastamise piird". "Kaotatud usk ülestõusmisesse jätab endast järele märgatava tühiku" (ilmalikus ühiskonnas).
Habermas tunnustab valgustatud kristlaste olulist "eelnevat järeleandmist" – mida ilmalikud mõtlejad peaksid nüüd esitama ühenduses nende moodsate kristlastega:
- religioosne teadlikkus peaks töötama teatavas mentaalse "dissonantsiga" kontaktis teiste konfessioonide ja religioonidega. Kommentaariks niipalju, et vähemalt läänemaades esineb selles mõttes vaid piiratud hulgal tsivilisatsiooni. Oikumeenilise või religioonide-vahelist dialoogi puudutavad seisukohad sisalduvad meie 'põhitekstis' ning mõnedel täiendavatel lehekülgedel, näiteks neil, mis puudutavad Kirikuid, ja eetikat.
- Religioosne teadlikkus pidi ennast teaduslikele mõtlejatele häälestama. Kommentaariks: meie seisukohast vaadatuna ei ole teaduslike uurimuste peavool sageli kursis viimaste uurimustetulemustega, või ei tunnista neid, kuna neid mõjutavad majanduslikud või muud sarnased faktorid. Seega, paljude teemade suhtes on seda tüüpi autoriteet tegelikult küsitav. Teadusringkondade puuduseks on ka erialade vahelise koostöö ja pluralismi puudumine. See puudutab eriti neid küsimusi, mis on olulised inimteaduste puhul, näiteks geeniuuringud; (neid probleeme mainib ka Habermas); kuid kehtib ka teiste teadusharude puhul. Me puudutame selliseid uusi teaduslikke avastusi oma põhiteksti erinevates osades, järgides Evangeeliumide samme. Vajalik oleks ka teaduse ja religiooni vahelise dialoogi käivitamine. Siiski peaks meie kogemuste kohaselt hõlmama ka (loodus)teaduste** uuemaid koolkondi ning "autsaiderite uuringuid" jne. Religioossest vaatepunktist vaadatuna, peaks kaasa haarama ka sügavate religioossete kogemuste teadliku analüüsi tulemusel tekkinud teadmisi, selle asemel, et arvestada ainult teoloogilise mõtte esindajaid. Ainult sel viisil on võimalik ristuvatest eesmärkidest mitte rääkida. Varasemad dialoogid põhinesid vanadel teaduslikel paradigmadel (vanad põhieeldused maailma olemuse suhtes) ja/või piiratud vaadetel kristlusele ning ei olnud iseenesest piisavad. Inimest uurivad teadusharud võivad samuti kasu saada, kui tekib protsess, mille käigus inimene muutub uuesti inimeseks ning tema hing saab uuesti hingeks, selle asemel, et seda vaadelda lihtsalt kui aju teatud keemilist funktsiooni.
- Valgustatud religioosne teadlikkus pidi "aktsepteerima konstitutsioonilise riigi poolt seatud piiranguid...". Ta märgib ka selle sammuta võimalikuks saavat laostumist. Kommentaariks: kaasaegsete kristlaste kohandumine vaba kodaniku väärtushinnangutega on osaliselt sammuks tagasi varakristluse juurtele, enne, kui kristlus 325 AD alates segunes riigi sunnimeetmetega.
Kuna kristlikud/religioossed ringkonnad, kes käisid läbi ilmalike institutsioonidega, võtsid tavaliselt kasutusele ka nende keele, siis nüüd kutsub Habermas ilmalikult mõtlevaid inimesi üles oma keelt religioossete inimestega kontakteerudes religioosse keelega kohandama; selle asemel, et teksti mõtet lihtsalt elimineerida'. Ilmalik enamus "ei tohiks kasutada häälteenamuse survet" sellistes küsimustes, mis on usklike jaoks olulised, vähemalt mitte enne, kui nad on ausalt enesesse vaadates kontrollinud, mida nad ise võiksid sellest protestist õppida. Kommentaariks: teadlased, poliitikud jne peaksid end täiendavalt häälestama "teatud millelegi" sellistes kontseptsioonides, nagu "loodu kaitsmine", "looming" isegi "inimolend" jne., võrreldes selliste kontseptsioonidega, nagu "kosmos", või "biosfäär", "ökoloogia", "elusolend", "Homo sapiens"... .
Habermas loodab "kolmanda osapoole" vahendusele religiooni ja teaduse vahel: "demokraatlik, valgustatud terve mõistus" – mis tekiks "post-ilmalikus ühiskonnas" ning oleks ette valmistatud religioossete ühenduste püsivaks eksisteerimiseks selles ühiskonnas. Kommentaariks: näiteks Saksamaal ei tööta see vahendus kuigi hästi, või ainult niipalju, et suured kirikud peaksid olema kutsutud osalema mõnedes diskussioonides. Näiteks USAs on üksikisiku religioosne tegevus ühiskonnas üldiselt palju kõrgemat hinnatud – kuid tavaliselt võtavad religioossed väärtused ilmalikus ühiskonnas äratundmatu vormi.
*) "Glaube und Wissen", Saksa raamatukaupmeeste rahuauhinna võitja poolt peetud kõne. FAZ /SZ 15-
Oktoober-2001, Lehekülg 9; võiSaksakeelne interneti tekst.
**) vaadake ka meie täiendavat lehekülge" Teadus ja usk Jumalasse".
***) Märkus: Habermas ja teised filosoofilised koolkonnad:
Jürgen Habermas - Theodor W. Adorno ja Herbert Marcuse kõrval –kuulus "Frankfurter Schule" liikmete hulka ("Frankfurti koolkond"), - nende "kriitiline teooria" mõjutas oluliselt 1968. aasta tudengite liikumist ning hõlmas muudetud kujul ka neomarksistliku, valgustusliku ja ateistliku päritoluga ideesid.
Põhiliselt Günter Rohrmoser oma konservatiivsete filosoofiliste ja teoloogiliste vaadetega kritiseeris alates 1969. aastast 1968. aasta liikumise tegevust. Tema silmis oli nende 'utoopia' omamoodi "ersatz religion" (religiooni aseaine, mis konkureerib kristliku doktriiniga hingede päästmise või 'eshatoloogia' osas) ning püüdis säilitada Augustinuselt pärinevat vana õpetust 'kahest kuningriigist – religioonist ja riigist, mis on mõlemad Jumalale meelepärased.
Nii Frankfurti Koolkonda kuuluvad ülikooli õppejõud – kui ka nende konservatiivsed kristlikud ja liberaalse majanduse pooldajatest oponendi – esitasid üksteisele ühekülgseid argumente, kirjeldades oma vastaseid , kui formeerunud ühendust. Nii ei suutnud esimesed eneselt küsida, kas mõned konservatiivsed väärtused tuleks säilitada; ning viimased ei suutnud (ideoloogiliste moonutuste taga) märgata uute sotsiaalsete liikumiste õigustatud motivatsiooni – mis oli suunatud formalistliku autoritaarsuse vastu. Siiski käsitlevad paljud inimesed nii Saksamaal kui mujal nendest asjaoludest nüüd palju diferentseeritumalt, kuna vanadest 1968. aasta "rindejoontest" on tänaseks suudetud loobuda. Siiski pole uuringud edenenud võrdselt – ikka veel ilmub raamatuid, mis näevad kogu maailma kurjust oma oponentide juures ning ignoreerivad oma sõprade vigu.
Tagasi sisukorra juurde.
Üldised kristlikud seisukohad ökoloogilistes küsimustes *.
1 Mo 1:26-28 "Ja Jumal ütles: "Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid ... kogu maailma üle".** See ei tähenda, kuigi nii on läinud, et inimene võib keskkonda vastutustundetult kasutada, vastupidi. Algne jumalik visioon inimkonnast, kui kogu eelnevalt loodu kroonist, on ära määratud väljendiga "oma näo järgi". Algupärane inimese autoriteet on sellise inimese loomulik autoriteet, kes võis teistele olenditele "nimesid anda" ning kes loomulikult käsitses seda autoriteeti vastutustundega. 1 Mo 2:15 kirjeldas seda vastutust järgnevalt: "Ja Jehoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma". Eedeni aed ehk loodu on elav ja järk-järguliselt lahti rulluv. Inimene hülgas hiljem oma ühtsuse Jumalaga (vaadake Paradiisiaia lugu) ning muutus isekaks. Põhimõtted hüljati ning nüüd peab inimene kõike uuesti õppima, selle asemel, et pärida Aadama ja Eeva ajal Paradiisis kehtinud autoriteeti. Uus Testament hindab loomist samuti: Roomlaste 1:20 võime lugeda, et "sest tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes maailma loomisest alates...". Roomlased 8:19: "Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsiks saamist" (teine tõlge: "... lunastatud inimolendite", st täiuslikumaks saanud olendite. Roomlaste 8:22: "Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini.". Markus 16:15: "Ja ta ütles neile: "Minge kõik maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule." (vt samuti Koloslased 1:23 Nüüd on Jeesus Kristus aitamas, kuid ta ei võta enesele kogu inimkonna vastutust teiste inimeste ja elusolendite eest. Tema abiga saab inimene muutuda "täiuslikuks, nagu Teie taevane isa on täiuslik" (Matteus 5:48); nii täiuslikuks, nagu see oli algselt kavandatud – vastutustundlik ja "Jumala näo järgi".**** Nii saab loodu taas üheks. Kuid see kõik sõltub inimese soovist seda abi vastu võtta. Roomlaste 1:20 kinnitab isegi, et sellele, kes jätkab oma elu Jumalata, "ei ole vabandust".
Ilmutusteraamat (selle olemuse kohta vaadake meie põhiteksti Osa 2) nimetab isegi katastroofilisi arenguid, mida inimkond, või selle osa või loodus võivad kogeda. Kuid need jumalike korrektsioonide aja kaasnähtused ei ole kuskil kirjeldatud positiivsetena või jumalike eesmärkidena. Ilmutusteraamat ei leia vabandusi ega julgusta inimesi, kes on aidanud kaasa paljude liikide väljasuremisele või muudele katastroofidele. Vastupidi, Ilmutusteraamatu suhe sellesse tsivilisatsiooni on kriitiline. Ilmutusteraamat ei muuda küll ülejäänud Uue Testamendi positiivset visiooni, mida esindab näiteks Mäejutlus (Matteus 5 "Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa".)
.
"Kreatsionismi" kohta, mis on eriti inglise keelt kõneleva elanikkonna seas levinud: meie lehekülg ei toeta mitte mingit liiki "-ismi". Maailma ja inimese loomine laseb tõesti puhta juhuseprintsiibi asemel jumalikku tarkust aimata. Vt ka meie võrgulehekülge "Loodusteadused ja usk Jumalasse" Lubatud on ka kahtlus mõnede ebakindlate arheoloogiliste või maailma ajalugu puudutavate ajaliste andmete suhtes. Aga need, kes Genesise "7 loomise päeva" taga mõistavad tänapäeva
24-tunnist 7 päeva, peaksid siinkohal seda võtma kui interpretatsiooni: sellest ei peaks usk sõltuma. Meie tänased "päevad" eeldavad valmissaanud või loodud maad koos tema tänase pöörlemisega, mida alguses veel ei olnud. Juba piiblis endas on kirjas "Jumala jaoks on tuhat aastat nagu üks päev". 7 päeva võivad küll midagi reaalset tähendada, aga "ajastuid", "loomistsükleid" ilma täpselt nimetamata kestuseta. Just ulatuslikuimate loomisprotsesside vaatlemine kõige lühematena, tohiks uusi avastusi arvestades olla sama vähe paikapidav nagu paljud senised arheoloogilised ettekujutlused. Piiblis on selgelt ära toodud, et Jumal ilmutas ennast inimestele nagu Eenok ja Noa juba enne Moosest. Meie tänapäevane maailma tekke lugu tohiks pärineda vanal suulisel, hiljem kirjalikul ehtsal algpärimusel, mida anti edasi põlvest põlve ning millest on säilinud osad ka teistes kultuurides. Teaduses on tuntud nt mõned silmnähtavad sarnasused sumeri Gilgameši eeposega. See ei tähenda seda, et Genesis sealt oleks maha kirjutatud. Aga see tuletab meelde Aabrahami pärinemist Mesopotaamiast.
*) Käesolev võrgulehekülg ei ole poliitiline. Seetõttu pakume ainult üldisi seisukohti selliste elualade kohta, mitte tänapäevase elu spetsiifilisi poliitilisi tegevusi. Teemasid, mida käsitlesid erinevate suundade kristlased seoses loomise säilitamisega, nt sündimata inimelu ning geenide ja aatomijõu kuritarvitamine.
**) Seda võiks võtta kui pan-en-teistliku vaatepunkti erivormi ("Jumal on ka omaenda loomingus") – mitte ära vahetada panteismiga ("Jumal on kõik"). Kõige otsesem side Jumala ja tema loomingu vahel leiab siin aset siiski inimese abil (vrd ka Johannese evangeelium 14:21, 14:23, 15), kes sellest on teadlik ning kes muutub üha enam sarnasemaks Kristusega. Ka rõõm loomise üle võib viia Jumalani. Kuid selline "loomismüstika" võib viia eksiteedele, kus Jumal oleks veel ainult sõna omaenda materiaalsete teguviiside ja soovide jaoks.
****) Teadvuse arengu teostamise võimalused kujundatakse Jeesuse elu sammude põhjal meie põhiteksti 1. osas. Inimene võib tänapäeval teadlikult - vastupidiselt varasemale, pigem instinktisarnasele viisile - nt õppida taas tugevamini ära tundma seoseid nii oma ümbruse ja keskkonna kui ka maailmaga. Ta võib seejuures leida tee "ühise mõtlemise" juurde (mõiste, mida kasutas teisel tagapõhjal Frederic Vester), või ka "multifaktoriaalse mõtlemise" juurde (Dörneru poolt kasutatud mõiste keeruliste ökoloogiliste vastastikuliste sõltuvuste uurimiseks vana "lineaarse" või "monokausaalse" ja selleks kõlbmatu mõtlemise (st "1 põhjus → 1 mõju") asemel. Vt ka meie lehekülge "Teadvus, aju uurimine ja vaba tahe"; ning ka lehekülgi "Eetiliste väärtuste põhialused", "Kristlikud seisukohad majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes", "Üldised kristlikud seisukohad ühiskonna ja poliitika suhtes"
,"Kristlus ja filosoofia..."
Vaadake ka meie lehekülge "eetiliste väärtuste põhialused".
Tagasi sisukorra juurde.
Sündimata inimelu *.
Inimelu algus:
Konservatiivsed ja kriitilised kristlased on seisukohal, et inimelu algab sigitamisega. Mitmelgi viisil käsitleb Piibel inimelu kui ühte üksust, mille jumalik päritolu kulgeb läbi generatsioonide, kaasa arvatud üksikisiku individuaalse arengu erinevad astmed. Piibel ei kõnele ei "väärtusetust ega ilma inimväärikuseta elus", kusjuures ei ole oluline, kas tegu on sündimata eluga, vanade ja haigete inimestega jne.
Oma raamatus "Handbuch der christlichen Ethik" (saksakeelne kristliku eetika käsiraamat)nimetab professor Böckle mõnesid teolooge, kes on märkinud, et inimelu alguseks ei ole sigitamine, vaid mõni aeg hiljem aset leidnud "nitatsioon".
Moodne teadus püüab tavaliselt hoiduda hinnangute andmisest, kuid uurimustulemused näitavad ainult "sujuvat üleminekut" viljastatud munaraku olekust kuni täiskasvanud inimeseni. Missugused iganes oleksid teooriad inimelu algpunkti kohta oleks, on nad puhtalt meelevaldsed. Võtame näiteks embrüoloogi Erich Blechschmidt'i: varasem "biogeneetiline seadus", mille sõnastas Haeckel – et embrüo kordab loomse evolutsiooni astmeid – on iganenud. Iga organ areneb vastavalt sellele, milline on tema otstarve inimorganismis. Tänapäeval võime embrüo reaktsioone ultrahelikaamerate abil filmida. Inimgeneetik professor L. Lejeune on samuti väitnud, et viljastatud munaraku geenid sisaldavad täiskasvanud inimese organismi skeemi. Võime öelda, et nad on selle skeemi füüsiliseks kehastuseks. Aju-uuringud, arengu neuroloogia ja psühholoogia pakuvad
sarnaseid seisukohti. Kõikehõlmavad ja eelarvamustevabad uuringud võivad fikseerida teadvuse ja mälu ilminguid üha varasemates staadiumides.
Seega on need väärtused olulised ka väljaspool religioossete ühenduste piire.
Hoopis teiseks küsimuseks on, kuidas selliseid vaateid käsitleda.
Vana Testamendi aegadel tähendas käsk "Sina ei pea tapma" - 2 Mo 20 – tähendas kitsamas mõistes, et "Sina ei pea mõrvama"; hiljem aga muutusid arvamused selle kohta, mis siis tegelikult mõrv ja tapmine on. Laiemas mõttes rakendatakse selle käsu standardeid kogu inimelule ning taimetoitlased rakendavad seda isegi loomadele. Religioonide-vahelise "Maailma eetose" kaasaegne lähenemine sisaldab ka "kõige elava respekteerimise kultuuri" mudelit. Siiski peavad ausad emaduse keskused – laste saamise abistamise kõrval – peavad asjassepuutuvate inimeste elu tõsiselt käsitlema koos nende raskuste, hirmude, sisemiste konfliktidega jne. – selle asemel, et mõista hukka kõiki neid, kes mõtlevad abordi katkestamise peale. Naised ei langeta otsust abordi tegemise kasuks tavaliselt sugugi kergekäeliselt. Oluliseks oleks saavutada meeste ja naiste ühine vastutus, selle asemel, et omistada probleemi kogu keerukuse põhjustamine ainult naistele.
Kui eesmärgiks on vähendada abortide arvu, siis tuleks elu lapsega ühiskonna tasandil oluliselt hõlbustada. See tähendaks tegelemist sotsiaalsete probleemidega, selle asemel, et raskendada vähekindlustatud ühiskonnakihtide elu, sest vaesus on tänapäeval paljude abortide põhjuseks.
Õiguslikud küsimused *:
Jeesus Kristus propageeris sellist eetilist käitumist, mis põhineks teadlikel otsustel, selle asemel et korrektselt järgitaks ainult välise tava ja kommete survet, nagu see oli olnud Vana Testamendi aegadel. Siiski võivad seaduse standardid toetada eetiliste küsimuste lahendamist, nagu inimkond on paljudel elu aladel kogenud.
Rahvusvahelisi kogemusi võrreldes tundub, et kriminaalõigusel – ükskõik, kas rangel või liberaalsel – on abortide arvule üsna väike mõju. Seega, nagu eespool mainitud, on vajalik muude taotluste rakendamine.
Abortidest geenitehnoloogia ja kunstliku viljastamise kontekstis.
Teadusuuringud ja kunstlik viljastamine "kasutavad" samuti embrüoid. Mõnedel maadel on see tegevus seadusega piiratud. Viimasel ajal on implantatsiooni-eelne diagnoos saanud uueks kiusatuseks luua täiendavaid põhjusi abortidele.
Tagajärjed muude elualade suhtes.
Kui eesmärgiks on seatud elu kaitsmine, peaks siinkohal mainima ohtusid vastsündinud või täiskasvanud inimeste suhtes – eriti ohtusid, mis ähvardavad samal ajal sündinu ja veel sündimata inimelusid. Keskkonnaprobleemid toovad kaasa negatiivseid mõjusid nii emade kui loodete suhtes, kes on täiskasvanud inimestest vastuvõtlikumad. Sündimata elu kaitsemise liikumised neid teemasid tavaliselt üles ei tõsta. Samal viisil eiravad keskkonnakaitsjad tavaliselt abortide teemat. Näiteks saksa teležurnalist Franz Alt tõstatas selle probleemi juba 1985. aastal.
*) "Kristuse Teed" ei ole poliitiline võrgulehekülg. Me ei ole kellegi vastu ega esita poliitilisi nõudmisi.
Käesoleval võrguleheküljel me lihtsalt informeerime Teid üldistest standarditest.
**) Vaadake ka täiendavat lehekülge"Eetiliste väärtuste põhialused"
Tagasi sisukorra juurde.
Neljanda osa juurde: Vana Testament, panus dialoogi teiste religioonidega
Vana Testament, juudi religioon ja Jeesus Kristus .... väljavõtetega põhitekstist ja lisadest.
Käesoleva lisalehekülje eesmärk on aidata paremini mõista Vana Testamenti ja religioonidevahelist dialoogi – kaasa arvatud sügavamad vaimulikud aspektid. Vana Testamendi raamatuid ei kirjeldata siin nii terviklikult kui Evangeeliume ja Apostlite tegusid (Nelipühi) meie põhitekstides.
Seosed Pühakirjade vahel
Jeesus Kristus ja tema õpilased viitasid sageli Pühakirjadele, mida nende kuuljad teadsid. Siia kuulub Vana Testament. See sisaldab maailma loomise lugu, juutide ajaloo raamatuid, seadusi, prohvetlikke sõnumeid, apokriivasid, jne. Jeesus ja õpilased selgitasid, et nende töö ei olnud tühistada Vana Testamendi sisu, kuid et nende põhieesmärk ei olnud ka Pühakirja tõlgendamine. Küsimus on elus, mis on otseses ühenduses Jumalaga ja Kristusega. (Vt ka "Eetiliste väärtuste põhialused" ja "ways-of-christ.net" põhiteksti.) Võrreldes Vana Testamendiga on tulemuseks mitmeid uusi vaatenurki.
Uues Testamendis on palju kaudseid viiteid tolle aja teistele religioossetele tõekspidamistele. Nt kõnetab Johannese evangeelium ilmselt sageli gnostitsistliku filosoofiaga tuttavaid inimesi, seletamaks neile nende oma "keeles", mille poolest kristlikud õpetused erinevad on. Lihtne näide sellest on väide "Tema on tõeline valgus..." Johannese ptk 1. Osades Pauluse kirjades jne on arvesse võetud inimeste teadmisi vanadest müsteeriumidest, mida mõnikord tunti paremini kui juudi traditsioone. Inimene, kellele need teised filosoofiad on tundmatud, ei pane seda ilmselt tähelegi. Need Uue Testamendi lõigud ei mõista mitte-juudi pühakirju täielikult hukka. Hukka mõistetakse üksnes teatud liiki degenereerunud kultused ja nende kuritarvitused, et inimesi selliste teede eest hoiatada. Vanem ja korrektsem evangeliseerimise (misjoneerimise) meetod oli rääkida inimestele viisil, millest nad aru said, selle asemel et oodata neilt, et nad unustaksid kogu oma tausta – mis tõenäoliselt nende psüühikat tõenäoliselt veelgi enam laastaks, vastupidiselt lunastusele, mis tervendab murtud kohad ja taastab inimeste terviklikkuse. Teise päritoluga inimestelt ei nõutud kõigi juudi traditsioonide omaksvõtmist – ja neid koheldi võrdselt. Sellele vaatamata tõusis selle küsimuse ümber õpilaste seas tülisid, mida esineb ka tänapäeval.
Sellises vormis oli Jeesuse töö tookord küll võimalik ainult jumalausu ja põhjaliku, ka muud maailma puudutavate muudatuste lootuste baasil nagu seda olid Iisraelis ennustanud prohvetid. Igatahes oleks sellest ajast võimalik, esitleda kristlikke õpetusi ka teiste religioossete traditsioonide baasil Vana Testamendi asemel. Näiteks tehti esimestel sajanditel sellesuunalisi katseid Zarahustra (zoroastrianismi) monoteistliku religiooni alusel. (...) Siinkohal hoidume me aga nendele katsetele hinnangut andmast.
Peale heebrea piibli on juudi religioon meile andnud palju muidki pühakirju, nagu nt Talmud Mischna' jurisprudentsiga ja kommentaaridega (Gemara) – need loodi nii Paabeli kui Jeruusalemma versioonides. Samuti on olemas eri koolkondade põhilised pühakirjad, eriti kabalismi müstilised esoteerilised raamatud Zohar (Sohar) / Sepher Jezirah. Väidetavalt on nimetatud raamatud pärit 13. sajandist; samas aga võivad nad olla pärit veelgi vanematest traditsioonidest. Nad meenutavad isegi muistset Egiptust. Tänapäeval eksisteerib ka juudi müstitsism (hassiidid).
Jumala doktriinid
"Aabrahami Jumalat" kogeti nii perekonna, hõimu ja rahva isikliku Jumalana kui ka universumi Jumalana. See usk võttis alles aja jooksul omaks range monoteistliku vormi nagu seda soodustasid pidevalt prohvetid.* Alguses nimetab Vana Testament Jumalat "Elohim'iks" (see tähendab sõna-sõnalt "jumaliku Looja Vaimud") – ja mitte geneetilise ülesehitusega materiaalseteks tulnukateks või millekski sellesarnaseks, nagu mõned autorid tänapäeval spekuleerivad. (Näib, et osaliselt problemaatilised mõjud on areenile ilmunud hiljem.) Semiidikeelsetel sõnadel „Elohim" ja „Allah" (islami Jumala nimetus) on kahtlemata üks ja sama päritolu, samuti kanaanlaste sõnal "El".
Nimi Jahweh/ Jehoova ilmub hiljem Vanas Testamendis. Kui Jumal erinevate epohhide ajal "lähemale" tuli, siis, nagu väidavad müstilised ja humaansed allikad nagu J. Lorber või R. Steiner,
hakati Jumalat kogema kui Jehoovat. Tõlked aga kasutavad alati Jumala jaoks sama nime ning seega lähevad kaduma inimeste kogemused eri epohhidel. Tõeline Jumala kui Jehoova kogemine on mõnikord jäänud varju, ning isegi negatiivsed olendid on mõnikord võib-olla olnud lihtsalt eksitatud inimesed. Kui seda vaatenurka tähele pandaks, leiaksid oma lahenduse paljud tänapäeva segadusttekitavad teooriad. Paljudes religioonides on ilminguid, kus nt nõrga usuga inimesed, kes olid täis vihkamist, ei olnud valmis muutma oma arvamusi läbi prohvetite sõnade. Seega ei pruugi iga lugu Vanas Testamendis ilmtingimata viidata tõelisele "Jahweh'le" ja "YWHW'le", nagu seda kirjeldab Prof. J. J. Hurtak / USA. See aga ei tähenda, et iga Vanas Testamendis toodud intsidenti võiks hinnata lähtuvalt tänapäeva inimloogikast. Jumal teab paremini kui meie, mida ta teeb ja miks – ja mida ta tahab, et inimesed teeksid ja miks.
Messiaanlik usk ja Kristus
"Christos" on sõna prohveteeritud "Meshiah" kohta, keda mainiti juba "Septuaginta's", mis on kreeka keelne tõlge heebrea piiblist, mille kirjutasid juudid juutide jaoks (umbes) 3. või 2. sajandil enne Kristust. Seega ei ole see Pauluse "väljamõeldis", nagu arvasid mõned kaasaegsed autorid. Surnumere äärsetes koobastes (Kumranis) leitud kirjarullid näitavad, et jumalakartlikud juudid aastakümnetel ja sajanditel enne Kristust olid oodanud messiaanlikku rahuriiki, mida on kirjeldatud Jesaja 11; vt ka Jr. 31, 31-34. Kuid juba tol ajal valitses eriarvamusi Messia olemuse ja loomuse osas – nagu Jeesuse õpilastel oli raske aru saada, et uus "Kuningriik" ei kujutanud endast mitte lihtsalt rahvuslikku ülestõusu roomlaste vastu, vaid vaimulikku arengut, mis muudaks kõike – "Taeva kuningriiki". Vt Kiri heebrealastele.
Sageli väidetakse, et Kumrani kogukond kuulus esseenide ordusse, kolmandasse koolkonda tolleaegsete juutide seas peale variseride ja saduseride. Õigem on öelda, et see oli sõltumatu kogukond, kes oli lähedal esseenlikele õpetustele. Neil olid head kontaktid igasuguste erinevate koolkondadega; mitte ainult rahumeelsete esseenidega, vaid ka iseseisvate ja sõjakate "selootidega", ning variseridega Jeruusalemmas (kes andsid neile templi varakambri indeksi; ilmselt peeti Kumrani inimesi väga usaldusväärseteks, seda erinevatele arvamustele vaatamata.) "Kogukonna põhikiri" 1QS sisaldas kirjeldusi oodatud Messiast. Nad ootasid isegi kahte Messiat ehk Messia kahte sugupuud. (Vastavalt tolle aja seadustele vastas Jeesus sellele kirjeldusele: Joosep oli Taaveti kojast ja Maarja Aaroni preesterlikust sugupuust; seda vaatenurka mainis ka Carsten Peter Thiede, kes Iisraeli antiikasjade valitsuse ülesandel kirjarullidega töötab.) Näib, et tolleaegne messiaanlik liikumine ei pannud tähele või ei pidanud tähtsaks Micah 5,1 prohveteeringut, et Messias tuleb Petlemmast. Sellele vaatamata mainib näiteks Matteus seda Jeesuse päritolu. Mõned nimetasid selle tormakalt Matteuse "väljamõeldiseks", kuna Jeesuse kodu pidi olema Naatsaretis, mis on kaugel eemal. Müstikust allikas Jakob Lorber – kellel 19. sajandil ei olnud mingit põhjust sellised spekulatsioone kummutada – kirjutab, et Jeesus oli pärit Petlemmast: mitte tänapäeva Petlemmast vaid muistsest Petlemma nimelisest külast Naatsareti lähedal.
Prohvet Taanieli lõiku 9:25 seostatakse sageli Kristusega: 69 "nädalat" alates sõna tulemisest Jeruusalemma taastamiseks - vt Nehemja 2:18; ligikaudu 445 e.m.a. – kuni (teise) "Võitu" surmani. Kui need "Nädalad" on tegelikult "aastanädalad" (võrdle "sabatiaastatega"), siis osutab see tõesti ajale Jeesuse ristilöömise paiku.
(...)
– olemas on aga ka messiaanlikud juudid, kes tunnustavad Jeesust enda messiasena;
R. Steinerilt on pärit idee, mida religioosse(te) organisatsiooni(de)na defineeritaval kristlusel on teoloogiliselt raske vastu võtta, kuid mis pakub ilmselt rohkem huvi teistele kultuuridele. Nimelt, et Kristus kui üksus, kes oli tuntud eelkristlike aegade kõrgetele mõttetarkadele, väljendades end hindude Vishwas Karman'i, parseede Ahura Mazda, egiptlaste päikesesarnase olendina nimega Osiris, kelti Belemis = Baldur'ina ja Apollona. Vaata ka peatükki "Alguses oli Sõna" "Kristuse Teed" põhitekstis.
Samuti võite otsida üles Rudolf Steiner'i Kristoloogia (Christology), muuhulgas loengute kogu: (kontrollige, kas juba inglise keeles saadaval):"Spiritual beings in celestial bodies", 1912;"Preliminary stages for the mystery of Golgatha", 1913, 1914";"From Jesus to Christ", 1911;"Christology". *)
Hiljem, 2000 aastat tagasi, näeme me Kristuse füüsilist inkarnatsiooni maa peal kui teetähist maailma evolutsiooni pöördepunktis, võttes selle ja inimkonna enda peale ja kaasates nad taas omaenda ellu. Vanad kultused degenereerusid, kui kristlus hiljem pinnapealseks muutus, kuigi selles suunas oleks huvitav edasi uurida. Kristus näitas end kui miski, mis ei sobi kokku temale tihti omistatud eraldiasetseva religioosse kogukonna võimsa käemehe rolliga - olendina, kes lihtsalt esindab värskendatud inimkonda, kui Kolgata "uut Aadamat".
Updates English/ Deutsch
* Kasulike vihjete saamiseks Vana Testamendi uurimiseks oleks oluline võtta arvesse inspireeritud ja nägemuslikke kirjutisi, mõistes nende erilist olemust. Antud juhul peale Rudolf Steineri nt ka Anna Katharina Emmerich, "Das Geheimnis (Die Geheimnisse) des Alten Bundes" (Saksa keeles, võimalik, et ka inglise keeles).
Kesk-Aasia ujutuse ja Uue Testamendi aegade osas vt näiteks müstik Jakob Lorberi raamatuid: www.lorberverlag.de (paljud raamatud on tõlgitud ka inglise keelde) ja Rudolf Steinerit. Kui me võtame vastu kristliku müstitsismi teooria, siis võime täielikult unustada mõnede teiste autorite teooriad, mis väidavad et Jeesus ei eksisteerinud kunagi kui reaalne isik või et ta polnud midagi enamat kui rändjutlustaja.
Tagasi indeksisse.
Informatsioon: Zoroastrianism (Parsism, parsee religioon) ja Jeesus Kristus.
Meie leheküljed teistest religioonidest on mõeldud selleks, et edendada mõistmist ja religioonidevahelist dialoogi. Kristluse osas on aluseks sõltumatud uuringud, sealhulgas vanamoeline vaimulik sügavus. Vana pärsia religiooni Zarathustra't ei ole terviklikult kirjeldatud, toodud on aga mõned vaatenurgad, mis antud eesmärgi osas tähtsust omavad.
Zarathustra.
Tänapäeval hoiavad parseed oma pühakirja Zend Avesta'ga kinni algupärastest zoroastrianismi õpetustest. Selle religiooni uurijad Indias avastasid, et Vana-Kreeka ajalookirjutajal Herodotosel oli õigus, kui ta täheldas, et (esimene) Zarathustra elas tuhandeid aastaid enne Kristust. (...) Zarathustra kombineeris vaimuliku puhastuse positiivse suhtumisega füüsilisse ellu (...). Peale selle leiti, et nende religioon ei tegelenud ainult valguse ja pimeduse konfliktidega (...). Üks isiklik Jumal, kelle nimi on siin Ahura Mazda, oli üle kosmiliste jõudude. Ahura Mazdalt palutakse abi läbi erinevate ingellike olendite – seega ei tähenda nende olendite olemasolu seda, et tegemist oleks polüteistliku usuga. Jumala impersonaalse külje nimi oli "Ahu".
Aadress, kust on saadaval kõige vaimulikumad uurimustulemused nimetatud religiooni osas: Mazdayasnie Monasterie, Mustafa Bldg., Sir Pherozeshah Mehta Rd., Bombay 400001, India. ( www.indiayellowpages.com/zoroastrian ; [email protected] ). Nad osutavad samuti sellele, et Lääne Zarathustra uurijate raamatud väljendavad sageli nende mõtteid selle kultuuri kohta. (...) Muidugi on ka see religioon enamjaolt kaotanud oma algse vaimuliku "sügavuse", mis tuleb tänapäeval taasavastada – nagu ka teised religioonid. (...)
Mõned islami teoloogid Iraanis aktsepteerivad parseesid samuti kui "Pühakirja rahvast" nagu juute ja kristlasi; mis tähendab, et nad on "uskmatud", kuid usuvad sama Jumalat, kellele nende prohvetid seda Jumalat sageli meelde tuletasid. (...)
Nende vaimse teekonna eetika.
Eetilised väärtused sarnanevad teiste maailmareligioonide omadega: head mõtted, head sõnad ja head teod. (...).
Kristlaste puhul aitab Jeesus Kristus usklikel Jumalaga taas kokku saada.
Zoroastrianlased aktsepteerivad tavaliselt, et teistel rahvastel on teised religioonid, seepärast ei ürita nad inimesi nende oma usust ära meelitada.
Tagasi indeksisse.
Informatsioon: Jeesus Kristus ja islam.
Religioonidevaheline dialoog.
Käesoleva lehekülje eesmärgiks on teineteise parem mõistmine ja religioonidevaheline dialoog, nagu see juba mitu aastat aset leiab. Need annotatsioonid ei ürita islamit tervikuna iseloomustada sest ka islamis on erinevad teoloogilised koolkonnad.
Koraan*) ja teised "Pühakirja religioonid".
"Islam" tähendab "alistumist (Jumala tahtele alistumist)", ning ka "andumust (Jumalale)"
Islami pühakiri, Koraan (quran), arvatakse pärinevat jumalikust inspiratsioonist, mis anti prohvet Muhamedile edasi jumala või vastavalt, ingel Gibrili poolt, keda tunti ristiusus tihti ka peaingel Gaabrielina. Kindlasti tuleb Püha Koraani võtta kui islami tähtsaimat pühakirja. Teistel traditsioonidel („Sunna"; sõnasõnalt: „traditsioon") koos prohveti ütluste/pärimustega (hadithid) on tähtsus Koraani interpretatsioonil. Isegi prohvet on oma olemuses inimene, mitte jumal. Arvestada tuleb sellega, et selliseid moslemeid, kes ei ole oma pühakirjaga eriti hästi tuttavad, on sama palju kui Piiblit mitte eriti hästi tundvaid kristlasi.
Kristlaste ja juutide kohta ütleb Koraan mõnikord otse: "Teie, pühakirja rahvas..." (raamatu rahvas, suura 4,171*) ja "Teie, Iisraeli lapsed". Seega võib neil olla huvi selle vastu, mis on kirjutatud sellesse pühasse raamatusse – kuigi enamus neist sellega ei tegele. Usuteadus uurib igal juhul kõikide religioonide pühakirju ning tegeleb muu seas ka nende interpretatsiooni arenguga ajaloo vältel. Igal juhul tuleb pühakirju uurida respektiga. Osa islamiusulistest Koraani kommentaatoritest kirjutas, et on olemas Koraani algvorm - seda hoiab jumal kindlas kohas - ning see on kättesaadav ainult puhastele inglitele ning puhastele inimsoost prohvetitele; teine osa interpreteeris, et maa peal oleva Koraani lugeja peab olema puhas.
Prohvet olevat saadetud „teatud ajaks" (või „vahepealse aja" jaoks; teine tõlge: "pärast vahepealset aega"), kui prohveteid oodatakse (Suura 5,19*). Koraan teeb vahet usklike, vastavalt prohvet Muhamedi õpetusele, "pühakirja rahvaste" ja "uskmatute" vahel. "Pühakirja rahvad" on eelkõige juudid ja kristlased, kelle usk põhineb moslemite kõrval samadel traditsioonidel; mõnikord ka zoroastrianlased (suura 22,17*). Koraan tunnustab "prohvetite" ketti, kes kõik õpetavad Ühest Jumalast, Viimsest Kohtupäevast pärast surma ja palvetavad oma rahva ja oma ajastu pärast (nt suura 6.83-92; suura 7, suura 4,136*). Seni kuni nende religioonide esindajad usuvad neid ühiseid põhitõdesid, ei nimeta Koraan ise neid Uskmatuteks (nt suura 5,48* jt). Islami esimestel sajanditel ei püütud kristlasi ja juute islami usku konverteerida - vastavalt Koraani õpetustele, „Usus ei ole sundi", vt suura 2,256*).
Aabrahami vaadeldakse kui ühte „hanifeedest", kes ise oma usu Jumalasse leidsid. Islami Jumala nimel "Allah", - islami-eelsest vana-araabia keelest „al-ilah" - on sama päritolu kui semiidi sõnal "Elohim", üks heebrea-keelsetest Jumala nimedest Moosese raamatutes.
„Uskumatutena" - umbes sõna: „varjajad" tähenduses - kehtisid prohvet Muhammedi ajal ranges mõistes kõik polüteistid st ebajumalakummardajad, kelle vastu ta võitles Araabias ning kelle eest juba Piibel kristlasi ja juute oli hoiatanud. Kaugemas mõttes kehtivad islamis uskumatutena ka need, kes ei usu ühte Jumalasse ja Viimsesse Kohtupäeva. Mõnikord kasutatakse seda mõistet ekslikult üldiselt kõikide mittemoslemite kohta, mõnikord isegi teise moslemite lahu kohta.
Jeesus Kristus Koraanis.
Jeesust mainitakse lisaks Piiblile ka Koraanis (7. saj pKr). Sealjuures esineb nii ühtelangevusi kui ka erinevusi. Olgu siinkohal märgitud, et Koraan tunnustab Jeesust kui prohvetit ja jumala saadikut ning kui Jumala "Sõna" selle lähemalt defineerimata tähenduses ning kui "Jumala Vaimu" (suura 4,171*), "loodud nagu Aadam" (suurad 2, 3, 5* ...). See on enam kui aktsepteerivad mõned kaasaegsed kristlikud teoloogid, kes näevad Jeesust kui pelgalt ühiskondlikku reformaatorit! Koraan ei aktsepteeri vaid Jeesust kui Jumala poega – kristlased Muhamedi päevil kujutasid seda ette väga füüsiliselt – hilisemas Kolmainsuse kontekstis. Kristlasi, kes oleks suutnud seda, mida selle all algselt mõisteti, väljaspool olijatele autentselt selgitada, oli tol ajal väga vähe (nt suura 6,101*). „Roomlastele" 1:4 öeldakse, et pühaduse vaimu poolest on Jeesus "määratud" Jumala Pojaks - st mitte "sündinud".
Kristlased võiksid veel nõustuda islami veendumusega, et Jumal ei ole sündinud ja et ta ei ole „sünnitanud" Jeesust vaid on tema „loonud". Veelgi enam, kreeka termin „logos" – mida kasutati Piiblis algselt Jeesuse Kristuse jumaliku päritolu ja missiooni jaoks – tõlgiti evangeeliumitesse ka kui "Sõna", mida kasutatakse Jeesuse jaoks Koraanis. Kas on võimalik, et Koraani inspiratsioon sisaldab - nagu nt Piiblis - saladusi, mida ei moslemid ega kristlased veel täiel määral mõistnud ei ole ning millest on tulnud kasutut tülitsemist terminite üle? Samuti, kui kristlased esitlevad oma õpetusi sõnadega, mida võib mõista kui polüteistlikku religiooni, siis see ei ole vastavuses Jeesuse enda õpetustega: "Paluge Isa (Jumalat) minu nimel (tähendab, viidates Jeesusele)" (Johannese evangeelium 15:16). Jeesuse elus keerleb kõik ühe Jumala ümber, kellega ta oli tihedalt seotud ning kelle juurde ta inimesi juhatab.
Mõiste "Logos" (kreeka keeles, Johannese evangeeliumis 1 "Jumala Sõna", siin seotud Kristusega) esineb Paret'i saksakeelses Koraani tõlkes sõltumatult Jeesusest. Teistes Koraani väljaannetes tõlgendatakse seda kui Jumala "puudutus" või Jumala "käsk" (suura 13,2; suura 13,11*).
Koraan ütleb, et Jeesus "loodi nagu Aadam" Jumala poolt põrmust (suura 3,59*) ning kirjeldab "Jumala Saadikut", saadetud Jumala Vaimust, kes vahendas Miriamile (Maarjale) teate Jeesuse sünnist neitsist (suura 19,17-22*). Kristlikus variandis kuulutab ingel Jeesuse sündi Pühast Vaimust. Koraanis mainitakse ka veel, et Jeesusele anti jõudu Pühast Vaimust / pühaduse vaimust. (suura 5,110*).
Koraani järgi andis Jeesus juba noorest peast teada, et ta tõuseb surnuist üles (suura 19,33*); samas aga võib see tähendada tema tagasitulekut "Viimsel Päeval" (Viimsel Kohtupäeval, koos usklike ülestõusmisega), mida Koraanis sageli mainitakse (vt alljärgnevat, suura 4,159*). Koraan ütleb, et Jeesus võeti Taevasse elavana (suura 4,157-159*, suura 3,55*).
Moslemid ja kristlased on eri arvamusel selles, kas Jeesus löödi risti, suri ja võitis surma ära enne oma ülesvõtmist Taevasse – nagu ütlevad kristlased – või et Jumal võttis ta elavana ning ilma risti löömiseta Taevasse – nagu usuvad moslemid. Samas aga usuvad mõlemad, et ta ei olnud "surnud" oma ülesvõtmise ajal vaid hoopis pidas vahetult enne seda rahvale jutlust.
Juba suurades 3,55* ja 5,48* on öeldud, "...ma teen ta puhtaks" ja "...te tulete kõik tagasi minu juurde ja mina (Jumal) otsustan, mille suhtes teil olid (maises elus) lahkarvamused". Seega võiksid kristlased ja moslemid tülitsemise asemel rahulikult mõnede allesjäänud saladuste lahendusi oodata.
Koraanis on samuti juttu Usklike Ülestõusmisest Suure Kohtupäeva ajal (suura 36,77-83; suura 69,13-37, suurad 75 ja 99* jt). Jeesus tuleb siis tagasi ja Pühakirja uskujad saavad olema tunnistajad (suura 4,159; vrd suura 16,89*). Need, ka mittemoslemid, kes usuvad Jumalat ja Suurt Kohtupäeva ja teevad head, ei pea Kohtupäeva kartma (suura 2,62; suura 4,123-124; suura 7,170*). Kohus on Koraanis nagu ka Piiblis selgesõnaliselt Jumala asi, ja mitte inimeste asi, ükskõik kas need on kristlased, moslemid või juudid.
(Sellised võrdlused religioonide vahel ei ole tehtud selleks, et Koraani sõltumatust kahelda.)
Islami ja kristluse eetilised printsiibid.
Omavahel on tihedalt seotud ka nende kolme "Abrahami religiooni" eetilised printsiibid. Käsud on olemas, kuigi mitte samamoodi üles kirjutatud, ka islamis, sealh. nt suura 17,22-39; suura 5,38-40; suura 2,188; suura 4,135; suura 2,195; ja suura 17,70* (inimväärikus). Näiteks keelab Koraan rangelt ja eranditult süütute inimeste tapmise (suura 5,27-32*). Termin "Džihaad" ("Jihad") tähendab ainult "võitlust"; mõiste "Püha Sõda" ei pärine Koraanist, vaid prohvet Muhamedi ütlustest ja islami käsu koolkondadest***): "Suureks Džihaad'iks" nimetatakse sisemist – mentaalset ja moraalset – tööd omaenda jumalavastaste kirede vastu, millele omistatakse suurem tähtsus kui kõikidele välistele konfliktidele. (Vrd nt Jeesuse õpetusega: "võta esmalt palk enda silmast..." - Paljude väliste konfliktide jaoks kaoks siis alus.) "Sõna Džihaad" tähendab oma usu rahumeelset väljaütlemist. "Käe Džihaad" on uskliku aktiivne, juhendav eeskuju. "Mõõga Džihaad", mille nimetuseks on samuti "väike Džihaad" on lubatud üksnes rünnaku alla sattunud usklike kaitsmiseks ning on lubatud ainult "ilma üleastumisteta" (vrd Koraan suura 2,190*). Mõningast "keevalisust" kontaktis teiste religioonidega võib aga leida juba Koraanist (suura 48,29*; suura 47,4*); sedalaadi "ägedad" lõigud on võrreldavad teistsuguste kohtadega, mis seda omakorda piiravad, (nagu "Usus ei ole sundi", suura 2, 256).
Ulatuslikud on traditsionaalsed reeglid, mis puudutavad nt suhteid eri sugupoolte vahel, k.a. mittemoslemiga abielu keelustamine jne.
Islami usutalituste hulka kuulub: "Konstateering, et ei ole ühtegi Jumalat peale Jumala (Allahi), ja et Muhamed on Jumala prohvet;
et ettenähtud palved sooritatakse igapäevaselt(suura 2,177*);
et tuleb kinni pidada iga-aastasest paastust Ramadani kuul(suura 2,185*)
et vähemalt kord elus tuleb teha palverännak(suura 2,196*);
ja et tuleks maksta Zakkat (maksu sotsiaalseteks vajadusteks) (suura 2,177*) ".
Tänapäeva islamis puudub keskne organ, mis otsustab usulis-eetiliste küsimuste üle. Siiski aktsepteeriks ühiskond arvatavasti seisukohti, mida jagab enamik tunnustatud õpetlasi.
*) Selle artikli jaoks kasutati muuhulgas Rudi Paret'i saksakeelset Koraani tõlget (Der Koran, Übersetzung von Rudi Paret", Kohlhammer-Verlag"), mille tõlge vastab teaduslikele nõuetele ning eristab selgelt sõnasõnaliste tõlgete ja keeleliseks arusaamiseks toodud lisade vahel. Siin kasutati islami ruumis enimkasutatavat egiptuse salmide nummerdust. Teistes tõlgetes võib leida kahte erinevat salmide nummerdust; sellisel juhul leiate siin toodud konteksti enne või pärast mainitud suura numbrit. Koraani tõlkimisega seotud raskused ei ole olulised ülalmainitud lõikude osas. Koraani lõikude tähendust võrreldi ka Adel Theodor Khoury saksakeelse Koraani tõlkega ("Der Koran, übersetzt und kommentiert von Adel Theodor Khoury, 2007"), kelle tõlge leidis tunnustust ka islami õpetlaste juures (nt Dr. Inamullah Khan, varasem Islami Maailmakongressi peasekretär), ning mille kommentaar arvestab islami koolkondade traditsioonilist interpretatsiooni.
**) Ka keskaegsed "kristlikud ristisõjad" ei põhinenud Piiblil, vaid inimlikel tegudel ning neil on halb reputatsioon nt enamike kristlaste seas.
****) (Vrd selle kohta islamis koraani suurat 164, värssi 125.)
Tagasi indeksisse.
Informatsioon: Jeesus Kristus ja budism.
Siinkohal käsitleme me ühiseid seisukohti ja erinevusi budistlike koolkondade ja selliste kristlike koolkondade vahel, kes on teadlikud omaenese vaimulikust sügavusest. Sel põhjusel ei kirjelda me põhjalikult Buda (500 e.m.a.) elu ja õpetusi. * Olulisi punkte aga arutame hoolikalt ja täpselt.
"Mitte midagi" ja Mina.
Buda algupäraste õpetuste – millel siiani rajaneb "hinayana" budism – tuumaks on enese vabastamine üha enam ja enam kõigest, mis ei ole osaks meie olemusest. Meelte ja mõistuse;
ihasid, millest tuleneb kannatus, tuleb tunnistada "mina" ("anatta") juurde mittekuuluvaks, need kaovad lõpuks ja viivad Nirvaana seisundini. Seda on võimalik saavutada oma elu kohandamise ja treeningu, sh meditatsiooni jne abil. Eriti hilisem "mahayana" budismi koolkond – mis tegi samuti edusamme, nagu näiteks empaatia kõigi olenditega maailmast eemaletõmbumise asemel – on vääriti mõistnud seda "mina eitamise" kontseptsiooni. Nad tõlgendasid seda nii, nagu pärast madalate egoistlike omaduste maha jätmist ei jääks alles mingit "mina". Seega kaldub ka nirvaana nende tõlgenduses olema "mitte midagi". Samas aga kõneles ka Buda ise oma kõrgematest kogemustest (üheksas aste): "Ja ma ... nägin (samuti) läbi 'Mitte Pertseptsiooni ega ka Mittepertseptsiooni' ala haletsusväärsusest. Aja jooksul sai see mulle täiesti selgeks, ja (ma) tungisin Pertseptsiooni ja Tundmise kaotamise õnnesse. Mul on sellest küllalt... Ja seega alates sellest ajast ma saavutan - pärast 'Mitte Pertseptsiooni ega Mittepertseptsiooni' täielikku elimineerimist – 'Pertseptsiooni ja Tundmise Kaotamise' ja viibin selles; ja pärast seda kui ma selle kõik targalt ära tundsin, osutusid need mõjud ammendatuks" (Anguttara Nikaya Suttam 9, Nr.41 ...).
Siinkohal on võimalik näha, et Jeesus Kristus inspireerib inimesi samuti oma omadusi puhastama ning alustama iseendast, selle asemel et otsekohe teisi kritiseerima asuda (vt Kristuse teed põhiteksti). Ta ei samasta end ega oma õpilasi maailmaga ega ilmaliku tegevusega, vaid väidab neid mitte olevat sellest maailmast; kuid – selgemini kui algses budismis – elavana ja töötavana selles maailmas (Johannes 17), muutes maailma nagu pärm.
Igal juhul on Jeesuse ja Buda ütlustes elu küsimuste osas nii palju sarnasusi, et mõned mõtlesid aastakümneid, et Jeesus õpetas budismi. See aga pole õige. Nende sarnasuste selgitamiseks ei ole meil vaja välist traditsiooni, nagu seda kujutavad endale ette mõned moodsad uurijad, - isegi mõnede võimalike kontaktide olemasolul.
Samahästi võiks väita, et ta õpetas mõnda muud vanadest religioonidest. Meie põhitekst selgitab näiteks, et sellised sarnasused ('osalised kokkulangevused') on tingitud vaimulikest reaalsustest, mida võivad ära tunda kõik kes neile juurdepääsu omavad, ilma üksteist kopeerimata.***** (...) Võrrelduna materialistliku ja egoistliku ühiskonnaga on see üks religioonide tugevaid külgi, mida nad piisavalt ära ei kasuta. Sarnasused ja kontaktid religioonide vahel ei muuda aga fakti, et neil on omaenda kergelt erinevad teed.
Kristlikest müstikutest on meister Eckhart kõige lähemal idamaisele isikupäratule vaatenurgale. Budistlikest suundadest võiksid võib-olla Nichireni õpetused ühiseks sillaks olla. Teistest india tarkadest on Sri Aurobindo - ja tema partneri, "Ema" - suund euroopa isiklikule või olemuslikule vaatenurgale kõige lähemal: ta läbis Nirvaana ning tundis - arvatavasti sarnaselt nii mõnelegi kristlikule müstikule - ära, et "Nirvaana" kogemisviisi taga peitub hoopis midagi muud kui "Mitte midagi". Ta räägib "Ülimast" ja tahab selle Ülima teatud aspekte tuua alla maa peale. On inimesi, kellele just Sri Aurobindo oli sillaks leidmaks jälle teed kristlusesse - igal juhul selle tegeliku tuumani, milles on tegemist nt täiesti reaalse "Kristuse järeltulijaga" kuni selle jõuni, mis väljendus Jeesuse juures tema ülestõusmisel.
"Viimane Reaalsus" ja küsimus Jumala kohta
Judaismis, kristluses ja islamis on puhastumisele kuuluvad omadused lisaks muule seotud pattudega Jumala suhtes. Ühest küljest puudutab see religioossete eetikareeglite järgimist; täpsemini, küsimus on kõigi selliste omaduste äravõitmises, mis meid Jumalast lahutavad. Tavaliselt valitseb veendumus – tõenäoliselt ka enamike budistide endi hulgas – et budismis ei ole Jumalat. Seepärast viitavad religioonide ühised eetilised deklaratsioonid üksnes "Viimasele Reaalsusele" teispool füüsilist elu, mida kõik religioonid aktsepteerivad, mida iganes see siis igas religioonis tähendab. Samas ei ole see päris täpne. Buda ei konstateerinud kunagi, et Jumalat ei ole, kuid omal ajal piirdus ta sellega, et jagas oma arusaamu inimliku tee kohta. Buda vastas hindu preestrite küsimustele Brahma, hindude loova jumaluse kohta: "Ma tunnen Brahmat ja Brahma maailma hästi, ja ma tunnen ka teed mis viib Brahma maailma ja kuidas Brahma jõudis selle maailmani" - (Digha Nikaya, 13, kõne – viidates vaimulikele kogemustele, mitte lihtsalt hindude raamatute tundmisele). Hindude Brahmat ei saa lihtsalt võrdsustada Isaga, keda õpetas Jeesus Kristus. Pigem on Brahma üks Jumala mõnede omaduste kehastustest, mis aja jooksul eri kultuurides üles kerkisid. Igal juhul ei ole Brahma negatiivsete jõudude nimi.
100
Ta kõneleb kõige, isegi hindu jumaluste algupärast. Nii et millest ta räägib? (Ilmselt olid Buddha jaoks algupära ja eesmärk tõendamatud. Ometigi ei ole tõendamatu Nirvaana või kõrgeim reaalsus „eimiski". See ületab lihtsalt inimliku ettekujutusvõime. Märkus: kristlus, judaism ja islam teavad samamoodi, et Jumalast pildi tegemisest ei ole kasu – see on isegi keelatud. Vaata ka meie lehekülje „Religioon kui inimese "taasühinemine" Jumalaga" märget 2) arheotüüpide kohta. (...)
Evangeeliumid ja Johannese ilmutus kirjeldavad "Isa" loodu alustaja ja ka selle lõpliku täitumisena (Alfa ja Oomega). Ta on kõrgemal loodust ja selle omadustest ja selleni ei olnud enne Kristust võimalik jõuda. Jakob Boehme sarnased kristlikud müstikud väitsid lähtuvalt omaenda autentsetest kogemustest, et see Jumal ei ole üksnes kõrgemal füüsilise loodu loomisest, vaid ka kõrgemal teispoolsusest ja "esimesest, taevalisest loodust". ** Enamike teaduslike raamatute püüded võrrelda religioone, kaasamata seejuures sügavaid vaimulikke kogemusi omavaid inimesi, ei aita eriti kedagi. *** Ilma selleta ei ole isegi võimalik leida keelt, mida mõlemad pooled mõistaksid.
Budistlik tee viib "nirvaanani" teisel pool teispoolsust – miski mis on enamike budistide jaoks sama 'kaugel' kui Müstline Ühendus Jumalaga on 'kauge' asi enamike kristlaste jaoks.**** Sellele vaatamata õpetab budism ka seda, et "Bodhisattva", "reinkarnatsioonidest vabastatu" võib vabatahtlikult alla tulla ülejäänud inimkonda aitama.
Kristus tõusis Isa juurde ("Ja haud oli tühi..."; & Ülestõusmine & Taevasse võtmine), lubades tulla tagasi. Tänu Kristusele ja tema teele on tänapäeval saanud võimalikuks tulek kõigest kõrgemal asetsevast jumalikust sfäärist alla füüsilisele tasandile.
Ka siinkohal võiks veel mainida Rudolf Steinerit, kelle arvates olevat Buda toonud tarkuseõpetused armastuse kohta, samas kui Kristus seejärel armastuse väe tõi, mis lõppude lõpuks viib kõik jumaliku täiuslikkuse juurde tagasi - või õigem oleks öelda edasi. "Paluge Isa minu nimel" - st temaga kooskõlas, temast läbi, jõuab kristlik tee üheni. Siin vaadeldakse Budat teatud viisil kui teerajajat.
Kes tegelikkust ära tunda tahab, võib omaenda teed käia ning ise küsida Kristuse või Buda käest!
Buda "Kalama Sutra's": "Ära lase ennast juhtida..., kuulujuttude poolt, ...traditsioonide poolt, ... parasjagu valitsevate arvamuste poolt, ...pühade kirjade meelevalla poolt, ...palja arutlemise ja loogiliste järelduste poolt, väljamõeldud teooriate ja eelisarvamuste poolt, ...kujutluste poolt isiklikust kasust,...isanda meelevalla poolt. Kui sa aga ise aru saad...". (Tõeline usk sarnaneb pigem äratundmise & veendumuse kui intellektuaalse kontseptsiooniga.)
*) Buda enda poolt edasi antud õpetusi võib leida K.E.Neumann'i ulatuslikest tõlgetest ,"Die Reden des Buddha: mittlere Sammlung" (Buda kõned: keskmine kogumik; German; tõenäoliselt tõlgitud ka inglise keelde); samuti "längere Sammlung" (pikast kogumikust).
**) Teosoofilise sõnakasutusega harjunud inimeste jaoks mainime, et teosoofiliste terminitega täpselt väljendudes on Nirvaana ehk Atman allpool jumalikke tasandeid "paranirvaana" ja "sõnaline mahaparanirvaana".
***) Kristlik müstik Õpetaja Ekkehart kirjeldas oma kogemusi kui nirvaana kogemust – ilma seda sõna kasutamata -, kuid erinevus oli, et tema jaoks oli see seotud kohtumisega Jumalaga.
****) Tagasipöördumine Jumala juurde teelt kaasa võetud sisuga maailma kaudu kujutab endast ühest küljest tagasipöördumist millegi juurde, mis oli kogu aeg juba olemas. Teisest küljest on see aga midagi, mis lisatakse, mida enne ei olnud, nagu kaks kongruentset kolmnurka. Seda paradoksi on võimalik mõista üksnes sügavama müstilise kogemuse kaudu.
*****) Need võivad olla ka filosoofilised aspektid. Mahaajana budismis kirjeldas Nagarjuna oma üldistes Prajnaparamita kommentaarides, et midagi võib näha tõena, mittetõena, tõena ja mittetõena, ei tõe ega veel mitte tõena, see tähendab neljakordselt puhta dualistliku kas / või asemel. Kuna klassikalisest mõistusest selle täielikuks mõistmiseks ei piisa, võis see nagu zen-budismi paradokssete ütluste (vt üles) juures viia selleni, et inimesel õnnestus ületada seda dualistlikku mõistmist ("inspiratsiooni" üks vorm) ja saada nii ülevaade kõrgemalolevast vaatenurgast. Euroopa filosoofias eksisteerib lisaks vanale dualistlikule kas / või mõtlemisele teine tee teadmise laienemisele: Hegeli dialektika teesist ja antiteesist hõlmab sellest tuleneva sünteesi. Sellisel viisil on võimalik mõistust ise treenida vastu võtma vastuoludest ja arvatatavatest
101
vastuoludest kõrgemal seisvat vaatenurka ning seega avatumaks muutuma Jumala vaimu kõrgemale tõele. Meie kristlik projekt arendas sõltumata sellest midagi sarnast, millega on iga kord võimalik teha võrdlus erinevatest vaatevinklitest, et jõuda arusaadava, ühtesobiva tervikliku arusaamani (arvatavate vastuolude ületamine).
Tagasi indeksisse.
Informatsioon: Jeesus Kristus ja hinduism.
Meie teisi religioone puudutavad lisalehed on kantud eesmärgist edendada mõistmist ja religioonidevahelist dialoogi. Siinkohal puudutame me sarnasusi ja erinevusi hindu koolkondade ja selliste kristlike koolkondade vahel, kes on teadlikud omaenda vaimulikust sügavusest. Tegemist ei ole katsega hindu religiooni ulatuslikult uurida. Olulisi punkte arutame aga hoolikalt ja täpselt.
Jeesus Kristus.
Hindu päritolu õpetustes esineb eri staadiumides termin "Avatar(id)": st inimesed, kes ei ole maa peal omaenda progressi jaoks, vaid vabatahtlikult, et anda oma panus rahva või inimkonna progressi; kui tilgake "jumalikust täiuslikkusest". Samas aga sulanduvad üksteisele järgnevate "Avataride" erinevused nende arusaamas sageli üksteisesse, samal ajal kui juudi ja kristlik arusaam rõhutab "ajaloo Jumalat", arengu aspekti ja Messia erilist rolli seoses sellega (väljavõte peatükist "Alguses oli sõna..." meie põhitekstis). Sellele vaatamata on see vastuvõetav lähenemine mõistmaks Jeesuse Kristuse ülesannet india mentaliteedi ja sõnavara valguses. Seepärast näevad hindu joogid (õpetajad) Jeesuse rolli suuremana kui kaasaegsed kristlikud teoloogid, kes näevad Jeesust kui lihtsat inimest ja sotsiaalset reformaatorit. Samas aga on ka hindusid, kes arvavad et Jeesus oli lihtsalt õpetaja. Ei tohi unustada, et kristluse vaimulikud sügavused on osaliselt läinud kaduma ning nad tuleb taas arusaadavaks teha, et viljakas dialoog teiste religioonidega (üldse) võimalik oleks. (Käesolev kodulehekülg teeb selles osas tööd oma täistekstides * ).
Jooga** ja kristlus.
Võttes arvesse ütlust "Olge (saage) täiuslikuks, nagu teie taevane Isa on täiuslik" (Matteus 5,48), on kõige huvitavam küsimus igas religioonis, kuhu see praktikas viib. Hinduismi kontekstis tähendab see mitut liiki joogat, eesmärgiga jõuda hinge jumaliku täiuslikkuseni, rakendades kontrolli inimese välise ja sisemise loomuse üle.
Selles kontekstis on ka euroopalikke vaimuliku õppimise teid, mis võivad kaasata närvi- ja teadvuskeskusi, mis joogas kannavad nime "chakras" (...). Neid tendentse ei saa automaatselt mittekristlikeks nimetada, nagu kirikud arvasid. Sellised ideed olid tuntud juba keskaegsetele kristlikele teosoofidele (Johann Georg Gichtel), ja neid võib nüüd tegelikkuses eksisteerivatena kogeda – täpselt nagu akupunktsiooni punktid ei ole automaatselt "taoistlikud", kuna neid punkte ja jooni on nüüd võimalik elektriliselt mõõta ja histoloogiliselt vaadelda. (Väljavõte "Pühast innukusest" põhitekstis). Saksa keeles on olemas raamat: Albrecht Frenz "Christlicher Yoga" (Kristlik jooga), milles eeldatakse, et kristlus ja jooga sobivad kokku.
Kristlaste jaoks saab aga otsustavaks suhtumine: kas harjutusi nähakse kui enese ettevalmistamist Jumala mõjude jaoks või arvatakse ekslikult, et täiuslikkust Jumalas saab saavutada tehnikate abil (keha ja hingamise harjutused, mantrate laulmine = helide vägi, keskendumine, meditatsioon, ...)? Veel üks kristlasi eristav joon: kui joogas esinevad nt sellised kontseptsioonid nagu "Kristuse vägi", kas siis vaadeldakse Kristuse tervendavat väge kui osa temast, mis tuleb ülalt ja mõjutab inimest tervikuna – või kogetakse seda vaid kui isoleeritud kosmilist jõudu? Kui inimene ei häälesta end otse Kristusele, kuidas võib ta siis teada, kas tema kogemused on ikka Kristusega seotud?(Osaliselt meie põhiteksti peatükist "Imede küsimus"). *
Teistest allikatest kohandatud meetodite asemel on olemas ka algupäraseid kristlikke viise, aga ikkagi tehakse nende kallal tööd, et neid kaasajaga kohandada. Nt võiks Athose mäe (Kreeka) õigeusu munkade vana tava ("kyrie-eleison", "Issand halasta") nimetada kristlikuks hingamise ja mantra meetodiks, kui seda india terminites defineerida (vt "Vaikus kõrbes" põhitekstis)*. Samuti esineb evangeeliumides spetsiifiline kristlik mediteerimise meetod, mis on üheks meie põhiteksti alustest ja mida kirjeldab lisalehekülg "...Kristlik mediteerimine" *.
102
**)India sõna jooga – sõna sõnalt "ikkesse panema" – tähendab algupäraga ühenduse otsimist, nagu ladinakeelne sõna "re-ligion". Hindu meetodid ihu, mõistuse ja vaimu treenimiseks.
Kristlikku ja hindu tüüpi müstitsism.
Tänapäeval on seesmise ristilöömise kogemus, "hinge südaöö", "müstiline surm", "kõrbest" läbiminek ilma ühegi inimeseta kelle külge klammerduda– (mida kõik tuntud kristlikud müstikud, nt Õpetaja Ekkehart on ühel või teisel viisil tundnud) – samuti teataval moel sarnased jooga tippkogemusega, Nirvikalpa Samadhi'ga või "Nirvaana" tühjuse kogemisega. Samas aga andis kristlik müstitsism kogemuse, et tühjuses või selle taga on "midagi" enamat, ehk siis Kristus või Jumal. Aurobindo näitas, et "Nirvaanat" on võimalik ületada – sisenedes sellesse, mis on selle taga – ka india vaatevinklist lähtuvalt. Kristlasena on aga võib midagi sellest kõige taga olevast küllusest kogeda juba usuteele asumise alguses, kuna Kristus, olles elanud siin maa peal, kujutab endast silda.
Kui kedagi Aurobindo sarnast konfronteerida vägedega, millel näib olevat seoseid Kristuse arenguga, kuid tausta ei ole, võib see jätta mulje keerikast tasakaalutrikist. Samas aga ei ole see mingil juhul võimatu. Paljud meist mäletavad hindu poisi Sadhu Sundar Singh 'i, kes ei teadnud kristlusest midagi, aga olles eneses intensiivselt Jumalat palunud, koges äkitselt elavat Kristust, mis hiljem ka raamatutesse jäädvustati. Hindu tantristlike rituaalide ajal on inimesed, kes ootasid india jumalaid, äkitselt näinud nägemust Kristusest. "Vaim liigub seal kus Ta tahab".
Kristlust kui religioosset kogukonda määratleva teoloogia jaoks on see vaevalt vastuvõetav, teiste kultuurikeskkondade jaoks ilmselt aga enam huvipakkuv oleks kindlasti R. Steineri soovitus üritada näha Kristust kui päikesesarnast olendit, kes enne oma maapeale tulemist kõrgematele mõttetarkadele tuntud oli. (Väljavõte peatükist "Ristilöömine..." põhitekstis). *
Mis puudutab hindude paljusid jumalaid, siis tuleb arvestada ka sellega, et mõningad hilisemad uuringud annavad mõista, et paljude vanade kultuuride "jumalad" – kui tegemist ei olnud just "suguharu erijumalate" või inimlike kangelastega – kujutasid endast üheainsa jumaliku olendi aspekte, mida hiljem iseseisvate iidolitena imetlema hakati. Seega ei oma vanad teoreetilised kirjeldused nagu "polüteism" (mitme jumalaga religioon) erilist tähendust. Juutidel oli heebrea keelses algtekstis Jumala ja ka tema omaduste jaoks palju erinevaid nimesid. Aga nad ei läinud nii kaugele, et neid erinevate Jumalatena ülistada. Nt zoroastrianistidel (parseedel) oli samuti monoteistlik (ühe jumala) usk. Hinduismi koolkondades võib monoteistlikuna vaadelda "vaishnaviitide" koolkonda.
Selles kontekstis on huvitav täheldada, et olemas on ka uusi mõttekoolkondi, millised enam ei ole nõus üldise arusaamaga keha loomulikust, kohustuslikust surelikkusest, nagu ka Kristus: (...) Nt india filosoof ja joogi Aurobindo ja tema vaimne kaaslane, "Ema" Mira Alfassa liikusid oma uuringutes samas suunas.... (Väljavõte põhiteksti peatükist "Ülestõusmine"). *
Õpetused "karmast" ja Jumal.
Hindud nimetaksid kristlikke ühiskondlike ja heategevuslike tegude teed "karma joogaks" (saatuse/ettemääratuse puhastamise jooga) või "bhakti joogaks" (armastuse jooga). Tunnetamist (sealhulgas meditatiivset tegevust) võiks võrrelda " jnana joogaga".
Inimene võib tõesti kogeda, et elu võib võtta enam orgaanilise terviku kuju, kui ta võtab omaks suhtumise, kus jumal teda Jeesuse läbi elus juhatab. Kui inimesel on selline suhtumine, et saatuse seaduspärased toimivad mehaaniliselt – hindu kontseptsioonides "karma" tasakaalust lähtuvalt – võibki elu rohkem nende printsiipide järgi minna. Ka Kristus kõneleb asjade "viimase pennini" klaarimisest, aga ta ei ütle, et see peaks ikka veel toimuma "silm silma vastu ja hammas hamba vastu" (nagu Piibli Vana Testament seda kujutas). Kõrgeim prioriteet omistatakse üksikisiku uuele ülesandele – Jumal võtab käsile üksnes need võimalused, mis lahendamise korral inimese ja tema keskkonna jaoks viljakakas võivad osutuda. Minevikuga tegemist tegemine ei ole enam eesmärk omaette ega kujuta endast ka arengu motiivi. Täna on võimalik täheldada abi "ülalt" inimese erinevate võimaluste kombinatsiooni osas. (Väljavõte põhiteksti peatükist "Ristilöömine"; samuti on olemas lisalehekülg, mis puudutab "õpetusi karma ja reinkarnatsiooni kohta"). *
Eetilised väärtused.
Kõige sarnasemad on maailma religioonid oma eetiliste printsiipide osas ja see on valdkond, kus dialoog on osutunud kõige edukamaks. Nt on klassikalise Patanjali jooga edukuse esimene eeltingimus "yama": mitte kahjustada ühtegi elusolendit mõtte, sõna ega teoga; mitte olla ahne; tõearmastus; seksuaalne puhtus; mitte lihtsalt elada annetustest (olla sõltumatu). Teine staadium on "niyama": seesmine ja väline puhastumine, tagasihoidlikkus, vähenõudlikkus, askeetlikkus; suuremeelsus, ohvrimeelsus; jumaluse uurimine ja ülistamine, tulisus ja usk. Joogid õpetavad, et isegi Bhagavad Gita raamatu "lahinguväli" on puhastav lahing iseenese sees. Siin on ilmsed
103
paralleelid 10 käsu ja Jeesuse õpetusega. Projekti "World Ethos" toetasid hindud, kristlased ja paljud teised religioonid.
Pühakirjad.
Kõige vanemaks religioosseks aluseks on Vedad, mille autorlus omistatakse "kuldse ajastu" "Rishi'dele". Hiljem, kui näiteks lisati Mahabharata eepos, kus leiavad kirjeldamist eelajaloolised sündmused – mida sageli peetakse müütideks – on nende hulgas ka sõdu, mistõttu ajastu, millest see teos pärineb, ei ole enam nii "kuldne". Järgmiseks tuli Upanishadide tarkusekirjandus. Bhagavad Gita on hindude üks tähtsamaid pühasid raamatuid, mis ühendab vanemate Vedade traditsioonid Upanishadide filosoofia ja jooga tarkusega ning seisab ühenduses Mahabharataga. Selles õpetusloos kehtib selle kangelane Krishna ülima jumaluse inimliku kehastusena - avatarina, vt ülevalt.
Tagasi indeksisse.
Informatsioon: Jeesus Kristus, taoism & konfutsianism.
Meie teisi religioone puudutavad lisalehed on kantud eesmärgist edendada mõistmist ja religioonidevahelist dialoogi. Siinkohal puudutame me sarnasusi ja erinevusi traditsionaalse taoismi, konfutsianismi ja selliste kristlike õpetuste vahel, millised on teadlikud omaenda vaimulikust sügavusest. Tegemist ei ole katsega vanu hiina religioone ulatuslikult kirjeldada. Olulisi punkte arutame aga hoolikalt ja täpselt.
Traditsioonilises hiina vaimsuses saavad kokku mitmed sarnased allikad:
1. Algupärane õpetus kõrgeimast printsiibist.
Algupärane õpetus kõrgeimast printsiibist, Tao, "mille kohta midagi ei saa öelda", on samuti algne ühtsus enne polaarsuste Yin ja Yang* eraldumist ja seejärel "5 elemendi"* eraldumist. Nimetatud algne ühtsus ongi see, mis on universumi ilmingute taga.
Kristlikud misjonärid, nt jesuiidid leidsid, et see kõrgeim printsiip vastas Jumalale, kuigi frantsiskaani ja benediktiini mungad ja lõpuks ka paavst sellega ei nõustunud. Ühest küljest ei vasta "Tao" uuele kogemusele Jumalaga kui Isaga, kellega igaüks isiklikult võib kontaktis olla, nagu õpetas Jeesus. Teisest küljest on võimalik, et see on vanem viis Jumala otsimiseks ja kogemiseks, nagu see muistses Hiinas võimalik oli.
*) Yin on laienev, "naiselik" printsiip – nt sümpaatilises närvis; Yang on ahendav, "mehelik" printsiip . nt parasümpaatilises närvis, kusjuures mõlemad toimivad koos. "Maa, vee, puu, tule ja metalli 5 elementi" vastavad "maa, vee, õhu, tule = kuumuse 4 elemendile ehk omadusele", nagu seda õpetasid vana euroopa alkeemia ja esoteerilised koolkonnad. (Oli ka kristlastest alkeemikuid.) Hiina 5. element, nn "metall", kandis Euroopas mõnikord nimetust "prima Materia" ("algaine" ladina keeles) – võrdle seda kaasaegse elementaarosakeste füüsikaga – vanad india teosoofilised ja antroposoofilised allikad nimetavad seda "eetriks" ja omistavad sellele mitu tasandit, mida see väidetavalt sisaldab, millest lõpuks tuleneb 7 koondolekut. Tänapäeval ei seostaks keegi neid vanu ideid religiooniga selle kitsamas tähenduses. Samas aga ei olnud see lihtsalt spekulatiivne filosoofia; see on muistset tüüpi arenenud kosmoloogia, mis on oma olemuselt peaaegu loodusteaduslik – pole vahet, et tänapäeva meetodid on erinevad.
See ei muuda fakti, et vanade hiina ja hilisemate tao õpetajate tavad on oma olemuselt vaimsemad. Üles võeti vanad arusaamad "elementidest" ja jõududest ihus, kuna holistlikus mõttes ei saa teel suurema vaimse täiuslikkuse poole ilmselt mööda minna füüsilisest ebatäiuslikkusest. See on vaimsuse stiil, mis erinevalt mõnedest teistest idamaistest vaimsetest traditsioonidest ei plaani maast eemale tõmbuda. Täiuslikkuse kui sellise poole püüdlemine ei oleks vastuolus kristliku õpetusega lunastusest. Sageli on unustatud, mida Jeesus ütles, "Olge täiuslikud (saage täiuslikuks), nagu teie taevane Isa on täiuslik" (Matteus 5,48). Samas aga on meetodid erinevad. Algkristlased teadsid, et on võimalik ennast aktiivselt ette valmistada ja Jumala mõjule avada.
104
Samas aga teadsid kristlased kogu aeg ka seda, et Jumala halastust ei ole võimalik selliste tegevuste läbi esile manada: ka Jumal on vaba.
Taeva, hiina "T'ien", maa ja inimese vahel – mis kõik pärinesid samast algsest ühtsusest – nägid hiina õpetajad kõikjal sarnasusi ('vastavusi'). (Euroopa keskaja kõrgkoolide "7 vaba kunsti" sisaldasid sarnaseid õpetusi. Seega olid kõik püüdlused suunatud inimelu harmoonia saavutamise poole "Taevaga" – kui ilmsiks saanud maailma "kõrgeima jõuga" – ja maaga. Seegi peegeldab nimetatud püüdluse religioosset olemust, lisaks vaimsele olemusele. Re-ligion (ladina keelest) tähendab taasühinemist kõige algupäraga. Samas aga on kristlikust vaatepunktist kõige algupäraks ja lõpetuseks Looja ning ühenduslüliks on Jeesus Kristus, aidates meil Jumalaga ühendust saada.
Aja jooksul hakkasid inimesed kummardama mitmeid "eri jumalaid": Taevast, mulla jumalaid, kohalikke vaime ja pühakuid. Selliste religioonide puhul kasutatav termin "polüteism" ei kanna endas erilist tähendust, kuna "jumalad" olid algselt ühe kõrgeima printsiibi omadused, nagu ka mõnede teiste religioonide puhul leida võib. (Eri küsimus on pühakute kummardamine – aga see tuleb tuttav ette mõnede kristlike kirikute puhul.)
Kõigi maailma nähtuste jagamine yin'i ja yang'i poolustesse võimaldab inimese mõistusel nendest polaarsustest kinnihoidmist; vastavate püüdluste korral on võimalik sellest aga üle saada ning jõuda müstilise teadvuse tasemeni.
2. Taoism.
Siiani kirjeldatu kujutab endast ühist alust Lao-tse ja Con-fu-tse (Konfuutsiuse) hilisemate koolkondade jaoks – ajaloolaste arvates elasid nad umbes aastal 500 enne Kristust. Taoism (Lao-Tse: muuhulgas raamat "Tao-te-ching") õpetas "Tegutsema mitte midagi tegemise meditatiivse suhtumisega" (Woo-Wai). See tähendab, midagi ei tehta inimese egoistliku ja intellektuaalse osa poolt, vaid inimese hea tuuma loomulike instinktide poolt – olles loodusega harmoonias. Sellise suhtumise tulemuseks oleks mingit liiki altruistlik ja tagasihoidlik looduslik eetika.
Nimetatud hea tuum ei ole automaatselt identne Jeesuse Kristusega, kes võib võtta kuju inimeses ja seal tegutseda (Johannes 15: "...Jääge minusse ja mina jään teisse"). Tänapäeva teoloogid ei saa aga eitada, et eri usku inimestel on hea tuum – enamike religioonide sarnane eetika näitab, et "Hea" on kõikjal kõlapinda leidnud. Isegi Püha Vaim "puhub seal kus tema tahab" (Johannes 3).
Taoistid olid alati praktikud, mitte teoreetikud. Taoism kasutab:
- Asketismi. Seda esineb kõigis religioonides. Samuti on aga olemas tavad seksuaalsuse sublimatsiooni ehk transformatsiooni jaoks (nt Mantak Chia, "Tao Yoga" ja "Tao Yoga of love". Vanad idamaised teed alustavad sageli "altpoolt ülespoole", erinevalt tänapäeva Euroopa/Lääne peamiselt "ülalt allapoole" teedest, mis tähendab: "lähtuvalt teadlikkusest".
- Ihu, hingamise ja keskendumise harjutused eluenergia või "Chi" äratamiseks ja suunamiseks. Pärast akupunktuuri ja elektro-akupunktuuri teaduslikku uurimist on selle eluenergia olemasolu tõestatud. Tähtsust ei oma see, et need teadlased ei ole veel suutnud mõista selle nähtuse täpset loomust. Akupunktuuri "meridiaanide" olemasolu on nüüdseks tõestatud ka kudedes – "tühjade kanalitena". Seega see elujõud ei olegi "taoistlik", nagu mõned kristlased arvasid, vaid lihtsalt inimlik. Vanas Kreekas ja varakristlikul ajastul nimetati seda "Pneuma'ks", see kreekakeelne sõna tähendab nii hingeõhku kui elujõudu – elu hingust, mille Jumal inimesse puhus – ja mida kasutati ka Püha Vaimu kohta. Aga Püha Vaim on Jeesuse Kristuse kontekstis. Seega, kui keegi end Jeesusele Kristusele ei häälesta, kuidas peaks ta siis teadma, et ta kogeb Püha Vaimu, kelle tulekust Jeesus teada andis?
- Veelgi enam, taoistlike meetodite hulka – nagu ka india jooga – kuulub ka meditatiivne süvenemine Algupärasse, elu piirangutest kaugemale minek. Rolli mängib ka alkeemikute surematuse otsimine.
3. Konfutsianism.
Sarnaselt sellele soovitab ka Con-fu-tse (Konfuutsius) inimestel end kohandada "kosmilise eetikaseadusega". Taoistide üsna individualistliku tee asemel otsis ta moraali haridussüsteemi
105
kogu ühiskonna jaoks. Konfutsianistid töötasid hea inimalge teadliku arendamise ja täiustamise kallal – harjumuste ja teiste eeskujuks võtmise abil:
Kui inimene õpib armastust ja austust jne, peaks tulemuseks olema eetiline ühiskond.
- Nt on mõrvamine, varastamine, prostitutsioon ja kujudega kultused Hiinas muistsetest aegadest alates keelatud olnud.
- Nagu enamik maailmareligioone, õpetas Con-fu-tse "... heategevust. Ära tee, mida sa ei taha et sulle tehtaks" ("Tee teistele, mida sa tahad et teised sulle teeksid")
- See hõlmab enesekontrolli, inimlikkust, headust;
- vastavalt sellele eetilised omadused: heatahtlikkus, seaduskuulekus, kohased aupaklikud kombed (samuti esivanemate suhtes), suuremeelsus, tarkus, ausus;
- kaksik-omadused vastavalt raamatule Shu-djing: sõbralik ja väärikas, tasane ja kindel, sirgjooneline ja viisakas, korralik ja aupaklik, kuulekas ja julge, aus ja alandlik, järeleandlik ja mõõdukas, tugev ja usaldusväärne, vapper ja õiglane.
- Nad püüdlesid rahuloleva suhtumise poole, kõrgemal vihast, kurbusest ja lõbutsemisest. Vanades õpetustes peitub ajatuid väärtusi, samuti väärtusi mis kujunesid välja impeeriumi ajal.
4. Seega oli neil kahel hiina koolkonnal ühiseid, aga ka vastuolulisi punkte. Vaatamata sellele täiendasid nad teineteise õpetusi. Sama võib öelda ka nende hilisema kogemuse kohta budismiga, mis tuli Indiast koos oma õpetusega, mis oli suunatud maiste kannatuste äravõitmisele. Tänapäeva templid Hiinas, nt Hong Kongis võivad jätta mulje mingisugusest lihtsast oraaklite ja riituste otsimisest elu õnne tagamiseks. See on nii lihtsalt selle tõttu, et kõik inimesed ei ole tuttavad algupärase vaimse sügavusega – nagu ka enamiku teiste religioonide puhul. Hiina traditsioonide osas tuleks mainida mõningaid meetodeid, mis ei ole otseselt religioossed: oraakliraamat I Ching; hiina horoskoobid; "Feng shui" – hiina geomantsia (Geomancy) ja "Baubiologie " versioon (hoonete tervislik ehitamine), ning eelmainitud traditsionaalne hiina meditsiin.
Huvitava tunnistuse kristlaste ja taoistide varajasest kohtumisest annab Martin Palmeri raamat "Jeesuse suutrad", Ansata: täna enam mitte-eksisteeriv kristlik kirik Hiinas tegi 8. sajandil kristluse põhielemendid mõistetavaks taoistlikule ühiskonnale. (Kui siin mainitakse teiste autorite raamatuid, et tähenda see automaatselt, et toetaksime täies ulatuses nende sisu.)
Tagasi indeksisse.
Üldised vaatenurgad loodususunditele.
Meie teisi religioone puudutavad lisalehed on kantud eesmärgist edendada religioonidevahelist dialoogi. Kristluse poolelt on aluseks sõltumatu uurimistöö, mis puudutab muistset vaimulikku sügavust ja kaasaegseid teadvuse-uuringuid. Vana jaapani Shinto religiooni (Kami no michi) ei kirjelda me ulatuslikult, kuid lähtuvalt meie eesmärgist toome ära mõned vaatenurgad.
Jaapani Shinto kultus näiteks on algselt üks loodususunditest, mis on kõikjal maailmas üksteisega seotud ja mis on vanemad kui tuntud maailmareligioonid nagu budism ja kristlus. Loodususundid pärinevad ajast mil inimeste teadvus erines suuremalt jaolt tänapäeval domineerivast intellektist. Jean Gebser, raamatu "Ursprung und Gegenwart" autor (Saksa keeles) nimetaks seda teadlikkuse tasandit "müütiliseks teadvuseks". Teadvuse uurija Julian Jaynes, raamatu "The origin of consciousness..." autor (inglise, saksa keeles) nimetaks seda "kahekojaliseks mõistuseks", otsesema kommunikatsiooniga mõlema ajupoolkera vahel.*) Parem poolkera tegi võimalikuks igasuguste ilmingute holistliku tajumise, näiteks tajuda loodust kui "olendeid". Vasak poolkera tõlgendas seda, nii et inimesed kuulsid nende "hääli". Sellisest teadvusest pärinevad ka kõik euroopa müüdid loodusjõudude vaimude ja muinasjutukangelastega ja siin ei ole tegemist pelgalt fantaasiaga. See vanem tajumise liik kadus koos kirjutamise ja lugemise levikuga, mis vahetas välja suulised traditsioonid. Euroopa ja Lähis-Ida antiigis oli see 500 aasta paiku enne Kristust sotsiaalset tähtsust omava nähtusena peaaegu kadunud.** Kuna
106
müütilise ajastu esiisad sageli samuti kummardasid kohalikke või suguharude vaime, esivanemaid või jumalaid, siis osutus kultuuride varajane segunemine samuti üheks põhjuseks, miks eelnev teadlikkus enam eksimatult ei toiminud. Vead ise – mis seda liiki taju kasulikkust kahandasid – kiirendasid seda protsessi.
Neid teadlikkuse astmeid ei oleks korrektne hinnata nii, nagu oleks uuem intellekt enam väärtuslik ja et vanema asjade tajumise viisi tulemused oleksid tänapäeval kasutud. Nimetatud protsessi läbi tuli tõesti esile uusi võimeid, kuid kaduma läks teisi võimeid, mida paljas intellekt asendada ei saa. Sellele vaatamata on võimalik hoida alles uus analüütiline mõtlemine ning teadlikult uuendada vanemaid, kadumaläinud kujutlusvõimelise sünteesi võimed, näiteks mediteerimise abil. Seega võib esile tulla integreeritud teadlikkust, mis harmoneerib mõlemat aju poolkera. Tänapäeval on paljud probleemid lähenemas intellekti võimete piirile. Ökoloogiliste probleemide tegelikku komplekssust on ilmselt võimatu mõista ja lahendada pelgalt intellekti tasandil: Dörner (Saksamaa) kõneles "multifaktoriaalsest teadvusest", mis on vajalik ökoloogiliste probleemide õigeaegseks mõistmiseks ja lahendamiseks, kuid tema poolt testitud üliõpilastel puudus selline teadlikkus praktiliselt täielikult. Tegelikult võib ka tänapäeva inimkond saada impulsse sellistest eelintellektuaalsetest traditsioonidest – olemata võimeline selle müütilise teadlikkuse vanemat tüüpi lihtsalt üle võtma. Seega on muinasjutud laste jaoks siiani väärtuslikud: see aitab vältida parema ajupoolkera funktsioonide varajast atrofeerumist.
Varajases kristluses mängisid "Püha Vaimu annid" olulist rolli (muuhulgas Johannese 16; 1 Kr 12, 7-11; Apostlite teod 2, 17-20. Vt ka põhiteksti peatükki "Esimese Nelipühi (Whitsun) sündmus...") Püha Vaim on jumalik jõud, kes võimaldab inimese loovusel laieneda endast kaugemale. Kuigi Vaim ei ole lihtsalt pelk parema ajupoolkera tegevus, kasutab ta ka sada. Püha Vaim on aga seotud Jeesuse Kristusega. Kuigi Jeesus ütles oma õpilastele: "Tuul (Vaim) puhub seal, kus ta tahab" – kui inimene ei häälesta ennast Jeesusele Kristusele, kuidas võib ta siis teada, et ta kogeb Püha Vaimu, kelle tulekust Jeesus teada andis?
Kui mõnede teiste rahvaste loomismüüdid algavad taeva ja maa (ja allmaailma) loomisega, siis jaapani loomismüüt võtab seda kindla peale. Siis ilmuvad sellesse pilti spontaanselt jumalad, kes asuvad elama kõigis 3 maailmas; maa peal elavad ka inimesed, allmaailmas on samuti palju surnuid ja deemoneid. Jaapani jumalate sfääri lisati ka auväärsed esivanemad. (...)
Kummardamine leiab aset kodus või "pühapaikades" (templites), läbi defineeritud palvete (tänuandmine ja palvesoovid) ning loomulike asjade või sümbolite ohverdamise läbi. (...)
Loodususundites mängivad tavaliselt keskset rolli šamaanid, kellel on eriteadmisi ja meediumivõimeid - Shinto kultust juhivad aga preestrid.
Eetilised õpetused: Näiteks oli Shintos olemas pattude nimekiri; läbi kontaktide teiste religioonidega arendati välja eetilised põhimõtted, mis sarnanevad kõikide maailmareligioonide omadega.
(…)
*) Jaynes ise andis mõista, et aju vanad, loomulikud funktsioonid seletaksid piisavalt kogemusi jumalike või looduslike jõududega. Meie leiud näitasid, et see ei ole korrektne. Tema leiud ei anna vastust küsimusele, kes tajutavad olendid "on". Ajust ei ole võimalik leida ei "jumalaid" ega Jumalat. See on eriline reaalsuse tasand ja aju võib seda üksnes ühel või teisel viisil tõlgendada. Eelnevalt mainitud müütiline tajumise viis ei olnud nt võimeline kunstlikult produtseerima fantaasiaid sellistest olenditest, nagu selleks on võimeline kaasaegne teadvus. Samuti peegeldavad vaimsed unenäod või meditatsiooni-kogemused mõnikord asju, mis tugevalt erinevad igapäevaelu lihtsatest muljetest.
**) Euroopas näiteks kuulus eepos Homerose koostamise aeg müütilisse ajastusse ning hilisem kreeka filosoofide aeg peegeldab juba intellektuaalset teadlikkust.
Tagasi selle osa sisukorra nimekirja juurde
Uued lülitused inglise
ja saksa
keeltes.
Vana-Ameerika religioonid: maiade kalender
107
Kreeka religiooni hindamisest Märkused vana-rooma religiooni kohta Vana germaani religioon Keldi religioon Varajane Slaavi religioon Varajane Balti religioon Varajane Baski religioon Varajane Soome religioon
Religioon 1) kui inimese "taasühinemine" Jumalaga – Jeesus Kristuse teedel
1) Sõna "religioon" pärineb ladina keelest re-ligio = taasühinemine Jumalaga, kes vormub meis meie "kesta" järgi. Midagi sarnast toimub ka suuremates mõõtmetes, sarnaselt hologrammile.
Inimese elu sügavamate probleemide tunnustamine
Niisiis peale keha ravitsemise oleks Jeesuse esimene küsimus: "Kas Sa soovid terveks saada?" (Johannes 5,6); või Kas Sa oled teadlik nendest puudustest, mida peaksid veel kõrvaldama, kui Sa soovid Jumalale lähemale jõuda? Igapäevase elu lihtsate juhtumiste reas võib märgata keskset suundumust, mida tavaliselt ei seostata religiooniga. Sirguv laps omandab uusi oskusi; siiski jäävad mõned algsed sündmuste intensiivse tunnetamise oskused tahaplaanile. Hiljem võib täiskasvanu püüda neid loomulikke oskusi värskendada. Sellisel puhul lisatud omadused säiluvad, kuid kivinenud olekud vabanevad või lõdvenevad. Meeltes ja elus ilmnevad lüngad, mis tulenevad intellektuaalse ja instinktiivse elu vahelisest kuristikust – mille vahel on "südames" vaid nõrk sillake – on jälle paremini ühendatud. On võimalik näidata, et nimetatud kuristikku võib pidada paradiisimüüdi "hea ja kurja tundmise puu vilja söömise" üheks tähenduseks; ja et Jeesuse ütlus "Kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki" põhineb muutuste ja tagasi pöördumise võimaluste sügaval tunnetamisel - Matteus 18,1-3; Markus 10,15; Luukas 18, 17. See ei ole ainult laste sundimatuse küsimus, vaid puudutab ka arengu põhiprintsiipe, mille mustrid on "arhetüüpsed" 2) – omalaadne "inimese kasutusjuhendi" kadunud peatükk. See tee võib inimese tänapäevase intellektuaalse teadvuse piiratusest kaugele edasi viia.
2) "Arhetüüpsed" on C. G. Jung ja teiste süvapsühholoogide määratlus; inimeksitentsi põhimustrid, mida tunnetatakse erinevas vormis/ erineval kujul, näiteks unenägudes. Aga „arheotüüpides" peitub suurel määral segiaetud ja segadusse viivat sisu. "Jumal" vana mehena ning "paradiisi" ja "põrgu" kirjeldused on sellised "kollektiivse mitteteadlikkuse" "arheotüüpsed" sümbolid. Mida see täpselt tähendab, seda Jung ei teadnud. Vähemalt selle teadvuse kihi tuum koos oma inimestesse süvendatud piltide ja ettekujutustega näib enam või vähem kõikidel inimestel olemas olevat. Seega pärineb selline oma laadi ürgmälu inimkonna väga varasest ajast – isegi veel enne tuntud aegu, nt "maagilise teadvuse" perioodi, nagu kirjeldatud peatükis "Teadvus, aju uurimine ja Vaba Tahe". See teadvuse kiht sisaldab endas ka selliseid – osalt näilisi – vastandlikkuseid, nagu seda töödeldakse meie leheküljel "Kristlik suhtumine ..., Kolmas tee". Lähemal vaatlusel ilmneb selle kihi Jumala pilt pigem Jumala väga problemaatilise karikatuurina. Seetõttu hoiatab ka näiteks Tiibeti surmaraamat (Bardo thödol), millele C.G. Jung kirjutas eessõna, juba elavaid, et nad ei reageeriks pärast surma selle kihi petlikele jumala- ja deemonikujudele. Sarnane kiri eksisteeris juba VanaEgiptuses. Ka näiteks gnostikutel kristlikus keskkonnas oli kriitiline suhe selliste kujudega, nagu seda kogeti kindlasti nii meditatiivselt kui ka unes. Muinasjutud proovisid selle sümbolismiga kreatiivselt ringi käia, mis võib olla laste korral täiesti mõistlik. Täiskasvanud peavad aga proovima nendest sümbolitest – milledel on palju inimlikke jooni - välja tulla. Kunst on seejuures otsida Jumalat otse ning mitte lasta tal langeda valedesse Jumala mõistetesse.
See ei tähenda, et igaüks sellega kergesti omal jõul hakkama saaks. Jeesus pakub reaalset viisi ning jõudu ja õnnistust, et seda suuta. Kristlikud tõeotsijad, kristlikud müstikud ja kristlikud alkeemikud leidsid omaenese tee (suurema) täiuslikkuseni (võrreldes näiteks Matteus 5,48; Johannes 10,34;...). Paljudel teistel kristlastel on teadlikult või ebateadlikult samasuguseid kogemusi; pole oluline, kas nende otsingud olid suunatud sissepoole või rakendasid nad oma usku
108
ühiskondliku elu aspektides, - või kombineerisid mõlemat – mida me kutsume "täielikuks kristluseks". Aastatuhandete jooksul on paljud kultuurid otsinud sellele sisemisele konfliktile lahendust; näiteks taoistlikud alkeemikud ja mõned jooga koolkonnad 3) .
3) India mõiste Yoga tähendab sõna-sõnalt "ikkesse panema", märkides püüet ühineda algse ja ka igavesega. See ei tähenda, et sellistel muudel viisidel oleks saama eesmärk, mis kristlikul viisil.
"Jumalamehe" Jeesus Kristuse, "uue Aadama" ilmumine, on signaaliks, et sellest ajast alates võib inimolend uuesti omandada oma algseid varjatud omadusi; et on saabunud aeg üle vaadata oma eksikasvanud omadusi, mis vahepeal on muutunud ohtlikeks. Nagu maakera "õnnelik võimalus", esindas Jeesus mõlemaid, nii inimkonna ühenduslüli algse elu mõtte allika – Jumalaga - ja kõrgelt arenenud inimteadvusega. Tema ületas degeneratsiooni jõud. Vaatamata sellele, et ta erines kõigist inimestest, oli ta siiski inimolend, kelles see kehastus. Nii võivadki inimesed sedasama saavutada, eriti, kui selleks teadlikult pingutada. Kuid isegi nende jaoks, kes ei tea midagi ajaloolisest Jeesusest, võivad tema elul ja sealhulgas ka surnust ülestõusmisel olla oma mõju – nii nagu loomade puhul, kes oma suletud saarel midagi kiiremini ära õpivad, kui sama liiki loomad on seda mõnel teisel saarel juba õppinud, alludes sama ühtse jõuvälja mõjutustele, nagu R. Sheldrake on avastanud.
Algul on inimese sisemine suhe Kristuse ja Jumalaga võimalik ka ilma kirikuta; siiski on sobiva kristliku kogukonna toetus suureks abiks. Üksteisele vastu rääkivad teoloogiad, mis kirjeldavad Kristust olemuslikult ainult hingelise nõustaja või ühiskondliku reformaatorina, ei ole ammu enam ainsateks võimalusteks; kuid võivad pakkuda teatud juhiseid, eriti, kui üks teab rohkem, kui teine. Iga üksik isiksus võib ennast oma kodustes tingimustes otseselt Kristusele häälestada, kuid lõppude lõpuks on see ka turuplatsil võimalik. Eriti tuleks sellel eesmärgil tema Evangeeliumides esitatud omadusi silmas pidada. Kes on võimeline avanema Kristusele, kes surnust üles tõusis, suudab tunnetada Kristust ka praegusel ajahetkel tegutsevana. (Dokumentaalselt on tõestatud rea isikute surnust ülestõusmise fakt; tavaliselt teistsuguses vormis, kui Kristus). Te võite soovida "tema nimel palvetada", tajudes Kristust kui vanemat venda Issandas, kes hõlmab kõike. (vt. Johannes 15,16; Matteus 6, 7-15; Matteus 18,19-20). Näiteks:
Jumal, minu algus, minu tugi ja minu lootus! Osaduses Jeesuse Kristusega * ma tänan Sind kõige selle eest, mis Sinult tuleb; ja ma palun Sind, andesta mulle see kõik, mis juhtis mind Sinust eemale **; selles vaikuses, palun lase mul saada loovaks Sinu Vaimus ***; Võta mind oma teele
*) Kes tunneb vajadust,võib siia lisada ka Neitsi Maarja. Sellisel viisil saab koondada inimese mehelikud ja naiselikud omadused.
**) Lisaks võib toimida nii: vaadelge emotsiooni, mis tundub negatiivne, või midagi selle sarnast, nagu see juhtub (näiteks ärevus, viha ja raev, ükskõiksus ja ülbus, äärmised kahtlused või probleemid; isegi siis, kui see leiab aset ainult vaimus või sõnades, võrrelge Matteus 5,22). Teiseks, selle asemel, et selle üle mõtiskleda, tuleks viivu oodata, et paremini mõista, mis asi see on. Kolmandaks, anda probleem, millest meil on tekkinud selge arusaamine, palves Jumala kätte. (Peale selle on sarnaselt võimalik anda inimese kogu elu Jumala või Kristuse kätesse). Neljandaks, oodata rahulikult, kuni tunnete mõningast kergendust. ***) Vaikus laseb "toimunul settida" ja seega valmistab meid paremini ette probleemiga tegelemiseks või palveks. Seega toimub jälle väike avanemine uutele asjadele.
Eetika tähtsusest sellel teel
Üheks tasemeks teel on " Jumala armastamine", kes on kõigest üle, "ja armasta oma ligimest nagu iseennast" (Matteus 19,19). Iseenda armastamine võib samuti olla osa oma ülesande leidmise püüdlustest. Armastus võib inimese ühendada Kristusega, kuna see on tema peamisi omadusi, mis on kombineeritud tarkusega. Niisiis heade tegude tee koos selle mõjudega teeb kristliku tee lihtsaks. Jeesus tugines vanale eetilisele pinnale; kuna (tavaliselt) "mida külvad, seda lõikad" (Gal. 6,7); kuid ta rõhutas üksikisiku vastutuse tähtsust, mis asetseb kõrgemal välistest
109
seadustest. Siin võib igaüks märgata, et meie sisemuses on miski, - tuntav näiteks teadvusena – mis moodustab harmoonilise ühenduse hingega ning mille parimaks näiteks on Kristuse enese elu. Seda sidet saab igaüks individuaalselt tunnetada nii oma südames kui hinges ja vaimus. Kasulik on Kristuse teadaolevaid omadusi eneses teadvustada nii tihti, kui võimalik; nii loome palju otsesema kontakti – isegi, kui selleks ajaks pole veel muid mõjutusi ilmnenud.
Sel viisil halastusega iseeneses arenev vägi võib ligi tõmmata universaalset tervistamise väge, mis pärineb "välisest" Kristusest ja Jumalast. Selle kogemine võib individuaalselt väga erinev olla; siiski võivad sellisel juhul nii mõju isikule kui kontekst olla väga intensiivsed. Need kogemused, mida varasemal ajal kogesid "müstikud" ja "pühakud", võivad meie "apokalüptilisel" ajal osaks langeda ka lihtsatele inimestele – kes võib-olla koheselt ei tunnetagi toimunu erakorralisust, mistõttu sellele tuleb siinkohal tähelepanu pöörata. Asjassepuutuvad isikud võivad seda transformeerivat väge tunnustada; vastasel juhul ründab see valusalt nende tõkkeid, kes pole seni piisavalt vastavaid omadusi harmooniliselt arendanud – nii et seda võidakse vastu võtta ka kui mingisugust "karistust".
Juhi mind, et ma ei kahjustaks teisi nende teel Sinu juurde *.
Juhi mind, et saaksin teisi vastavalt Sinu tahtele aidata.
Kaitse mind minu teel. **
Aita mul minna koos Sinu armastusega.
*) vaadake "Eetiliste väärtuste põhimõtted" **) Siinkohal võib lisada teisigi.
Sarnane areng suuremas mastaabis alates eelajaloolise aja kultuuridest
Sarnaselt eelpool kirjeldatud lapse arengu etappidele läbivad kultuurid samasugused teadlikkuse astmed. Ühelt poolt viivad need uute omaduste välja kujunemisele (tahe, tunded ja mõtted on vabamad, kui enne). Teisest küljest vähenes inimese algne vahetu suhe omaenese "olemusega", mis on viinud problemaatiliste tagajärgedeni. (Vaadake näiteks Jean Gebser, "Ursprung und Gegenwart" –saksa keeles-: üks teise järel "arhailine", "maagiline", "müütiline" ning intellektuaalne teadlikkus; selle baasil võib välja areneda integreeritum ühisteadvus. Väljapaistvad isikud aitasid selliselt esile tõusnud saavutusi oma kultuuride jaoks viljakaks muuta. See toimus kõigi taksituste kiuste, kuid – nagu mainitud – vanemate oskuste piiramise arvel. Nüüdisajaloos peavad inimkond ja üksikisikud aktsepteerima väljakutseid ja toime tulema suuremate ja väiksemate evolutsiooniliste muutustega, kui nad tahavad ellu jääda. 4) Need võimalused on olnud olemas ligikaudu 2000 aastat. See areng ei tohi enam tõrjuda vanemaid omadusi nagu intellekt. Kui piisavalt palju üksikisikuid arendab välja üha enam tervikliku ühisteadvuse ning uuendab oma sidet oma jumaliku päritoluga 1) , võib inimkond "kõigekõrgema" abiga võita apokalüptiliste katastroofide rünnakud. Kindlasti eksisteerib ka suhe maailma aktivistidega nagu näiteks rahuliikumine jpt. – on oluline, et kõigil hea tahtega inimestel oleks oma osa üldises protsessis. Paljud inimesed – paljudes religioossetes koolkondades - on ilmselt otsingul. Nad liiguvad edasi tulevikku ning aitavad läbi töötada mineviku aspekte – takistuseks on ehk mõningane "keskpärasus". Pole oluline, kas isiku eesmärgiks on inimkonna "päästmine" või teadlikkuse tõus. Tänapäevane väärtushinnangute skaala vajab muutmist, sest see on selgeks saanud, kuhu "vana" programm" meid on viinud. Iga pisiasi on terviku osa ning seega: kõik head teod parandavad maailma.
4) Me ei nõustu pessimistliku suhtumisega, näiteks Herbert Gruhl'i viimases raamatus "Himmelfahrt ins Nichts" (saksakeelne, "Taevasseminek eikuhugi"), kuna inimese igatusele arengu ja väe unustatud allika järele on siiski vaid üks vastus: Jumal.
Juhata inimesi, et elu ja surma üle otsustamine on ainult Sinu kätes *. Aita neid, kes Sinu loodu heaks töötavad. Juhi meie maailm Sinu lubatud uue aja alguseni **
110
*) Siia võib lisada muid üksikasju, või mediteerida peale palvet, näiteks nii: "peatada vägivalla kasv", "probleemide lahendamine kõrvaldab ühe vägivalla põhjustest", "käivitada rahumeelne dialoog erinevate religioonide hea tahtega esindajate vahel", ....
**) Luukas 11:2; 21:31. Ilmutusteraamat 11:16. Jumal võib jagada seda armastust, mis talle on antud.
Seega on praegu käsil Jumala poole "pöördumine" nii suures, kui väikeses mastaabis.
Olulised ei ole esmajoones mitte niivõrd "usulised ettekujutused", seega inimeste mõtted religioonist, vaid rohkem inimese reaalne side Jumalaga.
Johannes 16,12-13: "Mul on teile veel palju ütlemist, aga te ei või nüüd seda kanda. 13: Aga kui tema, tõe Vaim, tuleb, siis ta juhatab teid kõigesse tõtte, sest tema ei räägi iseenesest, vaid mida ta kuuleb, seda ta räägib ja tulevasi asju ta kuulutab teile.
Tagasi selle osa sisukorra nimekirja juurde.
Abi
enesekontrolliks tööga "Kristuse teed" põhitekstidega
- iseenda sisemuses - ja ülevõtmisel ellu.
Üldine:
Kas ma lugesin peatükki "Sissejuhatus: teksti eesmärk ja kasutamine"? (Kui ei: eriti paljude üldiste ebaselguste korral soovitame nimetatud peatüki lugemist.)
Kas ma analüüsisin selle kommentaari peatükke seni järjekorras? (Kui ei, soovitame tõsiste Jeesuse jäljendamise kavatsuste korral võimalikult ka eelnevate peatükkide läbitöötamist.)
Kas ma analüüsisin kuni siiani veel ilma piinava tundeta, et läbisin varasema koha ilma seda piisavalt mõistmata? (Vastasel korral vaadelda vastavat kohta veel kord rahulikult ja võimalikult ilma eelarvamusteta.)
Kas ma lugesin sügavamaks mõistmiseks, kogemiseks ja läbitöötamiseks läbi lehekülje "Metoodilised nõuanded, kristlik meditatsioon..." , ning püüdsin seda võimaluse korral kasutada?
Kas mul on ülevaade oma praegustest võimetest, iseloomuomadustest, eluharjumustest? (Kui ei, siis mõelda selle üle järele ning kirjutada üles.)
Kui ja: kas on värskelt õpitu seas mingi omadus, mille parandamise eest tahaksin tingimata palvetada ja mille nimel tahaksin vaeva näha?
Kas ma mõtlesin selle peale, kasutada oma hiljutisi järeldusi elus?
Kas ma lasen ennast juba oma südametunnistusel suunata?
Kas ma olen püüelnud või saavutanud seda, et lasen ennast oma teel juhtida vahetult läbi Jeesuse Jumala poolt?
Kus seisan ma siis oma suhtes Jumalaga?
Tagasi selle osa sisukorra nimekirja juurde.
Trükiandmed: autoriõigused, Meilige Kristuse teele
111
Neid internetilehekülgi on lubatud välja printida ja koopiaid sisuliselt muutmata kujul levitada; autoriõigus jääb meile.
Loodud 1991-2014; esmakordselt internetis avaldatud 2001-01-31; käesolev versioon pärineb ... (koos hilisemate parandustega).
Põhiteksti täisversioon koos enamiku lisalehekülgedega on kättesaadav .pdf-faili kujul (628 kB; see on ligikaudu 114 lehekülge), avamiseks vajab Acrobat Reader'i vabavara programmi. Võrguleheküljel võib asuda kõigist allalaaditud failidest uuem versioon.
Autoriks: Projekt Kristuse teed (Christuswege/ Ways of Christ™).
Käesoleva interneti-versiooni avaldaja on Helmut Ziegler.
Käesolev võrgulehekülg „Kristuse teed" on analüütiline uurimisprojekt. Võrgulehekülg „Kristuse teed" toetab rahumeelseid suhteid ja sügavamat teineteisemõistmist erinevate religioonide vahel. Usu olemus jääb püsima, dogmaatiliselt või fundamentalistlikult tegutsemata. „Kristuse teed" on sõltumatu kirikutest ja muudest organisatsioonidest, samuti ei taotle kasumit ega poliitilist mõju. Kristuse teed ei tee misjonitööd ega värba enesele liikmeid.
Töövaldkonnaks on kristluse kõik teemad ning religioonidevaheline dialoog teiste religioonidega. Põhivaldkond on kristluse vaimuliku külje põhjalik kirjeldus, mis on sageli hooletusse jäetud. Loomulikult on selles diferentseeritud ülevaates sama olulised ka kristluse teised aspektid, mis hõlmavad ühiskondlikke probleeme. (Vt. ka põhiteksti sissejuhatust ja metoodilisi nõuandeid.)
Tõlked muudesse keeltesse peale inglise ja saksa keele ei ole alati kontrollitud. Tõlge ei tähenda teatud maades kommentaari situatsioonile.
Meilige Kristuse teele: ways-of-christ.com (Võimalusel palun kirjutage inglise või saksa keeles.)
Põhiteksti trükitud versioon on olemas vaid saksakeelsena – vaadake saksakeelseid viiteid (2001). Selle brošüüri autoriõigused kuuluvad väljaandjale, O. Boehm'ile.
Lühikesed tsitaadid Piiblist, mis põhinevad erinevatel piiblitõlgetel, on lisanduseks vastavatele peatükkidele Kristuse teede põhitekstis. Sellised iseloomulikud kirjakohad ei asenda siiski tervete evangeeliumipeatükkide uurimist või nende üle mõtisklemist.
Koduleheküljele (windows-1257)
112
|
<urn:uuid:542affe5-a39f-4461-a823-833421b24ddd>
|
CC-MAIN-2018-09
|
http://www.ways-of-christ.com/print/et.pdf
|
2018-02-19T11:37:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891812584.40/warc/CC-MAIN-20180219111908-20180219131908-00095.warc.gz
| 612,219,475
| 170,148
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999967
|
ekk_Latn
| 0.999988
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
344,
523,
3801,
7324,
12353,
16527,
21342,
26170,
30760,
34937,
38772,
43133,
46773,
51036,
55425,
59793,
63524,
67583,
71581,
75359,
79045,
83446,
86931,
90767,
94412,
98480,
102679,
106023,
110561,
114578,
118799,
122130,
126833,
131052,
135373,
139327,
143646,
147551,
152252,
156416,
161120,
165207,
169211,
173739,
177147,
181261,
185646,
189030,
192814,
197001,
200569,
205049,
207523,
210190,
212519,
215584,
219615,
224961,
230669,
234767,
239306,
243078,
246876,
249881,
253144,
257286,
261629,
264303,
268454,
272337,
275087,
276482,
279362,
282631,
285936,
289659,
294331,
298281,
303549,
307719,
312063,
316125,
320632,
324736,
327953,
332068,
336249,
340693,
344377,
348990,
353546,
358020,
361443,
365612,
370090,
373508,
377212,
381406,
385228,
389908,
394473,
398793,
403871,
407749,
411870,
415867,
419981,
424101,
428357,
432245,
434660,
436827
] | 1
|
[
0.10644140839576721,
0.6195972561836243,
0.22674235701560974,
0.04149005562067032,
0.004612951539456844,
0.0011159915011376143
] |
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 4-7/131 MUUTMISE KOKKULEPE NR 1
Tallinn,
Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab seaduse ja põhimääruse alusel minister Urmas Reinsalu (edaspidi nimetatud „Toetuse andja"), ja Eesti Teaduste Akadeemia , registrikood 74000168, asukoht Kohtu 6, Tallinn 10130, keda esindab seaduse ja põhikirja alusel president Tarmo Soomere (edaspidi nimetatud „Toetuse saaja"), edaspidi koos nimetatud „Pooled" ja eraldi „Pool",
võttes arvesse, et Pooled soovivad lisada Riigiõiguse Sihtkapitali juurde loodud nõukojale täiendava liikme, leppisid kokku Poolte vahel 20.12.2018 sõlmitud toetuse kasutamise lepingu nr 4-7/131 (edaspidi nimetatud „Leping") muutmises alljärgnevalt:
1. Muudetakse Lepingu Lisa nr 1 punkti 1.2 ja sõnastatakse see järgnevalt:
„1.2 Riigiõiguse Sihtkapitali juurde luuakse nõukoda, mille liikmed on Uno Lõhmus (nõukoja juht), Lauri Mälksoo, Priit Pikamäe, Heiki Loot, Madis Ernits, Marju Luts-Sootak, Küllike Jürimäe, Rait Maruste, Tõnis Saar (Justiitsministeeriumi esindaja) ja ex officio Eesti Teaduste Akadeemia president (Toetuse saaja esindaja). Riigiõiguse Sihtkapitali nõukoja liikmete töö on vabatahtlik ega kuulu tasustamisele.".
2. Jätta Lepingu ülejäänud punktid muutmata.
3. Kokkulepe jõustub selle allkirjastamisest mõlema Poole poolt.
4. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja
/allkirjastatud digitaalselt/
Tel:
6208 100
E-post:
[email protected]
Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/
Tel:
6442129
E-post:
[email protected]
|
<urn:uuid:1e896fda-a440-4fae-82f3-7fa02f65802c>
|
CC-MAIN-2019-22
|
http://www.akadeemia.ee/_repository/file/RIIGIOIGUS/Toetuse_Kasutamise_lepingu_muutmine_nr%201.pdf
|
2019-05-21T19:52:18Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-22/segments/1558232256546.11/warc/CC-MAIN-20190521182616-20190521204616-00296.warc.gz
| 223,371,421
| 652
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999924
|
ekk_Latn
| 0.999924
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1595
] | 2
|
[
0.02520095556974411,
0.38639846444129944,
0.5605866312980652,
0.025677252560853958,
0.0015328332083299756,
0.0006038601277396083
] |
Kallaste Kooli õppekava
Kallaste Kooli õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2015. a käskkirjaga nr 1-5/10 Jõust. 01.09.2015. a
KALLASTE KOOLI ÕPPEKAVA
Kallaste
31. august 2015. a nr.1-5/10
Kallaste Kooli (edaspidi „Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Põhikooli riikliku õppekava" (edaspidi „Põhikooli riiklik õppekava) § 24 lõike 4 alusel direktori 31. augusti 2015. a käskkirjaga nr 1-5/70.
ÜLDSÄTTED
Kooli õppekava koosneb järgmistest osadest:
1) õppekava üldosast;
2) ainevaldkondade õppeainete ainekavadest põhikoolile, milles on esitatud õppeainete õpitulemused ja õppesisu kirjeldused klassiti.
Kooli õppekava on koolis õpingute (õppe- ja kasvatustegevuse) alusdokument, mis on koostatud riiklike õppekavade alusel tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõikest 1, põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikest 1, milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike õppekavade raames ning milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks.
Kooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, riiklikest õppekavadest, haridus- ja teadusministri 12. oktoobri 2011. a määrusest nr 62 „Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord" ja Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõikest 3.
Kooli õppekava on väljundipõhine õppekava, milles kõrgeim õpiväljund on omandatud üldpädevused, so suutlikkus asjatundlikult, loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida teatud tegevusalal või -valdkonnas, perekonnas, tööl, avalikus elus, kultuurikandjana. Üldpädevused on kirjeldatud põhikoolile põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ning gümnaasiumile gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3. Üldpädevused on valdkonna- ja aineülesed ja nende kujunemise tagamine õpilastel on kõigi koolis tegutsevate isikute ühine eesmärk.
Väljundipõhises õppes on rõhuasetus õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks omandatavate õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel. Õpilastel lastakse demonstreerida õpitulemuste/pädevuste omandatust võimalikult erinevates olukordades tulenevalt õpitulemuse väljundverbist ja antakse soorituste kohta tagasisidet tuues välja õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning andes soovitusi edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpitulemuse/pädevuse omandamist. Kooli õppekavas esitatud õppesisule pühendatakse arvestatav hulk aega, lähenedes õppesisule mitmekesiselt nii, et õpilased õpivad õpitut kasutama erinevates situatsioonides.
Väljundipõhise õppe õpikäsitlus väljendub selles, et õpetamine on õpilase vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine viisil, et õpilane saavutab õppekavas kavandatud õpitulemused/pädevused.
KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA
1. KOOLI VÄÄRTUSED JA ERIPÄRA
Väärtused
Kõik koolitöötajad lähtuvad oma tegevuses põhikooli riikliku õppekava § 2 lõikes 3 ja põhikooli riikliku õppekava § 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest alusväärtustest milleks on turvalisus, ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, tervislik eeluviis, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus, koostöö.
Eripära
Kooli eripära väljendub avatud õpikeskkonnaga kooliks olemisest, kus edendatakse innovatsiooni ja innovaatilisi õppemeetodeid, mis on suunatud õpilaste motivatsiooni ja tulemuslikkuse suurendamisele. Õppeprotsessi kavandamisel ja korraldamisel keskendutakse eelkõige õpilastel praktilise intelligentsuse kujunemise toetamisele kõikides üldpädevustes.
Kooli eesmärkideks on igale õpilase eduka arenemise tingimuste loomine, arvestades tema individuaalseid võimeid ja vajadusi, sotsiaalselt ebakindlustatud laste toetamine ja abistamine, enda, ühiskonna ja loodusega rahul elava isiksuse kujunemise tingimuste loomine.
2. KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID
Lõpetades kooli on õpilane omandanud üld-, kooliastme- ja ainevaldkonnapädevused
Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 esitatud üldpädevuste, põhikooli riiklikus õppekavas § 7, § 9, § 11 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonnakavades esitatud valdkonnapädevuste kujunemine, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. a soovituses, „Võtmepädevuste kohta elukestvas õppes", sätestatut.
Lõpetades kooli on õpilane saavutanud riiklikes õppekavades esitatud õpitulemused
Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab põhikooli, on teadmised ainevaldkonnaalaste faktide kohta, põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid ning suutlikkus töötada ja õppida juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega.
Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut
Kool aitab kaasa põhikooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning saaks edaspidi jätkata õpinguid gümnaasiumis või kutsekoolis.
Põhikooli õpilasele on tagatud eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikooli õpilasele on tagatud tingimused, mis võimaldavad neil leida endale eakohane huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna ning õppida edaspidi gümnaasiumis või kutsekoolis.
Koolis on loodud põhikooli õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.
Põhikooli õpilasel, kes on läbinud kooli õppekava, on kujunenud põhilised väärtushoiakud ning õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. On loodud alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. Põhikooli õpilased on jõudnud selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning omavad valmisolekut õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.
Õpetuses ning kasvatuses pööratakse erilist tähelepanu eesti keele õppele, kuna tulenevalt põhikooli riikliku õppekava § 3 lõikest 7 ja gümnaasiumi riikliku õppekava § 3 lõikest 5 seisab Eesti kool eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest.
3. ÕPPEKORRALDUS PÕHIKOOLIS, SH ÕPPE KORRALDAMISE VIISID
3.1. Tunnijaotusplaan põhikoolis õppeaineti ja klassiti, sealhulgas põhikooli riikliku õppekava § 15 lõikes 4 nimetatud tundide (nn vaba tunnimahu) kasutamine
Õigusaktidest tulenevad nõuded tunnijaotusplaanile
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 lõikes 2 on sätestatud põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus tundides. Põhikooli riiklikus õppekava § 15 lõikes 3 on sätestatud põhikooli kohustuslike õppeainete nädalatundide arv. Tulenevalt põhikooli riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikest nädalatundide arvust ning lubatud vabast tunniressursist, mis jääb kohustusliku ja maksimaalselt lubatu vahele, on koostatud tunnijaotusplaanid eesti õppekeelega klassidele, sh keelekümblusklassidele, vene õppekeelega klassidele, kus eesti keelt õpetatakse teise keelena ja vene õppekeelega klassidele, kus eesti keelt ei õpetata teise keelena.
Kallaste Kooli õppekava
| ÕPPEAINE | I kooliaste | | | | | II kooliaste | | | | | III kooliaste | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | 1 | 2 | 3 | KOKKU | | 4 | 5 | 6 | KOKKU | | 7 | 8 | 9 | KOKKU | |
| Vene keel | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 5 | 7 | 7 | 19 | | 5 | 3 | 3 | 11 | | 2 | 2 | 2 | 6 | 36 |
| Kirjandus | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | | | | 2 | 2 | 4 | | 2 | 2 | 2 | 6 | 10 |
| Eesti keel | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 2 | 2 | 2 | 6 | | 4 | 4 | 4 | 12 | | 4 | 4 | 4 | 12 | 30 |
| Inglise keel | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | 1 | 3 | 4 | | 3 | 3 | 3 | 9 | | 3 | 3 | 3 | 9 | 22 |
| Matemaatika | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 3 | 4 | 4 | 11 | | 4 | 5 | 5 | 14 | | 5 | 4 | 4 | 13 | 38 |
| Loodusõpetus | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 1 | 1 | 1 | 3 | | 2 | 2 | 3 | 7 | | 2 | | | 2 | 12 |
| Geograafia | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | 1 | 2 | 2 | 5 | 5 |
| Bioloogia | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | 1 | 2 | 2 | 5 | 5 |
| Keemia | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | | 2 | 2 | 4 | 4 |
| Füüsika | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | | 2 | 2 | 4 | 4 |
| Ajalugu | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | | | | 1 | 2 | 3 | | 2 | 2 | 2 | 6 | 9 |
| Ühiskonnaõpetus | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | 1 | 1 | | | | 2 | 2 | 3 |
| Inimeseõpetus | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | 1 | 1 | 2 | | | 1 | 1 | 2 | | 1 | 1 | | 2 | 6 |
| Kehaline kasvatus | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 3 | 3 | 2 | 8 | | 3 | 3 | 2 | 8 | | 2 | 2 | 2 | 6 | 22 |
| Muusika | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 2 | 2 | 2 | 6 | | 2 | 1 | 1 | 4 | | 1 | 1 | 1 | 3 | 13 |
| Kunst | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 2 | 1 | 2\1 | 4,5 | | 1 | 1 | 1 | 3 | | 1 | 1 | 1 | 3 | 10,5 |
| Tööõpetus | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 2 | 1 | 1\2 | 4,5 | | 1 | 2 | 2 | 5 | | 2 | 2 | 1 | 5 | 14,5 |
| Informaatika | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | 1 | | | 1 | 1 |
| Ühiste nädalatundide Arv | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | 20 | 23 | 25 | 68 | | 25 | 28 | 30 | 83 | | 30 | 32 | 32 | 94 | 245 |
Punasega trükitud ainet õpetatakse eesti keeles
Vaba tunnimahu kasutamine põhikooli klassides
| | 1. klass | 2. klass | 3. klass | I KA | 4. klass | 5. klass | 6. klass | II KA | 7. klass | 8. klass | 9. klass | III KA | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Matemaatika | | 1 | | 1 | | 1 | | 1 | | | | | 3 |
| Inglise keel | | 1 | | 1 | | | | | | | | | |
| Informaatika | | | | | | | | | 1 | | | 1 | 1 |
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVA
| Õppeained/klassid | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8 | 9. |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Vene keel | 7 | 9 | 8 | 8 | 7 | 6 | 6 | 6 | 6 |
| Eesti keel teise keelena | | | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
| Võõrkeel | | | | | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
| Matemaatika | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 4 | 5 | 5 |
| Loodusõpetus | 1 | 1 | 2 | 2 | 2 | 4 | 4 | 4 | 4 |
| Ajalugu | | | | | | 1 | 2 | 2 | 1 |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 1 |
| Muusikaõpetus | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
| Kunstiõpetus | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
| Kehaline õpetus | 2 | 3 | 3 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
| Tööõpetus | 2 | 2 | 2 | 2 | 4 | 4 | 4 | 5 | 7 |
| Valikained | | | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
| Nädalakoormus | 20 | 23 | 25 | 25 | 28 | 30 | 30 | 32 | 32 |
LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVA
7. ja 9. klassid 2015./2016. õppeaastaks
| | 7.klass |
|---|---|
| Ained | Tundide arv |
| Eesti keel | 2 3* |
| Emakeel (kirjandus) | 3* 2 |
| Matemaatika | 3+2* |
| Loodusõpetus | 4 |
| Inimeseõpetus | 1 |
| Tööõpetus | 3 |
| Kunstiõpetus | 1 |
| Muusikaõpetus | 1 |
| Kehaline kasvatus | 2 |
| Ajalugu | 2 |
| Informaatika | 1 |
| Psühholoog | |
* - individuaalsed tunnid
TOIMETULEKU ÕPPEKAVA
| Õppeained | Õppetunde nädalas | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Klass | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7 | 8 | 9 | LA1 |
| Elu- ja toimetulekuõpe | 4 | 5 | 5 | 5 | 7 | 7 | 6 | 6 | 6 | |
| Eesti keel / vene keel | 4 | 5 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | |
| Matemaatika | 2 | 3 | 4 | 4 | 5 | 5 | 4 | 4 | 4 | |
| Kunst ja käeline tegevus | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 2 | 2 | 2 | 2 | |
| Muusikaõpetus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | |
| Tööõpe | | | | | | 5 | 5 | 7 | 7 | |
| Kehaline kasvatus | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 | |
| Rütmika | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | |
| Valikõppeained | | | | | | | 2 | 2 | 2 | 32 |
| Nädalakoormus | 10 | 23 | 25 | 25 | 28 | 30 | 30 | 32 | 32 | 32 |
TOIMETULEKU ÕPPEKAVA 5. ja 8. klassid 2015./2016. õppeaasta
| Elu- ja toimetulekuõpe | 2* |
|---|---|
| Vene keel | 3* |
| Eesti keel, teise keelena | 1* |
| Matemaatika | 3* |
| Kunst ja käeline tegevus | 3 |
| Muusikaõpetus | 2 |
| Tööõpetus | 2 |
| Kehaline kasvatus | 3 |
* - individuaalsed tunnid
3.2. Riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes või õppemahtudes tehtud erisused ja erisuste tegemise põhjendused, sh kooli õppekava erinevused võrreldes põhikooli riikliku õppekavaga, kui kooli hoolekogu nõusolekul on muudetud läbivate teemade nimistut
Tunnijaotusplaanis klassile, kus õppekeeleks on eesti keel, ei ole muudetud riikliku õppekava kohustuslike ainete nimistut ega mahtu.
Tunnijaotusplaanis klassile, kus õppekeel on vene keel ja eesti keelt ei õpetata teise keelena lähtutakse põhikooli riikliku õppekava § 15 lõikes 3 1 esitatud õiguslikust regulatsioonist, milles lubatakse eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolis õppida eesti keelt mitte teise keelena vaid eesti keele ainekava „Eesti keel a kirjandus" järgi. Sellise valiku kaudu toetatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikes 4 sätestatud nõude täitmist, mille kohaselt kool peab tagama põhikoolis, kus õppekeel ei ole eesti keel eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldab põhikooli lõpetajal jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 21 lõikes 4 sätestatud nõude täitmiseks klassis, kus õppekeel on vene keel ja eesti keelt ei õpetata teise keelena, õpetataks ka kirjandust „Eesti keel ja kirjandus" ainekava järgi, et toetada eesti keele omandamist kirjanduse kaudu. Vene keel tagatakse vaba tunniressursi kaudu ning lõimides vene keele õpet kõikidesse ainetundidesse.
3.3. Valikainete ja võõrkeelte valik
Valikained põhikoolis on kooli valik ning nende õpetamine toimub vaba tunniressursi arvelt pidades silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 25 lõikes 2 sätestatud suurimat lubatud õppekoormust nädalas.
A-võõrkeelena õpetatakse inglise keelt.
Klassides, kus õpetatakse eesti keelt teise keelena, seal B-võõrkeelt ei õpetata.
3.4. Eesti keelest erinevate õppekeelte kasutamine õppeaineti
Vastavalt kooli põhimäärusele on õppekeelteks eesti keel ja vene keel. Eesti keeles õpetatakse kunsti, muusikat, inimeseõpetust, osaliselt loodusõpetust ja kehalist kasvatust.
Tunnijaotusplaanis on punasega märgatud eesti keeles õpetatavad ained.
Õpetaja valikul ja algatusel võib lõimida kõiki õppeaineid erinevate keeltega, kus õpetaja kasutab aine õppekeelest erinevat keelt, ei muuda aine õppekeelt. Õpetaja võib, kui see on õpitulemuse saavutamiseks vajalik, õppetunni tasandil kasutada õppekeelest erinevas keeles õppematerjale (sh õpilase koduses keeles) või teatud tunni etappides keele vahetust (nt reflektsioonifaasis).
3.5. Läbivate teemade ja lõimingu rakendamine
Läbivate teemade rakendamine
Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu koolipere ühise toimimise kaudu, põhinedes lõimingul ja keskkonna korraldusel.
Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on ainevaldkonnaülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;
2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte.
Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;
3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;
5) korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.
Aineõppel põhinev läbivate teemade kasutamine arvestab ainekavades toodud seoseid läbivate teemade taotlustega ning õppeainete ja ainevaldkondade vahelise lõimingu vajadust läbivate teemade käsitlemisel. Läbivate teemade taotluste elluviimine toimu ka valikainete kaudu. Õppeainete ja ainevaldkondade panus läbiva teema käsitlemisse on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev.
Õpikeskkonna korraldamise kaudu luuakse võimalused läbivate teemadega tegelemiseks. Läbivate teemade taotluste elluviimiseks kasutatakse nii vaimset, sotsiaalset kui ka füüsilist õpikeskkonda. Klassi- ja koolivälisel tegevusel põhinev läbivate teemade käsitlemine toimub projekti- ning partnerlustegevuste kaudu, mille eesmärgid ja tulemused on seotud läbivate teemade taotlustega.
Lõimingu rakendamine
Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooli üldtööplaani tasandil.
Lõimingu mõte avaldub selles, et ühel või teisel moel seostades eraldiseisvaid õpetatavaid teadmisi ja oskusi ning asetades need reaalse alu konteksti aidatakse õpilastel neid mõtestada ning seostada üheks tervikuks.
Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku. Õppe lõimingut taotlevad tunnivälised ja ülekoolilised projektid kavandatakse pedagoogide poolt koostöös iga õppeaasta alguseks. Need kajastuvad kooli üldtööplaanis ning üldtööplaanist tulenevalt õpetajate töökavades.
Lõiming on tegevus, mis eeldab suhtlemist ja arutelu ning toimub peamiselt õpetaja vahetul juhendamisel. Lisaks vahenduspedagoogikale on õppetegevuses oluline õpilase aktiivsus ja motiveeritus. Õpetajate poolse lõimingu kaudu pakutakse õpilastele motiveeritud õppimist, seostades teadmisi õpilase huvidest lähtuvalt ning soodustades sellega õpilase aktiivsust. Lõimingu kaudu vähendatakse päheõppimist ja soodustakse leidmist, lahendamist ja oma lahenduste põhjendamist. Lõimingu kaudu püüdleme selles suunas, et teadmisi õpitaks kriitiliselt ja läbi mõeldult ning seostades reaalse eluga. Lõimingu kaudu muutub õppimine tähenduslikumaks ja tulemusikumaks. Seda soodustavad suhtlemine ja arutelud. Kui õppetegevus on õpetajal kavandatud õpilasekesksena, arvestades õpilase ealisi iseärasusi, eelnevaid teadmisi ja kogemusi ning õpilasele antakse valikuvõimalusi ning pühendatakse aega arutelule, siis on ka lõimingu kasutamise eesmärk saavutatud.
Samuti on lõimingul oluline roll õppimise fragmenteerituse vähendamises, eesmärgiga muuta õppimine õpilase jaoks tähenduslikuks. Õppetegevuses aidatakse teadmisi konstrueerida tähenduslikus kontekstis. Selle saavutamiseks kasutatakse probleemõpet, mis julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostöös teiste õpilastega, välja pakkuma ideid ja hüpoteese ning lõpuks välja pakkuma parima lahenduse, mille nad tuletasid. Lõiming võimaldab püüelda suunas, kus õpilased areneksid aktiivseteks ennastjuhtivateks õppijateks, kes konstrueerivad oma teadmisi varasematele teadmistele tuginedes ning õppimise käigus omandatud kogemuste põhjal ja seostatuna.
Lõiming ei ole asi iseenesest. Lisaks õpetajate initsiatiivile peab lõiming avalduma ka õpilase tasandil. Selleks on koolis loodud õppekeskkond, mis võimaldab õpilasel lõimingu tekkimist. Kui õpilane tajub tavapäraselt õppeaineid eraldi olevate tervikutena, siis koolis püüeldakse selles suunas, et õpilasel tekiks suutlikkus ühe õppeaine teadmisi ja oskusi teise õppeainesse üle kanda, ning tekiks suutlikkus koolis õpitut seostada ka argielu teadmise ja oskusega. Õpilase teadvuses toimuv lõiming on keerulisem protsess, mille suunas koolis püüeldakse. Õpilase sisene lõiming annab võimaluse luua seoseid, näha analoogiaid ja paralleele, aga ka erinevusi ja vastuolusid, seostada omavahel põhimõisteid ning märgata mitmesuguseid, ka ebatavalisi seoseid. Lõiming võimaldab saada alternatiivseid võimalusi mõtlemise korrastamiseks ja struktureerimiseks ning selle kaudu jõuda uute teadmiste ja tähenduslike seosteni.
Välist lõimingut käsitleme kui õppekava õppetegevuse kavandamise, läbiviimise protsessi. Lõiming on õpetajate teadlik katse seostada erinevaid teadmisi ja oskusi ning õppemeetodeid omavahel nii, et saavutada õppekava ja õpetuse terviklikkus. Õpetuse terviklikkuse saavutamise kaudu püüeldakse selles suunas, et toetada parimal moel õpilase sisemise lõimingu tekkimist ning üldpädevuste kujunemist.
Lõimingu puhul on oluline lõimingutsentri määratlemine. Lõimingutsentrit kasutatakse millegi saavutamiseks. Lõimingutsenter on midagi mille ümber õppetegevus kavandatakse. Lõimingutsentriks võib olla mingi teadmine, oskus või suhtumine või mingi keskne idee kui fokuseeriv tsenter. Kooli õppekava kontekstis on sellisteks keskseteks aineülesteks ideedeks pädevused. Pädevusi käsitleme kui lõimingutsentreid, mis on aluseks suutlikkuse kujunemiseks. Pädevuste kujundamist taotletakse nii õppe- kui ka õppekavavälises tegevuses.
Lõimingutsentriks võivad olla erinevad õppeviisid (individuaalne, paaris- ja rühmatöö, diskussioon, ajurünnak, probleemõpe, õppekäik, ekskursioon, matk), mis aitavad õpilasel omandada erinevaid töövõtted ja saada kogemusi. Või õppeülesanded (projekt, referaat, uurimistöö, loovtöö, essee), mis täidavad olulist rolli sisemise lõimingu saavutamisel. Lõiminguks võib olla ka mis tahes probleem, meetod või vahend, millega kaks või enam õpikogemust seostatakse.
Lõimimise esimeseks sammuks on lõimingutsentri määratlemine, mille leiab õppekava üldosast ja ainekavadest esitatuna ainevaldkondade kaupa. Üldpädevuste kujundamist on käsitletud täpsemalt ainevaldkondade kirjeldustes. Valdkonnasisese lõimingu aluseks on vastava valdkonnapädevuse kujunemine. Valdkonnaülese lõimingu aluseks on pädevused kooliastmeti.
Kui lõimingutsenter on valitud, tuleb selle käsitlemiseks leida sobiv lõiminguviis ja sellega seotud tegevused. Tegevused peavad olema õpetaja poolt valitud hariduslikult tähenduslikud ja soodustama iga aine õpitulemuste saavutamist ka siis, kui nad ei sisalda endas lõimingut. Lõimingut väljendatakse õpetaja töökavas õppetegevustena. Tegevusteks võivad olla projektide kavandamine ja teostamine, probleemide lahendamine, uurimine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine.
Lõimingu õnnestumiseks on oluline õpetajate koostöö. Selleks on koolis loodud võimalused õpetajate omavaheliseks tihedaks koostööks ning samuti toetatakse õpetajate professionaalset arengut. Koolis on loodud tingimused, et aidata õpetajatel mõtestada seda, mida nad hetkel teevad ja antakse juhatust selles osas, kuidas võiks asju teistmoodi teha. Kavandamise aluseks on tagasiside, mis saadakse kujundava hindamise või arenguvestluste kaudu.
Lõimingu viisi valik on õpetajale vaba. Viisi valik sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisega saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste vahel, ainevaldkondade sees ja ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada kooliastme pädevusi, üldpädevusi või valdkonnapädevusi. Õpetajal on kasutada järgmised lõiminguviisid: ainetevahelised seosed, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming, interdistsiplinaarne valdkonnasisene või interdistsiplinaarne valdkondade vaheline lõiming. Õpetaja on lõimingu viiside valikul vaba ning lõiming kajastub õpetaja töökavas kirjeldatuna õppetegevusena.
4. KOOLI ÕPPEKAVA VÄLISE ÕPPIMISE VÕI TEGEVUSE ARVESTAMINE KOOLIS ÕPETATAVA OSANA
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõike 4 ja „Põhikooli riikliku õppekava" § 15 lõike 9 kohaselt võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.
Kui kooli õppekava välist õppimist või tegevust arvestatakse koolis õpetatava osana, siis peab olema aru saada, millise õppimise põhjal on seda tehtud ja milliste õpitulemuste saavutamisel on kooli õppekava välist õppimist või tegevust arvestatud.
Keskne põhimõte on, et lähtutakse õpitu sisust ja õpitulemustest, mitte sellest, kelle juures ja kus õpilane õppis või tegevusi sooritas. Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui tõendusmaterjal pole piisav. Täiendavat materjali ei küsita selle kohta, kes õpetas või kus õppis. Täiendav materjali vajadus on seotud sellega, et paremini mõista, kas taotletavad õpitulemused on omandatud. Väljundipõhises õppes ei ole keskne küsimus selles, kuidas ja kus mingi pädevus või õpitulemus omandati, vaid pigem selles, kas see pädevus või õpitulemus on olemas ja kuidas selle olemasolu on võimalik hinnata. Kooli õppekava välist õppimist või tegevust ei hinnata mitte kogemuse, vaid sellest toimunud õppimise põhjal. Õpitu peab kokku sobima nende õpitulemustega, mille saavutamist taotletakse. Kindlasti peab õpitu olema määratletav ka tasemega. Põhikoolis arvestatakse samal haridustasemel või kõrgemal tasemel omandatut. On oluline, et mujal õpitu oleks sisuliselt sobiv õppekavaga, mille järgi õpilane koolis õpib.
Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana võimaldab suurendada õpilaste, sealhulgas erivajadustega õpilaste hariduslikku mobiilsust ning avardada võimalusi kooliväliseks õppeks. Mujal õppimine annab paindlikuma võimaluse hariduse omandamiseks ja annab andekamatele õpilastele võimaluse ennast teostada. Kooli õppekavavälise õppe või tegevuse arvestamisel loetakse tulemused samaväärseks õppekava läbimisel saavutatud õpitulemustega.
Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana on protsess, mis koosneb järgmistest etappides: taotleja nõustamine, taotluse koostamine ja esitamine direktorile, taotluse hindamine, direktori otsus, (vajadusel) otsuse vaidlustamine ja vaidemenetlus.
Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamisel kooli õppekava osana võivad võimalikud äraütlemised olla seotud:
- tähtajalise aegumisega – kui õppimine on toimunud enam kui kolm aastat tagasi;
- sisulise aegumisega – kuna teatud õpitulemused aeguvad ajas, näiteks seoses infotehnoloogia arenguga;
- topeltarvestamise vältimisega - mujal (näiteks muusikakoolis) õpitu, mille tõenduseks on antud muusikakooli tunnistus ei ole automaatselt üle kantav muusika õppeaine läbimisena.
Samuti ei arvestata kooli õppekavaväliseid õpinguid või tegevusi seoses kooli lõpetamisega (koolieksami sooritamisel, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamisel ning loovtöö koostamisel).
Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamiseks moodustab direktor taotluse hindamise komisjoni, kes koosneb pedagoogilisest personalist ning kelle ülesanne on selgitada, kas kooli õppekavavälised õpingud või tegevused on võimaldanud nõutud õpitulemuste omandamist ning kas õpingute või tegevuste käigus omandatu on ajakohane. Hindamisse kaasatakse vähemalt kaks õpetajat, kes tunnevad terviklikult ja põhjalikult õppekava, kellel on kõrgelt arenenud empaatia- aj üldistusvõime, kes aktsepteerivad, et õppimine võib toimuda ka väljaspool kooli ja õppekava, kes tunnevad kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamise erinevaid hindamise vahendeid ja nende kasutamise võimalusi.
Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste kaudu omandatut hinnatakse palju rangemalt ja põhjalikumalt kui õppekava tavapärases vormis läbinute tulemusi. Põhjuseks on asjaolu, et tavapärases vormis õppeprotsessis läbinutel on suurem tõenäosus omandada ühesuguseid õpitulemusi. Rangem ja põhjalikum hindamine on õigustatud ka seetõttu, et hoida ära olukorda, kus ühtedelt nõutakse oluliselt rohkem kui teistelt, saavad ju mõlemad ühesuguse lõputunnistuse.
Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamisel tagatakse kvaliteet selle kaudu, et uuritakse õpilase esitatud õpitulemuste omandatuse tõendamist võimaldavaid materjale ning nende vastavust nende õpitulemustega, mille arvestamist taotletakse. Tüüpiliseks on küsida tõendusmaterjaliks õpitu kirjalikku refleksiooni või analüüsi, dokumenteeritud tõendusmaterjali ja vajadusel teha ka õpilasega vestlus. Hindamisel eristatakse otseseid ja kaudseid tõendeid. Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamise hindamine toetub vaid tõendusmaterjalidele. Tõendusmaterjalideks võivad olla primaarsed tõendusmaterjalid (töönäidised, kirjutatud projektid, uurimistööd, artiklid, kavandid, projekti ja/või uurimistöö aruanded jm, mis otseselt tõestavad taotleja pädevusi või õpitulemusi), sekundaarsed tõendusmaterjalid (õpisoorituste tõend või hinneteleht, juhendaja või kogenuma kolleegi hinnang, õppeaine kava, kus on kirjas õppeaine/kursuse eesmärgid, õpitulemused, sisu lühikirjeldus, maht tundides, tõendus tegevuste sooritamise kohta) või narratiivsed tõendusmaterjalid (igasugused oma õppimise ning tegevuse analüütilised käsitlused, kus taotleja seostab õpitut taotletava õppeaine õpitulemustega, taotleja kogemuse-alane refleksioon). Tavaliselt on tõendusmaterjalid omavahel kombineeritud. Hindamiskomisjonil on õigus nõuda täiendavaid tõendusmaterjale, kui esitatud tõendusmaterjalidest ei ole piisav õpitulemuse omandatuse tõendamiseks.
Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemal tuleb esitada taotlus etteantud taotlusvormil kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamise taotlemiseks. Koos taotlusega esitatakse ka vastav tõendusmaterjal. Tõendusmaterjal võib olla vormistatud õpimapina. Enne taotluse esitamist toimub õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõustamine taotluse esitamise ja nõutavate tõendusmaterjalide vormistamise ja esitamise kohta. Nõustamist viib läbi kooli õppealajuhataja.
5. ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISEKS JA ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMISEKS KAVANDATUD TEGEVUSED
Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks on koolis kavandatud järgmised tegevused, mis kirjeldatakse konkreetsemalt kooli üldtööplaanis kooskõlas haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruse 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord" §-ga 4.
Tegevuste kavandamine on huvijuhi tööülesanne. Kõik kavandatavad tegevused toetavad üldpädevuste kujunemist. Selleks, et see kõik vastavalt toimiks, koostab huvijuht konkreetseks tegevuseks kavandi, milles näitab ära tegevuse seotuse üldpädevustega.
Õppekava rakendamist toetavad tegevused
1) Koolisisesed õppepäevad
2) Õpetajate poolt kolleegidele läbiviidavad avatud tunnid
3) Õpetajate uurimusi või loomingut tutvustavad ülevaatenäitused raamatukogus või elektroonilisel kujul.
Ülekoolilised üritused
1) Ainevaldkonniti õpilasuurimusi tutvustavad konverentsid
2) Üks kord veerandis toimuvad õpetajate eestvedamisel õppekäigud, mis toetavad ainevaldkonnaüleste pädevuste kujunemist
3) Traditsioonilised ülekoolilised üritused, mis on mis toimuvad igal õppeaastal
4) Kooli ja kalendritähtpäevaga seotud üritused (näiteks aktused, õpetajate päeva tähistamisega seotud üritused, jms)
5) Loovtööde ja praktiliste tööde ülevaatenäitus, kus õpilased tutvustavad omaloomingut.
6) Talgupäevad kaks korda õppeaastas
7) Heategevusüritused
6. LIIKLUSKASVATUSE TEEMAD KOOLIASTMETI, MIS TULENEVAD RIIKLIKES ÕPPEKAVADES SÄTESTATUD LÄBIVAST TEEMAST „TERVIS JA OHUTUS", NENDE KÄSITLEMISE ULATUS NING KAVANDATUD LIIKLUSKASVATUSALASED TEGEVUSED
Üldiseid teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks
Vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 1 on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:
1) ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
2) teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.
Kooli rolliks on vastavalt liiklusseaduse § 4 lõikele 2 viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada õpilasi ette ohutuks liiklemiseks.
Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määrusega nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord".
Juhindudes maanteeameti veebilehel antud soovitustest, kujundatakse koolis liikluskasvatuse teemade kaudu alljärgnevaid üldiseid teadmisi ja oskuseid ohutuks liiklemiseks kooliastmeti.
I kooliastme lõpuks õpilane:
- väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
- teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada;
- oskab ohutult evakueeruda koolihoonest;
- teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis;
- teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
- oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
- oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
- oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti;
- oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
- oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
- oskab ohutult liikuda/liigelda märjal, libedal, lumisel teel;
- oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
- oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust;
- oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.
I kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
1) ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses;
2) oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist; ohuolukordade tekkepõhjuste selgitamine, ohu ennetamine, ohutust tagavate turvavahendite kasutamine, abi kutsumine.
II kooliastme lõpuks õpilane:
- väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
- oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
- oskab ohutult evakueeruda koolist;
- teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada;
- oskab (vajadusel) kasutada tulekustutustekki;
- teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
- oskab käituda/tegutseda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
- oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed;
- oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
- oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
- oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
- oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
- tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
- oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
- oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas ohtu vältida.
II kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
1) õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
2) ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine. (Laste õpetamine reaalses liikluskeskkonnas, praktilised õppused jne).
III kooliastme lõpuks õpilane:
- väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas;
- oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda;
- oskab ohutult evakueeruda koolist ja osutada evakueerumisel abi endast noorematele;
- teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada;
- oskab kustutada väikeseid tulekoldeid, (sh lõke, süttinud rasv pannil jne);
-
teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
- oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;
- oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
- oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
- oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed;
- teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda;
- oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
- kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid;
- mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
- on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
- oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste riikidega.
III kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
1) õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
2) ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine, (teadmiste rakendamine oskuste, vilumusteni) praktilised ohutusalased õppused.
Liikluskasvatuse teemad on tuletatud põhikooli riikliku õppekava läbivast teemast „Tervis ja ohutus" ning maanteeameti veebilehel esitatud soovitustest liikluskasvatuse osas ning liiklusseadusest ja selle alusel antud määrusest „Laste liikluskasvatuse kord".
Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord" §-s 5 lõigetes 3 kuni 5 on sätestatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti:
1) Põhikooli esimeses astmes (1.–3. klass) on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast;
2) Põhikooli teises (4.–6. klass) ja kolmandas astmes (7.–9. klass) on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine;
3) Gümnaasiumis (10.–12. klass) on liikluskasvatuse sisuks liiklusohutust tagavate hoiakute arendamine ja käitumise mõjutamine, millega laiendatakse ja süvendatakse põhikoolis omandatud liiklusohutusalaseid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid.
Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 3 kohaselt peavad olema kooli õppekavas määratud kooliastmeti liikluskasvatuse teemad, mis tulenevad riiklike õppekavade läbivast teemast „Tervis ja ohutus" ning Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 4 kohaselt tuleb kooli õppekavas määrata ka liikluskasvatuse teema käsitlemise ulatus.
| | | Liikluskasvatuse ulatus |
|---|---|---|
| | Liikluskasvatuse teemad | tundides õppeaastas |
| | | klassi kohta |
| Jalakäija liiklusreeglid | | |
| Ohutu liikluskäitumine | | |
| Liikluses kehtivate normide järgimine ja kaasliiklejatega arvestamine | | |
| Liikluse reeglitest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus | | |
Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 5 kohaselt liikluskasvatuse teemad, mida käsitletakse integreerituna ainetundides määratakse kavandatakse õpetajate poolt õppetegevust kavandades.
Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord" § 6 lõike 6 kohaselt kooli üldtööplaanis kavandatakse väljaspool õppetundi toimuvad liikluskasvatust toetavad tegevused, mille läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond.
Ainetundides käsitletavad liikluskasvatuse teemade käsitlemise ulatus ei kajastu käesolevas õppekavas esitatud liikluskasvatuse teemade mahus.
7. III KOOLIASTMES LÄBIVATEST TEEMADEST LÄHTUVA VÕI ÕPPEAINEID LÕIMIVA LOOVTÖÖ TEMAATIKA VALIKU, JUHENDAMISE, TÖÖ KOOSTAMISE JA HINDAMISE KORD
Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö, mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv.
Loovtöö on õpilase kavandatud, teostatud ja esitletud tööd, mis on teostatud juhendamisel. Loovtööna ei esitata ainekava raames ettenähtud tööd.
Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Kooli poolt valitud läbivatest teemadest lähtuv või õppeaineid lõmiv loovtöö temaatika on järgmised:
- Kultuur meie ümber – eelkõige on seotud läbiva teemaga „Kultuuriline identiteet", kuid võimaldab laialdast õppeainete vahelist lõimingut;
- Meedia, disain, kunst, arhidektuur - temaatika võimaldab laialdast õppeainete vahelist lõimingut, kuid samuti võib lähtuda erinevatest läbivatest teemadest.
Täpsema teemavaliku teeb õpilane kooli valitud loovtöö temaatika hulgast koostöös juhendajaga.
Loovtöö tähendab uurimust, projekti, kunstitööd või muud taolist, mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv. Uurimus eeldab materjali kogumist, analüüsimist/süstematiseerimist ja üldistamist ning järelduste tegemist. Projekt eeldab projekti kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist. Kunstitöö eeldab idee loomist, teose valmistamist ning selle esitlemist avalikult.
Loovtööna ei piisa ainuüksi loodu esitamisest vaid sellele tuleb lisada kirjaliku tööna vajalikud selgitused, mis võimaldavad mõista, kuidas on loovtöö seotud läbiva teemaga „Kultuur ja identiteet" ja/või milliseid õppeaineid on loovtöö lõimiv. Kirjalik selgitus avab loovtöö tausta, esitab eesmärgid ning kirjeldab tööprotsessi ja tulemust.
Loovtöö on koolis korraldatud selliselt, et direktori käskkirjaga moodustatakse loovtööd korraldav töörühm, kes koostab loovtööde kavandamise, teostamise ja vormistamise juhendi. Samuti korraldab töörühm loovtööde tagasisidestamist. Õpilane valib temaatika, milles ta planeerib loovtööd. Selles etapis on õpilase esmane abistaja klassijuhataja. Seejärel määratakse õpilasele, arvestades üldjuhul tema soovidega, juhendaja. Koostöös juhendajaga tehakse täpsem teemavalik. Loovtöö teema peab lähtuma juhendaja kompetentsusest.
Loovtöö teostab õpilane juhendatud õppeprotsessis. Juhendaja tutvustab õpilasele loovtöö kavandamise, teostamise ja vormistamise juhendit ning annab õpilasele vajaliku õppematerjali valitud teema kohta. Õpilane tutvub vastavasisulise kirjanduse ja varasemate loovtöödega, sõnastab koostöös juhendajaga idee, koostab loovtöö kavandi, koostab tegevuskava idee/ülesande lahendamiseks, teostab idee ja vormistab selle.
Tulemus vormistatakse viisil, mis võimaldab selle esitlemist teistele. Juhendaja annab loovtööle, enne selle esitamist heakskiidu. Loovtöö tulemused salvestatakse viisil, mis võimaldab neid säilitada kooli raamatukogus.
Loovtöö loetakse sooritatuks kui õpilane on: esitanud loovtöö kavandi, milles esitatakse töö idee ja pealkiri, ülesanded ja tegevused, mis töö sooritamiseks on vaja teha, töö analüüsi – kas kõik läks plaanipäraselt, mis läks hästi, mis halvasti, mida oleks võinud paremini teha; valminud loovtöö; esitlenud oma loovtööd teistele.
Loovtöö sooritatakse 8. klassis, mõjuval põhjusel võib loovtööd sooritada ka muul ajal (näiteks 7. klassis), kuid mitte hiljem kui 9. klassi esimesel poolaastal. Loovtöö teema lepitakse õpilasega kokku 7. klassi arenguvestlusel ning lepitakse kokku töö esitlemise aeg. Loovtöö peab olema sooritatud enne 9. klassi 3. õppeveerandit.
8. ÕPILASTE ARENGU JA ÕPPIMISE TOETAMISE JA HINDAMISE KORRALDUS PÕHIKOOLIS
8.1. Tulemuse hindamine hindega „nõrk", kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine
Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk".
8.2. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord
Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik" või „nõrk" või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja õpetaja vahelisel kokkuleppel. Õpetajal puudub volitusnorm sättida ajalisi piirangid õpilase soovile järele vastata või sooritada järeltööd. Samuti puudub õpetajal volitusnorm õpilaste hindamisel arvestada asjaoluga, et hinne on saadud järelevastamise või järeltöö kaudu. Järelevastamine ja järeltöö asendab eelneva hinde, tingimusel, et järelevastamise või järeltöö käigus saadud hinne on eelmisest tulemusest parem. Koolis järgitakse põhimõtet, et õpilaste soovi õppida tuleb toetada kogu aeg ning eriti toetatakse õppimist, mis püüdleb senisest parema tulemuse suunas.
8.3. Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord
Hinnete ja hinnangute vaidlustamine, sh vaide esitamine ning vaidemenetlemine toimub haldusmenetluse seaduse vaidemenetluse regulatsioonist lähtuvalt.
8.4. Kokkuvõtva hindamise sageduse kindlaksmääramine - poolaasta-, trimestri- või veerandihinded
Kokkuvõtvalt hinnatakse poolaastahinnetega aineid, mis toimuvad üks kord nädalas, kõiki teisi – veerandihinnetega.
Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõikele 4 ja põhikooli riikliku õppekava § 15 lõikele 9 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana.
8.5. Kasutatav hindesüsteem
Koolis kasutatakse viiepallist hindesüsteemi põhikooli riikliku õppekava §-s 21 kirjeldatud tähenduses.
8.6. Kirjeldavate sõnaliste hinnangute kasutamine põhikooli I ja II kooliastmel
Põhikooli 1. klassis, 2.klassis võõrkeekele ning toimetuleku programmi ainete hindamisel kasutatakse kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent. Sõnaline hinnang toetub ainekavades iga õpitulemuse kohta koostatud õpitulemuse hindamise kriteeriumitele, mis on väljendatud erinevatel tasanditel.
1. klassis ja 2.klassis võõrkeeles и toimetuleku programmi ainetes kasutatav kokkuvõttev hindamine toimub neli korda õppeaastas ning väljendub kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmisena, millel ei ole numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus kajastub selgelt, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud.
1. klassi õpilase koolist lahkumisel või hiljemalt 1. klassi lõpul teisendatakse jooksva õppeaasta sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses" § 29 lõikes 2 sätestatud hindeskaalasse.
8.7. Põhikooli õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta õpilasele ja vanemale kirjaliku tagasiside andmise kord
Nõuded põhikooli õpilase käitumisele on esitatud kodukorras.
Käitumise (hoolsuse) kohta toimub tagasisidestamine. Selleks, et anda õpilasele tagasisidet tema käitumise (hoolsuse) kohta kirjeldatakse oodatava käitumise (hoolsuse) komponendid. Kõrgeim tase on see, kuhu suunas peaks õpilase käitumine (hoolsus) pürgima ning madalaimal tasemel on esitatud kirjeldus, mis väljendab käitumist (hoolsust), mis on talutav ning mis ei too kaasa käitumise (hoolsuse) korrigeerimise kohest vajadust.
Käitumise kohta antakse kirjalikku tagasisidet õpilasele ja ka vanemale käitumise kohta neli korda õppeaastas.
Hoolsuse kohta antakse kirjalikku tagasisidet õpilasele ja ka vanemale käitumise kohta algklassides (1. kuni 4.kl) neli korda õppeaastas.
Käitumise (hoolsuse) kohta esitatakse informatsioon lähtudes oodatava käitumise kirjeldustest. Tagasisides kirjeldatakse õpilase käitumise (hoolsuse) tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning ettepanekuid edaspidiseks tegevuseks, mis toatavad õpilase käitumise (hoolsuse) kujunemist.
Käitumisest (hoolsusest) teavitamisel lähtub kool Haldusmenetluse seaduses § 25 - § 32 sätestatust.
Õpilast ja tema vanemat teavitab kool käitumisest (hoolsusest) elektroonilise õppeinfosüsteemi (eKooli) vahendusel.
Kui õpilane ja vanem ei ole andnud nõusolekut käitumisest (hoolsusest) teavitamiseks elektrooniliselt, teavitab kool õpilast ja vanemat käitumisest (hoolsusest) paberil oleva dokumendi kättetoimetamise kaudu.
Kui õpilasel ja tema vanemal ei ole võimalik saada teavet käitumisest (hoolsusest) elektroonilise õppeinfosüsteemi vahendusel, siis saavad nad koolile esitada vastava teabenõude. Õpilase ja/või vanema teabenõude alusel antakse õpilasele teavet käitumisest (hoolsusest) elektroonilise õppeinfosüsteemi väljavõttena. Väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist toimetatakse õpilase kätte. Väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist saadetakse vanemale õpilase kaudu, kui õpilane on vähemalt 10 aastane. Noorema õpilase puhul saadetakse väljavõte elektroonilisest õppeinfosüsteemist postiga, kui vanemaga ei ole kokku lepitud teisiti.
9. ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPEKORRALDUSE PÕHIMÕTTED, TUGITEENUSTE RAKENDAMISE KORD
Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis.
Direktor on määranud haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija (edaspidi „Koordineerija"), kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide ja õpetajate vahel ning andekate õpilaste korral kaasatakse koostöösse ka andeka õpilase juhendaja.
Koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.
Direktori või koordineerija otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 48 sätestatud järgmisi meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust:
- tugispetsialisti teenus (psühhoolog ja logopeed),
- individuaalse õppekava rakendamine,
- pikapäevarühma vastuvõtmine (algklassidele),
- õpetajate konsultatsioonid ,
- õpilaskodu,
- vanema nõusolekul õpilase üleviimine hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks moodustatud rühma või klassi.
Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.
Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.
Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused.
Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.
Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.
Põhikooli riiklikus õppekavas § 17 sätestatud tingimustel ja korras kohaldatakse hariduslike erivajadustega õpilastele põhikooli riiklikus õppekavas § 17 lubatud erisusi:
1) Kui põhikooli klassis õpib välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena" ainekava alusel;
2) Hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava.
9.1. Individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused
Individuaalse õppekava määramisel ja koostamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 18 sätestatust, põhikooli riiklikus õppekavas § 17 lõikes 4 ja § 22 lõikes 7 sätestatust ning gümnaasiumi riiklikus õppekavas § 13 sätestatust. Muu tugisüsteem määratakse õpilasele põhikooli riiklikus õppekavas § 22 lõikes 7 sätestatud tingimustel.
Individuaalse õppekava rakendamine tugimeetmena põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 lõikes 3 sätestatud tähenduses toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 58 lõigetes 1 kuni 9 ja § 12 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja korras.
Õpilane viiakse individuaalsele õppekavale üle Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus" § 28 punkti 6 alusel, mille kohaselt individuaalsele õppekavale üleviimine vormistatakse käskkirjaga. Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruse nr 52 „Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord" § 6 lõike 2 kohaselt märgitakse õpilasraamatu õpilase leheküljele andmed individuaalse õppekava rakendamise kohta. Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010. a määruse nr 52 § 12 lõike 7 kohaselt individuaalse õppekava alusel õppiv õpilane kantakse klassipäeviku üldnimekirja vastava märkega.
10. PÕHIKOOLI LÕPETAMISE KORRALDUS
Põhikooli lõpetamine toimub põhikooli ja gümnaasiumiseaduses § 30 ning põhikooli riiklikus õppekavas § 23 sätestatud tingimustel ja korras.
11. KARJÄÄRIÕPPE, SH KARJÄÄRIINFO JA NÕUSTAMISE KORRALDAMINE
Koolis toimub karjääriõpe läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" käsitlemise kaudu õpetajate poolt. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" sisu ja eesmärke arvestatakse kooli õpikeskkonna kujundamisel. Sellest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Tunnivälise tegevuse käigus saavad õpilased projekti- ja kutsepäevade, õppekäikude jms raames toetust karjääriotsuste ja eneseteostuse planeerimiseks.
Karjääriinfot edastab ning õpilasi nõustab huvijuht.
Tulenevalt huvijuhi pädevusest, vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2000. a määrusele „Õpetajate koolituse raamnõuded" § 24 on huvijuht abiks õpilastele, et:
1) toetada nende osalemist erinevates noorteprojektides ja -programmides ning rahvusvahelises suhtluses;
2) olla õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga;
3) vahendada õpilastele vajalikku informatsiooni vabaajategevuse ja kutsesuunitluse alal;
4) toetada õpilasi eluaegse õppe põhimõtte väärtustamisel.
Karjääriõppe hulka kuulub ka karjääri- ja tööteemalise kirjanduse soovitamine ning kataloogide tutvustamine edasiõppimise või õppekavavälise õppimise võimaluste kohta. Karjääriõpet toetab veebilehekülg aadressil – www.rajaleidja.ee
Nõustamine toimub eelneval kokkuleppel huvijuhiga.
Karjääriteenuste kättesaadavus tagatakse:
1) ainetundides läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" käsitlemisel;
2) valikkursuste kaudu (majandus- ja ettevõtlusõpe, tehnoloogia jne);
3) ürituste kaudu (teaduspäev, töövarjupäev, õpilasfirma, teadlaste öö);
4) edasiõppimist tutvustavate õppepäevad kaudu nii koolis kui väljapool kooli;
5) arenguvestlustel.
Koolis korraldatakse õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ja tööturu üldistest suundumustest ning tagatakse õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või nõustamine) kättesaadavus.
12. ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS
Teavitamisel juhindutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 55 sätestatust. Õpilaste ja vanemate teavitamine toimub kooli kodukorras sätestatud kordade kohaselt. Teavitamisel järgitakse avaliku teabe seaduses ning haldusmenetluse seaduses teavitamise kohta sätestatut.
Koolis klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse koolis välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
Koolis nõustatakse vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.
Koolis on tagatud õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamine ja nõustamine õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul.
Õpilasel võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid.
13. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ JA TÖÖ PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Õpetaja koostöö eesmärgiks on õppekavas kirjeldatud taotletavate õpitulemusteni/pädevusteni jõudmine õppe- ja kasvatustegevuse kaudu, lähtudes õpiväljunditest, etteantud ajast, õppekavas kirjeldatud õppesisust ja õppetegevusest.
Õpetaja töö planeerimine toimub kooli õppekava alusel lähtudes põhikooli riiklikus õppekavas ning gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud üldistest põhimõtetest õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisele ja korraldamisele.
Väljundipõhises õppes on õpetaja pädevuses otsustada, mil määral ta soovib enda tegevust kavandades seda kirjeldada taasesitatavas vormis.
Kuna õpiväljundid on riiklikul tasandil kirjeldatud ning kavandatud on ka õppeaine sisu ning osaliselt õppemetoodika, siis õpetajal tuleb mõelda järgmise sammuna, kui palju õpilasel kulub aega iga õpiväljundi saavutamiseks. Õpetajal tuleb tagada õpiväljundite sidusus õppetöö mahu ja õppekorraldusega. Muu sidusus on tagatud põhikooli riikliku õppekavas või gümnaasiumi riiklikus õppekavas.
Kavandamise aluseks on see, et kui palju keskmine õpilane suudab kindla ajavahemiku jooksul õppida. Arvestuslik õppeaeg on tundide hulk, mida keskmine õpilane õpiväljundi jõudmiseks eeldatavalt vajab. Arvestuslikku õppeaega mõjutavad õpilase varasemad kogemused, teadmised, oskused jms.
Töömahu arvestamisel tuleb arvesse võtta õppetegevused, õpilaste tegevused ja hindamise meetodid. Õpilasele õpiväljundite omandamiseks etteantud ajahulk on määratletud õigusaktidega, tunnijaotusplaaniga. Üldiselt on kombeks, et õpilase õppetöö koormus on vähem kui 8 tundi päevas.
Kavandades peab õpetaja teadvustama, et kunagi ei ole nii palju aega, et õpilane võiks selgeks õppida kõik, mida õpetaja tahab talle õpetada. Reaalses elus tuleb teha kompromisse ja leida kesktee olemasoleva aja ja soovitud tulemuste vahel. Sageli tuleb koolis õpiväljundite saavutamiseks sisustada õpiväljund mõistlikult, lähtudes õpiväljundi sõnastusest, muuta hindamist ja õpetamist, sest asjakohatult sisustatud õpiväljundi sõnastuse korral osutuvad õpiväljundid olemasoleva ajaressursiga saavutamatuteks ja aega õppetööks reeglina kuskilt juurde võtta ei saa.
Väljundipõhises õppes toimub õppeprotsessi kavandamine selliselt, et esmalt määratletakse eesmärgid, mida õppimise ja õpetamise kaudu soovitakse saavutada, seejärel kavandatakse, kuidas eesmärkide saavutatust hinnata ja alles seejärel konkretiseeritakse õppesisu ja – meetodid.
14. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
Kooli õppekava muutmise algatamine
Kooli õppekava uuendamine või täiendamine toimub algatustaotluse alusel, mis tuleb esitada direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koos ettepanekute ja põhjendustega. Direktor otsustab õppekava uuendamise või täiendamise vajaduse. Kooli õppekava uuendamist ja täiendamist võib taotleda iga asjast huvitatud isik.
Kui kooli õppekava uuendamise või täiendamise vajadus on tingitud muudatustest õigusaktides, siis algatab kooli õppekava muutmise direktor.
Kooli õppekava muudatuste ettevalmistamine
Kui direktor on otsustanud kooli õppekava uuendamise ja täiendamise vajaduse, siis kutsub direktor kokku töörühma, lähtudes põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikes 3 ja gümnaasiumi riikliku õppekava § 19 lõikes 3 esitatud sättest, kes valmistab ette kooli õppekava muudatused.
Kooli õppekava muudatused vormistatakse kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõuna. Kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu peab olema kooskõlas kehtiva õigusega.
Kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu esitamine enne selle kehtestamist arvamuse saamiseks hoolekogule, õppenõukogule, õpilasesindusele
Direktor esitab kooli õppekava uuendamise või täiendamise eelnõu enne selle kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Arvamuse küsimisel lähtub direktor kooli asjaajamiskorras sätestatud korrast.
Direktor vaatab hoolekogu, õpilasesinduse ja õppenõukogu arvamused läbi. Kui hoolekogu, õpilasesindus või õppenõukogu on leidnud, et kavandatavad õppekava muudatused on vastuolus kehtiva õigusega, siis kutsub direktor kokku töörühma, kes viib kooli õppekava muudatused vastavusse kehtiva õigusega.
Kooli õppekava kinnitamine
Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 on kooli õppekava kehtestajaks direktor. Kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 lõikega , toimub kooli õppekava kehtestamine käskkirjaga.
Kui direktor jätab kooli õppekava või selle muudatused kehtestamata, siis algab kooli õppekava uuendamise või täiendamise protsess algusest peale.
Kooli õppekava muudatuste avalikustamine
Kool avalikustab, tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 69 lõikes 1 sätestatud nõudest, kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel ja loob kooli raamatukogus võimalused kooli õppekavaga tutvumiseks.
Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muutused viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.
|
<urn:uuid:ae380a8b-6fd2-4cf0-ada2-35adc9ceb05b>
|
CC-MAIN-2019-22
|
http://www.kallastekool.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/Kallaste_Kooli_%C3%B5ppekava_%C3%BCldosa.pdf
|
2019-05-21T18:40:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-22/segments/1558232256546.11/warc/CC-MAIN-20190521182616-20190521204616-00301.warc.gz
| 280,757,081
| 28,050
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999725
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
128,
2648,
4621,
7217,
7913,
10623,
11091,
12311,
13395,
15881,
18576,
22031,
25347,
28034,
31208,
33187,
35495,
38001,
40632,
43010,
45180,
47321,
49662,
52305,
55734,
57622,
59261,
61716,
63832,
64337
] | 0
|
[
0.8290482759475708,
0.1626952439546585,
0.0035499469377100468,
0.00405862694606185,
0.0004962758393958211,
0.00015166644880082458
] |
Enefit Green AS keskkonnapõhimõtted ja olulised keskkonnaaspektid
Enefit Green AS-s toimib ISO 14001 standardil põhinev keskkonnajuhtimissüsteem. Ettevõttele kuuluva Iru elektrijaama keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja elektrijaam omab ka EMAS registreeringut.
Kinnitatud on ettevõtte keskkonnapõhimõtted, millega on määratud ettevõtte keskkonnategevuse suunad ja põhiprintsiibid ning koostatud vajalikud süsteemi- ja toimimisprotseduurid, mille abil ohjatakse olulisi keskkonnaaspekte ning keskkonnaalaste õigusaktidega reguleeritud tegevusi ja protsesse.
Keskkonnapõhimõtted
Arvestame ümbritseva keskkonnaga, väldime keskkonna saastamist ja ettevõtte tegevusest tuleneva keskkonnamõju minimeerimise eesmärgil lähtume järgmistest põhimõtetest:
* järgime Eesti Energia AS-i keskkonnapõhimõtteid Enefit Green AS-i tegevust puudutavates osades;
* analüüsime elektri- ja soojuse tootmisega kaasnevat keskkonnamõju ning vähendame negatiivsete keskkonnaaspektide mõju,
* arendame ja täiustame jätkuvalt oma keskkonnaalast tegevust;
* eelistame taastuvatel ressurssidel põhinevate energia tootmise tehnoloogiate kasutust;
*
rakendame parimat võimalikku tehnikat, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud;
* peame oluliseks ressursside säästlikku kasutust;
* tegutseme vastavuses kehtivate õigusaktidega ja nõuame nende täitmist ka partneritelt;
* ettevõtte kõik töötajad on teadlikud nende tegevusest tulenevast võimalikust keskkonnamõjust ja nad on keskkonnapõhimõtete elluviijateks.
Enefit Green AS, mis käitab tuuleparke, väikekoostootmisjaamu, jäätmepõletusjaama ja hüdroelektrijaama, on kooskõlas keskkonnapõhimõtete, eesmärkide ja ülesannetega määratlenud tegevused, millega on seotud keskkonnaaspektid.
Ettevõtte põhitegevustega seotud peamised keskkonnaaspektid on:
* kütteõli, jäätmete ja gaasi põletamine ning sellest tulenevad õhuheitmed, mille tagajärjeks on kasvuhooneefekti ja välisõhu saaste suurenemine ja loodusressursside vähenemine;
* lekke oht kütteõli hoiustamisel, kasutamisel või õnnetusjuhtumi korral, millega võib kaasneda ärritava lõhna teke, pinnase ja veereostuse oht ning keskkonnaseisundi halvenemine;
* lekke oht kemikaalide kasutamisel ja hoiustamisel, mille tulemusena võib suureneda pinnase, pinna- ja põhjavee saastumise oht, välisõhu kvaliteedi halvenemine ja keskkonnakoormuse suurenemine;
* jäätmete tekkimine, mis toob kaasa keskkonnakoormuse suurenemise;
* kasutatud veeressurss, mis suurendab keskkonnakoormust (hüdroelektrijaam, Iru EJ);
* müra, mis võib põhjustada elukeskkonna halvenemist ja vara kahjustamist (tuulikud);
* veekogusse sattunud õlid ja määrdeained, mis võivad põhjustada veereostust ja ohtu kalastikule (hüdroelektrijaam);
* hukkunud ja vigastatud linnud/nahkhiired, mille tulemusena väheneb lindude/nahkhiirte arvukus (tuulikud);
* tootmisobjektide avarii, tulekahju ja hädaolukord, mis võivad kaasa tuua keskkonnaseisundi halvenemise.
|
<urn:uuid:e94aa735-9954-4ae6-8488-775edd91d19b>
|
CC-MAIN-2019-22
|
https://www.enefitgreen.ee/-/doc/8532612/ettevottest/pdf/2019_Enefit_Green_AS_keskkonnapohimotted_ja_keskkonnaaspektid.pdf
|
2019-05-21T19:20:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-22/segments/1558232256546.11/warc/CC-MAIN-20190521182616-20190521204616-00305.warc.gz
| 764,473,316
| 1,165
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2930
] | 2
|
[
0.044983796775341034,
0.3899901509284973,
0.44622984528541565,
0.09401874244213104,
0.01832265593111515,
0.006454806309193373
] |
Kehaline kasvatus
VI klass
Õppe ja kasvatuseesmärgid
* Õpilane soovib olla terve ja rühiks
* Mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust
* Tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama
* Omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika
* Täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid
* Jälgib oma kehalist vormisolekut ning tunneb huvi selle parandamise võimaluste kohta
* Õpib kaaslastega koostööd tegema, peab kinni kokkulepitud reeglitest, mõistab ausa mängu põhimõtet
* Tunneb huvi Eestis toimuvate spordiürituste vastu
Õppesisu ja erinevate alade õpitulemused
Võimlemine
kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida (õpetaja toel valitud harjutusi kasutades) oma kehalisi võimeid ja rühti.
* Teadmised spordialadest/ liikumisviisidest, suurvõistlused ja/või üritused Eestis ning maailmas, tuntumad Eesti ja maailma sportlased jms.
* Teadmised antiikolümpiamängudest.
*
Rivikorra harjutused.
Ümberrivistumine viirus ja kolonnis; pöörded sammliikumiselt.
* Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused. Harjutuskombinatsioonid. Hüplemisharjutused hüpitsa ja hoonööriga.
* Põhivõimlemine ja üldarendavad võimlemisharjutused saatelugemise järgi. Harjutused vahendita ja vahendiga: käte ja jalgade hood, lõdvestamised, vetrumised.
* Rühiharjutused. Kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused.
* Iluvõimlemine (T). Hüpitsa hood, ringid, kaheksad, tiirutamised; erinevad hüpped; lihtsad visked ja püüded.
* Rakendus- ja riistvõimlemine. Kahe- ja kolmevõtteline ronimine; käte erinevad haarded ja hoided; upp- ja tiriripe; hooglemine rippes; ees- ja tagatoengust hooga mahahüpped; hooglemine rööbaspuudel toengus; kangil jala ülehoog käärtoengusse ja tagasi ning tireltõus ühe jala hoo ja teise tõukega (P).
* Akrobaatika. Erinevad tirelid; tiritamm (P) ja selle õppimiseks juurdeviivad harjutused; painduvust arendavad harjutused ja kaarsild (T);
oma kehalise võimekuse arendamiseks ning sooritab neid;
* teab, mida tähendab aus mäng spordis;
* tunneb õpitud spordialade oskussõnu, kasutab neid sündmuste kirjeldamisel ning oskab käituda spordivõistlustel;
* valdab teadmisi õpitud spordialadest/liikumisviisidest, nimetab Eestis toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi;
* teab tähtsamaid fakte
antiikolümpiamängudest.
Õpilane
* sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni (32 takti) saatelugemise või muusika saatel;
* hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;
* sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T);
* sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas ja rööbaspuudel;
* sooritab harjutuskombinatsiooni madalal poomil (T) ja kangil (P);
* sooritab õpitud toenghüppe (hark- või kägarhüpe).
Kergejõustik
Liikumismängud
Sportmängud
Suusatamine (kooli valikul kas suusatamine või uisutamine)
ratas kõrvale; kätelseis abistamisega.
* Tasakaaluharjutused. Erinevad kõnni- ja hüplemisharjutused; pöörded ja mahahüpped.
* Toenghüpe. Hoojooksult hüpe hoolauale, äratõuge ja toengkägar (kitsel, hobusel), ülesirutusmahahüpe maandumisasendi fikseerimisega; hark- või kägarhüpe.
* Jooksuasendi ja -liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja lõpetamine. Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte tutvustamine. Stardikäsklused. Ringteatejooksu teatevahetus. Kestvusjooks.
* Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.
* Kõrgushüpe (üleastumishüpe).
* Pallivise hoojooksult.
* Sportmänge ettevalmistavad liikumismängud ja teatevõistlused pallidega.
* Rahvastepall.
* Korvpall. Palli hoie söötes, püüdes ja peale visates. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile. Sammudelt vise korvile. Kaitseasend. Korvpallireeglitega tutvumine. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.
* Võrkpall. Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga. Ülalt- ja altsööt pea kohale, vastu seina ning paarides. Alteest palling. Pioneeripall. Kolme viskega võrkpall. Minivõrkpall.
* Jalgpall. Söödu peatamine ning löögitehnika õppimine. Mäng 4:4 ja 5:5.
* Laskumised põhi- ja puhkeasendis.
* Tõusuviiside kasutamine erineva raskusega nõlvadel.
* Uisusammpööre, poolsahkpööre ja poolsahkpidurdus.
* Paaristõukeline ühesammuline
Õpilane
* sooritab madallähte stardikäsklustega ja õige teatevahetuse ringteatejooksus;
* sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;
* sooritab hoojooksult palliviske;
* jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
* jookseb järjest 9 minutit.
Õpilane
* sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi palliga
* mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid
Õpilane
* sooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis
* sooritab ülalt- ja altsöödud paarides ning alt-eest pallingu võrkpallis
* sooritab palli söötmise ja peatamise jalgpallis
* mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi
Õpilane
* suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise
Uisutamine (kooli valikul kas suusatamine või uisutamine)
Orienteerumine
Ujumine
sõiduviis; vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis; uisusamm ilma keppideta, pooluisusamm laugel laskumisel, paaristõukeline kahesammuline uisusammsõiduviis.
* Teatesuusatamine.
* Uisutamine käteasenditega.
erinevate
* Ülejalasõit vasakule ja paremale.
* Sahkpidurdus.
* Start, sõit kurvis ja finišeerimine.
* Kestvusuisutamine.
* Mängud ja teatevõistlused uiskudel.
* Maastikuobjektid, leppemärgid, kaardi mõõtkava, reljeefivormid (lõikejoonte vahe), kauguste määramine.
* Liikumine joonorientiiride järgi.
* Kaardi ja maastiku võrdlemine.
* Asukoha määramine.
* Kompassi tutvustamine.
* Suunaharjutused kompassiga seistes ja liikudes.
* Õpperaja läbimine kaarti ja kompassi kasutades.
* Orienteerumismängud.
* Ohutusnõuded ja kord basseinides ning ujumispaikades; hügieeninõuded ujumisel.
*
Veega kohanemise harjutused.
* Rinnuli- ja seliliujumine, pea ees vettehüpe.
Klassidevahelised ja ülekoolilised võistlused
* Staadioni teatejooksud
* Ujumine
* „Tõmba, Jüri!"
* Lauatennis
* Jüripäeva jooksud
* Spordipäev (60m ja 400m jooks, pallivise, kaugushüpe/kõrgushüpe)
uisusamm-sõiduviisiga;
* sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis;
* sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde;
* sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;
* läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5 km (P) distantsi.
Õpilane
* sooritab uisutades ülejalasõitu vasakule ja paremale
* kasutab uisutades sahkpidurdust
* uisutab järjest 6 minutit
Õpilane
* oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;
* teab põhileppemärke (10–15);
* orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas;
* arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;
* oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga ja kaardita.
Õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit.
|
<urn:uuid:293f5ea5-0e66-4eeb-a5e3-f5444207d13c>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://www.jyri.edu.ee/sites/default/files/yleslaadimised/%C3%95ppekavad/P%C3%B5hikooli%20%C3%B5ppekava/Lisa%207%20Ainekavad/Kehaline%20kasvatus/Kehaline%20kasvatus/6klass_ing_%C3%BCld.pdf
|
2017-07-22T22:45:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424154.4/warc/CC-MAIN-20170722222652-20170723002652-00701.warc.gz
| 461,078,121
| 2,929
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999729
|
ekk_Latn
| 0.999795
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
724,
2817,
5092,
7016
] | 1
|
[
0.22145754098892212,
0.43640026450157166,
0.21132120490074158,
0.10966146737337112,
0.013733921572566032,
0.007425553165376186
] |
Ajalehes Päevaleht 1922 ilmunud kirjasaatja W. kiri oktoobrikuu tormi ja üleujutuse kohta Punasel Lagedal. Suured tormikahjustused. Joeli ja Ummuli talu, Puusiku, Silla, Ülejõe, Vaarmann'i telliskivitehas, Türkel, Nahkur, Väikese Lageda, Roosa, Juudas, Mustkivi, Sarka veski, Asmann, Viljandi Jüri, Franzhofi suvemaja, Kristjani küün, Hiio suvemaja. Parempoolsel kaldal asuva külaosa ümberkolimine. Nälg, malaaria. Kooli seismajäämine. Viletsad olud, maksud. Digiteeris Andres Aule, kirjaviis muutmata.
Päevaleht (nr. 301), 5. detsember 1922, lk. 6
Asunikkude elu Wenemaal.
(Meie kirjasaatjalt.)
Elu Punaselageda Eesti asunduses Kaukaasias.
Kodusõjas raskesti kannatanud Punaselageda asundust tabas uuesti raske õnnetus. Segaduste ja nälja-aasta järele natukene kosunud, waatas asundus julgemalt tulewikule wastu, nüüd tuli aga uus hoop — seekord mässawate loodusejõudude poolt. — 26. oktoobril tõusis mitmepäewase raske wihmasaju järele kange maru, mis mitmesaja-aastased tammed ja tshinaarid maast juurtega wälja kiskus. Ühes maruga oli külas ja mägedes kaks päewa ennenägemata sadu, mis külast läbi jookswa Msõmta jõekese päris Niagaraks muutis. Nelikümmend aastat oli küla rahulikult selles orus asunud ning määratud tammed ja kastanid andsid tunnistust, et siin mitusada aastat pole olnud niisugust uputust kui nüüd. Paari tunni jooksul neelas mässaw wesi aastakümnete jooksul wisa tööga põlisest metsast puhastatud põllud ja wiljapuuaiad. Rääkimata Joeli ja Ummuli kohtadest mägedes ja Puusiku peal olewatest maadest, mis wesi ära wiis, woolab wesi nüüd tänawast saadik, mis pikuti mööda suurt küla läheb. Kõik aiad ja põllud pahemat kätt seda tänawat wiis wesi ära; niisama Silla külas jõeäärsed kohad. Ülejõe külas kapsamaad, heinamaad Waarmanni telliskiwitehaseni, Türkli ja Nahkru kõrged kaldad ja Wäikselagedal hulga maad. Poole tunni jooksul wiis wesi Roosa talu hooned minema kõige sügisese lõikusega. Uus kahekordne elumaja läks kui laew mööda jõge alla ja lõhkes suure mürinaga küla kohal tükkideks. Niisama läksid Juuda ja Mustkiwi hooned peale elumajade. Juudal pisteti ait põlema, et kottpimedal tormisel ööl näeks warandusenatukest elumajast päästa. Põlewa aida walgusel lõhuti ära elumaja plekk-katus ja päästeti mis kätte sai, kuni ait põledes allawett läks. Mustkiwil läks kuur kanadega alla, kukk laulis aga weel jõe peal. Allapool wiis wesi Sarka weski ja Asmanni sauna ning murdis kuni Wiljandi Jüri mesilani. Weel allpool läksid ülejõe küla heinakuhjad ja Kristjani küün allawett. Minu kohal wiis wesi Franzhofi suwemajal poole krunti ära ühes betoonbasseiniga, halastas Hio suwemaja peale — wiis ainult jõeäärse maa ja sealauda ära, ähwardas apteeki sisse murda minu wastas üle kiwitee. Määratud kuused ja kõiksugu rampad läksid-lendasid alalõpmata wett pidi alla. Ka lehmi ja sigu sai otsa. Inimeseohwrid ei ole.
Nüüd jõgi alaneb. Endiste põldude ja wiljapuuaedade asemel on jõesoonikud, kiwi- ja rampahunnikud, nagu see ikka mägedes ja jõesängis peab olema. Aga peawiga seisab selles, et kogu parempoolsel kaldal asuw küla peab ümber kolima, sest jõgi murdis omale uue tee. Weel üks hea wihm ehk kewadine wesi, ja jõgi sööb weel mõne sülla kõrgemat kohta Juuda õues ning uputab siis terwe küla, mis madalamal on, kõige hoonetega ja istandustega. Sellepärast teewad inimesed selleks juhtumiseks aegsasti eemale kõrgemale kuurisid, — mõned lõhuwad wanad majad maha. Kiwitee sai ka raskesti wiga, — ratastel praegu liikuda ei saa, ainult ratsa.
Suwel oli Punaselagedal nälg, mille tõttu ka haigused maad wõtsid, iseäranis külmtõbi, mida waremalt mägedes ei tuntud. Kuid Ameerikast saadeti chiniini, nii et haigused raugesid.
Minewal aastal uhkustasime, et meil üksi käis kool Adleri ringkonnas, — nüüd aga läheb õpetaja ära ja ka meie kool jääb seisma. Lapsed kaswawad kui eht indiaanlased.
Kõik on üldse läinud ninali mulla sisse, — ainukene huwi, et saaks kiwide kändude wahelt rohkem kukuruusi ja kartulid. Ehk küll piiriwahid külas asuwad, warastatakse palju hobuseid, — wiiakse Gruusiasse. Maksud ei ole sel aastal rasked, — meil tuleb maksta 6 naela 7½ solotn. sulatatud wõid, 5 puuda nisu ehk 10 puuda kukuruusi ja mõned närused miljonid.
31. oktoobril 1922.
W.
|
<urn:uuid:3eb6cbe0-5414-4904-9e57-64c157d6932d>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://ida.aule.ee/ajalehed/tagakaukaasia/1922punaselageda.pdf
|
2017-07-22T22:54:37Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424154.4/warc/CC-MAIN-20170722222652-20170723002652-00703.warc.gz
| 151,621,961
| 1,728
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999035
|
ekk_Latn
| 0.999321
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2845,
4205
] | 1
|
[
0.17058467864990234,
0.7256852388381958,
0.08370733261108398,
0.016766799613833427,
0.0026900179218500853,
0.0005659370799548924
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Juuksevärvid - LISAP
ESKALEERUMIST EASY
100 % ammoniaagivaba - värvi valgust ja hõrk
[email protected] +39 0331 1706328
ESKALEERUMIST EASY
100 % ammoniaagivaba - värvi valgust ja hõrk on revolutsiooniprofessionaalne värvus:kreem on 100 % ammoniaagivaba juuste värvimine tehnoloogia HGL System -süsteem toimeainete ja taimeekstrakte, mis põhineb Heliogenol - sobib õrn juuksed ära ja ülitundlikuks. Õlid puu sisalduvate koostis tagab maksimaalse heleduse, kaitse, vedelikku ja suurepärane vastupidavus.
SUPERLIGHTENERS.
Tagab pika eluea, kergendadaloomulikku värvi, 100 % katvus valged juuksed, ilusad mõtted, tugev ja eredad värvid. Kergenda kuni 4 tooni. On soovitatav kõigile neile klientideleheledad ja hõrk tähelepanelik kõike, mis on seotud maailma loodus-ja tervislike eluviiside kohta klientidele, kes ei värvi või kes lähenevadvärvingute teatud usaldamatuse. Shades 67 jagatudloomulik, kuld, vask, RED mahagon, ICE, VIOLET, saar, kastan, lahjendamist 1:1,5 - 01:02 (superlightening ja TONALISERS).
meetodi kasutamine : box : 52 ml tuub astucciato.
pagina 1 / 1
|
<urn:uuid:c57d5bf4-aae7-48b5-b30b-867bd58f45b3>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://barbacapelli.it/et/juuksev%C3%A4rvid-c-1/lisap-a-173/eskaleerumist-easy-p-1936.pdf
|
2017-07-22T23:14:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424154.4/warc/CC-MAIN-20170722222652-20170723002652-00711.warc.gz
| 30,980,589
| 445
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999732
|
ekk_Latn
| 0.999732
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1114
] | 1
|
[
0.24183407425880432,
0.6146677732467651,
0.12002817541360855,
0.022101834416389465,
0.0008461460238322616,
0.0005220143357291818
] |
27. aprill 2016
KPMG Advokaadibüroo reiting The Legal 500 õiguskataloogis tõusis veelgi kõrgemale
Maailma väljapaistvamate õigusturge analüüsivate väljaannete hulka kuuluv The Legal 500 paigutas oma äsja avaldatud 2016. aasta Eesti reitingutes KPMG Advokaadibüroo taas tipptasemel õigusnõustajate hulka. Endiselt on KPMG Advokaadibüroo ainus Suure Nelja kaubamärgi all tegutsev advokaadibüroo The Legal 500 Eesti reitingutes.
* Panganduse ning finants- ja kapitaliturgude valdkonnas hinnati KPMG Advokaadibüroo teise tasandi õigusnõustajaks (http://www.legal500.com/c/estonia/banking-finance-and-capital-markets);
* Äriühinguõiguse ja M&A (ühinemised ja ülevõtmised) valdkonnas hinnati KPMG Advokaadibüroo kolmanda tasandi nõustajaks (http://www.legal500.com/c/estonia/commercial-corporate-andmanda );
The Legal 500 iseloomustab KPMG Advokaadibüroo tiimi ja nimeliselt Risto Agurit järgmiselt:
* Risto Agur's team demonstrates 'a professional attitude and strong industry knowledge', and is recommended for structuring matters, M&A and due diligence, among other areas
* Practice head Risto Agur 'has the ability to analyse each situation like a professional entrepreneur'
Tunnustus ja reitingud saavutati vähem kui kahe aasta jooksul nõustatud tehingute põhjal perioodil alates büroo asutamisest 2013. aasta oktoobris kuni 2015. aasta augustini.
The Legal 500 on rahvusvaheline õiguskataloog, mis on pea 30 aastat hinnanud advokaadibüroode võimeid ja tugevaid külgi maailma enam kui 100 riigis. Reitingud põhinevad klientide tagasisidel, intervjuudel, advokaadibüroode esitatud teabel ning laialdase õiguskogemusega sõltumatutest hindajatest koosneva meeskonna uuringute tulemustel.
|
<urn:uuid:11d13cb2-6e09-459d-872d-d351f6a691cf>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://kpmgee.arteries.hu/_files/TheLegal500_2016.pdf
|
2017-07-22T22:32:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424154.4/warc/CC-MAIN-20170722222652-20170723002652-00711.warc.gz
| 170,860,589
| 599
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999905
|
ekk_Latn
| 0.999905
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1690
] | 1
|
[
0.007455890532582998,
0.5799951553344727,
0.3874742388725281,
0.021967312321066856,
0.0027177371084690094,
0.00038977761869318783
] |
Tantsuõpetus
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Tantsuõpetusega taotletakse, et õpilane
* tunneb rõõmu tantsust ja huvitub tantsust kui kunstiliigist
* teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises
* tunnetab ja arendab tantsulise liikumise kaudu oma enesekontrolli ja eneseväljendamise võimeid
* arendab läbi ühistegevuste sotsiaalseid võimeid, sealhulgas suhtlemise oskusi
* omandab teadmisi ja praktilisi kogemusi keha arengu seaduspärasustest ja liikumisviiside
mitmekesisusest
* mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt tantsuga seotud tegevuste kaudu
Õppeaine kirjeldus
Tantsuõpetuse kaudu omandab õpilane teadmisi keha arengu seaduspärasustest ja liikumisviiside mitmekesisusest.
Tantsuõpetuse keskseks ülesandeks on toetada õpilase ealist arengut praktilise õppe kaudu, mis haarab nii keha kui vaimu. Aktiivne õpe tähendab eelkõige tegevuslikku aktiivsust ja kogemist, mis kinnistab õpitut paremini.
Tantsutundides õpitakse ja harjutatakse tunnetuse ja liigutustegevuse kaudu. Ühitatakse nii kunstiline eneseväljendus, kõne, muusika, rütm ja mäng ning nende igat liiki kombinatsioonid.
Tantsutundides luuakse tingimused isiksuse sotsiaalseks ja emotsionaalseks arenguks.
Tantsides arendatakse õpilase isikupära, oskusi tegutseda üksi ja koos, suhtlemis- ja koostöövõimet, ühtekuuluvustunnet, sallivust.
Tantsuõpetuses on esmane eakohalisuse põhimõte.
Tantsuõpetus toetab harmoonilise isiksuse kujunemist tantsulise eneseväljenduse kaudu, avab ning avardab võimalusi tantsuga tegeleda ja loovast tegevusest rõõmu tunda.
Tantsuõpetuses tekib huvi mängulise tegevuse vastu, kujuneb loomulik ja anatoomiliselt õige kehahoiak ja elukestev tervislik liikumisharjumus.
Tantsuõpetuse kaudu on õpilasel võimalus tunda end kultuurikandjana, saades teadmisi pärimuskultuurist.
Ainekava Tantsuõpetus Inglise keele klass Spordi- ja muusikaklass Üldklass
Õppetegevused
* tantsuelementide ja keha liikumisvõimaluste tundmaõppimine
* liikumise seostamine rütmi ja helidega
* tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutuste õppimine ja sooritamine
* loovmängude mängimine, harjutused erinevate vahenditega
* lihtsamate pärimustantsude, seltskonnatantsude ja lastetantsude tantsimine
* tantsuürituste külastamine (sh virtuaalsed esitused)
* tantsu oskussõnavaraga tutvumise jätkamine
* loovtantsu elementide tundma õppimine
Tantsuõpetuses on kesksel kohal tantsuelementide (aeg, ruum, jõud, keha) tundmaõppimine loovas tantsualases ja mängulises tegevuses. Laps jätkab oma keha ja kehaosade liikumisvõimaluste (nt. painutus, sirutus, jooks, hüpe jne.), liikumist ruumis (suunad, tasandid); liigutuse iseloomu eristamise (jõuline, sujuv, terav, voolav jt) tundma õppimist.
Liikumist ja tantsu õpitakse nii muusikaga kui ilma (keha-, rütmipill, tempo, paus, jne.).
Tasakaalu-, koordinatsiooni- ja teiste harjutuste ning repertuaari valikul väärtustatakse lapse enda loomingulist panust (nt improvisatsiooni võimalused pärimustantsus ja loovtantsus). Tegevuste valikul jälgitakse, et kaasatud on kõik õpilased.
Oluline on lapse individuaalse arengu toetamine ja rühmatööks vajalike põhimõtete tutvustamine ja rakendamine.
Tantsuõpetuses rajatakse alus tantsuhuvile, tantsutraditsioonide säilitamisele ja edasikandmisele. Luuakse tingimused lapse tantsulise mõtlemise ja loovuse arenguks. Igale lapsele võimaldatakse tantsimise (sh esinemise) ning enda ja teiste liikumise jälgimise kogemus. Saadud kogemuste väljendamiseks kasutatakse erinevaid vorme (vestlus, joonistamine jm.). Õpitakse märkama liikumiste erinevust ja liikujate eripära.
Õpilane õpib mõistma tantsutunnis kasutatavaid termineid ja väljendeid.
Üldpädevuste kujundamine
Tantsõpetuses toetatakse väärtuspädevuse kujunemist tervislikku eluviisi tähtsustava õppega. Arusaam, et tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, aitab õpilasel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises.
Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat liikumist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine oma kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete tähtsustamine tantsulistes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse kujunemist.
Õpipädevuse arengut soodustab õpilase oskus analüüsida ja hinnata oma liigutusoskuste ja kehaliste võimete taset. Koolis tekkinud huvi liikumise vastu loob aluse õppida uusi ja sobivaid liikumisviise.
Sotsiaalne pädevus tähendab viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.
Ainekava Tantsuõpetus Inglise keele klass Spordi- ja muusikaklass Üldklass
Ainekava Tantsuõpetus Inglise keele klass Spordi- ja muusikaklass Üldklass
Koostöö liikudes õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent ka ennast kehtestama.
Enesemääratluspädevus on oskus hinnata oma kehalisi võimeid ning valmisolek neid arendada, samuti suutlikkus jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida terveid eluviise ning vältida ohuolukordi.
Ettevõtlikkuspädevust kujundab õpilase oskus näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid nende teostamiseks. Tantsuõpetuses õpib õpilane analüüsima oma kehaliste võimete ja liigutusoskuste taset. Koostöö kaaslastega liikumisel kujundab toimetulekuoskust.
Suhtluspädevus on seotud tantsu oskussõnavara kasutamisega, eneseväljendusoskuse arendamisega.
Lõiming
Eesti keel: rahvapärimuslikud lood; liisusalmid, koha ja määrsõnad, tähelepanu kõne ja tegevuse jälgimisel.
Muusika: liikumise ja sõna ühendus ja varieeritus helile, rütmile; laulmine (laulumängud).
Inimeseõpetus: mina ja kodu; liikumise tähtsus; uudishimu ja „maailma avastamine"; „meie" tunne ja sõpruskond, turvalisus –kokkulepete ja reeglite kehtestamine ja nende täitmine
Loodusõpetus: nähtuste jõud ja tugevus, pehmus ja liikuvus; matkimine; rütmid elus ja looduses
Kunsti- ja tööõpetus: mäng ja eneseväljendus; erinevad rollid; loomisrõõm
Matemaatika: paaris ja paaritu, liikumine kujundites, korduvtegevused. Näiteks 2, 4 või 8 korda.
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse Jüri Gümnaasiumi hindamise korrast.
Tantsuõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele.
Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist tantsulistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamisel arvestatakse kõiki tantsuõpetuse komponente: tantsimist, tantsu/liikumise loomist, tantsu üle arutlemist. Lisaks võetakse arvesse õpilase isiksuseomadusi ja osavõttu erinevatest tegevustest.
Ainekava Tantsuõpetus Inglise keele klass Spordi- ja muusikaklass Üldklass
Õpitulemusi hinnatakse suuliste sõnaliste ning numbriliste hinnetega.. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Tantsuõpetuses hinnatakse peamiselt osavõttu loovmängulistest liikumistegevustest, liikumist vastavalt muusikale ja rütmile.
Füüsiline õppekeskkond
* Tantsutunnid planeeritakse tunniplaani osana ja viiakse läbi selleks sobivates ruumides.
* Tunde võib pidada aulas või mõnes muus tantsuõpetuseks sobivas ruumis.
* Oluline on jälgida, et tunnis osalejatel on sobiv riietus ja jalatsid.
Õppevahendid
* Pallid, lindid, hüppenöörid, papptaldrikud, suled, linikud, plastiklindid
* Muusikakeskus
* CD-plaadid ja teised kaasaegsed helikandjad
|
<urn:uuid:9e706eec-2f70-4ba4-a629-e6c5170f3a70>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://www.jyri.edu.ee/sites/default/files/yleslaadimised/%C3%95ppekavad/P%C3%B5hikooli%20%C3%B5ppekava/Lisa%207%20Ainekavad/Kehaline%20kasvatus/Ainealdkonnakava_tantsu%C3%B5petus.pdf
|
2017-07-22T22:41:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424154.4/warc/CC-MAIN-20170722222652-20170723002652-00711.warc.gz
| 452,392,277
| 3,004
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999958
|
ekk_Latn
| 0.999955
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1900,
4523,
6627,
7436
] | 1
|
[
0.12153627723455429,
0.6080471873283386,
0.23221489787101746,
0.03352984040975571,
0.0034610540606081486,
0.001210814923979342
] |
Peterburi ajalehes Pealinna Teataja 1915 ilmunud sõnum Ülem-Linda laenuja hoiuühisuse kohta. Taga-Kaukaasia: Abhaasia: Ülem-Linda. Laenu- ja hoiuühisus: asutatud 1913. Finantsinfo: põhikapital, krediit, intressid, aruandlus, puhaskasum. Digiteeris A. Aule, kirjaviis muutmata.
Pealinna Teataja (nr. 211), 12. september 1915, lk. 3
Ühistegewus Eesti asundustes.
Ülem-Linda Laenu- ja Hoiu-Ühisuse tegewuse kohta teatatakse „Ühisteg-le" järgmist:
Ühisus asub Ülem-Linda asunduses, Suhumi lähedal. Tema tegewuse piirkonda käiwad ainult 5 naabruses olewat küla. Liikmed on suuremalt jaolt kõik Ülem-Linda asunikud. Ühisus asutati 1913. a. agarate eestwõtjate-asunikkude jõul ja wäikelaenu inspektori soowitusel. Siin juures olgu tähendatud, et Suhumi ringkonnas ligi 40 laenu- ja hoiu-ühisust on, enamasti igas külas. Nagu kõik teised siinsed ühisused, nii sai ka Ülem-Linda ühisus oma põhjuskapitali 1500 rubla suuruses riigipangast. Peale selle awati riigipangas 5000 rublaline kredit, mida sealt lühikeste terminidega laenude näol tarwitada wõib, 6% makstes. Selle tagajärjel käib ühisus riigipanga kohaliku osakonna ülewalwuse alla, kuhu iga kuu aruandeid tuleb saata. Esimesel tegewusaastal töötas ühisus waikselt, kuid sai siiski 200 rubla puhast kasu; üleüldse on ühisuse tegewus kitsendatud, sest ei tohi raha alla 12% laenata, olgu siis, kui ühisusel oma raha on. 1914. aastal wõis tegewuses seisakut tähele panna, kuid 1915. tõotab paremust: hoiusummade arw on mitmewõrra tõusnud ja liikmed wõtawad ühisusest elawamalt osa.
|
<urn:uuid:ea928ded-fd15-4079-9857-5e2d8b2dd0f3>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://ida.aule.ee/ajalehed/tagakaukaasia/1915ylem-linda_yhisus.pdf
|
2017-07-22T22:55:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424154.4/warc/CC-MAIN-20170722222652-20170723002652-00713.warc.gz
| 149,032,850
| 641
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999975
|
ekk_Latn
| 0.999975
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1532
] | 1
|
[
0.10089035332202911,
0.7866456508636475,
0.10670745372772217,
0.005349714774638414,
0.00027694107848219573,
0.00012991898984182626
] |
| Kodumeeskond | TÜ/Rock |
|---|---|
| Külalismeeskond | Oklahoma Onpoint Hoops |
0 vs 0
0 vs 0
Pealtvaatajaid: ca 100
Võistlussari: Treeningmäng
Ebasportlikud vead:
Kuupäev: 4.09.2015
Kohtunikud:
Võistluspaik: TÜ spordihoone
Tehnilised vead:
| # | | Nimi | Vigu | Vabaviskeid | | | 2P | 3P | Punktid |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | Visatud | Sisse | % | | | |
| 0 | x | Märt Rosenthal | 1 | 2 | 2 | 100% | 1 | | 4 |
| 4 | x | Ander Peiponen | 1 | | | - | 1 | | 2 |
| 5 | x | Kent-Kaarel Vene | 4 | 1 | | 0% | 2 | | 4 |
| 7 | x | Robin Kivi | 0 | | | - | 1 | 1 | 5 |
| 10 | x | Saimon Sutt | 2 | | | - | 2 | 2 | 10 |
| 11 | X | Marek Doronin | 0 | 2 | 2 | 100% | 1 | 2 | 10 |
| 13 | X | Kristen Meister | 1 | 4 | 4 | 100% | 3 | 2 | 16 |
| 15 | X | Karolis Petrukonis | 5 | | | - | 5 | | 10 |
| 24 | X | Evaldas Žabas | 2 | 2 | 2 | 100% | 6 | 1 | 17 |
| 70 | X | Riivo Siimon | 1 | | | - | | | 0 |
| | | | 17 | 11 | 10 | 91% | 22 | 8 | 78 |
| | TÜ/Rock | Oklahoma Impact |
|---|---|---|
| Punktid | 78 | 68 |
| Vead | 17 | 16 |
| Vabaviskeid visatud | 11 | 13 |
| Sisse vabaviskeid | 10 | 9 |
| Vabaviske % | 91% | 69% |
| Kahepunktivisked | 22 | 19 |
| Veerandajad | |
|---|---|
| Kodu | Võõras |
| 19 | 11 |
| 18 | 18 |
| 23 | 25 |
| 18 | 14 |
| # | | Nimi | Vigu | Vabaviskeid | | | 2P | 3P | Punktid |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | Visatud | Sisse | % | | | |
| 3 | X | Elder | 3 | | | - | 5 | 1 | 13 |
| 5 | x | Elliot | 0 | 2 | 2 | 100% | 2 | | 6 |
| 10 | X | Reed | 2 | | | - | | | 0 |
| 14 | x | Pernell | 0 | | | - | | 1 | 3 |
| 21 | X | Carrow | 3 | 2 | | 0% | 1 | | 2 |
| 22 | X | Carpenter | 3 | | | - | 1 | 2 | 8 |
| 23 | x | Christmas | 2 | 1 | 1 | 100% | | | 1 |
| 32 | x | Funches | 2 | 6 | 4 | 67% | 4 | 3 | 21 |
| 33 | X | Kinnerly | 1 | 2 | 2 | 100% | 6 | | 14 |
| | | | | | | - | | | 0 |
| | | | 16 | 13 | 9 | 69% | 19 | 7 | 68 |
|
<urn:uuid:d7f317a9-3e62-4ade-bec2-a98626099cf4>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://basket.ut.ee/wp-content/uploads/Rock-Oklahoma-04.09.2015.pdf
|
2017-07-22T22:47:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424154.4/warc/CC-MAIN-20170722222652-20170723002652-00714.warc.gz
| 28,393,460
| 1,105
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999906
|
ekk_Latn
| 0.999906
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1975
] | 0
|
[
0.9981247782707214,
0.0018174757715314627,
0.000004823626568395412,
0.00003363058203831315,
0.000018335706045036204,
9.426821634406224e-7
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Juuste värv Arendajad - DAVINES
AKTIVEERIMISE ALLIKAS
7/10/20/30/40 pH 3,5
[email protected] +39 0331 1706328
www.globelife.com/davines
AKTIVEERIMISE ALLIKAS
7/10/20/30/40 pH 3,5
Kreemjas emulsioon vesinikperoksiidi (2,1% 9% 6% 3% ' ' ' ' 12%) ja kliimaseadmed ained spetsiaalselt töötama sünergias Mask "Mask of Light ja kunsti Decolor.
Toimeained: vesinikperoksiidi (H2O2): oksüdeeriv aine. Kliimaseadmed ained: tee juuksed läikivad ning pehmed.
Omadused: kreemi koostis lubab täiuslikku segamine. Kliimaseadmed ained kaitsta ja shine juuksed. Võimaldab saada erinevate tasandite lifti.
kasutusjuhendid: valmistada segu austades toodud tehnilises toimikus proportsioonid. Kasutada alusena kogu protsess värvimist ja juuste värvuse.
pakend: 900 ml pudel.
pagina 1 / 1
|
<urn:uuid:b56ed4bf-1c68-4495-bdd9-33d62d1fada4>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://beautybazar.net/et/juuste-v%C3%A4rv-arendajad-c-4/davines-a-261/aktiveerimise-allikas-p-2883.pdf
|
2017-07-22T22:49:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549424154.4/warc/CC-MAIN-20170722222652-20170723002652-00714.warc.gz
| 30,534,288
| 332
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999858
|
ekk_Latn
| 0.999858
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
817
] | 0
|
[
0.5623131990432739,
0.39569664001464844,
0.035339128226041794,
0.005671608727425337,
0.0007229569018818438,
0.00025645390269346535
] |
KUIDAS ÖPIK ANDROMEEDA KAUGUSE MÄÄRAS
104 lk KOSMOSE ERINUMBER
6/2022 ■ NOVEMBER-DETSEMBER ■ HIND 5.90 ■
GALAKTIKAID TÕMBAB ÜKSTEISE POOLE
UNIVERSUMI LÜHILUGU
ESTCUBE-2 KATSETAB UUT KOSMOSETEHNOLOOGIAT GAIA TELESKOOP PALJASTAB LINNUTEE SALADUSI
56. AASTAKÄIK
horisont
SELLES NUMBRIS
HORISONT KÜSIB
Intervjuu 50 Satelliidid on kõrgtehnoloogilise ühiskonna lahutamatu osa Aalto ülikooli väikesatelliitide ja mikrolainekaugseire teadusrühma juhi professor Jaan Praksiga rääkis Ulvar Käärt.
SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI
6/2022
november-detsember
OLÜMPIAAD
Karmen Laud
Rahvusvaheliselt
100
astronoomia- ja astrofüüsika olümpiaadilt tuli Eestisse medal
PRAKTILIST
TOIMETUSE VEERG
Ulvar Käärt, peatoimetaja [email protected]
ERINUMBRI VÄLJAANDMIST ON TOETANUD EESTI TEADUSAGENTUUR
ESIKAANEL: Andromeeda galaktika. FOTO: Unsplash, Tasos Mansour
Ulvar Käärt, peatoimetaja [email protected]
horisont
Helen Rohtmets-Aasa, toimetaja [email protected] Monika Salo, keeletoimetaja [email protected] Kersti Tormis, kujundaja [email protected] Mariliis Kesküla, turundusjuht [email protected]
Riho Kinks, vastutav väljaandja [email protected]
Viimastel aastatel oleme Horisondi aastakäikudele pannud tavapärasest erili sema ja priskema punkti. Nii ka seekord. Kui varem oleme aasta lõpetanud näiteks keeleteadusele või eesti pärimusele keskendunud erinumbriga, siis seekord on numbri teema kosmos ja kosmosetehnoloogiad. Põhjuse on and nud üks äärmiselt väärikas tähtpäev. Nimelt, tänavu on tähistatud Eesti astro noomia üht ajaloolist suursündmust ehk Andromeeda galaktika kauguse määramise 100. aastapäeva. 1922. aastal arvutas meie astronoom Ernst Öpik Tartus esimesena maailmas välja Andromeeda udukogu kauguse Maast. Öpik leidis, et Andromeeda asub meist ligikaudu 1,5 miljoni valgusaasta kaugusel. Nagu Peeter Tenjes selle numbri esimeses pikemas artiklis kirjutab, ei määra nud Öpik pelgalt ühe galaktika kaugust, vaid ühtlasi tõestas, et meie kodugalaktika Linnutee pole sugugi ainulaadne maailmaruumi kese, vaid kõigest üks paljudest tähesüsteemidest.
Samamoodi oli varem inimeste maailmapilti avardanud samuti Tartu tähe tornis tegutsenud Wilhelm Struve, kes mõõtis 1837. aastal esimesena põhja taeva ühe heledaima tähe Veega kauguse. Seegi saavutus on suurte tähtede ga meie teaduslukku kirjutatud.
Koostöös Tartu observatooriumiga valminud enneolematult paks erinum ber annab ülevaate Öpiku sajanditaguse teadustöö tähtsusest ja laiemast tähendusest astronoomias, ühtlasi saame läbilõike olulisematest teemadest, millega teadlased praegu nii Eestis kui ka mujal kosmost uurides tegelevad. Uuritakse tähtede, galaktikate, kosmiliste plahvatuste ja universumi olemuse senini salapäraseid üksikasju ning arendatakse selles vallas uusi tehnoloogilisi võimalusi. Nii saab lugeda ka maailma suurimatest, lausa erakordsete mõõt metega maapealsetest teleskoopidest ja sellestki, millist kosmosetehnikat Eestiski arendatakse. Komeedipüüduri, Veenuse atmosfääri happesuse uuri mise sensori ja NASA kuukulguri kaamerate meisterdamise kõrval on Tõravere künkal observatooriumis valmis saanud uus tudengisatelliit – ESTCube-2. Nii mõnigi ehk mõtleb, et selline „kuubikute" ehitamine on üliõpilastele pigem mäng kui tõsiselt võetav töö. Ent tegelikkus kinnitab siiski midagi muud. Juba meie esimene kosmosesse jõudnud satelliit ESTCube-1 aitas Eestil saada Eroopa kosmoseagentuuri liikmeks ja pääseda nõnda ligi ka kosmose tehnoloogia arendamise toetustele. Rääkimata sellest, et satelliidi ehitamine on aidanud koolitada Eestile terve põlvkonna kosmosetehnikainsenere ning pannud aluse mitmele sel alal tegutsevale ettevõttele.
Sedasama kinnitab erinumbri intervjuus Soome näitel ka Jaan Praks, kelle juhatusel on Aalto ülikoolis valminud juba kolm kuupsatelliiti. Praks toob näite, et Soome esimese tudengisatelliidi Aalto-1 meeskonnast on kasvanud välja väikseid ja odavaid radarsatelliite tootev firma ICEYE. Praeguseks on see sirgunud põhjanaabrite suurimaks kosmosetehnoloogiafirmaks, mille väärtus läheneb miljardile eurole.
Head lugemist ja olge meiega!
Tellimine: 617 7717,
www.tellimine.ee
Ilmunud aastast 1967, 6 numbrit aastas Toimetus: Rävala pst 10, 15042 Tallinn tel 610 4105
e-post: [email protected]
Vaata ka Horisondi seina Facebookis!
Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri, Rävala pst 10, 15042 Tallinn e-post: [email protected]
ISSN 2228-3471 (e-luger) Autoriõigus: MTÜ Loodusajakiri, 2022 Trükkinud Printall AS
Ajakiri ilmub haridus- ja teadusministeeriumi toetusel
|
<urn:uuid:267e4410-bae3-48c7-afd8-4b4ba53fb04b>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/wp-content/uploads/2022/11/horisont6_2022.pdf
|
2023-09-26T01:52:21+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 968,448,339
| 1,830
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.97533
|
ekk_Latn
| 0.999777
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
249,
678,
4559
] | 1
|
[
0.035943154245615005,
0.8387007117271423,
0.11406741291284561,
0.010025843977928162,
0.001079011126421392,
0.0001839086617110297
] |
Tõrva valla MV heidetes
TU16 kuulitõuge 3 kg
PU18 kuulitõuge 5kg
41,01
20,01
34,30
26,95
Peakohtunik: Katrin Rannu
Kohtunikud:
Ain Veebel
Virgo Veri
Riina Luik
|
<urn:uuid:52d2c205-bde6-4ec4-bb8f-31cd814c5529>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2023/09/tul_TorvavallaMVheidetes20230909.pdf
|
2023-09-26T03:28:17+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 834,495,346
| 82
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.970667
|
ekk_Latn
| 0.808957
|
[
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
45,
87,
170
] | 0
|
[
0.5972084999084473,
0.39596322178840637,
0.005735317710787058,
0.0008812976302579045,
0.00011872876348206773,
0.00009297909855376929
] |
17. NÕMME KEVADJOOKSU
PROTOKOL L.
Nõmme mets 18.aprill 2007.a.
TÜDRUKUD.
-4-
POISID.
Jooksutossud võitsid: 1) Rebecca Tamm
2) Sven Nuutmann
Anu Vackermann 17.Nõmme Kevadjooksu peakorraldaja
Hannes Randaru
Peakohtunik
|
<urn:uuid:5bf8a856-e25c-4f9b-a406-639d6c12e44c>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://lindon.ee/userfiles/file/protokollid/17_nomme_kevadjooks_2007.pdf
|
2017-07-25T22:34:01Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549425407.14/warc/CC-MAIN-20170725222357-20170726002357-00469.warc.gz
| 201,750,740
| 107
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.967053
|
ekk_Latn
| 0.994933
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
75,
80,
89,
226
] | 1
|
[
0.013745330274105072,
0.9612022638320923,
0.024029040709137917,
0.000964580976869911,
0.000035057943023275584,
0.000023761987904435955
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
juuksuri- tarvikud - DINA MERI
CART GIOTTO
Artikkel 811
CART GIOTTO
Artikkel 811
Ostukorv
tehniline värvimine kristall või läbipaistev põrutuskindel põrutuskindel PST. Saadaval poolläbipaistev suitsutatud, läbipaistev selge, läbipaistev sinine, läbipaistev oranž, valge, must ja metallik hall.
Mõõdud: vastavalt mudelile 50x90h cm.
See on esimene näidekorvi kokku vastavalt majanduse vajadustele ja võimalustele klient. Variante võib olla erinevaid ladustamise plaate harjad ja potid ja / või lauaplaadid. Neli rattaid sile jooksvalt.
pagina 1 / 1
[email protected] +39 0331 1706328
|
<urn:uuid:0a53a9e5-8d4e-438a-8607-c53d49b86769>
|
CC-MAIN-2017-30
|
http://beautybazar.net/et/juuksuri-tarvikud-c-17/dina-meri-a-36/cart-giotto-p-1519.pdf
|
2017-07-25T22:46:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-30/segments/1500549425407.14/warc/CC-MAIN-20170725222357-20170726002357-00474.warc.gz
| 37,425,795
| 247
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999773
|
ekk_Latn
| 0.999773
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
629
] | 1
|
[
0.08568830788135529,
0.9039917588233948,
0.00880512036383152,
0.001350749982520938,
0.00009337233495898545,
0.00007072919834172353
] |
TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava
Lauri Välja Kalastuskirjade ohtlikkus tehnoloogiaettevõtte näitel
Bakalaureusetöö (9 EAP)
Juhendaja: Kristjan Krips
Kalastuskirjade ohtlikkus tehnoloogiaettevõtte näitel
Lühikokkuvõte:
Iga aasta põhjustavad kalastuskirjad ettevõtetele suuri kahjusummasid. Käesolevas töös tutvustatakse kalastusrünnetega seotud probleeme, antakse ülevaade tehnoloogiatest, mis
võimaldavad ründeid
vähendada ning
uuritakse
ühe konkreetse
ettevõtte teadlikkust
õngitsusrünnetest. Ettevõttes sooritatud katsega selgus, et erinevatest turvakoolitustest alati ei piisa ning töötajad võivad sattuda rünnaku ohvriks. Töö viimases peatükis tuuakse lugejale
elulisi näiteid, kuidas vältida kalastuskirjadega kaasnevaid ründeid.
Võtmesõnad:
Kalastuskirjad, e-kiri, manipuleerimisründed, SPF, DKIM
CERCS: P175
Dangers of phishing based on a tech-company
Abstract:
Every year, companies spend big amounts of money because of phishing attacks. In the following work the author will give an introduction to problems about phishing, give an
overview of the technologies used for phishing and an experiment on a tech-company. From the conducted experiment we learn, that despite different security trainings, people might still fall for
phishing attacks. In the last chapter, there will be real-life examples and tips how to avoid phishing attacks.
Keywords:
Phishing, email, social engineering, SPF, DKIM
CERCS: P175
Litsents
Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks
Mina, Lauri Välja,
1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose
Kalastuskirjade ohtlikkus tehnoloogiaettevõtte näitel,
mille juhendaja on Kristjan Krips,
1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse
tähtaja lõppemiseni;
1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace´i kaudu alates
01.06.2020
kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni.
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud reprodutseerimise õigus jääb alles ka autorile.
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
|
<urn:uuid:6d6b4bcd-1a97-4aa4-857a-b8413bf8ce45>
|
CC-MAIN-2018-30
|
https://comserv.cs.ut.ee/home/files/Valja_Informaatika_2018.pdf?study=ATILoputoo&reference=773CA12417E1E5EA23ED434FAC11FB4C84C72869
|
2018-07-22T09:01:39Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676593142.83/warc/CC-MAIN-20180722080925-20180722100925-00130.warc.gz
| 609,632,150
| 830
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999164
|
ekk_Latn
| 0.999858
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
178,
1468,
2322
] | 1
|
[
0.06625669449567795,
0.4543269872665405,
0.3497406542301178,
0.11965364962816238,
0.008071275427937508,
0.0019507950637489557
] |
Mittetulundusühing Tipu Looduskool
TIPU LOODUSKOOLI ARENGUSTRATEEGIA 2014‐2020
Tipu 2014
"Kõikidel inimestel peavad olema jätkusuutliku arengu toetamiseks vajalikud teadmised ja oskused, mis vastavad kaasaja nõudmistele ega kahjusta tulevaste põlvkondade samaväärseid võimalusi."
Hariduse üldeesmärk ‐ Läänemere Agenda 21
1. Sissejuhatus
Mittetulundusühing Tipu Looduskool asutati 2007. aastal eesmärgiga luua vanasse Tipu koolimajja keskkonnahariduskompleks.
Viimastel aastatel on koostatud looduskooli kompleksile olulised projekteerimised, täiendatud on MTÜ arengusuundi ja uuendatud teisi piirkonda hõlmavaid planeeringuid, mille tõttu tekkis vajadus uue arengustrateegia koostamise järele.
Tipu Looduskooli arengustrateegia koostati 2013. aastal, arengustrateegia arutelud toimusid mais, juunis ja detsembris. MTÜ Tipu Looduskooli juhatus esitas arengukava kinnitamiseks üldkoosolekule 30. märtsil 2014. aastal.
Arengustrateegia ja selle tegevuskava täitmist jälgitakse igal Mittetulundusühingu Tipu Looduskool üldkoosolekul.
Tipu Looduskooli arengukava koostamist toetas regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
.
Arengustrateegia ja selle tegevussuunad on kooskõlas järgmiste arengudokumentidega:
- Kõpu valla arengukava 2010‐2016
- Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2011‐2020
- Viljandi maakonnaplaneering (tööversioon)
- Soomaa piirkonna teemaplaneering (tööversioon)
- Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21
- Eesti Keskkonnastrateegia 2030
2. Hetkeolukord
2.1. Tegevused ja külastavus
Tipu Looduskool soovib oma tegevustega äratada ja toetada huvi looduse ja meid ümbritseva keskkonna vastu, suurendada inimeste vastutustunnet looduse suhtes ning ärgitada inimesi muutma oma elu säästlikumaks.
Viimaste aastate jooksul on korraldatud sündmuste arv pidevalt suurenenud. Põhitegevuseteks on kujunenud õppeprogrammide läbiviimine koolidele ning lasteaedadele, loodusõhtute ja ‐päevade läbiviimine; koolituste, õppepäevade, talgute ning laagrite korraldamine.
Lasteasutuste osalemine Tipu Looduskooli õppeprogrammides sõltub oluliselt projektile suunatud toetusetest. Eelkõige tunnevad koolid ja lasteaiad huvi tasuta programmide vastu. Koolidel puudub finantseerimisvõimalus, finantstoetuste taotlemine ja saamine Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) kaudu on vähene. 2012. aastal osales meie õppeprogrammides 48 gruppi (753 last), 2013. aastal ainult 20 gruppi (317 last). Vahe on tingitud KIKi toetuse puudumisest. 2013.a. oli tervelt kaks kolmandikku õpilastest osalema tulnud meie loodud mullaprogrammis MTÜ Lilli Looduskeskuse korraldatud maakondliku projekti initsiatiivil.
Ka teised tegevused on sõltuvad projekti toetustest ja rakenduvad seetõttu ainult projekti heakskiidu puhul. Viimase kolme aasta jooksul (2010‐2013) oleme KIKi poolt saanud toetust loodusõhtute läbiviimiseks. Saavutatud järjepidevuse ähvardab katkestada uue projektitaotluse eitav otsus.
Hetkeseisuga on kõik Tipu Looduskooli sündmused ühepäevased, välja arvatud suvine rahvusvaheline ehituslaager ja üksikud koolitused (loodusharidus‐ ja ehitusalased). See tähendab, et kontakt osaliste või õpilastega jääb lühikeseks. Algusest peale on meie eesmärk olnud pakkuda mitmepäevaseid üritusi, et suurendada tegevuste mõju. Praegu takistab seda majutusvõimaluse puudumine Tipus.
Samuti oleme korraldanud Tipu küla suursündmusi, nagu külapäev „Tere, Tipu!" ja 2012. aasta sügissimman koos koolimaja 80. juubeli tähistamisega, kuhu tulid kokku Tipu külaga seotud inimesed. Lisaks on korraldatud küla jõuluüritusi ja ühiseid jaanipidusid.
| | Tipu Looduskooli üritustel osalejad 2012 ja 2013 | | | |
|---|---|---|---|---|
| | Õppeprogrammid | | osalejad 2012 | osalejad 2013 |
| Kaisukaru, lasteaed ja 1. klass | | 237 | | |
| Vihmauss Villu seiklused, I kooliaste | | 87 | | |
| Elamusretk, I kooliaste | | 32 | | |
| Elamusretk, II kooliaste | | 62 | | |
| Elu mullas ja aineringlused, II kooliaste | | 21 | | |
| Mullaprogramm, III kooliaste | | 115 | | |
| Maa toidab meid, III kooliaste | 25 |
|---|---|
| Talvepäev, III kooliaste | 28 |
| Kasemetsa valla valimised | 119 |
| Ehitada või mitte ehitada? | 27 |
| | 753 |
| | Muud üritused | | osalejad 2012 | osalejad 2013 |
|---|---|---|---|---|
| Loodusõhtud Viljandis | | 79 | | 71 |
| Loodusõhtud Tipu külamajas | | 46 | | 16 |
| Looduspäevad Soomaal | | 23 | | 0 |
| Õppepäevad ja perepäevad | | 15 | | 12 |
| Koolitused (1‐5 päevased) | | 17 | | 11 |
| Sügissimman | | 57 | | 0 |
| Rahvusvaheline noorte ehituslaager | | 13 | | 11 |
| Talgupäevad | | 34 | | 28 |
| Arenguarutelud | | 22 | | 16 |
| Aastalõpuüritus | | | | |
| Avatud uste päev | | | | 11 |
| | | 306 | | 176 |
| | OSALEJATE ARV KOKKU | | 1059 | 509 |
MTÜ juhatus osaleb aktiivselt piirkonna ja maakonna kodanikuühenduste sündmuste korraldamisel, mis toimuvad eelkõige Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtmisel. Tähtsustame seda tööd koostöö arendamise mõttes. Väga oluline on olnud info ja teadmiste vahetamine ning innustavate inimestega kokku saamine.
2.2. Liikmed ja vabatahtlikud
31.12.2013 seisuga on MTÜ Tipu Looduskooli liikmete arvuks 8 inimest. Liikmete arv ei ole MTÜ algusaastatest oluliselt kasvanud, ehkki tegevusvaldkonna laienemine oleks seda eeldanud. Praegu peab tõdema, et töökoormus on kasvanud suureks, kuigi liikmeskond on üldiselt aktiivne. MTÜ liikmed on Soomaa rahvuspargi või Tipu külaga seotud, paraku mitte keskkonnahariduse poole pealt.
Viimastel aastatel oleme jõulisemalt üritanud kaasata oma tegevustesse vabatahtlikke väljaspoolt organisatsiooni. Praeguseks on väljaspoolt liikmeskonda keskmiselt 6‐10 püsivabatahtlikud, kes aitavadki üritusi planeerida ja läbi viia, aga ka näiteks kirjalikke tekste koostada või parandada.
MTÜ Tipu Looduskool on 2009. aastast alates vastuvõttev organisatsioon kahele saksa vabatahtlikule, kes veedavad Tipu Looduskoolis oma vabatahtlikku ökoloogilist aastat. Nende jaoks on Tipu Looduskool igapäevaseks töökohaks. Nad aitavad üritusi ette valmistada ja läbi viia, valmistavad materjale, hooldavad looduskooli ala, meisterdavad ja on igati toeks.
Kaasatud on ka endised saksa vabatahtlikud, kes on teinud tõlkimistöid või aidanud läbi viia heategevuslikku jõululaata Berliinis.
Suure töö on teinud need vabatahtlikud, kes igal suvel toimuvas rahvusvahelises Tipu töölaagris on kaasa löönud. Nende kahenädalaste laagrite käigus on hooldatud matkarada ja looduskooli ala, tehtud vajalikke ehitustöid ning niidetud Oksa puisniitu. Laagris osalevaid vabatahtlikke on korraga olnud 10‐14 inimest.
2.3. Finantsid
MTÜ tegevus toimub suurel määral projektipõhiliselt, projektide omaosalus kaetakse annetuste ja MTÜ sissetulekutega. Suuremamahulised projektid on investeeringuprojektid, mis on rahastuse saanud eelkõige LEADER programmist. Sisulist tegevust ning MTÜ arendamist on toetanud eelkõige SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Rahastust rahvusvahelistele projektidele on taotletud ka Saksamaa sihtasutustelt.
Liikmemaksude osakaal on väikse liikmeskonnaga ja sümboolse tasuga peaaegu olematu.
Annetused tulevad eelkõige Saksa partneritelt Mitwelt e.V. ja Eesti partnerid e.V. Viljandimaa sõprusmaakonnast Minden‐Lübbeckest. Annetuste mahud on aastatega kasvanud. Eesti partneri ühingust laekuvad annetused konkreetsele investeeringuprojektile. Partnerühing Mitwelt e.V. toetab igakuiselt MTÜ tegevjuhile palga maksmist. Selleks on loonud Mitwelt e.V. annetajate ringkonna. Regionaalministri valitsemisala ja ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetuse abil koostati 2013. aastal annetuste rakenduskava, mille toel toimub MTÜ turundamine ja annetajaskonna suurendamine. Annetusena käsitletakse siinkohal ka vabatahtlikku tööd ja materiaalseid annetusi.
MTÜ sissetulekud teenuste ja toodete müügist on viimastel aastatel suurenenud.
MTÜ Tipu Looduskool osutab mitmesuguseid teenuseid:
- Ruumide rent
- Matkavarustuse rent
- Õppeprogrammide ja koolituspäevade korraldamine ja läbiviimine
- Toitlustamine
- Suveniiride müük
Tipu külamaja rendist saadav tasu katab juba suuremal määral majaga seotud kulutusi.
Ka tegevuskulud on eelkõige seotud sihtotstarbeliste projektide finantseerimisega. 2012. aastal vähenes projektide kulu osakaal 80%ni, mis näitab, et toimub ka projektide väliseid tegevusi ja tekivad muud kulud, mis vajavad katmist. Ka suurem osa palgakuludest kaetakse erinevate projektide abil, palgakulude osas on ette näha suurenemist. Hetkeseisuga on ainult tegevjuhi palk MTÜ üldiste tegevustega seotud.
| | | 2007/2008 | | 2009 | | 2010 | | 2011 | | 2012 | 2013 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| TEGEVUSTULUD | % | | % | | % | | % | | % | | |
| TULUD KOKKU (eurodes) | 1882 | | 12420 | | 22714 | | 47653 | | 72635 | | |
| Liikmetelt saadud tasud | 0,51 | | 0,23 | | 1,27 | | 0,10 | | 0,06 | | |
| Annetused ja toetused | 98,45 | | 80,10 | | 83,98 | | 84,08 | | 89,51 | | |
| Tulu ettevõtlusest | 1,02 | | 19,66 | | 14,75 | | 15,82 | | 10,42 | | |
| Muud tulud | 0,00 | | 0,01 | | 0,00 | | 0,00 | | 0,00 | | |
| TEGEVUSKULUD | | | | | | | | | | | |
| KULUD KOKKU (eurodes) | 393 | | 7342 | | 20007 | | 31838 | | 35855 | | |
| Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud | 67,60 | | 91,48 | | 88,00 | | 84,30 | | 80,81 | | |
| Mitmesugused tegevuskulud | 32,28 | | 7,64 | | 9,19 | | 8,71 | | 12,33 | | |
| Tööjõukulud | 0,00 | | 0,00 | | 1,73 | | 4,66 | | 6,11 | | |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 0,00 | | 0,87 | | 1,08 | | 2,32 | | 0,75 | | |
| Muud kulud | 0,00 | | 0,00 | | 0,00 | | 0,00 | | 0,00 | | |
| Põhitegevuse tulem (eurodes) | 1489 | | 5078 | | 2707 | | 15815 | | 36780 | | |
| Aastaaruanne tulem (eurodes) | 1489 | | 5078 | | 2707 | | 15815 | | 36780 | | |
| ANNETUSED JA TOETUSED (eurodes) | 1853 | | 9948 | | 19074 | | 40066 | | 65017 | | |
| Annetused ja mittesihtotstarbelised toetused | 86,97 | | 10,69 | | 5,51 | | 31,61 | | 52,57 | | |
| sihtotstarbelised projektitoetused | 13,03 | | 89,31 | | 94,49 | | 68,39 | | 47,43 | | |
2.4. Kompleks
Praegu koosneb Tipu Looduskooli kompleks Tipu vanast koolimajast, Tipu külamajast, maakeldrist, puukuurist, arteesiakaevust, välisköögist, lõkkeplatsist ning tiigist koos tuletõrjeveevõtukaevuga.
Krundi omanik on Kõpu vald. Krundile on 2009. aasta jaanuaris sõlmitud hoonestusõiguse leping 30‐aastase kehtivusega, mille alusel MTÜ Tipu Looduskool kohustub 10 aasta jooksul koostama alale detailplaneeringu, rajama parkla ja taastama 2009. aasta seisuga olemasolevaid hooneid (koolimaja, puukuur, maakelder).
Tipu külamaja ehitati ja sisustati aastatel 2009‐2011 Külade uuendamise ja arendamise meetme toetuste abil (meede 3.2.). Koolimajas on tehtud ainult väiksemaid remonte (fassaadi värvimine, katuse parandamine jm). Seetõttu on hoone, eriti aga selle vundament ning katus endiselt kehvas olukorras ja vajaks kiirkorras mahukamaid parandustöid.
Tänu LEADERi toetusele sai koostatud Tipu Looduskooli alale detailplaneering, Tipu koolimaja rekonstrueerimise ja saun‐katlamaja ehituse projekt, lisaks veel Tipu Looduskooli õueala rajatiste projekt. Detailplaneering näeb selle kõrval ette lisaks külalistemaja ning käsitöökoja ehitamist.
2013. aastal toimunud tiigi ja tuletõrjeveevõtukaevu ehitamine on osa 2014. aastal jätkuvast projektist, millega rajatakse ka parkla, sisse‐ ja väljasõiduteed, jalgteed ja vabaõhuklass.
Tipu koolimaja rekonstrueerimiseks ja saun‐katlamaja ehitamise projekti elluviimiseks puudub hetkel ja ilmselt ka järgmistel aastatel rahastus.
3. SWOT analüüs ja mõju arengukavale
Tugevused
Mõjud arengukavale
Seesmised mõjutegurid
Hea mainega organisatsioon, mis on tegutsenud sihikindlalt mitmes tegevusvaldkonnas ja on aktiivne ning tuntud MTÜ Viljandimaal (tunnustatud parimaks kodaniku‐ ühenduseks Viljandimaal 2012)
Toimiv programm ja õppeprogrammid teatud sihtgruppidele
Viimastel aastatel on külastavus pidevalt kasvanud
Koostöö‐ ja tegutsemisvalmis liikmed, kes on motiveeritud ja ühtehoidvad
Arenev juhatus on põhimõttekindel ning organiseerimisvõimeline.
Infokirja ja kodulehe olemasolu, Facebooki leht
MTÜ sissetulek ka teenuste pakkumisest ja annetustest
Head kontaktid Saksamaaga (partnerühingud Mitwelt e.V. ja Eesti Partnerid, rahvusvaheline ehitusorganisatsioon IBO)
Jätkata õppeprogrammide läbiviimisega, täiendada pakkumisi
Hoida, motiveerida ja koolitada praeguseid liikmeid
Jätkata välisvabatahtlike vastuvõtmist
Tunnustada ja hoida olemasolevaid annetajaid, eriti tegevjuhi töökoha toetajad
Reklaamida olemasolevaid teenuseid
Jätkata suviste laagride läbiviimist ja hoida kontakte koordineerivate organisatsioonidega
Öko‐aasta vabatahtlike olemasolu
Tegevjuhi töökoha olemasolu
Rahvusvaheline suhtlemisoskus ja kontaktid
Välised mõjutegurid
Soomaa rahvuspargi bränd
Säästvat arengut toetav haridus kajastub riiklikel õppekavadel ja arengukavadel,
õpetajate ja lasteaiakasvatajate huvi õuesõppe vastu
Huvitav ja mitmekesine loodusmaastik Tipus ja Soomaal
Koolimaja traditsioon ja ajalugu
Hea keskkonnaharidusalane koostöö Viljandimaal
Soomaa Koostöökogu olemasolu
Nõrkused
Seesmised mõjutegurid
Väikese liikmeskonnaga organisatsioon
Üheliikmeline juhatus
Organisatsioonil puudub tugev vabatahtlike juhendamise ja kaasamise struktuur
Piirkondlik tegevus
Projektipõhine tegevus
Regulaarne ja stabiilne sissetulek puudub
Puudub majutusvõimalus ja ka muud vajalikud ruumid on liiga vähesed
Puuduvad kontaktid kõrgemate instantsidega
MTÜ turundamine Eestis, kodulehe aktuaalsus
Tipu koolimaja hoone laguneb
Tegevused on hooajalised
Välised mõjutegurid
Asukoht keskustest kaugel, ka vabatahtlike kaasamiseks
Väike piirkondlike elanike arv ja väheaktiivsed elanikud
Olemas on riiklikud organisatsioonid , kes pakuvad sarnaseid teenuseid tasuta
Kasutada Soomaa mainet ürituste reklaamimisel
Koostöökogus osaledes: info jagamine, maine kujundamine, tuntuse kasv, probleemide viimine otsustajateni
Mõjud arengukavale
Uute liikmete värbamine ja vabatahtlike kaasamiskava väljatöötamine
Juhatuse laiendamine ja ülesannete jagamine
Täiskasvanute koolitusrogrammi väljatöötamine ja koolituslubade taotlemine
Koolimaja ja kompleksi väljaarendamine vastavalt projekteerimistele (majutus)
Turundustegevuse planeerimine ja mõju hindamine ning kommunikeerimine
Tegevuste ja programmide loomine hooajaväliseks tegevuseks
Sündmuste korraldamine ka Viljandis ja teistes rohkem asustatud keskustes
Transpordi korraldamine Tippu
Transpordi hüvitamine või korraldamine vabatahtlikele
Suurem ja korrapärasem lobbytöö ümbritsevates valdades,
Ümbritsevate valdade vähene tugi ja huvi
Riiklike rahaliste vahendite ja materiaalse toe nappus gruppide tulekuks Soomaale
Pikad vahemaad liikumiseks, sageli teede halb olukord
Võimalused
Sisemised mõjutegurid
Soomaa Sõprade Seltsi likvideeermisega liituvad uued ja aktiivsed liikmed MTÜ Tipu Looduskooliga
Soomaa Sõprade Seltsi imago ja traditsioonide ülekandmine Tipu Looduskoolile
Uute tegevusvaldkondade
koordinaatorite leidmine
Majutushoone väljaarendamisega vastavalt ehitusprojektile tekib võimalus pakkuda mitmepäevaseid programme
Meeskonna suurendamine töölepinguliste töösuhetega aitab oluliselt suurendada
tegevusvõimekust
Koolitustegevuse laiendamine ja sissetulekubaasi parendamine
Keskkonnaalastel uuringutel osalemine ka väljaspool Soomaad tekitab MTÜle tulubaasi
Looduskaitseliste hooldustööde läbiviimine ja toetust taotlemine
Käsitööaida loomine aitab siduda uusi liikmeid ja sihtgruppe
Läbi Tipu Looduskooli tegevuste ja turundamise õnnestub kaasata uusi ja aktiivseid inimesi Tipu Looduskooli tegevustesse
Leida rohkem vabatahtlikke ja kaasata neid tegevustesse ja/või turundamisse ja info jagamisse
Seoses ööbimiskohtade tekkega saab Tipu looduskoolist kujundada praktikabaasi nii kodumaistele kui ka välismaistele tudengitele
Luua giiditeenuse pakkumise võimalused kohalikele ja
maavalitsuses, riiklikes organisastioonides; koostöö arendamine
Mõjud arengukavale
Läbimõeldud liikmete ja vabatahtlike kaasamise strateegia
Mitmepäevaste programmide pakkumine suurendab tegevuse mõju
Täiskasvanutele suunatud koolitusprogrammi väljatöötamine
MTÜ finantssuutlikus peab seoses üld‐ ja töökulude suurendamisega kasvama, suurendada tuleb ettevõtlusega seotudtulusid
Kompleksi väljaehitamine vastavalt projekteerimistele
välisturistidele (k.a kanuutamine ja räätsamatkad jm)
Välised mõjutegurid:
Puutumata loodus kutsub teisi sihtgruppe kohale, nt. välismaa ülikoolid
Ohud
Aktiivne liikmeskond ja vabatahtlike arv ei laiene
Olemasolev liikmeskond väsib
MTÜ juhatus ei ole piisavalt pädev inimesi ühingu tegevustesse kaasama
Projektitoetused vähenevad
Rahastusallikad lasteaedadele ja koolidele vähenevad, ei võimalda õuesõpet
Koolimaja vajub kokku
Ala liigniiskus takistab tegevuste läbiviimist
Keskkonnaalased reformid, seadusandlus takistavad tegevust
Samu teenuseid tasuta pakkuvad riiklikud organisatsioonid laiendavad oma tegevust ja võtavad tegutsemisvõimalust
4. TIPU LOODUSKOOLI VISIOON JA EESMÄRGID
Aastaks 2020 on Tipu Looduskool loodushariduse edendamisele, loodus‐ ja kultuuripärandi hoidmisele ning väärtustamisele keskenduv keskus Soomaal, tehes igakülgset koostööd teiste haridusasutuste ja muuseumitega.
4.1. Looduskaitse
VISIOON
Aastaks 2020 on Tipu Looduskool keskne Soomaa teaduslikke uuringutegevusi koondav keskus, tehes koostööd erinevate instituutide ja ülikoolidega Eestis ning välismaal.
EESMÄRGID
Mõjud arengukavale
Teiste sissetulekuallikate arendamine (teenused ja annetused)
Kuidas saab inimesi motiveerida?
Aktiivne tegelemine liikmeskonna laiendamisega
Põhirõhk inimeste kaasamisel
Juhatuse koolitamise vajalikkus
Selge visiooni ja lühiajaliste/pikaajaliste eesmärkide püstitamine
Erinevate rahastusallikate kasutamine
Hoida Soomaa loodusväärtusi
Suurendada teadlikkust Soomaa kaitseväärtustest
Edendada teaduslikel uuringutel baseeruvat looduskaitset Soomaal
Selgitada kohalikele ja külastajatele looduskaitse tegevusi ja eesmärke
Koondada uuringuid ja teavet Soomaa looduse kohta
Võimendada koostööd erinevate teadus‐ ja looduskaitseasutuste vahel Soomaa rahvuspargi kaitseväärtuste säilitamise eesmärgil
4.2. Kultuuripärand
VISIOON
Aastaks 2020 on Tipu Looduskool oluline Soomaa traditsioonide, eluolu jäädvustaja ja hoidja, tehes selleks koostööd erinevate asutuste ja muuseumitega.
EESMÄRGID
Väärtustada ja hoida Soomaa vaimset kultuuripärandit ja eluolu, traditsioone
Hoida ja edasi anda Soomaa kultuuripärandit praktiliste tegevuste kaudu ning teha koostööd erinevate Eesti asutuste ja muuseumitega (Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum jt)
Kaasata kohalikke ning piirkonnaga seotud inimesi kultuurisündmuste korraldamisesse ning kultuuripärandi sälitamisega seotud tegevustesse
"Usu mind, sest ma olen seda kogenud, Sa leiad rohkem metsadest kui raamatutest. Puud ja maa õpetavad sind, mida sa ei kuuleks üheltki õpetajalt."
Bernard de Clairvaux (1091‐1153)
4.3. Haridus
VISIOON
Aastaks 2020 on Tipu Looduskool kaasaegne keskkonnahariduskeskus Edela‐Eestis, kes oma programmis seob keskkonnahariduse kultuuriloolise hariduse ja oma looduskaitsealaste tegevustega.
EESMÄRGID
Tõsta keskkonnateadlikkust ja loodust väärtustavat hoiakut elamusliku ja praktilise loodus‐ ja oskushariduse kaudu.
Anda osalejatele vajalikud teadmised teha oma elus keskkonda säästvaid otsuseid ja kujundada oma keskkonda jätkusuutlikkuse printsiipide järgi
Jätkata loodust, kogukonda ja pärandkultuuri ühendavate tegevuste korraldamist (integratiivne keskkonnaharidus vastavalt Tipu Looduskooli keskkonnahariduskavale)
Tekitada osalejates häid emotsioone looduses viibimisest
Panustada läbi rahvusvaheliste ja erinevate taustadega inimeste kokkuviimise tolerantsuse kasvule
4.4. Kompleks
VISIOON
Aastaks 2020 on Tipu Looduskooli kompleks tuntud näidisobjekt energeetiliste, ehituslike, arhitektuuriliste, aianduslike lahendustega, on eksponaat iseendas ning külastamis‐ ja vaatamisväärsus piirkonnas.
EESMÄRGID
Arendada välja interaktiivne ja elamuslik loodustegevuste ala
Kasutada kompleksi oma haridusülesande täitmisel
Äratada huvi ja pakkuda programme võimalikult paljudele sihtgruppidele, keskenduda mitmepäevaste tegevuste korraldamisele
Suurendada Tipu Looduskooli külastavust
4.5. Organisatsioon
VISIOON
Aastaks 2020 on Tipu Looduskool jätkusuutlik avatud keskkonnateadlikkuse edendamise eesmärgil tegutsev mittetulundusühing, kes kaasab oma tegevustesse (välis‐)vabatahtlikke, annetajaid, partnerid ning oma sihtgruppe.
EESMÄRGID
Suurendada kaasatute ja aktiivsete kaasalööjate arv
Hoida MTÜ head mainet ning suurendada avalikuse teadlikkust MTÜ tegevustest
Laieneda juhatust ja jagada tööülesanded valdkonnapõhiselt (finantsid, haridus, looduskaitse, kompleks)
Suurendada täis‐ ja osatööajaga töötajate arvu
Mitmekesistada MTÜ finantstulu ja sellega kindlustada töökohtade püsimist
5. Sihtgrupid
| lapsed (kuni 6 aastat) [eesti] | mänguline lähenemine keskkonna ja looduse teemadele rõõm; vaimustus |
|---|---|
| koolilapsed (lapsed; 6‐ 12 aastat) [eesti] | mänguline lähenemine keskkonna ja looduse teemadele otsene kokkupuude loodusega ühine ja individuaalne avastamine väikestest ja suurtest imedest looduses õppetatakse üldist arusaamist looduslikest seostest, ringlusest ja protsessidest huvi / vaimustuse tekitamine rõõmu tundmine tunda ennast osana loodusest looduse põhiliste kontseptsioonide mõistmine |
| koolilapsed (noored; 13‐ 18 aastat) | läbi seikluse keskkonnateemale lähenemine „enesekogemine“ grupipedagoogika teadmiste arendamine maailmavaate laiendamine tegevuste kasutamine/võimekus huvi/vaimustus enesetunde ja grupitunde tugevdamine oma vastutusest teadlikkuse tugevdamine motiveerida ja võimendada keskkonnateadlikule tegutsemisele |
| Noored (18‐27 aastat) | „enesekogemine“ Maailmavaate laiendamine huvi/vaimustus enesetunde ja grupitunde tugevdamine oma vastutusest teadlikkuse tugevdamine |
Kohalikud
ühistegevus ettekanded
| Kõrgkoolid, ülikoolid, üliõpilased | teaduslik töö Soomaa rahvuspargis teaduse ja looduse suhte tematiseerimine ja arutamine „alternatiivne teadus“ (keskkonnaeetika, uued lähenemisviisid) praktilised võimalused loodusvaatlus teadmiste vahetamine arutelud teaduslike tööde toetamine Soomaa rahvuspargis rahvusvaheline ja sisuline vahetus üliõpilaste vahel üliõpilaste mõtete ja tegevuste sidumine projektisse |
|---|---|
| Täiskasvanud (puhkajad; külalised; ühepäeva‐ ja mitmepäeva ‐külalised) | huvi tekitamine koha tundma õppimine teadmiste edasi andmine informatsioon: infopunkt, muuseum jne. majutus/ puhkus keskkonnalalane õpetamine |
| Pensionärid | vaata ka 8. Täiskasvanud elukogemuse projektiga sidumine; anda rohkem aega mõttevahetuse jaoks |
| Ettevõtjad | Koolitused/seminarid töötajatele Kohaga tuttavaks saamine Teadmiste vahetamine Ürituste läbiviimine majutus, ruumide rent säästva majandamise teema tutvustamine |
| Pühendunud isikud | oma oskuste ja huvide projektidega sidumine pakkuda enda edasiarendamise võimalusi |
| Kõik sihtgruppid | huvi tekitamine koha tundma õppimine teadmiste edasi andmine |
6. TEGEVUSSUUNAD
Konkreetsed tegevused on lahti kirjutatud tegevuskavas, mida täiendatakse ja uuendatakse kord aastas.
Looduskaitse tegevussuunad
- Looduskaitse ja loodushoiu teemaliste arutelude korraldamine
- Erinevate Soomaa looduskaitsega seotud asutuste ja isikute vahel dialoogi edendamine
- Praktiliste looduskaitsetööde korraldamine (talgud, laagrid)
- Läbiviidud uuringute materjalide kogumine keskuste, teadlaste ja tudengite tööde läbiviimiseks
- Soomaa loodusväärtuste uurimine ja neist teavitamine koostöös erinevate instituutidega ja ülikoolidega Eestis ning välismaal
Kultuuripärandi säilitamise tegevussuunad
- Materjalide säilitamine (andmebaasi haldamine ja laiendamine, dokumentide arhiveerimine)
- Kultuuripärandi hoidmiseks traditsioonilisi oskusi ja teadmisi andvate praktiliste tegevuste korraldamine (vikatiga niitmine, haabja ehitamine, puutööpäevad, taimede kasutamine söögi tegemisel, värvimine jms)
- Soomaa eluolu, traditsioonide säilitamine
- Kogukonna arendamisele suunatud tegevuste elluviimine
Haridusvaldkonna tegevussuunad:
- Loodus‐, keskkonna ja kultuurilugu ühendavate õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine üldhariduskoolidele ja lasteaedadele
- Haridusmaterjalide koostamine ja väljaandmine
- Erivajadustega lastele, noortele ja täiskasvanutele mõeldud pakkumisi laiendada
- Keskkonda ja säästvat arengut toetavate haridustemaatiliste täiendkoolituste korraldamine
- Laste‐ ja noortelaagrite läbiviimine
- Keskkonnahariduse eesmärgil rahvusvahelises koostöös osalemine
Organisatsiooni arendamisele suunatud tegevused:
Juhatuse, töötajate, liikmete ja vabatahtlike koolitamise ja motiveerimisega seotud tegevuste korraldamine
Maine kujundamisega seotud tegevuste planeerimine ja korraldamine (sündmused, trükised, koduleht, Facebook jm)
Finantsallikate mitmekesistamisega seotud tegevused (annetuste kampaaniad, teenuste ja toodete väljaarendamine jm)
Sihtgruppide kaasamine MTÜ arendamisse ja tegevuste planeerimisse (küsitlused, tagasisideankeedid, ümarlauad jm)
Kaastöö valdkonna ja piirkonna ümarlaudades (nt. Soomaa rahvuspargi koostöökogu, Viljandimaa keskkonnahariduse ümarlaud)
| 1. | HARIDUS | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.01. | Loodus‐ ja keskkonnatemaatiliste õppeprogrammide läbiviimine | x, osaliselt KIKi toel | x | x | x | x | x |
| 1.02. | Uute õppeprogrammide välja töötamine ja materjalide valmistamine/hankimi ne | veetemaatilise d õppeprogram mid I‐III kooliastmele, KIKi toel | rabaprogramm , energeetikaga seotud programmid | | Günmaasiumile suunatud programmi väljatöötamine | mitmepäevased programmi pakkumiste laiendamine seoses peahoone valmimisega | mitmepäevased programmi pakkumiste laiendamine seoses peahoone valmimisega |
| 1.03. | Loodusõhtude‐ ja päevade ning perepäevade korraldamine | kaks iga aastaajal, erinevate projektide toel | kaks iga aastaajal, erinevate projektide toel | kaks iga aastaajal, erinevate projektide toel | kaks iga aastaajal, osaliselt projektide toel | kaks iga aastaajal, osaliselt projektide toel | kaks iga aastaajal, osaliselt projektide toel |
| 1.04. | Laste‐ ja noortelaagri läbiviimine | 1 koostöös MTÜ Teemega | 1 talvine ja 1 suvine, 10‐12 aastased noored | 1 talvine ja 1 suvine, 10‐12 aastased noored | Laste ja noorte loovtöölaager | x | x |
| 1.05. | Ehitus‐ ja töölaagri korraldamine | 1 nädal juunis, 2 nädalat juulis | 2 nädalat juulis | 2 nädalat juulis | x | x | x |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.06. | Matkateenuste arendamine | | | Kõetava telgi hankimine, Matkasarja käima lükkamine | Matkasari, talimatkad, matkavarustuse soetamine | Matkasari, talimatkad, mitmepäevased loodusretked, matkavarustuse soetamine | Matkasari, talimatkad, mitmepäevased loodusretked |
| 1.07. | Loodushariduslik täiendõppeprogramm | 1 koostöös Mitwelt e.V. ja Viljandi kultuuriakadee miaga, koolituskava väljatöötamine ja koolitusluba taotlemine | 1 koostöös Mitwelt e.V. ja Viljandi kultuuriakadee miaga, 2 täiendkoolitsut lasteaiakasvat ajatele | 1 koostöös Mitwelt e.V. ja Viljandi kultuuriakadeem iaga, 3 täiendkoolitsut lasteaiakasvataja tele | x | x | x |
| 1.08. | Õppereiside korraldamine | 1 kevadine (6 päeva) | 1 talvine (6 päeva), 1 kevadine (6 päeva) | 1 talvine (6 päeva), 1 kevadine & päeva) | x | x | x |
| 1.09. | Häälekandja "Jõhvika" väljaandmine | 2 väljaannet | 4 väljaannet | 4 väljaannet | 4 väljaannet | 4 väljaannet | 4 väljaannet |
| 1.10. | Soomaa giidide koolitamine | | | | | koolitamis‐ ja akrediteerimissü teemi välja töötamine | koolitused |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1.11. | Tegevuste evalueerimine | tagasisideanke ete evalueerimine, mõjude hindamise metoodika alusel | tagasisideanke ete evalueerimine, mõjude hindamise metoodika alusel | tagasisideankeet e evalueerimine, mõjude hindamise metoodika alusel | tagasisideankeet e evalueerimine, mõjude hindamise metoodika alusel | tagasisideankeet e evalueerimine, mõjude hindamise metoodika alusel | tagasisideankeet e evalueerimine, mõjude hindamise metoodika alusel |
| 2. | LOODUSKAITSE JA KULTUURIPÄRAND | | | | | | |
| 2.01. | Oksa puisniidu hooldamine | võsa võtmine ning niitmine, 2 talgud aastas. Töölaager | võsa võtmine ja niitmine, 2 talgud aastas. Töölaager | niitmine (osaliselt ja aastadega ringlev), 2 talgud aastas. Töölaager | niitmine (osaliselt ja aastadega ringlev), 1 talgud aastas. Töölaager | niitmine (osaliselt ja aastadega ringlev), 1 talgud aastas. Töölaager | niitmine (osaliselt ja aastadega ringlev), 1 talgud aastas. Töölaager |
| Soomaa rp väiksemate ja taastamisväärsete niidulappide hooldamine | võimaluste uurimine ja kalkulatsioonid e koostamine | vastavalt võimalustele ja tasuvusanalüü side, nt. Meiekose matkaraja läheduses | x | x | x | x |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Looduskaitse ja loodushoiu teemaatiliste arutelude korraldamine, arutelu ärgitamine | | 2 loengut/kokku saamised aastas | 2 loengut/kokkusa amised aastas | | | |
| Looduskaitse uuringute korraldamine ja läbiviimine | orhideed Öördi raba ümbruses, Oksa puisniidu taimkatte | x | x | x | x | x |
| Sooülikooli tegevuste korraldamine | | rahvusvaheline sooülikoll erinevatetaust aga inimestega kokkusaamisek s ja kogemuste vahetamiseks | rahvusvaheline sooülikoll erinevatetaustag a inimestega kokkusaamiseks ja kogemuste vahetamiseks | rahvusvaheline sooülikoll erinevatetaustag a inimestega kokkusaamiseks ja kogemuste vahetamiseks | rahvusvaheline sooülikoll erinevatetaustag a inimestega kokkusaamiseks ja kogemuste vahetamiseks | rahvusvaheline sooülikoll erinevatetausta ga inimestega kokkusaamiseks ja kogemuste vahetamiseks |
| 2.06. | Tipu kokkutuleku korraldamine | VII kokkutulek | | | | VIII kokkutulek | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2.07. | Soomaa Vikatimehe võistluse korraldamine | 1‐päevase üritusena | 2‐päevase üritusena | 2‐päevase üritusena | x | x | x |
| 2.08. | Teiste külaürituste korraldamine (nt. jaanituli, talvine pööripäev) | 2 üritust aastas | 2 üritust aastas | 2 üritust aastas | x | x | x |
| 3. | KOMPLEKS | | | | | | |
| 3.01. | Parkla, teede ja jalgteede rajamine | x, LEADER | | x, jalgteede, teede võrgu laiendamine, bussiparkla rajamine | | | |
| 3.02. | Vabaõhuklassi rajamine | x, LEADER | | | | | |
| 3.03. | Mänguplatsi rajamine | x, ehituslaagri raames | | x, mänguplatsi täiendamine vastavalt õueala projekteerimiste le | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 3.04. | Aia kujundamine | x, töölaagri ja ehituslaagri raames | x | x | x | x | |
| 3.05. | Koolimaja restaureerimine | | | | x, vastavalt rekonstrueerimi sprojektile | x, vastavalt rekonstrueerimi sprojektile | |
| 3.06. | Saun‐katlamaja ehitamine | | | | x, vastavalt ehitusprojektile | x, vastavalt ehitusprojektile | |
| 3.07. | Käsitöökoda ehitamine | | | | | | x, vastavalt vajadustele |
| 3.08. | Külalistemaja ehitamine | | | | | | x, vastavalt vajadustele |
| 4. | ORGANISATSIOON | | | | | | |
| 4.01. | Juhatuse laienemine | kahe liikmeliseks | | | kolme liikmeliseks | | |
| 4.02. | Liikmeskonna laiendamine | 12 aktiivsed liikmed | x | x | x | x | x |
| Rahvuspargi koordinaatori ametikoha loomine | | koostöös maavalitsuse, RMK ja Keskkonnaame tiga | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Teenuste ja toodete väljatöötamine ja arendamine | x | x | x | x | x | x |
| Juhatuse ja teiste projektidega seotud inimestega koolitamine | x | x | x | x | x | x |
| Kollektiivi laeienemine | | Loodusharidus e spetsialist | | Looduskaitse spetsialist | kokk, majahoidja | |
| Jõulu‐/Tänuürituse korraldamine | x | x | x | x | x | x |
| Liikmete rahulolu küsitlus | x | x | x | x | x | x |
| Heategevuse kontserdi korraldamine | Sääsepirina Alguse Kontsert | | Koolimaja rekonstrueerimi se heaks | | | |
| Ühistegevuste korraldamine | x | x | x | x | x | x |
| Annetuste värbamiskampaaniad | | x | x | x | | x |
MITTETULUNDUSÜHINGU TIPU LOODUSKOOL PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing nimetusega Mittetundusühing Tipu Looduskool (edaspidi MTÜ) on loodushuviliste isikute vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis tegutseb loodushariduse ja säästva arengu põhimõtetel ning tegutseb avalikes huvides.
1.2. MTÜ asukoht on Tipu ja aadress Tipu küla, Kõpu vald, 71211 Viljandimaa
1.3. MTÜ on mittetulundusühinguna tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigi seadustest, asutamislepingu otsustest ja käesolevast põhikirjast.
1.4. MTÜ majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.5. MTÜ on asutatud 19. juulil 2007. aastal.
2. EESMÄRGID
2.1. MTÜ eesmärkideks on:
2.1.1. laste, noorte ja täiskasvanute loodus- ja keskkonnaalane harimine;
2.1.2. keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnateemade tutvustamine ja teavitamine;
2.1.3. võimaluste pakkumine keskkonnaalase huvitegevusega tegelemiseks;
2.1.4. keskkonnasäästliku mõtteviisi ja elustiili propageerimine;
2.1.5. loodus- ja keskkonnahariduse propageerimine ning koordineerimine;
2.1.6. säästvat arengut toetava hariduse propageerimine;
2.1.7. säästva elukeskkonna arengu propageerimine;
loodus- ja keskkonnakaitseliste ning kultuuripärandialaste seminaride,
2.1.8. õppelaagrite, koolituste ja teiste ürituste korraldamine;
2.1.9. regiooni kultuuripärandi tutvustamine, kogumine ja säilitamine;
2.1.10. piirkonna territooriumil elavate inimeste abistamine ja nende omaalgatuste toetamine;
2.1.11. kohalike toodete propageerimine;
2.1.12. loodus- ja ökoturismi propageerimine ja arendamine;
2.1.13. rahvusparki ja piirkonda kajastava informatsiooni koostamine ja levitamine;
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks MTÜ:
2.2.1. teeb koostööd omavalitsustega, keskkonnaorganisatsioonidega, koolide,
ülikoolide jt. institutsioonidega ning ettevõtjatega;
2.2.2. korraldab Tipu Looduskooli kompleksi loomist, arendust ja tegevust;
2.2.3. korraldab seminare, koolitusi, õppepäevi, loodusõhtuid, näitusi, ekskursioone, kampaaniaid, tulundus- jm üritusi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
2.2.4. levitab informatsiooni loodus- ja keskkonnahariduse ning säästva majandumise kohta;
2.2.5. jagab informatsiooni Soomaa rahvuspargi ja piirkonna kohta;
2.2.6. toetab oma toote kujundamist ja turustamist;
2.2.7. osaleb rahvusvahelises keskkonnaalases koostöös;
2.2.8. arendab säästvat majandustegevust, mis on suunatud eesmärkide täitmiseks;
2.2.9. algatab, viib läbi ja haldab keskkonnaalaseid projekte.
3. LIIKMELISUS
3.1. MTÜ asutajaliikmeteks on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja.
3.2. Lisaks asutajaliikmetele võib MTÜ liikmeteks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib osaleda MTÜ eesmärkidega kooskõlas olevates tegevustes ja esitab sellekohase kirjaliku avalduse MTÜ juhatusele.
3.3. Liikmeks vastuvõtmise otsustavad MTÜ juhatuse liikmed seaduse alusel. Juhatus on kohustatud avalduse läbivaatama ja otsuse langetama ühe (1) kuu jooksul arvates avalduse saamisest. Liikmete arvestust korraldab MTÜ juhatus.
3.4. Liikmel on õigus avalduse alusel MTÜ-st välja astuda.
3.5. Liige võib igal ajal vaba tahte alusel MTÜ-st välja astuda, selleks esitatakse kirjalik avaldus. Kui liikmel on varalisi kohustusi MTÜ ees, võib juhatus väljaarvamisotsusega viivitada kuni kohustused on likvideeritud.
3.6. Liikmelisust MTÜ-s ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma korral või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus MTÜ-s lõpeb.
3.7. MTÜ liikmelisus on seotud liikmemaksuga. Liikmemaksu suuruse määrab üldkoosolek.
3.8. MTÜ liige võidakse juhatuse otsusel MTÜ-st välja arvata, kui ta:
3.8.1. ei tasu majandusaasta lõpuks ettenähtud liikmemaksu;
3.8.2. ei osale aktiivselt MTÜ tegevuses;
3.8.3. rikub korduvalt MTÜ põhikirja või kahjustab MTÜ tegevust olulisel määral, mille otsustab MTÜ juhatus;
3.8.4. on esitanud MTÜsse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine MTÜ liikmeks ei olnud õiguspärane.
3.9. Otsuse liikme väljaarvamise ja talle tagasimaksmisele kuuluva liikmemaksu suuruse kohta teeb juhatus seaduses ettenähtud korras.
3.10. MTÜ juhatuse otsuse liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata MTÜ üldkoosolekule seaduses ettenähtud korras ja nõuda väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamist üldkoosoleku poolt.
3.11. Isikul, kelle liikmelisus MTÜ-s on lõppenud, ei ole õigust MTÜ varale.
4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. MTÜ liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduste ja käesoleva põhikirjaga.
4.2. MTÜ liikmel on õigus:
4.2.1. osa võtta üritustest;
4.2.2. valida ja olla valitud MTÜ juhtimis- ja kontrollorganitesse;
4.2.3. saada teavet MTÜ tegevuse kohta;
4.2.4. astuda MTÜ-st välja;
4.2.5. teha juhatusele ettepanekuid MTÜ tööks ja olla ürituste algatajateks, MTÜ poolt läbiviidavate projektide juhtideks, nende läbiviijateks.
4.2.6. kasutada MTÜ vara ja materiaalseid vahendeid juhatuse poolt määratud korras.
4.2.7. kasutada muid põhikirjas ettenähtud õigusi.
4.3. MTÜ liige on kohustatud:
4.3.1. täitma põhikirja nõudeid ja MTÜ juhatuse seaduspäraseid otsuseid;
4.3.2. osa võtma üldkoosolekust;
4.3.3. järgima eetika-, moraali- ja käitumisnorme suhetes teiste MTÜ liikmetega ning suhtlemisel väljaspool MTÜd;
4.3.4. kasutama heaperemehelikult ja säästvalt MTÜ vara;
4.3.5. õigeaegselt tasuma makseid MTÜ juhatuse poolt näidatud suuruses ja tähtajal;
5. JUHTIMINE
5.1. MTÜ kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik MTÜ liikmed.
5.2. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid MTÜ juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud juhatuse või MTÜ muu organi pädevusse.
5.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
5.4. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 MTÜ liikmetest.
5.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva sidevahendite (post, e-post) teel.
5.6. Üldkoosoleku protokolli saadab MTÜ juhatus hiljemalt 14 päeva jooksul üldkoosoleku toimumisest e-posti teel MTÜ liikmetele.
5.7. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.7.1. põhikirja muutmine;
5.7.2. eesmärgi muutmine;
5.7.3. juhatuse liikmete määramine;
5.7.4. MTÜ liikmemaksu suuruse määramine järgmiseks majandusaastaks;
5.7.5. majandusaasta aruande kinnitamine;
5.7.6. muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine;
5.7.7. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes MTÜ esindaja määramine;
5.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest.
5.9. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest.
5.10. MTÜ-l on juhatus, mis juhib ja esindab MTÜ-d igapäevases tegevuses. Juhatuse liikmete arv on üks (juhataja) kuni kolm isikut, kes määratakse asutamisel asutajaliikmete poolt ja edaspidi üldkoosoleku poolt tähtajaga kolm (3) aastat MTÜ liikmete hulgast ja kes peavad olema teovõimelised füüsilised isikud.
5.11. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada MTÜ-d kõikides õigustoimingutes, kui üldkoosoleku poolt vastuvõetud põhikirja muudatustes ei sätestata teisiti.
5.12. Juhatus korraldab MTÜ raamatupidamise vastavalt Raamatupidamisseadusele ja MTÜ raamatupidamise sise-eeskirjale ning on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees vastavalt seadusele.
6. MAJANDUSTEGEVUS
6.1. MTÜ kasutab oma tegevuskulude katteks järgmisi allikaid:
6.1.1. annetused ja sponsorlus;
6.1.2. riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabi;
6.1.3. sihtsuunitlusega eraldised;
6.1.4. MTÜ põhikirjajärgse tegevuse tulemusena tekkinud vahendid;
6.1.5. liikmemaksud;
6.1.6. muud allikad.
6.2. MTÜ kasutab oma finantsvahendeid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks:
6.2.1. finantseerib või toetab põhikirjalistele eesmärkidele vastavate programmide ja projektide realiseerimist;
6.2.2. finantseerib või toetab loodus- ja keskkonnakaitse ning säästva arengu propageerimist, loodushariduse, looduse ja selle kaitse alase koolitustöö ning loodushuviliste ning nende gruppide koolitust;
6.2.3. finantseerib või toetab loodussõbralikule turismile suunatud projektide elluviimist;
6.2.4. määrab muid loodus- keskkonnakaitselise tegevusega seotud toetusi, stipendiume ja preemiaid;
6.2.5. võtab ja annab laene vastavalt põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ja kehtivate õigusaktide alusel.
6.3. MTÜ võib omada pangaarveid, sealhulgas valuutaarveid ja arveid välispankades.
6.4. MTÜ ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhatuse liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele Tulumaksuseaduse mõistes.
7. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
7.1. MTÜ ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses ettenähtud korras.
7.2. Likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
7.3. Likvideerimisel allesjäänud vara antakse üle tulumaksusoodusega ühingute nimekirja kantud mittetulundusühendusele või sihtasutusele, avalik õiguslikule juriidilisele isikule või kohalikule omavalitsusele.
MTÜ põhikiri on vastu võetud asutajaliikmete koosolekul 19. juulil 2007. aastal ning kinnitatud asutamislepinguga ja muudetud 09. detsembril 2009. aastal üldkoosoleku otsusega.
Dagmar Hoder
|
<urn:uuid:1c839adc-776f-4ec3-a13e-a0b41da0287f>
|
CC-MAIN-2018-30
|
http://media.voog.com/0000/0041/9611/files/Tlk_arengustrateegia_2014_2020_2017.pdf
|
2018-07-22T09:05:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676593142.83/warc/CC-MAIN-20180722080925-20180722100925-00134.warc.gz
| 227,536,577
| 19,384
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999348
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
90,
325,
1551,
4153,
6323,
8877,
11032,
13157,
15099,
16860,
18336,
19760,
21534,
22586,
23754,
25724,
25975,
27133,
28249,
29356,
30446,
31082,
31948,
32715,
35229,
38196,
40878,
42374
] | 0
|
[
0.55385822057724,
0.3076973855495453,
0.08723454922437668,
0.04585118964314461,
0.004621095955371857,
0.0007375561981461942
] |
HIIU MAAVALITSUS
Emmaste Vallavolikogu [email protected]
Meie 07.01.2013 nr 12-2/2013/9-3
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Tuuleenergeetika"
Täname arvamuse eest Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Tuuleenergeetika".
Maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tuuleenergeetika" on ruumiline planeering, mille eesmärk on välistada Hiiumaal alad, kuhu elektrituulikuid rajada ei saa ja leida alad, kus see põhimõtteliselt oleks võimalik.
Tuulikuparkide rajamiseks sobivate alade leidmisel on arvestatud nii Hiiumaa omavalitsuste, erinevate ametkondade kui ka kodanike poolt esitatud seisukohtade, kriteeriumite ja ettepanekutega ning kõigi kehtivate seadusandlike aktidega.
Teemaplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiu Maavalitsus, planeeringu koostamine toimus erinevate huvigruppide (riigiasutused, kohalikud omavalitsused, era- ja kodanikeühenduste sektor) esindajate koostööna ning rahastati Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Planeeringu koostamsel puudus konkreetne äripartner ja toetus.
Hiiu Maavalitsusel on leping planeeringu koostamiseks Hendrikson&Ko'ga kuid ei Hiiu Maavalitsus ega Hendrikson&Ko ei ole kumbki arendajad. Hiiu Maavalitsusel ei ole põhjust kahelda üle 15 aasta Eestis planeeringute koostamise ja keskkonnakonsultatsioonidega tegelenud Hendrikso&Ko kallutatuses, riigihanke raames oleme kontrollinud kõiki vastavasisulistele nõuetele vastavust.
Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tuuleenergeetika" ei ole takistuseks Hiiumaa arengustrateegia koostamisele.
1.oktoobril 2012 kinnitas HOL „Hiiumaa 2020: taastuvenergia tegevuskava", mille eesmärkideks on energiaturvalisuse ja varustuskindluse suurendamine, sõltuvuse vähendamine välistest energiakandjatest, SKP energiamahukuse vähendamine, CO2 emissiooni vähendamine ning seda kasutades elektri ja soojusenergia tootmiseks biomassi ja tuuleenergiat, sealhulgas eksportides tuuleenergiast saadavat elektrienergiat ka väljapoole saart.
Kuna maakonnaplaneeringuga ei plaanita rajada hiigeltuuleparke Hiiumaale ja pärast planeeringu kehtestamist ei ole enam võimalik hiigeltuuleparke Hiiumaale rajada, siis oleme seisukohal, planeering ei ole vastuolus kogutud allkirjadega.
Teemaplaneeringu "Tuuleenergeetika" avalik arutelu toimub 21.jaanuaril 2013.a kell 16.00 Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse väikeses saalis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Rahuoja Maavanem
Urve Pill 4636042 [email protected]
2 (2)
|
<urn:uuid:26b7fc83-29b0-488f-9cde-52e00576660e>
|
CC-MAIN-2018-09
|
http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/upload/public/Emmaste%20Vallavolikogu.pdf
|
2018-02-20T21:29:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891813109.36/warc/CC-MAIN-20180220204917-20180220224917-00350.warc.gz
| 7,099,406
| 933
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999228
|
ekk_Latn
| 0.999963
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2236,
2495
] | 1
|
[
0.026327650994062424,
0.7589565515518188,
0.20944832265377045,
0.004837692249566317,
0.0003256493655499071,
0.00010415349242975935
] |
Tartu Ülikooli matemaatikaprofessorite 3*60!
Mati Abel, Mati Kilp ja Mati Tombak Tartu Ülikool
Eesti Matemaatika Seltsi aastaraamatu koostajatel on heameel pöörduda Tartu Ülikooli kolme matemaatikaprofessori poole küsimustega, mis selgitaksid noortele matemaatiku elukutse häid (või halbu) külgi. Küsimused kolmele Matile, liignimedega Abel, Kilp ja Tombak, on ajendatud asjaolust, et nad kõik on sündinud 1942. aastal – seega 60 aastat enne plaanisolevat aastaraamatut.
Küsimused:
1. Kuidas Teist sai matemaatik?
2. Kuidas hindate matemaatiku elukutset? Millised on selle meeldivad (ebameeldivad) küljed?
3. Millega tegelete praegu?
Vastab Mati Abel:
1. Oma kooliteed alustasin 1950. aastal Kohtla-Nõmme 7-klassises Koolis. Matemaatika tundus mulle lihtsa ja meeldiva õppeainena. Teises klassis lahendasime sõbraga jõuludeks kõik õpikus olevad matemaatikaülesanded. Karistuseks tuli meil õppeaasta lõpuni matemaatikatundides vaikselt istuda, et ei segaks teistel õpilastel ülesandeid lahendada.
Pärast kuuenda klassi lõpetamist kolis meie pere Jõhvi, kus jätkasin õpinguid Jõhvi I Keskkoolis. Ka seal tundus matemaatika mulle väga lihtne ja selge olevat. Jõhvis sai aga minu põhitegevuseks muusika. Et olin omal käe kodus akordionimängu õppinud 1 ,
1 Kohtla-Nõmmel, nii koolis kui ka kultuurimajas, puudusid võimalused muusikat õppida. Liiga väike koht. Ainus võimalus oleks olnud käia õhtuti pärast kooli bussiga Kohtla-Järvel.
võeti mind erandkorras veebruaris Jõhvi Lastemuusikakooli esimesse klas- si, mille kevadel edukalt lõpetasin. Kaheksandas klassis olles alustasin akordionimängu kooli orkestris. Kümnendas klassis moodustasime tantsuorkestri. Algas huvitav elu. Tundides, mis mulle igavad tundusid, kirjutasin sageli noote lauludest, mida olin raadiost kuulnud, või transleerisin noote erinevatele pillidele meie orkestris. Kõige rohkem tundsin puudust sellest, kuidas lugusid aranžeerida. Muusikakoolis õpetati küll akordide lahendusi, kuid mitte midagi harmooniast. Otsustasin, et pärast keskkooli lõpetamist lähen Tallinnasse muusikat õppima.
Lõpuklassis, 1961. aastal, ühel talvehommikul kutsuti osa meie klassi õpilastest tundidest ära ja kästi minna kooli saali. Seal teatati meile, et toimub matemaatikaolümpiaad. Meie lahendused (ma ei tea, kas kõik või osa) saadeti Tartusse. Minu üllatuseks sain peagi kutse võtta osa Täppisteaduste Olümpiaadist. Meie koolist oli taolise kutse aasta varem saanud Mati Kilp. Tema õppis nüüd juba matemaatikat Tartu Riiklikus Ülikoolis.
Keskkooli viimase klassi kolmanda veerandi lõpul suunati meie matemaa- tikaõpetaja Lembit Mölder Toila Kooli direktoriks ja meile hakkas matemaatikat õpetama Paul Võhma Kohtla-Järve I Keskkoolist. Päev enne Tartusse olümpiaadile sõitu andis ta mulle venekeelse ülesannetekogu, milles osa ülesandeid oli koos lahendustega. See üllatas mind. Ei olnud varem näinud (ei raamatukaupluses ega ka kooli raamatukogus) ühtki raamatut peale kooliõpikute, kust oleks saanud midagi matemaatikast lugeda. Vist oli Jõhvi liiga väike koht. Õpetaja Võhma rääkis mulle, et paljudes koolides töötavat ringid, kus lahendatakse mitmesuguseid ülesandeid ning valmistatakse õpilasi ette olümpiaadiks ja muudeks võistlusteks matemaatikas. Meil selliseid võimalusi ei olnud.
Tartus tutvustati olümpiaadist osavõtjatele matemaatika õppimise võimalusi. Seal kohtasin ka Mati Kilpi. Ta rääkis mulle tudengielust Tartus ja näitas õpikuid, mida nad kasutavad. Need tundusid olevat üsna huvitavad. Sain teada, milline on summamärk ja milline integraaalimärk (teadmata, mida need tähendavad).
1961. aastal lõpetasin kaks kooli korraga: keskkooli ja lastemuusikakooli. Sain aru, et minust interpreeti ei saa. Liiga vanalt olin hakkanud pillimängu õppima. Mind huvitas nüüd rohkem helilooming. Olin kirjutanud mitmeidki laule, mida koolis ette kanti. Et lastemuusikakoolis ei õpetatud ei harmooniat ega ka kompositsiooni, kavatsesin kindlasti minna muusikat õppima kas Tartusse või Tallinnasse.
Pärast Tartus olümpiaadil käiku kuulsin raadiost, et harmoonia tuginevat matemaatikale, alludes kindlatele reeglitele ja arvutite abil on võimalik muusikat kirjutada. See muutis minu varasemaid plaane ning andis mulle tõuke astuda Tartu Riiklikusse Ülikooli matemaatikat õppima.
Jõudes Tartusse, selgus, et ükski matemaatikaõppejõududest ei oska õpetada komponeerimist arvuti abil. Soovitati algul matemaatikat õppida ning seejärel komponeerimist kusagil mujal. Saades teada, et ülikoolis saab lisaks erialale ka muusikat õppida, lootsin seal täiendada oma teadmisi nii harmoonia kui ka kompositsiooni alal. Selgus aga, et seal saab õppida ainult klaverit, viiulit ja mõnd teist pilli. Jäi järgi ainult matemaatika.
Teise kursuse sügisel kutsus dots. Simson Baron, kes matemaatilise analüüsi praktikume juhendas, mind tegelema ridade teooriaga. Tundus üsna huvitav. Viienda kursuse sügisel ilmus mul esimene artikkel summeeruvusteguritest.
Alates neljandast kursusest õppisin eriprogrammi alusel. Seepärast võisin sooritada eksameid aastaringselt. Tollal oli matemaatikute õppeaeg viis ja pool aastat. Et viienda aasta lõpuks olid kõik eksamid sooritatud, lubati mul ülikool lõpetada ennetähtaegselt.
Vahetult enne minu ülikooli lõpetamist kaitses Tartus oma kandidaadikraadi üks õppejõud Uurali Riiklikust Ülikoolist. Oma väitekirjas andis ta kõigi maksimaalsete ideaalide kirjelduse koonduvust säilitavate maatriksteisenduste algebras. Prof. Kangro kahtles selle tulemuse korrektsuses ning soovitas mul uurida tema väitekirja. Peagi õnnestus näidata, et väitekirjas on viga, kuid probleemi lahendada mul ei õnnestunud. Kaks aastat hiljem astusin aspirantuuri. Mul soovitati tegelda edasi mainitud probleemiga. Pärast aastast tööd sain aru, miks ei ole võimalik antud algebra kõiki maksimaalseid ideaale kirjeldada. Seepärast hakkasin otsima uusi probleeme, mis oleksid mingil määral eelmisega seotud. Nii jõudsingi topoloogiasse ja aastaid hiljem topoloogiliste algebrate valdkonda.
2. Matemaatika on teadusvaldkond, mis ei sõltu välismõjutustest (poliitikast, ühiskondlikust korrast, asukohast, majandusest, keelest jne). Seepärast on matemaatikaga tegelda igati meeldiv. Eriti huvitav on iga probleemi korral välja selgitada need kitsendused, ilma milleta ei saa seda vaadelda või lahendada. Näiteks, sageli vaadeldakse vaid normeeritud või kommutatiivset juhtu, jättes selgitamata, kas need kitsendused on antud probleemi jaoks üldsegi vajalikud.
Selge, et matemaatikaprobleemid ei paku huvi paljudele, kuna enamikul juhtudel ei ole need vahetult seotud igapäevase eluga. Seepärast kirjutada huvitavalt midagi matemaatikast ei ole sugugi lihtne.
3. Lisaks õppetööle Tartu Ülikoolis olen viimastel aastatel püüdnud luua üldist topoloogiliste algebrate teooriat. Olen võtnud kasutusele mitmeid uusi topoloogiliste algebrate liike (nagu GelfandMazuri algebrad, gälbalgebrad jt) ning püüdnud välja selgitada selliste topoloogiliste algebrate ehitust.
Vastab Mati Kilp :
1. Kuigi päris noorena olid minu tulevikumõtted seotud humanitaariaga, olin ma umbes seitsmendast klassist alates kindel, et minust saab matemaatikaõpetaja. Miks, seda ma täpselt ei teagi. Üks põhjus oli vast see, et tehnikahuviline ma kindlasti polnud. Jõhvi kool, kus ma õppisin, oli igati tavaline kool. Aga nagu ma tagasivaatavalt aru olen saanud, igati hea kool paljude väga tublide õpetajatega. Siiski oli mul teatud hirm hakkamasaamise suhtes, kui ma 1960. aastal Tartu Ülikoolis matemaatikaõpinguid alustasin. Üsna samasugune hirmutunne tabas mind uuesti siis, kui ma kolm aastat hiljem Tartust Moskva Riiklikku Ülikooli üle läksin. Ning jällegi oli mul võimalus aru saada (nagu varem oma kodukooli kohta!), et ma olin need kolm eelnevat aastat õppinud heas ülikoolis. Selles, et ma algebra juurde sattusin ja ilmselt ka selles, et ma Moskvasse edasi õppima läksin, olid kahtlemata kõige suuremad teened dotsent Jaak Hionil, kes oli ise enne Moskvas õppinud ning kes tegi oma algebraseminaris väga tõsist tööd ka nooremate kursuste üliõpilastega. Moskvas võttis sealse kõrgema algebra kateedri õppurite seltskond (minust vanemad aspirandid kaasa arvatud) mind kiiresti omaks. Tagantjärgi võib öelda, et kuus aastat Moskvas vormisid minust selle matemaatiku, kes ma olen. Olen hiljem üsna mitmete ülikoolide elu ligemalt näinud, aga nii innustunud teadusetegemist (milles peaaegu kõik üliõpilased püüdsid osaleda), nagu seda võis näha Moskva ülikooli mehaanika-matemaatikateaduskonna seinte vahel, ei ole ma mujal näinud. Kahtlemata oli seal üks kahest endise Nõukogude Liidu olulisest algebrakeskusest. Sealsel igaesmaspäevasel algebraseminaril esinemine oli auasjaks kõikidele algebraistidele – ka välismaistele. Silmaringi aitasid tugevasti laiendada igateisipäevased Moskva Matemaatika Ühingu ettekandekoosolekud, kus toimusid kõige erinevamatele matemaatikaküsimustele pühendatud ettekanded ja esinejateks olid kõige kõrgema klassi matemaatikud. Teatud täiendava lihvi andsid kindlasti ka aasta Kalifornia Ülikoolis Berkeleys ja mitmed üsna pikad tööperioodid Saksamaal. Ja – mulle tundub – teatud õppimisvõime on mul säilinud siiani.
2. Kõige kõrgemalt. Mulle on see pakkunud mitmeid ilusaid momente – kui midagi uut on kas õnnestunud tõestada või kirja panna. Palju kenasid momente on seotud ka õpetamisega – kui selle vastu, mida ma pakkunud olen, tundus ka kuulajates tõsine huvi olevat, või kui mõni õpilastest midagi ilusat on teinud. On aga olnud ka piinavaid perioode, kus asjad kas üldse ei edenenud või oli liiga suur tükk ette võetud.
3. Dekaanitöö ja õpetamise kõrval ei ole ma algebraprobleemidele mõtlemisest loobunud. Ja siiani on vahetevahel õnneks mõni hea mõte ka minu vana pead külastanud, nii et tuleb ette perioode, kus ma kipun muu maailma suhtes kurdiks jääma ja püüan (nagu me ikka ütleme) matemaatikat teha.
Vastab Mati Tombak :
1. Olin koolis keskpärane õpilane, aga matemaatika meeldis tänu headele õpetajatele: Helgi Ordlik – 8.–9. klass, Kalju Kallaste – 10.–11. klass. Lõpetasin Tallinna 2. Keskkooli (Reaalkool) 1960. aastal ja tegin sisseastumiseksamid vabariiklikule kohale Leningradi Bontsh-Brujevitshi nim. raadiotehnika instituuti, aga ei saanud sisse. 1961. aastal katsetasin Tartu Ülikooli matemaatikasse ja õnnestunult. Pärast nelja esimest matemaatilise analüüsi loengut (prof. Gunnar Kangro) avastasin, et ma ei saa mitte midagi aru. Kuna kartsin ülikoolist välja langeda, võtsin appi kaheköitelise ja kolmeköitelise Fihtengoltsi õpiku ja kirjutasin oma loengukonspekti ümber, kasutades neid õpikuid asjast arusaamiseks. Endalegi üllatuseks sain esimesel sessil kõik eksamid viied. Sellega kadus ka esialgne paanika, aga edevus sundis ikka semestri kestel õppima. Teisel kursusel osalesin Jevgeni Gabovitshi juhendataval rühmateooria seminaril ja kuulasin Ivar Kulli populaarteaduslikku ettekannet Gödeli teoreemidest. Need tekitasid uudishimu gnoseoloogiliste probleemide vastu. Gödeli teoreemide tunnetamiseks õppisin selgeks esimesed 200 lehekülge S. C. Kleene'i monograafiast "Sissejuhatus metamatemaatikasse" ja spetsialiseerusin matemaatilisele loogikale Ivar Kulli juhendamisel. Seega olid põhilised stiimulid edevus ja uudishimu.
2. Alates teatavast treenituse tasemest, kus uute teoreemide formuleerimine ja tõestamine on loomulik tegevus, on matemaatiku amet väga meeldiv.
3. Üldiselt valmistun pensionile minema. Normaalsete ealiste iseärasuste tõttu on edevus minu stiimulite hulgast taandumas, aga uudishimu on veel säilinud. Tegelen Boole'i funktsioonide ja keerukusteooriaga, konkreetsemalt struktuurselt sünteesitud binaarsete otsustusdiagrammide matemaatilise teooriaga. Nimetatud diagrammid mõeldi välja 1974. aastal Raimund Ubari ja Mati Räbovõitra poolt teineteisest sõltumatult. Huvitav on märkida, et mõlemad töötasid TPI Mustamäe maja II korpuse teisel korrusel ja ei olnud omavahel tuttavad. Mina tundsin mõlemat väga hästi, aga avastasin alles 25 aastat hiljem, et tegemist on ühe ja sama struktuuriga.
|
<urn:uuid:2bec3232-ef97-4aeb-a22e-08a7c26402f3>
|
CC-MAIN-2018-09
|
https://matemaatika.eu/emsar/ar2002/ems0203_osa17.pdf
|
2018-02-20T21:00:01Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891813109.36/warc/CC-MAIN-20180220204917-20180220224917-00353.warc.gz
| 738,283,529
| 4,661
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999891
|
ekk_Latn
| 0.999914
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1437,
3564,
5955,
9093,
9792,
11930
] | 1
|
[
0.07645772397518158,
0.5460813045501709,
0.3167632520198822,
0.053974613547325134,
0.005509064067155123,
0.0012140399776399136
] |
Hambaravi eriala arengukava aastani 2020
2012
Arengukava koostajad:
Dr. Mare Saag
Dr. Ene-Renate Pähkla
Dr. Marek Vink
Dr. Veiko Vengerfeldt
Dr. Piret Väli
Dr. Taavo Seedre
Sisukord
1. Eriala kirjeldus
1.1. Erialast tervishoiuteenust vajava sihtgrupi kirjeldus põhidiagnoosi, vanuselise ja soolise struktuuri alusel
Pikad ooteajad, killustunud ressursid ja suurenev omaosalus tõid kaasa hambaraviteenuste väiksema kasutamise. 1999. aastal oli hambaarsti külastanud 52% Eesti elanikest; 2001. aastal langes see näitaja 42%ni (EMOR 2001). Selle tulemusena oli 2002. aastal uue ravikindlustuse seaduse elluviimisel Eesti ühiskond sunnitud aktsepteerima täiskasvanute hambaravi väljajätmist teenustepaketist, et kindlustada laste hambaravi rahastamine. Uus hüvitamise süsteem tagab alla 19-aastaste isikute tasuta hambaravi (sealhulgas ortodontia teatavate diagnooside korral) vastavalt tervishoiuteenuste loetelule. Haigekassa katab täiskasvanute vältimatu hambaravi, kui hambaravi teenust osutavad Haigekassa lepingupartnerid. Vältimatu ravi hulka kuulub vaid abstsessi avamine ja hamba ekstraktsioon eluohtliku olukorra tekkimisel.
Kui täiskasvanute hambaravi hüvitatavate teenuste loetelust 2003. aastal välja arvati, asendati see kindlaksmääratud ülempiiriga rahalise hüvitisega, et hüvitada kaudselt iga-aastase ennetava kontrolli kulud. Patsient maksab teenuseosutajale teenuse eest otse ning saab hüvitise (19,18 eurot) hiljem, pärast avalduse esitamist Haigekassale. Kõrgemad hüvitismäärad on kehtestatud rasedatele (28,77 eurot), alla üheaastaste laste emadele (28,77 eurot) ning isikutele, kellel on teatud tervislikust seisundist tulenev kõrgendatud vajadus hambaravi järele. Hambaproteeside puhul hüvitab Haigekassa üks kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest (255,65 eurot) vähemalt 63 aasta vanustele kindlustatud isikutele või isikutele, kes saavad töövõimetuspensioni. Hüvitamisele kuuluv summa, tingimused ja protseduur on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Alates uue hüvitamise süsteemi kasutuselevõtmisest 2003. aastal on hambaravi ja hambaproteeside hüvitamist taotlenud isikute osatähtsus olnud suhteliselt madal. Aastate jooksul on inimeste teadlikkus oma õigustest hüvitiste saamiseks paranenud ning hüvitiste kasutamine on veidi tõusnud (vaata tabel 1). Hüvitiste kasutamine on siiski suhteliselt madal ning selle madala määra põhjuste väljaselgitamine seisab veel ees.
Tabel 1. Hambaravi ja hambaproteeside hüvitamise taotlejad osatähtsusena (%) kõigist selleks õigust omavatest isikutest 2003–2006
| Hüvitised | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 |
|---|---|---|---|---|
| Hambaravi hüvitised | 17% | 18% | 24% | 21% |
Allikad: Eesti Haigekassa 2006, Eesti Haigekassa 2007
Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba. Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele. Mõnes piirkonnas on muutunud järjest raskemaks hambaraviteenuse tagamine elanikkonnale seoses inimeste madala ostujõuga ja mitte kulupõhiste Haigekassa hindadega laste hambaravis. Selle peamiste põhjuste hulka kuulub täiendav bürokraatia ja hinnakirja mittevastavus tegelikule raviteenuse maksumusele. Hambaraviteenuste kvaliteedi ja teenuseosutajate järelevalve on jäetud peamiselt Terviseameti ja erialaühenduse ülesandeks. 2003. ja 2004. aastal algatas ja rahastas Haigekassa hambaravi meditsiinilist auditit ning võrdles laste ja täiskasvanute hambaravi hindu tervisekaartide põhjal. Auditi tulemuste põhjal võis järeldada, et laste hambaravi kvaliteet oli üldiselt rahuldav.
Perioodil 1995-2005 rahastas Haigekassa lastele suunatud hambatervisealaseid ennetusprogramme, esmalt koostöös vabatahtlike teenuseosutajatega (Eesti Stromatoloogia Selts ja üksikud hambaarstid erinevates regioonides) ning hiljem Haigekassa poolt täies mahus rahastatud riikliku programmi kaudu. See programm hõlmas suuhügieenialast koolitust koolis, individuaalseid hambaravikonsultatsioone, fluoroteraapiat ning vajadusel silandi kasutamist. Käesoleva ülevaate koostamise ajal oli nende programmide sihtrühm lapsed vanuses 6–12 aastat ja 2005. aastal oli kõnealuste ennetusprogrammidega kaetus ligikaudu 50% (Eesti Haigekassa 2006).
Haigekassa poolt rahastatavate hambaraviteenuste hinnad kehtestatakse samasuguse protseduuri alusel nagu kõikide teiste tervishoiuteenuste puhul. Hambaraviteenuste hinnad on kõikidele Haigekassa lepingupartneritele ühesugused. Vastavalt Haigekassa tellimusele töötas Eesti Stomatoloogia Selts 1998. ja 2004. aastal välja kulupõhise hambaraviteenuste hinnakirja, millele tuginedes reguleeriti hambaravi teenuste hindu, kuid patsientide omaosalust mitte, nii maksid patsiendid umbes poole hambaravi maksumusest.
Käesoleva ülevaate koostamise ajal reguleerib Haigekassa laste hambaraviteenuste hindade kujundamist. Täiskasvanute hambaravi hinnad ei ole reguleeritud, puudub pädev asutus, kes vastutaks hindade jälgimise eest. Edasiste arengute osas on laste hambaravi kättesaadavuse tagamine jätkuv lahendamist vajav probleem. Elanikkonna suurenev võimalus hambaraviteenuste kasutamiseks ja ka järjest suurenev välisriikide kodanike arv, kes Eestis hambaraviteenuseid kasutada soovivad (Jesse ja Kruuda, 2006), suurendab nõudlust hambaraviteenuste järele ja võib seega mõjutada negatiivselt hambaraviteenuste osutajate huvi Haigekassaga laste hambaravi lepinguid sõlmida.
1.2. Eriala arengu prioriteedid
* Elanikkonna kindlustamine kvaliteetse hambraviga
* Süsteemse riikliku suuhaiguste ennetustegevuse rakendamine
* Hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamine
* Riikliku osaluse suurendamine hambaraviteenuse eest tasumisel
* Raviteenuste kvaliteedi parandamine
* Tänapäevaste ravi- ja diagnostiliste meetodite rakendamine
1.3. Eriala arengu ja prioriteetide võrdlus Euroopa Liidu maades
Eesti hambaravikliinikute varustatus aparatuuri ja instrumentaariumi osas on valdavas enamikus kliinikutes kaasaaegne ja võrreldav teiste Euroopa riikidega.
Täpne statistika selle kohta, kui palju on hetkeseisuga täisajaga töötavaid hambaarste, puudub. Samuti puudub ülevaade välismaal töötavatest hambaarstidest. Erinevates andmebaasides varieerub hambaarstide arv suurtes piirides.
Tabel 2. Praktiseerivate hambaarstide arv 2000-2012
1 Terviseameti registri põhjal, mis ei kajasta (täisajaga) praktiseerivate hambaarstide arvu
2. Erialaste tervishoiuteenuste planeerimine
Hambaarstide arv Eestis 1000 elaniku kohta on suurem kui Euroopas keskmiselt (vt tabel 3). 2008. aasta seisuga on Eestis praktiseerivate hambaarstide arv võrreldes 2000. aastaga (0,76) suurenenud rohkem kui 12% võrra. Eestis on vastav arv 0,87 (1 hambaarst 1149 elaniku kohta) võrreldes Euroopa keskmise 0,59ga (1/1695). Eesti hambaarstide suhe on pea sama kui Põhjamaades. Kreekas on see Euroopa kõrgeim 1,21 (1/826) ja Bosnia-Hertsegoviinas madalaim 0,17 (1/5882).
Tabel 3. Hambaarstide arv 1000 elaniku kohta
| Kreeka | 1,21 | Leedu |
|---|---|---|
| Ühendkuningriik | 1,01 | Prantsusmaa |
| Island | 0,95 | Euroopa keskmine |
| Norra | 0,88 | Portugal |
| Eesti | 0,87 | Iirimaa |
| Soome | 0,85 | Austria |
| Taani | 0,84 | Šveits |
| Rootsi | 0,81 | Holland |
| Saksamaa | 0,80 | Ukraina |
| Läti | 0,68 | Venemaa |
Hambaraviasutuste arv on kasvanud 2000. aasta 364lt 457ni aastaks 2008 ja tegemist on eraõiguslike ettevõtetega. Domineerivad 1-5 arstiga väikesed kliinikud, mis on kontsentreerunud linnadesse.
Järgnevatel aastatel võiks hambaarstide suhe kogu elanikkonda väheneda, sest praktikas ülikooli lõpetanud hambaarstidel kliinilist tööd napib, millest on mõneti tingitud nende lahkumine välismaale. Oluline ka kordades suurem töötasu, kui see Eestis on võimalik. Hambaarstide "töö puudust" põhjustab põhiliselt rahva väike ostujõud ja/ehk 100% omaosalus hambaraviteenuste eest tasumisel. Seda seisukohta toetab asjaolu, et riikides, kus hambaarstide suhe elanikkonda on sarnane, on pigem hambaarste juurde vaja (Soome, Rootsi, Norra).
Täiskasvanute seas on hambakaariesesse ja selle tüsistustesse haigestumine praktiliselt 100%. Kõige levinumaks diagnoosiks on dentiinikaaries (K02.1) ja selle komplikatsioonid (K04.0-KO4.7). Täiskasvanud populatsiooni hulgas leidub hulgaliselt hammaste eemaldamise tagajärjel tekkinud osalist või täielikku hambutust. Puuduvate hammaste asendamiseks valmistatavate proteeside arv on palju väiksem, kui tegelik vajadus.
2008. aastal käis hambaarsti juures 49% täiskasvanud elanikest. Pärast täiskasvanute hambaravi tasuliseks muutumist 2001. aastal hakkas hambaravikülastuste arv kahanema, kuni jõudis miinimumi 2003. aastal. Koos sellega vähenes aastatel 2001-2003 ka hambaravi kasutanute osakaal täiskasvanud rahvastikus 42%lt 32%ni. Järgnenud aastate majandustõusu tingimustes olid inimestel paremad võimalused hoolitseda oma hammaste tervise eest. Tõus hambaraviteenuste kasutamises peatus 2008. aastal.
Tabel 4. Hambaravi teenuste osutamine 2003-2010
| HAMBARAVI | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kõik vastuvõtud kokku | 1 993 686 | 2 012 372 | 2 010 657 | 2 057 339 | 1 998 905 | 1 978 797 | 1 824 804 |
| Arsti vastuvõtud | 1 631 262 | 1 657 980 | 1 634 286 | 1 678 563 | 1 620 422 | 1 610 415 | 1 479 567 |
| sh esmakordsed antud aastal | 550 864 | 575 332 | 571 006 | 595 009 | 597 898 | 615 759 | 567 441 |
| Saneerituid | 280 955 | 277 323 | 281 945 | 296 094 | 299 779 | 303 276 | 281 134 |
| Sihilised profülaktilised külastused | 151 945 | 148 308 | 115 296 | 116 759 | 115 016 | 113 796 | |
| sh sanatsiooni vajas | 85 738 | 78 937 | 62 276 | 65 455 | 67 479 | 68 641 | |
| saneerituid | 48 044 | 47 889 | 38 670 | 43 597 | 42 431 | 46 025 | |
| Ravitud hammaste arv | 1 134 773 | 1 185 668 | 1 192 374 | 1 260 167 | 1 224 128 | 1 211 826 | |
| Hamba ekstraktsioonid | 229 310 | 232 519 | 237 544 | 235 231 | 238 364 | 231 837 | 213 009 |
Tabel 5. Hambaravi teenuste osutamine täiskasvanutele 2003-2010
| 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 211 622 | 1 236 614 | 1 233 956 | 1 278 866 | 1 216 222 | 1 207 082 | 1 094 578 |
| 371 546 | 390 933 | 401 450 | 419 828 | 421 331 | 424 286 | 382 372 |
| 185 854 | 185 285 | 190 886 | 198 659 | 203 245 | 199 481 | 184 128 |
Tabel 6. Hambaravi teenuste osutamine lastele 2003-2010
| LASTE HAMBARAVI | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Arsti vastuvõtud | 419 640 | 421 366 | 400 330 | 399 697 | 404 200 | 403 333 | 384 989 |
| sh esmakordsed antud aastal | 179 318 | 184 399 | 169 556 | 175 177 | 176 567 | 191 473 | 185 069 |
| Saneerituid | 95 101 | 92 038 | 91 059 | 97 435 | 96 534 | 103 795 | 97 006 |
Tabel 7. Ortodontia teenuste osutamine 2003-2010
| ORTODONTIA | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Arsti vastuvõtud | 125 708 | 118 080 | 134 943 | 125 114 | 117 070 | 105 224 | 101 466 |
| sh esmakordsed antud aastal | 16 338 | 15 561 | 16 818 | 19 152 | 16 342 | 17 933 | |
| Täiskasvanud | 21 054 | 24 918 | 37 617 | 39 774 | 39 953 | 35 966 | 39 631 |
| Laste | 104 654 | 93 162 | 97 326 | 85 340 | 77 117 | 69 258 | 61 835 |
| Valmistatud aparaate | 13 627 | 12 974 | 11 159 | 14 301 | 13 554 | 14 097 | |
| suust eemaldatavad | 9 788 | 8 414 | 7 109 | 8 431 | 8 026 | 7 815 | |
| mitteeemaldatavad | 3 772 | 3 823 | 3 976 | 5 821 | 5 373 | 6 097 | |
| Breketeid saanud | 4 118 | 4 639 | 5 096 | 7 922 | 7 997 | 10 561 | |
| Röntgenuuringud | 206 441 | 222 843 | 241 259 | 237 366 | 243 141 | 253 223 | 236 206 |
| üksikhammaste | 161 590 | 166 075 | 171 956 | 168 578 | 164 846 | 177 697 | |
| panoraam | 44 851 | 56 768 | 69 303 | 68 788 | 78 295 | 75 526 | |
Hambaraviteenuse osutajatega olid 2008. aastal väga rahul 51%, üldiselt rahul 43% ja üldiselt või üldse ei jäänud rahule 5% vastanutest. Allpool on tsiteeritud elanike hinnangud tervisele ja arstiabile Saar Poll 2011. aasta uuringu põhjal.
Hambaarsti juures on küsitlusele eelnenud aastal käinud 40% vastajaist. Aasta jooksul hambaarsti külastanutest (N=604) 37% on seda teinud ühel korral, 27% kahel korral ning 35% sagedamini. Ülejäänud inimestest, st neist, kes pole viimase 12 kuu jooksul hambaarsti juures käinud, 48% käis seal viimati 2 aasta jooksul, 15% 3 aastat tagasi ja sama paljud 4 või enam aastat tagasi. Vastanuist 23% ei mäleta, millal nad viimati hambaarsti külastasid.
Lisaks viimase aasta kogemustele on kõigil vastajail palutud juba mitmeid aastaid hinnata, kui tihti nad tavaliselt hambaarsti juures käivad. Soovitusliku sagedusega ehk vähemalt korra aastas käib hambaarsti juures 40% elanikest (kahe eelneva uuringu põhjal 36-37%). Vähemalt kord aastas hambaarsti külastavate inimeste osakaal on keskmisest suurem alla 40-aastaste (vanusegrupist 15-19 koguni 56%), kõrgharidusega (49%) ja naissoost (47%) vastajate seas.
Kui vaadelda aga väga harva hambaarsti juurde sattuvaid inimesi, kes külastavad tavaliselt hambaarsti harvemini kui kord kolme aasta jooksul (elanikest 18%), siis neid on enim kehtiva ravikindlustuseta (39%), pensionil olevate (28%), Kirde-Eestis elavate (28%), põhiharidusega (26%), meessoost (24%), madala sissetulekuga (ühe liikme kohta kuni 200 eurot – 23%) ja muust rahvusest (23%) vastajate hulgas. Inimesed (N=773) põhjendavad seda, miks nad ei käi vastavalt soovitusele vähemalt kord aastas hambaarsti juures, valdavalt kaebuste puudumise (mainib 46% vastanuist) või majanduslike põhjustega (39%). Võrreldes varasemaga on viimasel kahel aastal siinkohal ilmnenud suur muudatus – vähenenud on nende osakaal, kes ei käi hambaarsti juures vajaduse puudumise tõttu (2009. aastaga võrreldes 13-14% vähem), ning ligikaudu samavõrra suurenenud majanduslikel põhjustel minemata jätnute osakaal (2009. aastaga võrreldes 2011. aastal 10% ja 2010. aastal 15% rohkem). Majanduslikel põhjustel hambaarsti juurde minemata jätmist esineb keskmisest märksa madalama sissetulekuga, keskealistel (vanuses 40-59) ja Kirde-Eestis elavail muust rahvusest vastajail.
Proteetiline ravi
Proteetilist ravi saavate inimeste arv on aastatega suurenenud. Kui 1995. aastal oli neid 55 630 ja 2001. aastal 62 978, siis 2007. aastal juba 74 691. Ka proteetilist ravi aastatel 2003-2008 saanute arvus peegeldub majanduslik tõus (tabel 8).
Tabel 8. Hammaste proteesimine 2003-2008
| PROTEESIMINE | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 |
|---|---|---|---|---|---|
| Arsti vastuvõtud | 236 716 | 236 312 | 241 428 | 253 662 | 261 413 |
| Proteese saanud inimesed | 56 718 | 58 077 | 61 300 | 71 913 | 74 691 |
| sh tasuta | 16 507 | 15 179 | 10 962 | 10 859 | 15 441 |
| Proteesid | | | | | |
| … kroonid | 21 686 | 32 456 | 24 970 | 28 900 | 29 579 |
| … sillad | 10 008 | 10 091 | 11 302 | 12 936 | 13 488 |
| … täisprotees | 12 166 | 11 981 | 11 846 | 13 605 | 16 711 |
| … osaline | 20 307 | 21 579 | 19 421 | 19 768 | 22 183 |
| … büügel | 5 033 | 5 482 | 6 085 | 6 253 | 6 669 |
| … muud | 4 990 | 5 992 | 9 788 | 10 862 | 10 963 |
Eesti kohta andmeid ravivajaduse kohta erinevates vanusrühmades ei ole. Küll on analüüsitud 2003. aastal proteesi eriliikide valmistamist aastas O. Salumi, A. Korrovitsi ja S. Russaku poolt (Eesti Arst 2003, november).
Osalise ja täieliku hambutusega patsientide arv kasvab vastavalt keskmise vanuse kasvule, st vananevate inimeste hulga kasvades kasvab aasta-aastalt ka proteese vajavate patsientide arv. Järjest enam leidub eakatel inimestel suus ka oma hambaid, mistõttu kasvab ka restauratiivse hambaravi vajadus.
Tabel 9. Eakate inimeste (65+) arvu muutus aastatel 2000-2009
| Vanuserühm | 2000 | 2004 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 65+ | 205 189 | 218 658 | 225 066 | 229 158 | 230 469 | 229 437 |
Samas suhtelise vaesuse määr 65-aastaste ja vanemate vanuserühmas kasvas vaadeldud perioodil 2,44 korda ning 2007. aastal kuulus vähemalt iga kolmas eakas sissetulekute järgi suhteliselt vaeste hulka (st eakate suhtelise vaesuse määr oli 39,0%). Seega on igati põhjendatud proteesihüvitise maksmine. Samas tuleb luua võimalus neile eakatele, kes proteetilist ravi ei vaja, kulutada proteesihüvitiseks ettenähtud summa oma hammaste ravile.
3. Tervishoiuteenuste kirjeldus
3.1. Kaariese ravi
12-aastaste laste DMF indeksi (s.o karioossete, plombeeritud ja eemaldatud hammaste summa) väärtus kõigub oluliselt Eesti erinevates piirkondades: 1,6-4,8. Kõige kõrgem karioossus on Lõuna-Eestis ja Kagu-Eestis, kus joogivees on fluoriiidi vähe. Vähem on kaariesest kahjustatud hambad Lääne-Eesti piirkondades, kus joogivee fluoriiditase on kohati liigkõrge. Samal põhjusel esineb seal aga rohkem fluoroosi. Võime täheldada vähenemistendentsi kaariese juurdekasvus. Nii oli 12-aastastel lastel keskmiselt DMFT 2001. aastal 2,12 võrreldes 3,32 1972. aastal. 15 aastastel vastavalt 3,29 ja 5,14 (ETF grant nr 4427).
Piimahammaskonnas on 3-aastastel lastel kaariesest kahjustatud hammaste arv/dmft indeks 1,66 (J. Olak, M. Saag, ETF grant 5293) ja 6-7 aastastel lastel isegi 7,7 (M. Saag). Viimastel aastatel on suurenenud fluorootiliste kahjustuste esinemissagedus jäävhammaskonnas, ulatudes kohati 35-60%-ni.
3.2. Suutervise edendus
Tervist edendavad projektid esitatakse avaliku konkursi korras, nende hulgast valis rahastamisele kuuluvad projektid välja alguses Tervisekaitselise Sihtkapitali Nõukogu, mis 1996. aasta septembris nimetati Rahvatervise Arendusnõukoguks. Haigekassa seaduse jõustumisega 2001. aastast reorganiseeriti tervist edendavate projektide administreerimine
Sotsiaalministeeriumist Haigekassasse, kus tervist edendavate projektide valikuks ning tervise edendamise tulemuste hindamiseks moodustati tervise edendamise komisjon.
Tabel 10. Hambahaiguste ennetamise rahastamine aastatel 1995-2002 (milj. kr) on olnud hektiline
| 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 0 | 0,5 | 1,36 | 0,76 | 0,17 | 0,17 | 0,05 | 0,1 |
Allikas veeb.haigekassa.ee; http://veeb.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_tervisedendus_projekt/ 1995-2002.pdf
Laste hambahaiguste ennetamise kulu 2001. aastal oli ca 7,64 miljonit krooni, mida teostati 87 565 lapsele ning hammaste läbivaatust 1271 lapsele. (http://veeb.haigekassa.ee/files/est_ raviasutusele_tervisedendus_ennetus/2001kok.pdf)
Haigekassa tervise edendamise tegevuskava aastaks 2012 ütleb - tõhustame laste hambahaiguste ennetamist sünnist kuni 19 eluaastani, kirjeldades koostöös partneritega laste hambahaiguste ennetuse ühtsed põhimõtted 2013. aastaks, ning rakendame laste hambahaiguste ennetamise tulemuslikkuse hindamise. (http://www.haigekassa.ee/uploads/ userfiles/tervise_edendamise_tegevuskava_2012.pdf)
3.3. Laste hammaste tervise projekt
Projekti eesmärgiks on 0-6-aastaste laste suuhügieeni kujundamine kaariese ennetamiseks ja leviku vähendamiseks ning lapsevanemate teadlikkuse tõus kaariese esmasest ennetamisest sidusrühmade pädevuse tõusu kaudu.
Strateegilised tegevussuunad on kooskõlas sotsiaalministri 6. jaanuari 2010. aasta määrusega nr 2 „Perearsti ja temaga koos töötavate töötajate tööjuhend" 4,5 kuu, 3- ja 6-aastaste laste hammaste hoolitsemise praktilise õppe läbiviimine ning lapsevanemate informeerimine hammaste korrashoiu vajalikkusest ja võimalustest. Projekti käigus on loodud meeskond, kelle pädevuses on igas maakonnas korraldada hammaste ennetusega seotud tegevusi ühtse metoodika alusel. Sihtrühmaks lasteaias käivad lapsed, nende vanemad ja lasteaia personal ning pereõe vastuvõtul käivad 4,5 kuu vanuste imikute vanemad. Samuti hammaste tervishoiu teema integreerimine perekoolide õppekavadesse. Tegevuse osaks on kirjeldada koostöös partneritega sünnist kuni 19 eluaastani laste hambahaiguste ennetuse ühtsed põhimõtted ning rakendada koostöös osapooltega laste hambahaiguste ennetamise tulemuslikkuse hindamine.
Eesmärgi elluviimiseks on 2012. aastal koolitusi valmis läbi viima vähemalt 20 spetsialisti ning koolitused on toimunud vähemalt 70 lasteasutustes, lisaks lasteaedadele ka lastekodudes.
Koolitatud spetsialistid erinevatest maakondadest viivad läbi nõustamisi koostöös lasteaedadega. Lisaks kavandatakse tegevusi sidusrühmadele: pereõdedele, ämmaemandatele, lapsevanematele ja koolieelsete lasteasutuste õpetajatele. Toimuvad teabepäevad lapsevanematele koostöös paikkondlike tervisedendajatega TAI vahendusel. Jätkatakse laialdase teavitustegevusega reklaamides kodulehekülge, avaliku meedia kaasamise ja juhendmaterjalide levitamise kaudu.
2012. aastast on kavandatud hakata laste profülaktilise läbivaatuste arvetele märkima DMF indeksiga seotud andmeid, mis võimaldab edaspidi hinnata projekti tegevuste tulemuslikkust. Tulemuslikkuse indikaatoriteks on vähemalt 70 koolitust erinevates lasteasutustes, 200 sidusrühma esindajat (pereõed, ämmaemandad, lasteaiaõpetajad jne) on osalenud teabepäevadel, vähemalt kolmes maakonnas on toimunud seminar või teabepäev lapsevanematele. Projekti lõpuks on kirjeldatud kontseptsioon laste hambahaiguste ennetamise järjepidevuse tagamiseks süsteemis ja valminud tegevusjuhendid erinevatele spetsialistidele. Samas jääb kehtima tegevuse projektipõhisus s. sõnum jõudis koolituse läbi ainult osa antud lasteasutusteni. (http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/tervise_edendamise_tegevus kava_2012.pdf)
Arengukavas seatakse minimaalselt eesmärgiks hammaste terviseolukord, kus DMFT-indeks on vähenenud WHO poolt ette nähtud tasemele aastaks 2020. Lääne-Euroopa jaoks näeb ette see, et vähemalt 80% 6-aastastest lastest oleksid kaariesevabad ning 12-aastaste keskmine DMFTindeks oleks väiksem kui 1,5. WHO möönab, et Ida-Euroopas (kuhu loetakse ka Eesti) oleks selline tulemus võimalik saavutada ainult süsteemse üleriikliku kaarieseennetuse programmiga alustades. (http://www.who.int/oral_health/media/en/orh_eastern_europe.pdf)
Suulise info põhjal hindab TÜ dotsent Mare Saag (avaldamata teadusartiklite põhjal) Eesti 12-aastaste DMF indeksi väärtuseks 2,4.
Tabel 11. 12-aastaste DMF-indeksi vähendamisel seatakse järgmised eesmärgid:
| Praegune tase 2011 | Eesmärk 2015 | Eesmärk 2020 |
|---|---|---|
| 2,4 | 2,2 | 1,5 |
Eesmärgi täitmiseks tuleb välja arendada üle-eestiline suutervise edendajate võrgustik, milles suutervise koordineerijad organiseerivad tervisekasvatuslikku tegevust maakondlikult. Senist heitlikku projektipõhist suuterviseedenduslikku tegevust tuleb tulevikus rahastada otse riigieelarvest stabiilselt. Terviseedendusliku tegevuse peamisteks elluviijateks on keskastme meditsiinitöötajad. Kõige paremini sobivad selleks suuhügienistid, kelle koolitusvajadus aastaks 2020 on 1 hügienist 10 hambaarsti kohta.
3.4. Hambaravi
Ravikindlustuse seaduse kohaselt tasub haigekassa kuni 19-aastaste kindlustatud isikute hambaraviteenuste eest. Täiskasvanud isikute hambaravi eest tasub haigekassa ainult siis, kui teenust on osutatud vältimatu abi korras.
Tabel 12. Hambaravi kulud (tuhandetes kroonides)
| | 2009 tegelik | 2010 eelarve | 2010 tegelik | Eelarve täitmine % |
|---|---|---|---|---|
| Laste hambaravi | 226 500 | 222 517 | 216 958 | 98 |
| Ortodontia | 43 081 | 42 419 | 45 941 | 108 |
| Täiskasvanute vältimatu hambaravi | 11 208 | 11 740 | 10 178 | 87 |
| Hambahaiguste ennetus | 6 391 | 6 398 | 5 461 | 85 |
Tabel 13. Hambaravijuhud
| Laste hambaravi | 299 081 | 298 983 | 306 100 | 102 | 2 |
|---|---|---|---|---|---|
| Ortodontia | 36 409 | 36 963 | 39 877 | 108 | 10 |
| Täiskasvanute vältimatu hambaravi | 17 260 | 18 465 | 17 530 | 95 | 2 |
| Hambahaiguste ennetus | 28 109 | 28 711 | 25 147 | 88 | -11 |
| Kokku | 380 859 | 383 122 | 388 654 | 101 | 2 |
Allikas: http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/HK_majandusaasta_aruanne_2010(1).pdf
3.5. Parodontoloogia
Parodondi e. hamba kinnituskudede haiguste ravi
Läbiviidud uuringute põhjal on igemeveritsus, mis on igemepõletiku peamine sümptom, laialt levinud probleem. Parodontiidi levimuse kohta Eestis on vähe andmeid. TÜ Stomatoloogia kliinik on taotlenud suu- ja hambahaiguste levimuse, sealhulgas ravivajaduse uuringuks rahastamist nii Eesti Haigekassalt kui ka Eesti Teadusfondilt, kuid edutult.
M. Saagi ja S. Russaku poolt 2001. aastal läbiviidud uurimuses leiti 15-aastastel lastel erineva raskusastmega parodondi kahjustusi 47,7%.
Soome täiskasvanute uuringus tuvastati igemepõletikku 74% ja luukahjustusega parodondi haigusi 62% elanikkonnast; 21% elanikkonnast esines raske kaugelearenenud parodontiit. Parodontiidihaigetel esines aktiivset hambakaariest sagedamini (33%) kui terve parodondiga täiskasvanutel (23%). (http://www.terveys2000.fi/julkaisut/oral_health.pdf; Mattila PT, Niskanen MC, Vehkalahti MM, Nordblad A, Knuuttila ML. „Prevalence and simultaneous occurrence of periodontitis and dental caries"J Clin Periodontol 2010 37(11):962-7)
Soomes "Terveys 2000" uuringus leiti patoloogilisi igemetaskuid 2/3 uuritutest. Üle 65-aastastest olid erinevatel põhjustel 44% hambutud. (http://www.ktl.fi/ attachments/suomi/julkaisut/julkaisusarja_b/2004b16.pdf „Oral Health in the Finnish Adult Population" Health 2000 Survey: Liisa Suominen-Taipale, Anne Nordblad, Miira Vehkalahti, Arpo Aromaa, Helsinki 2008)
Komplitseeritud parodontiidi ravi on kompleksne. Lisaks mehhaanilisele biofilmi ja hambakivi puhastamisele võib olla vajalik süsteemne antibakteriaalne ravi, mis peaks ravimresistentsuse ärahoidmiseks olema tekitajapõhine, mitte empiiriline. Vajalik on mikrobioloogiline uuring. Raskematel juhtudel on ravi interdistsiplinaarne. Haiguse kroonilise kulu tõttu vajavad patsiendid regulaarset järelravi.
Parodontiit võib levida lähisugulaste vahel, seega on profülaktikavajadus parodontiidihaigete peredes kõrge. Varajases staadiumis diagnoostitud haiguse ravi prognoos on parem.
Suuõõs on lahutamatult, kahesuunaliselt seotud kogu organismiga. Seda mõju ei tohi alahinnata. Nii on parodontiit on otseselt seotud südame-veresoonkonna haigustega. (The American Journal of Cardiology and Journal of Periodontology Editors Consensus: Periodontitis and Atherosclerotic Cardiovascular Diseases (2009)) ja diabeediga - diabetes mellitus (DM) suurendab riski parodondi haiguste tekkeks ja on näha, et parodontiiti põdevatel haigetel DM esinemise sagedus on kõrgem. Ebaefektiivne metaboolne kontroll, teised komplikatsioonid ja pikka aega kestnud DM suurendavad riski haigestuda parodondi haigustesse (Soskolne WA, Klinger A. The relationship between periodontal diseases and diabetes: An overview. Ann Periodontol 6(1):91-98, 2001).
Parodontoloogia on eraldiseisev eriala ja peaks ka meil olema selliselt käsitletav. Praegu on see eriala peidetud restauratiivse hambaravi alla ja patsiendid ei näe registrist, kelle poole on õigem pöörduda igemehaiguste korral.
3.6. Endodontiline ravi
Apikaalne periodontiit on kaariese tüsistuse tagajärjel tekkiv periradikulaarsete kudede põletik. Tavaliselt on see juurekanali infitseerumise tagajärg. Mikroobid või nende produktid võivad liikuda üle hambatipu. Hamba sees paiknevate mikroobideni peremehe kaitsemehhanismid aga ei ulatu ja seega ei ole võimalik apikaalse periodontiidi iseeneslik paranemine (Nair, P. (2004). Pathogenesis of Apical Periodontitis and the causes of endodontic failures. Critical Reviews in Oral Biology & Medicine, 348-381).
Eestis puuduvad uuringud apikaalse periodontiidi leviku kohta. Seega esineb suur vajadus hinnata antud haiguse ja tema derivaatide esinemist, milleks on vaja teostada üleriigilised epidemioloogilised uuringud ja moodustada kvaliteetne ühtlustatud register.
Apikaalse periodontiidi levimus võib olla isegi 70%, mida on näidanud ainus Baltikumis (Leedus) läbiviidud uuring, mis suurema tõenäosusega on üsnagi sarnane Eestis esineva olukorraga (Sidaravicius B, A. J. (1999). Endodontic treatment and prevalence of apical periodontitis in an adult population of Vilnius, Lithuania. Endodontics and Dental Traumatology, 210-15).
Mitmetes Skandinaavias läbi viidud uuringutes kõikus apikaalse periodontiidi levimus 30% ja 60% vahel ning korrelleerus vanusega (Eriksen HM, B. G. (1995). Changes in endodontic status 1973–93 among 35-year-olds in Oslo, Norway. International Endodontic Journal, 129–32).
Kuna elanikkond vananeb, siis kasvab iga-aastaselt vajadus hambaravi, kaasa arvatud endodontilise ravi järele. Nendest uuringutest tuleneb selgelt, et komplitseeritud endodotiline ravi on keeruline protseduuride jada, mida kõige kvaliteetsemalt teostab eriarst - endodontist.
Eesmärk on koostamisel olevate endodontiliste ravijuhiste koostamise kaudu tõsta üldiselt juureravi protseduuride kvaliteeti. Samuti tuleb diplomijärgses õppes aastaks 2020 juurde koolitada juureravi spetsialiste – endodontiste, et saavutada suhe 1:100 000 elaniku kohta. Ka endodontia väärib iseseisva erialana kehtestamist. Praegu valmistatakse endodontiste ette restauratiivse hambaravi residentuuri nime all.
4. Eriala tervishoiuteenuste osutamise kirjeldus maakonniti demograafiliste ja elanikkonna haigestumise näitajate alusel
2012. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel on Eesti rahvaarv 1 327 312. On vähenenud alla 18-aastaste laste ja noorte arv ning samas on kasvanud 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus. 2008. aastal oli vanadussõltuvusmäär ehk 65-aastaste ja vanemate inimeste suhe tööealisesse (15–64-aastased) elanikkonda 25,3% ning see näitaja on alates 2000. aastast pidevalt suurenenud. Neid teenindab 1554 hambaarsti (1144 täidetud ametkohta; vt ka tabel 14), mis teeb keskmiselt 1121 elanikku ühe hambaarsti kohta ehk 89,2 hambaarsti 100 000 elaniku kohta (http://www.stat.ee/29933). Võrreldes 01.01.2000 TH statistika andmetega (vastavalt 1020 ja 1554) on elanikkonna hambaravi kättesaadavus paranenud ja jõudnud Euroopa riikide tipptasemele. Suurt erinevust hambaarstide arvus võib seletada see, et 1999. aastal ilmselt ei olnud osa arste registrisse kantud.
Tabel 14. Hambaarstide ealine struktuur
Erinevused on regiooniti väga suured. Nii näiteks tuleb Valgamaal 1:1854; Ida-Virumaal ühe hambaarsti kohta 1694 (1999. aastal 3030) elanikku; Läänemaal 1:1596 (2632); Võrumaal 1:1120 (1724); Tallinnas 1:934; Tartus aga on see suhe 1:738, Tartumaal 1:1488.
2008. aastal tehti Eestis hambaarstide juurde 1 610 415 visiiti (2002. aastal 1,73 miljonit visiiti). Keskmiselt ühe elaniku kohta 1,2 visiiti aastas. Laste visiitide arv moodustas 24% visiitide üldarvust. Ravitud hambaid oli arvuliselt kokku 1,18 miljonit. Kolme aasta jooksul on langenud visiitide arv elaniku kohta, suurenenud laste visiitide osakaal. Visiitide arv elaniku kohta kõigub 0,63 visiidist (Põlva maakond) 1,8 (Tartu ja Jõgeva maakond).
Eestis on registreeritud 2010. aasta seisuga 491 hambaravikliinikut, domineerivad väikesed 1-5 hambaarstiga kliinikud (89%), mis on koondunud põhiliselt linnadesse. Maakonnad on suhteliselt halvemini kindlustatud hambaraviga. Endiselt ei stimuleeri majanduslik olukord investeerima maakohtades, kus see ennast väga aeglaselt tasa teenib. Samas selgub küsitlustest, et ainult 1% elanikest kurdab, et hambaraviasutus jääb geograafiliselt kaugele.
Hambaravi kliinikutes töötab (2010. aasta seisuga) 1496 hambaarsti abilist, kellest 350 (23,4%) on lõpetanud meditsiinikooli meditsiiniõe või velskri erialal ja töökohal juurde õppinud hambaravi spetsiifika. Õdede osakaal on hambaravis vähenenud. Reeglina töötab hambaarst ühe õega/abilisega. Kliiniku suurus määrab abipersonali vajaduse. Erinevalt teistest ELi maadest ei ole Eestis seni asutust, kus koolitatakse hambaravi kliinikute jaoks assistente ja hügieniste.
5. Tervishoiuteenuste prognoos
Puuduvad tõenduspõhised andmed ravivajaduse objektiivseks hindamiseks ja tööjõu planeerimiseks. Eesmärgiks on hambaravi riikliku rahastamise suurendamine. Hambaraviteenuse vajadus lähema kümne aasta jooksul ei vähene! Ühelt poolt kasvab küll peale uus põlvkond noori täiskasvanuid, kelle hambad on keskmisest paremas korras, samas suureneb elanikkonna rühm, kes ei saa raha puudusel endale regulaarselt hambaravi lubada, mis viib ravivajaduse suuremisele.
Profülaktilise töö vilju, statistiliselt arvestatavaid, suuri kaariesevabasid kohorte pole varem oodata kui 10-15 aasta pärast. Hambahaiguste ennetamine eeldab lisaks investeeringutele ka elu- ja mõtlemisviisi muutust, mida on aga kõige raskem saavutada. Kaaries, kui kõige tavalisem hambahaigus mängib väga olulist rolli ka tulevikus. Tulevikus hakkab Eesti lastel kindlasti ilmnema kaariese polariseerumine, st on indiviide, kellel DMFS=0, ja siis on ka lapsi, kellel DMFS=20. Viimaste ravi on väga keeruline ja ajamahukas.
Teisest küljest aga elanikkond vananeb, üha rohkem on pensionäre. Vastupidiselt vanuritele, kes jõudsid pensioniikka 10-20 aastat tagasi, on praegustel pensionäridel üha sagedamini suus omad hambad, mitte (totaal-)proteesid. See aga tähendab seda, et selle vanusegrupi ravivajadus on tulevikus palju suurem. Kui veel arvestada seda, et vanurite hambaravi on keerulisem ja ajamahukam, siis lõpptulemusena võibki järeldada, et hambaraviteenuste maht on sama suur kui praegu. Elanikkonna majanduslike võimaluste suurenemisega tõuseb nõudlus hambaravi protseduuride, eelkõige hammaste lõualuude proteesimine, endodontia, parodontoloogia, implantoloogia ja ortodontia järele.
Tervishoiuteenuste mahu prognoosimisel tuleb arvestada kahe põhilise faktoriga: vajadus teenuse järele ja nõudlus teenuse järele. Ravivajadus on populatsioonis peaaegu 100%. Hoolimata eri vanuse- ja sotsiaalsete gruppide erinevast tervise definitsioonist vajavad praktiliselt kõik inimesed mingil hetkel hambaarsti teenuseid.
Arvesse võttes hambaraviteenuste suhteliselt kõrget hinda on selge, et tingimustes, kus kogu ravikulu on patsientide endi kanda, ei saa kõik kodanikud seda endale lubada täies mahus. Suureneda võib eluohtlike komplikatsioonide arv.
Täiskasvanute hambaravi haigekassa poolse toetuse puudumine on suurenenud proteesivajaduse põhjuseks. Praegustes tingimustes saab täiskasvanute nõudmine hambaravi järele suureneda ainult koos elatustasemega tõusuga.
5.1. Tervishoiuteenuste prognoos laste hambaravis
Tasuta hambaravi kuni 19-aastastele tagab lastele terved hambad. 2001. aastal esitatud arengukavas oleme kirjutanud, et viies ellu efektiivseid profülaktika programme on meil võimalik aastaks 2015 jõuda järele Põhjamaade DMFS indeksile. Tegelikult jätkub hetkel profülaktika raha ainult 6, 9 ja 12 aastaste laste läbivaatamiseks. Selle tõttu on sageli juhtumeid, kus teismelisel on suus juba üks või mitu eemaldamist vajavat jäävhammast. Kaariesaktiivsed lapsed vajavad aastas korduvat läbivaatamist, kuid seda ei luba Haigekassa eeskirjad. Täiskasvanutest ülejääv raha peaks jääma laste hambaraviks ja ei tohiks liikuda üldmeditsiini.
1997. aasta uurimuse andmetel oli 7-aastastel Tartu lastel kaariesest kahjustatud (DMFT+dmft) 4,5 (Taanis 2,9) ja 12-aastastel 1,8 hammast (Taanis 1,0). (Dragheim E, Petersen PE, Saag M, Kalo I. Dental caries in schoolchildren of an Estonian and Danish municipality. International Journal of Paediatric Dentistry 2000)
2008. aasta andmetel vajas kaariese ravi 36,2% Lõuna-Eesti esimese klassi (7,8-aastased) õpilastest ja 48,3% teise klassi (8,8-aastased) õpilastest. (Runnel R, Honkala E, Honkala S, Olak J, Nõmmela R, Vahlberg T, Mäkinen K, Saag M. Caries experience in the permanent dentition among the first- and the second-grade schoolchildren in southeastern Estonia. Acta Odontol. Scand (2012) avaldamisel)
ETF grant 5293 abil (2002-2005) uuriti hammaste kaariesest kahjustatust väikelastel. 72,4% uuritud 472 36-48 kuu vanusest lapsest ei olnud enne uuringus osalemist hambaarsti juures käinud. Piimahammastega lastel esines kaariest 39,2%-l. (Olak J, Mändar R, Karjalainen S, Söderling E, Saag M. Dental health and oral mutans streptococci in 2–4-year-old Estonian children. Int J of Paediatric Dent 2007; 17(2): 92–97)
Lisaks majanduslikele faktoritele sõltub prognoos laste hambaravi teenuste osas piirkondlikest näitajatest, sh joogivee fluoriidide sisaldusest, elanikkonna tihedusnäitajatest, koolieelsete lasteasutuste ja koolide arvust. Vaatamata asjaolule, et tervisekaitse teostab kontrolli ja nõuab veevarustussüsteemide ümberehitamist, ei näita hammaste fluoroos vähenemistendentsi. Kahjustatud hambad vajavad taastava ravi menetlusi.
Optimaalseks tuleks pidada planeeritud, regulaarse preventsiooni korraldamist (profülaktiliste visiitide arv võrdub laste arvuga).
Eesti Hambaarstide Liit soovitab koolitada residentuuris lastele spetsialiseerunud hambaarste. Erinevas arengustaadiumis piimahammaste ja formeeruvate juurtega jäävhammaste juureravi on väga spetsiifiline ja vajab eriettevalmistusega hambaarste (ingl. k. paediatric dentist, eriala paediatric dentistry)
6. Tervishoiuteenuste jaotus etappide kaupa, ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi vahel
Hambaravi esmatasandil teostavad kõik diplomit omavad hambaarstid. Teenuste jaotus hambaravis on keeruline, sest ühe diagnoosiga patsiendi raviskeem võib olla vägagi erinev sõltudes muuhulgas nii patsiendi soovidest kui ka majanduslikest võimalustest.
Tulevikus ravivad komplitseeritumaid juhtumeid põhiliselt spetsialistikoolitusega hambaarstid. Oleme alustanud hambaravi eriarstide koolitamist, kelle kompetentsi kuuluvad keerulisemad diagnostika- ja ravimenetlused. Põhiosa hambaraviteenusest osutatakse siiski haiglaväliselt, tavalistel hambaravivastuvõttudel.
Statsionaarse eriarstiabina eksisteerib hambaravis vaid suu- ja näo-lõualuukirurgia. Suurte kasvajate eemaldamine, rekonstruktiivsete ja ortognaatsete operatsioonide läbiviimine on vaid näo-lõualuu kirurgide kompetentsi kuuluv ning toimub suuremate haiglate juures. Sellise raviteenuse maht on täpsemalt esitletud vastava eriala arengukavas.
Üldanesteesias sooritatakse hambaravi probleemsetel väikelastel, ülikartlikel patsientidel, arengupeetusega invaliididel jt näidustatud kontingentidel. Sellist ravi peaks toetama riik, sest ajakulu on kordades suurem ühele patsiendile ja seega teenuste hinnad ei ole adekvaatsed. Puudega inimeste maksevõime on ka tavaliselt väga problemaatiline.
7. Valveteenistuse vajalikkus ja korraldus haigla liikide kaupa
Esmaabi teenuse rahastamise korraldamine. Kuna hambahaiguste ennetus on alarahastatud ja projektipõhine, vähenenud on kättesaadavus hambaravis, siis on suurenenud tüsistuste hulk ja vajadus esmaabi teenuse järele (info haigekassa kodulehelt).
Ka haiglate suu- ja näo-lõualuukirurgia osakondades on valve, mis võimaldab eluohtlike komplikatsioonide lahendamise väljaspool tööaega.
8. Arstide optimaalse töökoormuse planeerimine
Hambaarsti optimaalseks töökoormuseks oleks 6 tundi kliinilist tööd päevas, ühe külastuse keskmine pikkus on 45 minutit (30-90 min). Sellele lisandub 1-2 tundi administratiivset tööd, st paberite täitmine, raviplaanide koostamine (sh ravimaksumus), konsultatsioonid kolleegidega jne.
9. Eriarstide vajadus
Vajalik on eriarstikoolitusega hambaarstide kitsam spetsialiseerumine ning keerulisemate juhtumite ravi koondumine nende alla. See toob endaga kaasa ravikvaliteedi olulise tõusu.
Muuta residentuuri vastuvõtmise korda. Residentuuri saab astuda EHL juhatuse soovitusel peale 3 aastat praktiseerimist hambaravi erialal. Arvatakse ka, et kahest aastast piisab (Mare Saag).
Tabel 15. Hambaravi eriarstide vajadus aastaks 2025
| Vajadus praegusel hetkel | Absoluutarv | 100 000 el/kohta |
|---|---|---|
| Hambaravi eriarste kokku | 84 | 6 |
| sh parodontoloog | 27 | 2 |
| Endodontist | 15 | 1 |
| Hambaproteesimise eriarst | 28 | 2 |
| Lastehambaarst | 15 | 1 |
Kuna sellise arvu spetsialistide koolitamine korraga on võimatu, siis näeme ette spetsialistide sellist arvu vähemalt aastaks 2025.
10. Olemasolev eriala regulatsioon ning ettepanekud vajalikeks muudatusteks ja täiendusteks koos põhjendustega
Suuhügienistide vajadus - Soomes oli 2008. aasta seisuga 1 suuhügienist 4167 inimese kohta. Seda suurusjärku eeskujuks võttes võiks Eesti vajada umbes 150 suuhügienisti. Hetkel on Eestis "paberitega" suuhügieniste 33 (Eesti Suuhügienistide Liidu liikmeid 7). Kuna hambaarstide koolitusvajadus on hetkel vähenenud, siis võiks kaaluda Tartu Ülikoolis suuhügienistide 3-3,5-aastase õppekava avamist, kuna see rakenduskõrgharidus sobib bakalaureuse tasemeõppesse.
On tehtud ka ettepanek teatud tsükliga võtta vastu hügieniste hambaarstide asemel (dr. Marek Vink), mis on samas väga keeruline, kuna lööb segamini kogu arstiteaduskonna õppekorralduse.
Ka hambaarstidele assistentide koolitamine on oluline.
10.1. Seadusandlus
Keskkonnaministri määrus. nr 86, § 48 poolt kehtestatud kiirgustöötaja kiirgusohutusalase koolitamise nõuded on hambaarstide suhtes üleregulatsioon. Keskkonnaameti Kiirguskaitse osakonna poolt on antud valdkond hambaarstidele ülereguleeritud kohustusega osaleda iga 5 aasta tagant kiirguskaitse alasel koolitusel. Kiirgusravi alased teadmised on hambaarstidel omandatud kõrghariduse käigus. Meid ei puuduta nt tolliametis või lennunduses kasutatavad kiirgajad või kiirguskaitse ohutuse nõuded ehitussektoris ja lennunduses. Antud koolitusi viib läbi Äriinfo OÜ hinnaga 110 eurot + käibemaks ja hambaarstile lisandub ärajäänud vastuvõtuga seonduvad kulud.
Kiirgusallika kontrollmõõtmine ja kabineti varjustuse mõõdistamine ja kooskõlastamine kiirguskaitse loa väljastamisel peaks olema piisav.
Kiirguskaitseameti paikvaatluse käigus võiks toimuda ohutuse alane nõustamine. Samuti võiksid ohutuse nõuded olla kättesaadavad kiirguskaitse büroo koduleheküljel ja nõustamine kättesaadav ka telefoni teel. Seda kõike peaks korvama juba praegu vastava sertifikaadi väljastamiselt tasutav riigilõiv. Eriti tingimustes, kus mõne ravikabineti kiirguskoormus võib olla 4-8 röntgenülesvõtet kuus.
10.2. Ravijuhiste koostamine ja eksisteerivate hambaravijuhise ülevaatamine
Ülevaatamist vajab laste hambaravi juhis. Planeeritud on endodontilise ravijuhise koostamine.
10. Professiooni vastutuse tõstmine eriarstide pädevuse jälgijana
Ei ole õiguslik nõuda riigi poolt kunstlikult eraettevõtte parendamist. Soov ja vajadus oma oskusi ja teenust parendada tuleb ettevõtte/ettevõtja seest. Seda määrab turg ja konkurents. Riigi eesmärk saab olla kahjustava tegevuse ärahoidmine või ennetamine.
See süsteem on hetkel piisavalt reguleeritud läbi Terviseameti tervishoiutöötaja registreerumise protseduuri (mis tõendab, et isik on saanud vastava erialase väljaõppe) ja samuti tervishoiuasutuste regulaarse litsentseerimise. Ka litsentseerimise puhul võiks Terviseameti juures olla nõustaja, kes vajadusel tuleb paikvaatlusele ja nõustab vajadusel ettevõtet/ettevõtjat kui litsentsi taotlejat nõuete täitmisel.
Praegu toimub regulaarse pädevuse sertifikaatide väljastamine Hambaarstide Liidu poolt arsti avalduse alusel. Minimaalne tunnistustega tõestatud täienduspunktide arv on 150 viie aasta jooksul. Lisaks auditoorsele õppele eeldame 150 tunni ulatuses individuaalset õpet (ajakirjad, õpikud, internet, jt allikad). Võrdluseks näiteid teistest Euroopa riikidest: Läti – 250 t; Inglismaal 75 t (spetsialistidele rohkem); Belgia 30 t; Sloveenia 10 kursust 7 aasta jooksul. Komisjon väljastab pädevussertifikaadi. Terviseamet registreerib sertifikaadi ja sertifikaadi olemasolu on nähtav arstide registris.
Selline punktikogumise süsteem tohib töötada ainult vabatahtlikkuse alusel. Nii nagu see on toiminud senimaani. Selle põhjenduseks on pakutavate koolituste taseme suured erinevused. Samuti on enesetäienduse võimalused iseseisva tööna ja ka info kättesaadavus viimase viie aasta jooksul omandanud uue taseme.
Arsti pädevus peaks tõusma probleemiks kaebuste puhul või siis kui arst ei ole pikki aastaid oma erialalisel tööl. Selline kohustuslik punktisüsteem loob tingimused rämpskoolitajate poolt garanteeritud tuluga rahamasina tekitamiseks. Riik peaks Sotsiaalministeeriumi kaudu soodustama eraettevõtjate s.h hambaarstide teadustööd ja projekte, läbi mille toimub tegelik eriala arenemine.
11. Muid eriala probleeme ja ettepanekuid
11.1. Diplomieelne koolitus
Aastatel 2008-2011 on õppekava arendamisel suurendatud oluliselt eriala ainete mahtu. Keeruliseks teeb õppetöö arendamise asjaolu, et hambaarstide koolitamiseks eraldatud haridussummadest ei piisa. Ideaaljuhul peaks olema stomatoloogia koefitsient 8 - tegelikult on 4,2, millest teaduskonnas kättesaadav on reaalselt 3,7. Meie üliõpilaste praktiliseks koolituseks on vajalik personaalne, igati kaasaegselt varustatud hambaarsti töökoht, et omandada ülikooli lõpetamiseks kõik hambaarstile vajalikud oskused ja olla vastutusvõimeline. Haridussummad ei saa olla võrdsed üldmeditsiini ja stomatoloogia erialade praktikumide läbi viimiseks. Kuna raviosakonnas toimub spetsialiseerumine, ravivõtete detailne omandamine residentuuri ajal. Ka hambaarstide erialase prekliinilise koolituse kulud on suured. Seda mitte ainult seadmete soetamiseks vaid ka õppetöö jooksvate kulude katmisel. Õppetöö toimub kolmes erinevas hoones, mis takistab ravitöö paremat integreerimist. Hambaarst peaks olema ülikooli lõpetamise järgselt mitte ainult kitsa eriala spetsialist vaid ka ettevõtja. Praegusel hetkel on hambaarstide õppekavas ettevõtlusega seonduvalt ainekursus ARTH 05.008 „Tervishoiu ökonoomika ja tervishoiu korraldus", 3EAP. Sellele lisaks peaks kindlasti olema ka ettevõtluse ja ärijuhtimise kursused, mille põhjal tulevane ettevõtja omandataks praktilised oskused ja teadmised. Vastasel juhul on hambaarstid võrreldes teiste arstiteaduskonna tudengitega ebavõrdses olukorras.
11.2. Hambaravi rahastamine
Taastada ja suurendada hambaravi hüvitis ja vähendada patsiendi omaosalust. Kehtestada Haigekassa teenuste loetelus kulupõhised hinnad. Lihtsustada uute teenuste lisamise korda. Lepingupartnerite valik muuta ja kehtestada patsiendipõhine rahastamine. Hambaravile eraldatud rahad ei tohiks liikuda meditsiini teistele erialadele: vabanenud, kasutamata summad peaks üle kantama laste hambaravi läbiviimisele ja ennetustegevusele.
Lisaks vältimatule abile valuga haigetele (sisuliselt ainult hamba eemaldamine), peame vajalikuks ka plaaniliste ekstraktsioonide Haigekassa poolset tasustamist, et välistada eluohtlike tüsistuste tekke võimalust. On arusaamatu, miks limaskesta- ja parodondi haiguste ravi on inimesele tasuline, nahahaiguste ravi aga on Haigekassa poolt tasutud. Alalõualiigese radioloogiliste uuringute eest tasub Haigekassa ainult suu- ja näolõualuukirurgi saatekirjaga patsientidele. Ka restauratiivse hambaravi residentuuri läbinud hambaarstidel peab olema õigus suunata Haigekassa toel lapspatsiendi analüüse mikrobioloogiliseks uuringuks, ning vajadusel suunata last MRI või kompuutertomograafia teostamiseks (näiteks alalõualiigese haigustega patsiendid).
Proteesi hüvitist on vaja suurendada ning juhul kui pensionär ei vaja proteesi, kaaluda võimalust lubada proteesikompensatsiooni kasutada hammaste raviks.
|
<urn:uuid:8d021745-1b7d-40d3-9e00-8e07dbc33475>
|
CC-MAIN-2018-09
|
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arengukavad/hambaravi_arengukava.pdf
|
2018-02-20T21:05:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891813109.36/warc/CC-MAIN-20180220204917-20180220224917-00355.warc.gz
| 548,706,776
| 18,857
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.956918
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
[
"unknown",
"kiu_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
46,
180,
190,
3792,
5791,
7620,
10069,
12595,
14207,
15170,
17686,
20168,
22763,
24234,
26819,
29934,
31601,
34066,
36751,
39086,
41332,
43930,
46837
] | 0
|
[
0.9243596196174622,
0.062178485095500946,
0.00285565503872931,
0.009948331862688065,
0.0005751741700805724,
0.0000826782124931924
] |
TALLINNA KALEV/VIKING 8 : 3 NARVA PSK
Eesti Hokiliiga 2018/2019
(1:1 ; 1:1 ; 6:1)
Aeg: 29. september 2018 17:45
Koht: Tondiraba jäähall
Mängitud aeg: 1:00:00
Pealtvaatajaid: 305
Mängijad (kodu)
| 2 | Silver Kerna |
|---|---|
| 3 | Deniss Antonov |
| 9 | Mark Tihhomirov |
| 15 | Kristjan Simson |
| 16 | Jegor Petrov |
| 17 | Konstantin Gristšenko |
| 21 | Artur Fedoruk |
| 22 | Dmitri Vinogradov |
| 24 | Maksim Brandis |
| 25 | Filipp Švarõgin |
| 27 | Paul Sillandi |
| 29 | Mark Teor |
| 37 | Anatoli Sizov |
| 48 | Roman Kolenchukov |
| 53 | Viljami Rapeli |
| 55 | Andrei Lukin |
| 71 | Aleksandr Kuznetsov |
| 77 | Saveli Novikov |
| 89 | Gennadi Filippov |
Väravad (kodu)
| 0:16:15 | 55 (Andrei Lukin) | 27 (Paul Sillandi) | |
|---|---|---|---|
| 0:36:21 | 21 (Artur Fedoruk) | 17 (Konstantin Gristšenko) | 71 (Aleksandr Kuznetsov) |
| 0:40:13 | 53 (Viljami Rapeli) | 48 (Roman Kolenchukov) | 77 (Saveli Novikov) |
| 0:48:33 | 53 (Viljami Rapeli) | 48 (Roman Kolenchukov) | 25 (Filipp Švarõgin) |
| 0:49:07 | 27 (Paul Sillandi) | 2 (Silver Kerna) | |
| 0:49:50 | 17 (Konstantin Gristšenko) | 71 (Aleksandr Kuznetsov) | 21 (Artur Fedoruk) |
| 0:50:56 | 27 (Paul Sillandi) | 55 (Andrei Lukin) | 89 (Gennadi Filippov) |
| 0:52:01 | 89 (Gennadi Filippov) | 25 (Filipp Švarõgin) | 48 (Roman Kolenchukov) |
Väravavahid (kodu)
| 0:00:00 | 0:20:00 | 10 | 37 (Anatoli Sizov) |
|---|---|---|---|
| 0:20:00 | 0:40:00 | 6 | 37 (Anatoli Sizov) |
Time-outid (kodu)
Karistused (kodu)
Kohtunikud
Nimi
Kohustused
| 1. | Hlib Varava | Muusika |
|---|---|---|
| 2 | Jaan Ahi | Karistus B |
| 3 | Egor Loginov | Karistus A |
| 4 | Elar Abozenko | Teadustaja |
| 5 | Savva Azarov | Aeg |
| 6 | Marina Azarova | Sekretär |
| 7 | Igor Hromov | Joonekohtunik |
| 8 | Maksim Toode | Joonekohtunik |
| 9 | Anton Semjonov | Peakohtunik |
Mängijad (külalised)
| 8 | Vladlen Antševski |
|---|---|
| 13 | Aleksandr Saprykin |
| 17 | Nikita Kirillov |
| 18 | Artjom Medvedev |
| 19 | Dmitri Rovda |
| 22 | Nikolai Rudakov |
| 25 | Aleksandr Volkov |
| 27 | Oleg Smirnov |
| 33 | Pavel Kulakov |
| 41 | Aleksandr Titov |
| 48 | Pavel Volkov |
| 71 | Georgi Vassiljev |
| 77 | Maksim Anohhin |
| 87 | Jegor Nevzorov |
| 88 | Andrei Aleksandrov |
| 89 | Alexander Bogdanov |
| 91 | Nikita Puzakov |
| 94 | Kirill Ilin |
| 97 | Ilya Ilin |
Väravad (külalised)
| 0:10:23 | 94 (Kirill Ilin) | | |
|---|---|---|---|
| 0:32:44 | 97 (Ilya Ilin) | 41 (Aleksandr Titov) | 88 (Andrei Aleksandrov) |
| 0:43:03 | 94 (Kirill Ilin) | 97 (Ilya Ilin) | 33 (Pavel Kulakov) |
Väravavahid (külalised)
| 0:00:00 | 0:20:00 | 14 | 19 (Dmitri Rovda) |
|---|---|---|---|
| 0:20:00 | 0:40:00 | 14 | 19 (Dmitri Rovda) |
| 0:40:00 | 1:00:00 | 14 | 19 (Dmitri Rovda) |
Time-outid (külalised)
Võistkond
Kestus
Algus
Karistused (külalised)
| 88 (Andrei Aleksandrov) | 02:00 | HOOK | 0:07:44 | 0:09:44 |
|---|---|---|---|---|
| 77 (Maksim Anohhin) | 02:00 | CROSS | 0:08:04 | 0:10:04 |
| 89 (Alexander Bogdanov) | 02:00 | INTRF | 0:26:40 | 0:28:40 |
| 97 (Ilya Ilin) | 02:00 | INTRF | 0:55:54 | 0:57:54 |
|
<urn:uuid:621783da-5208-4d91-bc20-54d1679a5e3c>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://icehockey.thorgate.eu/game/766/download/
|
2023-12-09T18:46:13+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00211-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 327,436,802
| 1,518
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998763
|
ekk_Latn
| 0.998763
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3083
] | 0
|
[
0.9651147127151489,
0.034329604357481,
0.00009350313484901562,
0.0003601523640099913,
0.00009184086229652166,
0.000010244586519547738
] |
TALLINNA KALEV/VIKING 2 : 11 VÄLK 494
Eesti Hokiliiga 2018/2019
(1:2 ; 1:2 ; 0:7)
Aeg: 9. märts 2019 17:45
Koht: Tondiraba jäähall
Mängitud aeg: 1:00:00
Pealtvaatajaid: 363
Mängijad (kodu)
| 3 | Deniss Antonov |
|---|---|
| 7 | Paul Sillandi |
| 9 | Mark Tihhomirov |
| 13 | Sergei Ivanov |
| 15 | Kristjan Simson |
| 21 | Artur Fedoruk |
| 25 | Filipp Švarõgin |
| 27 | Nikita Jefremov |
| 29 | Mark Teor |
| 37 | Jevgeni Maksimov |
| 48 | Roman Kolenchukov |
| 71 | Aleksandr Kuznetsov |
Väravad (kodu)
Väravavahid (kodu)
| 0:00:00 | 0:20:00 | 10 | 29 (Mark Teor) |
|---|---|---|---|
| 0:20:00 | 0:40:00 | 10 | 29 (Mark Teor) |
| 0:40:00 | 0:49:31 | 8 | 29 (Mark Teor) |
| 0:49:31 | 1:00:00 | 5 | 37 (Jevgeni Maksimov) |
Time-outid (kodu)
Karistused (kodu)
Mängija
Minuteid
Viga Algus Lõpp
Kohtunikud
Nimi
Kohustused
| 1. | Anton Semjonov | Peakohtunik |
|---|---|---|
| 2 | Maksim Toode | Peakohtunik |
| 3 | Daniel Savtšenko | Joonekohtunik |
| 4 | Egor Loginov | Joonekohtunik |
| 5 | Marina Azarova | Sekretär |
| 6 | Savva Azarov | Aeg |
| 7 | Elar Abozenko | Teadustaja |
| 8 | Jaan Ahi | Karistus A |
| 9 | Viktor Goliusov | Karistus B |
Mängijad (külalised)
| 10 | Maksim Bogdanov |
|---|---|
| 11 | Nikita Garanin |
| 12 | Dmitri Kuznetsov |
| 18 | Kevin Parras |
| 21 | Maksim Rõbushkin |
| 23 | Anton Jastrebov |
| 26 | Oleksii Lubnin |
| 28 | Vladislav Sokolov |
| 40 | Anton Bek |
| 47 | Egor Luzgin |
| 55 | Sergei Filippov |
| 71 | Igor Savvov |
| 75 | Urmas Koorits |
| 77 | Vassili Titarenko |
| 78 | Andrei Ivanov |
| 87 | Oleksii Voitsekhivskyi |
| 88 | Jaanus Sorokin |
| 90 | Mihkel Võrang |
| 91 | Maksim Turovski |
| 92 | Nikita Tsyganov |
| 97 | Fedor Gusynin |
Väravad (külalised)
| 0:09:43 | 18 (Kevin Parras) | 11 (Nikita Garanin) | 90 (Mihkel Võrang) |
|---|---|---|---|
| 0:13:01 | 77 (Vassili Titarenko) | 23 (Anton Jastrebov) | 97 (Fedor Gusynin) |
| 0:26:23 | 12 (Dmitri Kuznetsov) | 87 (Oleksii Voitsekhivskyi) | 28 (Vladislav Sokolov) |
| 0:32:00 | 77 (Vassili Titarenko) | | |
| 0:40:46 | 21 (Maksim Rõbushkin) | 23 (Anton Jastrebov) | 77 (Vassili Titarenko) |
| 0:41:42 | 28 (Vladislav Sokolov) | 55 (Sergei Filippov) | |
| 0:44:06 | 28 (Vladislav Sokolov) | 55 (Sergei Filippov) | |
| 0:50:13 | 55 (Sergei Filippov) | 28 (Vladislav Sokolov) | 87 (Oleksii Voitsekhivskyi) |
| 0:51:42 | 77 (Vassili Titarenko) | 97 (Fedor Gusynin) | 23 (Anton Jastrebov) |
| 0:56:11 | 92 (Nikita Tsyganov) | 28 (Vladislav Sokolov) | |
| 0:58:51 | 90 (Mihkel Võrang) | 18 (Kevin Parras) | 11 (Nikita Garanin) |
Väravavahid (külalised)
| 0:00:00 | 0:20:00 | 6 | 40 (Anton Bek) |
|---|---|---|---|
| 0:20:00 | 0:40:00 | 5 | 40 (Anton Bek) |
| 0:40:00 | 1:00:00 | 6 | 40 (Anton Bek) |
Time-outid (külalised)
Võistkond
Kestus
Algus
Karistused (külalised)
| 71 (Igor Savvov) | 02:00 | CHECK-HE/NE | 0:55:39 | 0:57:39 |
|---|---|---|---|---|
| 71 (Igor Savvov) | 10:00 | CHECK-HE/NE | 0:57:39 | 1:00:00 |
| 12 (Dmitri Kuznetsov) | 00:00 | PEN-SH | 0:58:34 | 0:58:34 |
| 12 (Dmitri Kuznetsov) | 00:00 | HOOK | 0:58:34 | 0:58:34 |
|
<urn:uuid:287253fd-a9f8-40ce-9626-946364b79844>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://icehockey.thorgate.eu/game/1228/download/
|
2023-12-09T17:56:21+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00211-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 349,421,537
| 1,556
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999487
|
ekk_Latn
| 0.999487
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3078
] | 0
|
[
0.9679792523384094,
0.0313553549349308,
0.00008923489804146811,
0.00048663094639778137,
0.00008140434511005878,
0.000008242028343374841
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
[email protected]
aruandeaasta algus: 01.01.2023
aruandeaasta lõpp: 31.12.2023
ärinimi: Taskulaod OÜ
registrikood: 14194982
tänava nimi:
maja number:
Merivälja tee
1
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11911
telefon: +372 5098124
e-posti aadress:
Sisukord
Tegevusaruanne
Taskulaod OÜ peamiseks tegevuseks on väikeladude rent era- ja juriidilistele isikutele. Renditi laoruumid ja ehitati laobokse ning paigaldati sisseseadet, laiendati äritegevust ning otsiti uusi laienemisvõimalusi.
24. veebruaril 2022 alustas Venemaa Föderatsioon sissetungi Ukrainasse. Varsti pärast sissetungi kehtestasid EL ja ülejäänud maailm, sealhulgas rahvusvahelised organisatsioonid, Venemaa vastu laiaulatuslikud sanktsioonid, mida pidevalt uuendatakse ja täiendatakse. Kuni käesoleva raamatupidamise aastaaruande avaldamise kuupäevani ei olnud kehtestatud sanktsioonid ettevõtte finants-tulemustele märkimisväärset mõju avaldanud, äritegevus ei olnud üheski valdkonnas katkenud ning raamatupidamise aastaaruande avaldamise kuupäeva seisuga ei olnud tekkinud sanktsioonidega seoses ka olulisi otseseid kahjusid.
Majandustegevust jätkatakse 2024. aastal.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2023 | 31.12.2022 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Varad | | | |
| Käibevarad | | | |
| Raha | 50 704 | 15 725 | |
| Nõuded ja ettemaksed | 34 978 | 31 051 | |
| Kokku käibevarad | 85 682 | 46 776 | |
| Põhivarad | | | |
| Finantsinvesteeringud | 35 193 | 83 575 | |
| Nõuded ja ettemaksed | 17 209 | 17 209 | |
| Materiaalsed põhivarad | 141 126 | 157 812 | |
| Kokku põhivarad | 193 528 | 258 596 | |
| Kokku varad | 279 210 | 305 372 | |
| Kohustised ja omakapital | | | |
| Kohustised | | | |
| Lühiajalised kohustised | | | |
| Võlad ja ettemaksed | 52 955 | 61 987 | |
| Kokku lühiajalised kohustised | 52 955 | 61 987 | |
| Pikaajalised kohustised | | | |
| Laenukohustised | 427 135 | 427 135 | |
| Kokku pikaajalised kohustised | 427 135 | 427 135 | |
| Kokku kohustised | 480 090 | 489 122 | |
| Omakapital | | | |
| Osakapital nimiväärtuses | 3 125 | 3 125 | |
| Muud reservid | 252 968 | 252 968 | |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | -439 843 | -228 276 | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -17 130 | -211 567 | |
| Kokku omakapital | -200 880 | -183 750 | |
| Kokku kohustised ja omakapital | 279 210 | 305 372 | |
Kasumiaruanne
(eurodes)
| | 2023 | 2022 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 257 591 | 218 221 | 9 |
| Muud äritulud | 1 | 223 | |
| Mitmesugused tegevuskulud | -186 430 | -202 770 | 10,11 |
| Tööjõukulud | -21 180 | -26 057 | 12 |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | -18 726 | -14 080 | 4 |
| Muud ärikulud | -4 | -784 | |
| Ärikasum (kahjum) | 31 252 | -25 247 | |
| Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt | -48 382 | -186 320 | 13 |
| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist | -17 130 | -211 567 | |
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
| | 2023 | 2022 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | | | |
| Ärikasum (kahjum) | 31 252 | -25 247 | |
| Korrigeerimised | | | |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | 18 726 | 14 080 | |
| Kokku korrigeerimised | 18 726 | 14 080 | |
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | -3 927 | 40 109 | |
| Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus | -9 032 | 9 047 | |
| Kokku rahavood äritegevusest | 37 019 | 37 989 | |
| Rahavood investeerimistegevusest | | | |
| Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel | -2 040 | -98 853 | |
| Kokku rahavood investeerimistegevusest | -2 040 | -98 853 | |
| Rahavood finantseerimistegevusest | | | |
| Saadud laenud | 0 | 55 000 | |
| Kokku rahavood finantseerimistegevusest | 0 | 55 000 | |
| Kokku rahavood | 34 979 | -5 864 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 15 725 | 21 589 | |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | 34 979 | -5 864 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 50 704 | 15 725 | |
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
| | | | | Kokku |
|---|---|---|---|---|
| | Osakapital nimiväärtuses | Muud reservid | Jaotamata kasum (kahjum) | |
| 31.12.2021 | 3 125 | 252 968 | -228 276 | 27 817 |
| Aruandeaasta kasum | 0 | 0 | -211 567 | -211 567 |
| (kahjum) | | | | |
| | 3 125 | 252 968 | -439 843 | -183 750 |
| | 0 | 0 | -17 130 | -17 130 |
| | 3 125 | 252 968 | -456 973 | -200 880 |
Täpsem informatsioon osakapitali kohta on toodud lisas 8.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
OÜ Taskulaod 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamiseseaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Kasumiaruande koostamisel on lähtutud kasumiaruande skeemist nr 1. Rahavood on koostatud kaudsel meetodil.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud täismahus raamatupidamise aastaaruande nõuetele vastavalt ning kasutatud on keskmise suurusega ettevõtja aruande vormi.
Raha
Raha ning raha lähenditena kajastatakse bilansis kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustised ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustised, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse bilansipäeval ümber Eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
Finantsinvesteeringud
Lühiajaliste aktsiate ja muude väärtpaberitena kajastatakse lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid väärtpabereid ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast.
Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mis ei ole avalikult kaubeldavad ja mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t. soetusmaksumus miinus võimalikud allahindlused).
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 639 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 639 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
- masinad ja seadmed 20%
- inventar 20%
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ja muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.
Kulud
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt samas perioodis, mil kajastatakse nendega seotud tulusid.
Seotud osapooled
Ettevõtte aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks omanikke, tegevjuhtkonda, eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole tehingutes seotud osapooltega kasutatud turuhindadest oluliselt erinevaid hindasid.
Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
| | | 31.12.2023 | Jaotus järelejäänud tähtaja järgi | | Lisa nr |
|---|---|---|---|---|---|
| | | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | |
| Nõuded ostjate vastu | | 18 159 | 18 159 | 0 | |
| | Ostjatelt laekumata arved | 18 159 | 18 159 | 0 | |
| Nõuded seotud osapoolte vastu | | 218 | 218 | 0 | 14 |
| Ettemaksed | | 16 601 | 16 601 | 0 | |
| | Tulevaste perioodide kulud | 1 571 | 1 571 | 0 | |
| | Muud makstud ettemaksed | 15 030 | 15 030 | 0 | |
| Muud nõuded | | 17 209 | 0 | 17 209 | |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | | 52 187 | 34 978 | 17 209 | |
| | | 31.12.2022 | Jaotus järelejäänud tähtaja järgi | | Lisa nr |
| | | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | |
| Nõuded ostjate vastu | | 12 119 | 12 119 | 0 | |
| | Ostjatelt laekumata arved | 12 119 | 12 119 | 0 | |
| Nõuded seotud osapoolte vastu | | 259 | 259 | 0 | 14 |
| Maksude ettemaksed ja tagasinõuded | | 1 553 | 1 553 | 0 | 7 |
| Ettemaksed | | 17 120 | 17 120 | 0 | |
| | Tulevaste perioodide kulud | 2 273 | 2 273 | 0 | |
| | Muud makstud ettemaksed | 14 847 | 14 847 | 0 | |
| Muud nõuded | | 17 209 | 0 | 17 209 | |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | | 48 260 | 31 051 | 17 209 | |
Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes)
Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes)
| | | | Kokku |
|---|---|---|---|
| | Masinad ja seadmed | Muud materiaalsed põhivarad | |
| 31.12.2021 | | | |
| Soetusmaksumus | 0 | 79 030 | |
| Akumuleeritud kulum | 0 | -5 990 | |
| Jääkmaksumus | 0 | 73 040 | |
| Ostud ja parendused | 8 333 | 90 519 | |
| Amortisatsioonikulu | -555 | -13 525 | |
| 31.12.2022 | | | |
| Soetusmaksumus | 8 333 | 169 549 | |
| Akumuleeritud kulum | -555 | -19 515 | |
| Jääkmaksumus | 7 778 | 150 034 | |
| Ostud ja parendused | 0 | 2 040 | |
| Amortisatsioonikulu | -1 667 | -17 059 | |
| 31.12.2023 | | | |
| Soetusmaksumus | 8 333 | 171 589 | |
| Akumuleeritud kulum | -2 222 | -36 574 | |
Lisa 5 Laenukohustised
(eurodes)
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
| | 31.12.2023 | 31.12.2022 | |
|---|---|---|---|
| | Maksuvõlg | Ettemaks | Maksuvõlg |
| Käibemaks | 1 111 | 1 553 | |
| Üksikisiku tulumaks | 361 | 0 | |
| | 643 | 0 | |
| | 0 | 0 | |
| | 47 | 0 | |
| | 397 | 0 | |
| | 2 559 | 1 553 | |
Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised:
Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 3 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi.
Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.
Lisa 8 Osakapital
(eurodes)
| | 31.12.2023 | 31.12.2022 |
|---|---|---|
| Osakapital | 3 125 | 3 125 |
| Osade arv (tk) | 5 | 5 |
Lisa 9 Müügitulu
(eurodes)
| | 2023 | 2022 | 2022 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes | | | |
| Müük Euroopa Liidu riikidele | | | |
| Eesti | 257 591 | | |
| Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku | 257 591 | | |
| Kokku müügitulu | 257 591 | | |
| Müügitulu tegevusalade lõikes | | | |
| Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus | 257 591 | | |
| Kokku müügitulu | 257 591 | | |
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
| | 2023 | 2022 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Üür ja rent | -110 240 | -99 445 | 11 |
| Mitmesugused bürookulud | -16 949 | -22 975 | |
| Turunduskulud | -1 030 | -7 693 | |
| Ehitustööd | -1 120 | -9 071 | |
| Muud | -57 091 | -63 586 | |
| Kokku mitmesugused tegevuskulud | -186 430 | -202 770 | |
Lisa 11 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
| | 2023 | 2022 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Kasutusrendikulu | -110 240 | -99 445 | 10 |
| Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest | | | |
OÜ Stevorte Capitaliga, AS Kinnisvara Infoga, AS Landestega, OÜ Revalparkiga, OÜ Aragatsiga ja OÜ Tabasalu Keskusega on sõlmitud ruumide rendilepingud.
Lisa 12 Tööjõukulud
(eurodes)
| | 2023 | 2022 |
|---|---|---|
| Palgakulu | -15 830 | -19 474 |
| Sotsiaalmaksud | -5 350 | -6 583 |
| Kokku tööjõukulud | -21 180 | -26 057 |
| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale | 1 | 1 |
Lisa 13 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt
(eurodes)
| | 2023 | 2022 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Kasum (kahjum) aktsiatelt ja osadelt | -48 382 | -186 320 | 3 |
| Kokku kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt | -48 382 | -186 320 | |
Lisa 14 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
| | LÜHIAJALISED | 31.12.2023 | 31.12.2022 | Lisa nr |
|---|---|---|---|---|
| Nõuded ja ettemaksed | | | | |
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | | 218 | 259 | 2 |
| | PIKAAJALISED | 31.12.2023 | 31.12.2022 | Lisa nr |
|---|---|---|---|---|
| Laenukohustised | | | | |
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | | 427 135 | 427 135 | 5 |
Lisa 15 Tegevuse jätkuvus
Seisuga 31.12.2023 on ettevõtte kapital negatiivne ja ei vasta äriseadustiku nõuetele. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei põhjusta see ebakindlust ettevõtte tegevuse jätkuvuse osas.
Taskulaod OÜ negatiivne omakapital on suuresti põhjustatud maailmas valitsevast volatiivsusest ning ettevõtte vabatahtlikus reservis eksisteerivate väärtpaberite hinnalangusest. Müügitulud on kasvanud, inflatsiooni vastu võitlemiseks on Taskulaod OÜ rendilepingutes rendileandjatega aastase THI-ile seatud piirmäär ning ka kommunaalkulude kasvuga on effektiivselt tegeletud. Vaatamata negatiivsele omakapitalile on ettevõte endiselt elujõuline ning jätkab majandustegevust 2024 aastal. Kahjumi katmiseks ja omakapitali seisu parandamiseks on plaanis ettevõte struktuuri muuta. Ettevõte ühineb seisuga 31.12.2023 teise firmaga.
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 05.04.2024
Taskulaod OÜ (registrikood: 14194982) 01.01.2023 - 31.12.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt
kinnitanud:
Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus
Osanike koosoleku poolt kinnitatud
Kahjumi katmise ettepanek
(eurodes)
| | 31.12.2023 |
|---|---|
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | -439 843 |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -17 130 |
Kahjum kaetakse ühineva ettevõtte kasumist.
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
| Tegevusala | EMTAK kood | Müügitulu (EUR) | Müügitulu % |
|---|---|---|---|
| Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus | 68201 | 257591 | 100.00% |
Sidevahendid
|
<urn:uuid:cd3bcce6-a3ac-418b-befc-ddacb8102d86>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/14194982/file/9011291902
|
2024-08-05T03:21:41+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 85,926,479
| 7,819
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999922
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
300,
310,
1192,
2438,
2958,
4036,
4513,
8435,
11356,
12600,
13352,
13387,
14121,
15298,
16555,
17392,
17679,
17893,
18108
] | 0
|
[
0.7760563492774963,
0.20781266689300537,
0.003839323529973626,
0.01112471241503954,
0.0010610471945255995,
0.00010597603250062093
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2022
aruandeaasta lõpp: 31.12.2022
ärinimi: Relsiit Metsad OÜ
registrikood: 11975644
tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Anka
küla: Kolepi küla
vald: Võru vald
maakond: Võru maakond
postisihtnumber: 65520
telefon: +372 53311935
e-posti aadress: [email protected]
Sisukord
Tegevusaruanne
OÜ Relsiit Metsad on kodumaisel kapitalil põhinev ettevõte, mis asutati 06.08.2010. Põhitegevusaladeks on enda kinnisvara ost-müük ja kasvava metsa raieõiguse müük.
2010. aastal algas äritegevuse stabiilne kasv.
2022.a. moodustas OÜ Relsiit Metsad müügitulu 234 915 eurot. Peamisteks klientideks on Kagu-Eesti metsadega tegelevad ettevõtted.
OÜ Relsiit Metsad põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal on jääda kasumisse, turupositsioonil tõusta, positsiooni kindlustamine olemasolevatel turgudel kasumis püsimiseks, kulude vähendamine ja suurendada investeeringuid maa ostmisesse.
Ettevõtte juhatus koosneb ühest liikmest, kes töötab ettevõtte juhina.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2022 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Varad | | |
| Käibevarad | | |
| Raha | 137 501 | 64 830 |
| Nõuded ja ettemaksed | 127 889 | 78 673 |
| Varud | 378 757 | 347 957 |
| Kokku käibevarad | 644 147 | 491 460 |
| Põhivarad | | |
| Materiaalsed põhivarad | 442 940 | 433 076 |
| Kokku põhivarad | 442 940 | 433 076 |
| Kokku varad | 1 087 087 | 924 536 |
| Kohustised ja omakapital | | |
| Kohustised | | |
| Lühiajalised kohustised | | |
| Laenukohustised | 380 900 | 192 800 |
| Võlad ja ettemaksed | 48 128 | 47 516 |
| Kokku lühiajalised kohustised | 429 028 | 240 316 |
| Pikaajalised kohustised | | |
| Laenukohustised | 76 156 | 34 744 |
| Kokku pikaajalised kohustised | 76 156 | 34 744 |
| Kokku kohustised | 505 184 | 275 060 |
| Omakapital | | |
| Osakapital nimiväärtuses | 2 556 | 2 556 |
| Kohustuslik reservkapital | 256 | 256 |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | 646 664 | 638 840 |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -67 573 | 7 824 |
| Kokku omakapital | 581 903 | 649 476 |
| Kokku kohustised ja omakapital | 1 087 087 | 924 536 |
Kasumiaruanne
(eurodes)
| | 2022 | 2021 | 2021 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 234 915 | | |
| Muud äritulud | 56 270 | | |
| Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt | 0 | | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | -12 506 | | |
| Mitmesugused tegevuskulud | -22 565 | | |
| Tööjõukulud | -59 464 | | |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | -7 667 | | |
| Muud ärikulud | -241 448 | | |
| Ärikasum (kahjum) | -52 465 | | |
| Intressikulud | -15 304 | | |
| Muud finantstulud ja -kulud | 196 | | |
| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist | -67 573 | | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -67 573 | | |
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Relsiit Metsad OÜ 2022.a raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamisetavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Head raamatupidamisetava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antavad juhendid. Väikeettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta ning koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilansist ja kasumiaruandest) ja lisadest.
Aastaaruanne on koostatud Eurodes.
Raha
Raha kajastamisel bilansis on arvestatud kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääki.
Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses.
Varudena kajastatakse varasid (kinnisvaraobjekte - maa, hoone), mis on ettevõttel lähiajalise müügi ootel. Hoitakse müügiootel turuväärtuse kasvu eesmärgil.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalse põhivarana kajastatakse kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ettevõte hoiab turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses.
Kinnisvarainvesteering võetakse arvele soetusmaksumuses. Materiaalse põhivara (Transpordivahendid) kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvestatud akumuleeritud kulum.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir500
Kohustuslik reservkapital
OÜ Relsiit Metsade reservkapital moodustub 1/10 osakapitalist.
Lisa 2 Tööjõukulud
(eurodes)
| | 2022 | 2021 |
|---|---|---|
| Palgakulu | 44 580 | 35 580 |
| Sotsiaalmaksud | 14 884 | 11 842 |
| Kokku tööjõukulud | 59 464 | 47 422 |
| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale | 2 | 2 |
| Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: | | |
| Töölepingu alusel töötav isik | 1 | 1 |
| Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige | 1 | 1 |
Lisa 3 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
| | LÜHIAJALISED | 31.12.2022 | 31.12.2021 | 31.12.2021 |
|---|---|---|---|---|
| Nõuded ja ettemaksed | | | | |
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | | 115 056 | | |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | | 115 056 | | |
| Laenukohustised | | | | |
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | | 140 700 | | |
| Kokku laenukohustised | | 140 700 | | |
| | Antud laenud | Antud laenude tagasimaksed | Perioodi arvestatud intress |
|---|---|---|---|
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 114 950 | 106 950 | |
| Kokku antud laenud | | | |
| | Antud laenud | Antud laenude tagasimaksed | Perioodi arvestatud intress |
|---|---|---|---|
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 170 300 | 63 245 | |
| Kokku antud laenud | | | |
| LAENUKOHUSTISED | Saadud laenud | Saadud laenude tagasimaksed | Perioodi arvestatud intress |
|---|---|---|---|
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 117 100 | 24 500 | |
| Kokku laenukohustised | | | |
| LAENUKOHUSTISED | Saadud laenud | Saadud laenude tagasimaksed | Perioodi arvestatud intress |
|---|---|---|---|
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 60 000 | 11 900 | |
| Kokku laenukohustised | 60 000 | 11 900 | |
| | 2022 | | 2021 | |
|---|---|---|---|---|
| | Kaubad | Põhivara | Teenused | Põhivara |
| Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad | 7 046 | 105 000 | 9 726 | |
| Kokku müüdud | 7 046 | 105 000 | 9 726 | |
| Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused | | |
|---|---|---|
| | 2022 | 2021 |
| Arvestatud tasu | 22 980 | 22 980 |
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.06.2022
Relsiit Metsad OÜ (registrikood: 11975644) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus
Osanike koosoleku poolt kinnitatud
Kasumi jaotamise ettepanek
(eurodes)
| | 31.12.2022 |
|---|---|
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | 646 664 |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -67 573 |
| Kokku | 579 091 |
| Jaotamine | |
| Kokku | 579 091 |
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
| Tegevusala | EMTAK kood | Müügitulu (EUR) | Müügitulu % | Põhitegevusala |
|---|---|---|---|---|
| Enda kinnisvara ost ja müük | 68101 | 224500 | 95.57% | Jah |
| Metsaraie | 02201 | 9115 | 3.88% | Ei |
| Sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) rentimine ja kasutusrent | 7711 | 1050 | 0.45% | Ei |
| Söödakultuuri- ja heintaimekasvatus jm üheaastaste põllukultuuride kasvatus | 01199 | 250 | 0.11% | Ei |
Osanikud
| Nimi / ärinimi | Isikukood / registrikood / sünniaeg | Elukoht / Asukoht | Osaluse suurus ja valuuta |
|---|---|---|---|
| Sander Tiisler | 39004276519 | | 2556 EUR (Lihtomand) |
Sidevahendid
| Liik | Sisu |
|---|---|
| Mobiiltelefon | +372 53311935 |
| E-posti aadress | [email protected] |
|
<urn:uuid:a7e4b173-0e95-4511-a6df-d3c0111d3505>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/11975644/file/9010231891
|
2024-08-05T02:57:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 82,411,694
| 3,752
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999591
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
326,
336,
1008,
2145,
2778,
4779,
6599,
7062,
7353,
7579,
8346
] | 0
|
[
0.9279066920280457,
0.06767940521240234,
0.001042060786858201,
0.003132585668936372,
0.0002201693132519722,
0.000019042992789763957
] |
MAJANDUS– JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI
APELLATSIOONIKOMISJON
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
OTSUS Nr 666-o
Tallinnas, 13.augustil 2007.a.
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, koosseisus Kerli Tults (eesistuja), Rein Laaneots ja Sulev Sulsenberg, vaatas kirjalikus menetluses läbi kodumaise juriidilise isiku Tallinna Piimatööstuse AS (uue nimega Tere AS; aadress: Pärnu mnt 139E, 11317 Tallinn) vaidlustusavalduse siseriikliku kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK (taotlus nr M200200473) registreerimise otsuse peale OÜ Brewwanz nimele klassis 30.
Vaidlustusavalduse esitajat esindab patendivolinik Reet Maasikamäe, OÜ Kaitsepurus, Mulla 4-3, 10611 Tallinn.
Vaidlustusavaldus saabus apellatsioonikomisjonile 31.03.2003. a ning registreeriti nr 666 all. Eelmenetlejaks määrati Kerli Tults.
Menetluse käik ja asjaolud
20.12.2002. a otsustas Patendiamet registreerida kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK (taotlus nr M200200473) OÜ Brewwanz (edaspidi taotleja) nimele klassis 30 järgmiste kaupade tähistamiseks: kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused, leib, sai kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup; pärm küpsetuspulbrid; sool, sinep; äädikas, vürtsikastmed; vürtsid; jää. Nimetatud otsuse peale esitas 31.03.2003. a vaidlustusavalduse Tallinna Piimatööstuse AS (edaspidi vaidlustaja) kaubamärgiseaduse (edaspidi KaMS) § 8 lg 1 p 3 ja 4 (siin ja edaspidi on viidatud kuni 30.04.2004. a. kehtinud kaubamärgiseadusele, kui käesolevas otsuses pole märgitud teisiti) ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis alusel. Vaidlustusavalduse kohaselt on vaidlustaja Eestis ainuke ettevõte, kes valmistab sulatatud juustu MEREVAIK ja ta on üldtuntud kaubamärgi MEREVAIK omanik. Nimetatud kaubamärk on kasutusel alates 1967. aastast. Sulatatud juust MEREVAIK on Eestis enim müüdav ja tuntud sulatatud juust. Üldtuntud kaubamärgi usaldusväärsust ja kvaliteeti tõendab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) tunnustus nimetatud kaubamärki kandvale vaidlustaja tootele. 25.03.2003 tunnistas EPKK piimatoodete klassis vaidlustaja sulatatud juustu MEREVAIK kukeseentega kvaliteedi - ehk ristikumärgi „Tunnustatud Eesti maitse" vääriliseks (lisa 2).
Lisaks sellele, et kaubamärki MEREVAIK võib lugeda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis järgi üldtuntud kaubamärgiks, on vaidlustaja omandanud mainitud kaubamärgile ainuõiguse kaubamärgiregistreeringuga nr 23844 toidukaupade klassis 29 – sulatatud juust (lisa 3). Vaidlustaja märgib, et enamikele tarbijatest on tundmatu nii taotleja isik, kui ka tema kaup, mis on toodud klassis 30 ja tähistatud tähisega ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK või selle tähise olulise osaga, näiteks sõnaga MEREVAIK, või selle sõna venekeelse tõlkega ЯНТАРЬ või sama venekeelne sõna ladina tähestikus esitatuna. Taotleja ei ole nimetatud tähist või selle olulist osa enne seda, kui tekkisid vaidlustajal õigused kaubamärgile MEREVAIK, kasutanud. Samuti ei ole taotleja mainitud tähist üldtuntuks teinud oma toidukaupade tähisena. Vaidlustaja märgib, et vaidlusaluse kaubamärgi
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Aadress: Telefon: Faks:
Harju 11 6 256 490 6 313 660
registreerimine on vastuolus KaMS § 8 lg 1 p-ga 4, mille kohaselt kaubamärgina ei registreerita teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedi kuupäeval Eesti Vabariigis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 6 bis kohustuvad liidu liikmesriigid ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks. Nimetatud säte laieneb ka juhtudele, kus märgi oluline osa kujutab endast niisuguse üldtuntud märgi taasesitust või jäljendit, mis võib põhjustada äravahetamist teise märgiga.
Tähise ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK registreerimine on vastuolus ka KaMS § 8 lg 1 pga 3, mille kohaselt kaubamärgina ei registreerita kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui see võib tarbija eksitamise tagajärjel kaasa tuua teise isiku kaubamärgi maine ärakasutamise või eristatavuse kahjustamise ja registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Patendiamet on teinud otsuse registreerida kaubamärk ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK klassis 30 teise isiku nimele omamata selleks luba vaidlustajalt. Vaidlustaja leiab eeltoodust lähtuvalt, et vaidlusaluse kaubamärgi registreerimine on vastuolus KaMS § 8 lg 1 p-dega 3 ja 4 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikliga 6 bis ning palub nimetatud otsuse tunnistada seadusevastaseks ja tühistada.
Vaidlustusavaldusele on lisatud:
1. Koopia Eesti Kaubamärgilehest nr 2/2003
2. Koopia artiklist „Kvaliteedimärk tunnustab tootjat" – Postimees, 25. märts 2003
3. Väljavõte kaubamärgi andmebaasist
4. Koopia maksekorraldusest riigilõivu tasumise kohta
5. Volikiri
15.02.2006. a esitas taotleja vastuväited vaidlustusavaldusele, kus märgib, et tulenevalt taotleja ning vaidlustaja esindaja patendivolinik Villu Paveltsiga peetud läbirääkimistest piiras taotleja 31.03.2003. a. Patendiametile esitatud avaldusega kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK kaupade loetelu klassis 30 järgmiselt: kohv, tee, kakao, kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused, leib, sai, kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup. Nimetatud fakti teadmata esitas vaidlustaja esindaja patendivolinik Reet Maasikamäe 31.03.2003.a. (so samal päeval, kui taotleja esitas Patendiametile kaupade loetelu piiramise avalduse) tuginedes KaMS § 8 lg 1 p 3, 4 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 6 bis vaidlustusavalduse, milles palub tunnistada Patendiameti otsuse nr 7/M200200473 täielikult seadusevastaseks ning selle tühistada.
Vastuseks vaidlustaja seisukohtadele leiab taotleja, et antud juhul ei ole vaidlustaja tuginemine KaMS § 8 lg 1 p-le 4 tuginemine asjakohane, kuna pole täidetud ükski KaMS § 8 lg 1 p-i 4 kohaldamise tingimus. Pariisi konventsiooni artikli 6 bis kohaldamiseks peavad üheaegselt olema täidetud järgmised tingimused: a) teisele isikule kuuluv kaubamärk on Eestis ex officio üldtuntuks tunnistatud või seda tuleb teha asjast huvitatud isiku taotlusel, kuivõrd Eesti pädeval organil on alust pidada seda märki Eestis üldtuntuks kui Pariisi konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märki; b) vaidlustatavat kaubamärki ning üldtuntud kaubamärki tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks, c) vaidlustatav kaubamärk kujutab endast üldtuntud kaubamärgi taasesitust, jäljendit või tõlget või vaidlustatava kaubamärgi oluline osa kujutab endast üldtuntud kaubamärgi taasesitust või jäljendit; d) see võib põhjustada vaidlustatava kaubamärgi äravahetamist üldtuntud kaubamärgiga.
Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit või argumenti selle kohta, et oleks täidetud kasvõi üks eelpoolnimetatud tingimustest. Taotleja märgib, et muuhulgas ei ole antud asjas tõendatud esimesena nimetatud ning väga oluline tingimus – üldtuntus. Vaidlustaja kaubamärki ei ole Eestis ex officio üldtuntuks tunnistatud ning samuti ei ole alust tunnistada vaidlustaja kaubamärki üldtuntuks vaidlustaja taotlusel, kuna vaidlustaja ei ole tõendanud, et sõnaline kaubamärk MEREVAIK oleks üldtuntud Eesti Vabariigis vaidlustaja kaubamärgina. Vaidlustaja on lisanud oma vaidlustusavaldusele koopia ajalehe „Postimees" artiklist „Kvaliteedimärk tunnustab tootjat". Nimetatud lisaga soovib vaidlustaja tõendada vaidlustaja kaubamärgi MEREVAIK väidetavat üldtuntust Eestis. Taotleja on seisukohal, et nimetatud lisa ei tõenda kaubamärgi MEREVAIK üldtuntust, veel vähem kaubamärgi üldtuntust kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga, so 03.04.2002 .a. Mainitud artiklist nähtub, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on omistanud vaidlustaja „Sulatatud Juust Merevaik kukeseentega" nimelisele tootele „Tunnustatud Maitse" kvaliteedimärgi. Tulenevalt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehel avaldatust antakse nimetatud kvaliteedimärk Eestis toodetud toiduainetele, mis on läbinud edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise (lisa 1). Nimetatud märgi andmisega tunnustatakse ühekordselt ja ajutiselt toote kvaliteeti, mitte aga selle toote üldtuntust tarbijate seas. Tegemist on teatud kvaliteedi nõuetele vastavuse kontrollimisega, mitte tarbija uuringu või muu sellisega. Seega ei tõenda vaidlustusavaldusele lisatud artikkel käesolevas vaidluses vaidlustaja varasema kaubamärgi üldtuntust, mistõttu on vaidlustusavalduses toodud väited kaubamärgi MEREVAIK väidetava üldtuntuse kohta Eesti Vabariigis paljasõnalised ning tõendamata. Taotleja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole KaMS § 8 lg 1 p 4 ning tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis kohaldatavad ka seetõttu, et registreerimiseks esitatud kaubamärgiga ja vastandatud kaubamärgiga tähistatavad kaubad ei ole Pariisi konventsiooni artikkel 6 bis tähenduses sarnased. Nimelt rõhutab vaidlustaja oma vaidlustusavalduses, et vastandatud kaubamärk on registreeritud ja ka kasutusel sulatatud juustu tähistamiseks. Taotleja seevastu ei tegele juustu- ja juustutoodete, sh sulatatud juustu tootmisega, ega soovi ka registreerimiseks esitatud kaubamärgile õiguskaitset sulatatud juustu tähistamiseks, mistõttu ei ole tõenäoline kollisiooni tekkimine võrreldavate kaubamärkide vahel.
Mis puutub vaidlustaja poolt ühe vaidlusaluse kaubamärgi registreerimisest keeldumise alusena märgitud KaMS § 8 lg 1 p-i 3, siis leiab taotleja, et vaidlustaja ei ole selgitanud ühegi argumendiga, mil viisil saab registreerimiseks esitatud kaubamärgile teist liiki kaupade tähistamiseks õiguskaitse võimaldamisel kahjustada varasema kaubamärgi maine või eristavus. Taotleja märgib, et antud juhul ei ole vaidlustaja tõendanud vaidlustusavalduses KaMS § 8 lg 1 p-i 3 kohaldamise kõige olulisemat tingimust, so vastandatud kaubamärgi mainet Eesti Vabariigis kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga. Asjaolu, et registreerimiseks esitatud kaubamärgile õiguskaitse võimaldamisel ei teki kollisiooni varasema kaubamärgiga kinnitab ka Patendiamet nii kaubamärgile ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK ekspertiisi käigus õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamisega kui ka üldise õiguskaitse võimaldamise praktikaga (lisad 2-4).
Tuginedes eeltoodule on taotleja seisukohal, et Patendiameti otsus nr 7/M200200473 kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK registreerimise kohta ei ole vastuolus KaMS § 8 lg 1 p-ga 3 ja 4 ning Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatuga. Taotleja palub arvestada taotleja poolt tehtud muudatustega taotletud kaitse ulatuses kaupade loetelu osas ning jätta vaidlustusavaldus rahuldamata. Taotleja seisukohtadele on lisatud:
- „Tunnustatud Eesti Maitse tutvustus". Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehekülg Internetis aadressil www.epkk.ee/index.php?leht=20&keel=1;
- Väljatrükk Patendiameti elektroonilisest kaubamärkide andmebaasist rahvusvahelise registreeringu nr 778324 kohta;
- Väljatrükk Patendiameti elektroonilisest kaubamärkide andmebaasist registreeringute nr 37490 ja 37966 kohta.
12.09.2006. a tegi apellatsioonikomisjon tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse § 16 lõike 1 alusel vaidlustajale järelpärimise üldtuntust tõendavate tõendite (tõendid selle kohta, et kaubamärk ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK oli üldtuntud kui vaidlustaja kaubamärk nimetatud kaubamärgi taotluse saabumise kuupäeval ehk 03.04.2002. a) esitamiseks, andes nimetatud toimingu tähtajaks 13.11.2006. a. Vastavaid tõendeid ega ka mistahes seisukohti või selgitusi vaidlustaja apellatsioonikomisjonile ei esitanud.
30.05.2007. a esitas vaidlustaja käesolevas asjas lõplikud seisukohad, milles jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et eestimaine vana ja mainekas kaubamärk MEREVAIK, mida on läbi aegade kasutatud ja kasutatakse ka tänapäeval tarbijatele tuntuks saanud sulatatud juustu tähistamiseks, väärib seda, et apellatsioonikomisjon loeb kaubamärgi MEREVAIK üldtuntuks toiduproduktide tähistamisel, tühistab Patendiameti otsuse ja kohustab Patendiametit jätkama vaidlustatud kaubamärgi menetlust.
Taotleja oma 04.07.2007. a esitatud lõplikes seisukohtades jääb oma 14.02.2006. a esitatud seisukohtade juurde. Taotleja palub apellatsioonikomisjonil arvestada tema poolt tehtud piiranguga registreerimistaotluse nr M200200473 kaupade loetelus ning ühtlasi jätta vaidlustusavaldus rahuldamata ja Patendiameti otsus kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK registreerimise kohta taotleja nimele klassis 30 toodud kaupade tähistamiseks muutmata. Seonduvalt vaidlustaja esindusega soovib taotleja apellatsioonikomisjoni tähelepanu juhtida asjaolule, et alates 19.06.2006. a on Tallinna Piimatööstuse AS-i uueks ärinimeks AS TERE. Vaidlustusavalduse nr 666 menetluse jooksul ei ole vaidlustaja esindaja nimetatud faktist informeerinud ei apellatsioonikomisjoni ega ka taotlejat. Samuti ei ole esitatud esindusõiguse tõendamiseks AS TERE volikirja. Tulenevalt Patendiameti elektroonilises kaubamärkide andmebaasis avaldatust on AS TERE esindajana, kaubamärgi registreeringu nr 23844 juurde märgitud patendivolinik Villu Pavelts. Eeltoodut arvesse võttes tuleb patendivolinik Reet Maasikamäe poolt, 30.05.2007. a esitatud lõplikud seisukohad vaidlustusavalduses nr 666 jätta tähelepanuta. Sisuliselt ei ole kaubamärgi MEREVAIK omanik AS TERE üles näidanud mingit huvi Patendiameti otsuse nr 7/M200200473 tühistamisprotsessi jätkamise suhtes.
Veel lisab taotleja, et käesoleval juhul ei ole vaidlustaja tuginemine KaMS § 8 lg 1 p-le 3 ja 4 asjakohane, kuna ei vaidlustusavalduses ega ka lõplikes seisukohtades ei ole põhjendatud ega tõendatud nimetatud sätete kohaldamiseks vajalike tingimuste esinemine. Vaidlustaja kaubamärki ei ole Eestis ex officio üldtuntuks tunnistatud ning samuti ei ole alust vaidlustaja kaubamärki tõendamatuse tõttu üldtuntuks tunnistada. Kuigi vaidlustajal oli võimalus rohkem kui 4 aastat esitada täiendavaid materjale ja tõendeid toetamaks vaidlustusavalduses toodud väiteid, ei ole ta vastavaid materjale esitanud, v.a 25.03.2003. a (s.o enam kui aasta pärast vaidlustatud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva) ilmunud ajalehe artikkel, milles räägitakse ühe konkreetse toote vastavusest teatud kvaliteedi nõuetele, millest aga ei piisa vaidlustatud kaubamärgi üldtuntuse tunnistamiseks.
Taotleja märgib veel, et vaidlustaja rõhutab oma vaidlustusavalduses korduvalt, et vastandatud kaubamärk on registreeritud ja ka kasutusel üksnes sulatatud juustu tähistamiseks. Taotleja juhib siinkohal tähelepanu, et ei tegele juustu- ja juustutoodete, sh sulatatud juustu tootmisega, ega soovi ka registreerimiseks esitatud kaubamärgile õiguskaitset sulatatud juustu tähistamiseks, mistõttu ei ole tõenäoline kollisiooni tekkimine kahe kaubamärgi vahel.
Kuigi vaidlustaja on ka ühe alusena märkinud KaMS § 8 lg 1 p-i 3, ei ole vaidlustaja selgitanud mitte ühegi argumendiga, mil viisil saab registreerimiseks esitatud kaubamärgile teist liiki kaupade tähistamiseks õiguskaitse võimaldamisel kahjustada varasema kaubamärgi maine või eristatavus.
Taotleja palub jätta vaidlustusavalduse rahuldamata ja Patendiameti otsus kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK registreerimise kohta taotleja nimele klassis 30 toodud kaupade – kohv, tee, kakao, suhkur, kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused, leib, sai, kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup, tähistamiseks muutmata.
Taotleja lõplike seisukohtade juurde on lisatud väljatrükk Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist vaidlustaja nimemuutuse kohta.
Apellatsioonikomisjoni seisukohad ja otsus
Apellatsioonikomisjon, tutvunud vaidlustusavalduse esitaja seisukohtadega, hinnates esitatud tõendeid ja argumente kogumis ning vastastikuses seoses, leiab järgmist:
Apellatsioonikomisjon peab põhjendamatuks taotleja seisukohta, et patendivolinik Reet Maasikamäe poolt vaidlustaja nimel esitatud lõplikud seisukohad tuleb jätta tähelepanuta põhjusel, et vaidlustaja ärinimi on vahepeal muutunud (uus nimi on Tere AS), kuid uut volikirja ei ole patendivolinik esitanud. Apellatsioonikomisjonil puuduvad andmed, et Tallinna Piimatööstuse AS ärinime muutmisega võeti ühtlasi patendivolinik Reet Maasikamäelt volitused vaidlustajat käesolevas asjas esindada. Asjassepuutumatu on ka see, et kaubamärgi MEREVAIK omaniku esindajana on Patendiameti kaubamärkide andmebaasi kantud patendivolinik Villu Pavelts – kaubamärgiomanikul ei ole keelatud kasutada korraga mitme patendivoliniku teenuseid või ka näiteks ühe patendivoliniku teenuseid Patendiameti menetlustes ning teise teenuseid menetlustes tööstusomandi apellatsioonikomisjonis.
Alates 1. maist 2004. aastast kehtiva KaMS § 72 lg 5 kohaselt enne 2004. aasta 1. maid Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist.
Käesoleva vaidlustusavalduse üheks aluseks on KaMS § 8 lg 1 p 4, mille kohaselt kaubamärgina ei registreerita teisele isikule kuuluvaid, kaubamärgi registreerimise taotluse saabumise kuupäeval või prioriteedi kuupäeval Eesti Vabariigis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 bis tähenduses üldtuntud kaubamärke ja kaupade markeeringuid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või mitte, kui registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba. Vastavalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklile 6 bis kohustuvad liidu liikmesriigid ex officio, kui antud riigi seadused seda lubavad, või asjast huvitatud isiku taotlusel tagasi lükkama või kehtetuks tunnistama ja keelama kaubamärgi tarvitamise, kui märk kujutab endast teise märgi taasesitust, jäljendit või tõlget, mis võib põhjustada tema äravahetamist, kuivõrd registreerimis- või kasutusriigi pädev organ tunnistab, et märk on selles riigis üldtuntud kui käesoleva konventsiooni eesõigusi kasutava isiku märk ja seda tarvitatakse samasuguste või sarnaste toodete jaoks.
Vaidlustaja väidete kohaselt on vaidlusaluse kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK näol tegemist temale kuuluva üldtuntud kaubamärgiga. Samas ei ole vaidlustaja oma väidete toetamiseks esitanud mingit tõendusmaterjali, mis võimaldaks vaidlustaja seisukohta kontrollida ning hinnangut anda väidetud üldtuntuse olemasolu osas. Apellatsioonikomisjon juhib siinkohal tähelepanu, et taoline tõendamiskohustus lasub asjast huvitatud isikul ehk antud juhul vaidlustajal. Vaidlustaja on küll lisanud üheks materjaliks koopia ajalehe „Postimees" artiklist „Kvaliteedimärk tunnustab tootjat", mis aga kajastab vaidlustaja kaubamärgiga MEREVAIK tähistatud toote (sulajuust) kvaliteedi tunnustamist ning mida ei saa arvestada, kui vaidlustaja kaubamärgi MEREVAIK üldtuntust tõendavat materjali. Nimetatud materjal on pelgalt üksik hinnang vaidlustaja kaubamärgiga MEREVAIK tähistatud toote kvaliteedile. Vaatamata apellatsioonikomisjoni 12.09.2006. a tehtud järelpärimisele, ei ole vaidlustaja soovinud kaubamärgi MEREVAIK üldtuntust tõendavaid materjale esitada.
Kuivõrd KaMS § 8 lg 1 p 4 sisalduva kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluse ühte eeldust ehk kaubamärgi MEREVAIK üldtuntust ei ole võimalik apellatsioonikomisjonil tõendite puudumise tõttu kontrollida ega hinnata, siis langeb ka ära vajadus analüüsida, kas vaidlusaluse kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK puhul on tegemist kaubamärgi MEREVAIK jäljendi või taasesitusega ning kas esinevad muud KaMS § 8 lg 1 p 4 ja Pariisi konventsiooni artikli 6 bis kohaldamise eeldused.
Vaidlustusavalduse teiseks aluseks on KaMS § 8 lg 1 p 3, mille kohaselt kaubamärgina ei registreerita kaubamärke, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased või assotsieeruvad teise isiku nimele teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks registreeritud või registreerimiseks esitatud varasema kaubamärgiga, kui see võib tarbija eksitamise tagajärjel kaasa tuua teise isiku kaubamärgi maine ärakasutamise või eristatavuse kahjustamise ja registreerimiseks puudub teise isiku kirjalik luba.
Vaidlustaja ei ole ei selgitanud ega mingil moel tõendanud, kas ja kuidas saab käesoleval juhul registreerimiseks esitatud kaubamärgile teist liiki kaupade tähistamiseks õiguskaitse võimaldamine kahjustada temale kuuluva varasema kaubamärgi MEREVAIK mainet või eristavust. Nimetatud selgituste ja tõendite puudumise tõttu ei ole apellatsioonikomisjonil võimalik pidada vaidlusaluse kaubamärgi ЯНТАРЬ JANTAR MEREVAIK registreerimist KaMS § 8 lg 1 p-ga 3 vastuolus olevaks.
Neil asjaoludel on apellatsioonikomisjon seisukohal, et vaidlustusavaldus on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele.
Lähtudes eeltoodust ning tuginedes kuni 30.04.2004. a KaMS § 8 lg 1 p-dele 3 ja 4, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 61 apellatsioonikomisjon
otsustas:
jätta vaidlustusavaldus rahuldamata.
Vaidlustusavalduse menetlusosaline, kes soovib apellatsioonikomisjoni otsuse peale edasi kaevata menetlusnormide rikkumise tõttu, võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjoni otsuse peale Harju Maakohtusse kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses.
Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, võib esitada hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates.
Kui nimetatud kaebust ega hagi ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kolme kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele.
Allkirjad:
K. Tults
R. Laaneots
S. Sulsenberg
|
<urn:uuid:0887e991-466a-4b62-80b5-37e367a28515>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://www.epa.ee/sites/default/files/d7/toak/a/666-o.pdf
|
2024-08-05T02:47:18+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 597,934,822
| 9,021
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3622,
7866,
11429,
15474,
19153,
21765,
22848
] | 1
|
[
0.276119202375412,
0.598220705986023,
0.10737693309783936,
0.01563595049083233,
0.001779066282324493,
0.0008681199979037046
] |
Õiguskantsleri 2023.-2024. aasta tegevuse ülevaade
Haridus
„Kes on hea ühiskonnaliige, kes hea inimene?" küsis õiguskantsler 2023. aasta sügisel Rocca al Mare Koolis korraldatud hariduskonverentsil „Igaüks meist loeb". Last ja noort toetavad iseseisvaks kasvamisel nii pere, õpetaja, lasteaed, kool kui ka vallad-linnad, riik ja ühiskond tervikuna. Iga laps on hindamatu väärtus, meie kõikide hool on aidata tal kasvada heaks inimeseks, luua Eesti tulevikku (vt Sirbis avaldatud intervjuud õiguskantsleriga).
Vanemal on õigus valida lapsele kool olemasoleva haridussüsteemi piires. Samas ei ole lastel ega vanematel õigust nõuda sellistest ümberkorraldustest hoidumist, mis on avalikes ja kogukonna huvides vajalikud ega ole üksikisikutele ülemäära koormavad. Sõltumata elukohast, vanematest ja kodukeelest on kõigil lastel õigus võimetekohasele haridusele, tõdes õiguskantsler haridusvõrgu arengukonverentsil „HaridusLood" 2023. aasta novembris. Koole ei peaks jaotama headeks ega halbadeks. Kõik koolid peaksid toetama õpihimu ja heaks inimeseks kujunemist. Kool on ju ka ettevalmistus täiskasvanueluks: kohanemiseks ja pingutuseks, endast erineva rahulikuks lahkeks mõistmiseks, väärikaks kodanikuks olemiseks.
Riigi ning linnade ja valdade ülesanne on korraldada koolielu mõistuspäraselt. Kui linn või vald tunneb, et need ülesanded käivad üle jõu, on tal õigus ja kohustus minna riigi vastu kohtusse. Lastel ja noortel on õigus saada haridust. Omavalitsusüksus ei või talle seadusega pandud ülesandeid jätta perede kanda.
Selleks et saada oma lapsele lasteaiakohta, peavad vanemad tihti abi otsima kohtust. Põhjus on selles, et mitmed linnad ja vallad pole loonud piisavalt lasteaiakohti. Vanemate ja laste õiguste rikkumine on sedavõrd terav probleem, et kohtunikud on seda käsitlenud ka oma taskuringhäälingus Kohtulood (vt „Mida peab teadma lasteaiakoha taotlemisest või koolitranspordist?"). Tallinna Halduskohtu kohtunikud arutasid seda küsimust taskuringhäälingus õiguskantsleri nõunikuga.
Lähiaastate üks suurimaid eesmärke hariduses on eestikeelsele õppele üleminek.Koostoimiva ühiskonna ühtsus sõltub ka sellest, kuidas teineteisest aru saadakse. Eestis onselleks ühtsuse aluseks eesti keel, mille saab kõige paremini selgeks lasteaias ja koolis.
Alusharidus
Valla- või linnavalitsus peab andma lasteaiakoha kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle vanemad seda taotlevad. Tunnustust väärivad need linnad ja vallad, kes suudavad tagada kõigile lastele lasteaiakohad, rajades selleks uusi lasteaedu, avades lisarühmi, kaasates eralasteaedu või tehes koostööd naaberlinna või -vallaga.
Mitmed vallad ja linnad toetavad vanemaid eralasteaia kohatasu maksmisel. Niisuguse vabatahtliku toetuse andmisel on vallal või linnal õigus otsustada, mis tingimustel seda tehakse. Õiguskantsler leidis, et vald võib kehtestada korra, mille kohaselt ei toetata eralasteaias või lastehoius käiva lapse vanemaid juhul, kui laps on saanud jooksva õppeaasta 1. oktoobriks vähemalt kolmeaastaseks ja pere on loobunud pakutud kohast munitsipaallasteaias. Kui lapsel tuleks seetõttu minna teise lasteaeda, peab ta uue keskkonnaga harjuma ja see võib võtta aega. See ei pruugi alati siiski kahjustada lapse heaolu. Konkreetsel juhul andis vallavolikogu vallavalitsusele võimaluse kaaluda, kas toetuse maksmine võiks olla erandjuhul põhjendatud.
Kui lapse koduvald või -linn on enda ülesande täitnud, kuid vanem on lapsele valinud teise valla või linna pidamisel oleva lasteaia, tuleb lapse koduvallal või -linnal seaduse kohaselt osaleda selle lasteaiakoha kulude katmises. Teise linna või valla lasteaia kulude katmine on olemuslikult riikliku ülesande täitmine, mille kulud tuleb katta riigieelarvest (vt õiguskantsleri seisukohta „Eralasteaia toetuse maksmise lõpetamine"). Kuna praegu ükski õigusnorm otseselt seesuguse riikliku ülesande täitmisega seotud kulude katmist riigieelarvest ette ei näe, saab omavalitsusüksus nõuda tehtud kulutuste katmist Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Kui ministeerium sellest keeldub, võib vald või linn pöörduda kulude katmise nõudega halduskohtusse.
Linnad ja vallad ei või kehtestada lasteaiakoha saamisele lisapiiranguid. Riigikohtu hinnangul on põhiseadusega vastuolus, kui vald või linn seab lasteaiakoha andmise tingimuseks vabade kohtade olemasolu. Kohus põhjendas, et seetõttu võivad lasteaiakohata jääda need lapsed, kellel on sellele seaduslik õigus. Õiguskantsler leidis, et omavalitsusüksusel tuleb sellised piirangud kehtetuks tunnistada. Linnad ja vallad peaksid tunnistama kehtetuks ka näilised piirangud, mis võivad lapsevanemat eksitada ja jätta mulje, et lasteaiakoha võib andmata jätta või selle andmise edasi lükata. Õiguskantsler soovitas Haridus- ja Teadusministeeriumil otsida veel võimalusi, kuidas saaks omavalitsusüksusi aidata lasteaiakohtade vajaduse prognoosimisel ja kohtade tagamisel.
Pere ei pea tingimata saama lapsele kohta selles lasteaias, mida vanem kõige sobivamaks peab või mis asub kodule kõige lähemal. Linna- ja vallavalitsus on oma kohustuse täitnud, kui ta annab perele lasteaiakoha teeninduspiirkonna lasteaias. Siiski on kohtud leidnud, et valla ja või linna kohustust ei saa lugeda täidetuks, kui perele pakutakse kohta lasteaias, mis ei ole talle kättesaadav ehk asub pere elukohast ebamõistlikult kaugel, nii et lapse lasteaeda viimiseks peaks pere tegema märkimisväärseid kulutusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsust asjas nr 3-21-336). Kui lapsevanema hinnangul pole lasteaiakoht kättesaadav, võib vanem anda sellest omavalitsusorganile teada ja taotleda uut lasteaiakohta. Kui omavalitsusüksus probleemi ei lahenda, on vanemal õigus pöörduda enda ja oma lapse õiguste kaitseks kohtusse.
Lasteaia nõuetekohase ülalpidamise eest vastutab kohalik omavalitsus. Näiteks otsustab vallavõi linnavalitsus lasteaia lahtiolekuaja, lähtudes hoolekogu ettepanekust. Valla- või linnavalitsusel tuleb arvestada laste ja perede huve ning hoolekogu ettepanekut sisuliselt kaaluda (vt seisukohta „Lasteaia lahtiolekuaja muutmine"). Hoolekogu arvamus aitab omavalitsusorganil paremini mõista, mis lasteaias igapäevaselt toimub. Samas ei pea vallavõi linnavalitsus hoolekogu ettepanekuga nõustuma. Kui selline korraldus lapsevanemale ei meeldi, saab ta pöörduda kohtusse.
Seaduse järgi on lapsel õigus saada lasteaias abi logopeedilt, eripedagoogilt või mõnelt muult tugiteenuse osutajalt. Lapse arengut jälgivad ja hindavad lasteaiaõpetajad. Lapse kõneravi vajadust hindab logopeed. Erinevalt logopeedist ei ole pedagoogidel (sh eripedagoogidel) kõneravi osutamise ettevalmistust. Õiguskantsleri soovitusel korraldas vald lastele logopeedilise hindamise ja kõneravi.
Lapsel on õigus saada lasteaias kõneravi tasuta. Lasteaia pidaja ei saa loobuda lapsele logopeedi abi pakkumast selle tõttu, et lasteaias ei ole logopeedi. Kui kohalik omavalitsus jätab oma ülesande täitmata ehk logopeedi abi korraldamata, tuleb tal hüvitada lapsevanemale logopeedi vastuvõtule tehtud kulutused. Mõnikord ei suuda omavalitsused neid põhimõtteid järgida. Näiteks ühel juhul hakkas vald pakkuma lastele lasteaias logopeedilist abi alles pärast õiguskantsleri sekkumist. Ühtlasi hüvitati lapsevanemale logopeedi vastuvõtu kulud, mida vanem pidi kandma selle tõttu, et lapsed ei saanud logopeedi vastuvõtul käia lasteaias.
Kui Rajaleidja on kindlaks teinud, et laps vajab sobitusrühma ning kui lapsevanem on selle kohta taotluse esitanud, tuleb lasteaia pidajal see võimalus luua. Rajaleidja soovitust ei saa eirata ega tõlgendada nõnda, et selle soovituse täitmine on vabatahtlik. Samuti ei vabasta lasteaia pidajat sobitusrühma moodustamisest põhjendus, et seda on keeruline teha. Õiguskantsler soovitas anda lapsele võimaluse käia lasteaia sobitusrühmas.
Üldharidus
Lapsel on õigus käia elukohajärgses koolis. Selle kooli määrab lapsele linna- või vallavalitsus, arvestades esmajärjekorras lapse elukoha lähedust koolile ning seda, kas konkreetses koolis õpib ka teisi sama pere lapsi. Võimaluse korral võetakse arvesse ka vanemate teisi soove. Lapsele kooli määrates on omavalitsusüksusel lubatud arvestada ka muid asjaolusid, kui tingimustele vastavaid lapsi on rohkem kui koolis kohti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-4-1-16-16, p 21).
Kui vanem leiab, et valla- või linnavalitsus on tema lapsele elukohajärgse kooli määramisel rikkunud lapse õigusi, on tal kõige otstarbekam lapse õigusi kaitsta kohtu kaudu. Kohus saab hinnata, kas vallavalitsus on lapsele elukohajärgse kooli määranud õiguspäraselt, samuti saab ta kohustada vallavalitsust tegema uut otsust (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20926, punktid 21 ja 24). Kõiki olulisi asjaolusid tuleb arvestada kogumis.
Õiguskantsler on saanud mitmeid avaldusi lapsevanematelt, kes ei ole rahul sellega, kuidas nende koduvald on korraldanud lapse koolimineku. Kuigi valdadel ja linnadel on avarad võimalused otsustada, kuidas koolitransporti korraldada, peavad nad eeskätt arvestama lapse huve, koolitransport peab olema lapsele ka kättesaadav.
Omavalitsusüksus ei saa jätta koolitranspordi korraldamist perede õlule. Kui selgub, et laps mingil põhjusel koolibussiga sõita ei saa, tuleb vallal leida mõni muu lahendus, et laps jõuaks kooli õigeks ajaks ja turvaliselt (vt õiguskantsleri seisukohta „Koolitranspordi korraldamine"). Koolitee peab olema lapsele ohutu ja jõukohane ning koolipäeva ja bussi ootamise aeg mõistliku pikkusega. Omavalitsusüksus saab kehtestada koolitee korraldamise tingimused, mille alusel on tal võimalik hinnata, kuidas konkreetsele õpilasele koolitranspordi korraldus sobib.
Kool ühtaegu harib ja kasvatab. Õpikeskkond peab olema õpilastele eakohane, turvaline ja arendav. Õpilast tuleb toetada, kui tal koolis kõik ei laabu, ning seda saab teha üksnes pere ja kooli mõistvas koostöös. Vanema mure lapse pärast on mõistetav, kuid kool ei pea siiski nõustuma kõigi vanema ettepanekutega. Kui kooli ja vanema vahel kaob usaldus, võivad osapooled abi paluda Sotsiaalkindlustusametilt või Rajaleidjalt. Sotsiaalkindlustusametil on võimalik sellises olukorras rakendada taastava õiguse programmi.
Kui õpilane rikub kooli kodukorda, on koolil õigus ja kohustus selgitada välja kõik juhtumi asjaolud, kuid selline tegevus ei tohi mõjuda karistusena ega alandada õpilase inimväärikust. Õpilase seisukoha väljaselgitamiseks võiks kool temaga eakohaselt vestelda, selmet nõuda kirjalikku selgitust (vt seisukohta „Õpilaselt selgituste võtmine"). Seadus kirjaliku selgituse küsimist siiski ei keela.
Õpilase suhtes võib rakendada mõjutusmeetmeid, selleks et tagada kooli kodukorra täitmine ning luua vastastikku lugupidav ja turvaline õpikeskkond. Õpilasele tehtav kirjalik noomitus peab olema nii sisult kui ka vormilt seadusega kooskõlas (vt seisukohta „Noomituse tegemise õiguspärasus").
Last mõjutavaid otsuseid kavandades on vaja välja selgitada lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest (vt seisukohta „Ajutine õppes osalemise keeld"). Õppes osalemise keelamisest tulemuslikum võib olla see, kui õpilasele pakutakse tugispetsialisti abi ja talle koostatakse käitumise tugikava. Õpilase käitumist saab arutada ka tema vanemaga ning konfliktses olukorras saab osapooli lepitada, et oleks võimalik saavutada kokkulepe, kuidas edasi toimitakse.
Koolist väljaarvamist ei saa kool otsustada kergekäeliselt. Õpilasele tuleb enne väljaarvamise otsuse tegemist kõigepealt tuge pakkuda. Kui gümnaasiumiõpilane vaatamata asjakohastele tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisele jätkab kooli kodukorra rikkumist, tuleb ta seaduse kohaselt koolist välja arvata. Kuna koolist väljaarvamine piirab põhiõigust haridusele ning võib mõjutada oluliselt noore edasist elukäiku, ei saa koolist väljaarvamise põhjuseks olla igasugune korduv kodukorra rikkumine (nt tundi hilinemine, vahetusjalanõude puudumine vms), vaid sellised rikkumised, mille puhul saab öelda, et haridusele juurdepääsu piiramiseks on kaalukad põhjused ja see on konkreetsel juhul õigustatud. Gümnaasiumist väljaarvamise otsus tuleb teha kirjalikult ja selles tuleb esitada ka põhjendused. Otsuses antakse teada ka otsuse vaidlustamise võimalused (vt seisukohta „Õpilase koolist väljaarvamine").
Õpetaja sekkumine õpilaste omavahelisse suhtlusse on põhjendatud, kui kedagi solvatakse, ollakse ülemäära valjuhäälsed või tekitatakse teistes ebamugavustunnet selle pärast, et nad ei saa võõra keele tõttu oma kaaslaste jutust aru. Vabal ajal on õpilastel siiski õigus suhelda keeles, milles nad suhelda soovivad (vt seisukohta „Õpilaste omavaheline suhtluskeel"). Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus ning emakeel on osa inimese rahvuslikust identiteedist. Igaühel on õigus ka keelelisele vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele.
Kooli päevakavas tuleb ette näha piisavalt aega ka puhkamiseks ja söömiseks (vt seisukohta „Õppetöö korraldamine"). Õpilased ei tohiks koolis ära väsida, koormus peab olema jaotatud ühtlaselt. Igale õppetunnile peab järgnema vähemalt kümne minuti pikkune vahetund. Söömiseks peab olema õpilastel aega vähemalt 15 minutit. Kuigi mõnel juhul on kool leidnud, et õpilased ja õpetajad võiksid vaheaja pikkuse omavahel ise kokku leppida, ei asenda selline kokkulepe kooli päevakava ega kooli kodukorras kehtestatut.
Kool ei või gümnaasiumiõpilaselt nõuda õppe- või vahetunni ajal koolimajast väljumiseks tõendi esitamist. Seetõttu leidis õiguskantsler üht kaebust lahendades, et koolist lahkumist põhjendava tõendi esitamise nõue piirab liikumisvabadust, kuid gümnaasiumiõpilaste liikumisvabadust piirata ei tohi. Küll aga võib turvalisuse ja järelevalve eesmärgil piirata põhikooliõpilaste lahkumist koolimajast ja kooli territooriumilt. Kool tohib siiski vajaduse korral kontrollida õpilaste (sealhulgas gümnaasiumiõpilaste) koolimajja sisenemist ja sealt lahkumist, näiteks paludes neil esitada õpilaspileti.
Seadus ütleb, et kool ei tohi keelata puudumist, kui õpilane soovib õppetöö ajal reisile minna, võistlustel või spordilaagris osaleda vms. Küll aga on koolil alati õigus hinnata, kas õpilase puudumine on põhjendatud või mitte. Õpilasel on õigus ja kohustus õppida, mistõttu võib ta koolist puududa üksnes mõjuval põhjusel. Seaduse kohaselt piisab sellest, kui vanem teavitab kooli õpilase puudumisest ja selle põhjusest puudumise esimesel päeval. Niisiis ei pea vanem puudumiseks koolilt eelnevalt luba taotlema (vt seisukohta „Õppest puudumisest teavitamine"). Kui laps puudub õppest vanema otsusel, kuid kooli hinnangul ei ole lapsevanem käitunud õigesti, on koolil võimalik sellist olukorda arutada õpilase ja vanemaga näiteks arenguvestlusel.
Iga laps peab saama omandada hariduse parimal võimalikul võimetekohasel viisil ning õpetajatel tuleb luua hea õhkkond õppimiseks. See tähendab ka, et õpilast peab õppimisel toetama eeskätt kool, seda kohustust ei saa jätta lapsevanemate õlule. Õpilast võib aidata näiteks koolipsühholoog või mõni teine tugispetsialist. Õpetajal peavad olema elementaarsed oskused hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks (vt õiguskantsleri seisukohta). Selle eest, et koolis töötaval õpetajal on vastavad oskused olemas, vastutab kooli juht. Lisaks tuleb koolil tagada, et vajadusel on kättesaadav ka eripedagoog, kes muu hulgas juhendab õpetajat hariduslike erivajadustega laste õpetamisel.
Koolil tuleb vajaduse korral pakkuda õpilasele individuaalset juhendamist, tugispetsialisti abi ning ka õpiabitunde rühma kaupa. Kui Rajaleidja soovitab suunata lapse tervislikel põhjustel koduõppele või individuaalõppele, peab kool seda soovitust arvestama.
Rajaleidja soovitus on koolile kohustuslik, kui selle kohta on kirjaliku nõusoleku andnud ka lapsevanem. Üht avaldust lahendades leidis õiguskantsler, et kool rikkus lapse õigusi, kuna ei võimaldanud tal 2023/2024. õppeaastal õppida kuni 12 õpilasega eriklassis, nagu Rajaleidja soovitas. Lubamatu on lasta tekkida olukorral, kus laps ei saa õppida võimetekohaselt ning talle ei pakuta koolis vajalikku tuge. Konkreetsel juhul soostus kool korraldama lapsele uuest õppeaastast õppe Rajaleidja soovituse kohaselt, kuid see ei tee olematuks kahju, mida võidi põhjustada sellega, et lõppenud õppeaastal lapsele sobivat tuge ei pakutud.
Vahel tuleb laps üle viia väiksema õpilaste arvuga klassi. Enne sellise tugimeetme rakendamist tuleb koolil õpilane ära kuulata ja talle põhjendada, miks ta uude klassi üle viiakse (vt seisukohta „Teise klassi üleviimine"). Kui lapsel tekivad uues klassis kohanemisraskused, tuleb koolil sellest teada saades välja selgitada probleemide põhjused. Lapse õpitee hõlbustamiseks peaks kaaluma kõiki võimalikke meetmeid. Enne otsuse tegemist kuulatakse ära ka õpilane ja tema vanem.
Vallal ja linnal kui kooli pidajal ning vallaelanikele sotsiaalteenuste korraldajal on võimalik korraldada lapsele vajalik abi kas sotsiaal- või haridussüsteemi või mõlema kaudu. Õiguskantsler leidis üht kaebust lahendades, et vald ei toiminud õigesti, kui otsustas jätta lapse tugiisikuta. Asi oli selles, et vallavalitsus oli varasema kahe ja poole aasta vältel taganud lapsele tugiisiku ning lapse abivajadus ei olnud muutunud ka selle õppeaasta kestel. Kuigi vallavalitsus oli asunud seisukohale, et edaspidi peaks lapsele abi andma kool, mitte valla sotsiaalamet, oleks vallal tulnud abi andmist jätkata senikaua, kui kool oli valmis selle ülesande täielikult üle võtma.
Lapse arengut ja toimetulekut koolis jälgivad õpetajad, kelle hinnangu alusel saab õpet kohandada vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele ja võimetele. Näiteks on võimalik rakendada kooli korraldatud juhendatud õpet, mille käigus õpetaja õpilast vahetult toetab. Teadmiste ja oskuste kontroll peab mõõtma õppekavaga kehtestatud oskuste ja teadmiste taset ning andma hindelisel kujul õpilasele tagasisidet. Hinde põhjal saab ka otsustada, kas õpilane võib vajada õppimisel tuge. Samuti võib hinne, sealhulgas järeltöö eest pandud hinne, mõjutada kokkuvõtvat hinnet ja ka lapse edasist haridusteed.
Pärast pikemat puudumist võib laps vajada õppimisel rohkem tuge. Puudumine võib küll põhjustada õppetöös mahajäämist, kuid tunnist puudumise alusel ei saa järeldada, et õpilase teadmised ja oskused on ebapiisavad. Õiguskantsler leidis, et tunnist puudumise eest ei ole õige hinnata lapse teadmisi hindega „1". Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, mitte tunnist puudumist. Hinne „1" tähendab, et konkreetses õppeaines on õpilase teadmised ebapiisavad.
Õpilasel on õigus tegemata jäänud või negatiivsele hindele tehtud tööd järele vastata. Kui õpilane järele vastama ei lähe, võib õpetaja panna talle negatiivse hinde, sest õpilane ei ole andnud võimalust enda teadmisi ja oskusi hinnata. Koolil tuleb järelevastamise tähtaega kehtestades arvestada siiski näiteks ka seda, et kui õpilane on pikalt puudunud, tuleb tal järele vastata mitmes õppeaines korraga. See võib õpilasele üle jõu käia, kuna tal tuleb kõik puudumise tõttu tegemata jäänud tööd teha järele lühikese aja jooksul ning samal ajal õppida koos teistega ka uusi teemasid. Eesmärk on, et õpilane omandaks materjali nii hästi kui võimalik ega jääks oma teadmiste ja oskuste poolest teistest maha.
Õpilase teadmisi hinnatakse hindamisskaala järgi, mis on riikliku õppekava kohaselt nii esmase töö kui ka järeltöö hindamise aluseks. Peab olema objektiivselt mõistetav, millisel tasemel on õpilase teadmised ja oskused õppekava nõudeid arvestades. Seega ei ole alust järeltöö teinud õpilase hinnet alandada (vt õiguskantsleri seisukohta). Õigeks ei saa pidada ka seda, kui õpilase järeltöö hinnet alusetult tõstetakse. Selline kaalutlus on õpetaja subjektiivne otsus, mis ei pruugi sel viisil aga anda objektiivset tagasisidet õpilase teadmistest ja oskustest. Õpetaja võib riiklikust õppekavast erinevat hindamisskaalat kasutada vaid juhul, kui töö on õppekavas kehtestatud hindamisskaalaga võrreldes lihtsam või keerulisem. Järeltööga mõõdetakse neidsamu õpitulemusi, mida mõõdetakse esmase tööga.
Õiguskantslerilt on korduvalt küsitud, mitu kontrolltööd tohib nädalas ühele klassile teha. Õppenädalas tohib teha kuni kolm kontrolltööd ning kontrolltöö all mõistetakse õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivat kirjalikku tööd. Kui kooli veebikeskkonnas on võimalik teha märge kavandatava kontrolltöö kohta, tuleb õpetajatel see märge teha, sest märke tegemata jätmine võib põhjustada asjatut pinget. Mida selgemalt kontrolltöid kavandatakse, seda parem on koolil hinnata õpilaste õppetöö koormust. Õpetajatel tuleb õppetöö korraldada nii, et see õpilasi õppimisel toetaks.
Eestikeelsele õppele üleminek
Venekeelse õppega koolide üleviimine eestikeelsele õppele on vanemad pannud muretsema, et klassidesse võib asuda korraga õppima liiga palju muukeelseid lapsi. Mures on nii eesti rahvusest kui ka muukeelsete laste vanemad, kelle lapsed on seni õppinud vene keeles.
Õiguskantsler on öelnud, et kui venekeelne laps vajab eesti keeles õppimisel lisatuge, ei tähenda see, et eesti emakeelega õpilase võib jätta juhendamata ja toetamata.
Muukeelsetele õpilastele võib eestikeelne õpe olla ajuti keeruline. Juhendatud ja toetatud õppe laabumine sõltub koolitöötajate teadmistest, oskustest ja hoiakutest. Oluline on, et koolikeskkond tervikuna toetaks eestikeelset õpet, innustaks noori õppima eesti keelt ning tundma huvi Eesti kultuuri, ajaloo ja päevasündmuste vastu. Eestis elades on vaja osata eesti keelt.
Eestikeelsele õppele üleminek on põhiseadusega kooskõlas. Põhiseadusest ei tulene õigust nõuda riigilt põhiharidust mõnes muus keeles (vt Riigikohtu määrust asjas nr 3-23-2480; õiguskantsleri arvamust Riigikohtule „Õppekeel avalik-õiguslikus põhikoolis"). Põhiseaduse kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel ja lastel on õigus eestikeelsele tasuta põhiharidusele. Ka Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest ei tulene, et lapsele või noorele peab olema tagatud tasuta põhiharidus tema emakeeles, mis ei ole riigikeel.
Eesti keelt mitterääkivatel puuetega lastel ja noortel on õigus saada haridus, mis toetab nende eestikeelses keskkonnas hakkamasaamist ja teistega võrdset ühiskonnaelus osalemist.
Seega on eestikeelsele õppele üleminek ka puuetega laste ja noorte huvides (vt õiguskantsleri seisukohta „Eestikeelsele õppele üleminek").
Õppe korraldamisel tuleb arvestada tuge vajava õpilase võimetega. Valdav osa haridusliku erivajadusega lastest suudab õppida ka muus keeles kui oma emakeeles, kui neid õigesti toetada. Vaja on kasutada lapse arengule vastavat õpetamise metoodikat ning teha õppes suuremaid kohandusi. Seadusega on arvesse võetud ka nende laste ja noorte huve, kes oma puude tõttu ei ole võimelised eesti keeles õppima.
E-katseeksami ja lõpueksamite korraldamine
Aprillikuus korraldati põhikoolilõpetajatele eesti keele e-katseeksam. Seejuures anti õpilastele võimalus kasutada abimaterjalina Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb ühendsõnastikku, aga mitte õigekeelsussõnaraamatut ÕS.
Õiguskantsler tuletas oma kirjas Haridus- ja Noorteametile meelde, et kirjakeele normi alus on uusim õigekeelsussõnaraamat. Eesti keele õppeaines tehtavates kirjalikes töödes tuleb järgida õigekirjareegleid ja õpetaja peab õpilase töid hindama eesti kirjakeele normi alusel.
Õiguskantsler leidis, et kui õpilastele soovitakse põhikooli eesti keele lõpueksamil pakkuda abimaterjali, peab see olema uusim õigekeelsussõnaraamat või selle veebiversioon. Eksami abimaterjal peab olema õpilasele üheselt mõistetav.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitusel soovitakse õpilastele anda e‑eksamil ligipääs siiski ainult õigekeelsussõnaraamatule.
Eksamitöö võidakse teha kirjalikult paberil või testide andmekogus elektrooniliselt või suuliselt. Seda otsustab haridus- ja teadusminister õppeaine kaupa järgneva õppeaasta kohta hiljemalt 25. maiks. Kui minister kehtestab nende ainete eksamite kirjaliku osa elektroonilise vormi, peavad põhikoolilõpetajad saama elektrooniliseks eksamiks valmistuda.
Arvutioskus on ajaga muutunud üha hädatarvilikumaks ning seda tuleb koolidel õppetööd korraldades arvestada. Kooli ülesanne on anda kõigile õpilastele võimalus õppida arvutit hästi kasutama, et nad oskaksid arvutis teha ka õppeülesandeid. Arvuti kasutamise oskus on üks üldpädevus, mille omandamist tuleb toetada, et õpilane oskaks teha õppetöö tõhusamaks.
Õiguskantsler leidis, et kuigi informaatika õppekava läbinud õpilastel võivad olla paremad arvutioskused, ei anna see abstraktselt hinnates eksami sooritajale mingit eelist. Oluline on, et kõik õpilased saaksid enne eksamit tutvuda nii eksami ülesehituse kui ka eksami vormiga.
Eksami ülesehitus ega vorm ei tohi tulla eksamil õpilasele üllatusena.
Ühe ja sama haridustasemega õpilastele peavad olema kehtestatud võrdsed kooli lõpetamise tingimused, sealhulgas ühesugused erandid. Põhikooli lõpetamisele võib kehtestada teistsugused tingimused, kui kehtivad gümnaasiumi lõpetamisel (vt seisukohta „Põhikooli lõpetamise tingimused"). Gümnaasiumi lõpetamisel on võimalik võõrkeele riigieksam asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga, kuid põhikooli lõpetamisel sellist võimalust ette nähtud ei ole.
Kuna gümnaasiumi lõpetamisel on peetud võimalikuks võõrkeeleeksam asendada rahvusvaheliselt tunnustatud eksamiga, võib pidada asjakohaseks kehtestada samasugune võimalus ka põhikoolilõpetajatele. Õiguskantsler edastas selle seisukoha ka Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes koostab üldhariduse korraldust puudutavate õigusaktide eelnõusid.
Kutseharidus
Praktikaaja kindlaksmääramine
Iga õpilane peab osalema õppetöös, mistõttu ta peab teadma, mis ajavahemikul toimub õppetöö ja praktika ning millal on tal õigus õppetööst puhata ehk millal on vaheaeg. Õpilasel on õigus puhkusele vastavalt koolis kinnitatud kavale. Niisuguse kava puudumine tähendaks, et õpilane peab olema pidevalt valmis õppetöös osalema.
Õiguskantsler leidis, et kuna kool teatas õpilastele praktikast hilinemisega ning jättis vaheaja ajavahemiku kehtestamata, ei arvestanud kool seda, et õpilastel on õigus õppetööst puhata. Nii pidi kutseõppeasutuse õpilane olema praktikal sel ajal, kui kool ei olnud õppetööd kavandanud.
Mõistagi ei ole välistatud, et koolil tuleb õppetöö ajakava õppeaasta jooksul muuta, kuid need muudatused peavad olema põhjendatud ja piisavalt ettenähtavad.
Õpilaspileti korduv väljaandmine
Haridus- ja Teadusminister nõustus õiguskantsleriga ning tunnistas 8. jaanuaril 2023 kehtetuks määruse sätte, mille kohaselt võis kutseõppeasutus nõuda õpilaselt õpilaspileti korduval väljaandmisel tekkivate kulude hüvitamist, kui õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud.
Seaduse kohaselt tuleb ministril kehtestada õpilaspileti väljaandmise kord, kuid selle eest tasu võtmist seadus ei reguleeri. Seadus ei anna ka haridus- ja teadusministrile volitust seda reguleerida.
Kutseõppeasutuses õppival õpilasel on õigus saada õpilaspilet, et tal oleks võimalik tõendada õpilaseks olemist. Määrus tuleb kehtestada seaduse alusel.
Kutseõppeasutusest väljaarvamine
Kuni 6. maini 2024 ei reguleerinud seadus õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamise tingimusi. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt tuli kutseõppeasutus esimese aasta õpilane koolist välja arvata, kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta asunud õppetööle kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust. Õiguskantsleril paluti hinnata, kas see määruse tingimus vastab seadusele.
Õiguskantsler leidis, et seadus ei näe ette seda koolist väljaarvamise tingimust, mida sätestas määrus. Haridus- ja teadusminister nõustus, et määrus peab põhinema seadusel.
Riigikogu sätestas sellesama väljaarvamise tingimuse kutseõppeasutuse seaduse § 34 1 lõike 1 punktis 3.
Kõrgharidus
Õppes osalemine akadeemilise puhkuse ajal
Kui üliõpilane soovib õppida akadeemilise puhkuse ajal, tuues põhjuseks puude, peab ta seda ka tõendama. Õiguskantsleri poole pöördunud üliõpilane leidis, et ülikool küsib temalt puude tõendamiseks liiga palju andmeid.
Puuet tõendab Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puudega isiku kaart, millel on kirjas puude raskusaste, liik ja kestus. Õiguskantsler selgitas üliõpilasele, et õppetöös osalemise õigust andes tohib ülikool kontrollida üksnes neid asjaolusid, mis on ette nähtud ülikooli õppekorralduseeskirjas. Samas ei saa ülikool otsustada, mis andmed näiteks puudega isiku kaardile märgitakse. Ülikool võib kasutada talle teatavaks saanud isikuandmeid sel määral, nagu võimaldab üliõpilase esitatud taotlus.
Stipendiumi taotlemine
Hea halduse tavaga on vastuolus, kui taotluste esitamise keskkond ei võimalda taotlust esitada. Nii näiteks selgus, et üliõpilastel oli õigus esitada stipendiumitaotlusi septembris, kuid Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi tehniline lahendus ei olnud selleks ajaks veel valmis. Ülikool muid lahendusi stipendiumi taotlemiseks septembris ei pakkunud.
Õiguskantsler leidis, et kuna Tartu Ülikool jättis üliõpilased õigeaegselt stipendiumitaotluse esitamise võimalusest ilma ja andis oma veebilehel taotluste esitamise kohta eksitavat teavet, rikkus ülikool hea halduse põhimõtet ja üliõpilaste õigusi.
Haridus- ja teadusminister on määrusega andnud õppeasutusele ja Haridus- ja Noorteametile õiguse kehtestada erialastipendiumi ja kõrghariduse omandamist toetava stipendiumi taotluste esitamise täpne aeg ja viis. Riigikogu ei ole ministrile sellist õigust andnud. Õiguskantsler tegi haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku viia määrus seadusega kooskõlla.
Ülikooli vastuvõtutingimused
Ülikool peab kehtestama ja avalikustama õppesse vastuvõtu tingimused, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded. Nende vastuvõtutingimuste kohaselt nõudis Tartu Ülikool sisseastujalt eesti keele C1-taseme eksami tunnistust või Tartu Ülikoolis eesti keele C1taseme eksami sooritamist, kuigi sisseastuja oli omandanud hariduse eesti keeles.
Ülikoolidel on avar enesekorraldusõigus ning muu hulgas vastuvõtutingimuste kehtestamise õigus, kuid see õigus pole piiramatu.
Õiguskantsleri hinnangul oli ülikooli seatud tingimus vastuolus keeleseadusega. Inimene, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse, ei pea eesti keele oskust tasemeeksamiga tõendama.
Ülikool arvestas õiguskantsleri soovitust ja ei nõua enam 2024. aastal sisseastujatelt eesti keele oskuse tõendamist, kui kandidaat on omandanud põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse eesti keeles.
|
<urn:uuid:cc5610a4-da56-45e4-a264-8ae0142782bf>
|
CC-MAIN-2025-08
|
https://ulevaade.barn.ee/pdf/haridus.pdf
|
2025-02-14T04:39:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2025-08/subset=warc/part-00205-b184e832-acd1-425a-bab7-895830f2748a.c000.gz.parquet
| 545,902,321
| 12,224
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999981
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2005,
4874,
7298,
10065,
12700,
14557,
16614,
19858,
21995,
24445,
26456,
28644,
30176
] | 2
|
[
0.06285323947668076,
0.3767073154449463,
0.4527302384376526,
0.08401847630739212,
0.02020089142024517,
0.0034898456651717424
] |
Õiguskantsleri 2023.-2024. aasta tegevuse ülevaade
Kontrollkäigud
Õiguskantsleri üks ülesanne on korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohti, et välja selgitada, kas seal viibivaid inimesi koheldakse inimväärselt. See tähendab muu hulgas, et inimene peab kinnipidamiskohas saama puhtad riided, magamiskoha ja piisavalt toitu. Oluline on, et ta saaks hoida ühendust oma lähedaste ja sõpradega.
Kinnipidamiskohas hoitakse inimesi, kellelt on avaliku võimu korraldusel, toetusel või sõnaselgel või vaikival nõusolekul võetud vabadus. Kinnipidamiskohad pole seega üksnes vanglad ja arestimajad, vaid ka tahtest olenematut psühhiaatrilist abi osutavad haiglad, kinnised lasteasutused ja hooldekodud, kust inimene omatahtsi lahkuda ei saa. Eestis tegutseb mitusada kinnipidamiskohta.
Kinnipidamiskoha kontrollimise eesmärk on koguda teavet, kuidas seal olevaid inimesi koheldakse. Ruumide ülevaatamine, inimestega rääkimine ja dokumentidega tutvumine annab õiguskantslerile võimaluse hinnata, kas inimestele antakse piisavalt ja korrapäraselt süüa, kas neil on puhtad riided ja voodi, kas nende eluruumid on soojad ja puhtad ning kas inimestele pakutakse mõtestatud ajaveetmise võimalusi. Neid elutingimusi hindavad õiguskantsleri nõunikud Eesti õigusaktide ning rahvusvaheliste lepingutega kehtestatud ja Eesti riigi poolt aktsepteeritud nõuetest lähtudes (vt piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artikkel 3).
Lõppenud ülevaateaastal tehtud kontrollkäikude põhjal ning vanglas ja Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohtades aset leidnud surmajuhtumite uurimise tulemustest tuli esile, et ägestunud või joobes inimest peab kinnipidamiskohas hoolega jälgima nii vahetult kui ka videovalve abil. Nii on võimalik ennetada surmajuhtumeid.
Tänapäevane videovalvetehnika võimaldab inimesi tõhusamalt jälgida, kuid selle meelevaldne ja põhjendamatu kasutamine piirab jälgitava õigust eraelu puutumatusele. Videovalvet tuleb kasutada põhimõttel: nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Videovalveseadmed on kogenud töötajale abiks järelevalve tegemisel, ent ei asenda hea väljaõppega ja vilunud ning empaatilist töötajat. Pühendunud ja korraliku väljaõppega töötajate leidmine ja hoidmine ei ole kinnipidamiskohtadele kerge ülesanne.
Psühhiaatriahaiglad
Õiguskantsler kontrollis lõppenud ülevaateaastal kaht psühhiaatriahaiglat: SA Ahtme Haigla subakuut- ja akuutraviosakonda ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglapsühhiaatriakliiniku akuutravi- ning laste ja noorukite osakonda.
Mõlemas haiglas on probleeme seoses ohjeldamisega. Ohjeldamine on vägivaldse patsiendi talitsemine füüsilise jõuga, selleks lubatud mehaaniliste vahenditega (eeskätt selleks mõeldud ohjeldusrihmadega) või vastavate ravimitega. Ohjeldamine peab toimuma inimese väärikust austades, senikaua kui tõepoolest tarvis ja inimese tervist asjata kahjustamata. Ohjeldamine peab olema dokumenteeritud, et hiljem saaks hinnata, kas see toimus nõuetekohaselt.
Õiguskantsler märkis mõlemale haiglale saadetud soovitustes, et ohjeldamine ei tohi toimuda teiste patsientide nähes. Tervishoiutöötaja peab pidevalt viibima ohjeldatuga samas ruumis, kus ta saab tema olukorda jälgida. Mõistagi ei tohi ohjeldamisel kasutada liigset jõudu ega psühhiaatriahaiglas sobimatuid abivahendeid, näiteks käeraudu. Mehaaniline ohjeldamine peab kestma võimalikult lühikest aega.
Ahtme Haiglale tuletas õiguskantsler meelde, et ohjeldamise dokumenteerimisel peab kirja panema ohjeldamisel tekkinud vigastused ja ka põhjused, miks oli vaja patsienti ohjeldada ja milles avaldus tema ohjeldamise tinginud oht. Dokumenteerida tuleb ka ravimitega ohjeldamine. Pärast ohjeldamist peab arst patsiendiga vestlema ning ohjeldamiseni viinud sündmused läbi arutama, et patsient mõistaks, miks temaga nii toimiti.
Lapsi ja noorukeid ohjeldatakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku akuutraviosakonnas sageli. Seetõttu palus õiguskantsler haiglal leida võimalused, mis aitaksid vältida alaealise mehaanilist ohjeldamist. Kui alaealise ohjeldamine on vältimatu ja viimase abinõuna siiski vajalik, tuleks see korraldada hoopis kliiniku laste ja noorukite osakonnas. Sellele on õiguskantsler tähelepanu juhtinud ka 2019. aastal.
Ahtme Haiglale saadetud soovitustes osutas õiguskantsler taas, et kui arst ei luba patsiendil omal soovil haiglast lahkuda, peab selle kohta alati vormistama tahtest olenematu ravi otsuse. Vabatahtlikult ravil olev patsient peab saama takistusteta haiglast lahkuda. Õiguskantsler palus Ahtme Haiglal täita kõik meditsiinidokumendid loetavalt ja võimaluse korral riigikeeles.
Õiguskantsler rõhutas Ahtme Haiglale saadetud soovitustes, et töötajad saavad patsiendi suhtlust lähedastega jälgida ka eemalt, mistõttu ei ole kohtumiste või telefonivestluste juures viibimine põhjendatud. Õiguskantsler palus ka mitmekesistada patsientide vaba aja veetmise ja teraapiavõimalusi, anda patsientidele võimalus viibida värskes õhus ning parandada haiglaruumide olmetingimusi.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku akuutraviosakonna ühisruumides kasutatakse endiselt videovalvet, mida töötajad reaalajas jälgida ei saa. Kliinikusse satub alati patsiente, kes ei oska oma õiguste eest seista ega tagasisidet anda (näiteks vaimse alaarenguga, dementsussündroomiga inimesed). Selle eriti haavatava rühma õiguste kaitsmisel ja turvalisuse tagamisel oleks suur abi sellest, kui kliiniku töötajad saaksid videokaamerate pilti jälgida reaalajas.
Õiguskantsler rõhutas, et tulemusliku ravi tagamiseks peab ka haigla personal tundma end turvaliselt. Sestap võiksid mõlemad haiglad kasutusele võtta kaasaskantavad häirenupud, et töötajad saaksid vajaduse korral turvatöötaja appi kutsuda. Turvatöötaja peab aga patsientidega kokku puutudes alati tegutsema meditsiinitöötaja hoolikal juhendamisel.
Vanglad
Õiguskantsler on osutanud, et vanglas viibivate inimeste digimaailmast isoleerimine suurendab nende ühiskonnast eemaldumist. Inimesel on keeruline vanglast vabanedes igapäevaellu naasta, kui vanglas on infotehnoloogiavahendite kasutamine keelatud. See takistab tänapäevast õppetööd ja piirab ka inimese suhtlust lähedastega.
Õiguskantsler rõhutas vajadust muuta vangistusseaduse sätteid, mis reguleerisid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamist vanglas, nii et õigusnormid teeniksid kaasaegse vanglakaristuse eesmärke ning võimaldaksid kinnipeetavatel omandada tänapäeva ühiskonnas hakkamasaamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, sealhulgas toetaksid kinnipeetavate püüdlusi alustada või jätkata vanglas pooleliolevat haridusteed ning soodustaksid nende suhtlemist lähedastega.
Riigikogu võttiski 6. märtsil 2024 vastu vangistusseaduse muudatused, mis annavad kinnipeetavatele õiguse suhelda vanglaga elektrooniliselt. Peale selle tohivad kinnipeetavad kohtuda oma lähedaste ja ka kaitsjaga videosilla vahendusel. Avavanglas viibivatel kinnipeetavatel lubatakse teatud tingimustel ja ulatuses kasutada vangla väljastatud mobiiltelefone; internetti saab senisest rohkem kasutada õppimiseks ja töötamiseks.
Vangistusseaduse muudatustega lahendati ka mitmed teised probleemid, millele õiguskantsler on varem osutanud. Vähendati kartserikaristuse maksimaalset pikkust, kaotati kokkusaamiste automaatne keeld kartserikaristuse kandmise ja vastuvõtuosakonnas viibimise ajal. Muudeti ka vahistatute kinnipidamistingimusi: alates 1. oktoobrist 2024 loobutakse kõigi vahi all olevate inimeste üksikvangistuse tingimustes hoidmisest. See on suur ja väga oluline areng.
Lõppenud ülevaateaastal võttis õiguskantsler tähelepanu alla Viru Vangla kinnipidamistingimused. Kontrollkäigul pöörati suuremat tähelepanu üksikvangistuses viibivate inimeste, eakate kinnipeetavate ja vahistatute, tugevdatud järelevalve osakonnas viibivate kinnipeetavate ja noorte olukorrale ning ka kokkusaamiste korraldusele.
Õiguskantsler kiitis Viru Vanglat märkimisväärsete pingutuste eest, mida vangla on teinud kokkusaamiste korralduse parandamiseks. Vangla oote- ja kokkusaamisruumid on nüüd lastesõbralikumad ja mugavamad. Kokkusaamisele tulevad lapsed ja lähedased otsitakse läbi teisiti kui varem. Ametnikud on laste ja perede vastu sõbralikud ja toetavad. Kokkusaamistest saadud meeldiv kogemus toetab kinnipeetavate ühiskonda tagasipöördumist ning on oluline ka nende peredele.
Viru Vangla on mõistnud inimesele üksikvangistuse tingimustega kaasneda võivaid kahjulikke mõjusid ning püüab lahendada keerulisi olukordi muul viisil kui inimese isoleerimise ja kasinates oludes hoidmise abil. Vahetu sunni rakendamisele otsitakse samuti alternatiive. Töö noortega on andnud häid tulemusi: rikkumisi ja füüsilisi konflikte on viimasel ajal ette tulnud väga harva.
Õiguskantsler on endiselt arvamusel, et üksikvangistuses viibija peaks saama vähemalt kaks tundi päevas tähenduslikult suhelda. Tervishoiutöötajal tuleks iga päev hinnata üksikvangistuses viibiva inimese terviseseisundit. Psüühikahäiretega ja muul moel haavatavatele, ennast vigastavatele või suitsiidsetele inimestele tuleb luua tingimused, mis võimaldavad enda vigastamist ja suitsiidiohtu vältida. Praegu eraldab vangla sellises olukorras inimesed lukustatud kambritesse, millega kaasneb oht, et inimese vaimse tervise probleemid pigem süvenevad.
Õiguskantsler märkis, et Viru Vanglal tuleks pöörata senisest suuremat tähelepanu eakate kinnipeetavate ja vahistatute vajadustele ning muuta nende kinnipidamistingimused vanemaealistele sobivamaks. See puudutab nii vangla füüsilise keskkonna kohandamist kui ka eakatele mõeldud tegevuste korraldamist ja nende inimestega suhtlemist.
Korrapäraselt tuleks kontrollida, kas inimeste paigutamine tugevdatud järelevalve üksusesse on alati põhjendatud, seda tuleks kontrollida soovitatavalt iga kolme kuu tagant. Ka tuleks õiguskantsleri arvates jätkata pingutusi, et tugevdatud järelevalvega üksuse kinnipeetavatel oleks rohkem hõive- ja vabaajategevusi ning võimalusi liikuda väljaspool üksust.
Vangla kauplusest sisseostude tegemiseks on juba mitu kuud kasutatud e-poe süsteemi. Õiguskantslerile on palju kurdetud, et sõltumata ostu hinnast lisandub igale e-tellimusele kauba kättetoimetamise tasu 5,08 eurot, mida tuleb maksta ühtmoodi nii vaid ühe 1,30 eurot maksva postmargi kui ka 237,90 eurot maksva televiisori ostmisel. Seetõttu ei ole sisseostude tegemine paljudele kinnipeetavatele ja vahistatutele enam jõukohane.
Õiguskantsler palus vanglateenistusel hinnata, kas iga ostu korral rakendatav kättetoimetamise tasu on proportsionaalne ega takista ülemäära sisseostude tegemist, ning mõelda, kuidas teha vanglakauplusest sisseostude tegemine kinnipeetavatele ja vahistatutele taas kättesaadavamaks.
Õiguskantsler tuletas Tallinna Vanglale meelde, et inimesele tuleb anda enda ja oma riiete pesemiseks piisavalt hügieenitarbeid ka siis, kui ta on vangla jagatud hügieenitarbed ära kasutanud, tal endal ei ole võimalik neid vahendeid osta ning tal ei ole veel õigust uut hügieenikomplekti saada.
Õiguskantsler lahendas ka olukorra, mil inimene paigutati Tallinna Vanglast ümber Viru Vanglasse, ent tal ei olnud Viru Vanglas võimalik kohe saada oma usulistele veendumustele vastavat toitu, mida talle pakuti Tallinna Vanglas. Inimese usulised veendumused olid ka Viru Vanglale teada ja sellele vastava toidu valmistamine ei nõudnud vanglalt erilisi pingutusi. Ometi viivitas Viru Vangla mõistliku põhjuseta inimesele tema usule kohase toidu pakkumisega.
Õiguskantsleril tuli lahendada mitmeid arusaamatusi, mille tõttu ei saanud inimesed vanglas abielu sõlmida, kohtuda oma lapsega ja vanglast lapsele helistada. Õiguskantsler pidas mõistetavaks, et lapsed ei pruugi olla telefonitsi kättesaadavad just sel ajal, kui kinnipeetav vanglast helistab. Seetõttu võib olla põhjendatud lubada kinnipeetaval teha selliseid kõnesid ka tavapärasest erineval ajal. Lastele helistamise sooviavaldusi lahendades peab vangla arvestama muude asjaolude kõrval ka laste huve. Kinnipeetav peab siiski arvesse võtma, et tal ei pruugi alati olla võimalik helistada täpselt soovitud ajal või nii kaua, nagu ta saaks seda teha vabaduses.
Õiguskantsler hindas, kuidas vanglateenistus on uurinud vanglates aasta jooksul (01.09.2022−01.09.2023) aset leidnud kaheksa surmajuhtumi asjaolusid. Vanglate sisekontrolli osakonna töötajad uurisid surmajuhtumeid tõhusalt ning andsid vanglatele surmajuhtumite ärahoidmiseks asjalikke soovitusi. Ka vanglateenistus on andnud oma juhendites häid soovitusi, kuidas oleks võimalik surmajuhtumeid ennetada.
Surmajuhtumite uurimise tulemuste põhjal saab öelda, et vanglasse kainenema toodud inimesi tuleb jälgida hoolsamalt. Mitme surmajuhtumi uurimise materjalidest selgus, et vangla valvemeeskonnad olid alamehitatud. Vanglates tuleb sisse seada kambrid, kus rahutul ning endale ja/või teistele ohtlikul inimesel oleks turvaline ja ohutu olla. Õiguskantsler märkis, et vanglad peavad hankima rebenemiskindlast materjalist riideid ja voodivarustust, mida saab vajadusel anda suitsiidsetele inimestele. Vanglad peaksid läbi mõtlema, kuidas tagada vanglas surijale tema vajadustele vastavad tingimused, ravi ning hooldus.
Ühel juhul viibis kohtule ennetähtaegseks vabastamiseks taotluse esitamine selle pärast, et haigla ei olnud pannud inimesele lõplikku diagnoosi. Teisel juhul suri inimene vanglas, sest kohtulahend, millega ta ennetähtaegselt vabastati, ei olnud veel jõustunud.
Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskohad
Õiguskantsler kontrollis ette teatamata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Tallinna kainestusmaja ja Tallinna arestimaja. Samuti kontrollis õiguskantsler Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna ja Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla ning Paide lühiajalise kinnipidamise kambreid, kus võib inimesi kinni pidada kuni 48 tundi. Õiguskantsleri nõunikud külastasid ka Harju Maakohtu kohtumaja kinnipidamiskambreid, kuhu viidud kinnipeetute vedu ja valvet korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.
Kõikides kontrollitud kinnipidamiskohtade kambrites kasutatakse ööpäevaringset videovalvet. Õiguskantsler rõhutas, et põhjendamatu on rakendada videovalvet kõigi kinnipeetute suhtes. Videovalve on õigustatud vaid siis, kui on vaja jälgida inimese tervislikku seisundit. Iga juhtumi korral tuleb kaaluda, kas kambris on tingimata vaja ööpäev läbi videovalvet rakendada. Ööpäevaringne videovalve on siiski vajalik joobes inimese jälgimiseks, sest joobeseisundis võib kinnipeetu tervis ootamatult halveneda.
Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et Harju Maakohtu kohtumaja kinnipidamiskambrites ei olnud kinnipeetutele tagatud privaatsust hügieeninurga kasutamisel. Kambrites olevat tualetipotti sai jälgida nii valvekaameraga kui ka kambriukse vaateavast. Puudusid ka kardinad, mis võimaldaksid hügieeninurga eraldada kambrikaaslaste, valvekaamera ja ukseava vaateväljast, kui kambris on mitu kinnipeetut.
Suitsiidikäitumisega inimesi paigutatakse kambrisse ka alasti ja madratsita. Õiguskantsler on rõhutanud, et vaimse tervise probleemidega ennast kahjustava inimese koht on haigla psühhiaatriaosakonnas, mitte kinnipidamisasutuses. Senikaua kui inimene ootab haiglasse viimist, peab kinnipidamisasutus andma talle asjakohast abi, tagades tema inimväärikuse. Inimest ei tohi paigutada kambrisse alasti ja madratsita, vaid talle tuleb anda ohutu riietus ja rebenemiskindel madrats.
Selgus, et vajaduse korral piiratakse Tallinna kainestusmajas joobes inimesele tervishoiuteenuse osutamisel inimese liikumisvabadust ja fikseeritakse ta rihmadega voodi külge. Niisugune ohjeldamine on vajalik, kuid nagu igasuguseks liikumisvabaduse piiramiseks, peavad ka selleks olema seadusega kehtestatud kindlad reeglid. Ohjeldamiseks peab olema selge seaduslik alus ning sätestatud konkreetne menetlus ja ettevaatusabinõud, mis aitavad vältida võimalikke kuritarvitusi. Sotsiaalministeerium ei ole siiani ette valmistanud ohjeldamist reguleerivaid õigusnorme, kuigi õiguskantsler on korduvalt selle vajadust selgitanud.
Kinnipeetute alasti läbivaatus politsei kinnipidamiskohas peab olema erandlik toiming ja alati lähtuma sellest, kui suurt ohtu kinnipeetu kujutab endale ja teistele. Läbivaatus ei tohi jääda valvekaamera ega kõrvaliste inimeste vaatevälja ning peab tuginema kirjalikele juhistele, mis määravad, millal võib alasti läbivaatust teha.
Kui kinnipeetu viiakse politseijaoskonna ajutise kinnipidamise kambrisse, jääb üks patrullpolitseinik inimest jälgima. Sama patrullmeeskonna teine politseiametnik liitub seniks mõne teise patrullmeeskonnaga. On lubamatu ja ka seadusega vastuolus, et sellise töökorralduse ja tööjõu nappuse tõttu peavad kinnipidamiskambrisse toodud kinnipeetut mõnikord läbi vaatama vastassoost politseiametnikud, kui samast soost ametnikku lähedal ei ole.
Õiguskantsler selgitas, et kui inimene toimetatakse arestimajja, peab talle andma võimaluse oma lähedastega telefonitsi ühendust võtta, et ta saaks teatada, kus ta asub. Lisaks tuleb hoolitseda selle eest, et need kinnipeetud, kelle lähedased ei saa helistamiseks vajalikku kõnekaarti osta ja arestimajja tuua, saaksid soetada kõnekaardi enda raha eest arestimaja ametnike abiga.
Olenevalt kohtuistungi pikkusest peab Harju Maakohtu kohtumaja kinnipidamiskambrisse toodud kinnipeetu vahel viibima kohtumajas terve päeva. Sel ajal saavad lõunat süüa ainult need kinnipeetud, kes tuuakse istungile vanglast, sest vangla annab neile kaasa toidupaki. PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskus kinnipeetutele toidupakke kaasa ei anna. Õiguskantsler märkis, et ka Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusest toodud kinnipeetud peavad kohtumajas korrapäraselt süüa saama.
Õiguskantsler hindas, kuidas on PPA uurinud politsei kinnipidamiskohtades 2020.–2023. aastal aset leidnud 15 surmajuhtumi asjaolusid. Nendest viis inimest surid politseisõidukis ja kümme PPA kinnipidamishoones. Neljateistkümnel juhul oli kinni peetud inimese surma põhjuseks alkoholi- või narkojoove. Üks inimene sooritas enesetapu.
Üldjuhul uuris PPA kõiki surmajuhtumeid ning andis soovitusi nende ärahoidmiseks. Ühtlasi täpsustati kinnipidamiskoha töökorraldust, mis puudutab kinnipeetute vahetut jälgimist ja ka videovalvet. PPA täiendas ka välitöö korda, mis kehtestab reeglid, mida tuleb inimest kainenema toimetades arvestada, et tagada võimalikult ohutu kinnipidamine.
Surmajuhtumite analüüs näitab, et PPA kinnipidamiskohtades napib ametnikke ning et teenistujatele tuleks regulaarselt korraldada tööks vajalikke koolitusi. Õiguskantsler leidis, et järelevalve kainenema toodud inimeste üle peab olema tõhusam: PPA kinnipidamiskohtadesse (sh politseisõidukitesse) paigaldatud videokaamerad peavad töötama nõuetekohaselt ning videojälgimissüsteem peab võimaldama ruumis toimuvat korralikult jälgida.
Õiguskantsleri hinnangul peaks tervishoiutöötaja võimaluse korral vaatama üle kõik politsei kinnipidamiskohta toodud inimesed. Eriti oluline on üle vaadata need kinnipeetud, kes on joobes või joobeseisundile viitavate tunnustega või kes võivad oma terviseseisundi tõttu vajada erilist tähelepanu.
Õiguskantsler leidis, et surmajuhtumite analüüsimisel võiks PPA anda oma teenistujatele regulaarselt tagasisidet ka siis, kui ametnike tegevuses otseselt puudusi ei tuvastata.
Välismaalaste majutuskeskus
Õiguskantsler kontrollis AS-i Hoolekandeteenused Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse Vao Keskust, kus majutatakse rahvusvahelist kaitset taotlevaid välismaalasi. Eelmisel
ülevaateaastal külastas õiguskantsler AS-i Hoolekandeteenused Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse Vao Keskuse Vägeva üksust.
Nii Vägeva üksusesse kui ka Vao keskusesse majutatud inimesed hindavad väga töötajate toetust. Inimesed olid rahul, et personal on väga abivalmis ning leiab probleemidele kiiresti lahendused. Hea meel on selle üle, et keskuses elavad lapsed saavad jätkuvalt käia lasteaias. Kättesaadav on ka psühholoogi abi.
Keskuse ruumid tuleks paremini kohandada liikumispuudega inimeste vastuvõtmiseks. Õiguskantsler palus keskusel elanikele selgitada ja vajadusel meelde tuletada, kuidas nad saavad keskuse territooriumil oma väärtuslikumaid asju turvaliselt hoiustada.
Kinnised lasteasutused
Õiguskantsler kontrollis Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskust ja Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu, kus noortele osutatakse kinnise lasteasutuse teenust.
Väga hea mulje jättis mõlema asutuse töötajate toetav ning empaatiline suhtumine noortesse. Kui Nõmme tee keskuses töötavad lisaks sotsiaalpedagoogidele ka psühholoogid ning meditsiiniõed, siis noortekodus sellist tuge kahjuks ei pakutud. Kontrollkäikudel osalenud tervishoiuekspert rõhutas, et mõlemas asutuses tuleks tihendada personali koostööd noore ravimeeskonnaga.
Õiguskantsler leidis, et õigupoolest ei olnud mitmele noorele Nõmme tee keskuses pakutavas sotsiaalprogrammis osalemine vabatahtlik. Seetõttu palus õiguskantsler tagada, et sotsiaalprogrammi jõuaksid vaid need noored, kes on tõesti valmis seda teenust vastu võtma ja selles osalema. Vabatahtlikkusel põhinevat teenust ei saa peale suruda ega pakkuda ähvardustega.
Noortekodu olmetingimused ei olnud keerulise käitumisega noortele sobivad ega taganud nende ohutut toimetulekut. Nõmme tee keskus peab hoolitsema, et tualett- ja duširuumide uksed oleksid seestpoolt lukustatavad (näiteks nn liblikaga lukuga), nii et töötajad saaksid ukse väljastpoolt kiiresti avada, kui selleks tekib vajadus.
Kinnise lasteasutuse teenust saava noore eraldamine teistest peab toimuma seaduses sätestatud nõuete järgi. Noort tohib eraldusruumis kinni hoida tema rahunemiseni, ent mitte kauem kui kolm tundi, samuti tuleb eraldusruumis viibimine dokumenteerida. Noort ja tema asju võib kontrollida vaid siis, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tal on keelatud aineid või esemeid.
Mõned noortekodusse toodud lapsed käituvad väljakutsuvalt ning on agressiivsed. Kahjuks ei olnud noortekodu meeskonnal vajalikku väljaõpet, et nende noortega toime tulla. Ka osa Nõmme tee keskuse töötajate turvatunne ning töötahe olid raskete intsidentide tõttu oluliselt vähenenud. Õiguskantsler pakkus lahendusi, kuidas saaks töötajate turvatunnet taastada ja suurendada. Muu hulgas on vaja personalile pidevalt korraldada koolitusi ja pakkuda vaimse tervise tuge, eriti pärast keeruliste olukordade lahendamist.
Õiguskantsler palus Nõmme tee keskusel jälgida, et noorel oleks alati võimalik pöörduda oma murega temaga samast soost töötaja poole. Ka keerulisse olukorda sattunud noortega peaksid tegelema nendega samast soost töötajad. Mõned noorte suhtes rakendatud meetmed, nagu kollektiivsed karistused, ei ole õiguspärased. Karistamisel ja piirangutel põhinev suhtlus ei toeta noorte rehabilitatsiooni.
|
<urn:uuid:a3237bae-1d65-4a85-b9e4-e843b97c84ca>
|
CC-MAIN-2025-08
|
https://ulevaade.barn.ee/pdf/kontrollkaigud.pdf
|
2025-02-14T04:16:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2025-08/subset=warc/part-00205-b184e832-acd1-425a-bab7-895830f2748a.c000.gz.parquet
| 555,567,558
| 8,748
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999964
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2337,
4658,
7106,
9624,
12115,
14857,
17116,
19384,
21700,
22611
] | 1
|
[
0.11378822475671768,
0.4906991422176361,
0.32103419303894043,
0.0642249584197998,
0.008195350877940655,
0.0020581528078764677
] |
Küpsiste kasutamise põhimõtted
Selle tagamiseks, et saaksite meie veebilehe www.home3.ee või meie rakenduse („Veebileht") külastamisel parima teenuse ja kõige asjakohasema teabe, kogume Teie kohta küpsiste, veebijälgimise ja muude samalaadsete tehnoloogiate abil andmeid ja teavet. Nende tehnoloogiate kasutamine võimaldab meil (ja teistel, volitatud kolmandatel isikutel) pakkuda Teile meie Veebilehe külastamisel ja Home3 teenuste („Teenused") kasutamisel isikupärastatud kogemust. Samuti võimaldab see meie Teenust paremaks teha ja tagada, et leiate lihtsasti, mida otsite. Tahame, et mõistaksite, kuidas me selliseid tehnoloogiaid kasutame, seepärast selgitame oma Küpsiste kasutamise põhimõtetes, milliseid küpsiseid, veebijälgimist või samalaadseid tehnoloogiaid kasutame, kuidas need toimivad ja millised on Teie valikud nende kasutamisel.
Mis on küpsised?
Küpsised on väikesed andmeplokid, mille veebiserver Teie brauserile saadab ja mida Teie arvutis hoitakse, et Veebileht Teie arvuti ära tunneks. Küpsiseid on kahte tüüpi: püsiküpsised ja ajutised küpsised (niinimetatud seansiküpsised). Püsiküpsised salvestatakse pikemaks ajaks failina Teie arvutisse või mobiilsideseadmesse. Seansiküpsised saadetakse ajutiselt Teie arvutisse, kui meie Veebilehte külastate, kuid lehe sulgemisel need küpsised kustuvad, st neid ei salvestata püsivalt Teie seadmesse. Enamik firmasid kasutavad oma veebilehtedel küpsiseid, et nende kasutust paremaks teha. Küpsised ei saa Teie faile kahjustada ega suurenda viiruste ohtu Teie arvutis.
Meie ja meie teenusepakkujad võime kasutada järgmisi küpsiste tüüpe:
Absoluutselt vajalikud küpsised: need küpsised on meile absoluutselt vajalikud, et meie Veebilehte käigus hoida. Näiteks kasutame neid küpsiseid Veebilehe külastajate autentimiseks ja tuvastamiseks, et neile oma Teenust osutada. Ilma nende küpsisteta ei tunneks me Teid ära ja Te ei saaks meie Teenustele juurdepääsu. Samuti aitavad need küpsised meil järgida meie Üldtingimusi ja tagada meie teenuste turvalisuse.
Sooritusküpsised ja funktsiooniküpsised: need küpsised ei ole absoluutselt vajalikud, kuid võimaldavad meil teha Teie Home3 kogemus isikupärasemaks. Näiteks võimaldavad need meil Teie eelistusi meelde jätta, nii et Te ei pea avaldama andmeid, mida olete juba meile andnud, näiteks meie Teenustele registreerumisel. Samuti kogume nende küpsiste abil teavet külastajate tegevuse kohta meie teenuste kasutamisel (näiteks populaarsed lehed, vaatamiste korrapärad ja viidetele vajutamiste määr), et oskaksime oma Veebilehte ja Teenuseid paremaks muuta ja turu-uuringuid teha. Kui otsustate need küpsised kustutada, siis on meie teenused Teie jaoks piiratud toimega.
Reklaamiküpsised: need küpsised sisaldavad teavet selle kohta, kuidas Te olete kasutanud meie veebilehte ja teisi veebilehti, näiteks milliseid lehti Te olete külastanud ja millistele reklaamidele vajutanud, et saaksime esitada Teile kõige sobivamaid reklaame, nii meie kui teiste veebilehtedel. Neid reklaame nimetatakse „huvidel põhinevaks reklaamiks". Paljud neist reklaamiküpsistest kuuluvad meie teenusepakkujatele.
Mis on veebijälgimise mehhanismid?
Selle tagamiseks, et saaksime teenust täiustada ja teile kõige sobivamat sisu pakkuda, kasutame ka veebijälgimist, mis salvestab veebis teavet teie tegevuse kohta. Saame teavet sirvitud, vaadatud sisu ja sellega seotud vaatamise kvaliteedi kohta ning selle põhjal kohandame pakkumist ja parandame kasutajakogemust. Veebijälgimine võimaldab meil salvestada teavet mitte ainult brauseris (küpsistena), vaid ka koguda teavet mobiili- ja nutitelerirakendustest, mis ei toeta otse küpsiseid. Kuna need töötavad sarnaselt küpsistega, siis küpsistest rääkides, peame silmas küpsiseid, veebijälgimist ja sarnaseid tehnoloogiaid.
Kuidas on teiste jälgimistehnoloogiatega, näiteks veebimajakatega?
Küpsised ja veebijälgimise mehhanismid ei ole ainus viis veebisaidi külastajate tuvastamiseks või jälgimiseks. Me võime aeg-ajalt kasutada muid sarnaseid tehnoloogiaid, nagu veebimajakad (mõnikord nimetatakse ka "jälgimispiksliteks" või "selgeteks gifideks"). Need on väikesed graafikafailid, mis sisaldavad unikaalset identifikaatorit, mis võimaldab meil ära tunda, kui keegi on külastanud meie veebisaite või avanud kirja, mille oleme saatnud. Eesmärgid, mille jaoks me kasutame teisi jälgimistehnoloogiaid, on üldiselt samasugused kui küpsised, nagu on kirjeldatud käesolevas Küpsiste kasutamise põhimõtetes. Paljudel juhtudel sõltuvad need tehnoloogiad küpsistest, et korralikult toimida, seega, kui küpsistest keelduda, kahjustab see ka teiste jälgimistehnoloogiate toimimist. Käesolevates küpsiste kasutamise põhimõtetes kirjeldatud küpsiste alla kuuluvad ka veebimajakad.
Kuidas me küpsiseid kasutame?
Me kasutame küpsiseid, et teha Veebileht kasutajasõbralikumaks ja esitada Teile isikupäraseid soovitusi. Samuti kasutame mitmeid volitatud kolmandaid isikuid, kes meie Veebilehel meie eest küpsiseid rakendavad, et oma teenuseid osutada.
Võime kasutada ka seansiküpsiseid, mis võimaldavad meil saata andmeid ühelt meie veebilehe alalehelt teisele, ilma et peaksite andmeid uuesti sisestama.
Samas kasutame mitmel viisil ka püsiküpsiseid, näiteks nii:
* et võimaldada Teil liikuda meie veebilehe alalehtede vahel ja leida teavet ilma vajaduseta andmeid uuesti sisestada, samuti selleks, et saaksite liikuda Home3 ja
teiste Bite grupi siseste valitud veebilehtede vahel. Seda nimetatakse „ühiseks sisse logimiseks";
* et aidata meil Teid tuvastada, kui järgmine kord meie veebilehele teenust kasutama tulete;
* et anda Teile juurdepääs salvestatud andmetele;
* et saaksime soovitada Teile ka teisi filme, teleseeriale ja spordisaateid, mis Teie huvidega sobituvad;
* et aru saada, kas me pakume Teile hea kvaliteediga videoteenust; ning
* kindlustamaks, et Te ei pea kliendiuuringu ankeeti mitu korda täitma.
Meie (ja meie poolt volitatud kolmandad isikud) võime kasutada mitte-isikuandmeid nii püsiküpsistest kui seansiküpsistest järgnevatel statistilistel eesmärkidel:
* et teha kindaks, millised on Veebilehe kõige populaarsemad osad;
* et jälgida teenuste ja Veebilehe kasutust (sagedust ja kestusi);
* et anda kolmandatele isikutele anonüümset teavet, et nad saaksid Teile sobivamat reklaami esitada;
* et jälgida, millised tooted müüvad kõige paremini;
* et selgitada välja, kui sageli Teie ja teised kasutajad Veebilehte külastavad ja tooteid ostavad;
* et korraldada kliendiuuringuid, et teha Teie kogemus Veebilehe ja meiega paremaks.
Milliseid küpsiseid me kasutame?
| Parameeter | Säilitustähtaeg |
|---|---|
| ui-cookie-redgalaxy | 1 aasta |
| ui-gdpr-go3-ts | 1 aasta |
| JSESSIONID | aegub koos brauseri seansiga |
| uid | aegub koos brauseri seansiga |
| sso_remember_me | 10 aastat |
| __ipcan | 1 aasta |
| _contact | 2 aastat |
|---|---|
| inquiryfill | 2 aastat |
| ll starting with __ga | 2 aastat |
Kolmandate osapoolte küpsised
Google Analytics on kasutusel analüüsivahendi jaoks. Lähema teabe saamiseks külastage http://www.google.co.uk/analytics/. Väljalülitamise kohta lugege https://tools.google.com/dlpage/gaoptout.
Google Analytics-t kasutatakse ka veebiliikluse ja selle allikate kohta statistika koostamiseks ning teisenduste ja skaalade mõõtmiseks. Väljalülitamise kohta lugege https://support.google.com/analytics/answer/181881.
iPresso Marketing Automation-t kasutatakse sisu kvaliteetsuse teabe kogumiseks, mis aitab parandada Teenust ja kasutusharjumusi, samuti asjakohasema sisu pakkumiseks.
Kuidas küpsiseid kustutada?
Te võite valida, kas tahate nõustuda küpsiste kasutusega või mitte. Kui tahate teada, millal Teie arvuti küpsise saab, siis võite seada oma brauseri Teid sellest teavitama. Nii on Teil võimalik küpsiseid vastavalt soovile aktsepteerida või tagasi lükata. Külastage veebilehte http://aboutcookies.org/, kui tahate teada, kuidas seda valikut aktiveerida. Pidage silmas, et muutused Teie brauseri seadistustes, millega küpsiste kasutamine keelatakse, võivad takistada meie Veebilehe mõningate osade, näiteks sisse logimise ja sisu vaatamise korrektset toimimist.
Küpsiste kohta lähema teabe saamiseks võite külastada ka veebilehte www.pts.se/cookies.
Kontakt
Küsimused, kommentaarid ja päringud seoses käesolevate Küpsiste kasutamise põhimõtetega saatke palun e-posti aadressile [email protected]
Vaadake meie Privaatsuspõhimõtteid, et teada saada, kuidas me isikuandmeid kogume, kasutame ja kaitseme, ning vaadake ka meie Üldtingimusi.
Käesolevaid Küpsiste kasutamise põhimõtteid uuendati viimati 23. november 2019.
|
<urn:uuid:1dc83bcd-dc25-4abc-b527-572c75a24775>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://home3.ee/wp-content/uploads/2019/12/Home3-k%C3%BCpsiste-kasutamise-p%C3%B5him%C3%B5tted.pdf
|
2021-10-17T19:34:53+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 422,853,081
| 3,259
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999994
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2681,
5850,
6767,
8528
] | 1
|
[
0.24235063791275024,
0.7126314043998718,
0.03788264840841293,
0.006492259446531534,
0.0005338774644769728,
0.00010919381747953594
] |
Tallinna Linnavalitsus
Vabaduse väljak 7 15199 Tallinn
Meie: 19.02.2010 nr 5.1-5/10-011
Konkurentsiameti soovitus konkurentsiolukorra parandamiseks
1. MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit avaldused
MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit (ETL) pöördus 05.03.2009 Konkurentsiameti poole avaldusega, milles paluti selgitada, kas Tallinna Linnavalitsuse poolt 25.02.2009.a.vastuvõetud korraldus nr. 275-k Tallinna kesklinna kahe taksopeatuse kasutusse andmise kohta ja selle alusel Tallinna Maa-ametis läbiviidav kirjalik enampakkumine ning sellel osalemise tingimused on vastavuses konkurentsiseaduse, vaba ettevõtluse ja hinnakujundamise põhimõtetega. ETL oli seisukohal, et Tallinna Linnavalitsus peaks tühistama Tallinna Linnavalitsuse korralduse 25.02 2009.a. nr. 275-k ja tühistama Tallinna Linnavalitsuse Maa-ameti poolt väljakuulutatud Tallinna kesklinna taksopeatuste üürile andmise enampakkumise.
ETL esitas 22.05.2009 Konkurentsiametile teise avalduse, mis käsitles samuti Tallinna Linnavalitsuse poolt 25.02.2009.a.vastuvõetud korraldust nr. 275-k. Tallinna LV on korralduse vastuvõtmisel väidetavalt lähtunud taksoteenuse kvaliteedi parandamise vajadusest, kuigi taksoteenuse kvaliteeti saaks parandada eelkõige järelvalve tõhustamisega.
ETL leidis, et korralduses 275-k toodud otsustus – anda üürile Tallinna linna omandis olevate rajatiste ja kinnisasjade osi, rikub taksojuhtide seadusest tulenevat õigust neid tasuta kasutada.
Väljaüüritavate rajatiste ja kinnisasjade näol on tegemist küll Tallinna linna omandis olevate rajatiste ja kinnisasjadega, mis on Tallinna Kommunaalameti valitsemisel, kuid nende kasutamise piiramine taksopeatustena taksojuhtidele, kes ei vasta esitatud tingimustele või ei soovi materiaalsetel põhjustel osaleda avalikul kirjalikul pakkumisel üürilepingu sõlmimiseks, on ETL hinnangul õigusvastane.
ETL juhtis tähelepanu sellele, et iseseisvalt tegutsevad taksojuhid ja väiksemad taksoteenust osutavad ettevõtted ei saa korralduse nr 275-k punktis 2 toodud tingimustele mittevastavuse tõttu ning ka materiaalsetel põhjustel kõnealusest avalikust pakkumisest osa võtta. Vaidlustatud korraldusega kehtestatud taksopeatuste üürileandmise kord ja tingimused ei võimalda osaleda väikestel taksveoteenust osutavatel äriühingutel (kelle omandis on alla 30 sõiduki). FIE-na tegutsevatelt isikutelt on ära võetud isegi teoreetilinegi võimalus pakkumises osaleda.
Korralduse nr 275-k punktis 2.6.8. on toodud järgnevad tingimused: pakkuja peab omama vähemalt kolmekümmet kuni 5 a vanust taksot, mille pagasiruumi maht on minimaalselt 400 liitrit või kirjalikku lepingulist suhet vähemalt kolmekümne taksojuhiga, kes teostavad taksovedu kuni 5 aasta vanuste taksodega, mille pagasiruumi maht on minimaalselt 400 liitrit ning mis kannavad pakkuja kaubamärki. ETL leidis, et tegemist on põhjendamatute ja vaba konkurentsi kahjustavate tingimustega, mille pakkumisel osalemise eelduseks seadmine viitab selgelt suunatud pakkumisele.
Tallinna Linnavalitsuse läbimõeldud vaba konkurentsi kahjustavale tegevusele viitab ETL hinnangul ka Tallinna Linnavolikogu 19.03.2009.a määrusega nr 8 muudetud Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määruse nr 16 "Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine" (jõustumise kuupäev: 01.04.2009) punkt 10.2.11, mis sätestab, et taksojuhil on keelatud parkida taksot (v.a ettetellitud taksot) väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust.
Tallinna Transpordiameti ametnikud on ETL väitel avaldanud, et linnavalitsus ei piirdu ainult vanalinnas asuvate taksopeatuste väljaüürimisega ning edaspidi on kavas taksopeatusi välja rentida ka mujal. ETL hinnangul on selge, et äärelinnas asuvate taksopeatuste üürile võtmine ei ole nii tasuv, kui seda on vanalinna ja kesklinna piires asuvate taksopeatuste üürilevõtmine. Kokkuvõtvalt leiab ETL, et selliselt tõrjutakse väksemad taksoveoettevõtted ja iseseisvalt tegutsevad taksojuhid parematest teeninduspiirkondadest välja.
ETL oli seisukohal, et õiguslikul alusel tegutsevad taksojuhid ei peagi taksopeatuste üürilevõtmiseks korraldatavatest pakkumisest osa võtma, sest neile on väljastatud taksoveoluba ja sõidukikaart, mis annavad neile õiguse Tallinnas tegutsemiseks. ETL viitas sealjuures ühistranspordiseaduse §-le 31 lg 3, mis sätestab, et taksoveoluba tõendab vedaja õigust korraldada taksovedu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määruse nr 141 "Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo eeskiri" § 15 lg 2 sätestab, et taksoveoluba annab vedajale õiguse teenindada sõitjaid vedaja registreerimisjärgse omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. ETL leidis, et kohalik omavalitsus on küll õigustatud ja kohustatud ühistranspordi peatustega seonduvalt otsuseid vastu võtma (näiteks määratlema nende asukohti ning neid märgistama), kuid ei ole õigustatud avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatistele ja kinnisasjadele juurdepääsu takistama.
Lisaks eelnimetatule tuleb ETL hinnangul arvestada ka taksoteenuse tarbijate huvidega, sest taksoettevõtjad, mis peavad tegema lisakulutusi rendimaksete tasumiseks, on sunnitud teenuse hinda tõstma.
MTÜ Eesti Taksojuhtide Liit palus anda Konkurentsiametil oma seisukoht selle kohta, kas kohaliku omavalitsuse poolt hallataval territooriumil asuvate taksopeatuste üürile andmise näol võib olla tegemist konkurentsi kahjustava tegevusega?
KonkS § 61 kohaselt on võib Konkurentsiamet anda riigiasutusele ja kohaliku omavalituse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks. Konkurentsiamet alustas ETL 05.03.2009 ja 22.05.2009 avalduste põhjal menetlust eesmärgiga kaaluda soovituse tegemist Tallinna Linnavalitsusele.
2. Taksopeatuste rendikonkursid
Tallinna LV 25.02.09 korraldusega nr 275-k otsustati anda avaliku kirjalike enampakkumise korras üürile Tallinna Linna omandis olevad Müürivahe tänav T1 // Suur-Karja tänav // Väike-Karja tänav // Vana-Posti tänav // Kuninga tänav // Vana turg // Sauna tänav maatükil asuvate teerajatiste ning Viru tänav ja Viru väljak kinnisasjade osade (edaspidi: vastavalt Suur-Karja ja Viru taksopeatused).
Tallinn LV võttis 27.05.09 vastu uue korralduse nr 872-k, millega tühistati 25.02.09 korraldus nr 275k (p 14) ning otsustati anda avaliku kirjalike enampakkumise korras üürile Tallinna Linna omandis olevad Suur-Karja ja Viru taksopeatused. Korralduse punkti 2.2 kohaselt oli Suur-Karja peatuse alghind 15 000 krooni ning Viru peatuse alghind 21 000 krooni. Korralduses oli sätestatud detailsed nõuded enampakkumises osalejatele. Muuhulgas pidi punkti 2.7.8 kohaselt pakkujal olema vähemalt kolmekümne kuni 5 aasta vanuse takso kasutusõigus, mille pagasiruumi maht on minimaalselt 400 liitrit või kirjalikud lepingulised suhted vähemalt kolmekümne taksojuhiga, kes teostavad taksovedu kuni 5 aasta vanuste taksodega, mille pagasiruumi maht on minimaalselt 400 liitrit ning mis kannavad pakkuja kaubamärki. Punkti 3.1 kohaselt olid pakkumise hindamise kriteeriumiks üüri hind (20%); sõidukilomeetri hind (60%) ja ajatariif (20%). Punkti 2.8.5 kohaselt oli sõidu alustamise tasu piiratud 45 krooniga. Punkti 4.1 kohaselt on üürilepingu tähtajaks 1 aasta. Punktis 4.3 oli loetletud detailselt üürniku kohustused, sh taksode olemasolu ja minimaalsete ooteaegade, taksojuhtide karistatuse, taksopeatuse heakorra osas jms.
24.07.09 esitas Viru taksopeatuse üürile võtmiseks pakkumise Lembit Poolak. 28.07.09 esitas Viru taksopeatuse üürile võtmiseks pakkumise AS Tulika Takso. Suur-Karja peatuse osas pakkumisi ei laekunud.
Tallinna Linnavaraameti 11.08.09 käskkirja nr 1-2/138 kohaselt tunnistati enampakkumise võitjaks alghinda pakkunud AS Tulika Takso ning Lembit Poolaku pakkumine tingimustele mittevastavaks.
Tallinna LV 09.09.09 korraldusega nr 1426-k otsustati anda Viru taksopeatus rendile tasuga 21 000
krooni kuus.
28.09.2009 sõlmisid Tallinna Linnavaraamet ja AS Tulika Takso Viru taksopeatuse üürilepingu.
Tallinna LV 16.09.09 korraldusega nr 1489-k otsustati anda avaliku kirjaliku enampakkumise korras üürile Tallinna Linna omandis olev Suur-Karja taksopeatus. Võrreldes varasema konkursiga oli üüri alghind langetatud 9000 kroonini (p 2.1) ning maksimaalne lubatud sõidu alustamise tasu tõstetud 50 kroonini (p 2.6.5). Punkti 2.5.9 kohaselt ei tohi AS Tulika Takso pakkumises osaledes kasutada Viru taksopeatuse võidupakkumises nimetatud taksosid.
3. Tallinna Linnavalitsuse selgitused
Konkurentsiamet saatis 09.03.09 Tallinna Linnavalitsusele teabe nõude, mille palus selgitada, millised on need avalikust huvist tingitud eesmärgid, mida Tallinna Linnavalitsus taksopeatuseid rendile andes silmas pidanud on. Sealjuures palus Konkurentsiamet vajadusel selgitada, kas ja miks ei sobi alternatiivsed lahendused nende eesmärkide saavutamiseks.
Tallinna Transpordiameti poolt 13.04.2009 saadetud vastuses on välja toodud eesmärgid, mida Tallinna Linnavalitsus taksopeatuseid rendile andes saavutada loodab. Tallinna Transpordiamet märgib, et avalikuks huviks on tingimused ohutuks liiklemiseks ja võimalus kasutada kvaliteetset ühistransporti, sh taksoteenust. Avalik huvi on ka see, et haldusorgan rakendab vajalikke meetmeid, välistamaks pettusi avalikult pakutavate teenuste osas ning tagamaks taksoteenuse kvaliteedi.
Taksoveoteenuse paremaks korraldamiseks on vajalik uute taksopeatuste loomine ja seejuures praeguse reaalse olukorra arvestamine, kus enamik Tallinnas töötavaid taksojuhte koguneb just Tallinna vanalinna piirkonda taksopeatustest väljapoole, et leida kliendiks turiste ja baaridest tulevaid inimesi. Tallinna kesklinnast kaugemates punktides puudub aga sageli võimalus üldse taksot saada. Arvestades praegust praktikat on ilmne, et uute taksopeatuste loomisel absoluutselt avalikuks kasutamiseks täituvad need kohe taksodega ning taksoteenus ei muutu kesklinnast kaugemates piirkondades kättesaadavamaks. Haldusaktis nimetatud taksopeatuste rendile andmine konkreetsetele ettevõtetele loob Tallinna taksonduses olukorra, kus taksoettevõtetel, kes ei osalenud pakkumisel, tekib huvi teenindada ka Tallinna vanalinnast kaugemate piirkondade elanikke.
Tallinna Transpordiameti selgituste kohaselt on avalik huvi taksoteenuse kättesaadavus olemasolevatest peatustest ka varajastel hommikutundidel. Korralduse kohaselt peab konkursi võitja tagama taksopeatuses ööpäev läbi kahe sõitjat ootava takso olemasolu, kusjuures taksode vahetumisel taksopeatuses ei tohi sõitjate ooteaeg olla pikem kui 10 minutit (p 4.3.2). Praegu ei taga ükski taksoettevõte taksode olemasolu taksopeatustes. Loodavate taksopeatuste üürile andmine täidab avalikku huvi paremini kättesaadava taksoteenuse osas.
Teine oluline aspekt antud korralduse andmisel on vajadus tagada sujuv ja häireteta liiklus. Praegu on vanalinna piirkonnas suur hulk taksojuhte, kes võimalikku klienti oodates häirivad liiklust. Kontrollimise alguses liiklust häirivad taksod lahkuvad, kuid pärast kontrolli lõppemist on olukord endine. 24-tunniseks kontrolliks kõikides taksopeatustes puuduvad ressursid. Sagedased on ka olukorrad, kus tavaliikleja eirab parkimiskorda ning pargib taksopeatusesse tavasõiduki. Taksopeatuse rendile andmine loob ühiskondliku kontrolli taksojuhtide eneste kaudu. Ühiskondlikku kontrolli kaasatakse taksopeatuse rentniku taksojuhid ning õigusrikkumise ilmnemisel teavitatakse sellest vastavat menetlejat. Sellise süsteemi olemasolu distsiplineerib kõiki takso-ja sõidukijuhte ning tagab piirkonnas sujuva ja häireteta liikluse .
Avalik huvi on saada võimalikult head ja kvaliteetset ning ohutut taksoteenust. Korralduse kohaselt peab pakkujal olema vähemalt kolmkümmend kuni viie aasta vanust taksot, mille pagasiruumi maht on minimaalselt 400 liitrit, või kirjalik lepinguline suhe vähemalt kolmekümne taksojuhiga, kes teevad taksovedu selliste taksodega. Selliste nõuete korral saavad teenust osutada suhteliselt uued sõidukid ning reisijal on võimalus vajalikul määral pagasit kaasa võtta. Tallinna Transpordiamet juhib tähelepanu asjaolule, et taksoteenust osutatakse sõidukiga, mis on suurema ohu allikas. Asulasõidul liikluseeskirja § 69 punkti 4 kohaselt ei pea taksos tagaistmel sõitjal ega juht kinnitama turvavööd. Liiklusõnnetuses on sellisel juhul olulise tähtsusega turvapadjad, kuid vanematel sõidukitel puuduvad need üldse. Sõidukite turvavarustust täiendatakse pidevalt ning uusim tehnoloogia (turvatalad, aktiivne ja passiive turvavarustus jms) sõitjate kaitseks, on üksnes uuematel sõidukitel. Turvasüsteemide põlvkonnad aeguvad 5 aastase intervalliga. Seega on ilmne, et kvaliteetset ning ohutut taksoteenust saab pakkuda üksnes uuemate, st kuni viie aasta vanuste sõidukitega. Lisaks on taksode välimus ühest küljest pealinna ja riigi visiitkaart ning teisalt eeskuju teistele taksoettevõtetele teenuse kvaliteedi parandamiseks ja annab üldmotivatsiooni ka teistele taksojuhtidele.
Tallinna Transpordiameti selgituste kohaselt on avalik huvi ka taksopeatuste kord ja korrektne hooldus. Praegu hooldab Tallinna taksopeatusi Tallinna Kommunaalamet üldises korras. Sagedased on korrad, kus taksojuhid on klienti oodates maha pildunud sihvkaseemneid ja suitsukonisid. Rentnik on kohustatud aga taksopeatuse korras hoidma vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Rentnik peab teostama puhastustöid, lume- ja libedusetõrjet jne. Praegu ei täida nimetatud kohustusi ükski taksoettevõte mitte üheski taksopeatuses ning sellist kohustust ei ole võimalik taksoteenuse osutajale panna kuidagi teisiti kui üksnes taksopeatuse üürile andmise lepingus seatud tingimuste kaudu.
Tallinna Transpordiameti statistika kohaselt panevad enam väärtegusid toime taksojuhid, kes teevad kõik selleks, et olla võimalikult anonüümne (sõiduki registreerimisnumbrit ei puhastata, teenindajakaart kaetakse kinni jms). Üürile antud taksopeatustes ei saa taksoteenust osutada anonüümne taksojuht ning selliselt luuakse eeldus taksoteenuse korrektsemaks osutamiseks. Taksojuhi isikustamine ja anonüümsuse vähendamine on parimad mõjutusvahendid taksoteenuse kvaliteedi tõstmiseks ning see on vaieldamatult avalikes huvides. Selline lahendus aitab kaitsta kõige paremini ka tarbija huve ja õigusi.
Korralduse kohaselt antakse taksopeatusi rendile madalamat taksoteenuse hinda pakkunud taksoteenust osutavale pakkujale. Sellised halduskorralduslikud meetmed, mis toovad kaasa parema kvaliteedi ja seda madalama hinnaga, on samuti avalikes huvides.
Praegu on Tallinnas tähistatud taksopeatustega seotud kulud kandnud Tallinna linn maksumaksjate rahast. Maksumaksja raha säästlik kasutamine on avalik huvi. Käesoleva korralduse üheks motiiviks on taksopeatuste tähistamise kulude panemine üürnikule. Lisaks saab Tallinna linn üürile antud taksopeatustelt tulu, millest on võimalik rajada edaspidi uusi taksopeatusi ning katta muid liikluskorralduse kulusid avalikes huvides.
Korralduse üheks motiiviks on ka nõue taksoteenust osutava vedaja vastutavale isikule, kes peab vastama hea maine nõudele.
Samalaadsed selgitused avalike huvide kohta on esitatud ka Tallinna Linnavalitsuse 16.09.09 korralduse nr 1489-k seletuskirjas.
Tallinna Transpordiamet teatas 29.09.2009 kirjaga nr 1.-9/09/30, et Tallinna Linnavalitsusel ei ole kavas jätkata samalaadsete konkursside korraldamist täiendavate taksopeatuste loomisega. Samas oli kirjale lisatud Tallinna Linnavalitsuse 16.09.2009 korraldus nr 1489-k, mille sisuks on Suur-Karja taksopeatuse enampakkumise korras rendile andmise algatamine. Tallinna õigusaktide elektroonilise registri kohaselt on see korraldus käesoleva soovituse andmise hetkel kehtiv. Konkurentsiamet täheldab eeltoodu põhjal, et Tallinna Transpordiameti 29.09.2009 kirjas sisalduv väide ei ole kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse õigusaktidest ilmnevaga.
4. Konkurentsiameti hinnang
Konkurentsiamet esitab alljärgnevalt omapoolsed seisukohad Tallinna Linnavalitsuse 25.02.2009 korraldusest nr. 275-k, 27.05.09 korraldusest nr 872-k ja 16.09.09 korraldusest nr 1489-k tuleneva taksopeatuste üksikutele ettevõtjatele rentimise praktika suhtes. Konkurentsiamet leiab, et tegemist on konkurentsipiiranguga, mida ei kaalu üles Tallinna Transpordiameti poolt esitatud põhjendused. Avalikke huvisid, mida Tallinna Transpordiamet silmas pidas, ei ole taksopeatuseid rentides võimalik täita või neid on võimalik ja tuleks ka tegelikkuses saavutada muude kohasemate vahenditega.
Nimetatud seisukohtadest tulenevalt teeb Konkurentsiamet Tallinna linnale soovituse taksopeatuste rentimise praktikast loobuda eesmärgiga parandada konkurentsiolukorda Tallinna taksoveoturul.
Konkurentsiamet leiab, et taksopeatuste rendileandmine Tallinna Linnavalitsuse poolt läbi viidud kujul iseenesest kahjustab taksoteenuseid pakkuvate ettevõtjate vahelist konkurentsi. On vähe kahtlust, et olukorras, kus olulisimaile taksopeatustele omab ligipääsu üksnes üks ettevõtja, on konkureerivate ettevõtjate tegevus takistatud ning konkurents senisest vähemintensiivsem. Selle tulemusena ahenevad ka tarbijate valikuvõimalused. Konkurentsiamet on seega seisukohal, et taksopeatuste teatud taksofirmadele väljarentimise praktika kahjustab konkurentsiolukorda.
Konkurentsiolukorda on täiendavalt kahjustanud asjaolu, et Tallinna Linnavalitsuse poolt läbi viidud kahel konkursil ei leidnud aset tõsiseltvõetavat konkureerimist erinevate ettevõtjate vahel. Ainukese aktsepteeritud pakkumise tegi AS Tulika Takso. Konkurentsiamet peab võimalikuks, et konkursi tingimused olid sätestatud selliselt, et arvestades tegelikku olukorda Tallinna taksonduses tõsiseltvõetavat konkurentsi tekkida ei saanudki. Konkursi tingimuste kohaselt pidi pakkujal olema vähemalt kolmekümne kuni 5 aasta vanuse takso kasutusõigus, mille pagasiruumi maht on minimaalselt 400 liitrit või kirjalikud lepingulised suhted 30 taksojuhiga, kelle sõiduk vastaks samadele tingimustele; pakkuja kasutuses või omandis olevates taksodes peaks olema makseterminal kaardimakse sooritamiseks jms. Lisaks oli sõidu alustamise tasu maksimumiks määratud 45 krooni. Konkurentsiamet ei viinud läbi detailset uuringut kaardistamaks kui palju Tallinnas tegutsevaid taksofirmasid lisaks AS-le Tulika Takso sellistele tingimustele üldse vastanud oleks. Samas, arvestades, et peale AS-i Tulika Takso ühtegi aktsepteeritavat pakkumist ei laekunud, on ebausutav, et selliseid taksoettevõtjaid väga palju, kui üldse oleks. Konkurentsiamet märgib ka seda, et kuigi konkursil oli üheks oluliseks kriteeriumiks taksoteenuse tariif, mis teoreetiliselt oleks pidanud tagama tarbijatele pigem madala hinna, siis tegelikkuses on konkursi ainsa aktsepteeritud pakkumisega võitnud AS-i Tulika Takso hinnatase pigem keskmisest kõrgem. Seega, konkursi raames ei leidnud aset tegelikku hinnakonkurentsi ning tõsisasi, et formaalselt võitis konkursi madalaimat hinda pakkunud ettevõtja, ei oma sisulist kaalu. Tallinna Linnavalitsus on Konkurentsiametile esitatud selgitustes rõhutanud avalike huvide teenimist seoses hea, ohutu ning kvaliteetse taksoteenusega. Konkurentsiamet rõhutab, et avalikkuse huvides pole üksnes kvaliteetne, vaid ka madalate hindadega taksoteenus. Kvaliteet on valikute küsimus ning tarbijale peab jääma võimalus valida talle sobiva hinna ja kvaliteedi suhtega taksoteenuse osutaja.
Sellise vähemalt konkurentsiolukorra seisukohalt sisuliselt ebaõnnestunud konkursi tulemusena eksklusiivsuse andmine ühe enimkasutatava taksopeatuse kasutamiseks kahjustab konkurentsiolukorda veelgi intensiivsemalt. Tallinna Linnavalitsus on asunud piirama taksoettevõtjate vahelist konkurentsi majanduslikult kõige tasuvamas segmendis, milleks vanalinnas suures osas turiste teenindavad taksopeatused kahtlemata on. Eelise saamine nendes taksopeatustes tegutsemisel kahjustab konkurentsi kaudsemalt ka muudes piirkondades, sest majanduslikult tasuvaimat osa turust eksklusiivselt teenindav taksoettevõtja omab seeläbi kahtlemata juba pelgalt suurenenud mastaabist tulenevalt eelist ka teiste piirkondade teenindamisel. Konkurentsiolukorda mõjutab täiendavalt ka Tallinna Linnavalitsuse otsus keelata taksode parkimine tavaparklates. Eeltoodust järeldub, et Tallinna Linnavalitsus on taksopeatuste konkursse korraldades juurutamas konkurentsipiirangut, mis võib kahjustada tõsiselt konkurentsiolukorda.
Konkurentsiamet leiab, et kuna mis tahes konkurentsipiirangud võivad tarbijate huve tõsiselt kahjustada, on neid põhjendatud rakendada üksnes juhul, kui eksisteerivad ülekaalukad avalikud huvid, mida ei ole võimalik saavutada teisi, konkurentsi vähem kahjustavaid vahendeid kasutades. Tallinna Linnavalitsuse otsus taksopeatuseid rendile anda on diskretsiooniline otsus, mida tuleb erinevaid avalikke huve silmas pidades põhjendada. Pidades vähemalt teoreetiliselt võimalikuks, et teatud olukordades võib taksopeatuste rentimine tõepoolest aidata kaasa mõningate Tallinna Transpordiameti poolt silmas peetud avalike huvide täitmisele, võib selle tulemusena teiselt poolt langeda tarbijate heaolu kõrgenenud hinnataseme ja/või halvenenud kvaliteedi näol. Seega, kuigi konkurentsipiirangutega võivad näiliselt kaasneda mõningad positiivsed tagajärjed, tuleb arvestada, et samal ajal mõjuvad need kahjulikult majanduse normaalsele funktsioneerimisele, mille tulemusena võib nende summaarne mõju negatiivne olla.
Konkurentsiamet möönab seega, et teatud olukordades võivad konkurentsipiirangud põhjendatud ja ka vältimatud olla, kuid sellisel juhul peab nende toime ja hädavajalikkus selgelt põhjendatud olema. Püüd lahendada erinevaid probleeme just nimelt konkurentsipiiranguid rakendades on Eesti õigusloomes kahetsusväärselt levinud praktika. Ettevõtlusvabadust on põhjust kitsendada üksnes siis, kui selleks on selge vajadus, ja mitte vastupidi. Sealjuures on konkurentsipiirangud nii üldjuhul kui ka Konkurentsiameti hinnangul antud juhul suhteliselt kohmakad ja läbipaistmatud vahendid konkurentsiolukorraga otseselt mitteseotud eesmärkide saavutamiseks. Antud juhul, taksopeatuse rentimine iseenesest otseselt ei takista näiteks taksode poolt klientide ootamist väljaspool selleks ette nähtud kohti. Selliste probleemide lahendamiseks on eelkõige põhjendatud kasutada vastavate probleemide lahendamisele otseselt suunatud meetmeid, antud näite puhul liiklus- ja taksoveoeeskirju rikkuvaid taksojuhte korrale kutsudes ja neid sanktsioneerides.
Konkurentsiamet on alljärgnevalt analüüsinud Tallinna Linnavalitsuse poolt (13.04.09, nr. 2.3/09/171-4) esitatud selgituste pinnal, kas Tallinna Linnavalitsuse tegevus taksopeatuste rendile andmisel on kantud avalikest huvidest ning kas taoliste konkursside korraldamine on proportsionaalne ja kohane vahend selliste võimalike avalike huvide saavutamiseks.
Tallinna Linnavalitsus väidab, et konkursside üheks eesmärgiks on motiveerida taksojuhte tegutsema Tallinna kesklinnast eemal, kus praegusel hetkel on taksoteenuse osutamine väidetavalt puudulik. Tallinna kesklinnas asuvate taksopeatuste teatud ettevõtjatele rendile andmine sunnib teisi ettevõtjaid muudes piirkondades tegutsema. Konkurentsiamet leiab, et konkursid ei aita parandada taksoteenuse osutamist äärelinnas Tallinna Linnavalitsuse poolt kirjeldatud viisil. Taksoteenuse osutamise mahu äärelinnas määrab vastavalt turumajanduse reeglitele nõudluse ja pakkumise vahekord. Kui äärelinnas puudub piisav nõudlus, siis ei ole taksoettevõtjatel seal ka majanduslikult tasuv tegutseda ning vastupidi. Taksopeatuste rendileandmine ei muuda taksoteenuse osutamist äärelinnas iseenesest tasuvamaks (st. nõudlus seetõttu ei suurene), mistõttu puudub fundamentaalne põhjus eeldada, et taksoteenuse osutamine seal pikemas perspektiivis paraneks. Teatud ettevõtjate kesklinnast lahkuma sundimine võib küll lühikeses perspektiivis äärelinnas konkurentsi intensiivistada, sest seal võib tekkida ülepakkumine. Turu tasakaalustudes võib vastavalt turumajanduse reeglitele eeldada, et pakkumine äärelinnas hakkab vähenema, sest seal ei ole kõikidele taksode järgi nõudlust. Seega, pikemas perspektiivis ei paranda taksopeatuste rendileandmine kesklinnas taksoteenuse pakkumist äärelinnas, küll aga kahjustab see konkurentsiolukorda kesklinnas.
Tallinna Linnavalitsuse väitel eksisteerib praegusel hetkel olukord, kus varajastel hommikutundidel pole taksopeatustes taksosid. Konkursside raames on konkursi võitnud ettevõtjale võimalik panna kohustus tagada taksopeatuses pidev taksode olemasolu. Konkursi tingimuste kohaselt ei tohi taksode vahetumisel ooteaeg ületada 10 minutit. Konkurentsiamet peab kaheldavaks, kas Tallinna vanalinna piirkonnas on takso saamine 10 minuti jooksul tegelikult ka varastel hommikutundidel probleemne. Konkurentsiamet juhib tähelepanu sellele, et takso hankimiseks on võimalik kasutada muuhulgas ka tellimisteenust telefoni teel, mis üldjuhul garanteerib takso jõudmise sihtpunkti 10 min. jooksul.
Arvestades eeltoodut on taksopeatuste rentimine pelgalt sel põhjusel ebaproportsionaalne meede, kui kõrvutada seda konkurentsile tekitatud kahjuga.
Tallinna Linnavalitsus väidab, et konkursside tulemusena parandatakse liikluse sujuvust, sest vanalinna piirkonnas on suur hulk taksojuhte, kes võimalikku klienti oodates häirivad liiklust. Taksopeatuse rendikonkursi võitnud ettevõtja taksojuhid teostaksid siinkohal ühiskondlikku kontrolli. Konkurentsiamet leiab, et nimetatud probleemide lahendamiseks ei saa põhimõtteliselt kasutada konkurentsipiiranguid. Esiteks on Konkurentsiameti hinnangul ebaselge, kas ja mil viisil taksopeatuste rendile andmine üldse kutsuks liikluseeskirju mittejärgivaid taksojuhte korrale. On usutav, kes taksojuhid, kes ootavad kliente selleks mitte ette nähtud kohtades, ei pruugi sellist tegevust lõpetada pelgalt taksopeatuste rentimise fakti tõttu. Kui ka pidada võimalikuks, et konkursi võitnud taksojuhid on ühiskondlikku kontrolli teostades võimelised ebaausaid taksojuhte korrale kutsuma, on teisalt ebaselge, mis takistaks ausaid taksojuhte ühiskondlikku kontrolli ka ilma taksopeatuse rentimiseta teostama. Isegi kui konkurssidest tõusetuva konkurentsipiiranguga kaasneks teatud mõju liikluseeskirju rikkuvatele taksojuhtidele, oleks avalike huvide teostamise seisukohalt tõenäoliselt tegemist kõige kohmakama ja ebaotstarbekama vahendiga. Liiklus- jms eeskirju rikkuvate taksojuhtide vastutusele võtmiseks eksisteerivad muud, selleks palju sobivamad vahendid. Taksopeatuste rendile andmine aga ei kohusta liikluseeskirja jms õigusakte rikkuvaid taksojuhte nõuetekohaselt käituma, selleks on parim vahend nende õigusaktide täitmise vahetu kontroll. Liiatigi kahjustavad konkursid kui konkurentsipiirangud antud juhul muuhulgas (ning võimalik, et ka keskmisest rohkem) paljusid ausaid taksoettevõtjaid. Konkurentsiamet leiab, et eelpool kirjeldatud liiki probleeme ei tohiks põhimõtteliselt lahendada konkurentsipiirangute juurutamisega. Taksopeatuse eksklusiivsele rendile andmine on liikluse sujuvuse tagamiseks igal juhul ebaproportsionaalne ja kohatu vahend.
Tallinna Linnavalitsuse on põhjendanud konkursside korraldamist vajadusega tagada kvaliteetne ja ohutu taksoteenus. Sel eesmärgil on konkursi tingimustes sätestatud taksode minimaalne vanus, pagasiruumi maht jne. Konkurentsiamet leiab, et taksopeatuste rendileandmine ei ole nende eesmärkide saavutamiseks hädavajalik ega tegelikult nendega ka seotud. Tallinna Linnavalitsusel on võimalik sätestada taksoettevõtjatele erinevaid kvaliteedinõudeid sõltumata sellest, kas konkreetset taksopeatust kasutab üks või mitu ettevõtjat. Veelgi enam, konkurentsi säilimine mingis taksopeatuses ei takista vähimalgi määral selliste nõuete kehtestamist. Konkurentsiamet peab siinkohal vajalikuks üksnes märkida, et erinevate kvaliteedinõuete kehtestamine ei tohiks põhjendamatult piirata tarbijate valikuvõimalusi. Näiteks peab Tallinna Linnavalitsus taksode pagasiruumile miinimumnõudeid kehtestades analüüsima, kui suur osa tarbijatest sellist pagasiruumi tegelikult vajab ning kuidas mõjutab nõue nende tarbijate valikuvõimalusi, kes sellist pagasiruumi ei vaja. On väheusutav, et vaba konkurentsi tingimustes, kus taksode omadused sõltuvad eelkõige tarbijate eelistustest, kasutataks üksnes suure pagasiruumiga taksosid.
Tallinna Linnavalitsus leiab, et taksopeatuste rendileandmine on vajalik taksopeatuste heakorra tagamiseks. Praegusel hetkel hooldab taksopeatusi Tallinna Kommunaalamet üldises korras. Konkursi võitnud rentnik on kohustatud koristama, teostama libedusetõrjet jne. Taksopeatuse rendile andmisega säästetakse ka nende tähistamisega seotud kulusid, mida peab kandma rentnik. Lisaks teenib Tallinna linn taksopeatuste üüri näol tulu. Konkurentsiamet leiab, et kohalik omavalitsus ei tohiks põhimõtteliselt ettevõtjatele „müüa" konkurentsipiiranguid eesmärgiga tulu teenida või oma kulutusi vähendada. Kuigi sellised konkurentsipiirangud võivad kahtlemata olla ettevõtjatele ahvatlevad ja nende eest võidakse olla valmis palju maksma, ei ole sel viisil raha teenimine või kulutuste säästmine avalikule sektorile kohane. Sellisel juhul paneks omavalitsus sisuliselt müügile teatud isikute konkurentsivabaduse kitsenduse, mis võib küll konkursi võitnud ettevõtjale kasulik olla, kuid millest tõusetuva täiendava kulu peavad lõppkokkuvõttes kinni maksma tarbijad ja mis seega tervikuna on selgelt avalike huvidega vastuolus. Selline avalike huvide sisuliselt eraettevõtja poolt makstava tasu eest kahjustamine on põhjendamatu ja ebaproportsionaalne meede. Tallinna Linnavalitsuse ülesandeks on avalike transpordirajatiste puhastus ja tähistamine ning Konkurentsiametile hinnangul ei tohiks sellest põhimõttest konkurentsipiirangu hinnaga loobuda. Konkurentsiamet täheldab ka seda, et taksopeatuste rendikonkursi tulemusena Tallinna linnale laekuv täiendav tulu 21 000 krooni kuus on linna eelarvet arvestades niivõrd marginaalse tähtsusega, et ka sel pinnal ei saa seda pidada kaalukaks pooltargumendiks taksopeatuste rentimisele.
Tallinna Linnavalitsus asus seisukohale, et taksopeatuste ühele kindlale ettevõtjale rentimise tulemusel väheneks ka taksode anonüümsus, mis on vajalik arvestades, et enim panevad väärtegusid toime just nimelt anonüümsed taksojuhid. Konkurentsiamet leiab, et kuigi taksode anonüümsuse vähenemine võib tõepoolest seaduskuulekust tõsta, ei ole konkurentsipiirang jällegi kohane ja proportsionaalne vahend nimetatud eesmärgi saavutamisele. Väärtegude toimepanemist tuleb vältida liiklus- ja taksoveoeeskirjade täitmise üle järelevalvet teostades, mitte konkurentsipiiranguid rakendades. Taksopeatuste rentimine on selle eesmärgi saavutamiseks kohmakas ja läbipaistmatu vahend, mis võib tarbijatele tuua konkurentsi kahjustumisest tõusetuvaid lisakulusid (n. Viru taksopeatusest on võimalik saada vaid suhteliselt kõrge hinnatasemega AS-i Tulika Takso taksosid) ja kahjustab paljude seaduskuulekate taksojuhtide konkurentsivabadust.
Konkurentsiamet täheldab murettekitava tendentsina, et suuremad taksoettevõtjad, eelkõige AS Tulika Takso, on haaramas Tallinna kesklinnas asuvaid olulisemaid taksopeatusi. Lisaks Tallinna Linnavalitsuse konkursil võidetud taksopeatusele omab AS Tulika Takso eelistatult õigust tegutseda mitmetele eraõiguslikele isikutele kuuluvates taksopeatustes (näiteks Tallinna Vanasadamas, Tallinna Lennujaamas, mitmete hotellide ees jne). Tallinna Transpordiameti 13.04.2009 kirja kohaselt on praegu Tallinnas 30% taksopeatustest eramaal ning sinna pääsevad ligi üksnes eramaal taksopeatust rentivad taksojuhid. Kuigi eraomanikel on õigus oma erahuvidest lähtudes taksoettevõtjate vahel valikut teha, on Tallinna Linnavalitsusel kohustus lähtuda eelkõige avalikest huvidest, mille hulka kahtlemata kuulub ka toimiva konkurentsi ja Tallinna tarbijate huvide kaitse. Teisisõnu, Tallinna Linnavalitsus ei saa taksopeatuste haldamisel lähtuda samadest kaalutlustest, mis eraomanikud. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et konkursside korraldamine on põhjendatud, kuna rendile on antud vähesed peatused. Konkurentsiamet leiab, et rendile on sellegipoolest antud olulised peatused, mis asuvad rahvarohketes piirkondades. Sealjuures ei hinda Konkurentsiamet mitte niivõrd konkreetsete konkursside mõju eraldi, vaid Tallinna Linnavalitsuse poolt juurutatavat taksopeatuste rendileandmise praktikat üldiselt.
ETL hinnangul viitab Tallinna Linnavalitsuse läbimõeldud vaba konkurentsi kahjustavale tegevusele ka Tallinna Linnavolikogu 19.03.2009.a määrusega nr 8 muudetud Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määruse nr 16 "Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine" (jõustumise kuupäev: 01.04.2009) punkt 10.2.11, mis sätestab, et taksojuhil on keelatud parkida taksot (v.a ettetellitud taksot) väljaspool nõuetekohaselt tähistatud taksopeatust. Konkurentsiamet ei võta otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt seisukohta nimetatud sätte osas, kuna Konkurentsiametile teadaolevalt on teinud seda Õiguskantsler.
10
5. Soovitus
Konkurentsiamet leiab eeltoodu põhjal, et Tallinna Linnavalitsusele tuleb konkurentsivabaduse kaitsmise eesmärgil teha soovitus taksopeatuste rentimise praktikast loobuda. Konkurentsiameti hinnangul võib taksopeatuste väljarentimine kahjustada konkurentsiolukorda vähendades taksofirmade vahelist konkurentsi kui ka tarbijate valikuvõimalusi. Samas ei eksisteeri selliseid kaalukaid avalikke huvisid, mida taksopeatuste rentimine Tallinna Linnavalitsuse hinnangul täitma peaks, kuid mida poleks võimalik saavutada selleks oluliselt kohasemate vahenditega. Käesoleval hetkel kehtib Tallinna Linnavalitsuse 16.09.2009 korraldus nr 1489-k, mille sisuks on Suur-Karja taksopeatuse enampakkumise korras rendile andmise algatamine. Lähtudes eeltoodust tuleb Tallinna Linnavalitsusele Konkurentsiameti hinnang vastavasisulise soovituse näol teatavaks teha.
Konkurentsiseaduse § 61 kohaselt võib Konkurentsiamet anda riigiasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS §-st 61, soovitan Tallinna Linnavalitsusel:
edaspidi taksopeatuste üksikutele taksoettevõtjatele välja rentimisest loobuda
Palume Tallinna Linnavalitsust 60 päeva jooksul teavitada Konkurentsiametit konkurentsiolukorra parandamiseks rakendatud meetmetest või põhjustest, miks neid meetmeid rakendatud ei ole.
Lugupidamisega
Märt Ots Peadirektor
|
<urn:uuid:0ff8838f-f29b-48a2-9415-4d0e20e17b63>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/juhtumid/2010/s2010_011.pdf
|
2021-10-17T18:34:27+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 1,041,882,938
| 12,999
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2386,
5680,
8768,
12831,
16309,
21170,
24690,
29731,
32693,
34143
] | 1
|
[
0.20906464755535126,
0.45845720171928406,
0.24949252605438232,
0.07046160846948624,
0.008698155172169209,
0.003825922030955553
] |
Eestimaa Spordiliit Jõud meistrivõistlused lauamängude mitmevõistluses
JUHEND
I Eesmärk
Elavdada huvi ja hoogustada lauamängude harrastamist Eestis.
Selgitada välja Eestimaa Spordiliidu Jõud 2021.a. meistrid ja võistkondlik paremusjärjestus lauamängude mitmevõistluses.
Tähistada Eestimaa Spordiliit Jõud 75. Aastapäeva
II Aeg ja koht
EMSL Jõud meistrivõistlused toimuvad 24. oktoobril 2021.a. algusega kell 10.00 Raplamaal, kehtna vallas, Valtu Spordimajas
Saabumine ja registreerimine kella 9.45- ni.
Registreerimisel esitada võistkonna ülesandmisleht.
III Korraldamine
Võistlused korraldab EMSL Jõud koostöös Eesti Koroonamänguliiduga, läbiviijaks on Rapla Maleklubi. Võistluste peakorraldaja on Ülle Laasner, telefon 528 4090, Kalju Kalda tel 5148 261 Võistluste peasekretär (ja - kohtunik) on Guido Trees, telefon 5278 829, e-mail [email protected]. Rakendatakse Eestis kehtivaid male, kabe, koroona ja lauatennise võistlusmäärusi.
IV Osavõtjad ja programm
Osa võtma lubatakse kõiki Eesti maakondade sportlasi.
Võistlusklassid:
- naised kuni 54.a (1967.a ja hiljem sündinud)
- naised 55+ (1966.a ja varem sündinud)
- mehed kuni 59.a (1962.a ja hiljem sündinud)
- mehed 60 – 69 (1952.a – 1961.a sündinud)
- mehed 70+ (1951.a ja varem sündinud)
- tüdrukud (2003.a ja hiljem sündinud)
- poisid (2003.a ja hiljem sündinud)
V Spordialad ja tulemuste arvestamine
Rakendatakse Eestis kehtivaid male, kabe, koroona ja lauatennise võistlusmäärusi.
Mängitakse vähemalt 7 vooru šveitsi süsteemis, males a' 5 min. ja kabes a' 3 min. võistlejale (mõlemas 2 partiid), koroonas 2 geimi ja lauatennises 2 setti a' 11 punktini (2 punkti vahega). Paremus määratakse punktide kogusummaga, kusjuures võit igas mänguliigis annab 1, viik 0,5 ja kaotus 0 punkti.
Võrdsete punktide korral arvestatakse Šveitsi süsteemi korral Bucholzi koefitsienti, järgneb Bergeri ja selle võrdsuse korral progresseeruv koefitsient. Ringsüsteemis mängimisel arvestatakse võrdsete punktide korral esmajärjekorras omavahelis(te)s mängudes saavutatud punkte, võrdsuse korral järgneb Bergeri koefitsient.
Võistkondliku paremusjärjestuse selgitamisel liidetakse 6 parema võistleja tulemuse kohapunktid, kusjuures igas võistlusklassis annab I koht 15 punkti, II koht 13 punkti, III koht 12 punkti jne.
Alates 14.kohast arvestatakse igale osavõtjale 1 punkt. Punktide võrdsuse korral on määravaks suurem esi- või paremate kohtade arv.
VI Inventar
Igal võistlejal kaasa võtta koroona kii, lauatennise reket ja pall. Nõutud on vahetusjalatsid.
VII Autasustamine
Iga vanuseklassi kolme paremat autasustatakse EMSL Jõud medali ja diplomiga. Võitjat võistkonda autasustatakse karika ja diplomiga ning II ja III koha saavutanud võistkondi diplomiga.
VIII Majandamine
Võistluste läbiviimisega seotud kulud kaetakse EMSL Jõud eelarvest ja laekuvast osavõtumaksust, mis on täiskasvanutel 5 eurot osavõtja kohta ning noortel 2 eurot osavõtja kohta. Tasuda saab sularahas võistluspaigas või ülekandega.
Arvega tasumisel palun koos eelregistreerimisega teatada arve saaja nimi ja kontaktandmed. Lähetusega seotud kulud kannavad osavõtjad või neid lähetav organisatsioon.
IX Registreerimine
Võistlustele registreerimine teha EMSL Jõud koduleheküljel asuva registreerimismooduli kaudu http://www.joud.ee/est/g161/ hiljemalt 22. oktoobriks 2021.a.
Võistkondade esindajad, palun tutvuge võistluste registreerimismooduliga.
Valmistage ette registreerimisleht, mis on vaja täita ja salvestada oma arvutisse ja registreerige osalejad.
Kõik teie poolt registreerimisel esitatud andmed jõuavad Jõudi serverisse ning spordiala peakohtunikule.
Teile tuleb tagasi e-mail tehtud registreerimise andmetega.
X Üldiselt
Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab võistluste läbiviija koos võistkondade esindajatega, tuginedes võistlusmäärustele.
Iga võistleja vastutab ise oma tervisliku seisundi eest.
Eestimaa Spordiliit Jõud Eesti Koroonamänguliit
Valtu Spordimaja
|
<urn:uuid:bcf9bd73-b61b-485d-9867-b8056dab283b>
|
CC-MAIN-2021-43
|
http://www.raplamsl.ee/public/files/2021%20Joud%20MV%20lauam%E4ngud%20juhend.pdf
|
2021-10-17T18:51:11+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 136,801,878
| 1,567
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999799
|
ekk_Latn
| 0.999832
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2279,
3952
] | 1
|
[
0.020763834938406944,
0.6459315419197083,
0.29140526056289673,
0.0355098731815815,
0.005425792187452316,
0.000963733356911689
] |
Ärisaladused välja jäetud
24.05.2016 nr 5.1-5/16-019
ETTEKIRJUTUS
MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus turgu valitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamiseks
1. Järelevalvemenetluse alustamine
Konkurentsiametile laekus 09.01.2015 MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liit taotlus, milles kirjeldatud asjaolude suhtes paluti alustada järelevalvemenetlus MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus ja tema liikmeteks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuse konkurentsiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Taotluses paluti Konkurentsiametil kontrollida, kas Vinni vallas korraldatud jäätmeveo hinnatõus on kuludega põhjendatud ja teha jäätmekeskusele ettekirjutus õiglase hinna kehtestamiseks ja rakendamiseks lõpptarbijale.
MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liit viitas võimalusele, et MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus ja tema liikmeteks olevad kohaliku omavalitsuse üksused on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 kirjeldatud viisil.
Nimetatud taotluse alusel alustas Konkurentsiamet kirjeldatud asjaolude kontrollimiseks järelevalvemenetlust.
2. Ettekirjutuse adressaat
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, äriregistri kood 80258178, aadress Kõrtsi, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46607, põhitegevusala vastavalt äriregistrile – tavajäätmete kogumine.
3. Faktilised asjaolud
3.1 MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liit taotluses esitatud asjaolud
Taotluse kohaselt on MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse (edaspidi: Jäätmekeskus) asutanud kohalikud omavalitsuse üksused asunud Jäätmekeskusele andma Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lõikes 1 1 nimetatud volitusi lõpptarbijaga arveldamiseks ja muudeks seonduvateks toiminguteks, kuid seda viisil, mis muudab Jäätmekeskuse ilma igasuguse konkursita määramata ajaks ainsaks korraldatud jäätmeveo (jae-)teenuse osutajaks vastavates jäätmeveopiirkondades.
MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liit on toonud esitatud taotluses näite, kuidas eelnimetatud protsessid toimuvad Vinni vallas. Vinni Vallavalitsuse 21.08.2014 korralduse nr 333 alusel on sõlmitud Jäätmekeskusega haldusleping, läbi on viidud riigihange vedaja leidmiseks ja teenuseid hakati lõpptarbijale osutama alates 01.02.2015.
Tabel 1 - Vinni valla jäätmeveo hinnatõus
| | UUS HIND | | VANA HIND | | MUUTUS (€) | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| MAHUTI | | | | | | | |
| 0,08 | | 1,64 | | 1,99 | | -0,35 | -17% |
| 0,14 | | 2,25 | | 2,30 | | -0,05 | -2% |
| 0,24 | | 3,27 | | 2,76 | | 0,51 | 18% |
| 0,6 | | 5,39 | | 3,84 | | 1,55 | 40% |
| 0,66 | | 5,85 | | 3,84 | | 2,01 | 52% |
| 0,8 | | 6,72 | | 4,75 | | 1,97 | 41% |
| 1,5 | | 13,12 | | 7,81 | | 5,31 | 68% |
| 2,5 | | 20,49 | | 11,04 | | 9,45 | 86% |
| 4,5 | | 35,23 | | 17,64 | | 17,59 | 100% |
Tabelis sisalduvatest andmetest nähtub, et rohkem kui poolte jäätmemahutite tühjendamise hind tõuseb 18%-100% ja vähem kui poolte jäätmemahutite tühjendamise hind langeb kuni 17%. MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liidu hinnangul kaasneb lõpptarbijale Vinni vallas korraldatud jäätmeveo põhimõtete muutmisega seetõttu keskeltläbi 50%-line hinnatõus. MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liidu hinnangul rikub Jäätmekeskus seetõttu KonkS § 16 punktist 1 tulenevat turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeldu.
Lisaks lõpptarbijat vahetult mõjutavale märkimisväärsele hinnatõusule on MTÜ Eesti Jäätmekäitlejate Liit hinnangul tekkimas oluline konkurentsimoonutus, mis tuleneb Jäätmekeskusele antavast tähtajatust ainuõigusest, mis tõrjub kõik jäätmevedajad vastavates jäätmeveopiirkondades jaeturult välja. Taotleja on seisukohal, et eelnimetatud tegevusega kohaliku omavalitsuse üksused rikuvad KonkS § 16 punktist 2 tulenevat kohustust hoiduda kaubaturu piiramisest. Lisaks on selline tegevus vastuolus ka Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikliga 106 (1) koosmõjus artikliga 102.
3.2. Jäätmekeskuse selgitused
Jäätmekeskus selgitas oma 13.02.2015 esitatud vastuses Konkurentsiameti 29.01.2015 teabe taotlusele, et Jäätmekeskusele on antud õigus korraldada korraldatud jäätmevedu Rakvere linnas, Vinni vallas ja Sõmeru vallas. Vastusele lisati korraldatud jäätmeveo teenuse hinnakirjad, mis hakkasid kehtima Rakvere linnas alates 02.03.2015, Vinni vallas alates 02.02.2015 ja Sõmeru vallas alates 02.05.2015.
2 (20) Jäätmekeskus selgitas, et korraldatud jäätmeveo rakendumisega lõpeb olukord, kus Rakvere linnas, Vinni vallas ja Sõmeru vallas erinevad jäätmeveo hinnad mitmekordselt. Jäätmekeskuse vastuse kohaselt doteeris Ragn-Sells AS Rakvere linna vabaturu kõrgete hindadega Vinni valla madalamaid hindasid. Rakvere linnas oli vastuse esitamise hetkel vabaturu olukord ja suur osa Rakvere linna turust oli Ragn-Sells AS-i käes. Vinni vallas korraldas Ragn-Sells AS varasemalt vedu hanke tulemusena. Tulenevalt vabaturu olukorrast Rakvere linnas olid Ragn-Sells AS-i hinnad palju kõrgemad kui teistes valdades/linnades, sh mitu korda kõrgemad kui Vinni vallas. Lisaks märgib Jäätmekeskus, et Ragn-Sells AS-i hinnad Vinni vallas kehtestati 5 aastat tagasi ja võrreldes viie aasta taguse ajaga on kõik hinnad, sh teenuste hinnad, oluliselt tõusnud.
Samuti märkis Jäätmekeskus, et varasemates hangetes, milles osales ja mille võitis Ragn-Sells AS, kasutati hindamiskriteeriumit, milles hankija nõudis pakkumuse maksumuse esitamist mitme teenuse alaliigi lõikes (jäätmemahutite gruppide ja suuruse kaupa). See aga võimaldas pakkujatel hindamiskriteeriumi ja selle väljaarvutamise valemiga manipuleerides hange võita, kuna madalamaid hindasid pakuti vähekasutatavatele mahutitele ja kõrgemaid hindasid pakuti massiliselt kasutatavatele mahutitele. Selle tulemusena osutusid edukaks aga pakkumised, mis ei olnud majanduslikult kõige soodsamad. Toimingupõhine hindamiskriteerium, mida Jäätmekeskus kasutas, välistas sellise olukorra. Seega võimaldas Jäätmekeskuse korraldatud hange saavutada hanketulemuse säästlikult ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet silmas pidades.
Jäätmekeskus juhtis tähelepanu asjaolule, et Rakvere linnas, Vinni vallas ja Sõmeru vallas on jäätmeveo teenuste hinnad korraldatud jäätmeveo raames madalamad, võrreldes hindadega mujal Eestis. Seega puudub jäätmekeskuse hinnangul igasugune alus väita, et jäätmekeskus on kehtestanud ebaõiglased müügihinnad KonkS § 16 p 1 tähenduses.
Jäätmekeskus on teabetaotluse vastuses esitanud riigihanked võitnud pakkumised jäätmemahutite tühjendamise, veo ja jäätmete käitlemise teenuse osas:
1) Riigihanke „Jäätmeteenuse osutamine Vinni vallas" (viitenumber 155233) OÜ Ekovir pakkumuse kohaselt on ühe jäätmemahuti, mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise eest tasu […] € käibemaksuta ja […] € käibemaksuga.
2) Riigihanke „Jäätmeveoteenuse osutamine Rakvere linnas" (viitenumber 144900) Ragn-Sells AS-i pakkumuse kohaselt on ühe jäätmemahuti, mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise eest tasu […] € käibemaksuta ja […] € käibemaksuga.
3) Riigihanke „Jäätmeveoteenuse osutamine Sõmeru vallas" (viitenumber 155251) OÜ Ekovir pakkumuse kohaselt on ühe jäätmemahuti, mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise eest tasu […] € käibemaksuta ja […] € käibemaksuga.
4) Riigihanke „Vinni vallast korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine" (viitenumber 154934) Ragn-Sells AS-i pakkumuse kohaselt on ühe tonni jäätmete käitlemise tasu […] € käibemaksuta ja […] € käibemaksuga.
5) Riigihanke „Rakvere linnast korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine" (viitenumber 144896) Ragn-Sells AS-i pakkumuse kohaselt on ühe tonni jäätmete käitlemise tasu […] € käibemaksuta ja […] € käibemaksuga.
6) Riigihanke „Sõmeru vallast korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete vastuvõtmise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise teenuse osutamine" (viitenumber 154958) Ragn-Sells AS-i pakkumuse kohaselt on ühe tonni jäätmete käitlemise tasu […] € käibemaksuta ja […] € käibemaksuga.
Jäätmekeskuse korraldatud jäätmeveo teenuse kulu ja finantseerimise allikate kohta teatas Jäätmekeskus, et kuna Jäätmekeskus 2014. aastal korraldatud jäätmeveo teenust ei osutanud, esitas Jäätmekeskus 24.03.2015 täiendava teabetaotluse vastuses 2015. aasta kulude ja tulude prognoosi. Jäätmekeskuse väitel on 2015. aasta prognoosi kohaselt reaalne püsikulu korraldatud jäätmeveo teenuse pakkumisel […] eurot 1 ja planeeritav müügitulu […] eurot 2 . Jäätmekeskus on kinnitanud, et 23.09.2015 seisuga on planeeritavate rahavoogude tabelis väljatoodud prognoos paika pidanud. 3
Lisaks esitas Jäätmekeskus 24.03.2015 teabetaotluse vastuses andmed korraldatud jäätmeveoteenuse piirkondade lõikes hinna kujunemise komponentide kohta:
Tabel 2 – korraldatud jäätmeveoteenuse hinna kujunemise komponendid Vinni vallas.
| Konteineri maht (L) | Konteineri kaal (t) | Käitluskulu (konteineri kaal x […] eur/t)4 | Tühjenduse kulu | | Konteineri | Tarbijale hind ilma km |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | kulud | |
| | | | | | kokku | |
| | | | | | (käitluskulu | |
| | | | | | + | |
| | | | | | tühjenduse | |
| | | | | | kulu)5 | |
| 80 | 0,0104 | […] | […] | […] | | 1,37 |
| 120 | 0,0156 | […] | […] | […] | | 1,71 |
| 140 | 0,0182 | […] | […] | […] | | 1,88 |
| 240 | 0,0312 | […] | […] | […] | | 2,73 |
| 370 | 0,03589 | […] | […] | […] | | 3,03 |
| 600 | 0,0582 | […] | […] | […] | | 4,49 |
| 660 | 0,06402 | […] | […] | […] | | 4,87 |
1 Selgituseks märkis jäätmekeskus, et rahavoogude tabelis välja toodud […] € on korraldatud jäätmeveo korraldamise kulu. Sellele summale lisanduvad täiendavad müügitulud, millega kaetakse vedaja ja lõppkäitleja tasud.
2 24.03.2015 esitatud vastuses täiendavale teabetaotlusele selgitas jäätmekeskus, et planeeritavate kulude ja tulude osas on arvestatud kõigi kolme piirkonnaga (Vinni vald, Rakvere linn, Sõmeru vald).
3 Konkurentsiamet edastas 11.09.2015 täiendava teabetaotluse, milles paluti Jäätmekeskusel teada anda, kas varasemalt esitatud planeeritavate rahavoogude prognoos on paika pidanud. 23.09.2015 edastas Jäätmekeskus teabetaotlusele vastuse, milles kinnitas, et 2015. aasta planeeritavate rahavoogude tabelis väljatoodud prognoosid on pidanud paika.
4 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
5 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
4 (20) 6 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
| 800 | 0,0752 | […] | […] | […] | 5,6 | […] |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1100 | 0,1034 | […] | […] | […] | 8,48 | […] |
| 1500 | 0,141 | […] | […] | […] | 10,94 | […] |
| 2500 | 0,235 | […] | […] | […] | 17,08 | […] |
| 4500 | 0,423 | […] | […] | […] | 29,36 | […] |
Tabel 3 – korraldatud jäätmeveoteenuse hinna kujunemise komponendid Sõmeru vallas.
| Konteineri maht (L) | Konteineri kaal (t) | Käitluskulu (konteineri kaal x […] eur/t)7 | Tühjenduse kulu | | Konteineri | Tarbijale hind ilma km |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | kulud | |
| | | | | | kokku | |
| | | | | | (käitluskulu | |
| | | | | | + | |
| | | | | | tühjenduse | |
| | | | | | kulu)8 | |
| 80 | 0,0104 | […] | […] | […] | | 1,33 |
| 140 | 0,0182 | […] | […] | […] | | 1,84 |
| 240 | 0,0312 | […] | […] | […] | | 2,69 |
| 370 | 0,03589 | […] | […] | […] | | 2,99 |
| 600 | 0,0582 | […] | […] | […] | | 4,45 |
| 660 | 0,06402 | […] | […] | […] | | 4,83 |
| 800 | 0,0752 | […] | […] | […] | | 5,56 |
| 1100 | 0,1034 | […] | […] | […] | | 8,38 |
| 1500 | 0,141 | […] | […] | […] | | 10,84 |
| 2500 | 0,235 | […] | […] | […] | | 16,98 |
| 4500 | 0,423 | […] | […] | […] | | 29,26 |
| keskmine | | | | | | |
Tabel 4 – korraldatud jäätmeveoteenuse hinna kujunemise komponendid Rakvere linnas.
| Konteineri maht (L) | Konteineri kaal (t) | Käitluskulu (konteineri kaal x […] eur/t)10 | Tühjenduse kulu | | Konteineri | Tarbijale hind ilma km |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | kulud | |
| | | | | | kokku | |
| | | | | | (käitluskulu | |
| | | | | | + | |
| | | | | | tühjenduse | |
| | | | | | kulu)11 | |
| 150 | 0,0165 | […] | […] | […] | | 1,93 |
| 80 | 0,0088 | […] | […] | […] | | 1,44 |
| 120 | 0,0132 | […] | […] | […] | | 1,72 |
7 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
8 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
9 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
10 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
11 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
12 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal.
5 (20)
| 140 | 0,0154 | […] | […] | […] | 1,86 |
|---|---|---|---|---|---|
| 240 | 0,0264 | […] | […] | […] | 2,55 |
| 340 | 0,0374 | […] | […] | […] | 3,24 |
| 600 | 0,066 | […] | […] | […] | 5,04 |
| 660 | 0,0726 | […] | […] | […] | 5,45 |
| 800 | 0,0776 | […] | […] | […] | 5,77 |
| 1100 | 0,1067 | […] | […] | […] | 8,96 |
| 1500 | 0,1455 | […] | […] | […] | 11,39 |
| 2500 | 0,2425 | […] | […] | […] | 17,49 |
| 4500 | 0,4364 | […] | […] | […] | 29,68 |
| 3000 | 0,291 | […] | […] | […] | 20,96 |
| 6000 | 0,582 | […] | […] | […] | 39,25 |
Selleks, et saada täpsemat ülevaadet, millised on olnud reaalsed kulud ja tulud, esitas Konkurentsiamet 11.09.2015 Jäätmekeskusele täiendava teabetaotluse, milles paluti esitada jäätmeveoteenuse raames tasutud summad ja/või ettevõtja poolt esitatud arved ja lõpptarbijate käest saadud tasud kuude lõikes. 13 Lisaks paluti taotluses esitada täpne klientide arv, kes on jäätmekeskusega lepingu sõlminud.
24.09.2015 esitas Jäätmekeskus teabetaotlusele vastuse, mis sisaldas endas Rakvere linnas, Vinni vallas ja Sõmeru vallas Jäätmekeskuse poolt jäätmeveoteenuse ja jäätmete töötlemise eest makstud tasusid ning lõpptarbijatelt korraldatud olmejäätmeveo teenuse eest saadud tasusid Jäätmekeskusele. Jäätmekeskuse poolt 02.05.2016 esitatud teabetaotluse vastuses on välja toodud lisatellimuste (edaspidi ka lisateenused) ja kaalumise kulu Vinni vallas, Sõmeru vallas ja Rakvere linnas. Nimetatud andmed on esitatud alljärgnevates tabelites.
Tabel 5 – Rakvere linnas Jäätmekeskuse poolt jäätmeveoteenuse ja jäätmete töötlemise eest makstud tasud ning lõpptarbijatelt korraldatud olmejäätmeveo teenuse eest saadud tasud. 14
| Rakvere 2015.a | Jäätmeveoteenus (€) | Jäätmete töötlemine (€) | Kokku (€) | Lõpptarbijatelt saadud tasud (€) | Lisatellimused | Saadud |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | ja |
| | | | | | | makstud |
| | | | | | | tasude |
| | | | | | | vahe |
| | | | | | | %15 |
| märts | […] | […] | […] | […] | […] | |
| aprill | […] | […] | […] | […] | […] | |
| mai | […] | […] | […] | […] | […] | |
| juuni | […] | […] | […] | […] | […] | |
| juuli | […] | […] | […] | […] | […] | |
| august | […] | […] | […] | […] | […] | |
13 Kõik arved paluti esitada iga piirkonna (Rakvere linn, Vinni vald ja Sõmeru vald) kohta eraldi kuude lõikes ning vastavalt teenuse osutamise alustamisest kuni 31.08.2015.
14 Kõik summad on esitatud käibemaksuga.
6 (20) 15 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal. Arvutamisel on lõpptarbijatelt saadud tasudest maha arvestatud lisatellimused. Lisatellimuste all mõeldakse lisavedu, lukke, käsitransportsi, kleebiseid, mahuti paigaldust, mahutite müüki, mahutite pesu ning tühisõite.
Tabel 6 – Sõmeru vallas Jäätmekeskuse poolt jäätmeveoteenuse ja jäätmete töötlemise eest makstud tasud ning lõpptarbijatelt korraldatud olmejäätmeveo teenuse eest saadud tasud. 16
| Sõmeru 2015.a | Jäätmeveoteenus (€) | Jäätmete töötlemine (€) | Kokku (€) | Lõpptarbijatelt saadud tasud (€) | Lisatellimused | Saadud |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | ja |
| | | | | | | makstud |
| | | | | | | tasude |
| | | | | | | vahe %17 |
| mai | […] | […] | […] | […] | […] | |
| juuni | […] | […] | […] | […] | […] | |
| juuli | […] | […] | […] | […] | […] | |
| august | […] | […] | […] | […] | […] | |
| kaalutud keskmine | | | | | | |
Tabel 7 – Vinni vallas Jäätmekeskuse poolt jäätmeveoteenuse ja jäätmete töötlemise eest makstud tasud ning lõpptarbijatelt korraldatud olmejäätmeveo teenuse eest saadud tasud. 18
| Vinni 2015.a | Jäätmeveoteenus (€) | Jäätmete töötlemine (€) | Kokku (€) | Lõpptarbijatelt saadud tasud (€) | Lisatellimused | Saadud |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | ja |
| | | | | | | makstud |
| | | | | | | tasude |
| | | | | | | vahe %19 |
| märts | […] | […] | […] | […] | […] | |
| aprill | […] | […] | […] | […] | […] | |
| mai | […] | […] | […] | […] | […] | |
| juuni | […] | […] | […] | […] | […] | |
| juuli | […] | […] | […] | […] | […] | |
| august | […] | […] | […] | […] | […] | |
| kaalutud keskmine | | | | | | |
Teabetaotluse vastusest selgub, et Jäätmekeskusel on septembrikuu seisuga lepingulisi kliente jäätmeveo piirkondade kaupa vastavalt Rakveres […] klienti, Vinni vallas […] klienti ja Sõmeru vallas […] klienti. Jäätmekeskusel on kolme piirkonna peale kokku […] lepingulist klienti.
Kuna Jäätmekeskus tegeleb ka jäätmete kaalumisega, siis palus Konkurentsiamet Jäätmekeskusel edastada iga teenindava omavalitsuse kohta läbiviidud kaalumiste arv koos sellega kaasnevate kuludega. 02.05.2016 esitatud teabetaotluse vastuse kohaselt toimus
16 Kõik summad on esitatud käibemaksuga.
17 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal. Arvutamisel on lõpptarbijatelt saadud tasudest maha arvestatud lisatellimused. Lisatellimuste all mõeldakse lisavedu, lukke, käsitransporti, kleebiseid, mahuti paigaldust, mahutite müüki, mahutite pesu ning tühisõite.
18 Kõik summad on esitatud käibemaksuga.
7 (20) 19 Konkurentsiameti arvutus Jäätmekeskuse poolt esitatud andmete põhjal. Arvutamisel on lõpptarbijatelt saadud tasudest maha arvestatud lisatellimused. Lisatellimuste all mõeldakse lisavedu, lukke, käsitransporti, kleebiseid, mahuti paigaldust, mahutite müüki, mahutite pesu ning tühisõite.
kaalumisi kolme piirkonna lõikes 2015. aastal kokku […] korda. Sellest […]korda Rakvere linnas, […] korda Sõmeru vallas ja […] korda Vinni vallas ning Jäätmekeskuse arvestuse kohaselt katab 6 eurot/kaalumise kord (käibemaksuga) kõik jäätmetega seotud kulud.
Konkurentsiamet edastas 22.10.2015 MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus esialgse seisukoha ja ettekirjutuse hoiatuse. Jäätmekeskus esitas omapoolse seisukoha 20.11.2015. Järgnevalt on toodud seisukoha põhilised elemendid. Pikemalt on Jäätmekeskuse vastuväiteid kajastatud õiguslikus hinnangus.
Jäätmekeskus on seisukohal, et jäätmeturul saab vahendada ainult jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, kuna jäätmeveo vahendamise teenust seadus ette ei näe. Ollakse seisukohal, et mitte ükski turul olev ettevõtja ei saa sellist teenust osutada, sest tegemist on JäätS § 66 lg 1 1 alusel antud avaliku ülesande täitmisega. Jäätmekeskus on seisukohal, et nad ei osuta JäätS § 66 lg 1 1 alusel jäätmeveo ega –käitlusteenuseid elanikele, vaid Jäätmekeskus täidab halduslepingu alusel avalikku ülesannet.
Halduslepingu ja JäätS § 66 lg 1 1 alusel täidab Jäätmekeskus järgmisi ülesandeid:
1) jäätmevaldajate registri pidamine;
2) järelevalve teostamine;
3) klientide nõustamine;
4) liigiti kogumise arendamine;
5) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine ja rahastamine;
6) jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade uuendamine;
7) tasuta teenuste osutamine maakonna elanikele läbi jäätmekeskuse;
8) noorte jäätmekäitlusalaste teadlikkuse edendamine.
Jäätmekeskus on seisukohal, et nimetatud ülesannete näol ei ole tegemist klienditeenindusega ning selliste teenuste rahastamine toimub läbi teenustasu.
3.3. Jäätmekäitlejate selgitused kliendihalduskulu kohta
Selleks, et hinnata Jäätmekeskuse poolt võetava tasu vastavust KonkS § 16 sätestatule, pöördus Konkurentsiamet 22.05.2015 kolme põhilise jäätmekäitleja (Ekovir OÜ, AS Eesti Keskkonnateenused ja Ragn-Sells AS) poole, saamaks teavet, millised on nende kulud Jäätmekeskuse tegevusega samaväärse tegevuse teostamisel. Täpsemalt paluti edastada teave, kuidas on korraldatud kliendihalduse osutamine, milliseid tegevusi ja protsesse see hõlmab ning kas ettevõtja teostab kõiki asjaomaseid tegevusi ise või ostetakse osa teenuseid sisse. Lisaks palus Konkurentsiamet loetleda, mitu töötajat kliendihalduse teenuse osutamisel osalevad ning kui paljusid kliente teenindatakse. Samuti paluti selgitada, kui suur oli kliendihalduse kulu ettevõttes 2014. aastal ning kui suure osa moodustas see proportsionaalselt jäätmeveo ja jäätmekäitluse keskmisest maksumusest.
8 (20) Põhiliselt koosnes kolme põhilise jäätmekäitleja kliendihaldus teenuste müümisest ja andmete haldamisest äriinfosüsteemis, lepingute vormistamisest ja tellimuste vastuvõtmisest ja sisestamisest äriinfosüsteemi, kliendi probleemide lahendamisest, arveldamisest ja klienditeeninduse dokumentatsiooni haldusest. Lisaks eeltoodule hõlmas see veel tellimuste vastuvõtmist olme-, paberi- ja suurjäätmete kogumiseks, sõidugraafikute koostamist kliendilepingute ja ühekordsete tellimuste alusel, jäätmete koguste üldstatistika haldamist, kuu lõikes kuluanalüüside koostamist ja ettevalmistamist ning töökohustuse piires dokumentatsioonide arhiveerimise korraldamist.
Kolme põhilise jäätmekäitleja esitatud andmete põhjal on keskmine kliendihalduskulu osakaal kõikidest kuludest 7,94 % ehk ümardatult 8 %.
4. Õiguslik hinnang
Taotluse esitaja palus kontrollida Jäätmekeskuse ja vastavate kohalike omavalitsuste tegevuse vastavust KonkS § 16 p- le 1 ja 2 ning ELTL artiklile 106 koosmõjus artikliga 102.
KonkS § 16 p 2 kohaselt on keelatud on ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine. Konkurentsiamet on seisukohal, et käesoleval juhul ei kohaldu KonkS § 16 p 2, kuna kohalikud omavalitsused on volitanud jäätmekeskust korraldatud jäätmeveoteenust osutama sel hetkel kehtinud JäätS § 66 lg 1 1 alusel ning kohalik omavalitsus ei ole käesoleval juhul KonkS § 13 lg 1 mõistes turgu valitsev ettevõtja.
ELTL art 102 kohaselt siseturus või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt on keelatud kui see on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Liikmesriikidevaheline kaubanduse mõjutamise nõue tähendab, et kokkuleppe või tegevuse mõju peab puudutama kas tervet liikmesriiki või piiriülest kauplemist vähemalt kahe liikmesriigi vahel. Konkurentsiamet on seisukohal, et ELTL artiklid 102 ja 106 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuna tegemist ei ole tervet Eesti territooriumi ega liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutava tegevusega.
Kuna käesoleval juhul KonkS § 16 p 2 ja ELTL artiklid 102 ja 106 (1) ei kohaldu, analüüsitakse järgnevalt KonkS § 16 punkti 1 võimalikku rikkumist.
4.1. Jäätmekeskus ettevõtjana
Konkurentsiseaduse subjektiks on ettevõtja. Konkurentsiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Konkurentsiõiguses lähtutakse ettevõtja mõiste laiast määratlusest ning ettevõtjaks loetakse mistahes isikut, kes tegeleb majandustegevusega, sõltumata tema õiguslikust vormist (juriidilisest staatusest) ja finantseerimisviisist. 20 Majandustegevuseks peetakse igasugust tegevust, mis sisaldab kaupade või teenuste pakkumist teatud kaubaturul. 21 Oluline ei ole ka majandustegevuse kasumile orienteeritus. Seega tähendab kaubaturul osalemine toodete müüki ja teenuste pakkumist kaubaturul.
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse tegevuse eesmärgiks on liikmete ühistegevuse kaudu jäätmekäitluse korraldamine ning jäätmekäitluse suunamine ja arendamine 22 ning
9 (20) 20 Kohtuasi C-41/90 Höfner ja Elser [1991], punkt 21; ühendatud kohtuasjad C-159/91 ja C-160/91 Poucet ja Pistre [1993], punkt 17; kohtuasi C-244/94 Fédération Française des Sociétés d'Assurance [1995], punkt 14. 21 Kohtuasi 118/85 Commission v Italy [1987], punkt 7; kohtuasi C-35/96 Commission v Italy [1998] punkt 36. 22 MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse põhikiri.
majandusaastaaruandes näidatud põhitegevusala on tavajäätmete kogumine. Jäätmekeskus teostab JäätS § 66 lg 1 1 alusel Rakvere linnas, Sõmeru vallas ja Vinni vallas jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist ja arveldamist ning on kehtestanud jäätmevaldajatele jäätmekäitlusteenuse tasud.
20.11.2015 esitatud vastuses ettekirjutuse hoiatusele oli Jäätmekeskus seisukohal, et mitte ükski turul olev ettevõtja ei saa eelnimetatud teenuseid osutada, sest tegemist on JäätS § 66 lg 1 1 alusel antud avaliku ülesande täitmisega. Jäätmekeskus on seisukohal, et nad ei osuta JäätS § 66 lg 1 1 alusel jäätmeveo ega –käitlusteenuseid elanikele, vaid Jäätmekeskus täidab halduslepingu alusel avalikku ülesannet.
Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Jäätmekeskuse eelnimetatud seisukohale.
JäätS § 66 lg 1 määratleb korraldatud jäätmeveona olmejäätmete kogumise ja vedamise määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Kuni 06.01.2015 oli kohaliku omavalitsuse üksusel kaks valikuvõimalust, kuidas seda ülesannet täita ehk korraldatud jäätmevedu organiseerida. Esiteks võis kohaliku omavalitsuse üksus JäätS § 67 lg 1 ja § 66 lg 1 alusel korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldada teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust. Teiseks võis omavalitsusüksus kuni 06.01.2015 JäätS § 66 lg 1 1 ja § 66 lg 1 alusel jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. 23
Järgnevalt on lühidalt selgitatud, kuidas toimub jäätmeveo korraldamine JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel ning millised on selle erinevused võrreldes jäätmeveo korraldamisega JäätS § 66 lg 1 1 alusel.
JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel korraldatud jäätmeveo (klassikalise mudeli) puhul ei ole kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeveoteenuse vahendaja, vaid kohaliku omavalitsuse üksus korraldab konkursi, leidmaks jäätmeveoteenuse osutaja, kellega jäätmetekitaja on seejärel kohustatud sõlmima lepingu.
Kui omavalitsusüksuses on jäätmekorraldus reguleeritud JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel, puudub omavalitsusüksusel vajadus luua jäätmekorralduse haldamiskeskus. Kuna jäätmetekitaja sõlmib otse riigihanke võitnud jäätmevedajaga lepingu, ei kehtesta omavalitsusüksus jäätmetekitajale ka jäätmekäitluse eest teenustasu hinda. Teenustasu suuruse määrab sellisel juhul konkurents JäätS § 66 lg 1 alusel korraldatud jäätmevedajate vahelise riigihanke käigus.
Jäätmevedaja ning –valdaja vaheline suhe põhineb nende vahel sõlmitud lepingul või, kui jäätmevaldaja ei ole vedajaga lepingut sõlminud, siis tulenevalt JäätS § 69 lõikest 1 tekib jäätmevaldaja ja vedaja vahel seadusest tulenev lepingusarnane võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 6 mõttes, mille põhisisuks on jäätmevedaja kohustus jäätmed kokku koguda ja ära vedada ning jäätmevaldaja kohustus selle eest maksta. 24
23 Vastavalt jäätmeseaduse § 1366 kuni 2014. aasta 1. oktoobrini kehtinud § 66 lg 11 rakendamiseks sõlmitud lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
24
3-2-1-80-13 p 53 ja 54
Lähtudes JäätS § 67 lg 1 ja lg 3 punktist 7 saab öelda, et jäätmeveo teenustasu suurus kujuneb kontsessiooni andmise menetluse käigus, st erinevate konkureerivate pakkumiste kaudu, mida tehes peab arvestama JäätS § 66 lõigetega 4-6 ning nende alusel antud kohaliku omavalitsuse õigusaktidega. Seega kujuneb teenustasu hind jäätmevaldaja jaoks konkurentsis ning kontsessiooni saanud vedaja ei või seda oma suva järgi ka hiljem muuta. 25
Tavaliselt toimub sellise mudeli rakendamisel jäätmevaldajate registri üleandmine hankelepinguga, täpsemalt hankelepingu lisana. Näitena saab tuua MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskuse hanke „Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni andmine Jõelähtme, Kiili, Raasiku ja Rae valdade haldusterritooriumitel korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks ja veoks", mille hankedokumentide kohaselt edastatakse jäätmevaldajate registri andmevahetusfail hankelepingu lisana.
JäätS § 66 lg 1 1 sätestas, et jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või tema poolt volitatud mittetulundusühingul.
Eeltoodud sätte kohaselt võis kohaliku omavalitsuse üksus korraldada eraldi hanked käitluskoha ning vedajate leidmiseks, kusjuures vedajat oli sellisel juhul võimalik kohustada vedama jäätmed käitluskoha leidmiseks korraldatud hanke võitja määratud kohta. Seega ostab kohaliku omavalitsuse üksus hanke võitjatelt teenust ning müüb seda edasi prügivaldajatele (elanikele, juriidilistele isikutele). JäätS 66 lg 1 1 kohaselt eristatakse seega jäätmeveost ja – käitlusest sisuliselt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine ning selle osutamiseks luuakse uus monopoolse ettevõtja tunnustele vastav juriidiline isik või omavalitsusüksuse struktuuriüksus.
Õiguskantsler on 18.09.2013 esitatud arvamuses Eesti Jäätmekäitlejate Liidule leidnud, et: "JäätS § 66 lg 1 1 sätestatud mudeli rakendamisel vahendab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmeveoteenust vedaja ja jäätmevaldaja vahel, täpsemalt tegeleb omavalitsusüksus jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamisega. JäätS § 66 lg 1 mudeli rakendamisel tegeleksid veoteenust pakkuvad ettevõtjad üldjuhul ise jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja arveldamisega. Seega saab öelda, et kohalik omavalitsus võtab JäätS § 66 lg 1 1 mudelit rakendades jäätmevaldajatega arveldamise teenuse enda osutada ja mõjutab sellega ettevõtjate ettevõtlusvabadust negatiivselt." 26
Lähtudes eelpooltoodud analüüsist on Konkurentsiamet seisukohal, et sisuliselt eristab neid kahte meetodit vaid see, kes konkreetselt tegeleb jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamisega.
Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rakendamise praktikas on Euroopa Liidu kohtud ja komisjon lähtunud Euroopa Liidu toimimise lepingu konkurentsieeskirjadest tuleneva ettevõtja mõiste sisustamisel vastava isiku poolt täidetavate ülesannete hindamisest ehk funktsionaalsest lähenemisest. Seejuures on oluline eristada, kas kõnealune tegevus on oma olemuselt
25 3-3-1-31-11 punktid 19-21
Õiguskantsleri seisukoht Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta
26
Korraldatud jäätmeveo
põhiseaduspärasus,
18.09.2013.
Kättesaadav:
hädavajalik riigi funktsioon ja see seondub avaliku võimu teostamisega või on tegemist siiski ülesandega, mida saab takistuseta täita ka ettevõtja.
Näiteks kohtuasjas Klaus Höfner ja Fritz vs. Macrotron 27 leidis Euroopa Kohus, et Saksamaa Tööhõiveamet on ettevõtja, sest selle poolt pakutav teenus, tööhõive hange, on majandustegevus, mis ei pea olema tingimata riigi poolt pakutud. Euroopa Kohus rõhutas, et ainuüksi asjaolu, et tegevus on avalikkuse huvides ja/või teenust osutavatele asutustele saab avalikke teenuseid delegeerida, ei tähenda, et konkurentsiseadus ei kohalduks.
Teise näitena võib tuua Ambulanz Glöckner vs Landkreis Südwestpfalz 28 kohtuasja, milles Euroopa Kohus leidis, et meditsiinilist abi pakkuvad organisatsioonid, kelle ülesanneteks on ambulatoorse abi teenuse pakkumine, on Euroopa Liidu konkurentsiseaduse mõistes ettevõtjad, olenemata sellest, et organisatsioonid olid loodud konkreetsete õigusaktide alusel ja allusid avalike teenuste nõuetele, mis ei kohaldu erasektori konkurentidele. Kohus tugines asjaolule, et kõnealuste teenuste eest maksid tarbijad ja antud teenuseid ei pidanud tingimata pakkuma nimetatud meditsiinilised organisatsioonid või riigiasutused. Veelgi enam, antud teenuseid pakkusid samaaegselt ka eraettevõtted. Seetõttu loetakse taoliste teenuste osutamist majandustegevuseks Euroopa Liidu konkurentsiõiguse kohaldamisel.
Käesoleval juhul saab eelnimetatud kohtuasjade ja Jäätmekeskuse vahel leida sarnasusi. Nimelt, nagu eelpool ka selgitatud, siis Jäätmekeskuse poolt jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine on teenuse pakkumine tarbijatele, mida tuleb klassifitseerida kui majandustegevust ehk teenuse pakkumist kaubaturul. Sisuliselt samasugust teenust pakuvad tarbijatele korraldatud jäätmeveo raames ka eraettevõtjad ja kindlasti ei muutu selline samasisuline teenus avaliku võimu teostamiseks põhjusel, et seda asub osutama kohaliku omavalitsuse üksus.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
Jäätmehoolduse all mõistetakse jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. Jäätmekäitluseks loetakse jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Siinkohal tuleb eristada jäätmehoolduse korraldamist ning jäätmekäitlust kui teenust. Need kaks ülesannet on oma olemuselt erinevad, üks kuulub oma olemuselt omavalitsusüksuse põhifunktsioonide hulka, mille kohustus tuleb otseselt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning teise näol on tegemist ülesandega, mida saavad täita takistusteta ka ettevõtjad. Seda toetab ka asjaolu, et lisaks jäätmehoolduse korraldamisele on KOKS-i § 6 lõikes 1 nimetatud ka teisi kohaliku omavalitsuse ülesanded, mille korraldamine on küll kohaliku omavalitsuse ülesanne, kuid kus reaalset teenust osutavad ettevõtjad. Näitena võib tuua veevarustuse- ja kanalisatsioonteenuse osutamise, samuti valla ja linna teede ehitamise. Sellise teenuse osutamise tingimused alluvad konkurentsiõiguse regulatsioonile.
27
Klaus Höfner ja Fritz vs. Macrotron; EKo 23.04.1991, C-41/90.
28
Ambulanz Glöckner vs Landkreis Südwestpfalz; EKo 25.10.2001, C-475/99
Käesoleval juhul on halduslepinguga nr 21.3-18/88 (edaspidi leping) punkti 4.1. alusel Sõmeru Vald Sõmeru Vallavalitsuse kaudu delegeerinud Jäätmekeskusele kõik vajalikud toimingud, et jäätmevedu saaks korraldada vastavalt JäätS § 66 lg-s 1 1 sätestatule. Lepinguga reguleeritakse lõppkäitluse hanke ja korraldatud jäätmeveo hanke korraldamisega seonduvate ülesannete täitmise ja jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise korda. 29
20.11.2015 esitatud vastuses ettekirjutuse hoiatusele on Jäätmekesksus välja toonud erinevad ülesanded, mis on lepinguga mittetulundusühingule delegeeritud. Esitatud vastuse punktis 12 on välja toodud, et Jäätmekeskus täidab halduslepingu alusel järgmisi ülesandeid:
a) jäätmevaldajate registri pidamine;
b) järelevalve teostamine;
c) klientide nõustamine;
d) liigiti kogumise arendamine;
e) ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine ja rahastamine;
f) jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade uuendamine;
g) tasuta teenuste osutamine maakonna elanikele läbi jäätmekeskuse;
h) noorte jäätmekäitlusalase teadlikkuse edendamine.
Halduslepingu punktide 4.1.1. ja 4.1.2. alusel on Jäätmekeskusele delegeeritud järgnevad ülesanded:
- valla haldusterritooriumil olevate jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine, sh vajalike andmete kogumine, süstematiseerimine ning nõuetekohane töötlemine;
- valla haldusterritooriumil olevate jäätmevaldajatega arveldamine, sh jäätmeveolepingu tüüpprojekti, hinnakirja, veograafikute ning ka selgitavate materjalide väljatöötamine ja jäätmevaldajatele kättesaadavaks tegemine ning jäätmevaldajatega lepingute sõlmimine.
Punktides 4.1.1. ja 4.1.2. nimetatud ülesannete põhjal saab järeldada, et ettekirjutuse hoiatuse vastuses väljatoodud punktides a – h nimetatud ülesanded ei ole halduslepingus nimetatud. JäätS § 71 1 kohaselt asutab kohaliku omavalitsuse üksus määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. Antud ülesannet ei ole lepingu alusel Jäätmekeskusele delegeeritud, seega käesoleval juhul tegeleb jäätmevaldajate registri asutamisega kohaliku omavalitsuse üksus, kes saadab vastavad andmed Jäätmekeskusele. Samamoodi toimiks antud andmete vahetus ka siis, kui jäätmevedu oleks korraldatud JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 1 alusel.
Lepingu punkti 6.1.2 alusel teostab järelevalvet valla nimel Sõmeru Vallavalitsus 30 , seega ei ole delegeeritud Jäätmekeskusele järelevalve funktsiooni, nagu Jäätmekeskus ettekirjutuse vastuses väidab.
Konkurentsiamet on seisukohal, et halduslepingutega on delegeeritud Jäätmekeskusele jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja jäätmevaldajatega arveldamine ning selle ülesande
29 Sisuliselt samad lepingud on sõlminud ka Vinni vald Vinni Vallavalitsuse kaudu ja Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu Mittetulundusühinguga Lääne-Viru Jäätmekeskus.
30 Halduslepingus, mille on sõlminud Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu Mittetulundusühinguga LääneViru Jäätmekeskus, on vastav järelevalve teostamine reguleeritud punktis 6.1.3., mille kohaselt teostab Jäätmekeskuse üle järelevalvet Rakvere Linnavalitsus Rakvere linna nimel. Halduslepingus, mille on sõlminud Vinni vald Vinni Vallavalitsuse kaudu Mittetulundusühinguga Lääne-Viru Jäätmekeskus, on vastav järelevalve teostamine reguleeritud punktis 6.1.2., mille kohaselt teostab Jäätmekeskuse üle järelevalvet Vinni Vallavalitsus Vinni valla nimel.
täitmisel ei ole tegemist avaliku võimu teostamisega, vaid see on oma olemuselt teenuse osutamine, mida saavad teostada ka ettevõtjad. Sisuliselt samale järeldusele on asunud ka õiguskantsler oma 18.09.2013 esitatud seisukohas, mille kohaselt klassikalise mudeli rakendamisel tegeleksid ettevõtjad ise jäätmevaldajatega arveldamisega. Seega ei saa antud teenuse osutamine olla avaliku võimu teostamine konkurentsiõiguse rakendamise tähenduses.
Kuna lepinguga ei ole üle antud muid ülesandeid peale jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise ja selle ülesande täitmisel tegeleb Jäätmekeskus majandustegevusega, siis on Konkurentsiamet seisukohal, et Jäätmekeskus on ettevõtja KonkS § 2 lg 1 mõistes.
4.2 Kaubaturg ja Jäätmekeskuse positsioon kaubaturul
KonkS § 3 lg 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Korraldatud jäätmevedu oli kuni 06.01.2015 võimalik korraldada jäätmeseaduse § 66 lg 1 1 järgi, mille kohaselt võis jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasus jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. Seega on käesoleval juhul asjakohane teenus jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ning nendega arveldamine. Kuigi Jäätmekeskus märkis oma vastuses ametile, et Jäätmekeskus teostab rohkem ülesandeid kui ainult klientide üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamine, on Konkurentsiamet eelnevas alapunktis selgitanud, et ametile esitatud halduslepingutega ei ole kohalikud omavalitsused rohkem ülesandeid, kui jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ning nendega arveldamine, Jäätmekeskusele üle andnud.
Halduslepingutest tuleneb selgelt, et Jäätmekeskusele on üle antud jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ning jäätmevaldajatega arveldamine, sh jäätmeveolepingute tüüpprojekti, hinnakirja, veograafikute ning selgitavate materjalide välja töötamise ja jäätmevaldajatele kättesaadavaks tegemine ning lepingute sõlmimine (p 4.1.2). 31 Nimetatud tegevuste eest on Jäätmekeskusel õigus mõistlike kulude hüvitamisele jäätmeveo teenustasu arvel (p 4.3).
Vinni Vallavalitsuse 21.08.2014 korralduse nr 333 alusel on sõlmitud Jäätmekeskusega haldusleping. Jäätmekeskus viis läbi riigihanke vedaja ning käitleja leidmiseks ning teenuseid pakutakse lõpptarbijale alates 01.02.2015. Analoogilised protsessid toimusid ka Rakvere linnas ja Sõmeru vallas. Seega pakub Jäätmekeskus konkreetselt talle määratud jäätmeveo piirkondades korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise teenust.
14 (20) 31 Rakvere linnaga sõlmitud halduslepingus on antud ülesanne reguleeritud punktides 4.1.2, 4.1.3
Lähtudes eeltoodust loeb Konkurentsiamet kaubaturul käibivaks teenuseks jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise ning kaubaturu geograafiliseks ulatuseks Vinni valla, Rakvere linna ja Sõmeru valla territooriumi.
KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
Vinni vald, Rakvere linn ja Sõmeru vald on korraldanud vastavates korraldatud jäätmeveopiirkondades jäätmeveo teenuse jäätmeseaduse § 66 lg 1¹ alusel nii, et Jäätmekeskus on antud piirkondades ainus vastava teenuse osutaja. Ükski teine ettevõtja ei saa korraldatud jäätmeveo raames jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise teenust sellel territooriumil halduslepingute kehtivusajal pakkuda ning seega omab Jäätmekeskus turgu valitsevat seisundit konkreetselt talle omistatud jäätmeveo piirkonnas jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise osas.
4.3 Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine
JäätS § 66 lg 1 1 rakendamisel kujuneb küll osa korraldatud jäätmeveo teenuse hinnast konkurentsitingimustes (jäätmeveo- ja käitlusteenus, mis ostetakse sisse hanke korras), kuid jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise teenus antakse seaduse alusel korraldada kohaliku omavalitsusüksusele või volitatud mittetulundusühingule, mis võimaldab hinnastada seda komponenti ilma konkurentsisurveta. Seetõttu on ka põhjendatud kontrollida selle hinnakomponendi vastavust konkurentsiseaduse turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja hinnatingimustele kehtestatud nõuetele.
KonkS § 16 kohaselt on turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal keelatud oma seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, seejuures on punkti 1 alusel keelatud turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt otseste või kaudsete ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglast äritingimuste kehtestamise.
Riigikohus on 18.12.2002. a otsuses asjas nr 3-3-1-66-02 punktides 25-29 leidnud, et „ebaõiglase hinnakujunduse tingimus" on määratlemata õigusmõiste. Riigikohus märkis, et seaduses määratlemata õigusmõistete kasutamisega kaasneb täitevvõimu asutuse kaalutlusõigus (diskretsioon) nende sisustamiseks ja tõlgendamiseks. Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt kehtestatud hind, mis ei ole mõistlikus vahekorras teenuse majandusliku väärtusega, on ebaõiglane. Teenuse majanduslik väärtus on omakorda seotud teenuse osutamiseks vajalike kuludega. Seega võib Riigikohtu järelduste põhjal hinna ebaõiglust kinnitada ka see, et ettevõtjal ei oleks turgu valitseva positsioonita tõenäoliselt võimalik vaidlusaluse hinnaga tooteid või teenuseid müüa. Riigikohus asus seisukohale, et turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt teenitava kasumi võrdlus majanduses keskmiselt, samuti teiste riikide analoogilistel, kuid konkurentsipiiranguteta turgudel teenitava kasumiga, võib olla üks võimalik kriteerium teenuse eest võetavas tasus kajastuva kasumi põhjendatuse hindamisel. Seejuures tuleb arvestada, et mida väiksem on antud sektoris investeeringutega kaasnev risk, seda väiksem kasum saab olla õigustatud.
Ka Euroopa Kohus on kohtuasjades United Brands ja General Motors olnud seisukohal, et ebaõiglaselt kõrge on hind, millel ei ole mõistlikku seost müüdava kauba või teenuse majandusliku väärtusega. 32
Jäätmekeskus tõi välja asjaolu, et Rakvere linnas, Vinni vallas ja Sõmeru vallas on jäätmeveo teenuste hinnad korraldatud jäätmeveo raames madalamad, võrreldes hindadega mujal Eestis, mistõttu ei saa väita, et Jäätmekeskus on kehtestanud ebaõiglased müügihinnad KonkS § 16 pi 1 tähenduses. Konkurentsiamet selgitab, et turgu valitsev ettevõtja peab hinna kehtestamisel lähtuma eelkõige teenuse majanduslikust väärtusest. Isegi kui teistes piirkondades on hinnad kallimad, ei tähenda see seda, et turgu valitsev ettevõtja võib kehtestada samaväärse hinna, analüüsimata teenuse osutamiseks vajalike tegelikke kulusid ja võtmata arvesse mõistliku kasumit.
Eeltoodust tulenevalt tuleb analüüsida, kas Jäätmekeskuse poolt Vinni vallas, Sõmeru vallas ja Rakvere linnas tarbijatele kehtestatud hind on mõistlikus vahekorras Jäätmekeskuse poolt tarbijatele osutatava teenuse majandusliku väärtusega. Jäätmekeskus finantseerib jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise teenust selle osaga tarbijatelt laekunud summadest (v.a. lisateenuste tulud), mis jääb talle peale jäätmevedajale ja –käitlejale tasumist ning kaalumisteenuse osutamiseks tehtud kulutustest üle (edaspidi ka juurdehindlus). Teenuse majanduslik väärtus on määratletav seeläbi, millise tasu eest on keskmine konkurentsisurvele alluv ettevõtja võimeline jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise teenust osutama. Seega tuleb selgitada, kas Jäätmekeskuse poolt teenuse eest võetav tasu (s.o Jäätmekeskusele tarbijatelt laekunud summadest peale jäätmekäitlejale ja – vedajale tasumist ja kaalumisest ning lisateenustest tekkiva kulu maha arvamisest üle jääv osa) on sellise suurusega, mida tal ei oleks võimalik saada tavapärase ja tõhusa konkurentsi tingimustes.
Konkurentsiameti poolt saadetud 11.09.2015 teabenõudele esitatud vastuses, milles on lähtutud kuude lõikes teenuse osutajate poolt esitatud arvetest ja jäätmekeskuse poolt lõpptarbijatele esitatud arvetest, kujuneb kaalutud keskmiseks saadud ja makstud tasude vaheks vastavalt Rakvere linnas […] %, Sõmeru vallas […] % ja Vinni vallas […] %. Kaalutud keskmise arvutamisel on maha arvestatud lisateenuste tulu. 33 Jäätmekeskuse poolt esitatud andmetest järeldub, et kaalumise tuluks 2015. aastal oli Rakvere linnas 6-eurose tasu korral […] eurot, Sõmeru vallas […] eurot ning Vinni vallas […] eurot (koos käibemaksuga). Kui eeldada, et see tasu on kulupõhine, siis keskmiseks kaalumise kuluks kuu kohta on Rakvere linnas […] eurot (jaotatuna 10 kuu peale), Sõmeru vallas […] eurot (jaotatuna 8 kuu peale) ning Vinni vallas […] eurot (jaotatuna 10 kuu peale). Lisades need summad Jäätmekeskuse kuludele vaadeldaval perioodil, kujuneb kaalutud keskmiseks juurdehindluseks tabelites 5-7 esitatud perioodidel Rakveres […] %, Sõmeru vallas […] % ja Vinni vallas […] %.
Selline juurdehindlus on märkimisväärselt kõrgem, kui tühjendamise osakaal tarbijatelt laekunud tasudest (v.a. lisatasud), mis tabelite 5-7 andmetel oli keskmiselt Rakvere linnas […]%, Sõmeru vallas […]% ning Vinni vallas […]%. Konkurentsiamet leiab, et juba ainuüksi see asjaolu tõendab, et Jäätmekeskuse keskmine juurdehindlus on liiga kõrge, sest eluliselt on
32 United Brands, p 250; EKo 13.02.1975, C-26/75 General Motors Continental NV vs. Komisjon, p 12.
33 Tabelite 5,6,7 andmed.
16 (20)
täiesti ebausutav, et jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamine on tegevusena kulukam, kui jäätmekonteinerite tühjendamine.
Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt pakutavale teenusele kehtestatud hinna põhjendatuse üle otsustamisel tuleb esmalt analüüsida ja võtta seisukoht selles osas, kui suured ettevõtja poolt teenuse osutamiseks tehtud kulutused on asjakohased. JäätS § 66 lg 1 1 rakendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel või volitatud mittetulundusühingul osutada jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist ja nendega arveldamist ning seega võib nimetatud teenuste kulu arvestada lõpptarbijalt küsitavasse hinda. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-66-02 punktis 26 leidnud, et turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tarbijatelt ei ole õiglane nõuda ka ebaefektiivse majandamisega kaasnevate lisakulude kandmist. Kulutus on põhjendatud, kui ta on tegelikult kantud ja vajalik teenuse osutamiseks. Konkurentsiamet leiab, et Jäätmekeskuse kulutused ei tohiks olla suuremad või vähemalt ei tohiks ta saada suuremate kulutuste eest hüvitist, kui on konkurentsisurvele avatud ettevõtjate võrreldavad kulud asjaomase teenuse osutamiseks. Isegi kui Jäätmekeskuse kulud on tegelikkuses suuremad, kui konkurentsisurvele avatud ettevõtjate võrreldavad kulud keskmiselt, tuleb asuda seisukohale, et selliste ülemääraste kulutuste hüvitamise nõudmine tarbijatelt on ebaõiglane KonkS § 16 p 1 tähenduses, sest tegemist oleks sel juhul ebaefektiivse majandamisega eelnevalt viidatud kohtulahendi tähenduses. Teiste sõnadega, kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise teenust ise osutada, peab ta seda tegema vähemalt sama kuluefektiivselt, kui konkurentsisurvele avatud ettevõtjad. Kui seda teha ei suudeta, ei ole KonkS § 16 p 1 kohaselt ka sellise ebaefektiivsuse katmiseks õigust tarbijatelt lisatasu nõuda.
Jäätmevaldajate üle arvestuse pidamine ja nendega arveldamise teenus on kulude mõistes samaväärne eraettevõtjate poolt teostatava kliendihaldusega, mistõttu võtab Konkurentsiamet aluseks teiste Eestis tegutsevate jäätmekäitlejate keskmise kliendihalduskulu. Kolme põhilise jäätmekäitleja keskmine kliendihalduskulude osakaal lõpptarbijatelt saadud tasudest on umbes 8%.
Selleks, et hinnata, millise suurusega kasum on Jäätmekeskuse puhul põhjendatud, võrdles Konkurentsiamet teiste samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate poolt teenitava kasumi protsendiga. Nimelt võib turgu valitseva ettevõtja poolt teenitava kasumi võrdlus majanduses keskmiselt, samuti teiste riikide analoogilistel, kuid konkurentsipiiranguteta turgudel teenitava kasumiga, olla üks võimalik kriteerium teenuse eest võetavas tasus kajastuva kasumi põhjendatuse hindamisel. 34
Jäätmekeskuse põhitegevusele lähim EMTAK tegevusala, mis on eristatud Statistikaameti poolt, on „jäätmekogumine". Statistikaameti andmetel oli 2014 aastal nimetatud tegevusalal tegutsevate ettevõtjate ärikasumi marginaal keskmiselt 7% 35 . Konkurentsiamet leiab, et tegemist on Jäätmekeskusega võrdlemiseks piisavalt samalaadse tegevusega, mis on aga erinevalt Jäätmekeskusest konkurentsiriskile avatud. Seega ei tohiks Jäätmekeskuse kasumlikkus selle tegevusala keskmisest kasumlikkusest kindlasti suurem olla.
Arvestades kolme põhilise jäätmekäitleja kliendihalduskulude osakaalu kõikidest kuludest, mis on umbes 8 %, ning lisades sinna Statistikaameti andmetel keskmise jäätmekogumisega
34 Riigikohtu 18.12.2002.a otsus asjas nr 3-3-1-66-02
17 (20) 35 EMTAK tegevusalal E381 tegutsevate ettevõtjate müügitulu kokku 113 872 tuh eurot ning ärikasum 8 296 tuh eurot, mis teeb ärikasumi marginaaliks 7,29%.
tegeleva ettevõtja ärikasumi marginaali, milleks on 7%, siis juurdehindlus tohib MTÜ LääneViru Jäätmekeskusel olla maksimaalselt kuni 15%.
Jäätmekeskuse tegelik juurdehindlus on oluliselt ületanud maksimaalselt lubatud 15%-i. Lõpptarbijatelt tegelikult saadud tasude (millest on lahutatud lisateenuste tulud) ning jäätmekäitlejale ning –vedajale makstud summade ning kaalumiskulude võrdlus näitab, et selline juurdehindlus oli Konkurentsiameti poolt analüüsitud perioodil keskmiselt Rakvere linnas […]%, Vinni vallas […]% ning Sõmeru vallas […] %. Kõrge keskmise juurdehindluse on põhjustanud erinevatele konteineritele rakendatud kõrge brutomarginaal, mis jäi kolmes piirkonnas vahemikku […]% - […]% 36 . Tegelik kaalutud keskmine juurdehindlus, mis sõltub erinevate konteinerite osatähtsusest konteinerite koguhulgas, jääb sellesse vahemikku.
Seega, kui sama teenust osutataks konkurentsiolukorras, kujuneks hind eeldatavalt odavamaks, sest konkureerivatel ettevõtjatel ei ole võimalik võtta tegelikke kulusid mitmekordselt ületavaid tasusid. Konkurentsiamet leiab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on otsustanud kasutada jäätmeseaduses sisaldunud võimalust ise tarbijatele jäätmeveoteenust osutada, siis ei tohiks sellise otsuse tulemusena saada kahjustatud tarbijate huvid. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hinnad ei või kujuneda kõrgemaks, kui need oleks olnud arvestuslikult juhul, kui kõiki teenuse komponente, sh jäätmevaldajate üle arvestuse pidamist ja arveldamist, ostetaks konkurentsi tingimustes. Sellest tulenevalt ei ole kuidagi põhjendatud juurdehindlus vahemikus […]%-[…]%, mis on tunduvalt kõrgem, kui eelpool arvestatud maksimaalne lubatav juurdehindlus.
Lähtudes eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et Jäätmekeskus poolt 02.02.2015 Vinni vallas 37 , 02.03.2015 Rakvere linnas 38 ja 01.05.2015 Sõmeru vallas 39 kehtestatud hinnakirjades olevad hinnad on ebaõiglase suurusega, mistõttu on Jäätmekeskus turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjana kehtestanud ebaõiglase hinna KonkS § 16 punkti 1 tähenduses.
Sellest tulenevalt peab Jäätmekeskus alandama erinevate konteinerite juurdehindluseid selliselt, et kaalutud keskmine juurdehindlus ei ületaks 15%-i. Sellisel juhul kujuneks olukord, kus lahutades korraldatud jäätmeveoteenuse eest Jäätmekeskusele laekunud tuludest (millest on omakorda lahutatud lisateenuste tulu ja kaalumisest tulenev kulu) jäätmeveo- ja käitlusteenuse osutajatele tasutud summad, ei tohiks saadud vahe ületada 15% korraldatud jäätmeveoteenuse eest Jäätmekeskusele laekunud tuludest.
Siinkohal tuleb täpsustada, et juhul, kui Jäätmekeskus otsustab ise jäätmekäitlust osutama hakata, siis tuleb käesolevas ettekirjutuses mõista jäätmekäitlejatele tasutud summade asemel Jäätmekeskuse enda poolt jäätmekäitluse osutamiseks kantud samasisulisi kulusid. Teiste sõnadega, Jäätmekeskuse juurdehindlus ei tohiks sel juhul samuti ületada 15% tarbijatelt laekuvatest tasudest, kui neist lahutada jäätmekäitluse osutamiseks kantud samasisulised kulud.
36 Vaata tabeleid 2 ja 3.
37 Hinnakiri kättesaadav - http://lvjk.ee/public/Hinnakiri_Vinnivald.pdf 38
Hinnakiri kättesaadav - http://lvjk.ee/public/Hinnakiri_Rakverelinn.pdf
18 (20) 39 Hinnakiri kättesaadav - http://lvjk.ee/public/Hinnakiri_Someruvald.pdf
5. Ettekirjutuse tegemine
Konkurentsiseaduse rikkumise kõrvaldamiseks on vajalik teha Jäätmekeskusele ettekirjutus, millega kohustatakse ettevõtjat vähendama jäätmekäitlusteenuste hinnakirjades olevaid hindu Rakveres, Vinni Vallas ja Sõmeru vallas nii, et Jäätmekeskuse juurdehindlus ei ületaks 15%.
Jäätmekeskuse poolt välja toodud asjaolu, et Keskkonnaministeerium on 2011. aasta vastuskirjas õiguskantslerile viidanud võimalusele teenustasuga katta ka terve hulga ebaselge rahalise kattega toimingute kulu, ei tähenda, et seetõttu konkurentsiseadus ei kohaldu. Keskkonnaministeerium ei ole andnud hinnangut konkurentsiseaduse seisukohast, seda saab teha vaid Konkurentsiamet. Lisaks on halduslepingu p-s 4.2 sätestatud, et jäätmevaldajate üle arvestuse pidamisel ja nendega arveldamisel lähtub Jäätmekeskus kehtivatest õigusaktidest, mis muuhulgas tähendab ka konkurentsiseadusest lähtumist.
KonkS § 16 punktis 1 on sätestatud turgu valitsevat seisundit omavale ettevõtjale ebaõiglaste müügihindade kehtestamise keeld. Eeltoodud sätte kohaselt peab turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja poolt teenustele kehtestatud hind vastama selle teenuse majanduslikule väärtusele, sealhulgas peab teenuse hind olema kulupõhine ja võib sisaldada põhjendatud kasumit.
Vastavalt korrakaitseseaduse § 28 lõikele 1 pädeval korrakaitseorganil korrarikkumise korral on õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.
Konkurentsiamet on korrakaitseorgan korrakaitseseaduse tähenduses, kes teostab riiklikku järelevalvet konkurentsiseaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Antud asjas seisneb korrarikkumine konkurentsiseadusest tuleneva turgu valitseva seisundi kuritarvitamises KonkS § 16 lõikes punktis 1 nimetatud viisil, mis on keelatud.
RESOLUTSIOON
Eelkirjeldatud põhjendustest lähtudes ja juhindudes korrakaitseseaduse § 28 lõikest 1 teeb Konkurentsiamet ettekirjutuse, millega kohustab MTÜ-d Lääne-Viru Jäätmekeskus (äriregistri kood 80007424) 01. augustiks 2016 vähendama korraldatud jäätmeveo teenuste hinnakirjades sisalduvaid segaolmejäätmete mahuti tühjendus ja äraveo hindu Rakvere linnas, Vinni vallas ja Sõmeru vallas nii, et MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus jääv osa tarbijatelt laekuvatest tasudest ilma lisateenuste tuludeta, mis jääb alles peale jäätmekäitlejale ja –vedajale tasude maksmist ning kaalumise kulude kandmist, ei ületaks igas piirkonnas eraldi võetuna 15% tarbijatelt laekuvatest tasudest ilma lisateenuste tuludeta.
Ettekirjutuse täitmisest tuleb teavitada hiljemalt täitmise tähtajaks kirjalikult e-posti ([email protected]) või tavaposti (Auna 6, 10317 Tallinn) teel.
6. Sunniraha hoiatus
Kui ettekirjutus on jäetud määratud tähtajaks täitmata, määrab Konkurentsiamet MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus konkurentsiseaduse § 57 1 alusel sunniraha 50 (viiskümmend) eurot iga kalendripäeva eest, kuni rikkumine kestab.
Kui adressaat ei tasu sunniraha, edastatakse see kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks.
7. Vaidlustamisviide
Käesoleva ettekirjutuse peale võib esitada vaide Konkurentsiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust ega täitmiseks vajalike abinõude rakendamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots Peadirektor
Ärakiri on Konkurentsiameti 24.05.2016 teate nr 5.1-5/16-019 originaaliga samane. Ärakirjas on ärisaladuseks loetud teabe asemel kasutatud tähist […].
Triinu Saar, Konkurentsiameti konkurentsiteenistuse järelevalveosakonna peaspetsialist.
|
<urn:uuid:26c5374f-b6f9-4f00-954e-cb8d226e8c10>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/juhtumid/2016/24_05_2016_Ettekirjutus_MTU-le_Laane-Viru_Jaatmekeskus_AS_valjas.pdf
|
2021-10-17T18:38:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 996,778,085
| 24,357
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1795,
5045,
7425,
10500,
12775,
15518,
18168,
21403,
24402,
27735,
31117,
34686,
38057,
41306,
44755,
48280,
51935,
55220,
58092,
59102
] | 0
|
[
0.7264618277549744,
0.24797087907791138,
0.008874139748513699,
0.014361772686243057,
0.001988055882975459,
0.00034321367274969816
] |
Toiduhinna kruvivad üles maksud, tööjõu kallinemine ja põuane suvi
Postitaja:
Delfi
Postitatud : 15.08.2018 8:14:28
Eesti umbes 3,5% hinnatõus pole ei vähe ega palju. Kümme aastat tagasi tõusid hinnad kümme protsenti kuus.
Loe lähemalt:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/toiduhinna-kruvivad-ules-maksud-toojou-kallinemine-ja-pouane-su vi?id=83323487
|
<urn:uuid:4dcc55eb-69f5-4838-bcef-0795003848ea>
|
CC-MAIN-2019-35
|
http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/makepdf.php?storyid=10752
|
2019-08-24T18:08:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-35/segments/1566027321351.87/warc/CC-MAIN-20190824172818-20190824194818-00068.warc.gz
| 281,645,956
| 160
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99948
|
ekk_Latn
| 0.99948
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
358
] | 1
|
[
0.042908597737550735,
0.9107563495635986,
0.03574749082326889,
0.010165007784962654,
0.00022557820193469524,
0.0001969285076484084
] |
Kohtuasi C-427/20
Eelotsusetaotlus
Saabumise kuupäev:
```
10. september 2020 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Finanzgericht Hamburg (Hamburgi maksukohus, Saksamaa) Eelotsusetaotluse kuupäev: 1. september 2020 Kaebaja: Flexi Montagetechnik GmbH & Co. KG Vastustaja: Hauptzollamt Kiel Finanzgericht Hamburg Kohtumäärus Kohtuasjas Flexi Montagetechnik GmbH & Co. KG […] Bargteheide – kaebaja – […] versus Hauptzollamt Kiel, […] Kiel
```
– vastustaja –
mis puudutab
tagasimakstud tollimaksult intressi maksmist tegi Gemeinsamer Senat des Finanzgerichts Hamburg für die Länder Freie und Hansestadt Hamburg, Niedersachsen und Schleswig-Holsteini (Hamburgi maksukohus) 4. kolleegium (edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus") 1. septembril 2020 […]
[…]
[lk 2]
järgmise kohtumääruse:
I. Menetlus peatatakse, kuni Euroopa Liidu Kohus (edaspidi „Euroopa Kohus") on teinud eelotsuse.
II. Euroopa Kohtule esitatakse järgmine eelotsuse küsimus liidu institutsioonide õigusaktide tõlgendamise kohta:
Kas liidu õiguse rikkumisega, mis on Euroopa Kohtu poolt välja töötatud tingimus intressinõude esitamiseks liidu õiguse alusel, on tegemist ka olukorras, kus liikmesriigi asutus nõuab maksu sisse kehtivaid liidu õigusnorme rikkudes ja liikmesriigi kohus tuvastab kõnealuse liidu õigusnormide rikkumise?
[…] [lk 3]
Asjaolud
1 Pooltevahelise vaidluse ese on intressi maksmine maksusummalt, mille nõudis vastustajast Hauptzollamt (kesktollibüroo) kaebajalt sisse tagantjärele, kuid jõustunud kohtuotsuse alusel kaebajale siiski tagasi maksis.
2 Kaebaja importis Taiwanist koerte kaelarihmade valmistamiseks kasutatavaid karabiine. Vastustajast kesktollibüroo tegi maksukontrolli põhjal järelduse, et kõnealune kaup ei kuulu kombineeritud nomenklatuuri (KN) rubriiki 8308 (tollimaksu määr 2,7%), mida oli kaebaja kauba deklareerimisel kasutanud, vaid kuulub KNi rubriiki 7907 (tollimaksu määr 5%). Kahe maksuotsusega nõudis vastustajast kesktollibüroo maksu sisse tagantjärele, kaebaja tasus sisse nõutud maksusummad.
3 Bundesfinanzhof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim maksukohus) tunnistas 20. juuni 2017. aasta otsusega […] mõlemad maksuotsused kehtetuks põhjendusega, et imporditollimaksu tagantjärele sissenõudmine on õigusvastane, kuna kaup tuleb liigitada KNi rubriiki 8308; eelotsusetaotlust Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus") Bundesfinanzhof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim maksukohus) ei esitanud.
4 Vastustajaks olev kesktollibüroo maksis tasutud dumpinguvastase tollimaksu kaebajale tagasi; kaebaja nõue maksta tasutud dumpinguvastaselt tollimaksult
intressi ajavahemiku eest, mis jääb kõnealuse maksu tasumise kuupäeva ja selle tagastamise kuupäeva vahele, jäeti siiski rahuldamata.
5 Pärast tulemusetut vaidemenetlust esitas kaebaja kaebuse. Kaebemenetluse käigus maksis vastustajast kesktollibüroo kaebajale menetluslikku intressi ajavahemiku eest, mis jääb maksuotsuste peale kaebuse esitamise kuupäeva (september 2014) ja kaebaja tasutud imporditollimaksu tagasimaksmise kuupäeva (oktoober 2017) vahele. Selles osas on kohtuasjas esitatud nõue rahuldatud. Pooled vaidlevad veel selle üle, kas kaebajal on õigus nõuda intressi ka ajavahemiku eest, mis jääb õigusvastaselt sisse nõutud imporditollimaksu tasumise kuupäeva [lk 4] (märts 2014) ja maksuotsuste peale kaebuse esitamise kuupäeva (september 2014) vahele. [lk 5]
Põhjendused
6
[…]
7 Eelotsusetaotluse esitanud kohus peatab menetluse […] ja esitab Euroopa Kohtule Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 267 teise lõigu alusel resolutsioonis sõnastatud eelotsuse küsimuse, kuna ei ole selge, milline õiguslik hinnang tuleb kohtuasjale anda.
I. Õiguslik raamistik
8 Kohtuasja lahendamisel on määravad järgmised õigusnormid:
1.
Riigisisesed õigusnormid
9 Maksukorralduse seadustik (Abgabenordnung, edaspidi „AO") 1. oktoobril 2002 avaldatud redaktsioonis (Bundesgesetzblatt I, lk 3866):
§ 1 Kohaldamisala
(1) Käesolevat seadustikku kohaldatakse kõikide maksude suhtes, kaasa arvatud föderaalsete õigusaktidega või Euroopa Liidu õigusega sätestatud maksutagastused, kui neid haldab föderaalne või liidumaa maksuhaldur. Seadustikku kohaldatakse ainult juhul, kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.
[…]
(3) Käesoleva seadustiku sätteid kohaldatakse mutatis mutandis maksualaste kõrvalkohustuste suhtes, kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. […]
§ 3 Maksud, maksualased kõrvalkohustused
(1) Maks on rahaline kohustus, mis ei ole vastusooritus konkreetse teenuse eest ja mida nõuab avalik-õiguslik maksuhaldur tulu saamise eesmärgil sisse kõigilt,
kelle puhul on täidetud seadusjärgne maksukohustuse teokoosseis; tulu saamine võib olla kõrvaleesmärk.
[…]
(3) Liidu tolliseadustiku artikli 5 punktides 20 ja 21 sätestatud impordi- ja eksporditollimaks on maks käesoleva seadustiku tähenduses. […]
(4) Kõrvalkohustused on […] intressid vastavalt §-dele 233–237, […] intressid impordi- ja eksporditollimaksult liidu tolliseadustiku artikli 5 punktide 20 ja 21 tähenduses […]. [lk 6]
§ 37 Maksudega seonduvad nõuded
(1) Maksudega seonduvad nõuded on maksunõue, maksusumma tagasimakse nõue, vastutusest tulenev nõue, maksualase kõrvalkohustuse nõue, lõike 2 kohane tagastusnõue ja eraldi maksuseadustes reguleeritud tagastusnõuded.
(2) Kui maks, maksusumma tagasimakse, vastutusest tuleneva nõude summa või maksualane kõrvalkohustus on tasutud või tagasi makstud alusetult, on isikul, kelle arvel makse tehti, õigus esitada makse saajale tagastusnõue makstud või tagasimakstud summa ulatuses. […]
§ 233 Põhimõte
Maksudega seonduvatelt nõuetelt (§ 37) makstakse intressi ainult siis, kui see on seadusega ette nähtud. […]
§ 236 Menetluslik intress
(1) Kui määratud maksusummat vähendatakse või maksutagastust võimaldatakse jõustunud kohtuotsusega või sellise otsuse alusel, tuleb tagasimakstavalt või hüvitatavalt summalt maksta intressi ajavahemiku eest, mis jääb kaebuse esitamise ja kõnealuse maksu tagastamise kuupäeva vahele, kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti. […]
2. Liidu õigusnormid
10 a) Ühenduse tolliseadustik: Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307; hilisemate muudatustega):
Artikkel 241
Impordi- või eksporditollimaksu ning tollimaksu tasumisega kaasnenud krediidiintresside või viiviste tagasimakstavalt summalt ei pea pädevad asutused intressi maksma. Intressi tuleb maksta, kui
– tagasimaksmise taotluse rahuldamise kohta tehtud otsust ei täideta kolme kuu jooksul arvestades selle tegemise kuupäevast;
– see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega.
[…]
11 b) Liidu tolliseadustik: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1, hilisemate muudatustega):
Artikkel 116
1. Käesolevas jaos sätestatud tingimuste kohaselt tuleb impordi- või eksporditollimaksu summad tagasi maksta või neid vähendada järgmistel põhjustel:
a) enam määratud impordi- või eksporditollimaksu summad,
[…]
[lk 7]
6. Tagasimakstavalt summalt ei pea asjaomane toll intressi maksma.
[…]
II. Eelotsuse küsimuse asjakohasus
12 Liidu õigust arvestades on kaheldav, kas kaebaja saab nõuda intressi ka ajavahemiku eest, mis jääb vastustajast kesktollibüroo poolt õigusvastaselt sisse nõutud imporditollimaksu tasumise kuupäeva ja maksuotsuste peale kaebuse esitamise kuupäeva vahele. Sellisel intressinõudel puudub riigisiseses õiguses õiguslik alus. AO § 236 lõikele 1, mis võib ainukesena kõne alla tulla, ei saa kaebaja tugineda, kuna viidatud säte annab õiguse esitada intressinõuet vaid ajavahemiku eest, mis jääb kaebuse esitamise kuupäeva ja imporditollimaksu tagastamise kuupäeva vahele; kaebaja selle nõude on vastustajast kesktollibüroo pealegi juba täitnud. Kaebaja kaebuse rahuldamine sõltub järelikult sellest, kas kaebaja saab intressinõude esitamisel tugineda Euroopa Kohtu poolt välja töötatud õigusele nõuda intressi liidu õiguse alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb siiski, kas Euroopa Kohtu poolt liidu õigusest tuleneva tõhususe põhimõtte alusel välja töötatud intressinõude esitamise tingimused on täidetud ka sellises olukorras nagu käesolev, kus liikmesriigi asutus nõuab maksu sisse kehtivaid liidu õigusnorme rikkudes ja liikmesriigi kohus tuvastab kõnealuse rikkumise.
III. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu õiguslikud kaalutlused
13 Euroopa Kohus on viimati 18. jaanuari 2017. aasta otsuses Wortmann (C-365/15, resolutsioon) märkinud, et kui maksud makstakse tagasi seetõttu, et need nõuti sisse liidu õigust rikkudes, lasub liikmesriikidel liidu õigusest tulenev kohustus maksta õigussubjektidele, kellel on õigus tagasimaksmisele, intressi, mida arvestatakse alates päevast, mil õigussubjektid tagasimakstavad maksud tasusid. Euroopa Kohtu kõnealune otsus tugineb reale varasematele kohtuotsustele, milles Euroopa Kohus pani liikmesriikidele liidu õiguse alusel kohustuse maksta tagasi mitte ainult liidu õigust rikkudes sisse nõutud maks, vaid hüvitada ka kahju, mis on tekkinud seoses võimatusega maksudeks makstud raha kasutada (vt Euroopa Kohtu 27. septembri 2012. aasta otsus Zuckerfabrik Jülich, [lk 8] liidetud kohtuasjad C-113/10, C-147/10 ja C-234/10, punkt 65; 18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Irimie, C-565/11, punkt 28). Eespool viidatud Euroopa Kohtu otsused on sarnased selle poolest, et Euroopa Kohus tunnistas maksukohustuse riigisiseses õiguses või liidu õiguses sisalduva õigusliku aluse kehtetuks või tühiseks; maksu tagastamine põhines liikmesriigi või liidu õigusloomes tehtud veal.
14 Käesolevale kohtuasjale on seevastu iseloomulik, et imporditollimaksu tagasimaksmine ei põhinenud liidu või liikmesriigi õigusloomes tehtud veal, vaid tagasimaksmine tulenes sellest, et liikmesriigi asutus oli liidu kehtivat teisest õigust kohaldanud õigusvastaselt, st vääralt; imporditollimaksu tagasimaksmine põhines teisisõnu õiguse vääral kohaldamisel.
15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis juba 26. augustil 2020 Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotluses […], et tema mõistab Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud liidu õigust rikkudes sisse nõutud maksud tagasi maksma koos intressiga, nii, et selle aluseks on kaalutlus, et kui Euroopa Kohus tunnistab liidu või liikmesriikide õigusaktid liidu õigusega vastuolu tõttu kehtetuks või tühiseks, siis ei loeta nende õigusaktide tagajärgi põhimõtteliselt kehtivaks (argumentum e contrario ELTL artikli 264 teine lõik). Sellest kaalutlusest tuleneb, et isikutel on peale alusetult sisse nõutud maksu õigus nõuda ka asjaomast intressi (vt Euroopa Kohtu 27. septembri 2012. aasta otsus Zuckerfabrik Jülich, liidetud kohtuasjad C-113/10, C-147/10 ja C-234/10, punkt 65; samamoodi juba Euroopa Kohtu 12. detsembri 2006. aasta otsus Test Claimants in the FII Group Litigation, C-446/04, punkt 205). Ainult nii taastatakse olukord sellisena, nagu see oleks pidanud olema, kui hiljem kehtetuks või tühiseks tunnistatud määruse rakendusakti või liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese maksuseaduse rakendusakti ei oleks olnud (vt selle kohta ka kohtujurist SanchezBordona ettepanek kohtuasjas C-365/15, punkt 66). [lk 9]
16 Käesolevas asjas ei ole aga ilmselt tegemist liidu õiguse täieliku mõju taastamise vajadusega, vaid korrigeerida tuleb otsust, mille on konkreetses asjas teinud liikmesriigi asutus, kes on asjaomast ja kehtivat liidu teisest õigust konkreetsel juhul vääralt kohaldanud. Kas ja millistel tingimustel otsust korrigeeritakse, sõltub siiski riigisisesest õigusest, mis annab õigussubjektile konkreetsel juhul vaid õiguse nõuda menetluslikku intressi ajavahemiku eest, mis jääb õigusvastase
maksuotsuse peale kaebuse esitamise kuupäeva ja tasutud maksu tagasimaksmise kuupäeva vahele.
17 Kohtuasjas Littlewoods Retail jt (19. juuli 2012. aasta kohtuotsus C-591/10), mis puudutas enammakstud käibemaksu, mille oli liikmesriik sisse nõudnud käibemaksu reguleerivaid liidu õigusnorme rikkudes, märkis Euroopa Kohus siiski samuti, et liikmesriigid on kohustatud tagastama liidu õiguse rikkumise tulemusel saadud maksu summad koos intressiga (punkt 26). Kohtuasja Littlewoods Retail jt aluseks olevas põhikohtuasjas ei tulenenud liidu õiguse rikkumine riigisisesest õigusnormist ega liidu õigusnormist, mille oleks Euroopa Kohus hiljem kohaldamatuks või tühiseks tunnistanud. Liidu õiguse rikkumine seisnes selles, et teatud tehingute puhul oli maksustatav summa määratud ekslikult liiga suureks (vt kohtujurist Trstenjaki 12. jaanuari 2012. aasta ettepanek kohtuasjas C-591/10, punkt 6), ja seda ei tuvastanud mitte Euroopa Kohus ise, vaid see põhines liikmesriigi asutuse või liikmesriigi kohtu sedastustel. Peale selle rõhutas Euroopa Kohus kohtuasjas Wortmann, et seda, kas maksud nõuti sisse liidu õigust rikkudes, „peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus" (vt 18. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Wortmann C-365/15, punkt 39). Ka see sedastus võib toetada järeldust, et liidu õiguse rikkumine, mis on Euroopa Kohtu poolt välja töötatud tingimus intressinõude esitamiseks liidu õiguse alusel, on täidetud ka siis, kui [lk 10] liikmesriigi asutus nõuab maksu sisse kehtivaid liidu õigusnorme rikkudes ja liikmesriigi kohus kõnealuse rikkumise tuvastab.
18 Lisandub see, et Euroopa Kohtu korduvalt rõhutatud aspekt, et hüvitada tuleb kahju, mis on tekkinud seoses võimatusega maksudeks makstud raha kasutada (vt Euroopa Kohtu 27. septembri 2012. aasta otsus Zuckerfabrik Jülich, liidetud kohtuasjad C-113/10, C-147/10 ja C-234/10, punkt 65; 18. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Irimie, C-565/11, punkt 21), hõlmab samavõrra olukorda, kus isik on õigusvastaselt koormatud maksudega, kuna liikmesriigi asutus on liidu õigust vääralt kohaldanud. Maksukohustuslase jaoks ei ole ilmselt vahet, kas ta on maksud tasunud liidu õigusega vastuolus oleva määruse või õigusnormi alusel või pelgalt tolliasutuse sellise otsuse alusel, mille vastuolu (liidu) õigusega tuleneb sellest, et otsuse tegemisel on rikutud õigusnorme. Mõlemas olukorras puudub isikul võimalus kasutada sisse nõutud rahasummat, mis oleks tema käsutuses olnud juhul, kui tolliasutus oleks liidu õigust õigesti kohaldanud.
19 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kaalus ka seda, et intressi saamise õigus võib Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleneda ka alusetu rikastamise keelust (vt kohtujurist Sharpstoni 27. oktoobri 2011. aasta ettepanek liidetud kohtuasjades C-113/10, C-147/10 ja C-234/10, Zuckerfabrik Jülich jt, punkt 125). Kui liikmesriik nõuab ettevõtjalt sisse summa, millele ei ole liikmesriigil õigust, siis rikastub liikmesriik alusetult. Liikmesriigi alusetu rikastamisega on tegemist aga sõltumata sellest, milline on liikmesriigi vara alusetu juurdekasvu põhjus.
20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus võttis viimaks arvesse ka seda, et Euroopa Kohus on 18. jaanuari 2017. aasta otsuses Wortmann (C-365/15) kirjeldanud olukordi, milles algselt vääralt sisse nõutud maksusumma hilisem korrigeerimine
ei too kaasa intressi nõudmise õigust (kohtuotsuse punkt 29 jj). Need olukorrad on sarnased selle poolest, [lk 11] et maksusumma arvutatakse ümber tagantjärele saadud teabe alusel. Käesoleval juhul ei tulenenud maksu tagasimaksmine mitte tagantjärele saadud faktilisest teabest, vaid liikmesriigi kohtu otsusest, millega tunnistati asutuse maksuotsus kehtetuks, kuna liikmesriigi asutus oli asjaomast liidu õigust vääralt kohaldanud.
21 Arvestades eespool kirjeldatud kahtlusi asjassepuutuva liidu õiguse tõlgendamise suhtes, esitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule käesoleva kohtumääruse resolutsioonis sõnastatud eelotsuse küsimuse.
|
<urn:uuid:d8faef96-1e14-4c8c-b6d8-9dd9b46614af>
|
CC-MAIN-2020-50
|
http://curia.europa.eu/juris/showPdf.jsf?text=&docid=232845&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=10560126
|
2020-12-01T19:17:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-50/subset=warc/part-00067-8431e8c9-c763-4c27-b286-ba1dd7e2631e.c000.gz.parquet
| 22,043,446
| 6,442
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999912
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
453,
2574,
4563,
6442,
8348,
11686,
14972,
15625
] | 2
|
[
0.10122917592525482,
0.20945553481578827,
0.3618146777153015,
0.2541511356830597,
0.05691106989979744,
0.016438452526926994
] |
Rapla MK MV Suusaspordis 2016a. juhend
1. Osalejad
1.2. Võistlejad peavad teadvustama end riskidest, mis kaasnevad suusaspordiga, vastutavad oma tervisliku seisundi ja sportliku ettevalmistuse eest ning osalevad täielikult omal riisikol ning on kohustatud täitma käesoleva juhendi nõudeid.
1.1. Osa võivad võtta kõik soovijad, olenemata elu-, töö- või õppimise kohast.
2. Võistluste kava ja vanuseklasside arvestus.
2.1
Kuupäev Koht
Kirjeldus
_________________________________
2.2 Rapla maakonna meistrivõistluste arvestust peetakse neljas vanuseklassis:
Põhiklass - mehed, sündinud 1977-1997;
Noored – N/M16 , sündinud 2000 ja nooremad kui starditakse koos samal distantsil. Juuniorid – N/M18, sündinud 1998-1999
Veteranid - mehed, sündinud 1976 ja varem;
Põhiklass - naised, sündinud 1982-1997
2.3 Korraldajal on õigus lubada startida mitmel vanuseklassil korraga.
Veteranid - naised, sündinud 1981 ja varem.
3 . Autasustamine.
3.1 Maakonna meistrivõistluste medalid ja diplomid omistatakse Rapla maakonnas elavatele, õppivatele, töötavatele või maakonna spordiklubidesse ( www.raplamsl.ee) kuuluvatele sportlastele.
4. Korralduse muudatused
5. Informatsioon
4.1 Korraldajal on õigus muuta etappide toimumisaega ja toimumiskohta.
5.1 Info iga etapi toimumisest ning korraldajate kontaktidega avaldatakse Rapla Maakonna Spordiliidu (www.raplamsl.ee) ja Raplamaa Rattaklubi KoMo kodulehel ( www.komo.ee ).
MTÜ Raplamaa Jalgrattaklubi Telefon: 5094888
|
<urn:uuid:7159c970-367b-4b45-b542-c80089469ec8>
|
CC-MAIN-2020-50
|
https://komo.ee/failid/Rapla-MK-MV-suusatamises-JUHEND.pdf
|
2020-12-01T17:25:01+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-50/subset=warc/part-00082-8431e8c9-c763-4c27-b286-ba1dd7e2631e.c000.gz.parquet
| 358,780,354
| 592
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1554
] | 1
|
[
0.050726115703582764,
0.5405650734901428,
0.2833116948604584,
0.10794870555400848,
0.013720733113586903,
0.0037276458460837603
] |
Kallis Kehra kogudus!
September 2024
On vabastav ja rõõmustav mõelda sellest, kuidas Jumal on meid vastu võtnud kui oma lapsi vaatamata meie inimlikele puudujääkidele ja nõrkustele, millest me ei saa ilmselt kunagi siin maises elus päris lahti. Jah, nii see on, ei ole olemas täiuslikke inimesi. Vaid Jumal üksi on täiuslik. Piibel ütleb, et Jumal on armastanud meid siis, kui me alles patused olime (Ro 5,8). See tähendab, et ta armastab meid kogu aeg ja igas olukorras. See armastus on Jumala täiuslikkuse väljendus.
Samas piibel julgustab meid kasvama ja sirutuma täiuslikkuse poole. See on justkui üks teekond, mille vältel kohtume Jumalaga oma elu erinevates episoodides, õppides Teda tundma ja ennast läbi katsuma kõigil oma teedel. Kohtudes täiusliku Jumalaga erinevates olukordades mõistame oma puudujääke. Mida sellistel hetkedel teha? Kas meelt heita? Arvan, et mitte sugugi! Pigem tuleks rõõmustada selle üle, et oled võinud kogeda Jumala täiuslikkust iseenda maisuse kaudu. See on hetk, kus alistuda Jumala igavesele armastusele, millega Ta sind armastab.
Üks hassiidide lugu on selline:
Kui kuningas lahkub oma paleest ja käib ringi mööda maad, pääsevad inimesed lihtsalt tema jutule. Aga kui ta istub oma lossis, on jutulepääsemine keeruline. Esmalt peab jutulesoovija tõusma kõrgele mäele, kus asub loss. Seejärel veenma valvureid oma tõsistes kavatsustes ja tegema seda iga ukse juures. Kes on vastupidav, jõuab tõesti saali, kus kõrgeim kohtunik istub oma troonil ja kirjutab enda ees olevasse raamatusse elusid ja surmi. Aga pea meeles, et Jumal tuleb ise sinu juurde ja võtab sind vastu. Ole hoolas õppima, ilmuta kahetsust ja tee häid tegusid, sest siis on teekond lossi sulle lihtsam ning vestlus kohtunikuga on usalduslikum.
Helen
Septembri kava
Neljapäeviti kell 11 palveosadus
Algab pühapäevakool
Pühapäevakool algab sel aastal kuu viimasel pühapäeval, 28. septembril, kell 11. Ootame selleks puhuks avamisele ja tundidesse lapsi vanuses 5-12 aastat. Võivad tulla ka vanemad lapsed, kes on juba pühapäevakoolist välja kasvanud, kuid kes sooviksid osaleda. Samas plaanime juba vanemate lastega jätkata jõudumööda ka eraldi noortetööd. Palume südamest kogu koguduse eestpalveid meie laste ja noorte eest, et nad võiksid kasvada Jumala tundmises, et nad võiksid kogeda Tema juhtimist oma eludes ja õppida Teda usaldama kõigil oma teedel. Samuti vajavad tarkust kõik pühapäevakooli õpetajad ning suur puudus on meil noortejuhist, kes võtaks oma hoole alla noored, pühendaks neile aega ja oleks neile eeskujuks jumalateenimises.
Väljasõit Ida-Virumaale
Laupäeval, 24. augustil, startis Kehra koguduse eest reibas seltskond Ida-Virumaad avastama. Reisilisi oli kokku 26. Võtsime suuna Kuremäele, et külastada Pühtitsa Jumalaema Uinumise kloostrit, mis on ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster Eestis. Klooster asutati 1891.aastal.
Meid võttis vastu õde Alippia, kes oli meile giidiks. Tema ise oli kloostris elanud üle poole oma elust. Kloostrisse tuli 32 aastaselt. Külastasime Jumalaema Uinumise peakirikut ja imetlesime kellatorni maalinguid. Jalutasime kloostri kaunil territooriumil, kus on hulgaliselt võrratuid lillepeenraid. Kloostris oli palju askeldamist,
sest järgmisel päeval oli Jumalaema Uinumise püha, aasta suurim püha kloostris. Kõik majad olid külalisi täis ja kogu klooster oli läikima löödud. Püha algas pühapäeva varahommikul suure protsessiooniga Vasknarva harukloostrist Pühtitsale. Nunnasid elab kloostris üle 100. Saime teada, et klooster võtab vastu palverändureid kogu maailmast ja pakub võimalust mõtisklusteks. Kuna hetkel piir Venemaaga suletud, siis sealpoolt tulijaid on vähe.
Edasi jalutasime läbi kloostri kalmistu pühale allikale, millele omistatakse tervendavat väge. Kloostrist võtsime suuna Tagavälja tallu, kus ootas toekas lõuna. Perenaine pakkus meile talusuppi, enda tehtud leiba ja õunakooki. Leiba said soovijad kaasagi osta. Ega me saanud ka ilma viperusteta. Meie buss läks Kuremäel katki ja lõunasöögipaigas saime poolteist tundi leiba luusse lasta enne kui uus buss kohale jõudis. Aga ilm oli ilus ja koht imeline. Kes jootis hobuseid, kes vaatas lambaid ja kes imetles niisama ilma ja inimesi.
Järgmine peatus oli Illuka mõisas, kus tegutseb Illuka põhikool. Kohalik giid Ene näitas meile maja pööningust keldrini ja rääkis kohalikust elust-olust. Saime käia ka Illuka luteri kirikus, mis on ilus väike puukirik, kus toimetab väike tegus kogudus. Illuka kirikul on ka omajagu huvitav ajalugu – esialgu hakati seda ehitama Kuremäele, kuid hiljem keelati selle ehituse lõpuleviimine venestamise poliitika käigus. Nii juhtuski, et luteri kiriku vundamendikive kasutati hoopis samasse kohta õigeusu kloostrikiriku rajamiseks. Illuka kiriku külastamine oli kenaks punktiks meie päevale.
Hilisõhtul jõudsime väsinute ja õnnelikena koju.
Suur aitäh kõigile rõõmsatele reisisellidele ja kummardus reisi korraldajatele!
Edusammud raamatukogus
Kindlasti olete pannud tähele, et suvel ilmus fuajeesse raamatukaste ja CD-sid aknalauale. Need ilmusid sinna tänu sellele, et kahel ilusal suvepäeval võtsid mõned inimesed (Merike P, Dejan, Peeter, Helen, Daily, Aivy, Tiina) kätte ja asusid raamatukogu korda seadma. Selgus, et sinna on aastate jooksul kogunenud väga palju raamatukraami, mida tegelikult nii suurtes kogustes koguduse raamatukokku vaja ei ole. Mistõttu ongi olnud võimalus raamatuid lihtsalt välja jagada – ehk olete leidnud mõndagi toredat oma koduriiulilegi.
See on aga andnud ka võimaluse aru saada, mis meil hetkel raamatukogus on ja mida võiks juurde hankida. Tegelikult on seis väga hea, mis tähendab, et raamatuid on kogunenud erinevatel teemadel ja ka erinevates keeltes. Näiteks on meil üsna suur kogu nõukaaegset nn põrandaalust keeltaud kirjandust, mida usinad erinevate koguduste õed nobedate näppudega kodudes salaja trükimasinatel trükkis. Tol ajal ei tohtinud ükski ametlik kirjastus sellist kirjandust trükkida ega levitada. Samuti on meil korralik noodikogu erinevatest perioodidest pärit ühislaulude ning koorilauludega. Kui kellelgi oleks soovi uurida tolleaegset muusikatööd ja loetavat vaimulikku kirjandust, siis oleks tööpõld lai.
Praeguse seisuga oleks vaja raamatukogus tegutseda veel 1-2 päeva ja olekski raamatukogu valmis lugejaid vastu võtma. Samuti on võimalik raamatukogus teha kirjatööd või lugeda – näiteks kui kellelgi on vajadus vaikse tööpaiga järele, nt eksamiteks valmistudes või mõni kirjatöö rahulikult valmis kirjutada, siis võib julgesti küsida, kuidas seda raamatukogus ka nädala keskel teha saaks.
Äikesetorm
Augusti alguses tabas Kehra piirkonda väga tugev äikesetorm, mis ei jätnud ka kogudusehoonet puutumata. Pühapäeval teenistusele tulles selgus, et viga oli saanud üks arvuti ja süntesaatori adapter. Õnneks pill ise jäi terveks. Maja vasakpoolses tiivas sai kannatada peaukse elektroonika, mis vajab veel parandamist. Seni saame kasutada füüsilisi võtmeid, mis sai ka kõikidele majulistele välja jagatud. Võtmeid saab õnneks nüüd Kehras teha lasta ja sellega tegeles Aili K. Aitäh talle! Samuti lõi äike majuliste poole peal rivist välja mitmeid pistikuid. Mis päriselt juhtus – seda viga otsiti päris mitu tundi, enne kui see avastati ja korda tehti. Selles aitas meid Alari Ehanurm ja Hannes, suur aitäh neile!
Ristimine
17. augustil saime rõõmustada koos Aivi ja Üllega, kes said koguduse maja taga Jägala jões ristitud. Viimati toimus ristimine meie koguduses 2018. aastal ehk kuus aastat tagasi. Loodame südamest, et järgmist korda ei tule nii kaua oodata!
Aili leidis koguduse kappidest üles ristimise riided, mille ta kenasti ette valmistas – pesi ja triikis. Selgus, et need riided on ristitavatele nagu valatud ja nad nägid väga kenad välja. Ristima tuli meile appi Avispea koguduse pastor Eerek Preisfreund, kes on meie koguduses pühapäevakoolis käinud ja siit ka vaimulikku tarkust kogunud. Enne jõe äärde minekut pidasime saalis osadust, mille käigus küsis Eerek ristitavatelt, kas neil on oma otsusega tõsi taga. Kui selgus, et jah, suunduti jõe äärde, kus ristimine aset leidis. Peale ristimist kogunesime seminarituppa, kuhu Aili oli katnud kohvilaua, mille ääres saime veel osaduses olla ja muljeid jagada.
Ristimine on talitus, mille kaudu inimene annab avaliku tunnistuse oma usust Jeesusesse Kristusesse kui oma Lunastajasse ja Päästjasse ning liidetakse kristliku kogudusega. Täiskasvanute usuristimine vee alla kastmisega on baptistiliikumises olnud algusest peale üks erisus, mille kaudu erinetakse traditsioonilistest kirikutest, kus ristitakse ka lapsi ja mitte üleni vee alla kastes. Enne ristimist läbisid ristitavad 12osalise „Avasta" kursuse, kus õpiti ristiusu põhitõdesid ning saadi piiblilugemise ja vestluste käigus oma teadmisi arendada.
Meie koguduses on ristitud aja jooksul erinevates paikades. Esimesed ristimised toimusid „Tallinna all meres". Ristitud on Aasa talus ojas, Jägala jões ja külmemal perioodil ka Oleviste kirikus ja Tallinnas metodistide kirikus.
Peale ristimist on loomulik, et inimene ühineb selle kogudusega, kus ta end ristida laseb. Nii toimubki septembri esimesel pühapäeval ka Ülle ja Aivi kogudusse õnnistamine, mille kaudu saavad nad mõlemad koguduse liikmeteks. Koguduse liikmeks olek on enamat kui mõne tavapärase organisatsiooni liikmeks olemine. Kogudus on Kristuse ihu, mille liikmed on üksteisega vaimuliku osaduse kaudu seotud. See on justkui perekond, kus oleme ühise Taevase Isa lapsed, kes saavad osa vaimulikest õnnistustest ja ka tuge raskel hetkel.
Väljavõte Osvald Tärki juhendist „Vaimulikud talitused":
Ristimine on Issanda poolt seatud vaimulik talitus (Mt 28:19), mis teostatakse uskliku vee alla kastmise teel ning tähendab Jumala ja inimeste ees seda, et ristitav on juba loobunud oma pöördumata elust ja uuestisünni kaudu astunud eluosadusse Jeesuse Kristuse surma ja ülestőusmisega. Sellepärast nimetab apostel seda ka matmiseks Kristuse surmasse ja ülestőusmiseks uuele elule (Rm 6:3–5). Ühtlasi annab ristitav sellega oma hea südametunnistuse tőotuse Issandale (1Pt 3:21).
Õnnitleme septembrikuu sünnipäevalapsi
Koguduse info
Jumalateenistused pühapäeviti kell 11 Pühapäevakool pühapäeviti kell 11 Palveosadus neljapäeviti kell 11
* Juhatuse liikmed: Hannes Pikkel, Alar Laagriküll, Ergo Pärnits.
* Koguduse diakonid: Hannes Pikkel, Ergo Pärnits, Taavi Kaasma
* Palvepartnerkogudus on 2024. aastal Tartu Annelinna Kogudus ja pastor Enn Palmik
Koguduse täisnimi: Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kehra Kogudus;
lühinimi: Kehra Kogudus
Registreerimise number: 80205779
Aadress: Kreutzwaldi 1, Kehra 74306
E-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.kehrakogudus.ee
EE372200001120056878 (annetused, kümnis)
EE532200001120056881 (küttesüsteemi renoveerimine)
EE522200221073343531 (kogudusemaja fassaadifond)
EE697700771005929017 (annetused, kümnis)
|
<urn:uuid:44b5b722-1d76-49dc-82c8-58ea08151e54>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://kehrakogudus.ee/ul/Infoleht_sept_2024.pdf
|
2024-09-08T07:44:18+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00267-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 313,611,737
| 4,270
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999815
|
ekk_Latn
| 0.999951
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1758,
2557,
4900,
7261,
10014,
10830
] | 1
|
[
0.07281506806612015,
0.6298263669013977,
0.2475026547908783,
0.04307045415043831,
0.0050972942262887955,
0.0016881111077964306
] |
Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge:
Lääne-Nigula Vallavalitsus määrus terviktekst 03.08.2024 Kehtetu RT IV, 31.07.2024, 18
Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolide hoolekogu moodustamise kord ja töökord
Vastu võetud 11.09.2018 nr 11
jõustumine 01.10.2018
RT IV, 21.09.2018, 2
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine Kehtetu
Avaldamine
Jõustumine
RT IV, 31.07.2024, 16
03.08.2024
|
<urn:uuid:23f119be-f18a-403e-9e36-b928f5c3550d>
|
CC-MAIN-2024-38
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/431072024018.pdf
|
2024-09-08T06:20:53+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-38/subset=warc/part-00271-781f89b0-54ef-4e32-b51d-e5860e733e3a.c000.gz.parquet
| 911,805,173
| 214
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996322
|
ekk_Latn
| 0.996322
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
460
] | 1
|
[
0.005489039700478315,
0.9691490530967712,
0.02318527363240719,
0.001999403815716505,
0.00011708778038155288,
0.00006017593841534108
] |
Õppekava nimetus
Muusikateraapia põhikursus
Muusikateraapia põhikursus
ÕPPEKAVA MOODULID, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID
[A] ERIALASED ÕPINGUD 18 EAP
[B] ERIALAGA SEOTUD PRAKTILISED ÕPINGUD 16 EAP
[C] LÕPUTÖÖ 6 EAP
Õpiväljundid
Hindamine
Lõpueksami sooritanud ja lõputöö kaitsnud õppija:
* suudab professionaalsele muusikaterapeudile omaste teadmiste sünteesimise ja üldistamisega käsitleda erialaseid küsimusi;
* oskab kavandada, eesmärgipäraselt läbi viia ja hinnata teraapiaprotsessi;
* oskab leida sobivaid muusikateraapilisi sekkumisi ning valida sobivaid tehnikaid ja meetodeid erinevate sihtrühmade puhul;
* austab klientide inimväärikust ja järgib muusikateraapia eetilisi printsiipe;
* mõistab ametialase pädevuse täiendamise vajadust;
* oskab rakendada muusikateraapia-alaseks juhtumipõhiseks uurimistööks vajalikku tänapäevast teadusmetodoloogiat;
* on omandanud kriitilise hoiaku teaduslikele probleemidele ning tekstidele lähenemisel;
* tunneb juhtumipõhise uurimustöö nii tehniliseks kui kompositsiooniliseks korrektseks vormistamiseks vajalikke reegleid ja võtteid;
* on suuteline esitlema uurimustööd ning selle tulemusi suuliselt ning diskuteerima ja kaitsma oma lõputööd asjatundliku publiku ees.
Eksami hinne kujuneb eksamikomisjoni ühise konsensusena, kasutades eristavat hindamist.
Lõputöö hindamine toimub avalikul kaitsmisel, kasutades eristavat hindamist.
|
<urn:uuid:83a878de-8533-4447-9ed4-67456c614df5>
|
CC-MAIN-2017-22
|
http://www.ema.edu.ee/wp-content/uploads/2017/04/17.20-MTP-oppekava.pdf
|
2017-05-25T23:54:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-22/segments/1495463608617.80/warc/CC-MAIN-20170525233846-20170526013846-00265.warc.gz
| 474,595,222
| 577
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99458
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
72,
154,
221,
1392
] | 1
|
[
0.054150816053152084,
0.5220668911933899,
0.36974480748176575,
0.03850250318646431,
0.013323753140866756,
0.0022112869191914797
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Hooldamine - juuksur - MEDAVITA
COLORCONTROL -TEHNIKUTE VäRV
COLORCONTROL - i tecnici del Colore
[email protected]
+39 0331 1706328
COLORCONTROL -TEHNIKUTE VäRV
COLORCONTROL - i tecnici del Colore
Nad hoolitsevadkosmeetika värv esimesest päevast alates, teda vaatavad, kaitsta teda, kiitke teda.
PIIM iperproteico pH 5,8
1000 ml pudel.
See kaitseb nahka ja juukseid ajal värvi teenus ja värvimuutus.
šampoon KOSMEETILINE pH 5,8
Stabiliseerib värv, hoiaksid ja aja jooksul järjepidevalt. Formaat edasimüügi 250 ml ; tehniline vorming 1000 ml.
SILVER palsam pH 6,5
See puhastab põhjalikult ja neutraliseerib soovimatu kollase toone. 250 ml pudel.
DET. BALM pH 5,5
Siluv palsam, vajaliku sära värvi, kaitstes seda ära pestud. 1000 ml pudel.
EMULSION DOPOCOLORE pH 3,5
Poleerimisvahendid ja kaitseb juuste kiu laienebpeegeldab võimu. Vial 7 ml Dispenser 24 tk.
hüdrogeeli KÖÖGIVILJA pH 4,5
Võimas iluhooldus värvitud juuksed / pleegitatud ära ja ülitundlikuks. 250 ml pudel.
pagina 1 / 1
|
<urn:uuid:72a19bdf-340b-4ab2-8ac9-f85d9fd80e74>
|
CC-MAIN-2017-22
|
http://globelife.com/beautybazar/et/hooldamine-juuksur-c-10/medavita-a-363/colorcontrol-tehnikute-v%C3%A4rv-p-3595.pdf
|
2017-05-26T00:00:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-22/segments/1495463608617.80/warc/CC-MAIN-20170525233846-20170526013846-00274.warc.gz
| 154,767,077
| 431
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99919
|
ekk_Latn
| 0.99919
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1041
] | 1
|
[
0.03257620707154274,
0.9075385928153992,
0.05513099953532219,
0.004512800369411707,
0.00013253797078505158,
0.00010881201160373166
] |
Õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise kord
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA ÕPPEJÕUDUDE JA TEADUSTÖÖTAJATE ATESTEERIMISE KORD
1. Käesoleva määrusega sätestatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi: akadeemia) korraliste õppejõudude ja teadustöötajate (edaspidi: töötaja) atesteerimise tingimused ja kord.
2. Atesteerimine on töötaja töötulemuste ning ametinõuetele vastavuse perioodiline hindamine eesmärgiga määrata kindlaks töötaja sobivus ametikohale ja toetada tema professionaalset arengut. Õppejõudude ja teadustöötajate ametinõuded on määratletud akadeemiliste ametikohtade täitmise eeskirja lisas.
3. Töötajat atesteeritakse iga viie aasta järel. Atesteerimisega on võrdsustatud töötaja töötulemuste ja ametinõuetele vastavuse hindamine konkurssvalimiste käigus või rektori poolt ametisse nimetamisel vastavalt akadeemiliste ametikohtade täitmise eeskirjale.
4. Kui atesteerimisele kuuluv töötaja on atesteerimisperioodil viibinud lapsehoolduspuhkusel, lükatakse atesteerimine tema sooviavalduse alusel edasi maksimaalselt puhkusel viibitud aja võrra.
5. Atesteerimiste üle peab arvestust ja atesteerimiste ajakava koostab personalijuht.
6. Atesteerimised toimuvad reeglina kevadsemestril. Personalijuht teavitab kõiki antud aastal atesteerimisele kuuluvaid töötajaid eelseisvast atesteerimisest ja selle täpsemast ajakavast eposti teel kevadsemestri esimese õppenädala jooksul.
7. Atesteeritav esitab personalijuhile hiljemalt kuu aja jooksul alates teate kättesaamisest järgmised dokumendid:
- elulookirjeldus (CV), mis sisaldab struktureeritud andmeid loomingulise, teadusliku ja pedagoogilise töö ning erialase juhtimis- ja arendustegevuse kohta; akadeemias töötavad teaduserialade õppejõud ja teadustöötajad esitavad CV ETISe vormil, looverialade õppejõud akadeemia siseinfosüsteemis toodud vormil (nii elektrooniliselt kui paberkandjal);
- muud töötaja poolt oluliseks peetavad materjalid, mis tõendavad tema töötulemusi ja ametinõuetele vastavust.
8. Töötajate atesteerimiseks moodustab rektor vähemalt kolmeliikmelised atesteerimiskomisjonid. Komisjoni peavad kuuluma:
- rektoraadi esindaja;
- töötaja struktuuriüksuse juhataja või esindaja;
- ekspert väljastpoolt akadeemiat.
Komisjonide moodustamisel väldib rektor huvide konflikti.
9. Atesteerimiskomisjon võtab töötaja atesteerimisel aluseks akadeemia nõukogu kehtestatud ametinõuded ning järgmised dokumendid ja andmed:
- töötaja CV-s sisalduvad andmed tema erialase tegevuse kohta viimase viie aasta jooksul;
- muud töötaja poolt esitatud materjalid;
- üliõpilaste tagasiside andmed töötaja kohta viimase viie aasta jooksul;
- muud komisjoni poolt vajalikuks peetavad materjalid.
10. Atesteerimiskomisjoni liikmetel on õigus jälgida atesteeritava töötaja õppetööd.
11. Akadeemiline komisjon annab põhjendatud hinnangu töötaja töötulemuste ja ametinõuetele vastavuse kohta ning teeb ühe järgmistest otsustest:
- töötaja ja tema töötulemused vastavad ametinõuetele;
- töötaja ja tema töötulemused ei vasta ametinõuetele.
12. Atesteerimiskomisjon võib eelnevas punktis nimetatud otsusele lisada töötaja professionaalset arengut toetavaid soovitusi.
13. Atesteerimiskomisjoni otsus koos põhjenduse ja soovitustega vormistatakse kirjalikult ning selle allkirjastavad kõik komisjoni liikmed. Personalijuht teeb otsuse teatavaks atesteeritavale töötajale, tema akadeemilise üksuse juhile ja rektoraadi akadeemilistele liikmetele.
14. Atesteerimiskomisjonide otsused kinnitatakse rektori käskkirjaga. Rektor võib saata otsuse atesteerimiskomisjonile uuesti läbivaatamiseks, kui see ei ole piisavalt põhjendatud või selle tegemisel on rikutud käesolevas korras sätestatud protseduurireegleid.
15. Töötajal on õigus atesteerimiskomisjoni otsusega mittenõustumise korral see vaidlustada 10 päeva jooksul otsusest teadasaamisest. Selleks esitab ta rektorile vaide, milles selgitab otsusega mittenõustumise põhjuseid ja lisab vajadusel täiendavaid materjale. Rektor esitab vaide kuu aja jooksul akadeemia nõukogule, kes otsustab selle rahuldamise või rahuldamata jätmise.
16. Kui töötaja ja tema töötulemused ei vasta atesteerimiskomisjoni otsuse põhjal ametinõuetele, võib rektor tema töölepingu erakorraliselt üles öelda.
17. Käesolev kord jõustub selle vastuvõtmisel, muutes kehtetuks sama korra varasema versiooni 14. detsembrist 2011.
Kinnitatud EMTA nõukogus 10.12.2014
|
<urn:uuid:ffa88ed8-31e8-41c9-97d5-cc0315007c70>
|
CC-MAIN-2017-22
|
http://www.ema.edu.ee/wp-content/uploads/2015/06/Oppejoudude-ja-teadustootajate-atesteerimise-kord.pdf
|
2017-05-25T23:44:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-22/segments/1495463608617.80/warc/CC-MAIN-20170525233846-20170526013846-00277.warc.gz
| 493,348,137
| 1,703
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000008
|
ekk_Latn
| 1.000008
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2270,
4356
] | 2
|
[
0.020967623218894005,
0.41161009669303894,
0.4804711937904358,
0.08064766973257065,
0.0045564076863229275,
0.0017470411257818341
] |
Materjali kogumist Kohala kooli esimese pioneerijuhi kohta alustasime juba 1967.aastal ja jätkasime seda järgmistel aastatel. Tahtsime taotleda oma malevale Karl Tislari nime, kuid see meil ei õnnestunud, sest puuduvad täpsed andmed tema saatuse kohta.
Karl Gustavi p. Tislar on sündinud 17.märtsil 1924.aastal Jäätma külas käsitöölise perekonnas. Vanematel maad ei olnud.
Karl õppis Kohala 6-klassilises koolis, mille lõpetas 1939.aastal. Karl oli seltsiv ja üsna energiline poiss. Talle meeldis eriti kirjandus. Klassikaaslase Ulrich Tennemaa sõnade järgi oli ta kirjutanud häid kirjandeid. Peale selle mängis ta kõigis koolis lavastatud näidendeis. Et ta oli kasvult pikk poiss, mängis ta lõpuklassides täiskasvanute osi.
Pärast kooli lõpetamist läks Karl sepa õpilaseks Karl Lugenbergi juurde, kes oli vana kommunist. 1940.a juunipöördest alates töötas K.Lugenberg Sõmeru valla Täitevkomitee esimehena ja Karl Tisler jäi koju tööle.
Meile kirjutab 16.mai 1967 Karli ema
Tervist kallid lapsed!
Teie ootate kirja, aga mina olen haige ega ole saanud kirjutada. Tahate teada, palju oli pioneere ja kes nad olid. Seda mina küll ei tea. Ei mäleta enam, kes sel ajal koolis käisid, ja ega ma nii pärinudki seda.
Karli isa oli kolm kuud vanglas ja siis kogu okupatsiooniaja sunniviisil tööl sakslaste käsutuses, esiteks Sämi silda ehitamas ja pärast Rakveres lauaveskis nii kaua kui sakslased taganesid. Karl Lugenberg arreteeriti oma kodus koos poja Hugoga. Poeg oli sel ajal 26-aastane. Nad arreteeriti kohe, kui sakslased sisse tulid, see oli augustikuu alguses ja viidi Rakvere vanglasse. Novembrikuus lasti mõlemad SS-laste poolt maha, poeg veel 2 nädalat enne kui isa. Mahalaskmise kohaks oli Kloodi kuusik. Mina ei tea, kui kaugel see Rakverest on. Teated mahalaskmise kohta olid vallas. Pärast sõda toodi mahalastud Rakverre ja maeti sinna 50-ne vennashauda. Sinna on püstitatud ka ausammas.
Tervitades Marie Tislar
Hilda Päll meenutab:
„Karli vanematel maad ei olnud. Nad käisid taludes päevilistena tööl. 1940.a said Tislari vanemad maad Kladase suurtalust. Uusmaasaajad said 2 ha heina-, 2 ha põllu-, ja 1 ha karjamaad. Kladase „mõis" oli 85 ha suur. Seal oli 3 moonakat ja 2 talumeest pidid ka käima kahel päeval nädalas „mõisas" tööl."
1940.a sügisel moodustati Kohala 6-kl koolis pioneerirühm. Karl Tislarist sai esimene pioneerijuht.
K.Tislar suunati kolmepäevasele pioneerijuhtide seminarile Rakveresse, kus ta astus kommunistlikuks nooreks.
3.novembril 1940 esines K.Tislar Kohala 6-kl Algkooli koosolekul ettekandega „Pioneeride organiseerimisest algkoolis" ... Sms. K.Tislar oma lühikeses hoogsas ettekandes iseloomustas esialgu üldist maailmapoliitilist olukorda ja kirjeldas meie kodumaa ENSV asendit selles. Ta juhtis tähelepanu sellele, et tänu NSVL targale poliitikale ja maailma töötava rahva juhi sm.Stalini õiglasele juhtimisele on õnnestunud meie kodumaal kõrvale jääda sõjakoledusist (?) ja arendada riigis rahulikku ülesehitustööd. Järgnevalt referent kõneles hüvedest, mida toob noortele pioneeride organisatsioon. Nooremad pioneerid kannaksid oktoobrilapse nime. Pioneeride organisatsioonis arendatakse kõigekülgset ja mitmekesist tegevust, mis noorte hingeeluga kooskõlas, sellepärast tuleb kõigiti soovitada, et vanemad võimalikult rohkesti lubaksid oma lapsi pioneeride organisatsioonist osa võtta. Pioneer peab eelkõige olema hää õpilane. Pääle selle toonitatakse ja rõhutatakse pioneeride organisatsioonis eriti praegusele ajale ja oludele poliitilist kasvatust.
Loeme Kohala Algkooli lastevanemate koosolekute protokolliraamatust.
Õpetaja Lindpere meenutab:
„Karl Tislar oli pärit vaesest perekonnast. Ta oli aga väga püüdlik ja tähelepanelik poiss. Edasi õppida ta ei saanud, kuid teadis palju. Temast sai kommunistlik noor ja ta hakkas tööle meie kooli esimeste pioneeridega. Koonduse päeval tuli ta juba varakult kohale ja valmistas koonduse hästi ette. Pioneerikoondustel räägiti võitlusest vaenlastega, pioneeriorganisatsiooni ülesannetest, mängiti, loeti."
13.jaanuaril 1941.a arutati Kohala 6-kl Algkooli õppenõukogus pioneeritööd - ... 3.Algatusi ... Otsustati asuda ettevalmistuste tegemisele Lenini surmapäeva tähistamiseks.
... Õppenõukogu arutas töö küsimust kooli pioneeride organisatsioonis. Peale pioneeride juhi sms.Tislari ettekande ärakuulamist pioneeride senisest tegevusest otsustas õppenõukogu ühe liikmega osa võtta igast rühma koosolekust ja valvata salga koosoleku tööd. Koosolekud toimuksid igal teisipäeval kell 15.10-16.10-ni.
Otsustati asutada ka oktoobrilaste rühm.
Otsustati paluda omavalitsuseslt toetust pioneeride kaelarättide muretsemiseks või vastaval hulgal riiet.
...
1941.a jaanuarist 23.juunini õppis Karl Tislar Põhja-Eesti Poliitharidustöökoolis. Tema teadmisi hinnati järgmiselt: Tunnistuse koopia
Algas sõda. Kohalikud kommunistid otsustasid kaitsta täitevkomiteed. Ka Karl käis valves. Teda tulistati mitu korda bandiitide poolt, kuid teda haavata ei õnnestunud.
1941.a suvel aitas Karl vanematel heina teha. Pärast tööd läks ta jõkke ujuma. Kaldale ilmusid 2 relvadega meest ja käskisid Karlil veest välja tulla. Karl ei tulnud ja bandiidid tulistasid teda. Ta pääses ainult kriimustustega küljel.
Augusti alguses tuleb evakueerimise käsk. Karl peab minema Rakverre, et sealt koos teiste aktivistidega edasi sõita. Ta jääb hiljaks, teised on juba lahkunud.
6.augustist kuni septembri alguseni elab Karl salaja oma ema õe juures Aoveres. Tagasiteel koju astub ta Varudis ühte tallu sisse, et teed küsida. Seal tuntakse ta ära ja viiakse Viru-Nigulasse politseisse. Läbiotsimisel leitakse komsomolipilet. Karl pannakse kuueks päevaks keldrisse kinni, kus teda peetakse söömata.
6.september 1941.a viiakse Karl Tislar jalgsi Viru-Nigulast Rakvere vanglasse. Septembrikuus viiakse K.Tislar Lehtse turbarappa tööle. Ta töötab ka Rakvere lennuväljal, kus isal on võimalik temaga isegi kokku saada. 1943.a maikuus õnnestub Karlil turbarabast põgeneda. Olnud kaks päeva vabaduses, püütakse ta kinni ja saadetakse Tallinna Keskvanglasse. Järgmisel päeval viiakse vanglast suur hulk vange lennuvälja ehitusele. Karlil õnnestub salaja koos teiste vangidega lennuväljale minna. Ta plaanitseb uut põgenemist. Põgenemiskatse ei õnnestunud, sest vanglas avastatakse K.Tislari puudumine. Pärast seda nähti K.Tislarit harva väljaspool vangla müüre. Meie kätte usaldas Karli ema Marie Tislar kaks poja kirja vangla perioodist.
Esimene Rakvere vanglast.
Kirjade koopiad
Kui Karli isa 1.septembril 1944 läks pojale Tallinna järjekordset pakki viima, ei võetud seda enam vastu. Edasised teated tema kohta puuduvad.
Enamasti oleme andmed Kohala kooli esimese pioneerijuhi kohta saanud tema emalt Marie Tislerilt ja õelt Hilda Põdralt. Oleme vestelnud tema endiste klassikaaslaste Ulrich Tennemaa ja Ellen Pitkaga ning tema õpetaja Salme Lindperega.
Meil on 3 kirja ja 1 kaart tema emalt. Kutsusime K.Tislari ema ja õe mälestustahvli avamisele 19.mail 1972.aastal. Kummalgi aga polnud võimalik Kohalasse sõita. Ema saatis meile kaardi õnnesooviga Pioneeriorganisatsiooni 50-ndaks aastapäevaks. 1972.a märtsis külastasime Marie Tislarit ja viisime talle lilli poja sünnipäeva puhul. Kuulasime ema ja õe mälestusi Karlist. Mälestustahvlil, mis asub meie koolimaja seinal on järgmine tekst:
Karl Tislar õppis ja töötas selles koolis vanempioneerijuhina 1940/41 õ.a
Kohtusime sm.Nuudiga 1973.aastal. Sm.Nuudi õppis koos K.Tislariga Põhja-Eesti Poliitharidustöökoolis, kuid ta ei mäletanud enam teda, sest sellest on möödunud palju aastaid. 17.märtsil 1974 toimus malevas pidulik koondus Karl Tislari 50.sünniaastapäeva puhul. 1973.a aprillis vastati meie järelpärimisele EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudist.
Väljavõtted (2)
Siin lõpeb kõik see, mida me teada saime. Kus on ta haud, teavad ainult tema mõrvarid, kes ei jõudnud isegi märkust „eks" tema nimele järele kirjutada. Tasumise tund oli kätte jõudnud. Kui palju selliseid kommunistlikke noori nagu Karl Tislar oma elu pidid jätma, ei tea täpselt keegi. Kui palju jäi temal elus tegemata, sest ta hukkus 20-aastaselt. Ta poleks olnud praegu veel isegi mitte pensionieas.
Meie, Kohala 8-kl Kooli pioneeride ja kommunistlike noorte ülesandeks on tema mälestust kalliks pidada. Püüame oma elus jätkata tema alustatud teed.
„Kõik mis jäi isadel pooleli, lõpuni loome, kõik, mis jäi isadel laulmata, laulame meie."
Rozdestvenski „Reekviem"
Kasutatud materjalid
1. Karl Tislari foto 1940.aastast
2. Fotokoopia Põhja-Eesti Poliitharidustöökooli lõputunnistusest
3. K.Tislari kiri Rakvere vanglast 3.01.1942
4. K.Tislari kiri Tallinna Töökasvatuslaagrist 28.11.1943
5. K.Tislari ema kiri 16.05.1967
6. Rozdestvenski „Reekviem"
Suusõnalised andmeid andsid
1. Õpetaja pensionär Salme Lindpere (surn 1974)
2. Uhtna kolhoosi autojuht Ulrich Tennemaa
3. Rakvere majavalitsuse töötaja Ellen Pitka
4. Pensionär Hilda Päll Jäätmalt
5. K.Tislari ema Marie Tislar ja õde Hilda Põdra Lüganuselt
6. Kladase suurtalu kohta Kunda Arus Erich Neitolt Kohalas.
|
<urn:uuid:cafba438-534a-46c0-ac71-a7d4fb96ac68>
|
CC-MAIN-2021-49
|
http://www.monument.ee/lv/someru-vald/kohala-karl-tislar/artiklid/kohala-karl-tislar-elulugu.pdf
|
2021-11-29T08:42:47+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00001-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 120,363,527
| 3,538
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998888
|
ekk_Latn
| 0.99982
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3508,
6835,
8387,
8992
] | 1
|
[
0.10126637667417526,
0.5555335879325867,
0.26121020317077637,
0.07555954158306122,
0.0052081020548939705,
0.0012222517980262637
] |
Kulutõhususe ja ravikindlustuse eelarve mõju hinnang
1. Lühikokkuvõte taotlusest
Taotluse lisada Eesti Haigekassa Tervishoiuteenuste Loetellu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) uus teenus nimetusega „Vedelikul baseeruv tsütoloogia (1 klaas)" esitas Eesti Patoloogide Selts.
Vedelikul baseeruv tsütoloogia metoodika tuleb kasutusele valdavalt Papanicolaou meetodil tehtud günekotsütoloogiliste uuringute alternatiivina. LBC (Liquid Based Cytology) võimaldab ühekordselt võetud materjalist määrata nii PAP test kui HPV (inimese papiloomiviirus). Naisel kaob HPV määramiseks vajadus korduvaks günekoloogile pöördumiseks ja analüüsi võtmiseks. Taotlusega soovitakse tervishoiuteenuste loetellu lisada tabelis 1 sisalduvad teenused CellSlide meetodil.
Vedelikul baseeruv tsütoloogia ei asenda, vaid on alternatiivseks metoodika traditsionaalsele PAP-testile äige meetodil.
Tabel 1. Taotletud teenused
2. Teenuse kulude (hinna) põhjendatus;
Taotluses ega taotluse lisaandmetes ei ole esitatud teenuse kuluandmeid. Taotluse lisaandmete kohaselt erineb uue teenuse kirjeldus papanicolaou meetodil tehtud günekotsütoloogilise uuringu kirjeldusest klaasi valmistamise aparaadi, fiksatsioonivedeliku ja töötlusele kuluva lisatööaja (klaasi valmistamine) poolest. Nimetatud komponentide maksumus lisandub olemasoleva teenuse piirhinnale.
Olemasolevate teenuste kirjeldused on toodud lisades 1, 2 ja 3. Antud teenuste piirhindadele lisanduvad tabelis 2 toodud komponendid. Informatsiooni seadme ja tarvikute maksumusest on saadud taotluse esitaja soovitusel Mediq Eesti OÜ-st. Olemasolevatele teenusekirjeldustele lisandub klaasi valmistamise tegevus, mida teeb laborant 1 minut. Vedelikust baseeruva preparaadi valmistamisel saab aparaat töödelda korraga 2 klaasi. Samuti lisandub preparaadist
klaasi valmistamise aparaadi maksumus ja CellSlide siifiliste uuringu tarvikute komplekt. Muuhulgas lisanduvad tarvikud, mis ei ole kitis (50%-line isopropanool või etanool CellOfix lahuse jaoks, destilleritud vesi, vortex, pintsetid, kaitsekindad, slaidide värvimissüsteem ja regendid, katteklaasid ja kinnituslahus). Antud hinnangus on eeldatud, et olemasolev kirjeldus katab nende mittespetsiifiliste tarvikute kulu.
Tabel 2. Olemasolevate teenuste piirhinnale lisanduvad komponendid
Tabelis 3 on toodud uute teenuste maksumused eeldades, et olemasolevatele teenuste hindadele lisanduvad tabelis 2 toodud komponendid.
Tabel 3. Teenuste piirhinnad
3. Kulude võrdlemine alternatiivsete teenuste kuludega
3.1. teenuse kulude võrdlus alternatiivse teenusega
Taotluse kohaselt on teenuse alternatiivideks tabelis 4 toodud tervishoiuteenuste loetelus sisalduvad teenused.
Tabel 4. Uute teenuste alternatiivid
Taotletud teenuse maksumust on 4,95 euro võrra kallim olemasolevatest Papanicolaou meetodil tehtud uuringutest. Teenuste jaotamise loogika hindaja järgi jääb samaks.
Uue teenuse rakendumisel kaob naisel HPV määramiseks vajadus korduvaks günekoloogile pöördumiseks ja analüüsi võtmiseks. Seega asendab uus teenus, taotletava uuringu põhjal HPV vajaduse ilmnemisel, tabelis 5 toodud teenuseid.
Tabel 5. Uute teenuste lisamisel asendatavad teenused
Tabelis 6 on toodud praegune praktika PAP testi ja sellest tulenevalt vajadusel HPV testi teostamisel. PAP testide jaotumise osakaalud on võetud uue teenuse taotlusest ja HPV testi jaotumise osakaalud 2013. aasta raviarvete statistikast.
Tabel 6. Praegune praktika
1
1
1
1
Tabelis 7 on toodud uue teenuse osutamise praktika PAP testi ja sellest tulenevalt vajadusel HPV testi teostamisel. PAP testide jaotumise osakaalud on võetud uue teenuse taotlusest ja HPV testi jaotumise osakaalud 2013. aasta raviarvete statistikast.
Tabel 7. Uue teenuse osutamise praktika
Vajalik on täpsustada kas olemasolevad teenused sobivad täielikult uue teenuse kirjeldusega (sh materjalikomplektid).
Kuna uue teenuse puhul on ka preparaadi võtmise ühekordsete tarvikute maksumus testi hinnas, peab kaaluma võimalust tekitada uus teenus günekoloogiliseks läbivaatuseks koos preparaadi võtmisega, mille puhul ei ole arvestatud ühekordsete tarvikute maksumusega.
Taotluse esitaja sõnul võib esineda võimalus, et HPV testi tegemisel vedelikust baseeruvast tsütoloogiast on vajalik tekitada uus testi kirjeldus, kus on hetkel kehtivast kirjeldusest erinev aparaat. Mediq Eesti OÜ sõnulei teostata HPV testi samal meetodil vaid kasutatakse CellSlide'i jaoks võetud rakkude lahusest väikest kogust PCR meetodi jaoks. Seega vajaliku PCR'i olemasolul kasutatakse kvalitatiivseks HPV määramiseks PCR'i regente. Vajalike tarvikute maksumused on täpsustamisel.
Esmase analüüsi kohasel oleks uue metoodika kohaselt ühe ravijuhu maksumus odavam juhul kui on vaja teostada ka HPV analüüs, kuid HPV analüüsi maksumus uuel meetodil on vaja täpsustada. Samuti tuleb täpsustada mitmel protsendil juhtudest on vajalik teostada ka HPV test.
2.2. patsiendi poolt tehtavad kulutused
Ei erine olemasolevast praktikast.
2.3. tulemuste hindamine ja võrdlemine alternatiivsete teenuste tulemustega
Vedelikul baseeruv tsütoloogia metoodika (CellSlide) tuleb kasutusele valdavalt Papanicolaou meetodil tehtud günekotsütoloogiliste uuringute alternatiivina. Alternatiivse meetoditena on maailmapraktikas kasutusel ThinPrep ja SurePath.
Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu kohaselt on vedelikul baseeruval tsütoloogial PAP testi ees leitud nii eeliseid kui puudusi. Eelisteks oleksid näiteks see, et vedelikul baseeruv tsütoloogia puhul saaks ühekordselt võetud materjalist määrata nii PAP test kui HPV (inimese papilloomiviirus) . Mõnedes uuringutes on leitud sel meetodil parem PAP testi sensitiivsus ja spetsiifilisus võrreldes tavameetodiga.
On ka uuringuid, milles ei leitud olulist erinevust kahe meetodi tundlikkuses ning vedelikul baseeruv tsütoloogia puhul oli mitteadekvaatsete proovide protsent kõrgem.
2.4. kulutõhususe uuringud taotletava teenuse kohta
Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnang on olulise puudusena välja toonud vedelikul baseeruva tsütoloogia kõrge hinna võrreldes tavameetodiga. Ameerika Perearstide Seltsi andmetel on selle meetodi rakendamise kulutõhusus rutiinseks emakakaelavähi ennetuseks väga madal, ehk keskmise oodatava eluea pikenemine on vaid tundides-päevades, kuid sellele kulutatud summad mitmekordselt suuremad. Sama efektiivse tulemuse saab tavapärase PAPtesti sagedasema kordamisega ja riskirühmadesse kuuluvate naiste ulatuslikuma kaasamisega.
Kulutõhususe hinnanguid kiirotsingul ei leitud.
4. Teenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse kulude eelarvele, sealhulgas tuuakse eraldi välja mõju tervishoiuteenuste, ravimite ja töövõimetushüvitiste eelarvele;
Teenuse hulkade prognoos tulenevalt taotluse lisaandmetest on toodud tabelis 8. Taotluse kohaselt võiks esmalt valmisolek teenuse osutamiseks olla Ida-Tallinna Keskhaiglal. Lisaks haiglate valmisolekule mängib rolli günekoloogide valmisolek antud meetodil testide tegemiseks.
Tabel 8. Teenuse hulkade prognoos
Lisakulu ravikindlustuse eelarvele eeldades, et lisakulu tekib ainult PAP testi maksumuse erinevusest on toodud tabelis 9. Lisaks tuleks arvesse võtta mitmel protsendil juhtudest on vajalik täiendav HPV uuring ning uuel meetodil tehtud HPV testi maksumust. Juhul kui uus HPV test on madalama maksumusega kui 14,17 eurot (korduv vastuvõtt + günekoloogiline läbivaatus) tekib väiksem lisakulu võrreldes prognoosituga.
Tabel 9. Lisakulu ravikindlustuse eelarvele
5. Teenuse mõju teenust osutavatele erialadele planeeritavatele rahalistele mahtudele ja seos teiste erialadega;
Lisanduv kulu uue teenuse kasutamisest tuleb arvestada günekoloogia erialale.
6. Teenuse väär- ja liigkasutamise majanduslikud mõjud
Teenuse kasutamise maht oleneb haiglate ja günekoloogide valmisolekust uut meetodit kasutada. Kasutust on raske prognoosida.
7. Teenuse optimaalse kasutamise tagamise võimalikkus läbi kohaldamise tingimuste.
Kohaldamise tingimus sarnaselt hetkel tervishoiuteenuste loetelus sisalduvate papanicolaou meetodil tehtud günekotsütoloogilise uuringu puhul. Taotluse kohaselt on vajadusel valmisolek patsientidel ise tasuda võimalik. Taotlusest ja meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangust lisanduvaid kohaldamise tingimusi ei tulene.
8. Kokkuvõte Esitatakse lühikokkuvõte koos hindaja selgituste ja põhjendustega tabelkujul:
9. Kasutatud kirjandus
Lisa 1. Papanicolaou meetodil tehtud ja skriinija hinnatud günekotsütoloogiline uuring
Lisa 2. Papanicolaou meetodil tehtud, skriinija ja patoloogi hinnatud günekotsütoloogiline uuring
Lisa 3. Papanicolaou meetodil tehtud ja patoloogi hinnatud patoloogiline günekotsütoloogiline uuring
2
2
2
2
2
2
1
3
2
5
2
5
1
0
2
2
|
<urn:uuid:c5f2905f-24af-429f-af13-145d50a90bfd>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://haigekassa.ee/sites/default/files/TTL/985_kth_2014.pdf
|
2021-11-29T09:20:12+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00001-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 377,248,024
| 3,279
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999935
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1799,
2714,
3445,
5036,
6970,
8304,
8328,
8416,
8515,
8665
] | 0
|
[
0.45198532938957214,
0.31880104541778564,
0.14215320348739624,
0.07740312814712524,
0.007666786201298237,
0.001990508520975709
] |
Kulutõhususe ja ravikindlustuse eelarve mõju hinnang
1.Teenuse lühikirjeldus
Taotluse lisada Eesti Haigekassa Tervishoiuteenuste Loetellu (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) uus teenus nimetusega „Fraktsioneeritud voolureserv" esitas Eesti Kardioloogide Selts.
Fraktsioneeritud voolureservi (FFR) mõõtmine on taotluse kohaselt näidustatud angiograafiliselt piiripealsete lesioonide (50-70%) hindamiseks otsustamaks müokardi isheemia tõenäosust ja lesiooni revaskulariseerimise vajadust. Näidustatud nii ühe- kui mitme koronaari („multivessel") kahjustusega patsientidel.
Taotluse kohaselt on teenuse alternatiiviks stress perfusiooni-tsintsigraafia. Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu (MTH) kohaselt ei ole võrdlus stress perfusiooni- tsintsigraafia korrektne, kuna test võimaldab hinnata vaid üsna suure müokardi ala hüperfusiooni, FFR aga seda iga ala varustavate suure koronaarteri ahenemist.
MTH kohaselt tõstab koronarograafia sensitiivsust ja aitab vältida asjatuid interventsioone, mis on küll tõendamata, kuid ilmselt tõsiseltvõetav väide.
FFR järgneb alati angiograafiale, kuna FFR mõte kindlaks angioplastika vajadus juhul, kui stenoosi hemodünaamiline olulisus jääb visuaalse hindamisega ebaselgeks.
Ravitoimingu kirjeldus:
1. monitoril vererõhu ja rõhutraadi kalibreerimine
2. rõhutraadi sisestamine, rõhkude võrdsustamine juhtesondi distaalse otsa juures koronaararteri suistikus
3. rõhutraadiga lesiooni läbimine
4. hüpereemiliste ravimite (nitroglütseriin, atropiin) manustamine ja rõhugradiendi muutuse registreerimine
5. vajadusel 3-4 punkti kordus järgmise lesiooni juures
6. raviotsus, näidustusel selekteeritud lesioonide angioplastika
2.Teenuse kulude (hinna) põhjendatus
Teenuse kirjeldus taotluse andmetel on toodud tabelis 1. Taotluse andmetel on teenuse kestvuseks 10-20 minutit, kuid kulutabelis 60 minutit. Lisaandmete kohaselt kulub antud aeg patsiendi juures, sellele eelneb ravimite/aparatuuri ettevalmistus ja hilisem andmete analüüs. Perkutaanse transluminaalse koronaarangioplastika (PTKA) protseduuri ajal teostatakse korduvad mõõtmised igas lesioonis enne ja pärast stentimist. Koodi kasutatakse ühekordselt ühe protseduuri puhul. Kuna FFR uuringut ei teostata alati koos PTKA protseduuriga vaid vahel ei nõua FFR tulemus PTKA protseduuri, ei ole põhjendatud teenuse kestvuseks määratleda 60 minutit.
Arvestatud ei ole angiograafia baaskomplekti, kuna teenust kasutatakse koos angiograafiaga.
Tabel 1. Teenuse hinna maksumus
Lisaks tuleb arvestada taotluses toodud informatsiooniga, mille kohaselt on mõnikord näidustatud ka rõhutraadi kasutamine ilma voolureservi mõõtmiseta. Sellest tulenevalt on mõeldav, et rõhutraat võetakse ülaltoodud kirjeldusest välja ning lisatakse tervishoiuteenuste loetellu eraldi teenusena.
3.Kulude võrdlemine alternatiivsete teenuste kuludega
3.1. teenuse kulude võrdlus alternatiivse teenusega
Taotluse kohaselt on teenuse alternatiiviks stress perfusiooni-tsintsigraafia, kuid meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu kohaselt pole see korrektne, seega asendatavad teenused puuduvad.
3.2. patsiendi poolt tehtavad kulutused
Patsiendi poolt tehtavate kulude kohta taotluses ja lisaandmetes info puudub.
3.3. kulutõhususe uuringud taotletava teenuse kohta
Kiirotsingul kulutõhususe analüüse, kus võrreldakse FFR kasutamise kulutõhusust võrreldes FFR-i mitte kasutamisega, ei leitud.
1. Teenuse lühi- ja pikaajaline mõju ravikindlustuse kulude eelarvele, sealhulgas tuuakse eraldi välja mõju tervishoiuteenuste, ravimite ja töövõimetushüvitiste eelarvele;
Lisakulu ravikindlustuse eelarvele, eeldades, et hetkel tehtud FFR protseduure ei ole teiste teenuskoodidega raviarvetele kodeeritud, on tabelis 2.
Tabel 2. Lisakulu ravikindlustuse eelarvele
2. Teenuse mõju teenust osutavatele erialadele planeeritavatele rahalistele mahtudele ja seos teiste erialadega;
Teenust saab osutada vaid angiograafiakabinetis, seega on võimalik teostada neljas haiglas: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla. Seotud kardioloogia erialaga.
3. Teenuse väär- ja liigkasutamise majanduslikud mõjud
Teenuse väär – ja liigkasutamise võimalused taotlusest ja MTH-st ei selgu
4. Teenuse optimaalse kasutamise tagamise võimalikkus läbi kohaldamise tingimuste.
Taotluse kohaselt peaks kohaldamise tingimus olema järgnev: fraktsioneeritud voolureservi (FFR) mõõtmine on näidustatud angiograafiliselt piiripealsete lesioonide (50-70%) hindamiseks otsustamaks müokardi isheemia tõenäosust ja lesiooni revaskulariseerimise vajadust. Näidustatud nii ühe- kui mitme koronaari („multivessel") kahjustusega patsientidel.
5. Kokkuvõte
Uuendatud teenuse maksumus ja lisakulu on vastavalt tabelites 1 ja 2.
Tabel 1. Teenuse kirjeldus
Tabel 2. Teenuse lisakulu
Teenus vaadatakse üle komplekse kardioloogia teenuste kaasajastamise raames.
|
<urn:uuid:68d6b8b5-c704-41b4-b1ce-a74a8a4f2e69>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://haigekassa.ee/sites/default/files/TTL/2016/lisaandmed/KTH/776_kth.pdf
|
2021-11-29T08:04:37+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00001-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 347,777,124
| 1,886
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2356,
3746,
4668,
4872
] | 1
|
[
0.22130677103996277,
0.4437715411186218,
0.17773748934268951,
0.1355491727590561,
0.01871490478515625,
0.0029200008139014244
] |
Mereala planeeringu alusuuring: sotsiaalsete ja kultuuriliste objektide kaardistus
Metodoloogiline ülevaade
Töö nr 2686/16
Pille Metspalu Juhtiv planeerimisspetsialist
Ann Ideon
Juhtiv planeerimisspetsialist
Tartu 2016-17
1. SISSEJUHATUS
„Mereala planeeringu alusuuring: sotsiaalsete ja kultuuriliste objektide kaardistus" on Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt tellitud eeltöö Eesti mereala planeeringu koostamiseks. Alusuuringu läbiviimiseks sõlmis Rahandusministeerium lepingu OÜ-ga Hendrikson&Ko.
Kaardistuse läbiviimine toimus 2016. novembrist 2017.a veebruarini. Antud kaardistuse jaoks oluliste objektitüüpide väljaselgitamine ja andmepäringute teostamine toimus Hendrikson&Ko ning Rahandusministeeriumi töögrupi koostöös, andmetöötluse ja vajaliku täiendava kaardistuse viis läbi Hendrikson&Ko.
Kaardistuse tulemuseks on Esri Shape kaardikihid ja selle juurde kuuluv andmete koondtabel.
2. KAARDISTATAV ALA
Sotsiaalselt ja kultuuriliselt oluliste objektide kaardistamise alaks on rannikumeri ja ranna-ala kuni ca 500 m sisemaale. Teatud kohtades (nt kuurordid), kus merega on funktsionaalselt seotud laiem asustuse ala, on kaardistatud ka objekte kaugemal kui 500 m rannast.
3. KAARDISTUSE ANDMED
Andmete allikad ja andmekogumise meetodid
Alusuuringu andme kogumisel on kasutatud võimaluse korral olemasolevaid andmebaase ja kaardikihte, vajadusel on tehtud täiendavad päringud, kaardistused ja andmeotsingud. Andmekogu andmed pärinevad järgnevatest allikatest:
- Eelnevalt koostatud planeeringud:
o Maakonnaplaneeringud
[x] Maakondade teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingused"
[x] Pärnu ja Hiiu merealade teemaplaneeringud
o Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas"
o Mereäärsete valdade ja linnade üldplaneeringud
- Ametkondade andmebaasid ja registrid (nt Muinsuskaitseamet, RMK, ETAK)
- Täiendavalt läbiviidud andmepäringud ja kaardistused (nt omavalitsuste seas läbiviidud kaardistus, erialaliitude seas läbiviidud kaardistused).
- Päringud ettevõtetele, sihtasutustele jt osapooltele (nt EAS, VisitEstonia, Piletilevi jt)
- interneti ja Google kaardil põhinevad otsingud (nt. uurimisjaamad, laevaehituskohad jms).
Teatud objektide puhul oli pisteliselt võimalik välja tuua ka objektide kasutajate arvu: nt omavalitsuste kaardistuse raames randade, kogukonnamajade ja külaplatside puhul. Täiendavat külastajate infot oli kohati võimalik saada ka festivalide, RMK objektide jt kohta. Külastajate info kättesaadavus oli vastava statistika puudumise ja/või kasutusõiguse puudumise tõttu keeruline.
Andmete täpsus
Kuna kaardistuse andmed on koondatud kokku erinevatest andmeallikatest, sh eelnevatest registritest ning kaardistustest, on objektide asukoha täpsus (x ja y koordinaadi järgi)
andmebaasis tõenäoliselt varieeruv. Mitme andmeallika puhul on eelistatud allikat, mille asukohatäpsus on suurem.
4. KAARDISTATUD OBJEKTID
Antud kaardistuse raames ei ole käsitletud kõiki objekte, mis asuvad meres ja rannast kuni 500 m sisemaa suunas (nt kõik koolid, lasteaiad jms). Kaardistatud on vaid neid objekte, alasid ja sündmusi, millel on eeldatavalt seos merega ning millega arvestamine on eeldatavalt oluline üleriigilise mereala planeeringu koostamise seisukohast lähtuvalt 1 .
Andmete koondtabelis on toodud järgmised objektitüübid:
1. Väärtuslik maastik
2. Miljööväärtuslik ala
3. Ilus vaatekoht (vaade maalt merele)
4. Pankrannik (vaade merelt maale)
5. Linnasiluett
6. Promenaad
7. Tallinna vaatesektor
8. Muuseum/galerii
9. Kogukonnamaja
10. Külaplats
11. Kuurort
12. Kodumajutus/külaliskorter, -maja
13. Majutusasutus
14. Puhkemajutus
15. Söögi-/joogikoht
16. Spaa
17. Rand
18. Surfiala (mereala)
19. Surfikoht
20. Surfiklubi/purjelauakool
21. Regatikoht
22. Sukeldutav vrakk
23. Puhkekoht
24. Linnuvaatlustorn
25. Harrastuspüük
26. Laevaehituskoht
27. Merekool
28. Festival
29. Kontserdipaik
30. Üritus
31. Uurimisjaam
32. Kalakasvatus
33. Merepäästekomando
34. Vabatahtlik merepääste üksus
35. Jäätee pealesõit
36. Sadam
37. Märgutuli
2
1 Kuna tegemist on üleriigilise mereala planeeringu eeltööga, siis võib planeeringu koostamise käigus sotsiaalsete ja kultuuriliste objektide, alade ja ürituste nimekiri veel täiendavalt täpsustuda
2 Veeteedeameti allikas ei ole eristatavad märgutuled nähtavusulatuse järgi (nt tulepaagid, majakad jms valgustusega märgid).
5. ANDMETE ESITAMINE
Kaardistatud andmed on esitatud Esri Shape kaardikihtidena. Kaardikihte täiendab andmete koondtabel, mis sisaldab iga objekti kohta järgnevat informatsiooni (nn meta-andmeid):
Nimetus – objekti nimi (võimalusel asukoha nime järgi)
Tüüp – objekti tüüp vastaval eelmisel lehel toodud objektitüübi nimekirjale
Objekti liik – kaardiandmestikus kas punkti, joone või polügooni (alana) esitatav objekt
KOV – objekti asukoha omavalitsus 2017. märtsi (ühinemise eelse) seisuga
Maakond – objekti asukoha maakond või maakonnad 2017. märtsi seisuga
Asukoht – asukoht rannikul või meres
X – objekti x-koordinaat
Y – objekti y-koordinaat
Olulisus – objekti olulisus, vastavalt kas üleriigilise, regionaalse või kohaliku tähtsusega objekt. Olulisus on määratud uuringu töögrupi kokkuleppena ning üksikute objektide olulisuse määratlus võib edasise protsessi käigus täpsustuda
Selgitus – täitmata, kuna asjakohane informatsioon puudub
Huvigrupid – võimalusel on täpsustatud objekti kasutamisest huvitatud gruppe
Kasutus – võimalusel on täpsustatud erinevaid kasutusotstarbeid
Ajalisus – võimalusel on täpsustatud sesoonsust
Kasutajaid – võimalusel on täpsustatud kasutajate arvu (arv on hinnanguline)
Allikas – andmete päritolu
6. JUURDEKUULUVAD KAARDIFAILID
1. Esri Shape kaardikihid
2. Excel andmete koondtabel
ANDME-
JA
|
<urn:uuid:0f7d86ed-25ef-461c-a926-4a221ab24bcd>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mereala_sots_kult_kaardistus_metoodiline_aruanne_2017_03_30.pdf
|
2019-02-22T08:38:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247514804.76/warc/CC-MAIN-20190222074154-20190222100154-00149.warc.gz
| 920,401,422
| 2,257
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.9998
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
227,
2771,
4361,
5697
] | 3
|
[
0.15889964997768402,
0.1903628706932068,
0.23011280596256256,
0.3597673773765564,
0.03704149276018143,
0.023815758526325226
] |
OÜ VIIMSI VALLA
ARENDUSKESKUS
VIIMSI VALD HAABNEEME ALEVIK BASTIONI MÜ
JA OSALISELT LINNAKU-VII MÜ DETAILPLANEERING
(arhitektuurimälestis reg. nr. 8897 – Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr.13, 1915.a)
Projekt nr 02-10 SELETUSKIRI JA JOONISED
Tellija: Viimsi Vallavalitsus Nelgi tee 1 74001 Viimsi alevik Telefon: 6028800
Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Nelgi tee 1, Viimsi alevik Reg kood 10449988, reg nr EEP000176 Arhitekt-planeerija: Viire Ernesaks Telefon: 6028863
ÜLDANDMED
0.1. Planeeringu objekt ja asukoht:
Viimsi vald
Haabneeme alevik
Bastioni ja osaliselt Linnaku VII maaüksused
Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1
74001 Viimsi alevik
Tel 6028800
0.3. Projekteerija:
Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ
Reg kood 10449988, reg nr EEP000176
Nelgi tee 1
74001 Viimsi alevik
Tel. 6028863
Projektijuht: Peedu Toom
Arhitekt-planeerija: Viire Ernesaks
0.4. Detailplaneeringu lähtedokumendid
- Viimsi Vallavolikogu poolt 13.10.2009 kinnitatud lähteülesanne Bastioni ja osaliselt Linnaku VII maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks (töö nr 30)
- Viimsi valla mandriosa üldplaneering (kehtestatud 10.01.2000. a)
- Viimsi vald. Mandriosa ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2020
- Bastioni mü katastriplaan (kü 89001:023:0002)
- Linnaku VII mü katastriplaan (kü 89001:010:0348)
- Maaüksuste geodeetiline alusplaan koostatud OÜ REIB poolt 2009 töö nr TT-2532
- Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" (kehtestatud 13.10.2009.a)
- Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering "Lapsesõbralik Viimsi" (kehtestatud 21.06.2011.a)
0.2. Tellija:
1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
1.1. Sissejuhatus
Viimsi valla Haabneeme aleviku Bastioni ja osaliselt Linnaku VII maaüksuste detailplaneeringu koostamise aluseks on Sihtasutuse Eesti Autovõidusõidu Ajalugu taotlus detailplaneeringu algatamiseks ja lähteülesanne töö nr.30, mis on kinnitatud Viimsi Vallavolikogu otsusega 13. oktoober 2009 nr. 80.
1.2. Üldandmed
Planeeritud maa-ala asub Haabneeme alevikus Muuli tee ääres.
Bastioni maaüksusel asub arhitektuurimälestis nr.8897 - Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr.13. Rannakaitsepatarei rajati Tallinna reidi kaitsmiseks Miiduranna kõrgendikule 1915. aastal. Patarei koosseisu kuulus neli 130 mm suurtükki, betoonist kahurialused koos varjenditega, komandopunkt ning helgiheitjad Miiduranna ja Pringi neemel. Saksa okupatsioonivägede poolt osaliselt purustatud Miiduranna rannapatareid hakati taastama 1922. a. ning uueks tähiseks sai patarei nr 7. 1926. aastal seati Miiduranna patareis positsioonidele kolm 120 mm kahurit. Nõukogude armee taganemisel õhiti mitmed patareid sh ka Miiduranna kaitseehitised.
Tänasel päeval on Bastioni kinnistul asuv Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei muinsuskaitse all. Kavas on rannakaitsepatarei komando- ja tulepunktid korrastada ning koostöös Kaitseministeeriumiga avada ja muuta külastajatele turvaliseks.
Linnaku-VII maaüksusel ehitised puuduvad.
Tehnovõrkudest on planeeritaval maa-alal veetrass, survekanalisatsioon, gaasitrass, välisvalgustus, 0,4 ja 10 kV elektrikaablid ning sidekanalisatsioon ja sidekaabel.
Territooriumil on kraave ja truupe.
Alusplaanina on kasutatud OÜ REIB poolt koostatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr TT-2532). Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused on Balti süsteemis.
Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 8,06-16,41 meetrit.
1.3. Kontaktvööndis asuvate ohtlike ettevõtete loetelu
Viimsi vallal on koostatud 2007. aastal riskianalüüs (http://viimsivald.ee/public/Viimsi_riskianal_s.pdf), millest nähtub, et Bastioni mü ja Linnaku-VII mü paiknevad A-kategooria suurõnnetusohuga AS Milstrandi ning ohtliku ettevõtte AS Miiduranna Külmhoone ohualas. Asjasse puutuvas osas on tehtud Viimsi valla riskianalüüsist ning paigutatud käesoleva planeeringu lisasse (vt eraldi kaust).
Samuti on täiendatud kontaktvööndi skeemi (AP-4), lisades joonisele nimetatud ettevõtete ohualad.
Planeeeritav teadushariduse keskuse hoone paikneb AS Milstrandi lähimast kütusemahutist 250 m kaugusel, AS Milstrandi laadimisestakaadist 200m kaugusel ja AS Miiduranna Külmhoone külmhoonest 350m kaugusel.
Juulis ja augustis 2013.aastal likvideeriti Miiduranna külmhoones asuv ammoniaak.
1.4. Ohualas paiknemisest tulenevad võimalikud ohud ja leevendavad meetmed.
Detailplaneeringu ala jääb AS Miiduranna Külmlao ja AS Milstrandi ohualasse. Sellest lähtuvalt on koostatud Viimsi valla riskianalüüsile lisaks – paikkonna riskianalüüs – Peeter Suure Rannakaitsepatarei lähiala riskianalüüs 2011. Vastavalt Sisekaitseakadeemia Päästekolledzi kriisireguleerimise õppetooli professotile Andres Talvarile on ala riskiobjektideks AS Milstrandi raudtee estakaadil seisvad täislastis kütuserongid ja kütusemahutid, Euro Oil kütusetankla ja Miiduranna sadama territooriumil asuv külmhoone.
AS Milstrand Kütuseterminaalist tulenev oht on väike, sest mistahes mahutipõlengu või ka kütusetsisterni põlengul tekkiva soojuskiirguse tase (>1 kW/m²) ei ulatu käsitletava alani. Samuti ei ohusta kütusetanklast lähtuv soojuskiirgus põlengu korral käsitletavat ala. Kütuse põlengul tekkiv suits võib häiriv olla vaid inversiooni (õhu temperatuuri tõus kõrguse tõusuga) esinemisel, muidu tõuseb põlengu suits üles kõrgele ja maabub mitme kilomeetri kaugusel.
Ainsaks arvestatavaks ohuteguriks on sadama territooriumil asuva ammoniaagimahuti purunemine ja selles oleva veeldatud ammoniaagi vabanemine. Arvutustel tuginevate tabelite andmetel ei ulatu ammoniaagi kahjustav toime käsitletava alani. Programm ALOHA CAMEO näitab, et käsitletaval alal ammoniaagi täieliku koguse vabanemisel on alal ärritav konsentratsioon 50 ppm. Püsiva kagutuule korral, arvestades pinnareljeefi ning ka tuule muutuvat suunda ja tugevust võib järeldada, et eluohtlikku ammoniaagi konsentratsiooni ei teki. Soovituslikult jätta alale kasvama või istutada rohkesti kõrghaljastust.
Ehitusprojekti koosseisus tellida uus riskianalüüs.
Juulis ja augustis 2013.aastal likvideeriti Miiduranna külmhoones asuv ammoniaak, seega ammoniaagimahuti purunemisest tulenev oht puudub.
1.5. Välisõhu kvaliteet
Keskonnaamet on detailplaneringu kontaktvööndis paiknevatele ettevõtetele väljastanud järgmised välisõhu saasteload:
Miiduranna Tehas AS, loa nr. L.ÕV/318607², välisõhu saasteallikas on ettevõtte territooriumil paiknev maagaasil töötav katlamaja.
Soojusenergia tootmisel maagaasist praktilist välisõhu saastet ei teki.
Milstrand AS, loa nr L.ÕV/320583³ välisõhu saasteluba on väljastatud bensiini ja diiselkütuse laadimiseks ja hoidmiseks.
Väljastatud välisõhu saastelubades ei ole peetud vajalikuks täiendavate kohustuste esitamine välisõhu saasteainete leviku vähendamiseks.
AS Milstrandi saasteloa taotluse projektis teostatud hajuvusarvutustes ei põhjusta
AS Milstrandi terminali ja laevade laadimispaiga saasteallikad terrotooriumi piiril ülenormatiivset saastetaset, kui bensiini ja diisli- või reaktiivkütuse või kerge kütteõli pumpamise kiirused ei ületa töös antud maksimaalseid väästusi.
Lisades on toodud AS Milstrand saasteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete lubatud heitkoguste projekti hajuvusarvutusest väljavõtted (joonis 2,3,4), millest lähtuvalt on alifaatsete süsivesinike 1h konsentratsioon detailplaneeritaval alal maksimaalselt 2000-3000 µg/m³ . Vastavalt keskkonnaministri 07.09.2004 määrusele nr.115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase"
(RTL 2004, 122, 1894) on alifaatsete süsivesinike saastatuse taseme piirväärtus 5000 µg/m³ (1h keskmine) ja 2000 µg/m³ (24h keskmine). Detailplaneeringu materjalide hulka on lisatud ka väljavõte AS-i Milstrand territooriumil asuva õhuseirejaama mõõtmistulemustest, kus on mõõdetud metaani ja mitte-metaansete süsivesinike konsentratsioon välisõhus.
1.6. Olemasolev maakasutus
Bastioni maaüksusele on koostatud katastriplaan kü 89001:023:0002, mis on registreeritud Maa-ameti Maakatastris 15.12.1999 registriosa nr 3618102. Maaüksuse suurus on 13740 m², sihtotstarve on tootmismaa.
Linnaku VII maaüksusele on koostatud katastriplaan kü 89001:010:0348, mis on registreeritud Maa-ameti Maakatastris 13.01.2003 registriosa nr 7655102. Maaüksuse suurus on 24000 m², sihtotstarve on sotsiaalmaa.
2. DETAILPLANEERINGU KIRJELDUS
2.1. Vastavus üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanek
Antud detailplaneeringu lahendus on Viimsi valla üldplaneeringut muutev.
Maaüksuste juhtfunktsioonid üldplaneeringu järgi on kaitsealune maa ja looduslik rohumaa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Viimsi Valla üldplaneeringut asendades kaitsealuse maa juhtfunktsiooni üldkasutatavate hoonete juhtfunktsiooniga ning täpsustades transpordimaa ja haljasmaa paiknemist võimaldamaks rajada Bastioni ja Linnaku- VII maaüksustele Viimsi innovatsioonikeskuse.
Bastioni mü ja osaliselt Linnaku VII mü detailplaneeringuga minnakse vastuollu üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik"
Teemaplaneeringus Bastioni mü juures rohevõrgustiku sidusus katkeb rohekoridori sumbumisega Muuli teele. Menetluses olevas Haabneeme aleviku üldplaneeringus hargneb rohekoridor kaheks ja on ühendatud Haabneeme rannaalaga piki Kivila teed ning läbi Laivi maaüksuse.
Laivi ma detailplaneeringus on arvestatud menetluses oleva üldplaneeringuga ja läbi Laivi maaüksuse on planeeritud roheala. Menetluses oleva üldplaneeringu seisukohtadega on arvestatud ka Bastioni ja Linnaku VII mü detailplaneeringus.
Teadus- ja tehnikahariduskeskuse planeerimisega Muuli tee äärde Bastioni kinnistule luuakse alus piirkonna edaspidisele terviklikule arengule. Arvestades nii AS-i Milstrand kui ka AS-i Miiduranna Sadam soovi tööstuala ümberplaneerida elamu-ja ärifunktsioonidega alaks on Bastioni kinnistule teadushoone rajamine esimene samm piirkonna suureulatuslikust muutmiskavast. Viimsi valla üldplaneering on kehtestatud 2000.aastal, möödunud kümnendi jooksul on muutunud ja selginenud Miiduranna ja Haabneeme asumi perspektiised arengu põhimõtted. Reaalseks on muutumas tööstusettevõtete väljaviimine elamispiirkondadest ja infrastruktuuri rajamise vajaduse siiani vähem kasutusel olnud piirkondades.
Lisaks on Bastioni kinnistul Peeter-Suure Merekindluse varemed, mis vajavad turvaliseks muutmist ja eksponeerimist ning haakuvad teaduskeskuse ideega.
Eeltoodu tingib vajaduse muuta valla kehtivat üldplaneeringut.
Menetletavas Haabneeme aleviku üldplaneeringus on ala juhtfunktsioonideks üldkasutatavate hoonete maa ja rekreatsiooniala – puhke ja virgestusmaa, haljasala ja parkmetsa maa, looduslik haljasmaa ja spordirajatiste maa. Haabneeme aleviku üldplaneeringus on arvestatud Bastioni maaüksusele muuseumi (teaduskeskuse) rajamise võimalikkusega.
Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringust "Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik" (kehtestatud 13.10.2009.a) tulenev rohekoridor omab piirkonnas rekreatiivset funktsiooni ühendades erinevate liikumis- ja sportimisradadega Viimsi aleviku ning Miiduranna küla Haabneeme rannaga.
2.2. Arhitektuurne planeerimislahendus
Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on Bastioni ja osaliselt Linnaku-VII maaüksustele sihtotstarvete ja ehitusõiguse määramine Viimsi teadushariduskeskuse ehitamiseks ning liikluskorralduse ja parkimise põhimõtete lahendamine.
Bastioni kinnistule on kavandatud teaduskeskus ja tulevikukool, eesmärgiga pakkuda tipptasemel rahvusvahelist teadus- ning innovatsioonikeskset üldharidust koos teaduslaboritega Eesti kui e-riigi kuvandi edendamiseks.
Tasemel rahvusvahelise üldhariduse kättesaadavus on üks peamisi eeltingimusi kõrge kvalifikatsiooniga töötajate Eestisse tööle asumisel, mistõttu soovibki Viimsi teadus- ja tehnikaharidusekeskus koos Tuleviku kooli sihtasutusega toetada ning rajada Eestisse teadusning innovatsioonikeskset põhikooli ja gümnaasiumi, mis saab uute õppemeetodite katselavaks.
Kavandatav hoone on asetatud põhimahuga kinnistu põhjapoolsesse madalaimasse ossa.
Hoone asukoha valikul on konsulteeritud Eesti kindlusarhitektuuri pärandi ekspertidega ning arvestatud muinsuskaitse all oleva rannakaitsepatarei maksimaalse säilumisega.
Rannakaitsepatarei komando- ja tulepunktid tuleb korrastada ning ehituslike meetmetega muuta külastajatele turvaliseks. Ehituslikud meetmed valida koostöös Muinsuskaitseametiga.
Pos 1. krundile on planeeritud teadus- ja tehnikahariduskeskus.
Krundi kasutamise sihtotstarve on kultuuri- ja kogunemisasutuste maa.
Pos 2. on tee ja tänavamaa krunt, mis antakse valla omandisse ja liidetakse Muuli tee kinnistuga.
Pos 3. krundile on planeeritud teaduskeskust teenindava parkla rajamine.
Pos.4 on haljasala maa ( katastriüksuse liigi järgi sotsiaalmaa, üldkasutatav maa)
Pos 5. krundile on planeeritud komplektalajaam.
Krundi sihtotstarve – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa.
Sobilikuima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldati arhitektuurikonkurss ning seoses muinsuskaitse all oleva Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr.13 varemetega Bastioni kinnistul kaasati arhitektuurikonkursi lähtetingimuste väljatöötamise juurde ning arhitektuurikonkursi žüriisse Muinsuskaitseameti esindaja.
Arhitekutuuri konkursi tulemusena jäid 2 tööd („NANO-RÜSA" ja
„Kuululennuteetunneliluuk" jagama 1-2 kohta, mõlemad tööd vastavad muinsuskaitse nõuetele. Lähtuvalt arendaja põhjalikust analüüsist on detailplaneeringu koostamisel aluseks võetud võidutöö märksõnaga „Kuululennuteetunneliluuk".
Detailplaneeringuga määratud ehitusõigus ning hoonestustingimused on antud joonisel AP-6.
Kui on tagatud mälestise säilimine ning vaadeldavus on lubatud ehitada hooneosi mälestise kohale (õhku). Nõlva sisse, kus asub komandopunkt ehitada ei ole lubatud.
Planeeritava teaduskeskuse maksimaalne absoluutkõrgus on 28.00 m (sh tehnilised ruumid) ja suurim korruste arv on 3, kõrvalhooneid ei ole krundile ette nähtud. Maksimaalne hoonestatava ala suurus 3800 m². Maksimaalne maapealne suletud brutopind on 10000 m². Detailplaneeringuga on antud võimalus lisaks 3-le korrusele ehitada ka 1-2 maa-alust korrus.
Katusekallet, välisviimistlust ning muid arhitektuurseid nõudeid ei täpsustata.
Ehitusloa saamiseks tuleb koostada nõuetekohane ehitusprojekt.
Hoone ehitusprojekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Projekt peab vastama Viimsi valla ehitusmääruse § 17 ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministri määrusele nr 67 (17.09.2010) "Nõuded ehitusprojektile".
Ehitustegevus kruntidel ilma ehitusloata on keelatud. Detailplaneeringus antud piirangute ja kohustuste täitmise järelvalvet teostavad selleks Viimsi valla ehitusmäärusega volitatud ametiisikud. Planeeritud maa-alal on järgmised maakasutuse sihtotstarbed:
AK – kultuuri- ja kogunemisasutuste (kataster - sotsiaalmaa 50%, ärimaa 50%)
LP – parkimisrajatise maa (kataster – transpordimaa)
HP – haljasala maa (kataster – sotsiaalmaa, alaliik üldkasutatav maa)
OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (kataster – tootmismaa)
LT – tee ja tänava maa (kataster – transpordimaa)
2.3. Teed. Liiklus. Parkimine
Konkreetsed juurdepääsud planeeritavale hoonele ning teede ja parkimise lahendus antakse ehitusprojekti staadiumis. Parkimine lahendatakse Linnaku VII maaüksusele planeeritud parkimisrajatise sihtotstarbega krundil (POS.3), juurdepääs parklale on planeeritava ala lõunaservast. Planeeritava ala põhjatippu näidatud pääs on vaid jalakäijatele.
Muuli tee maa-alale autode parkimist ette ei nähta.
Muuli tee teekaitsevöönd on 20m äärmise sõiduraja teljest.
Vastavalt Eesti Vabariigi standardi EVS 843:2003 tabelile 10.1 on parkimisnormatiiv planeeritavale teadushoonele 1/150 (parkimiskoht/suletud brutopinna m²), selle tulemusena on vajalik parkimiskohtade arv 67, detailplaneeingus on arvestatud 70 sõiduauto parkimisega. Täpne arv täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis.
2.4. Vertikaalplaneerimine
Vertikaalplaneerimise aluseks on olemasoleva maapinna kõrgusarvud. Sadeveed hoonete- ja ehitiste ümbert ja pinnalt juhitakse olemasolevatesse magistraalkraavidesse ja planeeritud sadevetekanalisatsiooni.
2.5. Keskkonnakaitselised abinõud
Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised:
- Reo- ja sadevete juhtimine ol.olevatesse eelvooludesse, kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust. Piirkond asub väga hästi kaitstud põhjaveega alal;
- jäätmete kogumine konteineritesse, hoiustamine krundil ja regulaarne äravedu. Äraveo osas sõlmida leping seda teenust pakkuva firmaga;
- olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine ja uue istutamine;
- Kinnistusisesed teed rajatakse tolmuvaba kattega. Vajalikke ehitusmaterjale
tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid;
- Ehitusfaasis eemaldatav pinnas s.h kasvumuld kasutada samal detailplaneeringualal haljastustöödeks.
Planeeringualast 125 meetri kaugusel põhjapool asub Viimsi sanglepiku kaitseala. Kavandatav tegevus Viimsi sanglepikule olulist negatiivset keskkonnamõju ei avalda. Keskkonnaregistri kohaselt ei paikne detailplaneeringualal ja selle lähiümbruses peale Viimsi sanglepiku muid kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitstavate liikide elupaikasid või kaitstavate looduse üksikobjekte.
Detailplaneeringuala kuulus ENSV ajal Nõukogude Liidu Mere-Sõjalaevastiku kütusebaasile. Detailplaneeringu lähiümbruses teostati 1990-tel korduvalt jääkreostuse likvideerimistöid. Sellest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise raames 2012. aastal AS Maves teostanud töö nr 12070 „Viimsi vallas Haabneeme alevikus Bastioni maaüksuse kütusereostuse uuring", mille eesmärgiks oli Bastioni maaüksuse põhjaosa pinnase ja põhjavee seisundi hindamine naftasaaduste sisalduse kindlakstegemiseks. Uuringualale rajati 8 ja 11,5 m sügavused puuraugud, kust võeti kaks põhjaveeproovi. Naftasaaduste sisaldus jäi mõlemas labori määramistäpsusest väiksemaks. Uuringuala edelaossa täitepinnasega alale rajati 6 puurauku, kust võeti 10 pinnaseproovi. Kõik proovid sisaldasid mingil määral naftasaadusi, kuid keskosa täitepinnases fikseeriti ühes proovis elumaa piirarvust suurem naftasaaduste sisaldus. Labori kromatogrammi alusel on tegemist vana kauaseisnud naftasaadusega. Kuna selle puuraugu täitepinnases fikseeriti asfalditükkide olemasolu, pärinebki analüüsitud naftasaadus sellest. Uurimistulemuste kohaselt võib Bastioni maaüksuse põhjaosa pinnase ja põhjavee seisundi naftasaaduste osas lugeda rahuldavaks ja hoonestuse rajamisel pinnase ja põhjavee puhastustööd vajalikud ei ole. Kirdeosas võsastunud lepikus, kuhu täitepinnast toodud ei ole, on kütusereostuse olemasolu samuti vähetõenäoline. Uuringuala keskosa täitepinnases fikseeritud elumaa piirarvust suurem naftasaaduste sisaldus (praktiliselt inertsed asfalditükid) ei ole keskkonnale ja inimese tervisele otseselt ohtlik.
Hoonestuse projekteerimisele peavad eelnema täpsemad ehitusgeoloogilised uuringud koos täiendavate reostusuuringutega. Vajadusel tuleb ülenormatiivselt reostunud pinnas puhastada või eemalda, et oleks tagatud keskkonnaministri 11.08.2010.a määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" esitatud nõuded elamumaa piirarvule.
Müra leevendavad meetmed
2011. aastal koostas Akukon OY Eesti filiaal töö nr 114124-1 „Bastioni mü ja osaliselt Linnaku-VII mü detailplaneering. Keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hindamine", milles hinnati liiklus- ja tööstusmüra. Töös jõuti järeldusele, et peamiseks müraallikaks on autoliiklus, lisaks jääb planeeringuala AS Milstrand raudteetranspordist lähtuva müra mõjualasse. Töös on välja toodud meetmed, mis tuleb kasutusele võtta, et müra oleks siseruumides normide piires (vt Akukon OY Eesti filiaal töö nr 114124-1 p.5 Soovitused).
Lisaks koostas 2012. aasta alguses Akukon töö nr 114124-M1 „Bastioni mü ja osaliselt Linnaku-VII mü detailplaneering. Helirõhutaseme mõõtmise protokoll", milles eesmärgiks oli mõõta autoliiklusest ja tööstuste tegevusest põhjustatud müra taset planeeringualal. Mõõtmistulemused näitasid, et ekvivalentne helirõhutase ja maksimaalne helirõhutase jäävad planeeringualal normide, mis on sätestatud II kategooria uutele planeeritavatele aladel, piiresse.
2.6. Kehtivad piirangud ja kaitsevööndid
Detailplaneeringu alale planeeritavate tehnorajatiste osas on kohustus seada isiklik kasutusõigus tehnovõrkude omanike kasuks ja asjaõigusleping.
2.6.1. Elektritrassi kaitsevöönd
Mõlemale poole 0,4 kV elektrikaablit on kaitsevöönd 1.0 m. Seal võib töid teostada ainult AS Fortum Elekter loal.
2.6.2. Sidetrassi kaitsevöönd
Mõlemale poole on sidetrassi on kaitsevöönd 2.0 m. Seal võib töid teostada ainult Elion Ettevõtted AS loal.
2.6.3. Veetorustike kaitsevöönd
Mõlemale poole veetrassi on kaitsevöönd 2.0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal.
2.6.4. Reovee kanalisatsiooni kaitsevöönd
Mõlemale poole kanalisatsioonitrassi on kaitsevöönd 2,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal.
2.6.5. Sadeveekanalisatsiooni kaitsevöönd
Mõlemale poole sadeveekanalisatsioonitrassi on kaitsevöönd 2,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal.
2.6.6. Gaasitorustike kaitsevöönd
Mõlemale poole gaasitrassi on kaitsevöönd 2,0 m, seal võib töid teostada AS Eesti Gaas Termest loal.
2.6.7. Kraavi kaitsevöönd
Mõlemale poole kraavi on kaitsevöönd 1,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal.
2.6.8. Arhitektuurimälestise kaitsevöönd
Bastioni kinnistul asub Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatarei nr.13, 1915.a (arhitektuurimälestis reg.nr.8897). Mälestise kaitsevöönd ühtib Bastioni kinnistu piiriga. Muinsuskaitseseadusest ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusest (vastu võetud 23.02.2011, jõustumise kp:01.06.2011) tulenevad piirangud;
24) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud:
2) ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine;
1) konserveerimine ja restaureerimine;
3) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine;
5) katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine;
4) kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
6) mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine;
näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine;
7) mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti,
8) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine;
9) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd.
(2) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule keelatud:
2) siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest
1) mullatööd ja maaharimine;
asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine;
3) teede, trasside ja võrkude rajamine.
(3) Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse.
(4) Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab kultuuriminister määrusega.
(6) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.
(7) Muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses.";
25) seadust täiendatakse §-dega 24 1 ja 24 2 järgmises sõnastuses:
„§ 24 1 . Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad täiendavad kitsendused
Lisaks käesoleva seaduse §-des 23 ja 24 sätestatud kitsendustele on veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamine ja tahkete ainete kaadamine.
§ 24 2 . Veealusele mälestisele sukeldumise luba
(1) Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis on keelatud sukeldumine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.
(2) Veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis võib sukelduda järgmistel juhtudel:
2) Muinsuskaitseameti väljastatud tähtajatu veealusele mälestisele sukeldumise loa (edaspidi sukeldumisluba) alusel.
1) veealusele mälestisele sukeldumise teenuse osutaja järelevalve all või
(3) Sukeldumisest veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndisse teavitab sukeldumise teenuse osutaja või sukelduja nii eelnevalt kui ka pärast sukeldumist Muinsuskaitseametit. Pärast sukeldumist veealusele mälestisele ja selle kaitsevööndisse tuleb teavitada veealuse mälestise ja selle kaitsevööndi seisundist, eelkõige rikkumistest veealusel mälestisel ja selle kaitsevööndis ning veealusele mälestisele sukeldumise ohtlikkusest.
(4) Sukeldumisluba võib taotleda isik, kes on vähemalt 18-aastane ja kes on läbinud koolituse, mille käigus omandatakse oskus sukelduda veealusele mälestisele seda kahjustamata.
(5) Muinsuskaitseamet keeldub sukeldumisloa andmisest, kui taotleja ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele või on rikkunud viimase aasta jooksul oluliselt käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõudeid.
(6) Muinsuskaitseamet tunnistab kehtetuks sukeldumisloa, kui sukeldumisloa omaja rikub käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kehtestatud nõudeid.
(7) Muinsuskaitseamet vaatab sukeldumisloa taotluse läbi taotluse esitamisest ühe kuu jooksul.
(8) Sukeldumisloa andmisest, andmisest keeldumisest või kehtetuks tunnistamisest teavitatakse sukeldumisloa taotlejat või omajat kirjalikult taasesitatavas vormis viie tööpäeva jooksul.
(9) Sukeldumisloa väljaandmise, sukeldumisest teavitamise ja veealuse mälestise ja selle kaitsevööndi seisundist teavitamise korra ning sukeldumisloa vormi kehtestab kultuuriminister määrusega.";
paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
26)
„§ 25. Kaitsevöönd ja selles kehtivad kitsendused
(1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd.
(2) Kaitsevööndi ülesanded on:
2) kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.
1) tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus;
(3) Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta.
(4) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi.
(5) Kinnismälestise kaitsevööndi kehtestamise ja muutmise menetlusele ning kultuuriministri käskkirja avaldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 12.
(6) Kaitsevööndit ei kehtestata:
2) kalmistul paiknevale kinnismälestisele.
1) muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele, kui muinsuskaitseala põhimääruses ei ole sätestatud teisiti;
(7) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:
2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd;
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa väljaandmise korra ja loa vormi kehtestab kultuuriminister määrusega.
(9) Muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused määratakse muinsuskaitseala põhimääruses. Muinsuskaitseala kaitsevööndi võib jaotada erinevas mahus kitsendustega osadeks.";
2.7. Turvaabinõud
Korrashoid:
Ehitustegevuse lõppedes tuleb ala kohe koristada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine).
Juurdepääs:
Oluline on hea teemärgistus. Teede äärde tuleb paigaldada suunaviidad ja teede nimed.
Elavus:
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel aastaringselt.
Nähtavus ja vaateväli:
Tuleb vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas ning võimalike ründajate peidupaiku. Piirdeaedade ehitamisel tuleb jälgida nende läbipaistvust ja kõrgust. Vajalik on piisav läbipaistvus.
Vargus ja vandalism:
Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelvalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb hoonete tagumisi sissepääse, mis on teedelt nähtamatud. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks, see vähendab sissemurdmist.
3. TEHNOVÕRGUD
3.1. Veevarustus.
Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Viimsi Vesi poolt väljaantud liitumistingimustele ÜVV-ga nr.2338 07.aprill.20109.a
Detailplaneeringus on lähtutud AS Viimsi Vesi poolt koostatud Kivila veevarustuse ja kanalisatsiooni projektist (töö nr.PJ-222).
Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb tellida uued tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada AS-ga Viimsi Vesi. Liitumislepingu saab kooskõlastada peale projekti kooskõlastamist AS Viimsi Vesi poolt.
3.2. Reovee ärajuhtimine.
Reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS Viimsi Vesi poolt väljaantud liitumistingimustele ÜK-ga nr. nr.2338 07.aprill.20109.a
Detailplaneeringus on lähtutud AS Viimsi Vesi poolt koostatud Kivila veevarustuse ja kanalisatsiooni projektist (töö nr.PJ-222).
Peale detailplaneeringu kehtestamist tuleb tellida tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt kooskõlastada AS-ga Viimsi Vesi.
3.3. Sade- ja pinnasevete ärajuhtimine
Sadeveed hoonete- ja ehitiste ümbert ja pinnalt juhitakse olemasolevatesse magistraalkraavidesse ja planeeritud sadevetekanalisatsiooni.
3.4. Elektrivarustus
Planeeritava teaduskeskuse hoone elektripaigaldiste varustamine elektrienergiaga on lahendatud vastavalt Fortum Elekter AS Viimsi regiooni elektrivarustuse tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr. 042/11 18.04.11 (vt lisad ).
Bastioni ja Linnaku VII maaüksustele planeeritava hoone elektripaigaldiste toide on ette nähtud planeeritavast 10/0,4 kV komplekt-alajaamast. Alajaama ühendamiseks energiasüsteemi tehakse sisselõige Miidu ja Kastipesu alajaamade vahelisse 10 kV kaablisse. Sisselõike otsi pikendatakse jätkumuhvide abil 10 kV kaablitega kuni planeeritava alajaamani.
Teaduskeskuse hoone elektripaigaldiste toiteks on ettenähtud transiit- ja liitumiskilbid hoone kilbiruumi, millel on väljapääs õue. Pärast hoone projekteerimist ja võimsuse täpsustamist tuleb taotleda konkreetsed elektrivarustuse tehnilised tingimused.
3.5. Tänavavalgustus
Muuli teel on olemasolev tänavavalgustus.
Krundisisene teede ning platside valgustuslahendus antakse koos ehitusprojektiga.
3.6. Sidevarustus
Planeeritava teaduskeskuse hoone sidevarustus on lahendatud vastavalt Elion Ettevõtted AS-i telekommunikatsionialastele tehnilistele tingimustele nr. 16687268 06.04.2011.a (vt lisad ).
Olemasolev 6-avaline sidekanalisatsioon kaevude nr. 6622 ja nr. 6624 vahel asendatakse uue sidekanalisatsiooniga, kuhu paigaldatakse ka olemasolevas kanalisatsioonis olevad sidekaablid (5 tk).
Planeeritava hoone sideühenduseks on planeeritud paigaldada 1-avaline sidekanalisatsioon uue sidekanalisatsiooni kaevusr nr.6623 kuni hooneni.
Tööjooniste koostamiseks tellida konkreetsed tehnilised tingimused.
3.7. Gaasivarustus
Planeeritava teaduskeskuse hoone gaasivarustus on lahendatud vastavalt AS Eesti Gaas tehnilistele lähteandmetele 13.04.2010 nr.5-1/123 (vt lisad ).
Planeeritava alal maagaasiga liitumine on ette nähtud Muuli teel paiknvalt B-kategooria gaasitorustikult. Liitumispunkt gaasivõrguga on planeeritud Bastioni mü krundipiirile.
Gaasitorustik peab jääma Muuli tee katendist vähemalt 1m sügavusele. Tee alt tuleb gaasitorustik paigaldada kas läbisurumisega või lahtise kaevamisega.
Gaasitorustiku tööprojekti koostamiseks väljastab AS EG Võrguteenus tehnilised lähteandmed vastavalt tellija avaldusele ja eelnevalt sõlmitud liitumislepingu alusel.
4. TULEOHUTUSABINÕUD
Detailplaneering vastab Eesti Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a kehtestatud määrusele nr 315. Tuleohutusabinõud on järgmised:
- Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele-rajatistele peavad olema vabad ja aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muul põhjusel, kui see takistab tuletõrje- või päästetehnika läbisõitu, tuleb rajada koheselt uus läbipääs suletavasse lõiku.
- Tuleohtlikul ajal on kulu ja risu põletamine keelatud.
- Hoone tulepüsivusklass on TP-1. Projekteeritava hoone eelprojekt tuleb kooskõlastada Põhja-Eesti Päästekeskusega.
- Vastavalt EVS 812-6:2005 osa 6 tabelile 2 on planeeritava teadushoone kustutusvee normvooluhulk 20 l/s (15 l/s hüdrandid + 50 m³ maa-alune mahuti). Vooluhulk täpsustatakse ehitusprojektiga.
Planeeritavad tuletõrjevee hüdrandid asuvad Muuli tee 39 vastas ja Rohuneeme tee 1
ning Killustiku mü vahel.
5. JOONISED
6.8
Rohevõrgustiku skeem
6. KOOSKÕLASTUSTE KOONDLOETELU
Ärakiri õige V.Ernesaks
|
<urn:uuid:75295b80-0757-4583-903d-ccb96a717b5c>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://www.viimsivald.ee/public/Bastioni_DP_selkiri_2015.pdf
|
2021-12-02T00:34:11+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00001-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 1,092,643,228
| 13,426
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999449
|
ekk_Latn
| 0.999983
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
487,
1663,
4303,
7604,
10540,
13853,
16747,
20411,
24034,
28427,
30481,
32773,
33710,
33750,
33782,
33823
] | 0
|
[
0.6041432023048401,
0.20835720002651215,
0.12608565390110016,
0.05059552937746048,
0.006894733291119337,
0.00392370019108057
] |
Miniteatripäevadel osalejad
Miniteatripäevad 2018
Teatripäevadel osalejad ja nende Väikesed Isad
SÜG Kreisis
Markkus Nuut
206
1 / 2
Miniteatripäevadel osalejad
Kirjutas Indrek Peil
Laupäev, 10 Märts 2018 08:49 - Viimati uuendatud Teisipäev, 13 Märts 2018 21:12
Osalejad __ Ajakava __ Žürii __ Toetajad __ Tulemused __ Fotod __ Teatrimehike __ Korraldajad
Teised miniteatripäevad
2 / 2
|
<urn:uuid:f55024fb-a68e-470e-b5e9-07dffb9fbc0c>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?view=article&catid=191%3Ateatripaeevad-2018&id=1770%3A2018-03-10-05-50-58&format=pdf&option=com_content&Itemid=43
|
2019-11-22T10:04:05
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 982,693,117
| 172
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99652
|
ekk_Latn
| 0.999414
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
137,
396
] | 1
|
[
0.44711625576019287,
0.5268837213516235,
0.02082294039428234,
0.004605498630553484,
0.0004047772381454706,
0.0001668455224717036
] |
31. märts 2015
leht asub aadressil www.syg.edu.ee
Number 453
KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI
K 01.04 14.00 Juhtkonna koosolek
15.00 Metoodikanõukogu koosolek
17.00 SÜG vs KG võrkpall
N 02.04 12.00 Maakondlik Liivide
konkurss, SÜG
19.00 MK Abiturientide Ball
Kuressaare Kuursaalis
Poistekooride laululaager Kärlal
R 03.04 SUUR REEDE
10.00 – 20.00 Malevõistlused
L 04.04 10.00-20.00 Malevõistlused
12.00 MTÜ Meelespea 6.
heategevuslik perepäev SÜGi
väikeklasside toetuseks
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor
Tartus
Poiste- solistide lõppvoor Tallinnas
P 05.04 10.00-20.00 Malevõistlused
Matemaatikaolümpiaadi lõppvoor,
Tartus
E 06.04 10.45 Klassivanemate koosolekud
14.00 Füüsika õpikoda
14.00 Direktsiooni koosolek
18.30 Hoolekogu
Algklasside interaktiivne viktoriin
"Saarlus. SÜG 150" IV voor
T 07.04 14.00 Füüsika õpikoda
16.00 Õpilasesinduse koosolek
MK Põhikoolide näitemängupäev,
Aste Klubi
Algklasside interaktiivne viktoriin
"Saarlus. SÜG 150" IV voor
K 08.04 16.00 Võõrkeelte ainekomisjoni
koosolek
18.00 Kooli Laululind
Inimeseõpetuse olümpiaadi
piirkonnavoor
Algklasside interaktiivne viktoriin
"Saarlus. SÜG 150" IV voor
N 09.04 Konkurss SÜG-i MOOD
MK tasemetöö eesti keeles 11. kl
Algklasside interaktiivne viktoriin
"Saarlus. SÜG 150" IV voor
R 10.04 Üleriigiline gümnaasiumi
teatrifestival Haapsalus
Algklasside interaktiivne viktoriin
"Saarlus. SÜG 150" IV voor
L 11.04 09.30 1.-4. klasside
individuaalsed ja võistkondlikud
malevõistlused
Üleriigiline gümnaasiumi teatrifestival Haapsalus
Füüsikaolümpiaadi lõppvoor
P 12.04 Üleriigiline gümnaasiumi teatrifestival Haapsalus
Füüsikaolümpiaadi lõppvoor
Astronoomia lahtine võistlus
PEDAGOOGILISED KÕNELUSED
DIREKTSIOONI KIITUS
Kristi Aro, Liis Ojasaar, Anni Väli, Marju Roberts, Liina Truu — õpilaste tulemusliku juhendamise eest maakondlikuks inglise keele olümpiaadiks.
Marko Kolk, Arne Loorpuu — õpilaste suurepärase juhendamise eest Eesti juunioride meistrivõistlusteks bridžis.
Ivar Tamm —- õpilaste väga hea juhendamise eest Eesti Koolispordi Liidu spordimälumänguks "Bumerang" piirkondlikus voorus.
Merle Prii
— õpilaste väga hea juhendamise eest lingvistikaolümpiaadi eelvooruks.
KAHEKSAS AASTA e 2012/2013
Õppeaasta põhiküsimuseks kujunes - KUIDAS EDASI? Viimast poolaastat jätkus Saaremaa Teadus- ja Huvikooli projekt ja tuli mõelda,
kuidas jaanuarist jätkata ilma selleta e milliseks saab loodav kool. Selguski, et rahalised võimalused vähenevad oluliselt. Valmis keskkonnahariduskeskus. Üha selgemaks pidid ja peavad saama visioonid ka seal toimuma hakkava tegevuse osas. Anne laborid on ülimalt populaarsed ja projektid edasiviivad, aga terviksüsteemini on veel arenguruumi. Algamas on uue õppekava rakendamise kolmas aasta ja võimalik teha ka parandusi. Arengukavaga ei ole me vahepeal juba teist aastat eriti tegelenud, aga peaaegu valminud linna arengukavast on üht-teist võtta ja ka uuendatud PGS annab omad mõjutused. Samas on hariduse rahastamine kogu riigi tasandil veel väga ebaselge. Põhikoolilõpetajate arvu vähenemine raskendab järjest enam ka gümnaasiumi komplekteerimist. Kõik see ei tekita piisavat kindlustunnet sellise arengukava koostamiseks, millest juhinduda vaatamaks tulevikku. Ometi püüame rutiinist välja e kõike silmade särades ja pühendumise ja kirega — see mõte on meis süvenenud viimased kolm aastat.
Erilisena jätavad möödunud kooliaasta veel meelde kooli kaheksandad olümpiamängud, bändide kõrgkvaliteet kabarees, Anna Raudkatsi nimeline esimene võistutantsimine, Magnus Kaldjärve rahvusvaheliste olümpiaadide kuld- ja hõbemedal. Ja muidugi filmid — abiturientide „Gangnam Style" ning üheteistkümnendike ja ametikooli koostöös valminud Brüsseli võidufilm. Rõõm on ka klassitäiest uhiuutest arvutitest ja mugavamaks kohendatud terminalide klassist.
Viljar Aro, koolijuht
INGLISE KEELE OLÜMPIAADI MAAKONNAVOOR 6.-9. klassidele
7. märtsil toimus Saaremaa Ühisgümnaasiumis maakondlik inglise keele olümpiaad 6.-9. klassidele. Esikolmik ja meie õpilased esikümnes olid järgmised:
6. klass (osalejaid 31)
1. Kenneth Lember Kärla PK
2. Henry Noah Mägi Kahtla LPK
3. Emili De Oliveira Kärla PK
7.-8. Anni Kuuseok (õp. M. Roberts)
7.-8. Torm Vatsfeld (õp. K. Aro)
7. klass (osalejaid 25)
1. Eliisa Täht KG
2.-3. Kendra Rand KG
2.-3. Kaie Ennemuist Kahtla LPK
9.-10. Kristin Häng (õp. A. Väli)
8. klass (osalejaid 16)
1.-3. Kaili Nurk Leisi KK
1.-3. Petrik Saks KVK
1.-3. Janely Rüdein KG
4.-5. Liisa Veliste (õp. L. Ojasaar)
6.-7. Diana Alt (õp. A. Väli)
9. klass (osalejad 20)
1. Emilia Rozenkron Leisi KK
2. Tiina Margaret Tänak OG
3.-4. Kaupo Humal Leisi KK
3.-4. Karl Viik (õp. K.Aro)
5.-6. Silver Spitsõn (õp. K. Aro)
7. Karin Nuut (õp. L. Ojasaar)
8.-9. Agnes Kesküla (õp. L. Truu)
SÜG-Press
EESTI JUUNIORIDE BRIDŽIVÕISTLUSED
22. märtsil toimus Eesti bridži juunioride meistrivõistlused. Paarismängust võtsid osa Hanna Tuus ja Milvi Marle Prii (12.C), Helena Ellermaa ja Kaili Põder (10.C), vilistlastest olid esindatud Manglus Lember ja Jakob Prii.
Tulemused:
U25 klassis 3. koht Manglus — Jakob U25 klassis 4. koht ja U20 klassis 2. koht Hanna — Milvi.
U20 klassis 10. koht Helena — Kaili
SÜGPress
LINGVISTIKAOLÜMPIAADI EELVOOR
Lingvistikaolümpiaadi eelvoor 9,.12. klassi õpilastele toimus 21. veebruaril viies linnas: Tallinnas, Pärnus, Narvas, Tartus ja Kuressaares. Kokku osales eelvoorus 153 õpilast.
Lõppvooru pääses 40 parimat. Saaremaalt jõudsid edasi 7 õpilast:
Hanna Tuus (12.C) — 2. koht Teet Land (11.C) — 18.-19. koht Magnus Kaldjärv (12.C) — 23.-25. koht Ann Kärner (Orissaare G) — 23.-25. koht Karl Viik (9.A) — 23.-25. koht Sander Tamm (Kuressaare G) — 28.-34. koht Mari Kolk (10.C) — 35.-37. koht
Saarlaste omavahelises jõukatsumises jagunesid tulemused järgmiselt:
9. klass
1. Karl Viik
2. Emilia Rozenkron (Leisi KK)
3. Karel Äär
10. klass
1. Ann Kärner (Orissaare G)
2. Mari Kolk
3. Karita Süld
4. Aleks Teller
5. Anneli Toomsalu
6. Kerli Kuusk
7. Reet Koppel
11. klass
1. Teet Land
2. Sander Tamm (Kuressaare G)
3. Monika Mander
4. Lauri Leemet
5. Siiri Sünd (Kuressaare G)
6. Jakob Saare
7. Valeria Liigsoo (Kuressaare G)
8. Janis Krupinš (Kuressaare G)
9. Johanna-Liisa Mölder
12. klass
1. Hanna Tuus
2. Magnus Kaldjärv
SÜGPress
KODUTÜTARDE MEEDIALAAGER ORISSAARES
27.-28. märtsil toimus Orissaare noortekeskuses meedialaager, tähistamaks kodutütarde meedia-aastat. Laagripäeva alguseks kogunes enamus kodutütreid Kuressaare staapi, et sealt minna koos bussiga Orissaare noortekeskusesse. Kohale jõudes seadsime end sisse ja tegime väikese pirukapausi.
Külalised Saarte Häälest
Kuna meil on meedia-aasta, siis kohtusime ajalehe Saarte Hääl toimetaja Ivika Laaneti ja reporter Tõnu Veldrega. Nemad rääkisid meile oma tööst ja ka Saarte Häälest. Kas teate, et
Saarte Hääl on ilmunud juba 8 aastat? Peale seda saime teha paar pilti ja pärast kommenteeris Tõnu, kuidas meie pildid välja tulid.
Järgmise päeva hommikul tegi iga rühm endale blogi, kus kirjutada oma rühma tegemistest. Meid juhendas Andla Rüütel. Kõik said oma rühmale blogi tegemisega väga hästi hakkama. Kell 11 algas meil Orissaare alevis orienteerumine. Igas võistkonnas oli üks kohalik kodutütar, kes juhtis meid. Kohalikud kodutütred rääkisid Orissaare vaatamisvääsustest. Orienteerumispunkte oli 7 ja igas punktis pidi tegema pildi. Pärast orienteerumist saime väga maitsvat seljankasuppi. Siis tegime väikse kokkuvõtte (mis meelde jäi ja kas uusi sõpru ka keegi sai).Viimaseks sõitsime bussiga linna tagasi ja kõik olid väga väsinud. Üks kodutütar isegi magas bussis:)
Ingrid Paiste ja Tiia Kütt said meie laagri korraldamisega väga hästi hakkama. Oli üks väga tore kodutütarde meedialaager!
Käthriin Steinberg, 6.B
KODUTÜTARDE KOOSTÖÖLAAGER LÄÄNEMAAL
28.-29. märtsil toimus Läänemaal Martna vallas kolme piirkonna kodutütarde ja noorkotkaste koostöölaager. Saaremaalt startis kokku 15 kodutütart ja 2 noorkotkast Astest ning Saaremaa ühisgümnaasiumist, Martnas saadi kokku Läänemaa noorkotkaste ja kodutütarde ning Mustvee noorkotkastega. Kokku tuli laagrisse 40 särasilmset noort.
Laupäeva hommik algas vihmasajus suure telgi kokkupanekuga. Kui võistlustel peaks seda neljakesi üles seadma 5 minuti ringis, siis alles algajatel läks kahe telgi ülespanekuks pea 1,5 tundi☺ Aga üles need saadi ning pärast pikka sussutamist küdesid ahjudki mõnusasti sees.
Lõunaks otsustas ilmataat taevaluugid sulgeda ning politsei, esmaabi ning mõõtmiste õpitoad kulgesid rõõmsamas meeleolus. Kas teie teate, kuidas määrata ilma abivahenditeta kuuse kõrgust või kui kaugele näeb infrapuna binokliga? Laagris olnud teavad neid asju nüüd päris kindlasti, lisaks palju muudki.
Õpitubadele järgnesid lustlikud võistkonnamängud. Neis kõigis oli oluline
meeskonnatöö, üksteise abistamine, vajadusel suuremate ja targemate sõna kuulamine. Üksmeelselt hinnati põnevaimateks „miinivälja" ületamine ning piirkondlik orienteerumismäng.
Päev aga polnud oma tegelustega sugugi õhtus. Kohe oli võimalik võistkondadel loosikübarast endile õngitseda 5 suvalist sõna, millest lähtuvalt tuli välja mõelda 10 minuti pikkune lühinäidend. Prooviperiood kujunes vaidlusterohkeks, kuid tulemuslikuks. Juba pilkases õhtupimeduses pärast kosutavat pannkoogiampsu sätiti üksteise vaimuvälgatusi vaatama. Juhendajatest žürii üksmeelsel hinnangul tulid esitamisele väga originaalsed kavad: ei puudunud printsid-printsessid, ei saadud üle ega ümber meie poliitikategelastest. Naeru ja kaasaelamist jagus pea tunniks.
Oligi aeg nii kaugel, et 23.00 telkides öörahu välja kuulutada. Nooremad laagrilised jõudsid pärast nii tegusat päeva unemaale loetud minutitega, suurematel jagus juttu kauemaks. Aga polnud seda rahulikku olemist kauaks... juba kell 1 öösel oli ööhäire, mille käigus selgus, et lähikonnas on kolm tohutute vigastustega kannatanut. Vigastuste grimeeringud olid nii hästi tehtud, et üks kodutütar pidi staabis suurest ehmatusest veerand tundi toibuma ☺ Väikeste uni oli aga nii sügav, et nende poolest oleks „kannatanud" võinudki karjuma jääda...
Teine päev algas juba hommikul kaheksast kosutava pudru ja võileibadega. Ka laager vajas kokkupanekut. Seejärel oli rivistus, tublimate tunnustamine ning soomuktransportööriga sõitmine. Oh seda tüdrukute kiljumist, kui masin sügavast kraavist läbi sõitis, seda oli kohe mitmekümne meetri peale kuulda. Lõbusõit tehtud, oli aeg hüvasti jätta ning saarlaste buss võttis suuna Haapsalule, et seal paar tundi veekeskuses lõõgastuda. Tüdrukute meelest möödus see kaks tundi kuidagi lubamatult kiiresti.
Ja oligi aeg koju tagasi sõita. Enamik teest möödus miskipärast magades ☺
Aitäh Läänemaa kaitseliidule, kes võttis vaevaks sellist laagrit korraldada, aitäh Aste kodutütarde juhendajale Merle Kivile, kes saarlaste sõidu välilaagrisse korraldas.
Merle Prii, SÜGi kodutütarde juhendaja
|
<urn:uuid:13277d89-bfc3-4f8f-be8e-b67e3353ab11>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://www.syg.edu.ee/uus/syg/images/infolehed/info_2014_15/press453.pdf
|
2019-11-22T09:27:31
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 994,155,216
| 4,528
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997521
|
ekk_Latn
| 0.999009
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2384,
5038,
6798,
10824
] | 1
|
[
0.0795518010854721,
0.5809724926948547,
0.28352856636047363,
0.05094189941883087,
0.004061287268996239,
0.000944019528105855
] |
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
22.03.2019
Vinni ÜVKA - Viru-Jaagupi alternatiiv.dwg
|
<urn:uuid:5190f33a-4e2e-4216-a128-3d7ad28bac4d>
|
CC-MAIN-2019-47
|
http://www.vinnivald.ee/documents/1431677/23315996/VVK4-1+-+Viru-Jaagupi+A3+ALTERNATIIV+1.pdf/053abbbc-1431-496f-b829-f467b70c9f62
|
2019-11-22T10:15:16
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 263,150,159
| 71
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999679
|
ekk_Latn
| 0.999679
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
177
] | 0
|
[
0.7714170217514038,
0.22708414494991302,
0.0012206642422825098,
0.0001482747757108882,
0.00006933803524589166,
0.000060461097746156156
] |
ÖIETI 10
Kirjutas Triin Vallsalu
ÖIETI 10.sünnipäeva tanstuetendus "Jäljed päikese saarel"
{gallery}2016/oieti10{/gallery}
1 / 1
|
<urn:uuid:7ebf9410-4828-425b-b3ee-27a350c10e20>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?view=article&catid=3%3Apilt&id=1545%3Aoeieti-10&format=pdf&option=com_content
|
2019-11-22T09:36:48
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 976,009,900
| 59
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.978332
|
ekk_Latn
| 0.978332
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
132
] | 1
|
[
0.10388994961977005,
0.889342725276947,
0.0066868942230939865,
0.00006642130756517872,
0.000007302744961634744,
0.000006694221610814566
] |
AS-SPRAY-MKDD-IS / -S
TEHNILISED ANDMED:
Mõõdud - 130(flat)/127(round) x 80 (koos el-magnetklapiga) x 22 mm
Kuni 40 tsüklit sekundis (el-magnetklapp on vahetult korpuse küljes)
Liimi max rõhk 35 bar
Elektromagnetklapp 5/2 - 24 V/DC, 110 V/AC, 230 V/AC
Püstolile pealeantav õhurõhk min 5-6 bar
Otsikud: IS = flat- (pildil) ja S = ümarotsik, roostevaba teras
Otsikute mõõdud: 0,3/0,5/0,8/1,0/1,2/1,5/2,0 mm ø
Kaal: 525 gr
Otsikunõel: volframkarbiiid (volframi ja süsiniku ühend, ülikõva)
Tihendid: "viton" - sünteeskumm (standardvarustuses)
MKDD-IS/S automaatpüstolid sobivad enamusele liimainetele,
õlidele, erinevatele lahustitele (tihendid eritellimusel) jne.
PAKARTE OÜ
Tel. 6563 312
Mob. 56 569 482
[email protected]
|
<urn:uuid:e56adde5-8006-4f42-8dde-85ca4f4ca051>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://pakarte.com/est/AS6_spray_MKDD_IS_EST.pdf
|
2019-11-22T10:43:10
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00120-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 529,103,590
| 341
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998076
|
ekk_Latn
| 0.998076
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
738
] | 1
|
[
0.08961261808872223,
0.5450303554534912,
0.24758589267730713,
0.10994523018598557,
0.0046555045992136,
0.0031704034190624952
] |
I. ÜLDSÄTTED
1. Ametinimetus: IT-juht
2. Struktuuriüksus: vallakantselei
3. Otsene juht: vallasekretär
4. Tööle võtab: vallavanem
5. Asendamine: IT-juhti asendab infoturbejuht, IT-juht asendab infoturbejuhti
6. Töölepingu tähtaeg: määramata
7. Teenistusgrupp: töötaja/tippspetsialist (T/TS)
II. TEENISTUSKOHA EESMÄRK
Vallavalitsuses ja vallavalitsuse hallatavates asutustes IT-vahendite üle arvestuse pidamine ja vahendite sujuva töö tagamine ning kasutajatoe osutamine.
III. TEENISTUSÜLESANDED
IT-juhi ülesanneteks on:
1) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi: hallatavad asutused) arvutipargi haldamine (arvutite paigaldus, ümberpaigutus, seadistamine, operatsioonisüsteemide ja rakendustarkvara paigaldamine, arvutitele lisaseadmete paigaldamine ja häälestamine, seadmete hooldus ja füüsilise säilimise tagamine) ning kaardistamine;
2) volikogu istungil ja komisjonide koosolekutel IT-alase tehnika paigaldamine ja häälestamine;
3) volikogu istungil materjalide ekraanil esitlemine ning volikogu liikmete ja protokollija abistamine VOLIS-e kasutamisel;
4) IT-vahendite ja litsentside soetamine;
5) IT-vahendite üle arvestuse pidamine;
6) tehnilise ja kasutaja toe osutamine vallavalitsuse ja hallatavate asutuste töötajatele;
7) IT-süsteemis uute lahenduste otsimine ja nende elluviimisel osalemine;
8) vallavalitsuse teenistujatele telefoniside tagamine s.h aparaatide soetamine ja nende üle arvestuse pidamine, vastavate lepingute sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks ettepanekute tegemine, suhtlemine vastavat teenust osutavate ettevõtetega;
9) vallavalitsuse veebilehe administreerimine;
10) vallaeelarve koostamisel oma teenistusülesannetest tulenevate ettepanekute tegemine.
IV. VASTUTUS
IT-juht vastutab iseseisvalt töökohustuste täpse, kvaliteetse ja õigeaegse täitmise eest vastavalt õigusaktidele, s.h
1) kannab täielikku materiaalset vastutust talle usaldatud vahendite säilimise eest;
2) vastutab nii töösuhte ajal kui ka pärast töölt vabastamist talle töö tõttu teatavaks saanud isikuandmete ning muu juurdepääsupiiranguga informatsiooni hoidmise eest;
3) vastutab igapäevatöös andmeturbealaste meetmete rakendamise eest vastavalt kehtivale seadusandlusele ning muudele õigusaktidele.
V. ÕIGUSED TEENISTUSKOHUSTUSTE TÄITMISEL
IT-JUHI AMETIJUHEND
1. Info saamise õigus: vallavalitsuse ja –volikogu istungite ning komisjonide koosolekute toimumise kohta, kus on vaja kindlustada vastava tehnika paigaldus.
2. Allkirja õigus: õigus allkirjastada oma tööga seotud vara üleandmise-vastuvõtu akte.
3. Ettepanekute tegemise õigus: töö paremaks korraldamiseks ja vallaeelarve koostamisel.
4. Täiendõppe õigus: vastavalt valla eelarvele.
5. Puhkuse õigus: 35 kalendripäeva.
6. Töötasu, hüvitiste ja toetuste saamise õigus: saada töölepingu sõlmimisel kokku lepitud töötasu, hüvitisi ja toetuseid vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse palgajuhendile.
7. Tööks vajalike tehniliste abivahendite kasutamise õigus.
8. Ametisõiduki kasutamise õigus: õigus kasutada ametisõidukit või saada hüvitist isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest.
VI. NÕUDED KVALIFIKATSIOONILE
1. Haridus: vähemalt kesk-eri haridus ja IT-alane täiendkoolitus.
2. Ametioskused:
1) tööks vajalike riigi ja Jõelähtme valla õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus;
2) süvateadmised teenistuskoha valdkonnas;
3) ametikohal vajalike teksti- ja tabelitöötlusprogrammide ning andmekogude kasutamisoskus.
3. Keelte oskus: eesti keele oskus C1 tasemel ja inglise keele oskus B1 tasemel ametialase sõnavara valdamisega.
4. Isikuomadused:
1) hea suhtlemis- ja eneseväljendusoskus;
2) algatusvõime ja loovus;
3) otsustus-ja vastutusvõime, sealhulgas kohustuste täpne ja õigeaegne täitmine;
4) hea pinge- ja rutiinitaluvus;
5) võime planeerida ja kasutada oma aega efektiivselt;
6) valmidus muutusteks tööülesannetes;
7) valmidus meeskonnatööks.
VII. AMETIJUHENDI MUUTMINE
1. Ametijuhend vaadatakse läbi ja muudetakse vastavalt vajadusele.
2. Ametijuhendit ei või muuta töötaja nõusolekuta, kui:
1) muutuvad oluliselt tööülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded;
2) muutuvad oluliselt ametijuhendis määratud tööülesanded;
3) suureneb oluliselt tööülesannete maht;
4) tööülesannete muutmise tõttu väheneb põhipalk.
„____" ____________________20____
/allkiri/ vallasekretär
/allkiri/ IT-juht
|
<urn:uuid:1fed33f3-20ff-420f-88ec-1043f3fc7384>
|
CC-MAIN-2019-47
|
http://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4201571/IT-juhi++ametijuhendi+kehtestamine+KK+19-5-26.pdf/d6324dd8-0ee5-41d4-bf14-f8cf88469baa
|
2019-11-22T10:59:32
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 80,593,510
| 1,764
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999967
|
ekk_Latn
| 0.999966
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2300,
4319
] | 2
|
[
0.017663894221186638,
0.364747017621994,
0.5156053304672241,
0.09294748306274414,
0.007238812278956175,
0.0017974924994632602
] |
Milline nutitelefon sobiks hästi Jõuluvana kingikotti? Elisa ekspert soovitab
7. detsember 2016 - 10:23 Autor:
AM
Jõulude ja aastavahetuse vääramatust lähenemisest annavad märku soovitused, mida kingikotti valida. Robotitest on juba räägitud. Milline nutitelefon aga sobiks Jõuluvanal tuua ja kellele? Sellest kirjutab Elisa ekspert Mailiis Ploomann jagab nõuandeid, kuidas selles maailmas orienteeruda ja millest lähtuda, kui on soov lähedasele või sõbrale kinkida jõuludeks nutitelefon.
Milline nutitelefon kinkida inimesele, kel pole varem nutitelefoni olnud?
Kui kingilistis on keegi, kes on seni nutimaailmast eemale jäänud ning ei oska seetõttu veel öelda ja isegi mitte mõelda, mis on tema jaoks nutitelefoni juures kõige olulisem, on headeks ning soodsateks valikuteks Samsungi Galaxy J3 või Coolpad Modena 2. Nutitelefoni esmakasutajale on tihtipeale esimeseks funktsiooniks, millest rõõmu tuntakse, pildistamine. Nende telefonide puhul saab klient endale fotode jäädvustamiseks väga asjaliku 8 megapikslise kaamera ning piisavalt suure, vähemalt 5 tollise, ekraani. Mõlemad telefonid jäävad umbes 150 euro hinnaklassi.
Kliendile, kellel on varem juba esialgne nutimaailma kogemus olemas ning kes soovib nüüd seadmelt paremat tehnilist võimekust
Nutitelefoni keskmine kasutusaeg jääb umbes kahe aasta kanti ning süües kasvab kindlasti isu – seega kui pead valima kingituse mõnele kallile inimesele, kes veel aasta-kaks tagasi sattus eelmisesse kategooriasse, siis nüüd oleks õige aeg leida, milline nutitelefon talle sobib.
Selle aasta jõulude ajal on headeks valikuteks Sony Xperia XA ning Samsung Galaxy A5 (2016). Hinnaklass on nende telefonide puhul alla 300 euro ning soodushinnaga ostes tuleb hind veelgi parem. Mõlemad nutitelefonid paistavad silma kirka ekraani ning võimeka protsessoriga, mis võimaldab samaaegselt tõrgeteta jooksutada mitut rakendust. Sobivad hästi ka pikemate videote vaatamiseks. Ka esi- ning tagakaamerad on mõlemal mudelil juba oluliselt teravamad ning võimekamad.
Juba kogenud nutihundile, kes teab, mida seadmelt nõuda ning kelle jaoks on nutitelefon igapäevaelu orgaaniliseks osaks.
Tihti kuuluvad siia kategooriasse vanuselt või hingelt noored nutimaailma fännid, kelle argipäevas ja meelelahutuses on nutiseadmel niisama loomulik roll nagu riietelgi, mida kanname.
Suurepäraseks valikuks neile on
Huawei Honor 8
või
Samsung Galaxy S6
. Mõlema seadme hinnaklass on veidi üle 400 euro ning võib öelda, et tegemist on tõsiseltvõetavate tööloomadega.
Siinkohal on üleliigne rääkida, kui head on nende telefonide ekraanid või kui võimekad kaamerad ja protsessorid. Selles kategoorias on need elementaarsed! Oluline on teada, et tegemist on usaldusväärsete ning klientide poolt väga hinnatud tippklassitelefonidega. Nende hinnaklass on järgmisest kategooriast oluliselt soodsam vaid seetõttu, et see on tootja teadlik valik (näiteks Huawei Honor 8 puhul) või on see mudel juba pikalt tootmises olnud (näiteks Samsung Galaxy S6).
Kliendile, kes hindab kõige uuemat tehnoloogiat ning tahab seda kasutada enn kui teised
Kui valdav osa nutitelefonide kasutajaskonnast valib enamasti eelmise kategooria telefoni, siis leidub omajagu ka neid, kes lisaks väga headele omadustele, tunnevad rõõmu just sellest, et kasutavad kõige uuemat võimalikku tark- ning riistvara.
Üks osa nendest soovib endale jõulukingiks kindlasti Apple iPhone 7, millest on juba palju juttu olnud. Alternatiividena lisaksin veel Sony Xperia XZ ja Samsung Galaxy S7 Edge.
iPhone 7 puhul tuleb arvestada veidi rohkem kui 800 eurose väljaminekuga, Samsungi hind on sellest veidi madalam ning Sony on sellest kolmikust kõige soodsama hinnaga ehk alla 700 euro. Nende seadmete puhul on kasutusel kõik tänasel päeval võimalikud lisa- ning mugavusfunktsioonid ning jõulude puhul saab kaasa ka mitmeid lisaseadmeid.
Uudised Androidiblog Mobiiltelefonid
|
<urn:uuid:a96df59b-0a03-402f-8a27-34bc2d245567>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://www.am.ee/print/pdf/node/5880
|
2019-11-22T11:17:09
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 676,489,206
| 1,414
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999975
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
491,
2984,
3872
] | 1
|
[
0.015615537762641907,
0.7118091583251953,
0.25005707144737244,
0.018544821068644524,
0.0033262462820857763,
0.0006471513188444078
] |
Täname, et tegite tellimuse
Eesti
Eesti Koolitehnika
Koolitehnika veebipoes.
Optoma DC550
Küsi selle toote kohta küsimus
Arve Teie tellimusele saadame ühe tööpäeva jooksul.
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Kirjeldus
8MP kaamera
2xHDMI, 2xVGA
17x optiline ja 8x digitaalne zoom
A3 landscape (297 x 420 mm) (11.7 x 16.5 ins)
SDHC (32GB max)
Frame rate 30fps
Built-in MIC, Built-in speaker
garantii 5a
Toote koduleht
Arve Teie tellimusele saadame ühe tööpäeva jooksul.
Eesti Koolitehnika Täname, et tegite tellimuse Eesti Koolitehnika veebipoes.
|
<urn:uuid:c2b0fabc-76cb-4abe-8784-331d2e63e757>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://koolitehnika.ee/e-pood/optoma-dc550-detail?tmpl=component&format=pdf
|
2019-11-22T09:48:08
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 469,418,703
| 225
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998077
|
ekk_Latn
| 0.998931
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
178,
554
] | 1
|
[
0.275399386882782,
0.7040713429450989,
0.015604554675519466,
0.004577184095978737,
0.00020449046860449016,
0.00014298490714281797
] |
Turvalisuse leidmine palves
Jutlustaja Kristjan Kalamägi
5.07.2015
Toompea kogudus
1) Kas jutluse esimeses blokis, kus pastor Kristjan rääkis „vaimulikest konservidest" Jumal kõnetas sind? Kui jah, kas sa tahaksid sellest rääkida? Kui mitte, siis isiklike kiusatuste korral otsi abi oma mentorilt või kelleltki vaimulikult küpselt kristlaselt.
2) Taavet kirjutab Psalm 91:1-2, et Jumal on tema kindlus ja varjupaik. Kas ja kuidas see väljendub ka sinu elus?
3) Mida Jumal mõtleb turvalisuse all?
4) Kuidas võib teatud asjade mitte tegemine oma elus luua suuremat turvalisust?
a) Mis asjad need võiksid olla?
b) Mida sa peaksid jätma tegemata oma elus, et võiksid elada turvalisemalt?
5) Jeesus magas paadis, keset tormi (Mt 8:24). Mida see ütleb Jeesuse kohta ja mis võiks olla selle sõnum sulle?
|
<urn:uuid:f2c4b6b1-d707-49e6-884b-47a9b9e48f02>
|
CC-MAIN-2021-17
|
http://www.toompeakogudus.ee/files/uploads/Jutlused/2015/vikegrupimaterjal050720152.pdf
|
2021-04-20T06:21:43+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 175,765,389
| 322
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999789
|
ekk_Latn
| 0.999789
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
800
] | 1
|
[
0.012163308449089527,
0.8789482116699219,
0.06892184913158417,
0.03613319620490074,
0.00270042079500854,
0.0011330851120874286
] |
Vanglateenistus muutunud julgeolekukeskkonnas 1
Prison service in the changed security environment
Eesti riigikaitse aluseks on riigikaitse lai käsitlus: sõjalise kaitsetegevuse kõrval on olulised ka teiste valdkondade riigikaitselised ülesanded. Kuna Euroopa julgeolekuolukord ei ole meie idanaabri tegevuse tõttu sugugi rahulik, on järjest tähtsam tagada, et riik oleks valmis hübriidohtudeks.
The role of the prison service in protecting internal security is not only limited to enforcement of imprisonment but we also help maintain public order. In diffi cult situations, it is crucial to respond to resistance quickly and, thus, it is necessary to ensure that disturbances could be suppressed throughout Estonia and provide support to the police during larger events. The fact that we are placing emphasis on weapons in addition to resocialization is not our free choice, but a necessity for our small country.
Ka vanglateenistuse roll sisejulgeoleku tagamisel ei piirdu üksnes vangistuse täideviimisega, vaid peale selle aitame tagada avalikku korda. Keerulises olukorras on võtmetähtis reageerida vastupanule kiiresti ja seetõttu on vaja tagada, et kõikjal Eestis suudetaks korratused maha suruda ning toetada politseid suurematel sündmustel. See, et me asetame taasühiskonnastamise kõrval rõhu ka relvadele, pole meie vaba valik, vaid väikeriigi vajadus.
Estonian national defence is based on a wide concept of national defence: national defence tasks of other areas are as important as national military defence activities. Since the security situation in Europe is far from peaceful due to the activities of our Eastern neighbour, it is increasingly more important to make sure that the country is ready for hybrid threats.
VANGLATEENISTUS MUUTUNUD JULGEOLEKUKESKKONNAS
5
Ametiabi ja ettevalmistus
Vanglate relvastatud üksus sai ametiabi osutamise õiguse 2007. aasta veebruaris ja juba sama aasta aprillis aitas üksus lahendada massilisi korratusi Tallinnas. Alates 2013. aastast kaasatakse avaliku korra tagamisse ka teisi vanglaametnikke. Oleme seda võimet järjepidevalt arendanud ning praegu annavad ametiabi ametnikud, kes saavad ettevalmistavaid koolitusi ülesannetes, kuhu vanglateenistust võidakse kaasata. Samuti töötame välja lahendusi, kuidas tagada kiire toetus.
2018. aastal uuendati ja täiendati märulivarustust, mida saab kasutada nii ametiabi andes kui ka vangla erakorralise sündmuse korral. Soetati juurde tulekindlaid kombinesoone ning kiivreid, kilpe ja turviseid.
Koostöö politsei ja kaitsejõududega on muutunud üha sidusamaks. Korraldame sisejulgeoleku ja riigikaitse alal ühisõppusi ja koolitusi. Toetame oma ametnike tegevust kaitseliitlaste ja abipolitseinikena, sest peame riigikaitse seisukohalt kasulikku väljaõpet väga tähtsaks. Samuti osalevad meie ametnikud kaitseväe suurõppustel, kus nad saavad sõjalisi teadmisi.
Professional assistance and training
The armed unit of prisons received the right to provide professional assistance in February 2007 and the unit was already able to be of help in solving mass disturbances in Tallinn in the April of the same year. As of 2013, other prison offi cers have been included in the provision of public order as well. We have been constantly developing this ability and there are many offi cers who have received preparatory training in tasks where the prison service may be included and who are currently providing professional assistance. We are also developing new solutions in order to ensure quick assistance.
Moderniseerime ka relvastust. Eesmärk on varustada ametiabi andjatest ametnikud nii, et oleksime igal juhul valmis teistele ametkondadele toetust pakkuma. Kuna avaliku korra kaitsel tegutsetakse koos politseiga, peab varustus vastama kindlatele nõuetele.
Riot equipment, which can be used while providing professional support as well as during emergency events in prisons, was renewed and upgraded in 2018. Fireproof suits and helmets, shields and armours were purchased as well.
The cooperation between the police and the defence forces has become more and more cohesive. We are organising collective exercises and trainings in the fi eld of internal security and national defence. We support the activities of our offi cers as members of the Defence League and as assistant police offi cers, because we consider training in the fi eld of national defence to be extremely important. Our offi cers also participate in major exercises of the Defence Forces, where they acquire military knowledge.
We are also modernising our armament. Our objective is to equip offi cers who are providing professional support in such a way that we would be completely prepared to support other bodies. Since the protection of public order means co-operation with the police, the equipment must meet certain requirements.
Vanglate relvastatud üksusse kuuluvad vanglaametnikud, kes osalevad üksuse väljaõppes ja tegevuses põhitöö kõrvalt.
Armed unit of prison consists of prison officers who aside from their main occupation participate also in the training and conduct of the unit.
6
VANGLATEENISTUS MUUTUNUD JULGEOLEKUKESKKONNAS / PRISON SERVICE IN THE CHANGED SECURITY ENVIRONMENT
Enesekaitsetreeningud noorte kaitsetahte arendamiseks
On tähtis, et inimesed oleksid valmis asuma oma riigi ja rahva kaitsele – kaitsetahe on riigikaitse peamisi aluseid. Kõige olulisem on reageerida igasugusele riigivastasele tegevusele kiiresti ja otsustavalt. Selleks et toetada õiguskuulekate kodanike ettevalmistamist ja arendada noortes tahet oma riiki kaitsta, korraldab vanglateenistus Tartus, Jõhvis ja Tallinnas enesekaitsetreeninguid. Ühtlasi tutvustatakse vanglateenistust töökohana, kus noor saab sisejulgeolekut vahetult tugevdada.
Enesekaitsekoolitusel omandatud oskused aitavad parandada meie võimet astuda ründajale vastu, olgu selleks kurjategija või vaenulik riik.
Tugev piirkond kindlustab Eesti riiki
Vanglateenistus on ehitanud Ida-Virumaale Viru vangla ja toonud siia justiitsministeeriumi vanglate osakonna. Sel moel oleme tugevdanud riigi kohalolekut piirkonnas, mida tihti peetakse Eesti kõige probleemsemaks. Loodud on uusi töökohti ja siia on elama asunud hulk inimesi teistest maakondadest, suurendades sel moel eesti keelt kõnelevate inimeste osakaalu.
Self-defence trainings for developing the will to protect in our youth
It is important that people would be willing to protect their country and nation, as the will to protect is one of the main foundations of national defence. It is paramount to respond quickly and decisively towards all anti-national activities. The prison service is organising self-defence trainings in Tartu, Jõhvi and Tallinn in order to facilitate the preparation of law-abiding citizens and develop the will of young people to protect their country. Prison service is also introduced as a possible job option where a young person is able to directly improve internal security.
The skills acquired in the self-defence course help improve our ability to stand up to our attacker, whether it be a criminal or a hostile country.
The country of Estonia is reinforced by a strong region
Üks Viru vangla ehitamise ja vanglate osakonna Ida-Virumaale kolimise eesmärke oligi lõimimine, sest osa siinsetest venekeelsetest inimestest ei ole tundnud Eesti riiki omana. Tihti elavad need kaasmaalased Kremli inforuumis – seetõttu on nad sageli vastuvõtlikud Vene mõjutustegevusele, mille eesmärk on Eestit diskrediteerida. Vanglateenistus on seadnud sihiks arendada tervet piirkonda ning tugevdada reaalse kohaoleku kaudu maakonna inimeste ja riigi sidet.
The prison service has built the Viru Prison in Ida-Viru county and also established the Department of Prisons of the Ministry of Justice here. We have thereby reinforced the presence of the state in the region, which is often considered the most problematic in Estonia. New jobs have been created and a number of people from other counties have come to live here, thus increasing the proportion of Estonian-speaking people.
One of the objectives of the construction of Viru Prison and relocation of the Department of Prisons to Ida-Viru county is, in fact, integration, because some local Russian-speaking people have not felt a connection with the country of Estonia. In many cases, these fellow countrymen live in the Kremlin information space, and are thus often more susceptible to Russian influence activities, the aim of which is to discredit Estonia. The prison service is determined to develop the entire region and strengthen the connection between the country and the people living in the county through actual presence of the latter.
VANGLATEENISTUS MUUTUNUD JULGEOLEKUKESKKONNAS / PRISON SERVICE IN THE CHANGED SECURITY ENVIRONMENT
7
Üksuse varustust on viimastel
aastatel tublisti ajakohastatud.
The unit's equipment has been
significantly upgraded in last years.
Regulaarsetel intensiivtreeningutel harjutab
relvastatud üksus konkreetse olukorra
lahendamist ja lihvib taktikalisi oskusi.
In periodically organised intensive training
exercises, the armed unit plays out resolving
specific situations and hone their tactical skills.
8
VANGLATEENISTUS MUUTUNUD JULGEOLEKUKESKKONNAS / PRISON SERVICE IN THE CHANGED SECURITY ENVIRONMENT
|
<urn:uuid:89e82ec7-9726-4de2-8b3d-4ccd498a83a5>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/va_aastaraamat_2018_1.pdf
|
2021-04-20T07:22:35+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00052-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 1,144,311,040
| 2,612
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.983349
|
ekk_Latn
| 0.986654
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1786,
5174,
8737,
9240
] | 2
|
[
0.03683161363005638,
0.2915753424167633,
0.502704918384552,
0.13629579544067383,
0.028454963117837906,
0.004137403331696987
] |
Ühinenud kriminaalhooldus
ja vangla
Conjoined probation and prison service
4
Riigid ei ole vanglaid ja kriminaalhooldust üheks sidudes jõudnud ühesuguse ega enam-vähem sarnasegi lahenduseni. Tihti seisavad need töövaldkonnad teineteisest organisatsiooniliselt täiesti lahus. Kui need on aga liidetud üheks ametiks, siis seob need kokku alles peadirektori ametikoht, kellele alluvad eraldi haruna vanglateenistus ja kriminaalhooldus.
Eestis ühendati kriminaalhooldus vanglaga kümme aastat tagasi. Eesmärk oli muuta karistuse täideviimine süüdimõistetule sujuvaks. Praegu on kriminaalhooldusosakonnad vanglate piirkondlikud struktuuriüksused ja nad tegutsevad nagu teisedki vangla põhitegevuse üksused: ei ole vahet, kas üksuses on vangid või kriminaalhooldusalused. Tänu sellele saab vajaduse järgi suunata vahendeid vanglast kriminaalhooldusse ja vastupidi. Organisatsioonikultuuriliselt ei ole osa kriminaalhooldusametnikke vanglaga veel kuigi hästi ühinenud, sest nende arvates on vangistusel ja kriminaalhooldusel
In merging probation service and prisons, states have not even arrived at similar not to mention common solutions. Oftentimes, these fields of work are structurally completely separate from one another. However, if merged into one institution, they could only be tied together by a director general who would govern both the prison and probation service branch.
In Estonia, probation service was conjoined with prison service ten years ago. The purpose of this was to make the implementation of the sentence smooth for the convicted person. At present, probation service units are regional departments of prisons and operate according to the same principle as other principal units of the prison service—there is no difference whether the person attended is a prisoner or probationer. Due to this, it is possible to channel funds from prison service to probation service, and vice versa. Culturally, some probation officers have not yet integrated well with the
22
ÜHINENUD KRIMINAALHOOLDUS JA VANGLA / CONJOINED PROBATION AND PRISON SERVICE
põhimõtteliselt erinevad ülesanded. Nüüd tulebki töötada selle nimel, et nähes muutuvat praktikat, hakkaksid nad arvama teisiti.
prison service because they believe that imprisonment and probation are fundamentally diff erent tasks. Now, work needs to be done for them to start thinking diff erently by showing them how the practice has changed.
Igal vangil on peale inspektor-kontaktisiku ka kodukoha kriminaalhooldaja ja juhtumiga tegeldakse koos, et ühiskonda naasmine kujuneks võimalikult sujuvalt.
The most fundamental change has taken place in the treatment of young convicts. Their case management is concentrated in the youth detention centre of Viru Prison, engaged with both arrested and sentenced prisoners as well as probationers from all over Estonia. Although some case managers operate in the prison and some in their probation service area, they all are staff members of the youth detention centre.
Kõige põhimõttelisema muutuse on läbi teinud noorte süüdimõistetute kohtlemine. Nende juhtumikorraldus on koondatud Viru vangla noorteüksusse, mis tegeleb nii vahistatute ja süüdimõistetud vangide kui ka kriminaalhooldusalustega üle kogu Eesti. Osa juhtumikorraldajaid tegutseb vanglas, osa oma piirkonnas kriminaalhoolduses, aga kõik nad on noorteüksuse töötajad.
In addition to the case manager, each prisoner has a local probation supervisor, and they together manage the case in order for the return to society to be as seamless as possible.
Viru vangla noorteüksus töötab rehabilitatsioonimeeskonnana ning
peetakse ka regulaarseid juhtumiarutelusid.
The youth detention centre of Viru Prison works as a rehabilitation team
and also periodic case discussions are held.
ÜHINENUD KRIMINAALHOOLDUS JA VANGLA / CONJOINED PROBATION AND PRISON SERVICE
23
Kvaliteetsem sotsiaaltöö ja järelevalve
Kriminaalhoolduses on rohkem sotsiaalprogramme ja nende kvaliteet on ühtlasem. Varem oli mõnd programmi mõnes väikses piirkonnas tarvis nii harva, et ametnikel kippusid teadmised ununema, vahel aga polnudki ametnikel vajalikke oskusi. Nüüd pakuvad spetsialiseerunud ametnikud teenust mõlemale sihtrühmale ja seal, kus on nõudlus, nii et kõikjal on võimalik osaleda ka väga spetsiifilistes programmides.
Laienenud on ka hooldusaluste psühholoogilise nõustamise võimalused. On üsna tavapärane, et keerukamate enne tähtaega vabastatute nõustamist jätkatakse kriminaalhooldusel. Samuti saab psühholoogi nõustamist pakkuda teistele hooldusalustele. Varem suunati nad partnerasutuste juurde, kuid sageli oli järjekord pikk ja partnerite infovahetus puudulik.
Laienenud on avavangla vangide võimalused: neid kaasatakse rühmaprogrammidesse kriminaalhooldusosakonna juures, sest avavanglas ei pruugi sama vajadusega vange olla rohkem kui üks. Nõnda saab vang rühmaprogrammi kogemuse ja ühtlasi suurendab see tema vastutustunnet, kuna ta peab ise kohale jõudma.
Üks liitumise eesmärk oli parandada kriminaalhoolduse järelevalvet. Nüüd on ka selles valdkonnas kogunenud positiivset kogemust. Kui ilmnes, et koostöö üldkasuliku töö (ÜKT) pakkujatega ei olnud alati eesmärgipärane, kaasati vanglaametnikud ÜKT tegemist kontrollima. Tänu sellele muutus infovahetus tööandjatega eesmärgipärasemaks. Samuti on vanglaametnikud käinud kontrollimas, kas hooldusalused hoiduvad alkoholi tarvitamisest. Kasu on mõlemapoolne: kontroll on tihedam ja vanglaametnikud näevad kriminaalhooldust lähemalt.
Higher quality social work and supervision
The probation service naturally includes more social programs and their quality is more consistent. In the past, some programs in certain small areas were needed so rarely that officials tended to forget their training, and sometimes the officials did not even have the skills required. At present, specialists are rendering need-based services to both target groups, enabling participation in very specific programs everywhere.
The options for probationers to get psychological counselling have also expanded. It is fairly common for the counselling of more complex cases of prisoners released early to continue as part of the probation service. Psychological counselling can also be provided to other probationers. In the past, they were sent to partner institutions, but oftentimes the queue was long and the information exchange with the partners inadequate.
The opportunities for prisoners in open prisons have also expanded. They can now participate in group programs at the probation service department due to the number of prisoners with the specific need a particular program is addressing is likely to be low. This way, the prisoner can have a group program experience and it will also increase his sense of responsibility since nobody is forcing them to be there.
One of the objectives of the merge was to improve probation supervision. By now, this area has also shown positive feedback. When it came clear that co-operation with community service providers was not always purposeful, prison officers were involved into the supervision of community service. Due to this, the communication with the employers became more fruitful. Prison officers have also been checking whether probationers avoid alcohol use. The benefits are twofold: on the one hand the control is higher and on the other prison officers see probation service more closely.
24
ÜHINENUD KRIMINAALHOOLDUS JA VANGLA / CONJOINED PROBATION AND PRISON SERVICE
Rohkem valikuvõimalusi
Tähtis on ka see, et personali karjäärivõimalused on laienenud. Vanglaametnikele on seadusega kehtestatud hulk nõudmisi. Kui valvur ei suuda enam neid kõiki täita, saab talle pakkuda kriminaalhoolduse üldkasuliku töö järele valvava nooremametniku ametikohta. Näiteks ei saanud erihariduseta valvur oma ametipostil jätkata ja asus tööle nooremametnikuna. Juba järgmisel aastal sai temast vangla aasta töötaja kandidaat, sest valvuritöö teadmised ja kogemused aitasid tal kujundada sellise nooremametniku profi ili, nagu seda praegu tuntakse.
More options
It is also important that the career prospects of the staff have improved. Prison offi cers are imposed a number of requirements by law. If a guard happens to fail to fulfi l all of these, they can be off ered a position in the probation service as a junior offi cial in charge of supervision of community service work. For instance, a guard was not able to continue their work due to lack of professional training and started working as a junior offi cial. It was only a year later when they were nominated as the employee of the year because the knowledge and experience of a prison guard quickly paid off for them to become the junior offi cial as we know it.
Kümnele aastale tagasi vaadates võib nentida, et ühine arengutee oli mõistlik valik, kuigi edusammud võiks olla suuremad. Siiski aitab selline töökorraldus arendada valdkonda terviklikult, et kõik õigusrikkujatega kokku puutuvad ametnikud oleksid ühtselt koordineeritud, ühises infoväljas ja töötaksid samade põhimõtete järgi.
Case managers too have more options to choose from. There are some psychologists and social workers who had previously worked as probation supervisors. One probation offi cer intended to work temporarily in prison as an case manager to gain some work experience, but because the job was so fi tting, has remained in that position to this day.
Ka juhtumikorraldajatel on rohkem võimalusi: mõnigi psühholoog ja sotsiaaltöötaja on varem töötanud kriminaalhooldajana; üks kriminaalhooldaja, kes läks töökogemuse huvides ajutiselt vanglasse inspektor-kontaktisikuks, jäigi sellele ametikohale – töö oli sedavõrd sobilik.
Looking back at the ten years of joint development, it can be said that the decision to merge was wise, but the progress could have been greater. Nevertheless, this type of arrangement helps to develop the fi eld in a holistic manner, so that all offi cials who come into contact with off enders could be co-ordinated, operate in the same sphere of information and according to the same principles.
Tänu vangla ja kriminaalhoolduse seotusele on lihtsam
eesmärke seada ja tööd ühtlustada.
The connectedness of the prison and probation service
makes it easier to set goals and harmonise work processes.
ÜHINENUD KRIMINAALHOOLDUS JA VANGLA / CONJOINED PROBATION AND PRISON SERVICE
25
Väärteo üldkasulik töö oli varem politsei ülesanne, aga 2017. aastal
anti see üle kriminaalhooldusosakondadele.
The organisation of community service related to misdemeanours
had previously been the task of the police, but this was handed over
to the probation supervision departments in 2017.
26
ÜHINENUD KRIMINAALHOOLDUS JA VANGLA / CONJOINED PROBATION AND PRISON SERVICE
|
<urn:uuid:8d9fd23f-a8ad-4be6-b5b1-6069b2fa70ba>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/va_aastaraamat_2018_4.pdf
|
2021-04-20T06:47:49+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00052-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 1,158,422,809
| 3,061
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.986436
|
ekk_Latn
| 0.989136
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2064,
3842,
7450,
10333,
10710
] | 1
|
[
0.07954448461532593,
0.4612700343132019,
0.3225530982017517,
0.12203221768140793,
0.012185294181108475,
0.0024148186203092337
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Jõustumise kp:
Vabariigi Valitsus korraldus algtekst 29.09.2020
Avaldamismärge:
RT III, 24.09.2020, 3
Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud" muutmine
Vastu võetud 24.09.2020 nr 324
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 6 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 5 punkti 3 ja lõiget 8:
1. Muuta Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korraldust nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud" ja asendada punkti 13 alapunktis 2, punkti 15 alapunktis 2 ja punkti 19 alapunktis 2 arv „1500" arvuga „750".
2. Korraldus jõustub 29. septembril 2020. a.
3. Korraldus avaldada Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.
Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sealhulgas riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud viiruse leviku tõkestamise nõuded, meetmed ja piirangud.
Siseruumides toimuvate avalike ühituste osalejate piirmäära vähendamine on põhjendatud sellega, et nakatumine Eestis on viimaste nädalate jooksul kiiresti kasvanud, mistõttu tuleb vähendada suurte inimrühmade kogunemisi eriti siseruumides. 23. septembri 2020. a seisuga on viimase 14 päeva jooksul tehtud testidest osutunud positiivseks kokku 448 testi, mis teeb suhtarvuks 100 000 elaniku kohta 33,71. Ööpäevaga lisandus 2374 testi tulemust, nendest 57 ehk 2,4% on positiivsed. Kokku on kinnitatud 194 457 laboratoorset testi, millest 3033 ehk 1,6% on positiivsed. 23. septembri 2020. a kella 07.00 seisuga viibib haiglaravil 31 patsienti. Juhitaval hingamisel on 3 patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus üks surmajuhtum.
Liikumisvabaduse piirangute rakendamise lähtekohaks on Terviseameti hinnang, mille kohaselt on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikokkupuutel nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib tõhusamalt siseruumides ning ohustab eelkõige riskirühmi (sh vanemaealisi).
Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt.
Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras Vabariigi Valitsusele vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada, esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.
Korralduse seletuskirjaga on võimalik tutvuda veebilehel kriis.ee.
Jüri Ratas Peaminister
Taimar Peterkop Riigisekretär
|
<urn:uuid:a3f04c33-011b-4283-b268-c431ca6f8e11>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/324092020003.pdf
|
2021-04-20T06:24:03+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 1,082,527,056
| 1,299
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3201
] | 2
|
[
0.03725498169660568,
0.32463887333869934,
0.4883246123790741,
0.12643136084079742,
0.017210455611348152,
0.006139699835330248
] |
Väljaandja:
Riigikogu seadus algtekst 15.01.2018 RT I, 20.04.2017, 1
Akti liik:
Teksti liik:
Jõustumise kp:
Avaldamismärge:
Välja kuulutanud Vabariigi President 13.04.2017 otsus nr 84
Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (juriidilise isiku ja tema juhatuse või seda asendava organi asukoht)
Vastu võetud 05.04.2017
§ 1. Äriseadustiku muutmine
Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1)seadustikus asendatakse läbivalt sõnad „asukoha äriregister" sõnaga „registrikaart" vastavas käändes;
2)paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui äriühing ei ole määranud käesoleva seadustiku § 63 1 2. või 4. lõikes nimetatud kontaktisikut, määrab registripidaja kontaktisiku määramiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui üks kuu, kuid mitte pikem kui kolm kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul kontaktisikut ei määra, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise või välismaa äriühingu filiaali kustutamise.";
3)paragrahvi 63 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ettevõtja, välismaa äriühingu filiaal ja käesoleva seadustiku §-s 63 1 nimetatud kontaktisik peavad esitama registripidajale oma elektronposti aadressi ja muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid jms) ning võivad esitada oma Interneti kodulehe aadressi. Telefoni ja faksi numbri ette tuleb märkida riigisisene sihtnumber. Elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed tuleb ära näidata ka registripidajale esitatavas majandusaasta aruandes.";
4)paragrahv 63 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠63 1 . Kontaktisik
(1) Ettevõtja, muu hulgas välismaa äriühing, kellel on Eestis filiaal, võib määrata isiku, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi (edaspidi kontaktisik). Menetlusdokumendi või tahteavalduse kontaktisikule kättetoimetamisel loetakse vastav menetlusdokument või tahteavaldus kättetoimetatuks ka ettevõtjale.
(2) Kui äriühingu juhatus või seda asendav organ asub välisriigis, peab äriühing määrama käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kontaktisiku. Kontaktisikuks võib sellisel juhul määrata üksnes notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 7 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Kontaktisiku aadress loetakse sellisel juhul äriühingu aadressiks.
(3) Kui äriühingu juhatuse või seda asendava organi liikmel, osanikul, aktsionäril või prokuristil on elukoht Eestis, võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kontaktisikuks määrata ühe samas lõikes nimetatud isikutest.
(4) Kui vähemalt poolte välismaa äriühingu filiaali juhatajate elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, peab välismaa äriühing nimetama käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isiku.
(5) Äriregistrile tuleb esitada kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, aadress ning ettevõtja menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kättetoimetamise Eesti aadress. Registripidajale esitatakse ka kontaktisiku digitaalallkirjastatud või notari kinnitatud nõusolek tema kontaktisikuna äriregistrisse kandmiseks.";
5)paragrahvi 64 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „aadress" sõnadega „ning elektronposti aadress";
6)paragrahvi 64 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses:
„2 1 ) juhatuse või seda asendava organi asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
7)paragrahvi 64 täiendatakse punktiga 9 1 järgmises sõnastuses:
„9 1 ) kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning ettevõtjale suunatud tahteavalduste ja ettevõtja menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress;";
8)paragrahv 81 tunnistatakse kehtetuks;
9)paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses:
„(1 1 ) Avaldusele lisatakse täisühingu juhtimise asukoha aadress, kui see asub välisriigis.";
10)paragrahvi 83 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Avaldusele lisatakse täisühingu elektronposti aadress ning muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, Interneti kodulehe aadress jms) ja teave kavandatud põhitegevusala kohta.";
11)paragrahvi 84 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses:
„2 1 ) täisühingu juhtimise asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
12)paragrahvi 84 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses:
„5 1 ) kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning täisühingule suunatud tahteavalduste ja täisühingu menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress;";
13)
paragrahvi 122 lõiget 3, § 219 lõiget 1 ja § 382 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Dokumente hoitakse Eestis.";
14)paragrahvi 144 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 2 järgmises sõnastuses:
„4 2 ) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
15)paragrahvi 144 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) osaühingu elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, Interneti kodulehe aadress jms);";
16)paragrahvi 145 lõiget 1 ja § 251 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses:
„5 1 ) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
17)paragrahvi 145 lõiget 1 ja § 251 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses:
„6 1 ) kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning osaühingule suunatud tahteavalduste ja osaühingu menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress;";
18)paragrahvi 250 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 2 järgmises sõnastuses:
„5 2 ) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
19)paragrahvi 250 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) aktsiaseltsi elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, Interneti kodulehe aadress jms);";
20)paragrahvi 386 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „selle asukoha";
21)paragrahvi 386 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) äriühingu ja filiaali elektronposti aadress ning muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, Interneti kodulehe aadress jms);";
22)paragrahvi 387 täiendatakse punktiga 11 2 järgmises sõnastuses:
„11 2 ) kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning filiaalile suunatud tahteavalduste ja filiaali menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress;";
23)paragrahvi 388 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „filiaali asukoha";
24)
paragrahvi 485 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
25)paragrahvi 487 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
26)paragrahvi 506 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Registripidajale enne 2018. aasta 15. jaanuari esitatud ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali elektronposti aadress kantakse registrikaardile automaatselt.".
§ 2. Advokatuuriseaduse muutmine
Advokatuuriseaduse § 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses:
„5 1 ) osutama äriseadustiku §-s 63 1 nimetatud kontaktisiku teenust;".
§ 3. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 15 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud kindlustusandja registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema
Eestis.";
2)paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses:
„(1 1 ) Kindlustusandja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et kindlustusandja registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.".
§ 4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse muutmine
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 18 lõike 1 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
2)paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 26 lõigetes 2–3" tekstiosaga „§ 26 lõikes 2".
§ 5. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠37. Krediidiandja ja -vahendaja asukoht ning peakontor
(1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiandja või -vahendaja registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.
(2) Krediidiandja või -vahendaja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et krediidiandja või vahendaja registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.".
§ 6. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eestis äriregistrisse kantud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.";
2)paragrahvi 13 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses:
„(1 1 ) Krediidiasutuse ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.".
§ 7. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 11 lõige 2 ja § 12 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingu registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.";
2)paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠46. Makseasutuse ja e-raha asutuse asukoht ning peakontor
(1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud makseasutuse ja e-raha asutuse registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.
(2) Makseasutuse ja e-raha asutuse ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et makseasutuse ja e-raha asutuse registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.".
§ 8. Mittetulundusühingute seaduse muutmine
Mittetulundusühingute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;
2)paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses:
„1
1
) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
3)
paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2
1
järgmises sõnastuses:
„2 1 ) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
4)paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses:
„5 1 ) äriseadustiku §-s 63 1 nimetatud kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning mittetulundusühingule suunatud tahteavalduste ja mittetulundusühingu menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress;";
5)paragrahvi 26 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
6)paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Dokumente hoitakse Eestis.";
7)paragrahvis 76 asendatakse tekstiosa „§ 59 lõikeid 5 ja 6" tekstiosaga „§ 59 lõikeid 5–7";
8)paragrahvi 89 täiendatakse punktiga 4 1 järgmises sõnastuses:
„4 1 ) äriseadustiku §-s 63 1 nimetatud kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning mittetulundusühingule suunatud tahteavalduste ja mittetulundusühingu menetlusdokumentide kättetoimetamise aadress;".
§ 9. Notariaadiseaduse muutmine
Notariaadiseaduse § 32 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 1 järgmises sõnastuses:
„7 1 ) äriseadustiku §-s 63 1 nimetatud kontaktisiku teenuse osutamine;".
§ 10. Sihtasutuste seaduse muutmine
Sihtasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;
2)paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses:
„2 1 ) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
3)paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses:
„3
1
) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
4)paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses:
„5 1 ) äriseadustiku §-s 63 1 nimetatud kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning sihtasutusele suunatud tahteavalduste ja sihtasutuse menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress;";
5)paragrahvi 17 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
6)paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses:
„3 1 ) kui sihtasutus ei ole nimetanud äriseadustiku § 63 1 lõikes 2 nimetatud kontaktisikut;";
7)
paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Dokumente hoitakse Eestis.";
8)paragrahvi 80 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 4 ja 17" tekstiosaga „§-s 17".
§ 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lõike 1 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 63 1 lõikes 1" tekstiosaga „§-s 63 1 ".
§ 12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmine
Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse sõnad „Juriidilise isiku" sõnadega „Avalik-õigusliku juriidilise isiku";
2)paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses:
„(1 1 ) Eraõigusliku juriidilise isiku asukoht on ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.".
§ 13. Tulundusühistuseaduse muutmine
Tulundusühistuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1)
paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3
1
järgmises sõnastuses:
„3 1 ) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
2)paragrahvi 7 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) tulundusühistu elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, Interneti kodulehe aadress jms);";
3)paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses:
„2 1 ) juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;";
4)paragrahvi 8 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses:
„5 1 ) äriseadustiku §-s 63 1 nimetatud kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning tulundusühistule suunatud tahteavalduste ja tulundusühistu menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress;";
5)paragrahvi 55 lõike 2 viies lause tunnistatakse kehtetuks;
6)paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses:
„2 1 ) kui tulundusühistu ei ole nimetanud äriseadustiku § 63 1 lõikes 2 nimetatud kontaktisikut;";
7)paragrahvi 94 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Dokumente hoitakse Eestis.".
§ 14. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduse § 78 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 78 1 . Investeerimisühingu asukoht ja peakontor
(1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühingu registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.
(2) Investeerimisühingu ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et investeerimisühingu registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.".
§ 15. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 15. jaanuaril.
Eiki Nestor Riigikogu esimees
|
<urn:uuid:8f19625b-37ba-40ab-aed1-57a1a4e422b1>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/120042017001.pdf
|
2021-04-20T06:25:55+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 1,077,982,931
| 6,027
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2961,
5995,
8591,
11280,
13547,
14785
] | 1
|
[
0.1063726469874382,
0.492749959230423,
0.3415198028087616,
0.05318219214677811,
0.004266030620783567,
0.0019093321170657873
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Jõustumise kp:
Vabariigi Valitsus määrus algtekst 18.09.2009 RT I 2009, 46, 308
Avaldamismärge:
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus" muutmine
Vastu võetud 03.09.2009 nr 151
Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36 6 lõike 4 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõikega 7.
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 «Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus» (RT I 2004, 61, 434; 2008, 36, 217) tehakse järgmised muudatused:
1)määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
«Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36 6 lõike 4 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõikega 7.»;
2)paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
« 6) õppekirjanduse alamregister.»;
3)paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õppeasutuste alamregistri, õppekavade ja koolituslubade alamregistri ning õppekirjanduse alamregistri andmed on avalikult kättesaadavad vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu.»;
4)paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Registrist väljavõtete saamiseks esitatakse registri vastutavale töötlejale kirjalik taotlus, milles on kirjas soovitud andmed ja nende kasutamise otstarve koos viitega seadusele või välislepingule ning selle isiku või asutuse nimi, kellele andmed esitada.»;
5)määrust täiendatakse §-ga 8 1 järgmises sõnastuses:
« § 8 1 . Registri andmete säilitamine ja arhiveerimine
(1) Registri digitaalsesse andmebaasi kantud andmed säilitatakse alaliselt.
(2) Registri alusdokumente säilitatakse kuni registri digitaalsesse andmebaasi kantud andmete arhiveerimiseni. Arhiveeritud registriandmete alusdokumendid hävitatakse või antakse üle Rahvusarhiivi vastavalt «Arhiiviseaduse» §-dele 34 ja 35.
(3) Aktuaalsuse kaotanud andmed arhiveeritakse andmehoidlas.»;
6)
paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
« 1) lõpudokumendi väljaandnud õppeasutuse nimi või õppeasutuste nimed; 2) lõpudokumendi väljaandnud õppeasutuse registreerimise kood või õppeasutuste registreerimise koodid või
selle puudumisel õppeasutuse pidaja registrikood või õppeasutuste pidajate registrikoodid;»;
7)paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse esitavad andmeid põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused, ühisdiplomi korral ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus (käesolevas peatükis edaspidi õppeasutused).»;
8)
paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õppeasutused esitavad andmeid haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse IDkaardi abil. Juurdepääsuõiguse registrile vormistab registri volitatud töötleja.»;
9)
paragrahvi 15 tekst sõnastatakse järgmiselt:
«Õpetajate ja õppejõudude alamregistri andmed võimaldavad:
1) tagada õpetajate kutse-, eri- ja ametialase ettevalmistuse ja täiendamise võimaluste sihipärasemaks muutmist, õpetajate koolitusvajaduse prognoosimist ning õpetajate kvalifikatsiooni ja järelkasvu vajaduse prognoosimist; 2) toetada kõrgharidustasemel välishindamise läbiviimist, analüüsida õppejõudude arvu piisavust ning hinnata rahvusvahelistumise eesmärkide täitmist.»;
10)paragrahvi 16 punktist 1 jäetakse välja sõnad «ning täitmata ametikohtade»;
11)paragrahvi 18 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1) isikukood või selle puudumisel sünniaeg;»;
12)
paragrahvi 18 lõike 3 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt:
« 8) ametikoht või ametikohad (õppejõud);
9) ametikoha täitmise viis;»;
13)paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 1 järgmises sõnastuses:
« 11
1
) kvalifikatsiooni nimetus;»;
14)paragrahvi 18 lõike 3 punktid 15 ja 16 sõnastatakse järgmiselt:
« 15) õpetatav(ad) õppeaine(d) ja õppeaine maht (EAP);
16) õppekeel(ed);»;
15)paragrahvi 18 lõiked 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Alushariduse õpetajate ja koolijuhtide kohta kantakse alamregistrisse lõike 1 punktides 1–11, 16, 17, 19–
29 ja 32–38 nimetatud andmed.
(8) Lõike 1 punktis 38 nimetatud andmeid ei kanta alamregistrisse üld- ja kutsehariduse õpetajate ja koolijuhtide puhul.»;
16)
paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
« (9) Lõike 1 punktis 39 nimetatud andmed kantakse alamregistrisse ainult üldhariduse õpetajate ja koolijuhtide puhul.»;
17)paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:
«
§ 19. Andmevahetus
(1) Paragrahvi 18 lõike 1 punktides 2–5 ning lõike 3 punktides 2–5 nimetatud andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu rahvastikuregistrist.
(2) Paragrahvi 18 lõike 3 punktis 17 nimetatud andmed saadakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu Eesti Teadusinfosüsteemist.»;
18)paragrahvi 20 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1) isikut tõendav dokument;»;
19)
paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktidega 2
1
ja 2
2
« 2 1 ) töövõtuleping;
2
2
) käsundusleping;»;
20)paragrahvi 20 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
« 3) tööstaaži tõendav dokument;»;
21)paragrahvi 22 tekst sõnastatakse järgmiselt:
järgmises sõnastuses:
« (1) Õppeasutused ja kohalikud omavalitsusüksused esitavad andmeid õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi abil. Juurdepääsuõiguse registrile vormistab registri volitatud töötleja.
(2) Põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused esitavad õpetajate ja õppejõudude kohta andmed õpetajate ja õppejõudude alamregistrisse viie tööpäeva jooksul arvates õpetaja ja õppejõu tööle asumisest, töölt lahkumisest või muude §-s 18 toodud andmete muutumisest, välja arvatud § 18 lõike 3 punktides 15 ja 16 toodud andmed, mis esitatakse kord aastas 10. novembriks.
(3) Põhi-, üldkesk- ja kutsekeskhariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused kinnitavad õpetajate andmete õigsust alamregistris iga aasta oktoobri, detsembri, veebruari ning aprilli 1.– 5. kuupäeval.
(4) Kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused kinnitavad õppejõudude andmete õigsust alamregistris iga aasta 10.–15. novembril 10. novembri seisuga.
(5) Huvikoolide pidajad kinnitavad andmete õigsust alamregistris iga aasta 1.–5. oktoobril 1. oktoobri seisuga.
(6) Koolieelsed lasteasutused kinnitavad andmete õigsust alamregistris iga aasta 5.–10. novembril 5. novembri seisuga ja 5.–10. veebruaril 5. veebruari seisuga.
(7) Registri volitatud töötleja koostab andmete esitamise juhendi ning teeb selle kättesaadavaks vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu.»;
22)paragrahvi 24 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) alaealiste komisjonide otsuste kohta.»;
23)paragrahvi 25 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
« 2) digitaalne andmebaas kutsekesk- või kõrgharidust omandavate õpilaste või üliõpilaste ning residentuuris, kutseõppes või eksternina õppijate ja lõpetajate üle arvestuse pidamiseks;»;
24)paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) digitaalne andmebaas alaealiste komisjonides langetatud otsuste üle arvestuse pidamiseks.»;
25)paragrahvi 26 lõike 1 sissejuhatav osa sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kutsekesk- või kõrgharidust omandavate õpilaste ja üliõpilaste ning residentuuris, kutseõppes või eksternina õppijate ja lõpetajate kohta kantakse õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse järgmised andmed:»;
26)paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses:
« 3 1 ) sugu;»;
27)paragrahvi 26 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
28)paragrahvi 26 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
« 11) alaline elamisõigus või pikaajalise elaniku elamisluba;»;
29)paragrahvi 26 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:
« 13) õppeasutuse nimi või õppeasutuste nimed;»;
30)paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 1 järgmises sõnastuses:
« 13 1 ) õppeasutuse registreerimise kood või selle puudumisel õppeasutuse pidaja registrikood;»;
31)paragrahvi 26 lõike 1 punkt 19 sõnastatakse järgmiselt:
« 19) õppevorm;»;
32)paragrahvi 26 lõike 1 punkt 27 sõnastatakse järgmiselt:
« 27) õppeasutuse filiaali või kolledži (õppekeskuse) nimi ja asukoht;»;
33)paragrahvi 26 lõike 1 punkt 30 sõnastatakse järgmiselt:
« 30) õppeasutuse lõpetamisel väljaantud lõputunnistuse/diplomi/ühisdiplomi number;»;
34)paragrahvi 26 lõike 1 punktid 32 ja 33 sõnastatakse järgmiselt:
« 32) õppekoormus (kood);
33) õppekoormuse muutus (kood) ja kuupäev;»;
35)paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktidega 46–49 järgmises sõnastuses:
« 46) lõputöö pealkiri originaal- ja eesti keeles;
48) lõputöö juhendaja ees- ja perekonnanimi;
47) lõputöö juhendaja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
49) lõputöö kaitsmise kuupäev.»;
36)paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses:
« 3 1 ) sugu;»;
37)paragrahvi 26 lõike 2 punkt 47 tunnistatakse kehtetuks;
38)paragrahvi 26 lõike 2 punkt 60 sõnastatakse järgmiselt:
« 60) lasteasutuse rühma nimi ja liik (ainult koolieelsete lasteasutuste puhul);»;
39)paragrahvi 26 lõike 2 punkt 63 sõnastatakse järgmiselt:
« 63) osalemine koolieelikute ettevalmistusrühma töös;»;
40)paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktidega 68–70 järgmises sõnastuses:
« 68) valitud gümnaasiumi riigieksam, eksamikeel ja eksami toimumise aeg (korraline/lisa);
klassis) eksam;
69) valitud põhikooli eesti keele tasemeeksamiga ühitatud eesti keele (vene või muu õppekeelega koolis või
70) valitud ühiskonnaõpetuse eksami lisana toimuv «Eesti Vabariigi põhiseaduse» ja «Kodakondsuse seaduse» tundmise eksam.»;
41)paragrahvi 28 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
« 4) õppekoormuse muutuse käskkiri.»;
42)paragrahvi 28 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
« 13) eksternõppesse asumise käskkiri;
14) nõustamiskomisjoni otsus koolikohustuse edasilükkamise kohta.»;
43)paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse esitavad andmeid alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused, alaealiste komisjonid, huvikoolide pidajad ning nõustamiskomisjonid. Ühisõppekava korral esitab õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse andmeid ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.»;
44)paragrahvi 29 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Alusharidust omandavate õpilaste kohta kantakse alamregistrisse § 26 lõike 2 punktides 1–10, 12, 16, 19, 25, 41, 60, 61 ja 65 nimetatud andmed. Punktis 62 nimetatud andmed kannavad registrisse nõustamiskomisjonid.»;
45)paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
« (7) Paragrahvi 26 lõike 1 punktides 46–49 nimetatud andmed kannab õppeasutus registrisse magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste kohta.
(8) Paragrahvi 26 lõike 2 punktides 63 ja 64 nimetatud andmed kantakse alamregistrisse ainult üldhariduskooli juures moodustatud koolieelikute ettevalmistusrühmades osalevate õpilaste kohta.»;
46)paragrahvi 30 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Alaealiste komisjonid, nõustamiskomisjonid, õppeasutused, kohalikud omavalitsusüksused, huvikoolide pidajad ning krediidiasutused esitavad andmeid õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi abil. Juurdepääsuõiguse registrile vormistab registri volitatud töötleja.
(2) Põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused ning krediidiasutused esitavad õpilaste, üliõpilaste, eksternide või arst-residentide kohta andmed viie tööpäeva jooksul arvates andmete muutumisest.»;
47)paragrahvi 30 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Koolieelsed lasteasutused kinnitavad andmete õigsust alamregistris igal aastal 5.–10. novembril 5. novembri seisuga ja 5.–10. veebruaril 5. veebruari seisuga. Nõustamiskomisjonid kinnitavad andmete õigsust alamregistris 5 tööpäeva jooksul pärast komisjoni otsuse langetamist.»;
48)paragrahvi 31 tekst sõnastatakse järgmiselt:
«Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistri andmed kantakse arhiivi, kui:
2) õpilane, üliõpilane, ekstern või arst-resident arvatakse õppeasutuse nimekirjast välja mingil muul põhjusel.»;
1) õpilane, üliõpilane, ekstern või arst-resident lõpetab õppeasutuse;
49)paragrahvi 32 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õppeasutuste alamregistri asutamise ning kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg- ja huvihariduse omandamist ning kutseõppe või residentuuri läbimist võimaldavate õppeasutuste üldandmete ning õppe- ja kasvatustööks vajaliku inventari üle ning koolitusloa olemasolu kontrollimiseks.»;
50)paragrahvi 33 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
51)paragrahvi 34 tekst sõnastatakse järgmiselt:
«Õppeasutuste alamregistrisse kantakse alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg- ja huvihariduse omandamist ning kutseõppe või residentuuri läbimist võimaldavate õppeasutuste andmed.»;
52)paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 16 1 –16 4 järgmises sõnastuses:
« 16 1 ) põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite kontaktisikute andmed; 16 2 ) kõrghariduse omandamist võimaldava õppeasutuse filiaalide või kolledžite (õppekeskuste) nimed ja asukohad;
16 4 ) andmed kõrghariduse omandamist võimaldava õppeasutuse institutsioonilise akrediteerimise kohta;»;
16 3 ) kõrghariduse omandamist võimaldava õppeasutuse majandusaasta aruanne;
53)paragrahvi 35 lõike 1 punkt 19 tunnistatakse kehtetuks;
54)
paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 22
1
–22
4
järgmises sõnastuses:
« 22 1 ) gümnaasiumi riigieksami eksamiruumide arv õppeainete kaupa;
2
22 3 ) põhikooli eksamiruumide arv (võõrkeelte eksamite puhul);
22
) põhikooli eksamivalikute arv õppeainete kaupa;
22 4 ) põhikooli võõrkeelte eksamite suulise osa toimumise aeg ja gruppide arv.»;
55)paragrahvi 35 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1) koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide puhul haridustase;»;
56)paragrahvi 35 lõike 2 punktid 31 ja 32 sõnastatakse järgmiselt:
« 31) koolieelikute ettevalmistusrühmade arv õppekeele ja nädala tööpäevade arvu järgi;
32) koolieelikute ettevalmistusrühmade töö pikkus kuudes õppeaasta jooksul;»;
57)paragrahvi 36 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õppeasutused esitavad andmeid õppeasutuste alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi abil. Juurdepääsuõiguse registrile vormistab registri volitatud töötleja.»;
58)paragrahvi 36 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Koolieelsete lasteasutuste kohta kantakse alamregistrisse § 35 lõike 1 punktides 1–5, 7–16, 18, 35, 38–40 ja 44 ning § 35 lõike 2 punktides 25–30 ja 33–38 nimetatud andmed.»;
59)paragrahvi 36 1 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
« (6) Kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste kohta kantakse alamregistrisse § 35 lõike 1 punktides 1–16, 16 2 –16 4 ja 18 nimetatud andmed.
(7) Paragrahvi 35 lõike 2 punktides 31 ja 32 nimetatud andmed kantakse alamregistrisse ainult üldhariduskoolide puhul.»;
60)paragrahvi 37 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
« 5) digitaalne andmebaas kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste õppekavade, ühisõppekavade, residentuuri programmide ja koolituslubade üle arvestuse pidamiseks;»;
61)paragrahvi 38 tekst sõnastatakse järgmiselt:
«Õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse kantakse andmed alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg- või huvihariduse omandamist ning kutseõppe või residentuuri läbimist võimaldavate õppeasutuste õppekavade, ühisõppekavade, residentuuri programmide, koolituslubade, õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse ja akrediteerimise tulemuse kohta.»;
62)paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses:
« 1 1 ) märge ühisõppekava kohta;»;
63)paragrahvi 39 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
« 2) õppeasutuse nimi või õppeasutuste nimed;»;
64)
paragrahvi 39 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
« 6) ISCED97 astme kood ja õppekava rühma kood;»;
65)paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 2 järgmises sõnastuses:
« 6 2 ) õppekavagrupp (kõrgharidus);»;
66)paragrahvi 39 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:
« 12) õppekava kinnitamise kuupäev õppeasutuses, ühisõppekava korral ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise kuupäev;»;
67)paragrahvi 39 lõike 1 punkt 19 sõnastatakse järgmiselt:
« 19) õppevormid;»;
68)paragrahvi 39 lõike 1 punkt 21 sõnastatakse järgmiselt:
« 21) õppekava praktika maht (EAP);»;
69)
paragrahvi 39 lõike 1 punkt 23 sõnastatakse järgmiselt:
« 23) vastavus riiklikule õppekavale;»;
70)paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 31 1 ja 31 2 järgmises sõnastuses:
« 31 1 ) koolitusloa käskkirja kuupäev;
31 2 ) koolitusloa käskkirja number;»;
71)paragrahvi 39 lõike 1 punktid 35 ja 36 sõnastatakse järgmiselt:
« 35) õppeasutuse filiaali või kolledžite (õppekeskuse) nimi;
Leht 6 / 10
36) dokumentide esitaja;»;
72)paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 39–43 järgmises sõnastuses:
« 39) õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse kehtivuse periood (alguskuupäev ja tähtajalise õiguse korral lõppkuupäev);
41) vormikohane õppekava koondfail;
40) andmed kutseeksami kohta;
42) õppekava moodulid ja valikmoodulid;
43) õpetajakoolituse tunnus.»;
73)paragrahvi 39 lõike 1 punktid 10, 11, 14, 16, 18, 20, 25–28 ja 38 tunnistatakse kehtetuks;
74)paragrahvi 40 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Haridus- ja teadusminister moodustab kõrghariduse õppekavade ja programmide liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise komisjoni (edaspidi kõrghariduse õppekavakomisjon) ning kutsehariduse õppekavade liigitamise komisjoni (edaspidi kutsehariduse õppekavakomisjon).»;
75)paragrahvi 40 lõikes 3 asendatakse sõna «komisjoni» sõnadega «kõrghariduse õppekavakomisjoni ja kutsehariduse õppekavakomisjoni»;
76)paragrahvi 41 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õppeasutused ning huvikoolide pidajad esitavad andmeid õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse ID-kaardi abil. Juurdepääsuõiguse registrile vormistab registri volitatud töötleja.»;
77)paragrahvid 41 1 ja 41 2 sõnastatakse järgmiselt:
« § 41 1 . Kõrgharidustaseme õppekavade ja residentuuri programmide registreerimise taotlusdokumentide esitamise ja menetlemise kord
(1) Kõrghariduse omandamist võimaldav õppeasutus esitab õppekava või residentuuri programmi registreerimiseks või muutmiseks elektrooniliselt taotluse ning lisab sellele:
2) residentuuri programmi tervikteksti.
1) vormikohase õppekava koondfaili ning õppekava õpiväljundite ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruses nr 178 «Kõrgharidusstandard» kirjeldatud kõrgharidustaseme astme õpiväljundite võrdluse ja muud andmed või
(2) Registri vastutav töötleja kontrollib taotlusdokumentide vastavust õigusaktidele ning vastavalt õppekavakomisjoni otsusele registreerib nõuetele vastavad õppekavad ja residentuuri programmid elektrooniliselt 3 kuu jooksul alates taotluse esitamisest.
(3) Ühisõppekava korral esitab ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus elektrooniliselt alamregistrisse taotluse koos vormikohase ühisõppekava koondfailiga, andmed õppejõudude kvalifikatsiooni ja koormuse õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavuse kohta, ühisõppekava koostöölepingu ning, kui osa ühisõppekavast viiakse läbi välisriigi õppeasutuses, «Ülikooliseaduse» § 22 1 punktidele 3 ja 4 vastavust tõendavad dokumendid. Registri vastutav töötleja kontrollib ühisõppekava, ühisõppekava koostöölepingu ja taotluste vastavust õigusaktidele ning vastavalt õppekavakomisjoni otsusele registreerib nõuetele vastava ühisõppekava elektrooniliselt 3 kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Ühisõppekava registreerimise aeg pikeneb ekspertiisi tegemise aja, kuid kuni 2 kuu võrra.
§ 41 2 . Riigikutseõppeasutuste õppekavade ja erakutseõppeasutuste ning munitsipaalomandis olevate kutseõppeasutuste kutsehariduse õppekavade koolituslubade taotlusdokumentide esitamise, menetlemise ja registreerimise kord
(1) Riigikutseõppeasutused, erakutseõppeasutused ja munitsipaalomandis olevad kutseõppeasutused esitavad elektrooniliselt alamregistrisse pdf(Portable Document Format) formaadis õppekava ning koolitusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale. Menetluse alguseks loetakse õppekava registrisse esitamise aega.
(2) Registri vastutav töötleja kontrollib esitatud andmete koosseisu vastavust õigusaktidele ning suunab õppekava Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusesse hinnangu saamiseks.
(3) Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus annab õppekavale hinnangu, kontrollides õppekava ning pedagoogide vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.
(4) Nõuetele vastava õppekava suunab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus registri vastutavale töötlejale, kes kannab riigikutseõppeasutuse õppekava registrisse. Erakutseõppeasutuse ja munitsipaalomandis oleva kutseõppeasutuse õppekava suunab registri vastutav töötleja haridus- ja teadusministri moodustatud koolituslubade komisjoni. Koolitusloa väljastamisel ministri käskkirja alusel registreerib registri vastutav töötleja õppekava registris.
(5) Õppekavale antakse kood rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED97) järgi. Kui õppekava koostamise aluseks ei ole riiklik õppekava, määrab nimetatud koodi haridus- ja teadusministri moodustatud õppekavakomisjon.
(6) Õppekava menetlemise aeg on kuni 3 kuud. Juhul kui erakutseõppeasutuse õppekavale tehakse ekspertiis, pikeneb õppekava menetlemise aeg kuni 2 kuu võrra.»;
78)paragrahv 41 3 tunnistatakse kehtetuks;
79)paragrahvi 42 tekst sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Õppekavade ja koolituslubade alamregistrile esitavad andmeid õppekavade, programmide ja koolituslubade alusel haridust andvad õppeasutused. Ühisõppekava korral esitab õppekavade ja koolituslubade alamregistrile andmeid ühisõppekava koostöölepingus kokku lepitud õppeasutus.
(2) Alushariduse omandamist võimaldavad õppeasutused kannavad alamregistrisse § 39 lõike 1 punktides 2, 30, 31 ning 37 nimetatud andmed.
(3) Põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldavad õppeasutused kannavad alamregistrisse § 39 lõike 1 punktides 1, 2–4, 9, 12, 13, 17, 19, 22, 24, 29–31 ja 36 toodud andmed.
(4) Kutsehariduse omandamist võimaldavad õppeasutused ei kanna alamregistrisse § 39 lõike 1 punktides 1 1 , 6 1 , 6 2 , 17, 32–34, 39 ja 42 toodud andmeid.
(5) Kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused ei kanna alamregistrisse § 39 lõike 1 punktides 6 1 , 23, 40 ja 43 nimetatud andmeid.
(6) Huvihariduse omandamist võimaldavad õppeasutused ei kanna alamregistrisse § 39 lõike 1 punktides 1 1 , 4, 6, 6 2 , 9–23, 30–35 ja 37–44 nimetatud andmeid.»;
80)määrust täiendatakse peatükiga 7 1 järgmises sõnastuses:
«7
. peatükk
1
ÕPPEKIRJANDUSE ALAMREGISTER
§ 42 1 . Õppekirjanduse alamregistri pidamise eesmärk
Õppekirjanduse alamregistri pidamise eesmärk on õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse (edaspidi õppekirjandus) kasutamise üle arvestuse pidamine.
§ 42 2 . Õppekirjanduse alamregistri ülesehitus
Õppekirjanduse alamregistri koosseisu kuuluvad:
2) õppekirjanduse alamregistri digitaalne arhiiv.
1) digitaalne andmebaas õppekirjanduse üle arvestuse pidamiseks;
§ 42 3 . Õppekirjanduse alamregistrisse kantavate andmete koosseis
(1) Õppekirjanduse alamregistrisse kantakse õppekirjanduse kohta järgmised andmed:
2) õppeaine, mille õpetamiseks õppekirjandust kasutatakse;
1) õppekirjanduse liik (õpik, tööraamat, töövihik, muu);
3) riiklik õppekava, mille raames õppekirjandus kasutusele võetakse;
5) autori nimi (nimed);
4) pealkiri;
6) andmete esitaja nimi (füüsilise isiku puhul tema ees- ja perekonnanimi) või nimetus;
8) standardnumber rahvusvahelises süsteemis (ISBN) või jadaväljaande standardnumber rahvusvahelises süsteemis (ISSN) (olemasolu korral);
7) väljaandmise aasta;
9) retsensentide andmed;
11) võõrkeelse õppekirjanduse puhul andmed, mitmenda võõrkeelena (A-, B- või C-keel) õpetamiseks õppekirjandus registreeritakse;
10) kooliaste või klass, kus õppekirjandus kasutusele võetakse;
12) võõrkeele õppeks kasutatava õppekirjanduse puhul selle vastavus Euroopa Nõukogu kehtestatud keeleoskustasemele.
(2) Õppekirjanduse alamregistrisse andmete esitaja võib lisaks lõikes 1 loetletud andmetele õppekirjanduse alamregistrisse kanda ka muid õppekirjanduse kannet iseloomustavaid andmeid (veebilink, lühikirjeldus jne).
§ 42 4 . Andmete esitajad ja alusdokumendid
(1) Õppekirjanduse alamregistrisse esitavad andmeid õppekirjanduse väljaandjad (edaspidi andmete esitaja).
(2) Õppekirjanduse väljaandjaks käesoleva määruse tähenduses on kõik juriidilised ja füüsilised isikud või riigivõi kohaliku omavalitsuse asutused:
2) kelle tellimisel on välisriikides valmistatud õppekirjandust;
1) kes valmistavad ning annavad Eestis välja õppekirjandust;
3) kes toovad sisse Eestis kasutamiseks õppekirjandust;
4) kes teevad õppekirjanduse digitaalselt üldsusele kättesaadavaks.
(3) Õppekirjanduse alamregistrisse andmete kandmise aluseks on õppekirjanduse registreerimistaotluses õppekirjanduse kohta esitatavad andmed.
§ 42 5 . Andmete esitamise kord
(1) Andmete esitajad esitavad andmeid õppekirjanduse kohta õppekirjanduse alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi. Andmete esitajad identifitseeritakse IDkaardi abil. Juurdepääsuõiguse registrile vormistab registri volitatud töötleja.
(2) Registri volitatud töötleja koostab andmete esitamise juhendi ning teeb selle kättesaadavaks vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu.
(3) Paragrahvis 42 3 nimetatud andmete muutumisel teeb andmete esitaja vastavad muudatused õppekirjanduse alamregistris 10 tööpäeva jooksul alates muudatuste toimumisest.
§ 42 6 . Eesti raamatukogude ühiskataloogi andmete kasutamine
Vastava tehnilise võimaluse olemasolul kuvab registri volitatud töötleja registrikande juures § 42 3 lõikes 1 loetletud andmeid, samuti teisi õppekirjandust iseloomustavaid andmeid (õppekirjanduse maht, köite liik, trüki liik, väljaandmise koht jne) kajastava väljavõtte Eesti raamatukogude ühiskataloogist ESTER.
§ 42 7 . Registrikande kustutamine
(1) Registri volitatud töötleja kustutab õppekirjanduse alamregistri kande haridus- ja teadusministri käskkirja alusel.
(2) Registreeringu kustutamise teade saadetakse andmete esitajale posti teel tähtkirjaga või elektrooniliselt õppekirjanduse väljaandja registris märgitud aadressil 10 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud käskkirja väljaandmisest arvates.»;
81)paragrahvi 43 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Järelevalvet registri pidamise üle teostab registri vastutav töötleja. Andmekaitsealast järelevalvet registri pidamise seaduslikkuse üle teostab Andmekaitse Inspektsioon vastavalt oma pädevusele. Järelevalvet andmekogu kasutuselevõtmise ja andmekogu haldamise vastavuse üle seadusele, teistele õigusaktidele ja tehnilistele nõuetele teostab ning andmete töötlemisel tekkivaid vaidlusi lahendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või majandus- ja kommunikatsiooniministri volitatud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus.»;
82)paragrahvi 45 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus. Registri likvideerimine toimub kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 «Riigi infosüsteemi haldussüsteem» ja «Arhiiviseaduse» nõuetega.»;
83)paragrahvi 46 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
« (5) Paragrahvi 18 lõike 3 punktides 15 ja 16 nimetatud andmeid on õppeasutused kohustatud 2009. aastal esitama 10. oktoobriks.
(6) Paragrahvi 18 lõike 3 punktides 6 ja 12 nimetatud andmeid on õppeasutused kohustatud esitama alates 1. septembrist 2011. a.».
Peaminister Andrus ANSIP
Haridus- ja teadusminister Tõnis LUKAS
Riigisekretär Heiki LOOT
|
<urn:uuid:c9733ab6-7219-4098-a338-2e2bc301e293>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/13217682.pdf
|
2021-04-20T07:28:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 1,078,064,019
| 12,138
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2639,
5299,
8363,
11277,
14595,
17273,
21139,
24494,
28011,
28234
] | 2
|
[
0.062255859375,
0.212890625,
0.55078125,
0.1494140625,
0.01611328125,
0.007232666015625
] |
HOÜ
_____________________________________________________________________
01. november 2011.a.
HOÜ üldkogu ja HOÜ/EGGA seminar toimub 18. novembril k.a. algusega kell 11.00 Pärnu Haiglas Ristiku 1 Pärnu Seminar on korraldatud koostöös TÜ Arstiteaduskonna õendusteaduse osakonnaga.
Päevakord:
Päevakorras võib tulla muudatusi.
Palun registreeruda aadressl [email protected] või tel 5167760
HOÜ juhatus
_____________________________________________________________________
[email protected]
|
<urn:uuid:17415b5f-4664-45c4-ac1f-11f7c9122aa8>
|
CC-MAIN-2018-17
|
http://egga.ee/seminari_teade_HOU.pdf
|
2018-04-20T02:37:30Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-17/segments/1524125937113.3/warc/CC-MAIN-20180420022906-20180420042906-00427.warc.gz
| 109,576,890
| 163
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.980275
|
ekk_Latn
| 0.980275
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
507
] | 1
|
[
0.07958984375,
0.75390625,
0.1533203125,
0.01055908203125,
0.0003528594970703125,
0.0002269744873046875
] |
Millist abi vajab eakas inimene? InterRAI- põhjendatud otsused, õige abi eakale!
Multidistsiplinaarne konverents
Tallinn, 16. juuni 2010
10.00 – 10.20 Avamine
10.20 – 10.30 Multiprobleemsete haigete vajaduste igakülgne hindamine. Kai Saks (dotsent, Tartu Ülikool, Eesti).
10.30 – 11. 00 InterRAI metoodika ja hindamisvahendite tutvustamine. Brant Fries (Professor, Gerontoloogia Instituut, Michigani Ülikool, U.S.A.).
11.00 – 12.15 Hoolduse vajadusega isikute seisundi hindamine – olukorrast Eestis.
11.00 – 11.20 Õdede vaatenurk.
11.20 – 11.40 Sotsiaaltöötajate vaatenurk.
11.40 – 12.00 Arstide vaatenurk.
12.00 – 12.15 Arutelu.
12.15 – 13.00 Lõuna
13.00 – 13.30 Ressursikasutuse grupid. Juurdepääs ja sobivus teenustele. Brant Fries (Professor, Gerontoloogia Instituut, Michigani Ülikool, U.S.A.).
13.30 – 13.50 InterRAI skaalade kasutamine – võimalus interRAI andmete koondamiseks. Katherine Berg (Professor, Õppetooli juhataja, Füsioteraapia osakond, Toronto Ülikool, Kanada)
13.50 – 14.10 Rahvuslikud reeperid. Harriet Finne-Soveri (Geriaatria abiprofessor, Vananemise ja teenuste üksuse juhataja, Rahvuslik Tervishoiu ja Hoolekande Instituut, Helsingi, Soome).
14.10 – 14.30 Teenuste kvaliteedi hindamine. John Morris (Professor, Terviseuuringute ja Gerontoloogia osakond, Waterloo Ülikool; Teadusdirektor, Homewood Uurimisinstituut, Ontario, Kanada).
14.30 – 14.50 InterRAI kui osa tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse infosüsteemist. John Hirdes (Professor, Terviseuuringute ja gerontoloogia osakond, Waterloo Ülikool, Ontario, Kanada).
14.50 – 15.15 Kohvipaus
15.15 – 17.00 Ümarlaud: interRAI instrumentide juurutamine.
* Eesti – interRAI miinimumandmestiku kasutamine, rahulolu teenusega. Lilia Leppsaar (Hooldusravikeskuse juhataja, Lõuna-Eesti Haigla, Võru, Eesti), Arge Lärm (Koordinaator, Koduõenduskeskus Medendi, Viimsi, Eesti).
* IT arengud interRAI juurutamisel Eestis. Madis Tiik (Juhatuse liige, Eesti E-Tervise Sihtasutus, Tallinn, Eesti).
* Kanada kogemus. John Hirdes (Professor, Terviseuuringute ja Gerontoloogia osakond, Waterloo Ülikool; Teadusdirektor, Homewood Uurimisinstituut, Ontario, Kanada).
* Belgia kogemus. Anja Declercq (Professor, LUCAS K.U. Leuven, Belgium).
* Soome kogemus. Harriet Finne-Soveri (Geriaatria abiprofessor, Vananemise ja teenuste üksuse juhataja, Rahvuslik Tervishoiu ja Hoolekande Instituut, Helsingi, Soome), Magnus Björkgren (Projektijuht, Terviseteaduste osakonna juhataja, Chydenius, Kokkola,Soome).
17.00-17.15 Konverentsi lõpetamine.
|
<urn:uuid:ef370650-cc1b-4c21-920e-80c4abcbe697>
|
CC-MAIN-2018-17
|
http://egga.ee/InterRAI_konverents_Tallinn_16.06.2010.pdf
|
2018-04-20T02:35:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-17/segments/1524125937113.3/warc/CC-MAIN-20180420022906-20180420042906-00430.warc.gz
| 97,359,258
| 989
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.989768
|
ekk_Latn
| 0.989768
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2501
] | 3
|
[
0.030029296875,
0.056884765625,
0.12353515625,
0.345703125,
0.25390625,
0.19140625
] |
Viljandi Jakobsoni Kooli direktori
24. november 2020 käskkirjaga nr 1-3/6
VILJANDI JAKOBSONI KOOLI KODUKORD
1. Üldosa
1.1. Viljandi Jakobsoni Kooli (edaspidi VJK) kodukord on õpilasi, õpilaste vanemaid, õpetajaid ja teisi töötajaid (edaspidi töötajad) siduv kokkulepe, mis lähtub „Põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusest" ning teistest Eesti Vabariigis haridusasutuste tegevust reguleerivatest
õigusaktidest. Lisaks arvestab kodukord VJK põhiväärtuste, üldiste väärtuste ja heade käitumistavadega. VJK kodukord on osapooltele täitmiseks kohustuslik.
1.2. VJK-s on õpe korraldatud õppeaastate kaupa. Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja koolivaheaegadest. Õppeperioodil on õpe korraldatud õppepäevadena. Õppepäevadel on õpilase õppetöö üldjuhul korraldatud õppetundidena.
1.3. Õppetund on päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud
õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on VJK-s määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe või õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja
oskuste omandamisele, ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka
õpetaja.
1.3.1 Õpilase päevakava, tunniplaani ning nendes tehtavatest muudatustest teavitamise kord: Õpilane on kohustatud osalema õppetöös vastavalt kooli poolt ettenähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele. Õpilase päevakava ning muudatused selles tehakse õpilasele ja vanemale teatavaks õppejuhi või klassijuhataja poolt, Stuudiumi kaudu või edastatakse teave kooli veebilehel esimesel võimalusel.
1.4. Koolivaheajad määratakse haridus- ja teadusministri määrusega.
1.5. Õppetunnid algavad üldjuhul kell 8.00. Õppetunni kestus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on 10 minutit, päevas on 3 söögivahetundi pikkustega 20 minutit, 30 minutit ja 15 minutit. Õppetundide ajad on leitavad VJK kodulehelt (www.vjk.vil.ee) (edaspidi koduleht).
1.6. Tundi alustab ja selle lõpetab õpetaja.
1
1.7. VJK töötajad ja õpilased austavad kõigi õpilaste õigust õppida.
1.8. VJK töötajate ja õpilaste vastastikune suhtlemine on lugupidav. Keelatud on käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil.
1.9 Õpilane viibib koolipäeva jooksul kooli territooriumil. Loa lahkumiseks annab õpetaja või lapsevanem.
1.9 VJK ametlikeks suhtluskanaliteks on veebipõhine õppeinfosüsteem (edaspidi Stuudium), koduleht (www.vjk.vil.ee) ja pilveteenus Office 365.
1.10. Õpilastel tohib päevas olla üks kontrolltöö, nädalas kuni kolm. Kontrolltöö all mõistetakse ühe või mitme peatüki, õppeühiku või teema õpitulemuste saavutamise kontrolli. Töö toimumise ajad kannab õpetaja vähemalt 5 tööpäeva enne selle toimumist Stuudiumi kontrolltööde graafikusse. Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ega reedele, samuti õppepäeva esimesele või viimasele õppetunnile, välja arvatud juhul, kui õppeaine on tunniplaanis vaid esmaspäeval ja/või reedel või ainult ühel neist päevadest või esimese või viimase tunnina.
1.11. Muudatusi VJK õppetöö päevakavas on lubatud teha ainult VJK direktori või õppejuhi nõusolekul.
1.12. Muudatustest tunniplaanis teavitab õpilasi ja lapsevanemaid aineõpetaja, klassijuhataja või õppejuht võimalikult aegsasti Stuudiumi või kodulehe kaudu.
1.13. Koolimaja, sealhulgas ujula lahtiolekuajad on avaldatud kodulehel (www.vjk.vil.ee).
1.14. Õpilast esindab õpilase lapsevanem või tema muu seaduslik esindaja (edaspidi vanem) ning koolis esindab õpilase huve õpilasesindus esinduse põhimääruses sätestatud ulatuses.
1.15. VJK-s on õpilaspäevik kohustuslik 1.- 4. klassi õpilastele, Stuudiumi konto on kohustuslik alates 1. klassist ning VJKs kasutatav pilveteenuse konto ([email protected]) on kohustuslik alates 2. klassist. Stuudiumi ligipääsuprobleemide korral pöörduda juhiabi ja Office probleemide korral haridustehnoloogi poole.
2. Nakkushaiguste, sh COVID-19 laialdase leviku tingimustes rakendatavad ennetavad või haiguse levikut pidurdava meetmed
2.1. Nakkushaiguste, sh COVID-19 laialdase leviku tingimustes rakendab kool õppetöö korraldamisel ennetava või haiguse levikut pidurdava meetmena vajadusest lähtuvalt, kas eõppe päevi, osalist distantsõpet või distantsõpet.
2.1.2. Tuvastatud viiruse leviku tõkestamiseks, kooskõlastatakse distantsõppele ülemineku otsus eelnevalt Terviseametiga. Otsuse distantsõppele minekust teeb direktor ning sellest teavitatakse õpilasi, vanemaid ja kooli töötajaid Stuudiumi ning kooli kodulehe vahendusel.
2.1.3. Distantsõpet viiruse leviku tõkestamiseks rakendatakse üksnes äärmise vajaduse korral ja lühimaks hädavajalikuks ajaks, kuid mitte kauem kui 10 kalendripäeva, mille järgselt peab uuesti hindama distantsõppe vajadust.
2.1.4. Viiruse leviku tõkestamiseks kasutatakse ennetava meetmena osalist distantsõpet, mille rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet
1.- 6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi.
2.1.5. Distantsõppe perioodil on õppekeskkondadeks Stuudium ja Office 365 ([email protected]).
2.1.6. Distantsõpe on õpetaja poolt juhendatud õppetöö olukorras, kus õpilane ei ole koolimajas, vaid suhtleb õpetajaga elektrooniliste vahendite kaudu. Osalise distantsõppe korral toimub osa õppetööst koolis (vastavalt kehtivale tunniplaanile).
2.1.7. Distantsõppel viibimisel jaguneb õpe:
- otsesuhtlus õpetaja ja õpilaste vahel, mille käigus viiakse läbi videotunde;
- õpetaja juhendite põhjal toimuv iseseisev töö, sh praktilised tegevused ja projektitöö;
- vajadusel õpetajapoolne individuaalne või rühma täiendav juhendamine;
- õpetajate konsultatsioonid.
2.1.8. Distantsõppe perioodil toimub õppimine iga päev esmaspäevast reedeni kehtiva tunniplaani alusel. Õppetegevused kannab õpetaja eelneval päeval Stuudiumisse tunnikirjeldusse (tunni teema ja kirjeldus). Täiendavad iseseisvad ülesanded, videotunni
toimumise, mahukamad projektid vms koos esitamise tähtajaga kannab õpetaja Stuudiumi kodutöödesse (kodutöö või ülesanne). Õpilasel on kohustus jälgida nii tunnikirjeldust kui kodutööd.
2.1.9. Terviseameti või perearsti poolt eneseisolatsiooni määratud õpilane loetakse distantsõppel olevaks.
2.1.10. Kui õpilasel tekivad raskused tööjuhendist arusaamisel, töö valmimine võtab oodatust kauem aega vms, pöördub ta Stuudiumi sõnumi kaudu kohe aineõpetaja poole, selgitab olukorda, palub abi või ajapikendust. Õpetaja vastab sõnumitele sama päeva jooksul, hiljemalt tööpäeva lõpuks.
2.1.11. Hindamine distantsõppe perioodil toimub vastavalt kehtivale hindamisjuhendile.
2.1.12. Vajadusel ja võimalusel laenutab kool töötajale ja õpilasele distantsõppes osalemiseks digiõppeseadmeid, sõlmides kasutamiseks lepingu töötaja või lapsevanemaga.
2.1.13. Kool teostab järelvalvet õpilaste distantsõppes osalemise üle. Õpilasel on kohtustus distantsõppe perioodil õppetöös iga päev osaleda. Õpiülesannete järjepidev mitteesitamine võrdub koolikohustuse mittetäitmisega, videotundides mitteosalemine õpetajat sellest teavitamata võrdub põhjuseta puudumisega. Klassijuhataja või tugispetsialist võtab vajadusel ühendust õpilase vanemaga, kui õpilane ei osale distantsõppes.
2.1.14. Videotunni reeglid:
- videotunnid toimuvad kooli ametlikus õppekeskkonnas (Microsoft Teams);
- õpilane siseneb videotundi oma nimega/kooli kontoga;
- õpetaja nõudel lülitab õpilane tunnis sisse kaamera;
- õpilane lülitab mikrofoni sisse ainult rääkimise ajaks, videotunnis räägib üks inimene korraga; kui õpilane soovib sõna, annab sellest õpetajale märku;
- videotunnis mitteosalemise põhjustest annab õpilane esimesel võimalusel õpetajale teada.
2.2. Nakkushaiguste, sh COVID-19 laialdase leviku tingimustes rakendab kool ennetavaid ettevaatusabinõusid.
2.2.1. Kooli tuleb tulla ainult täiesti tervena, vähimagi haiguskahtluse korral tuleb püsida kodus ja võtta ühendust perearstiga, et küsida täpsemaid juhiseid edasise ravi osas.
2.2.2. Õppetööst eemale jäämise põhjustest tuleb esimesel võimalusel teavitada kooli (klassijuhatajat).
2.2.3. Lastele järele tulnud vanemad ja pereliikmed ootavad lapsi väljas. Lapsevanemate ja võõraste koolimajas viibimine toimub eelneval kokkuleppel kooli töötajaga.
2.2.4. Koolipäeva lõpus lahkub õpilane kohe majast ning väldib igasuguseid kogunemisi koolis ja selle territooriumil.
2.2.5. Koolis jälgitakse õpilaste ja töötajate tervist kogu päeva jooksul. Kooli töötajal on õigus mõõta kontaktivabalt õpilase kehatemperatuuri ja saata ka väheste haigustunnustega isik kohe koju.
2.2.6. Lapsevanemad, kes sisenevad koolimajja, tulevad arenguvestlustele või teistele kokkulepitud koosolekutele, kasutavad kooli siseruumides maski. Maski kasutab ka vestlust läbiviiv õpetaja, kooli töötaja.
2.2.7. Koolimajja sisenedes palume käed desinfitseerida ning pesta või desinfitseerida käsi koolipäeva jooksul regulaarselt.
2.2.8. Pikemates vahetundides tuleb õpilastel minna õue värske õhu kätte, et tekiks võimalus tuulutada klassiruume ja kooli üldkasutatavaid ruume.
3. Õppevahendite kasutamine ja tagastamine
3.1. VJK võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppevara (õppekirjandus, tehnilised vahendid, spordivahendid jm).
3.2. Õpilane ja töötaja suhtub VJK varasse heaperemehelikult.
3.3. Õppeotstarbelisi tehnilisi seadmeid (arvutid, sülearvutid, tahvlid, foto- ja videoaparaadid jne) laenutatakse ainult töötajatele, õpilased kasutavad seadmeid töötaja järelvalve all.
3.4. Õppekirjanduse ja teavikute laenutamise kord on sätestatud VJK raamatukogu kasutamiseeskirjas (www.vjk.vil.ee/dokumendid/).
4. Hindamisest teavitamine
4.1. Õpilasel ja vanemal on õigus saada VJK-lt teavet õppesisu, hindamise korra, õpilase õppeedukuse, käitumise ja hoolsuse ning puudumiste kohta.
4.2. Vanem saab teavet õpetajalt ning klassijuhatajalt õpilase edasijõudmise ning käitumise ja hoolsuse kohta Stuudiumi, õpilaspäeviku ja klassitunnistuse kaudu.
4.3. Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise korraldus on kättesaadav kodulehel (www.vjk.vil.ee ) ning korda tutvustatakse lastevanematele koosolekutel (klassikoosolek, üldkoosolek ), soovi korral ka individuaalselt.
4.4. Ainespetsiifiliselt on hindamise aluseks aineõpetajate poolt koostatud hindamiskorraldus. Õpetaja tutvustab oma töökava ja kokkuvõtva hinde kujunemise põhimõtteid õpilasele õppeperioodi alguses. Hindamise põhimõtted on fikseeritud konkreetsete õppeainete ainekavades.
4.5. Kirjaliku töö hindest teavitatakse õpilast Stuudiumi vahendusel hiljemalt 10 päeva jooksul pärast töö sooritamist. Erandjuhul lepib õpetaja õpilasega kokku hindest teavitamise pikema tähtaja.
4.6. Kokkuvõtvatest hinnangutest/ hinnetest trimestri või poolaasta lõpus teavitatakse õpilast ja vanemat Stuudiumi ja paberkandjal klassitunnistuse kaudu.
5. Õppetööst puudumine ja sellest teavitamine
5.1. Õppetundidest puudumine on lubatud üksnes mõjuval põhjusel. Puudumise mõjuvad põhjused on järgmised: õpilase haigestumine või talle tervishoiuteenuse osutamine, läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud (sealhulgas õigusaktis sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine), olulised perekondlikud põhjused, VJK ametlik esindamine või muud VJK juhtkonna poolt mõjuvaks loetud põhjused.
5.2. VJK esindamise (võistlused, olümpiaadid, esinemised, õppekäigud) korral annab loa õppetundidest puudumiseks õppejuht vastavasisulise taotluse alusel.
5.2.1. Taotluse esitab õppejuhile Stuudiumi kaudu ürituse vastutav isik (klassijuhataja, aineõpetaja, huviringi juhendaja või võistluse/esinemise korraldaja). Taotlus tuleb esitada vähemalt nädal enne planeeritavat üritust.
5.2.2. Õppejuht arvestab loa andmisel õpilase käitumist ja õppeedukust. Otsusest teavitab õppejuht Stuudiumi vahendusel taotluse esitajat.
5.2.3. Taotluse esitaja teavitab otsusest õpilast, õpilase vanemat, klassijuhatajat ning aineõpetajaid Stuudiumi kaudu esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui päev enne ürituse toimumist.
5.3. Õpilas- ja õpetajavahetuses osalemiseks esitab taotluse õppejuhile vahetusse mineja ise.
5.4. Vanem teavitab klassijuhatajat õpilase hilinemisest, õppest puudumisest ja põhjustest (v.a VJK esindamine) hiljemalt esimesel õppest puudumise päeval e-kirja teel või Stuudiumi kaudu.
5.5. Pikemaajalise (kauem kui kolm järjestikust koolipäeva) planeeritud puudumise (eraviisiline reis vms) korral esitab lapsevanem kirjaliku taotluse (www.vjk.vil.ee/dokumendid/) e-kirja teel või Stuudiumi kaudu vähemalt nädal enne planeeritavat puudumist klassijuhatajale. Vajadusel võib taotluse esitada ka paberkandjal. Klassijuhataja informeerib õppejuhti ja aineõpetajaid.
5.6. Kui VJK töötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole.
5.7. Kui vanem ei ole klassijuhatajat õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab klassijuhataja sellest vanemat ja sotsiaalpedagoogi.
5.8. Puudumine ei vabasta õpilast õpitulemuste saavutamise kohustusest. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.
5.9. Hilinemise või varasema tunnist lahkumise märgib õpetaja Stuudiumisse.
5.10. Kui õpilane peab õppetöö ajal koolist lahkuma, on ta kohustatud sellest teavitama klassijuhatajat. Kui see ei ole võimalik, tuleb teavitada aineõpetajat või õppejuhti või direktorit. Kui õpilane lahkumiseks luba ei küsi või seda ei saa, käsitletakse lahkumist põhjuseta puudumisena.
5.11. Koolipäeva jooksul koolis haigestunud õpilane pöördub arstiabi saamiseks kooli tervisekabinetti, kus meditsiinitöötaja hindab õpilase tervislikku seisundit ning annab vajaduse korral loa koolist lahkuda ja teavitab vanemat. Õpilane informeerib sellest klassijuhatajat või
õppejuhti. Meditsiinitöötaja puudumisel pöördub õpilane klassijuhataja, aineõpetaja või õppejuhi poole.
5.12. Vanemal on õigus vabastada õpilane tervislikel põhjustel kehalisest koormusest kehalise kasvatuse tunnis, teavitades sellest aineõpetajat õpilaspäeviku kaudu või Stuudiumis hiljemalt kell 7.45 samal päeval. Ühest nädalast pikemaks ajaks vabastamiseks tuleb esitada arstitõend, kuhu on märgitud kehalised tegevused, mida õpilane võib tundides teha.
5.13. Andmed õpilaste kohta, kes on ühe trimestri jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsenti õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste alamregistrisse.
5.14. Õpetaja, kes viibib õpilastega väljaspool kooli õppetöö ajal erinevatel tegevustel või võistlustel, informeerib kooli toitlustajat õpilaste puudumisest. Toidupaki kaasasaamiseks õppekäikudele, matkadele jm minnes tuleb korraldajal toitlustajat teavitada nädal ette.
5.15. Õhutemperatuur koolimajas ja õues.
5.15.1 Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on madalam kui +19ºC, ja võimlas, kus õhutemperatuur on madalam kui +18ºC.
5.15.2 Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri. Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Riigi Ilmateenistuse kodulehel internetis avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Terviseameti kodulehel internetis avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel.
5.15.3 Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on -20ºC ja madalam 1.- 6. klassis ning -25ºC ja madalam 7.- 9. klassis. Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojuminekuni erinevaid tegevusi.
5.15.4 Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues 1.- 6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -10ºC, 7.- 9. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni -15ºC, mõõduka tuule korral (tuulekiirusel kuni 8 m/s).
6. Ruumide kasutamine
6.1. Üleriided ja välisjalanõud jätab õpilane garderoobi. Välisjalanõud riputatakse kotiga nagisse. Õpilane kannab kooli ruumides sisejalanõusid.
6.1.1 Ei ole soovitatav jätta väärisesemeid, raha jms garderoobi või järelevalveta mujale kooli ruumidesse.
6.2. VJK ei vastuta materiaalselt õpilaste või töötajate kadunud asjade eest. Oma isiklike asjade eest vastutavad õpilased ja töötajad ise.
6.3. Garderoobi kasutab õpilane ainult riietumiseks. Garderoob ei ole õpilaste kogunemise koht, seal toimetatakse võimalikult kiiresti ja liigutakse edasi õue või oma klassiruumi juurde.
6.4. Üldine riietumisstiil koolis on viisakas ja korrektne. Pidulike sündmuste puhul kannab õpilane pidulikku riietust.
6.5. Ruumide kasutamisel peab õpilane ja töötaja järgima vastava ruumi kasutamiskorda ja kasutamisgraafikut.
6.6. Vahetunni ajal õpilaste klassiruumis viibimise otsustab ja selle eest vastutab aineõpetaja.
6.7. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses VJK rajatisi, ruume, raamatukogu, tehnoloogiaõpetuse klassi, käsitööklassi ja õppekööki, spordiruume ning õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid vaid juhul, kui kasutamise ajal viibib kohal nimetatud ruumide eest vastutav isik, kes tutvustab kasutajatele kasutamiskorda ja ohutuseeskirju.
6.8. VJK ruumide kasutamine tööpäevadel kl 17.00 – 07.30 ning laupäeval ja pühapäeval võib toimuda ainult direktori või haldusspetsialisti loal.
6.9. VJK vara rikkumisel või kaotamisel hüvitab kasutaja tekitatud kahju.
6.10. Vaenu õhutava või muul viisil seadusevastase sümboolika kasutamine on koolimajas ja kooli territooriumil keelatud.
6.11. Õpilased võivad koolimajas olevat lifti kasutada vaid tervislikel põhjustel või kokkuleppel koolitöötajaga.
7. Õpilaste ja töötajate vaimset ning füüsilist turvalisust ohustavate juhtumite käsitlemine ning muud korraga seotud küsimused
7.1. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamise eest kannavad hoolt kõik töötajad ja õpilased.
7.2. Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks on keelatud kaasinimese suhtes vaimse või füüsilise vägivalla kasutamine.
7.3 Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks, on koolis õpilasele keelatud järgmised esemed ja ained:
- relv relvaseaduse tähenduses;
- lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses;
- aine, mida kasutatakse mürgistuse või joobe tekitamiseks;
- aine, mis on seaduse alusel keelatud õpilase vanusest tulenevalt: energiajook;
- muu ese või aine, mida kasutatakse õpilase või teise isiku elu või tervise ohtu seadmiseks või võõra asja kahjustamiseks;
7.4. Turvalise keskkonna tagamiseks viiakse koolis regulaarselt läbi ennetavaid tegevusi nii klassi kui kooli tasandil (temaatilised klassijuhatajatunnid, suhtlusring sotsiaalsete oskuste arendamiseks, evakuatsiooniõppused, individuaalsed tegevused õpilastega, vestlused vanematega, koolitused jm).
7.5. Vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate juhtumite esinemise või nende võimaliku tekkimise kahtluse korral (koolivägivald, kiusamine, ahistamine jms) võetakse kasutusele vajalikud mõjutusmeetmed: üldjuhul viiakse läbi juhtumiga seotud õpilaste, klassijuhataja, teiste töötajate, tugispetsialistide ja/või vanematega vestlusringid, kus otsitakse ühiseid lahendusi.
7.6. Õpilaste ning töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest peab alati teavitama töötajat, võttes arvesse alljärgnevat:
- Õpilane ja/või vanem pöördub üldjuhul esmalt klassijuhataja või aineõpetaja poole. Lisaks on võimalus pöörduda tugispetsialistide (sotsiaalpedagoog, psühholoog) või VJK juhtkonna liikme (õppejuhtide või direktori) poole.
- Kiiret sekkumist nõudvate juhtumite puhul pöördub õpilane esimese kättesaadava/lähima koolis töötava täiskasvanu poole.
- Kooli töötaja teavitab vajadusel oma kolleegi, tugispetsialisti või pöördub kooli juhtkonna liikme poole.
7.7. Direktoril on õigus nõuda oma töötajalt, kes oli kodukorra rikkumisega seotud vahejuhtumi tunnistajaks, kirjalikku seletust ja töötaja on kohustatud andma niisuguse seletuse. Seletuskirja kantakse vähemalt alljärgnev: vahejuhtumi aeg ja kirjeldus, seletuskirja esitamise kuupäev, seletuskirja kirjutaja nimi ja allkiri.
7.8. Õpilaselt, kes on toime pannud kodukorra rikkumise või on olnud rikkumise pealtnägija, võetakse töötajate (hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaator (edaspidi HEVKO), sotsiaalpedagoog, klassijuhataja, õppejuht) poolt juhtumi kirjeldus.
7.9. Kui direktor leiab, et isikut, kes pani toime õigusvastase teo (sealhulgas süüteo või VJK kodukorda rikkuva teo), ei saa mõjutada pedagoogilise vestluse kaudu, teeb ta vastava esildise ning pöördub kohaliku omavalitsuse poole. Enne omavalitsuse poole pöördumist tuleb õpilasele ja tema seaduslikule esindajale selgitada teo olemust ja pöördumise alust.
7.10. Direktor võib süüteo korral pöörduda VJK nimel politseisse.
7.11. Kui kooli territooriumil viibivad suitsetavad isikud, siis seda märganud töötaja teavitab sellest sotsiaalpedagoogi, viimase puudumisel juhtkonna liiget (direktor, õppejuht). Alko- või narkojoobes isikute puhul tuleb sellest kohe teavitada politseid.
7.12. Esemed, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, võib VJK hoiule võtta. Õppetunni ajal äravõetud esemed tagastab õpetaja tunni lõpus, korduva rikkumise korral edastab õpetaja äravõetud esemed HEVKOle või õppejuhile, kes tagastab äravõetud esemed koolipäeva lõpus õpilasele või vajadusel vanemale.
7.13. Õpilase mobiiltelefon on tunni ajal koolikotis ja hääletul režiimil. Telefoni ja teist nutiseadmete kasutamine tunnis on lubatud ainult õpetaja korraldusel.
7.14. Turvalisust ohustavad esemed ja keelatud ained konfiskeeritakse kohe ja antakse hoiule
direktorile, kes teavitab vanemaid ja vajadusel politseid.
7.15. Õpilaste ja töötajate turvalisuse huvides peavad õpetajad koolimajas korda vastavalt graafikule.
7.16. Söögivahetunnil viivad 1.- 4. klasside õpetajad õpilased sööklasse ja jälgivad vajadusel nende söömist.
8. Jälgimis- ja salvestusseadmete kasutamine
8.1. Jälgimis- ja salvestusseadmete kasutamine toimub VJK-s vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lg 5, isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele ning Viljandi Jakobsoni kooli isikuandmete töötlemise korrale (www.vjk.vil.ee/dokumendid/).
8.2. Õpilaste ja töötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks, olukorrale reageerimiseks, korrarikkumise menetlemiseks ning kooli vara kaitseks kasutatakse koolimajas ja kooli territooriumil jälgimisseadmeid. Jälgimisseadmestiku haldamise eest vastutavad direktori poolt määratud isikud (haldusspetsialist, IT-juht, administraatorid). Jälgimisseadmestiku salvestist saab vaadata direktori või õppejuhi loal.
8.3. Koolimajas ja kooli territooriumil võib avalike ürituste kajastamise ja jäädvustamise eesmärgil teha foto-, video- või helisalvestisi.
8.4. Nõusoleku oma lapse jäädvustamiseks ja andmete töötlemiseks annab vanem lapse õppima asumisel („Nõusolek isikuandmete töötlemiseks" www.vjk.vil.ee/dokumendid/). Kool võib vanema nõusolekut küsida ka hiljem. Vanemal on õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta.
8.5. Õpilaste ja töötajate turvalisuse, õpilaste üle järelevalve tagamiseks ja/või vara kaitseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist.
9. Õpilaspileti kasutamine
9.1. Õpilaspilet on õpilase VJK-s õppimist tõendav dokument, mille annab õpilasele välja VJK pärast õpilase arvamist kooli õpilaste nimekirja. Õpilaspilet antakse õpilasele tasuta.
9.2. Õpilane on kohustatud esitama klassijuhatajale õpilaspileti pikendamiseks iga õppeaasta alguses. Pikendamata õpilaspilet on kehtetu.
9.3. Õpilaspiletit on keelatud edasi anda kolmandatele isikutele.
9.4. Õpilane on kohustatud õpilaspileti tagastama pärast õpilase väljaarvamist VJK õpilaste nimekirjast.
9.5. VJK hävitab tagastatud õpilaspileti ning registreerib õpilaspileti kasutusest eemaldamise vastavalt asjaajamiskorrale. Juhul kui tagastamine on võimatu, tunnistab direktor käskkirjaga õpilaspileti kehtetuks.
9.6. Vanemal on õigus esitada koolile põhjendatud kirjalik taotlus uue õpilaspileti saamiseksalljärgnevatel juhtudel:
- õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud;
- õpilase nimi või isikukood on muutunud.
10. Õpilaste tunnustamine
10.1. VJK õpilaste tunnustamise aluseks on Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 57, haridus- ja teadusministri 09.08.2010 määrus nr 37 „Õpilase tunnustamise tingimused ja kord" ning VJK õpilaste tunnustamise kord (www.vjk.vil.ee/dokumendid/ ).
10.2. VJK tunnustab õpilasi väga hea õppimise ja käitumise eest; saavutuste eest olümpiaadidel, ainevõistlustel, konkurssidel, spordivõistlustel; isikliku eeskuju, ühiskondliku aktiivsuse ning koolielu edendamise eest.
10.3. VJK-s tunnustatakse õpilasi järgmiselt:
- tunnustamine suulise kiitusega;
- tunnustamine kiitusega Stuudiumis;
- tunnustamine direktori käskkirjaga;
- tunnustamine kooli kiituskirjaga;
- tunnustamine riikliku kiituskirjaga;
- tunnustamine kiitusega põhikooli lõputunnistusel;
- tunnustamine kooli tunnustuskaardiga;
- tunnustamine kooli auraamatusse kandmisega;
- kutse direktori vastuvõtule;
- tunnustamine aasta õpilase tiitliga (sh õpilasgrupp).
11. Rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed
11.1. Õppe- ja käitumisprobleemidega õpilaste tarvis on VJK-s välja töötatud tugi- ja mõjutusmeetmete süsteem.
11.2. Probleemid ja arusaamatused lahendatakse üldjuhul samal tasandil, millel need tekkisid (näiteks õpilane-õpetaja). Vajadusel kaasatakse kooli tugispetsialiste (sotsiaalpedagoog, psühholoog, HEVKO). Kui lahendust ei saavutata, arutatakse probleemi järgmisel tasandil.
11.3. Probleemide lahendamise tasandid on alljärgnevad:
1) õpilase käitumise ja/või õppeedukuse arutamine tema endaga, vajadusel kirjaliku eneseanalüüsi tegemine. Kirjaliku eneseanalüüsi tegemisega antakse õpilasele võimalus analüüsida õppimisega ja/või käitumisega seotud vajakajäämisi. Kirjaliku eneseanalüüsi võib õpilasel lasta teha klassijuhataja, HEVKO või tugispetsialist, vajadusel õppejuht või direktor;
2) õpilase käitumise ja/või õppeedukuse arutamine tema vanemaga – õpilase vanem kutsutakse kooli juhul, kui korduvad suulised ja kirjalikud märkused ei ole andnud soovitud tulemust. Õpilase vanema kooli kutsumise otsus tehakse koostöös klassijuhataja, HEVKO, tugispetsialisti ja/või kooli juhtkonna liikmega. Kooli kutsumise eesmärgiks on välja selgitada õpilase käitumise või õpiraskuse põhjused ning sõlmida vastastikused kokkulepped olukorra parandamiseks ning õpilase toetamiseks. Vestlusse õpilase vanemaga kaasatakse klassijuhataja, HEVKO ning vajadusel ka aineõpetaja ja/või kooli juhtkonna liige, lastekaitsetöötaja või noorsoopolitseinik. Vestlus (ümarlaud) protokollitakse;
3) õpilasega tema käitumise arutamine õpetajate nõukojas;
4) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus;
5) õpilase suunamine koos vanemaga koolivälisesse nõustamismeeskonda.
11.4. Rakendatavad tugi- ja mõjutusmeetmed:
1) suuline märkus – suulise märkusega suunatakse õpilast mõistma oma õppimise või käitumise vajakajäämisi. Suulise märkuse tegemise õigus on igal töötajal. Suuline märkus ei tohi riivata ega alandada õpilase eneseväärikust;
2) kirjalik märkus Stuudiumis – kirjaliku märkusega juhitakse õpilase tähelepanu vajadusele eneseanalüüsiks ning enesejuhtimiseks, et ületada õppimisega ja/või käitumisega seotud vajakajäämisi. Kirjaliku märkuse võib lisada aineõpetaja, klassijuhataja, juhtkonna liige või HEVKO;
3) kohustuslik konsultatsioon;
4) kohustuslik pikapäevarühm;
5) õpiabiplaan;
6) individuaalne õppekava;
7) õppetunnist eemaldamine kohustusega viibida õpetaja poolt määratud kohas (tunnirahuklass, raamatukogu vmt), jätkata iseseisvalt õppetööd ning saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused. Iseseisvat tunnitööd hindab tunni lõpus aineõpetaja. Toimunu kohta lisab õpetaja märkuse Stuudiumisse;
8) sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine;
9) käitumise tugikava;
10) õpilase üleviimine paralleelklassi ja/või -õpperühma;
11) abiõpetaja tugi;
12) kooli jaoks kasuliku tegevuse teostamine, mida võib kohaldada lapsevanema nõusolekul;
13) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
14) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
15) kirjalik noomitus direktori käskkirjaga – direktori kirjalik noomitus on mõjutusmeede,
millega reageeritakse õpilase süstemaatilisele kodukorra reeglite eiramisele või teiste turvalisuse ohustamisele. Direktori kirjalik noomitus järgneb üldjuhul eelnevatele mõjutusmeetmetele, kui need ei ole andnud soovitud tulemust. Ettepaneku kirjalikuks noomituseks võib direktorile teha klassijuhataja, juhtkonna liige või HEVKO. Direktori kirjalik noomitus võib järgneda ka ühekordsele kodukorra reeglite raskele rikkumisele. Direktori käskkiri väljastatakse vanemale. Vanem on kohustatud tulema vestlusele ja käskkirjale järele 5 tööpäeva jooksul alates teatise saamisest.
16) õppenõukogu otsusega ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused iseseisvalt (kuni 10 õppepäeva ulatuses poolaasta jooksul).
11.5. Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele konkreetse meetme valikut ning vajalikkust.
11.6. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest annab klassijuhataja, HEVKO, õppejuht või direktor vanemale teada nende rakendamise päeval Stuudiumi või e-kirja kaudu.
|
<urn:uuid:943652e2-d3d5-422b-ae67-10b12ac07f0d>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://vjk.vil.ee/sites/vjk.vil.ee/files/Dokumendid/VJK_kodukord_2020.pdf
|
2021-01-24T20:56:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00044-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 620,544,813
| 12,426
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1912,
3771,
5800,
7519,
9442,
11477,
13673,
15745,
17483,
19591,
22017,
23966,
25753,
27815,
29217
] | 1
|
[
0.185546875,
0.41796875,
0.275390625,
0.09716796875,
0.0185546875,
0.004852294921875
] |
VÕRU JÄRVE KOOLI HOOLEKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL
Võrus,
22.01.2008
Koosoleku algus: kell 14.00
Koosoleku lõpp: kell 15.30
Juhatas:
Ester Peterson
Protokollis:
Katrin Parv
Kohal viibisid:
Pille Valdur, Eve Morel, Ester Peterson, Katrin Parv, Reet Kangro,
Gaida Vassin, Ilmar Narusk
Puudus:
Ulvi Raid, Merike Kilter, Evi Kask
Päevakord:
1. kooli 2008.a. eelarvega tutvumine
2. kooli õuealal asuva mänguväljaku täiendamine
3. rehabilitatsiooniplaani täitmisest
4. MTÜ Toetuskeskus Meiela loomisega seonduv
5. info
1. KUULATI: R. Kangro- tutvustas 2008.aastaks koostatud eelarvet. Suurenenud kulutusena spordihalli kasutamine.
OTSUSTATI heaks kiita 2008.a. eelarve
2. KUULATI: R. Kangro: mänguväljakute jaoks on kogutud raha nii annetuste kui sihitustega, suvel paigaldati ronimiskeskus, mida saavad kasutada väiksemad lapsed. G. Vassin tutvustas erinevate tootjate ronimiskeskusi, hoolekogu liikmete poolt tehti ettepanekuid valiku osas (et oleks ka suurematel lastel võimalus ronida, turnida). Koolis kasutamata trepironija võõrandati Valga linnas abivajavale isikule.
OTSUSTATI trepironija võõrandamisest laekunud raha 30 000.00 krooni kasutada laste mänguväljaku täiendamiseks (ronimiskeskus)
3. KUULATI: R. Kangro: sellest aastast on ka Võru Järve Koolil rehabilitatsiooniplaani läbiviimise õigus. Vanemad, kes soovivad plaani siin läbi viia, anda teada. Ettepanek: kutsuda kooli psühholoog, kes räägib reh.plaani raames vanematele.
OTSUSTATI: anda võimalus reh.plaani summade kasutamiseks perenõustamise teenuse alt, et kutsuda psühholoogi või psühhiaatrit vanematele rääkima
4. KUULATI: R. Kangro tutvustas MTÜ Meiela loomisega seonduvat. Üheks asutajaliikmeks on ka MTÜ Oma Kool.
OTSUSTATI teha väljasõit Maarja külla ja Nõnovale, et tutvuda selle projektiga
5. INFO: - õpilastele on organiseeritud õppereis Tallinnasse Coca-Cola tehasesse. MTÜ Oma Kooli arvel on jääk 10 431 kr. Reisi kulutused kaetakse osaliselt vanematelt ja MTÜ Oma Kooli arvelt summas 5000.00 krooni, kevadel saab ülejäänud raha kasutada nende laste ekskursiooniks, kes nüüd maha jäävad reisi kauguse tõttu.- kooli tuleb ortopeed - MTÜ Oma Kooli liikmete vastuvõtmine avalduse alusel
Ester Peterson/juhataja
Katrin Parv/protokollija
|
<urn:uuid:6cbd2470-3cd9-4045-ba35-f0aa2f2d237e>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://www.jarvekool.edu.ee/wp-content/uploads/2017/05/22_01_2008.pdf
|
2021-01-24T20:53:25+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 853,921,050
| 929
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999102
|
ekk_Latn
| 0.999256
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1083,
2241
] | 1
|
[
0.0322265625,
0.734375,
0.1982421875,
0.031982421875,
0.002044677734375,
0.0003814697265625
] |
MTÜ Virumaa Koostöökogu juhatuse protokoll
E-kirja teel
Koosoleku juhataja ja protokollija: Kadri Kuusmik
Osalejad: Anu Needo (EMTAK 84114), Valdek Haugas (EMTAK 96011), Gerri Alamets (EMTAK 94995), Kaja Kreisman (EMTAK 81301), Eve Ojala-Bakradze (EMTAK 84114), Sigrid Välbe (EMTAK 56101), Andrea Eiche (EMTAK 85529)
PÄEVAKAVA:
1. Meede 1 tehnilise kontrolli läbinud projektitaotluste hindamisele saatmine/mitte saatmine
04.11.2020 nr 107
|
<urn:uuid:662837bd-d1f3-473d-94e4-3c2366563cb6>
|
CC-MAIN-2021-04
|
http://www.viko.ee/04.11.2020.pdf
|
2021-01-24T21:47:24+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00044-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 177,682,207
| 187
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.989092
|
ekk_Latn
| 0.989092
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
445
] | 1
|
[
0.015869140625,
0.87890625,
0.0986328125,
0.00823974609375,
0.0002593994140625,
0.00010633468627929688
] |
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Simvastatin Accord, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Simvastatin Accord, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Simvastatin Accord, 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
10 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg simvastatiini.
20 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg simvastatiini.
40 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg simvastatiini.
INN. Simvastatinum
Teadaolevat toimet omav abiaine
10 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 70 mg laktoosmonohüdraati.
20 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 140 mg laktoosmonohüdraati.
40 mg: üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 280 mg laktoosmonohüdraati.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Simvastatin Accord, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Heleroosat värvi ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on pressitud 'CS' ja mille teine pool on sile.
Simvastatin Accord, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Heleroosat värvi ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on pressitud 'CT' ja mille teine pool on sile.
Simvastatin Accord, 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Roosat värvi ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on pressitud 'CU' ja mille teine pool on sile.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Hüperkolesteroleemia
Primaarse hüperkolesteroleemia või segatüüpi düslipideemia ravi täiendavalt dieedile, kui dieedi muutused ja teised mittefarmakoloogilised meetmed (nt kehaline koormus, kehakaalu vähendamine) ei ole andnud soovitud tulemust.
Homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia (homozygous familial hypercholesterolaemia, HoFH) ravi täiendavalt dieedile ja verelipiidide sisaldust vähendavatele teistele ravimeetmetele (nt LDL-aferees) või kui need meetmed ei sobi.
Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Kardiovaskulaarse suremuse ja haigestumuse vähendamine väljendunud aterosklerootilise kardiovaskulaarhaiguse või suhkurtõvega patsientidel, kelle kolesterooli sisaldus on normaalne või kõrgenenud, täiendavalt teiste riskifaktorite vähendamisele ja muule kardioprotektiivsele ravile (vt lõik 5.1).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Ööpäevane annus on 5...80 mg simvastatiini, manustatuna suukaudselt üksikannusena õhtuti. Annust tuleb vajadusel kohandada mitte sagedamini kui 4-nädalaste intervallidega kuni maksimaalse annuseni 80 mg ööpäevas, manustatuna ühekordse annusena õhtul. 80 mg annus on soovitatav ainult patsientidele, kellel esineb raske hüperkolesteroleemia ja suurenenud kardiovaskulaarsete tüsistuste risk ja kes pole väiksemate annustega ravieesmärke saavutanud ning kui oodatav kasu kaalub üles potentsiaalsed riskid (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Hüperkolesteroleemia
Patsient peab olema standardsel vere kolesteroolisisaldust vähendaval dieedil ja dieet peab jätkuma kogu Simvastatin Accord ravi vältel. Ravi alustatakse tavaliselt 10...20 mg-se ööpäevase annusega, mis võetakse sisse üks kord õhtuti. Patsientidel, kelle LDL-kolesterooli (üle 45%) sisaldust tuleb oluliselt langetada, võib määrata ööpäevaseks algannuseks 20...40 mg, mis võetakse sisse ühekordselt õhtuti. Annuste kohandamine toimub vastavalt vajadusele nagu eespool mainitud.
Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Kontrollitud kliinilise uuringu tulemusel on soovitav ööpäevane algannus 40 mg, mis võetakse sisse õhtul. Neil patsientidel tuleks Simvastatin Accord'i kasutada lisaravimina teiste lipiidi sisaldust vähendavate ravivõtete kõrval (nt LDL-aferees) või juhul, kui need ei ole võimalikud. Patsientidel, kes võtavad samaaegselt simvastatiiniga lomitapiidi, ei tohi simvastatiini annus ületada 40 mg ööpäevas (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 4.5).
Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Südame isheemiatõve (hüperlipideemiaga või ilma) kõrge riskiga patsientidel on tavaline Simvastatin Accord'i annus 20...40 mg ööpäevas üksikannusena õhtul. Raviga samaaegselt rakendatakse dieeti ja kehalist aktiivsust. Annuste kohandamine toimub vastavalt vajadusele nagu eespool mainitud.
Kaasnev ravi
Simvastatin Accord on tõhus monoteraapiana kui ka kombinatsioonis sapphappe sekvestrantidega. Ravimit tuleb võtta kas rohkem kui 2 tundi enne või rohkem kui 4 tundi pärast sapphappe sekvestrandi manustamist.
Patsientidel, kes võtavad simvastatiini samaaegselt fibraatidega, välja arvatud gemfibrosiil (vt lõik 4.3) või fenofibraat, on maksimaalseks lubatud simvastatiini ööpäevaseks annuseks 10 mg. Samaaegsel simvastatiini ja amiodarooni, amlodipiini, verapamiili, diltiaseemi või elbasviiri või grasopreviiri sisaldavate ravimite manustamisel ei tohi simvastatiini annus ületada 20 mg ööpäevas (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Neerukahjustus
Mõõduka neerukahjustuse korral ei ole vaja annust korrigeerida.
Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiini kliirens < 30 ml/min) tuleb ravimi manustamist üle 10 mg ööpäevas tõsiselt kaaluda ning vajadusel manustada ettevaatusega.
Eakad
Annuse kohandamise vajadus puudub.
Lapsed
Lastel ja noorukitel (poisid kellel on puberteedi aste Tanneri skaala järgi II ja üle selle ning tüdrukud, kellel on menstruatsioonide algusest möödas vähemalt aasta, 10…17 aasta vanused), kellel on heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia, on soovitatav algannus 10 mg üks kord ööpäevas
õhtuti. Lapsed ja noorukid tuleb enne simvastatiinravi alustamist panna tavapärasele kolesterooli langetavale dieedile; see dieet peab kestma kogu simvastatiinravi vältel.
Soovitatav annustevahemik on 10…40 mg ööpäevas; soovitatav maksimaalne annus on 40 mg ööpäevas. Annused peavad olema individuaalsed vastavalt ravieesmärkidele, mis on soovitatud laste ravisoovitustes (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Annuse kohandamised tuleb teha 4-nädalaste või pikemate intervallidega.
Simvastatiini kasutamiskogemus puberteedieelsetel lastel on piiratud.
Manustamisviis
Simvastatiin on suukaudseks manustamiseks. Simvastatiini võib manustada ühe annusena õhtul.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Äge maksahaigus või ebaselge etioloogiaga püsiv transaminaaside aktiivsuse suurenemine seerumis.
- Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6).
- Tugevate CYP3A4 inhibiitorite (ained, mis suurendavad AUC väärtust ligikaudu 5 korda või rohkem) (nt itrakonasool, ketokonasool, posakonasool, vorikonasool, HIV-proteaasi inhibiitorid (nt nelfinaviir), botsepreviir, telapreviir, erütromütsiin, klaritromütsiin, telitromütsiin, nefasodoon ja kobitsistaati sisaldavad ravimid) samaaegne kasutamine (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
- Samaaegne ravi gemfibrosiili, tsüklosporiini või danasooliga (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
- HoFHga patsientidel lomitapiidi koosmanustamine simvastatiini annustega > 40 mg (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Müopaatia/rabdomüolüüs
Sarnaselt teistele HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritele võib ka simvastatiin harva põhjustada müopaatiat, mille sümptomiteks on lihasvalu, -hellus või -nõrkus ning millega kaasneb kreatiini kinaasi (CK) aktiivsuse tõus normi ülemisest piirist (ULN) 10 korda suuremaks. Mõnikord väljendub müopaatia rabdomüolüüsina, müoglobinuuriale sekundaarselt võib tekkida äge neerupuudulikkus; väga harva on kirjeldatud surmajuhte. Müopaatia risk suureneb, kui HMG-CoA reduktaasi inhibiitori sisaldus on plasmas kõrge (st simvastatiini ja simvastatiinhappe plasmakontsentratsioon on suurenenud), mis võib osaliselt olla põhjustatud koostoimetest teiste ravimitega, mis häirivad simvastatiini metabolismi ja/või transporter radu (vt lõik 4.5).
Sarnaselt teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega, sõltub müopaatia/rabdomüolüüsi risk annusest. Kliinilistes uuringutes, milles raviti simvastatiiniga 41413 patsienti ja kellest 24747 (ligikaudu 60%) olid haaratud uuringutesse keskmise jälgimisperioodiga vähemalt 4 aastat, oli müopaatia esinemissagedus ligikaudu 0,03% ööpäevase annusega 20 mg, 0,08% ööpäevase annusega 40 mg ja 0,61% ööpäevase annusega 80 mg. Uuringute käigus jälgiti hoolikalt patsiente ja mõned koostoimeid põhjustavad ravimid jäeti välja.
Kliinilises uuringus patsientidel, kellel oli anamneesis müokardiinfarkt ja keda raviti simvastatiiniga annuses 80 mg ööpäevas (keskmine jälgimisperiood 6,7 aastat) oli müopaatia esinemissagedus ligikaudu 1,0% võrreldes 0,02%-ga patsientidel, kes said simvastatiini 20 mg ööpäevas. Ligikaudu pooled nendest müopaatia juhtudest ilmnesid esimese raviaasta jooksul. Igal järgneval aastal oli müopaatia esinemissagedus ligikaudu 0,1% (vt lõigud 4.8 ja 5.1).
Patsientidel, kes võtavad simvastatiini 80 mg annuseid, on suurem müopaatia risk, võrreldes teiste statiinipõhiste ravidega, millel on samaväärne LDL-kolesterooli langetav efektiivsus. Seetõttu tohib simvastatiini 80 mg annust kasutada üksnes patsientidel, kellel on raskekujuline hüperkolesteroleemia ning suur risk kardiovaskulaarsete tüsistuste tekkeks, kellel väiksemate annustega ei ole ravieesmärki saavutatud ja tingimusel, et oodatav kasu kaalub üles võimalikud riskid. Patsiendid, kes võtavad simvastatiini 80 mg annust ja kelle raviks on vajalik kasutada koostoimet omavat ravimit, tuleb üle viia simvastatiini väiksemale annusele või alternatiivsele statiinipõhisele raviskeemile, millel on väiksem potentsiaal ravimite koostoime tekkeks (vt allpool lõik „Võimalused ja vahendid vähendamaks teiste ravimite kasutamisel tekkivatest koostoimetest tingitud müopaatiariski" ning lõigud 4.2, 4.3 ja 4.5).
Ühes kliinilises uuringus, kus kardiovaskulaarse haiguse kõrge riskiga patsiente raviti simvastatiiniga 40 mg/ööpäevas (jälgimisperioodi mediaan 3,9 aastat), oli müopaatia esinemissagedus mittehiinlastest patsientidel (n = 7367) ligikaudu 0,05%, hiinlastest patsientidel (n = 5468) aga 0,24%. Kuigi selles uuringus olid ainsaks hinnatud Aasia rahvaks hiinlased, tuleb simvastatiini määramisel asiaatidest patsientidele olla ettevaatlik ja kasutada väikseimat vajalikku annust.
Transportvalkude nõrgenenud funktsiooni
Maksa OATP transportvalkude nõrgenenud funktsioon võib suurendada simvastatiinhappe süsteemset ekspositsiooni ning suurendada müopaatia ja rabdomüolüüsi tekke riski. Vähenenud funktsioon võib tekkida ravimite (nt tsüklosporiin) koostoimest tingitud inhibeerimise tõttu või patsientidel, kes on SLCO1B1 c.521T> C genotüübi kandjad.
Patsientidel, kes kannavad SLCO1B1 geeni alleeli (c.521T> C), mis kodeerib vähemaktiivset OATP1B1 valku, on simvastatiinhappe süsteemne ekspositsioon ja müopaatia tekke risk suurenenud. Ilma geneetiliste analüüsideta on simvastatiini suurest annusest (80 mg) tingitud müopaatia tekkerisk ligikaudu 1%. Uuringu SEARCH tulemuste põhjal on homosügootse C-alleeli kandjatel (CC genotüüp), keda raviti 80 mg, müopaatia tekke risk ühe aasta jooksul 15%, samas kui heterosügootse C-alleeli kandjatele (CT genotüüp) on see 1,5%. Kõige levinuma genotüübiga (TT) patsientidel on vastav risk 0,3% (vt lõik 5.2). Kui võimalik tuleb individuaalse kasu/riski suhte hindamise osana kaaluda genotüübi määramist C-alleeli olemasolu kindlaks tegemiseks enne 80 mg simvastatiini väljakirjutamist teatud patsientidele ja vältida suurte annuste väljakirjutamist CC genotüübiga patsientidele. Siiski selle geeni puudumine genotüübi määramisel ei välista müopaatia tekkimise võimalust.
Kreatiini kinaasi aktiivsuse määramine
Kreatiini kinaasi (CK) aktiivsust ei tohi määrata pingelise füüsilise koormuse järgselt või kui esineb muid võimalikke põhjusi CK tõusuks, sest see teeb tulemuse tõlgendamise raskeks. Kui CK aktiivsus on algtasemel oluliselt suurenenud (> 5 korda üle normi ülemise piiri), tuleb vastuse kinnitamiseks teha kordusmõõtmised 5 kuni 7 päeva hiljem.
Enne ravi alustamist
Kõiki patsiente, kes alustavad ravi simvastatiiniga või kelle simvastatiini annust suurendatakse, tuleb teavitada müopaatia tekkeriskist ja vajadusest ebaselgel põhjusel tekkinud lihasvalust, -hellusest või nõrkusest arstile otsekohe teatada.
Ettevaatus on vajalik nende patsientide ravimisel, kellel on rabdomüolüüsi tekkeks eelsoodumus. Referentsväärtuse kindlakstegemiseks tuleb CK sisaldust määrata enne ravi alustamist järgmistel juhtudel:
- eakad (vanus ≥ 65 aastat),
- naissoost patsiendid,
- neerukahjustus,
- ravile allumatu hüpotüreoos,
- pärilikud lihashäired patsiendi isiklikus või perekonnaanamneesis,
-
anamneesis varem esinenud statiinidest või fibraatidest põhjustatud lihastoksilisus,
- alkoholi kuritarvitamine.
Sellistel juhtudel tuleb kaaluda raviga seotud riske võimaliku ravist saadava kasu suhtes ja soovitatav on haige kliiniline jälgimine. Kui patsiendil on varem esinenud statiinidest või fibraatidest tingitud lihashäireid, siis sama ravimrühma teiste esindajatega tuleb ravi alustada ettevaatlikult. Kui CK algväärtus on oluliselt suurenenud (> 5 korda üle normi ülemise piiri), ei tohi ravi alustada.
Ravi ajal
Kui patsiendil tekivad statiinravi ajal lihasvalu, -nõrkus või -krambid, tuleb määrata CK aktiivsus. Kui pingutava füüsilise koormuse puudumisel on väärtused oluliselt suurenenud (> 5 korda üle normi ülemise piiri), tuleb ravi lõpetada. Kui lihassümptomid on rasked ning tekitavad igapäevaseid vaevusi, tuleb mõelda ravi lõpetamisele ka siis, kui CK sisaldus on <5 korda üle normi ülemise piiri. Kui kahtlustatakse müopaatiat ükskõik millisel teisel põhjusel, tuleb ravi lõpetada.
Ravi ajal või pärast ravi teatud statiinidega on väga harva teatatud immuunsüsteemi vahendatud nekrotiseerivast müopaatiast (IMNM). Kliiniliselt iseloomustab IMNMi püsiv proksimaalne lihasnõrkus ja suurenenud kreatiini kinaasi aktiivsus vereseerumis, mis püsivad vaatamata statiinravi lõpetamisele (vt lõik 4.8).
Kui sümptomid taanduvad ja CK aktiivsus muutub normaalseks, võib kaaluda ravi jätkamist sama statiiniga või ravi alustamist mõne teise statiini väikseima annusega ja hoolika jälgimise tingimustes.
Suuremat müopaatia esinemissagedust on täheldatud patsientidel, kes tiitriti kuni 80 mg annuseni (vt lõik 5.1). Perioodilised CK mõõtmised on soovitatavad, kuna neist võib olla kasu subkliiniliste müopaatia juhtude identifitseerimisel. Siiski pole kindlust, et see jälgimine hoiaks ära müopaatia teket.
Ravi simvastatiiniga tuleb ajutiselt katkestada mõni päev enne plaanilist ulatuslikku operatsiooni ja kui ootamatult tekib tõsine meditsiinilist või kirurgilist sekkumist vajav seisund.
Võimalused ja vahendid vähendamaks teiste ravimite kasutamisel tekkivatest koostoimetest tingitud müopaatiariski (vt ka lõik 4.5)
Müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisk on oluliselt suurenenud, kui simvastatiiniga samaaegselt manustatakse tugevaid CYP3A4 inhibiitoreid (nt itrakonasool, ketokonasool, posakonasool, vorikonasool, erütromütsiin, klaritromütsiin, telitromütsiin, HIV proteaasi inhibiitorid (nt nelfinaviir), botsepreviir, telapreviir, nefasodoon ja kobitsistaati sisaldavad ravimid), aga ka gemfibrosiili, tsüklosporiini ja danasooli. Nende ravimite kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisk on suurenenud ka siis, kui amiodarooni, amlodipiini, verapamiili või diltiaseemi kasutatakse samaaegselt simvastatiini teatud annustega (vt lõigud 4.2 ja 4.5).
Müopaatia (sh rabdomüolüüs) risk suureneb, kui üheaegselt kasutatakse fusidiinhapet ja statiini (vt lõik 4.5). HoFHga patsientidel võib see risk olla suurenenud, kui koos simvastatiiniga kasutatakse lomitapiidi.
Seega, mis puudutab CYP3A4 inhibiitoreid, on simvastatiini samaaegne manustamine itrakonasooli, ketokonasooli, posakonasooli, vorikonasooli, HIV proteaasi inhibiitorite (nt nelfinaviir), botsepreviiri, telapreviiri, erütromütsiini, klaritromütsiini, telitromütsiini, nefasodooni ja kobitsistaati sisaldavate ravimitega vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Kui ravi tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (ained, mis suurendavad AUC väärtust ligikaudu 5 korda või rohkem) on vältimatu, tuleb simvastatiini manustamine ravikuuri ajaks katkestada (ja kaaluda alternatiivse statiini kasutamist). Lisaks sellele tuleb olla ettevaatlik ka simvastatiini kombineerimisel teatud vähem tugevate CYP3A4 inhibiitoritega: flukonasooli, verapamiili ja diltiaseemiga (vt lõigud 4.2 ja 4.5).
Samaaegset greipfruudimahla ja simvastatiini kasutamist tuleb vältida.
Simvastatiini kasutamine koos gemfibrosiiliga on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Suurenenud riski tõttu müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkeks, ei tohi patsientidel, kes võtavad simvastatiini koos teiste fibraatidega (välja arvatud fenofibraat), ületada simvastatiini ööpäevast annust 10 mg (vt lõigud 4.2 ja 4.5). Fenofibraadi määramisel koos simvastatiiniga tuleb olla ettevaatlik, sest mõlemad toimeained võivad ka eraldi kasutades põhjustada müopaatiat.
Simvastatiini ei tohi kasutada koos fusidiinhappe süsteemsete ravimvormidega või 7 päeva jooksul pärast fusidiinhappe ravi lõpetamist. Kui patsiendi ravis on hädavajalik kasutada süsteemset fusidiinhappe preparaati, tuleb statiinravi katkestada kogu fusidiinhappe ravi ajaks. On olnud teateid rabdomüolüüsist (kaasa arvatud mõned surmajuhtumid) patsientidel, kes said fusidiinhappe ja statiini kombinatsiooni (vt lõik 4.5). Patsienti tuleb teavitada, et ta pöörduks otsekohe abi saamiseks arsti poole, kui tal tekivad sellised sümptomid nagu lihaste nõrkus, valu või hellus. Statiinravi võib uuesti alustada seitse päeva pärast viimase fusidiinhappe annuse manustamist. Erandolukorras, kui vajatakse pikaajalist ravi süsteemse fusidiinhappega, nt raskete infektsioonide ravis, tuleb simvastatiini ja fusidiinhappe koos manustamise vajadust kaaluda üksnes hoolika meditsiinilise järelevalve all ning iga juhtumi puhul eraldi.
Suuremate kui 20 mg simvastatiini ööpäevaste annuste kasutamisest koos amiodarooni, amlodipiini, verapamiili või diltiaseemiga tuleb hoiduda. HoFHga patsientidel tuleb vältida lomitapiidi koosmanustamist simvastatiini annustega, mis on suuremad kui 40 mg ööpäevas (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.5).
Patsientidel, kes võtavad teisi ravimeid, mille puhul on teada, et neil on mõõdukas CYP3A4 inhibeeriv toime, eriti kui nad kasutavad suuremaid simvastatiini annuseid, võib olla suurem risk müopaatia tekkeks. Kui simvastatiini manustatakse koos mõõduka CYP3A4 inhibiitoriga (ained, mis suurendavad AUC väärtust ligikaudu 2,5 korda), võib olla vajalik kohandada simvastatiini annust. Teatud mõõdukate CYP3A4 inhibiitorite, nt diltiaseemi puhul, on simvastatiini maksimaalne soovitatav annus 20 mg (vt lõik 4.2).
Simvastatiin on rinnavähi resistentsusvalgu (breast cancer resistant proteiin, BCRP) väljavoolu transporteri substraat. Samaaegne BCRP inhibeerivate ravimite (nt elbasviir ja grasopreviir) manustamine võib põhjustada simvastatiini plasmakontsentratsiooni suurenemist ja müopaatia suurenenud tekkeriski. Seetõttu võib olla vajalik simvastatiini annust kohandada. Elbasviiri ja grasopreviiri samaaegset manustamist koos simvastatiiniga ei ole uuritud; siiski ei tohi samaaegselt elbasviiri või grasopreviiri sisaldavaid ravimeid saavatel patsientidel simvastatiini annus ületada 20 mg ööpäevas (vt lõik 4.5).
Harvadel juhtudel on müopaatia/rabdomüolüüsi teket seostatud samaaegse HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite ja lipiidisisaldust muutvas annuses (≥ 1 g ööpäevas) niatsiini (nikotiinhape) manustamisega, mõlemad ained võivad eraldi manustamisel põhjustada müopaatiat.
Ühes kliinilises uuringus (jälgimisperioodi mediaan 3,9 aastat) 40 mg/ööpäevas simvastatiini koos 10 mg esetimiibiga või ilma saanud kardiovaskulaarse haiguse kõrge riskiga patsientidel, kellel LDLC tasemed olid hästi kontrollitud, ei olnud lipiide modifitseerivas annuses (≥ 1 g/ööpäevas) niatsiini (nikotiinhappe) lisamisest kardiovaskulaarsetele tulemusnäitajatele täiendavat kasu. Seetõttu arstid, kes kaaluvad simvastatiini ja lipiidisisaldust muutvas annuses (≥ 1 g ööpäevas) niatsiini (nikotiinhape) või niatsiini sisaldavate toodete kombinatsioonravi kasutamist, peavad hoolikalt kaaluma kasu ja riske ning hoolikalt jälgima patsiente lihasvalu, -helluse või –nõrkuse nähtude ja sümptomite suhtes, eriti ravi esimeste kuude jooksul ja annuste suurendamisel.
Lisaks oli selles uuringus müopaatia esinemissagedus ligikaudu 0,24% hiinlastest patsientidel, kes said 40 mg simvastatiini või 10 mg esetimiibi ja 40 mg simvastatiini kombinatsiooni võrreldes 1,24%-ga hiinlastest patsientidel, kes said 2000 mg modifitseeritult vabaneva nikotiinhappe ja 40 mg laropiprandi kombinatsiooni manustatuna koos 40 mg simvastatiini või 10 mg esetimiibi ja 40 mg simvastatiini kombinatsiooniga. Kuigi selles uuringus olid ainsaks hinnatud Aasia rahvaks hiinlased, ei soovitata asiaatidest patsientidel simvastatiini samaaegset manustamist lipiide modifitseerivas annuses (≥ 1 g/ööpäevas) niatsiiniga (nikotiinhappega), sest müopaatia esinemissagedus on suurem hiinlastest patsientide kui mittehiinlastest patsientide seas.
Atsipimoksi struktuur on sarnane niatsiinile. Kuigi atsipimoksi ei uuritud, võib lihastega seotud toksiliste toimete risk olla sarnane niatsiiniga.
Toimed maksale
Kliinilistes uuringutes on üksikutel simvastatiini kasutanud täiskasvanutel esinenud transaminaaside aktiivsuse püsivat suurenemist vereseerumis (kuni >3 korda üle normi ülemise piiri). Simvastatiini ravi katkestamisel või ärajätmisel vähenes nendel patsientidel transaminaaside aktiivsus tavaliselt aeglaselt, kuni saavutas ravieelsed väärtused.
Maksafunktsiooni testid on soovitatav teha enne ravi algust ja seejärel kliinilistel näidustustel. Patsientidel, kellel suurendatakse annust 80 mg-ni, tuleb teha täiendav test enne selle annuse määramist, 3 kuud pärast annuse suurendamist 80 mg-ni ja seejärel perioodiliselt (nt kord poolaastas) esimesel raviaastal. Erilist tähelepanu tuleb pöörata patsientidele, kelle plasma transaminaaside aktiivsus tõuseb ravi käigus; sellisel juhul tuleb testimist otsekohe korrata ning jätkata testimist varasemast sagedamini. Kui transaminaaside aktiivsus suureneb kasvavalt, eriti kui tõus on üle 3 korra normi ülemisest piirist ning on püsiv, tuleb simvastatiini manustamine lõpetada. Pange tähele, et ALAT võib pärineda lihaskoest, seetõttu võib ALAT ja CK samaaegne tõus viidata müopaatiale (vt eespool Müopaatia/rabdomüolüüs).
Turuletulekujärgselt on teatatud nii fataalsetest kui ka mitte-fataalsetest maksapuudulikkuse juhtudest statiine, sh simvastatiini võtvatel patsientidel. Kui simvastatiinravi ajal tekib tõsine maksakahjustus koos kliiniliste sümptomitega ja/või hüperbilirubineemia või ikterus, lõpetage otsekohe ravi. Kui teist etioloogilist põhjust ei leita, siis ei tohi simvastatiinravi uuesti alustada.
Simvastatiini kasutamisel tuleb olla ettevaatlik patsientide puhul, kes tarvitavad rohkelt alkoholi.
Nagu teiste lipiidide sisaldust vähendavate ravimite korral, on simvastatiini kasutamisel täheldatud mõõdukat (< 3 korda üle normi ülemise piiri) transaminaaside tõusu seerumis. Nimetatud muutused ilmnesid varsti pärast ravikuuri alustamist simvastatiiniga, olid sageli mööduva iseloomuga, ilma eriliselt väljendunud sümptomiteta ja ravi katkestamine ei osutunud vajalikuks.
Suhkurtõbi
On tõendeid, et ravimiklassile omase toimena suurendavad statiinid vere glükoosisisaldust ning teatud patsientidel, kellel on suur risk tulevikus suhkurtõve tekkeks, võib statiinide mõjul kujuneda hüperglükeemiline veresuhkru sisaldus, mille korral tuleb rakendada ametlikku suhkurtõve ravi. Antud riski kaalub siiski üles vaskulaarse riski vähenemine statiinide toimel, mistõttu see ei ole põhjuseks statiinravi lõpetamisel. Riskipatsiente (tühja kõhu vere glükoosiväärtus 5,6…6,9 mmol/l, KMI > 30 kg/m 2 , triglütseriidide sisalduse tõus, hüpertensioon) tuleb jälgida nii kliiniliselt kui biokeemiliselt vastavalt riiklikele ravijuhistele.
Interstitsiaalne kopsuhaigus
Mõnede statiinide, sh simvastatiini kasutamise järgselt on teatatud interstitsiaalse kopsuhaiguse juhtudest, eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.8). Selle seisundiga kaasuvate sümptomite hulka võivad kuuluda düspnoe, mitteproduktiivne köha ja üldise tervise halvenemine (väsimus, kehakaalu kaotus ja palavik). Kui kahtlustatakse, et patsiendil on välja kujunenud interstitsiaalne kopsuhaigus, tuleb statiinravi katkestada.
Lapsed
Simvastatiini kasutamise ohutust ja efektiivsust 10…17-aastastel heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel on hinnatud kontrollitud kliinilises uuringus poistel (puberteedi aste Tanneri skaala järgi II ja üle selle) ja tüdrukutel (kellel oli menstruatsioonide algusest möödas vähemalt aasta). Simvastatiiniga ravitud patsientide kõrvaltoimete profiil oli sarnane platseebogrupi omale. Sellel patsiendirühmal ei ole uuritud 40 mg-st suuremate annuste kasutamist. Selles piiratud kontrollitud uuringus ei olnud märgatavat mõju tüdrukute ja poiste kasvule või seksuaalsele küpsemisele ega tüdrukutel mõju menstruaaltsükli pikkusele (vt lõigud 4.2, 4.8 ja 5.1). Neidusid tuleks nõustada sobiva rasestumisvastase vahendi valikul simvastatiinravi ajaks (vt lõigud 4.3 ja 4.6). Alla 18-aastastel patsientidel ei ole uuritud efektiivsust ja ohutust pikematel raviperioodidel kui 48 nädalat ja pikaajalised mõjud füüsilisele, intellektuaalsele ja seksuaalsele küpsemisele ei ole teada.
Simvastatiini kasutamist ei ole uuritud alla 10-aastastel patsientidel ega puberteedieelses eas lastel ja tüdrukutel enne menstruatsioonide algust.
Abiained
Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Mitmed mehhanismid võivad aidata kaasa HMG Co-A reduktaasi inhibiitorite võimalikele koostoimetele. Ravimid või taimsed preparaadid, mis inhibeerivad teatud ensüüme (nt CYP3A4) ja/või transporter (nt OATP1B) radu, võivad suurendada simvastatiini ja simvastatiinhappe plasmakontsentratsiooni, mistõttu võib müopaatia/rabdomüolüüsi tekke risk suureneda.
Lugege kõigi samaaegselt kasutatavate ravimite ravimi omaduste kokkuvõtteid, et saada lisateavet võimalike koostoimete kohta simvastatiiniga ja/või ensüümi või transporteri muutuste ning annuse ja raviskeemi kohandamise kohta.
Koostoimeid on uuritud ainult täiskasvanutel.
Farmakodünaamilised koostoimed
Koostoimed lipiidide sisaldust langetavate ravimitega, mis võivad monoteraapiana põhjustada müopaatiat
Müopaatia, sealhulgas rabdomüolüüsi, risk on suurem, kui ravimit võtta koos fibraatidega. Peale selle esineb koostoimeid gemfibrosiiliga, mille tagajärjel simvastatiini sisaldus seerumis tõuseb (vt allpool „Farmakokineetilised koostoimed" ning lõigud 4.3 ja 4.4). Puuduvad andmed, et simvastatiini ja fenofibraadi koosmanustamisel oleks müopaatia tekkerisk suurem kui mõlema ravimi eraldi manustamisel esinevate riskide summa. Teiste fibraatide kohta adekvaatsed ohutusseire ja farmakokineetika andmed puuduvad. Harvadel juhtudel on müopaatia/rabdomüolüüsi teket seostatud samaaegse simvastatiini ja lipiidisisaldust muutvas annuses (≥ 1 g ööpäevas) niatsiini (nikotiinhape) manustamisega (vt lõik 4.4).
Farmakokineetilised koostoimed
Allolevas tabelis on esitatud ravimite koostoimetest ajendatud määramissoovitused (lisateave on antud tekstis; vt ka lõigud 4.2, 4.3 ja 4.4).
Teiste ravimite toime simvastatiinile
CYP3A4 inhibiitoritega seotud koostoimed
Simvastatiin on tsütokroom P450 3A4 substraat. Tsütokroom P450 3A4 tugevad inhibiitorid võivad simvastatiinravi käigus HMG CoA reduktaasi inhibeeriva aktiivsuse suurendamise teel vereplasmas suurendada müopaatia tekkeriski. Nimetatud inhibiitorite hulka kuuluvad, itrakonasool, ketokonasool, posakonasool, vorikonasool, erütromütsiin, klaritromütsiin, telitromütsiin, HIV-proteaasi inhibiitorid (nt nelfinaviir), botsepreviir, telapreviir, nefasodoon ja kobitsistaati sisaldavad ravimid. Kui samaaegselt võeti itrakonasooli, põhjustas see enam kui 10-kordset simvastatiinhappe kontsentratsiooni tõusu (aktiivne beeta-hüdroksühappe metaboliit). Telitromütsiin põhjustas 11-kordset simvastatiinhappe kontsentratsiooni tõusu.
Samaaegne ravi itrakonasooli, ketokonasooli, posakonasooli, vorikonasooli, HIV proteaasi inhibiitorite (nt nelfinaviir), botsepreviiri, telapreviiri, erütromütsiini, klaritromütsiini, telitromütsiini, nefasodooni ja kobitsistaati sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud; samuti on vastunäidustatud gemfibrosiili, tsüklosporiini ja danasooli kasutamine (vt lõik 4.3). Kui ravi tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (mis suurendavad AUC väärtust ligikaudu 5 korda või rohkem) on vältimatu, tuleb simvastatiini manustamine ravikuuri ajaks katkestada (ning kaaluda alternatiivse statiini kasutamist). Peale selle on vajalik ettevaatus, kui simvastatiini kombineeritakse vähemtugevate CYP3A4 inhibiitoritega nagu flukonasool, verapamiil või diltiaseem (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Flukonasool
Simvastatiini ja flukonasooli samaaegsel kasutamisel on harvadel juhtudel teatatud kaasnevast rabdomüolüüsist (vt lõik 4.4).
Tsüklosporiin
Müopaatia/rabdomüolüüsi risk suureneb, kui tsüklosporiini võetakse koos simvastatiiniga; seetõttu on tsüklosporiini kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Kuigi mehhanism ei ole veel täielikult selge, suurendab tsüklosporiin HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite AUC'd. Simvastatiinhappe AUC kasv tuleneb osaliselt CYP3A4 ja/või OATP1B1 pärssimisest.
Danasool
Danasooli ja simvastatiini koosmanustamisel on müopaatia ja rabdomüolüüsi risk tõusnud; seetõttu on kasutamine koos danasooliga vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Gemfibrosiil
Gemfibrosiil suurendab simvastatiinhappe AUC-d 1,9 korda, tõenäoliselt pärssides glükuronidatsiooni rada ja/või OATP1B1 (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Samaaegne manustamine koos gemfibrosiiliga on vastunäidustatud.
Fusidiinhape
Müopaatia, sh rabdomüolüüsi risk võib suureneda, kui samaaegselt süsteemse fusidiinhappega võetakse statiine. Selle koostoime mehhanism (on see siis farmakokineetiline, farmakodünaamiline või segu mõlemast) on siiani teadmata. Selle kombinatsiooniga ravitud patsientidel on teatatud rabdomüolüüsist (sh mõned surmajuhud).
Selle kombinatsiooni samaaegne manustamine võib põhjustada mõlema aine plasmakontsentratsioonide suurenemise. Kui ravi süsteemse fusidiinhappega on hädavajalik, tuleb simvastatiinravi katkestada kogu fusidiinhapperavi ajaks. Vt samuti lõiku 4.4.
Amiodaroon
Müopaatia ja rabdomüolüüsi risk suureneb, kui amiodarooni võetakse koos simvastatiiniga (vt lõik 4.4). Ühes kliinilises uuringus teatati müopaatiast 6% patsientidest, kes said samaaegselt 80 mg simvastatiini ja amiodarooni. Seetõttu ei tohi simvastatiini annus ületada 20 mg ööpäevas patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi amiodarooniga.
Kaltsiumikanali blokaatorid
- Verapamiil
Müopaatia ja rabdomüolüüsi risk on suurenenud samaaegsel verapamiili manustamisel koos 40 mg või 80 mg simvastatiiniga (vt lõik 4.4). Ühes farmakokineetilises uuringus põhjustas samaaegne verapamiili võtmine 2,3-kordset simvastatiinhappe kontsentratsiooni tõusu, eeldatavalt osaliselt CYP3A4 pärssimise tõttu. Seetõttu ei tohi samaaegset verapamiilravi saavatel patsientidel ületada simvastatiini annust 20 mg ööpäevas.
- Diltiaseem
Müopaatia ja rabdomüolüüsi risk on suurenenud samaaegsel diltiaseemi manustamisel koos 80 mg simvastatiiniga (vt lõik 4.4). Ühes farmakokineetilises uuringus põhjustas samaaegne diltiaseemi manustamine 2,7-kordse simvastatiinhappe kontsentratsiooni suurenemise, eeldatavasti osaliselt läbi CYP3A4 inhibeerimise. Seetõttu ei tohi samaaegset diltiaseemravi saavatel patsientidel olla simvastatiini annus suurem kui 20 mg ööpäevas.
- Amlodipiin manustamine simvastatiinhappe ekspositsiooni 1,6-kordse tõusu. Seetõttu ei tohi samaaegselt
Patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi amlodipiini ja simvastatiiniga, on suurenenud risk müopaatia tekkeks. Ühes farmakokineetilises uuringus põhjustas samaaegne amlodipiini amlodipiinravi saavatel patsientidel simvastatiini annus ületada 20 mg ööpäevas.
Lomitapiid
Müopaatia ja rabdomüolüüsi tekkerisk võib suureneda lomitapiidi ja simvastatiini koosmanustamisel (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Seetõttu ei tohi HoFHga patsientidel lomitapiidi sisaldava ravimiga koosmanustamisel simvastatiini annus ületada 40 mg ööpäevas.
CYP3A4 mõõdukad inhibiitorid
Patsientidel, kes võtavad samaaegselt simvastatiiniga (eriti simvastatiini suuremate annuste kasutamisel) teisi ravimeid, millel on teadaolevalt mõõdukas CYP3A4 inhibeeriv toime, võib olla suurem risk müopaatia tekkeks (vt lõik 4.4)
OATP1B1-transportvalgu inhibiitorid
Simvastatiinhape on OATP1B1-transportvalgu substraat. Ravimite samaaegne manustamine, mis on OATP1B1-transportvalgu inhibiitorid, võib põhjustada simvastatiinhappe plasmakontsentratsioonide ja müopaatia riski suurenemist (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
Rinnavähi resistentsusvalgu (BCRP) inhibiitorid
Samaaegne BCRP inhibeerivate ravimite, sh elbasviiri või grasopreviiri sisaldavad ravimid, manustamine võib põhjustada simvastatiini plasmakontsentratsiooni suurenemist ja müopaatia suurenenud tekkeriski (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Niatsiin (nikotiinhape)
Harvadel juhtudel on müopaatia/rabdomüolüüsi teket seostatud samaaegse simvastatiini ja lipiidisisaldust muutvas annuses (≥ 1 g ööpäevas) niatsiini (nikotiinhape) manustamisega. Ühes farmakokineetilises uuringus tõusid samaaegse ühekordse 2 g toimeainet prolongeeritult vabastava nikotiinhappe annuse manustamisel koos 20 mg simvastatiiniga vähesel määral simvastatiini ja simvastatiinhappe AUC ja simvastatiinhappe plasmakontsentratsioonide Cmax.
Greipfruudimahl
Greipfruudimahl pärsib tsütokroomi P450 3A4. Samaaegne suurte koguste (enam kui 1 liiter päevas) greipfruudimahla ja simvastatiini manustamine põhjustas simvastatiinhappe kontsentratsiooni 7kordse suurenemise. Ka 240 ml greipfruudimahla joomine hommikul ja simvastatiini manustamine õhtul põhjustas 1,9-kordse suurenemise. Seetõttu tuleb simvastatiinravi ajal vältida greipfruudimahla joomist.
Kolhitsiin
On teatatud müopaatiast ja rabdomüolüüsist kolhitsiini ja simvastatiini samaaegsel manustamisel neerukahjustusega patsientidel. Seda ravimite kombinatsiooni võtvaid vastavaid patsiente on soovitav hoolikalt kliiniliselt jälgida.
Rifampitsiin
Kuna rifampitsiin on tugev CYP3A4 indutseerija, võib pikaajaliselt rifampitsiini (nt tuberkuloosi raviks) saavatel patsientidel simvastatiini toime kaduda. Farmakokineetilises uuringus normaalsetel vabatahtlikel vähenes simvastatiinhappe plasma kontsentratsioonikõveraalune ala (AUC) samaaegsel rifampitsiini manustamisel 93% võrra.
Simvastatiini toime teiste ravimite farmakokineetikale
Simvastatiinil puudub tsütokroom P450 3A4 inhibeeriv toime. Seetõttu ei mõjuta simvastatiin eeldatavalt tsütokroom P450 3A4 kaudu metaboliseeruvate ainete plasmakontsentratsioone.
Suukaudsed antikoagulandid
Kahes kliinilises uuringus, millest üks viidi läbi tervetel vabatahtlikel ja teine hüperkolesteroleemiaga patsientidel, suurendas simvastatiin annuses 20…40 mg ööpäevas mõõdukalt kumariini derivaatide antikoagulantset toimet: protrombiiniaeg (INR) pikenes tervetel vabatahtlikel 1,7-lt 1,8-le ja hüperkolesteroleemiaga patsientidel 2,6-lt 3,4-le. Väga harva on teatatud pikenenud INR-st. Kumariini derivaate saavatel patsientidel tuleb enne simvastatiinravi algust ja korduvalt ravi algperioodil määrata protrombiiniaega, veendumaks, et see olulisel määral ei muutuks. Kui protrombiiniaeg on simvastatiinravi käigus normaliseerunud, piisab reeglina kumariini derivaate saavatel patsientidel teostatavatest protrombiiniaja määramise tavapärastest intervallides. Simvastatiini annuse muutmisel või ravi katkestamisel tuleb järgida samu juhiseid. Patsientidel, kes ei kasuta antikoagulante, ei ole simvastatiinravi käigus täheldatud verejookse ega mingeid protrombiiniaja muutusi.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Simvastatiin on raseduse ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Ohutust rasedatel naistel ei ole kindlaks tehtud. Rasedatel naistel ei ole kontrollitud kliinilisi uuringuid simvastatiiniga läbi viidud. Harva on teatatud HMGCoA reduktaasi inhibiitorite rasedusaegse kasutamisega seotud kaasasündinud anomaaliate esinemisest. Samas, ligikaudu 200 raseduse prospektiivsel analüüsil, kus naised kasutasid esimesel trimestril kas simvastatiini või mõnda teist sarnast HMG CoA reduktaasi inhibiitorit, leiti, et kaasasündinud anomaaliate esinemissagedus oli sama, mis üldpopulatsioonis. Uuritud raseduste arv oli statistiliselt piisav, et välistada 2,5- või enamakordne kaasasündinud anomaaliate esinemissageduse tõus võrreldes üldpopulatsiooniga. Kuigi puuduvad tõendid selle kohta, et simvastatiini või muud sarnast HMG CoA reduktaasi inhibiitorit saanud emade järglastel esineks enam kaasasündinud anomaaliaid kui üldpopulatsioonis, tuleb meeles pidada, et ravi simvastatiiniga võib vähendada mevalonaadi, mis on kolesterooli biosünteesi prekursor, taset loote organismis.
Ateroskleroos on krooniline protsess ning raseduseaegne lipiidide sisaldust vähendava ravi katkestamine mõjutab vähe primaarse hüperkolesteroleemiaga seotud pikaajalisi riske. Seetõttu ei tohi simvastatiini kasutada naised, kes on rasedad, soovivad rasestuda või arvavad, et nad on rasedad.
Ravi simvastatiiniga tuleb katkestada kogu raseduse ajaks või kuni on kindlaks tehtud, et naine ei ole rase (vt lõigud 4.3 ja 5.3).
Rinnaga toitmine
Ei ole teada, kas simvastatiin või tema metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Arvestades asjaolu, et paljud ravimid siiski erituvad rinnapiima ja et simvastatiin võib imikul esile kutsuda tõsiseid kõrvaltoimeid, ei tohi simvastatiini rinnaga toitmise ajal kasutada (vt lõik 4.3).
Fertiilsus
Kliiniliste uuringute andmed simvastatiini mõjude kohta inimese fertiilsusele puuduvad. Simvastatiinil ei olnud mõju isaste ja emaste rottide fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Simvastatiin ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski on autojuhtimisel või masinatega töötamisel vajalik ettevaatus, sest turuletulekujärgselt on harva teatatud pearingluse tekkest.
4.8 Kõrvaltoimed
Järgnevalt on toodud kõrvaltoimed, mida on täheldatud kliiniliste uuringute käigus ja/või turuletulekujärgselt ning nende esinemissageduse kategoriseerimisel on kasutatud andmeid, mis pärinevad ulatuslikest, pikaajalistest, platseebokontrollitud kliinilistest uuringutest, kaasa arvatud HPS ja 4S, milles osales vastavalt 20536 ja 4444 patsienti (vt lõik 5.1). HPS uuringus registreeriti vaid tõsised kõrvaltoimed ja lisaks ka müalgia ning plasma transaminaaside ja kreatiini kinaasi aktiivsuse tõus. 4S uuringus registreeriti kõik allpool loetletud kõrvaltoimed. Harvaesinenud kõrvatoimeteks määratleti kõrvaltoimed, mille esinemissagedus simvastatiini rühmas oli nendes uuringutes madalam kui platseeborühmas või sellega võrreldav ning samasuguseid kõrvaltoimeid on teatatud ka spontaanselt.
HPS uuring (vt lõik 5.1) hõlmas 20536 patsienti, kes said simvastatiini annuses 40 mg ööpäevas (n= 10269) või kellele manustati platseebot (n= 10267), siis 5 aastat kestnud uuringus oli kõrvaltoimete profiil simvastatiini kasutamisel annuses 40 mg ööpäevas võrreldav platseeborühma kõrvaltoimete profiiliga. Kõrvaltoimete tõttu katkestati ravi mõlemas grupis sarnaselt (4,8% 40 mg simvastatiini ning 5,1% platseebot saanud patsientidest). Müopaatiat esines vähem kui 0,1%-l 40 mg simvastatiiniga ravitud patsientidest. Transaminaaside aktiivsuse suurenemist (korduvatel analüüsidel > 3 korra üle normi ülemise piiri) esines 0,21%-l (n = 21) 40 mg simvastatiini saanud patsientidel võrreldes 0,09%-ga (n = 9) platseeboga ravitud patsientidel.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on liigitatud järgnevalt: väga sage (> 1/10), sage (≥ 1/100, < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000, < 1/100), harv (≥ 1/10 000, < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Silma kahjustused
: hägune nägemine, nägemiskahjustus.
Harv
Vere ja lümfisüsteemi häired
aneemia.
Harv:
Immuunsüsteemi häired
Väga harv: anafülaksia.
Psühhiaatrilised häired
Väga harv: unetus.
Teadmata: depressioon.
Närvisüsteemi häired
Harv: peavalu, paresteesia, pearinglus, perifeerne neuropaatia.
Väga harv:
mälu halvenemine.
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Teadmata:
interstitsiaalne kopsuhaigus (vt lõik 4.4).
Seedetrakti häired
Harv: kõhukinnisus, kõhuvalu, kõhupuhitus, düspepsia, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine,
pankreatiit.
Maksa ja sapiteede häired
Harv: hepatiit/ikterus.
Väga harv: fataalne ja mitte-fataalne maksapuudulikkus.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
lööve, sügelus, alopeetsia.
Harv:
Väga harv: lihhenoidsed ravimlööbed.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Harv: müopaatia* (sh müosiit), rabdomüolüüs koos ägeda neerupuudulikkusega või ilma (vt lõik 4.4), müalgia, lihaskrambid.
Väga harv: lihasrebend.
* Ühes kliinilises uuringus tekkis müopaatia sagedamini patsientidel, keda raviti 80 mg simvastatiiniga ööpäevas, võrreldes patsientidega, keda raviti 20 mg simvastatiiniga ööpäevas (vastavalt 1,0% vs 0,02%) (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Teadmata: tendinopaatia, mis mõnikord tüsistub rebendiga, immuunsüsteemi vahendatud nekrotiseeriv müopaatia (immune-mediated necrotizing myopathy, IMNM)**.
** Väga harvadel juhtudel on teatatud immuunsüsteemi vahendatud nekrotiseerivast müopaatiast (IMNM), autoimmuunsest müopaatiast, ravi ajal või pärast ravi mõndade statiinidega. Kliiniliselt iseloomustab IMNMi püsiv proksimaalne lihasnõrkus ja seerumi kreatiini kinaasi aktiivsuse tõus, mis püsib hoolimata statiinravi lõpetamisest; olulise põletikuta nekrotiseerivat müopaatiat näitav lihasbiopsia; paranemine immuunsupressiivsete ainetega (vt lõik 4.4).
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv:
günekomastia.
Teadmata: erektsioonihäired.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Harv: asteenia.
Harva on teatatud ülitundlikkussündroomi tekkest, mille puhul on esinenud järgmised nähud/sümptomid: angioödeem, luupusesarnane sündroom, reumaatiline polümüalgia, dermatomüosiit, vaskuliit, trombotsütopeenia, eosinofiilia, erütrotsüütide settekiiruse tõus, artriit ja artralgia, nõgestõbi, valgustundlikkus, palavik, nahaõhetus, düspnoe ja halb enesetunne.
Uuringud
Harv: suurenenud seerumi transaminaaside aktiivsus (alaniinaminotransferaas, aspartaataminotransferaas, gammaglutamüül transpeptidaas (vt lõik 4.4 Toimed maksale), kõrgenenud alkaalne fosfataas, suurenenud CK aktiivsus seerumis (vt lõik 4.4).
Statiinide, sh simvastatiini kasutamisel on teatatud HbA1c ja tühja kõhu glükoosi sisalduse tõusust.
Turuletulekujärgselt on harvadel juhtudel teatatud kognitiivse funktsiooni halvenemisest (nt mälukaotus, kerge unustamine, amneesia, mäluhäired, segasus), millel oli seos statiinide, sh simvastatiini kasutamisega. Teated ei olnud üldjuhul tõsist laadi, kõrvaltoimed olid pöörduvad pärast statiini ärajätmist, erinesid nii sümptomite algusaeg (1 päev kuni aastaid) kui ka sümptomite taandumise aeg (keskmiselt 3 nädalat).
Mõningate statiinide puhul on teatatud lisaks järgmistest kõrvaltoimetest:
- unehäired, sh hirmuunenäod;
- seksuaalfunktsiooni häired;
- suhkurtõbi; esinemissagedus sõltub riskitegurite olemasolust või puudumisest (tühja kõhu vere glükoosi sisaldus ≥ 5,6 mmol/l, KMI >30 kg/m 2 , triglütseriidide sisalduse tõus, hüpertensioon anamneesis).
Lapsed
48-nädalases uuringus, kus osalesid heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga lapsed ja noorukid (poistel Tanneri skaala II aste või üle selle; tüdrukutel vähemalt üks aasta pärast menstruatsioonide algust) vanuses 10...17 aastat (n = 175), olid simvastatiinravi saanud grupis ohutusja taluvusprofiil üldiselt sarnased platseebogrupiga. Pikaajalised toimed kehalisele, intellektuaalsele ja seksuaalsele küpsemisele on teadmata. Praegu puuduvad piisavad andmed üle ühe aasta kestnud ravi kohta (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1).
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Senini on teatatud üksikutest üleannustamise juhtudest, kusjuures maksimaalne manustatud annus oli 3,6 g. Kõik patsiendid paranesid tüsistusteta. Üleannustamise korral spetsiifiline ravi puudub. Rakendada tuleks sümptomaatilist ja toetavat ravi.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: HMG CoA reduktaasi inhibiitorid
ATC-kood: C10AA01
Toimemehhanism
Suukaudsel manustamisel hüdrolüüsub simvastatiin, mis on algselt mittetoimivas laktoonvormis, maksas vastavaks aktiivseks beeta-hüdroksühappeks, millel on tugev HMG CoA reduktaasi (3hüdroksü-3-metüülglutarüül -CoA reduktaas) inhibeeriv toime. See ensüüm katalüüsib HMG CoA konversiooni mevalonaadiks ja on kolesterooli biosünteesi varane staadium ja ühtlasi ka sünteesikiirust limiteerivaks etapiks.
On näidatud, et simvastatiin alandab LDL-kolesterooli normaalseid ja kõrgenenud väärtusi. LDL tekib väga madala tihedusega lipoproteiinist (VLDL) ning kataboliseerub peamiselt kõrge afiinsusega LDL retseptorite kaudu. Simvastatiini LDL sisaldust alandav toime võib olla tingitud nii VLDL-kolesterooli kontsentratsiooni vähendamisest kui ka LDL-retseptori induktsioonist, mille tulemusena LDL kolesterooli toodetakse vähem ning lagundatakse rohkem. Simvastatiinravi ajal alaneb oluliselt ka apolipoproteiin B sisaldus. Lisaks suurendab simvastatiin mõõdukalt HDL-kolesterooli sisaldust ja vähendab TG (triglütseriidid) sisaldust vereplasmas Nende muutuste tulemusena vähenevad üldkolesterooli/HDL-kolesterooli ja LDL-kolesterooli/HDL-kolesterooli suhted.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Südame isheemiatõve kõrge risk või olemasolev südame isheemiatõbi
HPS (Heart Protection Study) uuringus hinnati simvastatiinravi efektiivsust 20536-l hüperlipideemiaga või hüperlipideemiata ning südame isheemiatõvega, mõne teise oklusiivse arterite haigusega või suhkurtõvega 40…80-aastasel patsiendil. Selles uuringus sai keskmiselt viie aasta jooksul 10269 patsienti 40 mg simvastatiini ööpäevas ning 10267 patsienti sai platseebot. Uuringu alustamisel oli 6793 (33%) patsiendil LDL-C sisaldus alla 116 mg/dl; 5063 (25%) patsiendi näitaja oli vahemikus 116…135 mg/dl ja 8680 (42%) patsiendi näitaja üle 135 mg/dl.
Ravi simvastatiiniga annuses 40 mg ööpäevas vähendas võrreldes platseeboga oluliselt üldsuremuse riski (1328 [12,9 %] simvastatiinirühmas vs 1507 [14,7%] platseeborühmas; p=0,0003), sest 18% võrra vähenes koronaarsetest tüsistustest tingitud suremusmäär (587 [5,7%] vs 707 [6,9%]; p=0,0005; absoluutne riski vähenemine 1,2%). Mitte-vaskulaarsete surmajuhtude vähenemine ei olnud statistiliselt oluline. Simvastatiin vähendas 27% (p<0,0001) võrra ka põhilisi südame-veresoonkonna tüsistusi (uuringu ühendatud hindamiskriteerium seisnes müokardiinfarktidest ja koronaartõvest tingitud suremusmääras). Simvastatiin vähendas pärgarterite revaskularisatsiooniprotseduuride (sh aortkoronaarne šunteerimine ja perkutaanne transluminaalne koronaarangioplastika) ning perifeersete veresoonte ja teiste mittekoronaarsete veresoonte revaskularisatsiooniprotseduuride vajadust vastavalt 30% (p<0,0001) ja 16% (p=0,006) võrra. Simvastatiin vähendas insuldiriski 25% (p<0,0001) võrra, mis tähendab isheemiliste insuldijuhtude vähenemist 30% (p<0,0001) võrra. Lisaks vähendas simvastatiin diabeediga patsientide alagrupis suurte veresoonte tüsistuste, sh perifeersete revaskularisatsiooniprotseduuride (kirurgia või angioplastika), alajäseme amputatsiooni ja säärehaavandite riski 21% (p=0,0293) võrra. Haigusjuhtude määra proportsionaalne vähenemine oli kõigis uuritud patsientide alagruppides sarnane, sh koronaarhaiguseta patsientidel, kuid kellel esines tserebrovaskulaarne haigus või perifeersete arterite haigus, nii meestel kui naistel, patsientidel, kes olid uuringusse kaasamisel nooremad või vanemad kui 70 aastat, hüpertensiooniga või ilma hüpertensioonita patsientidel ja ka nendel, kellel LDL-kolesterooli sisaldus oli uuringusse kaasamisel alla 3,0 mmol/l.
Skandinaavia Simvastatiini Elulemuse Uuringus (Scandinavian Simvastatin Survival Study,4S) hinnati simvastatiini ravi toimet üldsuremusele 4444 südame isheemiatõvega patsiendil, kellel üldkolesterooli algväärtus oli 212… 309 mg/dl (5,5… 8,0 mmol/L). Selles multitsentrilises randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus said stenokardiaga või varasema müokardiinfarktiga (MI) patsiendid dieetravi, standardset hooldust ning keskmiselt 5,4 aasta jooksul kas 20…40 mg simvastatiini ööpäevas (n=2221) või platseebot (n=2223). Simvastatiin vähendas suremuse riski 30% (absoluutne riski vähenemine 3,3%). Südame isheemiatõve suremuse risk vähenes 42% võrra (absoluutne riski vähenemine 3,5%). Simvastatiin vähendas ka raskete koronaarsündmuste (surm südame isheemiatõve tagajärjel ning lisaks haigla poolt kinnitatud ja sümptomiteta mitteletaalne müokardiinfarkt) tekkeriski 34%. Lisaks vähendas simvastatiin märkimisväärselt letaalsete ja mitteletaalsete ajuveresoonte haigusjuhtude (insult ja transitoorsed isheemilised atakid) tekkeriski 28% võrra. Uuringurühmade mitte-kardiovaskulaarse suremuse osas statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud.
Täiendava kolesterooli ja homotsüsteiini sisalduse vähendamise efektiivsuse uuring (The Study of the Effectiveness of Additional Reductions in Cholesterol and Homocysteine - SEARCH) hindas 80 mg simvastatiini ravi efektiivsust võrreldes 20 mg raviga (keskmine jälgimisperiood kuni 6,7 aastat) suurte vaskulaarsete tüsistuste ärahoidmises (suured vaskulaarsed tüsistused – MVE-d – fataalne CHD, mitte-fataalne MI, koronaarne revaskularisatsiooniprotseduur, mitte-fataalne või fataalne insult või perifeerne revaskularisatsiooniprotseduur) 12064 patsiendil, kellel oli eelnevalt olnud müokardiinfarkt. Puudus tähelepanuväärne erinevus MVE-de esinemissageduses kahe grupi vahel; simvastatiin 20 mg (n=1553; 25,7%) vs simvastatiin 80 mg (n=1477; 24,5%); RR 0,94, 95% Cl: 0,88…1,01. Absoluutne erinevus LDL-kolesterooli sisalduses kahe grupi vahel uuringu jooksul oli 0,35±0,01 mmol/l. Ohutusprofiilid olid mõlemal grupil sarnased, välja arvatud müopaatia esinemissagedus, mis oli ligikaudu 1,0% simvastatiin 80 mg grupis võrreldes 0,02%-ga 20 mg grupis. Ligikaudu pooled nendest müopaatia juhtudest ilmnesid esimese raviaasta jooksul. Igal järgneval aastal oli müopaatia esinemissagedus ligikaudu 0,1%.
Primaarne hüperkolesteroleemia ja segatüüpi hüperlipideemia
Uuringutes, kus võrreldi simvastatiini 10, 20, 40 ja 80 mg ööpäevase annuse efektiivsust ja ohutust hüperkolesteroleemiaga patsientidel, vähenes keskmine LDL-kolesterooli sisaldus vastavalt 30, 38, 41 ja 47%. Kliinilistes uuringutes segatüüpi hüperlipideemiaga patsientidega vähenes 40 mg ja 80 mg simvastatiini manustamisel keskmine triglütseriidide sisaldus vastavalt 28 ja 33% (platseebogrupis 2%) ning keskmine HDL-kolesterooli sisaldus tõusis vastavalt 13 ja 16% (platseebogrupis: 3 %).
Lapsed
Topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus randomiseeriti 175 heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga (heFH) patsienti (99 poissi puberteedi astmega II või üle selle Tanneri skaala järgi ning 76 tüdrukut, kellel oli menstruatsioonide algusest möödunud vähemalt üks aasta) vanuses 10...17 aastat (keskmine vanus 14,1 aastat) saama 24 nädala jooksul simvastatiini või platseebot (põhiuuring). Uuringuga liitumise tingimuseks oli LDL-kolesterooli algväärtus 160...400 mg/dl ning vähemalt ühel vanemal LDL-kolesterooli sisaldus > 189 mg/dl. Simvastatiini annus (üks kord ööpäevas õhtul) oli 10 mg esimese 8 nädala jooksul, 20 mg järgmise 8 nädala jooksul ning seejärel 40 mg. 24-nädalases jätku-uuringus valiti ravi jätkama 144 patsienti, kes said 40 mg simvastatiini või platseebot.
Simvastatiini toimel vähenes oluliselt LDL-kolesterooli, triglütseriidide ja apolipoproteiin B sisaldus plasmas. Jätku-uuringu tulemused 48 nädala möödudes olid võrreldavad põhiuuringus saadud tulemustega. Pärast 24 ravinädalat oli keskmine saavutatud LDL-kolesterooli väärtus 124,9 mg/dl (vahemik: 64,0...289,0 mg/dl) simvastatiin 40 mg grupis ja 207,8 mg/dl (vahemik: 128,0...334,0 mg/dl) platseebogrupis.
Pärast 24 nädalat kestnud simvastatiinravi (annust suurendati 10 mg-st 20 mg ja kuni 40 mg-ni ööpäevas 8-nädalaste intervallide järel) oli simvastatiini toimel keskmine LDL-kolesterooli sisaldus vähenenud 36,8% (platseebo: 1,1% tõus algväärtusest), apolipoproteiin B sisaldus 32,4% (platseebo: 0,5%) ja keskmine triglütseriidide sisaldus 7,9% (platseebo: 3,2%) ning keskmine HDL-kolesterooli sisaldus suurenenud 8,3% (platseebo: 3,6%). Simvastatiini pikaajaline kasulik toime kardiovaskulaarsüsteemile heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga lastel on teadmata. Heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga lastel ei ole 40 mg ületavate ööpäevaste annuste ohutust ja efektiivsust uuritud. Lapseeas kasutatud simvastatiinravi pikaajaline efektiivsus haigestumuse ja suremuse vähendamisel täiskasvanueas ei ole kindlaks tehtud.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Simvastatiin on farmakoloogiliselt inaktiivne laktoon, mis organismis hüdrolüüsitakse vastavaks beeta-hüdroksühappeks - tugev HMG CoA reduktaasi inhibiitor. Hüdrolüüs toimub peamiselt maksas, hüdrolüüsi kiirus inimese vereplasmas on väga aeglane.
Farmakokineetilisi omadusi on hinnatud täiskasvanutel. Puuduvad lastelt ja noorukitelt saadud farmakokineetilised andmed.
Imendumine
Simvastatiin imendub seedetraktist hästi ja allub maksas ulatuslikule esmase passaaži metabolismile. Maksapassaaži ulatus sõltub verevoolust maksas. Maks on aktiivse vormi esmane toimimiskoht. Beeta-hüdroksühappena sedastati vereplasmas vähem kui 5% suukaudselt manustatud simvastatiinist. Aktiivsete inhibiitorite maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub tavaliselt 1…2 tundi pärast simvastatiini sissevõtmist. Toit ei mõjuta simvastatiini imendumist seedetraktist. Simvastatiini üksik- ja korduvate annuste farmakokineetikast nähtub, et ravim ei kumuleeru organismis ka pärast mitmekordset annustamist.
Jaotumine
Simvastatiin ja selle aktiivne metaboliit seonduvad vereplasma valkudega rohkem kui 95% ulatuses.
Eritumine
Simvastatiin on CYP3A4 substraat (vt lõigud 4.3 ja 4.5). Simvastatiini peamiseks metaboliidiks inimveres on beeta-hüdroksühape ja veel neli vähemaktiivset metaboliiti. Patsiendile suu kaudu radioaktiivse simvastatiini manustamisel väljus 96 tunni jooksul uriiniga 13% ja väljaheitega 60%. Väljaheites sedastatud radioaktiivsus tulenes nii sapiga eritunud aktiivsetest metaboliitidest kui imendumata jäänud ravimist. Beeta hüdroksühappe metaboliidi intravenoosse süste järel oli poolväärtusaeg keskmiselt 1,9 tundi. Veeni manustatud annusest eraldus uriinis inhibiitoritena keskmiselt ainult 0,3%.
Simvastatiinhape haaratakse aktiivselt hepatotsüütidesse OATP1B1 transporteri poolt.
Simvastatiin on BCRP väljavoolu transporteri substraat.
Patsientide erirühmad
SLCO1B1 polümorfism
SLCO1B1 geeni c.521T> C alleeli transportijatel on madalam OATP1B1 aktiivsus. Kõige rohkem levinud genotüübiga (TT) patsientidel on peamise aktiivse metaboliidi, simvastatiinhappe keskmine ekspositsioon (AUC) C-alleeli heterosügoodi transportijatel (CT) 120 % ja homosügoodi (CC) transportijatel 221 %. Euroopa elanikkonna hulgas on C-alleeli esinemissagedus 18 %. Simvastatiinhappe ekspositsiooni suurenemise risk esineb SLCO1B1 polümorfismiga patsientidel, mis võib põhjustada suurenenud rabdomüolüüsi riski (vt lõik 4.4).
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakodünaamika, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse konventsionaalsed uuringud loomadel ei näidanud täiendavaid riske patsiendile peale farmakoloogilise mehhanismi poolt põhjustatud toime. Maksimaalselt talutavate annuste manustamisel rottidele ja küülikutele ei tekitanud simvastatiin loote väärarendeid ja ei mõjunud viljakusele, reproduktiivsusele ega vastsündinu arengule.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Butüülhüdroksüanisool (E 320)
Askorbiinhape (E 300)
Sidrunhape (E 330)
Mikrokristalliline tselluloos, (E 460a)
Preželatiniseeritud maisitärklis
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat (E 470B)
Tableti kate:
Hüpromelloos (E 464)
Hüdroksüpropüültselluloos (E 463)
Titaandioksiid (E 171)
Talk (E 553b)
Kollane raudoksiid (E 172) – (10 mg ja 20 mg tabletis)
Punane raudoksiid (E 172)
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
Blisterpakend: 3 aastat.
Purk: 2 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/PE/PVdC/alumiinium või PVC/PVdC/alumiinium blisterpakend, milles on 10, 14, 28, 30, 50, 56, 84, 90, 98 ja 100 tabletti.
Simvastatiini 10, 20 ja 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval ka HDPE-purkides, mis sisaldavad 250, 500 ja 1000 tabletti (ainult haiglas või annuse väljastamisel).
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Accord Healthcare B.V. Winthontlaan 200 3526 KV Utrecht Holland
8. MÜÜGILOA NUMBRID
10 mg: 590408
20 mg: 590508
40 mg: 589808
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 22.08.2008
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 25.05.2012
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Juuli 2020
|
<urn:uuid:9924e5cf-8b70-488f-8c7c-dba64ec20200>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1334517.pdf
|
2021-01-24T22:08:56+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 522,590,174
| 23,129
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999832
|
ekk_Latn
| 0.999908
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2372,
5499,
9644,
13002,
16821,
21088,
25269,
27311,
30139,
33577,
37232,
40161,
43042,
46450,
51124,
54922,
56702,
57582
] | 2
|
[
0.23828125,
0.23046875,
0.337890625,
0.158203125,
0.0284423828125,
0.00653076171875
] |
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Roxera 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Roxera 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
5 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
10 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
15 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 15 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
20 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
30 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 30 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
40 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina).
INN.
Rosuvastatinum
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab:
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
5 mg: Valge, ümmargune (diameeter 7 mm), kergelt kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, kaldservadega ja märgistusega "5" ühel küljel.
10 mg: Valge, ümmargune (diameeter 7,5 mm), kergelt kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, kaldservadega ja märgistusega "10" ühel küljel.
15 mg: Valge, ümmargune (diameeter 9 mm), kergelt kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, kaldservadega ja märgistusega "15" ühel küljel.
20 mg: Valge, ümmargune (diameeter 10 mm), õhukese polümeerikattega ja kaldservadega tablett.
30 mg: Valge, kaksikkumer, kapslikujuline õhukese polümeerikattega tablett (mõõtmetega 15 mm x 8 mm), poolitusjoonega mõlemal küljel. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
40 mg: Valge, kaksikkumer, kapslikujuline õhukese polümeerikattega tablett (mõõtmetega 16 mm x 8,5 mm).
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Hüperkolesteroleemia ravi
Primaarse hüperkolesteroleemia (tüüp IIa, sealhulgas heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia) või segatüüpi düslipideemia (tüüp IIb) ravi täiskasvanutel, noorukitel ja üle 6aastastel lastel lisaks dieedile, juhul kui muudatused dieedis ja teised mittefarmakoloogilised meetmed (nt kehaline aktiivsus, kehakaalu vähenemine) ei anna piisavaid tulemusi.
Homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ravi täiskasvanutel, noorukitel ja üle 6-aastastel lastel lisaks dieedile ja muudele vere lipiidisisaldust vähendavatele meetmetele (nt LDL aferees) või kui nimetatud meetmeid ei saa rakendada.
Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamiseks patsientidel, kellel on suur risk esimese kardiovaskulaarse tüsistuse tekkeks (vt lõik 5.1), täiendavalt teistele riskitegureid vähendavatele meetmetele.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Enne ravi alustamist tuleb patsiendile määrata standardne kolesteroolisisaldust vähendav dieet, mis peab jätkuma ka medikamentoosse ravi ajal. Ravimi annus tuleb valida individuaalselt, sõltuvalt ravi eesmärgist ja patsiendi ravivastusest, võttes arvesse kehtivaid ravijuhiseid.
Roxera't võib manustada igal kellaajal, koos toiduga või ilma.
Hüperkolesteroleemia ravi
Soovitatav algannus on 5 mg või 10 mg suukaudselt üks kord ööpäevas nii statiine varem mittesaanud patsientidele kui ka patsientidele, kelle ravimisel on varem kasutatud mõnda teist HMG-CoA reduktaasi inhibiitorit. Algannust valides tuleb arvesse võtta iga patsiendi kolesteroolisisaldust ja patsiendi võimalikku kardiovaskulaarset riski ning võimalikku riski kõrvaltoimete tekkeks (vt allpool). Vajaduse korral võib nelja nädala pärast suurendada annust ühe annusetaseme võrra (vt lõik 5.1). Et kõrvaltoimetest teatamise sagedus 40 mg annuse kasutamisel on suurem võrreldes väiksemate annuste kasutamisega (vt lõik 4.8), siis võib annust tiitrida 30 mg või maksimaalse annuseni 40 mg vaid patsientidel, kellel esineb suure kardiovaskulaarse riskiga raske hüperkolesteroleemia (eriti perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendid) ning kellele annusest 20 mg ravieesmärgi saavutamiseks ei piisa. Sellisel juhul on vajalik patsientide rutiinne jälgimine (vt lõik 4.4). 40 mg annuse kasutamisel on soovitatav patsiendi jälgimine eriarsti poolt.
Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamise uuringus kasutati annust 20 mg ööpäevas (vt lõik 5.1).
Eakad
Üle 70-aastastele patsientidele soovitatakse algannusena 5 mg (vt lõik 4.4). Muus osas ei ole eakatel vaja annust kohandada.
Neerukahjustusega patsiendid
Kerge kuni keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Soovitatav algannus keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) on 5 mg. 30 ja 40 mg annused on keskmise raskusega neerukahjustusega patsientidele vastunäidustatud. Raske neerukahjustusega patsientidel on Roxera mistahes annuse kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.2).
Annustamine maksakahjustusega patsientidele
Rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist ei täheldatud maksakahjustusega patsientidel, kelle Child-Pugh' skoor oli 7 punkti ja vähem. Süsteemse ekspositsiooni suurenemist täheldati aga patsientidel, kellel Child-Pugh' skoor oli 8…9 punkti (vt lõik 5.2). Sellistel patsientidel tuleb ravi määramisel arvesse võtta ka neerufunktsiooni seisundit (vt lõik 4.4). Kogemused patsientidega, kelle
Child-Pugh' skoor on rohkem kui 9 punkti, seni puuduvad. Roxera on vastunäidustatud ägeda maksahaigusega patsientidel (vt lõik 4.3).
Lapsed
Ravi lastel viivad läbi ainult spetsialistid.
6...17-aastased lapsed ja noorukid (Tanneri skaalal < II…V staadium)
Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga lastel ja noorukitel on tavaline algannus 5 mg ööpäevas.
- Heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga 6…9-aastastel lastel on tavaline suukaudne annus vahemikus 5...10 mg üks kord ööpäevas. Üle 10 mg annuste ohutust ja efektiivsust ei ole selles patsientide rühmas uuritud.
- Heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga 10…17-aastastel lastel on tavaline suukaudne annus vahemikus 5... 20 mg üks kord ööpäevas. Üle 20 mg annuste ohutust ja efektiivsust ei ole selles patsientide rühmas uuritud.
Annuse tiitrimine peab toimuma vastavalt individuaalsele ravivastusele ja taluvusele, arvestades laste ravisoovitusi (vt lõik 4.4). Enne ravi algust rosuvastatiiniga, tuleb lastel ja noorukitel alustada standardset kolesterooli alandavat dieeti, mis peab jätkuma ka rosuvastatiinravi ajal.
Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga 6…17-aastastel lastel on soovitatav maksimaalne annus 20 mg üks kord ööpäevas.
Soovitatav on algannus 5…10 mg üks kord ööpäevas sõltuvalt vanusest, kehakaalust ja varasemast statiinide kasutamisest. Tiitrimist maksimaalse 20 mg annuseni üks kord ööpäevas tuleb läbi viia vastavalt lapse individuaalsele ravivastusele ja taluvusele, nagu soovitatud laste ravisoovitustes (vt lõik 4.4). Enne ravi algust rosuvastatiiniga tuleb lastele ja noorukitele määrata kolesteroolivaene dieet, mis peab jätkuma rosuvastatiinravi ajal.
Selles patsientide rühmas on 20 mg annusest erinevate annuste kasutamise kogemus piiratud.
Rosuvastatiini 30 mg ja 40 mg tabletid ei sobi kasutamiseks lastel.
Alla 6-aastased lapsed
Rosuvastatiini ohutust ja efektiivsust alla 6-aastastel lastel ei ole uuritud. Seetõttu ei ole Roxera kasutamine alla 6-aastaste lastel soovitatav.
Rass
Aasia päritoluga patsientidel on täheldatud ravimi süsteemse ekspositsiooni suurenemist (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Soovitatav algannus aasia päritoluga patsientidele on 5 mg. 30 ja 40 mg annused on neile patsientidele vastunäidustatud.
Geneetilised polümorfismid
Teada on kindlat tüüpi geneetilised polümorfismid, mis võivad viia rosuvastatiini ekspositsiooni suurenemiseni (vt lõik 5.2). Patsientidel, kellel esinevad teadaolevalt sellised kindlat tüüpi polümorfismid, on soovitatav kasutada rosuvastatiini väiksemat ööpäevast annust.
Annustamine patsientidele, kellel on eelsoodumus müopaatia tekkeks
Patsientidel, kellel on eelsoodumus müopaatia tekkeks, on soovitatav algannus 5 mg (vt lõik 4.4). Mõnedele antud rühma patsientidele on 30 mg ja 40 mg annused vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Samaaegne ravi
Rosuvastatiin on erinevate transportvalkude (nt OATP1B1 ja BCRP) substraat. Müopaatia (sh rabdomüolüüsi) risk suureneb rosuvastatiini manustamisel koos teatud ravimitega, mis võivad suurendada rosuvastatiini kontsentratsiooni plasmas koostoimete tõttu nimetatud transportvalkudega
(nt tsüklosporiin ja teatud proteaasi inhibiitorid, sh ritonaviiri kombinatsioonid atasanaviiri, lopinaviiri ja/või tipranaviiriga, vt lõigud 4.4 ja 4.5). Võimaluse korral tuleb kaaluda alternatiivsete ravimite kasutamist, vajadusel ka rosuvastatiinravi ajutist katkestamist. Kui nimetatud ravimite manustamine koos rosuvastatiiniga on vältimatu, tuleb hoolikalt kaaluda samaaegse raviga seotud kasu ja riske ning rosuvastatiini annuse kohandamist (vt lõik 4.5).
Manustamisviis
Suukaudne.
4.3 Vastunäidustused
Roxera on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:
- ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes;
- äge maksahaigus, sealhulgas teadmata põhjusega püsiv seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemine ja seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemine üle 3 korra võrreldes normväärtuste ülemise piiriga;
- raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens < 30 ml/min);
- müopaatia;
- samaaegne ravi tsüklosporiiniga;
- rasedus ja rinnaga toitmine ning fertiilses eas naised, kes ei kasuta sobivaid rasestumisvastaseid vahendeid.
30 mg ja 40 mg annused on vastunäidustatud patsientidele, kellel esinevad soodustavad tegurid müopaatia/rabdomüolüüsi tekkeks. Soodustavate tegurite hulka kuuluvad:
- keskmise raskusega neerukahjustus (kreatiniini kliirens < 60 ml/min);
- hüpotüreoidism;
- pärilik lihashaigus isiklikus või perekondlikus anamneesis;
- HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või fibraadi poolt tingitud lihaspatoloogia anamneesis;
- alkoholi kuritarvitamine;
- ravimi plasmakontsentratsiooni tõstvad tegurid;
- aasia päritolu patsiendid;
- samaaegne fibraatide kasutamine.
(Vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.2)
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Toime neerudele
Rosuvastatiini suuremate annuste (eelkõige 40 mg) manustamisel on kiirmeetodil määrates täheldatud peamiselt tubulaarset päritolu proteinuuriat. Enamikel juhtudel on olnud tegemist mööduva või vahelduva iseloomuga nähtusega, mis ei ole tunnistuseks ägedale või süvenevale neeruhaigusele (vt lõik 4.8). Turuletuleku järel on rasketest neerudega seotud kõrvaltoimetest teatamise sagedus 40 mg annuse kasutamisel suurem. Patsientidel, kelle ööpäevased annused on 30 mg või 40 mg, tuleb kaaluda neerufunktsiooni rutiinse jälgimise vajadust.
Toime skeletilihastele
Rosuvastatiini kasutamise ajal on patsientidel täheldatud toimet skeletilihastele, nt müalgiat, müopaatiat ja harvadel juhtudel rabdomüolüüsi. Nimetatud kõrvaltoimeid on täheldatud kõikide annuste kasutamisel, sagedamini aga siis, kui annus on olnud > 20 mg. Väga harva on rabdomüolüüsi juhtudest teatatud esetimiibi ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kombinatsiooni kasutamisel.
Nimetatud ravimite kombineeritud kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest ei saa välistada farmakodünaamilist koostoimet (vt lõik 4.5).
Nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite puhul, on turuletulekujärgselt rabdomüolüüsist teatamise sagedus 40 mg rosuvastatiini annuse kasutamisel suurem.
Kreatiinkinaasi määramine vereseerumis
Tulemuse väärtõlgendamise vältimiseks ei tohi kreatiinkinaasi vereplasmas määrata pärast füüsilist pingutust või mõne teise seisundi korral, millega võib eeldada vastava väärtuse tõusu. Kui enne ravi alustamist rosuvastatiiniga on kreatiinkinaasi väärtus tõusnud normi ülemise piiriga võrreldes üle viie korra, tuleb analüüsi korrata 5…7 päeva pärast. Kui ka kordusanalüüsis on väärtus normi ülemise piiriga võrreldes üle viie korra tõusnud, siis ravi alustada ei tohi.
Enne ravi alustamist
Roxera't nagu ka teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid võib määrata suure ettevaatusega müopaatia/rabdomüolüüsi tekkeriskiga patsientidele. Vastavateks riskiteguriteks loetakse:
- neerukahjustus;
- hüpotüreoidism;
- pärilik lihashaigus isiklikus või perekondlikus anamneesis;
- HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või fibraadi poolt tingitud lihaspatoloogia anamneesis;
- alkoholi kuritarvitamine;
- vanus üle 70 eluaasta;
- olukorrad, kus võib ilmneda ravimi plasmakontsentratsiooni suurenemine (vt lõik 5.2);
- samaaegne fibraatide kasutamine.
Nimetatud patsientidel tuleb enne ravi alustamist kaaluda ravist tingitud võimalike ohtude ja oodatava kasu vahekorda. Soovitatav on patsientide kliinilise seisundi rutiinne jälgimine. Kui kreatiinkinaasi väärtus on tõusnud normi ülemise piiriga võrreldes üle viie korra, siis ei tohi ravi alustada.
Ravi ajal
Patsiendid peavad arsti kohe teavitama sellest, kui neil tekib seletamatu lihasvalu, lihasnõrkus või lihaskrambid, eriti kui sellega kaasneb üldine enesetunde halvenemine või palavik. Neil patsientidel tuleb määrata kreatiinkinaasi sisaldus veres. Ravi rosuvastatiiniga tuleb katkestada, kui kreatiinkinaasi tase on oluliselt tõusnud (> 5 korra üle normi ülemise piiri) või kui lihasnähud on rasked ja põhjustavad igapäevaseid vaevusi (seda ka juhul, kui kreatiinkinaasi sisaldus on < 5 korra üle normi ülemise piiri). Lihasnähtude kadumisel ja kreatiinkinaasi väärtuste normaliseerumisel tuleb Roxera või mõne muu HMG-CoA reduktaasi inhibiitori kasutamise taasalustamine kõne alla vaid kõige väiksemas võimalikus annuses koos regulaarse jälgimisega. Kaebusteta patsientide kreatiinkinaasi väärtuste rutiinne jälgimine ei ole vajalik. Väga harva on kirjeldatud immuunvahendatud nekrotiseeriva müopaatia juhte statiinidega (sh rosuvastatiiniga) ravi ajal või pärast seda. Immuunvahendatud nekrotiseerivat müopaatiat iseloomustab kliiniliselt proksimaalsete lihaste nõrkus ning kreatiinkinaasi taseme tõus seerumis, mis püsib statiinravi lõpetamisest hoolimata.
Rosuvastatiiniga läbi viidud kliinilistes uuringutes, kus seda väikesele arvule patsientidele manustati koos teiste ravimitega, ei ilmnenud tugevnenud toimet skeletilihastele. Siiski on täheldatud müosiidi ja müopaatia juhtude sagenemist patsientidel, kes kasutasid teisi HMGCoA reduktaasi inhibiitoreid koos fibraatide, sh gemfibrosiili, tsüklosporiini, nikotiinhappe, asooli tüüpi seenevastaste preparaatide, proteaasi inhibiitorite ja makroliidantibiootikumidega. Gemfibrosiili kasutamisel koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega suureneb oht müopaatia tekkeks, mistõttu ei ole nende ravimite samaaegne kasutamine soovitatav. Enne Roxera kombineerimist fibraatide või niatsiiniga, tuleb hoolikalt kaaluda lipiidide plasmakontsentratsioonide täiendavast langusest saadava kasu ja selliste kombinatsioonide võimalike riskide vahekorda. Samal ajal fibraatide kasutamisega on vastunäidustatud rosuvastatiini manustamine annustes 30 ja 40 mg (vt lõigud 4.5 ja 4.8).
Roxera't ei tohi manustada samaaegselt süsteemse fusidiinhappega või seitsme päeva jooksul pärast fusidiinhappe ravi lõpetamist. Patsientidel, kellel peetakse vajalikuks süsteemset ravi fusidiinhappega, tuleb statiinide kasutamine kogu fusidiinhapperavi ajaks katkestada. Statiini ja fusidiinhappe kombinatsiooni saavatel patsientidel on teatatud rabdomüolüüsi juhtudest (sh mõned surmaga lõppenud juhud) (vt lõik 4.5). Patsienti tuleb teavitada, et ta pöörduks kohe arsti poole, kui ta kogeb mis tahes lihasnõrkuse, -valu või -helluse sümptomeid.
Statiinravi võib uuesti alustada seitsme päeva pärast viimase fusidiinhappe annuse manustamist.
Erandjuhtudel, kui on vajalik pikemaajaline ravi süsteemse fusidiinhappega, nt tõsiste infektsioonide ravi, tuleb Roxera ja fusidiinhappe samaaegse kasutamise vajalikkust hinnata iga kord individuaalselt ning ravi peab toimuma hoolika meditsiinilise järelevalve all.
Roxera't ei tohi kasutada ühelgi patsiendil, kellel on äge raske seisund, mis võib viidata müopaatiale või mis võiks kuidagi soodustada rabdomüolüüsijärgse sekundaarse neerupuudulikkuse väljakujunemist (nt sepsis, hüpotensioon, suurem kirurgiline operatsioon, trauma, tõsine metaboolne, endokriinne ja elektrolüütide tasakaalu häire, kontrollimatud krambid).
Toime maksale
Nagu teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid, tuleb Roxera't kasutada ettevaatusega patsientidel, kes tarbivad suures koguses alkoholi ja/või kellel on anamneesis maksahaigus.
Enne ja 3 kuud pärast ravi alustamist Roxera'ga on soovitatav määrata transaminaaside aktiivsus veres. Kui transaminaaside väärtused on tõusnud normi ülemise piiriga võrreldes üle kolme korra, tuleb Roxera annust vähendada või selle manustamine lõpetada. Turuletulekujärgselt on rasketest maksaga seotud kõrvaltoimetest (peamiselt maksa transaminaaside väärtuste tõus) teatamise sagedus 40 mg annuse kasutamisel suurem.
Hüpotüreoidismist või nefrootilisest sündroomist tingitud sekundaarse hüperkolesteroleemiaga patsientidel tuleb enne Roxera kasutamise alustamist allutada põhihaigus ravile.
Rass
Farmakokineetika uuringud on näidanud ravimi suuremat ekspositsiooni aasia rassi patsientidel võrreldes kaukaasia rassi patsientidega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).
Proteaasi inhibiitorid
Patsientidel, kes kasutavad rosuvastatiini samaaegselt erinevate proteaasi inhibiitoritega kombinatsioonis ritonaviiriga, on täheldatud rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist. Kaaluda tuleb nii rosuvastatiini lipiidide sisaldust langetavast toimest saadavat kasu proteaasi inhibiitoreid kasutavatel HIV patsientidel kui ka rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni võimalikku suurenemist, kui proteaasi inhibiitoritega ravitavatel patsientidel alustatakse ravi rosuvastatiiniga või annuse tiitrimise ajal. Samaaegne kasutamine koos proteaasi inhibiitoritega ei ole soovitatav, välja arvatud rosuvastatiini annuse kohandamise korral (vt lõigud 4.2 ja 4.5).
Interstitsiaalne kopsuhaigus
Ravi korral mõnede statiinidega on erandjuhtudel teatatud kõrvaltoimena interstitsiaalset kopsuhaigust, seda eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.8). Sümptomitena võivad olla düspnoe, mitteproduktiivne köha ja häired tervise üldseisundis (väsimus, kaalukaotus ja palavik). Interstitsiaalse kopsuhaiguse kahtluse korral patsiendil on vajalik katkestada ravi statiinidega.
Diabeet
Osa tõendeid viitab sellele, et statiinide klass tõstab veresuhkru sisaldust ning mõnedel patsientidel, kellel on kõrge risk diabeedi tekkeks, võib tekkida veresuhkru väärtuste tõus tasemeni, mille puhul tuleb rakendada diabeedi ravi. Selle riski kaalub aga üles statiinraviga kaasnev vaskulaarse riski vähenemine ning seetõttu ei tohiks see olla statiinravi lõpetamise põhjuseks. Riskirühma kuuluvaid patsiente (tühja kõhu veresuhkru väärtused 5,6...6,9 mmol/l, KMI >30 kg/m 2 , suurenenud triglütseriidide sisaldus, hüpertensioon) tuleb jälgida nii kliiniliselt kui biokeemiliselt vastavalt riiklikele juhistele.
Uuringus JUPITER oli diabeedi üldine teatatud esinemissagedus 2,8% rosuvastatiini ja 2,3% platseebo puhul, enamasti patsientidel, kelle tühja kõhu veresuhkru väärtused olid vahemikus 5,6…6,9 mmol/l.
Lapsed
Kasvu (pikkuse), kehakaalu, KMI (kehamassi indeks) ning sugulise küpsuse sekundaarsete tunnuste Tanneri staadiumeid on 6 kuni 17-aastastel rosuvastatiini võtvatel lastel jälgitud vaid kaheaastase perioodi vältel. Pärast kaheaastast uuringuravimi võtmist ei täheldatud mõju kasvule, kehakaalule, KMI'le ega sugulisele küpsusele (vt lõik 5.1).
Kliinilises uuringus rosuvastatiini kasutamisel 52 nädala vältel täheldati lastel ja noorukitel täiskasvanutest sagedamini kreatiinkinaasi tõusu >10x normi ülemisest piirist ning treeningu või kehalise koormuse tõusu järgseid lihaskaebusi (vt lõik 4.8).
Erihoiatused abiainete kohta
Roxera sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Samaaegselt kasutatavate ravimite toime rosuvastatiinile
Transportvalkude inhibiitorid
Rosuvastatiin on teatud transportvalkude, sh maksarakkudesse haaramist vahendava transporteri OATP1B1 ja väljavoolu vahendava transporteri BCRP substraat. Rosuvastatiini samaaegsel manustamisel koos ravimitega, mis on nende transportvalkude inhibiitorid, võib tõusta rosuvastatiini plasmakontsentratsioon ja suureneda müopaatia risk (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5 tabel 1).
Tsüklosporiin
Rosuvastatiini samaaegsel manustamisel koos tsüklosporiiniga suurenes rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni kõveraalune pindala (AUC) ligi seitse korda võrreldes tervetel vabatahtlikel täheldatud väärtusega (vt tabel 1). Rosuvastatiin on vastunäidustatud samaaegselt tsüklosporiini saavatele patsientidele (vt lõik 4.3). Samaaegne manustamine ei põhjustanud tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni muutusi.
Proteaasi inhibiitorid
Kuigi täpne koostoime mehhanism on teadmata, võib samaaegne proteaasi inhibiitorite kasutamine oluliselt suurendada rosuvastatiini ekspositsiooni (vt tabel 1). Näiteks ilmnes farmakokineetilises uuringus, et 10 mg rosuvastatiini ning kahe proteaasi inhibiitori (300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri) kombineeritud preparaadi samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele suurenesid rosuvastatiini tasakaaluseisundi AUC ja Cmax väärtused vastavalt ligikaudu kolm ja seitse korda. Rosuvastatiini ja mõnede proteaasi inhibiitorite kombinatsiooni samaaegset kasutamist võib kaaluda pärast hoolikat rosuvastatiini annuse kohandamist, mis põhineb rosuvastatiini ekspositsiooni oodataval tõusul (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5 tabel 1).
Gemfibrosiil ja teised lipiidide sisaldust vähendavad ravimid
Rosuvastatiini ja gemfibrosiili samaaegsel manustamisel suurenesid rosuvastatiini Cmax ja AUC kaks korda (vt lõik 4.4).
Koostoimete uurimiseks läbiviidud kliiniliste uuringute alusel ei ole fenofibraadiga koosmanustamisel põhjust eeldada oluliste farmakokineetiliste koostoimete teket, kuid farmakodünaamilised koostoimed võivad siiski ilmneda. Gemfibrosiili, fenofibraadi, teiste fibraatide ja lipiididesisaldust vähendavas annuses (≥ 1 g ööpäevas) manustatud niatsiini (nikotiinhape) kasutamisel samal ajal HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega suureneb müopaatia tekkeoht, sest nimetatud ravimid võivad põhjustada müopaatiat ka eraldi manustatuna. Rosuvastatiini manustamine annustes 30 ja 40 mg on vastunäidustatud fibraatide samaaegsel kasutamisel (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Antud patsiendid peavad alustama ravi algannusega 5 mg.
Esetimiib
10 mg rosuvastatiini ja 10 mg esetimiibi samaaegne kasutamine viis rosuvastatiini AUC 1,2-kordse tõusuni hüperkolesteroleemiaga isikutel (vt tabel 1). Siiski ei saa välistada farmakodünaamilist koostoimet rosuvastatiini ja esetimiibi vahel ning sellega seotud kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).
Antatsiidid
Rosuvastatiini samaaegne manustamine alumiinium- ja magneesiumhüdroksiidi sisaldavate antatsiidi suspensioonidega põhjustas rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni vähenemise ligikaudu 50% võrra. See toime vähenes, kui antatsiidi manustati 2 tundi pärast rosuvastatiini. Nimetatud koostoime kliinilist tähtsust ei ole uuritud.
Erütromütsiin
Rosuvastatiini samaaegsel manustamisel koos erütromütsiiniga vähenes rosuvastatiini AUC(0–t) 20% ja Cmax 30%. Selle koostoime aluseks võib olla erütromütsiini põhjustatud soolemotoorika elavnemine.
Tsütokroom P450 ensüümid
In vitro ja in vivo uuringute tulemused näitavad, et rosuvastatiin ei inhibeeri ega indutseeri tsütokroom P450 isoensüüme. Lisaks metaboliseerub rosuvastatiin nende isoensüümide vahendusel vaid vähesel määral. Seetõttu ei ole oodata tsütokroom P450 vahendusel tekkivaid koostoimeid. Rosuvastatiinil ei ole täheldatud kliiniliselt olulisi koostoimeid CYP2C9 ja CYP3A4 inhibiitori flukonasooli ega CYP2A6 ja CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga.
Koostoimed, mille puhul on vajalik rosuvastatiini annuse kohandamine (vt ka tabel 1)
Kui rosuvastatiini on vaja kasutada koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt suurendavad rosuvastatiini ekspositsiooni, tuleb rosuvastatiini annuseid kohandada. Rosuvastatiini algannuseks on 5 mg üks kord ööpäevas, kui oodatav ekspositsiooni (AUC) tõus on ligikaudu kahekordne või suurem. Rosuvastatiini maksimaalset ööpäevast annust tuleb kohandada nii, et oodatav rosuvastatiini ekspositsioon ei ületaks rosuvastatiini 40 mg ööpäevase annuse kasutamisel saavutatavat ilma teiste ravimite mõjuta, näiteks 20 mg rosuvastatiini koos gemfibrosiiliga (1,9-kordne tõus) ja 10 mg rosuvastatiini koos atasanaviiri/ritonaviiri kombinatsiooniga (3,1-kordne tõus).
Tabel 1. Samaaegselt manustatud ravimite mõju rosuvastatiini ekspositsioonile (AUC; kahanevas järjekorras), andmed avaldatud kliinilistest uuringutest
Tabel 1. Samaaegselt manustatud ravimite mõju rosuvastatiini ekspositsioonile (AUC; kahanevas järjekorras), andmed avaldatud kliinilistest uuringutest
* x-kordse muutusena esitatud andmed näitavad lihtsat suhet koosmanustamisel ja ainult rosuvastatiini manustamisel saadud vastavate väärtuste vahel. Andmed, mis on esitatud muutusena %-des, näitavad protsentuaalset erinevust rosuvastatiini monoteraapia puhul saadud vastavast väärtusest.
Tõus on märgitud kui " ", muutuseta kui " ", langus kui " ".
** Mitmed koostoime uuringud on läbi viidud rosuvastatiini erinevate annustega, tabelis on toodud kõige olulisem suhe
Rosuvastatiini toime samaaegselt kasutatavatele ravimitele
K-vitamiini antagonistid
Samaaegselt K-vitamiini antagoniste (nt varfariin või muud kumariini tüüpi antikoagulandid) kasutavatel patsientidel võib Roxera, nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamise alustamisel või annuse suurendamisel tekkida INR-i (International Normalised Ratio) väärtuste tõus. Roxera-ravi katkestamisel või annuse vähendamisel võivad INR-i väärtused langeda. Sellistel juhtudel on vajalik INR-i väärtuste vastav jälgimine.
Suukaudsed rasestumisvastased ravimid/hormoonasendusravi Rosuvastatiini kasutamisel samal ajal koos suukaudse rasestumisvastase ravimiga suurenes etinüülöstradiooli ja norgestreeli AUC vastavalt 26% ja 34%. Seda plasmakontsentratsiooni suurenemist tuleb silmas pidada rasestumisvastase preparaadi annuse valikul. Rosuvastatiini ja hormoonasendusravi samaaegse kasutamisega kaasnevaid farmakokineetilisi muutusi ei ole spetsiaalselt uuritud, mistõttu võib eeldada samasugust toimet. Sealjuures on suur hulk kliinilistes uuringutes osalenud naispatsiente neid ravimeid samal ajal kasutanud ja hästi talunud.
Teised ravimid
Digoksiin: Koostoimete uurimiseks läbiviidud kliiniliste uuringute alusel ei ole põhjust eeldada kliiniliselt oluliste koostoimete teket digoksiiniga.
Fusidiinhape:
Müopaatia, sh rabdomüolüüsi risk võib süsteemse fusidiinhappe ja statiinide samaaegsel manustamisel olla suurenenud. Selle koostoime mehhanism (farmakodünaamiline või farmakokineetiline või mõlemad) on veel teadmata. Seda kombinatsiooni saavatel patsientidel on teatatud rabdomüolüüsist (sh mõned surmaga lõppenud juhud).
Kui on vajalik süsteemne ravi fusidiinhappega, tuleb ravi rosuvastatiiniga kogu fusidiinhappe ravi ajaks katkestada. Vt ka lõik 4.4.
Lapsed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Koostoimete ulatus lastel on teadmata.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Roxera on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud.
Rasedus
Fertiilses eas naised peavad kasutama sobivaid rasestumisvastaseid vahendeid. Et kolesterool ja teised kolesterooli biosünteesil moodustuvad ühendid on loote arenguks hädavajalikud, kaalub HMG-CoA reduktaasi pärssimisest tingitud oht üles rasedusaegse kasutamise võimaliku kasu. Loomkatsed on näidanud rosuvastatiini mõningast kahjustavat toimet lootele (vt lõik 5.3). Kui patsient rasestub rosuvastatiini kasutamise ajal, tuleb ravi kohe lõpetada.
Imetamine
Rosuvastatiin eritub rottide piima. Andmed rosuvastatiini eritumise kohta inimese rinnapiima puuduvad (vt lõik 4.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Uuringuid rosuvastatiini mõju kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. Tuginedes ravimi farmakodünaamilistele omadustele, ei ole alust eeldada, et Roxera mõjutaks neid võimeid. Siiski tuleb silmas pidada, et ravi ajal võib tekkida pearinglus, millega tuleb autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel arvestada.
4.8 Kõrvaltoimed
Rosuvastatiini puhul täheldatud kõrvaltoimed on üldjuhul kerged ning mööduvad. Kontrollitud kliinilistes uuringutes katkestas kõrvaltoimete tõttu rosuvastatiinravi vähem kui 4% patsientidest.
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Järgnevas tabelis on toodud rosuvastatiini kõrvaltoimete profiil, mis põhineb kliinilistest uuringutest ja ulatusliku turuletulekujärgse kasutamise käigus saadud andmetel. Allpool loetletud kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduse ja organsüsteemi klassi järgi.
Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt:
- Väga sage (≥ 1/10)
- Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
- Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
- Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
- Väga harv (< 1/10 000)
- Teadmata sagedusega (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Tabel 2. Kõrvaltoimed, mis põhinevad kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgse kasutamise käigus saadud andmetel
,
1 Esinemissagedus sõltub riskifaktorite (tühja kõhu veresuhkru väärtus ≥ 5,6 mmol/l, KMI 30 kg/m 2 triglütseriidide sisalduse tõus, hüpertensiooni anamnees) olemasolust või puudumisest.
Nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite puhul, on ka rosuvastatiini kasutamisel kõrvaltoimete esinemissagedus annusest sõltuv.
Toime neerudele: Rosuvastatiiniga ravitud patsientidel on kiirmeetodil määrates täheldatud peamiselt tubulaarset päritolu proteinuuriat. Valgusisalduse suurenemist uriinis (negatiivsest või jälgedest positiivseks ++ või enam) esines 10 mg ja 20 mg rosuvastatiini kasutamisel mingil raviperioodil alla 1%-l patsientidest ja 40 mg rosuvastatiini kasutamisel ligikaudu 3%-l patsientidest. Rosuvastatiini kasutamisel annuses 20 mg sagenes vähesel määral nihe negatiivsest leiust positiivseks (+). Enamikel juhtudest taandub või kaob proteinuuria iseenesest ravi jätkamisel. Kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse kogemuse andmetest lähtub, et proteinuuria ja ägeda või süveneva neeruhaiguse vahel ei ole põhjuslikku seost.
Rosuvastatiiniga ravitud patsientidel on täheldatud hematuuriat, aga kliiniliste uuringute andmetest lähtuvalt on selle esinemissagedus väike.
Toime skeletilihastele: Rosuvastatiini kasutamise ajal on patsientidel täheldatud toimet skeletilihastele, näiteks müalgiat, müopaatiat (sealhulgas müosiit) ja harva rabdomüolüüsi koos ägeda neerupuudulikkusega või ilma. Nimetatud kõrvaltoimeid on täheldatud kõikide annuste kasutamisel, sagedamini aga siis, kui annus on olnud > 20 mg.
Rosuvastatiini kasutavatel patsientidel on täheldatud annusest sõltuvat kreatiinkinaasi sisalduse suurenemist veres. Üldjuhul oli tegemist kerge, sümptomiteta kulgeva ja mööduva kõrvaltoimega. Ravi rosuvastatiiniga tuleb katkestada, kui kreatiinkinaasi sisaldus on oluliselt suurenenud (üle viie korra üle normi ülemise piiri) (vt lõik 4.4).
Toime maksale: Nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisel, on väikesel arvul rosuvastatiini kasutavatest patsientidest täheldatud maksa transaminaaside aktiivsuse suurenemist; enamik juhte olnud kerged, asümptomaatilised ja mööduva iseloomuga.
Mõnede statiinidega seoses on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
- seksuaalfunktsiooni häired;
- väga harvad interstitsiaalse kopsuhaiguse juhud, eelkõige pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.4).
Rabdomüolüüsist ja neerude või maksaga seotud tõsistest kõrvaltoimetest (peamiselt maksa transaminaaside aktiivsuse tõus) teatamise sagedus on 40 mg annuse kasutamisel suurem.
Lapsed
52-nädalases kliinilises uuringus oli lastel ja noorukitel täiskasvanutest sagedamini kreatiinkinaasi tõusu >10x normi ülemisest piirist ning treeningu või kehalise koormuse tõusu järgselt tekkinud lihaskaebusi (vt lõik 4.4). Muus osas oli rosuvastatiini ohutuse profiil lastel ja noorukitel sarnane täiskasvanutele.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Rosuvastatiini üleannustamise vastu ei ole spetsiifilist ravi. Üleannustamise korral tuleb patsienti ravida sümptomaatiliselt ja vajaduse korral võtta tarvitusele elutähtsaid funktsioone toetavad meetmed. Jälgida tuleb maksafunktsiooni ja kreatiinkinaasi väärtusi. Hemodialüüsist ei ole tõenäoliselt kasu.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Lipiidisisaldust muutvad ained, HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid, ATC-kood: C10AA07.
Toimemehhanism
Rosuvastatiin on selektiivne ja konkureeriva iseloomuga HMG-CoA reduktaasi inhibiitor. HMG-CoA on kolesterooli sünteesis olulisim ensüüm, mis konverteerib 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül koensüüm A mevalonaadiks, kolesterooli eellaseks. Rosuvastatiini vere kolesteroolisisaldust vähendava toime peamine koht on maks.
Rosuvastatiini toimel suureneb maksarakkude pinnal LDL-retseptorite arv, mille toimel suureneb maksa jõudva LDL-i hulk ja katabolism. Rosuvastatiin pärsib ka VLDL-sünteesi maksas, vähendades seeläbi veres ringlevate VLDL-i ja LDL-i osakeste üldarvu.
Farmakodünaamilised toimed
Rosuvastatiin vähendab suurenenud LDL-kolesterooli, üldkolesterooli ja triglütseriidide sisaldust ning suurendab HDL-kolesterooli sisaldust veres. Samuti vähendab rosuvastatiin ApoB, mitteHDLkolesterooli, VLDL-kolesterooli, VLDL-TG ja suurendab ApoA-I (vt tabel 3) sisaldust veres. Rosuvastatiini toimel vähenevad ka LDL-kolesterooli/HDL-kolesterooli,
üldkolesterooli/HDLkolesterooli, mitteHDL-kolesterooli/HDL-kolesterooli ja ApoB/ApoA-I suhtarvud.
Tabel 3. Annusest sõltuv toime esmase hüperkolesteroleemiaga (tüüp IIa ja IIb) patsientidel (kohandatud keskmine muutus protsentides võrreldes lähteandmetega).
Terapeutiline toime ilmneb 1 nädala jooksul pärast ravi alustamist ja 90% maksimaalsest toimest saavutatakse tavaliselt 2 nädala jooksul. Maksimaalne toime saavutatakse tavaliselt 4 nädala jooksul ja säilib pärast seda.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Rosuvastatiin on efektiivne hüperkolesteroleemiaga täiskasvanutel (koos kaasuva hüpertriglütserideemiaga kui ka ilma) sõltumata rassist, soost või east, samuti spetsiifilistes populatsioonides, näiteks diabeedihaiged või perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendid.
Kolmanda faasi uuringute summaarsetel andmetel saavutati rosuvastatiini kasutamisel enamikel IIa ja IIb tüüpi hüperkolesteroleemiaga patsientidest (LDL-kolesterooli uuringueelne keskmine väärtus 4,8 mmol/l) Euroopa Ateroskleroosi Ühingu (European Atherosclerosis Society, 1988) poolt seatud ravieesmärgid: rosuvastatiini annuse 10 mg korral saavutati seatud ravieesmärgid (LDL-kolesterooli sisaldus veres < 3 mmol/l) ligikaudu 80%-l patsientidest.
Ühes suures uuringus 435 heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendil kasutati rosuvastatiini annuses 20 mg kuni 80 mg, mida tiitriti ravitoimest sõltumatult. Kõikidel annustel oli soodne toime lipiidide näitajatele ning ravi sihtmärkidele. Pärast päevaannuse tiitrimist annuseni 40 mg (12-nädalane ravi) vähenes LDL-C 53%. EAS juhtnööridele vastavad LDL-C väärtused (<3 mmol/l) saavutati 33%-l juhtudest.
Avatud uuringus hinnati 42-l homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendil (sh 8 last) reageerimist ravile rosuvastatiini annustega 20…40 mg-ni ööpäevas. Kogu uuritavate rühmas vähenes LDLkolesterooli kontsentratsioon keskmiselt 22%.
Väikese patsientide arvuga läbiviidud uuringutes on rosuvastatiini lisamisel fenofibraadile täheldatud aditiivset vere triglütseriidide sisaldust vähendavat toimet ja samaaegsel kasutamisel koos niatsiiniga aditiivset HDL-kolesterooli sisaldust suurendavat toimet (vt lõik 4.4).
Mitmekeskuseline topeltpime platseebokontrolliga uuring (METEOR) hõlmas 984 südame isheemiatõve väikese riskiga (määratletud kui Framinghami risk < 10% 10 aasta jooksul) isikut vanuses 45...70 aastat, kelle keskmine LDL-kolesterooli sisaldus veres oli 4,0 mmol/l (154,5 mg/dl) ja subkliiniline ateroskleroos oli diagnoositud unearterite intima media paksuse (Carotid Intima Media Thickness, CIMT) mõõtmisel. Patsiendid randomiseeriti kaheks aastaks rosuvastatiini rühma (40 mg üks kord ööpäevas) või platseebo rühma. Rosuvastatiin aeglustas platseeboga võrreldes oluliselt hinnatud 12 unearteri lokalisatsiooni maksimaalse CIMT suurenemist –0,0145 mm/aastas (95% usaldusvahemik: –0,0196, –0,0093; p < 0,0001). Rosuvastatiini rühmas oli muutus võrreldes lähteväärtusega –0,0014 mm aastas (–0,12% aastas; mitteoluline), platseebo rühmas ilmnes haiguse progresseerumine +0,0131 mm aastas 1,12% aastas; p < 0,0001). Otsest korrelatsiooni CIMT vähenemise ja kardiovaskulaarsete tüsistuste vähenemise vahel ei ole leitud. Uuringus METEOR osalesid südame isheemiatõve väikese riskiga isikud ja see ei esinda rosuvastatiini 40 mg kasutavate patsientide sihtrühma. 40 mg annust võib kasutada ainult raske hüperkolesteroleemiaga haigetel, kellel on suur kardiovaskulaarne risk (vt lõik 4.2).
JUPITER (Justification for the Use of Statins in Primary Prevention) uuring: Rosuvastatiini interventsionaalses uuringus (JUPITER) hinnati rosuvastatiini mõju tõsiste aterosklerootiliste kardiovaskulaarsete tüsistuste esinemisele 17802 mehel (50 aastased) ja naisel (60 aastased).
Uuringus osalejad randomiseeriti rühmadesse, kus võeti platseebot (n=8901) või 20 mg rosuvastatiini (n=8901) üks kord ööpäevas ning osalejaid jälgiti keskmiselt 2 aastat.
LDL-kolesterooli kontsentratsioon vähenes rosuvastatiini rühmas platseeboga võrreldes 45% (p<0,001).
Kõrge riskiga patsientide alarühma (Framingham riskiskoor uuringu alguses >20%;1558 patsienti) posthoc analüüsi järgi vähenes rosuvastatiini manustamisel kardiovaskulaarse surma, insuldi ning müokardiinfarkti kombineeritud lõpptulemus (p=0,028) märkimisväärselt enam kui platseebo võtjatel. Absoluutne riski langus tüsistuste sageduse osas 1000 patsiendiaasta kohta oli 8,8. Selles kõrge riski rühmas oli üldine suremus sama (p=0,193). Kõrge riskiga patsientide alarühma (SCORE riskiskoor uuringu alguses 5%; 9302 patsienti, sh üle 65-aastased) post-hoc analüüsi järgi vähenes rosuvastatiini kardiovaskulaarse surma, insuldi ning müokardiinfarkti kombineeritud lõpptulemus märkimisväärselt (p=0,0003), kui võrrelda platseeboga. Absoluutne riski langus tüsistuste sageduse osas 1000 patsiendiaasta kohta oli 5,1. Selles kõrge riski rühmas oli üldine suremus sama (p=0,076).
JUPITER uuringus katkestas ravi kõrvaltoimete tõttu 6,6% rosuvastatiini ning 6,2% platseebo rühma patsienti. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mille tõttu ravi katkestati, olid: müalgia (0,3% rosuvastatiin, 0,2% platseebo), kõhuvalu (0,03% rosuvastatiin, 0,02% platseebo) ja nahalööve (0,02%
rosuvastatiin, 0,03% platseebo). Kõige sagedasemad kõrvaltoimed, mida oli platseeboga sama palju või sagedamini, olid kuseteede infektsioonid (8,7% rosuvastatiin, 8,6% platseebo), nasofarüngiit (7,6% rosuvastatiin, 7,2% platseebo), seljavalu (7,6% rosuvastatiin, 6,9% platseebo) ja müalgia (7,6% rosuvastatiin, 6,6% platseebo).
Lapsed
Topeltpimedas, randomiseeritud, mitmekeskuselises, platseebokontrollitud 12-nädalases uuringus (n=176, 97 poisslast ja 79 tütarlast), millele järgnes 40-nädalane (n=173, 96 poisslast ja 77 tütarlast) avatud rosuvastatiini annuse tiitrimise faas, said 10…17-aastased heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsiendid (Tanneri staadium II...V, tüdrukutel esimesest menstruatsioonist möödunud vähemalt üks aasta) rosuvastatiini 5, 10 või 20 mg või platseebot üks kord ööpäevas 12 nädalat ning seejärel said kõik rosuvastatiini üks kord ööpäevas 40 nädalat. Uuringusse sisenemisel oli ligikaudu 30% patsientidest vanuses 10...13 aastat ja ligikaudu 17%, 18%, 40% ja 25% olid vastavalt Tanneri staadiumi järgi II, III, IV ja V.
LDL-C vähenes 38,3%, 44,6% ja 50,0% vastavalt rosuvastatiini annuste 5 mg, 10 mg ja 20 mg puhul, platseebo näitaja oli võrdluseks 0,7%.
40.nädala lõpuks saavutas avatud rühmadega faasis, milles tiitriti maksimaalselt annuseni 20 mg üks kord ööpäevas, 70 patsienti 173-st (40,5%) LDL-C eesmärk väärtuse alla 2,8 mmol/l. Pärast 52-nädalast uuringuravi ei täheldatud mõju kasvule, kehakaalule, KMI'le ega sugulisele küpsusele (vt lõik 4.4). See uuring (n=176) ei ole sobiv harvaesinevate kõrvaltoimete võrdluseks.
Rosuvastatiini uuriti ka 2-aastases annuse tiitrimise avatud uuringus 198-l heterosügoote perekondliku hüperkolestereemiaga 6...17-aastasel lapsel (88 meessoost ja 110 naissoost, Tanneri staadium <II-V). Kõikide patsientide algannus oli 5 mg rosuvastatiini üks kord ööpäevas. 6…9-aastastel patseintidel (n=64) tiitriti maksimaalseks annuseks 10 mg üks kord ööpäevas ja 10…17-aastastel patsientidel (n=134) maksimaalseks annuseks 20 mg üks kord ööpäevas.
24-kuulise rosuvastatiinravi järgselt oli keskmine protsendiline vähimruutude vähenemine algväärtusest LDL-C korral -43% (algväärtus: 236 mg/dl, 24. kuul: 133 mg/dl). Keskmine protsendiline vähimruutude vähenemine algväärtusest LDL-C korral oli vastavalt vanuserühmadele: 6…<10-aastastel -43% (algväärtus: 234 mg/dl, 24. kuul: 124 mg/dl), 10…<14-aastastel -45% (algväärtus: 234 mg/dl, 24. kuul: 124 mg/dl) ja 14…<18-aastastel -35% (algväärtus: 241 mg/dl, 24. kuul: 153 mg/dl).
Rosuvastatiin 5 mg, 10 mg ja 20 mg annused erinesid statistiliselt oluliselt algväärtusest ka teiseste lipiidide ja lipoproteiinide muutujates: HDL-C, TC, mitte-HDL-C, LDL-C/HDL-C, TC/HDL-C, TG/HDL-C, mitte-HDL C/HDL-C, ApoB, ApoB/ApoA-1. Need muutused olid kõik parema lipiidvastuse suunas ning püsisid üle 2 aasta.
24-kuulise ravi järgselt ei esinenud toimeid kasvule, kehakaalule, KMI-le ega sugulisele küpsusele (vt lõik 4.4).
Homosügootset perekondlikku hüperkolesteroleemiat põdeval 14 lapsel ja noorukil (vanuses 6…17 aastat) uuriti topeltpimedas randomiseeritud mitmekeskuselises platseebokontrolliga ristuvuuringus rosuvastatiini annuses 20 mg üks kord ööpäevas võrrelduna platseeboga. Uuring koosnes aktiivsest 4nädalasest sissejuhatavast toitumisfaasist, mille jooksul patsiente raviti rosuvastatiiniga annuses 10 mg; ristuvast faasist, mis hõlmas 6-nädalast raviperioodi rosuvastatiiniga annuses 20 mg ning millele eelnes või järgnes 6-nädalane ravi platseeboga ning 12-nädalasest säilitusravi faasist, mille jooksul raviti kõiki patsiente rosuvastatiiniga annuses 20 mg. Patsiendid, kes olid uuringu alates esetimiib- või afereesravil, jätkasid oma ravi kogu uuringu vältel.
Statistiliselt olulist (p=0,005) LDL-kolesterooli vähenemist (22,3%; 85,4 mg/dl või 2,2 mmol/l) täheldati pärast 6-nädalast ravi rosuvastatiiniga annuses 20 mg võrrelduna platseeboga. Täheldati statistiliselt olulist üldkolesterooli (20,1%; p=0,003), mitteHDL-kolesterooli (22,9%; p=0,003) ja ApoB (17,1%; p=0,024) vähenemist. Täheldati ka triglütseriidide, LDL-C/HDL-C, üld-C/HDL-C, mitteHDL-C/HDL-C ja ApoB/ApoA-1 vähenemist pärast 6-nädalast ravi rosuvastatiiniga annuses 20 mg võrreldes platseeboga. LDL-kolesterooli langus pärast 6-nädalast ravi rosuvastatiiniga annuses 20 mg, millele eelnes 6-nädalane ravi platseeboga, püsis 12-nädalase jätkuravi jooksul. Ühel patsiendil vähenes LDL-kolesterooli (8,0%), üldkolesterooli (6,7%) ja mitteHDL-kolesterooli (7,4%) veelgi pärast 6-nädalast ravi 40 mg-ni tiitritud annusega.
Avatud jätku-uuringus esines 9-l patsiendil, keda raviti rosuvastatiiniga annuses 20 mg kuni 90 nädala jooksul, püsiv LDL-kolesterooli langus, mis jäi vahemikku 12,1%...21,3%.
7 lapsel ja noorukil (vanuses 8…17 aastat), kes osalesid homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia avatud rühmadega tiitritavas uuringus (vt eespool), oli LDL-kolesterooli (21,0%), üldkolesterooli (19,2%) ja mitteHDL-kolesterooli (21,0%) languse protsent pärast 6-nädalast ravi rosuvastatiiniga annuses 20 mg kooskõlas eelpool nimetatud homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga laste ja noorukite uuringus täheldatuga.
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama rosuvastatiiniga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ja primaarse kombineeritud (segatüüpi) düslipideemia ravi ning kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamise korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub ligikaudu 5 tundi pärast rosuvastatiini suukaudset manustamist. Absoluutne biosaadavus on 20%.
Jaotumine
Rosuvastatiin haaratakse ulatuslikult maksakoesse, kus toimub peamine kolesterooli süntees ja LDLkolesterooli eraldamine ringlevast verest. Rosuvastatiini jaotusruumala on ligikaudu 134 l. Rosuvastatiin seondub ligikaudu 90% ulatuses plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga.
Biotransformatsioon
Suukaudselt manustatud rosuvastatiinist metaboliseerub vaid ligikaudu 10%. In vitro inimese hepatotsüütidega läbi viidud metabolismiuuringute tulemused viitavad sellele, et rosuvastatiin metaboliseerub tsütokroom P450 (CYP450) isoensüümide vahendusel vaid vähesel määral. Peamiselt osales rosuvastatiini metabolismis vaid CYP2C9 isoensüüm, kusjuures CYP2C14, CYP3A4 ja CYP2D6 mängisid vähemolulisemat osa. Peamised metaboliidid on N-desmetüül- ja laktoonvormid. N-desmetüülmetaboliidi efektiivsus moodustab vähem kui 50% rosuvastatiini omast, kusjuures laktoonmetaboliiti peetakse kliiniliselt mitteaktiivseks. Üle 90% süsteemsest HMG CoA reduktaasi pärssimisest põhjustab rosuvastatiin.
Eritumine
Ligikaudu 90% suukaudselt manustatud rosuvastatiinist eritub muutumatul kujul (kas imendunud või mitteimendunud toimeainena) väljaheitega, ülejäänu eritub uriiniga. Muutumatult eritub uriiniga ligikaudu 5% manustatud ravimist. Rosuvastatiini eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 20 tundi. Annuse suurenedes poolväärtusaeg ei pikene. Plasmakliirensi geomeetriline keskmine on ligikaudu 50 l/h (variatsioonikoefitsient 21,7%). Nagu teistel HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritel, jõuab toimeaine maksa rakumembraani transportvalgu OATP-C vahendusel. See transportvalk etendab olulist osa ka rosuvastatiini hepaatilises eliminatsioonis.
Lineaarsus
Rosuvastatiini süsteemne ekspositsioon suureneb koos manustatud annusega. Ravimi mitmekordsel annustamisel päevas selle farmakokineetilised omadused ei muutu.
Patsientide erirühmad
Vanus ja sugu
Vanusel ja sool ei ole kliiniliselt olulist mõju rosuvastatiini farmakokineetikale täiskasvanutel. Rosuvastatiini ekspositsioon heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga lastel ja noorukitel näib olevat sarnane täiskasvanud düslipideemiaga patsientide omale või sellest madalam (vt alalõik "Lapsed" allpool).
Rass
Farmakokineetika uuringud on näidanud keskmise AUC ja Cmax-i ligikaudu kahekordset suurenemist aasia päritolu indiviididel (jaapanlased, hiinlased, filipiinlased, vietnamlased ja korealased) võrreldes kaukaasia rassiga. Aasia-India päritolu isikutel on keskmine AUC ja Cmax ligikaudu 1,3 korda suuremad.
Populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas kliiniliselt mitteolulist erinevust kaukaasia rassi ja mustanahaliste farmakokineetikas.
Neerukahjustus
Erinevas raskusastmes neerukahjustusega patsientidel läbiviidud uuringus ei olnud kerge kuni keskmise raskusega neeruhaigusel mõju rosuvastatiini või selle N-desmetüülmetaboliidi kontsentratsioonile vereplasmas. Raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) oli rosuvastatiini plasmakontsentratsioon tervete vabatahtlikega võrreldes 3 korda suurenenud ja Ndesmetüülmetaboliidi plasmakontsentratsioon 9 korda suurenenud. Hemodialüüsravi saavatel patsientidel ületas ravimi püsikontsentratsiooni staadiumi plasmakontsentratsioon tervete vabatahtlike oma ligikaudu 50% võrra.
Maksakahjustus
Erineva raskusastmega maksakahjustusega isikutel läbiviidud uuringus ei ilmnenud patsientidel ChildPugh' skooriga 7 või alla selle rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist. Seevastu kahel indiviidil Child-Pugh' skooriga 8 ja 9 täheldati madalama Child-Pugh' skooriga isikutega võrreldes vähemalt kahekordset süsteemse ekspositsiooni suurenemist. Rosuvastatiini kasutamise kogemused patsientidel, kelle Child-Pugh' skoor on rohkem kui 9 punkti, seni puuduvad.
Geneetilised polümorfismid
HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite, sh rosuvastatiini, eliminatsiooniks on vaja transportvalke OATP1B1 ja BCRP. SLCO1B1 (OATP1B1) ja/või ABCG2 (BCRP) geneetilise polümorfismiga patsientidel on risk rosuvastatiini plasma kontsentratsiooni tõusule. SLCO1B1 c.521CC ja ABCG2 c.421AA individuaalsed polümorfismid on seotud tõusnud rosuvastatiini plasma kontsentratsiooniga (AUC), võrreldes SLCO1B1 c.521TT või ABCG2 c.421CC genotüüpidega. See spetsiifiline genotüüp ei ole kliinilises praktikas kindlaks tehtud, kuid patsientidele, kellel esinevad sellised kindlad geneetilise polümorfismi tüübid, on soovitatav madalam ööpäevane rosuvastatiini annus.
Lapsed
Kaks rosuvastatiini farmakokineetilist uuringut (manustati tablettidena) 10…17-aastastel või 6…17aastastel heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga lastel (kokku 214 patsienti) näitasid, et lastel on ekspositsioon võrreldav täiskasvanute omaga või madalam kui täiskasvanutel. Rosuvastatiini ekspositsioon oli 2 aasta jooksul annuse ja aja suhtes prognoositav.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Spetsiifilisi teste toime suhtes hERG-le ei ole tehtud. Kliinilistele ravimannustele lähedaste annuste manustamisel loomadele ilmnesid järgmised kõrvaltoimed, mida kliinilistes uuringutes ei täheldatud: korduvtoksilisuse uuringutes leiti tõenäoliselt rosuvastatiinist põhjustatud histopatoloogilisi muutusi maksas hiirtel ja rottidel, vähemal määral seoses toimega sapipõiele koertel, kuid mitte ahvidel. Lisaks ilmnes ahvidel ja koertel rosuvastatiini suure annuste manustamisel testikulaarne toksilisus. Reproduktiivset toksilisust täheldati rottidel, mis avaldus järglaste pikkuse, kaalu ja postnataalse elulemuse vähenemisena. Neid toimeid täheldati rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni juures, mis oli toksiline ka emasloomale ning ületas mitmeid kordi soovitatavaid terapeutilisi annuseid.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Laktoos Mikrokristalliline tselluloos Krospovidoon Magneesiumstearaat Kolloidne veevaba ränidioksiid
Tableti kate:
Laktoosmonohüdraat Titaandioksiid (E171) Makrogool 6000 Aluseline butüleeritud metakrülaadi kopolümeer
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Perforeeritud blisterpakend (OPA/Al/PVC-alumiiniumfoolium): 10, 14, 20, 28, 30, 56, 60, 84, 90, 98 ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia
8. MÜÜGILOA NUMBRID
5 mg: 778512
10 mg: 779012
15 mg: 778812
20 mg: 778712
30 mg: 778912
40 mg: 778612
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 01.03.2012
Müügiloa uuendamise kuupäev: 07.02.2017
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Detsember 2019
|
<urn:uuid:652e8593-ad14-46af-8ca4-b6de138b3019>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1479607.pdf
|
2021-01-24T21:31:30+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 522,740,741
| 20,630
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999768
|
ekk_Latn
| 0.999916
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2164,
5645,
8861,
12333,
15983,
19836,
23197,
25115,
26866,
29448,
29568,
32693,
35394,
39351,
43889,
47192,
50812,
51826,
52028
] | 0
|
[
0.35546875,
0.259765625,
0.259765625,
0.10302734375,
0.0181884765625,
0.004913330078125
] |
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Rosvaden, 10 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Rosvaden, 10 mg/10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Rosvaden, 15 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Rosvaden, 15 mg/10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Rosvaden, 20 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Rosvaden, 20 mg/10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
10 mg/5 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina) ja 5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina). 10 mg/10 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina) ja 10 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina). 15 mg/5 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 15 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina) ja 5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina). 15 mg/10 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 15 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina) ja 10 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina). 20 mg/5 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina) ja 5 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina). 20 mg/10 mg: Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg rosuvastatiini (rosuvastatiinkaltsiumina) ja 10 mg amlodipiini (amlodipiinbesilaadina).
Teadaolevat toimet omav abiaine:
Üks 10 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 56 mg veevaba laktoosi.
Üks 10 mg/10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 112 mg veevaba laktoosi.
Üks 15 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 84 mg veevaba laktoosi.
Üks 10 mg/10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 84 mg veevaba laktoosi.
Üks 20 mg/5 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 112 mg veevaba laktoosi.
Üks 20 mg/10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 112 mg veevaba laktoosi.
INN. Rosuvastatinum, amlodipinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
10 mg/5 mg: kollakaspruunid, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „10-5" ja mille läbimõõt on ligikaudu 8,6 mm.
10 mg/10 mg: heleroosad, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „10-10" ja mille läbimõõt on ligikaudu 11 mm.
15 mg/5 mg: roosakaspruunid, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „15-5" ja mille läbimõõt on ligikaudu 10 mm.
15 mg/10 mg: kahvaturoosad, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „15-10" ja mille läbimõõt on ligikaudu
10 mm.
20 mg/5 mg: helekollased, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „20-5" ja mille läbimõõt on ligikaudu
11 mm.
20 mg/10 mg: valged, ümmargused, kergelt kaksikkumerad kaldservadega õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märgistus „20-10" ja mille läbimõõt on ligikaudu 11 mm.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Arteriaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel, kellel rosuvastatiini ja amlodipiini samade annuste koosmanustamine on taganud piisava vererõhu languse, kui esineb suur risk esimese kardiovaskulaarse tüsistuse tekkeks (tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine), lisaks teiste riskifaktorite korrigeerimisele või kui kaasneb üks järgmistest:
- homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ravi lisaks dieedile ja muudele vere lipiidisisaldust vähendavatele meetmetele (nt LDL aferees) või kui nimetatud meetmeid ei saa rakendada.
- primaarse hüperkolesteroleemia (tüüp IIa, sealhulgas heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia) või segatüüpi düslipideemia (tüüp IIb) ravi lisaks dieedile, juhul kui muudatused dieedis ja teised mittefarmakoloogilised meetmed (nt kehaline aktiivsus, kehakaalu vähenemine) ei anna piisavaid tulemusi.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Enne ravi alustamist tuleb patsiendile määrata standardne kolesteroolisisaldust vähendav dieet, mis peab jätkuma ka ravi ajal.
Rosvaden'i soovitatav annus on üks tablett ööpäevas.
Fikseeritud annuseid sisaldav kombinatsioonravim ei sobi ravi alustamiseks.
Enne Rosvaden'ile üleminekut peavad patsiendid olema saavutanud kontrolli samaaegselt manustatavate üksikkomponentide stabiilsete annustega. Rosvaden'i annus peab põhinema ravivahetuse ajal kasutatavatel kombinatsiooni üksikkomponentide annustel.
Kui on vaja mis tahes põhjusel (nt esmakordselt diagnoositud seotud haiguse, patsiendi seisundi muutuse või ravimite koostoime tõttu) muuta fikseeritud annuseid sisaldava kombinatsioonravimi kummagi toimeaine annust, tuleb annuse määramiseks kasutada uuesti üksikkomponente.
Hüpertensiooniga patsientidel on amlodipiini kasutatud kombinatsioonis tiasiiddiureetikumi, alfa-adrenoblokaatori, beetablokaatori või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga.
Tiasiiddiureetikumide, beetablokaatorite ja angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite samaaegsel kasutamisel ei ole vaja muuta amlodipiini annust.
Eakad
Annuse kohandamine ei ole vajalik.
Neerukahjustus
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust muuta.
Raske neerukahjustusega patsientidel on Rosvaden'i kasutamine vastunäidustatud kõikide annuste puhul (vt lõigud 4.3 ja 5.2).
Amlodipiin ei ole dialüüsitav. Dialüüsi saavatele patsientidele tuleb amlodipiini manustada erilise ettevaatusega (vt lõik 4.4).
Maksakahjustus
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidele ei ole amlodipiini annusevahemikku kindlaks tehtud. Raske maksakahjustuse korral ei ole amlodipiini farmakokineetikat uuritud.
Rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist ei täheldatud patsientidel, kellel Child-Pugh' skoor oli 7 või vähem. Süsteemse ekspositsiooni suurenemist täheldati aga patsientidel, kellel Child-Pugh' skoor oli 8…9 (vt lõik 5.2). Sellistel patsientidel tuleb hinnata ka neerufunktsiooni seisundit (vt lõik 4.4). Puudub ravimi kasutamise kogemus patsientidel, kellel Child-Pugh' skoor on rohkem kui 9. Rosvaden'i kasutamine on vastunäidustatud ägeda maksahaigusega patsientidel (vt lõik 4.3).
Etnilised erinevused
Aasia päritolu patsientidel on täheldatud ravimi süsteemse ekspositsiooni suurenemist (vt lõik 5.2).
Geneetilised polümorfismid
Teada on kindlat tüüpi geneetilised polümorfismid, mis võivad viia rosuvastatiini ekspositsiooni suurenemiseni (vt lõik 5.2). Patsientidel, kellel esinevad teadaolevalt sellised kindlat tüüpi polümorfismid, on soovitatav kasutada rosuvastatiini väiksemat ööpäevast annust.
Kaasuv ravi
Rosuvastatiin on erinevate transportvalkude (nt OATP1B1 ja BCRP) substraat. Müopaatia (sealhulgas rabdomüolüüsi) risk suureneb rosuvastatiini manustamisel koos teatud ravimitega, mis võivad suurendada rosuvastatiini kontsentratsiooni plasmas koostoimete tõttu nimetatud transportvalkudega (nt tsüklosporiin ja teatud proteaasi inhibiitorid, sh ritonaviiri kombinatsioonid atasanaviiri, lopinaviiri ja/või tipranaviiriga, vt lõigud 4.4 ja 4.5). Võimaluse korral tuleb kaaluda alternatiivsete ravimite kasutamist, vajadusel ka rosuvastatiinravi ajutist katkestamist. Kui nimetatud ravimite manustamine koos rosuvastatiiniga on vältimatu, tuleb hoolikalt kaaluda samaaegse raviga seotud kasu ja riske ning rosuvastatiini annuse kohandamist (vt lõik 4.5).
Lapsed
Rosvaden'i ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole tõestatud. Rosvaden'i ei ole soovitatav kasutada alla 18-aastastel patsientidel.
Manustamisviis
Rosvaden'i tablette võib võtta päeva jooksul mis tahes kellaajal koos toiduga või ilma. Tabletid tuleb neelata koos vedelikuga ja neid ei tohi närida.
4.3 Vastunäidustused
Rosuvastatiiniga seotud vastunäidustused:
- äge maksahaigus, sealhulgas teadmata põhjusega püsiv seerumi transaminaaside aktiivsuse tõus ja seerumi transaminaaside aktiivsuse tõus üle 3 korra normi ülemise piiri (upper limit of normal, ULN).
- raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens < 30 ml/min).
- müopaatia.
- samaaegne ravi tsüklosporiiniga.
- rasedus ja imetamine ning rasestuda võivad naised, kes ei kasuta sobivaid rasestumisvastaseid vahendeid.
- ülitundlikkus rosuvastatiini suhtes.
Amlodipiiniga seotud vastunäidustused:
- šokk (sh kardiogeenne šokk).
- raske hüpotensioon.
- südame vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon (nt raske aordistenoos).
- ülitundlikkus amlodipiini ja dihüdropüridiini derivaatide suhtes.
- ägeda müokardiinfarkti järgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus.
Rosvaden'iga seotud vastunäidustused:
- ülitundlikkus lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Toimed neerudele
Rosuvastatiini suuremate annuste (eelkõige 40 mg) manustamisel on kiirmeetodil määrates täheldatud peamiselt tubulaarset päritolu proteinuuriat, mis enamikel juhtudel on olnud mööduva või vahelduva iseloomuga. Proteinuuria ei ole tunnistuseks ägedale või süvenevale neeruhaigusele (vt lõik 4.8). Turuletulekujärgselt on rasketest neerudega seotud kõrvaltoimetest teatamise sagedus 40 mg annuse kasutamisel suurem.
Toimed skeletilihastele
Rosuvastatiini kõikide annuste ja eriti 20 mg-st suuremate annuste kasutamise ajal on patsientidel täheldatud toimet skeletilihastele, nt müalgiat, müopaatiat ja harvadel juhtudel rabdomüolüüsi. Väga harva on rabdomüolüüsi juhtudest teatatud esetimiibi ja HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kombinatsiooni kasutamisel. Nimetatud ravimite kombineeritud kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest ei saa välistada farmakodünaamilist koostoimet (vt lõik 4.5).
Kreatiinkinaasi määramine
Tulemuse väärtõlgendamise vältimiseks ei tohi kreatiinkinaasi (CK) vereplasmas määrata pärast füüsilist pingutust või mõne teise seisundi korral, mille puhul võib eeldada vastava väärtuse tõusu. Kui CK väärtused on ravi alustamisel oluliselt tõusnud (> 5 korda ULN), tuleb 5…7 päeva jooksul sooritada kinnitav test. Kui ka kordustest kinnitab algse CK > 5 korda ULN, ei tohi ravi alustada.
Enne ravi
Rosvaden'i nagu ka teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitorit sisaldavaid ravimeid tuleb rosuvastatiini sisalduse tõttu ettevaatusega määrata müopaatia/rabdomüolüüsi tekkeriskiga patsientidele. Vastavateks riskiteguriteks loetakse:
- hüpotüreoidism;
- neerukahjustus;
- pärilik lihashaigus isiklikus või perekondlikus anamneesis;
- alkoholi kuritarvitamine;
- muu HMG-CoA reduktaasi inhibiitori või fibraadi poolt tingitud lihastoksilisus anamneesis;
- vanus üle 70 eluaasta;
- samaaegne fibraatide kasutamine.
- olukorrad, kus võib tekkida ravimi plasmakontsentratsiooni suurenemine (vt lõigud 4.2, 4.5 ja 5.2);
Nimetatud patsientidel tuleb enne ravi alustamist kaaluda ravist tingitud võimalike ohtude ja oodatava kasu vahekorda ning soovitatav on patsientide kliinilise seisundi jälgimine. Kui CK väärtused on ravi alustamisel oluliselt tõusnud (> 5 korda ULN), ei tohi ravi alustada.
Ravi ajal
Patsiendid peavad arsti otsekohe teavitama sellest, kui neil tekib seletamatu lihasvalu, lihasnõrkus või lihaskrambid, eriti kui sellega kaasneb üldine enesetunde halvenemine või palavik. Neil patsientidel tuleb määrata CK sisaldust. Ravi tuleb katkestada, kui CK tase on oluliselt tõusnud (> 5 korda ULN) või kui lihassümptomid on rasked ja põhjustavad igapäevaseid vaevusi (seda ka juhul, kui CK sisaldus on ≤ 5 korda ULN). Lihassümptomite taandumisel ja CK väärtuste normaliseerumisel tuleb rosuvastatiini või mõne muu HMG-CoA reduktaasi inhibiitori kasutamise taasalustamine kõne alla vaid kõige väiksemas võimalikus annuses koos regulaarse jälgimisega. Asümptomaatiliste patsientide CK väärtuste rutiinne jälgimine ei ole vajalik. Väga harva on kirjeldatud immuunsüsteemi vahendatud nekrotiseeriva müopaatia (IMNM) juhte statiinidega (sh rosuvastatiiniga) ravi ajal või pärast seda. Immuunsüsteemi vahendatud nekrotiseerivat müopaatiat iseloomustab kliiniliselt proksimaallihaste nõrkus ning kreatiinkinaasi taseme tõus seerumis, mis püsib statiinravi lõpetamisest hoolimata.
Kliinilistes uuringutes, kus rosuvastatiini manustati väikesele arvule patsientidele koos teiste ravimitega, ei ilmnenud tugevnenud toimet skeletilihastele. Siiski on täheldatud müosiidi ja müopaatia esinemissageduse suurenemist patsientidel, kes kasutasid teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid koos fibraatide, sh gemfibrosiili, tsüklosporiini, nikotiinhappe, asooli tüüpi seenevastaste preparaatide, proteaasi inhibiitorite ja makroliidantibiootikumidega. Gemfibrosiili kasutamisel koos mõnede HMGCoA reduktaasi inhibiitoritega suureneb oht müopaatia tekkeks. Seetõttu ei ole Rosvaden'i ja gemfibrosiili samaaegne kasutamine soovitatav. Enne Rosvaden'i kombineerimist fibraatide või niatsiiniga tuleb hoolikalt kaaluda lipiidide taseme täiendavast langusest saadava kasu ja selliste kombinatsioonidega seotud võimalike riskide vahekorda (vt lõigud 4.5 ja 4.8).
Rosvaden'i ei tohi manustada samaaegselt fusidiinhappe süsteemse ravimvormiga või 7 päeva jooksul pärast ravi lõppu fusidiinhappega. Kui süsteemset ravi fusidiinhappega peetakse oluliseks, tuleb nendel patsientidel ravi statiinidega katkestada kogu fusidiinhappe ravi ajaks. Fusidiinhapet koos statiinidega saavatel patsientidel on teatatud rabdomüolüüsi tekkest (sh mõned surmaga lõppenud juhud) (vt lõik 4.5).
Patsientidele tuleb soovitada võtta otsekohe arstiga ühendust, kui ilmnevad mis tahes lihasnõrkuse, valu või –helluse sümptomid.
Ravi statiinidega võib uuesti alustada seitse päeva pärast fusidiinhappe viimast annust.
Erandolukordades, kus on vajalik pikemaajaline süsteemne ravi fusidiinhappega, nt raskete infektsioonide ravi, tuleb Rosvaden'i ja fusidiinhappe koosmanustamist kaaluda ainult juhupõhiselt ning hoolika meditsiinilise jälgimise tingimustes.
Rosvaden'i ei tohi kasutada ühelgi patsiendil, kellel on äge raske seisund, mis võib viidata müopaatiale või soodustada rabdomüolüüsi järgse sekundaarse neerupuudulikkuse väljakujunemist (nt sepsis, hüpotensioon, suurem kirurgiline operatsioon, trauma, tõsine metaboolne, endokriinne ja elektrolüütide tasakaalu häire, kontrollimatud krambid).
Toimed maksale
Nagu ka teisi HMG-CoA reduktaasi inhibiitorit sisaldavaid ravimeid, tuleb Rosvaden'i ettevaatusega kasutada patsientidel, kes tarbivad suures koguses alkoholi ja/või kellel on anamneesis maksahaigus.
Enne ja 3 kuud pärast ravi alustamist rosuvastatiiniga on soovitatav teha maksafunktsiooni testid. Kui seerumi transaminaaside väärtused on tõusnud normi ülemise piiriga võrreldes üle kolme korra, tuleb Rosvaden'i manustamine lõpetada või rosuvastatiini annust vähendada.
Hüpotüreoidismist või nefrootilisest sündroomist tingitud sekundaarse hüperkolesteroleemiaga patsientidel tuleb enne Rosvaden'iga ravi alustamist ravida põhihaigust.
Maksafunktsiooni häiretega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikem ja AUC väärtused suuremad; soovitatavat annusevahemikku ei ole kindlaks tehtud. Amlodipiini kasutamist tuleb seetõttu alustada väikseima soovitatud annusega ning ettevaatlik peab olema nii ravi alustamisel kui annuse suurendamisel. Raske maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik aeglane annuse suurendamine ja hoolikas jälgimine.
Etnilised erinevused
Farmakokineetilised uuringud on näidanud ravimi suuremat ekspositsiooni Aasia päritolu patsientidel võrreldes valge rassi esindajatega (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 5.2).
Proteaasi inhibiitorid
Patsientidel, kes kasutavad rosuvastatiini samaaegselt erinevate proteaasi inhibiitoritega kombinatsioonis ritonaviiriga, on täheldatud rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist. Kaaluda tuleb nii rosuvastatiini lipiidide taset langetavast toimest saadavat kasu proteaasi inhibiitoreid kasutavatel HIV patsientidel kui ka rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni võimalikku suurenemist, kui proteaasi inhibiitoritega ravitavatel patsientidel alustatakse ravi rosuvastatiiniga või annuse tiitrimise ajal. Samaaegne kasutamine koos proteaasi inhibiitoritega ei ole soovitatav, välja arvatud rosuvastatiini annuse kohandamise korral (vt lõigud 4.2 ja 4.5).
Interstitsiaalne kopsuhaigus
Mõnede statiinide kasutamisel, eriti pikaajalise ravi korral on erandjuhtudel teatatud interstitsiaalsest kopsuhaigusest (vt lõik 4.8). Sümptomiteks võivad olla hingeldus, mitteproduktiivne köha ja üldise tervisliku seisundi häired (väsimus, kehakaalu langus ja palavik). Interstitsiaalse kopsuhaiguse kahtluse korral tuleb katkestada ravi statiinidega.
Diabeet
Osa tõendeid viitab sellele, et statiinide klass tõstab veresuhkru taset ning mõnedel patsientidel, kellel on kõrge risk diabeedi tekkeks, võib tekkida veresuhkru väärtuste tõus tasemeni, mille puhul tuleb rakendada diabeedi ravi. Selle riski kaalub aga üles statiinraviga kaasnev vaskulaarse riski vähenemine ning seetõttu ei tohiks see olla statiinravi lõpetamise põhjuseks. Riskirühma kuuluvaid patsiente (tühja kõhu veresuhkru väärtused 5,6...6,9 mmol/l, KMI > 30 kg/m 2 , suurenenud triglütseriidide sisaldus, hüpertensioon) tuleb jälgida nii kliiniliselt kui biokeemiliselt vastavalt riiklikele juhistele.
Uuringus JUPITER oli diabeedi üldine teatatud esinemissagedus 2,8% rosuvastatiini ja 2,3% platseebo puhul, enamasti patsientidel, kellel tühja kõhu veresuhkru väärtused olid vahemikus 5,6…6,9 mmol/l.
Hüpertensiivne kriis
Amlodipiini ohutus ja efektiivsus hüpertensiivse kriisi korral ei ole tõestatud.
Südamepuudulikkusega patsiendid
Amlodipiini sisalduse tõttu peab südamepuudulikkusega patsientide ravimisel olema ettevaatlik. Pikaajalises platseebokontrolliga uuringus, kus osalesid raske südamepuudulikkusega (NYHA III ja IV klass) patsiendid, oli kopsuturse teatatud esinemissagedus suurem amlodipiinravi rühmas platseeborühmaga võrreldes (vt lõik 5.1). Südamepuudulikkusega patsientidel tuleb kaltsiumikanali blokaatoreid (sh amlodipiini) kasutada ettevaatlikult, sest need võivad suurendada edasiste kardiovaskulaarsete tüsistuste ja surma riski.
Kasutamine neerupuudulikkuse korral
Amlodipiini võib nendel patsientidel kasutada tavalistes annustes. Amlodipiini plasmakontsentratsiooni muutused ei ole korrelatsioonis neerukahjustuse raskusega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.
Rosuvastatiini sisalduse tõttu on raske neerukahjustuse korral Rosvaden'i kõigi annuste kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.2).
Laktoos
Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasipuudulikkus või glükoosigalaktoosi imendusmishäire, ei tohi seda ravimit võtta.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Rosuvastatiiniga seotud koostoimed
Samaaegselt kasutatavate ravimite toime rosuvastatiinile
Transportvalkude inhibiitorid: Rosuvastatiin on teatud transportvalkude, sh maksarakkudesse haaramist vahendava transporteri OATP1B1 ja väljavoolu vahendava transporteri BCRP substraat. Rosuvastatiini samaaegsel manustamisel koos ravimitega, mis on nende transportvalkude inhibiitorid, võib suureneda rosuvastatiini plasmakontsentratsioon ja müopaatia risk (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5 tabel 1).
Tsüklosporiin: Rosuvastatiini samaaegsel manustamisel koos tsüklosporiiniga olid rosuvastatiini AUC väärtused keskmiselt seitse korda suuremad tervetel vabatahtlikel täheldatud väärtustest (vt tabel 1). Rosuvastatiin on vastunäidustatud samaaegselt tsüklosporiini saavatele patsientidele (vt lõik 4.3). Samaaegne manustamine ei põhjustanud tsüklosporiini plasmakontsentratsiooni muutusi.
Proteaasi inhibiitorid: Kuigi täpne koostoime mehhanism on teadmata, võib samaaegne proteaasi inhibiitorite kasutamine oluliselt suurendada rosuvastatiini ekspositsiooni (vt tabel 1). Näiteks ilmnes farmakokineetilises uuringus, et 10 mg rosuvastatiini ning kahe proteaasi inhibiitori (300 mg atasanaviiri/100 mg ritonaviiri) kombineeritud preparaadi samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele suurenesid rosuvastatiini tasakaaluseisundi AUC ja Cmax väärtused vastavalt ligikaudu kolm ja seitse korda. Rosuvastatiini ja mõnede proteaasi inhibiitorite kombinatsiooni samaaegset kasutamist võib kaaluda pärast hoolikat rosuvastatiini annuse kohandamist, mis põhineb rosuvastatiini ekspositsiooni oodataval tõusul (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 4.5 tabel 1).
Gemfibrosiil ja teised lipiidide sisaldust vähendavad ravimid: Rosuvastatiini ja gemfibrosiili samaaegsel manustamisel suurenesid rosuvastatiini Cmax ja AUC kaks korda (vt lõik 4.4). Koostoimeuuringutest saadud andmete alusel ei ole oodata farmakokineetiliselt oluliste koostoimete teket fenofibraadiga, kuid farmakodünaamilised koostoimed võivad siiski ilmneda. Gemfibrosiili, fenofibraadi, teiste fibraatide ja lipiididesisaldust vähendavas annuses (≥ 1 g ööpäevas) manustatud niatsiini (nikotiinhape) kasutamisel koos HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega suureneb müopaatia tekkeoht, sest nimetatud ravimid võivad põhjustada müopaatiat ka eraldi manustatuna.
Esetimiib: 10 mg rosuvastatiini ja 10 mg esetimiibi samaaegne kasutamine viis rosuvastatiini AUC 1,2-kordse tõusuni hüperkolesteroleemiaga isikutel (tabel 1). Siiski ei saa välistada farmakodünaamilist koostoimet Rosvaden'i ja esetimiibi vahel ning sellega seotud kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).
Antatsiidid: Rosuvastatiini samaaegne manustamine koos alumiinium- ja magneesiumhüdroksiidi sisaldavate antatsiidi suspensioonidega viis rosuvastatiini plasmakontsentratsiooni vähenemiseni ligikaudu 50% võrra. See toime vähenes, kui antatsiidi manustati 2 tundi pärast Rosvaden'i. Nimetatud koostoime kliinilist tähtsust ei ole uuritud.
Erütromütsiin: Rosuvastatiini ja erütromütsiini samaaegsel manustamisel vähenes rosuvastatiini AUC 20% ja Cmax 30%. Selle koostoime põhjuseks võib olla erütromütsiini põhjustatud soolemotoorika elavnemine.
Tsütokroom P450 ensüümid: In vitro ja in vivo uuringute tulemused näitavad, et rosuvastatiin ei inhibeeri ega indutseeri tsütokroom P450 isoensüüme. Lisaks metaboliseerub rosuvastatiin nende isoensüümide vahendusel vaid vähesel määral. Seetõttu ei ole oodata tsütokroom P450 vahendusel tekkivaid koostoimeid. Ei ole täheldatud rosuvastatiini kliiniliselt olulisi koostoimeid CYP2C9 ja CYP3A4 inhibiitori flukonasooli ega CYP2A6 ja CYP3A4 inhibiitori ketokonasooliga.
Koostoimed, mille puhul on vajalik rosuvastatiini annuse kohandamine (vt ka tabel 1): Kui rosuvastatiini on vaja kasutada koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt suurendavad rosuvastatiini ekspositsiooni, tuleb rosuvastatiini annuseid kohandada. Rosuvastatiini maksimaalset ööpäevast annust tuleb kohandada nii, et oodatav rosuvastatiini ekspositsioon ei ületaks rosuvastatiini 40 mg ööpäevase annuse kasutamisel saavutatavat ilma teiste ravimite mõjuta, näiteks 20 mg rosuvastatiini koos gemfibrosiiliga (1,9-kordne tõus) ja 10 mg rosuvastatiini koos atasanaviiri/ritonaviiri kombinatsiooniga (3,1-kordne tõus).
Tabel 1. Samaaegselt manustatud ravimite mõju rosuvastatiini ekspositsioonile (AUC; kahanevas järjekorras), andmed avaldatud kliinilistest uuringutest
* x-kordse muutusena esitatud andmed näitavad lihtsat suhet koosmanustamisel ja ainult rosuvastatiini manustamisel saadud vastavate väärtuste vahel. Andmed, mis on esitatud muutusena %-des, näitavad protsentuaalset erinevust rosuvastatiini monoteraapia puhul saadud vastavast väärtusest.
Tõus on märgitud kui "↑", muutuseta kui "↔", langus kui "↓".
** Mitmed koostoimeuuringud on läbi viidud rosuvastatiini erinevate annustega, tabelis on toodud kõige olulisem suhe
Rosuvastatiini toime samaaegselt kasutatavatele ravimitele
K-vitamiini antagonistid: Samaaegselt K-vitamiini antagoniste (nt varfariin või muud kumariini tüüpi antikoagulandid) kasutavatel patsientidel võib rosuvastatiini, nagu teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamise alustamisel või annuse suurendamisel tekkida rahvusvahelise normaliseeritud suhte (International Normalised Ratio, INR) väärtuste tõus. Rosuvastatiinravi katkestamisel või annuse vähendamisel võivad INR-i väärtused langeda. Sellistel juhtudel on vajalik INR-i vastav jälgimine.
Suukaudsed rasestumisvastased preparaadid/hormoonasendusravi: Rosuvastatiini kasutamisel koos suukaudse rasestumisvastase preparaadiga suurenes etünüülöstradiooli ja norgestreeli AUC vastavalt 26% ja 34%. Seda plasmakontsentratsiooni suurenemist tuleb silmas pidada rasestumisvastase preparaadi annuse valikul. Rosuvastatiini ja hormoonasendusravi samaaegse kasutamisega kaasnevaid farmakokineetilisi muutusi ei ole spetsiaalselt uuritud, mistõttu ei saa välistada sarnast toimet. Samas on suur hulk kliinilistes uuringutes osalenud naispatsiente neid ravimeid samal ajal kasutanud ja hästi talunud.
Teised ravimid: Koostoimete uuringutest saadud andmete alusel ei ole oodata kliiniliselt oluliste koostoimete teket digoksiiniga.
Fusidiinhape: Süsteemselt manustatava fusidiinhappe ja statiinide koosmanustamisel võib suureneda müopaatia, sh rabdomüolüüsi, tekke risk. Selle koostoime mehhanism (kas see on farmakodünaamiline või farmakokineetiline või mõlemad) on seni teadmata. Sellist kombinatsiooni saavatel patsientidel on teatatud rabdomüolüüsist (sh mõned letaalsed juhud).
Kui süsteemne ravi fusidiinhappega on vajalik, tuleb ravi rosuvastatiiniga katkestada kogu fusidiinhappe ravi ajaks (vt lõik 4.4).
Amlodipiiniga seotud koostoimed
Teiste ravimite toime amlodipiinile
CYP3A4 inhibiitorid: Amlodipiini samaaegne manustamine koos tugevate või mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (proteaasi inhibiitorid, asooli tüüpi seenevastased ravimid, makroliidid erütromütsiin või klaritromütsiin, verapamiil või diltiaseem) võib viia amlodipiini ekspositsiooni märkimisväärse suurenemiseni, mis suurendab hüpotensiooni tekke riski. Nende farmakokineetiliste muutuste kliinilised ilmingud võivad olla rohkem väljendunud eakatel. Seega võib vajalikuks osutuda kliiniline jälgimine ja annuse kohandamine.
CYP3A4 indutseerijad: Puuduvad andmed CYP3A4 indutseerijate toime kohta amlodipiinile. CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiin, liht-naistepuna) samaaegsel manustamisel võib amlodipiini plasmakontsentratsioon väheneda. Koos CYP3A4 indutseerijatega tuleb amlodipiini manustada ettevaatusega.
Amlodipiini manustamine koos greibi või greibimahlaga ei ole soovitatav, sest mõnedel patsientidel võib suureneda ravimi biosaadavus, mille tulemusena suureneb vererõhku langetav toime.
Dantroleen (infusioon): Loomadel täheldati pärast verapamiili ja intravenoosse dantroleeni manustamist hüperkaleemiaga seotud surmaga lõppenud ventrikulaarse fibrillatsiooni ja kardiovaskulaarse kollapsi teket. Hüperkaleemia ohu tõttu on soovitatav kaltsiumikanali blokaatorite (nt amlodipiini) manustamist vältida patsientidel, kellel esineb eelsoodumus maliigse hüpertermia tekkeks või kes saavad maliigse hüpertermia ravi.
Amlodipiini toime teistele ravimitele
Amlodipiini vererõhku langetav toime lisandub teiste antihüpertensiivsete omadustega ravimite vererõhku langetavale toimele.
Takroliimus: Manustamisel koos amlodipiiniga on risk takroliimuse sisalduse suurenemiseks veres.
Takroliimuse toksilisuse vältimiseks tuleb amlodipiini manustamisel takroliimusega ravitavatele patsientidele nende takroliimuse plasmakontsentratsiooni hoolikalt jälgida ja vajadusel takroliimuse annust kohandada.
Klaritromütsiin:
Klaritromütsiin on CYP3A4 inhibiitor. Klaritromütsiini koos amlodipiiniga saavatel patsientidel on suurenenud risk hüpotensiooni tekkeks. Amlodipiini koosmanustamisel klaritromütsiiniga on soovitatav patsientide hoolikas jälgimine.
Tsüklosporiin: Tsüklosporiini ja amlodipiini koostoimete uuringuid ei ole tervetel vabatahtlikel või muudel populatsioonidel tehtud, välja arvatud neerusiirdamispatsientidel, kellel täheldati tsüklosporiini varieeruvat minimaalse kontsentratsiooni suurenemist (keskmiselt 0…40%). Kaaluda tuleb tsüklosporiinisisalduse jälgimist amlodipiini saavatel neerusiirdamispatsientidel ja vajaduse korral tuleb tsüklosporiini annust vähendada.
Simvastatiin: 10 mg amlodipiini ja 80 mg simvastatiini korduvate annuste samaaegsel manustamisel suurenes simvastatiini ekspositsioon 77% ainult simvastatiini manustamisega võrreldes. Amlodipiini saavatel patsientidel peab simvastatiini annus piirduma 20 mg-ga ööpäevas.
Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini või varfariini farmakokineetikat.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rosvaden on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Rasedus
Viljastumisvõimelised naised peavad kasutama sobivaid rasestumisvastaseid vahendeid. Et kolesterool ja teised kolesterooli biosünteesil moodustuvad ühendid on loote arenguks hädavajalikud, kaalub HMG-CoA reduktaasi pärssimisest tingitud oht üles rasedusaegsest kasutamisest saadava võimaliku kasu. Loomkatsetest saadud andmeid reproduktsioonitoksilisuse kohta on piiratud hulgal (vt lõik 5.3). Kui patsient rasestub selle ravimi kasutamise ajal, tuleb ravi otsekohe lõpetada.
Amlodipiini ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud. Loomkatsetes täheldati reproduktsioonitoksilisust suurte annuste kasutamisel (vt lõik 5.3). Kasutamine raseduse ajal on soovitatav ainult juhul, kui puudub ohutum alternatiiv ja kui haiguse endaga kaasneb suurem oht emale ja lootele.
Imetamine
Rosvaden'i manustamise ajal on imetamine vastunäidustatud. Ei ole teada, kas amlodipiin eritub rinnapiima.
Rosuvastatiin eritub rottide piima. Andmed rosuvastatiini eritumise kohta inimese rinnapiima puuduvad (vt lõik 4.3).
Fertiilsus
Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on kirjeldatud pöörduvaid biokeemilisi muutusi spermatosoidide peaosas. Amlodipiini võimaliku toime kohta fertiilsusele on kliinilised andmed ebapiisavad. Ühes rottidega läbi viidud uuringus täheldati ebasoodsaid toimeid isasloomade fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Rosvaden'il võib olla kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Uuringuid rosuvastatiini toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.
Kuid ravimi farmakodünaamiliste omaduste põhjal ei ole rosuvastatiini vastav toime tõenäoline. Sõidukijuhtimisel või masinatega töötamisel tuleb arvesse võtta, et ravi ajal võib tekkida pearinglus.
Amlodipiinil võib olla kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kui amlodipiini võtval patsiendil tekib pearinglus, peavalu, väsimus või iiveldus, võib see mõjutada reaktsioonivõimet. Soovitatav on ettevaatus.
4.8 Kõrvaltoimed
- Väga sage (≥ 1/10)
- Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10)
- Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
- Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)
- Väga harv (< 1/10 000)
- Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
1 Esinemissagedus sõltub riskifaktorite (tühja kõhu veresuhkru väärtus ≥ 5,6 mmol/l, KMI > 30 kg/m 2 , triglütseriidide taseme tõus, hüpertensiooni anamnees) olemasolust või puudumisest.
*Enamasti koos kolestaasiga
Nagu ka teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite puhul, on kõrvaltoimete esinemissagedus annusest sõltuv.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Toimed neerudele: Rosuvastatiiniga ravitud patsientidel on kiirmeetodil määrates täheldatud peamiselt tubulaarset päritolu proteinuuriat. Valgusisalduse suurenemist uriinis (negatiivsest või jälgedest positiivseks ++ või enam) esines 10 mg ja 20 mg rosuvastatiini kasutamisel mingil ajal alla 1%-l patsientidest ja 40 mg kasutamisel ligikaudu 3%-l patsientidest. 20 mg annuse kasutamisel sagenes vähesel määral nihe negatiivsest leiust positiivseks (+). Enamikel juhtudest taandub või kaob proteinuuria iseenesest ravi jätkamisel. Kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgsete andmete ülevaade ei ole tuvastanud põhjuslikku seost proteinuuria ja ägeda või süveneva neeruhaiguse vahel.
Rosuvastatiiniga ravitud patsientidel on täheldatud hematuuriat, aga kliiniliste uuringute andmetest lähtuvalt on selle esinemissagedus väike.
Toimed skeletilihastele: Rosuvastatiiniga ravitud patsientidel on kõikide annuste ja eriti 20 mg ületavate annuste kasutamisel täheldatud toimet skeletilihastele, näiteks müalgiat, müopaatiat (sealhulgas müosiiti) ja harva rabdomüolüüsi koos ägeda neerupuudulikkusega või ilma.
Rosuvastatiini kasutavatel patsientidel on täheldatud annusest sõltuvat kreatiinkinaasi sisalduse suurenemist veres, mis enamasti oli kerge, asümptomaatiline ja mööduv. Ravi tuleb katkestada, kui CK sisaldus on oluliselt suurenenud (üle viie korra üle normi ülemise piiri) (vt lõik 4.4).
Toimed maksale: Nagu ka teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite puhul, on väikesel arvul rosuvastatiini kasutavatest patsientidest täheldatud maksa transaminaaside aktiivsuse suurenemist; enamik juhte on olnud kerged, asümptomaatilised ja mööduva iseloomuga.
Mõnede statiinidega seoses on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
- seksuaalfunktsiooni häired;
- väga harvad interstitsiaalse kopsuhaiguse juhud, eelkõige pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.4).
Rabdomüolüüsist ja neerude või maksaga seotud tõsistest kõrvaltoimetest (peamiselt maksa transaminaaside aktiivsuse tõus) teatamise sagedus on 40 mg annuse kasutamisel suurem.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Olemasolevate andmete põhjal võib amlodipiini suur üleannustamine põhjustada ülemäärast perifeerset vasodilatatsiooni ning reflektoorset tahhükardiat. On teatatud väljendunud ja potentsiaalselt pikaajalisest süsteemsest hüpotensioonist kuni surmaga lõppeva šokini.
Ravi
Üleannustamise korral tuleb ravi Rosvaden'iga lõpetada ning alustada toetavat ja sümptomaatilist ravi. Jälgida tuleb maksafunktsiooni ja kreatiinkinaasi väärtusi.
Amlodipiini üleannustamise tõttu tekkinud kliiniliselt olulise hüpotensiooni korral tuleb aktiivselt toetada kardiovaskulaarsüsteemi, sealhulgas jälgida sageli kardiaalset ja respiratoorset funktsiooni, tõsta jäsemed kõrgemale ning jälgida ringleva vedeliku mahtu ja uriinieritust. Veresoonte toonuse ja vererõhu taastamiseks võib vastunäidustuste puudumisel kasutada vasokonstriktorit. Kaltsiumglükonaadi intravenoosne manustamine võib aidata kaasa kaltsiumikanalite blokaadi likvideerimisele.
Mõnedel juhtudel võib kasulikuks osutuda maoloputus. Aktiivsöe manustamine tervetele vabatahtlikele kuni 2 tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist vähendas amlodipiini imendumise kiirust.
Kuna amlodipiin seondub ulatuslikult plasmavalkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu. Ka rosuvastatiini puhul ei ole hemodialüüsist tõenäoliselt kasu.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised HMG CoA reduktaasi inhibiitorite kombinatsioonid, ATC-kood: C10BX09.
Rosuvastatiin
Rosuvastatiin on selektiivne ja konkureeriva iseloomuga HMG-CoA reduktaasi inhibiitor. HMG-CoA reduktaas on kolesterooli sünteesis olulisim ensüüm, mis konverteerib 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül koensüüm A kolesterooli eellaseks mevalonaadiks. Rosuvastatiini vere kolesteroolisisaldust vähendava toime peamine koht on maks.
Rosuvastatiini toimel suureneb maksarakkude pinnal LDL-retseptorite arv, mille tulemusena suureneb maksa jõudva LDL-i hulk ja katabolism. Rosuvastatiin pärsib ka VLDL-i sünteesi maksas, vähendades seeläbi veres ringlevate VLDL-i ja LDL-i osakeste üldarvu.
Amlodipiin
Amlodipiin on dihüdropüridiinide rühma kuuluv kaltsiumiioonide sissevoolu inhibiitor (aeglase kanali blokaator ehk kaltsiumiioonide antagonist), mis pärsib kaltsiumiioonide transmembraanset sissevoolu südame ja veresoonte silelihasrakkudesse.
Amlodipiini antihüpertensiivse toime mehhanism tuleneb otsesest lõõgastavast toimest veresoonte silelihastele. Täpne mehhanism, millega amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole täielikult kindlaks tehtud, kuid on teada, et amlodipiin vähendab üldist isheemilist koormust kahe toime kaudu:
1. Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ning seeläbi vähendab üldist perifeerset resistentsust (järelkoormust), mille vastu süda töötab. Et südame löögisagedus jääb samaks, viib südamekoormuse vähendamine müokardi energiatarbimise ja hapnikuvajaduse vähenemiseni.
2. Amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka peamiste koronaararterite ja -arterioolide laiendamist nii tervetes kui ka isheemilistes piirkondades. Veresoonte laienemine suurendab südamelihase hapnikuga varustatust koronaarspasmi (Prinzmetali ehk variantse stenokardia) korral.
Hüpertensiooniga patsientidel toob ravimi üks kord ööpäevas manustamine kaasa kliiniliselt olulise vererõhu languse nii lamavas kui püstises asendis 24 tunni vältel. Toime aeglase alguse tõttu ei kaasne amlodipiini manustamisega ägedat hüpotensiooni.
Stenokardiaga patsientidel suurendab amlodipiini üks kord ööpäevas manustamine üldist koormustaluvust, lükkab edasi stenokardia teket ja pikendab aega 1 mm ST-segmendi depressiooni tekkeni, samuti vähendab see nii stenokardiahoogude sagedust kui ka nitroglütseriini tablettide vajadust.
Amlodipiiniga ei ole seostatud ebasoodsaid metaboolseid toimeid või plasma lipiidide muutusi ning see sobib astma, diabeedi ja podagraga patsientidele.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine, jaotumine
Rosuvastatiin
Rosuvastatiini maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ligikaudu 5 tundi pärast suukaudset manustamist. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 20%. Rosuvastatiin haaratakse ulatuslikult maksakoesse, kus on kolesterooli sünteesi ja LDL-kolesterooli kliirensi peamine koht. Rosuvastatiini jaotusruumala on ligikaudu 134 l. Rosuvastatiin seondub ligikaudu 90% ulatuses plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga.
Amlodipiin
Pärast terapeutiliste annuste suukaudset manustamist imendub amlodipiin hästi ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 6...12 tundi pärast manustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt vahemikus 64...80%. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringud on näidanud, et ligikaudu 97,5% tsirkuleerivast amlodipiinist on seondunud plasmavalkudega. Toit ei mõjuta amlodipiini biosaadavust.
Biotransformatsioon/eritumine
Rosuvastatiin
Rosuvastatiin metaboliseerub vähesel määral (ligikaudu 10%). In vitro inimese hepatotsüütidega läbi viidud metabolismiuuringute tulemused näitavad, et rosuvastatiin metaboliseerub tsütokroom P450 vahendusel vaid vähesel määral. Peamiselt osales rosuvastatiini metabolismis isoensüüm CYP2C9, kusjuures isoensüümidel CYP2C14, CYP3A4 ja CYP2D6 oli vähemoluline osa. Peamised tuvastatud metaboliidid on N-desmetüül- ja laktoonvormid. N-desmetüülmetaboliidi efektiivsus moodustab vähem kui 50% rosuvastatiini omast, kusjuures laktoonmetaboliiti peetakse kliiniliselt mitteaktiivseks. Üle 90% süsteemsest HMG CoA reduktaasi pärssimisest põhjustab rosuvastatiin. Ligikaudu 90% suukaudselt manustatud rosuvastatiini annusest eritub muutumatul kujul (kas imendunud või mitteimendunud toimeainena) roojaga, ülejäänu eritub uriiniga. Muutumatul kujul eritub uriiniga ligikaudu 5% manustatud ravimist. Rosuvastatiini eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 20 tundi. Annuse suurenedes eliminatsiooni poolväärtusaeg ei pikene. Geomeetriline keskmine plasmakliirens on ligikaudu 50 liitrit/tunnis (variatsioonikoefitsient 21,7%). Nagu ka teised HMGCoA reduktaasi inhibiitorid, jõuab rosuvastatiin maksa rakumembraani transportvalgu OATP-C vahendusel. See transportvalk etendab olulist osa ka rosuvastatiini hepaatilises eliminatsioonis.
Amlodipiin
Terminaalne plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 35...50 tundi ja on kooskõlas üks kord ööpäevas manustamisega. Amlodipiin metaboliseerub maksas ulatuslikult mitteaktiivseteks metaboliitideks; uriiniga eritub 10% toimeainest muutumatul kujul ja 60% metaboliitidena.
Lineaarsus/mittelineaarsus
Rosuvastatiini süsteemne ekspositsioon suureneb koos manustatud annusega. Ravimi korduval manustamisel ööpäevas selle farmakokineetilised omadused ei muutu.
Patsientide erirühmad:
Vanus ja sugu
Vanusel või sool ei olnud kliiniliselt olulist mõju rosuvastatiini farmakokineetikale täiskasvanutel. Rosuvastatiini farmakokineetika perekondliku heterosügootse hüperkolesteroleemiaga lastel ja noorukitel oli sarnane täiskasvanud vabatahtlikel täheldatuga.
Amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg on eakatel ja noorematel patsientidel sarnane. Eakatel patsientidel võib hakata kliirens vähenema, mistõttu võivad suureneda AUC ja eliminatsiooni poolväärtusaeg. Kongestiivse südamepuudulikkusega patsientidel olid AUC suurenemine ja eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemine selline, mida on oodata vastavas vanuserühmas.
Rass
Farmakokineetika uuringud näitavad rosuvastatiini AUC ja Cmax mediaanväärtuste ligikaudu kahekordset suurenemist Aasia päritolu isikutel (jaapanlased, hiinlased, filipiinlased, vietnamlased ja korealased) võrreldes valge rassi esindajatega. Aasia-India päritolu isikutel on AUC ja Cmax mediaanväärtused ligikaudu 1,3 korda suuremad. Populatsiooni farmakokineetiline analüüs ei näidanud kliiniliselt olulisi farmakokineetika erinevusi valge rassi ja mustanahaliste vahel.
Neerukahjustus
Erineva raskusastmega neerukahjustusega isikutel läbi viidud uuringus ei olnud kergel kuni mõõdukal neeruhaigusel mõju rosuvastatiini või selle N-desmetüülmetaboliidi kontsentratsioonile plasmas. Raske neerukahjustusega isikutel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) oli rosuvastatiini plasmakontsentratsioon tervete vabatahtlikega võrreldes 3 korda suurenenud ja N-desmetüülmetaboliidi plasmakontsentratsioon 9 korda suurenenud. Hemodialüüsravi saavatel patsientidel ületas rosuvastatiini püsiseisundi plasmakontsentratsioon tervete vabatahtlike oma ligikaudu 50% võrra.
Maksakahjustus
Erineva raskusastmega maksakahjustusega isikutel läbi viidud uuringus ei ilmnenud rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni suurenemist patsientidel Child- Pugh' skooriga 7 või alla selle. Seevastu kahel isikul Child-Pugh' skooriga 8 ja 9 täheldati madalama Child-Pugh' skooriga isikutega võrreldes vähemalt kahekordset süsteemse ekspositsiooni suurenemist. Puudub rosuvastatiini kasutamise kogemus patsientidel Child-Pugh' skooriga üle 9.
Amlodipiini manustamise kohta maksakahjustusega patsientidel on kliinilised andmed väga piiratud. Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens langenud, mistõttu amlodipiini poolväärtusaeg pikeneb ja AUC suureneb ligikaudu 40...60%.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Rosuvastatiin
Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Spetsiifilisi teste toime kohta hERG-le ei ole tehtud. Kliinilistele ravimannustele lähedaste annuste manustamisel loomadele ilmnesid järgmised kõrvaltoimed, mida kliinilistes uuringutes ei täheldatud: korduvtoksilisuse uuringutes leiti tõenäoliselt rosuvastatiini farmakoloogilisest toimest tingitud patohistoloogilisi muutusi maksas hiirtel ja rottidel, vähemal määral koos toimega sapipõiele koertel, kuid mitte ahvidel. Lisaks ilmnes ahvidel ja koertel rosuvastatiini suuremate annuste manustamisel testikulaarne toksilisus. Reproduktsioonitoksilisust täheldati rottidel, mis avaldus järglaste suuruse, kaalu ja postnataalse elulemuse vähenemisena. Neid toimeid täheldati rosuvastatiini süsteemse ekspositsiooni juures, mis oli toksiline ka emasloomale ning ületas mitmeid kordi terapeutiliste annuste manustamisel saavutatavaid ekspositsiooni väärtusi.
Amlodipiin
Reproduktsioonitoksilisus
Rottidel ja hiirtel läbi viidud reproduktsiooniuuringud on näidanud, et ligikaudu 50 korda inimesele soovitatavast maksimaalselt annusest (mg/kg alusel) suuremate annuste manustamisel võib täheldada poegimise hilinemist, poegimise kestuse pikenemist ja järglaste elulemuse langust.
Mõju fertiilsusele
Rottidel, keda raviti amlodipiiniga (isaseid 64 päeva ja emaseid 14 päeva enne paaritamist) annustes kuni 10 mg/kg ööpäevas (8-kordne* maksimaalne inimesele soovitatav annus 10 mg mg/m 2 alusel), ei täheldatud mõju viljakusele. Teises rottidega läbi viidud uuringus, mille käigus raviti isaseid rotte 30 päeva amlodipiinbesilaadiga annuses, mis on mg/kg alusel võrreldav inimestel kasutatava annusega, vähenes plasma folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni sisaldus, samuti sperma tihedus, küpsete spermatiidide ning Sertoli rakkude arv.
Kartsinogenees, mutagenees
Kahe aasta vältel amlodipiiniga (kalkuleeritud kontsentratsioonid vastavad päevaannustele 0,5; 1,25 ja 2,5 mg/kg ööpäevas) ravitud hiirtel ja rottidel ei ilmnenud kartsinogeensuse tunnuseid. Suurim annus (hiirtel sarnane maksimaalse soovitatava kliinilise annusega 10 mg mg/m 2 alusel; rottidel kaks korda kõrgem*) oli lähedane hiirte, kuid mitte rottide poolt talutud suurimale annusele.
Mutageensusuuringutes ei ilmnenud ravimist tingitud toimeid ei geenide ega kromosoomide tasemel.
* Vastavalt patsiendile kehakaaluga 50 kg.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1
Abiainete loetelu
Tableti sisu: Mikrokristalliline tselluloos Veevaba laktoos Krospovidoon tüüp A Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat
10 mg/5 mg tableti kate:
Polü(vinüül)alkohol
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3350
Talk
Kollane raudoksiid (E172)
10 mg/10 mg tableti kate:
Polü(vinüül)alkohol
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3350
Talk
Kollane raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
15 mg/5 mg tableti kate:
Polü(vinüül)alkohol
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3350
Talk
Kollane raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Must raudoksiid (E172)
15 mg/10 mg tableti kate:
Polü(vinüül)alkohol
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3350
Talk
Kollane raudoksiid (E172)
Punane raudoksiid (E172)
Must raudoksiid (E172)
20 mg/5 mg tableti kate:
Polü(vinüül)alkohol
Titaandioksiid (E171) Makrogool 3350 Talk Kollane raudoksiid (E172)
20 mg/10 mg tableti kate: Polü(vinüül)alkohol Titaandioksiid (E171) Makrogool 3350 Talk
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida originaalpakendis valguse ja niiskuse eest kaitstult. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Blister (OPA/Alu/PVC//Alu): 10, 28, 30, 56, 60, 90, 98 ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia
8. MÜÜGILOA NUMBRID
10 mg/5 mg: 890115
10 mg/10 mg: 890215
15 mg/5 mg: 890515
15 mg/10 mg: 890615
20 mg/5 mg: 890315
20 mg/10 mg: 890415
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
November 2016
|
<urn:uuid:68abeb75-a07e-4868-92f3-78653ee1d494>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1666728.pdf
|
2021-01-24T21:45:17+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 522,938,650
| 18,269
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999684
|
ekk_Latn
| 0.999934
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2751,
5456,
8331,
12133,
15476,
18710,
22832,
24012,
26986,
29964,
30658,
30981,
34308,
37220,
40663,
44364,
45758,
46680,
46729
] | 2
|
[
0.27734375,
0.1845703125,
0.390625,
0.119140625,
0.0216064453125,
0.005279541015625
] |
SAUE VALLAVALITSUS MÄÄRUS
Saue linn
29. august 2018 nr 8
Saue valla üldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõike 1, koolieelse lasteasutuse seaduse § 5 lõike 3 ning Saue Vallavolikogu 22. veebruari 2018. aasta määruse nr 12 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine" § 4 lõike 1 punkti 10 alusel.
§ 1 Reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Saue valla munitsipaalüldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja hoolekogu töökord.
(2) Kooli hoolekogu juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, kooli põhimäärusest, Saue Vallavolikogu ja Saue Vallavalitsuse õigusaktidest, käesolevast määrusest ning teistest kooli hoolekogu tegevust reguleerivatest õigusaktidest.
(3) Kool käesoleva määruse kohaselt on ka punktides 1 kuni 3 nimetatud ühtse asutusena koos tegutsevad haridusasutused:
1) koolieelne lasteasutus;
2) põhikool;
3) gümnaasium;
§ 2 Hoolekogu mõiste
(1) Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli laste ja õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel.
§ 3 Hoolekogu koosseis
(1) Kooli hoolekogu koosseisu kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust.
(2) Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja. Gümnaasiumi hoolekogusse kuulub täiendavalt õpilaste esindaja.
(3) Hoolekogu koosseisu liikmete arvu ja koosseisu liikmete jaotuse otsustab hoolekogu arvestades põhikooli ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimusi.
§ 4 Hoolekogu liikmete valimise algatamine
Hoolekogu liikmete valimise algatab kooli direktor.
§ 5 Kooli pidaja esindaja määramine
Saue vallavalitsus määrab hoolekogusse kooli pidaja esindaja.
§ 6 Õpetajate esindajate valimine
(1) Õpetajate esindajate valimine toimub õppenõukogu ja pedagoogilise nõukogu koosolekul.
(2) Kandidaat või kandidaadid kooli hoolekogusse seatakse üles õppenõukogu ja pedagoogilise nõukogu liikmete poolt. Kandidaadid peavad andma kandideerimiseks nõusoleku, mis protokollitakse.
(3) Esindajate valimine toimub salajase hääletamise teel.
(4) Õpetajate esindajateks kooli hoolekokku loetakse enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid.
§ 7 Vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate valimine
(1) Vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate valimine toimub vanemate koosolekul, mille kutsub kokku direktor.
(2) Direktor avaldab vanemate koosoleku kohta teate vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumist koolis kasutatava e-õppesüsteemi kaudu ja kooli veebilehel. Klassijuhatajad teavitavad vanemaid koosoleku toimumisest õpilaste kaudu. Teatesse märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
(3) Vanemate koosolekut juhatab direktor.
(4) Vanemate koosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kooli õpilaste vanemad, eestkostjad või hooldajad. Vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate valimisel hoolekokku võivad hääletamisest hääleõigusega osa võtta vilistlased ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad.
(5) Kandidaadid hoolekogusse seatakse üles vanemate koosolekul.
(6) Kandidaatideks võivad olla kõik koosolekul osalevad vanemad, vilistlased ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Nõusolek protokollitakse.
(7) Valitavate esindajate arv otsustatakse hoolekogu koosolekul arvestades õigusaktides toodud minimaalset vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate arvu.
(8) Esindajate valimine toimub salajase hääletamise teel.
(9) Kooli toetavate organisatsioonide esindajateks kooli hoolekogus loetakse enim hääli saanud kandidaadid.
(10) Vanemate koosolek ja otsused protokollitakse.
§ 8 Õpilaste esindajate valimine
(1) Õpilaste esindajate valimine toimub õpilasesinduse koosolekul, mille kutsub kokku õpilasesinduse juht.
(2) Kandidaadid kooli hoolekogusse seatakse üles õpilasesinduse liikmete poolt. Kandidaadid peavad andma kandideerimiseks nõusoleku, mis protokollitakse.
(3) Esindajate valimine toimub salajase hääletamise teel.
(4) Õpilaste esindajateks kooli hoolekogus loetakse enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid.
(5) Õpilasesinduse koosolek ja otsused protokollitakse.
§ 9 Hoolekogu moodustamine ja liikmete kinnitamine
(1) Direktor esitab vallavalitsusele hoolekogu moodustamiseks ja liikmete kinnitamiseks taotluse, milles on märgitud hoolekogusse valitud isikud ja esindamise alus.
(2) Vallavalitsus moodustab kooli hoolekogu ning kinnitab liikmed direktori poolt esitatud taotluse alusel, lisades vallavalitsuse esindaja hiljemalt jooksva õppeaasta oktoobrikuu jooksul.
(3) Hoolekogu volitused kehtivad hoolekogu koosseisu kinnitamise päevast kuni uue hoolekogu koosseisu kinnitamiseni.
(4) Hoolekogu koosseisu muutmine toimub analoogselt selle moodustamisega.
§ 10 Hoolekogu liikmete volituste kestus
(1) Kooli pidaja esindaja volitus kestab vallavalitsuse poolt uue liikme kinnitamiseni.
(2) Vanemate esindaja volitus kestab liikme lapse koolist väljaarvamise või esindatavate otsusel uue esindaja valimise korral uue liikme kinnitamiseni.
(3) Vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate volitused lõppevad uute esindajate kinnitamisel.
(4) Õpilaste esindaja volitus kestab õpilase koolist väljaarvamise või esindatavate otsusel uue esindaja valimise korral uue liikme kinnitamiseni.
(5) Kõikidel hoolekogu koosseisu valitud esindajatel on õigus oma volitusest loobuda.
§ 11 Hoolekogu töö juhtimine
(1) Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.
(2) Hoolekogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub salajase hääletamise teel hoolekogu koosolekul osalejate poolthäälteenamusega.
(3) Hoolekogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees, kellel on asendamise ajal kõik hoolekogu esimehe õigused ja kohustused.
§ 12 Hoolekogu tegevuse planeerimine
Hoolekogu koostab igaks õppeaastaks kooli üldtööplaani alusel tegevuskava, milles on:
1) tegevuse eesmärgid;
2) tegevuse sisu;
3) ülesannete täitmise tähtaeg.
§ 13 Koosolekute läbiviimine
(1) Hoolekogu korralised koosolekud toimuvad õppeaasta kestel ühe asutusena tegutsevas lasteasutuses ja põhikoolis vähemalt kord kvartalis ja üldhariduskoolis vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.
(2) Hoolekogu korralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
(3) Koosolekuid juhatab hoolekogu esimees.
(4) Hoolekogu koosoleku alguses valitakse hoolekogu liikmete hulgast protokollija.
(5) Hoolekogu erakorralise koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees vähemalt kolme hoolekogu liikme, kooli direktori või vallavalitsuse ettepanekul.
(6) Koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamist ning asjakohaste materjalide eelnevat tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees.
(7) Koosoleku toimumise aeg ja päevakord teatatakse hoolekogu liikmetele e-postiga, selle puudumisel kirjalikult, vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Erakorralistest koosolekutest võib hoolekogu liikmeid teavitada telefoni või e-posti teel kolm päeva varem.
(8) Igal hoolekogu liikmel on õigus avaldada koosolekul oma arvamust, esineda arutatavates küsimustes selgitustega ning teha otsuse suhtes ettepanekuid.
(9) Hoolekogu koosolekutest võtab osa kooli direktor.
(10) Hoolekogu koosolekutest võivad osa võtta vallavalitsuse haridusküsimustega tegelevad ametiisikud ning teised isikud hoolekogu esimehe kutsel.
(11) Hoolekogu koosolekutest on õigus osa võtta kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul.
(12) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osalevad vähemalt pooled hoolekogu liikmed, sealhulgas hoolekogu esimees või aseesimees.
(13) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosoleku algus- ja lõpuaeg;
3) koosoleku juhataja ning protokollija nimi;
4) koosolekust osavõtnud hoolekogu liikmete nimed;
5) koosolekule kutsutud isikute nimed ning nende ametinimetused;
6) kinnitatud päevakord;
7) päevakorrapunkti sisu ja arutelu lühike kokkuvõte;
8) vastuvõetud otsused ja eriarvamused;
9) koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad.
(14) Protokoll saadetakse hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast hoolekogu koosoleku toimumist hoolekogu liikmetele.
(15) Hoolekogu protokolle koos muude hoolekogu töösse puutuvate materjalidega säilitatakse koolis ühtsetel alustel muude haridusasutuse dokumentidega.
§ 14 Hoolekogu otsused ja nende täitmine
(1) Hoolekogu otsused võetakse vastu üldjuhul avalikul hääletamisel, hoolekogu otsusel võib hääletamine olla salajane. Hoolekogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl.
(2) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hoolekogu esimees uue koosoleku kokku hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
(3) Hoolekogu otsused tehakse hoolekogu esimehe poolt adressaatidele teatavaks koosolekule järgneva viie tööpäeva jooksul.
(4) Hoolekogu otsuste täitmist korraldab kooli direktor.
(5) Hoolekogu ettepanekutega arvestamist korraldab ja kontrollib hoolekogu esimees ning teavitab sellest järgmistel koosolekutel hoolekogu liikmeid.
(6) Hoolekogu vastuvõetud otsused on avalikud, välja arvatud isikuandmete kaitse seaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses, ning asjast huvitatud isikul on õigus nendega koolis tutvuda.
§ 15 Hoolekogu otsusega mittenõustumine
Hoolekogu otsusega mittenõustumise, samuti vaidlusküsimuste korral, on õpilasel, lapsevanemal või hoolekogu liikmel õigus pöörduda kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest vallavalitsuse või kooli tegevuse üle järelevalvet teostava asutuse poole otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks.
§ 16 Otsuse vastuvõtmine side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu
(1) Kiiret otsustamist vajavates küsimustes võib hoolekogu otsuse vastu võtta ka side- või infotehnoloogiliste vahendite kaudu koosolekut kokku kutsumata.
(2) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab hoolekogu esimees kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoolekogu liikmetele otsuse eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolm tööpäeva.
(3) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletavad vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Hoolekogu liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Hääletustulemused protokollib ja protokollile kirjutab alla hoolekogu esimees.
§ 17 Aruandlus
(1) Hoolekogu esimees esitab hoolekogu õppeaasta jooksul tehtud töö aruande üks kord õppeaastas kooli vanemate koosolekule heakskiitmiseks. Aruanne esitatakse hiljemalt järgmise õppeaasta 1. novembriks vallavalitsusele tutvumiseks.
(2) Aruanne peab kajastama õppeaasta jooksul tehtud tööd ja plaane uueks õppeaastaks.
(2) Kui hoolekogu ei esita töö aruannet eelmises lõikes nimetatud tähtajaks, on vallavalitsusel õigus hoolekogu koosseisu volitused lõpetada ennetähtaegselt.
§ 18 Määruse rakendamine
(1) Tunnistada kehtetuks:
1) Saue Vallavalitsuse 31. detsembri 2010. aasta määrus nr 8 „Üldhariduskooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord";
2) Kernu Vallavolikogu 16. detsembri 2010. aasta määrus nr 26 „Kernu valla munitsipaalkooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord";
3) Nissi Vallavolikogu 9. detsembri 2010. aasta määrus nr 25 „Nissi valla munitsipaalkooli hoolekogu moodustamise kord ja töökord";
4) Saue Linnavalitsuse 21. septembri 2011. aasta määrus nr 7 „Saue Gümnaasiumi hoolekogu töökord".
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kristiina Rebane vallasekretär
|
<urn:uuid:aa573f30-874e-4699-b8ab-7cd3c9873e41>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://kernu.edu.ee/images/Hoolekogu_moodustamise_kord_ja_t%C3%B6%C3%B6kord.pdf
|
2020-03-31T15:24:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 545,192,783
| 5,304
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999932
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2184,
5430,
9034,
12248,
12514
] | 2
|
[
0.052978515625,
0.1865234375,
0.37109375,
0.30859375,
0.057861328125,
0.0225830078125
] |
LOOMADE POOLT
Kadri Taperson
LOOMADE POOLT (2016)
© 2016 Kadri Taperson ja MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus
Toimetanud Lea Soorsk Kujundanud Martin Rästa Esikaane foto autor Jo-Anne McArthur/We Animals Tagakaane foto autor Annika Lepp
Väljaandja: MTÜ Loomus, www.loomus.ee Selle raamatu väljaandmist toetas Hooandja
Trükk Ecoprint ISBN – 978-9949-38-589-8
Kadri Taperson
SELLE RAAMATU SÜNDI TOETASID HOOANDJAD! AITÄH!
Andra Aaloe, Therese-Liise Aasma, Agni Aav, Andrus Aavik, Kadri Aavik, Jana Adamsons, Kätlin Alasepp, Aili Annuk, Olavi Antons, Kristjan Arunurm, Helin-Mari Arder, Karin Bachmann, Reiner Barczinski, Florian Biesinger, Laura Bischof, Vanessa Brall, Helena Braun, Marje Eelma, Maarja Eelmäe, Martin Garbuz, Elisabeth Grepp, Katharina Grepp, Tuuli Haas, Jaakko Hallas, Liis Halling, Susanna Heinonen, Marika Hiiesalu, Minna Hjort, Kelly Hrupa, Anu Hülg, Henna Hyvärinen, Regly Johanson, Katti Joosing, Kristiina Jusson, Anna Jõgi, Pille Jänes, Erik Jürmann, Fred Kaasik, Katja Kaasalainen, Saara Kadak, Aili Kala, Ulla Kannisto, Kaupo Kalda, Anne Kalinina, Kadi Kaljula, Hanna Kannelmäe, Roope Kanninen, Dagmar Kase, Erki Kase, Margit Keerdo-Dawson, Külli Keerus, Kristiina Keskinen, Kaja Kiho, Erko Kiisel, Karin Kilp, Külli Kittus, Elmer Kohandi, Karin Koiduste, Reet Kokovkin, Lukasz Kopanski, Jonna Korsberg, Johanna Koskinen, Mart Kuldkepp, Mihkel Kunnus, Kristiina Kutser, Maret Kuub, Aet Kuusik, Kati Käbin, Mart Käbin, Julia-Maria Künnap, Jelena KürsaSidharthan, Sandra Kütt, Edmond Laccon, Maarja Laineviir, Maarja Lall, Alo Leek, Alice Leetmaa, Annika Lepp, Marta Limmert, Anniina Ljokkoi, Janne Luigla, Berbel Lätt, Jo-Anne McArthur, Kristina Mering, Rivo Mägi, Noora Mäkilä, Martin Märss, Kaie Nappir, Anu Nestor, Anneli Nigu, Hanna Nikkanen, Klarika Orav, Ave Paaskivi, Kristiina Palm, Michael Paulitsch, Mari Peterson, Inna Pihlak, Uku Pihlak, Reedik Poom, Angelina Prokofjeva, Lona Päll, Inese Pärnamaa, Loore-Emilie Raav, Ruth Raav, Terje Rand, Maria Rannamets, Silver Rattasepp, Liis Remmelg, Oskari Reipsar, Tiit Riisalo, Harri Rinne, Daniel Rolke, Rille Roomeldi, Maarja Roosileht, Elo-Maria Roots, Fideelia-Signe Roots, Karmen Ruhno, Sandra Saar, Marie Saarkoppel, Ester Sall, Eliis Salm, Hannes Sarv, Kristjan Sarv, Satu Saunio, Sten Schwede, Kalli Sein, Eve Selberg, Tania Selart, Gerli Silm, Riina Silk, Jane Sinijärv, Lea Soorsk, Ingrid Suuder, Irina Sološenko, Helena Šegedin, Britta Talumaa, Meril Tangsoo, Marilin Tappo, Britta Tarvis, Hergo Tasuja, Mika Teissala, Agnes Tilkson, Olev Tinn, Helina Toater, Minna Toots, Helina Trepp, Anna-Stina Treumund, Salla Tuomivaara, Mattias Turovski (MTÜ Zoosemu), Taavi Tuulik, Mihkel Tõnnov, Evelin Uibokand, Kristi Ugam, Ruudu Ulas, Laura Uotila, Maria Uppin, Külli Urb, Aivar Vahenõmm, Katrin Vaht, Mariliis Vaht, Rain Vainik, Anneli Valgma, Katrin Vanem, Maiken Vardja, Diana Varik, Maria Vassiljeva, Siim Vatalin, Küllike Vendla, Trond Vetleseter, Maria Viidalepp, Ireene Viktor, Mario Vilbiks, Mariann Volkonski, Ann Vool, Anni Võhma.
Tänan kõiki teisi, kes aitasid ja kaasa elasid ja eriti Loomuse ja Hooandja meeskondi.
SISUKORD
8 Sissejuhatus
15 Organisatsioonid
10 Alguses
35 Raha
49 Kes on loom?
36 Hiiumaa
60 Loomaõiguslus
82 Tulevik
78 Miks meid nii vähe on?
90 Raamatuid ja tekste
K: „Kas Sa oled vahel mõelnud, miks inimesed üldse millegi muuga tegelevad?" D: „Ma mõtlen niimoodi iga päev."
SISSEJUHATUS
See raamat on kirjutatud loomade pärast ja loomadega koos. Minu suurde perekonda kuuluvad eelkõige loomad, kellel kõigil on omaenda lugu, nagu igal inimeselgi on. Pean iga natukese aja tagant püsti tõusma, sest keegi tahab uksest välja või aknast sisse; söögiaeg hakkab kätte jõudma; kellelgi on paha tuju või kuskilt valus või niisama vaja suhelda. Nad ei ole eriti huvitavad või eksootilised loomad – tavalised kassid ja koerad, kes on paljuski inimese moodi, aga samas ei ole ka.
Ajalehepealkirjade järgi on Eestis keerulised ajad. Üle 20 000 tapetud sea hakkab juba meelest minema, sest seda ebamugavat infot varjutab süve nev lõhe: ühel pool on sõbraliku Eesti pooldajad, teisel pool vihakõnelejad. Empaatia on justkui nõrkade tunnus ja headusel on ju tegelikult alati natuke vaesuse ja rumaluse lõhn juures. Pagulaste vastuvõtmist pooldavad inime sed ja ettevõtted korraldavad kontserte ja räägivad, et kedagi ei tohi dis krimineerida soo, rassi või nahavärvi pärast. Nad unustavad liigid. Kedagi ei tohi diskrimineerida sellepärast, et ta on teisest liigist kui Homo sapiens.
Onu Melker, kas kaasi on kõige raskem kirjutada? Kas kaaned kirjutab Malin?
A. Lindgren
Raamatuid tuleks kirjutada rõõmsal meelel, mitte kohustuslikult ja täht ajaliselt. Ise olen süüdi. Andsin lubaduse kirjutada ja kui selleks aeg kätte jõudis, avastasin, et mul ei ole aimugi, kellel peaks sellist raamatut tarvis olema. Saja seitsmekümne seitsmel heal toetajal küll mitte, enamus neist teab loomadest ja loomakaitsest rohkem kui mina ja oluline osa neist ei loegi raamatuid eesti keeles. Ootusedki on erinevad. See algus on sul ju liiga keeruline! Eesti keeles ei ole ju loomaõigusluse alustekstegi! Peaks avaldama kogu loomakaitse seadusandluse, nii nagu jahiseadu sega tehti! Kuule, kas sul on see raamat juba valmis, ma käisin Selveris otsimas. Seda viimast küsis üks Hiiumaa naine, kes hoolitseb suure kas sikamba eest. Mõistsin, et ma ei saa kõigi ootusi täita ja sestap räägin lihtsalt oma loo. See annab mulle võimaluse info ja terminitegagi pisut meelevaldselt ringi käia. Kasutan sõna „loomakaitse" üldise mõistena,
mis puudutab pea kõike, mis loomade kaitsega seostub; nii nende päästmist ja reaalset abistamist, seaduslikku kaitset kui erinevaid ideo loogiaid. Kirjutan „loomaõiguslus" või „loomaõigused" siis, kui juttu tuleb inimestest, organisatsioonidest või teooriatest, mida ühendab põhimõte, et inimesed ei tohiks loomi üldse kuidagimoodi ekspluatee rida. Loomaõigusluse keel on suuresti inglise keel ning enamik termineid ja tekste on eesti keelde tõlkimata. Ja sellepärast ei kasuta ma pea üldse väljendit „loomade vabastamine" (ingl animal liberation). See aetakse kindla peale reaalse puuridest väljapäästmisega segamini ja pealegi ei ole tegemist filosoofilise teksti, vaid võimalikult lihtsalt kirja pandud looga. Loodan, et teised, kes on raamatuusku, jätkavad loomadest kir jutamist. Ehkki nii kiiresti arenevas valdkonnas nagu loomakaitse enam inglise keeleta hakkama ei saa, tuleks tõepoolest nii mõnedki tekstid eesti keelde tõlkida. Meil oleks vaja põhjalikku ülevaadet sellest, mida loomade olemusest tänapäeval teatakse, vahest ka üht korralikku Eesti loomakaitse ajalooraamatut ja võibolla ka sellist raamatut, mis kirjeldab loomakaitsjate tegevust postsovjeetlikus maailmas, ehkki loomakaitsjad ise on põhiolemuselt igal pool ja igas ajas sarnased. Me oleme loomade poolt.
Ka oma lugu ei saa hästi üksi kirjutada. Siin raamatus saavad sõna mit med mu sõbrad ja kolleegid. Nende tekstid on tegelikult intervjuud, mille küsimused esitasin kõigile 2015. aasta alguses. Küsitletavate loomakaitsetegevus on olnud nii pikaajaline ja intensiivne, et ilma etteantud teemadeta oleks ühe raamatukese asemel sündinud ühekorraga rohkem kui kümme raamatut. Jään neid sündimata tekste ootama.
ALGUSES
Muidugi algab kõik alati lapsepõlvest. Ma olen raamaturiiulite vahel kas vanud ja loetud head lasteraamatud mõjutavad mind kindlasti siiani. Isa oli bioloog ja kirjutas muuhulgas loomadest. „...Ja seepärast on näiteks karu ja orav meile suuremad sugulased kui konn või kana. Aga ühed loo mad oleme ikka kõik."
Kui ma 2002. aastal Hiiumaale kolisin, oli mul juba kümmekond looma kaasas. Koerad, küülikud, merisead ja tšintšiljad. Neid võib nimetada päästetud loomadeks, sest näiteks merisead olid toodud mu toonasesse kontorisse, sest lapsed ei osanud nendega õigesti ümber käia; küülikud olid loomaarsti antud, sest nad vajasid pikaajalist ülesturgutamist; üks tšintšilja oli jäänud liiga kauaks lemmikloomapoodi üksinda ja sellepä rast raskekujulises depressioonis; üks koertest oli keset Tallinna kesklinna autost välja visatud jne. Kassid tulid ise, kui said aru, et keegi, kellel on neile ka süüa anda, on majja sisse kolinud. Ja loomi tuli muudkui juurde. Kuna ma töötasin esimestel Hiiumaa-aastatel õpetajana, siis oli meie majapidamine üks suur segasummasuvila, kus elas nii lapsi kui loomi. Laste (täpsustuseks tuleb vist öelda, et mul endal on ainult üks laps ja neid teisi lapsi on õigem noorteks nimetada) kaudu tulid ka abivajavad hobused, kellele laenu abiga talli ehitasime. Vahel korraldasime üritusi, et loomade jaoks raha koguda. Kuni juhtus üks sündmus, millest ma ei ole varem kellelegi rääkinud, saati kirjutanud.
Minu noored kolleegid on rääkinud, kuidas nendest said loomaõigus lased tavaliselt mõne filmi, videolõigu või teksti kaudu. Minu jaoks tuli see kõik hiljem. Kõigepealt pidid mõned loomad hukka saama, enne kui mulle lõpuks selgeks sai, kui skisofreenilises maailmas ma elan.
Ma ei olnud ju tollal taimetoitlane, ei mõelnud loomade õiguste peale, ei teadnud midagi aktivistidest, veganlusest või loomade vabastajatest. Ja kui ühes kirjus majapidamises elavad ka kitsed, siis muidugi sellepärast, et nad lõpuks ära süüa; milleks siis veel. Ma olin ju vana korilane, täitsin keldrit. Talu pidi midagi tootma ka, sööjaid oli palju ja kitsi samamoodi. Nii sai raske südamega vastu võetud otsus, et mõned sõbrad tuleb ära tappa. Maalapsed said sellest aru ja hoidusid minu palvel tahatuppa, kui tuli terava
noaga mees, et teha kõige loomulikumat asja. Surema pidid kaks suuremat kitse ja kolm talle, sellist lumivalget kepsutajat. Vanemad poisid läksid kitsi kinni hoidma, sest ega meil ei olnud ju mingisugust kinnist ala või aedikut. Kõik toimus sajaaastase õunapuu all. Ja siis pääsesid talled lahti, jooksid nuttes ja karjudes ümber maja, küsisid tuppa, hirmust kõhud lahti ja hääled kiledad. Ma ei läinud neile appi. Seisin majas sees, pea vastu välisust. Ei nutnud. See juhtus septembris aastal 2005 ja ma mäletan seda eluaeg.
Inimestel on vahel kombeks üles lugeda oma elu kõige tähtsamaid sünd musi. Mõnel on selleks lapse sünd (omaenda sündi selleks millegipärast ei peeta), mõnel hoopis abiellumine, kooli lõpetamine jne. Minu elu sai uue tähenduse tänu sellele, et sain aru, et on olemas ka nähtamatud loomad. Need, keda inimesed muuhulgas söövad, kannavad ja laborites kasuta vad. Sügavas keskeas, juba väljakujunenud inimesena – juhul kui midagi sellist üldse võimalik on – ei tähendanud ühiskondlikud dogmad ja meie kõigi lapsepõlves sissekodeeritud tõed mulle enam mitte midagi. „Inimene peab liha sööma, et ellu jääda", „nii on alati olnud" ja „nad on ju ainult loomad" ei kõlanud enam tõena. Ajapikku selgus, et muutus veel palju rohkem: tänavatel märkasid enne koeri kui inimesi. „Kolme Musketäri" ei saanud enam lugeda, sest liiga palju hobuseid aetakse surnuks. Jõululaada ajal ei muretsenud sellepärast, et kuusk korduvalt ümber kukub, vaid selle pärast, et sinna tuuakse inimeste silmarõõmuks ikka ja jälle põhjapõtru, kes on lärmi ja ebaloomuliku keskkonna pärast paanikas. Miks?
Vastuseid peab ise otsima. Kui tegeled ükskõik millise ebaõigluse vähen damisega, pead olema suuteline iseseisvalt mõtlema. Ma usun, et kõige rohkem on mind selle arendamises aidanud tegutsemine ja töötamine Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidus 90ndatel. Kui me oleks üldiselt levinud arvamuste kohaselt käitunud, ei oleks me suutnud vaimupuudega inimesi kuidagi esindada. Tollal olid ju käibel müüdid, mis ei ole praegugi ühiskonnast kuskile kadunud: vaimupuudega inimesi kardeti, neid peeti agressiivsemaks kui teisi inimesi, vanemad olid oma laste erivajadustes justkui ise süüdi ja kogu see teema oli nii ebameeldiv ja võõras, et keegi ei tahtnud sellest kirjutada ega rääkida. Ometi on vaimupuudega inime sed päris tavalised inimesed, kellel on samasugused soovid kui meil, keda on ehk parema intellektiga õnnistatud. Me ei saanud vaimupuudest aru. Mäletan, kui õppisime piktogramme ja kõnet toetavaid viiped tundma.
Üks nüüdisaegselt mõtlev logopeed käis erinevate piltidega hooldeko dus ning näitas toiduainete pilte kogu elu hooldekodus veetnud mehele, kes ei osanud rääkida. Tänu piltidele sai mees esimest korda näidata, kas ta eelistab saia või leiba. Meil oli ka üks projekt, kus päris raske puudega lapsed paigutati koos assistendiga tavalasteaedadesse. Ühes rühmas käis keeruka kromosoomihäirega poiss, kelle kommunikatsioonioskused olid visad arenema. „Kuidas te temast aru saate?" küsis projekti kajastama tulnud teletöötaja. „Aga meie räägime viipekeelt!" karjusid lapsed rõõm salt ja näitasid: „Näe, see on puu, see on pall ja see tähendab sööma." Miks ma sellest räägin? Sest minu meelest on võimalik väikese pingutuse korral mõista ka neid, kes meist erinevad. Teine paralleel, mis mul vaimu puudega inimeste heaks töötamise ajal tekkis, on seotus arstidega. Arste usutakse rohkem kui lapsevanemaid või loomakaitsjaid. Tollal ei olnud eestkoste eriti tuntud sõna ja vaimupuudega inimeste esindajate roll jäi segaseks. Enamasti oli ju tegemist lapsevanematega, kes muretsesid oma laste saatuse pärast ühiskonnas, kus erivajadustega inimestest rää kimine oli alles hiljuti tabuteema olnud. Eestkostjate roll ei olnud selge. Tegemist ei olnud arstide ega defektoloogidega (just niimoodi nimetati siis eripedagooge), nad ei saanud kuidagi spetsialistid olla. Mäletan, et keegi seletas mulle tollal, et arstide kõrk hoiak on pärit 19. sajandist, kuid nende jumalik staatus sai hoobi, kui hakkasid tekkima teised ame tid, näiteks sotsiaalhooldajad, psühholoogid jne. Ühesõnaga, tollal oli raske seletada, et meditsiin ei ole vaimupuudega inimeste jaoks kõige olulisem, et see on ainult üks toetava võrgustiku osa ja et haridussüsteem suudab nende inimeste heaks palju rohkem ära teha. Et kesksel kohal on selles toetavas võrgustikus lapsevanem ehk eestkostja, kes omab ülevaa det ja informatsiooni ja kellel on huvi asju muuta. Loomakaitsjad on täna üsna samasuguses rollis.
Mul on väga hästi läinud. Loomakaitse annab nimelt elule täiesti teise tähenduse. Hoolimata järjekindlalt peaga vastu seina jooksmisest tead absoluutselt iga päev, et teed õiget asja. Kõik muud tegevused, elualad ja ametid kahvatuvad selle kõrval. Vastupidiselt levinud hoiakutele tundub loomakaitsja või ka loomaõiguslase elu kõige tervemõistuslikum üldse. Sa ei tegele millegi tühisega, vaid loomade kannatuste vähendamisega, looduse- ja keskkonnahoiuga, ühiskonna muutmisega. Lood uut kultuuri. Seega tegeled rohkem inimeste kui loomadega.
MUJAL
Nii nagu okupatsiooniajal ei olnud olemas puuetega inimesi, ei olnud ka loomakaitsjaid. Hulkuvad koerad hukkusid piinarikkalt gaasikambri tes (küllap üsna samasugustes kui need, milles tänapäeval haigeid sigu tapetakse) ja loomade kaitsmisest ei rääkinud mitte keegi. Täna on maa ilm lahti ja saame võrrelda, kus Eesti oma loomapidamiskultuurilt asub. Ilmselt kuskil keskel. Võime uhkelt öelda, et meil on päris hea looma kaitseseadus, loomade piinamine on hukka mõistetud nii seaduses kui ühiskondliku moraali mõistes ning loomade heaolu tagamine on justkui heaks tooniks. Põhjamaadest oleme muidugi endiselt maas. Soomes ja Rootsis on koerte ketis pidamine ära keelatud ning hiljuti võeti Rootsis vastu määrus, millega ei tohi koeri rohkem kui kuueks tunniks üksi jätta. Johannes Semper kirjutas muide juba 1937. aastal, et „ainult ühte on raske mõista: rootslaste koeraarmastus /.../ üllatavad juba sagedased koertefotode vitriinid. Suuremate kaupluste ja asutuste ees leidub seadel disi koerte ning jalgrataste jaoks. Kaubamajja sisse minnes jäetakse koe rad uksehoidja hoolde, kes nende eest tõsiselt hoolitseb, neid isegi sülle võtab ja suhkruga toidab. Koerte jaoks on olemas saun ja ravila". Ilmselt on põhjamaalaste loomaarmastust raske mõista ka tänapäeva semperi tel. Tõe huvides tuleb selgituseks öelda, et ilmselt kirjutas Semper siiski linnarahvast ja linnakoertest ning pealegi ei saa koerad ka Rootsis enam kaugeltki igale poole kaasa; inimeste allergiad on olulisemad.
Niisiis, Eesti loomakaitsjad on pidanud, nii nagu paljude teistegi vald kondade asjatundjad, paarikümne aasta jooksul ära tegema sama suure töö, kui on Põhjamaades tehtud alates teise maailmasõja lõpust. 60nda tel muudeti Soomes 30 aastat varem valminud loomakaitseseadust just Skandinaavia eeskujul. Juba eelmise sajandi alguses ilmus Ühendriikides igakuine ajakiri Dog World. Esimesed Rootsi veganid ehk täistaimetoitlased olid 70ndate vasakpoolsete lapsed jne jne. Meil jäi see kõik ära.
Täna ei oma ajalooline info enam suuremat tähtsust. Riigiti on suhtu mine lemmikloomadesse muidugi mõneti erinev nagu ka hulkuvate kasside arv, aga kui mõelda nn põllumajandusloomadele, siis on üldine pilt üsna ühesugune. Pean silmas just pilti, sest loomaõiguslaste salaja ja vähem salaja filmitud materjalid kasvõi karusloomakasvandustest on
äravahetamiseni sarnased, olgu need pärit Eestist või Kanadast. Loomad kannatavad täna ja praegu. Alati on olnud suuri mõtlejaid või lihtsalt lahtiste silmadega inimesi, kes sellest aru saavad, aga enamus suhtub loomadesse nii, nagu üldised hoiakud ette näevad ja normaalseks pee takse. Me võime mõelda mineviku barbaarsustele, näiteks sellele, et 1533. aastal põletati Elizabeth I troonimise ajal pidulikult kasse ja võime kiruda 1596. aastal sündinud filosoof Descartes'i, kes kirjutas muuhulgas sellest, et loom on masin ja lahkas lugematul hulgal loomi ilma igasu guse anesteesiata (ja ikka ei saanud aru, et polegi masinad), aga ega see meid praegu kuigivõrd paremaks ei tee. Mitte kunagi varem inimkonna ajaloos ei ole kehvades oludes kasvatatud ja tapetud inimeste tarbeks nii palju loomi kui peale teist maailmasõda, mida võib pidada intensiivpõllumajanduse algusperioodiks. Ja mitte kunagi varem ei ole tehtud nii palju, sealhulgas kaheldavate tulemustega, loomkatseid. Ilmselt ei ole kunagi varem kantud ka nii palju karusnahka kui praegu, sest klassideta ühiskon nas on see kõigile võimalik. Ühiskonnaajalooliste näidete kõrval ei saa unustada lihtsat matemaatikat: inimesi on palju rohkem kui kunagi varem.
ORGANISATSIOONID
Kuna inimesi on rohkem, sealhulgas ka mõtlevaid inimesi, on rohkem ka loomakaitseorganisatsioone. Eesti loomakaitseorganisatsioonide aja lugu ei ole just palju uuritud, mõnevõrra on seda teinud ELSi endine juhatuse liige Loone Ots. Vanimaks loomakaitseseltsiks Eestis oli 1869. aastal asutatud Tallinna Loomakaitse Selts. Taasiseseisvumise ajal loodi Eesti Loomakaitse Selts 1988. aastal ja tänaseni tegutsev ELS omakorda 2000. aastal. Seltsist on ühel või teisel moel välja kasvanud mitmed loo makaitseorganisatsioonid. Kassidega tegelevad mittetulundusühingud Kasside Turvakodu, Kassiabi, Pesaleidja, Nurru Ometi jt. Ka Eesti varju paiku haldavad mittetulundusühingud, suurim neist Varjupaikade MTÜ kuue varjupaigaga. 2006. aastal alustas tegevust loomaõiguslik liikumine Loomade Nimel ning 2013. aastal formeerus endine MTÜ Kuulikodu ümber loomade eestkoste organisatsiooniks Loomus. Ühinguid on peale nimetatute muidugi veel.
Nende ühingute ajaloo moodustavad sadade inimeste ja tuhandete loo made lood. Loomakaitsjate ühiseks jooneks on olnud kirglik soov loomi aidata, ennastsalgavus, teatud vastuseis mitte just kõige loomasõbra likumale ühiskonnale ja, nii banaalselt kui see ka ei kõla, pidev raha puudus. Mõnel neist organisatsioonidest võib olla päris palju ametlikke liikmeid ja vabatahtlikke, aga tegelik igapäevane tegevus on püsinud koos tänu paarile kuni kümnele aktiivsele loomakaitsjale, kes aja jooksul on vahetunud. Julgen väita, et kõik organisatsioonid tunduvad väljast suuremad kui seest. Eelmisel aastal käisime Loomuse liikmetega ühel järjekordsel koosolekul tänases Eesti Maaeluministeeriumis, kus minis teeriumiametnik muuhulgas teatas: „Andke meile ometi töörahu, meil on siin ministeerium, teie selja taga on terve organisatsioon!" Muidugi on see lause natuke kontekstist väljarebitud, aga tegemist on üsna tava lise arusaamaga ja iseloomustab hästi seda, milline on ametkondade ja organisatsioonide igapäevase töötegemise erinevus. Kui ametnikel on kindlad töötunnid, konkreetne sissetulek, etteantud reeglistik ja kinni tatud alluvusvahekorrad, siis loomakaitsjatel need enamasti puuduvad. Mulle ei meeldi sõna vabatahtlik, sest sellel sõnal on liiga noore, liiga ajutiselt tegutseva, vaba aega omava inimese rõõmus nägu juures. Kui inimest ajendab sügav veendumus, et ühiskond toimib kellegi suhtes
järjepidevalt ebaõiglaselt, et selle tulemusel on kannatuste hulk hirmuta valt suur ja selle vastu tuleb midagi ette võtta, siis ei ole päris õige tema tegutsemist vabatahtlikuks nimetada. Ta ei saa muud moodi elada.
Psühhiaater: „Sul on 40 kassi! Aga sa saad ju ise ka aru, et see on hüperkompensatsioon!"
Olgu peale. Küllap nii ongi. Ilmselt on õigus ka neil, kes ütlevad, et altruism on tegelikult enesekeskne tegevus, sest ehkki pealtnäha ei saada mingisuguseid hüvesid, leiab altruist rahuolu teadmisest, et ta teeb midagi head ja toimib õigesti.
Aktiivsemad loomaõiguslased kasutavad vahetevahel sõna „võitlus". Ja eks see sõjana tundubki. Katkematu lahing ei lõpe kunagi. Ja see lahing käib mugavuse, teadmatuse ja hoolimatusega. Karin Bachmann kirjutab loomakaitsjatest Postimehes niimoodi: „Olla kellegi kaitsja tähendab olla mõttes kaks sammu ees, kuid tegelikus ajas taga: likvideerida mõt lematute, kuritahtlike või lollide tegude tagajärgi, samal ajal kalkuleeri des, kuidas parandada tulevikku. Püüd astuda süsteemist väljapoole ja seda suunata ei ole edevuse, kättemaksu ega tähelepanuahnuse pärast – see tuleb seesmisest sunnist, kosmosest, korrastatud maailmaruumi ideaalist."
Ma ütleksin Karinile veel lisaks, et loomakaitsjaid ajendab empaatia. Vahel mulle tundub, et see sõna on meie endi poolt ära kulutatud ja üle kasutatud nagu eetikagi. Kes enam mäletab, mida need sõnad tegelikult tähendavad? Vastamist alustab Helen, vist ainuke Eesti loomakaitsja, kes on jõudnud ka Ekspressi persoonide hulka.
HELEN ROOSIMÄGI
Eesti Loomakaitse Seltsi liige aastatel 2001-2008
Kui õppisin Õigusinstituudis, nägin ühel päeval sealses raamatukogus kuulutust, et Eesti Loomakaitse Selts otsib juristi. Kuna olin sellises eluetapis, millesse veel mahtus uusi tegevusi, siis võtsin ühendust ELSiga ja nii sain tuttavaks tolleaegse juhatuse liikmete Katrin Velsi, õdede Urvakute ja Gerda Padariga. Nad olid väga toredad inimesed – naised maailma muut mas. Aitasime näiteks Laagri aegunud tingimustega varjupaigas loomi, korraldasime talguid. Juba siis oli meil loomakaitse infotelefon, mis käis iga nädal juhatuse liikmete vahel käest kätte.
Tol ajal oli juhatuse juhtfiguur Helgi Saar. Kui Helgi enam jätkata ei saanud, võttis esimehe töö üle Sandra Urvak. Mõne aja pärast loobus ka Sandra ja siis mõistsin, et on aeg juhatuse liikmena liidu töösse rohkem panustama hakata. Tundus, et keegi teine esimehe kohta üle ei võta, kuid minu süda metunnistus ei lubanud tegevusetult kõrval seista. Ülesandeid oli lõputult: infotelefonile ja e-postile vastamine ja inimeste nõustamine, meediaga suhtlemine, tekstide kirjutamine nii avalikkusele kui kodulehe jaoks, kodu lehe sisuline haldamine, suhtlemine ametivõimudega, koosolekutel osa lemine ja nende ettevalmistamine, üldkoosolekute korraldamine ja seltsi paberimajanduse korrashoid, liikmete vastuvõtt ja nendega suhtlemine, raamatupidamise korrashoid... Osa ajast pidin istuma arvuti taga, ülejää nud aeg läks loomadega seotud väljakutsetele, oma võttis ka loomade transport.
Riburadapidi ilmus uusi aktiivsemaid inimesi, juhatuse koosseis muutus ja olukord laabus. Kuid juurde tuli ka uusi töid. Laagris asunud koerte ja kas side varjupaik pandi kinni, AS Teho poolt loodud MTÜ Loomade Hoiupaik võitis Tallinna linna poolt korraldatud hulkuvate loomade püüdmise ja pidamise riigihanke, millega paranesid loomade füüsilised pidamistingi mused. Fookus sai liikuda edasi teistele probleemidele. Seejärel asutati juba mitmed uued MTÜd, mis keskendusid teatud loomaliikidele, näiteks Kasside Turvakodu ja Kassiabi. Ka ELSist läksid mitmed inimesed nendesse ühingutesse edasi. Ajapikku muutus meie töö selgemaks: kaardistasime olukorra, jagasime töö projektidesse, olid olemas eemärgid, vastutajad, missioon ja visioon. Selles tegevuses oli juhtrollis juhatuse liige Katrin Vels.
Tänu temale lugesime ELSis maailma eesrindlikumaid kirjatükke. Sealt on mulle meelde jäänud mõte, et loom väärib olla see, kes ta on – me ei pea temast kasu saama, vaid võimaldama tal elada kvaliteetset elu liigile sobi vates tingimustes. Ja kui tema elu on meie kätes, siis peame võimaldama sellele ka kvaliteetse lõpu.
Ma ei pea väga oluliseks, kas ma nimetan ennast loomakaitsjaks või loo maõiguslaseks, aga eks see ole tähtis, missuguse sõnumi sa enda tege vusega seod. Samamoodi on toitumisega. Kui ma ütlen, et ma ei taha kala, siis see on inimeste arvates normaalne, aga kui ma ütlen, et ma ei söö kala, kuna ma ei söö loomseid toite, siis on see hoopis teine sõnum. Juristina tean sõnade tähtsust, aga vahel tekitab selline erinev nimeta mine tunde, et üks on olulisem kui teine ja tehakse vahe sinna, kus seda ei peaks olema. Kõik oleneb sellest, kus on inimese enda jaoks piir – millal ta võib öelda, et ta enam üldse loomi ei ekspluateeri. Me kulutame selliste arutelude peale liiga palju ressursse.
Kord tuli infotelefonile teade, et Tallinnas Mere puiesteel on vigastatud tiivaga kajakas. See oli vist kevadel, oli valge aeg. See juhtus mu vane matekodu lähedal, niisiis helistasin oma aktiivsele loomasõbrast emale, et ta võtaks kodust kassipuuri kaasa. Et meil on vaja kajakas kinni püüda. Emal oli selleks ajaks juba palju taolisi kogemusi. Sõitsime kiiresti Mere puiesteele ja nägime, kuidas inimesed seisid trammipeatuses ning vaa tasid, et mis nüüd ometi toimub. See on hea, kui inimesed näevad, et loomi abistatakse. Võimalik, et nad märkavad ja aitavad neid teinekord ise ka. Leidsime linnu kiiresti üles, panime ta puuri, endal suured kindad käes, et viga ei saaks, ning sõitsime Tatari loomakliinikusse, kus olime juba vanad tuttavad. Seekord oli kajakas vist autolt löögi saanud, aga paljud loomad saavad viga näiteks õhupüssi kuulidest. Kajakas läks hiljem mu ema juurde taastuma; ta sai abi, aga paljud metsloomad ja linnud ei saa. Neile loomadele saime lõpu kergemaks teha, valu ära võtta. Selliseid juhtumeid oli üksikuid, kus loom tervenes ja lind lendas minema. Varesed on näiteks väga sitked ja vastupidavad. Kaks varest elasid ema hoole all pea paar aastat, lendasid pidamiskohast sisse ja välja, aga ei muutunud lemmikuteks: tähtis oli, et nad ise hakkama saaksid. Metsloomad ei ole inimkeskkonnaga harjunud, sellepärast tuli paljude puhul otsustada valu vähendamise ja eutanaasia kasuks. Kõik oleneb kohast ja loomast.
Lemmikloomade puhul saab inimene ise aidata. Hoida näiteks kassi oma territooriumil, kiibistada, steriliseerida, kadumise korral varjupaika tea tada, sotsiaalmeedias teavet levitada. Inimestel ei ole otseselt hulkuvate loomade abistamise kohustust, see on antud kohalike omavalitsuste kor raldada. Küll aga on seadusega keelatud looma hülgamine ja tema abi tusse seisundisse jätmine. Lähtuda tuleb seadusest ja hea on, kui moraal on seadusesse sisse kirjutatud ja annab loomale parima kaitse. Kui sea duses ei ole selgeid juhtnööre, siis peab keegi olukorrast lähtuvalt selle moraalse otsuse ise langetama.
Tegelikult ei peaks me praegu hakkama looma uusi seadusi. Piisaks sel lest, et olemasolevaid täidetaks, alles siis on näha tegelikku olukorda ja seda, mida peaks muutma. Loomakaitseseaduses on ju mitmeti tõlgen datav lause, et loomi peaks kohtlema liigile omaselt. Karusloomafarmid peaks muidugi ettevõtlusharuna keelustama. Tingimuste karmistamisest ei ole loomadele mingit kasu, aga karta on, et hetkel ei lähe ainult eeti liste argumentide põhjal keelustamine Eestis läbi.
Mäletan nii paljusid väga koledaid juhtumeid. Näiteks koerakorjused, mis me leidsime ühe vanatädi õue pealt Muuga lähedalt. Kõik need pildid on meeles. Tihtipeale on nii, et kui loomi koheldakse väga halvasti, siis on ka inimestel endil probleemid – sõltuvushäired, koduvägivald – ja neil juhtudel pidime erinevate ametkondade vahel infot vahetama ja aitama nii looma kui ka inimest.
Parematest lugudest tuleb meelde näiteks üks vana naine Käru lähedalt, kelle hoole all oli väga palju hulkuvaid kasse. Sõitsin naisega tutvuma, kaasas kasside innavastased tabletid ja juhtnöörid nende kasutamiseks. Naine oli juba üle 80 aasta vana ja tal oli raskusi liikumisega. Rääkisime, arutasime, keda kassidest saaks ravida, keda peaks steriliseerima. Tädi elas sellises majas, kus ei olnud ilmselt eriti soe, ta ei elanud ise hästi, aga tahtis aidata neid, kes olid saatuse hooleks jäetud. Koos Liivi Kassihhiniga saime naise mitmetele hoolealustele arstiabi ning hoiukodud. Kassitädil ja kassitädil on suur vahe: probleem tuleb ju lõpuni lahendada. Kui toidad, siis aita ka uute kasside teket ära hoida. Üks naine helistas telefoniputkast kell üksteist õhtul murega naabri koera pärast. Ma ei mäleta, kuidas see lugu lõppes, aga tähtis on, et inimesel oli tol hetkel koht, kuhu pöörduda.
Vabatahtlik ja riiklik loomakaitsesüsteem ei ole inimeste teadvuses väga eristatud. Riiklik on paika pandud maksumaksjate raha eest, sellel on ole mas tegutsemisalused, raha, õigused ja kohustused. Riiklik süsteem peaks muutuma, aga seda on raske korraldada, kui süsteemi juhtkonnal puu dub selleks soov. Vabatahtlik süsteem katab väga palju riikliku süsteemi ülesannetest, kuigi peaksime tegelema ainult nendega, kes seadusevahedesse kukuvad. Vabatahtlik loomakaitse kasvas välja väikesest esi mesest sammust, aga praegu ei ole tegu enam väikesemahulise tegevusvaldkonnaga ja seda peaks arvesse võtma ka inimeste tasustamisel. Praegu peavad loomakaitsjad valima pühendunult tegutsemise ja enda elushoidmise vahel. Aga see ei ole peamine põhjus, miks inimesed väsi vad – väsitab ükskõiksus, viha, mõistmatus, avalikkuse tähelepanu. Mõni taastub ja jaksab elu lõpuni sama innuga tegutseda, aga paljude patareid saavad tühjaks ja nad kustuvad.
Lahkusin ELSist ja aktiivsest loomakaitsetegevusest, sest mu sisemine jõud sai otsa ja usk maailma muutmisesse kadus. Arvasin, et ELSi võiksid edasi viia inimesed, kes on tugevad neis valdkondades, milles mina ei olnud. Evelyn Valtin jätkas minu tööd, kuid kahjuks teised tolleaegsed juhatuse liikmed ELSi edasiliikumisse ei panustanud. Mõni hetk oli lausa kurb näha, et mainekast ja kõrgelt hinnatud organisatsioonist sai mõne inimese tähelepanuvajaduse rahuldamise lava.
Ma aitan loomi edasi, kuid väga piiratud määral. Olen näiteks ELSi esin daja loomkatsete loakomisjonis. Kuigi poliitikasse minek oleks üks viis vajalikke muutusi ellu viia, ei ole see kunagi olnud minu eesmärgiks, sest mittetulundusühingu esindaja peaks olema poliitiliselt sõltumatu, et olla vajadusel võimeline kõigi poliitiliste gruppidega loomadega seotud tee masid arutama.
Arvan, et loomakaitse peab uuesti inimesi sütitama ja masse liikuma panema, sest üleüldine vägivalla suurenemine maailmas jätab inimese järjest ükskõiksemaks loomade kannatuste suhtes. Rohkem peab panus tama ennetustöösse ja inimeste koolitamisse, et vähendada võimalust vägivalla tekkeks. Iga laps peaks saama koolist, kui mitte kodust, piisavad teadmised loomade ja loomakaitse kohta, et teha oma moraalsed vali kud teadlikumalt kui tema vanemad.
Kui tähele panite, siis ütles Helen, et Eestis on tegelikult päris hea loomakaitseseadus, aga see ei toimi, kuna ei ole inimesi, kes sellega põhja likumalt tegeleks. Selleks, et loomadele liigategemise juhtumid tõesti õiglaselt laheneksid ja saaksid õpetlikuks näiteks ka teistele juhtumitele, oleks vaja südametunnistusega loomakaitseinspektoreid (mitte segamini ajada vabatahtlike loomakaitsjatega), politseinikke, veterinaare, omavalitsusametnikke, kohtunikke, valvsaid kodanikke jne. Ärge saage minust valesti aru; neid on, kindlasti on, aga mitte piisavalt. Pigem ei ole meil süsteemi, kultuuri, milles seadus ja südametunnistus üheskoos toimiksid.
Muide, käesoleval aastal kogunesid esimest korda ja üritavad süstemaa tiliselt koostööd teha pea kõik Eestis tegutsevad loomakaitseorganisat sioonid. Loodan, et sellel ühisrindel on ka tulemusi.
Eestis kehtiva loomakaitseseadusega on seotud veel mitmeid teisi sea dusi. Kuna loom on endiselt inimese omand, siis kasutatakse loomade kaitsel ka asjaõigusseadust ja muidugi karistusseadustikku. Üks oluline määrus on lemmikloomade pidamise nõuete määrus, mis kehtestab muuhulgas selle, et inimese parimat sõpra võib ketis pidada ja kui pikk see kett võiks olla. Kirjas on ka, et koertele tuleb tagada liikumisvajadus arvestades nende suurust ja temperamenti ja et koera, kes on kohastu nud pidevaks õuesolemiseks, võib õues pidada. Leian, et need paar rida iseloomustavad hästi meie loomapidamiskultuuri. Julgen öelda, et on palju inimesi, kes ei oska koerte temperamenti hinnata ja ma ei tea ühtegi koera, kes tahaks aasta ringi õues olla, isegi kui ta külmaga hakkama saab.
Küsisin Eesti Loomakaitse Seltsi endiselt juhilt Tania Selartilt, kuidas sea dused tegelikult toimivad ja ta saatis mulle mõned seltsi koostatud teks tid, mis seda hästi kirjeldavad.
Looma suhtes lubamatu tegu on kriminaalkorras karistatav, kui see on toime pandud avalikus kohas või julmal viisil. See tähendab, et igasugune looma halb kohtlemine pole kuritegu, vaid vähemalt üks nendest kahest tingimusest peab olema täidetud. Ülejäänud juhtudel menetletakse asja väärteokorras. Mida julm viis loomade puhul täpsemalt tähendab, selle osas on kohtupraktikat veel üsna vähe ning iga juhtumi puhul kaa lutakse seda eraldi. Loomade julma kohtlemise juhtumite uurimisel on
kõige suurem takistus tõendite vähesus, mis on paljuski seotud inimeste hoiakutega. Tihti ei taha inimesed politseile avaldust teha. Isegi kui loo made lubamatust kohtlemisest julgetakse politseile teada anda, juhtub sageli see, et tunnistajad ei soovi hiljem ütlusi anda ning muutuvad väga napisõnaliseks.
Põhjus on tihti selles, et looma väärkohelnud inimene on tunnistaja naa ber või muidu tuttav, kellega ei taheta tülli minna.
Kohus saab karistuse määrata lähtudes seadusandja poolt ette antud raamidest, mille paikapanek on poliitiline küsimus. Karistusseadustik võimaldab looma julma kohtlemise eest mõista kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, mis on üks leebemaid kuriteo eest ettenähtud karistusi. Sellise kuriteo eest kohtu ette saadetud inimeste karis tused on senises praktikas sõltunud lisaks konkreetse juhtumi asjaoludele väga palju süüdistatavate taustast. Varem tõsisemate õigusrikkumiste eest karistamata inimeste puhul ei tule sellise teo eest karmimad karistusmäärad, üldkasulik töö või reaalne vanglakaristus, tavaliselt kõne alla.
Kui vaadata inimesi, kes selliste tegude eest uurimise alla satuvad, siis üldistavalt võib öelda, et neil jääb puudu elementaarsest loomapidamise kultuurist. Ei saada aru sellest, et ka loom on elusolend, kelle suhtes ei tohi kasutada vägivalda ja kelle vajaduste eest tuleb hoolt kanda, mis oma korda nõuab nii aega kui raha. See on paljuski koduse kasvatuse ja puu duliku selgitustöö küsimus. Enamik probleeme tunduvad alguse saavat sellest, kui loom osutub ühel hetkel majapidamises üleliigseks ja temast otsustatakse n-ö koduste vahenditega vabaneda või ta jäetakse lihsalt elementaarse hoolitsuse, toidu ja arstiabita. Ei saada aru, et esimese sammuna tuleks siiski leida loomale kas uus omanik, pöörduda loomakliinikusse või paluda abi varjupaigast.
Näiteks pidas Viljandimaal Mõisakülas alkoholiprobleemiga mees korteris näljas kahte koera ja kahte kutsikat. Kööginurka puuri pistetud isane koer suri veepuudusse ja nälga. Emane koer oli mehe sugulaste sekkumise ajaks nii nälginud, et ei jaksanud jalul seista. Lõuna Politseiprefektuur tegi otsuse menetlus lõpetada, mille põhjenduseks oli toodud asjaolu, et eeluurimisega kogutud materjalide põhjal ei ole võimalik tõendada,
et noore koera surma põhjustas toiduta ja veeta olek. ELS esitas otsuse peale kaebuse Riigiprokuratuurile, mida ei rahuldatud, kuna seltsil puu dub juriidiliselt kaebeõigus. Mees jäi ilma igasuguse karistuseta. Kuigi taoline tegu klassifitseerub seaduse silmis kui looma julm kohtlemine, mis on kriminaalkorras karistatav, ei jõudnud see sarnaselt teiste juhtumi tega kunagi politseiprefektuuri lauasahtlist kaugemale.
Jõgevamaal trepikotta 10 kassipoega hüljanud meest karistas politsei väärteokorras 40 euroga. Hülgamise tulemusel hukkus neli kassipoega. Kuigi looma hülgamine on Eestis kriminaalkorras karistatav, ei tule ena mikel loomahülgajatel kunagi kohtupinki istuda.
Rae vallas hülgasid omanikud oma koera, jättes ta kuudi külge ketti ilma toidu ja veeta. Emasel koeral oli ka pesakond kutsikaid, kellest osa hukku sid. Veterinaar- ja Toiduamet määras omanikule väärteokorras 300 eurot trahvi. ELS esitas politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Politsei aga kriminaalmenetlust ei algatanud, kuna isik on juba väärteo korras karistatud.
Üheks suurimaks loomade väärkohtlejate tabamise ja karistamise kitsaskohaks on vähene juhtumite põhjaliku lahendamise praktika. Selleks vastavaid kohustusi ning juriidilisi õigusi omavatel järelevalve- ja õigus organitel napib ressursse või motivatsiooni loomade suhtes toime pan dud lubamatuid tegusid põhjalikumalt uurida ja lahendada, nii et need ka tõepoolest kohtuaruteluni jõuaksid. Peamiselt just uurimise etapis (juhtunu üksikasjade väljaselgitamine ja tõendusmaterjali kogumine) lähevad kohtuvälised menetlejad üldjuhul loomadega seotud juhtumite lahendamisel kiiremat, kergemat ja odavamat teed. Menetlused lõpeta takse kohati lausa kummalistel asjaoludel, piirdutakse noomitusega või heal juhul lahendatakse tekkinud probleem väärteokorras minimaalse rahatrahvi määramisega. Enamus loomapiinamisjuhtumitest ei jõua iial esimese astme kohtunigi, rääkimata ringkonnakohtust. Seda tõendavad mitmekümned ELSi praktikas ette tulnud juhtumid, kus loomade väär kohtlejad, hülgajad ja tapjad jäävad karistuseta.
Oleks ülekohtune väita, et loomade kaitseks loodud õigusaktid ja keh testatud nõuded loomapidamisele ei annaks võimalust loomi kaitsta.
Hoolimata mõningatest kitsaskohtadest on kehtivates õigusaktides (loomakaitseseadus, lemmikloomade pidamise nõuete määrus, karistusseadustik) loomade kaitse üldjoontes tegelikult tagatud. Samuti on seadusandlik regulatsioon loomade kaitse osas aastatega tublisti arenenud.
Küll aga ei ole järelevalve ning õigus- ja uurimisorganite tõhusus ning aktiivsus kehtestatud seaduspunktidele vajamineva kiirusega järgi jõud nud. Järelevalve, uurimisorganite ja kohtuväliste menetlejate huvipuu duse, ükskõiksuse ning mitmesuguste teiste telgitaguste probleemide lahendamisel puutuvad peamiselt kokku vaid aktiivsed loomade abista mise ja kaitsmisega tegutsevad vabaühendused.
Üks keerulisemaid seadustega seotud probleeme on muuhulgas kaebeõigus Eesti õigussüsteemis. Eestis on kaebeõigus antud isikule vaid tema seaduses sätestatud huvide, õiguste ja vabaduste kaitseks. Kriminaalasjades kaebeõigus väärkoheldud looma kaitseks puudub. Võrreldes väärteome netlusega piirnevad kuriteoteate esitanud isiku (antud juhtudel ELS) (kaebe) õigused õigusega saada teada kriminaalmenetluse alustamata jätmisest ning õigusega saada koopia kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest.
Kõige kaugemale ulatub kaebeõigus väärteomenetluses. Seda küll juhul, kui kaebuse esitaja on konkreetses asjas väärteoteate esitaja. Kui väärteo menetlust ei alustata, on väärteoteate esitajal õigus esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse kohta. Siin eelda takse kaebajalt vähemalt põhjendatud huvi olemasolu. Kohtuvälise menet leja juhi otsuse peale võib aga edasi kohtusse kaebuse esitada ainult isik, kelle õigusi ja vabadusi on kohtuvälise menetluse protsessis rikutud.
Loomapidamisnõuete rikkumise tõttu kannatanud loomade kaitse riik likul tasandil sõltub täielikult Veterinaar- ja Toiduametist, Keskkonnakaitseinspektsioonist ja politseist, kellel on kohustus teostada riiklikku järelevalvet loomakaitseseaduse ja selle rakendusaktides kehtestatud nõuete täitmise üle. Kui tõmmata üldistavaid paralleele inimühiskonnaga, siis on need asutused väärteomenetlustes ühelt poolt riigivõimu ning teisalt kan natanu esindajad. Inimeste maailmas võiks kahtlustada teatavate õigus like konfliktide tekkimise võimalust – see tähendaks, et üks ja sama isik on kohustatud teostama järelevalvet (esindama kannatanu huve) ja teiselt
poolt esindama riiki (süüdistama seaduserikkujat). Kui sellises situatsioonis ei ole järelevalveorgan võimeline süüdistust esitama, kahjustab ta auto maatselt ka kannatanu huve. Kohustuste jagamisega eraldi isikutele oleks suurem võimalus, et väärteomenetluse käigus oleks kannatanu huvide eest võimalik rohkem seista. Kriminaalasjades näiteks oleksid looma huvid kaitstud läbi avaliku huvi prisma – prokuratuur valvab vaid avaliku huvi üle, järelevalvekohustus tal puudub.
Kuna Eesti õigussüsteemi üks suurimaid puudusi loomakaitsevaldkonnas on just kaebeõiguse puudulik regulatsioon, siis tagajärjena jäävad looma piinajad enamasti kriminaalkorras karistamata. Looma suhtes lubamatu teo julmal viisil toimepanija on tavaliselt looma omanik, inimene, kes peaks seisma looma huvide ja heaolu eest, seega ei ole väärkoheldud looma huvid kuidagi kaitstud. Normaalsituatsioonis on looma omanik isik, kes õiguslikus mõttes peaks rahulolematuse korral otsuse edasi kaebama. Käärid seaduse ja reaalsituatsiooni vahel on selles, et loomapiinaja, kelle kohta esitatakse kaebus, ja looma õiguse eest seisja on üks ja sama isik, mis aga tähendab huvide konflikti tema kahe positsiooni vahel ning välis tab edasise kriminaalmenetluse taotlemise. Seaduse järgi on kaebeõigus otseselt ka kannatajal – ehk siis teoreetiliselt ka julmalt koheldud loomal endal. Siit nähtubki, kui absurdne on loomakaitsevaldkonna kaebeõigus, sest loom ei saa kuidagi oma huvide eest seista ja kui kannatuse põhjus taja ning eestkostja on üks ja sama isik, jääbki loom kaitseta. Kahjuks on ELSi praktikas taolisi juhtumeid esinenud ka varasematel aastatel ning enne, kui looma ja tema omaniku huvidel ei tehta õiguslikus mõttes vahet, see olukord ei muutu. Seega on ainuke võimalus kehtiva seadusandluse muutmine, sest ideaalmaailma, kus kunagi ühtegi looma ei väärkohelda, ei sünni veel niipea. Küll aga on võimalik kehtivate seaduste paranduste, ühis konnas läbiviidavate selgituste ja riiklikest organitest sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide aktiivse kaasamisega muuta ühiskonna suhtumist ja väärtushinnanguid ning jõuda selleni, et looma elu, tervis ja väärikus oleksid ka seaduse mõistes elulised hüved.
Nii. Loodan, et te lugesite selle pika ja keerulise teksti läbi. Otsustasin kogu selle selgituse raamatusse panna, sest see näitlikustab kõige pare mini, missuguses õigusruumis ja milliste hoiakutega rinda pistes tegutse vad loomakaitsjad. Me esindame loomi, aga seda on väga keeruline teha.
Palusin Tanial rääkida lähemalt ka oma kogemusest ELSis.
TANIA SELART
endine Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige
Loomakaitsega sattusin tegelema 2008. aasta maikuus sõbra kaudu, kes ise selles valdkonnas aktiivne oli. Tema tutvustaski mulle põhjalikult loomakaitse süsteemi, Eesti Loomakaitse Seltsi ja teiste organisatsioonide tege vusi. Kõik see tundus väga huvitav ning minus tärkas soov ise kaasa lüüa ning anda panus loomade kaitsesse.
Alustasin abivajavatele loomadele hoiukodu pakkumisega. Seejärel hak kasin vastu võtma ELSi infotelefoni. Tol ajal polnud seltsil piisavaid rahalisi ressursse infoliini süsteemi arendamiseks ega töökäigus hoidmiseks. Ka töötajatele palga maksmiseks puudus võimalus ja nii tegelesin hädajuhtu mite lahendamisega vabatahtlikuna umbes aasta, kuni meil õnnestus järg nevaks aastaks saada projektipõhist rahastust ühest USA fondist. Nende kahe aasta jooksul töötasime üles kogu süsteemi, mis puudutas infotelefoni vastuvõtmist, inimeste nõustamist ja hättasattunud loomade abis tamist ning abistamise juhiste koostamist. Infotelefoni töö ja hädajuhtu mite lahendamisega tegelesin ELSis kokku neli aastat. Lisaks olin aastatel 2010-2014 seltsi juhatuse liige, mille kõrvalt tegelesin veel fundraising'iga (ingl, vahendite, sh raha kogumine).
Tänaseni on ELSi infotelefon ainuke üle-eestiline number, kuhu inime sed saavad pöörduda, kui mõni loom on hädas, vigastatud, hüljatud või väärkoheldud. Samuti saavad nõustamist inimesed, kellel on loomadega seotud juriidilisi või muid küsimusi. Alguses oli infotelefoni teenus avatud ööpäevaringselt, kuid kuna taoline koormus oli ühe inimese jaoks liiga suur, on liin nüüd avatud tööpäeviti kell 9-17.
Enamasti pöörduvad ELSi poole inimesed näiteks siis, kui näevad halvas olukorras koera, kelle kett on liiga lühike või kelle kuut ei vasta nõuetele. Abi otsitakse juhul, kui ollakse näinud mõne looma julma kohtlemist. Väga palju kõnesid laekub hulkuvate, hüljatud loomade ja suvekuudel vigastatud lindude kohta. Helistatakse ka siis, kui on vaja abi juriidilistes küsimustes: näiteks on koer kakluses viga saanud ja tekib küsimus, kumb
koeraomanikest peab maksma ravikulud. Kuigi kõnede aega ja sagedust ei saa kunagi ette ennustada, siis kuue aasta jooksul kogutud statistika põhjal laekub infotelefoni numbrile päevas keskmiselt kümme kõnet. On ka aegu, mil seltsile saabub päevas 30 kõnet, näiteks kevadeti lindude poegimisperioodil märkavad inimesed väga paljusid abivajavaid linde. Sügisel leitakse aga maapiirkondadest suurel hulgal hulkuvaid ja hüljatud loomi, sest inimesed kolivad peale puhkust taas linna ning jätavad oma lemmikud suvilatesse saatuse hooleks.
See teenus on ennast kindlasti sajaprotsendiliselt õigustanud juba ainu üksi kõnede arvu ja juhtumite iseloomu pärast. Eestis oleks sellist info telefoni töös vaja hoida ööpäevaringselt ning liinil peaks töötama mitu inimest, kuid suureks takistuseks on just vajalike ressursside puudus.
ELSi infotelefon on mõnes mõttes justkui vahelüli ametkondade ja tavainimeste vahel. Kuigi riiklik järelevalvesüsteem on Eestis tegelikult olemas, ei ole inimesed sellest tihti teadlikud ja pealegi on see jaotatud viie eri neva ametkonna vahel, mis tekitab väga suurt segadust. Inimesed liht salt ei suuda selles keerukas süsteemis orienteeruda ning neil pole õrna aimugi, kuhu nad millise häda korral helistama peaksid.
Paraku ei olda aga tänaseni aru saadud sellest, et meie puhul on tegu pea miselt siiski nõustamisteenuse, mitte kiirreageerimisliiniga, mille päästemeeskond teate saabumisel vilkurite saatel ükskõik millisesse Eestimaa paika kohale sõidab. Muidugi ootavad inimesed, et abi saabuks kohe, aga asjad pole Eestis veel niivõrd arenenud, et saaksime pöörata tähelepanu sadadele abivajavatele loomadele. Loomulikult võiks olemas olla n-ö loo made päästeamet, mis jaguneks maakondlikeks üksusteks, mis teeksid koostööd riikliku järelevalvega, kuid selleks oleks vaja väga palju raha ja inimressurssi. Pealegi puudub kõigil Eestis tegutsevatel loomakaitseorga nisatsioonidel õigus teostada järelevalvet, võtta vastutusele loomade väär kohtlejad jne. Organisatsioonide töö lihtsustamiseks võiksid need volitu sed ja õigused juba praegu olemas olla, kuid selleks on vaja teha seaduste regulatsioonides ja järelevalvestruktuurides põhjalikke korrektuure.
Eesti loomakaitseseadus on paljude riikidega võrreldes üsna hea, kuid paraku toimib see paberil paremini kui päriselus. Üks suurimaid
probleeme on ametnike kohatine huvi- ja motivatsioonipuudus tege leda loomade väärkohtlemise ja muude juhtumitega põhjalikumalt. Kuuleme ametkondadelt aastast aastasse, et raha ei jätku. Õnneks on Põllumajandusministeerium hakanud viimastel aastatel ELSi tegevust toetama, mis on andnud seltsile võimaluse osaliseks teavitustöö tegemi seks ning hättasattunud loomade otseseks abistamiseks.
Olemasolevatest seadustest hoolimata lähtutakse tihtilugu iganenud aru saamadest ning loomaprobleeme ei peeta millekski oluliseks. Kohalike omavalitsustega suhtlemisel tuleb ette kurnavaid olukordi, kus vastuta vad ametnikud ei ole isegi mitte oma haldusala seadusaktide ja mää rustega kursis ning arvavad, et mure puhul on ainukeseks lahenduseks püss või veeämber. Leidub ka väga tublisid ametnikke, kes hetkelistest rahalistest raskustest hoolimata leiavad võimalused loomade kiireks abis tamiseks. Loomade teema tervikuna ei ole riigi jaoks kunagi prioriteetne olnud ning eks seetõttu ongi vabaühendused võtnud enda südameasjaks abivajajateni jõuda. Seda suurenisti tänu annetajate toetusele. Ning see ei puuduta ainult loomakaitset, vaid ka mitmeid teisi valdkondi. Ma siiralt loodan, et inimeste vastutusel olevate loomade heaolu küsimused ei ole lähitulevikus enam riigi ja ühiskonna jaoks ebaolulised ja et jõuame aja pikku ka Eestis lähemale olukorrale, kus loomi tunnistatakse kui teadlikke ja tundevõimelisi olendeid.
Kui vaadata, mida loomadega tehakse, milliseid koledusi iga jumala päev nende suhtes toime pannakse, kui olla neid koledusi kasvõi poole sil maga näinud, siis mõistab, et enne ei muutu midagi, kui ise muutustele kaasa ei hakata aitama. Loomad vajavad meie kõigi kaitset ja ma ei mõtle ainult lemmikloomi. Need olendid ei saa iseenda eest välja astuda, oma õiguste eest seista ega neid kaitsta, seda peame tegema meie. Ja aktiiv sed loomakaitsjad on selle enda südameasjaks võtnud. Loomakaitsega tegelemine on meie missioon ja kutsumus. Põhjus, miks just selle valdkonnaga aastaid tegelenud olen, on nähtavasti tugev südamehääl, empaatia, võibolla ka julgus võtta endale vastustus ning kindel soov seista loomade heaolu eest.
Need, kes tahaksid läbida tõelise elukooli, näha inimeste erinevaid palgeid ning teada, millisteks tegudeks need olendid võimelised on,
peaksid mõned aastad aktiivselt loomakaitsega tegelema. Oma aasta tega olen näinud niivõrd äärmuslikke sündmusi ja juhtumeid, et kõiki neid kirjeldada on suhteliselt võimatu. Küll aga olen kõikide koleduste kõrval näinud ka seda, kui empaatilised, hoolivad ja abivalmid võivad inimesed olla. Nii loomade kui ka teiste kaaskodanike suhtes.
Nende aastate jooksul olen leidnud palju sarnase mõttemaailma ja mis sioonitundega inimesi ning mitmeid sõpru, kellega läheksin iga kell luu rele. Need aastad on andnud mulle tohutu elukogemuse, palju teadmisi ning võimaluse aidata neid, kelle heaolu eest peaksime tegelikult me kõik seisma.
Samas polnud mul sel ajal eraelu sisuliselt ollagi, sõpradega suhtlemiseks ja meelelahutusüritusteks aega ei jäänud. Olen aru saanud, et igapäevaselt loomakaitsega tegelemiseks peab inimene olema meele tult tugev, just et selle keerulise valdkonnaga kaasneva negatiivsusega päevast päeva toime tulla. Loomakaitsjate ja loomade õiguste eest seis vate aktivistide elus peaks olema psühholoogiline tugi ning kindlasti ei tohiks nad töö kõrvalt ka eraelu ära unustada. Iganädalased puhkuse päevad on elementaarsed, kuid ma ei tea siiani ühtegi aktiivselt loo made kaitsega tegelevat inimest, kes saaks nädalalõpul rahulikult puh kust nautida või perekonnaga koos normaalsel viisil aega veeta.
Ma ise enam igapäevaselt loomakaitses ei tegutse. Selles valdkonnas on äärmiselt lihtne läbi põleda ning minuga see peale kuut aastat töötamist juhtuski. Ma ei saanud sellest alguses arugi, kui läbi ma just vaimselt ja emotsionaalselt omadega olin, kuid umbes kuu aega peale seltsist lah kumist jõudis see päriselt kohale. Siis oli mul õnneks juba rohkem aega sügavamalt enese sisse vaadata ning akusid laadida.
Mida aasta edasi, seda tõsiseltvõetavamaks ametkondade jaoks looma kaitsjad muutuvad ja usun, et täna on nad juba riigi jaoks arvestatavad koostööpartnerid. Juurde tuleb inimesi, kes mõistavad loomakaitsjate igapäevast tööd ja on valmis ka ise sellesse valdkonda oma teadmisi ja oskusi rakendama. Muidugi on ja jääb ühiskonda ka selline grupp ini mesi, kes peavad loomakaitsjaid hullumeelseteks fanaatikuteks ning loomakaitset pseudoteemaks, kuid sellisesse hoiakusse tuleks suhtuda
rahulikult ning tõdeda, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arva musi ja arusaamu.
Olen veendunud või vähemalt tahaksin siiralt loota, et paarikümne aasta pärast on Eestis suletud kõik karusloomafarmid ning tsirkuses loomade kasutamine ja koerte ketis pidamine on seadusega keelatud. Selleks ajaks võiksid ühiskonna suhtumine ja loomapidamiskultuur olla juba sellised, et lemmikloomi peetakse privileegiks ning iga inimene ei saa ilma taustakontrollita neid endale koju tuua. Vähemalt ühel loomakaitseorganisatsioonil peaks tulevikus olema juriidiline õigus edasi kaevata ning järelvalvet teostada.
Eestis kehtiva loomakaitseseaduse esimene rida ütleb, et see seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Kui seadust edasi ei loeks, siis tunduks, et see on just see, mida loomaõiguslased kaugemaleulatuva eesmärgina tahavad. Samas muudab see samane lause ülejäänud teksti ja kogu järgneva seadusandluse absurdimaiguliseks. Nii või teisiti, olles pikka aega ka tavapärase loomakaitsega praktiliselt ja igapäevaselt tegelenud, võin kindlalt väita, et loomakaitse seadust Eestis täiel määral ei täideta. Olgu nende loomade õigustega, kuidas on, ka kirjapandu ja seadusetegijate poolt aktsepteeritu käib ühiskonnale üle jõu.
Selles samas ühiskonnas tegelevad loomadega igapäevaselt ka loomade varjupaikade töötajad. Varjupaiku on Eestis paarteist ja suurem osa neist loodud kodanikualgatuse korras. Varjupaigad teevad tunduvalt rohkem kui ette nähtud ja sestap söandan ka neid loomakaitseorganisatsiooni deks pidada. Vähemalt ühte neist: Varjupaikade MTÜd.
TRIINU PRIKS
Varjupaikade MTÜ looja ja juhataja
Mul ei ole sellist tausta, et oleksin lapsepõlves lemmikloomadega koos kasvanud. Loomulikult tahtsin ma endale väga looma ja mõned luhtu nud katsed said selles suunas ka tehtud. Valget rotti mul siiski nii pikalt lubati pidada, kui loodus rottidele eluiga andnud on. Ma arvan, et see oli puhas juhus, et minust just loomakaitsja sai.
See termin ise ei meeldi mulle väga, aga paremat pole vist ka võtta. Loomakaitsja seostub paljudele inimestele jätkuvalt kergelt kassikusehõngulise vilavate silmadega vallalise daamiga, kes iga kurvema silma paari nägemisest lohutamatult nutma puhkeb. Mulle lihtsalt ei meeldi ebaõiglus, olgu see siis mis valdkonnas tahes. Ja sattus kuidagi nii, et kümme (appi!) aastat tagasi nägin kohalike uudiste portaalis üleskut set minna Viljandi loomade varjupaika vabatahtlikuks. Ma ei tea, miks see mulle silma jäi või miks otsustasin minna. Varem ei olnud ma üldse loomade varjupaigale mõelnud ega kujutanud ette, kus või milline see asutus minu kodulinnas olla võiks. Varjupaika kohale jõudes selgus, kui halbades tingimustes peavad elama sealsed loomad. Samas ei soovinud omanik vastu võtta pakutud abi ning keeldus loomi üle 14 päeva elus hoidmast. Need noored terved loomad oleksid endale natuke pikema ajaga kindlasti kodud leidnud. Siis ma süttisin ja põlen siiani.
Selles varjupaigas seistes ja abitul pilgul loomi vaadates otsustasin ühen dust võtta Eesti Loomakaitse Seltsiga, et uurida, milline on selles vallas üldine olukord. Kohe värvati mind vabatahtlikuks ja üleöö sai minust hädaabiliini vastuvõtja. Ja see telefon juba vakka ei olnud. Paralleelselt Viljandi varjupaiga eest võitlemisega sain teada, et ka Pärnus olid tekki nud inimesed, kes soovisid seal loomade varjupaiga avada. Loomakaitse seltsilt tuli mõte selleks luua uus mittetulundusühing ja nii juhtuski, et peagi istusid laua taha üksteisele sisuliselt võõrad inimesed ja asutasid Varjupaikade MTÜ.
Osalesime Pärnus varjupaigateenuse pakkumise riigihankel ning võit sime. Viljandi linn andis meile pika pinnimise peale ilma uste ja akendeta
maja linna ääres ning muigas vuntsi, kui lubasime selle korda teha ning seal varjupaiga avada. Sinna majja tõime ametlikust varjupaigast ära loo mad, kellel olid 14 päeva täis. Alates 2008. aastast oleme ise Viljandimaa omavalitsustele lepingupartneriks. Aeg oli ilmselt igal pool muutusteks küps ja nii võtsid meiega ühendust inimesed Valgast, Võrust ja LääneVirumaalt, kes soovisid samamoodi oma kodukohas kodutute loomade heaks midagi ära teha. Tänaseks on meil 5 varjupaika.
Lemmikloomapidamiskultuuri juures saaks riik teha niipalju, et muuta kõigi koerte ja kasside kiipimise ja ühtsesse registrisse kandmise kohus tuslikuks. Mis siis viga, kui iga tänavalt varjupaika sattunud looma koju tagasi saamiseks vaid kiipi skaneerida ja üks telefonikõne omanikule teha. Väga palju on olnud vaja omavalitsustele selgitada, et hulkuvad loomad on nende asi, nad ei ole kukkunud nagu õun puu otsast. Sellest rääkimata, et omavalitsustelt nõuavad loomadega tegelemist meie riigi seadused. Ikka veel üritatakse loomadest teha vabatahtlike probleemi, nagu ei tegeleks me juba kogu hingest ennetusega, kiipides, steriliseeri des ja kastreerides võimalikult paljusid koju minevad loomi, vaid paljun daksime neid hoopis varjupaigas salamahti.
Eesti ühiskonnas peetakse loomakaitset siiani nišitegevuseks ehk see tõttu, et see on ikkagi väga uus asi. Nõukogude ajal sellist tegevust ei eksisteerinud. Kui me vaatame, et Inglismaal ja Ameerikas mõõdavad loomakaitseorganisatsioonid ja varjupaigad oma vanust sadades aasta tes, siis meil on kogu areng toimunud viimase 10-15 aastaga.
Tegelikult ei ole varjupaikade töö rahastamiseks Eestis mingit süs teemi. See, et saame omavalitsustelt oma töötajatele miinimumpalka, on meie aastatepikkuste ponnistuste vili. Mõnes kohas peetakse meid ikka veel loomasõpru ühendavaks huvialaringiks, kus käivad koos inime sed, kellele meeldib kassipoegadega mängida. Tegelikkus on sellest väga kaugel. Tegelikkuses tegeleme me inimesi ründavate koerte täna valt äratoimetamise või maanteel ribadeks sõidetud loomade kokkukorjamise ning nende omanikele väga kurbade uudiste teatamisega ning ülearuseks osutunud loomade viimaste minutite võimalikult humaanseks muutmisega.
Meie unistustes saaks me annetajate raha eest tegeleda lisategevus tega: koolitada loomi ja inimesi ning aidata loomi, keda oleme hetkel sunnitud eutaneerima. Varjupaikade igapäevane püsimine oleks taga tud avaliku teenuse osutamise eest saadava rahaga kohalikelt omava litsustelt. Eesti puhul mängib oma osa kindlasti ka üldine elatustase. Alatihti peame kuulma valla lasteaia läbilaskvast katusest, küsitakse, kas peame jätma selle siis parandamata ja raha loomadele andma. Ja me saame sellest täiesti aru.
Loomade väärkohtlemise vastase ennetustööga peaks tegelema igaüks meist. Näiteks kui paluksime naabritelt oma loom ära steriliseerida, et ta ei tooks kaks korda aastas pesakonda, kellega naaber midagi peale ei oska hakata. Või paluksime tal panna koer pikema keti otsa või, veel parem, ehitada oma maja ümber aed. Tänu märkamise kasvule on minu arvates hulkuvaid loomi juba oluliselt vähem.
Inimesed saaksid ise muuta oma käitumist selleks, et nende lemmiku tesse ja lemmikloomapidamisse üldiselt suhtutaks soosivamalt. Näiteks hoida avalikus kohas koerad rihmastatult, koristada alati nende järelt jne. Igaühes võiks olla nii palju julgust, et juhtida koeraomaniku tähelepanu sellele, kui koer on juba pikemat aega mõtliku näoga ühe koha peal kükitanud.
Endast erineva mõttemaailmaga inimesteni jõudmiseks ei tohi laskuda äärmustesse ja nendega radikaalselt vastanduda. Loomus teeb väga head tööd näidates eeskuju, mitte viibutades näpuga. Ma ei ole taime toitlane. Oma unistustes küll, aga mitte reaalsuses. Küll aga ei osta ma endale iialgi karusnahast valmistatud tooteid, söön vabapidamisel ela vate kanade mune, ei käi loomi kasutavas tsirkuses jne. Mulle on vastu võetamatu igasugune loomade väärkohtlemine selleks, et inimesel oleks vahvam siin ilmas elada.
Ei maksa salata, et varjupaigas töötamine pole meelakkumine ja läbi põlemine on kerge tulema. Kui näed, et vaatamata sinu pingutustele ei vähene hüljatud loomade hulk ja ka sinu palganumber on juba aastaid muutumatu, vaatamata ümberringi mäekõrguseks kerkinud hindadele,
siis võib see prõks ühel hetkel ära käia. Olen ka ise mõned korrad seal viimase piiri peal ära käinud. Paljud inimesed ei olegi üle paari kuu varju paigas vastu pidanud. Mõnes mõttes ongi see nagu sõel – kes ei suuda, lahkub mõne kuuga, kes suudab, jääb pikaks ajaks.
Kui küsida, mida loomakaitsevaldkond mulle andnud on, siis vastan, et mõistmist. Ma olin kümme aastat tagasi väga kärme hukkamõistja, aga praegu saan aru väga paljudest erinevatest põhjustest, miks inimesed mõnikord teadmatusest loomi väärkohtlevad või miks on vahel vaja oma loomast loobuda. Selle asemel, et nad rattale tõmmata, on vaja natuke juhendada, ära kuulata ja kõigil on pärast parem. Kui küsida, millest olen pidanud loomakaitsega tegelemiseks loobuma, siis vastan, et ei millestki.
Minu meelest on varjupaikade pidajate ja töötajate töös vähemalt kaks väga rasket asja ja ehkki see kõlab küünilisena, ei ole ma kindel, mis järjekorda need peaks panema. Üks on muidugi eutanaasia; sõna, mis vähemalt loomakaitses ei vasta alati oma päritolule. Eutanaasia tähen dab nimelt halastussurma, aga kindlasti ei ole varjupaikades inimese käe läbi teostatud tapmine alati halastusest, vaid paratamatusest. Neid loomi ei ole kuskile panna, neile ei ole võimalik luua normaalseid elutingimusi ja seega peab keegi võtma vastu karmi otsuse, mis võtab loomalt elu ja jätab kindlasti jälje ka otsustajale ja teo toimepanijale. Ja teine on raha.
RAHA
Üks naine Hiiumaalt: „No keegi Sulle ikka palka maksab!"
Rahast on lausa igav rääkida, aga tõe huvides vist ikka peab. Eesti loomakaitseorganisatsioonid on vist pea kõik asutatud ilma rahata ja pidev rahapuudus kummitab meid kõiki, vastupidiselt üsna levinud arvamu sele, et loomakaitsele ju ikka annetatakse. Annetataksegi, aga kuna annetamine on vabatahtlik ja peabki olema, siis sellest ei piisa. Kui tegemist on loomade päästmisega, konkreetsete juhtumitega, siis saab kaastundlikelt inimestelt abi ja vahel jääb teiste juhtumite jaoks ülegi. Aeg-ajalt on võimalik läbi viia mõnd projektipõhist tegevust, aga see on siis tõesti konkreetne tegevus, mis toetab eesmärke pigem kaudselt ja tekitab tööd juurde. Ka teenuseid on võimalik müüa, varjupaigad ju teevad nii, aga mitte kunagi ei jätku lepingutasust kõikidest kulutus teks, sest teenuse ostjad on omavalitsused, kes ei saa maksta rohkem kui 14 kohustusliku päeva eest. Paar organisatsiooni on saanud riiklikku toetust, aga see käib ühe aasta kaupa ja teatud ettekirjutuste järgi. Nii võib ministeerium, mis riigiraha jagab, ühel aastal otsustada, et sisse töötatud teenust ei ole enam vaja ja tellida hoopis midagi muud. Tean teiste riikide organisatsioone, mil on tuhandeid liikmeid, kes on sisuli selt toetajaliikmed, kuna nad maksavad liikmemaksu ja sellega nende tegevus tavaliselt piirdubki. Teist sama palju on püsiannetajaid ning tihti on kombeks kirjutada organisatsioonide heaks ka testamente. Niimoodi saavad organisatsioonid oma meeskondadele keskmistki palka maksta ja tegevusi paremini planeerida, sest teavad, et saavad tegutseda ka järgmistel aastatel. Olen veendunud, et tõhusal organisatsioonil peaks olema vähemalt paar inimest palgal, et asi koos püsiks. See ei ole üldse tavapärane mõtlemine, olen liiga palju kuulnud seisukohavõtte, et kogu raha peaks minema loomadele, ehkki ka palgaline loomakaitsja töötab justnimelt loomade heaks. Pika jutu lõpetuseks ei hakka ma vabandama, et raha ja elu ühele pulgale panen. Loomakaitsjad, töötagu nad siis varjupaigas või eestkosteorganisatsioonis, ei tea, mis homme saab.
HIIUMAA
„Kas siis Hiiumaal on ka hulkuvaid loomi?"
Hiiumaad kutsutakse paradiisisaareks ja olgugi, et see on ilmselt suvehiidlaste välja mõeldud nimi, on sellel tõepõhi all. Suuresti tänu silla puudumisele ja 50 aastat kestnud suletusele on siin endiselt palju puu tumatut loodust, kaasaegses maailmas päris uskumatut turvalisust, siiani säilinud hiiu keelt, vähe inimesi, palju külalislahkust, kohalike omavahelisi toetamissüsteeme ja hulga muud väärtuslikku, millest päriselt aru saab alles siis, kui pikalt kohapeal elada. Lapsena arvasin, et Hiiumaal talve ei olegi, sest olin suvehiidlaste laps, kes kolis siia kevade lõpus ja kooliaja alguseks linnakoju tagasi sõitis. Aga eks Hiiumaal on teinegi pool; pikad vaiksed tumedad talved, siin on tööpuudust ja vaesust, kinnise sumbu nud miniühiskonna probleeme ja kitsarinnalist mõtlemist. Hiiumaal on kombeks, et omi asju võõrastele ei räägita ja vastupidiselt esialgsele plaanile katsun sellest kombest mõnevõrra kinni pidada. Siinsamas arvu tis on tabelite viisi nimede ja kuupäevadega varustatud loomade väär kohtlemise juhtumeid, mis võiksid nii mõnelgi inimesel vähemasti tuju ära rikkuda. Mina rikkusin Hiiumaa iseenda jaoks selle informatsiooniga ära ja nimetasin kibedamatel hetkedel Hiiumaa paradiisisaarest ümber parasiidisaareks.
See juhtus nii.
2006. aasta suvel nimetasin oma telefoninumbri ümber Hiiumaa looma kaitse infotelefoniks ja kodu ümber Kuulikoduks; kohaks, kus võeti päris ametlikult vastu hulkuvaid või muidu kehvas seisus olevaid loomi, kes mingisugustki abi vajasid. Ja abivajajaid oli piisavalt. Ma ei ole kunagi täpsemalt kokku lugenud, kui palju neid loomi on, kes on siin kas kor raks või pikemalt peatunud. Loomakaitsjatel on tavaliselt üldse keeru line öelda, kui palju loomi nad aidanud on. Kas peaks ütlema, kui palju loomi on olnud varjupaigas? Aga mõned neist olid võibolla ainult paar tundi? Või peaks ütlema ka nende arvu, kelle pildi oled üles riputanud ja kes on kohe pererahva üles leidnud? Või peaks ütlema nende telefonikõnede arvu, mille jooksul on inimestele nõu antud, sest kaudselt aita sid ju loomi? Aga mõnele ma ju ütlesin ainult loomaarsti numbri. Või
kas peaks ütlema nende loomade arvu, kes said endale uue kodu? Aga äkki kõik ei saanudki head kodu, vaid sattusid veel kehvema elu peale kui enne? Või peaks nendele suurtele numbritele ausalt lisama ka nende loomade arvu, kelle heaks ei saanud mitte midagi teha, ehkki proovisid?
Mitte ainult kohaliku kombe pärast ei jäta ma koledamaid lugusid rää kimata. Üksikjuhtumid ei ole tegelikult üldist pilti kirjeldades väga oluli sed. Ajakirjandusse jõuavad ju ka tavaliselt need kõige jõhkramad lood, mis on muidugi vajalik, aga need tõmbavad tähelepanu palju laiematelt ja tavapärasematelt probleemidelt eemale. Mulle tundub, et koledate lugude esiletoomine vabandab justkui neid leebemaid lugusid, mis põhjustavad kannatusi palju suuremale hulgale loomadele. Hiiumaa loomakaitse probleemid on samasugused nagu mujal: ketis peetavad koerad, steriliseerimata loomad ja sellest tulenev soovimatute kassi poegade ja kutsikate massiline hukkamine. Enne rääkisime seadustest ja sestap tuleb märkida, et koeri võib seaduse järgi teatud tingimustel ketis pidada ja steriliseerimine ei ole tegelikult kohustustlik, küll aga tohib vastsündinud kassipoegi tegelikult hukata ainult loomaarst, neid ei tohi ämbrisse uputada. Ja ma ei tea ühtki loomaarsti, kes tahaks ter veid loomi hukata. Tahan öelda, et seadusest ei ole alati abi, sest sinna ei kirjutata kunagi sisse kõike seda, mille peale inimene võiks ise tulla. Hiiumaalt veel kord kaugemale vaadates on kõige suurem loomakaitseprobleem deprivatsioon, ketis või aedikus või üksi kodus passivad koe rad või üksikud korterikassid. Neil on kohutavalt igav, nad ei ole õnne likud. Mis on nüüd muidugi liigne üldistamine ja suurte probleemide vägisi ühte lausesse toppimine. Muide, suvitajad ei jäta oma kasse mee lega sügisel maha, vaid tegelikult paljunevad just hiidlaste kassid, kelle järglased otsivad ise suvehiidlaste juurde uue kodu. Viimased hakkavad loomadele süüa andma ja ei oska sügisel mandrile sõites hoolealus tega midagi peale hakata. Muidugi on igasugu erinevaid lugusid, aga kindlasti ei ole Hiiumaal nagu ka igal pool mujal loomade ja inimeste koostoimimises piisavalt väljakujunenud kombeid, mis mõlemale poo lele kasuks tuleksid.
Ülevalpool kirjutasin, et minu arvutis on erinevad lood kõik kirjas. Lisan siia aastanumbrit välja jättes ühe lühikese väljavõtte loomakaitse infotelefonile helistamise tabelist. Ilma parandusteta.
2. AUG Viinaköögist leiti kakupoeg
Mäletan, kui sõitsime Rootsi loomaõiguslastega mööda Stockholmi ja autot juhtis Alex, kes on britt ja töötab tavaliselt farmiloomade varju paigas Inglismaal Kenti maakonnas. Kuulikodu ei olnud küll farmiloo made varjupaik, aga eks siingi oli elanud hobuseid ja muid elukaid peale koerte ja kasside. Kirjeldasime üksteisele oma tavalisi tööpäevi ja ma küsisin Alexilt, mida ta kõige esimesena soovitaks inimesele, kes kavat seb varjupaika avalda. Me mõlemad teadsime kohe vastust ja ütlesime kõva häälega välja ka: „Don't do it!" (ingl, ära tee seda). Sellel pealtnäha
ebaolulisel sõidul olid hoopis teistsugused tagajärjed, kui võiks arvata. Nimelt sõitsime me kollases kaubikus ja mulle sai kohe selgeks, et Hiiumaale on täpselt samasugust tarvis. Kui koju jõudsin, otsisin välja kuulutuse, millega üritati müüa samasugust autot, helistasin müüjale ja palusin see auto üheks kuuks kinni panna. Nemad olidki nõus, kui kuul sid, mille jaoks seda vaja on. Riputasin kuulutuse Kuulikodu Facebooki lehele, kus palusin inimestel annetada kasvõi kõige väiksem summa. Ja kümne päeva pärast oli summa koos! See tore näide iseloomustab väga hästi seda, kuidas loomakaitsele annetusi koguda. Tegemist oli väga konkreetse ostuga, millel teadaolev hind ja mille vajadust ei olnud vaja tõestada. Tavalise sõiduautoga on väga raske loomi vedada, sest see ei ole ei neile ega juhile ohutu; ometi sai seda aastaid tehtud ja on hea, et suuremaid õnnetusi ei juhtunud. Näiteks siis, kui kümme aastat aedikus deprivatsioonis elanud, täiesti segi läinud rottweileri-segu koera tagaist mel köitega kinni hoiti. Annetuste eest ostetud Kollane sõdab Hiiumaa teedel siiani, aga ainult käesoleva aasta lõpuni, pärast mida jääb ta väljateenitud pensionile. Temaga on veetud loomi, inimesi, loomatoitu, vegantoitu erinevate heategevusürituste jaoks, igasuguseid tarvikuid, prahti, sõnnikut, küttepuid ning korra ka terve tonn eterniiti, mis annetati vanast karusloomakasvandusest uute koerabokside katuste jaoks.
Tegelikult on sellest kohutavalt kahju, et infotelefon ja varjupaik enam täiel võimsusel ei tööta. Kahju eelkõige sellepärast, et Hiiumaal praegu loomi vastuvõtvat varjupaika ei olegi ja iga juhtumit lahendavad need, kes abivajava looma leiavad või väärkohtlemisest teada saavad. Kui lahendavad. Nagu eelpool öeldud, on EV loomakaitseseaduse järgi hul kuvate loomade abistamine eelkõige kohaliku omavalitsuse ülesanne, aga seda ülesannet Hiiumaa omavalitsused küll tõsiselt ei võta. Muidugi on ka häid näiteid. Kärdlas oli üks tuba, kus leitud loomi 14 päeva peeti ja neile uusi omanikke otsiti, aga üsna tihti lõppes see 14. päeval Kuulikodusse tehtud telefonikõnega, mille vastuvõtjal oli kaks valikut: kas kohustuliku aja vastu pidanud loom vastu võtta või lasta omavalitsu sel loom magama panna. Mäletan, kuidas üks vallavanem öösel voodist üles tõusis ja vaatama läks, kas auto alla jäänud koer on veel elus või tuleb ta lihtsalt tee pealt eest ära tõsta. Kuigi selliseid vastutustundlikke inimesi on Hiiumaal veelgi, on näiteks ühe omavalitsusega suhtlemine või pigem kemplemine olnud suur ajaraiskamine. Viimastel aastatel ei
ole nad vastanud ühelegi kirjale ja ainuke koostöömoment tekkis siis, kui üks kodutu kass vallamaja uksest abi otsides sisse astus. Sain vallasekretärilt telefonikõne, mis algas umbes nii: „Meil on Su abi vaja." Rollid olid juba ammu segi läinud. Omavalitsus ei olnud kunagi endale oma kohustusi selgeks teinud ja mina olin unustanud, et mul ei ole tegelikult mingisugust juriidilist kohustust loomi aidata. Kass steriliseeriti, raviti ter veks ja elab ühe sama vallavalitsuse töötaja juures. Üks juhtum lahendati ühiste jõududega hästi.
Selle sama valla territooriumil on mitu kassikolooniat. Kolooniaks nime tatakse sellist kasside kampa, kus elab rohkem kui kümme omanikuta kassi, tavaliselt steriliseerimata, ravimata ja kehvasti toidetud. Kolooniad tekivad tänu sellele, et kasse ei steriliseerita. Vahel on nii, et kolooniale aluse pannud kasside omanikud on ära kolinud või surnud ja ka muu del põhjustel hulkuma jäänud kassid kogunevad sinna, kus on midagi süüa. Hulkuvate kasside söötmine ei ole vastupidiselt nii mõnegi omavalitseja arvamusele taunitav tegevus; ühtegi looma ei tohi jätta abitusse seisundisse. Suurem osa kolooniakassidest võivad olla feral cats (ingl, see tähendab metsikumat kassi, kes ei hakka iialgi nn inimkaaslejaks), mis teeb neile kodu leidmise eriti raskeks. Seaduse järgi oleks pidanud juhtuma midagi sellist: omavalitsusele teatatakse hulkuvatest kassidest, omavalitsejad lähevad kohale ja otsivad kasside omanikke või uusi oma nikke, hoolitsevad kaks nädalat loomade eest ning võibolla leiavad mõnele kodu, ülejäänud püütakse kinni ja hukatakse. Tavapärasem stse naarium on see, et omavalitsus on mõne organisatsiooniga lepingu sõl minud ja kohale lähevad juba varjupaiga töötajad. Hiiumaal ei käivitunud kumbki stenaarium, sest omavalitsejad ei läinud kohale ja ka lepingulisi varjupaiku ei olnud. Tegime hoopis nii, et püüdsime ühe- või kahekaupa kinni nii palju kasse, kui kätte saime, steriliseerisime nad ja lasksime koju tagasi. Inglise keeles nimetatakse selliseid tänavakasside püüdmise aktisoone TNRiks (trap, neuter, return – püüa kinni, steriliseeri, vii tagasi).
Kuna tean, et raamatu lugejate hulgas on ka neid, kes arvutit ja internetti eriti ei kasuta ja Facebooki ammugi mitte, teen nüüd nii, et tõstan ühe Facebooki avaliku lehe postituse kommentaariumi internetist raama tusse. Postituses küsitakse steriliseerimiseks annetusi just ühe Hiiumaa kassikoloonia steriliseerimiseks. Teen seda sellepärast, et see juhtum
on väga tavaline – suur osa loomakaitsjate ajast möödub arvutis ning tihti hõlmab see inimeste ärrituste mahalaadimisele tunnistajaks olemist, ehkki taoline pahameel on mulle arusaamatu. Keegi ei sunni ju anne tama. Kassid ei ole nende õue peal. Vestlus sisaldab ka tüüpilisi, tüütu seni kuuldud etteheiteid. Miks te inimesi ei aita? Laske loodusel oma töö teha! Ja nii edasi. Loomakaitsjate argipäevast annab see hea pildi igal juhul. KK tähistab Kuulikodu.
Siim: Ok ma saan aru, aitad mõnda looma. Aga 30 kassi? Lähen treenin seal oma jahikoera äkki?
Riina: Sellised kommentaarid võiks nagu enda teada hoida...
Siim:No reaalselt 30 kassi, kellele neid tarvis on?
KK:Neile kassidele on iseennast tarvis, kui Sa sellest lausest nüüd aru saad. Ilmselt ei saa. Ja Hiiumaa loomakaitse on ennegi suuri kassikolooniaid aidanud. Jahikoera "treenimine" kasside peal on keelatud, nagu Sa arvatavasti tead.
Riina: 30 kassi on tõesti palju, aga selleks ongi neid vaja aidata e sterilisee rida, et neid ei oleks kevadeks nt 60 või 120.
Siim: Tegelikult koera värki tean jah :D. Ja meie tutvusringkonnas on koe rad ikka õpetatud kassidega läbi saama, endal ka kass. Talv teeb omad korrektuurid, lähevad kannibalideks, kui süüa pole.
KK:On süüa. Seal on inimesed, kes kasside eest mõnevõrra hoolitsevad, aga nad ei jõua paljunemist piirata. Väga hea, et Sinu koerad-kassid oma vahel läbi saavad.
Annela: Lugedes Siimu kommentaare süvenes arvamus, et ega teda küll kellegile tarvis pole. Kasside ja nende aitamise vajalikkuses ma aga ei kahtle.
Mari-Liis:Kui sul midagi head öelda ei ole – ära palun ütle!!!
Irene:Kolmkümmend kassi on rohkem kui kolmkümmend korda armsa mad ja toredamad kui sina, Siim.
Alo: Aga kui neid ei toidetaks, kas siis toimuks looduslik valik ja loodus läheks ise eluga edasi? Kassid on isepäised ja leiavad alati võimaluse. Liiguvad ise edasi, otsivad jne. Aga nende paljunemist tõesti ei saa tei siti takistada. Praegu on nad koos ja nüüd on selleks hea võimalus.
KK: See kassikoloonia on saanud alguse ühest emasest kassist. Looduslik valik on oma töö juba teinud. Kui kõik järglased oleksid alles ja elus, siis oleks neid tunduvalt rohkem. Mõned kassid on isepäised, mõned niiväga mitte. Ja neil kassidel just palju võimalusi ei ole. Aidata tuleb igal juhul, iseasi kas me sellegi kampaaniaga just neid kõiki jõuame, nemad ei ole Hiiumaal ainukesed abivajavad loomad.
KK: Esimese kassi lõikus ja muud kulud on esimeste annetajate poolt juba kaetud. Aitäh.
Alo: Nagu ma aru saan, siis kõigile kassidele seal süüa ei jagu. Looduslik valik toimub juba seal. Ja niiviisi on ka nende paljunemine kontrollitav. Tundub väga jabur hakata selle jaoks raha koguma.
KK: Et kontrollime kasside paljunemist loodusliku valiku abil? Ma arvan, et see ei ole väga inimlik lähenemine. Pealegi ei ole see ju kümne aasta jooksul mõjunud. Miks see jabur tundub?
Kairi: Mis mõttes looduslik valik? Et las paljunevad ja kisklevad ja sure vad või? Kui see armas kamp seal juba on, siis tuleb neid steriliseerida. Praegu on nad küll ilusad prisked pildi pealt paistavad. Kui ma elaks kuskil metsa sees, võtaks küll mõned, kahjuks ei ole minu naabrid eriti kassisõbralikud...
Berit: Iga osaleja võtab endale ühe kassi. Probleem lahendatud. Well (ingl, noh).
Alo: Looduslik valik on looduslik valik. Paljunemine ja surm, just täpselt nii see elu käib. Alati on teisi valikuid. Ja kass on piisavalt tugeva loomuga,
et ise valik teha. Ei tundu inimlik? Ei peagi olema. Kui inimlikud te ise olete teiste inimeste suhtes? Kui palju on meil kodutuid naisi ja mehi, kes samuti tänaval ootavad abikätt, ravi, süüa jne? Me võiks ka nende jaoks raha koguda. Ma saan aru, et on igasugused sotsiaalmajad. Aga kodanikena on meil suhteliselt ükskõik, mis saab tänaval olevat pombsist. Laseme neil minna ja olla. Ja minu arust tuleb neid aina juurde. Ma näen siin valehäbis elamist. Las kassid toimetavad. Mida rohkem te neid seal toidate, seda rohkem nad sinna jääda tahavad, seda mugavam on neil seal paljuneda, kiskleda ja surra. Siin me tegeleme hetkel juba tagajärge dega, mitte põhjustega. Ja neid põhjuseid otsigem endi seest ise.
Tuuli:Lollakas oled või? Inimesel on kordi suurem võimalus ise oma elu käiku mõjutada kui mistahes loomal. See ei ole teiste inimeste süü, kui keegi oma elu elada ei oska ega taha. Aga see on inimeste süü, kui (kodu) loomad kusagile hätta jäävad. See on inimeste süü, et seal selline koloo nia üldse tekkinud on. Ja see on inimeste asi need kassid kehvast seisust (nälg ja lõputu paljunemine) välja aidata.
Kristhel: Kas tavaliselt selliste kolooniate puhul ei peaks kassid kinni püüdma ja varjupaika toimetama? Plats oleks korraga puhas. Ja üleüldse, kas vald või linn ei peaks ise muretsema sellise asja pärast? Olete mui dugi tublid, et viitsite üldse sellega tegeleda.
Tuuli:Sellist hulka kasse kusagile ära majutada on väga keeruline. Lisaks ei pruugi kõik need kassid sotsialiseeritavad olla. See on maailmas palju praktiseeritud variant, et suured kolooniad steriliseeritakse, et nad edasi ei paljuneks. Osa neist kassidest on kindlasti aastaid metsikult ela nud, ning nende harjutamine inimeste ning uute elukohtadega polegi võimalik.
KK: Alo, Kuulikodu puhul on Sinu võrdlused suhteliselt kohatud. Sa oled siin käinud, eks, siis Sa ilmselt tead, et see on inimeste kodu, mida jaga takse loomadega. Või vastupidi. Ei ole valehäbis elamisega tegu. Pealegi – ma olen ainuke KK liikmetest ja vabatahtlikest, kes tegeleb kohaliku ja mitte ainult kohaliku loomakaitsega 24h. Enne seda tegelesin pea 15 aastat inimeste aitamisega. Intensiivselt. Kassidest: selles asi ju ongi, et neid ei tasu lõputult ainult sööta, pidime vahele segama, et paljunemine
lõppeks. Just sellega olemegi alustanud. Kristhelile: MTÜ Kuulikodu peabki varjupaika, eravarjupaika. Need kassid ei mahu siia kõik korraga ja kohalik omavalitsus on kunagi küll lubanud kampaania korraldamist toe tada, aga oma kohustuseks nendega tegelemist ei pea, see territoorium ei kuulu neile. Pealegi maksaks kohalik omavalitsus nende ülalpidamise eest ainult kaks nädalat, aga mitte nende steriliseerimise jms eest.
KK: Tuuli, täpselt seda me teemegi. Kui Sa kõik siin lehel oleva info ja kommentaarid läbi loed, siis on see ka kirjas. Kõikide sotsialiseerimine ei ole võimalik. Juba selle esimese, kes varjupaigas on, tõenäoliselt mitte.
KK:Kõigile: võibolla peaksin veel kirja panema, et me ei ole siin sinisilmsed ja päris kogenematud. See saabki väga keeruline olema, ei mingit kahtlust.
Alo: Inimene ongi ise kaikaid loopinud kodaratesse ja pole õigel ajal tegutsend. Ega need 30 kassi ööpäeva jooksul sinna ei teki. Kui neid toita, siis nad ei valigi teist kohta ega eluviisi, vaid jäävad mugavusest sinna ja paljunevad ja teevad kõike muudki.
KK:Jah, Sul on õigus, inimene ei ole õigel ajal tegutsenud. Need kassid on sinna tekkinud 10 aasta jooksul, koloonia sai alguse ühest emasest kassist. Nii vähemalt räägitakse. Mugavus on vast palju öeldud, nad on hädapärast süüa saanud. Ja just sellepärast me proovimegi sekkuda, et see olukord ei jätkuks.
Noo: Mitmes rahakogumiskampaania sel kuul, mille all hakatakse jäu nama, et aga miks te selle ja tolle ja kolmanda ja kodutute jaoks raha ei kogu. Kes ei taha kasside steriliseerimisele kaasa aidata, ärgu annetagu. Kes muretseb kodutute inimeste või millegi muu pärast, otsigu nendega tegelejad ja aidaku neid. Püsigem teemas. Kuulikodule jaksu elukatega majandamisel ja loomaomanike harimisel.
Riina: Kallid inimesed! Teeks ehk nii, et kui teid ei huvita, te ei hooli, te ei saa põhimõttele pihta, siis hoidke mõttetud kommentaarid ka endale ja säästke neid, kes hoolivad ja soovivad aidata. Me ei ütlegi ju, et pead annetama või pead aitama. See on iga inimese oma soov ja tahe. Me ei ei pane kellelegi n-ö püssi oimukohale, et sa pead nüüd aitama. Nii et kui
sind ei huvita ja sind ei koti, siis meid ei huvita ja ei koti ka sinu kommen taarid, hoia need mõtted ja halvustused endale.
KK: Aga võibolla on siis nii, et neid kohti, kus loomadest ja loomakaitsest rääkida, on liiga vähe. Facebooki lehel Hiiumaa Heaks käib praegu ka arutelu samal teemal.
Alo:Riina: järgmine kord siis palun ärge toppige ja kutsuge inimesi liituma siin igasugu asjadega, millega nad päri ei ole. Ja kui mingi seisukoha esitate, olge valmis ka selleks, et keegi esitab oma arvamuse selle kohta. Minu teada on meil sõnavabadus ja kui sulle ei meeldi inimesed, kel on oma arvamus, siis mine kuskile mujale ja ole vait.
KK: Alo: Riina teeb vabatahtliku loomakaitsja tööd. Sa ei saa teda kuskile mujale saata ja vait ei pea ta ka olema. Arvan, et Sa saad ise ka aru, et Su kommentaarid võivad kampaania algatajatele närvidele käia. Ja kui mina Sind liituma kutsusin, siis küll vabandan, ma ei oleks pidanud seda tegema.
Alo: Seda oligi arvata, et oma arvamust avaldavad inimesed käivad teile närvidele. Väga inimlik lähenemine. Inimesed, kes arvavad teisiti, tuleks minu meelest ka ikka elimineerida kuidagi igalt poolt.
KK:Ei, nii ei ole, loomakaitsega ei saagi pikemaajaliselt ja pühendunult tegeleda, kui inimesi ei tunne. Sinu puhul tundub olevat nii, et tegemist on teemaga, mis on Sulle suhteliselt võõras ja pealegi ei saa ma hästi aru, mis on sinu kommentaaride eesmärk. Veenda kampaania korraldajaid oma plaanist loobuma?
Alo: Miks loobuma. See algatus on väga hea. Ma oleks oodanud arutlust, mis vahepeal toimis. Aga siis korraga hakkas mingi leeridesse jaotamine, et kes tahab annetada, see saab oma mõtteid välja öelda ja kes ei taha annetada, see olgu vait. Ja see pole õige minu meelest. Kui juba siin kommentaarium arenema hakkas, siis oleks võinud ka arendada.
Andres:Kuulikodu, mine aita enda kasse, kui sul rublasid jagub vms... (neid kutseid võiks küll vähem olla). Ning nagu eespool mainitud, kui olete val mis kutsuma suvalisi inimesi, siis olge ka valmis kriitikaga leppima.
KK: Andres, mina (ja kogu MTÜ Kuulikodu) aitamegi nii enda, Kuulikodu varjupaiga kui ka kogu Hiiumaa loomi nii palju kui jaksame, mitte rohkem. Aeg-ajalt ei jagu rublasid vms, siis teeme annetuskampaaniad. Nii teevad kõik varjupaigas ja kogu loomakaitses. Mitte ainult Hiiumaal ja koguni mitte ainult Eestis. Ja ma ei tea, kes Sind kutsus. Mina kutsusin oma FB sõpru, ilmselt kutsus Sind keegi neist minu sõpradest. Kriitikaga lepime, rumalusega mitte.
Siim: Mul rubla on, aga ei näe pointi.
KK: Annetamine on vabatahtlik. Ja Hiiumaa loomakaitse tegutseb ka vabatahtlikkuse alusel. Juba aastaid.
Erika: Vaja oleks ikkagi mõistlikku ettepanekut, mitte sadismi. Olukord tuleb positiivselt lahendada.
Liis: Ma ei saa aru, mida inimesed kommenteerivad, kui neid väidetavalt absoluutselt „ei koti". Elage oma elu ja tehke oma kasside-koertega, mis pähe tuleb. Eriti paar noormeest siin.
KK:Kas kellelgi on nüüd veel midagi konstruktiivset selle konkreetse teema kohta öelda? Ma kustutan paari tunni pärast kogu selle diskus siooni, sest ma tõesti ei näe, et Kuulikodu kampaanialehele peaks sel line vestlus alles jääma. Konkreetseid küsimusi ja ettepanekuid saab alati saata aadressile [email protected]. Ja alati saab vastuse ka.
Andres: Kindlasti ei ole me sadistid siin... samas oli huvitav näha erinevaid arvamusi :) Igatahes edu ja jaksu edaspidiseks Kuulikodule :D
Muidugi ei ole TNR projektid ideaalne lahendus, eriti juhul, kui kõiki kasse kätte ei saada või kui koloonia toitja näiteks ära kolib. Kõige parem oleks, kui selliseid karju ei tekikski või sekkutaks kohe, mitte kümme aastat hiljem. Loomakaitsjad on väga sageli olukorras, kus nad peavad andma kehvades tingimustes endast parima ja Hiiumaa kassikoloonia tega oleme kindlasti endast parima andnud. Paljude kasside jaoks on see olnud hea lahendus, kõigi jaoks kindlasti mitte. Just neil kuudel arutatakse TNRi teemat ka loomakaitseorganisatsioonide ümarlauas.
Oleme suuresti ühel nõul – tegemist ei ole hea lahendusega, aga vahel ei ole muud varianti.
Nüüd on vist õige hetk peatuda korraks ilusatel lugudel. Meeldejäävad on need hetked, kus kindlalt tead, et loom on endale õige inimese leid nud. Pikkade tegutsemisaastate jooksul leidsid paljud Hiiumaal ripakile jäänud kassid ja koerad uue kodu. Ja üldse mitte ainult Hiiumaal, vaid ka Mandri-Eestis, Poolas, Soomes, Hispaanias ja näiteks Venemaal.
Villemiema on kõige leebema olekuga kass, keda tean. Peale kolooniast kinnipüüdmist aitas ta üles kasvatada nelja ema kaotanud kassipoega, kes olid kõigest päevavanused. Kaks tugevamat jäid ellu, üks neist on Villem. Leebe Villemiema sai suures kassikambas kuidagimoodi hak kama, aga tema suurpäev saabus alles pooleteise aasta pärast. Siis sai ta päris oma inimese. Venemaalt. "Kuhu poole Sa siis nüüd sõitma hak kad?" küsisin Susannalt, kellele olin Tallinnasse kassi üle andma tulnud. "Eks ida poole," ütles Susanna ja näitas käega läände: "Pean vaatama kaardi pealt, kus see Peterburi maantee õieti on." Järgmisel päeval sain Susannalt kirja: "Ma ei ole kunagi näinud kassi, kes armastab kõiki, aga Villemiema armastab." Sellistel hetkedel ei mõtle ma ülekohtule ega ebaõiglusele, vaid sellele, et keegi, kes on selle ära teeninud, on lõpuks õnnelikult koju jõudnud.
Pea kümneaastane intensiivne tegutsemine saarel on tänaseks kokku kuivanud. Infotelefon enam ei tööta ja varjupaika uusi loomi vastu ei võeta. Mõned loomad, mõned kassikolooniad on meile jäänud ja aegajalt tegeleme mõne ootamatu juhtumiga ka.
Nimelt kasvasid inimeste ootused iga aastaga. Keegi ju päris täpselt ei süvenenud, mis tingimustes me töötame ning telefon helises päeval ja öösel, kõigi juhtumitega kiire nagu loomade puhul ikka. Näiteks on kadunud koera ülesleidmise rekordaeg umbes 40 sekundit. Umbes nii kaua läks aega leidja telefonikõneni pärast seda, kui murelik perenaine meile kutsu pildi saatis ja see üles laeti. Aga lõpuks ma väsisin ära ja sain aru, et päris surmani nii elada ei saa. Et nii kaua kui rabelen, jäävad oma valitsuste poolt algatused tulemata. Viimasest aastast on mul meelde jäänud paar eriti väsitavat sündmust. Kaks kassipoega toodi öösel kell
pool neli uksest sisse, pärast seda, kui ühest käskivas kõneviisis telefoni kõnest kostus korduvalt „Sa pead!" Selge on see, et kõik kassid ei mahu ühe räämas talu kööki ja niimoodi enam jätkata ei saanud. Kui veetsin veel ühe väsitava päeva Kärdlas, mille jooksul neli-viis erinevat inimest tulid mulle kassimuresid rääkima, siis sain aru, et aeg on teha midagi muud. Umbes sel ajal hakkaski idanema idee luua loomade eestkoste organisatsioon. Õnneks on Hiiumaal üsna palju südamlikke inimesi, kes ise kuulutusi üles riputavad ja eksinud loomi koju juhatavad. Ka loomade steriliseerimiste arv on kindlasti tõusnud. Võibolla natuke ka sellepärast, et me korraldame siiani koos loomaarstidega koerte steriliseerimispäevi, et hiiumaalased ei peaks koertega mandrile sõitma. Meil on siin häid loomaarste lausa mitu, aga abipersonaliga on kehvasti; neid ei ole või malik ületalve pidada, sest aastaringselt ei jätku piisavalt tööd.
Aga eks ma igatsen seda adrenaliini. Olukordi, kus on vaja väga kiiresti otsustada ja saab reaalselt kedagi aidata. Ükskõik millisest halvast olu korrast paremasse toodud looma käitumine annab uskumatult palju – ja ma ei räägi looma tänulikkusest, vaid puhtast rõõmust.
KES ON LOOM?
Hiiu Lehe pealkiri „Siga on söömiseks"
Pikkade aastate jooksul olen jõudnud arusaamisele, et loomade halvasti kohtlemisel, nende soovide ja vajaduste ignoreerimisel on tegelikult üks peamine põhjus. Selleks põhjuseks ei ole seaduste ja nende täitmise puudulikkus või see, et inimesed ilmtingimata väga halvad oleksid, vaid see, et loomadest teatakse erakordselt vähe.
Needsamad kaks koera, kes mind kirjutamise ajal igavusest segavad, on inimesega väga sarnased, aga ma kohtlen neid ikka kui koeri, sest seda nad on. Üks neist tahaks kährikuid tappa, sest see on tema loomuses. Teisel on vastik komme kassikastides maiustamas käia. Väiksemale tuli talveks mantel hankida, aga mitte sellepärast, et teda inimlapseks muuta ja ülearu ehtida, vaid sellepärast, et ta kardab väga külma. Ma ei küsi neile otsa vaadates, kas neil on moraalset väärtust (üks loomaõigusliku filosoofia põhiküsimusi) või ei loe nende käitumise mõistmiseks tarku raamatuid. Ma tunnen koeri.
Eesti soost mõtleja Fanny de Sivers ütleb oma raamatus „Jumala loo maaed – tuttav tundmatu maailm", ja arvatavasti mitte esimesena, et informatsioonist on ainult seal kasu, kus teda vastu võetakse. Sealsamas kirjutab Sivers, et loomade suhtes on meie mõtlemine täis eelarvamusi.
Konrad Lorenz kirjutab oma raamatus „Kuningas Saalomoni Sõrmus" juba 1964. aastal muuhulgas sellest, kuidas rebased ja hundid vana moodsates loomaaedades liiga kitsastes puurides elavad ja on piiratud jooksmisvõimaluse tõttu haletsusväärsed. Aastal 2012 räägivad karus loomakasvatajad endiselt, et rebased on puurides õnnelikud.
Kui hobune näeb oma täiskasvanuelus üle hulga aja teist hobust või koer saab aru, et teda ei pandagi enam uuesti ketti, siis on rõõm suur ja toimub midagi kirjeldamatut, mida inimeste puhul harva näha saab. Foxy'ga oli sama lugu. Helistasin ühele meie usaldusarstidest: "Ära küsi miks, aga meil on siin nüüd üks hõberebasekutsikas: jalad haiged, kõht lahti, aga muidu rõõmus. Mis ma teen?" Arst oli väga väikese hetke vait
ja ütles: "No põhimõtteliselt on ta ju koer, Sa tead ise, mis teha, antibioo tikumid kirjutame ka..." Esimesel päeval konutas Foxy hirmunult ja apaat selt nurgas, aga juba järgmisel päeval hakkas elult võtma, mis võtta andis. Kogu lugu kuulub valdkonda „Ärge seda oma kodus järele tehke". Foxy valis ise endale ühe suurema koera emaks. Jooksis, roheline mängujänes hambus, kigisedes mööda tube. Kombeid ei olnud tal ollagi, rebasekutsi kat juba kassikasti kasutama ei õpeta ja nii oli kogu majapidamine täis hal likat löga, mis hullusti haises. Pikapeale sai korraliku toidu ja ravimitega kõht korda ja Foxy hakkas üksi õues käima. Jalad päriselt ei paranenudki, ma ei tea, kas need olid nõrgad ja moondunud tõesti traatpõhja peal kasvamisest või on see mingisugune geneetiline viga. Kuna Foxy sai palju vabalt liikuda, siis ta õppis korralikult jooksma ning tema natuke taaruv küljelt-küljele kõikuv kõnnak on mul meeles eriti sellest hetkest, mil teda viimast korda nägin. Mind ei sallinud ta algusest peale ja ehkki lubas end sülle võtta, ei meeldinud see talle väga. Foxy usaldas oma mänguseltsi listest koeri. Üsna varsti tekkis tal komme toitu varastada, mis tähendab seda, et söögiajal küsis ta tuppa (söögiaeg on meil 18.30, et te teaksite; kõik loomad teavad), ootas, kuni tema ports kausiga keset köögipõrandat pandi, krahmas selle siis kiiresti kaasa ja põgenes õue tagasi. Talveks kas vas Foxy'le ilus kohev kasukas, mis oli talle natuke suur, sest farmirebaseid aretatakse niimoodi, et nahka võimalikult palju oleks. Talve lõpu poole otsustas Foxy ära kolida, alguses kadus kaheks päevaks, siis kolmeks, siis kaheks nädalaks, siis lausa kolmeks ja peale seda ei ole ma teda enam kunagi näinud. Foxy valis vabaduse.
Loomadest arusaamiseks on lihtsam neid inimesega võrrelda, kui lähtuda nende liigile omasest käitumisest. Igat sorti meedias saab näha lugema tul arvul näiteid sellest, kuidas koer, kass, siga, lehm või näiteks lõvi käi tuvad inimesele sarnaselt, kuidas erinevad liigid saavad omavahel hästi läbi, ehkki mõnel juhul on see pigem erand kui reegel. Kahel jalal seisev ja esikäppi kasutav pesukaru tundub meile naljakas ja tore. Meil on ker gem aru saada nendest loomadest, kes on meile sarnased.
Hiiumaale ehitati uus tapamaja. Sõitsin bussis, kus koolilapsed ehitusjär gus olevast majast rääkisid. Üks tüdruk ütles, et mõtle, see saab ju varsti valmis ja siis me kuuleme kõike, mis seal sees toimub. Ja poiss tema kõr val lohutas, et küllap on tapamajadel helikindlad seinad…
Tegelikult ei ole ma tapamajas kunagi käinud. Muidugi olen ma, ham bad ristis, filme vaadanud, kasvõi kuulsat dokumentaali "Earthlings", mida enamus inimesi lõpuni vaadata ei suudagi. Aga ma tean, et siga on terane loom, kelle vaimne võimekus võib ulatuda 4-aastase lapsega samale tasemele, muidugi mitte kõigil sigadel, sest ka nende hulgas on intelligentsemaid ja mitte nii nutikaid isikuid. Lehmadega on sama lugu. Kari valib liidriks kõige targema ja tasakaalukama, lehmad hoiavad oma sõpru, neil on keerukad sotsiaalsed suhted, ning sidemed on eriti tuge vad ema ja lapse – lehma ja vasika vahel. Ja seda ma olen kuulnud küll, kuidas lehmad nutavad, kui vasikad nende juurest ära viiakse. Kuidas vasikad seisavad pundina, pead norus, karjamaa selles nurgas, mis on kõige lähemal laudale, mille sees on nende emad. Kui neid just kohe järgmisel päeval tapale ei viida, siis ehk muutuvad nad natuke rõõmsa maks nagu lapsed ikka. Aga tegelikult me ei tea, mida see neile teeb, kas neile jääb see sündmus meelde ja kuidas just. Lapsed mängivad ka koonduslaagrites, kui neil lubatakse.
Peale selle, et ma ei ole tapamajas käinud, ei ole ma kogenud ka tõelist surmahirmu, aga ma arvan, et inimeste surmahirm on samasugune nagu loomadelgi. Õõvastav, mõõtmatu, pisarad voolavad, ilmselt laseme ennast täis. Need, kes on tapamajas töötanud, räägivad pisaratest loo made silmades. Katsuge mulle tõestada, et vasikatel ongi kogu aeg sil mad märjad.
Nagu juba öeldud, ei pruugi loomakaitsja olla zooloog või näiteks kogni tiivne etoloog (see teadus uurib, mida loomad mõtlevad või tunnevad). Loomakaitsja uurimismeetoditeks on tavaliselt vaatlus, mida teaduslikuks meetodiks vähemalt loomade puhul ei peeta, ja vana hea raamatute lugemise komme. Lihtlabase vaatluse tulemusena võib näiteks kasside kohta öelda, et need loomad, kes on ühed valestimõistetumad loomad meie ühiskonnas üldse, on isiksused, kellel on oma keel, iseloom, võime kannatada, soovid, harjumused ja sõbrad.
Muide, loomade käitumisest ilmus eesti keeles üks raamat juba aastal 1972. Professor K. Ramul kirjutab „Loomapsühholoogias" kiretult, kui das karud pannakse kuumale plaadile seisma, et nad tantsima õpiks. Ja arvab nii: „Loomade dresseerimisel edu saavutamiseks ei ole vaja
oletada, mida loom seejuures läbi elab, kujutleb, tunneb jne, sest selli seid oletusi ei ole võimalik mingil viisil kontrollida. Küllaldane on tunda looma käitumist, liigutusi, häälitsemist, näärmete tegevust – ja selle seaduspärasusi."
Juulis 2012 võttis rahvusvaheline teadlaste grupp vastu Cambridge'i deklaratsiooni loomade teadvuse olemasolu kohta, millega kuulutati ava likult aastakümnetepikkusele uurimistegevusele tuginevat veendumust, et loomad ei ole mitte ainult teadlikud – nii endast kui neid ümbritsevast keskkonnast –, vaid ka võimelised kogema emotsioone, mida varem vaid inimestele omaseks peeti. Tegelikult on minu meelest siingi tegu antropomorfismiga. Me kirjeldame teadvust läbi selle, mida me teame inimese teadvusest. Antropomorfism ei ole kahjulik ainult teoreetilisel loomade mõistmisel, vaid ka nendega igapäevases koostoimimises. Me ei saa oodata koeralt, et ta saaks täpselt aru, mida temalt tahetakse. Inglise keeles on ka selline väljend nagu disnistamine – loomi nähakse väikeste multifilmitegelastena, mis on tõest muidugi väga kaugel. Muide, see ei tähenda, et loomadega ei võiks pehmel titahäälel rääkida. See sobib neile, sest nad teavad niimoodi paremini, et ei ole ohus.
Eestist pärit neuroteadlane Panksepp on kirjutanud, et teisi imetajaid ahvatlevad samasugused keskkonna pakutavad hüved, mis inimesigi: maitsev toit, sotsiaalne kontakt, aga ka meelemürgid ja nendega liial damine. Ajumehhanismidel, mis mängivad rolli inimemotsioonides, on teiste loomadega ühine bioloogiline päritolu. Niisiis; tänapäeval teame, et loomadel on teadvus, teame, et nad tunnevad valu, isegi kalad nende hulgas; teame, et nad on mõneti inimesega sarnased, aga samas ei ole ka. Ja teame veel palju muud. Olen lugenud, et šimpansid „naeratavad" siis, kui nad kardavad. Et delfiinid kaitsevad teisi haigeid delfiine. Et linnupojad lepivad pesas omavahel kokku, kes järgmise toidupala saab. Et kui kassid saavad tuttavaks enne esimese seitsme elunädala möödumist, võivad neist saada eluaegsed sõbrad. Et loomad lepivad kokku, et nad mängivad, mis on justkui tunnistus nende moraalist. Lambad jätavad meelde erinevate isikute nägusid. Koer võib seostada kümmekond nime ja nägu. Ma ei tea eesti keeles ühtegi raamatut, mis võtaks tervikuna kokku kõik selle, mida me loomade käitumisest, mõtlemisest, tunnetest, tihtipeale inimestele mitteomastest tajudest teame. Hiljuti soome keeles
ilmunud bioloog Helena Telkänranta raamatu „Millaista on olla eläin" lõppsõnas ütleb autor, et see, mida ta kahe- ja poolesajal leheküljel kir jeldanud on, on ainult pinnakaabe.
Läksin täna koertega kodust kaugemale jalutama. Natuke jalutasimegi mere ääres, siis panin koerad autosse; Raki on teatavasti tugeva kont rollimatu jahiinstinktiga ja on Becky ka välja õpetanud. Ja hea on, et autosse panin. Lähen ühe vanamehe järel poodi sisse, poemüüja rää gib mehele parajasti vigastatud kährikust, kes on aknast näha. Lähen vaatan – noor sügisene kährik, pealtnäha ei ole midagi viga, aga lii kuda ei saa, ainult lamab, eest ära ei lähe ja see viimane näitab, et ta on omadega läbi. Ilmselt on saanud autolt löögi, häälele veel reagee rib, tõstab pead, silmad on selged. Mul ei ole võimalik kährikuid kuskil ravida ja ega sellist kohta kaugemalgi ei ole. Tegelikult tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni, kust võetakse ühendust lähima jahiringkonna pealikuga, kes siis saadab välja mõne sellise jahimehe, kes saab või vae vub kohale ilmuda. Kogemusest tean, et kähriku peale jahimehed eriti kiiresti kohale ei tule. Küsin vanamehelt, kas lähedal on mõnd noaga meest; vanamees ütleb, et tema seda kährikut küll katsuma ei hakka, kutsub parem püssiga mehe. Nii peabki. Helistab siis ühele mehele, kes lähedal elab ja kellel on püss. Küsin oodates, et kas on palju püssidega mehi ja tema vastab, et kõigil siin on.
Päris kiiresti tuleb üsna noor mees, selgub, et ma tean teda, aga tema mind ilmselt ära ei tunne – tüüpiline Hiiumaa asi, et nime ja nägu kokku ei pane. Mina ei oleks enne ka osanud arvata, et just see mees sellise nimega on. Tänasest jääb muidugi eluks ajaks meelde.
Mees astub rõõmsa näoga kährikule ühe jalaga kaela peale ja teisega keskkohta ja ütleb, et kährikud surevad niimoodi ka ära. Mina ütlen väga rahulikult, et ta rikub seadust. No millist seadust, küsib rõõmsa näoga mees ja tallub kähriku peal edasi. Jahiseadust. Ei riku, ütleb tema, käh rikut võib igat moodi tappa, lõksuga ja püünisega ja.... Hiljem vaatan Jahiseadusest järele ja ei leia sealt, et kährikut või üldse mingit looma lämmatada võiks. Küll ta varsti ära sureb, kõigepealt hakkab teesklema ja siis on varsti läinud ka, oleks ma suitsumees, siis läheks ühe suitsu jagu aega, ütleb endiselt rõõmsa näoga mees. Aga kährik ei sure ega teeskle
surnut, vaid kigiseb lapsehäälega nagu kährikud ikka, kui nad hädas on. No siis loomakaitseseadust... proovin uuesti sekkuda, aga asjatult. Peale seda paistab, et talle jõuab kohale, kes ma olen ja et mul on ilmselt õigus, aga ütleb endiselt, et kuidas ma selle püssiga siis lasen siin, sel lest ei ole midagi kasu ju, kährikul võib pea otsast ka ära lõigata, ikka elab edasi. Kui ma veel kord ütlen eriti tobeda ja ametliku lause, küsin, kas ta saab aru, et ta viib läbi eriti rämedat seaduserikkumist, siis küsib ta viimaks vastu: kas sa tahad, et ma võtan püssi. Tahan jah. Püss on autos. Võtab siis mitte enam nii rõõmsa näoga püssi ja laseb kähriku maha. Ise õiendab; näed, silmad on peast väljas, aga ikka on elus, kährikud on visa hingega, mingit vahet ei ole, kuidas sa neid tapad.
Kährik kaotab õnneks kohe peale lasku teadvuse ja on üsna kiiresti sur nud, hetk peale seda, kui vihane mees minema sõidab. Panen väikese kähriku valge lina sisse ja viin metsa huntidele, sest mul ei ole neid enam kuskile matta. Koerad on autos terve sõidu ajal millegipärast väga vait.
Ja jälle pean ütlema: ärge saage minust valesti aru. Ma ei arva, et kõik jahimehed niimoodi käituvad ja nii halvasti loomi tunnevad. Jahi teemal on loomakaitsjatel üldse raske sõna võtta. On ju raske vastu vaielda sel lele, et liikide arvukust peaks piirama, haigeid ja haavatud loomi tapma. Ja kas jahimeeste tegevus on siis kuidagi rohkem vale kui näiteks varjupaikades kasside tapmine eelkõige sellepärast, et neid on liiga palju. Kuid ilmselt leidub ikkagi ka hoopis muid variante ning rohkem tuleks mõelda ökoloogilisele tasakaalule. Tõenäoliselt saan suure pahameele osaliseks, kui lükkan jahimehed kahte lehte: ühtedel neist on justkui empaatia loomade suhtes ja teistel ei ole kohe üldse. Juba eelpool mai nitud Fanny de Sivers kirjutab, et jahimehed moodustavad ühiskonna ühe suletuma kihi. Nende ametlik häälekandja Prantsusmaal, La Gazette Officielle de la Chasse, avaldas oma 1986. aasta märtsinumbris järg mise teksti, mis sobiks 20. sajandi obskurantismide antoloogiasse: „Ei ole kunagi suudetud tõestada, et loom oleks võimeline tundma midagi, mida võiks kuidagi samastada mõne inimliku tundega. Vastupidi, kõik laseb uskuda, et ta elab täiesti vegetatiivset elu, mis on lähemal taimele kui inimesele." Ma loodan, et Hiiumaa jahimehed ei lase mind selle tsi taadi kasutamise pärast metsas kogemata maha, kui ma jälle ajujahi ajal seenele satun...
Üks näide jahimeeste teemal tuleb mul veel meelde. Hiiumaa praami peal vaidlustas loomaõiguslikke teemasid üks noor daam, kes kuulas mu näiteid jahimeeste hasardist ja ütles põlgliku naeratusega: „Ja kas teie ei ole siis hasartsed?" Ja jälle unustas ta, nagu paljud teised inimesed, ühe asja. Kui loomaõiguslased on hasartsed, kirglikud ja pühendunud – iseasi, kui kauaks seda hasarti sellises maailmas jätkub –, siis nad ei ole seda iseenese, vaid kellegi teise pärast. Nende pärast, keda tapetakse.
Kui ma ütlesin jahi kohta, et sellel teemal on raske vaielda, siis leidub kolm teemat, mille puhul see ei ole raske. Need on karusloomakasvan dused, loomkatsed ja loomade kasutamine tsirkuses.
Kas mäletate Medit? Mulle tundub, et teda mitte mäletada ei ole või malik. Medi oli Saksamaalt Eestisse tsirkusesse esinema toodud elevant, minuga ühevanune, kes Eestis suri. Medile oli muide olemas koht ele vantide varjupaigas (muidugi mitte Eestis) ja ta ei oleks pidanud huk kuma. Medi uppus Narva jõkke ja kuidas just, oli kõigil huvitatutel või malik juhuslikult juuresviibinud inimese videost näha. Kui aus olla, siis Medist sai märter. Mäletan, kuidas loomaõiguslased omavahel Medi surmapäeval helistasid ja just sellest kurvast juhtumist sai alguse süste maatiline töö selle nimel, et Eestis loomade kasutamine tsirkustes ometi keelustataks. Nii nagu seda on tehtud mitmetes muudes riikides.
Muidugi oli tsirkuseloomade olukorrale tähelepanu tõmbamiseks teh tud palju juba varem ja see, nagu ka karusloomakasvanduste teema, on olnud loomaõiguslaste ja praeguseks kogu ühiskonna tähelepanu all juba kümmekond aastat. Loomkatsetega on natuke teine lugu, ehkki sedagi teemat on kajastatud ja selle vastu meeleavaldusi peetud.
Ühel koosolekul tänases Maaeluministeeriumis pahandas ministeeriumi töötaja, et internetis liigub ringi palju pilte loomkatsetest, mis on pärit eelmise sajandi viiekümnendatest aastatest. Et selliseid enam ei tehta ja seega on tegemist inimeste eksitamisega. Mõtlesin selle etteheite üle ja leidsin, et niikaua kui loomkatseid praktiseeritakse, ei ole tegelikult suurt vahet, milliseid pilte me sellest näeme. Ka Eestis tehakse arvukalt loom katseid. EV loomakaitseseaduses on loetletud loomkatsete raskusast med valu, stressi ja püsivate kahjustuste põhjustamise järgi. Taastumatu
elutegevusega loomkatseks loetakse selline loomkatse, mis viiakse läbi üldanesteesia all ning mille käigus ega ka lõpus katseloom teadvusele ei tule. Leebeks loetakse selline loomkatse, mille tulemusena katseloom kogeb tõenäoliselt lühiajalist nõrka valu, kannatusi või stressi, ning sel line loomkatse, mis ei halvenda märkimisväärselt katselooma heaolu või üldist seisundit. Mõõdukaks loetakse selline loomkatse, mille tulemu sena katseloom kogeb tõenäoliselt lühiajalist mõõdukat valu, kannatusi või stressi, või pikaajalist nõrka valu, kannatusi või stressi, ning selline loomkatse, mis tõenäoliselt põhjustab katselooma heaolu või üldise sei sundi mõõduka halvenemise. Raskeks loetakse selline loomkatse, mille tulemusena katseloom kogeb tõenäoliselt tugevat valu, kannatusi või stressi, või pikaajalist mõõdukat valu, kannatusi või stressi, ning selline loomkatse, mis tõenäoliselt põhjustab katselooma heaolu või üldise sei sundi tõsise halvenemise.
Nii. Ja nüüd lugege neid seadusest väljatõstetud ridu uuesti ja kujutlege, mida need read tegelikult loomadele tähendavad. Hiir ja rott on imeta jad nagu meie, nende valutundlikkus on samasugune nagu inimesel.
Lühike info sellest, mida loomaõiguslased loomkatsetest arvavad, on võetud kokku artiklist, mis ilmus eelmisel aastal Novaatoris ja mille viide on raamatu lõpus olemas.
Praegu on Euroopa Liidus keelatud loomkatsed kosmeetikatoodete tes timiseks. Loomkatsed on lubatud teistes valdkondades, nagu teadus ja meditsiin. Tänapäevaseid meditsiinilisi loomkatseid tehakse pigem jurii dilistel kui teaduslikel põhjustel. Loomkatsed põhinevad uurimiseetika põhimõtetel, mis on koostatud üle 50 aasta tagasi ning olgugi et teadus on vahepeal arenenud, ei ole seadused kahjuks teaduse arenguga kaa sas käinud. Loomkatsete totaalne keelamine oleks väga suur edusamm nii inimtervise, keskkonna kui ka loomade õiguste kaitses. Loomkatsete tulemused ei anna usaldusväärset teavet haigustest ja erinevate ainete mõjust inimestele, sest inimeste ja loomade organismid on erinevad. Seega toimub maksumaksja ressursi raiskamine – märkimisväärsed sum mad kuluvad loomkatsemudelitele, mis ei ole pädevad hindama ravimite toimet inimestel. Inimene ja katseloom on geneetiliselt niivõrd erinevad, et loomadel toimivad ravivõtted kas ei üldistu inimestele või osutuvad
neile isegi kahjulikuks. Iganenud katsemudelitest kinni hoides pikenda takse aega selleni, mil päriselt toimivad ravivõtted inimesteni jõuavad. Loomkatsete keelustamine võiks innustada rohkem tegelema innovaa tiliste, efektiivsete ja eetiliste alternatiivide väljatöötamisega ja tuua kokkuvõttes rohkem kasu kogu ühiskonnale. Euroopa võiks saada selle valdkonna teerajajaks. Euroopale võiks loomkatsetest loobumine tähen dada pigem ravimiuuringute efektiivsuse tõusu ja täpsemaid tulemusi. Ka praegu toimuvad lisaks loomkatsetele ka inimkatsed, sest pärast loomkatseid testitakse ravimeid ka inimestel. Seejuures lükatakse ena mus ravimitest, mis läbivad loomkatsete faasi, inimkatsete faasis tagasi. Erinevalt loomadest on inimestel vaba valik katsetes osalemiseks ja või malus oma soove väljendada. Inimestega ei tohiks teha katseid sunnivii siliselt ja katses osalevate inimeste tervist ei tohiks ohtu seada. Kuid valik ei seisne ainult loom- ja inimkatsete vahel, sest neile on ka muid alterna tiive. Oluline roll oleks alternatiivsetel katsemeetoditel nagu in vitro ehk katseklaasis teostatud katsed ja arvutisimulatsioonide abil korraldatavad katsed, milles ei pea osalema ükski elusolend. Usume, et on aeg para digmamuutuseks: selle asemel, et riik kohustab ravimitootjaid loomkat seid tegema, peaks neilt hoopis nõudma kaasaegsemate ja eetilisemate alternatiivide kasutuselevõttu. Alternatiivid on sageli märksa usaldusväärsemad kui loomkatsed ja ei hõlma endas tarbetute kannatuste põh justamist loomadele. Alternatiivsete meetodite arendamisse tuleks roh kem investeerida ja kasutada selleks ka Euroopa Liidu vahendeid.
Kõik need kannatusi valmistavad tegevused, nagu meelelahutus loo madega, karusloomakasvandused ja loomkatsed, on endiselt maailmas olemas, aga numbriliselt ei anna neid võrrelda sellega, kui palju inimene tegelikult loomi igapäevaselt tarbib. Lihtsalt ära sööb. Vaevalt et ükski loomaõiguslane nii naiivne on (ehkki naiivsus päästab maailma, kas te ei leia?), et usuks loomse söögi kiiresse lõppu. On lugematu arv artikleid, raamatuid, uurimusi, mis tõestavad, et inimene saab ilma lihasöömiseta hakkama küll. Ometi ei ole see lihtne niikaua, kui inimene usub ja tahab uskuda, et tal on loomset ellujäämiseks tarvis. Loomse toidu tarbimine on muidugi ammu väljunud ükikisiku eetika ja tervise teema ringist. Tegelikult on tänu intensiivsele põllumajandusele ohus terve planeet. Ilmselt just tänu sellepärast kasvab taimetoitlaste arv maailmas iga päevaga.
* Loomakasvatus põhjustab 18% atmosfääri paiskuvatest kasvuhoonegaasidest, 5% rohkem kui kõigi transpordivahendite heitgaasid kokku.
* Arvatakse, et aastaks 2050 suureneb põllumajanduse tulemusel õhku sattuvate kasvuhoonegaaside hulk 80% võrra, samas kui energiaga seotud kasvuhoonegaaside hulk 2040. aastaks 20% võrra.
* Loomakasvatusele kulub 20–30% maailmas tarbitavast mageveest.
* Looma- ja söödakasvatus võtab enda alla 45% planeedi maismaast.
* Loomakasvatus on vihmametsade hävimise peamine põhjustaja – see tööstus vastutab Amazonase hävimise eest kuni 91% ulatuses.
* Kolmandik meie planeedist on intensiivse loomakasvatuse tagajärjel kõrbestunud.
* Seisame silmitsi viimase 65 miljoni aasta suurima liikide väljasuremislainega.
* 10 000 aasta eest moodustasid metsloomad 99% maailma zoomassist (loomne biomass). Täna moodustavad inimesed ja meie põllumajandusloomad maailma zoomassist kuni 98%.
* Loomakasvatus on liikide elukeskkondade hävimise, vee reostumise ja ookeani surnud tsoonide tekkimise peamine põhjustaja.
* Intensiivloomapidamise tulemusel on maailmameres tekkinud üle 500 lämmastikurohke surnud tsooni.
* 75% maailma kalastatavatest vetest on kurnatud.
* Arvatakse, et aastaks 2048 võivad mered ja ookeanid olla kaladest tühjad.
* Ühe aasta jooksul tõmmatakse maailmamerest välja 2,7 triljonit kala ja meres elavaid loomi.
* Globaalselt tapetakse iga kilogrammi püütud kala kohta kuni 2,5 kg soovimatut kaaspüüki.
* Teadlaste hinnangul tapetakse kalapüügi käigus igal aastal 650 000 vaala, delfiini ja hüljest.
* Kasvatame praegu piisavalt vilja, et ära toita 10 miljardit inimest.
* Põllumajandusloomade toitmiseks kasutatakse 50% maailmas kasvatatavast teraviljast.
* 82% maailma nälgivatest lastest elab riikides, kus kasvatatakse sööta lääneriikides tarbitavate põllumajandusloomade toitmiseks.
* Aastas peetakse maailma farmides 70 miljardit looma. Iga tunni jooksul tapetakse rohkem kui 6 miljonit looma.
* Arvatakse, et aastaks 2018 on maailmas taimsete toodete tarbimine kahekordistunud.
Kui Eestis oli veel kümmekond aastat tagasi just eetilistel põhjustel uut eluviisi alustanud veganeid väga julgelt oletades sadakond, siis nüüd ei jõua neid enam keegi kokku lugeda. Veganlusel on omad sotsiaal meediagrupid, kokaraamatud, organisatsioon, paljudes söögikohtades sobiv toiduvalik, järjest rohkem toidupoodide valmistooteid, järjepidev Taimetoidumess ja isegi päris oma restoran, mille kohta on kiidusõnu kuulda üle terve maailma ja kindlasti mitte ainult veganite suust.
Just tänu põgusale veganluse mainimisele oleme jutuga jõudnud loomakaitsest loomaõigusluseni, ehkki julgen öelda, et tänasel päeval on need kaks mõtte- või tegutsemisviisi üksteisele lähemal kui kunagi varem. Loomaõiguslased tegelevad täna justkui kahe asjaga korraga – jäävad endiselt seisukohale, et tundlikke olendeid on ebaeetiline omandina kohelda ja ekspluateerida, aga samas nõuavad ka olemasolevate loomi kaitsvate seaduste täitmist ja parandamist. Greater welfare leads to grea ter rights (ingl, heaolu suurenemine viib õiguste suurenemiseni) – nagu öeldakse, ehkki see tõdemus on mõnevõrra ohtlik.
LOOMAÕIGUSLUS
On kirjutatud, et kõik suured liikumised läbivad kolm etappi: naeruvääristamine, arutelu ja omaksvõtt. Just selle kolmanda etapi, omaksvõtu saavutamiseks peame olema pühendunud ja distsiplineeritud, kasutama nii oma südant kui mõistust. Loomade saatus on meie kätes.
Tom Regan
Loomaõiguslus on sotsiaalne liikumine, mis kasvas välja loomavabastus liikumisest 70ndate Inglismaalt ja selle eesmärk on seada kahtluse alla moraalne ja juriidiline eristus inimeste ja loomade vahel ning lõpetada loomade ekspluateerimine.
Nii mõnedki antiikaja filosoofid nagu Pythagoras, Theophrastos ja Plutarchos esitasid filosoofilisi argumente loomade parema kohtlemise kohta. Theophrastos näiteks arvas, et loomade ülesanne ei ole olla ini meste teenistuses ja lihasöömise moraalne olemus sõltub selle vältima tusest – kui taimseid tooteid on saada, peaks inimene neid kasutama. Plutarchose meelest oli selge, et inimene ei saa moraalselt areneda, kui ta on loomade kohtlemise suhtes pime. Hiljem on muuhulgas Voltaire ja Michel de Montaigne nõudnud, et loomade staatus ühiskonnas tuleks uuesti üle vaadata. Voltaire pilkas Descartes'i, kelle meelest olid loomad mehhaanilised hingetud olendid. Jeremy Beckhami arvamus, et loo made puhul ei ole niivõrd oluline nende oskus mõelda või keelt kasu tada, vaid kannatusvõime, on tuttav vist küll kõigile loomadest hooliva tele inimestele. Schopenhauer lisas, et väide, mille järgi loomadel ei ole õigusi ja inimestel ei ole loomade suhtes kohustusi, on eemaletõukav, labane ja barbaarne. Inimese ülimuslikkust jutlustavad filosoofid on sel lest hoolimata peale jäänud. Aquino Thomas oli see, kes kinnitas lääne maades senimaani usutava kaanoni, et inimesel on õigus kasutada teisi olendeid vahendina. Mõtteid loomade olukorrast ja õigustest võib leida kõikidest üleskirjutatud ajalooperioodidest, aga eriti oluliseks peetakse eelmise sajandi seitsmekümnendaid, kus sel teemal sai kõige tsiteeritu maks filosoofiks Peter Singer, peamiselt tänu teosele Animal Liberation ehk eesti keeles „Loomade vabastamine". Eesti keeles seda raamatut
veel ilmunud ei ole, ehkki selleks on püütud vahendeid leida. Üks oluline osa on tõlgitud küll raamatus „Keskkonnaeetika võtmetekste". Singer populariseerib mõiste spetsiesism, eesti keeles kasutatakse vahel ka selliseid tõlkeid nagu liigirassism või liigišovinism. Singer kirjutab nii: „Rassistid rikuvad võrdsuse printsiipi, andes oma huvide ja teisest rassist pärinejate huvide konfliktis suurema kaalu oma rassi liikmete huvidele. Seksistid rikuvad võrdsuse printsiipi, eelistades oma soost isikute huve. Samamoodi lubavad spetsiesistid omaenda liigi huvidel kõrvale tõrjuda teiste liikide liikmete suuremaid huve. Mudel on igal juhul samasugune."
Singer on oma seisukohtades mõnelgi puhul jäänud utilitaristiks. Utilitarismi põhimõte on selline, et moraalse valiku parim lahendus on see, mis toob võimalikult palju kasu võimalikult paljudele, kusjuures see kasu peaks olema jaotatud võimalikult võrdselt. Seda seisukohta kriti seerivad abolitsionistid, kes omakorda ütlevad, et tundlikke olendeid, nii loomi kui inimesi, ei ole mingil juhul õigust omandiks pidada ega ekspluateerida.
Julgen öelda, et kui kümmekond aastat tagasi Eestis loomaõiguslaste liikumine loodi, olid ilmselt kõik seal tegutsevad aktivistid abolitsionistli kul seisukohal. Praegu ei ole see enam sugugi nii selge. Üldistades võib loomaõiguslased kaheks lugeda: osa meist on aktivistid, suure osa oma elust loomade õiguste eestkostele pühendanud inimesed, aga loomaõiguslane võib ju olla ka veganluse järgi elav inimene, kes on teoreetili selt sama meelt, aga mitte kuigi aktiivne. Rõhutan, et loomaõiguslik liiku mine on tegelikult globaalne, üsna võimatu on anda ülevaadet kõikidest ideoloogilistest suundumustest, strateegiatest ja tulevikuvisioonidest. Igal pool võib loomaõiguslane olla, kas siis rohujuuretasandil tegutseva aktivistide grupi liikmena või eestkosteorganisatsioonis tööd tehes või kuuluda näiteks hoopis loomaõiguslaste parteisse; viimast Eestis veel ei ole ja niipea ei tule ka.
Eestis alustati süstemaatilise loomaõigusliku liikumisega sel ajal, kui mujal olid loomaõigusluse jõulisemad ajad juba selja taha jäänud ja meil oli lihtsam valikuid teha. Tegutsemise eesmärk on alati olnud üsna ühene. Loomaõiguslased proovivad erinevaid taktikaid kasutades edas tada ühiskonnale adekvaatset pilti sellest, mis loomadega inimkeskses
ehk antropotsentristlikus ühiskonnas tegelikult toimub, vastukaaluks apaatiale või sellele, mis muljet proovib jätta reklaamitööstus või loomi ekspluateeriv tööstus ülepea. Ajalugu teades võib öelda, et Eestis on tegutsetud üsna vaoshoitult. Ehkki ma olen kunagi näinud ka loomade vabastusrinde lendlehti, ei ole Eestis loomi massiliselt vabastatud ja suuremat sorti otsest tegutsemist ehk direct action'it (ingl) ei ole ka toi munud. Seesama otsene tegutsemine, mis loomatööstusele ka konk reetseid kahjusid tekitas, on hilisemate loomaõiguslaste poolt kriitilise suhtumise osaliseks saanud, kuna nii mõnedegi arvates politiseeris see liikumist liigselt ja võibolla isegi aeglustas loomaõigusliku mõtte levikut. Mulle tundub, et see oli mõtte arengu loomulik ajalooline osa; igal liiku misel on vaja ajalugu, jõulisi kangelasi ja märtreid. Ilma nendeta ei oleks mõte levinud. Kui nüüd keegi üldse aru ei saa, siis otsene tegevus ehk direct action on ka näiteks kasukatele tindi loopimine ja muud hirmsad teod, mida ma siin üles lugema ei hakka. Pealiskaudne lugeja hakkab siis ka Eesti loomaõiguslasi neis tegudes süüdistama, milleks ei ole põhjust.
Liikumine Loomade Nimel alustas leebemalt. Esimene meeleavaldus toimus 2006. aastal hoopiski telesaates ja seekord toetati üht konkreet set rahvusvahelist kampaaniat. Novembris korraldati esimene suurem meeleavaldus, kus osalesid ka meid toetavad Soome loomaõiguslased liikumisest Oikeutta eläimille. Järgmisel aastal alustati meeleavaldusi loomade kasutamise vastu tsirkuses ja toetati taas rahvusvahelisi kam paaniaid, korduvalt seisti näiteks eri riikides samaaegselt ühe konkreetse karusnahku müüva kaupluseketi poodide ees, mis tänu häirimistaktikale karusnahkade müügi ka lõpetas. Ja nii edasi. 2012. aastal tuldi juba lage dale salaja filmitud materjaliga sigalatest, karusloomafarmidest ilmus samasugune materjal 2013. aastal. Muide, Eestis on need materjalid alati filmitud anonüümselt, üksi organisatsioon ei ole nende tegemist omaks võtnud, mujal maailmas on küll filmijad end aeg-ajalt avalikustanud.
Soomes tegutsesid 90ndate keskel loomade vabastajad, nn kettutyttö'd (sm, rebasetüdruk). Küsisin ühe käest, kuidas vabastatud loomad hak kama on saanud ja ta vastas nii:
Soomes elavad mingid on kõik karusloomafarmidest põgenenud ja nende järglased. Nad on looduses hästi hakkama saanud. Kui minke
vabastataks, siis ega see palju juba olemasolevat liiki ei muudaks, sest ainult osa vabastatutest jääb ellu. Ka rebaste hulgas on neid, kes on far midest põgenenud ja looduses hakkama saanud. Meie kohtuasjas oli selle kohta palju tõendeid, aga kuna see kõik toimus 20 aastat tagasi, siis ma ei viitaks enam neile tõenditele. Pealegi on rebaseid viimase kahe kümne aasta jooksul palju aretatud ja ma usun, et nad ei saaks enam oma jalgade ja suuruse pärast hakkama. Kui mõelda karusloomakasvanduste ajaloole, siis on ka selge, et tegu on väga lühikese ajaga, võrrelduna näi teks lehmapidamisega; karusloomad ei ole kindlasti veel kodustatud loo mad. Kurb, et selle lühikese aja jooksul on loomi tänu aretustegevusele nii palju kahjustatud.
Seega, strateegiad on muutunud. Loomaõiguslased tegelevad kampaa niatega, ka meeleavaldustega, lobitööga ja kindlasti ka veganluse tutvus tamisega. Vabastamisi toimub ka, aga teistmoodi. Näiteks eelmisel aastal vabastas Rootsi loomaõiguslaste organisatsioon Djurrättsallianssen 270 tšintšiljat, aga koostöös politseiga ja pikaajalise kampaania lõppakordina. Kõikidele tšintšiljadele otsiti uus ja hea kodu ja see oli väga suur töö.
Ma seisin mõned aastad tagasi varahommikul (ja jube külm oli) Helsingis karusnahavastasel meeleavaldusel, mis oli seekord vist karusnahaoksjo nile sõitjatele suunatud ja vaidlesin Soome politseinikuga, kes rõõmsalt naeris noorte ja lollide üle, kellel tema arvates aega ülearu on. Ju tal oli ebamugav, et pidi nii vara hommikul kohale tulema ja ta ei osanud muud moodi olla, aga mulle hakkas ta naermine vastu. Ta ütles mulle, et minu eluajal ei muutu mitte midagi ja ma vastasin, et minu elu ei puutu üldse asjasse, tegemist on loomade eludega ja ma ei saa ainult sellepärast kuskil mujal olla, et ma võibolla ise tulemusi ei näe. Vähemalt nii on mul oma vastus meeles, sest umbes nii ma mõtlesin ja mõtlen praegu ka.
Aga aeg on anda sõna mõnele Eesti loomaõiguslastest.
ANNIKA LEPP
Loomuse kommunikatsioonijuht
Meie kodus on loomadesse alati soojalt suhtutud. Titena joonistasin print sesside asemel püüdlikult jäneseid. Õigupoolest olid jänkud esimesed enam-vähem äratuntavad kujutised mu kirevatel piltidel. Ühel ilusal päe val, kui olin värskelt viieseks saanud, tõi isa koera; ei tea kust; ilmus koju, väike valge bolonka kaenlas. Panime talle emaga nimeks Muki, laulu järgi. Nii et eks kõik algas ikka kodust. Ja muidugi raamatutest. Lapsena lugesin mitu raamatut nädalas ja enamasti olid need seotud loomadega. Nautisin Lindgrenit ja Durrellit. Meenub Dagmar Normeti „Une-Mati rannakülas", millest inspireerituna kirjutasin ka ise samasuguse raamatu, peategela seks koer Muri. See suurepärane teos on kahjuks kaduma läinud.
Hoolimata soojast suhtumisest loomadesse toit aga nendega ei seostu nud. Küllap ma ikka teadsin, et vorstis on siga, aga see oli üks teine siga, mitte see, kellest raamatutes juttu. See, kes vorsti sees, polnud ilmselt päris siga, polnud ilmselt loomgi mitte, rohkem nagu tooraine või robot. Aga mulle tundub, et kui ma sellist mõttekäiku kirjeldan, siis teen endale ehk natuke liiga. Tegelikult ma ju ei mäleta, mida ja kas ma üldse sel tee mal mõtisklesin. Ja kas olekski tingimata pidanud seda tegema.
Nüüd selle üle arutledes tundub mulle, et loomakaitsja sünnib siis, kui need kaks asja kokku pannakse – robot ja Lindgreni hobune.
15 aastat tagasi tegin toonases Concordia Ülikoolis tudengifilmi, millesse põimisin minu jaoks tollal kõige põletavamad loomateemad – karusloomafarmid, ketikoerad, varjupaigad jne. Otsisin vastuseid. Sõitsin autoga Karjakülla ja filmisin kaugelt. Pisarad jooksid, käed värisesid. Sõbrad ja lähedased arvasid toona ja arvavad siiani, et see ei ole küll ala, mil lega ma tegeleda tohiks. Ma olen üsna emotsionaalne inimene, võtan südamesse.
Helsingi Ülikooli magistrikursusel oli meil ajakirjandusloeng, mida andis USA-Soome õppejõud ja ajakirjanik Eddy D. Hawkins. Kursusetöö ülesanne oli teha vabalt valitud teemal reportaaž välisriigist, milleks osutus Eesti. Aasta oli siis 2010 ja keskendusin taaskord karusloomakasvandustele.
Reportaaži kirjutasin Soome organisatsiooni Animalia ajakirjale. Võtsin ühendust siinsete loomakaitseorganisatsioonidega, Loomade Nimel ini mestega, Heiki Valneriga, Evelyn Valtiniga. Evelyniga intervjuud tehes saime hea jutu peale. Kirjeldasin talle võrratut kogemust Helsingi taimetoiduüritusel Kasviskekkerit ja jagasin oma unistust midagi sellist ka Eestis korraldada.
Nii sündiski Taimetoidumess. Sellesse panen oma energiat juba viiendat aastat. Taimetoidumessist on saanud küllaltki hinnatud ja populaarne üri tus ning 2014. aastal külastas messi ligi 8000 inimest. Messi korraldame koostöös erinevate organisatsioonidega alati 1. novembri paiku, mil pee takse ülemaailmset vegan päeva. Taimetoidumess sai ellu kutsutud soo viga esitleda taimetoidu mitmekülgsust ja edendada taimset toitumist Eestis. Ajapikku kujunes sellest elustiilimess, kus osalevad lisaks toidute gijatele ja maaletoojatele ka kosmeetika-, kodukeemia- ja rõivastetoot jad. Taimetoidumess on tiivad andnud kunagisele Miku Vegan Kohvikule, millest kasvas välja Eesti üks kvaliteetsemaid ja populaarsemaid resto rane Vegan Restoran V. Samuti loodi messist innustatuna ja messi korral danud grupiga Eesti Vegan Selts.
Tõuke vegetaarlusest veganlusse sain lugedes Jeffrey Moussaieff Massoni raamatut „Siga, kes laulis kuule" (The Pig Who Sang to the Moon). Olen sellist tüüpi inimene, keda mõjutab südamlikkus, mitte niivõrd kuivad faktid. Massoni raamatud kirjeldavad eelkõige emotsioone: seda, mida loom tunneb, mille üle rõõmustab ja kurvastab, milliseid tegevusi ta nau dib, kellega hästi läbi saab ja kus on tema lemmik magamispaik. Siiski leian, et reaalsuse teadvustamisel ei ole õigeid ja valesid meetodeid, need sõltuvad publikust, olukorrast ja keskkonnast. Näiteks on ikooniline dokumentaalfilm "Earthlings" ilmselt üks edukamaid loomaõiguslikke projekte. Kuigi ma olen ääretult tänulik filmi tegijatele, ei ole ma seda ise aga tervikuna näinud. Lootes säästa oma niigi rikutud vikerkesta, ei vaata ma seda ilmselt kunagi, kuid kindlasti soovitan neile, kel todasama „Lindgreni hobune=vorst" seost veel tekkinud pole.
Oma vaadetelt olen ma loomaõigusluse poolt. Loomadel peab olema õigus liigiomaselt elada. Kui me saame elada nii, et me ei tekita looma dele kannatusi, siis miks me seda tegema ei peaks?
Igapäevaselt olen ma korralik kodanik: paika pandud reegleid ei riku. Kui reegel kellegi heaolu kahjustab, siis tegutsen selle nimel, et selline reegel muudetaks. Tõsi, kui ma näen, et keegi on ohus, nt koeral on kett kaela ümber keerdunud, siis lähen ja aitan. See aga ei tähenda, et lähen loomi puuridest vabastama, kuigi nad kannatavad ju samamoodi. Selline tege vus toob laiemalt kahju järgnevatele põlvedele, kes on puuris. Kui ma koera aitan, siis suurt pilti see enamasti ei mõjuta. Kui farmiloomad mas siliselt lahti lastakse, siis võib see edukale farmidevastasele liikumisele negatiivselt mõjuda. Aga karusloomakasvandustes toimuva avalikusta mist ma pooldan. Salavideod on ilmselt üks edukamaid meetodeid kan natuste vähendamiseks ja probleemi avalikustamiseks. Ma hindan selliste salvestuste tegijaid ja levitajaid väga kõrgelt. Suurepärased ja vaprad inimesed!
Et ära elada, teen ka teist tööd. Kuid kuna loomatemaatika on valdav, siis ei ole mul töötunde. See on elustiil. Piire seada pole lihtne ja seda on pereliikmetel kahjuks raske mõista. Ma saan neist aru ja püüan leida tasakaalu, kuigi kiireid ja kriitilisi töid on loomakaitsevaldkonnas pidevalt. Kunagi ütles mulle üks tubli loomaõiguslane: „Kui mina ei tee, siis kes teeb?" Ma loodan, et ta tunneb ennast praegu ära. Tema kunagi üsna muuseas pillatud lause on minu jaoks nüüd justkui dogmaks saanud.
Olen olnud kommunikatsioonijuht kahes loomakaitseorganisatsioonis. Meediale lähevad koerte ja kasside lood alati peale, metsloomad samuti. Põllumajandusloomad on ajakirjanduse jaoks rohkem pseudoteema ja nende levitamiseks peab vaeva nägema. Heal juhul lükatakse taolised kir jutised online-ajakirjandusse, aga paberlehte väga harva. Tuleb meelde näide, kus karusnahapoe pidajaga tehtud lugu jõudis paberlehte, aga samasse lehte ei mahtunud intervjuu loomaeetika doktoriga. See vald kond on endiselt marginaalne. Ajakirjanikud pigem helistavad ja küsivad, kas seoses loomadega on midagi rõvedat juhtunud. Selles hoiakus ei saa otseselt meediat süüdistada, see on üleüldine suhtumine. Ja samas – kuhu jääb meedia sotsiaalne vastutus? Küllap on naiivne nõuda pinnapealselt ja ajast sõltuvalt klikimeedialt sügavutiminekut. Mõistan, et raha on oluline, aga meedial on siiski ka hariv funktsioon, vastutus ning ideaa lis ka protestivaim, tahe maailma muuta. Vahel oleks ajakirjanduse sek kumist konkreetselt tarvis. Näiteks kunagi suhtlesime ühe väljaandega
õnnetute lammaste teemal: lambad olid saarel, inimesed filmisid neid, osa lambaid oli surnud, osa vaakus hinge. Pisikesed talled olid oma sur nud emade juures. Tahtsime, et see avalikustataks. Mitte sellepärast, et süüdlasi avalikult karistada, vaid et muuta üldist suhtumist. Saatsime toi metusse pildid ja videod, helistasime ja kirjutasime, kuid huvi ei olnud. VTA tegi ettekirjutuse, omanik oli mujal riigis, juhtum „lahenes".
Ühe inimese häbiposti panemisest ei oleks kasu. Inimestele meeldib näpuga näidata, aga nad ei mäleta hiljem, mis loomadega päriselt juhtus. Selliseid juhtumeid kohtab väga tihti. Kurjategijaid on alati, aga küsimus on selles, mida me pikas perspektiivis ette võtame. Loomade väärkoht lemine on kuritegu, kuid enamus sellest, mida loomadega tehakse, on ju legaalne ja seega justkui õige.
Olen tänulik ajakirjanikele, kel jagub empaatiat ja mõistmist ka loomatemaatikas. See näitab professionaali kõrgemat taset ja soovi päriselt kaasa mõelda. Loomade puhul on ju lihtne, ilmselt ajaloolise kultuuri tausta tõttu, taandada sõnum kas n-ö nunnufaktorile või naljale. Näide raadiosaatest: intervjueeritav on tsirkuse eestvedaja, kes muuhulgas sel gitab, et kaasaegsetes tsirkustes enam loomi ei kasutata. Reastab loo gilised põhjused ja selgitab eetilist vaatenurka. Intervjuu lõppedes valib saatejuht muusikapalaks Fixi lõbusa laulu tsirkusest. „Kui tahan, peatub lõvi tallena siin, kui tahan, kõik kolm karu minema viin, kui tahan, nööri mööda rahvakunstnik käib"...
Mulle tundub, et ühiskonna silmis on loomakaitsja ikkagi natuke nikas tanud puukallistaja. Aga kui keegi on üldse kahe jalaga maa peal, siis on need loomakaitsjad – loomade jaoks on ebaõiglus reaalne ja sellega tuleb tegeleda. Loomakaitsjad ei tohiks heituda, et nad pole ühiskonnas just kõige tõsiseltvõetavamad ja et loomakaitse on marginaalne teema, mille üle võib nalja visata. Need, kes loomade eest kostmise või nende igapäevase päästmisega tegelevad, teavad väga hästi, et loomakaitsja peab olema efektiivne. Need inimesed peaksid seadma endale kõrgeid standardeid ning hoolitsema enda eest vaimsel tasandil, et loomakaitsja stereotüüpi muuta. Samamoodi nagu naistippjuht peab veel täna ses maailmas pingutama rohkem kui mees. Eks need ole pika vinnaga asjad. Ametialaselt ei saa loomakaitseorganisatsioon olla esimene tõsine
töökoht. Inimesel peaks olema kogemusi, tema silmaring peaks olema lai. Mulle meeldib, et loomaõiguslaste hulgas on lugemus väga kõrge ja hea haridus hinnas.
Ühiskonna normide muutmine nõuabki erilisi inimesi. Selliseid, kelle jaoks mugavus pole tingimata primaarne. Üldiselt tahab ju inimene elada ühiskonna normidega kooskõlas, sest nii on mugavam. Nii oled sa reeg lina ka ohutu, sind hinnatakse rohkem ja sa ei pea oma tõekspidamiste kohta pidevat selgitustööd tegema. Aga kui me kõik selle sooviga kaasa läheksime, kui meil oleksid silmad kinni, siis oleks maailm veel koledam paik. Tänu sellele, et on lahtiste silmadega inimesi, ei ole enam lubatud orjapidamine, on kehtestatud naiste valimisõigus jne.
Enne loomakaitsjana tööle asumist ei jäänud mulle inimeste pahataht likkus loomakaitsjate suhtes nii palju silma kui nüüd. Mina olin looma kaitsjaid alati hinnanud ja arvasin naiivselt, et selline suhtumine on valdav. Nüüd olen ma muidugi kursis erinevate teooriatega ja põhjuseid, miks aktivistidesse halvasti suhtutakse, on palju. Enamasti on need isiklikku ja emotsionaalset laadi. Lastekaitsjatega on sama lugu. See on suuresti hea samariitlase töö, milleks peab olema empaatiat ja kaastunnet, kuid samal ajal peab valmis olema ka ühiskonna poolt lendu lastud teravateks kriitikanoolteks. Inimeste ootused on suured, need peab enda kanda võtma.
Taastumiseks teen joogat, vaatan filme, loen raamatuid ja käin metsas, rabas, mere ääres. Käin loodusest täiesti teadlikult energiat saamas, asfalt ei meeldi mulle, valgusfoorid ja kaubanduskeskused on ahistavad. Kodus ootavad mind kallis elukaaslane ja terased kassid Osvald, Kirbu ja Miisik. Hoolimata kõigest tundub mulle siiski, et asjad muutuvad paremuse suu nas. Usun, et Eesti loomaõiguslik või loomakaitsevaldkond on liikumas veelgi kõrgema professionaalsuse ja tihedama koostöö suunas. Viimane tugevneb nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Näen veelgi enam ja tõhusamaid ühiskampaaniaid ja -üritusi, strateegilist valdkonnaülest tegutsemist. Ideaalis võiks mõned pühendunud loomade õiguste eest seisjad olla esindatud ka Riigikogus.
Loomavaldkonnas tuleb olla optimist. Muidu poleks ju mõtet rabeleda.
KRISTINA MERING
on aastaid tegutsenud organisatsioonides Loomade Nimel ja Loomus.
Mind ajendab loomade olukorrale mõeldes tegutsema ebaõiglus – see, et midagi on ühiskonnas nii viltu läinud, et ei saa sekkumata jätta. Kui mõtlen tööstuslikule tootmisele, näen vaikimisi sõlmitud ühiskondlikku kokkulepet, mille kohaselt võib loomsete produktide tootmiseks kasu tada tundevõimelisi elusolendeid, kuidas tarvis. Ma tunnen, et ei taha olla osa sellest kokkuleppest ja usun, et järk-järgult suudab ühiskond jõuda ka millegi paremani. Märke sellest on justkui tajuda ka juba praegu.
Huvi sotsiaalsete probleemide vastu sai alguse kümmekond aastat tagasi teismeeas hoopis teistest valdkondadest. Uurisin keskkonna olu korra, globaalse vaesuse ja ebavõrdsuse kohta, mis kündis pinna vasak poolse maailmavaate kujunemisele. Ka loomade kasutamine kaasaegses tööstusliku tootmise masinavärgis on ühiskondlik probleem. Tuleb liht salt arvesse võtta, et loomaõigusluse näol on tegu esimese eestkosteliikumisega ajaloos, mis ei saa oma tegevusse aktiivselt kaasata rõhutud grupi esindajaid, kelle huvide eest kostetakse. Loomaõigusliikumises ei ole võimalik esindatavasse gruppi kuulujatest luua karismaatilisi kõneisi kuid, kes oma kannatusi ilmekalt esitleksid; seda saavad teha vaid inime sed läbi sekundaarse kogemuse, kasutades oma parimaid teadmisi loo made kohta. See on ka loomaõigusliikumise üks keerulisemaid aspekte.
Loomade ekspluateerimine kaasaegses ühiskonnas on küllaltki hea illust ratsioon ka paljudest teistest probleemidest, mis minu arvates ühiskond likul tasandil lahendamist vajaksid. Mingi grupi rõhumine, majandusliku kasumlikkuse eelistamine kellegi huvide kaitse üle, võim ja ebavõrdsus on mõned ühised jooned, mis seovad loomatemaatikat teiste sotsiaal sete probleemidega. Loomade olukord võtab selles osas kokku ka nihkes ja tasakaalust väljas olevaid võimu- ja väärtusküsimusi.
Mõnes mõttes on tegu ka ühiskonna lakmuspaberiga, ühe teguriga, mis indikeerib, kui kaugele konkreetne ühiskond oma arengutasemes on jõudnud. On positiivne ja tervitatav, kui riik jõuab muude oluliste teemade kõrvalt ka näiteks tugeva loomakaitseseaduse välja töötada
ja selle ellurakendamist tagada. See näitab, et on aega ja huvi mõelda ka nõrgematele, kel pole enda olukorra meeldetuletamiseks tugevama tele vajalikku võimalust. India tuntud vabadusvõitleja Mahatma Gandhi mõte, et ühiskonna moraalset arengutaset saab mõõta selle järgi, kui das seal loomi koheldakse, kannab endas tugevat alust. Kui inimesed jõuavad nii kaugele, et oma olmeprobleemidelt on aega ja mahti pead ka teiste olendite poole pöörata, saab sellest vaid head sündida. Kui riik keelustab näiteks foie gras' (hane või pardi rasvunud maks, mida saadakse lindude metallpuuri liikumatult fikseerimise ja metalltoruga sundtoitmise läbi) tootmise, on see suur samm paremuse poole, ning siin ei ole kohta kedagi silmakirjalikuks hüüda, kuna muu loomse kraami tootmist ju ei keelustata. Kui kõike korrga nõuda, siis enamasti jäädakse tühjade pihkudega.
Loomakaitsjate- ja õiguslaste ning veganite seas võib küllaltki tihti kohata nördimust teemal, miks ei ole loomavaldkond juba piisavalt kau gele arenenud ning miks hiigelfarmid juba piisavalt kiiresti uksi ei sulge. Kui saaksin mingi supersoovi täitumist soovida, siis tahaksin neilt selle nördimuse ära võtta. Mulle tundub, et just nördimus on see, mis mõnel hetkel healt tegutsemiselt võhma ära võtab.
Olen küllaltki veendunud, et ei saa kellelegi ette heita, miks ta juba loomasõbralikke valikuid ei langeta, kui elame ühiskonnas, mis hoolivat mõtlemist väga ei soosi. Empaatiline ja eetiline taimetoitlane on veidra konnotatsiooniga silt, mida pigem ei tahaks külge saada. See on just kui see sõrmega viibutav küllaltki ebameeldiv tegelane seltskonnas, kes mõnusa istumise moraalilugemisega ära rikub. Kuidas saab kellelegi ette heita, et ta juba teistmoodi ei käitu, kui müüt taimetoitluse kohta on selline, infot loomatööstuste siseelu kohta ringluses küllalt vähe ja loom sed tooted igati soodustatud positsioonis? Muutma peakski just seda kuvandit taimetoitlasest või loomakaitsjast, kuna inimesi veganlusest huvituma pannes on puhtpraktilisest vaatevinklist selle sotsiaalne mõju sama oluline kui eetiline taust. Kui inimesel on valik langetada isiklikust moraalist tulenev otsus loomi mitte süüa, aga samal ajal oma tutvus ringkonnas veidriku silt külge saada ning ebamugavatesse sotsiaalse tesse olukordadesse sattuda (à la kõik sõbrad lähevad restorani sööma, kus vegan toiduvalikuid ei ole), siis vähe on neid, kes ühiskonnas, mis
igati soosib loomsete toodete tarbimist, keerulisema valiku langetaksid. Sotsiaalne norm on enamasti suurema jõuga kui näiteks seadus ja seda tuleb lihtsalt ühiskonnale oma sõnumit adresseerides arvesse võtta.
Vahel tundub, et veganid unustavad aja ja tunde, mil nad ise veel veganid ei olnud. See ei tee kedagi halvaks inimeseks, et ta loomseid tooteid tar bib, küll aga on see märk haigest ühiskonnast, mis ei pea paljuks nõrge mad sõna otseses mõttes ära süüa. Usun, et tee loomasõbraliku maailma poole peab olema sillutatud sõbralikkusega ka inimeste suhtes. Muidugi on tüütu, kui aasta jooksul pead näiteks 400 korda vastama korduvatele küsimustele ja mõtetele. Aga kui kõik liha söömise päevapealt lõpetavad, siis võtavad ju loomad maailma üle! Aga kui sa oled üksikul saarel koos ühe kanaga, kas sa siis sööksid ta ära? Aga kala on ju aegade algusest peale püütud! Kuid tuleb meeles hoida, kui tohutult inimlikud ja mõiste tavad need laused on. Muidugi on ka nokkijaid, neid leidub alati, seega on ilmselt hea mõte neid lihtsalt ignoreerida. Kui keegi aga siirast huvist kombib mu maailmavaatelisi piire, et aru saada, mida siis loomavaldkon nas täpsemalt usutakse, on see ju igati tervitatav nähtus.
Ka tarkade ja laia silmaringiga inimeste puhul olen kohanud veendumust, et Eestis ju suurfarme ei ole ja kaupluste lettidele toodavad liha talud stii lis tädi Maali ja onu Valter... Tööstus on olnud väga osav oma siseelu vaka all hoidmises ja sellega tuleb arvestada. Paljud inimesed lihtsalt ei teagi. Kuidas neile saakski seda ette heita?
Viimaste aastate jooksul olen üha enam veendunud, et parim aktivist mis tahes valdkonnas on ilmselt inimene, kes on saavutanud täieliku sisemise rahu. Inimene, kes ei ärritu iga uue info peale, mis näiteks loomade olu korda puudutab, vaid lihtsalt mõistab, et see on osa loomi ekspluateeri vast süsteemist, mida järk-järgult dekonstrueerida tuleb. Vihast ja rapsi misest ei võida keegi – eriti mitte loomad.
Mäletan hästi, kuidas ise oma toitumisharjumuste peale mõtlema hak kasin. Sattusin ühe ürituse korraldamisel väga toredate inimeste sekka, kellega koos kapitalistliku majandussüsteemi jätkusuutlikkuse ja öko loogiliste probleemide üle arutasime. Pidime hakkama süüa tegema ja isenesestmõistetava tooniga tuli jutuks, et supi sisse liha ei panda. See
pani mind mõistma, et ma ei olnud enne loomade peale niiviisi mõelnud. Mulle läksid teised sotsiaalsed probleemid korda, aga ma ei olnud mõel nudki loomade olukorrale suurtööstuste masinavärgis. Ei tulnud pähegi. Ainult nii palju, et tegin koos teiste klassikaaslastega kunagi nalja ühe klassiõe üle, kes oli otsustanud taimetoitlaseks hakata. Olen viimastel aastatel eriti proovinud seda tunnet meeles hoida, sest usun, et see aitab mul paremini mõista ümbritsevat maailma.
Vaatasin algusaegadel ka muidugi ilmselt kõige tuntumat loomatööstus test kõnelevat dokki „Earthlings". See oli ränk kogemus, puges naha alla, aga eks see film on ka osav manipulatsioon. Muusika, teemade järjes tus, kadraaž jm vajutavad mõistuses empaatiapedaalidele päris jõuliselt. Tundus, et pean seda kõigile näitama, tegime nii Tallinnas kui Tartus filmiõhtud. Tean, et Austrias näidati seda ka suure kaubamaja seina peale. Nüüdseks on mu seisukoht muutunud, enam ma ei arva, et kõik peaksid seda filmi nägema või nii rängal viisil loomadeni jõudma. On nii palju inimesi, kes jõuavad infoni teisiti. Sõnumi levitamiseks peab kasutama ka muid strateegiad, sest paratamatult väsitab šokiteraapia enamiku inimes test niivõrd ära, et selle mõju ei pruugi olla pikaajaline. „Earthlings" on film, pärast mida on ilmselt kõige enam olnud kahe-nädala-taimetoitlasi. Aga see emotsioon lahustub, šokk läheb üle, normaalne maailmapilt taas tub ja naaseb uuesti juhtpositsioonile. Usun, et rahulikumad viisid võivad tagada ka pikemaajalise mõju. Šokiteraapial on mõnikord komme inimesi hoopis pead eemale pöörama panna, mis on inimlikult väga mõistetav. Elu kipub tihtipeale niigi kurb ja rusuv olema, on vähe neid, kes sellesse vabatahtlikult uue masendava teema kaasata tahaksid.
Veganiks hakates arvasin, et toimib turumajanduse loogika, aga tarbijaboikott on küllaltki ebaoluline argument, kui taimetoitlasi on vähem kui 10-15%. Muidugi on iga ostmata jäänud lihapakk oluline žest, kuid mõjuavaldava kriitilise piirini jõudmiseks tuleb veel palju tööd teha. Kunagi olin kusjuures veendunud, et kõik inimesed peaksid veganiks hakkama. Praegu ma soovitaksin inimestel pigem taimetoitu proovida: uusi põnevaid taimseid tooteid maitsta ja ägedaid retsepte katsetada, mis aitaksid kaasa taimse toidu osakaalu suurendamisele nende menüüs. Enamik inimesi ei hakka veganiks, sest see pole veel piisavalt kerge ning sellega kaasnevad sotsiaalsed probleemid. Kui aga ka näiteks 25%
eestlasteks hakkaksid fleksitaarideks (ingl flexitarian – inimene, kes ena masti sööb taimetoitu, kuid väljas käies või muude valikute puudumisel võib süüa ka liha või nt vanaema tehtud hakklihakastmest neli korda aastas ei ütle ära), mõjutaks see Eestis kasvatatavate lihaloomade arvu märkimisväärselt. Tähtis on liikuda sinnapoole, et loomade tarbimine ei oleks normaalne – kui sõbrad lähevad koos välja, minnakse näiteks falafe liburksi sööma. Kõigile maitseb ja kõhud saadakse täis, samal ajal ei ole ükski siga või veis pidanud elama maapealses põrgus, et kotletina saia vahel lõpetada.
Mulle tundub sümpaatne, et eestikeelne sõna „loomaõiguslane" (mis mulle küll väga ei meeldi, aga mis teha) ei eelda keeleliselt aktiivsust. Ma arvan, et on rohkem n-ö tugitoolist toetajaid tarvis, sest ilma nen deta kriitiline mass ei moodustu. Enamik inimestest niikuinii aktivistideks ei hakka. Vähemalt mina ei tea, kuidas neid aktivistideks muuta, seega ei vaeva ma end sellega ning suunan oma jõu pigem nende probleemide lahendamisse, milleks mul mingeid mõtteid ja jõudu on. Iseenesest ei ole päeva lõpuks ka need sildid kuigi olulised. Oluline on, et loomade olukord paraneks, olenemata, kas keegi kutsub end õiguslaseks või kaits jaks. Mõlemad teevad olulist tööd.
Olen hakanud tajuma, kui lühike üks elu tegelikult on ja tahaksin, et minust oleks selle piiratud aja jooksul kasu. Tahaksin midagi vastu anda planeedile, mille hävitamise poole igapäevaselt jõudsalt tööd tehakse... Eks ka usk inimestesse on aeg-ajalt kõikuv, kuigi päeva lõpuks tajun, et hoolimata kõigest, mis maailmas toimub, ei saa ma sinna midagi parata, et olen humanist ja usun, et toimuv on süsteemi viga. Loodan, et saak sime kollektiivselt ka paremini. Selle üle, et rumalus nii populaarne kipub olema, üritaksin pigem naerda, kui lasta sel masendavalt mõjuda.
Olen uurinud tapamaja töötajaid ja nende suhtumist loomadesse ja oma töö vägivaldsesse iseloomu. Tegin nendega intervjuusid ja kõik olid süm paatsed inimesed, 20 aastat lihunikena töötanud. Kõigi sõnum oli sarnane – teevad seda tööd olude sunnil. Ja noh, sellepärast, et kõik söövad ju liha.
Tunnen, kui palju on loomade peale mõtlemine mu maailmapilti avarda nud. See on justkui lisatasand pilgule, mis maailma nägemise tunduvalt
rikkamaks teeb. Empaatiasõõr laieneb olendite võrra, kes ka siin koos meiega maailma asustavad, aga keda me enamasti ei näe, sest tööstusfarmidel on kõrged seinad ja paksud uksed. Kusjuures minu jaoks on eriti huvitav tõsiasi, et maailmas on praegu 70 miljardit põllumajanduslooma-lindu, see teeb tuhat olendit iga inimese kohta. Aga me ei näe neid mitte kunagi. Ainult toidupoe lihaletis. Süsteem on ikka kõikvõimas...
Usun kõigele vaatamata, et asjad liiguvad paremuse poole. Teadlikkus maailmas toimuvast kasvab, loodan, et koos sellega ka nn intelligentne protestimeelsus, et maailmavaenuliku süsteemi asemele midagi uut ja jätkusuutlikku ehitada.
AKTIVIST
Selle heade silmadega noore mehe nime ma ei tea ja kui teaks, siis kirja ei paneks. Ta tuleb minu juurde ühe seminari ajal ja räägib raamatu jaoks oma loo.
Olen üks neist, kes on nii Eestis kui mujal Euroopas käinud pildistamas ja filmimas karusloomafarmides, sigalates, lehmalautades, kanalates. Laborites mitte. Olen seda teinud pidevalt kaheksa aasta jooksul ja osa mu salvestistest on ka avalikustatud. Enne olin näinud internetis teiste maade videomaterjale ning alati leidus neid, kes väitsid, et see kõik toi mub kuskil kaugel – Eestis loomad nii halvasti ei ela. Tahtsin tõestada, et vahet ei ole, kus nad elavad. Tundsin, et kui filmitud on inimeste lähedal, võib see muuta nende mõtlemist. Kogu vajaliku teabe olen selleks leid nud veebist, õpetanud pole mind keegi.
Filmimise ajal olen näinud, kui segaduses paljud loomad on. Nad tahak sid liikuda, aga ei saa. Segaduse juures on kurbus ja valu. Kui loomad on noored, siis on ka rõõmu, aga vanemates enam mitte – noored ei ole aru saanud, mis neid ees ootab. Nad mängivad ja kepslevad, kuid hiljem justkui jõuab reaalsus kohale.
Oma töös püüan pildile saada loomade emotsiooni ning jäädvustan tin gimusi, milles nad elavad. Filmimise üks eesmärkidest on leida üles viga sed olendid ja näidata nõnda tööstuse kõige koledamat poolt. Püüan anda inimestele võrdlusmaterjali, et nad näeksid vangistatud loomade asemel oma kassi ja koera. Kuid loodan, et nad mõtlevad ka selle rebase peale, kes peab oma elu veetma farmis.
Tuhandetest loomadest on alati mõned haiged ning just nende juures viibides avaneb kõige jubedam vaatepilt. Olen näinud, kuidas loomad mädanevad elusast peast, soolikad väljas. Ettevõtjad väidavad, et selliste osa on marginaalne, aga vahet ei ole. See pilt on osa tööstusest. Loomad on vigastatud ja suremas, aga neid hoitakse elus, et nende pealt teenida. Hinge vaakuvad loomad, koost lagunevad karusloomad...
Muidugi ma kardan, aga mitte pimedat ega külma ega väsimust, vaid seda, mis võib juhtuda. Igasugu võimalikud stsenaariumid keerlevad peas, kui ma seal pimedas seisan. Kuid ega mul hullem ikka ei ole kui loo madel. Ma saan eest ära joosta, ennast välja rääkida, koju tagasi minna. Loomad ei saa. Ja ma ei saa neid kuidagi rohkem aidata kui oma kaame raga, mille kaudu näitan nende olukorda teistele inimestele. Loomade sil madesse vaadata on kõige koledam, seal pole mingisugust lootust. Seda tunnet kardan ma kõige rohkem.
Alguses on hirm muidugi suurem, kuid ka sellega harjub. Kurbust aga, mille lindistustega koos loomade juurest kaasa võtan, ei saa ma kuskil välja näidata. Alati jääb mõne looma pilk kummitama ja see sunnib mind edasi tegutsema. Ma ei saa neid alt vedada.
Minu tegevusala on põnev, aga ma ei tunne end kangelasena ja ka adre naliini on järjest vähem. See on nii, nagu ostaks uue muruniiduki. Alguses on lahe, kuni muutub pisitasa tavaliseks. Tean, et ma tungin võõrale ter ritooriumile, aga see on paratamatu. Farmis viibides käin seal ringi ja dokumenteerin nähtut. Ma ei lõhu midagi, ei võta midagi kaasa, teen ukse lahti ja panen jälle kinni – see on põhimõte, mille järgi olen tegutse nud. Ja teised ka, meid ikka on. Aga sellest ei räägita. Filmijad on täiesti tavalised inimesed, kes elavad oma igapäevast elu, kuid kellel on julgust piire ületada. Nad võivad olla kelle tahes töökaaslased. Tõtt öelda ei tea ma mõne kaasvõitleja päris nimegi. Kuid kui meie seda tööd ei tee, ei tee seda mitte keegi. Mind motiveerib teadmine, et loomad on hädas. Ükski ametkond ei aita neid piisavalt, inimesed ei mõtle ega räägi neist piisavalt. Tunnen, et saan olla loomade hääleks ja rääkida nende lugusid läbi piltide. Mind ei peata seadused ning olen arvestanud, et võin jääda vahele ja olla sunnitud karistust kandma. Kuid ka siis ei tunne ma, et olek sin midagi valesti või halvasti teinud.
Arvan, et kui me loomade elu ei dokumenteeriks, siis sellest ka ei räägi taks. Inimestele ei taheta näidata, kuidas loomad reaalselt elavad. Vahel avaldavad materjale ka töösturid, aga siis on kõik puhtaks pestud ega peegelda tegelikkust ja veel vähem teevad seda telereklaamid. Oma sal vestised olen otsustanud edasi anda loomakaitsjatele, kellel on efektiiv semaid vahendeid sõnumi jõuliseks edasiandmiseks.
Vahel heidetakse aktivistidele ette, miks me loomi ei päästa või vähe malt ametkondi kohale kutsu, aga ma ei näe, et nii toimides midagi muu daksime. Muutuma peab süsteem. Kuigi intensiivpõllumajanduse puhul pooldan ka loomade vabastamist ja otsest sekkumist, arvan sisimas, et vähemalt nüüd oleks efektiivsem tegeleda dokumenteerimisega. Kui näi teks naaritsad vabadusse lasta, siis osa neist sureb ja osa jääb ellu. Olen näinud naaritsaid karusnahafarmide ümbruses elamas. Üks neist vabadest loomadest jooksis üle mu varvaste. Mind on taga ajanud koerad, inime sed ja metsloomad. Kõigi nendega kohtumine on ohtlik, kui nad ei saa aru, kes olen mina ja vastupidi. Ma ei mõtleks loomade õiguste peale siis, kui loom mind ründaks. Samamoodi oleks inimestega.
See on teema, millest ei saa oma lähedastele rääkida ning vaid üksikud neist teavad, millega ma tegelen. Olen mõelnud ka sellele, et võiksin tulla oma näoga avalikkuse ette, öelda, et jah, mina olen nende materjalide autor. Aga tunnen, et selleks on veel vara. Ehk otsustan kunagi avalikus tada, millega tegelen, kuid praegu muudaks liigne tähelepanu doku menteerimisega jätkamise keeruliseks. Ma ei ela roosamannas, ei usu, et maailm muutub ideaalseks, aga tahaksin, et rohkem inimesi teaks, mis loomade elus toimub. Usun, et inimestes on empaatia olemas, seda on vaja lihtsalt motiveerida. Juba praegu on üldine suhtumine muutunud loomi austavamaks.
Kui küsin noormehelt, kuidas peaksid teda üles leidma need, kes soovi vad kaasa tulla, vastab ta, et leiab nad ise üles...
Üks võimalus loomade olukorda uurida ja sellest teisi teavitada on tege lemine kriitiliste loomauuringutega. See uurimissuund on alles paar kümmend aastat vana ja lähtub loomaõiguslikest ideedest. Kriitiliste loomauuringute lähtepunktiks on tõdemus, et loomade elu ja inimeste ja loomade vahelised suhted on sügavas kriisis, mis toob kaasa korvama tuid tagajärgi kogu planeedile. Inimesed tapavad 70 miljardit looma aas tas ning loomapidamine on üks kliimasoojenemise ja keskkonnaproblee mide peamisi põhjusi. Mulle meeldib kriitiliste loomauurijate seisukoht, et teadmised ei tohi olla abstraktsed, teooria teooria pärast, vaid need peavad eelkõige teenima ekspluateeritud gruppide huve. Eesti teaduri test tegeleb kriitiliste loomauuringutega Kadri Aavik.
MIKS MEID NII VÄHE ON?
Oskus panna end teise inimese kingadesse, soov tajuda, millisena näeb tema meid ja meie sõnumit, on ehk iga aktivisti kõige olulisem omadus.
Vegan strategist
Veganstrateegil on õigus. Selleks, et end inimestele kuuldavaks ja aru saadavaks teha, tuleb osata nende moodi mõelda. Ja see ongi kõige ras kem. See, mida teavad loomaõiguslased, peaks ju ometi kõigile teada olema. Loomad tunnevad valu. Neil on kannatusvõime. Loomse toidu tarbimine kahjustab inimese tervist ja meie kõigi keskkonda.
Ja ometi sellest infost ei piisa.
Viimasel ajal on loomaõiguslaste hulgas juttu olnud akraasiast, tahte nõrkusest. Tegemist on seisundiga, mille puhul inimene teab, mida oleks kõige parem teha, kuid toimib ikkagi teisiti. Veel ühe põhjusena võib välja tuua tunnetusliku ebakõla ehk kognitiivse dissonantsi, kahe või enama teadmise või tunde vastuolu. Katsed seda leevendada tekita vad ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega, aga samuti õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. See viimane seletus muidugi ei põhjenda sugugi, miks osad inimesed muudavad oma uskumusi ja käitumist, aga teised eitavad selle vajalikkust.
Seletusi on muidugi ka lihtsamaid. Harjumused, enamuse hulka kuulu mise turvalisus, tahtmatus tegeleda millegi nii ebamugavaga. Mis puu dutab toitu kui sellist, siis söök on nii ürgne teema, inimese ellujäämi sega otseselt seotud, et ilmselt tunneb osa inimkonnast tõsimeeli, et neilt hakatakse justkui sööki ära võtma. Üks teooria ütleb ka seda, et liha ei sööda maitse, vaid sotsiaalse staatuse pärast.
Psühholoog Melanie Joy on põhjalikumalt kirjeldanud karnismi, ideoloo giat, mis normaliseerib loomade kasutamist toiduks. Karnism on domi nantne uskumuste süsteem, mida toetavad erinevad kaitsemehhanismid.
Kui veganitel on oma kindel uskumuste süsteem, siis nii ka karnistidel. Uskumused on samuti seotud sellega, keda just on õige süüa ja need liigid varieeruvad vastavalt sellele, millises maailma osas inimene elab.
Või on põhjus, miks loomaõiguslasi vähe kipub olema, veelgi lihtsam? Inimestele on lihtsalt antud erineval määral empaatiat. Ma ise olen vähe malt omaenda empaatiat nimetanud patoloogiliseks empaatiaks. Just sellepärast, et liiga empaatiline olla ei ole kindlasti inimesele kasulik. Kujutage endale korraks ette, kuidas on olla inimene, kes pöörab loo madele tähelepanu kogu aeg, igal hetkel. Internetis liikudes, televiisorit vaadates, raamatut lugedes, ükskõik kus viibides.
Empaatiat on viimase kümnendi jooksul erakordselt palju uuritud. On eristatud afektiivset, kognitiivset, projektiivset empaatiat. Loomade ja inimeste suhtes tuntav empaatia olla erinev ja see erinevus lausa aju aktiivsuses täheldatav. Patoloogilise empaatia mõistet ei ole ma küll kus kilt kirjandusest leinud, aga see-eest leidsin mõiste põimunud empaatia.
Põimunud empaatia on protsess, mille käigus inimene esmalt teadvus tab, et ta juba on suhetes kõiksugu loomadega, nii inimeste kui mit teinimestega. Enamasti järgneb sellele arusaamine, et need suhted ei ole kuigi head. Kui mõelda, kuidas neid suhteid parandada, jõuame peaaegu alati selleni, et peaksime püüdma edendada heaolu ja hüve sid. Põimunud empaatia on hooliv tajuviis, mis on suunatud teise olendi heaolule. See on kogemuslik kulg, emotsionaalne ja kognitiivne, mille jooksul inimene mõistab, et ta soovib tunnetada omaenda kaasatust teistega, oma vastutust nende ees, ning pühenduda teiste olendite vaja dustele, huvidele, soovidele, lootustele, haavatavusele ja tundlikkusele.
Põimunud empaatia tähendab enda tunnete ja teadmiste sulandamist teiste omadega. See tähendab teiste positsiooni märkamist, et suudak sime parandada suhteid moel, mida ka teised parandamisena tajuvad. Paljuski on see seotud ideega oma hinge loodusega kooskõlla viimisest.
Mattias Turovski kirjutas Sirbis, et kõik elusolendid eksisteerivad suure interaktsioonina. Ja mida suurem on eneseteadvus, seda suurem on ini mese empaatiavõime.
Eestis tegutsev tsirkusedirektor rääkis kunagi televisioonis ühest oma elu uhkest ja naljakast visuaalsest hetkest, kui elevandid tema Lasnamäel peatuvast tsirkusest varahommikul põgenema said ja kolmekesi lume sajus jooksid. Mis ma oskan öelda? Ilmselt seda, et iga loomaõiguslane oleks tundnud sedasama, mis need hirmunud elevandid ja ei oleks selles sündmuses midagi naljakat leidnud.
Aga võibolla on asi veel lihtsam? Kunagi küsisin ühe sõbra käest, mis tema arvab, miks loomaõiguslasi nii vähe on ja miks neist on nii raske aru saada. Vastus oli napp: sest ma tahan rõõmus olla.
Empaatiajupi lõpetuseks tõstan siia ühe olukirjelduse. Samuti loomaõiguslase kirjutatud. Las temagi jääda anonüümseks. Tegemist on tüüpi lise juhtumiga, kus ainus sekkuja on inimene, kes on harjunud sekkuma.
Rongipingil istus keskealine mees, kilekott näpus. Tema juurde tuli kont rolör ja palus näidata või osta sõidudokumenti. Mees pobises, pea maas, et piletit tal kahjuks ei ole. Kontrolör käskis seepeale mehel rongist välja astuda. "Ei, ma ei saa. Kutsuge politsei, kui tahate," teatas mees.
Ma ei arva, et piletita sõitmine on aktsepteeritav, kaugel sellest, kuid ma tajusin, et selle mehe sees oli tragöödia. Kui mina oleksin kontrolör, siis oleksin tal lubanud need paar peatust Tallinnani sõita. Väljas oli sel hetkel 15 külmakraadi. Ilmselt ei olnud kilekotiga mehel kuskil olla. Paraku ei jooksnud kontrolöri mõtted minuga sama rada pidi.
Kontrolör kutsus hoopis endale abilise, noore vihase nolgi, kelle ülesan deks sai mees rongist välja ajada. Noor vihane nolk tiris jultunud jäneselt kilekoti käest ja viskas selle laia kaarega rongiuksest välja. "Kao siit!" hüü dis ta käega ukse poole viibates. Rongiuksed sulgusid, kott jäi perroonile. Mees jäi aga rongipingile edasi istuma, käes kilekotist lahti rebenenud sangad.
Tõusin püsti ja küsisin mehe käest, mis tal kotis on. Ma ei tea, kuidas, aga sel hetkel ma oskasin vene keelt. "Dokumentõ," vastas mees. Pöördusin kontrolöri poole ja nõudsin, et ta kohe uksed avaks ja koti ära tooks. Pidin omajagu kõva häält tegema, ilmselt enda jaoks liigagi kõva, et kontrolör
rongijuhiga ühendust võtaks ja viimane uksed avaks. Ütlesin kontrolörile, et olen nõus mehe pileti Tallinnasse ära ostma. Sellest hoolimata tõu gati mees rongist välja, oma kilekoti kõrvale perroonile. Uksed sulgusid ja mees võttis katkise kilekoti kahe punase käe vahele. Tal ei olnud kindaid.
Panin kontrolörile südamele, et vahel on mõistlik näha jänesest kauge male, teinekord on põhjus piletita sõita olulisem kui paar kaotatud eurot. Antud juhul oli kilekotiga mehe jaoks isegi politseijaoskond parem lahen dus kui rongile mittejõudmine. Kelle huve selline inimese väärikuse alan damine, tema koti katkirebimine ja rongist väljaviskamine teenis?
Sellist olukorda oleks saanud inimlikult lahendada. Aga nähtavasti olin ma tolles vagunis ainus, kes leidis, et selles pildis on midagi väga valesti. See on üks paljudest olukordadest, kus inimesele appi tõtates teravate pilkude osaliseks olen saanud. Hästi on meeles hetk, mil abistasin koledal kombel nina veriseks kukkunud purjakil vanameest, kes kätt taeva poole hoides möödujatelt püstisaamiseks abi palus. Tammsaare park, mitukümmend inimest, ja mitte keegi ei aita. Kõik näevad, aga eelistavad ignoreerida. Pole minu mure…
TULEVIK
Suurim oht meie tulevikule on ükskõiksus.
Dr Jane Goodall
SALLA TUOMIVAARA
Soome loomaõiguslaste organisatsiooni Animalia tegevjuht
Minu meelest on praegu loomaõigusliikumises kesksed järgmised asjaolud.
1. Geograafiline laienemine: liikumine tegutseb maailma eri paigus ja ini mesed, kes loomade õiguste eest seisavad, tunnevad tugevamat ühtsust.
2. Loomade heaolu teema on laienemas ja muutumas osaks tavamõtlemisest. Järjest enam on neid, kes vaatavad kriitiliselt ka tavapärase matele, vähem äärmuslikele inimeste ja loomade vahelise suhte vormidele.
3. Loomaõiguslased hakkavad oma kampaaniatega üha rohkem looma teistsuguseid tegelikkusi. Mõtlen selle all nt põllumajandusloomade turvakodusid, kus saab näha, kuidas käituvad loomad, kui neil on võimalik olla lihtsalt nemad ise. Kus saab õppida, kuidas luua loomadega tähendus likke suhteid ja arendada neisse suhtumisel vägivallatut kultuuri.
4. Veganluse läbimurre aitab loomaõiguslasi kogu maailmas. Meie elulaad sobib paljudele, see on lootustandev.
5. Hoolimata kõigest suureneb loomade ekspluateerimine. Teisalt annab seegi loomaõigusliikumisele uue võimaluse, kuna järjest rohkem inimesi mõistab loomade taolise kohtlemise hukka.
Usun, et 20 aasta pärast on kasvanud loomade kasutamine ning tuge vamaks on saanud ka loomaõigusliikumine. Inimesed on eelkõige kesk konna hoidmiseks pidanud muutma oma toiduvalikuid ja alternatiive lihale on järjest rohkem. Kasvanud on nende hulk, kes on teadlikud, kuidas loomad inimeste kohtlemise all kannatavad. Karusloomakasvandused on läänemaades oma tegevuse lõpetanud.
DANIEL ROLKE
Rootsi loomaõiguslaste organsatsiooni Djurrättsalliansen juht
Loomaõiguslik liikumine kasvab kõikjal maailmas ja see on ka vajalik, kuna loomi väärkohtlevad tegevusharud on laienemas. Kui rääkida toiduaine tööstusest, siis olen kindel, et loomade olukord intensiivpõllumajandu ses halveneb ning muutub veelgi salastatumaks. Loomade elude doku menteerimine saab tulevikus olema keerulisem. Paljud loomaõiguslaste organisatsioonid hakkavad oma töös keskenduma just sellele tööstusharule, kuna kõige rohkem loomi tapetakse seal. Arvan, et saame näha ka loomkatsete kasvu, eriti selliste, kus kasutatakse hiiri ja rotte.
Mõnes valdkonnas on loomade tulevik helgem. Näiteks usun, et näeme järgmise paarikümne aasta jooksul, kuidas kaob enamik karusloomakasvandustest ja loomatsirkustest ning et tegevuse on sunnitud lõpetama paljud vaalade ja delfiinidega veepargid. Järjest rohkem inimesi otsustab tänapäeval taimetoitluse kasuks ja arvatavasti see tendents jätkub. Usun, et veganlus kasvab tugevaks jõuks ning vegan tarbimisvalikud saavad olema kättesaadavamad.
DOBROSLAWA GOGLOZA
Poola loomaõiguslaste organisatsiooni Otwarte Klatki juht
Eelkõige muutume me osaks peavoolust. Järjest rohkem inimesi võtab põllumajandusloomade olukorda tõsiselt, alates veganitest kuni lihasöö mise vähendajateni. Poliitikutel saab olema raske selleteemalisi küsimusi vältida ja oma hoiakuid varjata. Loomade vabastamine on meie aja üks olulisemaid liikumisi ja kõik selles osalevad imelised inimesed teevad sõna otseses mõttes ajalugu.
Kuna tehnoloogilised ja teaduslikud arengud on muutumas aina tormakamaks, siis on raske ennustada, kuidas loomade elu järgmise kahe kümne aasta jooksul muutuma hakkab. Ma usun veendunult, et mingil ajahetkel kaovad loomsed tooted kasutusest, samamoodi nagu muutus kunagi majanduslikult ebatõhusaks orjapidamine.
PETER HAMMARSTEDT
laevatööde juhataja rahvusvahelises ookeanide direct action kaitseorganisatsioonis Sea Shepherd Global
Olen veendunud, et loomaõiguslus on meie aja kõige revolutsioonilisem sotsiaalse õigluse liikumine. See kannab endas mõtet, et nii nagu on vale diskrimineerida kedagi nende soolise identiteedi, nahavärvi või sek suaalse orientatsiooni alusel, on neid vale diskrimineerida ka liigilise kuu luvuse alusel. Arvan, et loomaõiguslik liikumine viib õiglasema ja võrd sema maailma poole, sest töötatakse selle nimel, et empaatia laieneks kõikidele elusolenditele. Paljuski on see jätk feministlikule traditsioonile, kus ka isiklik on poliitiline – loomaõiguslus politiseerib meie tarbimisvali kuid ja elustiiliga seotud ostuseid. See on suur samm edasi. Liigina seisab meil ees palju väljakutseid, et sellel planeedil ellu jääda, alates globaal sest soojenemisest kuni metsade maharaiumise, ookeanide hapestumise ja kalavarude kurnamiseni. Et see hävituslaine peatada, on vaja igaühe isiklikku panust ning mitte ükski teine liikumine ei rõhuta üksikisiku vastu tust rohkem kui loomaõiguslus. Meie kõigi valikud on olulised ja ma loo dan väga, et meie liikumine saavutab suurema heakskiidu ka keskkonnakaitseringkondades ja ühiskonnas tervikuna.
Kõikjal maailmas suurenev hulk loomakaitseseadusi on tõestuseks, et suhtumine loomadesse on muutumas iga päevaga. Nii mõnedki Euroopa riigid on keelustanud karusloomakasvandused, ilmselt keelustatakse Eestis varsti metsloomade kasutamine tsirkustes. India parlament keelus tas hiljuti lindude puuris pidamise. Seadusandlus on pidevalt kohanemas ühiskondlike hoiakutega, millega tunnistatakse, et loomadel on huvid. Kui nende huvidega arvestame, oleme sammu võrra lähemal sellele, et möönda: loomadel on ka õigused oma huve kaitsta. Järjest suurem hulk inimesi on selga pööramas karusnahatööstusele ja loomade kasutamisele meelelahutuses ning vaikselt jõudmas arusaamiseni, et nii nagu loomad pole loodud kasutamiseks rõivaesemete ega lõbustusobjektidena, pole nad loodud ka toiduks ega meditsiinilisteks katseteks. Arvan, et tulevi kus saame näha karusloomafarmide ja muude loomade ekspluateerimise äärmuslike vormide lõppu. Nende võitude valguses asuvad inimesed mõtlema oma toidueelistuste peale ja valivad taimetoidu.
KRISTO MUURIMAA
aktivist, dokumenteerinud põllumajandusloomade olukorda Tegutsenud Soome loomaõiguslaste liikumises Oikeutta eläimille
Seitse aastat tagasi alustati Põhjamaades põllumajandusloomade elu dokumenteerimist. See on toonud kaasa viimaste aastate märkimisväär sema arengu Euroopa loomaõigusluses. Nende kampaaniate õnnes tumine tekitas uudse strateegilise nägemuse varasema mässumeelse hoiaku ja inglise suhtumise words mean nothing, action is everything (tegutsemine on sõnadest olulisem) asemele. Uuenenud mõtteviisi järgi on loomaõiguslaste tähtsaim tegevussuund saada peavoolu osaks ja muuta inimeste arvamust loomadest ühiskondlikul tasandil. Senisest roh kem on fookuses nn tootmisloomad. Viimastel aastatel on loomaõiguslus kasvanud just Ida-Euroopas, kus uued organisatsioonid on omaks võt nud mõned Põhjamaade ideed ja arendanud nii enda strateegiaid kui eelarvamustevaba omavahelist koostööd. Sama käib mitme 2000ndatel Lääne-Euroopas loodud ühenduse kohta, näiteks Hispaaniast alguse saa nud Igualdad Animal ja hollandlaste Ongehoord.
Loomade olukorras on toimumas mitmesuguseid vastuolulisi muutusi. Taimetoitlaste arv kasvab ja samamoodi suureneb avalik arutelu loo made staatuse üle. Teema üldine sotsiaalne tähendus on laienemas. Samas ohustavad mõned teised ühiskondlikud muutused loomade olu korra parandamispüüdlusi, näiteks paremliberaalide taotlus kaotada takistused ettevõtlustegevuselt ja populistlike erakondade mõjuvõimu tõus.
JO-ANNE MCARTHUR
kanada fotograaf ja aktivist
Arvan, et loomaõiguslik liikumine peaks muutuma peavoolu osaks ja astuma ülejäänud ühiskonnaga sobilikumasse dialoogi. Et jõuda enama teni, peaks kasutama erinevaid laienemisstrateegiaid ja saama enda rida desse erineva majandusliku ning kultuurilise taustaga inimesi. Me peame tegema valjemat häält, suunduma tänavatele ja näitama, et veganlus ja taimsed toiduvalikud on lahedad.
Loomaõiguslus kattub üha rohkem keskkonnakaitseliikumisega, aga ka feminismi ja vasakpoolse liikumisega. Intensiivpõllumajanduse mõju ilmastikumuutustele on märkimisväärne. On tõenäoline, et eluks sobi vat maailma senisel kujul meil varsti enam ei ole. Kui tahame ennast ja loomi päästa, peaksime kõik juba praegu oma elulaadi muutma, niisiis on kliimaveganlus ja eetiline veganlus ühtviisi tähtsad. Aga isegi kui elu Maal on lõppemas, ei saa see olla põhjuseks mitte aidata neid loomi, kes kannatavad siin ja praegu. Ja nad kannatavad aina enam. Hiina ja India megafarmide näitel toimub see enamjaolt kapitalistliku süsteemi tõttu, mitte inimeste vajadustest lähtuvalt.
Kahekümne aasta pärast on vähem härjavõitlusi, rodeoid ja loomatsir kuseid, kuid aastad selle ajani saavad olema väljakutseid täis. Tööstuste kaitseks luuakse uusi seadusi, nt informaatorite vastased ag-gag sea dused Ameerikas, mis keelavad farmiomaniku loata loomade olukorda dokumenteerida. Oluline on jätkata tööd seaduste kallal ja võidelda jaburate ökoterrorismi-vastaste seaduste vastu. Me kõik peaksime elama vastutus- ja kaastundlikumalt. See on möödapääsmatu, vastasel juhul muutub elu siin planeedil pöördumatult halvaks. Loodan uue põlvkonna eetiliste ja uuendusmeelsete inimeste, millenniumlaste peale, kes paista vad meediat oskuslikult kasutavat. Loomade ja Maa eest kostjad peaksid ühinema ja üksteist toetama, sest loomade ja looduse vastu peetakse sõda. Meil on suur võitlus ees.
Valitseda ei tähenda sama, mis domineerida. Me valitseme loomade üle tänu oma võimsale ja palju hoomavale mõistusele. Mitte sellepärast, et oleme neist moraalselt ülemad. Mitte sellepärast, et meil on „õigus" ekspluateerida neid, kes end kaitsta ei saa. Kasutagem seda mõistust, et liikuda kaastunde poole ja eemale julmusest. Et tunda empaatiat, mitte jahedat ükskõiksust. Et tunda loomade valu oma südames.
Marc Bekoff
Loomaõiguslased tegutsevad ebamäärases ajalises raamistikus. Alati ei ole iseendalegi arusaadav, kas me seisame nende loomade eest, keda kasutatakse praegu. Nende, kes just hetkel elavad ebaloomulikes, nende liigile üldse mitte omastes tingimustes. Nende, keda sundviljasta takse selleks, et lapsed kohe peale sündi ära võtta. Kelle sõrgu, sarvi ja sabasid lõigatakse tihti ilma korraliku anesteesiata. Kuketibude eest, kes visatakse peale sündi hakkmasinasse, kuna neid ei ole kellelegi tarvis. Või seisame pigem ikka nende eest, kes ei ole veel sündinud? Kui karus loomafarmid keelustatakse, siis see on kasulik ainult neile loomadele, kes sinna ei sünni, mitte neile, kes puurides virelevad. Kas me peaksime seisma ka nende loomade eest, kes metsas elavad? Kes annavad oma osa ökoloogilise tasakaalu heaks? Kas on õige ravida kärntõves rebast või lasta tal piinarikkalt surra, sest loodus teeb ju oma tööd?
Tean näiteks, et kui Jo-Anne McArthur käib üle maailma tapamajades ja farmides loomi pildistamas, siis ta palub neilt vabandust. Ta ei saa kuidagi aidata neid loomi, kellele silma vaatab, vaid ainult neid, keda tulevikus loodetavasti koheldakse teisiti.
Võibolla on see ebamäärasus üks põhjustest, miks loomaõiguslus pal judele arusaamatu on ja miks selle vastu loobitakse argumente-herne hirmutisi, mis loopijatele endale nii imelikud ei tundugi. Meenub, kui das mõned poliitikud karusloomakasvanduste keelustamise aruteludel muretsesid, et äkki järgmisena tahame kanatööstust keelustada. See oleks tore küll, aga utoopias elamine ei ole kuigi jätkusuutlik. Teeme ettepanekuid sellisteks seadusemuudatusteks, milleks ühiskond valmis on. Loomakaitseorganisatsioone on üldse lihtne rünnata: tegevus on pal judele võõras ja arusaamatu. Läbipõlemist on palju. Ja inimeste ootused nii loomaõiguslus- kui loomakaitseorganisatsioonidele on erakordselt suured ja tihtipeale ebarealistlikud. Me peame üles korjama ripakil kas sid, võtma tänulikult vastu kõik, mis pakutakse ja vahetevahel vähendama koormat, mis lasub endise karusloomakasvataja südametunnistusel.
Loomaõiguslased ei ole mingid moraalipühakud ega ole ilmselt seda kunagi olla tahtnud. Tänapäeval on tegu üsna avatud liikumisega, mil lega liitumiseks ei esitata mustvalgeid tingimusi. Igaüks saab ise pii rid seada, milline on tema elulaad ja kuivõrd ta ise otsesemalt või
kaudsemalt loomade ekspluateerimises osaleb. Kui peaks uusi ideoloo giaid välja mõtlema, siis ma pakuks välja tervemõistusliku veganluse ja olukorrast sõltuva loomaõigusluse. Tundub silmakirjalik? Selge on, et peame tegutsema etappide kaupa, arvestades ühiskonda, milles elame, julgedes samas ka kõva häälega unistada. Aga me ei saa iga argipäevasammu tehes küsida, kas loomadel on moraalset väärtust. On; teame seda niikuinii.
Loomade eestkostja Norm Phelps on kirjutanud mõned soovitused tulevikuks. Ta soovitab koostööd teiste rõhutute ja rõhutud inimeste eestkostjatega. Koostööd keskkonnakaitsjatega, sest loomade õiguste eestkoste on kõige olulisem planeedi kaitsmises. Ta soovitab luua peda googika loomade õigustest, mis toetub kaasaegsete etoloogide tead mistele, nende etoloogide, kes uurivad loomade käitumist jne.
Nii et ka selles raamatus on vihje intersektsionaalsusele – see on teadus valdkond, mis tegeleb seoste uurimisega rõhumise, domineerimise ja diskrimineerimise eri vormide vahel. Loomadest hoolivad inimesed pea vad kannatust varuma: need seosed on olemas ja naiste valimisõigused kasvõi Eestis saavad alles järgmisel aastal sajaaastaseks.
Keeruliste sõnadega jätkates peab kirja panema, et täna räägitakse loomaõiguslaste hulgas ka terminitest flexitarian ja reducetarian (ingl). Need sõnad tähistavad inimesi, kes söövad vähem liha. Ilmselt on selli sed eristused parema maailma kiiremini tuleku jaoks vajalikud.
Bioloog ja biosemiootik Andreas Weber kirjutab, et geeniuuringutes, arengubioloogias ja aju-uuringutes saab asjaosalistele üha selgemaks, et elusolendeid mõista suudavad nad vaid siis, kui kaasavad uurimistöödesse jälle jõu, mis sealt sada aastat tagasi hoolikalt pagendati – sub jektiivsuse. Bioloogia, mis on 19. sajandi keskpaigast alates püüdnud kõigest väest tundeid loodusest lahus hoida, avastab tunde elu alusena uuesti. Juba sajandeid püüab teadus meile selgeks teha, et meie rõõm teistest elusolenditest on pelgalt illusioon.
Loomade olukord peaks olema igaühe jaoks oluline. See on ühiskondlik, poliitiline probleem.
Kui Singer kirjutas võrdsuse printsiibist, sellest, et kui olend kannatab, siis ei saa olla ühtegi moraalset põhjendust neid kannatusi mitte arvesse võtta, siis on see mõte hoolimata muutunud aegadest, strateegiatest ja ideoloogilistest erimeelsustestki endiselt loomaõiguslaste peamine seisukoht. Loom on isik. Jääb veel üle küsida, kellelt loomaõiguslased seda arvessevõtmist ootavad. Kõigilt, eelkõige iseendalt.
Tahaksin, et kõik inimesed, aga eriti nn arvamusliidrid selle teema enda jaoks läbi mõtleksid. Loomasõbralik tarbimine ja loodushoidlik elulaad peaksid kõigile tuttavad olema. Loomakaitse teema peaks olema õppe kavade loomulik osa. Eestis võiks olla mitu farmiloomade varjupaika, kus loomad saaksid elada liigiomast elu, ning mis osaliselt töötaksid ka haridusasutustena.
Mõtlen nähtamatu joone peale, mille ühes otsas on jõhker hoolimatu inimene ja teises otsas loomaõiguslane, kellel on loomade kasutamise suhtes nulltolerants. Kuskil sellel nähtamatul joonel on punkt, mis ise loomustab ühiskonda, milles praegu elame. Ja see punkt liigub vaikselt edasi. Väga aeglaselt, aga liigub.
RAAMATUID JA TEKSTE
Aaltola, E. Keto, S. (toim). 2015. Eläimet Yhteiskunnassa. Into Kustannus Oy.
Aavik, K. Ljokkoi, A. Toots, M. 2015. Vegan. Hooliv ja maitsev elu. Tammeraamat.
Aaltola, E (toim). 2013. Johdatus eläinfilosofian. Gaudeamus Oy.
Balcombe, J. 2007. Pleasurable Kingdom: Animals and the Nature
Bekoff, M. 2007. The Emotional Lives of Animals. New World Library.
of Feeling Good. St. Martin's Griffin.
Engel, M. Jenni, K. 2010. The Philosophy of Animal Rights. Lantern Books.
with Animals. Lantern Books.
Gruen, L. 2014. Entagled Empathy: An Alternative Ethic for Our Relationships
Lindgren, A. 1969. Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses. Eesti Raamat.
Phelps, N. 2013. Changing the Game: Why the Battle for Animal Liberation Is So Hard and How We Can Win It. Lantern Books.
Lorenz, K. 1984. Kuningas Saalomoni Sõrmus. Valgus.
Prof Ramul, K. 1972. Loomapsühholoogia. Valgus.
Saluri, R. 1998. Ühed loomad kõik. Valgus.
Regan, T. 2004. The Case for Animal Rights. University of California Press.
Semper, J. 1966. Reisikirjad. Eesti raamat.
Sivers, F. 2010. Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Singer, P. 2002. Animal Liberation. HarperCollins Books.
Stallwood, K. 2014. Growl: Life Lessons, Hard Truths, and Bold Strategies from an Animal Advocate. Lantern Books.
Tuttle, W (toim). 2014. Circles of Compassion. Vegan Publishers.
Telkänranta, H. 2015. Millaista on olla eläin? Suomalaisen kirjallisuuden seura.
Vaher, A. Keskpaik, R. Keerus, K. (toim). 2008. Keskkonnaeetika võtmetekste.
Weber, A. 2011. Kõik me tunneme. Varrak.
Tartu Ülikooli eetikakeskus.
Eesti Vabariigi Loomakaitseseadus. Riigi Teataja I osa. 2000.
Aavik, K. Kriitilised loomauuringud. Sirp. 12.12.2014.
[www] https://www.riigiteataja.ee/akt/72588/
[www] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/kriitilised-loomauuringud/
Bachmann, K. Miks nad seda teevad. Postimees. 13.01.2012.
Jürson, A. Loomaõiguslased: ebatõhusatele loomkatsetele tuleb alternatiive otsida.
[www] http://tartu.postimees.ee/701160/karin-bachmann-miks-nad-seda-teevad/
Novaator. 13.05.2015. Paulus, S.
Turovski, M. Keskkond, eetika ja empaatia. Pilguheit ökoholismi. Sirp. 16.01.2015.
[www] http://novaator.err.ee/v/yhiskondf1122750-2eac-4786-83ab-365e6b3b0196/
[www] http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/keskkond-eetika-ja-empaatia-
Kogutud faktid loomatööstuse mõjude kohta [www] http://www.cowspiracy.com/facts pilguheit-okoholismi/
Kõik veebimaterjalid on kontrollitud seisuga veebruar 2016.
Loomus www.loomus.ee
Loomade Nimel www.loomadenimel.ee
Eesti Loomakaitse Selts www.loomakaitse.ee
KADRI TAPERSON
Kadri Taperson on sündinud 1966. aastal. Ta on õppinud ajakirjandust, psühholoogiat, filosoofiat ja loodusturismi, töötanud sekretärina, vanem laborandina, ajakirjanikuna, toimetajana, suhtekorraldajana, koolitajana, nõunikuna, projektijuhina, õpetajana, arendusjuhina jne. Tegutses Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidus aastatel 1989-2002 ja nimetab seda oma ainsaks lõpetatud ülikooliks. Oli liikumise Loomade Nimel loojate hulgas, töötas kaks aastat Eesti Loomakaitse Seltsi koolitusjuhina ning asutas aastal 2005 ühingu Kuulikodu, millest sai 2014. aastal loomade eestkoste organisatsioon Loomus. On loomaõiguslane.
|
<urn:uuid:fe1a732b-0564-4f31-991e-94156579e46c>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://loomus.ee/wp-content/uploads/2016/12/Loomade_Poolt.pdf
|
2020-03-31T17:20:54+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 575,036,881
| 69,322
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.987349
|
ekk_Latn
| 0.999918
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"vro_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
29,
372,
388,
3130,
3299,
3411,
5547,
7241,
9492,
12020,
14538,
16878,
18101,
20461,
21991,
24310,
26772,
29146,
31401,
33711,
35976,
38201,
40539,
43028,
45163,
47497,
49789,
52020,
53685,
55793,
57999,
60058,
61473,
63579,
65748,
68148,
68756,
71313,
73795,
75404,
77224,
79500,
81635,
83658,
85595,
87801,
89004,
91021,
93538,
95792,
98198,
100540,
102988,
105310,
107635,
110136,
111577,
113257,
115350,
117687,
120059,
122013,
124152,
126456,
128896,
131236,
133426,
135605,
138014,
140336,
142788,
145067,
145721,
147630,
149964,
152272,
154103,
156290,
158418,
159607,
161199,
163054,
165347,
167251,
169149,
171502,
173582,
174689,
176551,
177313,
177952
] | 1
|
[
0.11669921875,
0.6171875,
0.2158203125,
0.044189453125,
0.005218505859375,
0.0016021728515625
] |
Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a. käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" elluviimiseks" muutmine
Toetuse andmise tingimused tegevusele
"Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine"
Sisukord
22.
DOKUMENTIDE SÄILITAMINE ............................................................................................................................... 28
1. Reguleerimisala
Tegevust „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine" (edaspidi ÕKPAT) viiakse ellu prioriteetse suuna nr 1 "Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul" eesmärgi nr 2 „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja – liikides" meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine" tegevuste „Õpetajate koolitus" ja „Haridusasutuse juhtide koolitus" täitmiseks.
2. Rakendusasutus- ja üksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja» kinnitamine" on toetusskeemi rakendusasutus Haridusja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus SA Innove struktuuritoetuste agentuur (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija ja partnerid
Tegevuste elluviija on SA Innove hariduse agentuur. Rakendusüksuse ja elluviija ülesanded on eristatud SA Innove struktuuriüksuse tasandil. Tegevuse partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi ka HTM) ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (edaspidi HITSA).
4. Tegevuste juhtimine
Tegevused hõlmavad alus-, üld- ja kutseharidust. HTM üldharidus-, kutseharidus-, täiskasvanuharidus- ja õpetajaosakonna vastutusalade huvide esindatuse tagamiseks ning tegevuste paremaks juhtimiseks on vajalik, et elluviidavate tegevuste osas toimub vähemalt
kord aastas aruandlus EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" elluviimist koordineerivas kogus. Eraldi juhtnõukogu ÕKPAT-ile ei looda. Tegevuste kavandamise ja elluviimise tasandi koordineerimiseks toimivad elluviija juures valdkondlikud töörühmad (EÕS programmis nimetatud kui virtuaalsed õppetoolid). Töörühmad on valdkonnapõhised ja koosnevad HTM-i, haridusasutuste juhtide, õpetajate, koolipidajate, elluviija ja teiste asjakohaste sotsiaalsete partnerite esindajatest. Elluviija kooskõlastab töörühmade koosseisud ja töökorra Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning seejärel kinnitab töörühmade koosseisud ja töökorrad.
Elluviija kooskõlastab iga-aastased tegevuskavad, eelarved, aastaaruanded jm EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" juhtimist koordineeriva koguga. EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" juhil on õigus määrata programmi esindaja hangete hindamiskomisjoni koosseisu. Elluviija kooskõlastab kirjalikult taasesitatavas vormis EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" juhtiva HTM osakonnaga tegevuste elluviimisel jooksvalt hankeplaani(d), hankedokumendid (sh tehniline kirjeldus) ning lähteülesanded teostatavate tegevuste puhul, millele tehnilist kirjeldust ei koostata. Eelkirjeldatud kooskõlastamise nõue kehtib arenguprogrammide, uuringute, analüüside ja küsitluste, e-lahenduste, hindamissüsteemide, mainetegevuste raames teostatavate tegevuste osas, sest need peavad lähtuma riigi seatud prioriteetidest ning nende tulemusi kasutatakse sisendina edasiste tegevuste ja poliitika kavandamisel.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 – 31.12.2018. Kõiki tegevusi viiakse ellu kogu perioodi jooksul.
Toetatud tegevuse ning sellega saavutatud tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks nähakse ette mitmete meetmete rakendumist või tegevuste elluviimisega jätkamist. Mitmed toetatavad tegevused on abikõlblikkuse perioodi kestel lõpuni viidud (e-keskkondade loomine, hindamissüsteemide loomine jms). Teadmiste ja oskuste ajakohasena hoidmiseks jätkatakse õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppega. Lõplik väljumisstrateegia koostatakse 2018.a jooksul võttes arvesse uuendatavat Eesti elukestva õppe strateegiat.
6. Toetuse andmise eesmärk
Eesmärk on kaasaegse õpikäsituse rakendumise toetamine, luues ajakohased ja mõjusad lahendused õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamiseks, professionaalse arengu toetamiseks ning ameti maine tõusuks.
7. Mõisted
Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses:
[x] coach – arengutreener. Coaching on õppimisele ja arengule suunatud koostöösuhe, milles coachee saavutab coachi toel ning struktureeritud protsessi kaudu eesmärgiks seatud muutused. Coachingu eesmärk on tõsta inimese teadlikkust iseendast, millele järgneb vältimatult ka inimese enesekindluse ja vastutuse tõus;
[x] digipädevus – valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes;
[x] digiõpe – digitaalse tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis eesmärgipäraselt, et aidata kaasa kokkulepitud õpitulemuste saavutamisele;
[x] doonortöökoht –kokkuleppel elluviijaga ja HTMiga üldhariduskoolis ja/või kutseõppeasutuses koolidirektorite järelkasvuprogrammi lõpetaja hõiveks loodav täiendav ametikoht, mille töötasu maksmist toetatakse esimesel tööaastal tegevuse 8.5 vahenditest;
[x] haridusasutus - koolieelne lasteasutus (va lastehoiuteenust osutavad organisatsioonid), üldhariduskool (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool), kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas);
[x] haridusasutuse juht – haridusasutust juhtiv isik;
[x] koolidirektor – direktor põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 71 ja kutseõppeasutuse seaduse § 15 mõistes.
[x] koolijuht – haridusasutuse juhtkonda kuuluv isik;
[x] koolimeeskond – koolimeeskond on põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 74 lg 1 loetletud koolitöötajad, kutseõppeasutuse seaduse § 36 lg 1 loetletud koolipere, koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lg 1 loetletud personal.
[x] kutseõpetaja – kutseõppeasutuses töötav õpetaja, kes peab vastama kutseõpetaja kutsestandardis sätestatud nõuetele;
[x] mentor - kogenud kolleeg, kes toetab kaastöötaja/ametikaaslase (mentee) professionaalset arengut. Mentori ülesanne on aidata menteel mõista organisatsiooni, toetada teda arengus, eeldades pikaajalist karjääri organisatsioonis;
[x] professionaalne kapital - professionaalne kapital on inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja otsustuskapitali (võime langetada põhjendatud otsuseid) koostoime;
[x] professionaalne õpikogukond - professionaalne õpikogukond on professionaalide võrgustik, mis tegutseb selleks, et õppida üksteise praktikast;
[x] salv – varamu, kuhu on arvatud vastava tegevusvaldkonna asjatundjad;
[x] sisekoolitaja – isik, kes on omandanud esmaste õpingute käigus elukutse ja ei oma tavaliselt formaalset kvalifikatsiooni täiskasvanute õpetamiseks. Sisekoolitaja on organisatsiooni või haridusvaldkonna kontekstis teatud valdkonna asjatundja, kes lisaks oma erialateadmistele omab ettevalmistust täiskasvanute koolitamiseks;
[x] talendijuhtimine – organisatsioonisiseselt integreeritud personalijuhtimise protsessid, mis on suunatud tulemuslike, pühendunud töötajate ligimeelitamisele, arendamisele ja hoidmisele. Talendijuhtimise eesmärk on luua kõrge tulemuslikkusega jätkusuutlik organisatsioon, mis saavutab oma strateegilised- ja tegevuseesmärgid ning sihid;
[x] taotlus – taotlus on käesoleva käskkirja mõistes elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid tegevuste elluviimiseks toetatavate tegevuste 8.1 ja 8.6 raames. Taotluse rahuldamisel annab elluviija lõppsaajale (taotluse esitaja) toetust vastavalt perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse §16 lg 1 p 4-le.
[x] tugispetsialist – õpetajat tema põhiülesannete täitmisel toetav personal;
[x] täiendusõpe – õpetajate ja koolijuhtide professionaalset arengut toetavad arenduslahendused. Täiendusõpe on suunatud õpetajate ja koolijuhtide kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamisele, mis loob uusi võimalusi nende poolt omandatud kutsemeisterlikkuse efektiivsemaks kasutamiseks;
[x] võrgustik - õpetajaid ühendav ameti-, eriala,- ja/või aineliit või ühendus, haridusliidreid kujundav kogukond ning haridusasutuste juhte ühendav eriala- ja/või ametiliit või ühendus;
[x] õpetaja – koolieelses lasteasutuses (va lastehoiuteenust osutav organisatsioon), üldhariduskoolis (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool) või kutseõppeasutuses osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik;
[x] õpiüritus – koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele;
8. Toetatavad tegevused
Toetatavad tegevused jaotuva kahe meetme tegevuse vahel järgmiselt:
Meetme tegevus „Õpetajate koolitus"
Tegevus 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu;
Tegevus 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine;
Tegevus 8.3. Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks;
Tegevus 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks;
Tegevus 8.7. Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga;
Tegevus 8.8. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine;
Tegevus 8.9. Uuringute ja analüüside tellimine.
Meetme tegevus „Haridusasutuse juhtide koolitus"
Tegevus 8.4. Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine;
Tegevus 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine.
8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu
Õppekava rakendamise, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamise ning professionaalse kapitali arendamise eesmärgil toetatakse koostööd võrgustike sees ja võrgustike vahel. Eelpool kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi mõttekodasid, seminare ning teisi õpiüritusi.
Võrgustike jätkusuutlikkuse tagamiseks ja võimekuse tõstmiseks viiakse läbi üleriigiliste võrgustike juhtide täiendusõpet sh teiste riikide kogemusega tutvumist ja koostöö arendamist. Kahe viimati nimetatud vormi puhul on eelduseks, et osalemisega kaasneb külastatavas riigis Eesti õpetajate ja/või koolijuhtide võrgustikutöö tutvustamine seminari, koolituse või muu õpiürituse vormis. Samuti korraldatakse õppeasutuste siseste professionaalsete õpikogukondade juhtimisvõimekuse tõstmiseks täienduskoolitust õpikogukondade juhtidele.
Lisaks kavandatakse iga-aastaselt viia läbi tunnustussüritust, mille käigus tunnustatakse parimaid õppekava rakendumist toetavaid algatusi ning levitatakse nende edulugusid. Selleks loob elluviija tunnustusmudeli statuudi, töötab välja algatuste hindamiskriteeriumid ning kooskõlastab need HTM üldharidusosakonnaga. Väljatöötatud mudelit ja kriteeriumeid rakendatakse järjepidevalt.
Süsteemseks info vahetamiseks ja võrgustikutöösse uute liikmete kaasamiseks luuakse võimalus elektrooniliste kanalite kasutamiseks ja nende kaudu võrgustikutöö info levitamiseks.
Tulemus:
- võrgustikel on väljakujunenud roll ja ülesanded õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel;
- õpetajate ja haridusasutuste juhtide võrgustike tegevusvõimekus on kasvanud ja jätkusuutlikkuse mudel loodud.
Sihtrühm:
- võrgustikud;
- haridusasutuste professionaalsed õpikogukonnad.
8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine
Korraldatakse kutseõppeasutuste ning kutseõppeasutuste ja tööandjate koostöös läbiviidavat täiendusõpet (sh seminare) kutseõpetajate erialateadmiste ja oskuste (sh võimekus õpetada täiskasvanud õppijaid) hoidmiseks ja tõstmiseks. Samuti toetatakse kutseõpetajate ja kutseõppeasutustes töötavate üldharidusainete õpetajate täiendusõpet (sh seminare) erialaainete, üldharidusainete ja üldpädevuste lõimimiseks ning uuendatud õppekavade rakendamiseks.
Korraldatakse täiendusõppe läbiviimist koostöös teiste riikide kutseõppe kompetentsikeskuse rolli kandvate organisatsioonidega. Koostöös korraldatavad õpiüritused võivad toimuda nii Eestis kui ka teistes riikides.
Viiakse läbi kutseõppeasutustes töötavate õpetajate eesti keele õpet, et võimaldada kutsekeskhariduse vene õppekeelega rühmades üleminek eestikeelsele õppele aastaks 2020. Korraldatakse keeleõppeprogramme, mille õppemaht on vähemalt 200 tundi ning millesse on integreeritud eesti kultuuri õppimise komponent ning mis põhinevad tänapäevastel võõrkeelte õppimise meetoditel (sh interaktiivsed keeleõppetegevused, õppimine mitteformaalses keskkonnas, keelepraktika eestikeelses töökeskkonnas, kommunikatiivsed õppemetoodikad, keeleklubid, õppimine mentori toel, e-õppe ja mentori toel õppimise kombineerimine jms).
Tulemus:
- kutseõpetajate erialane kompetents on ajakohane;
- õpetajate kompetents võimaldab rakendada uuendatud õppekavasid;
- on olemas tugi kutsekeskhariduse eestikeelsele õppele ülemineku toimumiseks kavakohaselt ja tähtaegselt.
Sihtrühmaks on kutseõppeasutustes töötavad õpetajad ja koolijuhid.
8.3. Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks
Töötatakse välja õpetajaameti maine ja kuvandi kontseptsioon (sh kommunikatsiooniplaan) ja korraldatakse selle rakendamist ning ajakohasena hoidmist. Kontseptsioon ja seda toetav kommunikatsiooniplaan on alusdokumendiks, millega peab kooskõlas olema kõik tegevuse 8.3 raames korraldatav. Tegevuse raames korraldatakse sihtrühmapõhiseid infoüritusi, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist, artiklite kirjutamist ja avaldamist ning meediaga suhtlemist, edulugude kaardistamist ja kajastamist, regionaalsete teavitustegevuste
koordineerimist ja/või läbiviimist jt kommunikatsiooniplaanile iseloomulikke tegevusi. Korraldatakse õpetajaametit tutvustavate üritussarjade läbiviimist, õpetajakoolituse üliõpilaste külaskäike haridusasutustesse, avatud uste päevade läbiviimist haridusasutustes ja kõrgkoolides, võimaldatakse huvilistel olla tudengivarjuks õpetajakoolituse üliõpilastele, võimaldatakse olla töövarjudeks õpetajatele, osaletakse karjäärimessidel, noortele suunatud infoüritustel ning viiakse ellu teisi õpetajaametit atraktiivselt tutvustavaid tegevusi.
Koolide kui tööandja atraktiivsuse tõstmiseks ja parimate tööandjate värbamiskampaaniatega konkurentsis püsimiseks, luuakse ja hallatakse keskset karjäärilehte (e-keskkond). See ekeskkond koondab info õpetajaks õppimise võimaluste, ameti sisu, karjäärivõimaluste, edulugude, vabade ametikohtade, ametiga tutvumise võimaluste vahendamiseks jmt. Töötatakse välja ja levitatakse trüki- ja/või online meedias kasutamiseks sobilikke värbamismaterjale, mida koolides saavad soovi korral kohandada ja oma värbamiskampaanias kasutada.
Töötatakse välja ja viiakse ellu õpetajaameti tutvustusprogramm. Tutvustusprogrammi peamine sihtrühm on noored, kes on saavutanud positiivselt eristuvaid tulemusi õppe- ja/või huvitegevuses ja kes on huvitatud õpetajaametist. Tutvustusprogrammi raames saavad osalejad tutvuda inspireerivate õpetajate tööga nii Eestis kui mõnes teises riigis. Tutvustusprogrammi korratakse vastavalt vajadusele.
Tulemus:
- olemasolevad ja kavandatud uued tegevused õpetajaameti väärtustamiseks ühiskonnas on integreeritud tervikuks;
- tegevuste tulemusel tunnevad õpetajad oma ametit väärtustatumana kui aastal 2013 (aluseks võrdlus TALIS 2014 tulemustega). Mainekuvandi mõõtmised näitavad, et ühiskond teadvustab õpetajaameti mitmekülgsust ja hindab ameti kuvandit positiivselt.
Sihtrühmaks on:
- õpetajad ja koolijuhid;
- noored, kes võiksid õpetajaks õppida;
- varasema töökogemusega inimesed, kes võiksid kaaluda karjääripööret ja kellel on huvi õpetajaameti vastu.
8.4. Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine
Toetatakse koolijuhtide tööalase täiendusõppe läbiviimist professionaalse kapitali kujundamiseks ja arendamiseks haridusasutuses sh juhtimiskompetentsi tõstmiseks, mentori rolli omandamiseks, õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise olulisuse teadvustamiseks ning uueneva õpikäsituse rakendamiseks. Täiendusõppe raames luuakse koolijuhtidele ühtlasi võimalus üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks, uusimate juhtimismeetodite vms praktiliseks õppimiseks ja kogemiseks nii haridussektori sees kui selle väliselt ning osalemiseks rahvusvahelises teadmisteringluses jms. Kõiki õpiüritusi võib viia läbi nii Eestis kui ka väljaspool.
Vajadusel korraldatakse mentori tugi alustavate ja/või algajate üld- ja kutseõppeasutuste direktorite ja õppealajuhatajate (või mõnd teist ametinimetust kandvat, kuid sama rolli täitvale koolijuhile) toetamiseks. Teenuse saajad valitakse motiveeritud avalduse alusel. Avalduse
võib esitada nii teenuse saaja ise kui ka tema vahetu juht. Mentori teenust osutavad teenuse saajaga samal ametipositsioonil olevad kogenud kolleegid haridusasutustest, kes on eelnevalt läbinud elluviija poolt korraldatud mentorite arenguprogrammi ja arvatud vastavasse salve. Teenuse saajal on võimalus salve valitute seast valida endale sobivaim. Teenuse saaja peab valiku tegemisel arvestama enda ees seisva lahendamist vajava ülesande valdkonda.
Coachi teenust võimaldatakse üldhariduskooli ja/või kutseõppeasutuse direktorile, kellel on vaja arengupartnerit organisatsioonis toimuvate ümberkorralduste faasis, muutuste juhtimise käigus või tulenevalt kesksel hindamisel saadud tagasisidest oma tegevusele/sooritusele. Coach on arengupartneriks kogenud direktorile ning teenuse osutajaks võivad olla isikud nii haridussektorist kui ka teistest sektoritest. Teenuse saajad valitakse motiveeritud avalduse alusel. Avalduse võib esitada nii teenuse saajast direktor ise kui ka tema vahetu juht. Arengupartnerite tegevus on kavandatud individuaalse nõustamisena nii kohtumiste käigus kui kommunikatsioonivahendite toel (online – nõustamine). Teenuse osutajad ehk coachid valitakse konkursi korras ja arvatakse vastavasse salve. Elluviija koostab coachide valimise korra ja kooskõlastab selle enne rakendamist HTM-i õpetajaosakonnaga. Teenuse saajal ehk direktoril on võimalus salves olevate coachide seast valida endale sobivaim. Teenuse saaja peab valiku tegemisel arvestama enda ees seisva lahendamist vajava ülesande valdkonda.
Korraldatakse haridusvaldkonna sisekoolitajate värbamine, valimine ning vastava salve moodustamine. Korraldatakse salve arvatud sisekoolitajatele täiendusõpet.
Õppimise tõhustamiseks tõlgitakse, antakse välja ja levitatakse tänapäevast tunnustatud eri- ja ametialast kirjandust ning tõlgitakse, kohandatakse ja avaldatakse teadusartikleid. Erialaste teadusartiklite loetavuse tõstmise eesmärgil kohandatakse artiklid laiemale sihtrühmale (sh õpetajad) mõistetavamaks.
Tulemus:
- tegevuse tulemusena on koolijuhtide täiendusõpe süsteemne, kvaliteetne ja vajaduspõhine;
- kompetentsimudelis kirjeldatud kompetentside arendamine on toetatud erinevate professionaalset arengut toetavate arenduslahendustega nii algajatele kui ka kogenud koolijuhtidele;
- parenenud on erialase ja ametialase kirjanduse ja teadusartiklite kättesaadavus ja loetavus;
- haridusvaldkonna spetsiifilised valdkonnad on kaetud sisekoolitajatega.
Sihtrühmaks on:
- koolijuhid;
- õpetajad täiendusõppes osalemisel koolimeeskonnale korraldatavas täiendusõppes;
- õpetajad sisekoolitajatena ja erialakirjanduse sihtrühmana.
8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine
Töötatakse välja ja viiakse ellu koolidirektorite järelkasvuprogramme ja vajadusel luuakse järelkasvuprogrammi raames doonortöökohad. Järelkasvuprogrammi eesmärk on tutvustada ametit haridussektori välistele isikutele, meelitada ligi ja hoida võimekaid tegijaid haridussektoris, luua karjääriperspektiiv haridussektoris töötavatele isikutele ning tekitada koolidirektorite reserv. Kõiki õpiüritusi võib viia läbi nii Eestis kui ka väljaspool.
Järelkasvuprogrammis osalejad valitakse konkursiga. Järelkasvuprogrammi edukate lõpetajate sidumiseks haridussektoriga toetatakse vajadusel doonortöökoha või doonortöökohtade
loomist. Üldpõhimõte on, et doonortöökohade loomise eesmärk on tagada kodu lähedase kvaliteetse põhihariduse ja valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse kättesaadavus. Doonortöökoha loomise kaudu toetatakse järelkasvuprogrammi lõpetanu tööle võtnud tööandjat (kooli pidaja). Esimese tööaasta vältel toetatakse tööle asunud programmi lõpetaja tööjõukulude katmist. Kulud kaetakse kuludokumentide alusel. Toetatakse üksnes nende doonortöökohtade loomist, mille loomiseks on kooli pidaja eelnevalt saanud kooskõlastuse elluviijalt. Toetuse saamiseks tuleb kooli pidajal esitada vastavasisuline kirjalik avaldus elluviijale. Avalduse vormi, esitamise ja menetluse korra töötab välja elluviija ja kooskõlastab selle enne kinnitamist HTMiga.
Tulemus: Koolipidajad on programmist teadlikud ja väärtustavad seda, tunnustades edukat programmis osalemist koolijuhi kandidaatide kvaliteedimärgina ning soovivad leida kandidaate oma kooli juhi kohale just selle programmi läbinute seast. Programmis osalejad on kõrgelt motiveeritud võtma koolijuhi rolli ning on saanud selleks olulise arengukiirenduse. Neil on olemas vajalikud põhiteadmised, -oskused ja -hoiakud ning kogemused õpilaste õppimisele olulist mõju avaldavate juhtimisülesannete elluviimisest. Nad on pühendunud kooli arendamisele keskkonnana, mis toetab maksimaalselt õppijate arengut ja vastab ühiskonna muutuvatele vajadustele. Järelkasvuprogramm aitab muuta koolijuhtimist populaarsemaks ja teadlikumaks valikuks.
Sihtrühmaks on:
- koolipidajad;
- üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste direktoriks soovijad, kes töötavad järelkasvuprogrammi
- kandideerimise ajal haridussektoris mõnel muul ametikohal kui direktor;
- haridussektori välised isikud, kes soovivad üldhariduskooli või kutseõppeasutuse direktoriks saada.
8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks
Võimendatakse koolimeeskondade koostööd ja ühist õppimist elluviija poolt korraldatavate õpiürituste raames, milles käsitletakse ühte või kombineeritult mitut järgnevat teemavaldkonda: haridusvaldkonna üldised suundumused, haridusuuendused, kaasava hariduse põhimõtete rakendamine, perioodi haridusprioriteedid, töökorraldus, töösuhted, töökeskkond – ja kliima, töötajate hindamine jt organisatsioonikultuuri kujundamise ja selle teadliku juhtimisega ning professionaalse kapitali loomisega seotud tegevused.
Õpetajate mõjusamaks toetamiseks probleemide lahendamisel ning ennetustöö ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks antakse toetust koolimeeskonna koolitusteks, milles osalevad ka tugispetsialistid. Eelkirjeldatud õpiüritused toimuvad tänapäevase õpikäsituse juurutamiseks haridusasutuste sisest, haridusasutuste omavahelist, haridusasutuste ja kohalike kogukondade, haridusasutuste ja kõrgkoolide koostööd soosivas vormis. Kogukonna liikmeid kaasatakse haridusküsimuste aruteludesse. Nendel eesmärkidel viiakse läbi töötube, ümarlaudasid, seminare, mõttekodasid, konverentse, messe jms õppimise ja infojagamise üritusi.
Tulemus:
- ühise õppimise kultuur on saanud osaks haridusasutuste organisatsioonikultuurist. Ühine õppimine on kujunenud nii õpetajate kui ka koolijuhtide tööaja komponendiks;
- koolimeeskondade ühine õppimine ja koostöö haridusasutuste vahel on aidanud kaasa kaasava hariduse põhimõtete rakendamisele haridusasutustes sh kaasava hariduse kontseptsiooni rakendumisele;
- kaasamise tulemusel mõistab kohalik kogukond paremini haridusvaldkonna suundumusi ja valikuid.
Sihtrühmaks on:
- õpetajad ja koolijuhid, tugispetsialistid alus-, üld- ja kutsehariduses;
- õppejõud, kõrgkoolide struktuuriüksuste juhtivtöötajad;
- haridus-, sotsiaal-, õigus- ja regionaalpoliitika valdkonna ametnikud;
- kohalike omavalitsusorganite (KOKS § 4 mõistes) juhtorganite liikmed ning haridus-, sotsiaal- ja õigusvaldkonna ametnikud;
- kohalike omavalitsuste piirkondlike ja üleriigiliste liitude juhtorganite liikmed;
- registreeritud lastevanemate ühenduste esindajad, registreeritud õpilaste ühenduste esindajad,
- registreeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide ühenduste juhtorganite liikmed; haridusvaldkonnas tegutsevate sihtasutuste, osaühingute, mittetulundusühingute, usaldusühingute töötajad ja juhid;
- haridusasutuse tegevuspiirkonna kogukonna liikmed.
8.7. Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga
Töötatakse välja õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe kvaliteedikriteeriumid, rakendatakse neid ja hoitakse ajakohasena. Töötatakse välja ja hoitakse ajakohasena indikaatorite süsteem täiendusõppe kvaliteedi hindamiseks lähtudes täiskasvanute koolituse seaduses ja täienduskoolituse standardis toodud üldistest printsiipidest ja kehtestatud nõuetest. Kvaliteedikriteeriumeid rakendatakse õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe (eelkõige koolituse) pakkujatele, kes viivad läbi riigieelarvest, ESF vahenditest rahastatavaid õpiüritusi.
Hõlbustamaks töötajate tegevuse eesmärgistamist, hindamist ning teisi talendijuhtimise tegevusi. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste (andmekogud, elektroonilised töövahendid jmt) väljatöötamist ja/või edasiarendamist, et parendada teadlikkust kasutusvõimalustest, teabe edastamist, vahendamist, töötlemist, kättesaadavust, säilitamist.
Viiakse läbi organisatsioonide ja töötajate hindamispõhimõtete ja -vahendite kasutuselevõttu hõlbustavaid tegevusi sh pilootprogrammid, seminarid, töötoad, treeningud jt üritused, mille raames pakutakse hindamispädevust arendavaid õppimisvõimalusi hindamist läbiviivatele isikutele (sh enesehindamine) ja hindamisprotsessi korraldajatele, et tagada hindamise ühtlane kvaliteet, hindajate kõrge professionaalsus, sõltumatus, ühtne tegevuspraktika ja töökorraldus.
Korraldatakse keskse koolidirektorite hindamise raames loodud hindamiskomisjonide koosseisu kuuluvate liikmete (kes ei ole suunatud komisjoni tööandja poolt ja oma põhiülesannete raames) ja hindamiskonsultantide töö tasustamine tegevuse eelarvest. Hindamiskonsultandid valitakse avaliku konkursiga ja nende ülesandeks on eelhindamiste läbiviimine ja hindamisraportite koostamine, esitamine ning esitlemine hinnatavale, hindamiskomisjonile ja hinnatava vahetule juhile.
Tulemus:
- keskselt korraldatav ja rahastatav täiendusõpe on kvaliteetne;
- enesehindamispädevus on tõusnud ning professionaalset arengut toetavaid arenduslahendusi valitakse teadlikumalt;
- professionaalset arengut toetavad tegevused on toetatud tänapäevaste e-lahendustega;
- hindamispõhimõtted, -mudelid ja/või teised tänapäevased lahendused on loodud ja kasutuses. Hindamissüsteem on kooskõlas tänapäevaste põhimõtetega ning võimaldab saavutada seatud eesmärgid;
- tegevuse raames väljatöötatud lahendusi kasutavad isikud on läbinud vastava täiendusõppe.
Sihtrühmaks on:
- õpetajad;
- koolijuhid;
- haridussektori koolitajad;
- haridusametnikud;
- õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud;
- haridusasutuste juhtide vahetud juhid;
- konkursi korras hindamiskonsultantideks valitud isikud.
8.8. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine
Digipädevuste arendamisel toetatakse kaasaegsetel metoodikatel ja tehnoloogiatel põhineva õppeprotsessi kavandamise ja läbiviimise kompetentsi arendamist. Korraldatakse täiendusõpet töös vajalike haridustehnoloogiliste pädevuste omandamiseks. Korraldatakse teadmiste, oskuste ja kogemuse omandamist digitaalse õppematerjali kasutamiseks, loomiseks ja jagamiseks, õppeprotsessi kaasajastamiseks erinevate digivahenditega ning arutelude ja praktilise tegevuse kaudu innustatakse meeskondi leidma just oma organisatsioonile sobilikke lahendusi.
Täiendusõppevajaduse ja võimaluste väljaselgitamise võimekuse parendamiseks arendatakse edasi HITSA olemasolevat täiendusõppe korraldust ja info levikut toetavat e-lahendust. Laiendatakse olemasoleva e-lahenduse kasutajate sihtrühma, et rakendada e-lahendus kogu keskselt korraldatava täiendusõppe kasutusse. Arendatakse välja, võetakse kasutusele, kasutatakse ja hoitakse ajakohasena täiendusõppe e-keskkond, mis võimaldab jagada ja hallata täiendusõppe infot, registreeruda õpiüritustele, anda tagasisidet, koostada kokkuvõtteid koolitusarvestuse tarbeks ning hõlbustab informatsiooni (sh andmed) edastamist, vahendamist, töötlemist, kättesaadavust, säilitamist jmt.
Tulemus:
- õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel rakendatakse kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt;
- tehnoloogilisi vahendeid kasutatakse oskuslikult õppijate innovaatilisuse, uurimistöö ja õppimise toetamiseks ning koostöö tegemiseks õppijate ja teiste kogukonnaliikmetega;
- keskselt korraldatava õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe korraldus, haldus ja arvestus on toetatud tänapäevase e-lahendusega.
Sihtrühmaks on:
- täiendusõppe osas õpetajad;
- e-lahenduse kasutuse osas õpetajad, koolijuhid, haridussektori koolitajad, haridusametnikud, õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud, haridusasutuste juhtide vahetud juhid.
8.9. Uuringute ja analüüside tellimine
Osaletakse õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajalikes rahvusvahelistes uuringutes (sh osalemiseks ettevalmistust), teostatakse uuringute läbiviimist, tulemuste avaldamist ja levitamist ning uuringute põhjal riigipõhiste analüüside või teiste arendustegevuste teostamist (sh ettevalmistus, läbiviimine, tulemuste avaldamine ja levitamine).
Samuti tellitakse varem teostatu ja rakendatu levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringuid, analüüse jm arendustegevusi, et saada sisendit edasiseks valdkonna korralduseks. Korraldatakse uuringute ja analüüside läbiviimist EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks.
Tulemus: Otsused valdkonna kujundamisel ja arendamisel ning hinnangud tegevuste tulemuslikkuse põhinevad uuringute ja analüüside tulemustel.
Sihtrühmaks on:
- õpetajad;
- koolijuhid;
- kohalike omavalitsuste ametnikud;
- poliitikakujundajatest ametnikud.
9. Väljund- ja tulemusnäitajad
1 Võimaluse korral esitatakse andmed soolises lõikes.
2 Punktis nr 9 on algtase 0 käesoleva programmi mõttes.
3 Sihttaseme numbrid kajastavad VV meetme nimekirjas toodud koguarvu. ÕKPAT raames koolitatavate arv on toodud selgituse veerus.
hoidmine ja
tõstmine
e
Tartu, Narva, arenguprogrammi
Pärnu)
on
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele.
11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
Tegevused on seotud järgnevate arengukavadega ja EÕS programmidega:
[x] EÕS üldharidusprogrammiga ja kutseharidusprogrammiga on seotud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe tegevused. Läbi täiendusõppe toetatakse neis programmides kirjeldatud poliitikate realiseerimist ja eesmärkide saavutamist. Kutseharidusprogrammist tuleb muu hulgas sisend kutseõpetajate erialakoolitusteks.
[x] EÕS programmiga „Tööturu ja õppe tihedam seostamine" on tegevused seotud läbi õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe. Eelnimetatud programmist toetatakse õpetajate, haridusasutuse juhtide ja õppejõudude ettevõtlikkuse ja ettevõtluse alase kompetentsi
tõstmist, praktikakorraldust, kutseõppe maine parendamist. Samasisulisi või sarnaseid tegevusi ei viida ellu käesolevas dokumendid kirjeldatud tegevuste raames.
[x] EÕS digipöörde programmi kaudu luuakse digipädevuste hindamismudelid ning kaetakse digipöörde programmi raames loodavate ja finantseeritavate lahenduste õppetöös rakendumist toetav täiendusõpe. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega.
[x] Täiskasvanuharidusprogrammis hõlmatakse täiskasvanute gümnaasiumite õpetajate ja koolijuhtide valdkondlikud infoseminarid, ühisõppimine, õppevisiidid teistesse riikides jmt eesmärgiga parandada valmisolekut madala haridustaseme ja oskustega täiskasvanuid õppesse tuua ning pakutavat õpet paindlikumaks muuta. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega.
[x] Laste ja perede arengukavaga on seos läbi ühise eesmärgi toetada iga lapse arengut.
[x] Korraldatavad tegevused panustavad Eesti keele arengukava eesmärkide täitmisesse.
[x] Korraldatavad tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020 rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste andmiseks" elluviimisele.
[x] Lõimuv Eesti 2020 eesmärkide saavutamisse panustavad läbiviidavad tegevused personaalsemat lähenemist tagava õpikäsituse rakendamise toetamise kaudu.
[x] Aktiivse vananemise arengukava 2020 täitmisesse panustavad tegevused läbi tööturul konkurentsivõime säilitamise, kaasatuse, sotsiaalse sidususe edendamise.
[x] Säästev Eesti 21 eesmärkide saavutamisse panustavad tegevused võimaldades oodatud muutuste realiseerimist õpetamisstiilis, hindamismeetodites, koostöösuhete arendamisel lastevanemate ning kogukonnaga, uute juhtimismeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel.
[x] Toetatavad tegevused aitavad kaasa „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsiooni" (kinnitatud haridus- ja teadusministri poolt 13.12.2013. a) põhimõtete ja eesmärkide elluviimisele.
12. Tegevuste eelarve
12.1. Tegevuste kogumaksumus on 6 791 680 EUR, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 5 772 928 EUR (kuni 85 % kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 018 752 EUR (vähemalt 15% kogumaksumusest).
12.2. Eelarve tegevuste lõikes (eur).
Õpetajate ja
13. Kulude abikõlblikkus
13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord" (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele.
13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
13.2.2. kaudsed kulud arvestatuna 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6;
13.2.3. kulud ürituste läbiviimiseks, sealhulgas koolituste, arenguprogrammide, seminaride, infotundide, ümarlaudade, mõttekodade, töötubade, koosolekute, konverentside, veebi kaudu läbiviidavate ürituste ja muude õpiürituste kulud, sh ettevalmistamine, läbiviimine, osalemine ja tulemuste levitamine ning analüüs, ürituste korraldamise kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus);
13.2.4. koostöövõrgustike, ümarlaudade, töörühmade, virtuaalsete õppetoolide, õppevisiitide jm koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus );
13.2.5. publikatsioonide, info-, juhend ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalidega seotud kulud, sh koostamine, tootmine ja levitamine, e-keskkondade (näit portaalid, äpid) loomine ja arendamine, kasutusvõimaluse loomine ja kasutamine, välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud;
13.2.6. tegevuse 8.1 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud muudes riikides toimunud täiendusõppe puhul temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja messidel, õppevisiidil osalemise kulud, kui osalemisega kaasneb ettekanne, mille raames tutvustatakse Eesti õpetajate ja/või koolijuhtide võrgustikutööd;
13.2.7. tegevuse 8.2 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste ettevalmistamise, osalemine ja tulemuste levitamine, analüüs, ürituste korraldamise kulud ( sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus);
13.2.8. tegevuses 8.3 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamise ja maine tõstmisega seotud kulud (sh õpetajaameti maine ja kuvandi kontseptsiooni ning kommunikatsiooniplaani väljatöötamise ja rakendamisega seotud kulud), teavituskampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, näiteks õpetajaameti mainega tõstmise üritustega seotud kulud (sh ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise, teabevahetuse edendamise, tulemuste levitamise ja mainekuvandi mõõtmise kulud), messiboksi maksumuse (sh mööbli rendi), bänneri valmistamise, tunnusriietuse või –elementide jms kulud, loodavate ja hallatavate e-keskkondade (näit portaal, äpp) väljatöötamise, arendamise ja haldamise kulud;
13.2.9. tegevuses 8.4 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamise ja koolijuhtide kompetentside arendamisega seotud kulud sh mentorite ja coachide teenuse kasutamise kulud, sisekoolitajate koolituskulud, Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste kulud, kirjanduse ja teadusartiklite tõlkimisega (sh õiguste omandamisega), välja andmisega ja levitamisega seotud kulud;
13.2.10. tegevuses 8.5 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolidirektorite järelkasvuprogrammide väljatöötamisega ja läbiviimisega seotud kulud (sh doonortöökohtadega seotud kulud ja vastavalt programmi kontseptsioonile teistes riikides toimuvate õpiürituste kulud);
13.2.11. tegevuses 8.6 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.4 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolimeeskondade täienduskoolituste (sh koolitused, seminaride jt õpiürituste) kulud;
13.2.12. tegevuses 8.7 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamisega seotud kulud (sh. täiendusõppe kvaliteedikriteeriumide, hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamise ja/või uuendamise, pilotiseerimise, rakendamise, ajakohasena hoidmise ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamise ja/või edasiarendamisega, kasutuselevõtuga ja kasutamisega seotud jms kulud, hindamiskomisjonide moodustamise, hindamiskomisjonide liikmete töötasu ja hindamiskonsultantide tasuga seotud kulud ning seminarikulud), välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud;
13.2.13. tegevuses 8.8 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajate digipädevuse arendamisega digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus, e-lahenduse nõuete kaardistamine, e-lahenduse analüüsimine, arendamine ja testimine, lõppkasutaja koolitus);
13.2.14. tegevuses 8.9 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud uuringute ja analüüsidega seotud kulud, sh nende tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine.
13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
13.3.1. Ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost;
13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord
14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1.
14.3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist.
14.4. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.
14.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
14.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.
14.7. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
14.8. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat.
15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu" raames
15.1. Lõppsaajaks on õpetajaid ühendav ameti-, eriala,- ja/või aineliit või ühendus, haridusliidreid kujundav kogukond, professionaalne õpikogukond ning koolijuhte ühendav eriala- ja/või ametiliit või ühendus. Toetust saavad taotleda juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kellel on vastava liidu, ühenduse või kogukonna esindamiseks volitus.
15.2. Taotlemisel tuleb esitada aastane tegevuskava. Taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotleja, tegevuskava ellu viiva meeskonna ja ajakava kohta. Taotlus peab sisaldama tegevuste lõikes tegevuse eesmärki, sisu kirjeldust, tulemust ja maksumust.
15.3. Lõppsaajale edasiantava toetuse piirmäär on 3000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Abikõlblikud on punktides 13.2.3, 13.2.4 ja 13.2.6 nimetatud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 sätestatud tingimustele.
15.4. Taotlustes esitatava täiendusõppe maht peab olema alla 30 akadeemilise tunni.
15.5. Kui taotleja on taotluses sisalduvatele projekti(de)le või projekt(de)i osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
15.6. Toetuse edasiandmise täpsematest tingimustest, tähtajast ning edasiantava toetuse kogusumma eelarvest teavitab elluviija lõppsaajaid oma veebilehel. Taotlusvormid ja hindamisjuhendi kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt HTM-i õpetajaosakonnaga.
15.7. Kehtetu
15.8. Taotlusi hinnatakse üldiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
15.8.1. projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele – 25% maksimaalsest koondhindest;
15.8.2. projekti põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest;
15.8.3. projekti kuluefektiivsus –20% maksimaalsest koondhindest;
15.8.4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest.
15.9. Projekte hinnatakse skaalal 0 kuni 100. Hindamise tulemusena moodustatakse pingerida nendest taotlustest, mis on saanud koondhindeks vähemalt 60 hindepunkti. Rahuldamisele kuuluvad taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale ja edasiantava toetuse kogusumma eelarvele. Võrdse koondhindega projektide korral eelistatakse taotlust, mida on punkti 15.8.2 alusel hinnatud kõrgemate hindepunktidega. Kui ka sellisel juhul on hindepunktid võrdsed, heidetakse valiku tegemiseks liisku. Taotlused, mis on saanud koondhindeks vähem kui 60 hindepunkti või ei mahtunud eelarve piiresse jäetakse rahuldamata.
15.10. Elluviija kinnitab abikõlblikkuse perioodi, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsusest teavitamise tähtaja ja korra; lõppsaaja õigused ja kohustused; toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise korra, toetuse maksmise tingimused ja korra, sealhulgas maksetaotluse menetlemise tähtaja ja lõppmakse suuruse;
15.11. Elluviija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab elluviija. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
16. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.6 „Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks" raames
16.1. Lõppsaajaks on haridusasutused, haridusasutuste pidajad, maavalitsused.
16.2. Taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotleja, projekti nimetuse, projekti eesmärgi, projekti tulemuste ja mõju, projekti ajakava ja projekti maksumuse kohta.
16.3. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Abikõlblikud on punktides 13.2.3, 13.2.4 ja 13.2.11 nimetatud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 sätestatud tingimustele. Lõppsaajale edasiantava toetuse piirmäär on:
16.3.1. koolipõhise koolimeeskonna projekti raames toimuva täiendusõppe korral kuni 4500 eurot;
16.3.2. erinevaid maakondi hõlmavate või sama maakonna piires erinevate haridusasutuste vaheliste projektide või alushariduse parimate praktikate jagamise projektide korral kuni 3000 eurot;
16.3.3. kogukonda kaasavate õpiürituste korral kuni 3000 eurot.
16.4. Taotlustes esitatava täiendusõppe maht peab olema alla 30 akadeemilise tunni.
16.5. Kui taotleja on taotluses sisalduvatele projekti(de)le või projekt(de)i osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.
16.6. Toetuse edasiandmise täpsematest tingimustest, tähtajast ning edasiantava toetuse kogusumma eelarvest teavitab elluviija lõppsaajaid oma veebilehel. Taotlusvormid ja
hindamisjuhendi kinnitab elluviija, kooskõlastades need eelnevalt HTM-i õpetajaosakonnaga.
16.7. Taotlusi hinnatakse üldiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
16.7.1. projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele – 30% maksimaalsest koondhindest;
16.7.2. projekti põhjendatus – 25% maksimaalsest koondhindest;
16.7.3. projekti kuluefektiivsus –20% maksimaalsest koondhindest;
16.7.4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest.
16.8. Projekte hinnatakse skaalal 0 kuni 100. Hindamise tulemusena moodustatakse pingerida nendest taotlustest, mis on saanud koondhindeks vähemalt 60 hindepunkti. Rahuldamisele kuuluvad taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale ja edasiantava toetuse kogusumma eelarvele. Võrdse koondhindega projektide korral eelistatakse taotlust, mida on punkti 15.8.2 alusel hinnatud kõrgemate hindepunktidega. Kui ka sellisel juhul on hindepunktid võrdsed, heidetakse valiku tegemiseks liisku. Taotlused, mis on saanud koondhindeks vähem kui 60 hindepunkti või ei mahtunud eelarve piiresse jäetakse rahuldamata.
16.9. Elluviija kinnitab abikõlblikkuse perioodi, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsusest teavitamise tähtaja ja korra; lõppsaaja õigused ja kohustused; toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise korra, toetuse maksmise tingimused ja korra, sealhulgas maksetaotluse menetlemise tähtaja ja lõppmakse suuruse.
16.10. Kehtetu:
16.11. Elluviija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab elluviija. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
17. Elluviija ja partneri kohustused
17.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 toetuse saajale sätestatud kohustused.
17.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
17.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust soovitud mõju saavutamiseks säästlikult;
17.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes ning halduslepingu ja toetuslepingu koopiad rakendusüksusele;
17.2.3. esitama aruandeid vastavalt punktis 18 sätestatule;
17.2.4. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused;
17.2.5. kooskõlastama tegevuste elluviimise eelselt jooksvalt kirjalikult taasesitatavas vormis EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid" juhtiva HTM osakonnaga hankeplaani(d), hankedokumendid (sh tehniline kirjeldus) ja lähteülesanded (kui tehnilist kirjeldust ei ole koostatud), mis on seotud
arenguprogrammide, uuringute, analüüside ja küsitluste, e-lahenduste, hindamissüsteemide, mainetegevuste kavandamise ja läbiviimisega;
17.2.6. korraldama käesoleva käskkirja punktides 15 ja 16 nimetatud toetuse edasiandmise lõppsaajale.
17.3. Partner peab täitma perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.
18. Tegevuste elluviimise aruandlus
18.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande järgneva aasta 15. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
18.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine;
18.1.2. tegevuste mõju läbivatele teemadele.
18.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
18.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
18.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
18.5. Lisaks punktis 18.1 nimetatud näitajate jm aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
18.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele.
19. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel
19.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1.
19.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7.
19.3. Punktides 19.1 ja 19.2 sätestatud kohustused rakenduvad alljärgnevatele punktis 8 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid järgmiste sihtgruppide kohta:
19.3.1. Tegevus 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu – täiendusõpet saavad üleriigiliste võrgustike juhid.
19.3.2. Tegevus 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine – koolitatavad kutseõppeasutuste õpetajad.
19.3.3. Tegevus 8.4. Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine – täiendusõppes osalevad haridusasutuste juhid.
19.3.4. Tegevus 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine – järelkasvuprogrammis osalevad üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste direktoriks soovijad.
19.3.5. Tegevus 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks – koolimeeskondade koolitustel osalejad.
19.3.6. Tegevus 8.7. Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga – hindamispädevusi arendavatel koolitustel osalejad.
19.3.7. Tegevus 8.8. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine – digipädevuste täiendusõppes osalevad õpetajad.
19.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks.
19.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele".
20. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
20.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse ettepanekul.
20.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele.
20.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
20.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12.2. muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
20.5. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 17.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus aastaeelarves on väiksemas mahus, peab elluviija enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist muudatuse kooskõlastama rakendusasutusega ning esitama selle rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
20.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
21. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
21.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule.
21.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule.
22. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
Kristi Mikiver õpetajaosakonna juhataja
|
<urn:uuid:a10d31b3-3a69-4a77-98be-8c9e7b90970e>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2019/04/Ministri-k%C3%A4skkiri-%C3%95KPAT-tegevuse-elluviimiseks.pdf
|
2020-03-31T17:09:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 999,416,642
| 22,568
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999963
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
469,
2049,
5192,
8899,
11314,
14102,
17150,
20470,
23627,
26804,
29453,
30743,
30930,
30953,
30999,
31050,
31745,
34083,
34097,
34790,
38462,
41333,
44280,
47039,
49794,
52394,
55462,
56337
] | 1
|
[
0.1357421875,
0.435546875,
0.34375,
0.07177734375,
0.0089111328125,
0.0042724609375
] |
Juhatuse koosoleku protokoll Paldiski
03.09.2012 nr.9
Kohal viibisid: Mart Mets, Kaido-Allan Lainurm, Enn Karu, Merike Palts, Kadri Tillemann, Vaido Romulus, Raido Notton, Kaie Saar, Rafael Milerman, Egle Kaur, Tiina Tamm, Priit Raudla, koordinaator Marje Suharov ja tegevjuht Annika Jõks.
Külalisena Raul Kaldre Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ja Enn Laansoo juunior.
Osavõtjate nimekiri lisatud.
Koosoleku juhatajaks kinnitati juhatuse esimees Vaido Romulus ja protokollijaks Marje Suharov.
Kinnitati järgmine päevakord:
1. Lühiekskursioon Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori renoveeritavates ruumides. MTÜ LH Ettevõtlusinkubaatori tutvustus, eesmärkide ning avatud arutelu koostöö üle.
2. Eelmise juhatuse koosoleku protokolli otsuste täitmine ja hetkeolukord. Annika
3. Ühingu varade ülevaade (põhivarad, väikevahendid). Annika
4. Rakenduskava eelarve. Vaido/Annika
5. Volituste ja esidusõiguste üleandmine. Vaido
6. Strateegia uuendamine. Vaido
7. Ühingu poolt pakutavad teenused ja hinnakiri. Vaido / Annika
8. Ühingu liikmetele pakutavad hüved. Annika
9. Hindamise koolitus juhatuse liikmetele. Vaido
10. Juhatuse liikme leping. Vaido
11. Kohapeal algatatud teemad.
Päevakorrapunkt 1
Lühiekskursioon Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori renoveeritavates ruumides. MTÜ LH Ettevõtlusinkubaatori tutvustus, eesmärkide ning avatud arutelu koostöö üle.
Tutvustuse tegi Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori tegevjuht Enn Laansoo juunior, kelle ettekande kokkuvõte avaldatakse LHKK kodulehel.
Otsus: Koostöö võimalikkuse üle arutletakse järgmistel juhatuse koosolekutel.
Pärast päevakorrapunkti nr. 1 lahkusid koosolekult Enn Laansoo juunior ja Raul Kaldre.
Päevakorrapunkt 2 Eelmise juhatuse koosoleku protokolli otsuste täitmine ja hetkeolukord
Tegevjuht andis ülevaate eelmise juhatuse koosoleku otsuste täitmisest: 2.1 LHKK projektide ülevaade:
"Säde jätk":10.-12.augustil toimus sädeinimeste õppe ja motivatsioonireis Saaremaale , projekt lõpetatud. "Virtuaalne turismi infokaart". Virtuaaltuuri objektide pildistamine lõppjärgus, puudub veel sõnaline info objektide osas. Tekstide töö teostajaks on Heli Nurger, kellega võtab ühenduse Marje, et leppida kokku sõnalise info lisamise lõpptähtaeg.
2.2 Töögruppide info:
Strateegia uuendamise, arenguprojektide ja koostöö töögrupp:
27.septembril toimunud töögrupi koosoleku memo on avaldatud kodulehel
Ettepanek: EMP toetuste Vabaühenduste Fond avab taotlusvooru septembris, tähtajaga november 2012. LHKK esitab esimesse vooru projektitaotluse teemadel "LHKK piirkonna laste-ja noorteorganisatsioonide arengu toetamine ning lastele ja noortele suunatud tegevuste elluviimine" ja "LHKK kui vabaühenduse tegutsemisvõime kasv ja soodsa keskkonna loomine piirkonna mittetulundussektori arenguks"
Ettepanek pandi hääletusele:
Hääletustulemus: poolt 11 häält (Mart Mets lahkus pärast esimest päevakorrapunkti)
Hääletusel ei osalenud Mart Mets
Otsus: LHKK tegevmeeskond koostöös töögrupiga esitab projektitaotlused Vabaühenduste Fondi esimesse vooru. Projektitaotluse ideekavandi koostab tegevmeeskond koostöös arenguprojektide ja koostöö töögruppiga. Ideekavand esitatakse järgmisel juhatuse koosolekul.
Hindamise töögrupp:
Töögrupi kutsub kokku juhatuse esimees Vaido Romulus, pärast uue Leader määruse jõustumist
Sädeinimetse töörühm,
Töörühm tuleb kokku 17.septembril Vasalemmas. Töörühma juhib Merike Palts.
Turismi ja kohaturunduse töörühma koordineerib Raido Notton.
Päevakorrapunkt 3
Ühingu varade ülevaade (põhivarad, väikevahendid)
Tegevjuht tutvustas põhivarade nimekirja, mis kajastuvad raamatupidamise toimikutes alates aastast 2011.
Ettepanek: Tegevjuht täiendab põhivara nimekirja kõigi soetatud põhivaradega alates aastast 2008. Ettepanek pandi hääletusele: poolt 11 , vastu ja erapooletuid ei olnud
Otsus: Tegevjuht täiendab põhivara nimekirja. Lisada nimekirja põhivarad alates aastast 2008, kasuliku elueaga üle 1 aasta. Muuta vastav punkt raamatupidamise siseeeskirjades, lisada bilansikirjetesse amortisatsiooniarvestus.
Päevakorrapunkt 4 Rakenduskava eelarve
Juhatuse esimees Vaido Romulus andis ülevaate 2011 aasta rakenduskavas ette nähtud tegevuste elluviimisest rahaliste vahendite kasutamise seisukohast kasutamise seisukohast.
Ettepanek 1: Tegevmeeskonnal ja juhatuse esimehel töötada välja Rakenduskavas ette nähtud tegevusi ka kulusid arvestades tegevuskava 2012 aasta lõpuni. Tegevuskava tutvustada 01. oktoobril toimuval juhatuse koosolekul.
Kirjeldada konkreetsed tegevused ja ajagraafik rakenduskavas ettenähtud tegevuste läbiviimiseks Infopäevade arv aastas
Liikmetele läbiviidavate koolituste arv
Liikmete/ klientide nõustamiste arv
Fikseerida juhitavad projektid ja täpne ajakava.
Töörühmades osalemiste arv. Organisatsiooni sisesed ja vahelised.
Koolitustel osalemise arv.
Ettepanek 2: infomaterjalide väljaandmiseks: koostöös Keila lehega välja anda infokiri paberkandjal.
Ettepanekud võeti teadmiseks ja arutamiseks.
Otsus: Tegevjuht annab tegevuskavast ülevaate järgmisel juhatuse koosolekul.
Päevakorrapunkt 5
Volituste ja esindusõiguste üleandmine
Äriregister, pank, e-pria, laenu käendamine
Äriregistri kanne juhatuse liikmetega on kinnitatud, volitused e-priasse esitatud.
Otsus: alustada järgmist kannet Nissi vallavalitsuse liikme Kaie Saare lisamiseks juhatusse, MES laenu käendusleping eelmise juhatuse esimehega Lilian Saage on jõus lepingu lõppemiseni või seni, kuni tekib käendajal vajadus käendusest taanduda krediidiasutuse nõudmiste tõttu.
Otsus: Vajadusel lõpetada Lilian Saage sooviavalduse alusel käendusleping enne laenulepingu lõppemist. Laenulepingu käendus läheb üle uuele juhatuse esimehele pärast Lilian Saage taandamist käendusest.
Päevakorrapunkt 6
Strateegia uuendamine
Teha eeltöö oma organisatsiooni siseselt.
Moodustada vajalikud töörühmad.
Hetkel eelarves uuringu ja teenuse tellimise kulud 5500 eurot.
Tõsta omatulude osakaalu eelarves
Ettepanekud:
Kokku kustuda valdade arengukavade päev, arutada millised teenused on puudu. Strateegia koostamiseks ja uuringute tegemiseks koostada avalik pakkumus Ettepanekud võeti arutamiseks. Otsust vastu ei võetud.
Päevakorrapunkt 7
Ühingu poolt pakutavad teenused ja hinnakiri
Ettepanek: tegevmeeskonna pädevuse põhjal koostatud ja taotlusvoorude lõppedes 2013 aastal pakkuda järgnevaid teenuseid:
Nõustamine:
Alustava ettevõtja nõustamine
Arengukava (sh äripaani) koostamise nõustamine
Alustava MTÜ nõustamine
MTÜde raamatupidamise ja finantsplaneerimise alane nõustamine
MTÜde teenuse arendamise alane nõustamine
Projektialane nõustamine
Projektide ettevalmistamine
Projektiidee genereerimine, sõnastamine ja kirjalik vormistamine
Projekti lähteülesande sõnastamine ja kirjalik vormistamine
Projekti arendamine – partnerite otsing, finantseerimise skeemi väljatöötamine, kokkulepete saavutamine, formuleerimine ja vormistamine
Projekti juhtimine:
Projekti tegevuste elluviimise korraldamine vastavalt projekti eesmärgile, vastavalt kinnitatud tööplaanile ja projekti eelarvele
Projekti tehniline teenindamine finantseerimistaotluste vormistamine
aruandluse vormistamine
projekti raamatupidamise korraldamine
Bürooteenus:
Mitmesuguse dokumentatsiooni koostamine
Ettepanek: järgmiseks juhatuse koosolekuks koostada tegevmeeskonna poolt pakutavate teenuste hinnakiri võrdluses turuhindadega. Otsida finantseerimise võimalusi teenuste pakkumiseks.
Otsus: Tegevjuht koostab järgmiseks juhatuse koosolekuks teenuste hindade võrdlustabeli
Päevakorrapunkt 8
Ühingu liikmetele pakutavad hüved.
Rakenduskavade järgsete tegevuste järjepidev elluviimine- st. koolituste, õppereiside ja koostöövõrgustike töö korraldamine
Päevakorrapunkt 9 Hindamise koolitus juhatuse liikmetele
12.09-01.10 toimub taotluste sisuline hindamine.
Ettepanek läbi viia hindamise koolitus 12.septembril Vasalemmas
Koolituse viivad läbi Helen Haab, Kaido-Allan Lainurm ja Marje Suharov
Otsus
: Hindamise koolitus toimub 12. septembril kell 17.-20.00 Vasalemmas
Päevakorrapunkt 10
Juhatuse liikmete töölepingud.
Juhatuse esimees Vaido Romulus esitles töölepingu projekti.
Ettepanek: saata juhatuse liikmete e-posti teel parandatud lepingu projekt ja allkirjastada järgmisel juhatuse koosolekul.
Ettepanek pandi hääletusele: poolt 11 häält, vastu ja erapooletuid ei olnud.
Otsus: juhatuse esimees saadab juhatuse liikmetele üle vaatamiseks viimase lepingu muudatuse. Tegevmeeskonna poolt valmistada ette lepingud allkirjastamiseks järgmiseks juhatuse koosolekuks.
Päevakorrapunkt 11
Kohapeal algatatud teemad
11.1 MTÜ Harju Loogiline LHKK liikmeks astumise avaldus:
Otsus: Liikmeks vastu võtmise kohta teha järgmisel juhatuse koosolekul pärast liikmekandidaadi tutvustust.
11.2 Tagasisideinfovahetusejaootuste kaardistamisekohta
Otsus: järgmisel juhatuse koosolekul teeb kokkuvõtte infovahetuse ja ootuste kaardistamise küsitluse kohta tegevjuht.
11.3. Info LHKK liikme kohta. LHKK e-mailile on laekunud info liikme kohta. Politseisse on esitatud avaldus petturluse kahtlustusest ja tasumata arvetest.
Otsus: kuulata ära liikme selgitused, paludes esindaja juhatuse koosolekule 01. oktoober 2012.*
* Protokolli muudetud 19.02.2020, isikuandmed varjatud vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele
11.4 Hindamiskoosoleku aeg:
Otsus:
LHKK 2012 aasta III taotlusvooru hindamiskoosolek toimub 01.oktoobril kell 18.00
Vasalemmas
Koosoleku juhataja Vaido Romulus
Protokollija Marje Suharov
|
<urn:uuid:ed6ae595-f2f1-44c3-a26b-0032235d5335>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://vomentaga.ee/sites/default/files/dokumendid/juhatuse-koosolek-20120903_3675.pdf
|
2020-03-31T16:50:36+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 771,224,245
| 3,727
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999763
|
ekk_Latn
| 0.999959
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1667,
4017,
4943,
7103,
9217,
9410
] | 2
|
[
0.0302734375,
0.43359375,
0.484375,
0.04638671875,
0.0035247802734375,
0.000823974609375
] |
VALIKKURSUSE "ARHITEKTUUR KUI ELUKESKKOND" KAVA
Sissejuhatus
Ruum on kõikjal meie ümber, oleme alati ruumis ja ei saa sellest kunagi väljuda, kui ka tahaksime. Igaühel on ruumiga oma suhe ja iga ruum räägib selle loonud ühiskonna lugu. Maailmas või ka koduümbruses rännates näeme uusi keskkondi, märkame neis midagi tuttavat ja midagi eksootilist, midagi paeluvat, midagi arusaamatut, midagi elevusttekitavat ja midagi tüütavat. Mida just, sõltub inimesest.
Valikkursus "Arhitektuur kui elukeskkond" on valdkondadeülene kursus, mis arendab divergentset mõtlemist, analüüsivõimet, visuaalset kirjaoskust, loomingulisust, ettevõtlikkust, empaatiavõimet — oskuseid, mis on vajalikud väga paljudel erialadel.
1. Üldalused
1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (üldised)
Valikkursusega "Arhitektuur kui elukeskkond" taotletakse eelkõige, et õpilane:
1. mõtleb divergentselt: leiab ühele küsimusele või probleemile erinevaid vastuseid või lahendusi;
2. oskab ühendada teaduslikku mõtteviisi loomingulise lähenemisega;
3. suudab analüüsida mitmeid valdkondi siduvaid olukordi eri vaatenurkadest;
4. on empaatiline, eetiline ja salliv.
1.2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (valdkonnakesksed)
Valikkursusega "Arhitektuur kui elukeskkond" taotletakse eelkõige, et õpilane:
1. mõistab inimese ja ehitatud keskkonna vahelisi vastastikuseid seoseid ning inimest ja elu ruumi loomisel kesksena;
2. märkab ruumi tervikuna ja selle nüansse, oskab seda kirjeldada ning seostada vorme ja funktsioone, ruumi kujundust ja meeleolu;
3. mõistab arhitektuuri kui inimese elu kujundavat valdkonda, tunneb selle mõju ja oskab tuua näiteid soodustavast ja pärssivast mõjust;
4. tunneb huvi ehitatud keskkonna kui elukeskkonna vastu, saab aru selle tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus ning selle planeerimise põhimõtetest;
5. mõistab teaduslike meetodite ja loova mõtlemise suhet arhitektuuris, oskab mõlemaid ruumist visiooni luues kasutada.
1.3. Valikkursuse kirjeldus
Valikkursus "Arhitektuur kui elukeskkond" on sissejuhatav kursus arhitektuuri ehk meie igapäevasesse ruumilisse keskkonda. Valdkondadeülene kursus seob kolm suurt ja läbivat teemat: inimene, kultuur, keskkond.
Ruum on kõikjal meie ümber, oleme alati ruumis ja ei saa sellest kunagi väljuda, kui ka tahaksime. Igaühel on ruumiga oma suhe ja iga ruum räägib selle loonud ühiskonna lugu. Maailmas või ka koduümbruses rännates näeme uusi keskkondi, märkame neis midagi tuttavat ja midagi eksootilist, midagi paeluvat, midagi arusaamatut, midagi elevusttekitavat ja midagi tüütavat. Mida just, sõltub inimesest.
Õppe käigus õpitakse märkama enda ümber olevat ruumi ja uuritakse selle eripära, otsitakse võimalusi ümbritseva muutmiseks ja selle arengus osalemiseks. Kursus õpetab visuaalset kirjaoskust, ruumilist analüüsioskust, süstemaatilist mõtlemist, loomingulisust, ettevõtlikkust, kodanikuna tegutsemist ja teistega arvestamist — oskuseid, mis on vajalikud väga paljudel erialadel. Kursuse iga tund pakub aktiivse osalemise võimalust (erinevaid õppetegevusi ja loovülesandeid).
Ehitatud keskkond on suurepärane platvorm, mis toob kokku erinevate valdkondade teadmised, kombineerib need elulisel viisil ning õpetab mõistma üht meie igapäeva olulist osa. Selle juures on oluline oskus küsimustele ja probleemidele teistmoodi läheneda. Üheainsa sobiva vastuse asemel keskendutakse küsimuse tundmaõppimisele, lahenduste paljususe märkamisele ning kontekstist ja eesmärgist sõltuvate valikute läbimõtlemisele. See annab edaspidises elus ette tulevate otsuste tegemiseks vajaliku osavuse ja leidlikkuse.
1.4. Õpitulemused
Valikkursuse "Arhitektuur kui elukeskkond" läbinud õpilane:
1. analüüsib ruumi inimesest lähtuvalt;
2. oskab kirjeldada ruumi soosivat või pärssivat mõju eri tegevustele ning väärtustab mitmekesiseid tegevusi pakkuvat ruumi;
3. mõistab arhitektuuri elukeskkonnana, ühiskondliku protsessina, kultuurivaldkonnana ja süsteemide loomisena;
4. abstraheerib keskkonda, ruumikasutust ja oma ideid ning esitab neid skeemidena;
5. lahendab ruumilisi küsimusi, kasutades nii teaduslikku kui loovat mõtlemist;
6. tunneb huvi arhitektuuri kui elukeskkonna ja kultuurivaldkonna vastu ning teab ruumiga seotud erialade arvukust.
1.5. Õpitegevused
Õpitegevused lähtuvad valikkursuse läbivatest põhimõtetest ja tunni ülesehituse juhistest.
Valikkursuse "Arhitektuur kui elukeskkond" läbivad põhimõtted:
1.
Arhitektuur on alati loodud inimese jaoks.
2. Arhitektuur on ehitatud keskkond, ühiskondlik protsess, kultuurivaldkond ja süsteemide loomine.
3. Parim viis arhitektuuriga tutvuda on kohapeal.
4. Tunnustatakse mitmekülgset mõtlemist ja aktiivset osalemist.
Valikkursuse "Arhitektuur kui elukeskkond" tundide ülesehitus:
1. Iga õppetund peab andma õpilasele võimaluse aktiivselt osaleda.
2. Teema avamisel kasutada konkreetseid näiteid, mis on esitatud fotode, piltide või videoklippidena (kui neid pole võimalik külastada).
3. Näite peamine väärtus on sisuline (kuidas lahendati milline küsimus).
4. Näidetega tutvumisel on oluline julgustada sisulist arutelu ja pigem vältida esteetilisi kategooriaid.
5. Mitmekesistada tundi ise kogetavate väikeste ülesannetega.
6. Kasutada ära valikkursuse toimumise kohta ja hetke ruumi teemadele tähelepanu pööramiseks.
7. Lähtuda Tea! Mõtle! Loo! põhimõttest.
1.6. Füüsiline õppekeskkond
Valikkursus ei tohi toimuda ainult ühes klassiruumis. Kursuse jooksul tuleb kasutada koolihoone erinevaid võimalusi (erinevaid ruume, sh ruume, mis ei ole klassid) ja minna ka hoonest välja. Näidete valimisel ja õppekäigu plaanimisel arvestada paikkondliku eripäraga.
1.7. Hindamine
Valikkursuse hindamisel on soovitatav kasutada kujundavat hindamist. Kujundava hindamise põhimõtted on toodud õppeprotsessi kirjelduses õppesisu peatükis iga teema juures eraldi. Kursuse lõpus on võimalik kasutada ühte topelttundi (2 x 45 min) kokkuvõtva tagasiside kogumiseks ja andmiseks. Kujundavat hindamist kasutatakse jooskvalt. Kursusehinne antakse vormis: arvestatud / mittearvestatud.
2. Valikkursuse sisu
2.1. Sissejuhatus. Arhitektuur kui inimese loomulik elukeskkond
2.2. Inimene ja ruum. Mõõdud ja meeled
2.3. Ruumikunst
2.4. Maja. Elamine
2.5. Väliruum, siseruum. Maastikuarhitektuur, sisearhitektuur
2.6. Paberil ja ekraanil. Arhitektuur kahes mõõtmes
2.7. Konstruktsioonid ja materjalid
2.8. Makett — arhitekti tööriist
2.9. Säästev arhitektuur
2.10.Ruum ja teised liigid. Loomad, linnud, taimed ehitatud keskkonnas
2.11.Ruumiteadus, ruumikultuur
2.12.Tulevikuarhitektuur
2.13.Ruumipoliitika
2.14.
Linn, suurlinn
2.15.Planeerimine
2.16.Tagasiside / film
2.17.Õppekäik
|
<urn:uuid:a230f52f-351a-4402-8a4b-10e943b6ece7>
|
CC-MAIN-2018-30
|
http://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/sites/6/2016/11/arhitektuur_kui_elukeskkond_valikkursuse_kava17.10.pdf
|
2018-07-19T17:24:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676591150.71/warc/CC-MAIN-20180719164439-20180719184439-00364.warc.gz
| 274,133,379
| 2,701
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
ekk_Latn
| 0.999978
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2163,
4692,
6577
] | 0
|
[
0.458984375,
0.431640625,
0.07861328125,
0.028564453125,
0.0027313232421875,
0.001190185546875
] |
1. KOKKUVÕTE
Programmi sihtgrupiks on vähenenud töövõimega kroonilise valuga tööealised töötavad või töötud inimesed. Tegemist on tööalase rehabilitatsiooniprogrammiga, millega saab liituda igal ajahetkel. Programm koosneb nii individuaalteenusest kui ka grupitööst, kusjuures programmis ei ole tähtis, et grupitöös osalevad kliendid alustaksid grupitööd üheaegselt. Selline lähenemine teeb programmi sisenemise kliendile paindlikuks, sest ta ei pea ootama uue grupi algusaega ega täitumist. Liikumispuudega inimestel on sageli välja kujunenud krooniline valu, mis pärsib aktiivset osalemist tööelus, kas osaliselt või täielikult.
Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk: Programmi läbimise järgselt on kroonilise valuga inimese tegevus-ja töövõime paranenud, valu on taandunud vähemalt nii palju, et see ei pärsi kliendi töövõimet ning klient alustab tööotsingutega või jätkab töötamist.
Alaeesmärgid:
- Klient on teadlik töövõimet piiravatest teguritest,iseenda rollist tervise- ja töövõime hoidmisel ja arendamisel.
- Klient oskab toime tulla stressiolukordadega kodu-ja töökeskkonnas, kontrollida emotsioone ning on motiveeritud säilitama on tegevus- ja töövõimet. Kliendi lähivõrgustik oskab arvestada kliendi erivajadustega ning pakkuda emotsionaalset tuge tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks.
- Kliendil on vähenenud hirm sooritada tegevusi, mida ta seostab valu tekkimisega. Klient oskab kasutada valuvabasid asendeid ja liikumisi kodu- ja töökeskkonnas.
- Kliendi igapäevane liikuvussaktiivsus ja koormustaluvus on suurenenud, seeläbi on paranenud ka töövõime. Klient teab, et kui keha on treenitud, talub ta rohkem koormust ja seeläbi ei teki nii kergesti ülepinge ja valu.
- Klient tuleb iseseisevalt toime igapäevatoimingutega ning töötab või otsib aktiivselt tööd.
- Krooniline valu on taandunud ja ei häiri kliendi igapäevatoimingute tegemist. Klient töötab või otsib aktiivselt tööd.
Rehabilitatsiooniprogramm kestab kokku 28 nädalat, 2-3 tundi teenuseid nädalas.
- Esmane kohtumine programmi läbiviivate spetsialistidega: füsioterapeut, psühholoog, sotsiaaltöötaja. Iga spetsialist viib läbi algtaseme hindamise RFK alusel. 2 nädala jooksul 3 tundi.
Programmi etapid:
- Sekkumise I etapp, kestvus 12 nädalat
- Psühholoogi individuaalteenus, üle nädala – 6 tundi
- Individuaalne füsioteraapia 1-2 korda nädalas – 18 tundi
- Sotsiaaltöötaja individuaalteenus, üle nädala – 6 tundi
- Sekkumise II etapp, kestvus 12 nädalat
- Füsioteraapia grupiteenus, kord nädalas – 12 tundi
- Individuaalne füsioteraapia, üle nädala – 6 tundi
- Psühholoogi individuaalteenus, üle nädala – 6 tundi
- Tulemuste hindamine vahetult programmi lõpus iga spetsialisti poolt ja kokkuvõtete tegemine. 2 nädala jooksul 6 tundi.
- Sotsiaaltöötaja individuaalteenus, üle nädala – 6 tundi
- Tulemuste hindamine 6 kuud pärast programmi lõppu.
Teenused toimuvad Tartus, VIREO nõustamise ja grupitöö ruumides ning võimalusel (kui tööandja seda lubab) kliendi töökeskkonnas.
Rehabilitatsiooniprogrammi teostamise koostööpartnerid on Töötukassa piirkondlikud juhtumikorraldajad, programmis osalejate tööandjad, programmis osalejate pere- ja võrgustikuliikmed.
|
<urn:uuid:5db3d431-c3d4-4196-afe3-dc2061bf2a92>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Rehabilitatsioon/kokkuvote_m.r._therapy.pdf
|
2019-06-18T19:32:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998813.71/warc/CC-MAIN-20190618183446-20190618205446-00362.warc.gz
| 904,149,707
| 1,249
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3151
] | 1
|
[
0.02197265625,
0.63671875,
0.2734375,
0.06396484375,
0.003936767578125,
0.00160980224609375
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Hooldamine - juuksur - BIOSHINE
KERATIIN SILE
KERATIIN SILE
K1-ŠAMPOON
pakend
Asendamatu särisev juuksed on töödeldud ja kahjustatud juustele. Valmistada oma juuksed MASK ravi ravi. Puhastab põhjalikult kõrvaldades lisandeid ja jäägid, mis järgivad juuksekarva küünenaha. Tänu keratiinkiud ja E-vitamiin , taastab, tugevdab ja loob kaitseseina juuksekarva.
: 250 ml katseklaasi.
K2-MASK KERATIINKIUD
Konditsioneerimist maski valmistatud keratiinkiud ja vitamiin e. taastuv tugevdab ja loob kaitseseina juuksekarva, kaitstes seega väliste aggressions (füüsikaline ja keemiline). pakend: 250 ml katseklaasi.
K3-ANTI-JUUSTE SASSIMINEKUT KOOR
pakend: 150 ml katseklaasi.
Anti särisema koor , tänu aktiivse sisu vormi ja keha särisev juuksed on loomulik lokkis või permed. Seda saab kasutada kuivatamise lõpus , jätab juuksed veel määratletud. Loputada.
K1-INTENSIIVNE ŠAMPOON
pakend
Pesuaine formuleeritud Tali seotud ainete põhineb keratiinkiud , Monoi Tahiti ja vitamiin e. puhastab põhjalikult kõrvaldades lisandeid ja jäägid, mis järgivad juuksekarva küünenaha. Tänu oma aluselise pH (pH = 8-8 , 3) on võimalik avada juuksed kiu võimaldab suurem neeldumisteguri selles tootes sisalduvate toimeainete küünenaha.
: pump jaotur alates 1000 ml pudel.
K2 INTENSIIVNE MASK
pakend: pump jaotur alates 1000 ml pudel.
Conditioning mask (pH 4-4 , 5) Monoi Tahiti keratiinkiud ja e-vitamiini; taastuv tugevdab ja loob kaitseseina juuksekarva. Toote täiendus ŠAMPOON ravi K1 INTENSIIVSE kasutada. On sõnastatud toitma ja niisutab juukseid sügavalt.
pagina 1 / 1
[email protected] +39 0331 1706328
www.globelife.com/bioshine
|
<urn:uuid:f3149add-b867-45fc-99f8-8412a3b040a6>
|
CC-MAIN-2016-50
|
http://beautybazar.co.uk/et/hooldamine-juuksur-c-10/bioshine-a-267/keratiin-sile-p-2924.pdf
|
2016-12-03T14:13:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2016-50/segments/1480698540932.10/warc/CC-MAIN-20161202170900-00455-ip-10-31-129-80.ec2.internal.warc.gz
| 28,542,025
| 683
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999881
|
ekk_Latn
| 0.999881
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1669
] | 0
|
[
0.5546875,
0.2314453125,
0.1103515625,
0.08984375,
0.00885009765625,
0.003631591796875
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Spetsiaalsed tooted juuste - EMMEDICIOTTO
LUXURY ARGAN
LUXURY ARGAN
Property kosmeetiline line :
* Panthenol : lisaks teadaolevad omadused niisutajad, Panthenol ka on pehmendav ja rahustav vastu peanahka.
* argaaniaõli : avaldab olulist kaitsvat toimet, niisutab, pehmendav ja toitev.
* Väljavõte Mile : remineralises juuksed ja tema agent stimuleerib keratiinvalgu juukseid tugevdada neid ja kaitseb neid.
* Piimaproteiinide : toitev, niisutav ja rahustav.
* Aloe vera geel : värskendav ja pehmendavate omadustega.
22 LUXURY argaaniaõli
box : pudelit 20 ja 100 ml.
Ümberkorraldused õli ei määre ülikerged valem on ideaalne igasuguste juuksed, tänuomadused argan, tagamaks kergus, pehmus ja toitu juuksed. Vähendab painutamine, kõrge siluv võimsus, kõrgläikega, tugev hüdratsioon, ei Murda juuksed.
22 LUXURY ARGAN šampoon
box : 250 ml pudel.
Vastab vajadustelejuuksed haprad, kuivad ja sära. Annab vedelikku ja toitujuuksed, jättes selle pehmeks ja siidiseks.
22 LUXURY MASK ARGAN
box : 250 ml pudelites.
koos argaaniaõli, pantenooli, aloe vera ja piimavalk On kõrge vedelikku kuivale ja kahjustatud juustele, tugevdades struktuuri ja tagadesloomuliku sära ja elluviidav. Tulemuseks on juuksed täielikult regenereerida, keha, toon, heledus ja hea loomulikkus.
pagina 1 / 1
[email protected]
+39 0331 1706328
www.globelife.com/emmediciotto/
|
<urn:uuid:c43e3493-4046-4ed9-aa1e-723aa053e863>
|
CC-MAIN-2016-50
|
http://barbacapelli.it/et/spetsiaalsed-tooted-juuste-c-16/emmediciotto-a-42/luxury-argan-p-2108.pdf
|
2016-12-03T14:40:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2016-50/segments/1480698540932.10/warc/CC-MAIN-20161202170900-00484-ip-10-31-129-80.ec2.internal.warc.gz
| 26,554,523
| 551
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999476
|
ekk_Latn
| 0.999476
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1394
] | 1
|
[
0.02734375,
0.54296875,
0.349609375,
0.0732421875,
0.005096435546875,
0.00101470947265625
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Hooldamine - juuksur - INTERCOSMO
MENU COMFORT - TUNDLIKULE NAHALE
Menüü COMFORT - armas sensibile
[email protected]
+39 0331 1706328
MENU COMFORT - TUNDLIKULE NAHALE
Menüü COMFORT - armas sensibile
Loo
lõõgastuda ja toon, onrahustav ja energiat andev. Stimuleerib rakkude uuenemist.
rahustav vann
Pudelid 200 ja 900 ml.
Šampoon puhastavate ja rahustav.
FLUID DERMOLENITVO
7 ml viaali karbis 12 tk.
Üheannuseline viaal šoki hagi punetavale ja tundlik.
LOTION elustav
7 ml viaali karbis 12 tk.
Üheannuseline viaal tegutseb peanaha hunnikhalvasti hapnikurikka.
pagina 1 / 1
|
<urn:uuid:117f2e4c-a64e-48ad-97aa-4f857480383d>
|
CC-MAIN-2016-50
|
http://globelife.com/beautybazar/et/hooldamine-juuksur-c-10/intercosmo-a-357/menu-comfort-tundlikule-nahale-p-3543.pdf
|
2016-12-03T14:04:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2016-50/segments/1480698540932.10/warc/CC-MAIN-20161202170900-00489-ip-10-31-129-80.ec2.internal.warc.gz
| 118,770,653
| 243
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.991615
|
ekk_Latn
| 0.991615
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
626
] | 0
|
[
0.6796875,
0.302734375,
0.0101318359375,
0.004425048828125,
0.0009918212890625,
0.000461578369140625
] |
Aktsiaselts SEB Liising
DataCorporate Name
Aktsiaselts SEB Liising
Commercial Registry Number
10281767
Address
Tornimäe 2, Tallinn, Harju maakond, 15010
Phone
+372 665 7910
E-mail
[email protected]
Web Address
http://www.seb.ee/
Capital Stock
3 834 762,82 €
Date of Booking (latest)
13/01/2012
Tegevusload (erandi alusel)Nimekirja kandmise kuupäev
18/05/2016
Ema-ettevõtja (ärinimi, registrikood, asukoht)
SEB Pank AS, 10004252 Harju maakond, 15010
Nimekirja kandmise aluseks oleva otsuse nr
4.1-1/65
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
KAVS § 2 lg 8
|
<urn:uuid:10ed8e75-4db8-401e-8243-2ded6b12801a>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://www.fi.ee/en/print/pdf/node/21784
|
2023-03-29T01:00:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00000-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 843,317,321
| 227
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99177
|
ekk_Latn
| 0.987588
|
[
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
519,
568
] | 1
|
[
0.326171875,
0.6484375,
0.0218505859375,
0.0009307861328125,
0.0001697540283203125,
0.00005698204040527344
] |
SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (former SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal)
DataCorporate Name
SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (former SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal)
Commercial Registry Number
11453650
Address
Narva mnt 63/1, Tallinn, Harju maakond 10120
Phone
+372 770 0000
E-mail
[email protected]
Web Address
https://www.citadele.ee/
Capital Stock
15 569 120 €
Date of Booking (latest)
08/03/2016
Tegevusload (erandi alusel)Nimekirja kandmise kuupäev
23/05/2016
Ema-ettevõtja (ärinimi, registrikood, asukoht)
Akciju sabiedr?ba "Citade 40103303559, Republikas - 1010, Latvia
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Nimekirja kandmise aluseks oleva otsuse nr
Erandi rakendamise õiguslik alus
4.1-1/81
KAVS § 2 lg 8
|
<urn:uuid:e7a155ac-495b-4cc8-9304-25b3fc97ce94>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://www.fi.ee/en/print/pdf/node/21788
|
2023-03-29T01:27:23+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00000-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 847,930,777
| 281
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.981506
|
ekk_Latn
| 0.98754
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
611,
748
] | 0
|
[
0.6171875,
0.36328125,
0.0162353515625,
0.0032501220703125,
0.0004253387451171875,
0.00013828277587890625
] |
Luminor Liising AS (former AS Nordea Finance Estonia)
DataCorporate Name
Luminor Liising AS (former AS Nordea Finance Estonia)
Commercial Registry Number
10237140
Address
Liivalaia 45, Tallinn, Harju maakond, 10145
Phone
+372 710 1300
E-mail
[email protected]
Web Address
http://www.luminor.ee/
Capital Stock
3 834 000 €
Date of Booking (latest)
27/07/2011
Tegevusload (erandi alusel)Nimekirja kandmise kuupäev
05/07/2016
Ema-ettevõtja (ärinimi, registrikood, asukoht)
Luminor Bank AS , Liivala maakond, 10145, registrinu
Nimekirja kandmise aluseks oleva otsuse nr
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Erandi rakendamise õiguslik alus
KAVS § 2 lg 8
|
<urn:uuid:5f3baebb-af65-4487-86bc-0d8f33a1236f>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://www.fi.ee/en/print/pdf/node/21789
|
2023-03-29T00:25:46+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00000-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 865,404,031
| 243
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.980103
|
ekk_Latn
| 0.976921
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
586,
669
] | 1
|
[
0.1552734375,
0.82421875,
0.0169677734375,
0.00152587890625,
0.00028228759765625,
0.00007915496826171875
] |
Tõstukijuhi koolitus (2-päevane Eesti ja rahvusvaheline)
1. Õppekavarühm
Mehaanika ja metallitöö
2. Õpiväljundid
Koolituse eesmärgiks on anda teadmisi tööks tõstukitega. Tõstukijuhid võivad töötada objektidel sisetranspordivahenditel (laadur, virnastaja, käsikahveltõstuk, korvtõstuk ja teleskooptõstuk). Lisaks antakse teadmisi esmaabist, tööohutusest ja õigusaktidest.
Koolituse lõpetanu tunneb tõstukite ehitust, tehnilisi parameetreid ning oskab vältida rikkeid ja nendest teavitada oma otsest ülemust. Oskab tõstukiga laadida ja arvestada ohutusnõuetega, teab laadimise- ja teeninduse nõudeid. Omandab vajalikud teadmised ja kogemused praktikas tõstukiga sõitmiseks ja tõstmiseks, lisaks tutvub töövõtete ning seadusandlusega töötamiseks välismaal.
3. Õpingute alustamise tingimused
Õppija vanus vähemalt 18 aastat.
4. Õppe kogumaht
16 akadeemilist tundi ehk 2 päeva. Esimesel päeval auditoorne loeng 8 akadeemilist tundi ja teisel päeval praktika 8 akadeemilist tundi. Iseseisva töö osakaal puudub.
5. Õppe sisu
Tõstukite tüübid ja ehitus (sisepõlemismootoriga, elektrilised, pumptõstukid).
Tõstukite tehnilised parameetrid ja tehniline teenindamine.
Laadimiseks transporditööde teostamise kord ja ohutusmeetmed.
Tõstuki juhtimise eripärad.
Liikluseeskiri sise- ja välisterritooriumil.
Tropid ja kinnitused.
Ohutusvahendid.
Tõstukitega juhtunud õnnetuste analüüs.
Tööohutuse nõuded juhile ja tõstukile.
Välisriigis töötamiseks vajalikud teadmised ja seadusandlus.
Praktiline väljaõpe tõstukil.
Tõstuki tundmaõppimine ja kasutamine praktikas.
6. Õppekeskkonna kirjeldus
Loenguruum auditoorseks tööks on varustatud kaasaegse tehnikaga, näitlike õppematerjalidega. Olemas on wifi, vahendid kohvipausideks ja võimalus diskussioonideks vabamas õhkkonnas.
7.
Õppematerjalid
Jagatakse koolitaja poolt koostatud õppematerjale. Näidatakse õppefilme tõstukijuhile.
8. Lõpetamise tingimused ja väljastatav dokument
Õpingute lõpetamise ja tunnistuse saamise tingimuseks on vähemalt 65% tulemus kirjalikus testis ning praktika läbimine. Lisaks saab tunnistuse töötamiseks välisriigis.
9. Koolitaja kvalifikatsioon
Ilmar Rammi Tallinn Pedagoogiline Instituut, 1975 füüsika, elektroonika, tehnilise mehhaanika õpetaja, Tartu Kutsehariduskeskuse ehituse- ja puiduosakonna vanemõpetaja, täiskasvanute koolituse lektor, eripedagoogika õpetaja, alates 2012 Soome firma, Bonum Safety AB OY volitatud tööohutusealaste koolituste lektor, sildkraana pädevusetunnistus, Soome tuletöö koolitaja, täiendanud end asbesti lammutustöö alal. Omab praktilisi kogemusi ehituse alal. Läbitud töökeskkonnaspetsialisti koolitus.
|
<urn:uuid:9af4ef24-578b-4fd7-8095-ec5761b52aae>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://www.kaardikoolitus.eu/wp-content/uploads/2022/12/Oppekava-tostukijuhile-2-paevane-eesti-ja-rahvusvaheline.pdf
|
2023-03-29T01:10:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00143-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 948,563,148
| 1,077
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999983
|
ekk_Latn
| 0.999983
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2633
] | 1
|
[
0.451171875,
0.48046875,
0.057373046875,
0.00933837890625,
0.00061798095703125,
0.0002422332763671875
] |
Eesti Käsipalliliit Pressiteade 27.01.2009
HC Kehra sillutab käsipallimeistrivõistlustel teed põhiturniiri võidule
Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel peetakse sel nädalal järjekordne voor. Kohtuvad Chocolate Boys – Tallinna KPK, Viljandi HC – HC Tallas ja HC Kehra – Põlva Serviti. Mänguvaba on SK Tapa. Lisaks on 1. veebruaril vahelejäänud mängus vastamisi HC Kehra – Viljandi HC.
Tabeliseis: 1. HC Kehra 20 (10-st mängust), 2. Põlva Serviti 18 (11), 2. Chocolate Boys 16 (11), 4. Viljandi HC 6 (10), 5. HC Tallas 6 (11), 6. SK Tapa 6 (12), 7. Tallinna KPK 4 (11) punkti.
Väravaküttide edetabel: Dener Jaanimaa (Chocolate Boys) 83, Mario Karuse (Põlva Serviti) 83, Marko Koks (Viljandi HC) 83, Taavi Tibar (Viljandi HC) 75, Marko Slastinovski (HC Tallas) 74, Erkki Maripuu (HC Tallas) 57, Martin Johannson (HC Kehra) 53, Roman Glinkin (HC Kehra) 50, Uku-Tanel Laast (Tallinna KPK) 45, Valdar Noodla (Chocolate Boys) 45 tabamust.
27.01. (kell 18.30) Kalev Kiili Spordihall: Chocolate Boys – Tallinna KPK Omavahelised mängud. 1. ring: 40:27.
Chocolate Boys kaotas eelmises voorus kodus 28:29 Kehrale ja omab nüüd vaid teoreetilisi võimalusi põhiturniiri võiduks. Tallinna Käsipallikool jäi samal ajal võõrsil 26:27 alla Tapale.
Kui Eesti meistrivõistlustel kaotasid šokolaadipoisid Kehrale napilt, siis paar päeva hiljem Balti liigas võeti 39:22 revanš. „Eesti meistrivõistluste mängus tegime liialt palju pallikaotusi, teisel poolajal ei suutnud me ületada nende väravavahti Marius Aleksejevit ja vahepealne mõõn tõi Kehrale 8:0 vahespurdi," loetles Chocolate Boysi peatreener Ain Pinnonen üles kaotuse põhjused. „Balti liigas ei saanud see-eest Kehra üldse jalgu alla."
Kuigi avaringis nuhtlesid šokolaadipoisid Käsipallikooli 40:27, kiitis Pinnonen konkurenti. „Hooaja alguses jätsid nad hea mulje, nüüd pole neid ammu mängimas näinud," meenutas ta. „Kindlasti alahinnata me vastast ei tohi, kuigi meil on nüüd põhiturniiri esikoht sisuliselt käest libisenud. Mänguaega saavad ka edaspidi kõik mehed, sest ma loodan kogu meeskonnale. Varumeesteks ma kedagi ei nimeta, kuna kõigi panus on oluline."
Pinnonen lisas, et hetkel vaevleb hüppeliigese vigastuse küüsis Sten-Eerik Lepp ning Rain Murrile teeb häda pöial.
Viimati saadud napp kaotus Tapalt jääb Käsipallikooli juhendajat Ahmed Porkvelit pikaks ajaks kummitama. „Veerand tundi enne mängu lõppu olime kahe tabamusega peal, kuid siis ei suutnud kaheminutilise ülekaalu ajal väravat visata," meenutas Porkveli. „Loovutasime initsiatiivi, lisaks tegi Tapa kaks ebasportlikku viga. Õnneks jäid meie mehed nende võtete järel terveks."
Kuna Chocolate Boys on Käsipallikoolist klassi võrra parem, siis Porkveli edule ei looda. „Nädalavahetusel oli meie poistel mitu rasket A-vanuseklassi mängu,"
tõdes ta. „Seega võib noori kimbutada väsimus. Lisaks läks meie põhijõud Sten Toomla testimisele Rootsi esiliiga tippude hulka kuuluvasse HK Malmösse."
28.01. (kell 19.00) Viljandi Spordihoone: Viljandi HC – HC Tallas Omavahelised mängud. 1. ring: 30:22.
Selle aasta esimese mängu pidanud Viljandi kaotas eelmisel nädalal kodus 23:30 tiitlikaitsjale Põlva Servitile, Tallas oli vaba.
„Mängupilt Serviti vastu oli heitlik, kuid jäin meeskonnaga rahule," analüüsis Viljandi loots Lembit Nelke. „Olime veel teisel poolajal mingil hetkel taga vaid kahe tabamusega, ent objektiivselt hinnates me siiski kordagi võidulõhna nuusutada ei saanud."
Tallasega matš tuleb Nelke meelest raske, sest tallinlased on neile viimastel aastatel üheks peakonkurendiks olnud. „Meil on tiimis palju A- klassi noori, kes nädalavahetusel oma vanuserühma meistrivõistlustel osalesid," lausus Nelke. „Nüüd ei teagi, kuidas nad sellest taastunud on."
Tallase peatreener Toivo Järv aga kurdab vähese mängupraktika üle. „Kuu aja jooksul on meil olnud vaid üks kohtumine, mis juba ununenud," tunnistas Järv. „Meeskond on vahepeal ainult treeningutel käinud, kus olen poistele üritanud õpetada praegu maailmas kasutatavat mängustiili. Mehed igatahes arenevad. Seda näitab ka see, et viimati suutsime Chocolate Boysi vastu seisu kaua võrdse hoida. Vanasti rullisid favoriidid meist esimese veerandtunniga üle."
Järv teab, et eesseisev duell mulkidega on ülimalt oluline. „Selle võiduga astub üks meeskondadest suure sammu lähemale neljandale kohale," ennustas Järv. „Võtmesõnadeks kujunevad kannatamine, kaitse ja häälestatus, lisaks see, millise koosseisu saame välja panna. Selleks, et kaitses hea olla, tuleb ekstra pingutada. Seetõttu peame kohe alguses tegutsema hingestatult."
28.01. (kell 19.00) Kehra Spordihoone: HC Kehra – Põlva Serviti Omavahelised mängud. 1. ring: 31:24.
Meistrivõistluste liidri Kehra jaks käis eelmises voorus võõrsil 29:28 üle Chocolate Boysist, Põlva Serviti oli samuti vastase väljakul 30:23 parem Viljandist.
Võidu korral kolmapäeval kindlustaks Kehra sisuliselt põhiturniiri esikoha, sest kui viimases kolmandas ringis kaotatakse nii Servitile kui Chocolate Boysile, ollakse oma pearivaalidest ikkagi püüdmatult lahti rebinud. Serviti ja Chocolate Boys peaksid siis lootma, et Kehra komistab ka tagumise neliku meeskondade vastu. Statistika seda ei soosi, sest viimati loovutas Kehra, Serviti või Chocolate Boys mõnele teisele kõrgliigaklubile punkte hooajal 2004/2005. Toona viigistas Kehra korra Tallasega ja Chocolate Boys Tapa/Reval-Spordiga ning Serviti kaotas ühe mängu samuti Tallasele.
„Mäng Servitiga on meile ääretult tähtis," ei varjanud Kehra juhendaja Jüri Lepp. „Kahjuks ei saa meie poolel veel seegi kord osaleda vigastusest taastuv Janar Mägi ning lihasevenitust raviv Risto Lepp."
Jüri Lepa sõnul oligi mängujuhi Risto Lepa trauma põhjuseks, miks pärast meistrivõistlustel saadud nappi võitu Chocolate Boysi üle, häviti paar päeva hiljem samale meeskonnale Balti liigas 22:39. „Meie pink on lühike ja kui tagaliinist ära võtta olulised lülid Janar ja Risto, siis hädad tekivadki," analüüsis Jüri Lepp. „Kuna Balti liigas ei saanudki me šokolaadipoiste vastu ennast üldse käima, siis andsin ka teistele põhimeestele puhkust. Näiteks Priit Pajus ei mänginud, Roman Glinkin ja Olev Eensalu käisid väljakul episoodiliselt. A-vanuseklassi meistrivõistlustega oli aga seotud Rando-Juku Sirkas. Võtsime küll juurde mehi Tallasest, kuid seetõttu hakkas koostöö lonkama."
Jüri Lepp on veendunud, et saun šokolaadipoistele neile jälge ei jätnud. „Usun, et meie meeste moraal säilis," loodab ta. „Tegime endale kaotuse põhjused selgeks ja seedisime need läbi."
Kuigi Kehra sai viimati suure kaotuse, ei hakka Serviti loots Kalmer Musting enda hoolealustele kiiruga kahte punkti tabelisse lisama. „Balti liiga ebaõnnestus Kehral juba alguses ja kuna nad tunnevad, et seal tänavu edu ei saavuta, siis selle sarja peale ei panusta," mõtiskles Musting. „Chocolate Boys on aga Baltikumis heal kohal, kus võitleb viienda positsiooni eest."
Musting vaatas tabelisse ja asetas favoriidikoorma seekord vastase õlule. „Oleme tänavu Kehraga teinud ühe viigi ning ülejäänud matšid kaotanud," luges Musting ette kuiva statistika. „Meid kummitab vigastustest tingitud ebakindlus, millest hakkame nüüd vabanema. Nädalaga ei tee selles küsimuse paraku midagi, aega kulub ikka vähemalt kuu. Praegu koguneb meile lubamatult palju pallikaotuseid, lisaks ei suuda mehed väravaid visata isegi kuuelt meetrilt. See kõik tuleneb ju kindlustunde puudumisest."
01.02. (kell 18.00) Kehra Spordihoone: HC Kehra – Viljandi HC Omavahelised mängud. 1. ring: 38:29.
Teise ringi viimases kohtumises on vastamisi Kehra ja Viljandi. Kuna kehralased olid eelmise aasta lõpus seotud Balti liigaga, siis lükati mäng mulkidega veebruari algusesse.
„Viljandi koosneb noortest mängumeestest, kes arenevad iga aastaga eeskätt füüsiliselt," tõi Jüri Lepp välja vastase plussi. „Nüüd peavad nad nuputama, kuidas meeskond tulevikus koos hoida, et ka head tulemust teha."
Jüri Lepp lisas veel, et Saksamaa esiliigasse Ahlenisse on siirdumas puurilukk Marius Aleksejev. „Lepingut veel allkirjastatud ei ole," avaldas ta. „Kontraht on viimistlusjärgus ja paari päevaga peaksid sinna allkirjad peale saama."
Nelke teab, et praegu neil Kehra vastu šanssi pole, kuid võitu favoriidile kergelt ei loovutata. „Me võtame kõiki vastased võrdselt, ega hakka ühtegi mängu teistest esile kergitama," tunnistas Nelke. „See mõjuks lihtsalt vaimselt halvasti. Siiski uurime enne matše vastase tugevaid ja nõrku külgi ning paneme vastavalt sellele taktika paika." EKL-i pressiteenistus
|
<urn:uuid:92856f33-91d4-40df-ae3c-b259b7ae2537>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://www2.handball.ee/est/voistlused/eesti_mv/mehed/meistriliiga/2009_meistriliiga/27.01.09.pdf
|
2023-03-29T00:47:34+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00000-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 1,178,125,536
| 3,311
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999586
|
ekk_Latn
| 0.999684
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2762,
5575,
8417
] | 1
|
[
0.048828125,
0.71875,
0.2119140625,
0.0177001953125,
0.0030670166015625,
0.000560760498046875
] |
KOHTLA-JÄRVE TAMMIKU PÕHIKOOL
E-ÕPPENÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 3
Kohtla-Järve 27.10.2020
Õppenõukogu liikmete teavitamise kuupäev: 22.10
Õppenõukogu liikmete teavitamise viis: [email protected]
Hääletamise tähtaeg: 27.10
Hääletamise viis: (töömeil) [email protected]
Õppenõukogu liikmetele saadetud ja hääletamisele pandud ettepanek:
Seoses pilootprojektis “Professionaalne eesti keele õpetaja põhikoolis” osalemisega teha õppekavas õppeaastaks 2020/2021 muudatused tunnijaotusplaanis 1.a ja 1.c klassides.
Vormistada kooli õppekavas lisa nr 16.
Päevakord:
1.Tammiku Põhikooli õppekava üldosa muudatuste arutamine ja arvamuse andmine.
Otsus:
Otsus: 1. Nõustuda ettepanekuga ja lisada õppekavale lisana nr 16 „Muudatused õppekavas õppeaastaks 2020/2021“
Õppenõukogu otsuse täitmist korraldab ja kontrollib õppealajuhataja
Hääletamise tulemus:
Ettepaneku poolt - 49, vastu –3, erapooletud – 1, ei osalenud hääletamises 5 õppenõukogu liiget.
Valentina Kutuzova Silva Gerassimov õppenõukogu juhataja õppenõukogu sekretär
|
<urn:uuid:77ff8b36-dd87-4445-83da-6b5a499b2fe1>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://tammiku.edu.ee/sites/tammiku.edu.ee/files/dokumendid/on_prot_nr_3_27_10_20.pdf
|
2023-03-29T01:13:39+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00000-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 608,439,169
| 490
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999902
|
ekk_Latn
| 0.999902
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1236
] | 1
|
[
0.244140625,
0.40234375,
0.2373046875,
0.10693359375,
0.00640869140625,
0.002044677734375
] |
GEOGRAAFIA AINEKAVA PÕHIKOOLILE
Tallinna Mahtra Põhikool
Üldosa
1. Geograafia õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli geograafiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
2) on omandanud ülevaate looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning protsessidest, nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;
3) väärtustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;
4) mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi keskkonnale; suhtub vastutustundlikult keskkonnasse, järgides säästva arengu põhimõtteid;
5) rakendab loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades, plaanib ja teeb uurimistöid, vaatlusi ja mõõdistamisi ning tõlgendab ja esitab saadud tulemusi;
6) kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat geograafiainfot ning loeb ja mõtestab lihtsat loodusteaduslikku teksti;
7) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest ning mõistab geograafiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates töövaldkondades;
8) mõistab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse olulisust igapäevaelus, on loov ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
2. Õppeaine kirjeldus
Geograafia on integreeritud õppeaine, mis kuulub nii loodus- (loodusgeograafia) kui ka sotsiaalteaduste (inimgeograafia) hulka. Geograafiat õppides tuginetakse loodusõpetuses omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele ning lõimitakse õpet matemaatika, füüsika, bioloogia, keemia, ajaloo ja ühiskonnaõpetusega. Geograafiat õppides areneb õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane kirjaoskus, kujuneb arusaam Maast kui tervikust ning keskkonna ja inimtegevuse vastastikusest mõjust. Tähtsal kohal on igapäevaelu probleemide lahendamise ja põhjendatud otsuste tegemise oskused. Geograafias ning teistes loodus- ja sotsiaalainetes omandatud teadmised, oskused ja hoiakud on aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppele. Kooligeograafiat õppides saadakse näidispiirkondade õppimise kaudu ülevaade looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ning protsessidest, nende ruumilisest levikust ja vastastikustest seostest. Rõhutatakse loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse säilimise olulisust ning selle uurimise vajalikkust. Õpilastel kujuneb arusaam teadusest kui protsessist, mis loob teadmisi ning annab selgitusi ümbritseva kohta. Seejuures arenevad õpilaste probleemide lahendamise ja uurimisoskused. Geograafiat õppides on suure tähtsusega arusaamise kujunemine inimese ja keskkonna vastastikustest seostest, loodusressursside piiratusest ning nende ratsionaalse kasutamise vajalikkusest. Areneb õpilaste keskkonnateadlikkus, võetakse omaks säästliku eluviisi ja jätkusuutliku arengu idee ning kujunevad keskkonda väärtustavad hoiakud. Keskkonda käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaal- kui ka kultuurikeskkonna. Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma looduse, rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on alus mõistvale ning sallivale suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuuri ning traditsioonidesse. Eesti geograafia õppimine loob aluse kodumaa looduse, ajaloo ja kultuuripärandi väärtustamisele. Globaliseeruva maailma karmistuvas konkurentsis toimetulekuks peab inimene oma eluks, eelkõige õppimiseks, töötamiseks ja puhkamiseks tundma järjest paremini maailma eri piirkondi ning nende majandust, kultuuri ja traditsioone. Geograafiaõpetus aitab kujundada õpilase enesemääratlust aktiivse kodanikuna Eestis, Euroopas ning maailmas. Geograafiat õppides omandavad õpilased kaardilugemise ja infotehnoloogia kasutamise oskuse, mille vajadus tänapäeva mobiilses ühiskonnas kiiresti kasvab.
Õpitav materjal esitatakse võimalikult probleemipõhiselt ning õpilase igapäevaelu ja kodukohaga seostatult. Õppes lähtutakse õpilaste individuaalsetest iseärasustest ja võimete mitmekülgsest arendamisest, suurt tähelepanu pööratakse õpilaste õpimotivatsiooni kujundamisele. Selle saavutamiseks kasutatakse erinevaid aktiivõppevorme: probleem- ja uurimuslikku õpet, projektõpet, arutelu, ajurünnakuid, rollimänge, õuesõpet, õppekäike jne. Kõigis õppeetappides kasutatakse tehnoloogilisi vahendeid ja IKT võimalusi. Uurimusliku õppega omandavad õpilased probleemide seadmise, hüpoteeside sõnastamise, töö plaanimise, vaatluste tegemise, mõõdistamise, tulemuste töötlemise, tõlgendamise ja esitamise oskused. Olulisel kohal on erinevate teabeallikate, sh interneti kasutamise ja neis leiduva teabe kriitilise hindamise oskus.
3. Õppe- ja kasvatuseesmärgid III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) huvitub looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus;
2) on omandanud ülevaate looduse ja ühiskonna olulisematest nähtustest ja protsessidest ning saab aru nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest;
3) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade loodust ja kultuuri ning säästva arengu põhimõtteid;
4) kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades;
5) kasutab teabeallikaid geograafiainfo leidmiseks, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse selgitades, nähtusi ja objekte kirjeldades ning probleeme lahendades;
6) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, hindab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri plaanides ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Geograafia 7.klass
1. Õpitulemused ja õppesisu
1.1 Kaardiõpetus
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit;
2) määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;
3) mõõdab vahemaid, kasutades kaardil erinevalt esitatud mõõtkava ning looduses sammupaari;
4) määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha;
5) määrab ajavööndite kaardi järgi kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;
6) koostab lihtsa plaani etteantud kohast;
7) kasutab trüki- ja digitaalseid kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi.
Õppesisu
Maa kuju ja suurus. Kaartide mitmekesisus ja otstarve. Üldgeograafilised ja temaatilised kaardid, sh maailma ja Euroopa poliitiline kaart. Trüki- ja digitaalsed kaardid, sh interaktiivsed kaardid. Mõõtkava, vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil. Suundade määramine looduses ja kaardil. Asukoht ja sellemääramine, geograafilised koordinaadid. Ajavööndid.
1.2 Geoloogia
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab jooniste järgi Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimaluste kohta;
2) iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist;
3) teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda;
4) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades;
5) selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket;
6) iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning toob näiteidnende kasutamise kohta;
7) mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst.
Õppesisu
Maa siseehitus. Laamad ja laamade liikumine. Maavärinad. Vulkaaniline tegevus. Inimeste elu ja majandustegevus seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades. Kivimid ja nende teke.
1.3 Pinnamood
Õpitulemused
Õpilane:
1) on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);
2) kirjeldab suure mõõtkavaga kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;
3) iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi ette antud koha pinnamoodi ning pinnavorme;
4) kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;
5) toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumise kohta erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;
6) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevate riskide ning nende vältimise võimaluste kohta.
Õppesisu
Pinnavormid ja pinnamood. Pinnamoe kujutamine kaartidel. Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja majandustegevus mägise pinnamoega aladel. Tasandikud. Inimese elu ja majandustegevus tasase pinnamoega aladel. Maailmamere põhjareljeef. Pinnamoe ja pinnavormide muutumine aja jooksul.
1.4 Rahvastik
Õpitulemused
Õpilane:
1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit;
2) nimetab ja näitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu;
3) toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ja väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone;
4) leiab kaardilt ning nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning kirjeldab rahvastiku paiknemist etteantud riigis;
5) iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist;
6) kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate probleemide kohta.
Õppesisu
Riigid maailma kaardil. Erinevad rassid ja rahvad. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Linnastumine.
2. Kujundav hindamine
2.1 Kaardiõpetus
Täiuslik
Õpilane kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi; leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit; määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi; mõõdab vahemaid kaardil erinevalt esitatud mõõtkava kasutades ning looduses sammupaari abil; määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha; määrab ajavööndite kaardi abil kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;
Üsna hea
Õpilane kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, proovib leida nende vahelisi seoseid ning teha järeldusi; püüab leida vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit; määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi; määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha.
Piisav
Õpilane kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste; proovib leida nende vahelisi seoseid ning teha järeldusi; püüab leida kaardi internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit; proovib määrata suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi.
2.2 Geoloogia
Täiuslik
Õpilane teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda; toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades; selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket; iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning toob näiteid nende kasutamise kohta; mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide.
Üsna hea
Õpilane teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, proovib näidata kaardil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta; toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades; selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket; tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning toob näiteid nende kasutamise kohta.
Piisav
Õpilane teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi; toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes piirkondades; tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning proovib tuua näiteid nende kasutamise kohta.
2.3 Pinnamood
Täiuslik
Õpilane on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi; iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme; toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel; toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest.
Üsna hea
Õpilane on omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); proovib iseloomustada suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi; iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme; püüab tuua näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel.
Piisav
Õpilane on omandanud ülevaate maailma eri piirkondadest, leiab kaardil mäestikud, mägismaad; püüab iseloomustada suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi; teab pinnavormide ja pinnamoe muutumist erinevate tegurite (murenemise, tuule-, vee-, inimtegevuse) toimel; püüab tuua näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel.
2.4 Rahvastik
Täiuslik
Õpilane kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades;
mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest ja inimtegevuse tagajärgi keskkonnale;
iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit; nimetab ja näitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu; toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone;leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis;
iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist; kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate probleemide kohta.
Üsna hea
Õpilane kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades;
iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit; nimetab ja näitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu; toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone; nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis; püüab iseloomustada kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist; kirjeldab linnastumist.
Piisav
Õpilane proovib kasutada geograafiateadmisi; mõistab inimtegevuse sõltumist Maa piiratud ressurssidest; teab etteantud riigi geograafilist asendit; nimetab suuremaid riike; väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone; leiab kaardilt tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad; iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist.
Geograafia 8.klass
1. õpitulemused ja õppesisu
1.1 Kliima
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;
2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust plaanides;
3) selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi;
4) kirjeldab joonise järgi üldist õhuringlust;
5) selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale;
6) leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega;
7) iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi;
8) toob näiteid ilma ja kliima mõju kohta inimtegevusele.
Õppesisu
Ilm ja kliima. Kliimadiagrammid ja kliimakaardid. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine Maal. Aastaaegade kujunemine. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Üldine õhuringlus. Ookeanide, meredeja pinnamoe mõju kliimale. Kliimavöötmed. Ilma ja kliima mõju inimtegevusele.
1.2 Veestik
Õpitulemused
Õpilane:
1) seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutused kliimaga;
2) kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused;
3) kirjeldab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel;
4) põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide järgi veetaseme muutumist jões;
5) iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlaid ning nende kasutamist;
6) iseloomustab veeringet, selgitab vee ning veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.
Õppesisu
Veeressursside jaotumine Maal. Veeringe. Maailmameri ja selle osad. Temperatuur, soolsus ja jääolud maailmamere eri osades. Mägi- ja tasandikujõed, vooluvee mõju pinnamoe kujunemisele. Jõgede veerežiim, üleujutused. Järved ja veehoidlad. Veekogude kasutamine ja kaitse.
1.3 Loodusvööndid
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist;
2) kirjeldab loodusvööndite kliimat, veestikku, mulla tekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid;
3) tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid ning joonistel ja piltidel maastiku, taimed, loomad ja mullad;
4) teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes;
5) selgitab liustike tekke põhjusi ning kirjeldab nende paiknemist ja tähtsust;
6) toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes;
7) kirjeldab ja võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsib nendevahelisi seoseid.
Õppesisu
Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed. Loodusvööndid ja nende paiknemise seaduspärasused. Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas-ja lehtmets. Parasvöötme rohtla. Vahemereline põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne
vihmamets. Kõrgusvööndilisus erinevates mäestikes. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites ning mäestikes.
2. Kujundav hindamine
2.1 Kliima
Täiuslik
Õpilane: teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat; selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi; iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust; selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega; iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi; toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.
Üsna hea
Õpilane: teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat; teab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi; iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust; teab ja leiab kaardil ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed; iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade liimat; toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.
Piisav
Õpilane: teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat; teab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi; iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust; teab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale; toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.
2.2 Veestik
Täiuslik
Õpilane: seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutused kliimaga; iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused; iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel; põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões; iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist; iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.
Üsna hea
Õpilane: teab ja sõnastab seose kliima ja veekogude piirkonna vahel, iseloomustab ja võrdleb meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused; iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat tegevust; põhjendab kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões; teab ja sõnastab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist; teab ja sõnastab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust.
Piisav
Õpilane: teab seost kliima ja veekogude piirkonna vahel: iseloomustab meresid, sh Läänemerd; iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat tegevust; teab jõgedes veetaseme muutuse põhjuseid; teab ja sõnastab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad; teab ja sõnastab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust.
2.3 Loodusvööndid
Täiuslik
Õpilane: tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist; iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mulla tekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid ning joonistel ja piltidel maastikutaimed, loomad ja mullad; teab kõrgusvööndilisuse tekke põhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes; selgitab liustike tekke põhjusi ning iseloomustab nende paiknemist ja tähtsust; toob näiteid looduse ja
inimtegevuse vastasmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes; iseloomustab ja võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsib nendevahelisi seoseid.
Üsna hea
Õpilane: teab ja nimetab loodusvööndid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist; iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mulla tekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid; teab kõrgusvööndilisuse tekke põhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes; selgitab liustike tekke põhjusi ning iseloomustab nende paiknemist ja tähtsust; toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastasmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes.
Piisav
Õpilane: teab loodusvööndeid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist, kliimat, veestikku, mulla tekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid; teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes; selgitab liustike tekke põhjusi ning iseloomustab nende paiknemist ja tähtsust.
Geograafia 9.klass
1. Õpitulemused ja õppesisu
1.1 Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia
Õpitulemused
Õpilane:
1) iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit;
2) kirjeldab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi;
3) seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega;
4) kirjeldab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust;
5) iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis;
6) iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis;
7) nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.
Õppesisu
Euroopa ja Eesti asend, suurus ning piirid. Euroopa pinnamood. Pinnamoe seos geoloogilise ehitusega. Eesti pinnamood. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad. Mandrijää tegevus Euroopa, sh Eesti pinnamoe kujunemises.
1.2 Euroopa ja Eesti kliima
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite
mõju etteantud koha kliimale;
2) iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm
front, sademed, tuuled);
3) mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta;
4) toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta.
Õppesisu
Euroopa, sh Eesti kliimat kujundavad tegurid. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas. Eesti kliima. Euroopa ilmakaart. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas.
1.3 Euroopa ja Eesti veestik
Õpitulemused
Õpilane:
1) iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta;
2) kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut;
3) selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud probleeme Eestis;
4) teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust;
5) kirjeldab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi ning jõgesid.
Õppesisu
Läänemere eripära ja selle põhjused. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Läänemere eriilmelised rannikud. Põhjavee kujunemine ja liikumine. Põhjaveega seotud probleemid Eestis. Sood Euroopas, sh Eestis.
1.4 Euroopa ja Eesti rahvastik
Õpitulemused
Õpilane:
1) otsib teabeallikaist infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle olulisuse kohta;
2) analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu ning selle muutumist;
3) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku ja selle muutumist;
4) toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis, ning nende lahendamise võimaluste kohta;
5) selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast;
6) iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta.
Õppesisu
Euroopa, sh Eesti rahvaarv ja selle muutumine. Sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe erinevused Euroopa riikides. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid. Ränded ja nende põhjused. Eesti rahvuslik koosseis ja selle kujunemine. Rahvuslik mitmekesisus Euroopas.
1.5 Euroopa ja Eesti asustus
Õpitulemused
Õpilane:
1) analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis;
2) analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel;
3) nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis, ja kirjeldab nende lahendamise võimalusi;
4) võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna-ja maaelu erinevusi;
5) nimetab ning näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.
Õppesisu
Rahvastiku paiknemine Euroopas. Linnad ja maa-asulad. Linnastumise põhjused ja linnastumine Euroopas. Rahvastiku paiknemine Eestis. Eesti asulad. Linnastumisega kaasnevad majandus-, sotsiaal-ja keskkonnaprobleemid.
1.6 Euroopa ja Eesti majandus
Õpitulemused
Õpilane:
1) analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;
2) rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel;
3) selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale;
4) analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ning puudusi elektrienergiat tootes;
5) analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energiat tootes;
6) toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta;
7) teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;
8) toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta.
Õppesisu
Majandusressursid. Majanduse struktuur, uued ja vanad tööstusharud. Energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid. Eesti energiamajandus. Põlevkivi kasutamine ja keskkonnaprobleemid. Euroopa peamised majanduspiirkonnad.
1.7 Euroopa ja Eesti põllumajandus ning toiduainetööstus
Õpitulemused
Õpilane:
1) toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta;
2) iseloomustab põllumajanduse arengu eeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist;
3) kirjeldab mulda kui ressurssi;
4) toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis;
5) toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid;
6) toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta.
Õppesisu
Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid. Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduainetööstus Euroopas. Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid.
1.8 Euroopa ja Eesti teenindus
Õpitulemused
Õpilane:
1) toob näiteid erinevate teenuste kohta;
2) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust;
3) toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale;
4) analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ning erinevate kaupade veol;
5) toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta;
6) iseloomustab ning analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes sõitjateja kaubavedudes;
7) toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta ning väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.
Õppesisu
Teenindus ja selle jaotumine. Turism kui kiiresti arenev majandusharu. Turismi liigid. Euroopa peamised turismiressursid. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid. Eesti turismimajandus. Transpordi liigid,nende eelised ja puudused sõitjate ning erinevate kaupade veol. Euroopa peamised transpordikoridorid.Eesti transport.
2. Kujundav hindamine
2.1 Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia
Täiuslik
Õpilane: iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit; iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi; seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega; iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust; iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis; iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis; nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.
Üsna hea
Õpilane: iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit; iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi; seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega; iseloomustab maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis; teab ja iseloomustab Euroopa ja Eesti mäestikke, kõrgustikke, kõrgemaid tippe, tasandikke: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.
Piisav
Õpilane: iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit; iseloomustab kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi; põhiliselt teab geoloogiat ja topograafiat Euroopas, Eestis; teab põhilisi mineraalaineid Euroopas, sealhulgas Eestis; teab põhivormi leevendust Euroopas, sealhulgas Eestis.
2.2 Euroopa ja Eesti kliima
Täiuslik
Õpilane: iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale; iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled); mõistab kliimamuutuste uurimise olulisust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta; toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta.
Üsna hea
Õpilane: iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja teab ja loetleb kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale; teab ja kirjeldab ilma ja kliima peamisi näitajaid (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled); toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta.
Piisav
Õpilane: teab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi, teab ja loetleb kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale; teab peamisi ilma ja kliima näitajaid (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled).
2.3 Euroopa ja Eesti veestik
Täiuslik
Õpilane: iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta; kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut; selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud probleeme Eestis; teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust; iseloomustab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi, jõgesid.
Üsna hea
Õpilane: teab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta; teab ja kirjeldab Eesti eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut; teab ja kirjeldab erinevat põhjavett Eestis; teab soode levikut Euroopas, sh Eestis; iseloomustab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi, jõgesid.
Piisav
Õpilane: teab erinevat põhjavett Eestis; teab soode levikut Euroopas, sh Eestis; leiab Euroopa kaardil ning Eesti suurim lahed, väinad, saared, poolsaared, järved, jõed.
2.4 Euroopa ja Eesti rahvastik
Täiuslik
Õpilane: leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle olulisuse kohta; analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle
muutumist; iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh
Eesti rahvastikku ja selle muutumist; toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning nende lahendamise võimaluste kohta; selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast; iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta.
Üsna hea
Õpilane: teab ja võrdleb Euroopa rahvastiku (või konkreetses piirkonnas, sealhulgas Eesti) muutust; kirjeldab teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist; toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis; teab ja nimetab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast;
iseloomustab Eesti rahvusliku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta.
Piisav
Õpilane: teab Euroopa rahvastikust, või konkreetses piirkonnas, sealhulgas Eesti, muutus; oleb üldiselt teadlik rahvastikupüramiidis muutumist; mõistab probleeme Euroopas, sealhulgas Eesti, tõttu vananeva elanikkonna; teab põhilised migratsiooni põhjused, iseloomustab Eesti rahvuslikku.
2.5 Euroopa ja Eesti asustus
Täiuslik
Õpilane: analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis; analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel; nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis, ja nende lahendamise võimalustest; võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi; nimetab ja näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.
Üsna hea
Õpilane: teab ja määratleb kaardil asustustihedust Euroopas, sealhulgas Eestis; teab ja nimetab linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel; teab ja loetleb linnastumise põhjuseid; teab ja nimetab linna ja maa-asulaid; teab ja leiab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.
Piisav
Õpilane: omab üldarusaamist populatsiooni tihedusest Euroopas, sealhulgas Eestis; teab linnade tekke, asukoha ja arengu seoseid; teab linnastumise põhjuseid; teab ja nimetab linna ja maaasulaid.
2.6 Euroopa ja Eesti majandus
Täiuslik
Õpilane: analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta; rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel; selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist; toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta.
Üsna hea
Õpilane: teab ja nimetab loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta; teab ja rühmitab majandustegevused sektorite ja rühmade kaupa; teab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; teab ja selgitab elektri tootmise omadusi soojus-, tuuma-ja hüdroelektrijaamades ja tuuleparkides; teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist.
Piisav
Õpilane: teab loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta; teab majandustegevuse rühmitamist sektorite ja rühmade kaupa; teab, kui oluline on energia majanduses; teab elektri tootmise omadusi soojus-, tuuma-ja hüdroelektrijaamades ja tuuleparkides; teab energia probleeme Euroopas, sealhulgas Eestis; teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;
2.7 Euroopa ja Eesti põllumajandus ning toiduainetööstus
Täiuslik
Õpilane: toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta; iseloomustab põllumajanduse arengu eeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist; iseloomustab mulda kui ressurssi; toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis; toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid; toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta.
Üsna hea
Õpilane: toob näiteid põllumajandusest; teab põllumajanduse arengu eeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist; iseloomustab mulda kui ressurssi; toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis; teab kodumaiste põllumajandustoodete eeliseid; teab näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest.
Piisav
Õpilane: toob näiteid põllumajandust; teab põllumajanduse arengueteldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist; iseloomustab mulda kui ressurssi; omab üldisi teadmisi eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis; omab üldisi teadmisi põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest.
2.8 Euroopa ja Eesti teenindus
Täiuslik
Õpilane: toob näiteid erinevate teenuste kohta; iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust; toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale; analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja erinevate kaupade veol; toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta; iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes sõitjate- ja kaubavedudes; toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise kohta.
Üsna hea
Õpilane: iseloomustab teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengu eeldusi ja turismimajandust; teab ja loetleb turismi positiivset ja negatiivset mõjude riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale; teab ja loetleb transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja erinevate kaupade veol; iseloomustab teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes sõitjate- ja kaubavedudes; toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide kohta.
Piisav
Õpilane: toob näiteid erinevate teenuste kohta; teab teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust; teab turismi positiivset ja negatiivset mõjude riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale; teab transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja erinevate kaupade veol; toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide kohta.
3. Kasutatavad õppevahendid
Õpikud, e-õppevahendid, kaardid, atlased ja muud materjalid.
|
<urn:uuid:6cfdd254-69c8-4dac-b481-7f1e5be63f17>
|
CC-MAIN-2022-33
|
https://mahtra.tln.edu.ee/images/ainekavad/TMPK_ainekava_geograafia.pdf
|
2022-08-09T04:27:22+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet
| 351,587,316
| 16,922
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3846,
5697,
7993,
9862,
12485,
14865,
15980,
18037,
20461,
22885,
24177,
25823,
27765,
29609,
31555,
34006,
36340,
38558,
41360,
42382
] | 2
|
[
0.0439453125,
0.283203125,
0.50390625,
0.1298828125,
0.03271484375,
0.007171630859375
] |
GRIMEERIJA JA JUMESTAJA KUTSE-EETIKA
1. Grimeerija ja jumestaja respekteerivad kliendi/näitleja isiksust ja tema väärikust. Grimeerija ja jumestaja suhtuvad kõikidesse klientidesse/näitlejatesse võrdselt, usulised, rahvuslikud, sotsiaalsed ja poliitilised tegurid ei tohi grimeerijat ja jumestajat tema kohustuste täitmisel mõjutada.
2. Grimeerija ja jumestaja nõustuvad kehtivate iluteenindusvaldkonna jt seaduste ning eeskirjadega, mis käivad grimeerimise ja jumestamise tegevuse kohta.
3. Grimeerija ja jumestaja võtavad endale vastutuse kvaliteetse teenuse osutamise eest.
4. Grimeerija ja jumestaja annavad vajadusel kliendile/näitlejale täpset ja adekvaatset teavet jumestamise/grimeerimise töö käigust.
5. Grimeerija ja jumestaja jälgib moesuundasid ja arenguid materjalide ja tehnikate osas ning rakendab seda oma töös. Grimeerija ja jumestaja täiendab oma erialateadmisi ja oskusi (nt koolitustel). Grimeerija ja jumestaja on teadlik oma pädevusest, oskustest ja töö teostamise võimaluste reaalsetest piiridest.
6. Grimeerija ja jumestaja peab vajaduse korral nõu kolleegidega ja erinevate spetsialistidega (nt kosmeetik, juuksur, nahaarst, silmaarst, hambatehnik).
7. Grimeerija ja jumestaja suhtub kolleegidesse austuse ja lugupidamisega. Hoidub ebakorrektsest käitumisest teiste kaastöötajate suhtes ja alandavatest märkustest tema isiku, teadmiste, oskuste ning kutsetegevuse kohta. Grimeerija ja jumestaja jälgib oma kehakeelt.
8. Grimeerija ja jumestaja lähtub oma töös hügieeninõuetest ja korrektsest välimusest. Riietub tagasihoidlikult (väldib avarat dekolteed, kasutab töö ajal varrukatega riietust), pikad juuksed ei varja kliendi/näitleja vaatevälja, küüned on lühikesed (kuni 3-4 millimeetrit üle sõrmeotsa) ja puhtad, töö ajal ei kasuta rohkelt intensiivset parfüümi, lõhnavett jm. Grimeerija ja jumestaja tööruum ja selle sisustus vastavad töö eesmärkidele ning on puhtad ja korras.
9. Grimeerija ja jumestaja ei suitseta ega tarvita alkohoolseid tooteid ja muid mõnuaineid vahetult enne tööd kliendiga ega töö ajal.
10. Grimeerija ja jumestaja säilitab oma töös professionaalset distantsi. Hoiab lahus professionaalsed ja isiklikud suhted.
11. Grimeerija ja jumestaja võib keelduda klienti/näitlejat teenindamast kui viimane käitub ebaadekvaatselt või on tarbinud mõnuaineid (nt alkohol, narkootilise aineid) ja sellest tulenevalt ei ole võimalik teha tööd.
|
<urn:uuid:d0f2896e-1d46-4b59-a314-ede03ec92ade>
|
CC-MAIN-2022-33
|
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid_Lisa/downloadFile/10747077
|
2022-08-09T04:26:05+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet
| 740,410,053
| 945
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999945
|
ekk_Latn
| 0.999945
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2387
] | 3
|
[
0.0654296875,
0.1533203125,
0.166015625,
0.486328125,
0.07275390625,
0.0556640625
] |
2022. a KARIKASARJA „TARVASTU KARIKAS" ÜLDJUHEND
1. ÜLDKORRALDUS
1.1. 2022. a. karikasari Tarvastu Karikas sõiduautodele korraldatakse MTÜ Tarvastu Motoklubi poolt mitmeetapilise seeriavõistlusena. Sari koosneb talvistest ja suvistest etappidest. Igaks etapiks koostab võistluste korraldaja eraldi juhendi, mis registreeritakse EAL-is ja avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne võistluse toimumise aega aadressil www.autosport.ee/rk ja https://uus.autosport.ee/reeglid/
1.2. Karikasari viiakse läbi vastavuses EAL kiirusalade võistlusmäärustega, võistluste korraldamise üldeeskirjadega, kehtivate tehniliste tingimustega, autospordivõistluste korraldamise üldiste alustega, EAL rahvasprindi võistlusmäärusega, EAL rahvasprindi karikavõistluste üldjuhendiga, käesoleva üldjuhendiga ja etappide juhenditega.
1.3. Võimalikud muudatused kalenderplaani kehtestatakse võistlusjuhendi lisana (bülletääniga) ja avaldatakse www.autosport.ee/rk ja https://uus.autosport.ee/reeglid/
1.4. Sarja etappide arv on vähemalt 5 ja maksimaalselt 8.
1.5. Soovituslik võistluste ajakava:
8.00 - 9.20 võistluste mandaat ja autode tehniline kontroll
8.15 - 9.15 tutvumine rajaga (vastavalt raja oludele tutvumisring autoga või tutvumine jalgsi)
9.20 - 9.30 võistlejate koosolek
9.45 - võistlussõitude algus
17.00 – autasustamine
2. ARVESTUSKLASSID, VÕISTLUSAUTOD
2.1 Arvestusklassid
2.1.1 NOORED: (12-18-aastased k.a.), esi- või tagaveoga võistlusautod mootori kubatuuriga kuni 1600 cm3
2.1.2 NAISED: esi- või tagaveoga võistlusautod mootori kubatuuriga kuni 2000 cm3
2.1.3 ESIVEDU: esiveoga võistlusautod mootori kubatuur kuni 2000 cm3
2.1.4 TAGAVEDU V: tagaveoga võistlusautod mootori kubatuur kuni 2000 cm3
2.1.5 TAGAVEDU S: tagaveoga võistlusautod mootori kubatuur üle 2001 cm3
2.1.6 TULEVIK: (8 kuni 12-aastased k.a.), esi- või tagaveoga võistlusautod mootori kubatuuriga kuni 1600 cm3 . Võivad osaleda ainult koos täisealise juhendajaga.
2.1.7 4WD
2.1.8 LADA-klassik: mootori kubatuur kuni 1700 cm3
2.1.9 RAHVAKROSS ESIVEDU: esiveoga võistlusautod mootori kubatuur kuni 2000 cm3
2.1.10 RAHVAKROSS TAGAVEDU V: tagaveoga võistlusautod mootori kubatuur kuni 2000 cm3
2.1.11 RAHVAKROSS TAGAVEDU S: tagaveoga võistlusautod mootori kubatuur üle 2001 cm3
2.1.12 RAHVAKROSS LADA-klassik: mootori kubatuur kuni 1700 cm3
2.2 Võistlusautod
2.2.1 Klassides 2.1.1 – 2.1.6 lubatakse osaleda kõikidel 2WD kinnise kerega autodel, mis vastavad antud võistlusjuhendi tingimustele. Autod ei pea omama autoregistri numbrimärke ega omama tehnilist ülevaatust ja kehtivat liikluskindlustust. Välja arvatud juhul kui see on nõutud võistlusjuhendis.
2.2.2 Klassis 2.1.8 lubatakse osaleda kõikidel 2WD kinnise kerega autodel, mis vastavad Lada-Klassik klassi autode tehnilistele tingimustele.
2.2.3 Klassis 2.1.7 lubatakse osaleda kõikidel 4WD kinnise kerega autodel, mis vastavad karikasarja tehnilistele tingimustele.
2.2.4 Klassis 2.1.12. lubatakse osaleda kõikidel autodel, mis vastavad LADA-klassik rahvakrossiautode tehnilistele tingimustele.
2.2.5 Klassides 2.1.9, 2.1.10 ja 2.1.11 lubatakse osaleda kõikidel autodel, mis vastavad rahvakrossi tehnilistele tingimustele.
2.2.5 Võistlusautod võivad omada EAL tehnilist kaarti.
2.2.7 Nõuded rehvidele talvistel etappidel (jäärada):
Lubatud on kasutada eranditult Continental Ice Contact 2 ja Continental Ice Contact 3 rehve.
Igasugune rehvide töötlemine (lõikamine, lihvimine, freesimine jm) on keelatud.
Naastu väljaulatuva osa pikkus rehvist võib olla kuni 1,5 mm, kaal kuni 1,4 g. Lubatud on naastude mõõtu töötlemine, kuid naastude kuju muutmine on keelatud. Naastude liimimine (igasugune) on keelatud. Kontroll rehvide üle toimub kogu võistluse jooksul. Rehvid peavad vastama tingimustele võistluse igal ajahetkel.
2.2.8 Nõuded suvistele etappidel: lubatud on kasutada Barum Brillantis 2 ja Bravuris 3HM ja 5HM rehve.
2.2.9 Kontroll rehvide üle toimub enne starte ja voorude kestel. Rehvid peavad vastama tingimustele võistluse igal ajahetkel.
2.2.10 Võistlusnumbrid ja kohustuslik reklaam organisaatorilt.
2.2.11 Autol võib korraga nähtaval olla ainult üks stardinumber. Vale stardinumbri kasutamisel antud sõiduvooru tulemust ei aktsepteerita
3. OSAVÕTJAD
3.1. Ühel autol võib võistelda 3 (kolm) võistlejat. Kõik sõitjad tasuvad osavõtumaksu, teadustada mandaadis. Võistleja peab esitama mandaadis täidetud ja allkirjastatud osavõtuavalduse
ja vajadusel tõendama EAL võistlejalitsentsi olemasolu. Kõik täisealised (18 aastat ja vanemad) peavad omama minimaalselt EAL rahvaspordi litsentsi . Igas soovitud klassis osalemiseks tuleb tasuda eraldi osavõtutasu, samuti täita eraldi osavõtuankeet.
Noortel peab olema kehtiv EAL noorte litsents, lisaks peab olema täidetud vanema või ametliku hooldaja luba, mille blanketi leiab järgnevalt lingilt: https://uus.autosport.ee/wpcontent/uploads/2021/12/Vanema-luba-2022.doc või https://uus.autosport.ee/reeglid/ alajaotuses blanketid ja vormid.
3.3. Stardimaksud
3.3.1 Eelregistreerimisel klassides: TULEVIK, NOORED, NAISED – 45 €.
Klassides: 2WD ESI, 2WD TAGA, LADA klassik ja 4 WD – 55 €.
Kohapeal registreerumisega tasu klassides: TULEVIK, NOORED, NAISED – 55 €.
Klassides: 2WD ESI, 2WD TAGA, LADA klassik ja 4 WD – 65 €.
Klassides RAHVAKROSS: eelregistreerimisel 55€ ja kohapeal 65€.
Lõuna – Eesti Karikasarja etappidel lisandub kõigile võistlejatele kõigis klassides + 5 EUR.
Eelregistreerimine toimub: http://autosport.ee/rk
4. VÕISTLUSTE KÄIK
4.1 Sprint
4.1.1 Ajavõtt digitaalne – transponderiga.
4.1.2 Klassid: TULEVIK, NOORED, NAISED, 2WD Esivedu, 2WD - VT, 2WD -ST, LADA-Klassik, 4WD Mini, 4WD stardivad võistlustel eraldistardist. Läbitav ringide arv ja sõitude arv avaldatakse konkreetse võistluse juhendiga.
4.1.3Stardimärguandeks on fooritulede kustumine.
4.2. Rahvakross
4.2.1. rahvakrossi tehnilistele tingimustele vastavate autode võistlus korraldatakse autokrossi süsteemis.
4.2.2. Klasside võistlusdistantsi pikkus rahvakrossis poolfinaalides 5 ja finaalis 7 ringi.
Võistluspäeva hommikul võidakse distantse muuta korraldajate poolt, võttes arvesse ilma, rajaolusid ja võistlejate hulka.
4.2.3 Võistlus koosneb ajasõidust, kahest poolfinaalist ja ühest finaalist. Poolfinaalides sõidetakse 5 ringi, finaalsõidus 7 ringi. Võistluspäeva hommikul võidakse distantse muuta korraldajate poolt, võttes arvesse ilma, rajaolusid ja võistlejate hulka. Esimese poolfinaali stardijärjekord pannakse paika ajasõidu aegade põhjal. Kui võistleja ei stardi omas sõidus, siis asendatakse ta võimalusel järgmise võistlejaga nimetatud protokollis. Kui võistleja ei saa startida temale ettenähtud sõidus, siis peab ta sellest koheselt informeerima eelstardi kohtunikku.
4.2.4 Võistleja on kohustatud eelstarditsooni saabuma eelstardikohtuniku või teadustaja antava märguande peale. Starditsoonis on keelatud igasugune rehvipuhastuskiirendus.
4.2.5 Stardikorraldus: 3-2-3-2 malekorras. Start grupistardina paigalt, töötava mootoriga. Stardimärguandeks on punaste fooritulede süttime. Vajadusel start lipuga.
4.2.6 Valestardi korral +1 lisa jokker ja teistkordsel rikkumisel stardib viimaselt kohalt. Starditsoonis on keelatud esimesed 30 meetrit vahetada stardikoridori. Keeluala lõppu tähistavad rohelised lipud. Stardikoridori on lubatud vahetada ainult seiskunud või väga aeglaselt liikuvast autost möödumiseks.
4.2.7 Finaalsõidu koosseisu määramine. Poolfinaalide finišiprotokolli põhjal saab punkte põhimõttel, et kes lõpetab esimesena või eespool saab punkte vähem, nt: I koht – 1p; II koht –
2p; III koht – 3 p jne. Võistleja, kes poolfinaalide kokkuvõttes sai vähem punkte, stardib esikohalt valides esimesena stardikoha, iga järgnev stardib järgmiselt vabalt kohalt jne. Mitme võistleja võrdse tulemuse korral eelistatakse poolfinaalides teises sõidus parema koha saanud võistlejat. Finaalsõidu lõppjärjestus ongi finišiprotokolliks. 4.2.8 Korraldajatel on õigus võistluste käiku ja läbiviimisesse viia sisse jooksvalt muudatusi, tagades osalejate informeerituse.
4.3 Autol võib korraga näha olla ainult üks stardinumber. Vale stardinumbri kasutamisel antud sõiduvooru tulemust ei aktsepteerita.
4.4 Karikasarja etappidel karistatakse võistlusmääruste rikkujaid võistluste juhi otsusega. Karistused sõltuvalt rikkumiste tõsidusest ning korduvusest (kohtunike töö segamine, ebasportlikud sõiduvõtted, ebasportlik käitumine jmt eest). Võistlustulemuste tühistamise otsuse teeb võistluste juht vastavalt võistluste ametnike ettekandele.
4.5 Korraldajal on rikkumiste puhul õigus määrata rahatrahve, kui see on võistlusjuhendiga sätestatud.
4.6 Karistused
Rikkumine
Karistus (kuni)
| 4.6.1 | Tehnilistele tingimustele mittevastavus | Stardikeeld |
|---|---|---|
| 4.6.2 | Kehtiva sõitjalitsentsi puudumine | Stardikeeld |
| 4.6.3 | Osalustasu maksmata | Stardikeeld |
| 4.6.4 | FIA või juhendiga sätestatud ohutusnõuete mittetäitmine | Võistluste juhi otsus |
| 4.6.5 | Hilinemine stardijoonele, kui see tekitab viivituse võistluse käigus | Sõiduvoorust eemaldamine |
| 4.6.6 | Rajatähiste nihutamine või väljaspool rada sõitmine eesmärgiga parandada aega | Sõiduvoorust eemaldamine |
| 4.6.7 | Valestart sõiduvoorus | Täiendavad + 10 sekundit antud sõiduvoor ajale |
| 4.6.8 | Valestart (pool)finaalis | Kordusstart ja rikkujal kohustus läbida jokker lap kahel korral (lisa-jokker). |
| 4.6.9 | Joker Lap’i mitteläbimine sõiduvoorus | Täiendavad + 120 sekundit antud sõiduvooru ajale |
| 4.6.10 | Joker Lap’i mitteläbimine finaalis | Asjaomase finaali viimane koht ja punkte selle sõidu eest ei saa |
| 4.6.11 | Joker Lap’i läbimine mitmel korral sõiduvoorus | Täiendavad + 120 sekundit antud sõiduvooru ajale |
| 4.6.12 | Joker Lap’i läbimine mitmel korral finaalis | Asjaomase finaali viimane koht (enne mittestartijaid) |
| 4.6.13 | Lipusignaalide eiramine | Võistluste juhi otsus |
| 4.6.14 | Kollase lipu eiramine | Hoiatus, +20 sekundit antud sõiduvooru ajale või kuni võistluselt eemaldamiseni |
| 4.6.15 | Ohutusnõuete eiramine võistluse ajal | Võistluste juhi otsus |
| 4.6.16 | Liigne kiirus boksialal | Rahatrahv 50 EUR |
| 4.6.17 | Aluskatte puudumine boksialal võistlusautol | Rahatrahv 50 EUR |
|---|---|---|
| 4.6.18 | Mootori töömahupiirangu rikkumine | Antud võistluse tulemuste tühistamine või kuni hooaja tulemuste tühistamiseni |
5. OHUTUS
5.1. Autode ja sõitjate ohutus.
5.1.1 Igal võistlusautol peab olema vastupidavast ja vedelikke mitteläbilaskvast materjalist aluskate (PVC) suuruses vähemalt 3 x 4 m. Aluskatte kasutamine boksiala on kohustuslik. Katte mittekasutamisel rahatrahv vastavalt karistuse tabelis punktile 4.6.17.
5.1.2 Võistlusautodes ei tohi olla kinnitamata esemeid.
5.1.3 Treening- ja võistlussõitudes on kiivri kasutamine kohustuslik. Kiivril peab olema Etähistus, DOT-markeering või FIA homologeering (võib olla aegunud). Sõiduriietus rahvakrossiklassides vastavalt rahvakrossiautode tehnilistele tingimustele. Klassides 22.214.171.124.7 peab sõiduriietus olema pikkade varrukatega ja käed kaitstud mittepõlevast materjalist kinnastega.
5.1.4 Treening- ja võistlussõitudes on võistlusautos viibijatel kinnitatud turvarihmade kasutamine kohustuslik.
126.96.36.199 Klassis RAHVAKROSS kohustuslik ohutusvarustus peab vastama Rahvakrossi tehnilistes tingimustes kinnitatutele.
5.1.5 Treening- ja võistlussõitudes võib autos viibida ainult juht va. klassis 2.1.1 ja 2.1.6, kus kaassõitja peab omama juhtimisõigust ja talle kehtivad samad turvalisus-nõuded, mis juhilegi.
5.1.6Treening- ja võistlussõitudes võib autos viibida ainult juht. Klassis 2.1.1 võib ja 2.1.6
peab võistleja kõrval istuda juhendaja, kes ei tohi osaleda samal võistlusel võistlejana.
Juhendaja peab omama juhtimisõigust ja talle kehtivad samad turvalisusnõuded, mis juhilegi.
5.1.7 Tehnilise komisjoni otsusega võidakse starti mitte lubada autosid, mille tehniline seisukord võib võistluse käigus sõitjale ja ümbritsevaile ohtlikuks muutuda ning mis võivad häirida võistluste kulgu.
5. TULEMUSED
5.1 Sprint
5.1.1 Sõidetakse 3 vooru. Igas voorus fikseeritakse raja läbimise aeg 0,1 sekundilise täpsusega ning kiireim omas arvestusklassis saab ühe punkti, teise aja saanud saab 2 punkti jne. Tulemuse saamiseks peab võistleja läbima vähemalt kaks sõiduvooru.
5.1.2. Lõplik paremusjärjestus saadakse võistleja kahe parema vooru tulemuspunktide summeerimisel. Võrdsete punktide korral saab määravaks parem tulemus kolmandas, siis teises ja siis esimeses voorus.
5.1.3. Karikasarja paremusjärjestuse määravad võistlejate poolt kogutud punktisummad sarja etappidelt. Sari loetakse toimunuks kui toimus vähemalt 3 etappi. Arvesse lähevad kõik etapid.
5.1.4. Igal etapil antakse kuueteistkümnele esimesele võistlejale punkte tabeli 1 kohaselt.
Tabel 1. Punktid vastavalt kohale.
| Koht | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Punkte | 20 | 17 | 15 | 13 | 12 | 11 | 10 | 9 | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 |
5.1.5. Sarja etapp võistlusklassi arvestuses loetakse toimunuks, kui stardib vähemalt kaks võistleja.
5.1.6 Karikasari arvestusklassis loetakse toimunuks, kui läbi sarja stardib kokku vähemalt kolm võistlejat.
5.1.7 Kirjalikke esildisi sarja punktiarvestuse kohta võetakse korraldajate poolt vastu 3
tööpäeva jooksul pärast etapi toimumist. Protestiaeg etappidel on 15 minutit pärast esialgsete tulemuste avaldamist.
5.1.8 Korraldaja avaldab tulemused aadressil: www.autosport.ee/rk hiljemalt võistlusele järgneval esimesel tööpäeval.
5.1.9 Punktisummade võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel on rohkem võite (teisi, kolmandaid jne kohti), nende võrdsuse korral määrab parem tulemus viimaselt etapilt.
5.2 Rahvakross
Klassis rahvakross saab iga võistleja karikaarvestusse punkte vastavalt omas klassis saavutatud tulemustele etappidel. Aasta punktiarvestuses loevad kõik etapid.
Tulemuse saamiseks tuleb võistlejal osaleda vähemalt ühes poolfinaalis või finaalis. Ainult finaalis ei saa osaleda, kui pole tulemust kirjas ühest poolfinaalist. Tulemuse saamiseks poolfinaalis või finaalis, peab võistlusauto sõitma stardijoonele- ja ületama stardijoone nelja rattaga omal jõul.
5.2.1 Etappide punktid summeeritakse ja selgitatakse välja võitja.
5.2.2 Punkte antakse järgnevalt: I – 20; II – 17; III – 15; 4. – 13; 5. – 12; 6 – 11; 7 – 10; 8 – 9; 9. – 8; 10 – 7; 11 – 6; 12 - ... – 1.
5.2.3 Kui võistleja vahetab hooaja kestel võistlusklassi, siis punkte ümber ei tõsteta.
5.2.4 Punktisummade võrdsuse korral määrab lõpliku kohtade jagunemise parem tulemus viimaselt toimunud etapilt, kus mõlemad võistlejad osalesid, seejärel eelviimaselt jne.
5.2.5 Võistleja tulemuse tühistamisel võistlusel karikavõistluse punkte ei teenita.
6. PROTESTID
6.1 Tavaprotest: 200.- eur
6.2 Protesti esitamine mootori töömahu tuvastamiseks: 1500 .- eur. Kautsjon sisaldab nii mootori lahti võtmist- kui ka kokku panemist.
6.3 Protesti esitamisel ja kautsjoni maksmisel võistluse korraldajale protesti aluse võistleja mootor plommitakse. Peale seda on kaks võimalust:
6.3.1 auto viiakse pädeva mootoriehitaja juurde (nt Ligur Racing) - mootori kontroll (lahti võtmise ja mehaanilise mõõtmise teel) teostatakse kõigi asjaosaliste juuresolekul. Kui selgub, et kubatuur on üle lubatud piiri, siis peab protestialune maksma ise 1500.- võistluse korraldajale (enne autot tagasi ei saa - nagu iga autoremondi puhul), ning protesti esitaja saab oma raha tagasi. Kui aga selgub, et töömaht on lubatud piires, siis protesti esitaja oma raha tagasi ei saa (see kuulub kontrolli teostajale);
6.3.2 auto mootor plommitakse samamoodi (kautsjon samuti 1500.-) aga mootori võib lahti võtta sõiduki omaniku enda valitud garaazis ja tema enda mehaaniku poolt, kusjuures kohal peavad viibima ka võistluste korraldaja esindaja ja protesti esitaja (esindaja). Kui mõõtmisel selgub, et kubatuur on õige, siis saab 1500.- euri võistluste korraldajalt omale kontrollitava sõiduki omanik.
7. AUTASUSTAMINE
7.1. Korraldaja autasustab kõigil etappidel iga klassi 3. paremat karikatega, samuti sarja 3 paremat karikatega.
7.2. Sarja parimate autasustamine toimub viimasel etapil kohapeal või lõpugala üritusel – selle otsustab ja teeb teatavaks võistluse korraldaja viimasel etapil.
|
<urn:uuid:d96e51cc-48e8-40d3-8943-d0bcce818366>
|
CC-MAIN-2022-33
|
http://autosport.ee/rk/public/series_file/Tarvastu%20KV%20yldjuhend%20-%20kinnitatud%2009.01.2022.pdf
|
2022-08-09T04:48:14+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet
| 5,249,582
| 6,725
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999881
|
ekk_Latn
| 0.99995
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1765,
4630,
7493,
10040,
13620,
16160
] | 1
|
[
0.376953125,
0.5,
0.068359375,
0.048828125,
0.003448486328125,
0.001800537109375
] |
DIGIOSKUSED
Mudelis on kirjeldatud rahvusvahelises DIGCOMP-1 raamistikus esitatud viis osaoskust täpsustatud aspektidest.
1. Info haldamine – digitaalse info eesmärgipärane otsimine, sirvimine, hindamine, salvestamine ja taasesitamine.
2. Suhtlemine digikeskkondades – teadlik suhtlemine veebipõhistes keskkondades, info ja sisu jagamine, osalemine ühiskonnaelus ning koostöö digivahendite toel.
3. Sisuloome – digitaalse sisu loomine, olemasoleva digitaalse materjali muutmine ja lõimimine, loominguline eneseväljendus ja programmeerimine ning intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside järgimine.
4. Turvalisus – identiteedi, tervise ning keskkonna kaitsmine; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvaline ning kestlik kasutamine.
5. Probleemilahendus – vajaduste väljaselgitamine ja lahenduste leidmine sobivate digivahenditega, tehnoloogia loov kasutamine ning digipädevuse arendamine.
|
<urn:uuid:65986d80-103f-4eeb-b11a-58fda000077e>
|
CC-MAIN-2022-33
|
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid_Lisa/downloadFile/10744000
|
2022-08-09T04:51:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet
| 760,062,151
| 325
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999862
|
ekk_Latn
| 0.999862
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
895
] | 1
|
[
0.007232666015625,
0.49609375,
0.482421875,
0.0118408203125,
0.00225830078125,
0.000400543212890625
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
nimi: EESTI ÕPILASESINDUSTE LIIT
registrikood: 80140436
tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Pärnu mnt 102-21
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11312
telefon: +372 58188950
e-posti aadress: [email protected]
veebilehe aadress: www.opilasliit.ee
Sisukord
Tegevusaruanne
Aruandes antakse ülevaade Eesti Õpilasesinduste Liidu (edaspidi EÕEL) eesmärkidest, tegevusest ja töökorraldusest perioodil 1. jaanuar- 31. detsember 2017. a.
EÕEL-i põhikirjalised eesmärgid on järgmised:
1. esindada ja kaitsta Eesti õpilaste ja õpilasesinduste õigusi, huve ning arvamusi avalikkuse ees, suhetes riigiasutuste ja teiste ühingutega nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil;
2.
seista õpilasesinduste demokraatliku ja järjepideva arengu eest ning soodustada nendevahelist koostööd;
3. seista õpilasesinduste demokraatliku arengu ja järjepideva tegevuse eest Eestis;
4. seista hariduse kvaliteedi, õpikeskkonna parandamise ja õpimotivatsiooni tõstmise eest;
5. suurendada noorte osalust ja aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule.
Juhatuse koosseis 2017
Kuni 05.06.2017:
Andreanne Kallas - juhatuse esimees
Mikk Tarros - juhatuse aseesimees
Killu Kolsar – juhatuse aseesimees
Alates 06.06.2017:
Andreanne Kallas – juhatuse esimees
Marcus Ehasoo – juhatuse aseesimees
Erik Mikkus – juhatuse aseesimees (kuni 21.10.2017)
Töötajad 2017
Tegevjuht:
Kairi Kitsing
Avaliku poliitika nõunik:
Helena Veldre
2017. aastal oli eesmärgiks pöörata rohkem tähelepanu Eesti Õpilasesinduste Liidu (edaspidi EÕEL)
oluliselt ja oleme rahul, et suutsime selles osas suure edusammu teha. Teise suurema eesmärgina liikmetele, nende arendamisele ja neile kvaliteetsete koolituste pakkumisele. Liikmetega suhtlus tihenes
soovisime arendada koostööd riigiasutustega ja anda panus hariduspoliitika arendamisse. Samuti suurenes koostöö välispartneritega.
1
2017. aasta peamised tegevused:
Läbi aasta oleme hariduspoliitiliselt olulistel teemadel kätt pulsil hoidnud ja vajadusel ka avalikult oma arvamust avaldanud. Kõige olulisemateks teemadeks 2017. aasta jooksul peame kindlasti ujumisõpetuse täiendavat lisarahastust, liikumisõpetuse uut kontseptsiooni, õpetajate õiguste suurendamise eelnõud, mis endiselt on küll veel ettepaneku vormis, kuid õpilastele ülimalt oluline teema, koolipuhvetites toimuv korralagedus ning sellest lähtuvalt uus määrus. Lisaks oleme võtnud osa aktiivselt ainekavade arendamise töörühmadest, kooliõpilaste tervisekaitse töörühmast ning lastekaitse nõukogust.
Kevadest alates kuni aasta lõpuni toimus ka suur projekt Maapäev, mis korraldati koostöös EV100-ga. Selle raames toimus noortel üle-eesti mitmeid kohtumisi ja lõpptulemusena valmis Noorte Maapäeva manifest, kus noored tõid välja nende jaoks kõige olulisemad teemad Eestis, neile olulised probleemkohad ja võimalikud lahendused.
Aasta lõpus toimus koostöös Välisministeeriumiga esseekonkurss, kuhu laekus ca 30 tööd, lisaks avati projektitaotlusfond koolidele Salliva kooli projekti raames, et koolid panustaksid oma koolikeskkonna ja kiusamisvaba koolielu arengusse. Mõlemad projektid olid edukad ja said väga head tagasisidet.
2017. aasta tegevused liikmetele:
Aasta alguses korraldasime EÕEL-i aktivistidele koolituste sarja "Noorelt noorele" Nelijärve Puhkekeskuses. Selle koolituste sarja abiga said koolitatud liikmete valdkonna liikmed, kes andsid teisel poolaastal tihedalt koolitusi koolide õpilasesindustele. Kokku toimus koolitusi erinevate koolide õpilasesindustele rohkem kui 40.
Koostöös Euroopa õpilasorganisatsioonide katusorganisatsiooni Organizing Bureau of Secondary School Student Unions'ga (edaspidi OBESSU) korraldati integratsiooniprojekt „Seeds for Integration". Projekt kujunes väga edukaks ja võeti osalejate poolt väga positiivselt vastu.
Suvel toimus lausa kaks suvekooli. Üks suvekool korraldati koostöös Leedu Õpilasesinduste Liiduga ja toimus Leedus. Selle eesmärgiks oli eelkõige suurendada koostööd välispartneritega aga ka pakkuda Eesti noortele võimalust saada osa rahvusvahelisest projektist. Teine suvekool toimus traditsiooniliselt augustikuu lõpus, mis olid mõeldud Eesti noortele suvelõpu üritusena.
Terve aasta on olnud tegus ja uusi mõtteid on tulnud ka järgnevaks aastaks. Aasta lõpus toimus esmakordselt projekt, mille raames käisid juhatuse liikmed Ida-Virumaal ja tutvustasid sealsetele noortele koolidemokraatiat ja EÕEL-i. Kindlasti tahame jõuda uuel aastal rohkemate noorteni ja selliseid väljasõite tehes saab seda teha kõige efektiivsemalt.
Hariduspoliitilistes protsessides peame suhteid oma strateegiliste partneritega väga heaks - Haridus - ja Teadusministeeriumi, Eesti Noorteühenduste Liidu ning Eesti Üliõpilaskondade Liiduga toimub pidev ja vahetu suhtlus. Samuti on aasta jooksul arendatud koostööd ka teiste organisatsioonide ja ettevõtetega. Hindame 2017. aastat edukaks, oleme loonud kindla aluse, et 2018. aastal jätkata alustatud tegevustega ja võtta ette uusi asju.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2017 | 31.12.2016 | 31.12.2016 |
|---|---|---|---|
| Varad | | | |
| Käibevarad | | | |
| Raha | 19 108 | | |
| Nõuded ja ettemaksed | 1 705 | | |
| Kokku käibevarad | 20 813 | | |
| Kokku varad | 20 813 | | |
| Kohustised ja netovara | | | |
| Kohustised | | | |
| Lühiajalised kohustised | | | |
| Võlad ja ettemaksed | 8 278 | | |
| Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused | 7 535 | | |
| Kokku lühiajalised kohustised | 15 813 | | |
| Kokku kohustised | 15 813 | | |
| Netovara | | | |
| Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem | 3 052 | | |
| Aruandeaasta tulem | 1 948 | | |
| Kokku netovara | 5 000 | | |
Tulemiaruanne
(eurodes)
| | 2017 | 2016 | 2016 |
|---|---|---|---|
| Tulud | | | |
| Annetused ja toetused | 101 417 | | |
| Tulu ettevõtlusest | 2 758 | | |
| Muud tulud | 595 | | |
| Kokku tulud | 104 770 | | |
| Kulud | | | |
| Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud | -60 812 | | |
| Mitmesugused tegevuskulud | -5 876 | | |
| Tööjõukulud | -36 139 | | |
| Kokku kulud | -102 827 | | |
| Põhitegevuse tulem | 1 943 | | |
| Muud finantstulud ja -kulud | 5 | | |
| Aruandeaasta tulem | 1 948 | | |
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
| | 2017 | 2016 | 2016 |
|---|---|---|---|
| Rahavood põhitegevusest | | | |
| Põhitegevuse tulem | 1 943 | | |
| Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | 2 903 | | |
| Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus | 3 048 | | |
| Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest | 2 387 | | |
| Kokku rahavood põhitegevusest | 10 281 | | |
| Rahavood finantseerimistegevusest | | | |
| Makstud intressid | 4 | | |
| Muud laekumised finantseerimistegevusest | 1 | | |
| Kokku rahavood finantseerimistegevusest | 5 | | |
| Kokku rahavood | 10 286 | | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 8 822 | | |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | 10 286 | | |
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
| | | Kokku netovara |
|---|---|---|
| | Akumuleeritud tulem | |
| 31.12.2015 | 1 344 | |
| | 1 708 | |
| | 3 052 | |
| | 1 948 | |
| | 5 000 | |
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
MTÜ Eesti Õpilasesinduste Liit on koostanud 2017.a. raamatupidamise aastaaruande vastavalt Raamatupidamise seaduse §-le 17, Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt.
Arvestuspõhimõtted on vastavuses raamatupidamise seaduses sätestatud alusprintsiipidega ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega.
Rahalised vahendid on bilansis õiglases väärtuses.
Nõudeid ja kohustusi on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajalisi nõudeid kajastatekse tõenäoliselt laekuvas summas. Nõuete inventeerimisel hinnatakse igat nõuet eraldi.
Materiaalset põhivara MTÜ-l ei ole.
Valitsuse sihtfinantseerimise vahendeid kajastatakse lähtudes RTJ 12 nõuetest brutomeetodil
Seotud isikuteks on juhatuse liikmed. Seotud isikutega ostu-müügi tehinguid tehtud ei ole.
Tulude ja kulude aruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist .
Tulud ja kulud on kirjendatud tekkepõhiselt, tulude ja kulude vastavuse printsiibist lähtudes.
Rahavoogude aruandes on põhitegevuse rahavood kajastatud kaudsel meetodil.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
| | 31.12.2017 | 31.12.2016 |
|---|---|---|
| Projektid | 11 460 | 3 020 |
| HTM/ENTK aastatoetus | 2 744 | 3 694 |
| Vaba eelarve | 4 904 | 2 108 |
| Kokku raha | 19 108 | 8 822 |
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
Lisa 4 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
| | 31.12.2015 | Saadud | Tagastatud | Tulu | 31.12.2016 |
|---|---|---|---|---|---|
| Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks | | | | | |
| Projekt Üheskoos Lahendusteni | 469 | 0 | 0 | 0 | 469 |
| Projekt Teadmised Noortelt Noortele | 0 | 2 500 | 0 | -2 175 | 325 |
| Projekt School Methods 2020 | 0 | 14 667 | 0 | -10 313 | 4 354 |
| Projekt Õpilasöö: eelarvamuste vastu | 0 | 1 170 | 0 | -1 170 | 0 |
| Projekt Salliv Kool (P125) | 0 | 5 000 | 0 | -5 000 | 0 |
| HTM 2016 aastatoetus | 0 | 40 628 | 0 | -40 628 | 0 |
| Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks | 469 | 63 965 | 0 | -59 286 | 5 148 |
| Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused | 469 | 63 965 | 0 | -59 286 | 5 148 |
| | 31.12.2016 | Saadud | Tagastatud | Tulu | 31.12.2017 |
| Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks | | | | | |
| Projekt Üheskoos Lahendusteni | 469 | 0 | 0 | -469 | 0 |
| Projekt Teadmised Noortelt Noortele | 325 | 0 | -314 | -11 | 0 |
| Projekt School Methods 2020 | 4 354 | 0 | -4 354 | 0 | 0 |
| Projekt Salliv Kool: õppida sallivamas koolis (P129) | 0 | 7 060 | 0 | -7 060 | 0 |
| Projekt We go together | 0 | 2 500 | 0 | -2 258 | 242 |
| Projekt Seeds for Integration | 0 | 2 500 | 0 | -2 500 | 0 |
| Foorumteatrite projekt | 0 | 800 | 0 | -652 | 148 |
| Projekt Väärtused meie elus | 0 | 3 240 | 0 | -3 240 | 0 |
| Projekt Noorte Maapäev | 0 | 9 000 | 0 | -8 930 | 70 |
| Projekt Salliv kool (P137) | 0 | 27 550 | 0 | -22 675 | 4 875 |
| Projekt XXXVII üldkoosolek | 0 | 400 | 0 | -400 | 0 |
| Projekt Koolidemokraatia Ida-Virumaal | 0 | 2 000 | 0 | -2 000 | 0 |
| Projekt Noorelt noorele 2.0 | 0 | 2 200 | 0 | 0 | 2 200 |
| HTM 2017 aastatoetus | 0 | 39 776 | 0 | -39 776 | 0 |
| Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks | 5 148 | 97 026 | -4 668 | -89 971 | 7 535 |
| Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused | 5 148 | 97 026 | -4 668 | -89 971 | 7 535 |
Lisa 6 Annetused ja toetused (eurodes)
| | 2017 | 2016 | 2016 |
|---|---|---|---|
| Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks | 93 309 | | |
| Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused | 260 | | |
| Ürituste osalustasud | 5 340 | | |
| Ürituste transpordikulude kompensatsioonid | 308 | | |
| Projektile/üritusele tehtud annetused | 2 200 | | |
| Kokku annetused ja toetused | 101 417 | | |
| sh HTM/ENTK aastatoetus tegevuskuludeks | 39 776 | | |
| Rahalised ja mitterahalised annetused | | | |
|---|---|---|---|
| | 2017 | 2016 | 2016 |
| Rahaline annetus | 101 417 | | |
| Kokku annetused ja toetused | 101 417 | | |
Lisa 7 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)
| | 2017 | 2016 |
|---|---|---|
| Transpordikulud | 3 200 | 4 478 |
| Üür ja rent | 1 500 | 1 196 |
| Koolituskulud | 0 | 355 |
| Muud teenused | 2 700 | 2 700 |
| Sidekulud | 376 | 569 |
| Ürituste (sh üldkoosoleku) korraldamine | 5 000 | 2 500 |
| Osalustasud, esindus | 545 | 250 |
| Muud administreerimiskulud | 124 | 303 |
| Organisatsiooni juhtimine | 4 000 | 5 099 |
| Inventari soetamine | 0 | 1 100 |
| Bürootarbed | 300 | 0 |
| Info ja kommunikatsioon | 341 | 500 |
| Projekt P124, Õpilasöö: eelarvamuste vastu | 0 | 2 071 |
| Projekt P125, Salliv kool | 0 | 5 698 |
| Projekt P126, Teadmised noortelt noortele | 11 | 2 121 |
| Projekt P128, School Methods 2020 | 4 503 | 10 313 |
| Projekt P129 ja kaasfin. Salliv Kool | 5 286 | 0 |
| Projekt P130, We go together | 2 258 | 0 |
| Projekt P132, Seeds for Integration | 2 500 | 0 |
| Projekt P133, Foorumteatrid | 652 | 0 |
| Projekt P134 ja kaasfin, Väärtused meie elus | 5 607 | 0 |
| Projekt P136, Noorte Maapäev | 1 610 | 0 |
| Projekt P137, Salliv Kool | 18 542 | 0 |
| Projekt P138, XXXVII üldkoosolek | 400 | 0 |
| Projekt P139, Koolidemokraatia Ida-Virumaal | 1 357 | 0 |
| Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud | 60 812 | 39 253 |
Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
| | 2017 | 2016 | 2016 |
|---|---|---|---|
| Mitmesugused bürookulud | 74 | | |
| Riiklikud ja kohalikud maksud | 374 | | |
| Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest | 0 | | |
| Transport | 334 | | |
| Ürituse korraldamine | 4 536 | | |
| IT kulud | 306 | | |
| Osalustasud | 40 | | |
| Sideteenus | 5 | | |
| Muud | 207 | | |
Lisa 9 Tööjõukulud
(eurodes)
| | 2017 | 2016 |
|---|---|---|
| Palgakulu | 27 002 | 16 402 |
| Sotsiaalmaksud | 9 136 | 5 544 |
| Puhkusereservi palgakulu | 1 | 35 |
| Puhkusereservi sotsiaalmaksud | 0 | 12 |
| Kokku tööjõukulud | 36 139 | 21 993 |
| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale | 2 | 2 |
Lisa 10 Seotud osapooled
(eurodes)
| Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga | | |
|---|---|---|
| | 31.12.2017 | 31.12.2016 |
| | 2017 | 2016 | 2016 |
|---|---|---|---|
| Arvestatud tasu | 3 614 | | |
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 07.04.2018
EESTI ÕPILASESINDUSTE LIIT (registrikood: 80140436) 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Tegevusalad
| Tegevusala | EMTAK kood |
|---|---|
| Noorte- ja lasteühendused ning noorte ja laste heaolu edendavad ühendused | 94993 |
Sidevahendid
| Liik | Sisu |
|---|---|
| Mobiiltelefon | +372 58188950 |
| E-posti aadress | [email protected] |
|
<urn:uuid:8fbf5cc2-744b-4daa-bd4b-a14e10c11152>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://veebikoolitused.ee/wpats/wp-content/uploads/2021/04/2017-majandusaasta-aruanne-EOEL.pdf
|
2021-05-07T19:14:35+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 633,031,650
| 6,197
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999838
|
ekk_Latn
| 0.999981
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
370,
380,
1968,
5043,
5762,
6314,
7075,
7273,
8588,
8666,
10643,
11287,
12592,
13510,
13727,
13987
] | 0
|
[
0.84375,
0.1513671875,
0.001251220703125,
0.003662109375,
0.0003204345703125,
0.000028014183044433594
] |
AINEKAART
Ainevaldkond: Keel ja kirjandusÕppeaine: Eesti keel
Klass: 9.G, K
Õpetaja: K.Sarap
Ainetüüp: Kohustuslik õppeaine põhikoolis
Õpetamise aeg 2020/2021: 1.trimester
Õppekirjandus:
R. Bobõlski, H. Puksand, M. Ross. Peegel 3. 9. klassi eesti keele õpik
Vajalikud õppevahendid:
Harjutuste ja koduste tööde vihik (23 joonega), kaust/kiirköitja lisamaterjali jaoks, kirjutusvahendid.
Õppesisu:
- Tekstid, sh veebitekstid. Veebisuhtlus, selle eesmärgid, võimalused ja ohud. Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus ja -väärikus
- Keele muutumine. Keeleuuendus.
- Keel ja murre. Eesti keel maailma keelte seas, eesti keele eripära. Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa keeled.
- Kirjandi kirjutamise eeltöö: mõtete kogumine, kava koostamine, mustandi kirjutamine. Kirjandi kirjutamise eesmärk ja peamõte.
- Kirjandi ülesehitus, liigendamine. Arutleva kirjandi kirjutamine alustekstide toel.
- Sõnavara arendamine: sõnade tuletamine, liitmine ja tehissõnad.
Õpitulemused. Trimestri lõpul õpilane:
- Tunneb erinevaid tekstitüüpe ja nende tasandeid.
- Väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi
- Oskab lugemisel valida sobiva lugemisstrateegia.
- Teab eesti suuremaid murdealasid ja murdeid.
- Teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni, kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust
- Oskab eesmärgistatult kirjutada, luua kindlat liiki teksti.
- Tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus, sh veebisuhtluses..
Hindamise kirjeldus:
Trimestris sooritab õpilane kontrolltöid, kirjutab tekstiloometöid sh kirjandi. Kontrolltöö toimumise ajal koolist puudunud õpilane sooritab töö 10 päeva jooksul. Lisaks hinnatakse jooksvalt tunnitööd, tunnikontrolle ning koduseid töid, nimetatud tööde hinnet parandada ei saa. Hinne "3" ei kuulu parandamisele. Õpilane võib pöörduda õpetaja poole õpiabi saamiseks õpetaja konsultatsiooniks ja järelevastamiseks ettenähtud ajal. Võib leppida kokku muu sobiv aeg. Parandustöö eest hinnet "5" ei ole võimalik saada. Hindamine toimub vastavalt Jõhvi Põhikooli hindamisjuhendile
Kokkuvõtva hinde kujunemine:
Trimestrihinne kujuneb trimestri jooksul saadud hinnete põhjal, kusjuures kontrolltööde ja kirjandi ja tunnikontrollide hinded on kaalukamad kui väiksemate harjutuste, koduste tööde vms eest saadud hinded, kuid arvesse lähevad ka viimased.
Ettevõtliku õppe rakendamine õppetöös:
Õpilased on kaasatud õppe- ja kasvatusprotsessi kujundamisse
Õpilane aitab püstitada eesmärke. Õpilane võtab vastutuse õppimise ja eesmärgini jõudmise eest ja on tunnis aktiivne osaline.
Tundides kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid Paaristöö, rühmatöö, arutlus, diskussioon, ajurünnak jms
Toimib erinevate õppeainete lõimumine ning aine on seostatud praktilise eluga Kultuuriline identiteet: keeleline identiteet. Väärtused ja kõlblus: emakeele ja võõrkeele oskuse väärtustamine. Kirjandus: murdetekstid, vanasõnad. Teabekeskkond: erinevad keskkonnad veebis. Autlus sõnavabadusest internetis; eri infoallikate, sh veebitekstide kasutamine. Tehnoloogia ja innovatsioon: erinevad IKT vahendid ja nende kasutamine. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: „Cambridge: Eesti andekate meelisõpipaik". Ajalugu: nt. 20. Sajandi kümme tähtsamat ajaloosündmust.
Rakendatakse õppimist toetavat hindamist (enesehindamine, kaaslase hindamine, õpilase arengu hindamine, tagasisidestamine).
Tundides vahetu tagasiside andmine ja saamine, õpilased saavad rakendada enesehindamist, kaaslase kontrollimist ja hindamist, hinnangute andmist .
Muud nõuded ja märkused:
Õpilane sooritab eesti keele lõpueksami.
|
<urn:uuid:4310d852-8d2d-427a-80cd-5577c4c022a8>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://johvipk.edu.ee/Ainekaardid/Sarap/9G_K_1.trimester_eesti_keel.pdf
|
2021-05-07T19:49:21+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 370,665,414
| 1,494
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999882
|
ekk_Latn
| 0.999878
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2119,
3639
] | 2
|
[
0.0189208984375,
0.3359375,
0.53515625,
0.09130859375,
0.01416015625,
0.0030059814453125
] |
Lisa 2 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 28.05.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/131
KESKKONNAAMETI PÕHJA REGIOONI KESKKONNAKASUTUSE JUHTIVSPETSIALISTI AMETIJUHEND
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Ametijuhendiga kehtestatakse Keskkonnaameti (edaspidi amet) Põhja regiooni (edaspidi regioon) keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti (edaspidi spetsialist) ametikoha põhieesmärk, teenistuskohustused, vastutus, õigused ning ametnikule esitatavad nõuded.
1.2. Spetsialist juhindub oma tegevuses riigi ja Keskkonnaministeeriumi õigusaktidest, ameti ja regiooni põhimäärusest, ja teistest tema töövaldkonda reguleerivatest õigus- ja haldusaktidest ning ametijuhendist.
1.3. Spetsialisti nimetab ametisse ja vabastab ametist peadirektor regiooni juhataja ettepanekul.
1.4. Spetsialist allub regiooni juhatajale, kes annab vahetult ülesandeid ja kontrollib nende täitmist.
1.5. Spetsialisti tegevust koordineerivad ametijuhendis ettenähtud ülesannete osas peadirektori asetäitja ja keskkonnaosakonna juhataja.
1.6. Spetsialisti asendab tema äraolekul regiooni juhataja poolt määratud isik.
1.7. Spetsialist asendab regiooni juhataja poolt määratud isikut.
1.8. Spetsialisti tööpiirkond on Põhja regioon.
2. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK
Regiooni veespetsialistide töö korraldamine ja juhtimine, tagades ameti põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmise regioonis.
3. TEENISTUSKOHUSTUSED
3.1. Osaleb tööplaanide koostamisel ja arengustrateegiate väljatöötamisel.
3.2. Teeb koostööd huvigruppidega keskkonnapoliitika elluviimiseks.
3.3. Tagab tööplaanide elluviimise ja analüüsib töö tulemuslikkust, teeb ettepanekuid töökorralduse parendamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks regiooni juhatajale ja valdkondlikele juhtidele.
3.4. Juhib regiooni veespetsialistide tööd ja tagab tööülesannete koordineeritud täitmise menetlusnormidest lähtuvalt, sh kontrollib täitmist.
3.5. Tagab struktuuriüksuste vahelist seostatust ja koostööd.
3.6. Tagab valdkonnas info liikumise ja koostöö.
3.7. Allkirjastab regiooni põhimääruse punktis 2.2. nimetatud dokumente ja regiooni põhimääruse punktides 2.1., 2.2. ja 2.3. nimetatud dokumentide menetlemisega seonduvat menetluslikku kirjavahetust.
3.8. Koostab ja kooskõlastab dokumente ja ametikirju ning annab oma pädevuse piires sisendit teiste valdkondade menetlustesse.
3.9. Nõustab spetsialiste, kliente ja koostööpartnereid.
3.10. Viib spetsialistidega läbi katseaja lõpu ja arenguvestlusi.
3.11. Teeb ettepanekuid regiooni juhatajale spetsialistide edutamiseks ning neile palga,
tulemustasu, ergutuse määramiseks või distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
3.12. Esindab regiooni ja ametit talle antud volituste piires.
3.13. Täidab peadirektori asetäitja ja regiooni juhataja ühekordsete ametijuhendis loetlemata teenistusalaseid korraldusi, teavitab täitmist takistavatest asjaoludest ning teeb ettepanekuid takistuste kõrvaldamiseks.
4. VASTUTUS
4.1. Vastutab ametijuhendiga määratud teenistuskohustuste õiguspärase, õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest.
4.3. Vastutab enda esitatud ja ettevalmistatud materjalide ning teabe õigsuse eest.
4.2. Vastutab teenistuse tõttu talle teatavaks saanud asutusesisese teabe, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavate andmete sihipärase kasutamise ja hoidmise eest.
4.4. Vastutab oma kasutuses oleva riigivara sihtotstarbelise kasutamise, säilimise ja korrashoiu eest.
4.5. Vastutab oma töövaldkonda puudutava dokumentatsiooni korrashoiu eest.
5. ÕIGUSED
5.1. Õigusaktidega vastuolus olevate korralduste täitmiseks nõuda regiooni juhatajalt selleks kirjalikku korraldust.
5.2. Saada teenistuskohustuste täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente Keskkonnaministeeriumi ja ameti töötajatelt ja teistelt valitsus- ja riigiasutustelt vastavalt õigusaktidele ja kehtestatud korrale.
5.3. Saada teenistuskohustuste täitmiseks vajalikku täienduskoolitust.
5.4. Saada teenistuskohustuste täitmiseks vajalikke töövahendeid (sh teenistussõidukit) arvuti- ja kontoritehnikat ning tehnilist abi nende kasutamisel.
5.5. Teenistusülesannete täitmise tõttu peamiselt metsa- ja võsastikuga kaetud aladel saada puukentsefaliidivastast vaktsineerimist.
5.6. Eelarveraha olemasolu korral saada välitingimustes teenistuskohustuste täitmiseks välitööriietust.
6. AMETNIKULE ESITATAVAD NÕUDED
6.1. Haridus – kõrgharidus keskkonnaga seotud erialal 1 , 3-aastane töökogemus keskkonnavaldkonnas ja 1-aastane juhtimiskogemus.
6.2. Teadmised – avaliku teenistuse seaduse, oma tegevusvaldkonna õigusaktide, parima praktika ja põhimõtete tundmine, seoste teadmine teiste valdkondade õigusaktidega.
6.3. Keeleoskus – eesti keele oskus kõrgtasemel, ühe võõrkeele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega; hea keelekasutus ning strateegiliste dokumentide koostamise kogemus.
6.4. Muud olulised oskused – ametikohal vajalike andmekogude, arvutiprogrammide ja töövahendite kasutamise oskus (tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlusprogrammi kasutamise oskus kesktasemel, keskkonnalubade infosüsteem).
6.5. Isikuomadused – hea suhtlemisoskus, sh oskus korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel; kohuse- ja distsipliinitunne; hea töövõime, sh võime stabiilselt ja kvaliteetselt töötada ka pingeolukorras; kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; intellektuaalne võimekus, sh olulise eristamise oskus ning analüüsivõime.
6.6. Omab B-kategooria juhiluba.
1 magistrikraad või sellega võrdsustatud kõrgharidus mõnel muul erialal ja 5-aastane töökogemus keskkonnavaldkonnas.
2 (3)
7. AMETIJUHENDI MUUTMINE
Ametijuhendit võib muuta juhtudel, kui muudatuste aluseks on kehtivad õigusaktid või vajadus tööd ümber korraldada.
Kinnitan, et olen tutvunud Põhja regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialisti ametijuhendiga ning kohustun järgima sellega ettenähtud tingimusi ja nõudeid.
/allkirjastatud digitaalselt/
3 (3)
|
<urn:uuid:31875490-aaf2-415a-aad0-21056f118da5>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/aj_keskkonnakasutuse_juhtivsp_vesi.pdf
|
2021-05-07T19:29:08+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 886,317,241
| 2,415
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2492,
5562,
5901
] | 2
|
[
0.0186767578125,
0.36328125,
0.41796875,
0.1689453125,
0.022216796875,
0.01043701171875
] |
KESKKONNAAMETI LOODUSKAITSE OSAKONNA PROJEKTI EKSPERDI AMETIJUHEND
1. ÜLDSÄTTED
| 1.1. | STRUKTUURIÜKSUS |
|---|---|
| 1.2. | TEENISTUSKOHA NIMETUS |
| 1.3. | SEOS TEENUS(T)EGA |
| 1.4. | ROLL SEOSES TEENUSEGA (teenuse omanik, teenuse juht või protsessiomanik) |
| 1.5. | TEENISTUSKOHA ALLUVUS |
| 1.6. | TEENISTUSKOHA TÄITJA ASENDAB |
| 1.7. | TEENISTUSKOHA TÄITJAT ASENDAB |
| 1.8. | TEENISTUSPIIRKOND |
| 1.9. | TÖÖPERE, TASE |
2. TEENISTUSKOHA PÕHIEESMÄRK
Teenistuskoha põhieesmärk on kujundada ja korrastada kaardimaterjale ning nende alusandmeid.
3. TEENISTUSÜLESANDED
4. ÕIGUSED
Teenistujal on õigus:
4.1. saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning abi nende kasutamisel;
4.2. saada juurdepääs tööks vajalikele andmekogudele;
4.3. saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja dokumente Keskkonnaministeeriumi ja ameti teenistujatelt ning teistest valitsus- ja riigiasutustelt vastavalt õigusaktidele ja kehtestatud korrale, sealhulgas suulisi ja kirjalikke seletusi;
4.4. võtta oma pädevuse piires vastu otsuseid;
4.5. saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikku täienduskoolitust asutuse võimaluste piires;
4.6. teha oma pädevusvaldkonnas vahetule juhile ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks;
4.7. nõuda asutuse teenistujatelt teabehalduse valdkonna õigusaktidest kinnipidamist;
4.8. keelduda õigusaktidega vastuolus olevate ja ebaeetiliste korralduste täitmisest vastavalt teenistuja eetikakoodeksile;
4.9. saada palka/töötasu Euroopa Liidu rahastatud projektide ning programmide kaudu.
5. KOHUSTUSED
Teenistuja kohustub:
5.1. täitma teenistusülesandeid õigel ajal ja nõuetekohaselt, tagama esitatud teabe õigsuse ning kasutama ja säilitama tema kasutusse usaldatud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult;
5.2. täitma ametisisest töökorraldust reguleerivaid eeskirju, juhendeid ja muid nõudeid;
5.3. jätma avaldamata ja hoidma teenistusülesannete täitmise käigus talle teatavaks saanud järgmist teavet:
5.3.1. ametialane teave ja ametisaladus, äri-, tööstus- ja intellektuaalse omandi saladus;
5.3.2. ametisisene teave, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks, sh isikuandmed;
5.3.3. tööks kasutatavates andmekogudes sisalduvad isikuandmed ja teave;
5.3.4. perekonda ja eraelu puudutavad andmed ning muu konfidentsiaalne teave.
6. TEENISTUJALE ESITATAVAD NÕUDED
6.1. Üldoskused ja teadmised:
6.1.1 haridus ja kogemused: esimese astme kõrgharidus;
6.1.2 omandatud eriala: keskkonnaalane;
6.1.3 keeleoskus: eesti keele oskus C1 tasemel, ühe võõrkeele oskus kesktasemel koos ametialase sõnavara valdamisega;
6.1.4 arvutioskus: tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel, sh tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramm ning muud erialaseks tööks vajalikud programmid ja registrid.
6.2. Muud oskused, teadmised või kogemused:
6.2.1 teadmised ameti tegevust reguleerivatest õigusaktidest, oma töövaldkonna õigusaktide tundmine;
6.2.2 hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, usaldusväärsus, kohusetundlikkus;
6.2.3 võimekus reageerida kiiresti ja adekvaatselt muutustele, otsustus- ja vastutusvõime, suutlikkus võtta oma pädevuse piires iseseisvalt vastu otsuseid ning analüüsi- ja algatusvõime;
6.2.4 võimekus töötada stabiilselt ja tulemuslikult ka pingeolukorras ning kasutada aega tõhusalt;
6.2.5 algatusvõime ja loovus, sealhulgas võime välja töötada uusi protsesse ja lahendusi ning neid ellu viia;
6.2.6 teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ühiskondlike organisatsioonide, elanike ning meediaga tehtava koostöö aluste ja põhimõtete tundmine
6.2.7 omab B-kategooria juhilube.
7. AMETIJUHENDI MUUTMINE
Ametijuhendit võib muuta juhul, kui muudatuste aluseks on kehtivad õigusaktid või vajadus tööd ümber korraldada. Kinnitan, et olen tutvunud ametijuhendiga, ning kohustun järgima selles ettenähtud tingimusi ja nõudeid.
(allkirjastatud digitaalselt)
|
<urn:uuid:39bb7f77-dc52-4266-9def-6ea46c931413>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/lko_projekti_spetsialisti_aj.pdf
|
2021-05-07T18:51:24+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 886,729,818
| 1,635
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1159,
3576,
3852
] | 1
|
[
0.158203125,
0.73046875,
0.091796875,
0.0166015625,
0.00164794921875,
0.00024127960205078125
] |
Tabeli 7.3 lisaleht
(eurodes sendi täpsusega)
Maksumaksja
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood või selle puudumisel sünniaeg
Eestis saadud tulu
7. Muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud
7.3 Renditulu
Väljamakse tegija
Kinnistu(te) number Tulu liik Tulu summa
või katastritunnus
registri- või isikukood
nimi või ees- ja
perekonnanimi
1
2
3
4
5
Maksumaksja allkiri
Kuupäev
Abikaasa allkiri
Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri
Kuupäev
Vormi A lisa
|
<urn:uuid:747aa972-7feb-4f76-9c34-8fab25863445>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://emta.ee/sites/default/files/eraklient/tulu-deklareerimine/deklaratsioonide-vormid/2016/tabel_7.3.pdf
|
2021-05-07T19:50:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 254,057,438
| 214
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99991
|
ekk_Latn
| 0.99991
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
475
] | 1
|
[
0.054443359375,
0.65234375,
0.279296875,
0.01348876953125,
0.0003337860107421875,
0.00006437301635742188
] |
AINEKAART
Ainevaldkond: Keel ja kirjandusÕppeaine: Eesti keel
Klass: 2.a
Õpetaja: Evelin Saatman
Ainetüüp: Kohustuslik õppeaine põhikoolis
Õpetamise aeg 2020/2021: 3. trimester
Õppekirjandus:
A. Saro, P. Arnek Eesti keele õpik 2. klassile 2. osa
A. Saro, P. Arnek Eesti keele töövihik 2. klassile 2. osa
Kasutatav lisamaterjal:
Töölehed, mängud, elektroonilised lisavahendid
Vajalikud õppevahendid:
Õpik, tv, abijoontega vihikud, tintenben, värvilised pliiatsid
Õppesisu:
* Politsei. Millal helistada ja abi paluda. Politseinik onu Kalle. Ville. Pudrulaua luuletus. Süüdi või süütu?
* Hambaarsti juures. Kellega? Millega? Kelleta? Milleta? Naeratav printsess. Pille piimahammas. Hirm tundmatu ees.
* Pood. Kollane Volvo. Lühendid tekstis. Silbitamine. Varastamine.
* Äri. Kribu ja Krabu Viineripirukad. Poolitamine. Eriline herilane. Edukus.
* Rändrahn. Kääbusekivi. I ja j sõnas. Töölkäimine.
* Televisioon. Suur algustäht nimedes. Laupäeval. Roosaliisa prillid. Kuidas issi telekat remontis. Tugitoolitrenn. Õnn.
* Küla. Kalleby kingsepp. Kaashääliku- ja täishäälikuühendid. Häälikute pikkus. Austus.
* Loomaaed. Zooloog Aleksei Turovski. Aga nüüd hoidke alt! Lõvi ja lõvilõug. Siil ja siisike. Loomade karneval. Vabadus.
* Suvelaager. Suveks maale! Koomiks. Võõrsõnad. Varsti algab vaheaeg! Saladused.
Õpitulemused. Trimestri lõpul õpilane:
* Eristab täis-, kaas- ja sulghäälikuid ning nende pikkusi;
* kasutab kõnes terviklauseid;
* koostab kuuldu põhjal lihtsama skeemi ja kaardi õpetaja abiga;
* väljendab arusaadavalt oma soove ja kogemusi väikeses ja suures rühmas, vestleb oma kogemustest ja loetust;
* annab edasi lugemispala, õppeteksti, filmi ja teatrietenduse sisu;
* esitab luuletust peast;
* vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja suunavate küsimuste toel;
* loeb õpitud teksti suhteliselt õigesti, ladusalt, parandab ise oma lugemisvigu, enamasti väljendab intonatsioon loetava sisu;
* mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;
* leiab tekstis iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele ja töötab õpetaja abiga eakohaste juhiste alusel;
* vastab teemakohastele (ka lihtsamatele tekstis mitte otsese infoga seotud) küsimustele;
* tunneb ära jutu, luuletuse, näidendi, mõistatuse ja vanasõna;
* on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab tegelasi ja annab edasi loetu sisu mõne huvitava, enam meeldinud episoodi järgi;
* kasutab õpiku sõnastikku õpetaja abiga sõnade leidmiseks algustähe järgi;
* kasutab kirjutades õigeid väikeste ja suurte kirjatähtede tähekujusid ja seoseid;
* täidab iseseisvalt õpilaspäevikut ja kujundab vihikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, kirja joonelisele lehele, varustab töö kuupäevaga;
* kirjutab tahvlilt või õpikust ära;
* koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse ja teate;
* eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, silpi, sõna, lauset, täishääliku- ja kaashäälikuühendit;
* kirjutab loovtöö ning ümberjutustuse pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil;
* kirjutab õigesti sulghääliku omasõnade algusesse ja omandatud võõrsõnade algusesse;
* märgib kirjas õigesti täishäälikuid ja kaashäälikuid;
* alustab lauset suure algustähega ja lõpetab sobiva lause lõpumärgiga;
* teab peast võõrtähtedega tähestikku;
* kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;
* oskab leida lauses tegusõna, omadussõna, nimisõna, sidesõna, asesõna;
* kirjutab õigesti õpitud asesõnu (ma, sa, ta, me, te, nad);
* teab oleviku ja mineviku mõistet;
* oskab komasid panna ka loetelus;
* teab, millise sidesõna ette pannakse koma, millise ette ei panda;
* tunneb ära lihtlause ja liitlause;
* kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite ulatuses sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut näidise järgi.
* Oskab silbitada ja poolitada.
* Teab, kuidas kasutada lühendeid lauses.
Hindamise kirjeldus:
Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. 2.klassis kasutame jätkuvalt kujundavat hindamist,mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste kohta. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
Kokkuvõtva hinde kujunemine:
Kokkuvõtvad hinnangud kujunevad õppeperioodi jooksul saadud kujundavate hinnangute põhjal. Hinnangutes tuuakse esile õpilaste edusammud ja juhitakse tähelepanu puudustele teadmistes ning arendamist vajavatele oskustele. Kokkuvõtvate hinnangute aluseks on varasemad sõnalised hinnangud.
Ettevõtliku õppe rakendamine õppetöös:
Õpilased on kaasatud õppe- ja kasvatusprotsessi kujundamisse
Õpilasi suunatakse ainetundides seadma endale õpieesmärke. Õpilastele antakse võimalus oma tegevuse hindamiseks ja õppemeetodite valimiseks. Õpilased osalevad kooliüritustel ja nende läbiviimisel (näiteks jõululaat, klassiõhtud)
Tundides kasutatakse erinevaid aktiivõppe meetodeid loovülesannete lahendamine vestlemine kuuldu, loetu ja nähtu põhjal, improviseerimine, jutustamine, küsimuste koostamine ,paaristöö, rühmatöö, kirjeldamine, rollimäng, arutelu
Toimib erinevate õppeainete lõimumine ning aine on seostatud praktilise eluga
Kunst- ja tööõpetus– Raamatu illustratsioonid. Enda pildi kirjeldamine, tegevuse kommenteerimine.
Meisterdamine/ joonistamine õpitu põhjal
Matem- matemaatiliste oskuste ja teadmiste rakendamine (kohamäärsõnad, ühikute nimetused, lühendid, mõõtmisülesanded, diagrammid)
Muusikaõpetus – temaatilised laulud
Loodusõpetus– Koduloolised tekstid õpikus. Rahvakalender. Tähtpäevad. Aastaajad, aastaajalised muutused. Koduümbruse enamlevinumad taimed, loomad
Rakendatakse õppimist toetavat hindamist (enesehindamine, kaaslase hindamine, õpilase arengu hindamine, tagasisidestamine).
Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni.
Muud nõuded ja märkused:
|
<urn:uuid:794554eb-d760-49a8-9f32-ce5a52217a7f>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://johvipk.edu.ee/Ainekaardid/Saatman/2.a%20eesti%20keel.pdf
|
2021-05-07T20:01:04+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 363,272,987
| 2,682
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996093
|
ekk_Latn
| 0.999919
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1322,
4684,
6427
] | 1
|
[
0.04638671875,
0.56640625,
0.322265625,
0.05810546875,
0.006195068359375,
0.0016937255859375
] |
Tabeli 8.4 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi
Perekonnanimi
8. Välismaal saadud tulu eurodes või välisvaluutas k ahe komakoha täpsusega
8.4
Äriühingu omakapitali või sissemakse vähendamisel, aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel, juriidilise isiku likvideerimisel saadud väljamakse.
Välisriigi lepingulise investeerimisfondi osakute või aktsiaseltsifondi aktsiate tagastamisel ja lepingulise investeerimisfondi likvideerimisel saadud väljamakse.
| registrikood | nimi | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | 5 | 7 | 9 |
| | | | | Soetamise kuupäe v | Väljamakse kuupäev | Tulumaksu kinnipidamise või tasumise kuupäev |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 6 | 8 | 10 |
Maksumaksja allkiri
Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri
Kuupäev
Vormi A lisa
Isikukood või selle puudumisel sünniaeg
|
<urn:uuid:fcc7ac98-2b78-46de-b524-753ed754fce5>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://emta.ee/sites/default/files/eraklient/tulu-deklareerimine/deklaratsioonide-vormid/2017/tabel_8.4.pdf
|
2021-05-07T19:24:17+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 252,170,109
| 367
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
807
] | 0
|
[
0.640625,
0.31640625,
0.01953125,
0.0220947265625,
0.000492095947265625,
0.000042438507080078125
] |
Lisa KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 27.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/405
KESKKONNAAMETI KESKKONNAOSAKONNA JÄÄTMEBÜROO JÄÄTME PEASPETSIALISTI AMETIJUHEND
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Ametijuhendiga kehtestatakse Keskkonnaameti (edaspidi amet) keskkonnaosakonna jäätmebüroo (edaspidi büroo) jäätme peaspetsialisti (edaspidi spetsialist) ametikoha põhieesmärk, teenistuskohustused, vastutus, õigused ning ametnikule esitatavad nõuded.
1.2. Spetsialisti nimetab ametisse ja vabastab ametist peadirektor keskkonnaosakonna juhataja ettepanekul.
1.3. Spetsialist allub büroo juhatajale, kes annab vahetult ülesandeid ja kontrollib nende täitmist.
1.4. Spetsialist juhindub oma tegevuses riigi ja Keskkonnaministeeriumi õigusaktidest, ameti ja osakonna põhimäärusest ning ametijuhendist.
1.5. Spetsialisti asendab tema äraolekul büroo juhataja või tema poolt määratud isik.
1.6. Spetsialist asendab büroo juhatajat.
1.7. Spetsialisti tööpiirkond on Eesti Vabariik.
2. AMETIKOHA PÕHIEESMÄRK
Tegevuste koordineerimine ja ühtlustamine ameti jäätmekäitluse valdkonnas.
3. TEENISTUSKOHUSTUSED
3.1. Korraldab jäätmekäitluse valdkonna piires regulaarse teabevahetuse Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri ning teiste asjakohaste asutuste ja ametkondade vahel.
3.2. Valmistab õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ette juhised ja juhendmaterjalid.
3.3. Korraldab väljatöötatud juhiste kasutuselevõtu ning kontrollib nende tegelikku rakendamist.
3.4. Teostab olemasolevate juhiste ja juhendmaterjalide regulaarset ülevaatust, analüüsib nende asjakohasust ja rakendamise tõhusust ning valmistab ette vajalikud korrektuurid.
3.5. Osaleb parima praktika levitamise ning ühtsete toimimispõhimõtete juurutamiseks ja kiireks teabevahetuseks vajaliku kommunikatsioonimudeli ning seda toetavate regulatiivinstrumentide väljatöötamises.
3.6. Korraldab tööülesannete edukat täitmist takistavate ohutegurite kaardistamise ning töötab välja kava ohuolukordade vältimiseks ning ohu realiseerumisega kaasnevate tagajärgede kõrvaldamiseks või leevendamiseks.
3.7. Koostöös keskkonnakorralduse peaspetsialistiga tagab horisontaalvaldkondade integreerituse.
3.8. Vajadusel nõustab teisi ameti spetsialiste oma valdkonda puudutavates küsimustes.
3.9. Osaleb töö planeerimise ning töö tulemuslikkust kajastava aruandluse koostamise protsessis, sh tagab valdkondlike põhiülesannete täitmist kajastava teabe olemasolu ning selle regulaarse uuendamise.
3.10. Valmistab ette ja korraldab ameti veebilehel asjakohase teabe avalikustamise ja regulaarse uuendamise.
3.11. Annab hinnangu spetsialistide töökoormuse kohta ja teavitab vajalikest töökorralduslikest muudatustest oma vahetut juhti ning valmistab ette asjakohased muudatusettepanekud.
3.12. Koostöös Keskkonnaministeeriumi asjakohase osakonnaga osaleb õigusloomes ja valdkonda kujundavate strateegiate ning kavade koostamises.
3.13. Allkirjastab jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja registreerimistõendi ja sellega seotud kirjavahetust.
3.14. Osaleb ametialases rahvusvahelises suhtluses talle antud volituste piires.
3.15. Osaleb töögruppide ja komisjonide töös talle antud volituste piires.
3.16. Täidab keskkonnaosakonna juhataja ja vahetu juhi muid ühekordseid teenistusalaseid korraldusi.
4. VASTUTUS
4.1. Vastutab talle ametijuhendiga määratud teenistuskohustuste õiguspärase, õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest.
4.2. Vastutab teenistuse tõttu talle teatavaks saanud asutusesisese teabe, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavate andmete sihipärase kasutamise ja hoidmise eest.
4.3. Vastutab tema poolt esitatud ja ettevalmistatud materjalide ning informatsiooni õigsuse eest.
4.4. Vastutab tema kasutusse antud riigivara sihtotstarbelise kasutamise, säilimise ja korras hoiu eest.
5. ÕIGUSED
5.1. Õigus mitte täita kehtivate õigusaktidega vastuolus olevaid korraldusi.
5.2. Õigus saada teenistuskohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni ja dokumente ameti ning Keskkonnaministeeriumi ametnikelt ja teistelt valitsusasutustelt vastavalt õigusaktidele ja kehtestatud korrale.
5.3. Õigus teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks.
5.4. Õigus saada teenistuskohustuste täitmiseks vajalikku täiendkoolitust.
5.5. Õigus saada teenistusülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid (sh teenistussõidukit, arvuti- ja kontoritehnikat) ning tehnilist abi nende kasutamisel.
5.6. Õigus teenistusülesannete täitmise tõttu peamiselt metsa- ja võsastikuga kaetud aladel saada puukentsefaliidivastast vaktsineerimist.
5.7. Õigus eelarveraha olemasolu korral saada välitingimustes teenistusülesannete täitmiseks välitööriietust.
6. AMETNIKULE ESITATAVAD NÕUDED
6.1. Haridus – põhivaldkonnaga otseselt haakuv keskkonna- või tehnikaalane kõrgharidus.
6.2. Kogemus – eelnev kaheaastane töökogemus keskkonnavaldkonnas.
6.3. Teadmised – avaliku teenistuse seaduse ja oma tegevusvaldkonna õigusaktide tundmine.
6.4. Keeleoskus – eesti keele oskus kõrgtasemel ning inglise keele oskus kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega.
6.5. Muud olulised oskused – ametikohal vajalike andmekogude, arvutiprogrammide ja töövahendite kasutamise oskus (tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlusprogramm, keskkonnaotsuste infosüsteem).
6.6. Isikuomadused – suurepärane suhtlemisoskus, sh oskus korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel; hea töövõime, sh võime stabiilselt ja kvaliteetselt töötada ka pingeolukorras; kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sh suutlikkus võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; intellektuaalne võimekus, sh olulise eristamise oskus ning analüüsivõime.
7. AMETIJUHENDI MUUTMINE
Ametijuhendit võib muuta juhtudel, kui muudatuste aluseks on kehtivad õigusaktid või vajadus tööd ümber korraldada.
Kinnitan, et olen tutvunud jäätme peaspetsialisti ametijuhendiga ning kohustun järgima sellega ettenähtud tingimusi ja nõudeid.
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Kaare
|
<urn:uuid:f43182b0-57a5-47a9-bbb4-e4f1f4e51a4f>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/ko_jaatmebyroo_peasp.pdf
|
2021-05-07T19:26:04+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 888,053,466
| 2,438
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2253,
5098,
6049
] | 1
|
[
0.05908203125,
0.53515625,
0.294921875,
0.09716796875,
0.01068115234375,
0.00421142578125
] |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.