text
string | id
string | dump
string | url
string | date
string | file_path
string | offset
int64 | token_count
int64 | language
string | page_average_lid
string | page_average_lid_score
float64 | full_doc_lid
string | full_doc_lid_score
float64 | per_page_languages
list | is_truncated
bool | extractor
string | page_ends
list | probs_argmax
int64 | probs
list |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tabeli 8.6 lisaleht
Maksumaksja
Eesnimi
Perekonnanimi
8. Välismaal saadud tulu eurodes või välisvaluutas k ahe komakoha täpsusega
8.6 Saadud kindlustuspension ning pensionifondist saadud väljamakse
| Väljamakse tegija | | Riik | Rahaühik | Eestis rakendatav maksumäär | Väljamakse |
|---|---|---|---|---|---|
| registrikood | nimi | | | | |
| | | | | | 6 |
| | | | | | Väljamakse kuupäev |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 7 |
Maksumaksja allkiri
Kuupäev
Maksumaksja esindaja allkiri
Kuupäev
Vormi A lisa
Isikukood või selle puudumisel sünniaeg
|
<urn:uuid:c48b7845-ad4b-4d47-8b82-b2d5141ae26e>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://emta.ee/sites/default/files/eraklient/tulu-deklareerimine/deklaratsioonide-vormid/2017/tabel_8.6.pdf
|
2021-05-07T19:58:10+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 253,452,387
| 265
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
560
] | 0
|
[
0.78125,
0.185546875,
0.0198974609375,
0.01263427734375,
0.000881195068359375,
0.000037670135498046875
] |
/…../
VÄLJAVÕTE
Kohtla-Järve Gümnaasiumi hoolekogu 08.10.2020 koosoleku protokollist
```
Osalejad: Rene Kundla – G1 lapsevanemate esindaja Piret Niglas – G2 lapsevanemate esindaja Marina Steinberg – G3 lapsevanemate esindaja, läbi Zoomi Mikk Antsov – õpetajate esindaja Jelizaveta Kondranina – õpilaste esindaja Raivo Trummal – koolipidaja esindaja (Haridus- ja Teadusministeerium), läbi Zoomi Puudus: Niina Aleksejeva - partnerorganisatsiooni esindaja (Kohtla-Järve Linnavalitsus) Kutsutud: Hendrik Agur – kooli direktor Teivi Gabriel – kooli õppe- ja arendusjuht Lilian Reinmets – kooli õppe- ja arendusjuht
```
Päevakord:
1. Hoolekogu töökord ja liikmete tutvustamine (koosolekut juhatab direktor)
2. Hoolekogu esimehe ja aseesimehe valimine (pärast hoolekogu esimehe valimist jätkab koosoleku juhatamist hoolekogu esimees)
3. Hoolekogu sekretäri valimine
4. Kokkuvõte 2019/2020. õppeaastast
5. Ülevaade 2020/2021. õppeaasta tegevustest
6. Arvamuse avaldamine a) õppekava muutmiseks, b) vastuvõtu tingimuste ja korra muutmiseks,
c) kodukorra muutmiseks.
7. Kohapeal algatatud teemad
/…../
Otsus: Kinnitada hoolekogu esimeheks Piret Niglas ja hoolekogu aseesimeheks Mikk Antsov
Otsus: hoolekogu sekretäriks kinnitada Marina Steinberg
/…../
/…../
Otsus: Õppekava, Vastuvõtu tingimused ja kord ning Kodukord muudatused heaks kiita. Uued muudatused võtta arutamisele järgmises hoolekogus 5.11.2020.
Otsus: Järgmine hoolekogu kutsuda kokku 05.11.2020
|
<urn:uuid:e451898a-6532-4415-870d-eff8b29d18b2>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://kjg.ee/wp-content/uploads/2021/03/Hoolekogu-koosolek-08.10.2020-valjavote.pdf
|
2024-07-25T10:44:28+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 283,090,144
| 626
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999875
|
ekk_Latn
| 0.999818
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1243,
1460
] | 1
|
[
0.0238037109375,
0.5703125,
0.33984375,
0.055419921875,
0.01043701171875,
0.000926971435546875
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2011
aruandeaasta lõpp: 31.12.2011
ärinimi: OÜ Biofield
registrikood: 11668161
tänava/talu nimi,
maja ja korteri number:
Jumika tee 8
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 11912
e-posti aadress: [email protected]
Sisukord
Tegevusaruanne
3
Tegevusaruanne
Oü Biofieldon asutatud 2009 aastal ning reaalselt tegutsema asus 2010. a.
Firma põhitegevuseks on toidukaupade jaemüük
Järgnevaks aastaks on põhieesmärkideks turuosa säilitamine ning teenindamise jätkuv parandamine.
Firmas töötas aruandeaastal keskmiselt 2 inimest, kelle maksti palka2 780 EURO, sealhulgas
tegevjuhile 0 EURO.
OÜ Biofieldjuhatus on kaheliikmeline. Juhatuse liikmetele juhatuses osalemise eest eraldi tasu ei
makstud ja soodustusi ei antud.
Peamised finantssuhtarvud
| | Arvutusmetoodika | 2011 | 2010 |
|---|---|---|---|
| Jätkuvus | Käibevara / lühiajalised kohustused | 89,05 | 89 05 |
| Tasuvuse % | Puhaskasum / realisatsioonimaht * 100 | 0 % | 0 % |
Raamatupidamise aastaaruanne
Tegevjuhtkonna deklaratsioon
OÜ Biofield juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et:
* raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
* raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt OÜ Biofield finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;
* kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
* OÜ Biofield on jätkuvalt tegutsev.
Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2011 | 31.12.2010 | 31.12.2010 |
|---|---|---|---|
| Varad | | | |
| Käibevara | | | |
| Raha | 0 | | |
| Finantsinvesteeringud | 12 782 | | |
| Nõuded ja ettemaksed | 44 738 | | |
| Varud | 0 | | |
| Kokku käibevara | 57 520 | | |
| Põhivara | | | |
| Materiaalne põhivara | 0 | | |
| Kokku põhivara | 0 | | |
| Kokku varad | 57 520 | | |
| Kohustused ja omakapital | | | |
| Kohustused | | | |
| Lühiajalised kohustused | | | |
| Laenukohustused | 66 180 | | |
| Võlad ja ettemaksed | 4 268 | | |
| Eraldised | 0 | | |
| Kokku lühiajalised kohustused | 70 448 | | |
| Kokku kohustused | 70 448 | | |
| Omakapital | | | |
| Osakapital nimiväärtuses | 2 684 | | |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | 405 | | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -16 017 | | |
| Kokku omakapital | -12 928 | | |
| Kokku kohustused ja omakapital | 57 520 | | |
Kasumiaruanne
(eurodes)
| | 2011 | 2010 | 2010 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 21 247 | | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | -13 810 | | |
| Mitmesugused tegevuskulud | -19 699 | | |
| Tööjõukulud | -3 755 | | |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | 0 | | |
| Ärikasum (kahjum) | -16 017 | | |
| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist | -16 017 | | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -16 017 | | |
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
| | | | Kokku |
|---|---|---|---|
| | Osakapital nimiväärtuses | Jaotamata kasum (kahjum) | |
| 31.12.2009 | 2 684 | -2 | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | | 407 | |
| | 2 684 | 405 | |
| | | -16 017 | |
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
OÜ Biofield 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. OÜ Biofield kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides.
Raha
Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on sõltuvalt ebatõenäoliselt laekuva nõude tekkimise põhjustest kantud osaliselt või täies ulatuses üldhalduskuludesse.
Varud
Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Varude hindamisel neto realiseerimismaksumusse kajastatakse allahindlusest tulenevad kulud allahindluse perioodil kasumiaruande kirjel Kaubad, toore, materjal.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 640 EUROTja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on üldjuhul määratud järgmised kasulikud eluead:
Materiaalse põhivara grupp Kasulik eluiga
Masinad ja seadmed 20 %
Ehitis 10 %
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressi tulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Dividenditulu kajastatakse vastava nõudeõiguse tekkimisel.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
| | 31.12.2011 | 31.12.2010 | 31.12.2010 |
|---|---|---|---|
| Sularaha kassas | 0 | | |
| Arvelduskontod | 0 | | |
| Kokku raha | 0 | | |
Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud
(eurodes)
| | | | | | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| | Aktsiad ja osad | Fondiosakud | Võlakirjad | Muud | |
| 31.12.2009 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
| Muud | | | | 12 782 | 12 782 |
| 31.12.2010 | 0 | 0 | 0 | 12 782 | 12 782 |
| 31.12.2011 | 0 | 0 | 0 | 12 782 | 12 782 |
Lisa 4 Osakapital
(eurodes)
| | 31.12.2011 | 31.12.2010 |
|---|---|---|
| Osakapital | 2 684 | 2 684 |
| Osade arv (tk) | 2 | 2 |
Lisa 5 Tööjõukulud
(eurodes)
| | 2011 | 2010 |
|---|---|---|
| Palgakulu | 0 | 556 |
| Sotsiaalmaksud | 0 | 50 |
| Kokku tööjõukulud | 0 | 606 |
| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale | 0 | 2 |
Aruande digitaalallkirjad
OÜ Biofield (registrikood: 11668161) 01.01.2011 - 31.12.2011 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
| Allkirjastaja nimi | Allkirjastaja roll | Allkirja andmise aeg |
|---|---|---|
| ELENA DOROFEYSKAYA | Juhatuse liige | 18.06.2012 |
Kasumi jaotamise ettepanek
(eurodes)
| | 31.12.2011 |
|---|---|
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | 405 |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -16 017 |
| Kokku | -15 612 |
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
| | EMTAK kood | Müügitulu (EUR) | | |
|---|---|---|---|---|
| Tegevusala | | | Müügitulu % | Põhitegevusala |
| Lillede ja taimede hulgimüük | 46221 | 21247 | 100.00% | |
Osanikud
| Nimi / ärinimi | Isikukood / registrikood / sünniaeg | | Osaluse suurus ja |
|---|---|---|---|
| | | Elukoht / Asukoht | valuuta |
| Priit Peramets | 35111260362 | Eesti | 21000 EEK |
| Evgeny Dorofeyskiy | 35705060216 | Tallinn, Harju maakond, Eesti | 21000 EEK |
Sidevahendid
| Liik | Sisu |
|---|---|
| E-posti aadress | [email protected] |
|
<urn:uuid:70671a67-decb-49d5-85a7-927c23f18c07>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/11668161/file/995019
|
2024-07-25T10:50:10+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 91,353,300
| 3,676
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999853
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
289,
318,
1016,
1632,
2573,
2997,
3029,
3288,
6464,
7304,
7598,
7783,
8364
] | 0
|
[
0.6484375,
0.296875,
0.01470947265625,
0.035888671875,
0.0027008056640625,
0.00018596649169921875
] |
LK 7
LK 8
SISELEHTnr 122 mai 2010
www.kliinikum.ee/leht
Foto: Merili Väljaotsa
Dr Mustafa jaoks olid ortopeediakliinikust saadud kogemused ja teadmised väga õpetlikud.
Järjekordne "õpipoiss" kinnitas ortopeedide kompetentsi tunnustatust
Märtsi lõpus praktiseeris ortopeediakliinikus LINK-i liigeseproteeside paigaldamist Sudaani ortopeed Emad Mustafa.
Riigi 6-miljonilise populatsiooniga pealinnast Harthumist pärit ning 10 aastat Ukrainas Dnipropetrovskis õppinud dr Mustafa viibis ortopeediakliinikus neli päeva ning osales selle aja jooksul vaatlejana 10 operatsiooni juures.
LINK-korporatsioon otsustas pakkuda dr Mustafale praktikabaasiks just kliinikumi ortopeediakliinikut. Eelnevalt on Sudaani ortopeed LINK-i proteeside paigaldamist praktiseerinud vaid Saksamaa laboris.
Vajadus Sudaani arste LINK-i proteeside paigaldamiseks koolitada tuleneb korporatsiooni laienemisest Aafrika turule. „Kuna Sudaanis ei ole endoproteesimine majanduslike võimaluste tõttu veel väga levinud, aga meie teeme neid operatsioone siin hästi palju, siis ongi ortopeediakliinik suhteliselt hea koht nägemaks lühikese aja jooksul õige palju ühte tüüpi operatsioone," selgitas kliiniku juhataja dr Aare Märtson, miks
Möödunud aastal külastasid ortopeediakliinikut LINKkorporatsiooni kaudu endoproteeside kasutamisega tutvumise eesmärgil India ortopeedid.
KOMMENTAAR
DR EMAD MUSTAFA
Olen oma külaskäiguga väga rahul: inimesed on sõbralikud, linn ilus ja söök maitsev.
Kuna endoproteesimine on Sudaanis alles „lapsekingades" – sellega alustati vaid 5 aastat tagasi – on selle praktiseerimine ortopeediakliinikus mulle väga õpetlik. Ning ma loodan kindlasti siin omandatud teadmisi ja oskuseid oma kodumaa ortopeedia arendamiseks rakendada.
Dr Aare Märtsoni sõnul annab järjekordse „praktikandi" visiit tunnistust kliiniku üha suuremast hinnatusest LINK-i kompetentsikeskusena: „See näitab, et lisaks meie ortopeedide praktiliste oskuste hindamisele tunnustatakse meid juba ka rahvusvahelise õpetava haiglana, mis on ikkagi suur samm edasi."
UUDIS
426
avaldust laekus ettepanekute ja kaebuste süsteemi kaudu möödunud aastal LK 5
19. mail on traditsiooniline kliinikumi konverents
Tartus Dorpati konverentsikeskuses aset leidev suursündmus on käesoleval aastal pühendatud 10 aasta möödumisele „Estonian Hospital Masterplan 2015" valmimisest.
Konverentsi raames kuulutatakse välja ka 2009. aasta kliinikumi preemia laureaat ning Neinar Seli stipendiumi pälvijad.
Täpsem info: [email protected].
KLIINIKUMI LEHT
Õdede liit korraldab kirbuturu
Taas- ja uuskasutusidee propageerimiseks õdede hulgas ning lihtsalt mõnusaks suviseks äraolemiseks korraldab EÕL-i Tartu piirkondlik ühendus käesoleva aasta juunikuus kirbuturu.
Kauplemine läheb lahti lastekliiniku kõrvalise jäätmekeskuse (N. Lunini 6) ümbruses, kuhu EÕL-i liikmed on oodatud ostma, müüma ja vahetama ning kõik teised huvilised turumelust osa saama ja kaupa kaema. Pakutakse traditsioonilist laadatoitu ning toimuvad mängud, õnneloos ja muu meelelahutus nii lastele kui täiskasvanutele. Täpsem info juba õige pea!
GERLI USBERG EÕL-i usaldusisik
UUS TÖÖTAJA
Taavo Mägiveer
Alates möödunud aasta septembrist töötab meestekliinikus õena Taavo Mägiveer.
Taavo Mägiveer iseendast:
Erialase ettevalmistuse sain Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, kuhu asusin õppima ema ja õe soovitusel. Esialgu olin oma otsuse suhtes kahtlev, kuid mida aeg edasi, seda enam veendusin, et olen õiges kohas ja õpin õiget eriala.
Juba kooli ajal näis mulle, et meeste terviseprobleemidele ei pöörata piisavalt tähelepanu ning neist räägitakse vähe. Uroloogia osakonnas praktikal olles õnnestus saada üsna hea ülevaade meeste muredest ja haigustest ning minu erialane huvi androloogia vastu kasvas veelgi. Kui mulle möödunud suvel meestekliiniku poolt tööpakkumine tuli, nõustusin kõhklemata.
Uues ametis püüdlen enesetäienduse ja uute teadmiste poole. Juba praegu olen jõudnud arusaamisele, et meestekliinikus ei ole ühtegi „tavalist" päeva. Iga tööpäev on isesugune ja omamoodi huvitav, mistõttu ei ole mul veel kordagi tekkinud tunnet, et nüüd tean kõike ja ei ole midagi uut.
Ka kollektiiv on väga lõbus ja sõbralik, mistõttu olen oma otsusega väga rahul ning loodan, et minust on siin meeste tervise parandamisel abi.
Taavo on väga asjalik medvend
Võib julgelt öelda, et androloogiakeskuse viimase paari aasta areng on seotud just õdede/medvendade iseseisva vastuvõtu ja nende poolt läbiviidavate uuringute osakaalu tõusuga. Tundub, et Taavo on meil hästi kohanenud. Väga oluline on, et ta tajub hästi õe töö piire ja vastutust. Tegelikult vajaksime me oma meeskonda veel kahte sama asjalikku medvenda.
DR MARGUS PUNAB androloogiakeskuse direktor
Kõrvakliiniku uus juht dr Priit Kasenõmm: minu südameasjaks on järelkasvu koolitamine
Käesoleva aasta 1. aprillil võttis kõrvakliiniku juhataja teatepulga üle dr Priit Kasenõmm. Kliinikumi Leht käis uurimas, millise pilguga vastne juht oma uuele haldusalale vaatab.
Milliste tunnetega võtsite vastu teate, et olete valitud kõrvakliiniku uueks juhiks?
Fotod: erakogu
Uue ametikoha võtsin vastu täie vastutustundega. Muidugi tegelevad lisaks minule kliiniku igapäevase administreerimisega veel paljud teised töötajad, kelle abi on praegu raske üle hinnata. Pean ütlema, et tajun kolleegide toetust nii kõrvakliinikusiseselt kui -väliselt. See on hea tunne, mis aitab motivatsiooni üleval hoida.
Kuidas hindate kõrvakliiniku praegust olukorda?
Nagu alati, on igale nähtusele mingi seletus: esiteks on Eesti rahvaarv väga väike ning keerukamat kirurgilist ravi nõudvaid haigusjuhte vähe, teiseks on Eestis küll piisav arv kõrva-nina-kurguarste, kuid umbes pooled neist ei tegele kirurgilise raviga, mistõttu mitmetes väiksemates haiglates meie eriala operatsioone ei teostata. Sellest tulenevalt on nõudlus isegi kõige lihtsamate operatsioonide järele kõr-
Prof Mart Kulli pärandiks on eelkõige kõrva-nina-kurguhaiguste kui kirurgilise eriala laiahaardeline populariseerimine. Selle üle, et meie eriala on kirurgiline, ei vaidle tänapäeval enam mitte keegi. Samas, kui võrrelda meie kliinikut Põhja- ja Kesk-Euroopa ülikoolikliinikutega, on meil lihtsamate operatsioonide osakaal igapäevases töös ebaproportsionaalselt suur.
parimates aastates, kuid 10-15 aasta pärast on olukord paratamatult muutunud. See aeg läheb väga kiiresti ja juba täna tuleb mõelda järelkasvu koolitamisele. Seetõttu on residentide õpe ja sellega seonduv minu jaoks väga olulised. Muuhulgas on minu üheks hetkeprioriteediks arstiteaduskonna tudengitele mõeldud loengumaterjalide kaasajastamine ja õppetöö korrastamine. Leian, et see on parim investeering oma eriala populariseerimiseks. Samuti kuulub lähituleviku plaanidesse residentuuri pikkuse ja programmi reorganiseerimine ning vastavusse viimine Euroopa normidega.
Käesoleva aasta 1. aprillist juhib kõrvakliinikut dr Priit Kasenõmm.
vakliinikus väga suur.
Tulevikuks võib siiski prognoosida kirurgilise ravi osakaalu suurenemist ka väiksemates haiglates, kuna praegu residentuuri lõpetavad noored arstid on võimelised teostama iseseisvalt kõiki enamlevinud operatsioone. Aga see muutus on aeglane protsess. Ega lipulaevaga saagi väga järske manöövreid teha.
Milliseid arenguvõimalusi näete? Millised on teie sihid uues ametis?
Kõrvakliiniku arstide raskekahurvägi on praegu oma
Subspetsialiteetidest võib kõrvakliinikus kõige enam rahule jääda kõrvakirurgia ja kuulmise rehabilitatsiooni arenguga. Kõrvaoperatsioonide osas on meie kompetents ja ravijuhtude arv Eestis kõige suurem. Lisaks teostatakse kõrvakliinikus ainsana Eestis sisekõrva implantatsioone. Vajadus kuulmise rehabilitatsiooniks tulevikus kindlasti kasvab. Näiteks WHO 2005. aasta andmetel katab kogu maailmas toodetavate kuuldeaparaatide arv vaid 10% tegelikust vajadusest. Teisest küljest on selge, et kroonilise keskkõrvapõletiku esinemissagedus langeb sarnaselt teistele riikidele ka Eestis aastaaastalt proportsionaalselt sotsiaalmajandusliku olukorra paranemisega. Seega ei saa siin oma naba pikalt imetlema jääda.
Väga hästi on viimastel aastatel juurdunud laseri kasutamine igapäevases töös nii nina-, kõri-, kurgu- kui kõrvaoperatsioonidel. Lähituleviku plaanidesse kuulub veel ühe laseri soetamine, et katta nõudlust vastavate operatsioonide järele.
Edendamist vajavateks valdkondadeks kõrvakliinikus pean pea- ja kaelakirurgiat ning fonokirurgiat. Surve nende valdkondade arendamiseks ülikoolikliinikus on Euroopa erialaseltsi poolt selgelt tajutav. Samuti on oluline tõhustada tasakaaluhäiretega patsientide diagnostikat ja rehabilitatsiooni. Ilmselt palju kaugemasse tulevikku jääb külgmise ja eesmise koljupõhimiku kirurgia ning paranasaalsiinuste radikaalse kirurgia arendamine.
Väga kõrgelt hindan kõrvakliiniku unekabineti tööd, mis on oma tegevusega liikunud jõuliselt ka kliinikust väljapoole. See on suure potentsiaaliga valdkond: seoses kogurahvastiku kehamassi suurenemisega julgeks prognoosida unehäirete sageduse tõusu ja vajaduse suurenemist unemeditsiini järele. Arenenud riikides, nii nagu ka meil, on eriala vedavaks mootoriks rinoloogia. Ninaoperatsioonide osas tuleks rohkem tähelepanu pöörata kvaliteedi hindamisele, kuna tagasiside meie tegevuse kohta on puudulik ja kaugtulemusi ei ole Eestis korralikult uuritud.
DR PRIIT KASENÕMMEGA vestles MERILI VÄLJAOTSA
Ortoptist ortoptikast
Silmakliinikus töötab juba 2001. aastast ortoptist. Mis peitub selle intrigeeriva ja põneva ametinimetuse taga, selgitab üks Eesti kolmest ning Tartu ainus ortoptikaga tegelev õde Maimu Kask.
„Ortoptika on oftalmoloogia osa, mis tegeleb amblüoopia (nn laisk silm) ning silmade liikuvuse ja koostöö häirete (sageli strabism e kõõrsilmsus) diagnostika ja raviga," selgitab õde ning lisab, et ekslikult kiputakse ortoptiste tihti segi ajama optometristidega, kelle erialaks on prillide määramine ja nende valmistamine. „Need valdkonnad on tegelikult vägagi erinevad".
Foto: silmakliiniku erakogu
Ortoptisti tööks on nägemisteravuse ning strabismi suuruse ja tüübi määramine, binokulaarse ja stereoskoopilise nägemise (ruumiline nägemine) ning lihaste tööd peegeldavate uuringute läbiviimine, operatsiooni-eelsete mõõtmiste ning värvitestide teostamine ning prismaprillide ja lastele ravi eesmärgil prillide määramine. Veel tegeleb ortoptika näiteks konvergentsi (silmade kokkuviimisvõime), akommodatsiooni (näitab silma ripslihaste tööd), diplopia vaatevälja ning prisma fusiooniga (ajupoolne võime pilte siduda).
Maimu Kask ise on end nii uuringute kui ortoptika alal täiendanud Helsingi Silmakliinikus. Samuti osales ta mõned aastad tagasi Tallinnas toimunud seminaril, kus Ameerika professor R. Sargent ja dr M.E. Stavis konsulteerisid ja tegid näidislõikusi
Õde-ortoptist Maimu Kask demonstreerib kolleegi peal prismadega kinnikatmistesti teostamist.
strabismi dgn-ga patsientidele. Eelmisel aastal aga oli tal võimalus osa võtta Barcelona laste oftalmoloogide konverentsist. „Kõik need teadmised ja kolleegide jagatud kogemused on mulle väga palju juurde andnud," on ortoptist veendunud. „Need on lausa hädavajalikud, sest ilma selliste täiendusteta poleks minu töö efektiivne."
täpsustab Maimu Kask.
Kuna töö ortoptistina hõlmab paljude otsuste iseseisvalt vastu võtmist, tajub Maimu Kask väga selgelt oma ametiga kaasnevat vastutust. Viimast lisab veelgi asjaolu, et enamus tema patsientidest on lapsed. „Nendega kontakti saamine nõuab suuremat pühendumist ning sageli ka mängulisust," räägib õde ning rõhutab, et ortoptia juures on olulisim siiski täpsus. „Näiteks operatsioonieelsetest mõõtmistest sõltub lõikuse tulemus".
Just seetõttu panebki ortoptist kõigile lapsevanematele ja perearstidele südamele, et iga 3-aastane laps peaks kindlasti ära käima silmade kontrollis. „Kurb on vaadata amblüopiaga (nn laisk silm) patsienti, keda me ei suuda aidata, kuna ta on vastuvõtule jõudnud liiga hilja," toob Maimu Kask õnnetu näite sellest, kui tähtis on nägemise kontroll just lapseeas.
Samuti on väga tähtis operatsiooni õige ajastamine, mille juures tuleb arvestada binokulaarse (silmade üheaegse) nägemise säilimise või arenemise võimalusega. „Kuna nägemisteravuse, binokulaarse nägemise ja stereoskoopilise nägemise areng lõpeb 7.-8. eluaastaks, on sellega seonduv vaja soovitud tulemuseni korrigeerida just enne seda iga,"
Samas on õde-ortoptist märganud, et ka vanemate patsientide osakaal tema vastutvõttudes on viimasel ajal järjest kasvamas. „Tänu meditsiinile on võimalik küll säilitada hea nägemine kõrge vanuseni, kuid seoses silmalihaste nõrgenemisega vanemas eas, jääb nõrgemaks ka silmade koostöö ja suureneb diplopia (topeltnägemine) oht," selgitab ta. Maimu Kase sõnul võib sellisel juhul sageli abi leida prismaprillidest, mille väljakirjutamisega tegelevadki just ortoptistid, mitte optikapoodide optometristid. Samuti toonitab ortoptist, et kindlasti on sealjuures tähtis välja selgitada ka diplopia põhjus, milleks võib olla mõni hoopis tõsisem silmahaigus või neuroloogiline probleem.
Järg LK 5
Eestis on ortoptisti professioon suhteliselt vähelevinud, mis tuleneb vastava kohapealse väljaõppe ja koolitusvõimaluse puudumisest. Maimu Kase sõnul varieerub ortoptistide arv suuresti ka riikide ja sealsete meditsiiniasutuste lõikes, näiteks Lätis on vaid üks ortoptist nagu ka Helsingi silmakliinikus, samas kui Rootsis ja Inglismaal on neid tunduvalt rohkem. „Seda seetõttu, et viimastes riikides koolitatakse ortoptiste kohapeal," selgitab ta.
3
Patsiendid annavad kliinikumi kohta järjest enam tagasisidet
2009. aastal kasvas taas ettepanekute ja kaebuste süsteemi (EKS) kaudu laekunud avalduste arv, mis näitab patsientide üha suurenevat huvi kliinikumi hea käekäigu vastu.
Kokku registreeriti 2009. aastal 426 avaldust, milles esitati ühtekokku 508 ettepanekut (70), kaebust (129) ja tänu (309).
Ettepanekute ja kaebuste süsteem
Tänuavaldustest, mis moodustasid 61% kõigist arvamusavaldustest, enamik puudutas suhtlemist (81%). Veel kiideti peamiselt head ravitööd ja toitlustamist. Alates 2004. aastast on tänuavalduste hulk järjepidevalt kasvanud (70-lt 309-ni, s.o. 4,5 korda).
personaliga endiselt väga oluline – suhtlemisvaldkond oli liidriks nii kaebustes kui tänuavaldustes. Probleemid suhtlemises annavad tunnistust tarvidusest pöörata enam tähelepanu nii patsientidele kui kõigile kliinikumi külastajatele. Inimesed meie ümber lihtsalt vajavad märkamist ja hoolimist: keegi järjekorras ootajatest ei soovi, et neist kui tühjast kohast lihtsalt mööda kõnnitaks, vähemtähtis ei ole ka nende kõnetamise viis.
Protsentuaalselt kõige vähem laekus ettepanekuid, millest suur osa (60%) oli olmetingimuste kohta.
KATRIN SILLA ettepanekute ja kaebuste süsteemi koordinaator
Kliinikumis alates 2001. aastast peetava EKS-i eesmärgiks on koguda informatsiooni patsientidele osutatud teenuste kvaliteedi kohta ning tagada patsientide, nende omaste ja kliinikumi külastajate rahulolu.
Kõigist registreeritud kaebustest 1/3 käsitles suhtlemis- probleeme ning ligemale pooled tervishoiuteenuste kättesaadavust ja ravitöö kvaliteeti. Nagu näha, on patsientide
jaoks suhtlemine meditsiini-
Palju häid näiteid suhtlemise jm patsiente rõõmustava kohta saab lugeda kliinikumi kodulehelt, kus kõik tänuavaldused avalikustatakse.
Avalduste lahendamisega tegelevad struktuuriüksuste juhid, vajadusel moodustatakse töögruppe ja erapooletuid komisjone. Avalduse esitajale saadetakse kirjalik vastus kümne tööpäeva jooksul. Tänuavalduse kohta saab avaldaja lugupidava tagasiside.
Algus LK 3
Viimaks on Maimu Kask täheldanud ka asthenopiaga (silmade väsimusega) patsientide hulga suurenemist. „Põhjuseid võib olla mitmeid – sagenenud arvuti kasutamine, konvergentsi nõrkus, akom- modatsiooni spasm, eksophooria," loetleb õde. „Ortoptisti ülesandeks ongi vastavate mõõtmiste abil kindlaks teha probleemi esilekutsuja." Samuti rõhutab ta, et siinkohal ei tohi siiski ära unustada ka neuroloogilisi tekitajaid nagu müastenia, migreen jne,
Kokkuvõtteks on Maimu Kask veendunud ortoptisti professiooni tarvilikkuses kliinikumis ning tal on meeldiv tõdeda, et tema töö on saavutanud järjest suuremat kõla-
5
pinda ka silmaarstide jt meedikute hulgas: „Hea on tunda, et minu tööd hinnatakse ja vajatakse."
Vestluse põhjal MAIMU KASEGA kirja pannud MERILI VÄLJAOTSA
Kliinikumi spordiarstidelt saab ka toitumisalast nõu
Teatavasti osutatakse spordis väga suurt tähelepanu adekvaatsele toidu- ja joogirežiimile. Seetõttu pöörduvadki tihtipeale spordiarsti poole nii harrastus- kui tippspordiga tegelevad inimesed, kelle igapäevane toitumine on lünklik ning kel puuduvad selles osas elementaarsed teadmised.
Meie varasemate kogemuste, aga ka mitmete teadusuuringute põhjal saab öelda, et suurem osa sportlasi ei söö ega joo piisavalt. Samuti on probleemiks tasakaalustamata toitumine: nii üllatav kui see ka pole, ei erine enamiku sportlaste toiduvalik tavainimese omast, st et reeglina kipub toidurasvade osa olema soovitatust suurem ning süsivesikute osa reeglina madalam. Tulenevalt ühekülgsest toitumisest võivad tekkida vajakajäämised ka mitmete mineraalainete ja vitamiinide osas.
Toitumisalast nõustamist pakutakse kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravi kliinikus alates 2008. aastast. Teenus on tasuline ning peamiselt suunatud noor-, harrastus- ja tippsportlastele, kuid nõu saamiseks võivad meie poole pöörduda ka spordiga mittetegelevad inimesed – põhiprintsiibid tervislikule toitumisele on ühesed. Saatekirja selleks ei ole vaja.
Eraldi temaatika on võistluseelne, -aegne ning -järgne toitumine ja joogirežiim, mis sõltuvalt spordiala iseloomust ning võistlusdistantsist lähtub kindlatest printsiipidest, mida järgida tuleks.
Ühe kindla kontingendina pöörduvad spordiarsti poole sageli ülekaalulised (harvem alakaalulised) noorsportlased,
Samuti on spordiga tegelejate seas väga levinud toidulisandite liigne ning valimatu tarbimine, seda juba noorsportlaste seas. Üldlevinud on arusaam, et toidulisandite tarbimisega korvatakse kõik puudujäägid tavatoitumises ning treeningutes. Paraku aga pöördutakse spordiarsti juurde tihti alles siis, kui mõne toidulisandiga liialdamise tagajärjel on juba ilmnenud tõsisemad terviseprobleemid.
kesknärvisüsteemi stimuleerivate (siia alla kuuluvad ka energiajoogid) vahendite tarbimine, mis kombinatsioonis kehalise pingutuse ja muude teguritega võivad tervisele kahjulikult mõjuda.
kes vajavad nõu nii toitumise kui ka treeningute osas.
Toitumisalase nõustamise peamised sihtrühmad SA TÜK spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus:
* Noorsportlased vanuses 7-19 aastat
* Harrastussportlased
* Saavutussportlased
* Ülekaalulised sportlased /mittesportlased
* Toitumishäiretega sportlased
viseuuringute raames ei olnud seni võimalik süvendatult teha. Kindlasti on nii teenuse loomise kui rakendamise juures mänginud oma osa pikaajaline tihe koostöö sportlaste ja treeneritega.
Hetkel võtab toitumisalastest soovitustest huvitatuid spordimeditsiini- ja taastusravikliinikus vastu dr Eve Unt, kuid koostöö vormis näeme edaspidi ka prof Mihkel Zilmeri kaasamist. Lisaks on ühistegevusena Tartu Ülikooliga kavandatud 2010. aasta novembris arstiteaduskonna täienduskeskuse koolituste raames läbi viia pere-, üld-, taastus- ning spordiarstidele suunatud kursus "Toitumise printsiibid spordis" (läbiviijateks prof Mihkel Zilmer ja dots Eve Unt).
DOTS EVE UNT
spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku spordimeditsiini osakonna vanemarst-õppejõud
Nõu soovivad tihti ka murelikud lapsevanemad, kelle alla 18-aastastele lastele on tungivalt toidulisandeid soovitatud. Kõnealuses kontekstis on silmas peetud just nn lihasmassi kasvu stimuleerivaid toidulisandeid. Samas tuleb tõdeda, et noorsportlaste seas on üsnagi levinud mitmete
Võib öelda, et kuigi vajadus toitumisalase nõustamise kui teenuse järgi ei ole meeletult suur, on see siiski oluline ning huvi selle järgi on püsivalt olemas olnud. Teenus sai välja pakutud eeskätt meie igapäevasest tööst tulenevast vajadusest nii noor- kui ka saavutussportlasi toitumise valdkonnas nõustada, mida Haigekassa poolt rahastavate ter-
Sagedamini käivad meie vastuvõtul siiski 11-aastased ja vanemad noorsportlased, kes soovivad täiendavat teavet üldiste toitumisalaste printsiipide kohta. Olulisteks sihtgruppideks on ka ülekaalulised lapsed ja noorukid, kes kas tegelevad või ei tegele spordiga; harrastussportlased; võistlusja saavutussportlased (eeskätt mõne tõsisema terviseprobleemiga seoses, sh üleväsimus ja -treening) ning jõusaalides treenijad (eeskätt toidulisanditega seotud, aga ka muudes küsimuses).
millel on eelnimetatutega sarnaseid sümptomeid, kuid erinev põhjus ja ravi.
Sõltuvalt probleemist ja vajadustest selgitatakse välja pöörduja igapäevased toitumisharjumused (söögi- ja joogirežiim, toidulisandite tarbimine jne). Harvem võib ilmneda vajadus ka toitumise kvantitatiivseks analüüsiks, mille korral tuleb inimesel pikema perioodi jooksul kaaluda ning üles märkida kõik söödu ja joodu, misjärel analüüsitakse seda vastavates programmides. Analüüs annab väga täpse ülevaate sellest, mis on pöörduja keskmine päevane toiduga saadav kaloraaž; valkude, toidurasvade ning süsivesikute kogused ning vastavad osakaalud toidu energeetilisest väärtusest; mineraalainete ja vitamiinide kogused jne.
Täiskasvanutel esinev vitiliigo Eestis: 155 haige uuring
2009. aasta mais avaldati ajakirjas The Open Dermatology Journal M. Karelsoni, K. Kingo, T. Salumi, S. Kõksi ja H. Silma teadustöö „An Adult`s Vitiligo in Estonia: Study of 155 Patients".
Vitiliigo on pigmentainevahetushaigus, mis esineb 0,11,0%-l elanikkonnast ja mida iseloomustab melanotsüütide selektiivsest kahjustusest tingitud pigmendi kadu nahas, karvades ja limaskestades. Depigmentatsiooni paiknemise ja ulatuse alusel eristatakse mitmeid kliinilisi alavorme, haiguse fenotüüp võib aastate jooksul muutuda. Tulenevalt arvamusest, et tegemist on autoimmuunhaigusega, mida kirjeldatakse autoimmuunpolüendokrinopaatia sündroomi (APS) korral, on vitiliigo haigeid uuritud nii kaasnevate haiguste kui ka mitmete seerumis esinevate autoantikehade suhtes.
Uuringugrupp koosnes 44 mehest ja 111 naisest vanuses 18-82 aastat. Haigestunute
Betterle poolt kirjeldatud APS klassifikatsiooni alusel esines APS 54 haigel: vitiliigo ja autoimmuunne türeoidiit 13 haigel, vitiliigo ja positiivne anti-TPO (subkliiniline APS) 35 haigel, autoimmuunne türeoidiit ja reumatoidartriit 3 haigel, vitiliigo ja koldeline alopeetsia 2 haigel ning autoimmuunne türeoidiit, sclerosis multiplex ja diabeet ühel haigel.
Antud töö eesmärgiks oli uurida Eestis elavate täiskasvanud vitiliigo patsientide haiguse kliinilisi iseärasusi, kaasnevaid haigusi, haigusi perekonnas ning autoantikehade esinemist seerumis. Vitiliigo diagnoosiga täiskasvanuid kutsuti uuringus osalema ajalehe vahendusel, andmeid koguti aastatel 2005-2008.
104 uuritaval (67,1%) oli diagnoositud kaasnevaid haigusi. Loetelus esines sagedamini hüper- või hüpotüreoos, haloga neevus, hüpertoonia, allergilised reaktsioonid, psoriaas, reumatoidartriit, diabeet ja astma. Üksikjuhtudena nimetati atoopilist dermatiiti, pernitsioosset aneemiat, koldelist alopeetsiat, anküloseerivat spondüliiti, sklerodermiat, neurofibromatoosi ning sclerosis multiplexi. Uuritavate lähisugulastel oli diagnoositud samu haigusi: enim vitiliigot, hüpertooniat, kilpnäärme haigust, diabeeti, psoriaasi, reumatoidartriiti. Ühelgi vitiliigo haigel polnud diagnoositud Addisoni tõbe, kuid antud diagnoos esines ühe uuritava lähisugulasel. 70 uuritava (50%) seerum andis positiivse tulemuse määratud autoantikehade osas: anti-TPO 52, PCA 20, ANA 4, AAA 4 ja RF 11.
ARSTITEADUSKONNAS
Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
- 27. mail kell 15.00 kaitseb Tuuli Metsvaht Linkbergi nim auditooriumis väitekirja "Optimaalne antibakteriaalne ravi varase sepsise riskiga vastsündinutel". Juhendajad prof Irja Lutsar (TÜ mikrobioloogia inst) ja prof. emer Raul Talvik (TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik). Oponent dotsent Karel Allegaert, MD, PhD (Leuveni Ülikooli Haigla, Belgia).
- 9. juunil kell 14.00 kaitseb Koit Reimand Biomeedikumi auditooriumis 1006 väitekirja „Autoimmuunsus reproduktiivhäire-
10% nahapinnast) pigmendi kadu. Karvade depigmentatsioon vitiliigo kolletes oli sage (48,4%), pigmendi kadu limaskestadel nähtav vähestel haigetel.
MAIRE KARELSON nahahaiguste kliiniku vanemarst-õppejõud dermatoveneroloogia erialal
keskmine vanus oli 44,9 a, keskmine vanus haigestumisel 28,5 a (2-76 a) ja keskmine haiguse kestus 16,9 a (0,558 a). Kõrgeim haigestumus jäi teise ja kolmandasse elukümnendisse.
Vitiliigo alavormidest esines enam harilikku vitiliigot (81,3%), millele järgnesid akrofatsiaalne (7,7%), koldeline (4,5%), segmentaalne (3,2%) ja universaalne (3,2%) vorm. Pigmendi kadu algas sagedamini ülajäsemetelt. Kliinilise vormi muutust aja jooksul täheldas 14,8% uuritavatest. 82 juhul esines vähene (kuni
te korral: assotsieeruvate autoantikehade ja autoantigeenide uuring". Juhendaja prof Raivo Uibo (TÜ ÜMPI). Oponent prof Olli Vainio, MD, PhD (Oulu Ülikool, Soome).
- 10. juunil kell 15.00 kaitseb Jaanus Kahu Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Neerusiirdamine: doonori riski faktorid ja immuunsuppressioonravi mükofenalaat-mofetiiliga" Juhendajad prof Ants Peetsalu (TÜ kirurgiakliinik) ja dots Kaija Salmela (Helsingi Ülikooli kirurgiakliinik, Soome). Oponent dots Heikki Saha, PhD (Tampere Ülikooli kliinik, Soome).
Kokkuvõtvalt saab öelda, et uuringu tulemused kinnitasid hariliku vitiliigo kui levinuma kliinilise vormi esinemist ka Eestis. Haigus on aeglase kuluga ja pigmendi kadu jääb sageli tagasihoidlikuks. Perekondlik haigestumine vitiliigosse on kõrge (26%). Igal kolmandal vitiliigo haigel esineb kaasnevate haiguste loetelus autoimmuunhaigus ning haigete veres leidub sageli autoantikehi, eriti anti-TPO (37%). Vitiliigo haigetel esineb APS, enamasti APS-3C, mis näitab vitiliigo ja autoimmuunse türeoidiidi koosesinemist. Vitiliigo diagnoosiga täiskasvanuid on soovitav uurida kilpnäärme patoloogia suhtes.
Oponent prof Fenella Kirkham,
MD (Laste Tervishoiu Instituut,
London, Suurbritannia).
- 22. juunil kell 12.00 kaitseb Mark Braschinsky Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Hereditaarse spastilise parapleegia epidemioloogia Eestis, antud haigusega inimeste elukvaliteet ning geen-analüüsi juurutamine närvihaiguste diagnostikas". Juhendaja dots Sulev Haldre (TÜ närvikliinik) ja Katrin Gross-Paju, PhD (Lääne-Tallinna Keskhaigla). Oponent prof Chantal Tallaksen (Oslo Ullevåli Ülikool, Norra)
-
30. juunil kell 15.00 kaitseb
Kadri Suija arstiteaduskonna
- 15. juunil kell 14.00 kaitseb Mart Kull Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „D-vitamiini ja hüpolaktaasia mõju luu mineraalaine tihedusele: rahvastikupõhine uuring Eestis". Juhendajad prof Margus Lember ja dots Riina Kallikorm (TÜ sisekliinik). Oponent prof Riitta Korpela, PhD (Helsingi Ülikooli Biomeditsiini Instituut, Soome).
- 18. juunil kell 14.00 kaitseb Rael Laugesaar Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Laste insult Eestis – epidemioloogia ja riskitegurid". Juhendajad prof. emer Tiina Talvik ja vanemteadur Anneli Kolk (TÜ lastekliinik).
„Abiarsti" idee tagamaadest
Foto: autori erakogu
Abiarsti termin on eesti keeles küll juba teises tähenduses kasutusel, kuid nende kolme aasta jooksul, mil temaatika üle on arutletud, on see väljend lihtsalt suupäraseks kujunenud. Kindlasti tuleks välja mõelda parem mõiste loodava ametikoha nimetuseks. Seni on pakutud järgnevaid termineid: arsti abi, arsti abiline, arsti assistent, arsti kohusetäitja, arstüliõpilane, arstike jne.
Potentsiaalne „abiarst", tudeng Kadri Mehevits (paremal) ning prof Joel Starkopf (vasakul) konsulteerimas. Ka prof Starkopf usub, et tudengitest abiarste saaks EMO-s väga edukalt abitööjõuna rakendada.
Kliinikumis ollakse harjunud arstitudengi kui abiõena töötava või vabatahtlikult valvearsti sabas sörkiva üsnagi rudimentaarse kehakesega. Ei ole nad päris õed ega ka päris arstid, põhimõtteliselt sujuks Kliinikumi igapäevatöö ilma nendetagi. Siiski võiksime oma mätta otsast korraks püsti tõusta ja vaadata kaugemale, üld- ja maakonnahaiglatesse, sest seal on situatsioon teine – suur osa arste on üsnagi eakad ja noored kolleegid sinna tööle minema ei kipu. Mis juhtuks, kui arstitudeng astuks välja oma rollist Kliinikumis ja saaks asuda tööle „abiarstina" kusagil maakonnahaiglas?
Kõigile neile diskussioonidele anti stardipauk 2007. aasta PERH-i konverentsil „Kes ravib meid homme?", millega liiguti sammuke lähemale „abiarsti" idee teostumisele Eestis. Kusjuures nii mõnelegi osalejale tuli suure üllatusena, et lahe taga on meie arstitudengitel juba praegu võimalik õpingute ajal piiratud ulatuses arsti kohustusi täita.
nõupidamiste ruumis (Ravila 19-1038) väitekirja „Depressiooniga patsient peremeditsiinis: seonduvad tegurid, kordumine ja mõjutamise võimalused". Juhendajad prof.emer Heidi-Ingrid Maaroos ja prof Ruth Kalda (TÜ polikliinik). Oponent prof Markku Timonen, MD, PhD (Oulu Ülikool, Soome)
Terviseuuringute evalveeri- mise alakomisjoni kohtvisiit
toimub neljapäeval, 13. mail. Komisjon külastab kliinikuid ja instituute.
Üheskoos on jõutud foori taha, millele sotsiaalminister on tänaseks süüdanud rohelise tule. Paraku sellest üksi uue ametikoha loomiseks ei piisa, eriti selle toomiseks haiglate igapäevapraktikasse. Algus aga on tehtud.
Kolme aasta jooksul on aset leidnud mitmed arutelud Eesti Arstide Liidu, Eesti Nooremarstide Ühenduse ja Eesti Haiglate Liidu esindajate, mitmete haiglajuhtide, sotsiaalministri ning teiste ministeeriumi töötajate vahel.
Arstiteaduskonna lõpuaktus toimub 21. juunil kell 12.00 TÜ aulas.
Kes siis oleks „abiarst"? Eeskätt mõtleme selle all vähemalt neljanda kursuse läbinud (nii auditoorse töö kui ka praktika) arstitudengit, kes asuks oma pädevuse piires tööle piiratud õigustega tervishoiutöötajana. Tema vastutus sõltuks mõistagi töökohast, juhendaja hinnangust ning tema individuaalsest kompetentsusest. Kogu selle uudse süsteemi eelduseks oleks juhendaja olemasolu, kellelt „abiarstina" töötaval tudengil oleks igal ajal võimalik nõu küsida, konsulteerimise võimalus ei tohiks mitte mingil tingimusel puududa.
Dokumentide vastuvõtt arstiteaduskonna doktoriõppesse 7.-22. juunini dekanaadis, SAIS-is kuni 25. juunini vt http://www.med.ut.ee/137364.
Dokumentide vastuvõtt residentuuri 1.-18. juunini dekanaadis vt http://www.med.ut. ee/ope/residentuur.
Ülevaate koostas TUULI RUUS arstiteaduskonna dekanaadi juhataja ne rõhutada, et algselt tähendaks see vaid väikese osa tudengite tööleasumist ning ilmselt ainult seal, kus nende abi on hädavajalik. Seega tõenäoliselt mitte Kliinikumis.
Oleme juba praegu nii mõnegi haiglajuhi suust kuulnud, et nad oleksid valmis tudengeid koheselt tööle võtma, kui see oleks õigusaktides reguleeritud. Loodetavasti saab see siis varsti tehtud – praeguse sotsiaalministri soov olevat vastava seadusemuudatuse ettepanekuga Riigikokku minna veel selle koosseisu ajal.
„Milleks anda tudengitele võimalus töötada „abiarstina""? küsite. Tõepoolest, saame me ju praegugi õpingute ajal abiõena töötades haigla igapäevatööga kokku puutuda, tublimad meist käivad vabatahtlikena ka arstide sabas. Siiski õpime me arstiks, mitte õeks. Ja kuigi me kindlasti ei alahinda Kliinikumis abiõena töötamise kogemust – vastupidi, oleme tänulikud iga öövalve eest – tuleb tõdeda, et see annab meile küll võimaluse patsientidega kokku puutuda, kuid vastutamise asemel õpime me pigem mitte vastutama.
KADRI MEHEVITS V kursuse arstitudeng, abiõde
Eelkõige näeme tudengeid töötamas suviti ja n-ö perifeerias – noorte arstide järele janunevates maapiirkondades. Potentsiaalsete osakondadena, kus tudengite abijõudu vajataks, oleme siiani käsitlenud sise- ja erakorralise meditsiini osakondi (väiksemates haiglates „vastuvõtuosakonnad"). Kindlasti oleks suur huvi „abiarstide" vastu ka perearstikeskustes. Siinkohal oleks oluli-
7
MEEDIAS
Tihtilugu ei aimatagi, et anesteesia on seotud riski-
dega ja et tuimastuse viib läbi arst, kes on selleks saanud spetsiaalse ettevalmistuse. Pisut selgust sellesse "salapärasesse" meditsiinivaldkonda toob Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloog ja intensiivraviarst Katrin Elmet. Aprill 2010, Kodutohter. „Anesteesia peidus pool"
Kirurg Emad Mustafa viibis sel nädalal Tartu Ülikooli Kliinikumis praktikal, assisteerides kümmekonda liigesevahetuse operatsiooni ning hoolega tähele pannes, milliseid nippe kirurgid kasutavad.
01.04.2010, Tartu Postimees. „Sudaani arst ootab oma riigis uusi patsiente"
„Kuna maratonid on seotud pikaajalise kehalise pingutusega, siis on kindlasti vajalik spetsiaalne ettevalmistus, optimaalne läbitud kilometraaž, õige toitumine jne./…/", kirjeldab dr Eve Unt SA Tartu Ülikooli Kliinikumist. 05.04.2010, Postimees. „Suvise maratonihooaja eel heida pilk oma tervisele"
Vaskulaarset dementsust diagnoositakse kolm korda rohkem, kui seda tegelikult peaks olema, Alzheimeri tõbe aga kolm korda vähem tegelikust, leiab Tartu ülikooli kliinikumi neuroloog dr Ülla Linnamägi. 07.04.2010, Med24.ee. „Ülla Linnamägi: Eestis on dementsuste diagnoosimine oluline probleem"
Sclerosis multiplex (SM) on haigus, mille käigus moodustuvad pea- ja seljaajusse autoimmuunse põletiku kolded./…/ Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloogiaosakonna juhataja Siiri-Merike Lüüs räägib, et haigusel pole ühest põhjust.
13.04.2010, SL Õhtuleht. „Sagedane noorte puuet põhjustav tõbi"
Hinnates kogu sünnieelse skriiningu (1995–2009) toimet DSiga laste sündimise sagedusele Eestis, võib konstateerida, et sünnieelse seire tulemusel on DSiga sündivate laste hulk Eestis vähenenud.
14.04.2010, Meditsiiniuudised. „Kromosoomihaiguste sünnieelne diagnostika on korda läinud", autor: Mari Sitska
Iseseisvalt tegeletakse rasedate arvelevõtmisega, normaalrasedusaegse juhendamise ja nõustamisega ning vajalike dokumentide vormistamisega. 1. aprillil jõustunud seadusega laiendati ämmaemandate õiguseid: kui siiani tuli rasedatel haigus- ja sünnituslehtede ning retseptide väljastamiseks pöörduda naistearsti vastuvõtule, siis möödunud kuu algusest on samu toiminguid võimalik teostada ka ämmaemandal.
Foto: erakogu
Ämmaemand Ilme Pärn iseseisva vastvõtu käigus patsienti konsulteerimas.
Ämmaemandate iseseisev vastuvõtt – arenev teenus ka kliinikumis
Ämmaemandate iseseisvaid vastuvõtte hakati kliinikumis teostama 1999. aastal. Esialgu toimusid need ruumipuuduse tõttu vaid üks kord nädalas ja günekoloogi vabadel päevadel.
Uude majja kolides sai naistekliinik ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude jaoks aga kaks eraldi kabinetti. Ruumiprobleemi lahenemise tagajärjel suurenes ka iseseisvate vastuvõttude arv – iga naistenõuandla ämmaemand võtab vastu kaks korda nädalas.
järjekorrad. Lisaks pühendatakse ämmaemanda iseseisva vastuvõtu käigus pöörduja probleemidele tavapärasemast rohkem aega ning vajadusel saab visiiti juba eelnevalt pikema aja peale planeerida. Samuti on eeliseks teenuse hind, mis on naistearsti vastuvõtule pöördumisest soodsam.
Lisaks on ämmaemandatel õigus kirjutada välja rasestumisvastaseid vahendeid ja kliimaksi vaevuste leevendamise preparaate ning ta on pädev nõustama naisi soovimatu ra-
Visiidid ämmaemanda juurde naistenõuandlas:
seduse ja raseduse katkestamise, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi, imetamise, vastsündinu hoolduse ja arengu, naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste ning naise üleminekuea suhtes.
Ämmaemandate iseseisvad vastuvõtud võimaldavad rasedatel kiiremini konsultatsioonile pääseda, tänu millele lühenevad ka arstide vastuvõtu-
Kuigi enamasti tegelevad ämmaemandad iseseisvalt vaid tervete rasedatega, siis tänu sisearstidega konsulteerimise võimalusele ning ultraheli teostavate arstide vastutulelikkusele, on ämmaemandatel kokkuleppel naistearstiga võimalik jälgida ka riskirasedaid.
Kuna juba praegu on paljud kliendid avaldanud soovi raseduse jälgimiseks ainult ämmaemanda vastuvõtule pöörduda, siis on naistekliinikul lähiajal plaanis ämmaemandate iseseisva vastuvõtu teenust laiendada. Näiteks saavad naistekliinikusse pöördujad alates 2010. aasta sügisest klienditeeninduse kaudu paluda endale eraldi ämmaemanda vastuvõtu aega, millele ei pea eelnema naistearsti külastus.
ILME PÄRN
naistekliiniku ämmaemand
AIVI VAHKAL
naistekliiniku ämmaemand
Õdede päeva konverentsil mõtiskleti selle üle, kuidas olla tervem
7. mail toimus Tartus rahvusvahelisele õdede päevale pühendatud konverents „Õed ennetamas pikaajalisi terviseprobleeme: mis on kallim, kas tervis või haigus?".
Traditsiooniline Eesti Õdede Liidu Tartumaa piirkondliku ühenduse korraldatud konverents keskendus käesoleval aastal kroonilistele haigustele ja nende ennetamisele, inimeste teadlikkuse ja vastutuse suurendamisele ning õdede rolli selgitamisele haigusi ennetavas tegevuses.
viljaks. Ettekanded andsid selleks põnevat alusmaterjali pakkudes ülevaadet eestlaste tervisest ja tervisekäitumisest ning neis toimunud muutustest viimastel aastatel.
Rahvusvaheline Õdede Nõukogu on 2010. aasta õdede päeva teemaks nimetanud: „Pakkudes kvaliteeti, teenides kogukondi: õed korraldamas pikaajalist õendusabi". Krooniliste haiguste tõusulaine mõjutab kõiki maailma riike ning õdede võimalused elanikkonna tervise parendamisse panustada ei ole kunagi olnud suuremad – kõigis maades vajab aina rohkem krooniliste haigustega inimesi pikaajalist õendusabi. Kahjuks on ka eestlaste elustiil ja harjumused soodsaks kasvupinnaseks kroonilistele haigustele.
GERLI USBERG EÕL-i usaldusisik
krooniliste haiguste puhul nende ennetamise võimalused ning õdede roll selles juba hästi teada. Lähtudes õenduses küll patsiendikesksusest, jääb patsient haigena sageli siiski passiivse abisaaja rolli tunnetamata enda vastutust oma tervise ees.
Samuti käsitleti erinevatest aspektidest peamisi Eesti elanikkonna kroonilistesse haigustesse haigestumisega seotud terviseriske, et mõista nendest loobumisega või muutmisega kaasnevaid käegakatsutavaid mõjusid. Just selle all saab mõista koostööd õe ja patsiendi vahel ennetamaks kroonilisi terviseprobleeme.
Puutudes oma igapäevatöös pidevalt kokku krooniliste haiguste ja nendest tingitud probleemidega, keskendub õdede tegevus siiski sageli traditsiooniliselt pigem kannatuste leevendamisele kui ärahoidmisele. Ometi on kõigi
Konverentsi pealkiri sisaldas intrigeerivat ja mitmetähenduslikku küsimust: „Mis on kallim, kas tervis või haigus?", millele vastuse leidmine jäi iga kuulaja sisedialoogi
Ettekandega esines ka kolleeg, kellel on suurepäraselt õnnestunud tervistedendav elustiil ja haigusi ennetav tegevus nii oma töös kui ka isiklikus elus. Konverentsi viimase etteaste tegi patsient, kes kõneles endast ja oma perest ning sellest, kuidas nad traditsioonilise passiivse rolli hüljanu ja vastutuse võtnutena on võitjaina välja tulnud rasketest haigustest olles eeskujuks kõigile skeptikutele.
Sestap pakkuski rohkearvulise osalejaskonnaga konverents õdedele võimalust oma teadlikkust suurendada, et olla patsientidele tõhusamaks abiks teel tervema elu ja teadlikumate valikute poole.
Tervislikumate valikute temaatikast juhindus ka konverentsiga paralleelselt toimunud näitus.
Enesetäiendamisvõimalused õdede liidu liikmetele
Eesti Õdede Liit panustab jätkuvalt oma liikmete koo-
litamisse:
lisaks EÕL-i Tartu- miste kohta 2010. aastal saab infot erialaseltsingute koolituskalendrist www.ena.ee.
kondlik ühendus oma liikmetele ka tasuta transpordi sõiduks üritusele ja tagasi.
maa piirkondliku ühenduse poolt korraldatud kursustele ja
infopäevadele, on kõigil õde- de liidu liikmetel võimalik osa-
leda ka EÕL-i erialaseltsingute poolt korraldatud teabe- ja
koolituspäevadel, mille toimu-
Alates käesolevast aastast on erialaseltsingute üritustel võimalik osaleda kõigil EÕL-i liikmetel, ka neil, kes ei ole erialaseltsingu liikmed. Sõltumata koolituse toimumiskohast tagab EÕL-i Tartumaa piir-
Täpsem info juba iga konkreetse teabe- või koolituspäeva kohta õdede liidu kliinikumi usaldusisikult.
GERLI USBERG
EÕL-i usaldusisik
9
MEEDIAS
Uuringutega on kindlaks tehtud, et kui poisslast kandev ema raseduse ajal suitsetab, vähendab see sündiva poisi tulevast viljakust 20 protsendi jagu.
17.04.2010, Eesti Ekspress. „Mehe viljakusele tuleb mõelda juba enne tema sündi", autor: Margus Punab
TÜ Kliinikumi naistekliiniku vanemarsti Ursula Klaa-
ri sõnul on ämmaemandate iseseisvad vastuvõtud aidanud lühendada järjekordasid naistearstide vastuvõtule. Seal alustasid ämmaemandad iseseisvat vastuvõttu 2008. aasta lõpus. 21.04.2010, Meditsiiniuudised. „Ämmaemandad FIEks ei kiirusta"
2004. aastal käivitas Eesti haigekassa koostöös TÜK kõrvakliinikuga arenenud Lääne-Euroopa riikide eeskujul vastsündinute kuulmisuuringute programmi. 22.04.2010, Eesti Päevaleht. „Vastsündinute kuulmisuuringu senised tulemused on olnud rõõmustavad", autor: Katrin Kruustük
TÜ Kliinikumi nahakliiniku arst-õppejõud Kristi
Abram rääkis, et peale objektiivselt väljendunud haiguse raskusastme sõltub rosaatseaga arsti juurde pöördumine ka subjektiivsest haigustunnetusest.
28.04.2010, Meditsiiniuudised. „Päikese toime ägestab rosaatsead"
Isikuandmete kaitse seadus on praktiliselt hävitanud vähiregistri, mille tõttu on Eesti isegi mitmest Euroopa vähktõvega võitlemise projektist eemale jäetud, rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiaosakonna juhataja Sulev Ulp. 30.04.2010, Postimees. „Andmekaitseseadus takistab vähi ennetamist"
TÜK naistekliiniku juhataja Helle Karro sõnul tuleks emakakaelavähi sõeluuringutesse kaasata ka mittekindlustatud naised. „Kui on räägitud, et Eesti tahetakse viia 5 rikkama riigi hulka, aga mina soovin, et võiksime jõuda 5 parimate tervisenäitajatega riigi hulka," ütles Karro.
30.04.2010, Meditsiiniuudised. „Eesti vajab rinnavähi sõeluuringu registrit"
Maksja muutmine ambulatoorses vastuvõtus
Alljärgnevalt on selgitatud, kuidas ja millistel juhtudel saab eHL-is muuta maksjat, kui see on peale patsiendi registreerimist või külastuse avamist vale.
Olemasolevat registreerimist ei saa tühistada järgnevatel juhtudel: Peale patsiendi registreerimist saab maksjat muuta vaid siis, kui tühistada olemasolev vale maksjaga registreerimine ja teostada uus õige maksjaga registreerimine (joonis 1).
* On avatud ambulatoorne vastuvõtt.
* Patsiendile on koostatud visiiditasu arve, mille eest on juba makstud või on vajalik maksta.
Peale patsiendile külastuse avamist saab maksjat muuta:
* RTL-i arveldamata sakil (joonis 3).
* Teenuse lisamisel/muut- misel (joonis 2).
* Arve koostamisel, avades maksja ploki (joonis 4).
Olemasolevat külastust ei saa tühistada järgnevatel juhtudel:
* Tühistades olemasoleva vale maksjaga külastuse ja avades uue õige maksjaga külastuse.
- Patsiendile on koostatud visiiditasu arve, mille eest on juba makstud või on vajalik maksta.
- Patsiendile on hakatud koostama epikriisi.
IRINA HANSEN informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht
Tulge eHL-i koolitusele!
Tänaseks kasutavad kõik kliinikud oma igapäevatöös eHL-i, millele ülemineku eelselt toimusid igas üksuses ka vastavad koolitused. Et aga programmi kasutuselevõtt kogu kliinikumis oli etapiline, võib mõningatel kasutajatel koolitustest möödas olla juba 3-4 aastat, mistõttu vajaksid nende teadmised värskendamist.
Tihtipeale ei pruugi esimesel koolitusel kõik nipid ja trikid meelde jääda ning aja jooksul kipub nii mõnigi asi ununema. Samuti tekib pikemaajalisel programmi kasutamisel uusi mõtteid ja muresid, kuidas oma toiminguid lihtsamalt või otstarbekamalt teha.
Seetõttu pakumegi kõikidele Kliinikumi töötajatele võimalust saada eHL-i lisakoolitusi! Õppepäeva saab kokku leppida kas individuaalselt või rühmana (nt terve osakonna õed) ning koolituse teema on võimalik samuti ise välja pakkuda. Näiteks TISSlehe või operatsiooniprotokolli koostamine, ambulatoorne töö, broneerimine, voodipäevatasu võtmine jne.
Koolitussoovist tuleks teada anda informaatikateenistuse töötajatele e-maili aadressil [email protected]. Kirjas peaks ära märkima kursusest osavõtjad, teema ja sobivad ajad. Koolitajad võtavad teiega seejärel ise ühendust! Kohtumiseni koolitustel!
ANN KUSLAP
informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik
Kuidas leida eHL-is patsiendi eelnevaid haiguslugusid?
Sageli on vajalik saada informatsiooni patsiendi eelnevate haiguslugude kohta, vaadata patsiendile tehtud päevikukandeid, uuringute ja analüüside vastuseid jne. eHL-is on kättesaadav patsiendi eelnevate statsionaarsete haiguslugude ajalugu alates 2006. aasta algusest.
Selleks, et leida eHL-is olemasolevad haiguslood, peab kasutaja teadma vähemasti patsiendi nime või isikukoodi. Oma töölaualt leiab kasutaja menüüpunkti Haigusjuh-
tude ajalugu. Sisestades patsiendi isikukoodi või ees- ja perekonnanime otsitakse and- mebaasist antud patsiendi haiguslood.
Haiguslood on ajaloos grupeeritud erialade järgi. Vajutades haigusloo numbrile sisenetakse haigusjuhtu, kus on võimalik saada ülevaade hai- gusloos dokumenteeritust.
Juhul kui kasutajal on eHL-is hetkel avatud patsiendi haiguslookontekst, siis on kõige lihtsam antud patsiendi eelnevaid haiguslugusid vaatama minna vasakmenüü kaudu, vajutades menüüpunktil Haigusjuhtude ajalugu . Selle tulemusena on kasutajal võima-
lik saada kiiresti ülevaade näiteks eelmise haigusloo dokumentidest, epikriisist, anamneesist, päevikukannetest jne.
Haigusjuhtude vaatamine eHL-is salvestatakse, st et logides on näha kes, kuna ja millist haiguslugu on eHL-is vaadanud.
KRISTINA RIVIS informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht
Lastefond plaanib leida 500 uut püsiannetajat
1. mail algas „Teeme ära!" talgute käigus Lastefondil kampaania püsiannetajaskonna suurendamiseks 500 inimese võrra.
Ahvatlevaid pakkumisi erinevate talgute ja korrastustööde näol oli palju, kuid meie vabatahtlikud otsustasid korraldada hoopiski oma talgud ning koguneda laupäeval Ülikooli kohvikusse, et leida Lastefondile lisajõudu püsitoetajaskonna näol. Nimelt helistati ja kirjutati oma sõpradele ja tuttavatele, et uurida, kas ka nemad oleksid valmis heategevusse oma panuse andma ja püsiannetuse tegema. Rõõm on tõdeda, et päris paljud neist olid.
teatud summa on alati kindlalt olemas. Sellest sõltuvad eriti just taastusravi ja pidevat igakuist abi vajavad väikesed patsiendid, kelle toetamisega fond tegeleb.
Püsiannetused on Lastefondis eriti hinnatud, kuna saame sel juhul arvestada, et
Püsiannetus iseenesest tähendab seda, et internetipangas on võimalik teha Lastefondile püsikorraldus enda poolt valitud summaga. Iga inimese panus on oluline, sest kui näiteks 500 püsiannetajat annavad kõik kuus 25 krooni, on juba koos 12 500 krooni, millega oleks võimalik laste heaks palju ära teha.
31. mail teeme kokkuvõtted talgute tulemustest. Loodame väga, et eesmärk saab täidetud ja seeläbi lastele edaspidi veelgi paremad ravivõimalused tagatud.
SA TÜK LASTEFOND
Esialgsete andmete kohaselt suurenes Lastefondi püsiannetajaskond esimese päevaga tubli 48 liikme võrra. Kuid usume, et see on alles algus, kuna kampaania kestab terve maikuu ja kutsume jätkuvalt üles kõiki häid inimesi püsiannetust tegema. Seega, head lugejad, ka teie olete oodatud meie püsiannetajaskonnaga liituma!
11
Veskioru Pullid tuuseldasid tudengeid
29. aprillil Lõunakeskuse liuvälja jääl aset leidnud arstitudengite ja valdavalt kliinikumi arstidest koosneva hokiklubi Veskioru Pullid vahelisest heitlusest väljusid võitjana viimased.
Tudengid, kes olid oma ridu tugevdanud kolme naisvõistlejaga, haarasid mängu alguses kohe initsiatiivi ning läksid karistusvisetest juhtima 2:0. Pullid korrigeerisid mänguplaani ja hoidusid edaspidi vigadest. Hea söödumäng ja kätteõpitud kombinatsioonid aitasid seisu viigistada.
Seejärel üliõpilaste mäng lagunes. Ei aidanud isegi profileiba maitsnud Eduard Rumjantsevi hiilgemäng. Lõppresultaadiks jäi arst-õppejõudude võit 10:2. Väravaid visati nii palju, et täpne arvepidamine läks sassi. Dr Peeter Tähepõllu sõnul tegid kindlasti skoori Urmas Kuum, Armo Vask, Ando Vaher, Allan Moor ja Ants Peetsalu. Peale mängu toimunud 5+5 bullitite võistluse võitsid samuti vanemad ja kogenumad 3:1.
Kokkuvõttes võib nentida, et võib-olla on kaotus õppuritele isegi kasulik, sest arst-õppejõudude üle saavutatud võidust tekkida võiv peapööritus oleks ohtu seadnud keskendumise eksamisessiooniks ja tagatipuks koguni ülikooli lõpetamise!
Loodetavasti kohtutakse järgmisel aastal jälle!
Veskioru Pullid: Indrek Aus, Urmas Kuum, Ants Peetsalu, Arno Ruusalepp, Joel Starkopf, Peeter Tähepõld, Ando Vaher, Arvi Vask, Armo Vask, Allan Moor, Mati Tali.
Arstitudengid: Roman Rusman, Eduard Rumjantsev, Aleksei Detotšenko, Andreas Taalas, Kaarel Kilk, Rauno Okas, Rein Kruusat, Tauri Narits, Mariliis Rauk, Maarjaliis Paavo, Katrin Ulst, Gilber Kask, Edgar Lipping, Karl Pintsaar, Mihkel Mettis.
Kokkuvõtte koostas
MARGUS ULST
Pilte heitlusest: www.kliinikum.ee/leht
Kliinikumi meeskond võidutses korvpalliplatsil
2. aprillil toimus järjekordne TÜ Arstiteaduskonna Korvpalliturniir, mille võitjaks krooniti TÜ Kliinikumi võistkond.
Suurele pühale vaatamata oli spordisõpru kogunenud Turu tn spordihoonesse hulgaliselt. Võistlustulle asus üheksa võistkonda: I-VI kursuse esindused, proviisorid, residendid ja TÜ Kliinikum.
Lisaks võistlusele leidsid aset põnevad mängud pealtvaatajatele, meeliülendavad showtantsunumbrid ning võimlemisklubi „Rütmika" kasvandike etteaste. Pärast pikka päeva ootas huvilisi soe saun Tampere majas ja meeleolukas õhtu klubis Tallinn.
Tagamaks võistkonnale koht esikolmikus, tuli mängijatel kohe alagrupimängudes oma oskused ja sportlik sitkus maksma panna. TÜ Kliinikum ei seadnud oma paremust kahtluse alla ja alistas III ja VI kursuse võimsalt. Tihedam rebimine toimus residentide ja V kursuse vahel, kus emotsioonirikkas kohtumises jäi peale V kursus, IV kursus ei suutnud suure mänguga kaasa minna. Proviisorid alistasid probleemideta Rebased ja II kursuse.
suse, kuid TÜ Kliinikumi meisterlike läbiminekute ja täpse käe vastu ei saanud nemadki. 2010. aasta arstiteaduskonna korvpalliturniiri võitja on TÜ Kliinikumi meeskond, mille koosseisu kuulusid Jüri Karjagin, Jaanus Kahu, Arno Ruusalepp, Kaur Kirjanen, Eero Jakobson ja Urmas Nugis.
Kolm võistkonda jätkasid võistlust tiitli nimel, mille krooniks oli esmakordselt hõbedane Arstiteaduskonna Korvpalliturniiri rändkarikas. Otsustavas kohtumises suutsid Proviisorid võita V kur-
LUGEJA KÜSIB
Kus Kliinikumi Leht levib ja kust seda saab?
Vastab Kliinikumi Lehe toimetaja Merili
Väljaotsa: Kliinikumi Lehe kogutiraažist (ca 1300) pool saadetakse kliinikumi allüksustele ning pool kliinikumist väljapoole – teistele Eesti meditsiiniasutustele, perearstidele, koostööpartneritele, meediakanalitele, raamatukogudesse ning sot- siaalministeeriumi, Riigikogu, linnavalitsuse, ülikooli (sh arstiteaduskonna) esindajatele. Kliinikumi töötajad saavad lehte küsida oma üksuse sekretärilt või kliinikumi kantseleist (L. Puusepa 1a) ning seda on võimalik lugeda ka internetis aadressil www.kliinikum.ee/leht.
Eelmises lehenumbris küsisime, mis kes või mis on pildil? Tegu oli MRI kujutisega ristluust (3mm koronaarne lõige). Kahjuks osutus seekordne mõistatus liialt kõvaks pähkliks ning õiget vastust ei saabunudki.
Võistluse korraldaja, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts tänab osalejaid ja pealtvaatajaid ning loodab rohket osavõttu ka Arstiteaduskonna Korvpalliturniiril 2011!
ANNA-HELENA KASE IV kursuse arstitudeng, EAÜS-i Spordigrupi liige
|
<urn:uuid:a8799fd4-62fd-480c-b414-39d3d123c8d6>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://www.kliinikum.ee/leht/pildid/pdf_lehed/Kliinikumi_Leht_122_2010_mai.pdf
|
2024-07-25T10:08:04+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 723,227,021
| 20,063
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999869
|
ekk_Latn
| 0.999927
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3122,
13424,
21194,
31825,
41641,
47032,
51288
] | 1
|
[
0.078125,
0.5078125,
0.341796875,
0.0634765625,
0.00811767578125,
0.00188446044921875
] |
SISELEHTnr 114 mai 2009
www.kliinikum.ee/leht
Meditsiinilinnaku II ehitusetapp sai rohelise tule
9. aprillil kinnitas sotsiaalminister Hanno Pevkur kliinikumi taotluse saada Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetust Maarjamõisa Meditsiinilinnaku II etapi
2008. aasta detsembris alguse saanud projekti eesmärgiks on 2013. aasta keskpaigaks valmis ehitada ja kasutusele võtta L. Puusepa 8 medit-
KOMMENTAAR
HANNO PEVKUR
sotsiaalminister väljaehitamiseks.
siinilinnaku juurde rajatava aktiivravikompleksi kolm uut korpust ( J, K ja L).
KLIINIKUMI LEHT
Hiljuti täitus Eestil viis aastat Euroopa Liidus. Kui hinnata, mida on meile liikmeksolek andnud, siis meenub mulle esimesena Tartu Ülikooli Kliinikum. Uuenenud Kliinikum annab oma funkt- sionaalsuselt ja modernsuselt Järg LK 11
TOOMAS KIVASTIK projektijuht
II ehitusjärgu üheks oluliseks eesmärgiks on lõpule viia hematoloogia-onkoloogia kliiniku koondamine Maarjamõisa. Uus onkoloogiakeskus, mille tähtsaimaks osaks on kaasaegne infrastruktuur kiiritus- ja keemiaraviks, Järg LK 11
UUDIS
6 nädalat viibisid kliinikumis India külalisarstid LK 4
Kliinikumi avamisest täitus 205 aastat
205 aasta eest, 1804. aasta mais avas Tartu Ülikooli korraline patoloogia- ja teraapiaprofessor Daniel Georg Balk oma elukohas, bürger Dahlströmi eramajas ametlikult haigete vastuvõtu.
1804. aasta Dörptsche Zeitung teatas: „1. mail avati Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla. Kõik vaesed haiged võivad sinna pöörduda ja loota, et kui nende haigus kliinikusse vastuvõtuks sobib ja kui kõik voodid veel hõivatud ei ole, paigutatakse nad kas haiglasse või külastatakse neid kodus, kusjuures arstiabi ja ravimid ja haiglas ülalpidamine on tasuta."
Tartus Riia mäel paiknev 8-10 voodikohaga haigla oli ette nähtud haigete ravimiseks ning arstiteaduskonna üliõpilastele praktiseerimiseks. Esimene haige hospitaliseeriti 13. mail 1804 ning avamisaastal raviti kliinikumis kokku 90 haiget, kellest 81 lahkus ravilt tervenenuna, 3 mitteparanenuna ja 6 suri haiglas.
Clinicumi avamise ning esmamainimise kuupäeva peetaksegi Tartu Ülikooli Kliinikumi asutamisajaks ning sellest ajast on arstiabi andmine Tartus ja selle ümbruskonnas lahutamatult seotud arstiteaduse õpetamise ja uurimisega.
KLIINIKUMI LEHT
UUS TÖÖTAJA
Eleri Halliste
1. veebruarist töötab Maarjamõisa radioloogiateenistuses radioloogiatehnikuna Eleri Halliste.
Eleri Halliste iseendast:
Käesoleva aasta jaanuaris lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli radioloogiatehniku erialal.
Oma esmased kogemused sellel erialal sain juba I kursuse tudengina, mil peale kevadist õppepraktikat tekkis võimalus suveks PERH-i radioloogiatehniku abina tööle jääda. II kursuse lõpus soovisin kätt proovida Pärnu Haiglas. Kahjuks ei õnnestunud mul seal küll erialast tööd teha, kuid laborandina verd võttes sain siiski väga hea koolituse. III kursuse teisel poolel otsustasin ametisse asuda Tartu Ülikooli Kliinikumi. Peale talvist praktikat õnnestus mul tööle saada traumapunkti röntgenisse. Olen siin 0,5 kohaga hooldaja olnud juba eelmise aasta aprillist, selle aasta veebruarist aga täiskohaga radioloogiatehnik.
Minu eesmärk on anda endast parim – olla hea radioloogiatehnik ja kolleeg.
Eleri astub julgelt uutele väljakutsetele vastu
Eleri on silma paistnud kui väga õpihimuline neiu. On näha, et teda valitud töö huvitab ning ta tahab pidevalt juurde õppida. Mõnikord, nagu uue töötajaga ikka, juhtub ka temal apsakaid. Eks uutes olukordades tekib ikka ettenägematuid situatsioone, kus tuleb kiiresti otsuseid vastu võtta. Eksimise korral kuulab ta mu ära, vabandab ning tõesti sama viga ei korda. See on asi, mis mulle tema juures väga meeldib - ta tunnistab oma vigu ja oskab neist õppida. Ta on kena noor inimene ning ma loodan, et tulevikus saab temast tubli töötaja.
HELDI VATMAN radioloogiateenistuse ülemõde
Foto: Jaak Nilson
Prof. emer. Endel Tünder oma 80. juubelil: suur unistus on täide läinud
5. mail 1929. aastal sündis Viljandimaal Karksi vallas kohaliku põllumehe perre poeglaps Endel. Kes osanuks siis arvata, et sellest samast poisipõnnist sirgub üks Eesti tunnustatuim arstiteadlane ja kirurg, kes aastakümnete pärast viib Tartus läbi esimesed veresoonte rekonstruktiivsed operatsioonid, neerude siirdamised ja jäsemete transplantatsioonid. Tänavu tähistab prof. emer. Endel Tünder 80. sünnipäeva.
pättused. No näiteks oli seal ühel püstol taskus, mindi siis kino ette, tehti pauku ja see oli nendel suur-suur saavutus. Ja no pane nüüd 14-15-aastane sinna sisse. See oli mulle väga uudis ja kujundas muidugi teatud määral ka mu suhtumist elusse ja inimestesse ja kõigesse. Sain aru, et sellisena mina olla ei taha.
Kas teil oli juba lapsena ettekujutus, kelleks saada tahate?
õiget arusaamistki, et kus ja mis, aga minu eesmärk oli kooli minek. Nägin ikke neid teisi talulapsi, kes koolis käisid ja minul see millegipärast sümpatiseeris. Ja noh, ameti mõttes huvitab poisse ikke muidugi tehnika ja masinaehitus. Seda ma esiti tahtsingi.
Kuidas te lõpuks kooli saite?
Okupatsiooni ajal oli nii, et kooli pääsemiseks tuli minna tööstuskooli ja tööstuskoolist siis edasi tehnikumi. Ja nii ma arvasingi, et lähen ka seda rida pidi. Aga tööstuskool – see oli 14-15-aastasena täitsa pättide seltskonda sattumine. Muudkui üks kakelus ja omakohus ja igasugused muud
Käisite tööstuskoolis, aga ometi sai teist arst. Millist rada mööda teie tee siis arsti elukutseni liikus?
No esiti taheti mind tööstuskoolist otse tööle panna, aga ma vaatasin, et liiga vara on minna. Ja läksin hoopis keskkooli. 7-ndast klassist hakkasin käima.
No isa tahtis minust põllumeest kasvatada, aga mina tahtsin kooli minna. Mul ei olnud
Mul esiti sihukest kindlat plaani ei olnudki, et ma kuskile tahtsin edasi minna. Aga kui mu keskkooli lauanaaber põllumajandust õppima läks, ja no poisid ikke üksteist mõjutavad, siis ma mõtlesin, et lähen ka. Kui ma kodus isale sellest rääkisin, hakkas ta naerma ja ütles, et sina küll mingi põllumees ei ole.
Arsti valik tuli hoopis sedasi, et Abja kandist läks üks väga tubli poiss arstiteaduskonda ja mul tekkis ka huvi. Aga mina olin kooli ju hiljem läind ega olnud õppimises nii tugev. Kooli õppealajuhataja siis ütles, et arstiteaduskonda peavad ikka minema sihukesed tublid mehed nagu see ja see. No see tekitab poistel ikka trotsi ja mina mõtlesin, et lähen ka proovin. Ja sain sisse. Muidugi mitte väga vabalt, olin üsna piiri peal. Mandaatkomisjon soovitas mul hoopis loomaarstiks minna. Mina ütlesin neile selle peale, et loomaarstiks olen ma nõus minema küll, aga see on riigi raha raiskamine, sest ma tulen siia lõpuks ikke tagasi. Ja siis nad jätsid mind rahu ja võtsid vastu.
Mis on kirurgitöö päevilt eredalt meelde jäänud?
Juhtus sihuke õnnetus, et üks mees ja naine sõitsid motorolleriga surnuvankrile otsa. Motika juht sai surma, taga istunud naine lendas kaugele maha ja sai kõvasti viga, tema jalg oli täitsa kõver. Ja kogemata toodi see surnud mees ka kiirabiga Toomele. Naisel pandi teises toas jalg sirgeks, meie samal ajal võtsime siis sellel mehel kõik sooned ära, et sellele naisele edasi panna.
No hästi on meeles see, kuidas me saime esimese soone, mida haigele panna.
Tegelikult oleks muidugi pidanud soonte võtmiseks kohtuarsti juure kutsuma, aga no meie olime noored ja entusiasmi täis mehed ja kuna see protseduur peab tehtama 6 tunni jooksul, siis me võtsime need sooned seal teises toas kohe ära. No harašo, võtsime luud ja sooned ära, pani- me puupulgad asemele ja siis viisime selle mehe üle Kuradi silla kohtuarsti juure ja panime sinna laua peale.
Aga need sooned jäidki sellele naisele panemata, sest ei olnudki vaja. Need jäid purki ja läksid teisele haigele.
Pärast tuli välja, et selle mehe vend oli vana kriminalist, kes sellest kannatada saanud naisest midagi ei pidanud. Ja see läks siis Vana Anatoomikumi, tõstis lina üles, vaatas – lõigatud – ja mõtles, mis siin on toimunud. Läks natuke aega mööda, prokuratuurist helistati, et mis seal tehtud on. Ja siis nad uurisid tükk aega. Ega nad said aru muidugi, et seal midagi kriminaalset tehtud ei olnd. Kui üks kuu aja möödudes lõpuks minu käest küsiti, mis me seal tegime, siis ütlesin mina, et ma turu peal midagi sealt maha ei müünd, et tahtsime sellele samale naisele need luud ja sooned panna ja et need on purgis praegugi kõik ilusti alles. Muidugi see mees kaebas veel mitu korda, aga no lõpuks see asi siiski lõppes ära.
Soovite äkki veel midagi omalt poolt lisada?
Nii et see elu on siin kenasti edasi läind ja meie tase on väga ilus. See on minu meelest väga suur saavutus. Praegusest osakonnast ei oska mina kohe mitte midagi rohkem tahtagi. Sellepärast ma ise siia hea meelega käingi, et näha, mis on saavutatud. See kõik oli meie unistus ja see unistus on täide läinud.
Ma ütleksin seda, et veresoontekirurgia osakond on väga palju arenenud ja ma olen järelkasvuga hästi rahul. Meie hakkasime siis pääle, kui ei olnud mitte midagi, praegu töötab siin kõik ikke väga hästi. Vanasti lõikasime 6-7 tundi, nüüd lõigatakse sama tunni ajaga ära.
PROF. EMER. ENDEL TÜNDERIGA vestles MERILI VÄLJAOTSA
Intervjuu ning meenutuste täispikki versioone on võimalik lugeda Kliinikumi Lehe internetiversioonist aadressil www.kliinikum.ee/kliinikum.
KOMMENTAAR
PROF. EMER. KARL KULL hematoloogia-onkoloogia kliiniku konsultant
Tunnen Endel Tünderit alates 1949. aastast, mil me mõlemad alustasime õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tema tuli Abja Keskkoolist, mina Pärnu I Keskkoolist.
Endel Tünderi puhul
Ülikooliajast mäletan, et Endlil oli hea maamehe huumor, mis aga mõnedele Tallinnast tulnud noormeestele, ja eriti tütarlastele, tundus tahumatuna.
Minu esimesed mälestused Endel Tünderist jäävad 1955. aasta sügisesse, kui ta külastas oma kursusekaaslasi tolleaegses Näituse intris.
DR JÜRI LIEBERG kirurgiakliiniku vanemarstõppejõud kardiovaskulaarkirurgia erialal
Prof. emer. Endel Tünder on Linkbergi üks silmapaistvamaid õpilasi ja elutöö jätkajaid veresoontekirurgia eriala loomisel ja arendamisel. Ja sellest elutöö jätkami-
3
torkas juba üliõpilaspõlves silma ka suurepärane juhianne – ta oskas enda ümber koondada teisi kirurgiast huvitatud üliõpilasi, eriti nooremaid, ja panna neid tegema teaduslikku tööd, seejuures neid ise juhendades. Samuti paistis Endel silma töökusega ning suure huviga teadustöö vastu.
Endel Tünder on erakordselt sihikindel ja tohutu töövõimega inimene. Ta on endale võetud eesmärgid täitnud täiel määral.
Isiklikuks eluks on sellel tublil töömehel alati jäänud väga vähe aega. Raskest tööst tingitud pingete mahavõtmiseks on ta siiski harrastanud, ja harrastab veel praegugi, jahilkäimist.
Õnnitlen juubilari ja soovin talle head tervist!
Tema kursusekaaslased elasid meie tagatoas ja ega siis nooremaid keegi tähele pannud. Ega olnud ju põhjust ka. Siis nägi ta välja nagu tõeline tudeng sessi ajal välja nägema peab: meeldejäävalt pikk, kõhn ja mustade silmaalustega. Ilmselt oli see kõik tõsise õppetöö tulemus, mis kandis spetsiifilist nime „tünderdamine" ehk siis väga põhjalik tudeerimine.
sest kujunes prof. Tünderi enda elutöö.
Kirurgina oli ta ka väga uuendusmeelne. Näiteks oli prof. emer. Endel Tünder 30 aastat tagasi mikrokirurgilise operatsioonimeetodi kasutuselevõtu eestvedajaks.
Pikki aastaid kateedrit juhatades tuli tal täita väga erinevaid töökohustusi, kuid enim meeldis talle töö operatsioonitoas. Teda võib iseloomustada kui tohutu töövõimega ja oma tööle väga pühendunud arsti.
koolitusalane partnerlus sai aga alguse ühel konverentsil paar aastat tagasi, millest saati oleme ka selles valdkonnas nendega tihedat koostööd teinud. W. Link ortopeediatoodete kasutamiskompetentsi tõestuseks omame ka firmapoolset sertifikaati.
India ortopeedide visiit
Foto: Jaak Nilson
Kliinikumi väisasid India arstid
Märtsi lõpust mai keskpaigani viibisid traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus enesetäiendusvisiidil India ortopeedilised kirurgid dr Kiran Kumar Mallam ning dr Kishor Kumar Muniyappa.
India kolleegide kuunädalase külaskäigu eesmärgiks oli tutvuda tunnustatud Saksa ortopeediafirma W. Link endoproteeside kasutamisega, mille osas ortopeediakliinik omab pikaajalisi kogemusi. Lisaks praktiseeriti dots Aare Märtsoni, prof Tiit Haviko ja teiste ortopeedia osakonna arstide käe all erinevaid liigesevahetusoperatsioonide tehnikaid.
sustasid kliinikumi kasuks. Põhjustena tõid arstid välja liigese rekonstrueerimisprotseduuride teostamise sageduse ning inimeste hea inglise keele oskuse. „Tartu Ülikooli Kliinikumil on hea maine," märkis dr Kishor Kumar Muniyappa.
vaid suurtes keskhaiglates. Väikestes, 200-600 voodiga haiglates, kus nad ka ise töötavad, jääb vastavast kogemusest tihtipeale vajaka.
kliinikumi personaliga jäid külalised väga rahule. „Ma tunnen ennast siin nagu oma kodukliinikus," jagas dr Kiran Kumar Mallam kiidusõnu. „Kogu meeskond tegi meie olemise siin väga mugavaks ning inimesed on ääretult lahked ja soojad".
Välisriigis praktiseerimise vajadust põhjendasid külalisortopeedid India suure populatsiooni ning tervishoiusüsteemi eripäraga, mistõttu sooritatakse seal liigese proteesimise operatsioone tavaliselt
India arstide sõnul jõuti TÜ kliinikumini just nimelt eelpoolmainitud Saksa firma vahendusel, kes selle neile ühe võimaliku praktiseerimise paigana välja pakkus. „Esmalt soovitati meile Hamburgi instituuti, kuid sellest me huvi puudumise tõttu keeldusime," rääkis dr Kiran Kumar Mallam. Kirurgide järgmisteks valikuteks olid Helsingi Ülikooli Haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum ning nad ot-
KOMMENTAAR
DOTS AARE MÄRTSON
traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja
Ortopeedia osakonna koostöö Link-korporatsiooniga ulatub pea 20 aasta taha, mil 1990. aastal pandi siinsele patsiendile esimese nende valmistatud protees. Meie
Kõige väärtuslikumaks aga hindasid külalistohtrid oma Eestis viibimise juures võimalust teha koostööd nii sõbraliku ja hoolitseva kolleegiga nagu seda on prof Tiit Haviko.
KLIINIKUMI LEHT
võõrustada.
Edasine suhtlus ja protseduur toimus siiski juba kahe haigla vahel. Siinjuures aga ei saa mainimata jätta, et India kolleegide külaskäigu juures mängis suurt rolli ka Tartu Ülikooli välissuhete osakond, kes selle nimel väga palju tööd on teinud.
Mõlemad ortopeedid kinnitasid kui ühest suust, et nende visiidi eesmärk sai kenasti täidetud. Dr Kishor Kumar Muniyappa sõnul ületati külastuse siht suisa mitmekordselt: „Me kogesime palju enamat, kui esialgu oma eesmärgiks seadnud olime". Ka Maarjamõisa haiglaga ning kliinikumi on paljuski seotud Link-korporatsiooni plaaniga oma tegevust ka Aasiasse laiendada. Firma soovis uuele turule oma tooteid tutvustada neid juba edukalt kasutavate haiglate baasil, mistõttu pöördusidki korporatsiooni esindajad meie poole ning pakkusid võimalust külalisortopeede
Teaduslike uuringute korra muutustest
Mõni aeg tagasi, auditi käigus, leidis sisekontroll, et ravimiuuringute korra rakendamisel on rida puudusi, mis võimaldasid teha omavolilisi muutusi rahaliste arvestustega. Kohati tekkis situatsioon, kus kliinikum pidi ravimiuuringule isegi peale maksma. Tekkinud olukord kajastus ka asutuselepingutes, mis mõnikord olid formuleeritud ebatäpselt. Loomulikult otsustas juhatus olukorra normaliseerida ning alustas korra täpsustamist. Selliste teadete peale tekkis internetis elav diskussioon, kus osa kliinikuid nõudis vana olukorra säilitamist soovides üldkulude vähenemist.
Muudetud on uuringu eelarve vormi, mis sisaldab põhiliselt neid osi, mis on seotud kliinikumiga. Suurt nördimust tekitanud nõuet uurijalepingu tasu kohta enam uues vormis pole. Samuti on asendatud senine vabas vormis arve alus täpse kirjeldusega, mille eest arve sponsorile läheb.
mis ja teatud aja jooksul peavad nad olema läbinud GCP kursused.
kuse tõstmiseks. Kliinikule minev osa on nüüd samuti piiratud vaid teaduse arendamisele minevate kuludega.
Eelkõige niipalju, et olulisi muutusi ei toimunud. Kes seni tegutses „korrast" lähtuvalt, sellele on vahe väike. Ka üldkulude osa jäi muutmata. Täpsustati, millest lähtuvalt arvutakse üldkulusid ja mida pole vaja arvutusse lisada. Keskvõimule jääv pool üldkuludest suunatakse Kliinikumi Arengufondile ja infokeskuse andmebaaside muretsemisele, seega siis meie teadusvõime-
Plaanis on üle minna paberivabale asjaajamisele. Esialgu jäävad paberile neli dokumenti: taotlus uuringu registreerimiseks, teatised eetikakomiteele ja Ravimiametile ning asutuseleping. Ülejäänud dokumentatsioon on elektrooniline.
Juurde on tulnud kaks korda aastas esitatav uuringu progressi analüüs. See abistab ka uuringupartnereid dünaamika jälgimisel. Nüüd pole ka enam piiranguid eetikakomitee valikul. Eetikaalaste dokumentide kättesaadavuse parandamiseks on Public Foldersisse kogutud põhilised neist.
Tugevdatud on nõudeid vastutavale uurijale. Ta peab olema eelnevalt hea teadusliku mainega, uurimistöö ei tohi segada põhitööd kliiniku-
Lisaks on raamatupidamises üle mindud projektipõhisele rahade liikumiste arvestusele. See võimaldab kulude kasutamist täpsustada ja suurte summadega pole enam miinusesse võimalik sattuda. Arvelduste aluseks on uuringuprotokolli number, mida pea-
5
vad kandma kõik dokumendid. Samuti ei tohi segamini ajada kliiniku ja ravimiuuringu vahendeid.
Sisse on kirjutatud nõue, et läbirääkimistele sponsori ja kliinikujuhataja vahel on kutsutud ka keskvõimu spetsialist – hilisemate probleemide vähendamiseks. Aga juba praegu on näha, et seda nõuet asendab asutuselepingu läbivaatamine enne allkirjastamist.
Loodetavasti paraneb side ka kliinikute ja meditsiiniliste teenistuste vahel. Teatavaks probleemiks jääb, mida võib ja mida ei või tasuda Haigekassa rahade eest. Põhilised reeglid oleksid sellised, et kahelt poolt raha ei tohi võtta, haigekassa rahade eest makstakse kõik, mis on patsiendile niikuinii vajalik ja kui see on haigete valiku kriteeriumiks, mitte uurimisobjektiks.
Eks iga asi nõuab harjumist ja tulevikus ka veel muutmist, aga sellise dokumendiga me siis alustame.
Onkoloogid tähistasid uue lineaarkiirendi kasutuselevõttu
12. mail avati radio-ja onkoteraapia osakonnas Vallikraavi tn 10 pidulikult uus nüüdisaegne kiiritusravi aparaat, mille kasutuselevõtuga paranevad oluliselt vähihaigete ravitingimused ning ravi kvaliteet.
Ettevalmistused kiirendi kasutuselevõtuks algasid juba märtsi lõpus, mil radioloogiatehnikuid, füüsikuid ja arste hakati koolitama tööks uue aparaadiga. Kuigi uus, üle 30 miljoni krooni maksnud lineaarkiirendi avati pidulikult alles mai keskel, on masin juba ligi kuu aega töös olnud - esimene patsient sai ravi 2. aprillil.
tipptehnoloogilise seadmega, mille mitmelehelise kollimaatori abil saab kiiritusravi välja individuaalselt kohandada arvestades kasvaja kuju ning asetsust inimkehas. Uuele aparaadile on lisaks juurde konstrueeritud kompuutertomograaf, mis võimaldab enne iga ravifraktsiooni hinnata täpset kasvaja asukohta.
liselt ümbritsevat normaalset kude ning vähendab seeläbi oluliselt ravist tingitud kõrvaltoimed. Lineaarkiirendi võimaldab kasutusele võtta ka uudse, alles eelmisel aastal kliinilisse praktikasse jõudnud ravimeetodi VMAT (Volumetric Arc Therapy), mis tõhustab veelgi enam kasvajavastast kiiritusravi.
Kiirendi näol on tegemist
KLIINIKUMI LEHT
Selline kasvaja asetsust ja kuju arvestav ravi säästab oluOrtopeedid õppisid residente juhendama
ehk ka koolitajad vajavad koolitamist
Residentide väljaõppeks mõeldud aja piiratuse ning katmist vajava materjali üha kasvava mahu tõttu on ääretult oluliseks saanud juhendaja õpetamisoskused. Ka juhendajad ise tunnevad järjest enam, et oskuslikumaks instrueerimiseks vajaksid nad laiemaid koolitusalaseid teadmisi.
Just sel põhjusel leidis märtsi alguses traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja dr Aare Märtsoni ja eriala residentuuri üldjuhendaja Toomas Teini eestvedamisel Tartus aset kahepäevane ortopeedia residentide juhendamise koolitus „Training Orthopaedic Trainers".
Foto: Aare Märtsoni erakogu
Soovist sel alal eeskuju võtta Suurbritannia väga hästi välja arendatud residendikoolitusest, kutsuti Eesti ortopeedidele suunatud kursust läbi viima Briti kolleegid, koolitusjuht David Pitts ning ortopeed Ian Richie Royal College of Surgeons of Edinburgh`st.
Koolitus jagunes oma ülesehituselt teoreetiliseks ja praktilis-interaktiivseks osaks. Esimeses, loengulisemas pooles oli sõna peamiselt koolitajatel, teises osas aga anti kõigile osalejatele võimalus õp-
KOMMENTAAR
AARE MÄRTSON
traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja, koolituse üks organiseerijaid
Euroopa Eriarstide Ühenduse (UEMS) ortopeedia sektsiooni koosolekutel, kus me alguses koos dr Aalo Elleriga ning hiljem koos dr Toomas Teiniga Eestit alates 2006. aastast esindamas käime, on sagedaseks teemaks olnud residendi koolitus ja juhendamine. Sealjuures küsimused sellest, mis protseduurid peaks üks resident läbima enne, kui ta võiks saada ortopeediks ning milline on sealjuures tema ju-
peprotsessis aktiivselt kaasa lüüa ning omandatud teadmisi praktiseerida. Viidi läbi grupiülesandeid, esineti lühiettekannetega ning analüüsiti tehtut üheskoos.
deid.
Kursusel jagati teadmisi näiteks selle kohta, kuidas ini- mesi juhendada, kuidas hinnata kirurgia-alast kompetentsi ning kuidas õpetada praktilisi oskuseid. Lisaks käsitleti toimetulekut probleemsete praktikantidega, kursuse kavandamist ning tulemuste hindamise protsessi ja meeto-
hendaja roll - kas ta peaks olema pigem tuutor, mentor või lihtsalt järelvaataja?
PROF MARGUS LEMBER
sisekliiniku juhataja, TÜ arstiteaduskonna residentuuriprodekaan
2009. aastal on Tartu Ülikool seadnud programmi Primus raames eesmärgiks just õppejõududele õpetamisalase koolituse pakkumise. Arstiteaduskonna residentuuriosakond korraldas 11.-12. maini kõigi erialade residentuuri üldjuhendajatele koolituse lektoritega Inglismaalt. Sügissemestril on kavas läbi viia koolitusi residentide individuaaljuhendajatele.
Lisaks sellele on mõned
Koolitus sai teoks tänu osalenute omafinantseeringule ning Euroopa Sotsiaalfondi meetme PRIMUS ja Tartu Ülikooli toele.
KLIINIKUMI LEHT
erialad näidanud üles aktiivsust ja organiseerinud oma eriala piires õpetamisalaseid seminare. Heaks näiteks oli ortopeedide kursus märtsikuus, mida tuleb igati kordaläinuks pidada. Kuigi juhendajaks ei saa õppida pelgalt kursuste toel, vaid ikka vahetult residentidega töötades, tuleb teatud meditsiinihariduse küsimuste süstemaatiline käsitlemine töös kasuks ning annab lisa juba omandatud kogemustele noorte juhendamisel.
Sealt tekkiski idee, et võiks kellegi sel teemal ka Eestisse esinema kutsuda, kuid esialgu jäi asi venima. Kui aga eelmise aasta sügisel pöördus üks noorem Tallinna kolleeg Toomas Teini poole murega, mida ta talle määratud kahe residendiga tegema peaks, sai meile veelgi selgemaks, et residendi juhendaja koolitust oleks väga vaja. Seltsi kaudu jõudsime siis antud koolituse lektoriteni, asi hakkas sujuma ning saigi teoks.
Raputatud lapse sündroom ja imiku nutt
2008. aasta juunis avaldati teadusajakirjas Acta paediatrica kliinikumi lastearstide Inga ja Tiina Talviku ning Florida Ülikooli pediaatria professori Randell Alexanderi koostöös valminud artikkel „Shaken baby syndrome and a baby's cry" (Talvik I, Alexander R.C. & Talvik T. Acta Paediatr. 2008 Jun;97(6):782-5).
Raputatud lapse sündroom (RLS, shaken baby sundrome ingl k) on sagedaks surma põhjuseks lastel vanuses kuni 2 eluaastat (Kochanek et al, 2007). Kirjanduse andmetel on suremus RLS-i korral 1330%. Samas on leitud, et 3340% juhtudel esinevad viited korduvale lapse väärkohtlemisele (näiteks erinevas vanuses intrakraniaalsed verevalumid, paranevad fraktuurid jne).
Uuringu grupi haigetel esinesid järgmised ajukahjustusele viitavad sümptomid: subduraalsed hematoomid 20/26; subarahnoidaalsed 3/26, intratserebraalsed 2/26 ja epiduraalne hematoom 1/26. Krooniline subduraalne ematoom esines 9/20 ning 8/20 oli bilateraalne. Korduvale väärkohtlemisele viitavaid tunnuseid esines 9/26: erinevas vanuses subduraalsed hemorraagiad, vanad fraktuurid.
näha tavaline imiku nutukõver ja RLS laste hospitaliseerimine haiglasse.
DR INGA TALVIK lastekliiniku vanemarst-õppejõud neuroloogia erialal
Aastatel 1997-2003 toimus populatsioonipõhine RLS uuring Eestis. Sel perioodil diagnoositi RLS 26-l imikul. 26 lapse seas oli üks kaksikute poiste paar, tüdruk – üks kaksikutest ja üks poiss – üks kaksikutest. Need neli last moodustasid 15.4% kõigist uuritavatest, samal ajal kui kaksikute esinemine üldpopulatsioonis sama aja jooksul oli 2.12% (p=0.002; 95CL:2.1-24.8). Keskmine vanus hospitaliseerimisel 3.9 kuud (95%Cl: 2.7-5.2). Poiste vanus hospitaliseerimisel oli väiksem kui tüdrukutel, olles vastavalt 3.4 kuud (95%Cl: 2.2-4.6) ja 5.8 kuud (95%Cl: 1.5-10.2) (p=0.2275), kõik lapsed olid nooremad kui 12 kuud.
Vaatamata sellele, et paljud spetsialistid peavad imiku pidevat nuttu tavapäraseks probleemiks, on seda seostatud ka ema depressiooni, perekonna stressi, perede lahkumineku ja laste väärkohtlemisega. Imiku nutt on osutunud provotseerivaks faktoriks väärkohtlemisele kõige sagedamini esimese 6 elukuu jooksul. Olulist seost imiku nutu ja imiku väärkohtlemise vahel on näidanud Reijneveld kaasautoritega (2001).
On teada, et kõige rohkem nutab imik vanuses 4-12 nädalat. Meie patsientidest hospitaliseeriti poisid vanuses keskmiselt 14 nädalat ja tüdrukud 24 nädalat. Joonisel on
On oluline rõhutada et peaaegu kõik lapsevanemad (88.5%; 23/26) olid kurtnud spetsialistidele, et nende lapsed nutavad liiga palju ja/või on liiga rahutud. Meie uuring näitas, et sageli alahindavad meedikud vanemate kaebusi lapse liigse nutmise ja rahutuse kohta, mistõttu jäävad need vajaliku tähelepanuta. Arvestades, et ellujääjatel on hiljem tõsised arenguprobleemid, on oluline meeles pidada, et vanemate kaebus lapse liigsest nutmisest on ohumärk ja sellesse tuleb suhtuda äärmiselt tõsiselt.
7
Lastekliinik soetas Erica-metoodika
Alates aprillist on lastekliiniku psühholoogidel laste ning noorukite emotsionaalsete ja käitumishäirete hindamiseks kasutada uus töövahend – Erica-metoodika.
Erica-metoodikas on koos nii diagnostiline kui terapeutiline vahend, mis koosneb miniatuursetest mänguasjadest koos riiuli ning liivakastiga. Metoodika võimaldab lapsel oma probleeme ja emotsionaalseid konflikte väljendada läbi mängusituatsiooni ning eriti asjakohane on selle kasutamine just nooremate laste puhul, kelle verbaalne väljendusoskus on piiratum.
Lisaks lapse jaoks probleemsete valdkondade ja teemade väljaselgitamisele saab Erica-metoodika abil planeerida sobivat sekkumist, viia läbi teraapiat ning jälgida probleemvaldkondade muutumise dünaamikat.
Skandinaavia maade praktikas laialt levinud töövahendi soetamine ja kasutamine psühholoogide igapäevatöös võimaldab kliinikumi lapsepsühholoogidel paremini hinnata laste ja noorukite häirete-haiguste olemust ja kulgu ning tagada efektiivsem teraapia.
Pea 65 000 krooni maksva Erica-metoodika komplekti soetamist fintantseeris täies mahus SA TÜK Lastefond.
Geenifoorum 2009
12.-13. juunil toimub Dorpati Kontserdikeskuses IX rahvusvaheline konverents Geenifoorum 2009, mis kannab alapealkirja "Uued horisondid genoomikas".
Konverents annab ülevaate viimastest arengutest biotehnoloogias, tutvustab uuemaid teadussaavutusi genoomikas ja biomeditsiinis ning kirjeldab nende praktikasse rakendamise võimalusi.
Lisainformatsioon ja registreerumine (6. juunini): www.geneforum.ee.
Pikemalt loe www.kliinikum.ee/kliinikum.
KLIINIKUMI LEHT
Uus palatikorpus, kus paikneb ka suur osa hematoloogia-onkoloogia kliinikust.
Dr Peeter Padrik: uues majas on parem eeskätt patsientidel
Vastvalminud ravikorpuses on nüüdseks endale uue asukoha leidnud ka valdav osa hematoloogiaonkoloogia kliinikust. Täielikult on ümber kolinud hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni ning kirurgilise onkoloogia osakond, osaliselt aga ka radio- ja onkoteraapia osakond. Kolimisega seotud muljetest ja elust-olust uues majas rääkis Kliinikumi Lehele kliiniku direktor dr Peeter Padrik.
Kuidas on ümberkolinud osakonnad uues kohas sisse elanud?
uroloogiaga. Loomulikult nüüd seda, et ravi oleks täitsa teistsugune, ei ole, korraldused on lihtsalt mingil määral muutunud.
Kas seni on kõik sujunud ilma tõrgete ja suuremate probleemideta?
Ma ütleks, et on küll sisse elanud. Uude majja ümberkolimise tõttu osaliselt uuenenud töökorrad on vajanud küll mõningaid arutelusid ja kooskõlastusi ning kõik see on võtnud omajagu aega, kuid üldiselt on kõik hästi läinud ja töö käib täies mahus. Ma usun, et see ongi iseenesest see näitaja, et ollakse kohastutud ja sisse elanud.
Mainisite uuenenud töökordasid. Millised täpsemalt on need peamised uuendused ja ümberkorraldused teie kliinikus olnud?
anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku all, siis siin majas tekkis meil kirurgia osakonda oma intensiivravi palat. Sellega seoses on muutunud ka töökorraldus ja vajalikuks on osutunud teatud arstidepoolsed ümberkorraldused ja -sättimised. Aga praegu toimib see intensiivravi palat kenasti.
Dr Peeter Padrik.
malt toimus ambulatoorne vastuvõtt ühes ja uuringud teises majas, siis nüüd on nad ühes kohas koos.
Töökorraldusliku poole pealt on uuenduseks ühtse ambulatoorse keemiaravi üksuse tekkimine onkoteraapia ja hematoloogia osas. Samal ajal on tihenenud ka koostöö radioloogiateenistuse ja paljude teiste üksustega, näiteks
Milline on olnud personali hoiak? Kuidas on nemad uue asupaiga omaks võtnud?
Mulle isiklikult on jäänud mulje, et varasemalt kardeti ümberkolimise tõttu hoopiski halvematesse oludesse sattumist. Tegelikult on nüüd aru saadud, et siin uues korpuses ollakse siiski paremates tingimustes. Nii et ma arvan, et uus asukoht on ikka positiivsete tunnetega
Suurim muutus puudutab pigem patsiente, kellel on nüüd kindlasti lihtsam. Kas või selles osas, et kui varase-
Oleks ebanormaalne, kui kõik oleks läinud täiesti ilma probleemideta, aga mingisuguseid suuri olemuslikke probleeme ei ole. Selliseid väiksemaid arutlusi, kuidas mingit asja paremini teha ja kuidas miski uues kohas toimiks, selliseid asju on ikka.
Äkki toote mõne näite probleemküsimustest, mis on vaidlusi tekitanud või suuremat kõneainet pakkunud?
No näiteks, kui varem oli meie intensiivravi täielikult vastu võetud, eriti just pärast kolimist. Võib-olla enne olid inimestel omad hirmud, sest keegi ei kujutanud täpselt ette, mis ja kuidas ja kus. Aga praegu suurt nurinat ei kuule. Ilmselt see midagi ei muudaks ka enam (naerab).
Kas patsientidelt on ka õnnestunud tagasisidet saada? Mida nemad arvavad?
Nagu ma alguses ütlesin, siis on patsientidel nüüd kindlasti lihtsam, sest nad saavad kõik oma asjad toime siin ühes majas. Nurinat on olnud selles osas, et vahel tuleb kaua registratuuris oodata ja see esimese korruse koridor ei ole haigete jaoks just kõige parem ootamise koht, sest aeg-ajalt on seal väga palju rahvast. Ma usun, et tõeliselt head olud tulevad siis, kui haigla edasise laiendamise käigus on valminud veel teisedki uued korpused. Aga võrreldes Vallikraavi tänava kitsaste oludega on haigetel siin selgelt parem.
Kas soovite ise veel midagi lisada?
Teiseks häirib vahel mõnede inimeste ebapiisav elamiskultuur. Tahaksin kutsuda üles kõiki töötajaid suhtuma uude majja ja selle ümbrusesse võimalikult heaperemehelikult. Et seinad püsiks valged, uksed terved, mööbel ilus ning ei kõnnitaks ega sõidetaks üle muru. Sooviks panna südamele, et uut hoonet hoitaks ja käitutaks temaga hästi.
Üks asi on. Kuigi viimasel ajal olnud palju juttu sellest, et kilesusse ei ole haiglas enam vaja, oleme meie leidnud, et oma patsientide eripära tõttu on meie osakondades vaja siiski säilitada natukene rangem režiim. Oleme teinud otsuse, et puhtuse hoidmiseks ja infektsiooniohu vähendamiseks ei luba me inimesi oma osakondadesse välisjalanõude ja üleriietega.
DR PEETER PADRIKUGA vestles MERILI VÄLJAOTSA
Kliinikumi eetikakomitee pakub lahendusi
1997. aastal loodud TÜK kliinilise eetikakomitee ülesandeks on, erinevalt inimuuringute eetikakomiteedest, haigla igapäevases töös üles kerkivate eetiliste probleemide käsitlemine. Need on olnud seotud personali suhtlusprobleemide ning meedikute ja patsientide vaheliste erinevate arusaamade, aga ka keeruliste ja vastuoluliste meditsiiniliste otsuste eetiliste aspektide käsitlemisega. Sageli on arutatud ka patsientide kaebustega seonduvat.
PROF. EMER. ARVO TIKK
TÜ närviliiniku emeriitprofessor, TÜ Kliinikumi eetikakomitee aseesimees
Alates 2008. aastast on praeguse eetikakomitee esimehe, lastekliiniku professori Tiina Talviku algatusel ja kliinikumi juhatuse aktiivsel toetusel pööratud suurt tähelepanu kliinikumi töötajatele eetikaalaste seminaride korraldamisele. Seminaridel arutatakse mitmesuguseid meedikutele olulisi ja sageli keeruliste eetiliste probleemidega seotud küsimusi.
alust ning meedikute kollegiaalsust ja selle tähendust hea ning terve töökeskkonna loomisel.
Suur koormus seminaride läbiviimisel on lasunud laialdase koolituskogemustega kliinikumi hingehoidjal Naatan Haameril. Mitmeid probleeme on käsitlenud ka ülemõde Tiina Freimann ning professorid Tiina Talvik ja Arvo Tikk. Kõik nad on
Koos sellega on pidevas arengus ka meie eetilised arusaamad inimsuhetest ja meditsiini probleemidest ning sellega tuleb kursis olla. "
Nii on tsükli „Eetilised probleemid meditsiinis" raames toimunud seminarid ja grupiarutelud arstide ja õdede omavahelistest suhetest ning neid mõjutavatest teguritest, aga ka suhtlemisest patsientidega ning kriisiolukordadega toimetulekust seoses raskete haigusseisundite ja elu lõpuga. Tähtsa küsimusena on arutatud ka meeskonnatööd kui kogu personali eduka tegevuse osalenud ka rühmaaruteludel moderaatoritena.
Eetikaseminaride kõrge taseme on taganud koostöö Tartu Ülikooli eetikakeskusega. Keskuse juhataja, filosoofiaprofessor ning ühtlasi ka kliinikumi eetikakomitee liikme Margit Sutropi osalemine nii temaatika valimisel, loengute pidajana kui ka praktiliste arutelude korraldajana on taganud ülikooli eetikaalase koolituse potent-
9
siaali ärakasutamise kliinikumi töötajate paremaks harimiseks.
Tüüpiline on suhtumine, et mida neil ikka mulle uut rääkida on, ma tean seda kõike juba isegi. Peale täiendustsükli lõppu väidetakse aga täie veendumusega, et niisugused õppused on vajalikud ja neid peaks korraldama kõikidele arstidele. Ka meditsiini areng on viimastel aastakümnetel olnud väga kiire. Tekivad uued võimalused (digilugu), kujunevad uued arusaamad ja muutuvad endised tõekspidamised. Nihkuvad piirid ka lubatava ja mittelubatava vahel. Koos sellega on pidevas arengus ka meie eetilised arusaamad inimsuhetest ja meditsiini probleemidest (geneetika, kunstviljastamine, eutanaasia, elu algus ja lõpp, mõtetu ravi, väärikas surm, inimõigused meditsiinis jne) ning sellega tuleb kursis olla.
Huvi seminaride vastu on haigla personali seas olnud suur. Eriti aktiivselt on seminarides osalenud õed, suurem võiks olla arstide osavõtt, sest ka arstide tegevuse tõhustamiseks on oluline saavutada kooskõla meditsiinieetika kaasaegsete põhimõtetega. Seda kinnitab minu üle 10-aastane meditsiinialaste eetikatsüklite korraldamise kogemus nii arstide täienduskeskuse baasil kui ka mujal.
Oma tegevuse tõhustamiseks ootab kliinikumi eetikakomitee kõikvõimalikke ettepanekuid selles osas, mida võiks korraldatavatel seminaridel edaspidi ühiselt arutada.
MEEDIAS
Tartu Ülikooli Kliinikumi suhtekorraldusjuht Kristi Tael ütles, et kahjuks on mammograafiabussi Põlvas seismise esimestel päevadel naised väga laisad uuringule tulema. „Võimalust uuringule pääseda oleks nüüd küll patt kasutamata jätta, sest sel juhul jääb haigekassa poolt selleks eraldatud raha kasutamata," märkis Tael.
22.04.2009, Tartu Postimees. „Põlva naised ei innustu mammograafiauuringust"
Tartu Ülikooli Kliinikumi terviseuuringute ja töötervishoiu keskusest saab inimene alates maikuust terviseuuringut nõutada aga ka oma raha eest.
30.04.2009, Meditsiiniuudised. „Kliinikum pakub tasulist terviseuuringut"
Juubilar on juhendanud kümmet kandidaaditööd, olnud konsultandiks kuue doktoritöö valmimisel ning lugenud üliõpilastele kirurgiliste haiguste ja veresoontekirurgia kursusi.
Mai 2009 Nr. 4, Universitas Tartuensis. „Endel Tünder – 80"
Maipühade eel kolisid Tartu Ülikooli Kliinikumis kokku varem Toomel ja biomeedikumis asunud kaks patoloogiaosakonda – nüüd paiknevad need Puusepa 8 peahoones.
06.05.2009, Tartu Postimees. „Patoloogid alustasid kokkukolimist"
Evelin Ilves avas täna Tartu Ülikooli Kliinikumis konverentsi "Õde – tervisest hooliv ja hoolitsev eeskuju", millega Eesti Õdede Liit tähistab rahvusvahelist meditsiiniõdede päeva, ning ülikooli aulas Balti Laste Neuroloogia Assotsiatsiooni X rahvusvahelise konverentsi.
07.05.2009, BNS. „Evelin Ilves avas täna Tartus kaks meditsiinikonverentsi"
India arstid olid siin Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kutsel ning läbisid ortopeedia- ja traumatoloogiakliinikus kuuenädalase liigesevahetusoperatsioonide praktika.
11.05.2009, Tartu Postimees. „Tartus treenis kätt kaks tõmmut arsti"
Haigusloo väljavõtte erinevused võrreldes epikriisiga
eHLis on võimalik patsiendile koostada nii epikriisi kui ka haigusloo väljavõtet.
Haigusloo väljavõte on ametlik dokument, mille saab väljastada nii patsiendile, perearstile kui ka ametiasutusele. Haigusloo väljavõte hõlmab epikriisiga võrreldes samu sisestusväljasid (anamnees, operatsiooniprotokoll, uuringud ja protseduurid, haiguse kulg), kuid seda saab koostada ilma patsiendi väljalubamiseta ning lõpliku kliinilise diagnoosi
Epikriisi sisestamiseks peab olema määratud lõplik kliiniline diagnoos ja patsient peab olema haiglast koju lubatud. Epikriisi koostamisel on võimalik aluseks võtta juba varem
Väljavõte haigusloost perearstile
Epikriisi põhjaks haigusloo väljavõtte valimine
määramiseta. Seega on võimalik haigusloo väljavõtet koostada ka siis, kui patsient viibib veel haiglas ning patsiendi lahkumisel see talle kaasa anda.
koostatud haigusloo väljavõte. Sellisel juhul tuleb epikriisi haigusloo väljavõttesse sisestatu ning dokumenti on võimalik veel täiendada ja vastavalt vajadusele korrigeerida (lisada analüüside vastused jms).
KRISTINA RIVIS
informaatikateenistuse projektijuht
ANN KUSLAP
informaatikateenistuse süsteemianalüütik
Algus LK 1
HANNO PEVKUR
sotsiaalminister silmad ette paljudele välismaa kuulsatele haiglatelegi. Kliinikum on toonud uue taseme Eesti tervishoidu. Selle kõrge taseme oleme kindlasti saavutanud ennekõike tänu Kliinikumi professionaalsetele arstidele ning teistele töötajatele, kuid hooned ja ravivõimalused on täienenud just Euroopa struktuurfondi abil.
Vahendite taotlemine Euroopa fondidest on pikaajaline protsess. Mul on hea meel, et Kliinikumi juhtidel on jätkunud ideid ja tahtmist see protsess läbida, et need kogu Eesti tervishoiu jaoks olulised ideed ka teostuksid. Tean, et ootel on veel mitmeid plaane, kuidas Kliinikumi edasi arendada nii, et vastata kõigile ootustele ning vajadustele. Usun, et targalt ja visalt tegutsedes pole kaugel ajad, kus Maarjamõisas paikneb üks Euroopa tervishoiu tippkeskusi.
Õpetamise võlust
Kuigi arstiüliõpilased peaksid olema kliinikumi igapäevatöö iseenesestmõistetav osa, on viimasel ajal hakanud tudengite seas kõlama mure õppetöö kvaliteedi languse pärast. Meiega küll arvestatakse ning ollakse teadlikud meie viibimisest haiglas, kuid meie õpetamine ei tundu olevat kaugeltki mitte nauditav osa arsti igapäevatööst, vaid kohati pigem raske südamega täidetav kohustus.
Sõltumata meetodist võiks juhendajate õpetamissoov olla siiski samasugune – siiras ja sundimatu. Igapäevases õppetöös kohtab väga palju tõeliselt häid juhendajad, kes on ühtemoodi kiitustväärivad nii oma arstlikus praktikas kui ka õpetamises. Tudengid lähevad sära silmis taolise juhendaja käe alla uusi teadmisi ja oskusi omandama. Piisab vaid ühest võlusõnast: „Ja mida arvate Teie, noor kolleeg?".
Nii nagu arstkonna moodustab tohutult kirev seltskond inimesi, on ka palju erinevaid õpetamisviise. Selles pole midagi halba, pigem toob see õppetöösse just piisavalt palju vaheldust, et tudengit ärksana hoida. Alati on teretulnud praktikumid, mis ei ole väiksematele rühmadele peetavad loengute kordused, kus ainukeseks tudengitepoolseks panuseks jääb kohalolekust teadaandmine. Palju meelsamini läheksime iga päev kooli ettevalmistunult (sealjuures oleks muidugi hea teada, mis temaatikat järgmisel korral käsitletakse) ja lootusega, et avaneb võimalus oma teadmisi proovile panna.
Kibeleme väga vastama, kui ainult küsitaks. Üheks oluliseks võtmesõnaks peame just nimelt aktiivset arutelu ja intensiivsemat õppetööd. Kui päevas on kõigest 3-4 tundi tegelemaks sellega, mis meile nii väga meeldib, siis võiks seda aega sisutihedamalt ära kasutada. Väga stimuleerivaks õpetamismeetodiks on lasta tudengitel patsientidega rääkida, haigusjuhte üheskoos ette kanda ning nende üle arutleda. Teinekord jääb mulje, et lugudele, mis valmis kirjutame, ei visata isegi pilku peale, vaid palutakse asetada virna, mis on aastate jooksul kogunud kõrgust, muud aga ei midagi...
Algus LK 1
TOOMAS KIVASTIK
projektijuht hakkab paiknema J-korpuses. Sama hoone viimasele (3.) korrusele tuleb tõenäoliselt ka kardiokirurgia osakond, mis saab nii praegusest soodsama asukoha operatsiooniploki suhtes. 7korruselises K-korpuses hakkab tööle sisekliinik ning mõned kirurgilised osakonnad; samuti on plaanis Puusepa 8 haiglakompleksi üle tuua silma-ja kõrvakliinik. II ehitusjärgus rajatakse uus kompaktne infrastruktuur ka ühendlabori, patoloo-
ARVAMUS
KADRI MEHEVITS IV kursuse arstitudeng
See paneb kohe tudengi südame põksuma ja äratab austust juhendaja vastu. Me, noored teadmistejanulised uljaspead, oleme uskumatult lihtsasti „äraostetavad". Hästi mõjub ka see, kui räägitakse arstiametist üldises mõttes ning põhjendatakse tudengile, mis on antud eriala võlud ja valud. Nõnda võib üliõpilasel äratundmisrõõm tekkida juba enne residentuuri sisseastumist.
On arusaadav, et praegusel keerulisel ajal on palju muresid ning seda eriti arstidel, kes on sunnitud päevast-päeva juurdlema, kas, keda ja mil määral ravida. Kindlasti pole
11
giateenistuse ning verekeskuse jaoks.
Praegu oleme projekteerimise eelses faasis – ülalnimetatud üksuste paiknemise plaanid on veel skemaatilised ja muudatused võimalikud. Hetkel toimubki mõtete korrastamine ning projekteerimise lähteülesande täpsustamine. Projekteerimine algab käesoleva aasta sügisel. Ehitustööde algus on planeeritud 2011. a suveks; uued hooned peavad valmima 1. juuliks 2013.
lihtne sealjuures veel energiast ja õpetamistahtest pakatavana praktikumi tulla. Siiski, ka praegused tudengid on osake tervishoiu tulevikust. Kui õpetamine jäetakse tagaplaanile, siis tehakse sellega karuteene meditsiinihariduse kvaliteedile, mille tagajärgi näeme mõne aasta pärast.
Ärgem laskem kustuda säral tudengite silmis – seda sära, mille põhjuseks on elevus uute teadmiste omandamisest, rõõm patsientidega suhtlemisest ja imetlus eeskujulike arstide üle.
Sestap ei tasuks ka suures majanduslanguses unustada, et tudengid vajavad endiselt juhendamist ning ega selle tasu eest pole ju kunagi mõisaid ehitatud. Ja ei hakatagi, sest õpetamise väärtust ei mõõdeta rahas. See peaks olema iga arsti auasi – seda võiks teha nii hästi kui võimalik, sest ainult selliselt saab meister endale selli, kelles peegeldub tema kiiduväärt töö, teadmised ja oskused. Usun, et see on voorus, mille omandamine on arstikunstis tõeliseks väljakutseks.
Professor Linkberg 110
18. aprillil möödus 110 aastat väljapaistva Eesti kirurgiaprofessori Artur Linkbergi sünnist.
Tähtpäeva puhul toimus 16. aprillil professori Linkbergi auks tema enda nimelises auditooriumis mälestuskonverents, kus professorit meenutasid nii tema endised õpilased kui ka tänased kirurgid.
gide kui ka kogu meedikute peres."
Tagasihoidliku juubeliürituse avas oma tervitussõnavõtuga prof Ants Peetsalu: „Artur Linkberg oli suurepärane arst, kirurg, professor ja teadlane ning erakordselt hea organisaator. Õigustatud on tema nimi sellel auditooriumil".
Professori eluloost andis nii pildis kui sõnas ülevaate dr Jüri Lieberg, kes tõi esile prof Artur Linkbergi võime koondada enda ümber suure hulga noori andekaid arste. Dr Lieberg rõhutas: „Tal oli suur autoriteet nii Eesti kirur-
Lehe internetiversioon pakub lisaväärtust
Alates detsembrist aadressil www.kliinikum.ee/leht asuvast Kliinikumi Lehe internetiversioonist leiab lisaks kõigile paberkandjal ilmunud lugudele ka artiklite ja kommentaaride täispikad variandid, mis ruumi piiratuse tõttu paberlehte ei ole mahtunud.
Lisaks on lehe internetisaidil võimalus oma arvamust avaldada kirjutisi kommenteerides ning veebiküsitluses osaledes. Samuti saab kontakti võtta lehe toimetusega ning teha ettepanekuid nii paberväljaande kui internetilehe lugejasõbralikumaks muutmiseks. Oodatud on ka vihjed kajastamist väärivate sündmuste ja isikute kohta ning ideed internetiküsitlusteks.
KLIINIKUMI LEHT
Kõige vahetumaid mälestusi jagasid konverentsil aga prof Artur Linkbergi endised õpilased prof. emer. Endel Tünder ning prof. emer. Karl Kull.
Prof Linkbergi endise kolleegi Mall Sepa mälestuskildudele tuginedes meenutati Linkbergi poolt arstidele pandud tennisemängu keeldu, mis panevat kirurgi käed liigselt värisema ning tema erilist suhtumist abielus naiskirurgidesse. Viimased ei suutvat professori meelest vajalikul määral kirurgiale pühenduda, mistõttu ta kord ühele neist oli öelnud: „Huvitav, te olete abielus, kuid ma ei saa teie kohta veel midagi halba öelda."
Artur Linkberg aastal 1952.
Prof Tünder märkis, et Artur Linkbergi iseloomustas hea läbisaamine kolleegidega: „Tal oli personalile alati hea sõna varuks". Prof. Kull aga toonitas prof Linkbergi isalikkust: „Ta oli noortele arstidele oma nõudlikkusega justkui isa eest. Olen temalt palju õppinud nii käitumise, töö kui ka operatsioonimetoodikate osas."
1970 TÜ teaduskonnakirurgia kateedri juhataja ning 1955-1963 arstiteaduskonna dekaan. Ta oli mitmete eesti arstiteadusseltside asutaja ja esimees ning välismaiste teadusseltside auliige. Kirurgina tegi Artur Linkberg 1948. aastal Eesti esimese tehissöögitoru (peensoolest), veresoonesiirde (1960), organiseeris tehisneerulaboratooriumi (1966) ja siirdas neeru (1968). Prof Linkberg algatas 1960. aastail Maarjamõisas kirurgiaosakondade spetsialiseerumise ja uue kirurgiakliiniku ehitamise ning tema initsiatiivil loodi 1965. aastal Tartus spetsialiseeritud veresoontekirurgia osakond.
KLIINIKUMI LEHT
Prof Artur Linkberg oli aastatel 1938-1950 ja 1953-
1976. aasta aprillikuus V. I. Lenini sünnipäeva paiku toimunud kommunistlikul laupäevakul osalesid haigla territooriumi koristustöödel aktiivselt ka Maarjamõisa haigla töötajad. Muuhulgas põletati raudtünnides ka ... .
Mida ja mis eesmärgil põletati pildil olevates raudtünnides ning kes on pildil baretiga?
Vastus saata hiljemalt 15. juuniks aadressil [email protected]. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Kliinikumi Lehe aastatellimus koju.
Kliinikumi Lehe aprillinumbris küsisime, mis aastal katsetati kirjeldatud parkimiskorda?
Kahjuks osutus küsimus liialt kõvaks pähkliks, mistõttu õiget vastust ei tulnudki. Õigesti oleksid vastanud need, kes pakkunuks 1999. aasta suve.
|
<urn:uuid:3ea9bc67-0cc5-4831-afa5-ef7a3a2abc56>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://www.kliinikum.ee/leht/pildid/pdf_lehed/Kliinikumi_Leht_114_2009_mai.pdf
|
2024-07-25T10:48:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 702,773,788
| 18,141
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999907
|
ekk_Latn
| 0.999952
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2275,
11445,
19233,
27388,
35212,
43315,
47088
] | 1
|
[
0.1298828125,
0.609375,
0.220703125,
0.03515625,
0.004150390625,
0.00121307373046875
] |
EKSÜ e-kuukiri / 8 - juuni 2016
- EKSÜ konkursid liikmesseltsidele
- EKSÜ ja liikmesseltside juuni sündmuste uudised ja mai kajastused
- EKSÜ teated
TÄHTSAD UUDISED
EKSÜ konkurss liikmesseltsidele
Konkursi „Korras koduleht" tähtaeg on 31. juuni!
Konkursside „Selts ja noored" ning „Korras koduleht" tulemused avalikustatakse kultuuriseltside mõttetalgutel 6. augustil Rakke Kultuurikeskuses.
Eelteade - ootame kultuuriseltse osalema:
5. august väliseestlaste seltside seminar, ootame osalema kõiki väliseestlaste kultuuriseltse. Vt seminari päevakava
Registreerimine kuni 26. juuni 2016 e-mailile kultuuriseltsid(at)gmail.com.
6. august seltside mõttetalgud „Seltsid ja noored"
Kultuurikeskuses.
Vt päevakava
Registreerimine kuni15. juuli 2016
e-mailile kultuuriseltsid(at)gmail.com.
TAGASIVAADE - MAI SÜNDMUSTE KAJASTUSED
TarSlämm saadab Tallinnas toimuvasse Eesti luuleprõmmu meistrivõistluste finaali kaks võistlejat.
Pygen 2016 - trakslased said tunnustatud!
- Meie seltside põnevaid tegemisi
- Ilmunud kirjasõna
- Kohtumispaik – tutvustame kultuuriseltse
- Uudiseid laiast maailmas
EKSÜ juhatus teatab
Kohtumised koostööpartneritega
Mai kuus kohtusid EKSÜ esindajad võimalike koostööpartnerite Eesti Kultuuri Koja, Kaitseliidu ja Eesti Noorsootöö Keskuse esindajatega.
Loodame, et nendest kohtumistest sünnivad uued ühised tööd ja tegemised.
10. juunil toimub EKSÜ juhatuse ja arengukava töögrupi koosolek, kus arutluse alla tulevad järgmised teemad:
- Väliseestlaste seltside seminar ja mõttetalgud
- EKSÜ raamatu väljaandmine
- EKSÜ arengukava koostamine
- EV 100 tähistamine
ERMi Sõprade Seltsi 2016. aasta auliikmeks nimetati ERMSS-i üldkoosolekul Maie-Ann Raun
Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festival Pygen 2016 toimus 7.-8. mai Puhjas. Tunnustatud said nii Vilde Teater kui TRAKS-i huumoriklubi Kihva. Loe edasi
21. mail toimus EKSÜ 5. kevadpidu „Ikka üheskoos" Põltsamaa Kultuurikeskuses.
Kevadisel laupäeva hommikul kogunes kultuurikeskusesse 4 Põltsamaa kollektiivi ja 9 kollektiivi kuuest seltsist üle terve Eesti. Seati üles näitused trükistest ja käsitöödest. Loe edasi ja vaata galeriid.
Rakke
MIS OOTAB EES - JUUNI SÜNDMUSED
Kõik järgnevad sündmused on leitavad EKSÜ kodulehe kalendrist.
4. juunil toimub Mulkide Seltsi Paistu kihelkonna päev – ERM-i Heimtali muuseumis kuulatakse ettekandeid ja Paistus toimub IV Mulgi Pidu. Loe edasi
6. juunil korraldab Aaviku Selts Rahvusraamatukogus kõnekoosoleku ja seltsi aastakoosoleku. Toimub seltsi auesimehe mag Helgi Vihma õnnitlemine 85. sünnipäeva puhul. Loe edasi
9.-12. juunil toimub Peterburis suursündmus „1000 eestlast Peterburis", kus 4 päeva jooksul on võimalik osaleda 30 erineval eestimaalastega seotud üritusel. Loe edasi
10. juunil toimub EKSÜ juhatuse koosolek ja arengukava töögrupi koosolek.
23. juuni korraldab ERMSS Tartu linna jaanitule ja perepäeva Raadil
24.-25. juuni tähistatab Sankt Peterburi Eesti Kultuuriselts jaanipäeva. Loe edasi
KULTUURISELTSIDE PÕNEVAID TEGEMISI
ERM-i sõprade kevadreis ajaloolisele Preisimaale
Peterburis on seltsil kiired ajad
ERMi sõprade kevadreis
(6.-10.05.2016) viis seekord ajaloolise
Preisimaa pealinna Kõnigsbergi
(Kaliningrad). Loe edasi
Suur suvi on kätte jõudnud ja toonud Sankt Peterburi Eesti Kultuuriseltsile kaasa mitmeid põnevaid sündmusi. Loe edasi
Lisaks on seltsi juures avatud sellel
aastal käsitööring. Loe edasi
KOHTUMISPAIK – TUTVUSTAME EESTI KULTUURISELTSE
Alates sellest numbrist alustame EKSÜ kuukirja uue rubriigiga „Kohtumispaik", kus tutvustame eesti kultuuriseltside tegevust üle kogu maailma. Esimesena astub lugejate ette väärikas selts Inglismaalt!
Londoni Eesti Seltsil täitub 95. tegevusaasta!
Londoni Eesti Selts (LES) asutati 7. juulil 1921. aastal ja on üks vanim siiani tegutsevatest eestlaste organisatsioonidest Inglismaal, selts on ka maailmas üks vanimatest jätkuvalt tegutsevatest välis-eesti organisatsioonidest. Loe edasi
ILMUNUD KIRJASÕNA
Ajakiri „Mäetagused" nr 63 – meie suurpeod.
Meie omakultuuri suurpidude traditsioon on rikkalik teema ja sügavalt omane eesti rahvale. Ajakirjas käsitlevad kuue autori artiklid eestlaste kultuuripärandi säilitamist ning rolli. Loe edasi
Ajakirja 63. numbri koostaja ja külalistoimetaja on Phd Iivi Zájedová (Tšehhi-Eesti Klubi välisesindaja).
„Mäetagused" on Eesti Kirjandusmuuseumi MTÜ Eesti Folkloori Instituudi veebis ilmuv ajakiri, mille kõiki ilmunud numbreid saate lugeda siit.
Karjalas hoitakse alles põlvkondade vahelisi sidemeid
Karjala Sõprusühing Eestiga "Otšag" peab väga oluliseks põlvkondade vaheliste sidemete säilimist. Omaltpoolt on nad alustanud kahe projektiga, mis toetavad nii inimeste peresiseseid kui ka väliseid suhteid. Loe edasi
ERMSS-i aastaraamat Lee
Ilmunud on 22. ERMSS aastaraamat Lee, sisukorraga saab tutvuda siin.
Ilmunud on folkloorinõukogu juunikuu kuukiri Loe edasi
MIS TOIMUB LAIAS MAAILMAS
Lõimeleeri laager välismaal elavatele eesti lastele
28.-30. juuni konverents „Eesti keel ja kultuur maailmas V"
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia korraldab koostöös Eestikeelse Hariduse Seltsiga 24.-30. juulil 2016 eesti pärimuskultuuri laagri „Lõimeleer välismaal elavatele eesti lastele".
On alanud registreerimine Üleilmakooli 2016.-2017. õppeaastale
Üleilmakool pakub e-kursuseid väljaspool Eestit elavatele õpilastele. 2016.-2017 õppeaastal avaneb 13 kursust 5. kuni 9. klassi õpilastele. Loe edasi
Loe edasi.
Välismaa ülikoolides töötavaid eesti keele ja kultuuri lektoreid, koolidesseltsides tegutsevaid õpetajaid ning estofiile koondav konverents, kus antakse ülevaade viimastel aastatel Eesti ühiskonnas ning eesti keele ja kultuuriruumis toimunust. Loe edasi
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate teateid ja kajastusi oma sündmustest aadressile [email protected]
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile [email protected]
E-kuukirja toimetab Margit Reinkubjas, EKSÜ tegevjuht, 522 6248, [email protected]
|
<urn:uuid:c86ea693-ed85-488d-ad0e-f5c76e76cc86>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://kultuuriseltsid.ee/wp-content/uploads/2018/02/EKSY_e-kuukiri_8.pdf
|
2024-05-26T17:29:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00120-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 291,019,199
| 2,447
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99964
|
ekk_Latn
| 0.999692
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2148,
4715,
5971
] | 2
|
[
0.058349609375,
0.365234375,
0.455078125,
0.107421875,
0.0113525390625,
0.002349853515625
] |
ELI VASTAVUSDEKLARATSIOON
(Kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17050-1)
DoC nr: 2022-10159 (Ver.: 1)
Meie NEDIS tootjana kinnitame, et see vastavusdeklaratsioon antakse välja meie ainuvastutusel ja see kuulub järgmistele toodetele
kaubamärgist: Nedis
ja toodetud aastal: China
KÄESOLEVAS VASTAVUSDEKLARATSIOONIS KIRJELDATUD TOOTED ON KOOSKÕLAS JÄRGMISTE ÕIGUSAKTIDEGA:
RoHS
ALLA KIRJUTANUD (KELLE POOLT/NIMEL):
Väljaandmise aeg ja koht: 's-Hertogenbosch, 2022-11-18
Nimi, ametinimetus:Gard Moors, Compliance & Quality manager NEDIS
Ettevõtte nimi:NEDIS
Allkiri:
2022-10159 V1
Page 1 / 1
Language: et_EE
|
<urn:uuid:ea4b8893-9f93-4444-89de-a9805564a579>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://doc.nedis.com/et-ee/SCLU112BU
|
2024-05-26T17:54:31+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00276-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 173,045,635
| 272
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998879
|
ekk_Latn
| 0.998879
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
614
] | 1
|
[
0.0308837890625,
0.484375,
0.484375,
0.00185394287109375,
0.0001811981201171875,
0.00003409385681152344
] |
Millele tähelepanu pöörata enne internetist autolaenu võtmist
24. september 2022 - 1:38 Autor: AM
(Sisuturundus)
Enamikel inimestel pole piisavalt raha, et oma unistuste auto kohe välja osta. Õnneks võivad sinu suurimad soovid autolaenuga reaalsuseks saada.
On aga mõned asjad, mida enne autolaenu võtmist teada tuleks. Vahet ei ole, kas soovid osta uut või kasutatud autot. Kui soovid sõiduki ostuks laenu võtta, pea meeles, et laen ei ole tasuta raha. Mida paremini tead oma valikuid, laenuprotsessi ning -tingimusi, seda suurem tõenäosus on, et saad auto ilma probleemideta kätte.
Autolaen ja selle tasud
Oled valinud välja auto. Nüüd on vaja välja valida laenuandja. Autolaen on Eestis lihtsasti leitav - pakkujaid jalaga segada. See võib olla nii hea kui ka halb asi, sest kuigi võid laenu saada väga headel tingimustel, on ka selliseid krediidipakkujaid, kelle laenuga tulevad kaasa varjatud tasud.
Need on autolaenu tegurid, mida peaksid jälgima:
Intressimäär
Intressimäär on arvatavasti esimene asi, mida iga inimene esimese asjana laene võrreldes märkab. Kui vaatad pankade ja laenufirmade intressimäärasid, on nende leheküljel ära märgitud kõige väiksem võimalik intress.
Näiteks hakkab Swedbanki autolaenu intressimäär 7,9 protsendist, kuid sulle võidakse pakkuda hoopis 15 protsendi suurust intressi.
Sulle pakutav intressimäär oleneb sinu laenu suurusest, varasemast maksekäitumisest, laenuperioodist ning võimalik, et ka auto mudelist ja vanusest. Kui soovid laenu võtta koos oma elukaaslasega, otsi laenule kaastaotleja lisamise võimalust. Nii võidakse sulle pakkuda madalamat määra. Üha enam on inimesed hakanud auto soetamise asemel liisima või rentima.
Sissemakse
Eesti autolaenude puhul ei ole üldjuhul vaja sissemakset (küll aga on sissemakse alati vajalik liisingu puhul).
See kas ja kui suurt sissemakset krediidipakkuja nõuab, on vaja alati eelnevalt selgeks teha. Isegi, kui sinult sissemakset ei nõuta, on mõistlik laenukoormuse vähendamiseks võimalikult suurt sissemakset pakkuda. Nii pead muretsema väiksema summa tagasimaksmise pärast ning võtad väiksema rahalise riski.
Lisatasud ja nõuded
Lepingutasu käib autolaenuga alati kaasas. Tavaliselt on see protsent, mida arvestatakse laenusummast. Näiteks on LHV ja Coop Panga autolaenu lepingu sõlmimise tasu 2% laenusummast. Luminori ja Swedbanki autolaenu lepingutasu on näiteks 1,5 protsenti.
Kui plaanid auto ostu, tasub alati jälgida käimasolevaid pakkumisi. Nii võidakse sulle pakkuda lausa 0% lepingu sõlmimise tasu!
Lisaks sellele pead enamasti arvestama laenu haldustasuga. See jääb reeglina 1,3 – 2,5 euro piiresse.
Kahjuks on veel teisigi kulusid, millega arvestama pead. Kui sa hilined laenu osamaksega, pead maksma lisatasu vastavalt laenuandja hinnakirjale. Mõni krediidipakkuja küsib lisatasu ka laenuraha enneaegse tagastamise eest.
Loe alati läbi kõik laenu tingimused! Swedbank näiteks nõuab, et registreeriksid autolaenu eest ostetud sõiduki 30 päeva jooksul Eesti Transpordiametis. Vastasel juhul pead maksma 19 protsendi suurust intressi. Bigbanki autolaenu puhul tuleb sõiduk registreerida 60 päeva jooksul.
Dokumendid
Veendu, et sul on olemas kõik dokumendid, mida laenupakkuja sinult nõuab. Sinult võidakse küsida näiteks:
isikut tõendava dokumendi koopiat ehk pilti sinu ID-kaardist või passist;
pangakonto väljavõtet – üldjuhul viimase 4 või 6 kuu kõikide pangakontode väljavõtteid, mida kasutad. Arvelduskonto väljavõtet ei pea tavaliselt esitama siis, kui taotled laenu oma kodupangast.
Kui taotled laenu koos kaaslasega, peate mõlemad esitama oma pangakontode väljavõtted ja isikut tõendavate dokumentide koopiad.
Kindlasti kontrolli üle, kas sinu ID-kaart või pass ikka kehtib.
Roheline autolaen
Juhul, kui plaanid soetada hübriid- või elektriautot, võid sa saada laenu veelgi paremate tingimustega.
Järjest enamad pangad ja laenufirmad pakuvad rohelist autoliisingut, mis on mõeldud keskkonnasõbralike sõidukite ostmiseks.
Luminor pakub aga ka rohelist autolaenu.
Luminori roheline autolaen
Luminori rohelise autolaenuga saad laenata 2 000 kuni 20 000 eurot madala või keskmise CO2 heitkogusega hübriid- või elektriauto soetamiseks.
Rohelist autolaenu saad kasutada nii uue kui ka kasutatud sõiduki ostmiseks. Laenata saad kuni 84 kuuks.
Madala heitkogusega ehk 0-90 g CO2/ km auto ostu intressimäär on 6,9 protsenti aastas ning keskmise heitkogusega ehk 91-100 g CO2/ km auto ostu puhul on intressimäär 7,9 protsenti aastas.
Selleks, et rohelist autolaenu taotleda, esita Luminori leheküljel elektrooniline laenutaotlus ning sinuga võetakse peagi ühendust.
Uudised
Sisuturundus
|
<urn:uuid:5f927506-8d29-4064-b640-6a635498d673>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://www.am.ee/print/pdf/node/8570
|
2024-05-26T18:43:55+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00120-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 543,964,526
| 1,797
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999976
|
ekk_Latn
| 0.999975
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2113,
4621
] | 1
|
[
0.10498046875,
0.671875,
0.2080078125,
0.012939453125,
0.00128936767578125,
0.0003032684326171875
] |
Elisa hakkab nutiseadmete kaitsmiseks pakkuma Bitdefenderi viirusetõrjet
22. aprill 2023 - 13:54 Autor: AM
Järjest sagedasemaks muutuvate küberrünnakute taustal pakub Elisa aprillist uue teenusena Bitdefenderi viirusetõrjet. Turu ühe kõrgeima turvalisushinnanguga küberturbelahenduse toel on võimalik soodsa kuutasu raames kaitstuna hoida kõik nutiseadmed, alates arvutist ja telefonist kuni tahvelarvutini välja.
"Bitdefenderi näol on tegu maailma ühe hinnatuima viirusetõrjelahendusega, mis suudab kaitsta kasutajaid pettuste ning seadmeid viiruste eest, omamata seejuures negatiivset mõju nutiseadme kiirusele ja jõudlusele. Lisaks harilikele viirusetõrjest oodatud lahendustele saab Bitdefenderi kaudu kasu lõigata kaitsest seadmele, vanemliku kontrolli funktsioonidest, veebikaamera kaitsemehhanismist ning veel kümnetest lisavõimalustest," ütles Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
„Kübermaailm muutub iga päevaga keerukamaks ning õigete otsuste tegemine raskemaks. Selleks, et kaitsta ennast ning oma lähedasi, on uudsete ja nutikate digilahenduste poole pöördumine ainuõige valik. Bitdefender on end sõltumatutes testides tõestanud ühe parima valikuna, muutes selle loogiliseks lisaks klientide poolt armastatud Elisa Netivalvuri teenuse kõrvale," lisas Hiiepuu
Sõltumatu küberturvalisuse instituudi AV-TEST poolt läbiviidud uuringus pälvis Bitdefender tõhusustestides kuue palli skaalal hindeks 5,94, ületades sellega märkimisväärselt teiste tuntud valikute tulemusi – Kaspersky viirusetõrje hindeks kujunes 5,92, Nortoni lahenduse hindeks 5,86 ja McAfee tarkvara tulemuseks 5,32.
Eelneva kõrval pälvis Bitdefender hiljuti ka Austria testlabori AV-Comparatives poolt väljaantava aasta toode 2022 tiitli.
„Elisa Netivalvur on nüüdseks juba üle kahe aasta aidanud eestlaste igapäevaseid nutitegevusi turvalisemaks muuta. Netivalvuri teenusele Bitdefenderit lisades viime kliendi kaitsevõime veel ühe sammu võrra edasi, tagades kaitse kõikide levinumate viiruste, pettuste ja muude küberohtude vastu," ütles Elisa uute teenuste juht Meelis Seer. „Ühe kuutasu sees on võimalik viirusetõrjet kasutada kuni viies seadmes, seega saab kaitse alla võtta kõigi pereliikmete vidinad."
Bitdefenderit saab kasutada Windowsi või macOS operatsioonisüsteemiga arvutites ning iOS-il või Androidil töötavates nutitelefonides ja tahvelarvutites. Kui seadmesse peaks sattuma pahavaraga nakatunud fail, reageerib viirusetõrje sellele kohe, vältides nii tundlike andmete lekkimist, failide krüpteerimist ja muid ohte. Lisaks sellele on Bitdefender rikastatud suure hulga privaatsust tagavate funktsioonidega.
Bitdefenderi teenuse puhul on eraklientidel võimalik valida kahe erineva paketi vahel. 2,49-eurose kuuhinnaga paketiga on võimalik samaaegne kaitse tagada kuni kolmes seadmes, 3,49-eurose kuuhinnaga teenuspaketi puhul kuni viies seadmes. Elisast saavad Bitdefenderit osta kõikide operaatorite kliendid. Lisainfot uue teenuse kohta leiab siit.
Uudised
Turvalisus
|
<urn:uuid:ac54520c-3d33-48b3-841c-53012f05ef1e>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://www.am.ee/print/pdf/node/8732
|
2024-05-26T18:58:37+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00120-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 544,785,602
| 1,122
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999977
|
ekk_Latn
| 0.999977
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2969
] | 1
|
[
0.0859375,
0.67578125,
0.212890625,
0.0224609375,
0.0032501220703125,
0.00092315673828125
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Juuksevärvid - ASP
ASP COLOUR DYNAMICS
Parimate tulemuste elavat või pehme pastelsetes mõju
[email protected]
+39 0331 1706328
ASP COLOUR DYNAMICS
Parimate tulemuste elavat või pehme pastelsetes mõju pagina 1 / 1
|
<urn:uuid:10d2c341-822c-4176-b9d8-263bc2df8522>
|
CC-MAIN-2017-43
|
http://barbacapelli.it/et/juuksev%C3%A4rvid-c-1/asp-a-426/asp-colour-dynamics-p-4593.pdf
|
2017-10-19T00:14:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-43/segments/1508187823168.74/warc/CC-MAIN-20171018233539-20171019013539-00362.warc.gz
| 35,848,166
| 100
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99019
|
ekk_Latn
| 0.99019
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
255
] | 1
|
[
0.0225830078125,
0.97265625,
0.0030975341796875,
0.00012683868408203125,
0.00001728534698486328,
0.000006586313247680664
] |
EL-i vastavusdeklaratsioon määruse (EL) 2016/425 järgi
Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja
CORTINA NV Meersbloem-Melden 42 BE-9700 Oudenaarde
kinnitab käesolevaga omal ainuvastutusel, et järgmine toode:
artikli : ARUSHAR - ARUSHA REFILL 1000PC
EN 352-2:2020
vastab määruse (EL) 2016/425 sätetele ja siseriiklikule standardile, millega rakendatakse ühtlustatud standardit EN 352-2:2020, ning on identne IKV-ga, mille suhtes kehtib nimetatud teavitatud asutuse väljastatud EL-i tüübihindamise tõendi tüübihindamise kohta.
Teavitatud asutus SATRA TECHNOLOGY EUROPE LTD(NB:2777) BRACETOWN BUSINESS PARK. CLONEE REPUBLIC OF IRELAND, D15 YN2P IRELAND
on läbi viinud EL-i tüübihindamise ja väljastanud EL-i tüübihindamise tõendi nr 2777/13330-04/E33-01
Isikukaitsevahendi suhtes viiakse läbi MODUL D vastavushindamine, mis põhineb tootmisprotsessi kvaliteedi tagamisel ja mille üle teostab järelevalvet teavitatud asutus.
Teavitatud asutus
SATRA TECHNOLOGY EUROPE LTD(NB:2777) BRACETOWN BUSINESS PARK. CLONEE REPUBLIC OF IRELAND, D15 YN2P IRELAND
viis läbi MODULE D vastavushindamise ja väljastas sertifikaadi MODULE D STE2007277.
Allkirjastamine ... jooksul ja ... nimel CORTINA NV, Meersbloem-Melden 42, BE-9700 Oudenaarde 10/09/2024
Peter De Mezure Technical Director Oudenaarde
Eddy Dumarey Chief Executive Officer Oudenaarde
|
<urn:uuid:a45fe20b-8846-4237-a765-5d73f938b134>
|
CC-MAIN-2025-08
|
https://www.safetyjogger.com/document/DeclarationofConformity/ARUSHAR/DOC_ARUSHAR_ET.PDF
|
2025-02-08T15:00:47+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2025-08/subset=warc/part-00182-b184e832-acd1-425a-bab7-895830f2748a.c000.gz.parquet
| 920,036,354
| 527
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999833
|
ekk_Latn
| 0.999833
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1351
] | 1
|
[
0.0216064453125,
0.91796875,
0.0595703125,
0.00131988525390625,
0.0002117156982421875,
0.00005269050598144531
] |
OTSUS
Valga
VALGA VALLAVOLIKOGU
29. detsember 2021 nr 12
Vee-ettevõtja määramine ja tegevuspiirkonna kehtestamine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõike 2 1 , lõike 2 3 , lõike 3 ja lõike 6 alusel Valga Vallavolikogu
otsustab:
1. Määrata Valga valla haldusterritooriumil vee-ettevõtjateks AS Valga Vesi (registrikood 10210129).
2. Kehtestada alates 01.01.2022 vee-ettevõtja AS Valga Vesi tegevuspiirkonnaks Valga valla haldusterritoorium.
3. Vee-ettevõtja on ühtlasi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutav ettevõtte Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutatavale ettevõtjale avalike teenuste eest makstava hüvitisena riigiabi suhtes" (2012/21/EL) tähenduses.
4. Vee-ettevõtja ülesandeks on:
4.1 osutada joogivee tarneteenust ühisveevärgi vahendusel;
4.2 osutada reovee ärajuhtimisteenust ühiskanalisatsiooni vahendusel;
4.3 teostada kogutava reovee puhastamist;
4.4 teostada sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist;
4.5 teostada investeeringuid sademe- ja drenaaživee süsteemide parendamiseks;
4.6 tagada pakutava joogivee vastavus sätestatud kvaliteedinõuetele;
4.7 teostada investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu parendamiseks ning keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.
5. Vee-ettevõtja poolt osutatavate ülesannete täitmise rahastamine toimub üldistel alustel osutatavate teenuste hinnakirja kohaselt. Valga valla haldusterritooriumil on AS Valga Vesi poolt pakutud teenuse hinna ja rahastamise aluseks Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hind. Ülesande rahastamine toimub üldjuhul klientidele realiseeritud vee- ja kanalisatsiooniteenuste arvelt ning rakendades projektitoetusi.
2
6. Järelevalvet vee-ettevõtja poolt täidetavate haldusülesannete täitmise üle teostab Valga Vallavalitsus.
7. Vee-ettevõtja on kohustatud Valga Vallavalitsusele esitama majandusaasta aruande.
8. Vee-ettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse pakkumise peatamist või lõpetamist teavitama Valga Vallavalitsust ja Konkurentsiametit kirjalikult peatamise või lõpetamise ajakavast ja esitama ülevaate abinõudest, mis tagavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tulenevate nõuete täitmise.
9. Tunnistada kehtetuks Valga Vallavolikogu 17. august 2018 otsus nr 66 „Vee-ettevõtja määramine ja tegevuspiirkonna kehtestamine".
10. Otsus jõustub selle teatavakstegemisest.
11. Otsuse peale võib esitada Valga Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras või kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Lauri Drubinš esimees
|
<urn:uuid:bb7c57e8-e276-4e19-9ee9-0115566d51ef>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://valgavesi.ee/userfiles/Vee-ettevotja_maaramine_ja_tegevuspiirkonna_kehtestamine.pdf
|
2022-01-18T04:30:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00254-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet
| 661,761,876
| 1,182
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1851,
2864
] | 1
|
[
0.09521484375,
0.609375,
0.25390625,
0.03857421875,
0.00153350830078125,
0.00054931640625
] |
ORCON CLASSIC
Tehnilised andmed
Aine
Materjal akrüülhappepolümeeridel põhinev dispersioon, ei sisalda plastifikaatoreid ega halogeenitud ühendeid
Kasutusvaldkond
Hermeetiliste liimliidete tegemine ükskõik millist tüüpi auru ja õhutõkkepaanide korral. Nende hulka kuuluvad kõik pro clima aurutõkke- ja õhutõkkepaanid (nt pro clima INTELLO, DB+, INTESANA, DASATOP ja DA)
Tuultpidavate liimühenduste tegemine ükskõik millist tüüpi aluskatuse- ja katuse aluskattekangasega. Liimliited näiteks pro clima SOLITEX MENTO seeria, SOLITEX UD, SOLITEX PLUS-i ja SOLITEX UM connect vastavad Saksa Katusekatjate Keskliidu (ZVDH) toodete andmelehtedes toodud nõuetele
Tuultpidavad liimühendused aluskatusega SOLITEX WELDANO
Tuultpidavad liimühendused tuuletõkkekangastega (nt pro clima SOLITEX FRONTA tootesarjadga)
Pudenemiskaitse kangaste (nt pro clima RB) ühenduskohtade ja ülekattumiste õhupidavad liimühendused
Kasutamiseks märg- ja kuivmeetodil
Töödeldav pind
Tarneviis
Kogus Liimiriba Kulu
Plastpadrun 310 ml 5 mm ~ 15 m
8 mm ~ 6 m
Fooliumpakend 600 ml 5 mm ~ 30 m
8 mm ~ 12 m
Tarneviisid
Eelised
Ei sisalda lahusteid
Vastupidav: ladustamine pakasega, aga paigaldus peale ülessulamist
Kiiresti koormatav: kuivab kiiresti ja tungib sügavale aluspinda
Tagab tugeva ja püsielastse ühenduse, jääb väga elastseks
Eeskirjadele vastav ehitamine: õhupidavad ühenduskohad standardite DIN 4108-7, SIA 180 ja ÖNORM B 8110-2 nõuete kohaselt
Parimad tulemused kahjulike ainete määramisel, katsetused tehtud AgBB / ISO 16000 nõuete kohaselt
Esitatud faktid põhinevad teadusuuringute ja praktiliste kogemuste praegusel tasemel. Tootja jätab endale õiguse muuta ja arendada toote kujundust ja kasutusala ning muuta nendega seotud kvaliteedinõudeid. Paigaldamist oleme meelsasti valmis nõustama teadmiste kehtiva taseme kohaselt.
Täiendav info kasutamise ja konstruktsiooninõuete kohta on esitatud pro clima projekteerimis- ja kasutussoovitustes. Küsimuste korral helistada pro clima tehnilise nõustamise telefonile: +372 7405509
Versioon 174816 19.11.2021 | Lk. 1
MOLL
bauökologische Produkte GmbH Rheintalstraße 35 - 43 D-68723 Schwetzingen
Fon: +49 (0) 62 02 - 27 82.0
Aluspinnad
Enne kleepimist tuleb aluspinnad harjaga puhtaks pühkida, lapiga üle käia või puhastada suruõhuga. Mineraalsed aluspinnad võivad olla veidi niisked. Külmunud aluspindadele ei saa kleepida. Kleebitavatel materjalidel ei tohi olla nakkumist takistavaid aineid (nt rasva või silikooni). Aluspinnad peavad olema piisava kandevõimega. Vajaduse korral tuleb kasutada mehaanilist tuge (survelatti) (nt pudedate aluspindade korral).
Püsiv liimühendus on tagatud kõikide pro clima sise- ja väliskangastega, muude aurutõkke- ning õhutõkkekangastega (nt PE-, PA-, PP- ja alumiiniumpaberite) või aluslae-/aluskattekangaste ja tuuletõkkekangastega (nt PP- ja PET-kiledega). Liimühenduste tegemine ja kleepimine on võimalik mineraalsete aluspindade (nt krohvi või betooni), saetud, hööveldatud ja lakitud puidu, kõvade plastide või mittekorrodeeruvate metallpindade (nt torud, aknad jne) ning kõvade puidupõhiste plaatidega (puitlaast-, OSB, BFU-, MDF-plaatide).
Konstruktsiooni tugevuse seisukohast saadakse parimad tulemused väga kvaliteetsete aluspindade kasutamisel. Aluspinna sobivust tuleb kontrollida omal vastutusel, vajaduse korral on soovitatav teha proovikleepimised.
Raamtingimused
Liimühendusi ei tohi korrapäraselt tõmbejõududega koormata. Kvaliteetne ühendus on saavutatud kuivanud olekus. Seda peab arvestama õhupidavuse mõõdistamisel ja/või puistevillade paigaldamisel. Vajadusel kasutada turvameetmeid nn. mehaanilist toestust mittekandvate aluspindade puhul on soovitatav. Suurenenud õhuniiskusest tuleb järjekindla ja kiire õhutamisega vabaneda. Vajaduse korral paigaldada õhukuivatid.
Esitatud faktid põhinevad teadusuuringute ja praktiliste kogemuste praegusel tasemel. Tootja jätab endale õiguse muuta ja arendada toote kujundust ja kasutusala ning muuta nendega seotud kvaliteedinõudeid. Paigaldamist oleme meelsasti valmis nõustama teadmiste kehtiva taseme kohaselt.
Täiendav info kasutamise ja konstruktsiooninõuete kohta on esitatud pro clima projekteerimis- ja kasutussoovitustes. Küsimuste korral helistada pro clima tehnilise nõustamise telefonile: +372 7405509
bauökologische Produkte GmbH Rheintalstraße 35 - 43
MOLL D-68723 Schwetzingen
Fon: +49 (0) 62 02 - 27 82.0
eMail: [email protected]
|
<urn:uuid:c993174b-2dd3-4e77-a269-8928612faa16>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://proclima-pdm.moll-group.eu/datasheets/ORCCLA/datasheet/ORCON%20CLASSIC.pdf?language=et-ee?language=et-ee
|
2022-01-18T04:22:39+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00120-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet
| 533,884,550
| 1,754
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999961
|
ekk_Latn
| 0.999963
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2178,
4410
] | 1
|
[
0.125,
0.53125,
0.2578125,
0.07666015625,
0.009033203125,
0.0019073486328125
] |
Jõhvi Gümnaasiumi hoolekogu koosoleku PROTOKOLL nr. 4
21. juuni 2006
Algus: 18.00
Lõpp: 19.45
Kohal: Aita Tulko, Kalmer Puul, Kalle Pirk, Voldemar Berelkovski, Külli Nõmmiste,
Liivi Kibin.
Kutsutud: Vallo Reimaa, Kadi Rebban, Tiina Bogens.
Puudus: Artur Põld, Mathis Bogens, Jelena Tjurtjumova.
PÄEVAKORD
1. Õppeaasta lõpetamine (direktor)
2. 10. klasside komplekteerimisest (direktor)
3. Parandusõpe - kas ja kuidas on ennast õigustanud (Tiina Bogens)
4. Arenguvestluste kogemustest (Kadi Rebban)
1. Õppeaasta lõpetamine (direktor Vallo Reimaa)
Õppetöö poole pealt oli märksõnaks number üks hindamisjuhend, mille väljatöötamist alustasime eelmise kooliaasta lõpus. Sel aastal toimus selle ellu rakendamine ja täpsustamine, sest pole võimalik kõiki nüansse ette näha. Järgmisel aastal tõenäoliselt hakkab hindamisjuhend täielikult toimima, kuid täpsustusi tuleb sinna sisse viia veelgi.
Teine märksõna – õpileping. Esmakordselt sõlmisime 10. klassi astujatega õpilepingu, kus on sätestatud poolte õigused ja kohustused ning samuti see, missugustel tingimustel leping lõpetatakse. Jätkame sellega pisut täiustatud kujul ka järgmisel õppeaastal. Õppetunniks sellest aastast on see, et õpilastele tuleb õppeaasta vältel tingimusi pidevalt meelde tuletada. Tingimus väljaarvamiseks kursusehinnete kaudu – leidsime, et õigustab ennast, kuid otsustasime muuta tingimustes seni olnud väljaarvamist kolme mitterahuldava kursusehinde alusel üle kolme kursusehinde alusel väljaarvamiseks. Tingimusi tuleb veelgi tõenäoliselt täpsustada.
Järgmine märksõna – parandusõpe, millest on täna eraldi punkt. See on vabariigis praegu väga suure tähelepanu all. Meil on suur osa õpetajaid koolitatud selleks, et võiksid läbi viia parandusõpet. Vabariigis on vähe koole, kus rakendatakse
1
parandusõpet nii laialt nagu meie koolis. Vene koolid pole seda võimalust veel avastanudki. Äsja lõppes Kersti Võlu Koolituskeskuses esimene parandusõppe õpetajate koolitus vene koolide õpetajatele, mis aitab parandusõppe rakendamisele kaasa ka Jõhvi Vene Gümnaasiumis.
Järgmine märksõna – lisa-aastale jätmine. Puudutab abiklasside ja toimetulekuklasside õpilasi, võimaldab saada lisaõpet, et neid rohkem ette valmistada eluks.
Hariduskonverentsid – suur osa eesti olulisematest hariduskonverentsidest oli meie kooli korraldada.
Üleminek e-koolile. Uuest aastast 100%. Vaatamata kõigele.
Tundub, et palju on olnud uuenduslikku, palju on olnud selgeksõppimist, lisa-aasta suhtes on selgeksõppimise aasta järgmine õppeaasta. Personali vanuselise koosseisu poole pealt - 60-st õpetajast (tugipersonal kaasa arvatud) on alla neljakümne 38 ja alla kolmekümne 12 õpetajat. Oleme vabariigi keskmisest nooremad, seega tuleb koolitusele rohkem tähelepanu pöörata.
Uued õpetajad: Kristelle Kaarma – loodusõpetus (keemia kuni gümnaasiumiastmeni, loodusõpetus, füüsika), töö käib inglise keele poole peal. Täna jõudsime kokkuleppele ühe Mäetaguse õpetajaga, kes võtab enda peale koduõppe tunnid. Üks õpetaja, kes pidi tulema Narva kolledžist ja andis juba talvel „jah"-sõna, loodame, et võtab ühendust.
1. klassi avaldusi on praegu 48, mis tähendab, et kahe klassikomplekti maksimum on täis. Kui paar tükki tuleb juurde, siis otsustasime, et ruumipuudusel siiski sel aastal kolmandat klassi ei ava. Kaks uut esimese klassi komplekti (mööbel) on samuti tellitud, et 1. klass asuks tööle normaalsetes tingimustes. Seitsmendad klassid on väga täis, võib tulla olukord, kus kahest saab kolm paralleeli. Meil on hädapärast ruumireservis muuseum ja puhvet. Tiina Bogens tegi ära väga suure töö ja kogus andmed klassiruumide hõivatuse kohta, et ruumikasutust efektiivsemaks muuta.
Remont – hommikul oli järjekordne voor ühe firmaga. Tahame võimalikult odavalt, kuid võimalikult kvaliteetselt. Kasutame väikeseid firmasid. Leidsime ühe uue firma, sest eelmist firmat ei saa omaniku isiklike probleemide tõttu kasutada; uue firma kasutamine on alati riskile minek. Õppeaasta sisse jäid ka arvutiklassi remont ja muusikaklassi remont. Kaks mööblikomplekti saame nagu ikka kõrgkoolilt, mis kasutab meie neljandat korrust.
Klassiväline tegevus – praegu on ansamblid ja koorid paremini häälde läinud, poisid on laulma hakanud. Rahvatantsu poole pealt koostöö Taivoga jätkub. Õpilasomavalitsus on meil aktiivne, uue asjana näiteks tegutseb koolivalve projektiga. Vanapaberi kogumine – sel aastal 50 t.
Valdkond, mida eelmisel suvel alustasime – viia läbi aastahinnete ja eksamite/tasemetööde võrdlust ja kaheteistkümnenda lõpueksamite ja põhikooli lõpueksamite tulemuste korrelatsioon.
Sel aastal on olnud väga selge areng olümpiaadidel osalemise ja ka olümpiaadideks ettevalmistamisel. Oleme sisse viinud ka tunnustamissüsteemi õpetajatele.
2. 10. klasside komplekteerimisest (direktor)
Põhimõtteline otsus, et kuna lõpetajaid oli vähem, siis komplekteerime kaks kümnendat klassi. Keskmise hinde alumine piir on olnud reaalselt 3,3, meie oma lõpetajatest 34 ületaksid selle piiri ja 30 ületaksid 3,5 piiri (koos eksamitega). Lahtiste uste päeval oli samuti umbes 30 õpilast, siis peaks kaks normaalset klassi kokku saama. Et soodustada poiste tulekut gümnaasiumi, siis jätaks teatud osa kohtadest, et direktsioon saaks otsustada. Pakuks, et 60 kohta oleks järjekorra alusel ja siis umbes 8 koha ulatuses jätaks endale valikuvõimaluse.
OTSUSTATI: toetada direktori ettepanekut – 10. klassi võtta 60 õpilast järjekorra alusel ja 8 koha ulatuses võimaldada vastuvõttu direktsiooni otsusel.
3. Parandusõpe - kas ja kuidas on ennast õigustanud (Tiina Bogens)
Parandusõpe on psüühiliste protsesside arendamine. Eesmärk on toetada põhikooli 1.– 9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi. Parandusõppe tunnid on ette nähtud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppivatele spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega õpilastele.
Tegelikult pole välja töötatud, mida see parandusõpe peaks endast kujutama. Suurem osakaal algklassides. Põhikoolis juba rohkem ainealane. Töötasid parandusõppega algklassides: Piret Karu ja Õnne Kaskema, lisandus Mari Tuisk; Aili, Külli ja Evelin omavad ka paberit. Põhikoolis Maris Treier, kes küll lahkus viimasel veerandil, Tiina Bogens, Anna Boikova, Anneli Lamp.
Klassijuhatajad esitasid nimekirjad, klassijuhataja peab täitma iga parandusõppele suunatud õpilase kohta vaatluskaardi. Hinded lastel paranesid, isegi teisel poolaastal osa lapsi ei vajanud enam parandusõpet. Sellel õppeaastal õppis parandusõppe
rühmades kokku 96 last, järgmisel aastal põhikooli osas 50, umbes 23-24 algklassidest juurde.
Vallo Reimaa: parandusõppe raames tegeletakse eraldi lastega võõrkeelsetest peredest.
Tiina Bogens – kui võimalik, siis jätkame seda ka edaspidi. Algklassides tegeles nende lastega Mari Tuisk, põhikoolis Maris Treier.
Liivi Kibin: millal parandusõppe tunnid toimuvad?
Tiina Bogens: tunnid on tunniplaanis päeva lõpus.
Liivi Kibin: kuidas tund välja näeb?
Tiina Bogens: see oleneb juba õpetajast, aga parandusõppe rühmas on 6-8 last ja õpetaja tegeleb nendega individuaalselt. On õpetajaid, kes tegelevad ainult psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine) arendamisega, kuid on ka õpetajaid, kes tegelevad matemaatika või emakeelealase eriõppega.
Liivi Kibin: kas õpilased käivad hästi kohal?
Tiina Bogens: on neid, kes tahavad igal võimalusel kõrvale hiilida.
4. Arenguvestluste kogemustest (Kadi Rebban)
PGS
„§351. (1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.
(2) Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem (eestkostja, hooldaja) ja õpilase klassijuhataja, kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajadusel õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.
(3) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor käskkirjaga."
Kadi Rebban: Kui klassis on 30 inimest, siis ei jõua õpetaja kõigi nende õpilasteni, seega on hea võimalus õpilaste paremaks tundmaõppimiseks pidada arenguvestlusi. Pioneeriks meie koolis oli sel alal Mari Tuisk, kes hakkas pidama 2003. aastast arenguvestlusi. Saatis õpilastele ja vanematele koju enesehinnangulehed ning pärast vesteldi siis nende põhjal. Esimesel aastal vestles ta ainult lapsevanemaga. 2004/2005 tuli välja määrus, mis tegi arenguvestluste läbiviimise kohustuslikuks ja siis tellisime algklasside õpetajatele koolituse, mille viisid läbi inimesed, kes olid juba aastaid neid läbi viinud. Leppisime algklasside sektsiooniga kokku, et hakkame oma koolis arenguvestlusi läbi viima. Kaasa tulid Mari Tuisk ja Külli Übner ning Evelin
Saatman, kellel oli tol aastal nagunii esimene klass. Kristi Klaamann viisarenguvestlused läbi gümnaasiumiastmes. Sel aastal jätkasime seda liini, et on vajalikud, nende kolme klassi tagasiside oli positiivne, sel aastal püüdsin motiveerida kõiki, siiski oli juurde tulijaid kaks – Milvi ja Aili. Praegu on kaasamata üks neljas ja selleaastased kolmandad klassid. Põhikoolis viis arenguvestlusi omas klassis läbi Tiina Gaškov, aga ei jõudnud kogu klassiga ja Kristi Klaamann kavatseb teha augustis. Õpetajad, kes olid sel alal pioneerid, said tunnustatud rahaliselt. Arenguvestlused toimuvad tavaliselt neljast kuueni, seega on see õpetajale väga suur lisatöö. Arenguvestluste läbiviimise kord on meil kinnitamata, seega oleks vaja see läbi arutada.
Kalmer Puul: Kas arenguvestlused muutuvad kohustuslikuks?
Vallo Reimaa: See on seotud väga suure lisatööga. Vaja oleks tasustada.
OTSUSTATI:
teha vallavalitsusele
ettepanek, et
tõsta klassijuhatajatasu
arenguvestluste läbiviimise arvelt.
OTSUSTATI: järgmine kogunemine 29. augustil kell 18.00 koolimajas.
Kalle Pirk
Külli Nõmmiste
Hoolekogu esimees
Protokollija
5
|
<urn:uuid:16d430db-5292-434d-893e-e4a48e74e4c8>
|
CC-MAIN-2022-05
|
https://johvipk.edu.ee/img/files/protocols/2006/protokoll_2006_04_06.21.2006.pdf
|
2022-01-18T03:51:12+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-05/subset=warc/part-00294-1e2959d8-5649-433a-b76e-f1b876a6479d.c000.gz.parquet
| 405,156,844
| 4,061
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999922
|
ekk_Latn
| 0.999914
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1784,
4094,
6626,
8892,
10020
] | 2
|
[
0.0220947265625,
0.2451171875,
0.494140625,
0.1962890625,
0.033203125,
0.00897216796875
] |
ÕIGUSKANTSLERI AASTA 2020/2021
Raha
Raha on teema, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Küsimusi ja probleeme tekib sellest, kui raha tuleb makse või tasusid makstes ära anda, aga ka sellest, kuidas ja milleks riik maksumaksja raha kasutab ning mis põhimõtete järgi abimeetmeteks raha jagab.
Lõppenud ülevaateperioodil tegeles õiguskantsler eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse küsimusega ning käsitles seejuures ka Riigikogu rolli eelarve üle otsustamisel. Sageli küsiti, kas riik kohtleb toetust ja laenu andes inimesi ja ettevõtjaid võrdselt ning kas toetused on eesmärgipärased ja proportsionaalsed.
Riigieelarve arusaadavus
Riigikogu liige Aivar Sõerd küsis õiguskantslerilt, kas Riigikogu liikmel on riigieelarve praegust liigendust arvestades võimalik eelarveküsimustes tõhusalt ja tulemuslikult kaasa rääkida.
Õiguskantsler leidis, et riigi kulud, sh investeeringud, on 2021. aasta riigieelarve seaduses kirjas nii üldiselt, et sellest ei ole võimalik saada piisavalt selget ülevaadet, mille tarbeks riigi raha tegelikult kasutatakse. Eelarve on muutunud vähem läbipaistvaks, ühtlasi on muutunud kontroll maksumaksja raha kasutamise üle oluliselt keerulisemaks.
Eelarve ebamäärasus ja üldisus on olnud probleemiks juba pikemat aega. Sellele viitab ka eelarve arusaadavaks muutmise toetusrühma asutamine Riigikogus. Vastupidiselt loodetule muutis tegevus- ja tulemuspõhise eelarve kasutuselevõtt riigieelarve veelgi ähmasemaks.
Riigieelarve kulud liigendatakse valdkondade ja programmide kaupa, kuid nende sisu on jäetud seaduses määratlemata. Seega puudub Riigikogul kontroll selle üle, milliseks kujuneb aastaeelarve kulude lõplik jaotus. Kulude tegeliku liigendamise määrab Vabariigi Valitsus. Samas on põhiseaduse §-s 115 ette nähtud, et just Riigikogu võtab vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve.
Eelarve kulukirjed on praegu paraku väga üldised ning ka olemasolev väga üldisel tasemel kulude liigendamine on pahatihti näiline. Näiteks 2021. aasta riigieelarves on Justiitsministeeriumi valitsemisalas üks tulemusvaldkond „Õigusriik", mille all on ministeeriumi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum". Valdkonna ja programmi kulud (174,5 miljonit eurot) kattuvad, ühtlasi ongi Justiitsministeeriumi valitsemisala kuludeks ette nähtud 174,5 miljonit eurot. See tähendab, et kulud on tegelikult liigendamata. Järelikult on tegelik kulude jaotuse üle otsustamine jäetud täiel määral Vabariigi Valitsusele ja ministeeriumile.
Ministeeriumide valitsemisala kulude liigendamisel võib näha sama probleemi. Tulemusvaldkondade ja programmide kulude loetelu sageli kattub ning lõviosa kuludest on liigendamata. Sisuliselt otsustab praegu täidesaatev riigivõim, mis otstarbeks tuleb raha kasutada. Riigikogu eelarve kohta olulisi otsuseid üsna sageli ei tee.
Eelarve ebamäärasusega ning sellega, et täidesaatvale riigivõimule on antud raha kasutamise üle suur otsustusõigus, kaasneb suurem korruptsioonirisk. Ühtlasi on suurem oht, et maksumaksja raha kasutatakse ebaotstarbekalt ja mitte-eesmärgipäraselt. Rahvaesindajatena peavad parlamendiliikmed säilitama kontrolli oluliste eelarvepoliitiliste otsustuste üle ning eelarvepoliitika eest vastutama.
Õiguskantsler saatis Riigikogu rahanduskomisjonile, riigieelarve kontrolli komisjonile ja riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühmale märgukirja , milles soovitas riigieelarve seaduses sätestada nõuded kulude täiendavale liigendamisele. Rahanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli komisjon arutasid küsimust mitmel istungil . Enamik istungil sõna võtnud Riigikogu liikmetest nõustus, et riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvusega on probleeme ning riigieelarve kulukirjed peaksid olema seaduses detailsemalt lahti kirjutatud. Küsimus on õige tasakaalupunkti leidmises Riigikogu ja valitsuse ülesannete vahel.
Õiguskantsleri hinnangul tuleks leida võimalus eelarve koostamiseks viisil, mis lubab Riigikogul täita talle põhiseadusega pandud ülesannet otsustada riigieelarve tulude ja kulude üle ning mis teisalt annab Vabariigi Valitsusele ülesannete täitmiseks piisavalt paindlikkust.
2020. aasta juulis saatis Rahandusministeerium kooskõlastusringile kiirkorras ette valmistatud riigieelarve seaduse muudatused, mille eesmärk on riigi tulud ja kulud senisest detailsemalt lahti kirjutada ning luua Riigikogu liikmetele paremad võimalused eelarve menetlemiseks. Õiguskantsleri hinnangul on küll astutud samm õiges suunas, ent selleks, et Riigikogu saaks sisulise ja põhiseaduses ette nähtud otsustusõiguse, peaksid muudatused olema veelgi ulatuslikumad.
Taasterahastu ja plastijäätmete makse
Riigikogu kiitis 2021. aasta 10. mail oma otsusega heaks Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise plaani, mille üks osa on plastpakendijäätmete makse Euroopa Liidu eelarvesse. Sellega seoses tuli õiguskantsleril kujundada seisukoht, kas niisugune makse piirab lubamatult Eesti eelarve- ja maksupädevust.
Euroopa Liidu taaskäivitamise kava järgi võtab Euroopa Liit kuni 750 miljardit eurot laenu, et aidata liikmesriikidel lahendada Covid-19 pandeemiast tingitud probleeme. Nii suurt laenu ei ole Euroopa Liit varem kunagi võtnud. Laenajaks on Euroopa Liidu aluslepingutele tuginedes Euroopa Liit, laen makstakse tagasi Euroopa Liidu eelarvest.
Õiguskantsler leidis, et laenuotsuse heakskiitmisega ei loovuta Eesti Euroopa Liidule lisapädevust, ehkki taasterahastu laenukavaga liitumine võib tähendada, et Eesti riik teeb tulevikus Euroopa Liidu eelarvesse senisest mõnevõrra suuremaid makseid (aastas hinnanguliselt 34 miljoni euro võrra rohkem kui praegu). 2003. aasta rahvahääletusel andis Eesti rahvas Euroopa Liiduga ühinemise poolt otsustades õiguse ka Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud volituste kasutamiseks, sh võimalikuks omavahendite süsteemi muutmiseks.
Analüüsides on leitud, et taasterahastu regulatsioon on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega ning eelarveväliste sihtotstarbeliste laenude kasutamine liikmesriikidele laenamiseks või projektide finantseerimiseks on aluslepingute järgi põhimõtteliselt lubatud. Iga liikmesriik vastutab laenu tagasimaksmise eest vastavalt sellele, kui suur on tema osakaal Euroopa Liidu eelarve sissemaksetes, ning teiste liikmesriikide eest kohustusi ei võeta. Kuna võrreldes Eesti riigieelarve mahuga ei ole tulevikus võimalike lisanduvate kohustuste maht ulatuslik ning suurendatud sissemaksed Euroopa Liidu eelarvesse on ajaliselt ja summaliselt piiratud, ei saa sellise varalise kohustuse võtmist pidada lubamatuks Riigikogu järgmiste koosseisude eelarvepädevuse piiranguks. Oluline on, et Riigikogu arutaks ja otsustaks selliseid küsimusi. Kõnealusel juhul see nii ka oli.
Ringlusse võtmata plastijäätmete kogusel põhinev makse ei too kaasa Riigikogu finantspädevuse piirangut, sest Eesti ei ole andnud Euroopa Liidule mõne maksu kehtestamise pädevust ning Eestile ei ole pandud ka kohustust kehtestada seoses selle otsusega ühtegi maksu. Ka juhul, kui selline kohustus oleks võetud, on sellele otsusele heakskiidu andnud Riigikogu, kellel on õigus otsustada Eestis kehtestatavate maksude üle. Niinimetatud plastimaks ei ole siiski põhiseaduse § 113 tähenduses maks, mida inimesed ja äriühingud maksavad riigile. See on liikmesriikide poolt Euroopa Liidu eelarvesse tehtava makse üks komponent, mille arvutamise aluseks on ringlusse võtmata plastijäätmete kogus.
Makse üks eesmärke on mõjutada Euroopa Liidu liikmesriike vähendama plastpakendijäätmeid. Kui Eestil ei õnnestu plastijäätmete hulka vähendada või ringlusse võetavate pakendite hulka suurendada, tekib Eestile lisakoormus hinnanguliselt 11 miljonit eurot aastas, mille maksavad solidaarselt kinni kõik Eesti maksumaksjad. Riik võib veel otsustada, milliseid lisameetmeid võtta, et vähendada plastpakendijäätmete hulka ja seeläbi ka vastava makse suurust Euroopa Liidu eelarvesse (vt lisaks „ Euroopa Liidu taaskäivitamise rahastu laen ning ringlusse võtmata plastijäätmetelt arvutatav makse ").
Pensionireform
Kohustusliku kogumispensioni reformi seadusega tekkis inimestel muu hulgas võimalus II pensionisambast raha korraga välja võtta. Riigikohus hindas seaduse põhiseaduspäraseks, kuid möönis, et mõnel konkreetsel juhul võib seaduse rakendamine siiski viia põhiseadusvastase olukorrani, kui seadusemuudatusega kaasnevad riskid realiseeruvad kellegi suhtes prognoositust suuremas ulatuses. Kohus viitas kohtulahendi alusel sama seaduse suhtes konkreetse normikontrolli algatamise või õiguskantsleri poole pöördumise võimalusele.
Õiguskantslerile on ülevaate koostamise ajal esitatud võrdlemisi vähe II pensionisamba väljamaksetega seotud avaldusi. Võib aga arvata, et õiguskantsleri poole pöördutakse ka sügisel, kui II pensionisamba raha saavad kätte tööealised inimesed, kes on selleks soovi avaldanud. Inimesed saavad siis teada, kui palju raha nad tegelikult kätte saavad.
Mõned II sambaga seotud avaldused on õiguskantslerile siiski saadetud. Näiteks küsiti pensionilepingu ülesütlemise tasu kohta. Pensionär ei olnud rahul, et seadus ei reguleeri selle tasu suurust ega piirmäära. Tema hinnangul oli tema pensionilepingu ülesütlemise tasu (10%) liiga kõrge. Kui lisada sellele riigile makstav tulumaks (10%), siis tuleks tal II samba pensionilepingu ülesütlemisel ära maksta 20% kogusummast.
Õiguskantsler leidis, et põhiseadus ei nõua ülesütlemise tasu suurust piirava regulatsiooni kehtestamist. Kindlustusandja võib pakkuda võrreldes teiste kindlustusandjatega muid lepingutingimusi soodsamalt ja seeläbi ka suuremat pensioni, ent lisada lepingusse kohustuse maksta lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ülesütlemise tasu. Riigikohus märkis kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse põhiseaduspärasust analüüsides, et kindlustusandjad võivad võtta pensionilepingus kokku lepitud ülesütlemise tasu, kuid selle määr ei tohi sisuliselt välistada lepingu ülesütlemist (otsuse punkt 118.1).
Õiguskantslerilt küsiti, miks inimestel ei ole võimalik sõlmida investeerimisriskiga pensionilepinguid, ehkki seadus seda lubab (vt „Investeerimisriskiga pensionileping"). Investeerimisriskiga pensionilepingute võimalus sätestati 2017. aasta juunis vastu võetud ja 2018. aasta alguses jõustunud kogumispensioni seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadusega. Sellisel juhul pensionisambasse kogunenud vara investeeritakse ning riski kannab pensionisaaja. Pension võib seetõttu kas kasvada või kahaneda.
Finantsasutused ei ole seesugust pensionitoodet veel pakkuma hakanud. Selle põhjuseks võib olla ebakindlus, et väljamaksete süsteemi muudetakse. Inimeste huvi II samba raha kindlustuspensionina väljavõtmise vastu on praegu äärmiselt väike, lõviosa pensionile siirdujatest võtab kogu raha korraga välja.
Kui inimene soovib siiski pikaajalist pensioni ja seejuures endiselt investeeringutelt saadava tulu arvel pensioni suurendada, saab ta sõlmida fondipensioni lepingu. Fondipension ei ole eluaegne, vaid oleneb perioodist, mille jooksul on pensioni maksmises kokku lepitud. Tulumaks fondipensioni väljamaksetelt on sõltuvalt väljamaksete perioodist kas null või kümme protsenti.
Mõned õiguskantslerile esitatud avaldused puudutasid II samba väljamaksete maksustamist, eelkõige olukordi, kus II sambast võetakse raha välja ühekordse väljamaksena. Näiteks sooviti, et puuduva töövõimega inimestele kehtiv maksuvabastus laieneks ka osalise töövõimega inimestele (vt „ Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete maksustamine osalise töövõime korral") ning et pensioniealistele kehtivad maksusoodustused laieneksid ka politseinike eripensioni saajatele, kes ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud (vt „ Maksusoodustused kohustusliku kogumispensioni väljavõtmisel "). Samuti küsiti, kas II samba väljamaksete maksustamise puhul on tegemist inimeste säästude topeltmaksustamisega. Nii see siiski pole (vt „ II pensionisamba väljamaksete maksustamine ").
Maksud ja tasud
Põhiseaduse § 113 järgi tuleb avalik-õiguslikud rahalised kohustused sätestada seadusega. Vaatamata aastatega juurdunud ja kohtutes läbi arutatud praktikale hiilitakse tasude kehtestamisel seadusest mööda. Viimasel ajal on kombeks juurutada tasusid halduspraktika kaudu. Tasude kehtestamisel on silmapaistvalt leidlikud ka kohalikud omavalitsused, kes mängivad nii tasu kehtestamise vormi kui ka sisuga.
Maksude teemal küsiti õiguskantslerilt ennekõike tulumaksu, maamaksu ja sotsiaalmaksu kohta. Küsimused puudutasid valdavalt õigusselgust või maksuvabastuse või -soodustuse kohaldamist, lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest.
Täiendav maksuvaba tulu
Lastest eraldi elav vanem küsis õiguskantslerilt, miks tema ei saa kasutada laste eest ette nähtud täiendavat maksuvaba tulu. Kuigi ta maksab lastele elatist, kasutab seaduse järgi maksusoodustust vanem, kellele laekub lastetoetus.
Õiguskantsler selgitas, et riik võib maksusoodustuse kasutamisest tekkinud erimeelsuste korral anda eelisõiguse lapsi tegelikult kasvatavale vanemale. Lapsi kasvatav vanem ei ole tulu teenimise seisukohast samas olukorras, milles on ülalpidamiskohustust täitev vanem, sest tema peab kandma ka laste eest igapäevase hoolitsemise ja kasvatamise koormust. Laste eest hoolitsemine võib saada takistuseks elatise teenimisel. Vanemal, kes annab laste ülalpidamiseks raha, kuid laste kasvatamises võrdväärselt ei osale, selliseid takistusi ei ole.
Lapsetoetuste ja maksusoodustuse eesmärk on soodustada lapsi kasvatavate vanemate töö- ja pereelu ühitamist. Seetõttu ei ole põhjust pidada meelevaldseks tulumaksuseaduse § 23 1 lõiget 3, mille alusel antakse laste eest ette nähtud maksuvaba tulu kasutamise eelisõigus vanemale, kelle peres lapsed kasvavad. Kui aga vanemad jõuavad omavahel kokkuleppele, on võimalik täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust kasutada ka lastest eraldi elaval vanemal.
Maamaksusoodustused
Ehkki maamaks on riiklik maks, laekub see omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuseaduses on sätestatud eri liiki maksusoodustusi ja -vabastusi, mõned neist on kehtestanud riik, teised on jäetud omavalitsuste otsustada.
Riigikogu on sidunud kodualuse maa maksust vabastamise üheselt tingimusega, et inimese elukoht peab asuma rahvastikuregistri andmete kohaselt selsamal aadressil (maamaksuseaduse § 11 lg 1).
Probleeme on tekitanud see, mis tingimustel võib omavalitsus anda lisaks kodualuse maa maksuvabastusele täiendavat maksuvabastust pensionäridele, puuduva ja osalise töövõimega inimestele ning represseeritutele ja nendega võrdsustatud inimestele (maamaksuseaduse
§ 11 lõiked 5 ja 6). Need maamaksu tasumisest vabastamise võimalused ei ole selgelt seotud tingimusega, et samal maatükil peab asuma maksuvabastuse taotleja rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Saab küsida, kas kohalik omavalitsus võib täiendava maksusoodustuse ette näha üksnes kodualuse maatüki eest – sel juhul saaks inimene omavalitsuse otsuse tulemusel maksuvabastust suuremas ulatuses kui 0,15 hektarit linnas või kaks hektarit maal. Või on võimalik maksuvabastust kohaldada ka maatükile, millel ei asu pensionäri, represseeritu jt rahvastikuregistrijärgne elukoht (nt suvila, maakodu alune maa). Mõned kohalikud omavalitsused tõlgendavadki praegu seadust nii, et täiendav maksuvabastus, mida kohalikud omavalitsused saavad kehtestada pensionäridele, represseeritutele ning puuduva või osalise töövõimega inimestele, ei ole seotud rahvastikuregistris elukoha registreerimise tingimusega.
Õiguskantsler leidis, et täiendava maamaksuvabastuse kehtestamist reguleerivaid sätteid saab tõlgendada mitmeti ning õigusselguse huvides tuleks kaaluda nende täpsustamist. Riigikogu menetlusse võetud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (406 SE) on maamaksuseaduse § 11 lõikeid 5 ja 6 muudetud ja täpsustatud nii, et kohalik omavalitsus võib kodualuselt maalt anda suuremat maksuvabastust. Kui see muudatus jõustub, on üheselt selge, et kohalik omavalitsus saab teha pensionäridele, represseeritutele jt täiendava maamaksusoodustuse tingimusel, et samal maatükil on rahvastikuregistri järgi inimese elukoht.
Maksuvabastused ja -soodustused on poliitilise valiku küsimus. Parlament võiks võtta seisukoha ka sellise olukorra suhtes, kui vanainimene või puuduva töövõimega inimene ei tule iseseisvalt igapäevaeluga toime ning peab seetõttu asuma elama oma lähedase juurde teise linna või valda. Ühtlasi võib tal tekkida vajadus enda elukoht ümber registreerida, kui ta soovib saada vallalt või linnalt mõnd sotsiaalteenust. Pärast elukoha ümberregistreerimist tuleb pensionäril oma varasema elukoha aluse maa eest maksta maamaksu.
Kui inimene asub elama hoolekandeasutusse, on tal endiselt õigus saada maamaksuvabastust. Nimelt on rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 2 punktis 2 sätestatud, et hoolekandeasutusse asumine ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Rahvastikuregistrisse kantakse hoolekandeasutuses olevate inimeste viibimiskoht (rahvastikuregistri seaduse § 96 lõige 1). Omavalitsustele võiks jätta paindliku võimaluse kehtestada pensionäridele ja teistele riskirühma kuuluvatele inimestele vajaduspõhiseid maamaksusoodustusi ja -vabastusi.
Kalmistutasud
Õiguskantsleri poole pöörduti avalik-õiguslike tasude asjus, mida Tallinn oli kehtestanud linna territooriumil asuvatel kalmistutel. Õiguskantsler leidis, et hauaplatsi ettevalmistamise tasu ja ka kalmistule sissesõidu tasu olid kehtestatud seadusliku aluseta. Tallinn nõustus õiguskantsleriga mõlemas küsimuses ning kumbagi tasu praegu enam ei võeta (loe lähemalt peatükist „Õigusriik").
Järelevalvetasud ja toiduohutuse analüüs
Õiguskantslerilt küsiti, kas Veterinaar- ja Toiduamet võib nõuda järelevalvetoimingute eest tasu, kuigi tegemist on riigieelarvest finantseeritava asutusega ning ettevõtja ei ole riigilt seda teenust tellinud.
Õiguskantsler selgitas, et järelevalvetasud on kehtestatud seadusega, seega võib ja tuleb sellist tasu võtta. Järelevalvetasude süsteem on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud põhimõttega, et nõuete täitmise kontrollimise eest kogutakse tasu käitlejatelt.
Küsimus esitati ka toiduohutuse analüüside kohta. Avalduse saatnud inimese arvates on Terviseameti laborianalüüside hinnad liiga kõrged ning nende tasude kehtestamist võib pidada toiduvaldkonna ettevõtjate varjatud maksustamiseks.
Õiguskantsler leidis, et Terviseameti laborianalüüside tasusid ei ole põhjust pidada ülemääraseks, arvestades teiste laborite hinnakirju, mille järgi võetakse sarnaste proovide analüüsimise eest enamasti sama suurt või samas suurusjärgus tasu. Tegemist ei ole ka maksustamisega. Toiduohutuse tagamise eesmärgil proovide võtmise sageduse määrab toidukäitleja enesekontrolli plaanis, hinnates mitmesuguseid riske, mil viisil ja millal võib toit saastuda ning kui sageli on kontrollimine vajalik. Samuti otsustab käitleja, kas tal on mõistlik proove analüüsida ise (hankides selleks laborivarustuse, pädevad töötajad jne) või viia need analüüsimiseks mõnda teise laborisse, ning milliselt laborilt teenust tellida.
Teekasutustasu objekti määratlus
Õiguskantsler kirjutas Riigikogu majanduskomisjonile saadetud märgukirjas, et liiklusseadus ei sätesta piisava selgusega, kas eriotstarbelist veokit maksustatakse teekasutustasuga või mitte. Õigusselguse huvides tuleks liiklusseadust muuta. Riigikogu muutis 2021. aasta märtsikuus liiklusseaduses sätestatud veoauto mõistet: veoauto on veose veoks, sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud auto (liiklusseaduse § 2 punkt 94). Selle tulemusel sai selgeks, et ka eriotstarbeliste veokite eest tuleb maksta teekasutustasu.
Sotsiaalse infrastruktuuri tasu
Kiili Vallavolikogu liige palus õiguskantsleril kontrollida, kas volikogu 2021. aasta 21. veebruari otsusega nr 4 kehtestatud sotsiaalse infrastruktuuri tasu on põhiseaduspärane.
Vallavolikogu kehtestas tasu, mida peavad maksma kõik, kes soovivad algatada vallas nelja ja enama elamuühikuga (korter, ridaelamuboks, elamu) arenduse jaoks detailplaneeringu. Otsust põhjendati vajadusega vähendada uute elanike lisandumisest tulenevat mõju valla eelarvele.
Õiguskantsler leidis, et ehkki kohtupraktika järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik arendajaga ka sotsiaalobjektide ehitamises või rahastamises kokku leppida, ei saa vald ühepoolselt selliseid rahalisi kohustusi kehtestada. Olemuslikult sarnaneb see tasu kohaliku maksuga, millel on lõivu tunnused (vastusooritusena tasu maksmise eest saab soovitud detailplaneeringu). Tasul on üldine fiskaalne eesmärk, sest selle kehtestamisega püütakse tasandada erinevust elanikkonna kiire ja maksutulu aeglasema kasvu vahel. Vald on kõigile arendajatele kehtestanud ühetaolise tasu ja kui isik selle tasuga ei nõustu, võib ta otsuse vaidlustada halduskohtus (otsuse punkt 4).
Riigikogu menetluses on praegu planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE), mis käsitleb planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise aluseid ja kulude jaotuse põhimõtteid. Muudatus ei käsitle sotsiaalobjektide finantseerimist. Õigusselguse huvides on siiski oluline, et Riigikogu võtaks seisukoha ka sotsiaalse taristu kulude kohta: kas kulude kandmiseks kokkulepete sõlmimine on lubatud või (seni kuni regulatsioon puudub) keelatud. Kui Riigikogu leiab, et arendajatelt võiks küsida ka ühetaolist sotsiaalse infrastruktuuri tasu või sõlmida arendajatega sotsiaalsete objektide rahastamiseks kokkuleppeid, tuleks need võimalused seadusega luua. Õiguskantsler soovitas sama ka 2017.–2018. aasta ülevaates.
Tööandja deposiidi nõue välismaalaste seaduses
Õiguskantsleril tuli lahendada ettevõtja muret, kes kurtis, et pärast välismaalaste seaduse muudatuse jõustumist 1. juulil 2020. aastal oli Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) muutnud renditöötajaga seotud tööandja deposiidi arvestamise halduspraktika ettevõtjale ebasoodsamaks. Kui varem tuli deposiiti kanda kümme protsenti tööandja ühe kuu töötasufondist, siis pärast muudatust tuli ettevõtjal deposiiti kanda kümme protsenti konkreetse välismaalase 12 kuu töötasust.
Politsei- ja Piirivalveamet võib renditöö registreerida lühiajalise töötamisena või anda välismaalasele renditöötajana töötamiseks elamisloa, kui tööandjal on töötasuga seotud kohustuste tagamiseks deposiidis välismaalaste seaduse (VMS) nõuetele vastav rahasumma. Küsimus on selles, millise ajavahemiku eest tööandja deposiiti arvestatakse.
Politsei- ja Piirivalveamet oli avalduse esitamise hetkeks VMS deposiiti reguleerivaid sätteid (VMS § 106 lõige 8 ja § 176¹ lõige 2) kohaldanud kokku kolmel viisil. Esiteks leidis PPA, et deposiiti kantav summa on seotud töötaja eeldatava töötamise perioodiga. Teiseks leidis PPA, et töötasufond on seotud ühe kuu töötasuga. Kolmas ehk avalduse esitamise ajal kasutusel olnud tõlgendus oli, et töötasufondi arvestamisel tuleb tugineda eeldatavalt töötamise perioodile või kõige rohkem 12 kuu töötasule. Halduspraktika muutmisest teatas PPA ettevõtjaid e-kirja teel.
Õiguskantsler analüüsis avaldusest ajendatult VMS-s sätestatud tööandja deposiidi regulatsiooni vastavust määratletuse nõudele, deposiidi kui rahalise tagatiskohustuse proportsionaalsust ning andis hinnangu PPA halduspraktikale seoses kõnealuse regulatsiooni kohaldamisega.
Õiguskantsler asus Riigikogu põhiseaduskomisjonile, Siseministeeriumile ja Politsei- ja Piirivalveametile saadetud märgukirjas seisukohale, et tööandja deposiidi kohustust kehtestavad normid (VMS § 106 lõige 8 ja § 176¹ lõige 2) ei sätesta piisavalt täpselt, milline summa tuleb tööandjal deposiiti kanda. Puudub ka rahalise kohustuse ülempiir. Rahalise kohustuse koormavat iseloomu ja seadusliku aluse nõuet arvestades ei ole seda puudust võimalik ületada ka põhiseaduskonformse tõlgendamise teel. VMS § 106 lõige 8 ja § 176¹ lõige 2 ei anna PPA-le üldist kaalutlusõigust otsustamaks, kui pika perioodi alusel deposiiti arvestatakse. Sellist õigust ei ole võimalik välja lugeda kõnealuste sätete sõnastusest ning see ei oleks kooskõlas ka põhiseaduse §-dega 3, 10 ja 113.
Õiguskantsler püstitas märgukirjas ka küsimuse regulatsiooni mõõdupärasuse kohta, kuivõrd ettevõtjate esindusorganisatsioonide andmetel ei ole tööandja deposiit leidnud reaalset kasutust. Puuduvad ka muud andmed (sh mõjuhinnangud), mis lubaks arvata, et deposiit on mõne eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
Eelnevast tulenevalt palus õiguskantsler Siseministeeriumil ja Riigikogul esmalt analüüsida välismaalaste seaduses sätestatud tööandja deposiidi regulatsiooni vajalikkust. Kui peaks leidma kinnitust, et deposiidi nõue on vajalik, palus õiguskantsler Riigikogul välismaalaste seadust muuta selliselt, et tööandja suudaks ilma kõrvalise abita seadusest välja lugeda rahalise kohustuse suuruse. Reguleerida tuleb ka deposiidi väljaja tagasimakse tingimusi ja sellega seotud põhilisi menetlusnorme.
Õiguskantsler asus seisukohale, et õiguspäraseks ei saa pidada seda, et PPA on muutnud deposiidi arvestamise perioodi, tuginedes seadusemuudatusele, mis ei ole üldse seotud deposiidi arvestamise perioodiga. Selline praktika muutmine on tööandjate suhtes sõnamurdlik ning õiguskantsler palus seda edaspidi vältida.
Arvestades sellega, et PPA-l kui täitevvõimu asutusel ei ole võimalik jätta määratletuse nõudega vastuolus olevat normi kohaldamata ja tal on kehtiva seaduse kohaldamise kohustus, pakkus õiguskantsler lahendusena välja, et deposiidi arvestamisel saab võtta töötasufondi aluseks ühe kuu töötasu ning deposiiti tuleb kanda kümme protsenti sellest. Nii saab seaduse muutmiseni regulatsiooni kohaldada nii, et isikute õigusi riivatakse võimalikult vähe.
Kriisitoetused ettevõtjatele
Õiguskantsler hindas rohkete kriisiabimeetmete kooskõla võrdse kohtlemise põhimõtetega. Mitme avalduse tuum oli abivajaduse tuvastamine: kui piirangute tõttu on kõigil raske, siis keda riik peaks toetama ja keda mitte.
Mitmel juhul on õiguskantsler jõudnud järeldusele, et toetusmeetmete tingimused on mõistlikud ega ole meelevaldsed. Samas on toetusmeetmete tingimuste põhjendused seletuskirjades sageli liiga napid ning tegelikud põhjendused saab teada üksnes eelnõu koostajatele päringuid tehes. Seetõttu on inimestel raske mõista, mis kaalutlustel on määratud toetuse tingimused ja toetust saavad valdkonnad. Arvestades, et tegemist on riigi raha kasutusse andmisega selleks, et aidata ettevõtjatel kriis üle elada, on tegemist muret tekitava suundumusega riigi raha jagamise protsessis. Selline teguviis teeb toetuste jagamise otsustusprotsessi läbipaistmatuks ja arusaamatuks. Kui toetuse jagamise aluseid pole võimalik mõista, on ettevõtjatel keeruline oma õigusi kaitsta, sest toetuste jagamisele on ette nähtud konkreetsed tähtajad.
Niinimetatud etendusasutuste kaasuses esitas õiguskantsler oma arvamuse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asj a nr 5-20-6 kohta. Siin tuli Riigikohtul lahendada küsimus, kas võrdse kohtlemise põhimõttega on kooskõlas, et kultuuriministri 12. septembri 2020 määruse „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale" § 4 lõike 2 punkt 6 välistab kriisiabi etendusasutusele, kes ei ole repertuaaristatistikat vabatahtlikult esitanud hiljemalt 1. maiks 2020, kuid annab kriisiabi taotlemise õiguse etendusasutusele, kellel oli sel ajal repertuaaristatistika vabatahtlikult esitatud.
Õiguskantsler leidis, et kõnealune regulatsioon on osaliselt vastuolus põhiseaduse § 12 lõikega 1 ja õiguskindluse põhimõttega. Ka Riigikohus otsustas, et ministri määrus on osaliselt põhiseadusega vastuolus ja tunnistas selle vastavas osas kehtetuks.
Toetuse tingimuste meelevaldsus
Õiguskantsleril on mitmel korral tekkinud kahtlus, kas kriisi toetusmeetmed on piisavalt läbi mõeldud ja vastavad võrdse kohtlemise põhimõttele. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda juhul, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Sellest lähtudes hindas õiguskantsler väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021 määruses nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga" (määrus nr 2) kehtestatud meetmeid.
Õiguskantsler leidis oma märgukirjas, et oli meelevaldne jätta toetuseta majutusettevõtjad, kes ei olnud deklareerinud üheksaprotsendise käibemaksumääraga maksustatud teenuseid ega olnud käibemaksukohustuslased. Seda olukorras, kus üheksaprotsendise käibemaksumääraga maksustatud teenuste deklareerimine on vabatahtlik. Õiguskantsler selgitas, et määrusega kehtestatud tingimused majutusettevõtjatele, kellel pole üheksaprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe deklareerimise kõrval teist võimalust oma majandusnäitajate tõendamiseks, ei taga igas olukorras põhiseadusega kooskõlas olevat tulemust.
Õiguskantsler kontrollis ka seda, kas Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. aasta määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023" (määrus nr 87) § 19¹ lõike 1 alusel töötasu toetuse maksmiseks esitatud ettevõtja põhitegevusala määratlemise tingimus on põhiseaduspärane. Selle tingimuse kohaselt tuli ettevõtja põhitegevusala määratlemisel lähtuda „Eesti majanduse tegevusalade (EMTAK) klassifikaatorist". Õiguskantsler selgitas Sotsiaalministeeriumile saadetud märgukirjas, et toetuste jagamine jäigalt üksnes EMTAK-i tegevusalade alusel tekitab küsimuse, kas toetuse tingimused on põhiseaduspärased, kui samal alal tegutsevaid isikuid koheldakse ebavõrdselt selle tõttu, et nende EMTAK-i kood ei ole kooskõlas määruse nõudega.
Seda seisukohta kordas õiguskantsler ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja sihtasutusele KredEx saadetud märgukirjas. Märgukiri oli ajendatud avaldusest, milles paluti kontrollida ministeeriumi ja KredEx-i vahel sõlmitud rahastamislepingu tingimust, mis viitas toetuse saamise eeldusena EMTAK-i põhitegevusala koodile.
Lisaks juhtis õiguskantsler tähelepanu, et õigeks ei saa pidada KredEx-i suunist esitada majandusaasta aruanne uuesti, selleks et ettevõtja saaks muuta üksnes põhitegevusala, mis peab formaalselt vastama toetuse taotlemise nõudele. Sellest, et ettevõtte põhitegevusala ei vasta toetuse taotlemise ajal vormiliselt EMTAK-i koodile, ei saa tingimata järeldada, et ettevõtja on majandusaasta aruandes esitanud valeandmeid. Ettevõtete tegevusprofiil võib olla lai ja ka aja jooksul muutuda. Õiguskantsler märkis, et tänapäeva ettevõtjate tegevusprofiilide mitmetahulisust arvestades tuleks kaaluda EMTAK-i põhitegevusala kajastamiseks ja muutmiseks paindlikumate võimaluste loomist. See aitaks registriandmeid korrastada ja teha need ülevaatlikumaks, et saaks hiljem nendele andmetele toetudes korraldada menetluse tõhusamalt ja väiksema kuluga.
Õiguskantsler asus ka seisukohale, et määrusega nr 2 kehtestatud majutusettevõtjate toetamise tingimused ei ole meelevaldsed ega riku võrdse kohtlemise põhimõtet.
Õiguskantsleri poole pöörduti mitmel korral murega, et määrus nr 2 näeb ette toetuse saamise võimaluse üksnes Tallinna vanalinnas asuvale toitlustusettevõtjale, kuid mitte vanalinna piiridest väljaspool asuvatele ettevõtetele. Õiguskantsler asus seisukohale, et määrusega nr 2 kehtestatud kriteeriume vanalinna toitlustusasutuste toetamiseks pole põhjust pidada meelevaldseks. Kõnealusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus toetuse maksmise eesmärk oleks üksnes ja ainult toitlustusettevõtjatele kriisikahjude hüvitamine. Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja toetust arvestatakse küll ettevõtja käibe languse põhjal, kuid toetuse laiem eesmärk on Tallinna vanalinna kui Eesti külastatuima turismiobjekti jätkusuutlikkuse säilitamine. Seda silmas pidades on toetusmeede väga konkreetselt piiritletud just Tallinna vanalinna kui muinsuskaitsealaga. Selline eesmärk on lubatud ega ole meelevaldne.
Õiguskantslerilt küsiti, kas reisiettevõtjatele ette nähtud toetusraha ümberjagamine määruse nr 2 alusel ? kui ei ole raha kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks ? paneb osa ettevõtjaid teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
Küsimus oli selles, et ümberjagamisel jaotati toetusraha nõuetele vastavate taotluste vahel proportsionaalselt sellega, mis oli vastava toetuse rahastamise eelarve ja nõuetele vastavate taotluste kogusumma suhe. Kuivõrd nõuetekohaseid taotlusi esitati rohkem, kui oli toetuseks ette nähtud raha, vähendati vastavalt määrusele kõiki toetusi 52,27%. Seega said piirmäära ulatuses toetust taotlenud ettevõtjad nende tasutud tööjõumaksude kogusummaga võrreldes toetust protsentuaalselt vähem kui ettevõtjad, kes tasusid makse alla piirmäära.
Õiguskantsler selgitas, et niisugune olukord ei olnud põhjustatud ümberjagamise põhimõttest, vaid sellest, et riik seadis toetuse summale ülempiiri (s.o 80 000 eurot). Ülempiiri seadmist ei saa pidada ebamõistlikuks, sest riigil on toetuste jagamiseks piiratud ressursid. Ka proportsionaalse ümberjagamise põhimõtet ei ole alust pidada meelevaldseks, sest see on loogiliselt seotud ettevõtte esitatud taotluse summaga ning tagab võimalikult laiapõhjalise toetuse jaotamise. Sisuliselt vastab toetusele piirmäära seadmine ja toetuse proportsionaalne vähendamine otsusele, et eeskätt tuleb toetada proportsionaalselt tekkinud kahjuga väiksemaid ettevõtjaid ja mõneti vähem suuremaid ettevõtjaid. Selline eelistuste seadmine on aga ministri pädevuses.
Õiguskantsleri poole pöördus füüsilisest isikust ettevõtja, kellel ei olnud võimalik saada töötasu hüvitist Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. aasta määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023" (määrus nr 87 v.r) alusel, kuna tema ettevõtlustulu vähenemine aastate võrdluses ei vastanud töötasu toetuse saamiseks ettenähtud tingimustele. Õiguskantsler selgitas, et selle määrusega FIE-dele kehtestatud toetuse saamise kriteeriume ei saa pidada meelevaldseks, sest need tagavad võimalikult kiiresti toetuse sihipärase väljamaksmise.
Õiguskantslerilt küsiti veel rahvusvahelise liiniveo korraldajatele makstava toetuse tingimuste kohta. Õiguskantsler asus seisukohale, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. novembri 2020. a määrusega nr 68 „Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus" kehtestatud toetuse andmise tingimused ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuivõrd toetusmeetme eesmärk on toetada rahvusvahelist liinivedu jätkanud ettevõtjaid, ei ole rahvusvahelist liinivedu jätkanud ettevõtjad samasuguses olukorras nagu need ettevõtjad, kes rahvusvahelise liiniveo katkestasid. Seetõttu ei saa nõuda ka mõlema grupi võrdset kohtlemist.
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas loovisikute ja loomeliitude seaduse paragrahvid 12 ja 19 vastavad põhiseadusele, kuna täiendavate toetuste maksmisega seotud korralduskuludeks loomeliitudele lisaraha ette ei nähtud. Õiguskantsler leidis, et loomeliitudele makstavat toetust puudutavad loovisikute ja loomeliitude seaduse normid on põhiseaduspärased. Riigil on mitmeid võimalusi, kuidas hüvitada kriisiolukorra ajal lisatoetuste maksmisega seotud korralduskulude suurenemist. Mõistlikuks saab pidada ülesannete ümberjaotamist ja raha säästlikku kasutamist. Lisaraha andmist menetluskulude hüvitamiseks saab eeldada juhul, kui ilmneb, et olemasolevast rahast ei piisa. Ka sellises olukorras ei pea tingimata seadust muutma, vaid võib määrata ühekordsed lisaeraldised.
Toetuste asjus pöördusid õiguskantsleri poole ka seakasvatussektori ja aiandusvaldkonna ettevõtjad. Seakasvatusettevõtetele kavandatud erakorralise toetuse tingimused olid eelnõus sätestatud nii, et suur hulk toetusraha oleks jagatud vaid väheste seakasvatusega tegelevate ettevõtjate vahel. Eelnõus ei olnud tingimuste valiku kohta selgitusi antud ning puudusid ka isikute erineva kohtlemise põhjendused. Aiandussektori toetuste maksmise tingimuseks oli seatud ühtse pindalatoetuse taotlemine ja nende taotluste rahuldamine PRIA poolt 2020. aastal. Tingimuste seadmisel ei olnud arvestatud, et pindalatoetuste taotlemine on olnud vabatahtlik ja et koroonapandeemia on põhjustanud samamoodi kahju ka neile sektori ettevõtjatele, kes ei ole PRIA-lt ühtset pindalatoetust taotlenud. Õiguskantsler palus maaeluministri määruses kehtestada sellised toetuse tingimused, mis võimaldaksid kohelda avalikest vahenditest toetuste jagamisel ettevõtteid võrdselt. Maaeluministeerium muutis toetuste andmise tingimusi enne määruse kehtestamist.
Toetuse aluseks olevate konkreetsete kriteeriumide määramine on alati hinnanguline. Selle juures on üksikjuhtumi eripära arvestada väga keeruline. Sealjuures võivad meetmete tingimused erineda sõltuvalt sellest, kas eesmärgiks on üksnes ettevõtjate kriisikahjude hüvitamine või konkreetse piirkonna või valdkonna eripära toetamine. Kriisimeetmete kehtestamisel peab leidma tasakaalu olemasoleva ressursi ja kriisi tõttu kahju kannatanud ettevõtjate soovide vahel. Minister peab selle tasakaalupunkti kindlaks tegema ja eelistused seadma.
Põhjenduste avalikkus ja arusaadavus
Kuigi mitmetel juhtudel saab toetuse tingimusi lugeda lõppastmes õigustatuks, võtab järelduseni jõudmine sageli palju aega ega ole kõrvalise abita lihtne.
Seetõttu on õiguskantsler oma märgukirjas juhtinud tähelepanu sellele, et tõhusa ja ajakohase õiguskaitse huvides tuleb toetusmeetme eesmärki ja seatud tingimusi seletuskirjas kajastada ammendavalt ja arusaadavalt (vt hea õigusloome ja normitehnika eeskiri § 63). Tavaliselt on määruste alusel antavate toetuste taotlemiseks vähe aega. Näiteks turismisektori kahjude hüvitamise taotlusvoor oli avatud 29. märtsist 8. aprillini 2021. aastal. Akuutset abivajadust arvestades tuleb seesugust kiirustamist mõista. Samas tuleb alati järgida põhimõtet, et toetusmeetme sihtgrupp oleks määratud võimalikult täpselt. Siis saavad taotlejad vajaduse korral vaidlustada ka äraütlevaid otsuseid ning vaidluse soodsa lahenduse korral ikkagi toetust saada.
Samas, kui inimesele on teada üksnes toetuse saamise kriteeriumid, kuid ei ole üheselt selge, mille alusel on konkreetsel juhul toetuse kriteeriumid määratud, pole tal piisavalt teavet otsustada, kas tema on jäetud meetme sihtgrupist välja õiguspäraselt või õigusvastaselt. See aga kahandab märkimisväärselt võimalust kaitsta enda õigusi. Õiguste riive on võimalik sisuliselt välja selgitada ainult sel viisil, et ettevõtja esitab igaks juhuks toetuse taotluse ning äraütleva otsuse korral vaidlustab selle kohtus, taotledes ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalvet. Õiguskantsleril on küll võimalus avaldusest ajendatuna kontrollida määruse põhiseaduslikkusele vastavust, kuid see ei pruugi inimest õigel ajal aidata, kuna analüüsi tulemus selgub tõenäoliselt alles siis, kui konkreetset toetust taotleda ei ole enam võimalik.
Lubamatu on olukord, kus toetusmeetmete kehtestamise põhjendusteni on võimalik jõuda üksnes vaidlustusmenetluses või õiguskantsleri abiga. Seetõttu on õiguskantsler rõhutanud ka seda, et toetuse tingimuste tagantjärele põhjendamine on problemaatiline.
Rahapesu tõkestamine ja tollijärelevalve
Virtuaalvääringute valdkond areneb kiiresti ning koos sellega tekivad ka uued riskid, sealhulgas rahapesu või pettuste oht.
Eesti 2020 rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihinnangu kohaselt on suurimad rahapesu riskid seotud virtuaalvääringu valdkonnaga. Ennekõike virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuslubadega seotud riskid, aga mitte ainult. Virtuaalvääringutega seotud riskid võivad olla seotud nii rahapesu ja terrorismi rahastamisega kui ka investeerimispettustega.
Eesti oli 2017. aastal üks esimesi Euroopa riike, kes virtuaalvääringu teenuste osutamisele kehtestas tegevusloakohustuse. Sellega võeti üle toona veel jõustumata direktiiv 2015/849, mis kehtestas virtuaalvääringu teenustele Euroopa Liidu tasandil esimese õigusliku raamistiku.
Virtuaalvääringu teenuste tegevusloa väljastamine Eestis muutus väga populaarseks, kuna sooviti rahvusvahelist tunnustust oma majandustegevuse legaalsusele. Samas võimaldati seaduse kohaselt taotleda tegevusluba ka siis, kui tegelikult Eestis teenust ei osutatud. Seda lubades muudeti Eesti territooriumil järelevalve tegemine sisuliselt võimatuks, sest ei teenuse osutamise tehniline platvorm ega ka rahapesu tõkestamise nõudeid rakendavad töötajad ei asunud tihti Eestis.
Kuna tegevusloa taotlemine oli väga lihtne, tekkis palju selle võimaluse väärkasutajad, keda riik ei suutnud enam kontrollida. Järelevalve teostamine sõltus paljuski edaspidi teenuse pakkuja soovist alluda järelevalvele. Niisiis suurenes sellega oluliselt risk, et Eesti ettevõtete abil pannakse toime illegaalseid tehinguid, ning koos sellega ka rahvusvahelise mainekahju oht.
Arvestades, et tegevusloa taotluste arv ületas ootused ning ebapiisava õigusloome tõttu riskid kasvasid, võttis Riigikogu 2019. aastal vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse virtuaalvääringutega seotud muudatused, karmistades nõudeid teenuse pakkumisele. Tegevusloa väljastamiseks peavad nüüd ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht (peakontor) ja tegevuskoht olema Eestis.
Õiguskantsleri poole pöördusid mitmed äriühingud, kes kaebasid virtuaalvääringute valdkonna tegevusloa kontrolleseme muudatuste üle, ning välisriigi kodanikud, kes olid mures võimalike pettuste pärast. Kuna virtuaalvääringute valdkond on endiselt vähe reguleeritud ning järelevalve ressurss võrreldes sektoris tegutsevate teenuse pakkujatega ebapiisav, on järelevalve käigus hakatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid tõlgendama kitsendavalt ning seeläbi piirama ettevõtjate tegevust.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ei ole öeldud, et kõik juhatuse liikmed peavad asuma Eestis või olema Eesti maksuresidendid, kuid näiteks järelevalve teostamisel on hakatud seda nõudma ning mitmed virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevusload on seetõttu tunnistatud kehtetuks. Õiguskantsler on pidanud lähtuvalt kohtulahenditest selgitama, et kõikide juhatuse liikmete Eestis asumist siiski nõuda ei saa ning oluline on see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Teisisõnu, tegemist on kohaga, kus äriühingu juhatus teeb igapäevaseid juhtimisotsuseid.
Pangakontode sulgemine
2020. aasta 20. juulil jõustusid krediidiasutuste seaduse § 89 muudatused (uued lõiked 91 ja 92), millega kohustati panku rohkem põhjendama, miks nad otsustavad olemasoleva konto sulgeda või keelduvad kontot avamast. Nende muudatuste eesmärk oli panka kui eluliselt või äriliselt tähtsa teenuse osutajat motiveerida põhjalikumalt kaaluma, kas ja miks ei ole mõistlik mõnele isikule kontot avada või kas on ikkagi põhjust suhe kliendiga lõpetada.
Õiguskantslerile on siiski jätkuvalt kaevatud selle üle, et mõni pank on otsustanud isiku konto sulgeda, ilma et oleks esitanud selle kohta vajalikke põhjendusi. Kuigi kaebuste arv on viimasel ajal vähenenud, on siiski veel inimesi, kes ei saa tasuda vajalike teenuste eest või teha muid igapäevaelu juurde kuuluvaid makseid. Mõne äriühingu majandustegevus on konto sulgemise tõttu sisuliselt seiskunud või tuleb majandustegevus sootuks lõpetada.
Pankade soov maandada võimalikke riske on mõistetav. Rahapesu vastu tuleb süstemaatiliselt võidelda. Selle kattevarjus pole aga õiguspärane võtta isikult ligipääsu põhimakseteenustele ja õiguskaitsele.
Õiguskantsler märkis rahandusministrile saadetud märgukirjas, et rahapesu tõkestamisega seotud nõudeid ei tohi kasutada ettekäändena äriliselt vähem atraktiivsete isikute (sh nt täitemenetluse- ja maksuvõlglased) tagasilükkamiseks. Kuigi pankadel on krediidiasutuste seaduse kohaselt lubatud ise valida, keda nad soovivad teenindada, piirab pankade valikuõigust füüsilisi isikuid teenindades võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub pank sõlmima põhimakseteenuste osutamiseks lepingu Euroopa Liidus seaduslikul alusel viibiva tarbijaga, kui tarbijal on selle vastu põhjendatud huvi. Seega peab pank sõlmima makseteenuse lepingu ja avama pangakonto isikule, kelle suhtes ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlust ning kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele.
Tollijärelevalve korraldus
Tollijärelevalve ja postiteenuse õiguspärane korraldus on oluline, sest sellega tagatakse muu hulgas sõnumisaladuse kaitse. Postisaadetise avamine peab olema läbipaistev ja eesmärgipärane. Üldjuhul saab postitöötaja postisaadetist avada ja sulgeda tolliametniku juuresolekul, selleks et teha tollikontrolli.
Tollijärelevalve korraldamisel on avatud postisaadetise sisuga keelatud tutvuda põhjalikumalt, kui seda eeldab avamise põhjus. Postisaadetise avamise juures olev inimene peab hoidma postisaadetise avamisel teada saadud postisaladust (postiseaduse § 32 lõige 5). Samuti on toll kohustatud kaupa sisaldava postisaadetise kohta koostama läbivaatuse tulemuste akti.
Kuna õiguskantslerile kaevati mitmel korral postisaadetiste avamise üle, tegid õiguskantsleri nõunikud kontrollkäigu Eesti Post AS logistikakeskusesse. Kontrollimisel tuvastati, et postisaadetiste avamisel ja märgistamisel ei ole iga kord järgitud tolliseaduse paragrahvides 61, ja 66 ning postiseaduse paragrahvis 32 sätestatud nõudeid, ei ole koostatud protokolli ega läbivaatusakte ning Eesti Post AS töötaja ei ole alati viibinud saadetise avamise juures. Sellega on rikutud seadust ja hea halduse tava.
Postisaadetiste avamisel tuleb arvestada isikute põhiõigusi ja -vabadusi. Kui saadetise avamisel ei järgita menetluskorda ning postisaadetise saajat avamisest ei teavitata, rikutakse sellega õigust heale haldusele (põhiseaduse § 14) ning tekib sõnumisaladuse (põhiseaduse § 43) rikkumise risk. Maksu- ja Tolliamet kui riigivõimu teostaja on kohustatud põhiseaduse (§ 14) kohaselt oma tegevusega tagama isiku põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Maksu- ja Tolliamet peab tollijärelevalvet tehes hoolitsema, et õiglases ja kohases menetluses järgitaks põhiseaduse §-s 14 sätestatud hea halduse tava.
Postisaadetistega tehtavad toimingud peavad olema eesmärgipärased ja läbipaistvad. Postisaadetise saajale peab hiljem saadetise avamisest teatama ning saadetise avamine peab olema alati eesmärgipärane ja põhjendatud. Üldjuhul on keelatud postisaadetisi salaja avada ning sellest isikut teavitamata jätta. Oma pädevuse piires ja üksnes kohtu loal tohivad postisaadetist avada ja varjatult läbi vaadata jälitus- ja julgeolekuasutused, nende hulgas kriminaalmenetluse raames ka Maksu- ja Tolliamet.
|
<urn:uuid:eb38e46e-e8d8-404c-9a41-e7cfbc60239f>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/raha.pdf
|
2021-10-20T14:32:31+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 1,109,362,172
| 18,195
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3790,
7906,
11781,
15272,
18870,
22806,
27122,
30545,
35183,
38816,
42943,
46368
] | 2
|
[
0.07421875,
0.408203125,
0.44140625,
0.06640625,
0.007568359375,
0.00159454345703125
] |
„Teismelist tabamas. Mida me tegelikult mõtleme" (P. Bühre, 2016)
„Lõpetage see kõige eest hoolitsemine. Okei, toit, raha, peavari ja puhas pesu on ikka vajalikud, aga me püüame iseseisvaks saada. Oleme suured, koledad ja karvased ning meil on oma elu, mis ka teid üksjagu mõjutab. Me ainult kasvame ja käime närvidele. Kunagi tegite ju ise samamoodi. ME EI SAA MIDAGI PARATA, ET TE MEID EI MÕISTA!" Teismeliste maailma tunneme rohkem murelike vanemate, ülekoormatud õpetajate või pereterapeutide vaatenurgast. 15-aastane Paul Bühre on Berliini koolipoiss. Oma esimeses, ohtrat tähelepanu pälvinud raamatus kirjeldab ta värvikalt ja arukalt, millest noored mõtlevad ja mida nad teevad, kui vanemaid juures ei ole. Selle raamatuga avaneb võimalus näha teismelise pilgu läbi, mis talle ja tema põlvkonnale korda läheb. Autor räägib arvutimängudest, pesumoest, pornost, kanepist ja alkoholist, tüdrukute hilpudest, õpilasvahetusest, internetiajastu armastusest ja hetkedest, kui kõik kasvab üle pea. Ja vanematest, kes tahavad alati parimat, kuid saavutavad enamasti risti vastupidist.
„Puberteet. Kui kasvatamine enam ei aita" (J. Juul, 2011)
Taani pereterapeudi Jesper Juuli raamat annab nõu, kuidas lapsed ja vanemad saaksid laste tormilise puberteediea üheskoos karile jooksmata läbida. Raamatus on vähe teooriat ja palju praktilisi näiteid elust. Lugeda saab Jesper Juuli kirjavahetust tema poole pöördunud lapsevanemate ja noorukitega ning töötubades peetud terapeudi ja perekonna vahelisi dialooge.
Kõneaineks on kooli- ja alkoholiprobleemid, vastutus ja usaldus, karistus ja tagajärjed. Jesper Juul pakub vanemaile kindlustunnet ja avardab nende mõttemaailma, et nad oskaks näha uusi võimalusi teismelistega suhtlemisel. Ta annab näpunäiteid, kuidas säilitada usaldust ja muuta kasvatus sammhaaval partnerlussuhteks.
|
<urn:uuid:d8a7410e-3880-43d9-83ff-bb7993c8f9a5>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://audentes.ee/wp-content/uploads/2017/11/2-Soovituslik-kirjandus_noorukid-ja-teismelised.pdf
|
2021-10-20T14:04:54+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 217,080,709
| 706
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999933
|
ekk_Latn
| 0.999933
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1825
] | 1
|
[
0.009033203125,
0.66015625,
0.302734375,
0.0250244140625,
0.001800537109375,
0.000530242919921875
] |
TOOTESELGITUS 01.03.2010
REF. NO TCF 0002
1 (3)
TEMACOAT RM 40
TÜÜP
Kahekomponentne modifitseeritud epoksiidvärv.
TOOTE OMADUSED JA KASUTUSVALDKOND
TEHNILISED ANDMED
Kuivainesisaldus
Tihedus
Tootekood ja segamissuhe
Kasutusaeg
Teoreetiline kulu ja soovitatavad kihipaksused
Värvi kulu mõjutavad värvimisviis ja –tingimused, ka värvitava pinna kuju ning kvaliteet.
- Moodustab värvipinna, mis on vastupidav tugeva kulumise, keemilise koormuse ja uputuse tingimustes.
- Võib kasutada teras-, tsingitud-, alumiinium- ja betoonpindade krunt- ja vahevärvina mehaanilise ja keemilise koormuse tingimustes ning isegi maa- ja veealuste konstruktsioonide värvimiseks.
- Sobib kasutamiseks ka ühekihivärvina.
- Sobib transpordivahendite, angaaride teraskonstruktsioonide, torusildade, konveierite jms. värvimiseks.
- Sobib betoonpindade hüdroisolatsioon- värvimiseks. (VTT katsetulemused: RAT 6639 on saadaval AS Tikkurila'st, testimise ajal oli värvi nimeks Reacolor).
65 ± 2 mahu-% (ISO 3233), 77 ± 2 massi-%
1,2 – 1,3 kg/l kasutusvalmis värvi töösegu
Värv 4 mahuosa 161-sari
Kõvendi 1 mahuosa 008 5600 või 008 5605 (kiire)
8 tundi (23 °C juures) kõvendiga 008 5600,
4 tundi (23 °C juures) kõvendiga 008 5605
| Soovitatavad kihipaksused | | Teoreetiline kulu |
|---|---|---|
| kuiv | märg | |
| 80 μm | 125 μm | 8,1 m²/l |
| 125 μm | 195 μm | 5,2 m²/l |
Kuivamisajad
| Kuiva kihi paksus 100 μm | | + 5 ºC | + 10 ºC | + 23 ºC |
|---|---|---|---|---|
| Tolmukuiv, pärast | Kõvendiga 008 5600 | 8 tundi | 4 tundi | 2 tundi |
| | Kõvendiga 008 5605 | 5 tundi | 2½ tundi | 1½ tundi |
| Puudutuskuiv, pärast | Kõvendiga 008 5600 | 16 tundi | 14 tundi | 7 tundi |
| | Kõvendiga 008 5605 | 10 tundi | 8 tundi | 5 tundi |
| Ülevärvitav minim., pärast | Kõvendiga 008 5600 | 16 tundi | 10 tundi | 4 tundi |
| | Kõvendiga 008 5605 | 10 tundi | 6 tundi | 3 tundi |
| Ülevärvitav minim., pärast uputustingimustesse | Kõvendiga 008 5600 | 2 ööpäeva | 36 tundi | 16 tundi |
| | Kõvendiga 008 5605 | 1½ ööpäeva | 18 tundi | 12 tundi |
| | Kõvendiga 008 5600 | 2 ööpäeva | 48 tundi | 24 tundi |
Kuivamist mõjutavad kihipaksus, õhuniiskus, temperatuur ja ventilatsioon.
Läikeaste
Pool-läikiv
Värvitoonid
RAL, NCS, SSG, BS, MONICOLOR NOVA ja SYMPHONY värvikaardi toonid. TEMASPEED- toonimine.
TEMACOAT RM 40
KASUTUSJUHEND
Pinna ettevalmistus
Kruntvärvid
Pinnavärvid
Värvimistingimused
Komponentide segamine
Värvimine
Õlid, rasvad ja soolad eemaldatakse sobival viisil. (ISO 12944-4).
Teraspinnad: Pritspuhastus astmeni Sa2½ (ISO 8501-1). Juhul, kui see ei ole võimalik, teostada fosfaatimine parema nakkuvuse saavutamiseks.
Tsingitud pinnad: Pinna ühtlaseks karestamiseks soovitatakse kerget liivapesu. Puhastusmaterjalina kasutatakse näiteks kuiva kvartsliiva. (SaS, SFS 5873). Juhul, kui see ei ole võimalik, karestatakse pinnad lihvides või pestakse PANSSARIPESUpesuvahendiga.
Kuumtsingitud pindu soovitatakse värvida vedeldatud värviga (25 – 30 %) enne lõplikku kruntimist.
Alumiiniumpinnad: Teostatakse pühkepuhastus (SaS, SFS 5873) pinna ühtlaseks karestamiseks, kasutades mittemetallilisi materjale. Kui pühkepuhastus ei ole võimalik, karestatakse pind lihvides või pestakse MAALIPESU- pesuvahendiga.
Krunditud pinnad: Õlid, rasvad ja soolad eemaldatakse sobival viisil. Kruntvärvi vigastused parandatakse. Arvestada kruntvärvi kuivamisaega.(ISO 12944-4).
Betoonpinnad: Betoonpind peab olema kuiv ja paigaldatud vähemalt 4 nädalat varem. Betooni suhteline niiskus peab olema alla 97%. Pinna ebatasasused kõrvaldatakse lihvides. Betoonivalus tekkiv tsementliimikiht ning võimalikud õlid ja rasvad eemaldatakse lihvimise või pritspuhastuse teel. Kõik praod, mõrad ja tühemikud täidetakse TEMAFLOOR 200 ja peene, kuiva kvartsliiva seguga.
Värvimine: 2 – 3 korda TEMACOAT RM 40.
TEMACOAT RM 40, TEMACOAT GPL-S PRIMER, TEMACOAT GF PRIMER, TEMACOAT PM PRIMER, TEMACOAT GPL-S MIO, TEMACOAT SPA, TEMABOND, TEMASIL 90, TEMAZINC 77, TEMAZINC 88 ja TEMAZINC 99.
TEMACOAT RM 40, TEMADUR, TEMATHANE ja TEMACRYL EA.
Värvitav pind peab olema kuiv. Värvimistöö ja värvi kuivamise ajal peab olema õhu, pinna ja värvi temperatuur üle + 10 ºC ja õhu suhteline niiskus olema alla 80 %. Pinna temperatuur peab olema vähemalt 3 ºC võrra kõrgem õhu kastepunkti temperatuurist.
NB! Epoksiidpinnakatetel on omadus välistingimustes kriidistuda ja muuta värvitooni.
Värv ja kõvendi segatakse eraldi hoolikalt enne kasutamist. Kõvendi lisatakse värvile õiges segamissuhtes ja segatakse hoolikalt. Segamiseks kasutada Temaspeed Squarrel Mixer'it.
Kõrgsurvega pihustamine ja pintsliga värvimine. Kõrgsurvega pihustamisel vedeldatakse värvi 0 - 20 %. Kõrgsurvepüstoli düüsi soovitav läbimõõt 0,015" – 0,021" ja rõhk 120 – 180 bar-i. Pihustusnurk valitakse detaili kujust lähtuvalt. Pintsliga värvimisel vedeldatakse värv vastavalt vajadusele.
TIKKURILA Oyj TOOTESELGITUS 01.03.2010 REF. NO TCF 0002
3 (3)
TEMACOAT RM 40
Lahusti
Lahusti 1031.
Töövahendite pesu Lahusti 1031.
VOC
Lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus on 310 g/l värvi kohta. Lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalne sisaldus valmis töösegus (vedeldatud 30 mahu-%) on 456 g/l.
Töökaitse
Järgida ohutusetiketi nõudeid. Toote ohutuskaart kirjeldab täpsemalt aine kasutamisega kaasnevaid ohte ja vajalikke kaitsevahendeid. Toote ohutuskaarte väljastab AS Tikkurila.
|
<urn:uuid:374fdb4e-f6d6-4169-b2ac-9bac6d6d5601>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://galv-est.ee/wp-content/uploads/temacoat.pdf
|
2021-10-20T13:19:08+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 401,468,543
| 2,352
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999902
|
ekk_Latn
| 0.999899
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2351,
4901,
5472
] | 0
|
[
0.625,
0.330078125,
0.026611328125,
0.0169677734375,
0.00070953369140625,
0.00028228759765625
] |
Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs
Asko Lõhmus, 3. veebruar 2016
1. Metsade range kaitse poliitilised eesmärgid
- Eesti Metsanduse arengukava (2011–2020) eesmärk tagada rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogiline esinduslikkus, nii et selle üldpindala oleks vähemalt 10% metsamaast ning et see teeniks strateegilist eesmärki „Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud". 1 [See eesmärk omakorda lähtub Metsapoliitikast (1997), mis koostati järgides Pan-Euroopa metsakaitse protsessi (praegu Forest Europe; http://www.foresteurope.org). Samal alusel on enamik lähiriikide metsapoliitikaid. Neist on kaitsealade rajamisega seotud vastuolude lahendamise osas kõige konkreetsem Rootsi metsapoliitika: elujõulistena tuleb säilitada kõik omamaised metsades elutsevad liigid ning metsade tootmis- ja kaitsefunktsioonidele on omistatud võrdne tähtsus (Angelstam jt 2011).]
- Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni globaalne kaitsealasid puudutav eesmärk – Aichi Target 11: „By 2020, at least 17% of terrestrial /…/ areas, especially areas of particular importance for biodiversity and ecosystem services, are conserved through effectively and equitably managed, ecologically representative and well connected systems of protected areas and other effective area-based conservation measures, and integrated into the wider landscapes ...".
2. Analüüsi eesmärgid ja alusväited
Üldeesmärk: selgitada, milliste tüübirühmade esindatust, kui palju ja kus tuleks parandada, et tagada rangelt kaitstava metsa tüpoloogiline esinduslikkus aastaks 2020. Sellega kaasajastada 2002. ja 2004. a. tehtud samalaadsed analüüsid (Lõhmus jt. 2004; Viilma jt. 2004). Analüüsiprotsessi mõttes jaotub üldeesmärk (vähemalt) neljaks täpsemaks eesmärgiks.
Täpsem eesmärk 1: määrata rangelt kaitstavate metsade pindala tüpoloogiline jaotus, sh arvestades eraldi ka projekteeritud kaitsealadega. Alusväide:
- metsa kasvukohatüüp (tüübirühm) on metsaliikide elupaigatingimuste esmaseks käsitlemiseks praktiline ühik. Uuringud näitavad, et sellise lihtsustuse (nn. coarse-filter approach) kehtivus oleneb liigirühmast ning funktsionaalse kaitsealade võrgustiku loomisel on oluline ka otseselt liikidest lähtuv planeerimine (Noon jt. 2003; Cushman jt. 2008).
Täpsem eesmärk 2: täpsustada praeguste rangelt kaitstavate metsade elupaigaväärtust, lähtuvalt range kaitse strateegilisest eesmärgist. Strateegiliseks eesmärgina lepiti metsanduse arengukava (2002–2011) koostamisel kokku, et metsade range kaitse peab tagama majandusmetsades hävivate koosluste säilimise. Eesti metsamajanduse lageraiepõhisusest (s.t üheealisusest puistu tasemel) tuleneb, et ohustatud koosluste säilimine oleneb
1 Korjus ja Laarmann (2010) märgivad, allikat täpsustamata, et Eestis on saavutatud konsensus Metsanduse arengukavas märgitud 10% eesmärgi asendamiseks 15%-ga.
vanade metsade piisavast pindalast. Konkreetselt võrreldi ohustatud koosluste määratlemiseks toona majandusmetsade ja eeldatava loodusliku metsamaastiku vanuselist struktuuri ning eristati majandustundlikena vähemalt 100 a vanused metsad (s.t range kaitse praegune eesmärk oleneb majandusmetsade raievanustest). 2 Üldisem alusväide majandustundlike elupaikade kvaliteedi hindamisel on seega:
- metsa elupaigalist hetkekvaliteeti täpsustavad eelkõige 1) puistu vanus; 2) kaitstava metsalaigu pindala ja 3) kaitstava metsalaigu isoleeritus teistest kaitstavatest metsadest. Majandusmetsades ähmastab nende tunnuste seost elupaigakvaliteediga inimmõju (Lehtomäki jt. 2015), kuid looduslikult areneva (kaitstava) metsa puhul on vead eeldatavasti väiksemad.
Täpsem eesmärk 3: määrata rangelt kaitstavate metsade võrgustiku tüpoloogilised vajakud, s.o. esinduslikkuseks vajaliku pindala ja olemasoleva pindala vahe. Ülaltoodust tuleneb, et „tüpoloogilise esinduslikkuse" ja „tüübipõhiste vajakute" kontseptsioonid lähtuvad sellest, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (vähemalt 100 a) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. Põhimõtete täpsemaid kirjeldusi vt. Lõhmus jt. (2004) – eelretsenseeritud ingliskeelne teadusülevaade; ja Lõhmus (2005a) – eestikeelne populaarteaduslik ülevaade. Lühidalt hõlmavad need järgmisi alusväiteid:
- looduslike asurkondade elujõulisus oleneb nende elupaiga pindalast ning üldjuhul on olemas kriitiline elupaiga hävimise maksimummäär, mille ületamisel sureb asurkond välja. Empiiriliste uuringute põhjal on selleks määraks u. 70%–80% algse elupaiga kadu;
- vanade metsade loodusliku pindala (osakaalu) saab arvutada looduslike puistuvahetushäiringute sagedusest, mis erineb metsatüübiti. Sagedaste häiringutega metsades (nt põlengudünaamikaga nõmmemetsad) on vanu metsi looduslikult vähem kui harvade häiringutega metsades (nt häiludünaamikaga lodu- ja salumetsad) ning vastavalt on ka elustiku jaoks viimaseid vaja suhteliselt rohkem;
- range kaitse miinimumeesmärgiks on seega 20% iga kasvukohatüübi looduslikust vanade metsade pindalast. Selle prognoosimisel on praktiline lähtuda praegusest metsapindalast, mis on olnud ilmselt kõige pikaajalisem inimmõjuline seisund (sh. enne järsku metsasuse langust 18. sajandil; Lõhmus jt. 2004). Need praktilised lähendid on vajakute seisukohast pigem liiga leebed kui ranged ja võivad edaspidi vajada korrigeerimist. 3
2 teine majandusmetsades ohustatud koosluste tüüp on looduslike või traditsiooniliste häiringutega alad, nt põlendikud ja karjatatavad metsad. Seni on Eestis metsade ranget kaitset planeeritud siiski lähtuvalt arusaamast, et niisuguste häiringute soosimine, kujundamine või lubamine on otstarbekam piiranguvööndites või koguni
majandusmetsades. Näiteks põlendike loodusväärtust oleks ilmselt kuluefektiivsem säilitada spontaanselt tekkivate põlendike ajutise kaitsmise, mitte kaitsealade metsade sihipärase põletamise kaudu (Lõhmus 2005b). Nende praktikate väljaarendamine on Eestis kõige prioriteetsem nõmmemetsades, oosimetsades ja (metsastuvatel) puisniitudel ja –karjamaadel (Palo & Gimbutas 2013).
3 Laasimeri (1965) järgi on Eesti looduslik metsasus u. 85%, kusjuures tänapäevased põllumaad on rajatud peamiselt viljakate metsade asemele. Kuigi mullakaardi alusel oleks potentsiaalne metsapindala põhimõtteliselt prognoositav, on praktilisem kaitsealade võrgustikku edaspidi täiendada liikidest lähtuvalt, vt eesmärk 1.
Täpsem eesmärk 4: selgitada tüpoloogiliste vajakute katmiseks sobivate alade leidumist praegustel piiranguvööndi režiimiga aladel ja ettepaneku tasemel planeeritud kaitsealadel.
3. Rangelt kaitstavate metsade pindala tüpoloogiline jaotus
Rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline jaotus määrati geoinformaatiliselt, seisuga november 2015. Aluseks olid ametlikud kaitstavate alade piirid, metsade ülepinnalise takseerimise andmed (sh ka metsaregistrisse kandmata andmed spetsiaalsest kaitsealade metsainventuurist) ning – viimaste puudumisel – suuremõõtkavaline mullakaart (joonis 1). Kaitstavate alade seas arvestati eraldi projekteeritud (registrisse kantud) kaitsealadega, kusjuures 112 püsielupaiga puhul (pms. väike-konnakotka püsielupaigad) asendati praegused piirid tervikuna projekteeritavatega. Takseerinfot arvestati tootliku metsamaa piires kogu vööndipiiridesse jääva pindala ulatuses (s.t eraldisi lõigates) ning mullakaarti põhikaardi puistute piirides. Takseerinfoga alade eemaldamise järel kustutati kõik alla 0,1 ha suurused „takseerimata" metsapolügoonid, mille üldpind on aga väga väike ja valdavalt on eeldatavasti tegemist digiteerimisvigadega (peente polügooniservadega). Suurem erisus (ulatus täpsustamisel) tuleb sellest, et osa takseerinfo alusel arvestatud pindalast ei ole põhikaardil puistu.
Tulemuste põhjal on Eestis range kaitse all 223 302 ha metsa, mis paikneb eeskätt suurtel kaitsealadel (joonis 2). Registrisse kantud projekteeritud aladest lisanduks veel 17 067 ha rangelt kaitstud metsi. Nendest aladest vastavalt 41 ha ja 2 ha kohta puudub nii takseer- kui mullainfo. Ülejäänud rangelt kaitstavate metsade pindalast 89% kohta on olemas takseerinfo ning 11% puhul tuletati metsa tüübirühm käesoleva analüüsi käigus mullakaardi alusel (tabel 1; Lisa 1).
Eri tüüpi kaitserežiimide võrdluses väärib märkimist järgnev:
- üle poole „rangelt kaitstud" pindalast (53% olemist; 55% koos projekteeritutega) paikneb hooldatavates sihtkaitsevööndites, mille tegelik kaitserežiim ei pruugi alati tähendada metsade looduslikku arengut ja põhimõtteliselt võib hõlmata ka muude kui metsaga seotud elustikuväärtuste edendamist. Vajakute seisukohalt (ptk. 5) on tähtis, et hooldatavates sihtkaitsevööndites paikneb 64% (koos projekteeritutega 60%) nõmmemetsadest;
- vääriselupaigad moodustavad küll ainult 4% (3%) rangelt kaitstavate metsade üldpinnast, kuid rangelt kaitstavatest laane-, salu- ja loometsadest seejuures 10–11% (8–9%);
- kooslusekaitseliselt vastuolulisi kõdusoometsi kaasneb suhteliselt palju püsielupaikadega – 19% (17%); vääriselupaikades on neid proportsionaalselt üldpinnaga (3%).
Tabel 1. Rangelt kaitstavate metsade pindala tüpoloogiline jaotus kaitstavate objektide ja vööndite kaupa, seisuga 30.11.2015. Takseerandmete % näitab, kui suurel pindalaosal on tüübirühm määratud metsakorralduse käigus (ülejäänud aladel tuletati see mullatüübist, vt Lisa 1).
* püsielupaiku on arvestatud ainult väljaspool kaitsealade reservaate ja sihtkaitsevööndeid ning vääriselupaiku omakorda ainult väljaspool kõiki eelmainituid
** takseerimata alal (üksnes mulla põhjal) ei olnud nõmme- ja palumetsad eristavad. Nende kogupindala (olemi puhul 1091 ha, projekteeritutel 1202 ha) jagati tüübirühmade vahel vastavalt selle jaotusele takseeritud ala piires.
4. Rangelt kaitstavate metsade elupaigaline iseloomustus
Vanuselise jaotuse ja liigilise koosseisu kokkuvõtted on tehtud üksnes takseeritud tootliku metsamaa põhjal.
Vanuseline jaotus näitab, et 2015. aastal rangelt kaitstud metsade pindalast oli vähemalt 100-aastaseid puistuid 33%, mis varieerus 21 protsendist sooviku- ja rabastunud metsades kuni 46 protsendini loo- ja nõmmemetsades (joonis 3). Veel 22% metsadest oli vanuses 80–99 aastat. Projekteeritud kaitsealadega koos on need protsendid vastavalt 32% ja 22%. Koos projekteeritud aladega on vähemalt 100 a. vanust metsa rangelt kaitstavate metsade seas prognoositavalt 37% aastaks 2020 ning 48% aastaks 2030. Seega kulub veel peaaegu 20 aastat, enne kui vähemalt pool rangelt kaitstud metsast ka eesmärgipäraselt funktsioneerima hakkab.
Rangelt kaitstavate metsade koosseisunäitajad on tüübi- ja vanuseklasside kaupa esitatud tabelis 2. Tähelepanu väärivad järgmised nähtused:
- pioneerlehtpuude vähenemine vanades arumetsades (vt ka Palo & Gimbutas 2013). Selline looduslik suktsessioon toetab vajadust kujundada nt vanade haavikute elustiku kaitse pigem piiranguvööndite või koguni majandusmetsade baasil (Lõhmus 2011);
- looduslikult on kaherindelisus Eestis omane just arumetsadele (soometsad on tüüpiliselt üherindelised), kus see avaldub 80–99 a. puistutes keskmiselt sama sageli kui vanemates. See näitab viljakatete arumetsade „vanametsakvaliteedi" suhteliselt kiiremat väljakujunemist, millele on mõnede elustikurühmade puhul ka empiirilist tõestust (Lõhmus & Lõhmus 2011);
- olenevalt kuivendusmõju tugevusest kujunevad välja nii soometsa rindelisus (vanad kõdusoometsad on tänapäeval kõige tüüpilisemad kaherindelised metsad üldse) kui suureneb 1. rinde liigirikkus. Seega võivad kuivendatud soometsades erineda oluliselt koosluse- ja liigikaitseväärtus, mis kinnitab vajadust täpsustada kaitsealade kõdusoometsade kaitsekorda.
Maastikuökoloogiliselt on hea, et väikeste kildudena paikneb Eestis tühine osa rangelt kaitstavast metsapinnast, kuid probleem on, et valdav osa metsamaast jääb rangete kaitsealade „mõjusfäärist" välja (paljude liikide levimise seisukohalt isoleerituks). Järgnevad numbrid iseloomustavad seda projekteeritud (registrisse kantud) rangelt kaitstava metsa-ala põhjal (puistud Põhikaardi tähenduses):
- >1 km 2 suuruste laikudena paikneb 72% rangelt kaitstavast metsa-alast, >10–100 ha suuruste laikudena 21%, 1–10 ha suuruste laikudena 6,5% ning <1 ha suuruste kildudena alla 1% rangelt kaitstavast metsa-alast;
- kaitsealade „mõjusfääriks" loeti suuremaid rangelt kaitstavaid metsi ümbritsevat ala 1 km raadiuses. Nende metsade pindala on kokku u. 550 000 ha (>1 km 2 suuruste kaitstud metsade ümber 290 000 ha ja >10– 100 ha metsade ümber veel u. 260 000 ha; joonis 4). Seega peaaegu kaks kolmandikku Eesti metsade 2,2 milj. hektarist ei ole isegi suhteliselt hea levimisvõimega metsaliikide jaoks rangelt kaitstavate metsade võrgustikuga ühendatud (vrd Mikusiński & Edenius 2006 ning Ranius & Kindvall 2006 „mudelliikidega"). Nendel aladel (eriti metsamajanduse intensiivistumise puhul) on jäänukasurkondade võimalused kaitsealadele „ümber kolida" kasinad ning paljude tundlike metsaliikide jaoks võivad need kergesti muutuda isegi ajutise elupaigana kättesaamatuks (vt. Lõhmus & Lõhmus 2008). 4
Tabel 2. Rangelt kaitstavate metsade olemi jaotus puurinde põhitunnuste järgi (jooksev vanus, seisuga november 2015).
a
4 Analüüsi on plaanis edasi arendada, sest laikude (asurkondade) suuruse ja nendevaheliste kauguste üheaegne käsitlemine on suhteliselt tõhus meetod elustiku kaitse planeerimiseks (Moilanen & Nieminen 2002). See ei asenda siiski vajadust asurkondade endi jälgimise järele (Brouwers jt 2010).
* kuivenduse hinnang lähtub metsanduslikust hinnangust eraldise tasemel
Joonis 4. Rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ühendatuse prognoos: praegused ja projekteeritud rangelt kaitstavad metsad (punasega), >10 ha suurustest aladest 1 km ulatusse jääv „mõjuala" (rohelisega) ja ülejäänud Põhikaardi puistud (halliga).
5. Rangelt kaitstavate metsade võrgustiku tüpoloogilised vajakud
Tüpoloogiliste vajakute arvestust tehti alates 2002. aastast kolmandat korda, järgides sama metoodikat (Lõhmus jt. 2004). Seejuures on range kaitse olemi arvutamise alusmaterjalid (ptk. 3) järjekindlalt paranenud; varem on olnud takseerimata metsamaa osakaal oluliselt suurem, selle tüpoloogilise jaotuse hindamiseks puudusid otsesed vahendid (ekstrapoleeriti korraldatud metsamaalt) ning kaitsealade piirid kiires muutumises ja halvemini digiteeritud. Peamine arvutuslik ja tõlgenduslik probleem on asjaolu, et hinnangud kogu Eesti metsamaa tüpoloogilise jaotuse kohta on ajas märkimisväärselt muutunud.
Vastavalt on muutunud ka nendega otseselt seotud minimaalse kaitsevajaduse hinnangud (tabel 3). See olukord ei tähenda vajadust muuta arvutusmetoodikat, kuid soovitav on, et 1) kokkulepped vajakute kõrvaldamise (pindalaliste) eesmärkide kohta formuleeritaks eraldi nii, et oleks arusaadav, kuidas arvestust tõlgendati; 2) kaitsealade funktsionaalsuse hindamiseks ja parandamiseks tuleks edaspidi kasutada ka täiendavaid lähenemisi, millest olulisim on liigikaitseline funktsionaalsus (vt ka eespool).
Käesoleva töö koostaja soovitab metsakaitsealade võrgustiku planeerimise praeguses, kaugelejõudnud etapis jagada jätkutegevused kõigi varasemate analüüside põhjal kvalitatiivselt järgmistesse prioriteetsusklassidesse.
I (kõrgeim täiendava kaitse vajadus) – kõigi seniste vajakuanalüüside kohaselt on suured puudujäägid salu- ja laanemetsade esindatuses. Esialgne sihtmärk võiks olla 2015. a. väikseim saavutustase (vajaduse alampiir miinus projekteeritud pindala), sest eriti laanemetsade puhul on Eesti üldhinnangud väga tugevasti kõikunud. Range kaitse olemis suurenes aastatel 2002–2015 (sh. projekteeritud alad) laanemetsana määratletud pindala 11 425 ha ning salumetsadel 4391 ha.
II (mõõdukas täiendava kaitse vajadus) – soovikumetsad. Tegemist on heterogeensete kooslustega, millest osa on sekundaarse (kuivendusjärgse) tekkega ning kõigis varasemates vajakuhinnangutes ületab vähemalt miinimumi ülempiir tunduvalt praegu kaitse alla projekteeritud pindala 39 835 ha (nt. 2004. a. mudelis on sihttase hinnatud vahemikku 38 100–61 100 ha). Seega võiks lähtuda hinnangute keskmisest vajakust (täiendav 6900 ha kaitse), mida tuleks käsitleda sisuliselt konkreetsete koosluste elustikuväärtuse põhjal.
III (vähene täiendava kaitse vajadus) – loometsad. Kõigis varasemates vajakuhinnangutes ületab miinimumi ülempiir praegu kaitse alla projekteeritud pindala 6084 ha (nt. 2002. a. mudeli sihttase on 5900–9500 ha). Seega võiks lähtuda hinnangute keskmisest vajakust, mis aga ei ole kuigi suur (täiendav 700 ha kaitse) ja mida tuleks käsitleda konkreetsete koosluste elustikuväärtuse põhjal.
Kaitserežiimi ja planeerimisega seotud prioriteedid tüübirühmades, mida kaitstakse minimaalsest sihttasemest väga palju suurematel pindaladel. Vaja oleks analüüsida 1) kas range kaitse on kohaseim viis valdava osa nõmmemetsade ja nende elustiku säilitamiseks, arvestades, et tegemist on looduslikult põlengudünaamilise ökosüsteemiga (vt ka Palo & Gimbutas 2013); 2) millised on võimalused kaitsealade moodustamisega paratamatult kaasatud kõdusoometsi parimal moel looduskaitseliste eesmärkide jaoks kasutada – variantideks on veerežiimi taastamine (vrd rohusoo-, samblasoo- ja soovikumetsade vajakuid) või puistustruktuuri kujundamine eeskätt laanemetsade elustiku kaitseks; 3) mis põhjustab rabastuvate metsade suure pindala rangelt kaitstavates vööndites ja milliseid konkreetseid kaitseeesmärke see täidab.
Tabel 3. Rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiliste vajakute kokkuvõte 2015. a. mudelisisendite kohaselt (Min-Max), ka varasemaid mudeleid arvestav keskmine
vajak (Kesk.) ning tõlgenduslik prioriteetsus. Miinimumvajaduste hinnangud on varieerunud tulenevalt erinevatest hinnangutest Eesti metsamaa tüpoloogilisele jaotusele; alusandmed on näidatud kõigi kolme mudeli kohta (2002., 2004. ja 2015. a.). Paksus kirjas on märgitud eelistatud sihtmärktasemed (vt teksti).
* 2015. a. andmed järgivad aastaraamatut „Mets 2013" (Keskkonnaagentuur 2014); varasemates mudelites olid peamiseks allikaks statistilise metsainventuuri andmed aastast 2000 (2002. a mudel) ja 2002 (2004. a. mudel)
6. Tüpoloogilistele vajakutele vastavate metsade leidumine piiranguvööndites
Esmane kokkuvõte on hetkel tehtud olemasolevate kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvöönditele takseerandmete tasemel (Tabel 4). Praegu ei ole arvestatud nende alade reaalset paiknemist ja ühtsete tervikute kujundamise võimalusi. Siiski on näha, et piiranguvööndite tasemel on tõenäoliselt võimalik oluliselt vähendada prioriteetset laanemetsade range kaitse vajakut ning ilmselt täielikult kõrvaldada vähem prioriteetsed vajakud loo- ja soovikumetsades. Salumetsade kaitse vajakuga tegelemine eeldab aga lisaks piiranguvööndite tsoneeringu ümbervaatamistele ilmselt tööd ka väljaspool seni kaitstud alasid. Analüüsi koostaja arvates on esimeses järjekorras oluline üle vaadata need kaitsealade moodustamise ettepanekud, mis ei ole veel „projekteeritud" (s.t registrisse kantud) staatuses.
Tabel 4. Range kaitse vajakutega tüübirühmade esinemine kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis, seisuga 30.11.2015. Käsitletud on takseerandmetega kaetud ala, mis jääb välja projekteeritavast (registrisse kantud) rangest kaitsest (vrd tabel 1).
Tänusõnad. Analüüsi lähteülesannet aitasid sõnastada Kristel Järve ja Riina Martverk. Tiit Matson, Reigo Roasto ja Urmas Tamm (KAUR) valmistasid ette ametliku geoinfo vööndipiiride ja takseerinfoga ning Maa-amet on teinud kättesaadavaks digitaalse mullakaardi. Indrek Tammekänd nõustas väikekonnakotka püsielupaikade projekteeritavate piiride käsitlemist. Anneli Palo saatis olulisi kommentaare kaitstavate metsade dünaamika ja mullakaardi tõlgendamise kohta.
Viidatud allikad
Angelstam, P., Andersson, K., Axelsson, R., Elbakidze, M., Jonsson, B.G., Roberge, J.-M. 2011. Protecting forest areas for biodiversity in Sweden 1991–2010: the policy implementation process and outcomes on the ground. Silva Fennica 45: 1111–1133.
Asi, E., Kõlli, R., Laas, E. 2004. Põllumaade metsastamine : põllumaade metsastamise metoodiline juhend. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Tartu.
Brouwers, N.C., Newton, A.C., Watts, K., Bailey, S. 2010. Evaluation of buffer-radius modelling approaches used in forest conservation and planning. Forestry 83: 409–421.
Cushman, S.A., McKelvey, K.S., Flather, C.H., McGarigal, K. 2008. Do forest community types provide a sufficient basis to evaluate biological diversity? Frontiers in Ecology and the Environment 6: 13–17.
Keskkonnaagentuur 2014. Aastaraamat Mets 2013. Tartu.
Korjus, H., Laarmann, D. 2010. Analysis of the Estonian forest conservation area network. In: Dutoit, T. (Ed.), Proc. 7th European Conference on Ecological Restoration. Universite d'Avignon et des Pays de Vaucluse, Avignon, France.
Laasimer, L. 1965. Eesti NSV taimkate. Tallinn, Valgus.
Lehtomäki, J., Tuominen, S., Toivonen, T., Leinonen, A. 2015. What data to use for forest conservation planning? A comparison of coarse open and detailed proprietary forest inventory data in Finland. PLoS ONE 10: e0135926.
Lõhmus, E. 2004. Eesti metsakasvukohatüübid. Loodusfoto, Tartu.
Lõhmus, A. 2005a. Miks peaks kümnendik Eesti metsamaast olema rangelt kaitstud? Eesti Mets 2: 34–38.
Lõhmus, A. 2005b. Looduslikkuse taastamine metsades: eesmärgid ja tulemuslikkus. Rmt: Sammul, M., Lõhmus, A. (toim), Ökoloogiline taastamine. Eesti Looduseuurijate Seltsi 83. aastaraamat: 113–141.
Lõhmus, A. 2011. Aspen-inhabiting Aphyllophoroid fungi in a managed forest landscape in Estonia. Scandinavian Journal of Forest Research 26: 212–220.
Lõhmus, A., Lõhmus, P. 2008. First-generation forests are not necessarily worse than managed long-term forests for lichens and bryophytes. Restoration Ecology 16: 231–239.
Lõhmus, A., Lõhmus, P. 2011. Old-forest species: the importance of specific substrata vs. stand continuity in the case of calicioid fungi. Silva Fennica 45: 1015–1039.
Lõhmus, A., Kohv, K., Palo, A., Viilma, K. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. Ecological Bulletins 51: 401–411.
Maa-amet, 2001. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214
Mikusiński, G., Edenius, L. 2006. Assessment of spatial functionality of old forest in Sweden as habitat for virtual species. Scandinavian Journal of Forest Research 21: 73–83.
Moilanen, A., Nieminen, M. 2002. Simple connectivity measures in spatial ecology. Ecology 83: 1131–1145.
Noon, B.R., Murphy, D.D., Beissinger, S.R., Shaffer, M.L., Dellasala, D. 2003. National forests: Conducting comprehensive biodiversity assessments. BioScience 53: 1217–1220.
Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn.
Palo, A., Gimbutas, M. 2013. Dynamics of tree layer composition, tree age and large diameter trees in Habitats Directive Annex I forest habitats in Estonia on the basis of monitoring data collected from 2010–2012. Forestry Studies/Metsanduslikud Uurimused 58: 57–73.
Ranius, T., Kindvall, O. 2006. Extinction risk of wood-living model species in forest landscapes as related to forest history and conservation strategy. Landscape Ecology 21: 687–698.
Viilma, K., Lõhmus, A., Öövel, J., Amos, T. 2004. Rangelt kaitstavate metsaalade esindatus ning nende esindatuse parandamiseks lähtetingimuste koostamine. Projekti "Rangelt kaitstavate metsaalade osakaalu ja paigutuse selgitamiseks andmestike koondamine ning nende esindatuse parandamiseks lähtetingimuste koostamine". Tartu. [Käsikiri]
Lisa 1. Suuremõõtmelise mullakaardi (Maa-amet 2001) tõlgendamine kasvukohatüüpideks vm. metsatüpoloogilisteks üksusteks. Põhiallikad: Lõhmus 2004; Asi jt. 2004; Paal 1997. „Arv" näitab mullapolügoonide arvu registrisse kantud range režiimiga metsamaa takseerimata osas (sh planeeritud kaitstavad alad).
| Kasvukohatü üp | Mullatüüp (SIF1) | Täpsustused | Arv |
|---|---|---|---|
| LL | Kh’ | gleistumist pole kogu profiilis | 12 |
| | Kk | | 159 |
| | Ar | Lõimis: klibu, räha või veerise esinemisega või kivine | 72 |
| KL | Kh’’ | | 155 |
| | K | Lõimis: esineb klibu või veeris, või Kivisus: III-V | 334 |
| | E2k, E3k | | 63 |
| LU | Kkg, Kh’g, Kh’’g | | 128 |
| | Gh’, Gh’’ | | 169 |
| SM | L0 | | 152 |
| | Ar | Lõimis: esineb liiv, puuduvad jämedad fraktsioonid (vrd. LL) | 81 |
| KN | LIII, LIIIg | | 61 |
| | LII, LIIg | Lõimis: esineb kruus | 34 |
| SM+PH | LI | Lõimis: ainult liivad, ei gleistumist ega leetumist | 877 |
| Nõmm+PH | LII | Lõimis: ainult liivad, ei gleistumist5 | 282 |
| KN+MS | LII | 2. komponendis gleistumine | 30 |
| | LIIg | Lõimis: ainult liivad | 427 |
| PH | LI | Lõimis: esineb savi, või 2. komponent: glei-, gleistunud, leet- või huumuslik leedemuld | 125 |
| JP | LI(g), LIg | | 247 |
| | L(k)I, L(k)II | ei gleistumist | 420 |
| | L(k)g, L(k)Ig | | 129 |
| | Ls | | 7 |
| MS | LIIg | Lõimis: (esineb liivsavi või saviliiv) või 2. komponendina leetunud muld | 40 |
| | L(k)IIg, L(k)IIIg | | 111 |
| | L | 2. komponent LG | 4 |
| JM | LkIIg, LkIIIg | | 124 |
| | Lk(g), Lkg | | 34 |
| | Lp(g), Lpg | | 12 |
| | Lsg | | 2 |
| KM | LkG, LG | Lõimis: savi puudub + 2. komponent leede- või leetunud muld (L; L(k); Lk). | 602 |
| KM+SN | LG | pole savi ega leetmullasegu | 751 |
| JK | LP | sh. LP:LPg | 700 |
| | LkI, LkII, LkIII | | 966 |
| | Lk | | 13 |
5 peenliivade esinemise alusel välistatav ka KN, aga see puudutab ainult 96 kirjet
KIe, LPe, LkI-
158
| SL | K | lõimis pole kivine (vrd. KL) | 266 | KL |
|---|---|---|---|---|
| | Kr | | 387 | |
| | KI | | 356 | |
| | Ko, Kor | | 705 | |
| | Kod | | 1 | |
| | E2o, E3o, Ke, Koe | | 53 | |
| pangamets | B, Bg, BG | | 65 | |
| ND | K(g), Kg, Kr(g), Krg | | 808 | |
| | KIg | | 623 | |
| | KId | | 1 | |
| | Ko(g), Kog, Korg | | 860 | |
| | LkI(g), LkIg | | 578 | |
| | D | | 150 | |
| SJ | AG, ArG | | 1992 | |
| | D(g), Dg, DG | | 267 | |
| | Gk, Gkr | | 897 | |
| AN | LPG | | 511 | |
| OS | Gh1 | | 12 | |
| AN+OS | GI, Go, GoR, Gr | Lihtlõimis: liivakiht puudub | 3311 | |
| TR+TA | GI, Go, GoR, Gr | Lihtlõimis: esineb liivakiht | 4024 | |
| KR | LkG | Lõimis: esineb savi, või 2. komponent glei- või turvastunud muld. | 85 | KM, SN |
| | LG | Lõimis: esineb savi | 197 | KM, SN |
| SN+KR | LG1 | | 1224 | |
| LD | Gr1 | s.o. rannikulodu | 61 | |
| | AM | (turba paksus täpsustamata) | 1 | MD |
| | AM&, AM&& | | 250 | |
| LD+JO | M&, M&& | Lõimis: esineb hästi lagunenud turvas | 2251 | MD |
| MD | AM&&& | | 314 | |
| | M&, M&& | Lõimis: hästi lagunenud turvas puudub | 826 | |
| | M&&& | Lõimis: hästi lagunenud turvas puudub, ja Lihtlõimis pole t1 | 1632 | |
| | M | | 16 | LD |
| SS | M&&& | Lihtlõimis: t1 (halvasti lagunenud turvas) | 138 | |
| | S&, S&&, S&&& | Lõimis: hästilagunenud turvas puudub, ja 2. komponent pole rabamuld | 3207 | RB |
| | S | | 3 | MO, RB |
| RB | R&, R&&, R&&& | Lõimis: hästilagunenud turvas puudub (sh. 1 R, kus aga Lõimis: t!150) | 2063 | |
| | S&& | 2. komponent rabamuld | 2 | |
| MO | S&&& | Lõimis: esineb hästi lagunenud turvas | 487 | |
| | R&, R&&, R&&& | Lõimis: esineb hästi lagunenud turvas | 254 | |
| JO | M&&& | Lõimis: esineb hästi lagunenud | 1471 | MD |
| | | turvas | |
|---|---|---|---|
| KS | S&, S&& | Lõimis: esineb hästi lagunenud turvas | 456 |
| Liivapuistang | Tx, Tz | Lõimis: esineb liiv | 6 |
| Turbapuistan g | Tx, Tz | Lõimis: esineb turvas, liiv puudub | 18 |
| Puistang | Pp, PpG | | 49 |
| | Tarn | | 3 |
| Kokku määratud | | | 3836 2 |
| Vesi | Av, Arv | | 142 |
| Määramata | | | 394 |
| Kokku polügoone | | | 3889 8 |
|
<urn:uuid:5d0af5be-fe61-4920-8f29-7074328095bd>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/20332805/Eestis+rangelt+kaitstavate+metsade+t%C3%BCpoloogiline+anal%C3%BC%C3%BCs.pdf/fbb6650e-7f82-4fd3-98f7-241ea6a0cdc6?version=1.0
|
2021-10-20T13:20:36+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00035-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 623,523,831
| 11,107
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.98506
|
ekk_Latn
| 0.999941
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2851,
6289,
8918,
9196,
9582,
12883,
13298,
14291,
17356,
19007,
21195,
23398,
25310,
27117,
27515
] | 0
|
[
0.365234375,
0.2216796875,
0.298828125,
0.09912109375,
0.01123046875,
0.0030670166015625
] |
Aastaaruanne 2014
Väike-Maarja Valla Raamatukogu Kiltsi raamatukogu
Elanike arv: 866
1.Põhilised tegevussuunad
Laste lugemisele sai pisut rohkem tähelepanu pööratud, kuigi kindlasti oleks pidanud seda veel rohkem tegema. Laste laenutuste arv ka tõusis, aga külastuste arv vähenes. Lapsi lugejaid oli ühe võrra vähem
2015.aastal plaanin lastele rohkem raamatukogutunde ja kindlasti ka muid üritusi, et haarata lapsi kaasa tegevusse raamatukogus. Kindlasti tahaksin rohkem haarata ka täiskasvanuid ja midagi nendega koos ette võtta.
2014. aastal vahetati Kiltsi raamatukogus 6 akent uute vastu ja pandi ka uus elektrisüsteem ja see oli meie kogu jaoks väga oluline. Jätkuvalt on Kiltsi kogu olemelist olukorda parandanud kohalikud annetajad - saime juurde tugitooli ja kolm lillepostamenti. Üks neist sai kohandatud raamatute väljapaneku aluseks.
Kiltsi inimeste jaoks oli väga tähtis, et Kiltsi rahvamaja sai ometi kord saali põranda ja sellega seoses külastas kahel korral meie raamatukogu ka Edgar Savisaar. Kui toimus uue rahvamaja saali põranda avamine, panin mina omalt poolt alla rahvamajja fotode näituse Kiltsi ajaloost.
2. Juhtimine
2.1 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud
Raamatukogu dokumentatsioon on uuendamisel.
2.2 Eelarve
Infotehnoloogiakulud
Kajastuvad tervikuna Väike- Maarja all.
2.3 Struktuur
Alates 2014 aasta lõpust muutusid meie raamatukogu lahtioleku ajad, kui enne oli raamatukogu avatud: E 11-19, T, N 10-18 ja R 9-17. Siis nüüd on kogu avatud E, N 10-18 ja T,R 9-17.
Peale kella kuut ei liikunud inimesed enam raamatukogusse ja kuidagi lihtsam on meeles pidada, kui ei ole niipalju erinevusi lahtioleku aegades.
2.4 . Personali juhtimine ja areng.
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 2014
)
| Raamatukogu nimi | Koolituste arv | Koolitustundi de arv (koolituse pikkus) | Raamatukogu- hoidjate arv, kes osalesid täienduskoolitusel | Koolitu- seks kulutatud |
|---|---|---|---|---|
| Kiltsi | 4 | 14 | 1 | |
| Koolituse teema | Korraldaja |
|---|---|
| Elutuba ehk kujundusnippe raamatukogus ID-kaart, Mobiil-ID ja e-riik Õppereis Läti raamatukogudesse Metsiku raamatukogu ja perekond Pruulid | Eveli Varik Madis Roosalu Sirje Lusmägi, Liis Tamm |
.
2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised
Olin kutsutud Kiltsi koolis toimuva valla algklasside luulekonkurssile luule lugemise züriisse, kus ka osalesin.
2.4.3 Erialahariduse omandamine - ei õpi
2.4.4 Töötajate tunnustamine - ei tunnustatud
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine
2.5.1 Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid ja asukoht
Sellel aastal vahetati välja raamatukogus 6 akent ja eelektrijuhtmed, ning paigaldati raamatukogule eraldi voolumõõtja.
Järgmisel aastal on kavas remontida laenutamisruumi, tapeetida, teha korda põrand.
Otsest juurdepääsu liikumispuudega inimesele ei ole – asume teisel korrusel, aga kindlasti tuleksin vastu ja viiksin raamatud koju, kui selleks vajadus tuleb. Olen seda ka inimestele välja pakkunud.
2.6 Raamatukogu arendustegevused
2.7 Raamatukogude koostöö
Töö koordineerimine ja koostöösuhted
Pidev koostöö toimub Kiltsi MTÜ- ga, koos oleme läbi viinud rahvamajas naistepäeva, emadepäeva üritusi ja jõulukohvikut. Ka lasteaiaga käib pidev suhtlus ja vähemalt korra aastas on lasteaialapsed raamatukogus külas. Ka Kiltsi kooli kirjandusõpetaja Mari- Vivianiga on pidev koostöö alates eelmisest aastast. Ja kindlasti osaliselt tänu temale on ka laste lugemus hoogsalt kasvanud.
3. Kogud
Kiltsi raamatukogu raamatute omavalitsuse komplekteerimissumma oli sel aastal 900 eurot. Meie raamatukogu raamatutest moodustas ilukirjanduse tellimine kogu kirjandusest 71%. Raamatutele kulus raha 2,3 tuhat €. Annetustena sai meie raamatukogu sellel aastal 19 protsenti raamatutest, seega palju vähem kui eelmisel aastal, kui see arv oli ligi 40% kogu raamatutest. Oli inimesi, kes saatsid oma ostetud raamatuid meile, mahakantud ja inimeste toodud raamatuid sai ka valida raamatulaadalt ja meie keskkogust.
Sisulises mõttes moodustas saadud raamatutest ilukirjandus 68 %. Järgnes ajalugu 6,7 %. Ajalugu on meie kogus ajast aega, loetud. Edasi järgnesid ühiskonna teadus ja kunst 4,5%
Kõige rohkem loeti ilukirjandust-2353 raamatut, järgnes ajalugu-221 raamatut, seejärel ühiskonnateadus-129 raamatut.
Perioodikat saame kindlasti vähe, meie lugejad loeksid seda palju rohkem. Kuid siiani oleme saanud tellida ainult kuut ajakirja. Õnneks tuleb annetusena veel üks ajakiri lisaks. Auviste järgi pole viimasel ajal eriti vajadust tundnud. Selle aastal tuli annetusena kogusse üks auvis.
4. Raamatukoguteenused
Kiltsi raamatukogu kohta on teave Väike- Maarja Valla kodulehel. Kohalik (vallaleht) on ka raamatukogus kättesaadav. Peaaegu kogu aeg on raamatukogus saadaval ka infovoldikuid ( nii Euroopa Liidu, Valla kohta kui ka muud). Eelmisel 2013. aastal saime raamatukogusse kaks stendi, kus kajastan päevakajalisi teemasid, reklaamin huvitavaid üritusi, mis toimuvad meie valla piires ja muud põnevat,
Wifi võimalust kasutatakse meie kogus ikka aeg- ajalt, peamiselt suvel.
ID-kaart on kasutusel lugejapiletina, alates 2013 aastast.
Ja loomulikult saab laenutada lugejapiletiga..
Juba 2011 aastast alates said lugejad juba ka meie kogus oma laenutuste tähtaega ise pikendada ja reserveerida ilma raamatukoguhoidja vahenduseta; kuigi seda võimalust kasutatakse üsna vähe.
Kiltsi raamatukogus on võimalik kasutada arvutit, printida, teha koopiaid ja kasutada WiFI võimalust. Kogus on ka muusika kuulamise võimalus ning seda kasutati ka sellel aastal üsna aktiivselt.
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine (AIP-i kasutamine)
2013 aastal käis lapsi arvutis 401 korral. Üldse käidi arvutis 2013 aastal 495 korral.
2014 aastal käis lapsi arvutis 190 korral. Üldse käidi arvutis 2014 aastal 276 korral.
4.2 Raamatukogu kasutamine
| Raamatu- kogu | Lug-d 2013 | Lug-d 2014 | Muut us(+-) | Külas- tused 2013 | Külas- tused 2014 | Muutus (+-) | Virtuaa lkülas-d 2013 | Virtuaal- külas-d 2014 | Muut us(+-) |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | 148 | 110 | -38 | 2409 | 2259 | -150 | | 3400 | |
Vähenesid aga täiskasvanute lugejate, külastuste ja laenutuste arvud.. Ja on vähenenud ka meie elanike arv. Laenutuste arv vähenes seetõttu, et ajalehtede laenutused enam uues Urramis arvele ei lähe. Ning see vähendab kindlasti päris palju laenutuste arvu. Julgen küll öelda, et need lugejad, kes on alles jäänud, loevad endiselt üsna usinalt. Kuid tundub, et muidugi minul endal on siin ka palju ära teha. Olin kuidagi ise ka loid.
Raamatuid toimetan pidevalt vastavalt vajadusele ühest kogust teise; viin Kiltsist Väike- Maarjasse ja toon sealt jällegi Kiltsi raamatukogusse.
Koduteenundust olen välja pakkunud, kuid siiani ei ole selleks vajadust olnud.
E-teenuste arendus ja tutvustus.
Virtuaalkülastuste arvu saab Väike- Maarja Valla raamatukogu kodulehelt ja see on kõigile meie kogudele ühine.
Facebookis on olemas ka grupp; Kiltsi raamatukogu,rahvamaja info. Seal jagan infot raamatukogu ürituste, (hiljem ka fotod ürituse kohta) kinnioleku aegade ja muu raamatukogut puudutava osas. Huvitavate infot ka uute raamatute ja muu põneva kohta, mis puudutab raamatukogu ja raamatuid. Ning kuna meie rahvamaja kuulub MTÜ-le „Meie Kiltsi" ning rahvamaja töötajat meil eraldi ei ole siis jagan ka infot Kiltsi rahvamaja kohta ning kajastan ka nende üritusi.
Seda gruppi külastatakse päris hoolsalt, grupp käis läbi 3400 korral inimeste lehtedelt, Ise jagasin postitusi 86 korral.
4.3 Lasteteenindus:.
| Raamatu- kogu | Lug-d 2013 | Lug- d 2014 | Muut us(+-) | Külast -d 2013 | Külast -d 2014 | Muut us(+-) | Laenut-d 2013 | Laenut- d 2014 | Muut us (+- ) |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiltsi | 33 | 32 | -1 | 642 | 580 | -62 | 204 | 310 | +106 |
Lugejate arv oluliselt ei vähenenud, kuid vähenes raamatukogu külastatavus laste hulgas ja see tuleneb kindlasti sellest, et arvutis käidi palju vähem. Ja see on ka loomulik, kuna kodudesse ostetakse järjest rohkem arvuteid. Laenutuste arv tõusis aga tunduvalt. Kindlasti on siin suur osa meie Kiltsi Kooli kirjandusõpetajal Mari- Vivian Lahtil, kes väga on propageerinud laste lugemist ja ka ise hoolsalt käib raamatukogus laste jaoks kirjandust laenutamas. Läbi sai viidud ainult üks raamatukogutund. Tahan end siiski sel aastal rohkem kätte võtta ja rohkem raamatukogutunde läbi viia. On mõttes ka ühe raamatukoguringi tegemine lastele, kuid see praegu alles mõtte tasemel. Sel aastal sai küll korraldatud muinasjutukirjanik Karin Hanssoni autoritund nii lastele kui ka täiskasvanutele, ühesõnaga kõigile huvilistele. Ja sellekohane info sai ka saata üles Kiltsi kooli stendile aga kohale tuli paraku ainult üks laps. Kuid täiskasvanud olid kohal.
4.4 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Eriteenuseid sel aastal ei olnud.
4.5 Raamatukogu kultuurikeskusena
| Raamatukogu nimi | Näitused/virtuaalnäitused, väljapanekud | Üritused | Üritustel osalenute arv |
|---|---|---|---|
| Kiltsi | 6 | 36 | 42 |
Sellel aastal käisid raamatukogus lasteaialapsed, nagu igal aastal ja toimus neile Andrus Kivirähki „Konnamusi" ettelugemine. 2.klassi lastele sai läbiviidud ka raamatukogutundtutvumine raamatuga. Meie raamatukogus käis sellel aastal külas muinasjutukirjanik Karin Hansson, kes viis läbi oma autoritunni. Tund oli mõeldud kõigile muinasjutuhuvilistele nii täiskasvanutele kui ka lastele. Ja ürituse reklaam sai ka koolimajja üles pandud, kuid paraku oli kohal ainult üks laps. Kuid täiskasvanuid oli üheksa. Oli igati huvitav ning kestis see olemine ikka vähemalt kolme tunni ringis. Aga kuidagi kahju, et lapsi nii vähe. Kuigi kutsusin ka isiklikult lapsi sellele muinasjutuõhtule.
4.6 Raamatukogu koolituskeskusena
Kasutajakoolitusi ei toimunud.
4.7 Raamatukoguteenuse turundus (tutvustamine)
Vallalehes loomulikult, sest seda saavad oma postkasti kõik vallaelanikud. Ja sealt käivad läbi ka kõik muutused töökorralduses, nagu näiteks muutus lahtioleku aegades.
Kuid kindlasti ka facebook, kuhu panen üles fotosid toimunud üritustest, ning ka muud huvitavat. Lisaks läheb sinna ka info, kui kusagil seminaril või mingil muul põhjusel raamatukogu suletud on. Ning viimasel ajal olen saatnud ka Urramiga inimeste postkastidesse teate, muutustest tööaegades ja suletud päevadest. Ning see on toonud mulle ka väga positiivset tagasisidet inimeste poolt.
4.8 Bibliograafia- ja infotöö
4.8.1 Andmebaaside loomineAndmebaase ei ole.
4.8.2 Infopäringud
Infopäringute kohta olen teinud pidevalt märkeid oma arvutis ja neid oli kokku 52
4.8.3 Trükised ja veebiväljaanded ei teinud
Kokkuvõte
Meie raamatukogu jaoks oli ikka väga oluline, et saime ette kuus uut akent ja vana veneaegne elektrijuhtmestik sai välja vahetatud, ikka jälle samm edasi. Nüüd ikka aasta- aastalt paraneb pisitasa meie raamatukogu olmeline olukord.
Järgmisel aastal tahan kindlasti rohkem kaasa haarata raamatukogu tegevusse kohalikku pensionäride ringi. Ning kindlasti ka lapsi, et neid rohkem kogusse saada ja neis rohkem raamatute vastu huvi tekitada.. Jätkan ikka koostööd lasteaia ja kohaliku kooli kirjandusõpetajaga. Ka otsin kindlasti uusi väljundeid, mida veel oleks võimalik meie raamatukogul ära teha, et veel lugejasõbralikumaks muutuda.
Riina Tali Kiltsi raamatukoguhoidja
|
<urn:uuid:d88647b8-1267-404d-b3f1-92c50ed5e305>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://lvkrk.ee/images/aruanded-2009-2014/2014/Kiltsi.pdf
|
2024-07-13T07:07:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 311,429,353
| 4,625
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999963
|
ekk_Latn
| 0.999969
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1716,
3988,
6765,
9705,
11253
] | 1
|
[
0.08984375,
0.76171875,
0.11865234375,
0.026123046875,
0.0018157958984375,
0.00054931640625
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2021
aruandeaasta lõpp: 31.12.2021
ärinimi: Enefit Solutions AS
registrikood: 10633284
tänava nimi ja maja number: Malmi tn 8
linn: Jõhvi linn
vald: Jõhvi vald
maakond: Ida-Viru maakond
postisihtnumber: 41537
e-posti aadress: [email protected]
Sisukord
TEGEVUSARUANNE
Ülevaade ettevõttest
Enefit Solutions on Eesti Energia AS 100% tütarettevõte.
Ligi 75% Solutionsi tuludest tuleb Eesti Energia AS kontserni kuuluvale ettevõttele Enefit Power AS-le osutatud teenustest, mille tõttu on ettevõtte äritegevus mõjutatud üldisest elektritootmise mahtudest ja sealt tulenevast vajadusest seadmete hoolduseks ja remondiks. Samas peame oma tegevustes lähtuma ka Enefit Power AS suurenergeetika seadmete planeeritud remondigraafikutest ja nendes seatud tähtaegadest. Kapitaalremonditööde puhul otsest seost elektrituru hindadega ei ole.
Aruandeperioodi elektritootmist mõjutasid eelkõige elektrihinna suured muutused, nafta ja CO2 heitmekvootide hinnad ning CO2 kvoodi hindade mitmekordne kasv. Aasta esimeses pooles avaldasid mõju ka konkurents avatud turul, valuutakursid ning regulatsioonid. Eesti on osaline elektribörsil Nord Pool, kus kauplevad elektritootjad, kes müüvad börsile oma toodetud elektrit, ja elektrimüüjad, kes ostavad börsilt elektrit, et seda lõpptarbijatele edasi müüa. 2021 aastal jätkus CO2 heitmekvoodi ja elektri hinna kasv, mis mõjutas elektri tootmist prognoositust rohkem. Nendest asjaoludest oli tingitud ka elektritootmise suurem maht 2021. aastal 3981 GWh (+64,5%, võrreldes 2020. aastaga).
Enefit Solutions AS pakub laia valikut nüüdisaegseid tehnoloogilisi projektlahendusi energeetika- ja tööstuse valdkonnas: projekteerib, valmistab ja paigaldab metallkonstruktsioone, kaevandus-, energeetika- ja tööstusseadmeid. Lisaks pakub seadmete remondi- ja hooldusteenust ning metallide ja keevisliidete ekspertiisi.
Enefit Solutions AS osutab teenuseid ja turustab oma toodangut Eesti siseturul kui ka välisriikidesse. Ettevõte käsutuses on ruumid ja seadmepark, mis võimaldab valmistada keerukaid, suuregabariidilisi kõrgetele kvaliteedinõuetele vastavaid tooteid alates toormaterjali lõikusest kuni lõpptoote viimistluseni.
2021 majandusaastal oli Enefit Solutions AS-i toodete põhisortimendiks:
- elektri- ja õlitootmise jaamade hooldus ja remont;
- maapealse ja maa-alune kaevetehnika hooldus ja remont;
- varuosade valmistamine energeetikaseadmetele, mõõteriistadele ja muudele töövahenditele;
- energeetikaseadmetele soojus- ja elektrilised mõõtmised;
- auruturbiinide ja abiseadmete, kompressorite ning pumpade hooldus, monteerimine ja remont;
- soojusisolatsiooni-, tulekindla müüritise ja katlapuhastustööd;
- surveanumate, katelde, torustike ja nende abiseadmete projekteerimine,
- terastoodete projekteerimine, valmistamine, monteerimine, värvimine, hooldus ja remont;
- metalli ja keevisliidete kvaliteedi kontroll ja uuringud (sh. värviliste metallide uuringud).
Kvaliteet ja keskkond
Ettevõte tegevus vastab kvaliteedijuhtimissüsteemi standardile ISO 9001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemi standardile ISO 14001:2015 ja tööohutus ja -tervishoiu juhtimissüsteemi standardile ISO 45001:2018. Enefit Solutions AS on läbinud 2021 Bureau Veritase järelevalve auditi. 2022 aastal on planeeritud resertifitseerimisaudit.
Testimis- ja hooldusdivisjonid on edukalt läbinud EAK iga-aastased auditid EVS-EN ISO / IEC 17024: 2012 ja EN ISO / IEC 17025: 2006 akrediteeritud QMSi raames.
Enefit Solutions AS-is on rakendatud keskkonnajuhtimine vastavalt ISO 14001 standardile. Ettevõtte tööks vajalikud keskkonnaload on olemas, lubasid ajakohastatakse regulaarselt. Ettevõttes on läbi viidud nõutavad keskkonnaalased sise- ja välisauditid, olulisi mittevastavusi ei leitud.
Enefit Solutions AS on 2021 aastal edukalt läbinud KIWA OÜ poolt iga aastase järelevalve auditi vastavalt Euroopa direktiivis 305/2011 sätestatud reeglitele ning toetab kvaliteedijuhtimise süsteemi kooskõlas harmoneeritud standardite EVS – EN 3834-2 (keevitamine) ja EVS – EN 1090 EXC 3 (teraskonstruktsioonide valmistamine) nõuetega. 2022 aastal on plaanis resertifitseerimisaudit.
Ettevõte tööandjana
Aruandeaastal oli ettevõtte keskmine töötajate arv 865 töötajat (2020: 968 töötajat), töötajate arv vähenes aasta jooksul 103 inimese (- 10.6%) võrra. Olles Ida-Virumaa üks suurimaid tööandjaid tunnetab ettevõtte oma vastutust ja tegevuse mõju kohalikule sotsiaalsele keskkonnale.
Tervikuna 2021 jooksul rakendati COVID-19 ennetusmeetmeid kõikidele töötajatele vastavuses kontserni Kriisistaabi korraldustele ja suunistele. 2021 aastal haigestus kokku 175 töötajat (2020: 90 töötajat) ning seetõttu kaotati 1575 tööpäeva.
Alates märtsist 2021, kui alustati riigi poolt teatud ametikohtadel töötajate vaktsineerimist tõusis vaktsineerituse tase seisuga 31.12.2021.a. 725 (84.9%) töötajani. Novembri ja detsembri kuu jooksul teostati vaktsineerimata töötajate poolt nakkuskollete varasemaks avastamiseks tööandja tellimusel 801 PCR testi ning tuvastati 4 haigestumise juhtumit. Märkimisväärne töö tehti töötajate vaktsineerituse teadlikkuse tõstmiseks ning selle abil nakkuskollete minimiseerimiseks, et tagada varahalduse teenuse toimepidavus.
Kõrgendatud tähelepanuga oli juhtimiskvaliteedi tõstmine, milleks viidi läbi kõikidele juhtidele arenguprogramm „Muudatuste tark juhtimine". Programmis osalesid kõikide tasandite juhid koos iseseisvatelt juhtimisülesannete lahendamisega.
Samuti viidi läbi veebipõhised „EE Juhtimisprintsiipide" töötoad, millel igapäevaste väljakutsete analüüsiga teadvustati ja kinnistati kõikide töötoas osalenud juhtide jaoks kontserni juhtimisprintsiipe.
Koostöös Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega ja Virumaa Kolledžiga korraldati praktika vastavuses ettevõtte järelkasvu vajadusele 26 õppurile ( 2020: 32 õppurit).
Töötasustamise ja tunnustamise uuendatud põhimõtted jõustusid alates 01.jaanuarist 2021 ning rakendusid ühtsete põhimõtete alusel töötajatele töötasustamise põhimõtted ja tulemustasude kord ühtsete tulemusmõõdikute alusel, mis tulenevad ettevõtete strateegilistest eesmärkidest.
Tootmisõppe valdkonnas jätkati töötajate erialalaste kompetentsi tasemete ning järelkasvu tagamiseks tootmisõppe programmide koostamist ja uuendamist:
- Novembris väljastati järjekordselt järelkasvu tagamiseks konkursi alusel kahele Virumaa Kolledžis insener-tehniliste õppeprogrammides õppivale tudengile ja kahele Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpingute toetamiseks;
- Usaldusisikutega koostöö arendamiseks toimusid regulaarselt kohtumised ja kõikidele usaldusisikutele aprillis ja septembris seminarid ettevõtte juhtkonna poolt ettevõtte 2021 väljakutsete ja uuendatud strateegia 2021-2025 kohta;
Koolitustundide arv moodustas 2021. aastal kokku 9261 ja 10.7 tundi/töötaja kohta ( võrdluseks 2020 aastal vastavalt 6277 ja 6.5). COVID-19 piirangute mõjust tulenevalt suurendati veebipõhiste lahendustega koolituste osakaalu.
Finantstulemused
Energeetikaseadmete hoolduse ja remondi valdkond tervikuna püsis 2021 aastal suures plaanis valitsuse 1000 MW elektritootmisreservi hoidmise kohustuse läbi stabiilsena. Suurim mõjutus oli madalast elektrihinnast tulenev jätkuv hooldusvajaduse vähenemine, mis aasta lõpus toibus mõnevõrra mahtudelt, kuid mitte müügihindades.
Aruandeaastal oli Enefit Solutions AS-i majandusaasta müügitulu 38,44 mln eurot (2020: 35,04 mln eurot) ning aruandeaasta kasum 0,9 mln eurot (2020: -0,96 mln eurot). Aruandeaasta müügitulu suurenes võrreldes 2020.a majandusaastaga 10% võrra. Aruandeperioodi eksport oli 3,34 mln eurot, mis moodustas 9% müügitulust (2020: 2,75 mln eurot, 8%).
Ettevõtte teenis võrreldes 2020 aastaga puhaskasumit 1,86 mln euro võrra rohkem, eelkõige tänu planeeritust suuremale elektri- ja õlitootmise jaamade hoolduse ja remontööde mahule.
Seoses COVID-19 kasutusele võetud meetmetele suurenesid tavapärasest rohkem töökaitse alased kulud.
Energiakandjate (elekter, gaas) hinnamuutused 2021 aastal on ligi kahekordistanud nende kulukomponentide osakaalu kuludes. Samas absoluutsummas ei oma nad nii suurt mõju, kui näiteks tööjõukulud, millede tõusule on tööturu surve samuti mõju avaldanud.
Enefit Solutions AS arvelduskrediidi võlakohustused emaettevõttele vähenesid 2021. majandusaasta jooksul 0,38 mln euro võrra, moodustades 3,57 mln eurot. Arvelduslaenu intress määratakse kontsernisiseselt.
31. detsember 2021 seisuga ületavad lühiajalised kohustused käibekapitali. Kuigi tegemist on negatiivse käibekapitali olukorraga, tuleb silmas pidada, et 3,57 mln eurot ehk 28% lühiajalistest kohustustest on kontsernisisene arvelduslaen. Ometigi peab ettevõtte juhtkond oluliseks lühiajalise maksevõime näitajaid ning jooksvates ärilistes otsustes lähtutakse vajadusest likviidsuse taseme parandamiseks.
Ettevõtte võlg hankijatele oli 31.12.2021 summas 5,96 mln eurot, ületähtaegseid võlgnevusi ei olnud. Ostjate ja seotud osapoolte võlgnevus ettevõttele oli 5,19 mln eurot, millest ületähtaja oli 0,05 mln eurot.
Ületähtaegseid võlgnevusi menetletakse vastavalt kontsernis kehtivale võlamenetlus korrale ning see on osa krediidi- ja likviidsusriski maandamise tegevusest.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne oluliselt teisi finantsriske nagu valuutarisk ja intressimäära risk, samuti ei kasutata tegevuse toetamiseks finantsinstrumente ega tehta börsitehinguid.
Erinevate riskide sh. finantsriskide hindamine on osa ettevõtte juhtimisest ja toimub vastavalt kontsernis kehtivale korrale.
Pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks investeeris ettevõtte 2021 majandusaastal 0,241 mln eurot (2020: 1,2 mln eurot).
| Peamised finantsnäitajad, mln euro | 2021 | 2020 | vahe | % |
|---|---|---|---|---|
| Müügitulu | 38,44 | 35,04 | 3,40 | 10% |
| sh. Eesti Energia AS kontsernisisene | 33,50 | 30,85 | 2,65 | 9% |
| sh. eksport | 3,34 | 2,75 | 0,59 | 21% |
| sh. muud grupivälised | 1,61 | 1,44 | 0,16 | 11% |
| EBITDA | 1,84 | 0,01 | 1,83 | 18290% |
| EBITDA marginaal | 5% | 0% | 5% | 15847% |
| Puhaskasum | 0,90 | -0,96 | 1,86 | -194% |
| Puhaskasumi marginaal | 2% | -3% | 5% | -167% |
Valemid:
EBITDA = Puhaskasum + intressid + kulum
Puhaskasumi marginaal (%) = puhaskasum/ müügitulu
EBITDA marginaal (%) = EBITDA/ müügitulu
Ettevõtte arengusuunad 2022. aastal
Ettevõtte jätkuv eesmärk on tagada äritegevuse kasumlik juhtimine ning tööde teostamine ohutult ja keskkonnasäästlikult kõikides tegevusvaldkondades.
2021. aasta algusest rakendatud organisatsiooni struktuuri muudatuste peamine eesmärk oli efektiivsuse ja tulemuslikkuse parandamine, selles osas jätkame struktuuri analüüsiga ja vajadusel uute muudatustega ja turutingimustega kohandumisega. Panustame juhtimiskvaliteedi parandamisele ning seeläbi ka töötajate pühendumise tõstmisele.
Elektri- ja õlitootmise ning kaevanduste varahalduse üksustes peame leidma võimalusi rohkem ühiselt ressursse planeerida, vajadusel jagada ja seeläbi tagada tervikuna ettevõtte efektiivsuse pidev kasv ja kiire reageerimine muutuvatele elektritootmise ja primaarenergia vajaduse mahtudele.
Lisaks olemasolevate töödele Eesti Energia kontserni planeeritava keemiatööstuse tehase Enefit 282 ehitamisel planeerime jätkuvalt osaleda sellega seotud hangetel ja olla seeläbi usaldusväärne partner projektide elluviimisel ja tööde teostamisel.
Koostöös teiste Eesti Energia kontserni üksustega jätkame taastuvenergia üksuse arendamisega.
Tootmise üksuses vaatame üle võimalused tootmispindade vähendamise kaudu suurendada efektiivsust ja vähendada kulusid, samuti kaalume tootmises arendada olemasolevaid tarkvara lahendusi ning täiendavate moodulite kasutuselevõtmist.
Energeetikaseadmete hoolduse ja remondi valdkonnas on tööstusharus tervikuna ette näha suundumusi uute tehnoloogiliste seadmete kasutuselevõtmiseks ja sellest tulenevalt planeerib Enefit Solutions analüüsida ja hinnata oma võimalusi muutuvates valdkondades areneda.
Viimaste välispoliitiliste sündmuste täit mõju ettevõtte edasisele tegevusele on praegusel hetkel veel raske hinnata. Kuid juba praegu näeme suuri hinnamuutusi ja kättesaadavuse probleeme toorainete turul, millega omakorda kaasnevad suured väljakutsed olemasolevate lepingute täitmisel. Ettevõtte juhtkond on võtnud prioriteediks käesoleva olukorra mõjude vähendamist või ärahoidmist energeetikaseadmete hooldusele ning lepinguliste kohustuste täitmisele, otsides alternatiivseid hankekanaleid ning kaardistades koos tellijatega läbi võimalikud riskikohad.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(tuhandetes eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Varad | | | |
| Käibevarad | | | |
| Nõuded ja ettemaksed | 9 291 | 6 233 | |
| Varud | 2 001 | 1 837 | |
| Kokku käibevarad | 11 292 | 8 070 | |
| Põhivarad | | | |
| Nõuded ja ettemaksed | 2 084 | 0 | |
| Materiaalsed põhivarad | 3 168 | 3 789 | |
| Immateriaalsed põhivarad | 6 | 9 | |
| Kokku põhivarad | 5 258 | 3 798 | |
| Kokku varad | 16 550 | 11 868 | |
| Kohustised ja omakapital | | | |
| Kohustised | | | |
| Lühiajalised kohustised | | | |
| Laenukohustised | 3 569 | 3 946 | |
| Võlad ja ettemaksed | 9 388 | 5 228 | |
| Kokku lühiajalised kohustised | 12 957 | 9 174 | |
| Pikaajalised kohustised | | | |
| Eraldised | 33 | 37 | |
| Kokku pikaajalised kohustised | 33 | 37 | |
| Kokku kohustised | 12 990 | 9 211 | |
| Omakapital | | | |
| Aktsiakapital nimiväärtuses | 639 | 639 | |
| Ülekurss | 8 000 | 8 000 | |
| Kohustuslik reservkapital | 64 | 64 | |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | -6 046 | -5 090 | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | 903 | -956 | |
| Kokku omakapital | 3 560 | 2 657 | |
Kasumiaruanne
(tuhandetes eurodes)
| | 2021 | 2020 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Müügitulu | 38 441 | 35 043 | |
| Muud äritulud | 88 | 7 | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | -11 673 | -9 566 | |
| Mitmesugused tegevuskulud | -2 649 | -2 778 | |
| Tööjõukulud | -22 116 | -22 577 | |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | -816 | -824 | |
| Muud ärikulud | -251 | -120 | |
| Ärikasum (kahjum) | 1 024 | -815 | |
| Intressikulud | -121 | -142 | |
| Muud finantstulud ja -kulud | 0 | 1 | |
| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist | 903 | -956 | |
Rahavoogude aruanne
(tuhandetes eurodes)
| | 2021 | 2020 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Rahavood äritegevusest | | | |
| Ärikasum (kahjum) | 1 024 | -815 | |
| Korrigeerimised | | | |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | 816 | 824 | |
| Kasum (kahjum) põhivarade müügist | -62 | -1 | |
| Muud korrigeerimised | -4 | 0 | |
| Kokku korrigeerimised | 750 | 823 | |
| Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | -5 142 | 1 469 | |
| Varude muutus | -164 | -19 | |
| Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus | 4 160 | 108 | |
| Makstud intressid | -121 | -141 | |
| Kokku rahavood äritegevusest | 507 | 1 425 | |
| Rahavood investeerimistegevusest | | | |
| Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel | -241 | -1 191 | |
| Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist | 111 | 9 | |
| Kokku rahavood investeerimistegevusest | -130 | -1 182 | |
| Rahavood finantseerimistegevusest | | | |
| Arvelduskrediidi saldo muutus | -377 | -243 | |
| Kokku rahavood finantseerimistegevusest | -377 | -243 | |
Omakapitali muutuste aruanne
(tuhandetes eurodes)
| | | | | | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|
| | Aktsiakapital nimiväärtuses | Ülekurss | Kohustuslik reservkapital | Jaotamata kasum (kahjum) | |
| 31.12.2019 | 639 | 8 000 | 64 | -5 090 | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | 0 | 0 | 0 | -956 | |
| 31.12.2020 | 639 | 8 000 | 64 | -6 046 | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | 0 | 0 | 0 | 903 | |
| 31.12.2021 | 639 | 8 000 | 64 | -5 143 | |
Vt. lisa 10.
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Enefit Solutions AS (edaspidi ettevõte) 2021. majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Ettevõte kasutab kasumiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.
Finantsvarad
Ettevõttel on järgmised finantsvarad: raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.
Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse väärtuspäeval (s.t päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle).
Raha ja selle ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused),
mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit). Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, seotusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata,vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste Eesti Energia kontserni ettevõtete ja sidusettevõtete vastu. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.
Muud nõuded
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning
võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon,remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad).
Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse Enefit Solutions AS enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus).
Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Ettevõte kui rentnik
Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses,juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse
vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama.
Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist,kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Eraldised kahjuliku lepingu suhtes
Kahjulik leping on selline leping, mille täitmisega kaasnevad kulutused ületavad lepingust saadavat majanduslikku kasu. Kahjulike lepingute suhtes moodustatakse eraldis, mis on väiksem lepingu täitmisega kaasnevast kahjumist või lepingu katkestamisega kaasnevast leppetrahvist.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsia- või osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsia- või osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele/osanikele.
Tulud
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodis.
Tulu kajastamine pikaajalistelt teenuslepingutelt
Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud.
Tööde valmidusaste leitakse projektile bilansipäevani tehtud kulutuste ja projekti kogukulude suhtena. Projekti tuludena arvestatakse projektile tehtud kulutusi, millele lisatakse projekti eelarveline kasumimarginaal. Projektidel, kus bilansipäeva seisuga tellijale esitatud vahearvete summa ületab projektile tehtud kulutused ja sellele vastava tuluosa, kajastatakse vahe bilansis lühiajalise kohustise real „Saadud ettemaksed". Projektidel, kus tellijale esitatud vahearvete summa on väiksem kui projektile tehtud kulutused ja sellele vastav tuluosa, kajastatakse vahe bilansis viitlaekumiste real „Viitlaekumised". Kui on selgunud, et projekti eeldatavad kulud ületavad kogusissetuleku,kajastatakse kahjum koheselt ja täies ulatuses kasumiaruandes.
Aruannete õigsuse tagamiseks teostatakse Eesti Energia kontsernis regulaarselt kõikide pooleliolevate projektide „lõpukulu inventuuri", mille käigus hinnatakse projekti lõpetamiseni tehtavaid kulutusi ja võrreldakse neid projekti eelarveliste kogukuludega. Oluliste erinevuste puhul
korrigeeritakse projekti eeldatavat kasumimarginaali ning sellest tulenevalt tulude arvestust.
Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et ettevõte suudab katta vähemalt teenusega seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses.
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse,sõltumata sellest,millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust,mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisades.
Seotud osapooled
Enefit Solutions AS ettevõtte aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
a. omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud), b. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtja teised tütarettevõtjad),
c. tegev- ja kõrgemat juhtkonda,
d. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
Kõik seotud osapooltega teostatud tehingutest tekkinud nõuded ja kohustused kajastatakse kontserniaruandes bilansirühmades "Nõuded ja ettemaksed” ja “Võlad ja ettemaksed”.
Seotud osapooltega teostatud tehingute mõju finantsaruannetele on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 16.
Enefit Solutions AS kui riigiraamatupidamiskohustuslase aruandes ei ole vastavalt RTJ 15-le avalikustatud tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega.
Lisa 2 Raha
(tuhandetes eurodes)
Enefit Solutions AS ettevõtte pangakontod kuuluvad Eesti Energia ASi kontsernikonto koosseisu.
Kontsernikonto haldajaks on Eesti Energia AS. Vastavalt kontsernikonto lepingule vastutavad kontserni liikmed pangale tasumata summade eest solidaarselt. Eesti Energia AS kajastab bilansis rahaliste vahenditena kontsernikonto netosaldot ehk vabasid vahendeid. Samu vahendeid kajastatakse rahaliste vahenditena ka bilansis Eesti Energia AS tütarettevõtete poolt individuaalsete arvelduskontode ulatuses.
2021. ja 2020. majandusaastatel kasutas Enefit Solutions AS kontsern Eesti Energia kontsernikonto arvelduskrediiti; arvelduskrediidi saldo 31.12.2021.a. seisuga on 3 569 (31.12.2020: 3 946) tuhat eurot (lisa 16).
Arvelduskrediidi intressikulud ja tulud on kujunenud vastavalt arvelduskrediidi kasutamise ja raha väljalaenamise mahule. Finantskuludes kajastuvad Eesti Energia AS-ile makstud intressikulud summas 121 (2020: 141) tuhat eurot. Intressimäärad kehtestab Eesti Energia AS igaks kvartaliks vastavalt viimase poolt laenatud raha keskmisele tegelikule intressimäärale ja Enefit Solutions AS-ile kehtestatud riskimarginaalile (lisa 16).
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
| | | 31.12.2021 | Jaotus järelejäänud tähtaja järgi | | Lisa nr |
|---|---|---|---|---|---|
| | | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | |
| Nõuded ostjate vastu | | 502 | 502 | 0 | |
| | Ostjatelt laekumata arved | 502 | 502 | 0 | |
| Nõuded seotud osapoolte vastu | | 6 765 | 4 681 | 2 084 | 16 |
| Maksude ettemaksed ja tagasinõuded | | 184 | 184 | 0 | 5 |
| Muud nõuded | | 1 817 | 1 817 | 0 | |
| | Viitlaekumised | 1 817 | 1 817 | 0 | |
| Ettemaksed | | 2 107 | 2 107 | 0 | |
| | Tulevaste perioodide kulud | 2 107 | 2 107 | 0 | |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | | 11 375 | 9 291 | 2 084 | |
| | | 31.12.2020 | Jaotus järelejäänud tähtaja järgi | | Lisa nr |
|---|---|---|---|---|---|
| | | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | |
| Nõuded ostjate vastu | | 398 | 398 | | |
| | Ostjatelt laekumata arved | 398 | 398 | | |
| | Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded | 0 | 0 | | |
| Nõuded seotu | | 5 481 | 5 481 | | 16 |
| osapoolte vas | | | | | |
| Maksude ettemaksed ja tagasinõuded | | 136 | 136 | | 5 |
| Muud nõuded | | 201 | 201 | | |
| Ettemaksed | | 17 | 17 | | |
| Kokku nõuded ja | | 6 233 | 6 233 | | |
Enefit Solutions AS ja Enefit Power AS on sõlminud teineteisega lepingu, mille kohaselt kohustub Enefit Solutions AS rajama Enefit Power AS-le kütuseetteande süsteemi uue Enefit 280-2 õlitehase jaoks. Enefit Solutions AS kinnitab oma kohustusi deposiitmaksena summas 2 084 tuhat eurot, mis on kajastatud real "Nõuded seotud osapoolte vastu". Deposiitmakse tagastatakse pärast tööde vastuvõtmisest Enefit Power AS-i poolt.
"Muud nõuded" real on kajastatud tulu valmidusastme meetodil 31.12.2021 seisuga 1 817 tuhat eurot (2020: 201 tuhat eurot). Nõude summa suurendamine on seotud lõpetamata projektidega, mille tätmise tähtaeg on 2022.a.
Saldo real "Tulevaste perioodide kulud" suurenes seoses tehtud ettemaksudega lepingute raames, mis on seotud uue Enefit 280-2 õlitehase ehitamisega ja moodustab seisuga 31.12.2021.a. 2 107 tuhat eurot (2020: 17 tuhat eurot).
Lisa 4 Varud
(tuhandetes eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 | 31.12.2020 |
|---|---|---|---|
| Tooraine ja materjal | 1 983 | | |
| Ettemaksed varude eest | 18 | | |
| Kokku varud | 2 001 | | |
2021.a majandusaastal oli teinud varude allahindlus summas 2 tuh eurot. 2020.a majandusaastal varude allahindlus oli summas 22 tuh eurot.
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(tuhandetes eurodes)
| | 31.12.2021 | | 31.12.2020 | |
|---|---|---|---|---|
| | Ettemaks | Maksuvõlg | Ettemaks | Maksuvõlg |
| Käibemaks | 165 | 0 | 127 | |
| Üksikisiku tulumaks | 0 | 464 | 0 | |
| | 0 | 884 | 0 | |
| | 0 | 18 | 0 | |
| | 0 | 63 | 0 | |
| | 9 | 0 | 9 | |
| | 10 | | 0 | |
Vt. lisad 3 ja 7.
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(tuhandetes eurodes)
| | | | | | | | | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Maa | Ehitised | | | | Masinad ja seadmed | Muud materiaalsed | |
| | | | Transpordivahendid | Arvutid ja arvutisüsteemid | Muud masinad ja seadmed | | põhivarad | |
| 31.12.2019 | | | | | | | | |
| Soetusmaksumus | 151 | 4 766 | 1 023 | 77 | 9 537 | 10 637 | 381 | |
| Akumuleeritud kulum | 0 | -3 770 | -691 | -56 | -7 616 | -8 363 | -380 | |
| Jääkmaksumus | 151 | 996 | 332 | 21 | 1 921 | 2 274 | 1 | |
| Ostud ja parendused | 0 | 0 | 415 | 0 | 755 | 1 170 | 26 | |
| Amortisatsioonikulu | 0 | -57 | -154 | -9 | -594 | -757 | -7 | |
| Müügid (jääkmaksumuses) | 0 | 0 | 0 | 0 | -8 | -8 | 0 | |
| 31.12.2020 | | | | | | | | |
| Soetusmaksumus | 151 | 4 766 | 1 438 | 77 | 10 284 | 11 799 | 407 | |
| Akumuleeritud kulum | 0 | -3 827 | -845 | -65 | -8 210 | -9 120 | -387 | |
| Jääkmaksumus | 151 | 939 | 593 | 12 | 2 074 | 2 679 | 20 | |
| Ostud ja parendused | 0 | 25 | 56 | 0 | 160 | 216 | 0 | |
| Amortisatsioonikulu | 0 | -60 | -144 | -8 | -593 | -745 | -8 | |
| Müügid (jääkmaksumuses) | 0 | -35 | -14 | 0 | 0 | -14 | 0 | |
| 31.12.2021 | | | | | | | | |
| Soetusmaksumus | 151 | 4 727 | 1 449 | 75 | 9 891 | 11 415 | 382 | |
| Akumuleeritud kulum | 0 | -3 858 | -958 | -71 | -8 250 | -9 279 | -370 | |
| Jääkmaksumus | 151 | 869 | 491 | 4 | 1 641 | 2 136 | 12 | |
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
| | 2021 | 2020 |
|---|---|---|
| Ehitised | 36 | 0 |
| Masinad ja seadmed | 75 | 9 |
| Transpordivahendid | 34 | 0 |
| Muud masinad ja seadmed | 41 | 9 |
| Kokku | 111 | 9 |
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
31.12.2021
Võlad tarnijatele
Võlad töövõtjatele
Maksuvõlad
Saadud ettemaksed
Võlad seotud osapooltega
Lühiajalised eraldised
2 057
1 883
1 429
599
3 302
118
2 057
1 883
1 429
599
3 302
118
Kokku võlad ja ettemaksed
9 388
9 388
| | 31.12.2020 | 12 kuu jooksul |
|---|---|---|
| Võlad tarnijatele | 1 882 | 1 882 |
| Võlad töövõtjatele | 1 629 | 1 629 |
| Maksuvõlad | 1 441 | 1 441 |
| Saadud ettemaksed | 92 | 92 |
| Võlad seotud osapooltega | 127 | 127 |
| Lühiajalised eraldised | 57 | 57 |
| Kokku võlad ja ettemaksed | 5 228 | 5 228 |
Saldo real "Võlad seotud osapooltega" suurenes seoses Enefit Power AS-i poolt tehtud ettemaksuga summas 3 126 tuhat eurot lepingu raames, mis on seotud uue Enefit 280-2 õlitehase ehitamisega ja moodustab seisuga 31.12.2021.a. 3 302 tuhat eurot (2020: 127 tuhat eurot).
Lisa 8 Võlad töövõtjatele
(tuhandetes eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|---|---|---|
| Töötasude kohustis | 1 120 | 1 117 |
| Puhkusetasude kohustis | 216 | 283 |
| Preemiade ja toetuse kohustis | 537 | 228 |
| Kinnipidamised töötasust | 10 | 1 |
| Kokku võlad töövõtjatele | 1 883 | 1 629 |
Vt. lisa 7.
Lisa 9 Tingimuslikud kohustised ja varad
(tuhandetes eurodes)
Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi.
Enefit Solutions AS ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.
12 kuu jooksul
Lisa nr
8
5
16
Lisa 10 Aktsiakapital
(tuhandetes eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|---|---|---|
| Aktsiakapital | 639 | 639 |
| Aktsiate arv (tk) | 1 000 002 | 1 000 002 |
Enefit Solutions AS aktsiakapital seisuga 31.12.2021 ja 31.12.2020 koosneb 1 000 002 lihtaktsiast nimiväärtusega 0.64 eurot, mille eest on täielikult tasutud.
Kõik Enefit Solutions AS-i aktsiad kuuluvad Eesti Energia AS-ile.
Enefit Solutions AS jaotamata kahjum seisuga 31.12.2021 moodustas 5 143 tuhat eurot (31.12.2020: kahjum 6 046 tuhat eurot). Seega dividendide väljamaksmise võimalus puudub.
Lisa 11 Müügitulu
(tuhandetes eurodes)
| | 2021 | 2020 | 2020 |
|---|---|---|---|
| Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes | | | |
| Müük Euroopa Liidu riikidele | | | |
| Eesti | 35 021 | | |
| Soome | 2 789 | | |
| Rootsi | 63 | | |
| Saksamaa | 0 | | |
| Leedu | 46 | | |
| Prantsusmaa | 240 | | |
| Müük Euroopa Liidu riikidele, muud | 230 | | |
| Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku | 38 389 | | |
| Müük väljapoole Euroopa Liidu riike | | | |
| Norra | 0 | | |
| Hiina | 0 | | |
| Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud | 52 | | |
| Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku | 52 | | |
| Kokku müügitulu | 38 441 | | |
| Müügitulu tegevusalade lõikes | | | |
| Energeetikaseadmete remont | 22 623 | | |
| Energeetikaseadmete müük | 3 858 | | |
| Muude metalltoodete müük | 211 | | |
| Muu toodangu müük | 787 | | |
| Elektrimootorite-, generaatorite-, trafode tootmine | 10 558 | | |
| Muu müük | 404 | | |
Sisaldab tehingud seotud osapooltega, vt. lisa 16.
jooniste tõlkimise ja vormistamise ning kinnisvara rendiga.
Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(tuhandetes eurodes)
| | 2021 | 2020 |
|---|---|---|
| Tooraine ja materjal | 4 651 | 4 310 |
| Müügi eesmärgil ostetud kaubad | 0 | 21 |
| Energia | 398 | 227 |
| Alltöövõtutööd | 4 264 | 2 209 |
| Transpordikulud | 741 | 784 |
| Töövahendite kulud | 1 013 | 1 359 |
| Muud | 606 | 656 |
| Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused | 11 673 | 9 566 |
Sisaldab tehingud seotud osapooltega, vt. lisa 16.
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(tuhandetes eurodes)
| | 2021 | 2020 | 2020 |
|---|---|---|---|
| Üür ja rent | 267 | | |
| Mitmesugused bürookulud | 12 | | |
| Uurimis- ja arengukulud | 965 | | |
| Lähetuskulud | 57 | | |
| Koolituskulud | 64 | | |
| Infotehnoloogilised kulud | 820 | | |
| Töökaitsealased kulud | 293 | | |
| Turva- ja kindlustuskulud | 76 | | |
| Keskkonnakaitselised maksud | 0 | | |
| Telekommunikatsioonikulud | 17 | | |
| Avalike suhete kulud | 78 | | |
| Kokku mitmesugused tegevuskulud | 2 649 | | |
Sisaldab tehingud seotud osapooltega, vt. lisa 16.
Lisa 14 Tööjõukulud
(tuhandetes eurodes)
| | 2021 | 2020 | 2020 |
|---|---|---|---|
| Palgakulu | 16 647 | | |
| Sotsiaalmaksud | 5 457 | | |
| Erisoodustuste sotsiaalmaks | 12 | | |
| Kokku tööjõukulud | 22 116 | | |
| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale | 865 | | |
| Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: | | | |
| Töölepingu alusel töötav isik | 862 | | |
Lisa 15 Muud ärikulud
(tuhandetes eurodes)
| | 2021 | 2020 |
|---|---|---|
| Kahjum valuutakursi muutustest | 0 | 1 |
| Trahvid, viivised ja hüvitised | 153 | 105 |
| Eraldise moodustamine kahjulike lepingute suhtes | 90 | -77 |
| Muud | 8 | 91 |
Lisa 16 Seotud osapooled
(tuhandetes eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
| | LÜHIAJALISED | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|---|---|---|---|
| Nõuded ja ettemaksed | | | |
| Emaettevõtja | | 3 | 3 |
| Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad | | 4 678 | 5 477 |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | | 4 681 | 5 480 |
| Laenukohustised | | | |
| Emaettevõtja | | 3 569 | 3 946 |
| Kokku laenukohustised | | 3 569 | 3 946 |
| Võlad ja ettemaksed | | | |
| Emaettevõtja | | 134 | 90 |
| Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad | | 3 168 | 37 |
| | PIKAAJALISED | 31.12.2021 | 31.12.2020 |
|---|---|---|---|
| Nõuded ja ettemaksed | | | |
| Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad | | 2 084 | 0 |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | | 2 084 | 0 |
| LAENUKOHUSTISED | 31.12.2019 | Saadud laenud | Saadud laenude tagasimaksed | 31.12.2020 | Perioodi arvestatud intress |
|---|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtja | 4 189 | 0 | 243 | 3 946 | |
| Kokku laenukohustised | 4 189 | 0 | 243 | 3 946 | |
| LAENUKOHUSTISED | 31.12.2020 | Saadud laenud | Saadud laenude tagasimaksed | 31.12.2021 | Perioodi arvestatud intress |
|---|---|---|---|---|---|
| Emaettevõtja | 3 946 | 0 | 377 | 3 569 | |
| Kokku laenukohustised | 3 946 | 0 | 377 | 3 569 | |
| | 2021 | | | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Kaubad | Teenused | Põhivara | Kaubad | Teenused |
| Emaettevõtja | 0 | 57 | 16 | 0 | 36 |
| Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad | 986 | 32 453 | 0 | 1 043 | 29 767 |
| | 2021 | | | 2020 | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Kaubad | Teenused | Põhivara | Kaubad | Teenused | Põhivara |
| Emaettevõtja | 215 | 2 531 | 0 | 94 | 2 601 | |
| Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad | 54 | 430 | 0 | 58 | 460 | |
| Kokku ostetud | 269 | 2 961 | 0 | 152 | 3 061 | |
| | 2021 | 2020 |
|---|---|---|
| Arvestatud tasu | 196 | 141 |
Enefit Solutions AS kuulub Eesti Energia Gruppi. Grupi emaettevõtjaks on Eesti Energia AS, mis on registreeritud Eestis ja kuulub 100% Eesti Vabariigile.
Nõuetele seotud osapoolte vastu ei ole 2021. majandusaastal nii nagu ka 2020. majandusaastal moodustatud allahindluseid.
Võlad ja ettemaksed seotud osapooltega suurenes seoses Enefit Power AS-i poolt tehtud ettemaksuga summas 3 126 tuhat eurot lepingu raames, mis on seotud uue Enefit 280-2 õlitehase ehitamisega ja moodustab seisuga 31.12.2021.a. 3 302 tuhat eurot (2020: 127 tuhat eurot).
Enefit Solutions AS kasutab Eesti Energia AS-ilt saadud arvelduskrediiti. Aruandeperioodil oli keskmine arvelduskrediidi intressimäär 2,6% aastas (2020: 2,78%).
Aruandeperioodil ei ole nõukogu liikmed ettevõttest tasu saanud. Nõukogu liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kaasneks ettevõttele lahkumishüvitise maksmise kohustust. Juhatuse liikme teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel makstakse hüvitist nelja kuu teenistustasuga võrdses summas.
2021.a oli makstud lahkumishüvitist juhatuse liikmetele summas 25 tuhat eurot.
Seotud osapooltele on müüdud kaupu summas 986 tuh.eurot ja seotud osapooltelt on ostetud kaupu summas 269 tuh.eurot (2020: 1 043 tuh.eurot ja 152 tuh.eurot).
Seotud osapooltele on osutatud teenuseid summas 32 510 tuh.eurot ja seotud osapooltelt on ostetud teenuseid summas 2 961 tuh.eurot (2020: 29 803 tuh.eurot ja 3 061 tuh.eurot).
Vt. lisa 2,3,7,11,12,13.
Lisa 17 Ettevõtte majandustegevuse jätkuvus
Seisuga 31. detsember 2021 ületasid ettevõtte lühiajalised kohustused käibevara 1 665 tuhande euro võrra. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes ettevõtte jätkuvuse printsiibist. Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital ettevõtte majandusraskusi 2021. aastal, kuna vastavalt rahavoogude prognoosile suudab ettevõte katta kõik lühiajalised kohustused. 18 märtsil 2022 emaettevõttega Eesti Energia AS sõlmitud kokkuleppe kohaselt on emaettevõte valmis majandusraskuste korral ettevõtet viivitamatult finantsiliselt toetama ja tegema lisainvesteeringuid ettevõtte majandustegevuse jätkuvuse tagamiseks.
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.03.2022
Enefit Solutions AS (registrikood: 10633284) 01.01.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
| Allkirjastaja nimi | Allkirjastaja roll |
|---|---|
| JELENA DANILOVA | Juhatuse liige |
| RAIT KALDA | Juhatuse liige |
Enefit Solutions AS-i aktsionärile
Märkusega arvamus
Meie arvates, välja arvatud lõigus „Märkusega arvamuse alus" kirjeldatud asjaolu võimalik mõju, kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Enefit Solutions AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Mida me auditeerisime
Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
* bilanssi seisuga 31. detsember 2021;
* kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
* rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
* omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
* raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot.
Märkusega arvamuse alus
Ettevõtte 31. detsember 2021 seisuga bilansis on kajastatud materiaalset põhivara bilansilises jääkmaksumuses 2,1 miljonit eurot, mille osas esinesid 2020. ja 2021. majandusaastal vara väärtuse langusele viitavad asjaolud. Ettevõtte juhatus koostas vara väärtuse testi põhivara kaetava väärtuse hindamiseks nii 31. detsember 2020 kui 31. detsember 2021 seisuga, mille tulemusena ei tuvastatud vara väärtuse langust. Meil puudusid praktilised auditi protseduurid, mis võimaldaksid meil saada piisavat kindlust juhatuse poolt väärtuse testides kasutatud eelduste kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole meil võimalik hinnata, kas põhivara kaetav väärtus seisuga 31. detsember 2020 ja/või 31. detsember 2021 on vähemalt võrdne selle bilansilise maksumusega ning kas ja millises summas võivad eeltoodust tulenevalt olla Ettevõtte varad ja omakapital seisuga 31. detsember 2020 ja/või 31. detsember 2021 ülehinnatud. Meie eelmise aasta sõltumatu vandeaudiitori aruanne sisaldas samuti märkust nimetatud asjaolu osas.
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie märkusega arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust, sealhulgas tegevusaruannet.
Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:
* tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja
* tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.
Pidades silmas auditi käigus saadud teadmisi ja arusaamu Ettevõttest ja selle keskkonnast, oleme lisaks kohustatud avaldama, kui oleme tuvastanud olulisi väärkajastamisi tegevusaruandes, millest saime teadlikuks enne käesoleva audiitori aruande kuupäeva. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:
* tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
* omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
* hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
* otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
Lauri Past
Vandeaudiitor, litsents nr 567
AS PricewaterhouseCoopers
Tegevusluba nr 6
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn
31. märts 2022
Tallinn, Eesti
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Audiitorite digitaalallkirjad
Enefit Solutions AS (registrikood: 10633284) 01.01.2021 - 31.12.2021 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud:
Kahjumi katmise ettepanek
(tuhandetes eurodes)
| | 31.12.2021 | 31.12.2021 |
|---|---|---|
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | | |
| Kokku | | |
| Katmine | | |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) | | |
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
| Masinate ja seadmete remont | 33121 | 21634411 | 56.28% | Jah |
|---|---|---|---|---|
| Muude seadmete remont | 33191 | 12161439 | 31.64% | Ei |
| Muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine | 25119 | 4645150 | 12.08% | Ei |
Sidevahendid
|
<urn:uuid:8e358ae6-a8b8-4ac2-bb78-b33bcc75db36>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/10633284/file/9009007107
|
2024-07-13T07:36:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 94,886,551
| 24,296
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999936
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
304,
314,
3317,
6711,
9582,
12419,
13613,
14182,
15266,
15733,
20366,
24758,
29466,
34841,
36021,
38116,
38832,
40503,
42156,
43752,
44873,
46122,
48024,
49620,
49954,
58205,
58388,
58691,
58981
] | 1
|
[
0.296875,
0.52734375,
0.10009765625,
0.06689453125,
0.0081787109375,
0.00112152099609375
] |
Aastaaruanne 2017
Viru-Jaagupi Rahvaraamatukogu
Harukogude arv 0
Elanike arv 840
1.Põhilised tegevussuunad
* Koostöös Viru-Jaagupi Muuseumiga koostati kohalikku elu-olu tutvustav näitus „ViruJaagupi läbi aegade"ning uuriti ja jäädvustati põhjalikumalt raamatukogu enda ajalugu ja osa kohalikus kultuuriloos.
* Sellel aastal täitus Viru-Jaagupi raamatukogul 100 a.Selle tähistamiseks kavandas raamatukogu pärimuspäeva.Külalisesinejateks olid kutsutud oma ala parimad asjatundjad vallast,maakonnast ja Tartust.Publikut 80 inimest.Sellega sai alus loodud iga-aastasele kohalikule pärimuspäevale,mida korraldab raamatukogu.
* Pikaajaline soov ja vajadus raamatukogu esimesele korrusele viia(lugejatele kergema ligipääsu tagamiseks) on uuel vallavalitsuses plaani võetud
* Raamatukogus sai 2017 a.lõpul tehtud inventuur, mida pole tehtud ülipikka aega.
* Heas koostööd on tehtud ürituste korraldamisel,uue kirjanduse tutvustamisel piirkonna eakate seltsi ja muuseumiga.
* Raamatukogule on kinnitatud uus nõukogu.
* Raamatiukogutöötaja osaleb endiselt eesti vanima Vilde kirjanduspreemia väljaandmise zürii töös.
* Raamatukogu teeb igapäevaselt koostööd kohaliku noortekeskusega, mis asub raamatukoguga ühes majas.
2. Juhtimine
2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud:
* Vinni valla raamatukogudele on lisandunud seoses valdade liitumisega Laekvere,Muuga ja Venevere raamatukogud.Haruraamatukogusid Vinni vallas praegu ei ole.Viru-Jaagupi raamatukogu teenindab alevikku ja ümberasuvaid külasid,kuid laenutajaid on ka teistest valla suurematest alevikest
* Muutuseid raamatukogu lahtiolekuaegades ei ole..
* Raamatukoguteenuse kvaliteethindamist tehtud ei ole kuid on plaanis 2018 aastal.
* Raamatukogule on kinnitatud uus nõukogu
* Raamatukogu on avatud E-N 11.oo-16.30 ja iga kuu esimesel esmaspäeval kella 18.00 ja praegu tundub see piisav,sest laenutajad seovad raamatukogus käigu lõunase poeskäiguga,mis asub naabermajas ja kooliõpilased tulevad otse koolibussi saabumisel.
2.2 Eelarve
| Põhieelarve | Seisuga 31.12.16 € | Seisuga 31.12.17 € |
|---|---|---|
| Eelarve kokku | 13.354 | 15.652 |
| Personalikulu | 9.955 | 10.645 |
1
| Komplekteerimiskulu | 3.109 | 4.046 |
|---|---|---|
| sh KOV-lt | 1.574 | 2.496 |
| sh riigilt | 1.533 | 1.55 |
| Infotehnoloogiakulu | 0.290 | 0.961 |
| | U0000uuu0.60+ ++0Ööö,,,,,,,,,llll | 900098 |
| Üritusteks,näitusteks | 0.100 | 0.1 |
| Täienduskoolituseks | 0.060 | 0.06 |
2.3 Projektid
Pärimuskultuuri päev tekitas kohalikus elanikkonnas suuremat huvi Viru-Jaagupi kihelkonna ajaloolise pärandi vastu.Üritus leidis väga positiivset vastukaja.Pärimuspäeval käsitletud teemad on toonud kohalikelt juurde sellealast infot,mis on ka talletatud. Välja toodi soov et võiks jätkata pärimuskultuurialaste päevadega ja uurida ning tutvustada Viru-Jaagupis elanud kultuurilooliselt põnevate isikute elu ja tegevust.2018 korraldab raamatukogu kihelkonna kandlepäeva.
2.4 . Personali koosseis, juhtimine ja areng
Personali koosseisus muudatusi ei ole.Raamatukogus on üks täiskohaga töötaja
2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest..
| Põhjamaade kirjandus | LVKR |
|---|---|
| Pildi sisse minek.Raamatukonsti projekt lastele | LVKR |
| Kirjandustuur | LVKR |
Täienduskoolitused on olnud huvitavad.On andnud tõuke uudeks ideedeks,mida on plaanis ellu rakendada.
LISA 1
2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised
Avalikke esinemisi oli eakate klubi üritustel 2
.LISA 2
2.4.4 Erialahariduse omandamine
Ei ole.
2.4.5 Töötajate tunnustamine.
Raamatukoguhoidja on saanud 2017 aastal KOV tänukirja kultuurielu edendamise eest Vinni vallas ja Vinni Valla Kultuuriveduri tiitli.
2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid ja asukoht.
LISA 3
2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.
Praegu juurdepääsu liikumispuudega inimestele ei ole, raamatukogu ruumid on võetud plaani viia esimesele korrusele.Sel juhul saab olema normaalne juurdepääs ka liikumispuudega inimestele.
2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas
Raamatukogu personalikoht sai sellel aastal juurde uue arvutikomplektining kui ka skanneerimisapparaadi .Olemas on igati korralik koopiamasin.
Wifit saab raamatukogus samuti kasutada.2018 aastal saab lugeja arvutikoht omale uue arvuti.
3. Kogud
3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)
* Annetuste osakaal on väike.Annetatud on Imeline Teadus ja Imeline Ajalugu 2017 a,aegajalt tervishoidualaseid ajakirju.
* 2017 a laenutati kõige rohkem Maakodu(146),Eesti Loodis(118) ja Kodutohter(112)
* KOV poolt eraldatud komplekteerimissummad suurenesid 58 %, mis on praeguseks piisav.
3.1.1 Raamatute komplekteerimine
Raamatute komplekteerimisel lähtutakse lugejagruppide lugemiseelistustest põhimõttega:igaühele midagi. Arvestades laenutusnumbreid, telliti 2017 a kõige rohkem ilukirjandust eelkõige kriminulle,põnevikke ja armastusromaane.Seoses lugejate kasvnud huviga on tellitud rohkem ajaloolisi ja tõsielul põhinevaid ilukirjanduslikke teoseid.Väga nõutud on endiselt Petrone kirjastuse MINU sarja raamatud erinevate riikide elu-olust.Elulooraamatute vastu on huvi järsult vähenenud ning seetõttu nende tellimine ka tagasihoidlikum,
3.1.2 Perioodika komplekteerimine
Perioodikast on tellitud 2017 a järgmiselt ajalehtedest 5 nimetust:kohalik,2 üleriigilist päevalehte.MAALEHT ja kultuurileht SIRP.Kohapeal leiab kõige rohkem lugemist kohalik maakonnaleht, koju laenutatakse meelsasti päevalehtede erinevaid lisasid ja Maalehte.Kultuurilehe „Sirp"lugejad on ainult kolm(k.a.raamatukogu töötaja)
Ajakirjadest käis raamatukokku 13 nimetust.Kõige populaarsemad on lugejate seas Maakodu, Kodutohter,Eesti Loodus
3.1.3 Auviste komplekteerimine
Auvuseid tellitud ei ole,kuna puudub lugejapoolne huvi.
3.2 inventuurid, mahakandmised
2017 a lõpul viidi läbi inventuur.Viimane ametlik inventuur enne seda oli 1962 aastal.Aasta lõpul kanti fondist maha (vananenud,deformeerunud ja inventuuris puudu olevad) 1304 raamatut ja brozüüri,53 eksemplari aastakäiku ajakirju ja 113 vana helikassetti.
4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused
Laenutatud teavikuid saab pikendada telefoni teel,viivist praegu ei võeta kuid kasseeritakse sisse kaotatud või rikutud raamatute maksumus.Laenutada saab ka ajakirju ja ajalehti.
Külastaja soovi korral osutab raamatukogutöötaja abi vajalike internetitoimingute teostamise(maksed, tuludeklaratsioon, lennupiletid, teatripiletid, asjaajamistoimingute blanketid jne)Kopeerimis-ja skaneerimisvõimalus on olemas.Raamatukogu levitab ka infot kultuuriürituste toimumise kohta(levitab kuulutisi, teeb suussõnalist reklaami ja levitab teatri-või kontserdipileteid).
4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine.
Lugejale vajalik teave on valla kodulehel, valla paberlehes ja seda saab ka alai raamatukogust
4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused.
Raamatute ja ajakirjade laenutajate arv on jäänud samaks.Raamatukogu laenutab välja ka ajalehti .Ajalehtede laenutamise huvi on elkõige vanemaealistel,kes eelisstavad lugeda pikemaid arvamusartikleid ja lahendada ristsõnu.
| Raamatu- kogu | Lugejad 2016 | Lugejad 2017 |
|---|---|---|
| Viru-Jaagupi | 160 | 159 |
| Raamatu- kogu | Külastused 2016 | Külastused 2017 | Muutus (+-) | Virtuaal- külast. 2016 | Virtuaal- külast. 2017 | Muutus (+-) |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Viru-Jaagupi | 2350 | 2480 | 130 | 0 | 0 | 0 |
.3 RVL teenindus
RVL laenutuse puhul tuleb lugeja ise järele soovitud raamatule kui tal on väga kiire või saadetakse raamat mõne vallatöötaja kaudu, kes külastab seoses tööasjadega tihti teisi valla raamatukogusid.Rakvere Keskraamatukogust käib RVL raamatuid toomas raamatukogutöötaja ise.
4.4 Laste- ja noorteteenindus
4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine
Lastekirjandust on tellitud igale vanuserühmale,kuid kõige rohkem nooremale koolieale,kuna nemad on veel need, kes raamatuid t]esti ka loevad .Väga kehv on lugemus põhikooli lõpuklassides ja gümnaasiumiõpilastel.Loetakse ainult koolikohustuslikku kirjandust.
Lasteaialapsed lehitsevad hea meelega pildiraamatuid.Raamatukogule on hangitud juurde lauam'nge,mis jagavad ka teadmisi.
4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine
| Rmtk | Lug-d 2016 | Lug-d 2017 | Muutus (+-) | Külast-d 2016 | Külast-d 2017 | Muutus (+-) | Laenut 2016 | Laenut 2017 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | 30 | 29 | -1 | 290 | 280 | -10 | 136 | 230 |
.4.3 Laste-ja noorteteenindus s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine.
Koolinoorte lugemisharjumus on nutitelefonide saabumisega tunduvalt vahenenud...Vanemad käivad otsimas koolikohustuslikku kirjandust ja kurdavad et lapsi on väga raske lugema saada,kuna netimaailm on neilt süvenemis-ja tekstist arusaamisvõimet tublisti vähendanud.
Küll aga tunnevad raamatute vastu huvi lasteaias käivad lapsed.Seetõttu ongi tellitud rohkem raamatuid eekooliealistele ja algklassidele.Soetatud on uusi lauamänge vanasõnade,mõistatuste ja vaatamisväärsuste teemadel.Neid on hakanud lapsevanemad laenutama pereõhtute ühiseks sisustamiseks.
Gümnaasiumiõpilased käivad sirvimas ajakirju ja otsivad materjale kodulooliste uurimustööde jaoks.Õnneks on raamatukogu käsutada ka suur fond koduloolisi uurimustöid.Sellel aastal aitas raamatukogu teha pikemaajalist uurimustööd kolmel gümnasistil.
Noorematele lastele on mängunurga nukumaja saanud juurde mänguasju.Mängima tulles vaadatakse kohapeal meelsasti kollektiivselt pildiraamatuid.Kui tullakse koos vanaemadega,.laenutatakse pildi-ja muinasjuturaamatuid rohkem kaasa.
Noortemaja avamist ootavad noored teevad raamatukogus aega parajaks ja sirvivad ajakirju ja teatmeteoseid.
4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused.
Lastele mõeldud suuremate ürituste planeerimisel oli arvestatud sellel aastal kõikide vanusegruppidega.Eelkooliealistele olid joonistuspäevad, teemadeks" Minu vanaema loeb" ja „Raamatukangelane"
Kunlina lasteaed käis külas 2 rühmaga ja neile oli ette valmistatud pärimuspäev koostöös kohaliku koduloo muuseumiga.Teemaks vana aja asjad ja lasteraamatud nendest,kooliaeg minu vanavanemate ajal(raamtukogu asub vanas koolimajas),vanad aabitsad ja kooliõpikud, 60 a lasteraamatute illustratsioonid. Raamatukogust alguse saanud päev lõppes muuseumis elevust tekitanud ekskursiooniga,kus lapsed said oma vanavanematelt talletatud teadmisi näidata.
Noorte talgupäev vanas koolimajas hõlmas ka raamatukogu, kus koorastatud ja ümber seatud sai päris palju.
4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Invaliidistunud lugejale viib raamatukogutöötaja raamatud koju Viru-Jaagupi asula piires.
Samuti on teavitatud sellest võimalusest ka haigestunud eakamaid pensionäre.Kaugematele haigestunud lugejatele saadetakse vajalik raamat naabrite kaudu,
| | Kordade arv | Teenuste arv |
|---|---|---|
| Koduteenindus | 20 | 1 |
4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond.
Koostööd on tehtud 2017 a.MTÜ Viru Instituudiga,kellega kahasse korraldati Viru-Jaagupi kihelkonna pärimuspäev,millega ühtlasi tähistati raamatukogu 100 juubelit. Pärimuspäeva läbiviimise alast nõu on andnud Marge Lepik.
Raamatukogu korjatud ja kirja pandud kohalikud pärimus- ja vaimujutud said talletatud Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivi.Pärimuskultuuri jäädvustamisele on nõuga abiks olnud selle asutuse vanemteadur Mall Hiiemäe.Eelpoolmainitud asutuste ja isikutega koostöö kindlasti jätkub.
Endiselt on hea koostöö korrus allpool asuva Viru-Jaagupi Noortemajaga,kes lõi kaasa ka pärimuspäeva korraldamisel.Noortemaja noortega korraldati koos koristustalgud.
Üldiseloomustus, milliseid üritusi korraldati, sh ka näitused ja kellele.
Fotonäitus "Viru-Jaagupi läbi aegade"- kihelkonnapäevadel tutvustamiseks kohalikele ja koduloohuvilistele külalistele.
Raamatukogus oli üleval näitus vanadest kooliõpikutest ja väljapanek 60.a.lasteraamatutest.
Kulina lasteaiale pärimuspäev "Minu vanaema-vanaisa kooliaeg,koolitarbed ja õpikud"
Raamatukogu pani kokku ja viis ka läbi iga - aastase pärimuskultuuriteemalise ekskursiooni oma lugejatele.Seekord käidi Läänemaal:teemaks rannarootlased , Haapsalu,haapsalu sall,Koluvere Kullamaa
Talgupäev koos Noortemajaga raamatukogus ja muuseumis
4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.
Kasutajakoolitust vajavad eelkõige pensionieas olevad inimesed,kes on endale arvutid muretsenud On tehtud individuaalkoolitusi,mille käigus on õpetatud arvutiga lugema ja tellima ajakirjuajalehti, saatma meile,registreerima lennupileteid,sõlmima kindlustuslepinguid, töötlema fotosid,maksma arveid,ostma teatripileteid jne.
Vanemaealistele, kes on soetanud endale nutitelefonid,on põhjalikult õpetatud vajalike äppide soetamist ja kasutamist,fotode jäädvustamist jne.
4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded
Raamatukoguteenuseid tutvustatakse piirkonna eakatele nende üritustel ,ülejäänutele valla kodulehel ürituste kalendris.
Üritustest,pärimuskuluurist jne) kirjutab raamatukogutöötaja Vinni vallas välja antavale igakuisele kohalikule ajalehele.
4.9 Andmebaasid.
Andmebaase ei ole.
5. 2018 aasta tegevused
Kuna perspektiivis on raamatukogu kolimine esimesele korrusele, tuleb läbi mõelda ja koostada üksikasjalikum plaan ruumide paiknemise ja otstarbe suhtes.
2018 a on plaanis jätkuvalt aidata kaasa piirkonna kultuurielu elavdamisele.Märtsis on tulemas kandlepäev,milles osalevad tuntud kandlemeistrid ja kandleõpetajad.Kaasatakse ka kohalikke noori kandlemängijaid,et siduda erinevaid põlvkondi.Välja pannakse näitus erinevatest kanneldest ja tutvustatakse kannelde valmistamist,mängimist,vahele kandlemängukontsert.Päeva peakorraldajaks on raamatukogu.Ürituse tarvis on kirjutatud ka projekt.
Raamatukogu osaleb aktiivselt Vilde kirjanduspreemia zürii töös ja preemia üleandmise ürituse läbiviimisel.
Raamatukogutöötaja kajastab regulaarselt kohalikus valla lehes piirkonna kultuurisündmusi.
Ellu tuleb viia kõik läbi arutatud ja plaani võetud üritused koos väga aktiivse eakate klubiga ja lugejatega : pärimuskultuurialane ekskursioon Loode-Eestisse,kuhu kaasatakse ka noori lugejaid; emakeelepäeva tähistamine ja raamatunäitus Eesti Vabariik 100 teemal.
Lõpetada tuleb pooleliolev raamatufondi ümberpaigutamine käepärasemaks ja nõuetekohasemaks, Plaanis on kohapealne koolitus lugejatele peale e-juhendaja koolituse läbimist ning kord kvartalis käia eakate üritustel tutvustamas uuemat raamatukokku saabunud kirjandust.
Koostajas Ülle Rajamart
Raamatukogu juhataja Ülle Rajamart
Kuupäev 23.01.2018
LISA 1
| Koolituste arv kokku | Koolitustundide arv (koolituse maht ) | Koolituseks kulutatud |
|---|---|---|
| 3 | 5 | 30.- |
Raamatukogu juhataja tegi piirkonna seeniorklubi üritusel tunniajalise ettekande Viru-Jaagupi asula ajaloost ja rahvapärimustest ning tutvustas lähemalt ka sellekohasat fotonäitust(12.03.2017) Samuti tutvustas Vilde kirjanduspreemia ajalugu ja tutvustas 2017 a selle preemia pälvinud Mihkel Muti teost ja teisi nominente(10.04.2017)
LISA 3 Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid
| Raamatukogu nimi |
|---|
| Viru-Jaagupi RMK |
Laste ja noorteüritused.
Igale vanusegrupile oli eraldi üritus.Kulina lasteaia iga-aastane külaskäik raamatukokku on saanud traditsiooniks.Sellel aastal sai korraldatud see koostöös samas majas asuva muuseumiga.Teemaks oli vana-vanaemade-vanaisade kooliaeg,mis paljudel möödus vanas koolimajas,kus raamatukogu ja muuseum asuvad.Raamatukogus vaadati kollektsiooni 60 a lasteraamatutest ja muuseumis tutvuti lähemalt vana-aja kooliõpikutega ning talutööks vaja minevate esemetegqa.Mõlemale lasteaaia vanuserühmale sai tehtud tunniajaline lõbus ekskursioon koos hilisema väikese mälumänguga.Samuti tutvustatud uusi eelkooliealistele mõeldud raamatuid.Elavat huvi tekitas väga vanade kui praegusaja aabitsate ja lugemist õpeavate raamatute kõrvutamine. Eelkooliealised käisid koos vanaemadega
|
<urn:uuid:7695f43a-8b41-4c2a-9d8d-df976f93fa7f>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://lvkrk.ee/images/aruanded-2009-2014/2017/Viru-Jaagupi.pdf
|
2024-07-13T07:21:31+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 308,437,785
| 6,548
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999984
|
ekk_Latn
| 0.999994
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2157,
3507,
5805,
7748,
10602,
12630,
14668,
15900
] | 1
|
[
0.111328125,
0.62109375,
0.21484375,
0.04931640625,
0.0025787353515625,
0.00067138671875
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 08.02.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
ärinimi: Felami OÜ
registrikood: 14200990
tänava/talu nimi,
maja ja korteri number:
Pepleri tn 12-5
linn: Tartu linn
vald: Tartu linn
maakond: Tartu maakond
postisihtnumber: 51003
telefon: +372 58145254
e-posti aadress: [email protected]
Sisukord
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2017 | 08.02.2017 | 08.02.2017 |
|---|---|---|---|
| Varad | | | |
| Käibevarad | 2 464 | | |
| Kokku varad | 2 464 | | |
| Kohustised ja omakapital | | | |
| Omakapital | | | |
| Kokku omakapital | 2 464 | | |
| Sh osakapital nimiväärtuses | 2 500 | | |
| Sh sissemaksmata osakapital | -2 500 | | |
Kasumiaruanne
(eurodes)
| | 08.02.2017 - 31.12.2017 | 08.02.2017 - | |
|---|---|---|---|
| | | | 31.12.2017 |
| Müügitulu | | | |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | | | |
| Mitmesugused tegevuskulud | | | |
| Muud ärikulud | | | |
| Ärikasum (kahjum) | | | |
| Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist | | | |
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | | | |
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta.
Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah
Lisa 2 Tööjõukulud
(eurodes)
| 08.02.2017 - 31.12.2017 | 08.02.2017 - 08.02.2017 | 08.02.2017 - | |
|---|---|---|---|
| | | | 08.02.2017 |
Lisa 3 Seotud osapooled
(eurodes)
| 31.12.2017 | 08.02.2017 |
|---|---|
| Nõuded | Nõuded |
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 31.08.2018
Felami OÜ (registrikood: 14200990) 08.02.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Allkirjastaja nimi
Allkirjastaja roll
Allkirja andmise aeg
RAGNE VAHER
Juhatuse liige
03.09.2018
Resolutsioon:
Kinnitan
Kahjumi katmise ettepanek
(eurodes)
| | 31.12.2017 |
|---|---|
| Aruandeaasta kasum (kahjum) | -36 |
Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes
Osanikud
Sidevahendid
|
<urn:uuid:2c18e4ea-2d09-4543-ade6-e365b48a7343>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/14200990/file/9005476009
|
2024-07-13T05:33:56+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 91,211,147
| 1,046
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999749
|
ekk_Latn
| 0.999962
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
336,
346,
727,
1105,
1711,
2039,
2144,
2206
] | 0
|
[
0.66015625,
0.310546875,
0.01055908203125,
0.018310546875,
0.00095367431640625,
0.0001010894775390625
] |
Õppekorraldus ja kvaliteedi tagamise alused
1. Üldsätted
1.1. MTÜ Kaja Vahi Kursused, registrikood 80223441, (edaspidi Täienduskoolitusasutus) on täiskasvanute täienduskoolitust korraldav juriidiline isik.
1.3. Täienduskoolitusasutus korraldab tööalast ja vabahariduslikku täienduskoolitust:
õppekavarühm Humanitaaria – Võõrkeeled ja kultuurid.
1.4. Täienduskoolitusasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.5. Täienduskoolitusasutuse asjaajamiskeel on eesti keel.
1.6. Täienduskoolitusasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast dokumendist.
2. Õppekorraldus
2.1.Õppekorralduse aluseks on Täienduskoolitusasutuse poolt kinnitatud õppekavad.
2.2. Täienduskoolituse õppekavas sätestatakse järgmised andmed:
2.2.1. õppekava nimetus;
2.2.2. õppekavarühm;
2.2.3. õpiväljundid;
2.2.4. õpingute alustamise tingimused;
2.2.5. õppekava maht, sealhulgas iseseisva töö osakaal;
2.2.6. õppe sisu;
2.2.7. õppekeskkonna kirjeldus;
2.2.8. lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid;
2.2.9. koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi-, või töökogemuse kirjeldus.
2.3. Koolitus toimub Täienduskoolitusasutuse poolt renditud ruumides.
2.4. Õppetööd viiakse läbi kursuste ja pakettide vormis.
2.5. Täienduskoolitusasutus korraldab õppetegevust aastaringselt.
3. Õpilase vastuvõtmine ja väljaarvamine
3.1. Õppima võivad asuda kõik täiskasvanud, kellel on soov täiendada oma võõrkeelte oskust.
3.2. Õpilane arvatakse välja kui ta ei tasu õppemaksu või katkestab õpingud omal soovil.
4. Õpilase õigused ja kohustused
4.1. Õpilasel on õigus:
4.1.1. valida oma võimetele ja huvidele vastav koolitus;
4.1.2. nõuda heatasemelist ja oma vajadustest lähtuvat koolitust;
4.1.3. saada õppekavaga ettenähtud õpet;
4.1.5. lahkuda omal soovil enne õppeperioodi lõppu, kusjuures sel juhul õppemaksu ei tagastata
4.2. Õpilane on kohustatud:
4.2.2. osalema õppetöös;
4.2.3. õpilane on kohustatud tasuma õppemaksu Täienduskoolitusasutuse sätestatud suuruses ja tähtajal .
5. Koolitajate/pedagoogide õigused ja kohustused
5.1. Pedagoogidel on kõik töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud õigused ja kohustused.
5.2. Pedagoogide õigused ja kohustused määratakse kindlaks töölepingu või võlaõigusliku töövõtulepinguga.
5.3. Pedagoogidel on õigus:
5.3.2. saada õppetöö korraldamiseks vajalikud õppevahendid ja turvalised töötingimused.
5.4. Pedagoogidel on kohustus:
5.4.1. tagada õpilastele võimalused õppekava täitmiseks;
5.4.2. tagada Täienduskoolitusasutuse häireteta töö ning vara säilimine ja korrasolek.
5.4.3. järgida Täienduskoolitusasutuse Head Tava (organisatsioonisisene dokument).
6. Teiste töötajate õigused ja kohustused
6.1. Teistel töötajatel on kõik töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud õigused ja kohustused.
6.2. Teistel töötajatel on kohustus järgida Täienduskoolitusasutuse Head Tava (organisatsioonisisene dokument).
7. Õppemaksu kehtestamine
7.1. Täienduskoolitusasutuse finantseerimiseks vajalikud vahendid saadakse õppemaksudest.
7.2. Õppemaksu suurus ja tasumise kord määratletakse täienduskoolitusasutuse ja õpilase vahelises lepingus.
7.3. Õppemaksust kedagi ei vabastata, soodustusi ja õppetoetusi ei anta.
8. Täienduskoolituse läbimise kohta väljastatavad dokumendid
8.1. Õpilasele väljastatakse täienduskoolituse läbimise kohta tunnistus (kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud) või tõend (kui nõudeid ei täidetud) kuhu märgitakse järgmised andmed:
8.1.1.täienduskoolituse läbinud õpilase nimi ja isikukood;
8.1.2. täienduskoolitusasutuse nimi ja täienduskoolitusasutuse pidaja registrikood;
8.1.3.majandustegevuse teate registreerimisnumber Eesti Hariduse Infosüsteemis;
8.1.4.õppekava nimetus ja millisel tasemel õpe toimus (vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile);
8.1.5.täienduskoolituse toimumise aeg ja maht;
8.1.6. koolitaja nimi, väljaandmise koht, kuupäev ja number.
9. Õppekavade, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord
9.1. Õppekavade kvaliteedi tagamine:
9.1.1. õppekavad vaadatakse üle ja täiendatakse reeglina sagedusega üks kord aastas, kuid mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.
Täienduskoolitusasutus Kaja Vahi Kursused Kinnitatud 6.04.2020.
Täienduskoolitusasutus Kaja Vahi Kursused Kinnitatud 6.04.2020.
9.2. Täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate/pedagoogide kvaliteedi tagamine:
9.2.1. pedagoog esitab elektroonselt või paberkandjal kõik tema pädevust tõendavad dokumendid;
9.2.2. pedagoogi pädevust tõendavad dokumendid säilitatakse elektroonses või paberkaustas;
9.2.3. pedagoogil on õigus saada ja täiendkoolitusasutuse pidajal on kohustus võimaluste piires pedagoogile pakkuda jooksvat täiendkoolitust tema pädevuse tõstmise eesmärgil.
9.3. Õppekeskkonna kvaliteedi tagamine:
9.3.1. õpperuumide varustatuse kontroll toimub reeglina sagedusega üks kord kuus:
9.3.2. õppe- ja referentsraamatukogu ning helisalvestiste kogu täiendamine;
9.3.3. tehnilise aparatuuri töökorras oleku kontroll.
10. Täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise kord
10.1. Kursuse alguses/kursusele eelnevalt saadakse õpilaselt sisendinfo tema ootuste ja vajaduste osas ning määratakse tema olemasolev keeletase.
10.2. Kursuse kestel toimub jooksev tagasisidestamine, võrreldes kasutatud õppemeetodeid, õpitu sisu jne., õpilase ootuste ja vajadustega ning mõõdetakse õpilase edenemise tempot võrreldes seda koolituse alguses seatud sihiga.
10.3. Kursuse lõpus tehakse koondtagasiside ja hinnatakse õpilase vajadust õpet jätkata.
11. Täienduskoolitusasutuse organisatsioonisisene dokument Hea Tava sätestab:
11.1. tagasisidestamise ja kvaliteedi tagamise siseprotseduurid;
11.2. koolitajate/pedagoogide ja teiste töötajate käitumisnormid;
11.3. nõuded dokumendihaldusele ja administreerimisele;
11.2. nõuded kliendisuhtlusele;
11.4. nõuded turundus- ja müügitegevusele;
11.5. nõuded arvepidamis- ja finantstegevusele.
|
<urn:uuid:2ffd5c7c-8494-4322-9f04-4ff14a13cee8>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://www.kajavahikoolitus.ee/wp-content/uploads/2020/04/003-T%c3%a4ienduskoolitusasutuse-%c3%b5ppekorraldus-ja-kvaliteedi-tagamise-alused-6.04.2020..pdf
|
2024-07-13T07:41:55+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 654,670,805
| 2,585
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4243,
5927
] | 1
|
[
0.059326171875,
0.5390625,
0.2734375,
0.10986328125,
0.01434326171875,
0.004638671875
] |
Powered by TCPDF (www.tcpdf.org)
Geel ja finish juuksed - KEVIN MURPHY
NIGHT RIDER
NIGHT RIDER
NIGHT RIDER
NIGHT RIDER
modelleerimine pasta viimistlus, ideaalne loomiseks ja kujundamiseks Soengud naistele ja meestele.
box : 110 g purk.
pagina 1 / 1
|
<urn:uuid:650cfead-b7b1-4ea1-bfba-78099f306315>
|
CC-MAIN-2017-22
|
http://beautybazar.net/et/geel-ja-finish-juuksed-c-11/kevin-murphy-a-398/night-rider-p-3760.pdf
|
2017-05-23T02:04:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-22/segments/1495463607245.69/warc/CC-MAIN-20170523005639-20170523025639-00570.warc.gz
| 41,122,827
| 95
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.993231
|
ekk_Latn
| 0.993231
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
256
] | 1
|
[
0.2265625,
0.70703125,
0.055419921875,
0.01007080078125,
0.00008726119995117188,
0.0002651214599609375
] |
Nimi
Koht kokku
VI etapp
I etapp
II etapp
VII etapp VIII etapp
III etapp
IV etapp
V etapp
Punkte kokku
IX etapp
X etapp
Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte KohtPunkte Koht Punkte Koht Punkte
Tarmo Laanela
Neeme Kalda
Andres Lepik
Janek Raudsepp
Meelis Apsolon
Dan Heering
Aare Nahk
Jüri Siitan
Alar Liimer
Voldemar Juur
Madis Sooniste
Tiit Haldma
Neverly Lukas
Indrek Jõelaid
Sander Avingo
Raul Pirson
Jürgen Erm
Alvar Paia
Mare Margat
Anders Jäger
Dmitri Silin
Marek Lepist
Peeter Venno
Henri Oberle
Saif Malik
Jüri Tamme
Märt Kluge
Erik Lootus
Taavi Tamm
Arvo Vent
Robi Tooming
Erki Sivadi
Yury Yukov
Sebastian Asu
| 5 | 196 | 7 | 194 | 7 | 194 | 9 | 192 | 11 | 190 | 6 | 195 | 5 | 196 | | | 1357 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | 5 | 196 | 4 | 197 | 5 | 196 | 5 | 196 | 14 | 187 | 12 | 189 | 9 | 192 | 1353 |
| 6 | 195 | 8 | 193 | 8 | 193 | 10 | 191 | 8 | 193 | 12 | 189 | 10 | 191 | 6 | 195 | 1351 |
| | | | | 3 | 198 | 1 | 201 | 2 | 199 | 3 | 198 | 7 | 194 | 4 | 197 | 1187 |
| 3 | 198 | 2 | 199 | 5 | 196 | 7 | 194 | 7 | 194 | | | 8 | 193 | | | 1174 |
| 10 | 191 | 12 | 189 | 11 | 190 | 11 | 190 | 19 | 182 | 18 | 183 | 15 | 186 | | | 1129 |
| 2 | 199 | 6 | 195 | | | | | | | 10 | 191 | 9 | 192 | 5 | 196 | 973 |
| | | | | | | | | 9 | 192 | 5 | 196 | 4 | 197 | 3 | 198 | 783 |
| | | | | | | | | 4 | 197 | 13 | 188 | 3 | 198 | 7 | 194 | 777 |
| | | | | | | 12 | 189 | 14 | 187 | 15 | 186 | 11 | 190 | | | 752 |
| | | | | | | | | 3 | 198 | 2 | 199 | 1 | 201 | | | 598 |
| | | | | 6 | 195 | 6 | 195 | 10 | 191 | | | | | | | 581 |
| 8 | 193 | 10 | 191 | | | | | 15 | 186 | | | | | | | 570 |
| | | | | 15 | 186 | 14 | 187 | | | 16 | 185 | | | | | 558 |
| | | 3 | 198 | 1 | 201 | | | | | | | | | | | 399 |
| | | | | 2 | 199 | 8 | 193 | | | | | | | | | 392 |
| | | 4 | 197 | | | | | | | 7 | 194 | | | | | 391 |
| | | | | | | | | 6 | 195 | | | 6 | 195 | | | 390 |
| 7 | 194 | | | | | | | | | 11 | 190 | | | | | 384 |
| | | 9 | 192 | 10 | 191 | | | | | | | | | | | 383 |
| | | | | | | | | 12 | 189 | 8 | 193 | | | | | 382 |
| | | | | | | | | | | | | 13 | 188 | 8 | 193 | 381 |
| 9 | 192 | | | 14 | 187 | | | | | | | | | | | 379 |
| | | | | 13 | 188 | 13 | 188 | | | | | | | | | 376 |
| | | | | 12 | 189 | | | | | | | | | 14 | 187 | 376 |
| | | | | | | | | | | | | 16 | 185 | 12 | 189 | 374 |
| 11 | 190 | | | | | | | | | 20 | 181 | | | | | 371 |
| | | | | | | | | 17 | 184 | 19 | 182 | | | | | 366 |
| | | | | | | | | 18 | 183 | 22 | 179 | | | | | 362 |
| | | | | | | | | | | 1 | 201 | | | | | 201 |
| | | | | | | | | | | | | | | 1 | 201 | 201 |
| | | | | | | 2 | 199 | | | | | | | | | 199 |
| 4 | 197 | | | | | | | | | | | | | | | 197 |
| | | | | | | 4 | 197 | | | | | | | | | 197 |
| | | | | 9 | 192 | | | | | | | | | | | 192 |
| | | | | | | | | | | 9 | 192 | | | | | 192 |
| | | | | | | | | | | | | | | 10 | 191 | 191 |
| | | 11 | 190 | | | | | | | | | | | | | 190 |
| | | | | | | | | | | | | | | 11 | 190 | 190 |
| | | | | | | | | 13 | 188 | | | | | | | 188 |
| | | | | | | | | | | | | | | 13 | 188 | 188 |
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
Elena Kornejeva
Indrek Lillend
Margus Dengo
Meelis Kreegi
Lauri Hanni
Egert Õunapuu
Amanda Hallik
Fredi Lillend
Kalev Vatsel
Koht kokku
43
44
45
46
47
48
49
50
51
| I etapp | | II etapp | | III etapp | | IV etapp | | V etapp | | VI etapp | | VII etapp | | VIII etapp | | IX etapp | | X etapp Koht Punkte | Punkte kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Koht | Punkte | Koht | Punkte | Koht | Punkte | Koht | Punkte | Koht | Punkte | Koht | Punkte | Koht | Punkte | Koht | Punkte | Koht | Punkte | | |
| | | | | | | | | | | | | 14 | 187 | | | | | | 187 |
| | | | | | | | | | | | | | | 15 | 186 | | | | 186 |
| | | | | 16 | 185 | | | | | | | | | | | | | | 185 |
| | | | | | | | | 16 | 185 | | | | | | | | | | 185 |
| | | | | | | | | | | | | | | 16 | 185 | | | | 185 |
| | | | | | | | | | | 17 | 184 | | | | | | | | 184 |
| | | | | | | | | | | | | | | 17 | 184 | | | | 184 |
| | | | | | | | | | | | | | | 18 | 183 | | | | 183 |
| | | | | | | | | | | 21 | 180 | | | | | | | | 180 |
|
<urn:uuid:933f4f32-ba7d-4e5c-b009-ca4ad7646ead>
|
CC-MAIN-2019-43
|
http://www.lauatennis.ee/web/sites/default/files/2011-2012/%C3%9Cldarvestus_2018-2019_klass_reitinguta_5.pdf
|
2019-10-14T01:37:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570986648481.7/warc/CC-MAIN-20191014003258-20191014030258-00508.warc.gz
| 369,740,234
| 2,773
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.967594
|
ekk_Latn
| 0.971742
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3737,
4951
] | 0
|
[
1,
0.0006561279296875,
0.000002816319465637207,
0.000018715858459472656,
0.000007987022399902344,
0.0000013262033462524414
] |
Lapse vaimse tervise toetamine lasteaias
Juhendmaterjal
Lapse vaimse tervise toetamine lasteaias
Juhendmaterjal
3. trükk
Juhendmaterjal on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel aastal 2013. Esitrükk 2013
Juhendmaterjali koostamine ja 1. trükk rahastatud Eesti Haigekassa projekti „Tervise eden- damine lasteaias ja koolis“ vahenditest.
Koostajad: Liana Varava, Siivi Hansen, Tiia Pertel
Autorid: Kadri Järv-Mändoja, Maire Riis, Kärt Käesel, Ene Pill
Retsensendid: Lemme Haldre ja Viivika Roostar
3. trükk rahastatud „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020" vahenditest.
Trükkinud: Atlex AS, 2015
ISBN 978-9949-461-42-4 (trükis)
ISBN 978-9949-461-43-1 (pdf)
Materjali reprodutseerimine levitamise eesmärgil ei ole lubatud ilma Tervise Arengu Instituudi nõusolekuta.
Väljaande andmete kasutamisel tuleb viidata allikale.
Tasuta jagamiseks .
Sisukord
4
Sissejuhatus
Lasteaia positiivne psühhosotsiaalne kliima on oluline laste ja töötajate vaimse tervise toetaja.
Sõbralikus ja toetavas õhkkonnas tunneb nii laps kui ka töötaja, et temast hoolitakse ja teda väärtustatakse. Õpetaja roll hõlmab hoolt laste sotsiaalse, vaimse ja emotsionaalse heaolu eest, õpetades ja juhendades lapsi teineteisega arvestama, pakkudes nii arengut toetavat tagasisidet laste tegevustele kui ka vajaduse korral abi, julgustust ja toetust. Kesksel kohal lastesõbraliku õhkkonna loomisel on tegevustes rühmatöö kasutamine eesmärgiga õpetada lastele koostööoskusi. Tegevuste toimumine väikestes rühmades aitab kaasa laste teineteisega kohanemisele ja erinevuste väärtustamisele. Kui lapsed õpivad tegema koostööd ühise eesmärgi nimel, ei eristu lapsed individuaalselt n-ö võitjateks ja kaotajateks, vaid oluliseks muutub koostegutsemine ning selle väärtustamine.
Laste ja töötajate põhiõigus on tunda end lasteaias turvaliselt. Samas võib lasteaias esineda olukordi, kus lapsed käituvad teiste suhtes agressiivselt või mõnel muul mittesobival viisil. Selle põhjuseks võib olla oskamatus eri olukordades toime tulla. Õpetajad peaksid suutma vastuvõetamatu käitumisega toime tulla piire kehtestades, soojust ja positiivset huvi väljendades ning lapsevanemaid ja vajaduse korral ka eri spetsialiste kaasates. Oluline on positiivse eeskuju ja kogemuse pakkumine. Turvalise keskkonna tagamisel on tähtis, et reeglid oleksid lastele selged ja õiglased ning et nende täitmist nõutaks järjekindlalt. Lasteaiad peavad välja töötama selged tegevusjuhised laste agressiivse käitumise ja kiusamisjuhtumite ennetamiseks ning käsitlemiseks. Laste koostöövõimekuse suurendamine ja laste motiveerimine sõbralikuks ning toetavaks suhtlemiseks viib samuti mittesobiva käitumise vähenemisele.
Lapsevanemate kaasamine lasteaiaellu ja otsuste langetamisesse on tervist edendava ning lapsesõbraliku lasteaia oluline osa. Lasteaia ülesanne on vajaduse korral perede abistamine laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel. Laste arengu toetamise eelduseks on kodu ja lasteaia hea kontakt. Teades lapse tausta, suudavad õpetajad last paremini mõista ja kohandada tegevusi lapse vajadustele ning arvestada perekonna väärtuste ja traditsioonidega. Lasteaia suhtes positiivselt meelestatud ja lasteaiaellu kaasatud lapsevanemad toetavad meeleldi lasteaia väärtusi, põhimõtteid ning tavasid.
Sissejuhatus
Oluline emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu näitaja on teadmine, et oled väärtuslik sellisena nagu sa oled. Tõrjumine ja alaväärsustunne hävitavad enesehinnangut ja väärikust ning pidurdavad lapse arengut. Erivajadustega laste emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut toetab ja ergutab see, kui neid koheldakse väärtuslikena ning nad kogevad rühmakaaslastega võrdväärseid edu- ja eneseteostuse võimalusi.
Tervise Arengu Instituut on aastate jooksul pakkunud eri koolitusi lasteaedade personalile tervisliku ja turvalise keskkonna loomise ning laste sotsiaalsete oskuste kujundamise kohta, toetanud asutuste nõustamist ning välja andnud eri juhend- ja teabematerjale. Koostöös eri spetsialistidega on loodud veebipõhine töövahend e-hindamiskeskkond koos küsimustikega, mis võimaldab nii töötajatel kui ka lapsevanematel hinnata lasteaia psühhosotsiaalset keskkonda eelpool nimetatud aspektides. Valdkondade kirjeldustest jooksevad läbi sellised väärtused nagu hoolivus, ühtekuuluvus, turvatunne, koostöö, usaldus, abistamine, sallivus jm. Töövahendi loomisega veebikeskkonnas www.terviseinfo.ee on lasteaedadele antud võimalus hinnata oma tugevusi ja nõrkusi. Hindamistulemuste põhjal saab personal määratleda koostöös lastevanematega arenguvajadused ja planeerida vajaduse korral parendustegevusi. Oma asutuse sisekliima arendamine on vaimse tervise edendamise tugisammas. Stabiilne, sõbralik ja turvaline õhkkond loob eelduse laste vaimseks, emotsionaalseks ja sotsiaalseks heaoluks.
Juhendmaterjal on koostatud eelkõige lasteaia spetsialistidele, kuid sobib suurepäraselt kasutamiseks teistele eelkooliealiste lastega tegelevatele spetsialistidele ning silmaringi laiendamiseks lapsevanematele. Juhendmaterjali esimeses osas "Varase lapseea psüühilise trauma mõjust" keskendutakse psüühilise trauma mõjule ning selle vähendamise võimalustele. Samuti kirjutatakse kaotusest väikelapse elus ja sellega toimetulekust. Teises osas "Laste väärkohtlemine" on välja toodud erinevad väärkohtlemise liigid ja märgid, mis lapse käitumises võivad sellele viidata. Kolmandas peatükis "Koostöö lapse käitumisprobleemide korral" antakse praktilisi ja selgeid juhiseid lapse käitumisprobleemide korral koostöö edendamiseks nii lapsega, kolleegidega kui erispetsialistidega. Materjali viimases osas "Suhtlemine laste ja vanematega" õpetatakse aktiivset kuulamist ja kehtestavate mina-sõnumite kasutamist ning käsitletakse põhjalikult teemat, kuidas kaasata koostööle probleemset lapsevanemat. Juhendmaterjali tekste ilmestavad näited elulistest situatsioonidest.
Materjali koostajad loodavad, et trükis on abiks lastega töötavatele spetsialistidele lapse vajaduste ja/või probleemide märkamisel ning oskuslikul tegutsemisel, et toetada parimal moel laste vaimset tervist.
Sissejuhatus
5
Varases lapsepõlves kogetu mõjutab aju arengut ja lapse edasist elukäiku tunduvalt suuremal määral kui paljud täiskasvanud ehk üldse usuvad.
6
Varase lapseea psüühiline trauma
Maire Riis
Lapse arenguliste iseärasuste tundmine on väga oluline eeldus lapse mure märkamisel ja vajaliku toetuse pakkumisel. Varases lapsepõlves kogetu mõjutab aju arengut ja lapse edasist elukäiku tunduvalt suuremal määral kui paljud täiskasvanud ehk üldse usuvad. Seetõttu on oluline ka mõista, millise jälje jätab lapse arengule varases lapseeas kogetud psüühiline trauma.
Psüühilise trauma mõju
Järgnevalt lühidalt mõned seletused selle kohta, mis hakkab psüühilise trauma tagajärjel ajus, närvisüsteemis ja lihastes toimuma.
Ülestimuleeritus. Kui laps sünnib, reguleerib tema südamerütmi ja vererõhku ajutüvi, erutust ja motoorikat – keskaju ja emotsioonide töötlust – limbiline süsteem. Ajukoore parempoolse otsmikusagara närvivõrgustikes aga talletatakse lapsel esmase hooldajaga suhtlemise kogemuste ehk kiindumussüsteemi muster.
Kui lapse kasvukeskkond varajases lapsepõlves on kaootiline, näiteks uimastite (alkohol, narkootikumid) tarvitamise või koduvägivalla tõttu, on eelpool nimetatud ajupiirkonnad ülestimuleeritud – liiga palju erutust ja emotsionaalseid reaktsioone. Üleerutatud aju saadab kehale signaali, et ta on stressis ja need ajupiirkonnad, mis vastutavad mõtlemise ja õppimise eest, lülituvad välja.
Kodu, kus valitseb kaos, pakub sageli väga vähe rahustavat. Seetõttu ei arene erutuse ja motoorsete funktsioonide reguleerimise süsteem keskajus adekvaatselt. Sellises õhkkonnas kasvanud väikelaps kogeb ülisuurt erutust koos äkkviha ja ängistusega ning ta pole suuteline ennast maha rahustama. Kiindumussüsteem tema sisemuses on segi paisatud.
Kaos ja hüljatus avaldavad mõju ka lapse autonoomsele närvisüsteemile, mis kontrollib südant, kopse, seedimist ja ainevahetust. Lapsel, kes on üles kasvanud keset kaost, nihkub autonoomse närvisüsteemi erutustase normaalsest kõrgemale. Selle tagajärjel on tema närvisüsteemil tunduvalt raskem tunnetest jagu saada, need kipuvad võimenduma, mistõttu laps on pidevalt häireseisundis ning tema mõtlemine ja reageerimine võib olla ebakohane, samuti kaldub ta kergemini kaotama enesevalitsust, sattudes korralikku jonnihoogu. Kuna ta erutustase on
Varase lapseea psüühiline trauma juba niigi kõrge, siis pealtnäha väiksed asjad võivad lapse endast välja viia. Laps püüab sellest halvast tundest vabaneda. Näiteks kui õpetaja räägib kõrgendatud hääletoonil, siis lapse erutus läheb nii suureks, et ta võib vastu karjuda või toast välja joosta. Või võtame näiteks lapse, kes mängib kahe sõbraga, kes ühel hetkel ei taha temaga enam mängida. Laps tunneb, et teda on kõrvale jäetud ja see teeb talle haiget. Kui tal on positiivne kogemus varases eas, siis ei tekita see kõrvalejätmine talle suurt probleemi ja ta võib hakata tegema midagi muud. Kui lapsel on aga varane negatiivne kogemus ja ta erutub liialt, siis võib ta hakata oma sõpru lööma. Kui tema varasele kogemusele järgnes aga tardumine ja endasse tõmbumine, siis kipub ta seda ka sellises olukorras tegema – ta poeb peitu.
Alastimuleeritus. Äärmuslikus hoolimatuses üles kasvanud imiku või väikelapsega kodudes jääb vajaka mitte üksnes rahustavatest, vaid ka ergutust pakkuvatest tingimustest. Sellises kodus kasvanud lapsel on puudulik võime üles näidata aktiivsust (huvituda mõnest tegevusest, tunda positiivset kiindumust), ning samuti puudulik võime end erutuse korral maha rahustada.
Lapse närvisüsteem häälestub normist madalamale erutustasemele (nagu oleks ta sisimas loid). Sellise lapse närvisüsteem on nii madala erutustasemega, et tavalised tõsised ohusignaalid võivad tunduda talle vaid kergelt häirivatena. Seetõttu kalduvad sellised lapsed tegelema väga suure riskiga seotud tegevustega, et saada erutust pakkuvaid elamusi, kogeda midagi põnevat (näiteks ronida hirmu tundmata eelmistest kukkumistest hoolimata ikka ja jälle lubamatult kõrgetesse kohtadesse). Niisuguse lapse puhul on vähetõenäoline, et ta õpib tagajärgedest, kuna tema närvisüsteem ei koge ebameeldivust sellisel määral nagu teeks seda lapse normaalselt toimiv autonoomne närvisüsteem. Näiteks võib see laps vaid ükskõikselt õlgu kehitada, kui õpetaja tema peale häält tõstab. Või kui ta keelust üle astub ja sa ütled talle, mis on selle tagajärg, ei teki lapsel normaalset reaktsiooni – peaksin paremini käituma, kui ma ei taha seda, mis tuleb.
Nii nagu kaootilises kodus kasvanud laps ei oska ka hüljatust kogenud laps ennast maha rahustada. Rääkides lapse kehast ja lihaskonnast, siis kaose korral tõmbuvad lapse lihased kokku kas selleks, et põgeneda või vastu hakata. Seevastu äärmusliku hüljatuse korral ei saa lapse lihaskond mingit stimulatsiooni või saab kogeda vaid tuimust. Nii valvelolek kui ka tuimus talletuvad lapse lihasmälus ja saavad seega osaks lapse olemusest.
Enne kolmandat eluaastat saadud kogemused
Mälestused, mis on seotud enne kolmeaastaseks saamist õpitud faktide ja toimunud sündmuste kohta, salvestatakse ajupiirkonnas, mida
Varase lapseea psüühiline trauma
7
Nii valvelolek kui ka tuimus talletuvad lapse lihasmälus ja saavad seega osaks lapse olemusest.
Kui juhtub midagi, mis millegagi meenutab varajast ebaturvalist kogemust, siis isegi kui laps on praegu väljaspool ohtu, registreerib tema aju ohu enne, kui nn mõtlev aju jõuab meelde tuletada, et nüüd on ta turvalises olukorras.
8
kutsutakse hipokampuseks, ning neid talletatakse tavaliselt inimese vasakus ajupoolkeras (see aju piirkond talletab ja kasutab infot, mis on seotud kõne ja ajalise järgnevusega). Varajased mälestused, mis kujunevad esimesel kolmel eluaastal, ja mälestused sündmustest, millega kaasnes tugev stress, salvestuvad aga teises ajupiirkonnas – mandelkehas (emotsionaalne mälu) ning neid talletatakse tavaliselt paremas ajupoolkeras. Selles ajupoolkeras säilivad emotsionaalsed assotsiatsioonid: mälupildid, helid, lõhnad, kehalised aistingud, kuid seal ei leidu lugusid (sõnu) juhtunu kohta ega ka ajataju (mis ütleks, et kogemus toimus minevikus ja nüüd võib olukord olla teistsugune). Vasakus ajupoolkeras on küll sõnad ja ajataju, kuid puudub automaatne viis seostada neid kogemustega, mida talletatakse paremas ajupoolkeras (varajases eas saadud või tugeva stressiga seotud kogemused). Kui juhtub midagi, mis millegagi meenutab varajast ebaturvalist kogemust, siis isegi kui laps on praegu väljaspool ohtu, registreerib tema aju ohu enne, kui nn mõtlev aju jõuab meelde tuletada, et nüüd on ta turvalises olukorras. Laps reageerib samal viisil nagu varasemas ohuolukorras: ta kas kaotab enesevalitsuse või tõmbub endasse. Lapse jaoks on olevik muutunud ebaturvaliseks minevikuks.
Kiindumussuhte süsteem ja psüühiline trauma
Kui beebi sünnib maailma, on ta oma vanemast täielikult sõltuv. Lapse ja vanema vahel kujuneb eriline emotsionaalne side, mida nimetatakse kiindumussuhteks ehk seotuseks. Seotus võimaldab lapsel otsida vanemalt lähedust, kaitset ning lohutust ebamugavuse või mure korral ning paneb aluse tema sisemisele emotsionaalsele turvalisusele ja eneseväärtuse tunnetamisele, mille toel saab laps hakata avastama maailma ning looma uusi suhteid.
Kiindumussuhte süsteem mõjutab aju limbilise süsteemi ja parempoolse ajukoore assotsiatsioonide piirkonna arengut.
Turvaline seotus. Lapse esmane hooldaja, kelleks on tavaliselt ema (kuid selleks võib olla ka isa või vanaema), peaks varajases lapsepõlves olema lapsele tähtsaim turvalisuse allikas. Ta peaks olema inimene, kes on püsivalt lapse jaoks olemas, tunneb ja rahuldab nii lapse bioloogilisi kui ka emotsionaalseid vajadusi ning aitab lapsel toime tulla kogemustega, millega ta arenguliselt veel ise toime tulla ei saa. Sellisel juhul võime rääkida turvalisest seotusest. Turvalise seotuse korral reageerib lapsevanem lapse nutule või naerule ja laps reageerib vanemale. Laps on harjunud sellega, et lapsevanem on kättesaadav ja ta õpib minema tema juurde, kui ta vajab abi. Hiljem oskab ta vajaduse korral abi küsida ka teistelt.
Varase lapseea psüühiline trauma
Ebaturvaline seotus ja trauma. Kiindumussuhe võib kujuneda ka ebaturvaliseks. Eristatakse kolme ebaturvalise suhte liiki: vältiv, ambivalentne või kaootiline seotus.
Kõige tugevamas seoses lapse- ja ka täiskasvanuea psüühikahäiretega on aga nüüdisaegse käsitluse järgi kaootiline kiindumussuhe. Kaootilise seotuse puhul on lapsevanema käitumine ühel hetkel lapse jaoks hirmutav (näiteks teeb ta lapsele või mõnele teisele pereliikmele midagi halba), teisel hetkel on aga vanem ise hirmunud (kuna miski selles suhtes on vallandanud lapsevanema enda traumakogemuse). Kui aga vanem, kes peaks olema usaldusväärne ja pakkuma lapsele turvatunnet, on ise ohu- ja hirmuallikas, tekitab see lapse bioloogilises süsteemis lahendamatu dilemma. Kaasasündinud vajadus olla vanemaga seotud, et saada vajalikku hoolitsust, põrkub bioloogilise kaitsereaktsiooniga, mis paneb last vanemast eemale tõmbuma. Laps läheneb vanemale (kuna ta vajab kaitset) ja siis tõmbub temast eemale (kaitseb ennast, sest vanem on hirmutav).
Mis paneb täiskasvanut kohtlema last teda kahjustaval moel? Uuringud on näidanud, et vanemad, kelle isiklikud läbielatud psüühilised traumad või kaotuskogemused on läbitöötamata, käituvad suurema tõenäosusega oma laste puhul hirmutavalt, luues sellega aluse kaootilise seotuse jätkumiseks üle põlvkondade. Riskiteguriks pole mitte üleelamised iseenesest, vaid just see, et need on jäänud läbitöötamata. Kunagi pole aga liiga hilja spetsialistide abiga minevikukogemuste läbitöötamiseks, et tagada oma lapsele turvaline lapsepõlv.
Trauma mõju vähendamisest
Edasi tuleb juttu tegevustest, mida lapse eest hoolitsevad inimesed saavad kasutada lapse abistamiseks. Neid tegevusi saab õpetaja õpetada nii lapsevanematele kui ka hooldajatele (vt lisaks „Lapsevanema nõustamine", lk 82), aga ka ise lastega töötades kasutada.
Rahustamine rütmi abil
Ühetasane rütmiline liikumine on tähtis keskaju selle piirkonna arengule, mis reguleerib emotsioonide töötlemist.
Kiigutamine. Kui sa väikelast õrnalt süles kiigutad või teda süles hoides kõnnid, siis rahustab see last mitte ainult sel hetkel, vaid ühtlasi ehitab tähtsaid närvivõrgustikke, mis aitavad tal end ise, nii lapsena kui ka hiljem täiskasvanuna, maha rahustada. Suurema lapsega võib koos kiiktoolis või võrkkiiges kiikuda.
Varase lapseea psüühiline trauma
9
Uuringud on näidanud, et vanemad, kelle isiklikud läbielatud psüühilised traumad või kaotuskogemused on läbitöötamata, käituvad suurema tõenäosusega oma laste puhul hirmutavalt, luues sellega aluse kaootilise seotuse jätkumiseks üle põlvkondade.
Laste puhul, keda on puudutatud teda kahjustaval viisil, tuleb puudutust kasutada väga ettevaatlikult, nii et lapsel oleks olukorra üle kontroll.
10
Kui laps liigub, kandes keharaskust ühelt jalalt teisele, hoides sul kätest kinni, siis pakub see harjutus kiikumist meenutavat rahustavat liikumist. Samal ajal stimuleerib see vaheldumisi lapse paremat ja vasakut ajupoolkera, suurendades nii kahe ajupoolkera koostoimet, mis on oluline info töötlemiseks ja emotsionaalsete pingetega toimetulekuks.
Laps võiks tegeleda selliste kehaliste tegevustega, kus ta õpib oma keha juhtima ja teadvustama kontrolli oma keha üle. Selleks sobivad näiteks väikelaste jooga, võimlemine või juudo, mille puhul on rõhuasetus kontrolli õppimisel, mitte võistlemisel.
Lihtsa rütmiga muusika saab aidata reguleerida madalamaid ajupiirkondi. Lapsele või koos lapsega laulmine mõjub rahustavalt. Trummi põristamine võib olla kasulik eriti närvisüsteemi madala erutustasemega lastele, et närvisüsteemi ergutada ja arendada neil närvirakkudevahelisi seoseid, mis on seotud erksuse ja kiire reageerimisega võimalikule ohule. Kõrge erutustasemega laste puhul võib trummeldamine edasi anda rütmi, mida laps kogeb oma sisemuses, ja seejärel seda aeglustada, aidates arendada rahunemisega seotud närvirakkudevahelisi seoseid. Samal viisil mõjub ka tantsimine.
Rahustamine puudutuse kaudu
Puudutus on veel üks oluline aisting, mida kasutatakse väikelaste rahustamiseks ja kiindumuse arendamiseks. Laste puhul, keda on puudutatud teda kahjustaval viisil (eelmised puudutused on tekitanud negatiivseid emotsioone ja valu: näiteks löömine), tuleb puudutust kasutada väga ettevaatlikult, nii et lapsel oleks olukorra üle kontroll.
- Mängud, kus jäljendatakse üksteise liigutusi, õpetavad lapsele kõigepealt, kuidas ennast turvaliselt puudutada.
- Üksteise seljale kirjutamine aitab lapsel õppida paremini tajuma oma kehalisi aistinguid.
- Massaaž võib olla väga rahustav, kuid sellega tuleks alustada lapse puhul, kellel on puudutustega negatiivseid kogemusi, väga ettevaatlikult. Käe või keha silitamine ülevalt alla mõjub rahustavalt, samas kui alt üles liikumine mõjub ergutavalt.
- Pakkuda lastele turvalisi puudutusi: lapse pea pesemine, juuste sasimine, tedretähnide lugemine, patsu andmine.
- Koos lastega kindluste ja turvaliste paikade rajamine (näiteks tekkidest ja patjadest) annab lapsele turvalisuse ja kontrolli tunde.
Varase lapseea psüühiline trauma
Rahustamine hingamise abil
Hingamisele keskendumine aitab häälestada aju mandelkeha – limbilise süsteemi osa, kus tekivad viha ja hirm. Sissehingamine hoogustab ja väljahingamine pidurdab aju mandelkeha aktiivsust. Kui aju mandelkeha on üleerutatud seisundis – näiteks seetõttu, et laps tunneb viha või hirmu –, siis aeglane hingamine rahustab last ja aitab tal ümber häälestuda. Keskendumine hingamisele on oskus, mida noorematel lastel on raske õppida. Aeglase keskendunud hingamise õpetamiseks võib lasta lapsel puhuda seebimulle, õhupalli või puhuda tiivikule ja panna see liikuma. Suvel saab puhuda võililleseemneid laiali. Kui laps ja vanem (või õpetaja) ühel ja samal ajal aeglaselt sügavalt sisse-välja hingavad, siis mõjub see hästi nii mõlema enesetundele kui ka nende omavahelisele suhtele.
Rahustamine emotsioonide nimetamise teel
On kindlaks tehtud, et emotsioonide õige nimega nimetamine aitab samuti aju mandelkeha rahustada. Uuringud on näidanud, et kui laps oskab nimetada oma tunnet õigesti, muutub ta vähem ärevaks ja erutunuks ning suudab paremini mõelda. Last saab õpetada, kui nimetad talle hinnangutevabalt emotsioone, mida ta näib kogevat, ja seejärel julgustad teda neid iseseisvalt ütlema. (Vt „Aktiivne kuulamine", lk 69)
Niisamuti aitab kehaliste aistingute nimetamine (näiteks valus, raske, kerge, pingul, tuim, palav, rahulik, kibe) lapsel oma keha reaktsioone rohkem omaks võtta ja vähem karta ning keha tajumist vähem välja lülitada. Kehalised aistingud on tähtsad märgid – need võivad osutada nii positiivsetele kui ka negatiivsetele kogemustele. Kui aidata lapsel keha signaale teadvustada, aitab see tal oma kehalist seisundit paremini hallata.
Kiindumussuhte tugevdamine
Õpetaja saab tutvustada lapsevanema(te)le (näiteks arenguvestlusel, koosolekul või muul kohtumisel) mänge ja rääkida võtetest, mida lapsevanem või hooldaja saaks teha, et tugevdada kiindumussuhet lapse ja vanema/hooldaja vahel. Neid võtteid saavad kasutada ka õpetajad ning teised lapsest hoolivad ja tema eest hoolitsevad täiskasvanud (hooldajad vm), et lapsega suhet tugevdada. Lihtsustamise huvides on aga järgnevas osas kasutatud sõna „vanem".
- Üks oluline vanema ja lapse vaheline tegevus on silmside. Pilkkontakti abil tekib side lapse parema ajupoolkera ja vanema parema ajupoolkera vahel. Kuna parem ajupoolkera on ajupiirkond, kus luuakse kiindumusega seotud närvirakkudevahelised ühendused, siis see vanema ja lapse vahel toimuv interaktsioon on
Varase lapseea psüühiline trauma
11
Kui aidata lapsel keha signaale teadvustada, aitab see tal oma kehalist seisundit paremini hallata.
Hirmu tundnud laps vajab arvukaid turvalisust sisendavaid kogemusi.
12
oluline kiindumuse kujunemisel. Lapse jaoks, kes pole kogenud positiivset kiindumust, on silmsideme saavutamine väga keeruline.
- Pilgutamismängud, nagu „jälgi mu silmi ja ütle, mis silma ma pilgutasin, ja siis pilguta vastu, ning mina ütlen" võivad aidata vanemal luua lapsega vahetu silmside.
- Lapsega suhtlemisel on oluline lapsele häälestumine. Häälestumine on sobitumine lapse emotsionaalse seisundi intensiivsusega ise seda seisundit kogemata. See tähendab seda, et vanem mõistab, mida laps tunneb, tänu millele tunneb laps end mõistetuna ja tema stressireaktsioon väheneb.
- Vanema ja lapse kiindumussuhte tugevdamisele aitavad kaasa mängud, kus laps juhib mängu ja ütleb, mida vanem peaks tegema, ning vanem või hooldaja järgib lapse korraldusi. Uuringute järgi tõuseb sel juhul ajus endorfi inide (õnnehormoonide) tase ja laps tunneb, et ta on väärtuslik.
Turvalisuse kogemused
Seni on kirjeldatud tegevusi, mis aitavad last rahustada ja sellega tugevdada aju madalamates osades asuvaid emotsioonide reguleerimisega seotud närvivõrgustikke – neid piirkondi, mis reageerivad, kuid ei mõtle. Peale nende tegevuste vajab hirmu tundnud laps arvukaid turvalisust sisendavaid kogemusi.
- Turvalisustunnet saab tekitada konkreetne kogemus, näiteks kui õpetaja või lapsevanem lõpetab oma sekkumisega lapse kiusamise; kui õde-vend või teine laps aitab lapsel midagi teha; kui täiskasvanu peatub, et kuulata ära lapse mure, ja muudab olukorda, selle asemel et lihtsalt öelda lapsele, et küll kõik läheb hästi.
- Lapse jaoks hirmutavad sündmused võivad mõjuda päästikuna, mis vallandavad varasemad läbielamised. Sellisel juhul on abiks see, kui lapse tähelepanu juhtida millelegi turvalisele. Kui laps on ehmunud või hirmul, siis võib olla abi sellest, kui õpetaja või lapsevanem ütleb lapse nime, seejärel oma nime; nimetab, kus nad asuvad, ning kinnitab, et olukord on turvaline. Aruteluga selle üle, mis juhtus ja mida peaks järgmisena tegema, tuleb oodata, kuni laps on maha rahunenud ja olukorda saab käsitleda lahendamist vajava probleemina, mitte lapse vajakajäämisena.
Varase lapseea psüühiline trauma
Kaotus väikelapse elus
Maire Riis
Ka väikelapsed võivad kogeda erinevaid kaotusi. Võib juhtuda, et lapse vanemad lähevad lahku ja tema elus toimuvad seetõttu suured muutused. Lapsel võib ootamatult surra ema või isa; laps võib seetõttu sattuda ka võõrasse perre või lastekodusse. Või jääb lapse lasteaiakaaslane raskelt haigeks või isegi sureb. Või on see hoopis tema kallis vanaema, kelle ta kaotab. Samuti võib juhtuda, et lapse lemmikloom sureb.
Paljud täiskasvanud, soovides lapsi kaitsta, lohutavad end mõttega, et väikelaps ei saa aru ei surmast ega suremisest. Mõnel juhul väldime sel teemal temaga rääkimist, kuna lapsed näivad hoolimata asjaoludest päris hästi toime tulevat. Teistel juhtudel võib vältimine olla tingitud täiskasvanu abitustundest – nad ei tea, mida öelda, ega oska lapsele toetust ja abi pakkuda. Nõnda võib ka hooliv lapsevanem või lasteaiaõpetaja jätta leinas lapse üksi sellesse suurde segadusse, mida kaotuskogemus kaasa toob.
Selleks et pakkuda lapsele vajalikku toetust, tuleb osata väikelapsega rasketel teemadel rääkida. Lapsele on suureks abiks, kui lasteaiaõpetaja tema muret mõistab. Tuleks küsida ka lapsevanemalt/hooldajalt, kas ta oskab lapse küsimustele vastata, ning vajaduse korral anda selgitusi, juhiseid või ka lugemismaterjali.
Väikelapse arusaamine surmast
Lapsed, olenevalt vanusest, arengutasemest ja eelnevast kogemusest, üritavad omal moel aru saada, mis juhtub siis, kui inimene sureb.
- Lapsel vanuses kaks kuni kaks ja pool aastat pole erilist arusaamist surmast.
- Nelja kuni kuue aasta vanune laps hakkab järk-järgult mõistma, et elamine on seotud keha toimimisega.
- Koolieelikul on juba tekkinud teadmine, et inimese elus olemine on seotud keha tähtsate osade (süda, aju, kopsud jm) ülesandega elu hoidmisel. Selline bioloogiline lähenemine on eelduseks arusaamisele, et kui mõni neist osadest enam ei toimi, võib inimene surra.
- Kuni viieaastased lapsed ei mõista veel, et iga inimene sureb kord ja see kehtib meie kõigi, ka nende endi kohta.
- Laste jaoks ei ole piir suremise ja lihtsalt äraminemise vahel veel päris selge. Surma nähakse selles vanuses kui lahkumist ja arvatakse, et lahkunu tuleb tagasi.
Kaotus väikelapse elus
13
Paljud täiskasvanud, soovides lapsi kaitsta, lohutavad end mõttega, et väikelaps ei saa aru ei surmast ega suremisest. Mõnel juhul väldime sel teemal temaga rääkimist, kuna lapsed näivad hoolimata asjaoludest päris hästi toime tulevat.
Vaikimine ei aita last, vaid võtab talt ära võimaluse oma leina kellegagi jagada.
14
Lapsed annavad oma küsimustega märku, et nad ei saa aru surma lõplikkusest: „Isa on juba nii kaua ära olnud. Millal ta tagasi tuleb? Ta lubas minuga palli mängida."
- Väike laps võib veel mitu kuud hiljem pärida surnud inimese järele. Tema arusaamine, et too ei tule tagasi, saabub vähehaaval. Laps kogeb ikka ja jälle temale lähedase inimese puudumist oma igapäevases elus: „… issi surnud, issit pole; issi surnud, issit pole; emme siin". Täiskasvanu saab aidata lapsel mõista, et surnu ei tule tagasi.
- Laste meelest on surm ajutine nähtus: me elame, sureme ja elame jälle. Väikelapsed võivad küll kasutada sõna „surm", kuid nad ei mõista täielikult selle tähendust.
Kuidas väikelapsele surma seletada?
Sageli ei tea vanemad, mida ja kuidas lapsele surmast rääkida, või on täiskasvanud ise leinast niivõrd puudutatud, et neil ei jätku jõudu, et sellest oma lapsega kõneleda. Minu kogemuse kohaselt pöörduvad paljud lapsevanemad selle küsimusega just lapse õpetaja poole, kui olukord nõuab lapsega surma teemal rääkimist. Siinkohal saab õpetaja oma teadmistega pakkuda lapse perele suurt tuge.
Levinud on arusaamine, et surmast mitterääkimine säästab lapsi kurbusest, mida täiskasvanud tunnevad. Kuid vaikimine ei aita last, vaid võtab talt ära võimaluse oma leina kellegagi jagada.
- Kui lapsele seletada kellegi surma, tuleb kasutada sõna „surm".
- Vanemaid võib julgustada seletama surma läbi mitte-elamise: kui inimene elab, siis ta sööb, jookseb, naerab, hingab, tema süda lööb jm. Kui inimene sureb, siis tema keha lakkab töötamast, mis tähendab, et ta ei saa enam hingata, süüa, rääkida. Ta ei saa ei mõelda ega tunda. Oluline on rõhutada, et surnu ei tunne valu.
- Lapsele tuleb ka seletada, mis oli surma põhjus.
- Paljud vanemad leiavad lohutust sellest, kui saavad rääkida ka hingest. Lapsele saab rääkida, et nemad usuvad, et surnu hing läheb kas tähe või pilve peale või jumala juurde. Vahel räägitakse lapsele, et surnust saab ingel.
„Isa ja ema ütlevad, et teda pole enam, kuid Alma ei usu seda, sest tema arvates ei saa ühtäkki lakata olemast. Tüdruk mõtleb, et memm on taevas, kuna kord taadi pilti näidates oli ta öelnud, et taat on läinud taevasse, et jumalal oleks üks mõistlik mees jutukaaslaseks. Memm oli kindel, et taat istub seal teda ootamas, sest nad olid tei-
Kaotus väikelapse elus neteisest väga hoolinud. On lohutav mõelda, et meile kallis inimene lendab inglina ja helgib õhtu saabudes tähena taevas. Meie lapsed otsivad õhtutaevast oma väikevenna, taadi või memme tähte."
Mõni vanem soovib piirduda vaid surma vaimsest poolest rääkimisega. Kuid oluline on rääkida ka surma füüsilisest poolest, muidu ei saa laps aru, et see, kes suri, ei saa enam tagasi tulla ega ellu ärgata.
- Väikelaps mõistab taevasse minekut sõnasõnalises tähenduses ja võib esitada väga palju küsimusi: kuidas lahkunu taevas süüa saab, kes tema eest hoolitseb, kuidas ta sealt alla ei kuku, kas me saame teda näha, kui lennukiga sõidame jne. Kui edaspidi tulevad seletused selle kohta, mis surnu kehast saab (pannakse kirstuga mulla alla), tuleb ka lapsel aidata aru saada sellest, kuidas saab inimene olla kahes kohas korraga – mulla all ja taevas pilve peal. Kehast ja hingest sobib rääkida läbi konkreetse kujutluse. Võrdluseks võib tuua näite sellest, kuidas kookonist koorub liblikas: liblikas (hing) lendab taevasse ja kookoni tühi kest (keha) jääb maha.
„Kuid teatud viisil on ta alati olemas. Kui me mäletame teda, on ta meie mõtetes. Me saame temast rääkida, meenutada asju, mida koos tegime, mida ta ütles või tegi. Saame vaadata pilte ja jutustada lugusid, ikka ja jälle."
Rääkimisel tuleb eelistada lihtsust ja tõde. Täiskasvanu peab arvestama, et väikelapsed mõistavad asju väga konkreetselt.
Seletused, millest hoiduda
- Mõned tavaliseks saanud laused, mille tähendust täiskasvanud mõistavad, kuid mida lapsed kipuvad sõnasõnalisena võtma, võivad surmast rääkimisel osutuda eksitavateks. Näiteks lause „Albert kaotas oma ema." võib panna väikese lapse teda taga otsima ja samas imestama, kuidas saab nii suurt inimest ära kaotada.
- Kõige tavalisem paralleel, mida täiskasvanud surma kirjeldamiseks toovad, on pikk või igavene uni. Sellise kirjelduse nõrkuseks on, et lastel võib tekkida hirm – kui nad lähevad ühel õhtul magama, siis ei ärka nad enam kunagi.
3-aastane laps käib vanaemaga surnuaias ema haual. Vanaema räägib lapselapsele: „ Siin magab nüüd sinu ema. See on tema uus voodi."
Kaotus väikelapse elus
15
Kehast ja hingest sobib rääkida läbi konkreetse kujutluse.
Lapsed esitavad täiskasvanule oma küsimustega nii väljakutse kui ka aitavad teda.
16
Väike Laura kuuleb pealt, kuidas isa teatab koju tulles emale: „Nüüd on see siis tehtud: panin kassi magama." Ema hakkab nutma. Mõned õhtud hiljem hüüab ema isale köögist: „Täna on sinu kord Laura magama panna."
- Lood, milles räägitakse sellest, et keegi sõitis kaugele reisile, ei lohuta ega aita last. Last jääb piinama mure, miks teda maha jäeti ega öeldud isegi hüvasti. Samas võib laps jääda ootama, millal eemalviibija tagasi tuleb, ning imestada, miks kõik nutavad, kui tegemist on üksnes reisiga.
- Ettevaatlik tuleb olla, kui öelda ainult: „Vanaema suri, sest ta oli haige." Mõni laps võib sellest teha kaugeleulatuvaid järeldusi ning arvata, et iga haigus, ka külmetushaigus, on ohtlik ning temagi võib ära surra, kui ta haigestub. Kui haigus on surma põhjus, siis peab kindlasti kaasnema ka täpsem seletus (näiteks: väga raske haigus, arstid ei saanud teda enam terveks teha jm).
Laste küsimused surma kohta
Alustades lastega surmast rääkimist, ei saa me, täiskasvanud, alati valida seda hetke, mis meile sobib. Lapsed tulevad oma küsimustega siis, kui nad mõtlevad sellest ja kui nemad selleks valmis on; kui neile tundub, et on keegi, kes neile vastata oskab või suudab. Nad küsivad sellelt, kellest nad arvavad, et too ei karda seda teemat.
Nad küsivad ka asjade kohta, millele täiskasvanul võib-olla polegi vastust, näiteks: mis on surm, mis saab surnust? Kui ei osata vastata, siis võib seda ka julgelt tunnistada. Selle asemel et küsimustest kõrvale põigelda, võib vastuseid ka koos otsida.
Võib öelda: „Paljud inimesed mõtlevad surmast eri moel, kuid kellelgi pole lõplikku vastust. Räägi mulle, mida sina mõtled."
Mõnikord tulevad võimalused täiskasvanule lapsi õpetada täiesti ootamatult. See võib juhtuda bussisõidul või mingit telesaadet vaadates.
Lapsed esitavad täiskasvanule oma küsimustega nii väljakutse kui ka aitavad teda. Nad võivad esitada ühte küsimust ikka ja jälle nii, nagu nende arusaamine muutub ja kui eelnevad vastused ei rahulda neid enam.
- Vastused olgu lihtsad, otsekohesed ja lapse eelnevat kogemust arvesse võtvad.
- Sa võid paluda lapsel talle räägitut tagasi seletada.
Kaotus väikelapse elus
- Hea on pöörata tähelepanu sellele, mida laps ütleb. Enne kui vastama hakkad, kuula lapse jutt lõpuni. Nõnda on võimalik üles leida lapse väärad arusaamad ja tõlgendused ning need parandada. (Vt ka „Aktiivne kuulamine", lk 69)
- Lapsele tuleb mõista anda, et sa püüad aru saada, mida ta öelda tahab. Lapsed katsetavad tihti oma küsimustega täiskasvanuid. Tuleb õppida tabama küsimuse tausta – mida laps tegelikult küsib, mida ta silmas peab, kui esitab küsimuse:
„Mis sinust saab, kui sa sured?". Kas ta mitte ei ürita end tuleviku osas rahustada? Võib-olla tahab ta hoopis teada: „Kes siis minu eest hoolitsema hakkab või kas isa sureb ka ja jätab mind üksi?".
- Varu lapsega rääkimiseks aega. Mida väiksem laps, seda lühem olgu jutt. Last kuulates tuleb aeglaselt edasi liikuda.
- Vasta lapse muredele ja küsimustele kohe. Laps julgeb taas pöörduda sinu poole, kui ta saab tunde, et tema mured saavad ära kuulatud ja küsimused vastatud.
- Laps kardab surma vähem, kui jutuajamistel keskenduda mitte ainult surma asjaoludele, vaid ka sellele, mis on elamises ilusat.
- Mõnikord on hea last lihtsalt kallistada ja kinnitada talle, et me kõik loodame elada koos kaua-kaua. See annab lapsele turvalisus- ja lähedustunde, mida ta väga vajab.
„Ma tahan elada nii-nii kaua, et näha, kuidas sinu lapsed armastavad oma lapsi ja nemad oma lapsi, nii nagu mina sind praegu armastan."
Pole ühte ainuõiget viisi, kuidas lapsele surmast rääkida. See tuleks igal konkreetsel juhul täiskasvanuil endil leida, arvestades surma põhjust, lapse emotsionaalset seotust ja vanust.
Maagiline mõtlemine
Enesekeskse, nõndanimetatud maagilise mõtlemise tõttu peavad väikelapsed ennast peaaegu kõigi sündmuste keskpunktiks. Selline mõtlemine võib panna neid end süüdi tundma ja uskuma, et nemad põhjustasid surma (olin vihane ta peale, olin paha laps, soovisin talle halba). Kuigi laps ise ei pruugi midagi sellist öelda, tuleks pöörata lapse küsimustele ja reageeringutele tähelepanu. Oluline on lapsele rõhutada, et mitte midagi, mida tema mõtles, ütles või tegi, ei põhjustanud juhtunut. Maagiline mõtlemine lubab ka loota, et surnud inimene võib uuesti ellu ärgata. Täiskasvanu õpetuse kaudu saab laps järk-järgult aru, et tegelikus elus seda ei juhtu (nagu mõnes muinasjutus).
Kaotus väikelapse elus
17
Oluline on lapsele rõhutada, et mitte midagi, mida tema mõtles, ütles või tegi, ei põhjustanud juhtunut.
18
Väikelaste reaktsioonid
- Kui laps on kaotanud lähedase, on hea meeles pidada, et laps ei ole raskete tunnete juures, mida lein kaasa toob, korraga pikalt: „Kas ma võin nüüd mängima minna?". See ei tähenda, et laps ei igatse taga surnud lähedast ega seda, et ta ei mäleta ega mõtle temale. Tunnete lühiajalisus võib eksitada täiskasvanuid uskuma, et lapsed on sitked ja hakkamasaajad. Sel puhul jääb tähelepanuta see, kui palju ja tugevalt lapsed tegelikult kaotusele reageerivad.
- Koduse emotsionaalse õhkkonna muutus ja teiste tähtsate pereliikmete reageeringud mõjutavad laste seni turvalist maailma. Väga väikesed lapsed võivad reageerida ärritunult – nutu ning söömis- ja seedimishäiretega.
- Samuti esineb regresseeruvat käitumist, nagu voodimärgamine ja pöidlaimemine.
- Väikelastel on piiratud sõnavara ja seepärast annavad nad teada endaga toimuvast läbi mängu, häiritud une, muutunud aktiivsuse ja kehaliste kaebuste, nagu kõhu- või peavalu.
- Väikesed lapsed võivad hakata kartma vanemast lahutamist. Nad nõuavad täiskasvanu pidevat tähelepanu, klammerduvad tema külge sõna otseses mõttes, käivad tal sabas, ronivad ööseks tema kaissu. Nad kardavad, et kui on vanemast lahus, siis juhtub kas nende enda või vanemaga midagi halba. Mõned lapsed ei suuda enam keskenduda mängimisele või muudele tegevustele, nad võivad tõmbuda teistest lastest eemale, tunduda osavõtmatud, rusutud ja kurvameelsed.
- Lapse lein võib avalduda ka sel moel, et ta käib toast tuppa ja otsib kadunut.
Erinevad kaotused
Õe või venna kaotus
Õe või venna kaotus ei oma tavaliselt sellist mõju lapse turvatundele kui otsese hooldaja kaotus, kuid samas juhib see kaotus tähelepanu lapse enda surelikkusele ja haavatavusele. See, mida täpsemalt laps õe või venna surmaga kaotab, oleneb vanusevahest. Kui sureb vanem õde või vend, kaotab laps võib-olla eeskuju või selle, kes tema eest hoolitses vanemate äraolekul. Noorema õe või venna surmaga kaotab laps selle, kelle eest pidi ise mingil määral hoolt kandma.
Õe või venna kaotuse järel võivad vanemad olla nii löödud, et laps näeb vajadust ise oma ema ja isa eest hoolt kandma hakata.
Kaotus väikelapse elus
Mängukaaslase kaotus
Kui sureb lasteaialaps, siis tuleb sellest tema kaaslastele rääkida väga lihtsas keeles, arvestades nende vanust.
- Kõige turvalisem laste jaoks on see, kui nad saavad istuda oma vanemate süles, kui räägitakse nende kaaslasega juhtunust. Turvaline ümbrus ja kehaline lähedus on väikelapse jaoks väga olulised.
- Samuti saab anda vanematele nõu selle kohta, millega nad peaksid kodus arvestama (igapäevarutiinide jätkumine, lapsega koosolemine, lapse lubamine ajutiselt magada vanemate toas jm) ja kuidas oma last toetada.
- Turvalisustunde seisukohalt on tähtsal kohal ette teada olevad igapäevased rutiinid. Kui lapsed ei tea, mida oodata, siis hakkavad nad muretsema. Murelikkust võib olla rohkem pärast kellegi surma. Täiskasvanud võivad siis aidata korraldada päeva kulgu ja eri tegevusi niimoodi, et laps võib ennustada, mis ja millal juhtuma hakkab.
- Mida selgemalt lapsed teavad, mida oodata ja mida neilt endilt oodatakse, seda turvalisemalt ja kindlamalt nad end tunnevad.
- Lastele võib rääkida sellest, kuidas me vahel muutume kurvaks, vihaseks või hakkame kartma, kui keegi sureb.
- Lastega võib ka koos arutada, mida nad saavad teha, kui neile tulevad pahad mõtted sellest, mis juhtus.
„On hea minna emme või issi juurde, või lasteaias oma rühma õpetaja juurde, kes saab sind lohutada.
Ja kui sul tulevad sellised mõtted, mis teevad sind kurvaks või vihaseks, siis sa võid headel ja rõõmsatel mõtetel lasta need teised mõtted ära ajada. Tugevad mõtted on: emme või issi on siin ja lohutab mind. Ma saan tema kaissu pugeda. Ma mõtlen oma lemmikule multikale. Ma vaatan seda raamatut. Ma joonistan vanaemale sünnipäevakaardi.
Kui sa ei saa kohe kellelegi rääkida, kui need pahad mõtted tulevad, siis sa saad nende mõtete jaoks lõksu ehitada ja need sinna sisse meelitada. Pärast saate emme või issiga koos mõelda, mida nende mõtetega teha. Emme või issi saab sind aidata."
Kaotus väikelapse elus
19
Turvalisustunde seisukohalt on tähtsal kohal ette teada olevad igapäevased rutiinid.
Kõige tähtsam on, et igal lapsel on vähemalt üks hooliv täiskasvanu, kes oskab lapsega rääkida ka neist asjust, mille jaoks sõnu on raske leida.
Laps pereliikmena ei peaks jääma kõrvale lähedase inimese matusetalitusest.
Väga oluline on laps matusteks ette valmistada.
20
- Ka lasteaias saab kasutada rituaale: võib panna surnud lapse pildi juurde küünla ja lilled, võib võtta lapsed kokku ja lasteaia direktor või õpetaja võib öelda mõne sõna lapse kohta, sobiv on mõni laul või muusikapala. Ühes lasteaias saatsid lapsed oma mängukaaslase mälestuseks taevasse õhupallid.
- Lastel võib olla vajadus rääkida ja üle küsida eri asju: suurekssaamine, vanaksjäämine, surm. Neile tulevad võrdlusena meelde oma lähedaste kaotused (vanavanemad, koer, hamster).
- Vahel aitavad lapsed õpetajal kokku koguda mängukaaslase asjad. Lapsed võivad joonistada pildi või kirjutada mõne rea, mis koos lapse asjadega surnud lapse vanematele edasi antakse.
„Sa olid minu hea sõber."
„Mul on kahju, et sa ära surid."
„Me saame hingedepäeval sulle küünla akna peale panna."
„Meil on nüüd oma tuttav ingel."
- Aga kõige tähtsam on, et igal lapsel on vähemalt üks hooliv täiskasvanu, kes oskab lapsega rääkida ka neist asjust, mille jaoks sõnu on raske leida.
Laste osalemine rituaalides
Rituaalidel on oma koht nii täiskasvanute kui ka laste elus. Väga oluline rituaal surma puhul on kahtlemata matus. Sageli arvavad täiskasvanud ekslikult, et laps ei saa matusest aru või et see traumeerib last veelgi rohkem.
Üldjuhul ei aita laste eemalehoidmine matustest neil leinaga paremini toime tulla, pigem võib väita vastupidist. Laps pereliikmena ei peaks jääma kõrvale lähedase inimese matusetalitusest. See on loomulik viis väljendada kurbust lähedase kaotuse pärast.
- Väga oluline on laps matusteks ette valmistada. Ei piisa, kui vanem lihtsalt küsib lapse käest, et kas too tahab matusele kaasa tulla või mitte. Lapsel võivad keeldumise taga olla oma põhjused, millega on vaja tegeleda.
- Enne matuseid tuleks vastata võimalikult lihtsalt järgmistele küsimustele: kes lähevad matustele, mis hakkab toimuma, kus see on ja miks sinna minnakse.
„See on viimane kord, kui sa saad oma isa näha. Hiljem, kui sa oled suurem, siis mõtled sa, et oli tähtis, et sa käisid oma isale head aega ütlemas. Sa võid talle ühe pildi joonistada või kirja kirjutada.
Kaotus väikelapse elus
Ma aitan sind. Matusele tuuakse palju lilli ja pärgi. Kas sa aitad mul valida lilli pärja jaoks?"
- Lapsele peaks selgitama, et on normaalne, kui inimesed nutavad matustel, sest see on kurb sündmus. Temalgi on lubatud nutta. Lapsed võivad ehmuda täiskasvanute ägedatest reaktsioonidest matustel, eriti siis, kui lastele ei ole neid enne seletatud.
„Inimesed, kes tulevad sinna, tundsid sinu isa. Mõned tundsid teda sellest ajast, kui ta oli alles väike poiss. Need inimesed on isa sõbrad, sugulased, töökaaslased, koolikaaslased. Nad on väga kurvad, sest nad oleksid tahtnud, et ta oleks elanud."
- Sageli on matustel kirst avatud, kuna surnu nägemine aitab mõista surma reaalsust ja lõplikkust ning vähendab hirmutavate fantaasiate tekkimist. Seetõttu on oluline, et laps valmistatakse selleks ette: räägitakse, millises ruumis surnu on, milline kirst välja näeb. Enne kui laps surnut näha saab, peab täiskasvanu olema valmis lapsele seletama muutusi tema välimuses. Laps peab teada saama, kui surnu näeb oluliselt teistsugune välja.
„Ma tean, et sa oled mures sellepärast, milline ta välja näeb, kuna ta sai selles väga-väga pahas õnnetuses kõvasti viga ja arstid ei saanud teda enam terveks teha. Ta suri. Ma lähen vaatan teda, ja siis pärast räägin sulle."
- Kui täiskasvanu ei dramatiseeri üle, siis pole eelkooliealisel lapsel midagi selle vastu, et matusel osaleda. Ta võib küsida: „Kes on minuga koos? Kas ma võin ära minna, kui ma ei taha seal enam olla?". Kui laps võetakse matustele kaasa, peab kogu aeg temaga koos olema talle tuttav täiskasvanu. Too pakub lapsele turvatunnet ja laps saab oma muljeid jagada ja küsimusi esitada nii matuse ajal kui ka hiljem. Hea on, kui selleks täiskasvanuks on üks rahulik inimene, näiteks vanavanem, tädi või peresõber, kellel on vajaduse korral võimalik matusetalituselt lapsega eemale või hoopis ära minna.
- Samuti ei tohiks lastel keelata olemast lapsed ja neid pidevalt vaigistada, kui nad ei suuda olla paigal või on lärmakamad kui sobilik. Inimene, kes matusetalitust juhib, peaks arvestama sellega, kui lähedaste hulgas on lapsed. Tema jutt peaks olema ka lastele arusaadav. Kui täiskasvanud on mures laste kohaloleku pärast, saab ta neid rahustada, öeldes, et on tähtis, et ka lapsed on kaasatud ja sellest pole midagi, kui neid kuulda on.
Kaotus väikelapse elus
21
Osa lapse valust tuleneb teadmatusest ja vanema meeletutest katsetest lapse tähelepanu mujale juhtida ning tema küsimusi vältida.
22
- Alla kolmeaastane laps ei saa aru, mis toimub, kuid teadmisel, et ta on saanud osa lähedase pereliikme kaotusega seotud perekondlikest rituaalidest, on oluline sümboolne väärtus tema jaoks vanemaks saades.
Teismeline tüdruk sai väga pahaseks ema peale, kui ta isa matusepilte vaadates ei leidnud sealt ennast. Küsimuse peale, miks teda seal ei olnud, vastas ema, et ta oli siis alles ühekuune beebi. „Beebi või mitte – see oli ju MINU isa, kes suri. Mul on samamoodi õigus kui teistel olla oma isa matusel.”
16-aastane poiss, kes oli aastane, kui ta isa suri, ütles: „Oleks nii hea olnud teada, et ema hoidis mind süles, ja ma sain isa viimast korda näha, et ma sain koos kõigi teistega seal olla."
Mida rääkida lapsele enesetapust?
Lapsevanemate ja lastega tegelevate spetsialistide teadmised sellest, kas ja kuidas rääkida lapsele surmast on viimastel aastatel selgelt kasvanud ning ebakindlus sellega seoses kahanenud. Palju vähem viivitatakse ka väikelapsele tema lähedase surmast teada andmisega ning lapsi kaasatakse julgemalt perekondlikesse rituaalidesse.
Sellest, millest saab rääkida, saab paraneda. Norra lastepsühholoog Magne Raundalen (2006) on teinud aastakümneid teerajaja tööd, kaitstes laste õigusi saada teada tõde lähedaste traumaatilistest surmajuhtumitest.
Igas vanuses lastele tuleb rääkida tõtt ka enesetapu kohta. Suur osa sellest, mis põhjustab lapsele valu, tuleneb teadmatusest ja vanema meeletutest katsetest lapse tähelepanu mujale juhtida ning tema küsimusi vältida. Enesetapujuhtumi järel tuleb sageli ette, et täiskasvanu pole valmis rääkima lapsega toimunust avatult. Kuidas peaksime väikesele lapsele rääkima sellest, et mõni inimene ei jaksa enam elada? Miks peaksime talle üldse enesetappu mainima? Miks me ei võiks lihtsalt öelda, et see oli õnnetus või et süda jäi seisma?
Vanemate vastupanu
Paljud maailma traumaspetsialistid puutuvad oma töös kokku vanemate soovimatusega enesetapust rääkida. Kõigepealt väidetakse, et tuleks oodata kuni lapsed ise küsivad. Selle peale tuleks lapsevanemale rääkida, et selgitustega viivitamist võivad lapsed tõlgendada kui selget märki selle kohta, et parem on mitte küsida ja on asju, millest on üldse parem vaikida.
Kaotus väikelapse elus
Kuigi igal lapsel ja igal enesetapul on oma lugu, saavad teiste inimeste kogemused olla abiks mõnele perele, kes on pärast sellist juhtumit nende raskete teemadega kimpus.
Üks ema ütles teiste näiteid kuulates, et enne vestlust tundus talle täiesti võimatuna rääkida kuueaastasele sellest, miks ja kuidas ta isa enesetapu tegi. Nüüd mõistis ta, et laps oli seda ilmselt ammu aimanud, ja ta sai julgustust sellest nüüd ka lapsele rääkida.
Väga sageli tahetakse oodata seni, kuni lapsed on piisavalt suured selleks, et juhtunut mõista. Mõned neist lastest said kolmekümneaastaseks enne, kui nad iseseisvalt julgesid hakata lahendama seda, mis oli lapsepõlves juhtunud. Mõned lapse lähedased aga ütlevad nii, nagu asi on: „Ma ei saa ise sellega hakkama, ma ei tea, mida ja kuidas öelda."
Rääkida tuleb tõtt
See, mida me lastele räägime, peab vastama tõele. See on eriti oluline sellepärast, et lapsed ei peaks kogema seda, et faktid aja jooksul vaid hullemaks muutuvad ning pilt juhtunust üha laieneb. Magne Raundalen rõhutab, et laps peab teada saama, millega tegu oli. Kui näiteks poomisega, siis tuleb lapsele ka seletada, mida poomine tähendab.
Kui sa õpetajana märkad, et lapsevanem üritab käituda nii, nagu poleks midagi juhtunud või palub sul suisa lapsega neil teemadel mitte rääkida, siis võiks lapsevanemale selgitada, kuidas teema maha vaikimine või tõe mitterääkimine lapsele mõjub.
Peresaladuste mõju
Tõde aitab vältida peresaladuste kuhjumist ja selle negatiivset mõju. Perekonnasaladused panevad täiskasvanuid käituma lapsele arusaamatul ja segadust tekitaval moel, mis omakorda õõnestab turvatunnet. „Miks isa välja läks, kui ma sellest rääkima hakkasin? Miks ema peaaegu et vihaseks sai, kui ma küsisin? Miks nad jututeema mujale viisid?"
See on rohkem täiskasvanute hirm olla lastega avatud ja aus, samas kui lapsed võivad teate vastu võtta üpris rahulikult. Väikesed lapsed reageerivad tavaliselt ka väga raskele teatele üsna konkreetsel moel: „Kus see juhtus? Kas ma saan seda püssi näha? Kas ta minu peale mõtles?" jne.
Kaotus väikelapse elus
23
Kui lastele ei anta võimalust saada teada, mida kõik teised teavad ja millele mõtlevad, võivad nad kujundada oma arusaamise juhtunust.
Mida lühem on aeg traagilise juhtumi ja sellest lastele rääkimise vahel, seda parem.
24
Kui lastele ei anta võimalust saada teada, mida kõik teised teavad ja millele mõtlevad, võivad nad kujundada oma arusaamise juhtunust. Nii jäävad nad aga enda väljamõeldud teadmisega üksi ja täiskasvanu toetusest ilma. Kui nad siis ükskord tõde kuulevad – sageli võib see juhtuda ootamatult ja hoopis kellegi teise käest – on nad kuuldu jaoks ette valmistamata, kaitsetud ning seeläbi haavatavad. Usaldus nende ja täiskasvanute vahel katkeb, suhted pingestuvad ning ärevus kasvab.
„Kui nad (st täiskasvanud) suutsid hoida sellist kohutavat saladust nii pika aja jooksul mulle rääkimata, siis mis on see järgmine ebameeldiv uudis, mida võin kuulda saada."
Vaikimine tekitab vaid usalduskriisi. Saladused jätavad lapsed nende oma perekonnas eemalolijateks. Laste ja täiskasvanute vahele ehitatakse klaassein vaid põhjusel, et nad on nii väikesed.
7-aastase poisi isa lasi end jahipüssist maha, olles lapse enne sugulase juurde viinud. Lapsele ütles ema, et püss läks puhastades ootamatult lahti. Kui siis aastaid hiljem poiss tõe teada sai, teatas ta emale: „Sa valetasid. Ma vaatasin sulle otse silma ja küsisin, kas sa räägid tõtt, ja sa vastasid, et jah. Sa valetasid.". Sellest ajast on poiss täiskasvanute vastu umbusklik.
Laps surma tunnistajana
On olukordi, kus laps on olnud vanema surma tunnistajaks kas otse või kaudsemalt. Kui laps üritab kirjeldada nähtut või kuuldut või selle kohta küsida ja vanem seab selle kahtluse alla kui naeruväärse või veenab last, et viimane ajab juhtunu segi telekast nähtu või halva unega, siis lapse segadus aina kasvab. Ta hakkab kahtlema iseendas. Uuringute järgi on sel juhul laste probleemid (teiste krooniline umbusaldamine, oma uudishimu allasurumine, usaldamatus oma aistingute ja tunnete vastu, püüd kõike ebareaalsena kujutada jm) tingitud just sellistest olukordadest.
Peresisesed saladused võivad võtta ka teise kuju, kus mõni laps teab tõde ja teine mitte või kus laps ei saa rääkida vanemale, mida ta teab (näiteks õe või venna enesetapuga seoses).
Seepärast on enamasti reegel see, et mida lühem on aeg traagilise juhtumi ja sellest lastele rääkimise vahel, seda parem.
Enesetapu seletamine läbi mõttehaiguse
Olen aastaid aidanud leinavatel vanematel leida sobivat viisi, kuidas seletada oma lapsele lähedase surma. Väikeste laste puhul olen kasutanud Magne Raundaleni pakutud lihtsat ja otsekohest seletust selle
Kaotus väikelapse elus kohta, miks mõni inimene endalt elu võtab. Magne soovitab lapsele seletada seda läbi mõttehaiguse .
Värvipliiatsitega võib joonistada mõtteid, mis on terved, rohelised, pikad ja vertikaalsed triibud; vahel on need kaunistatud lilledega. Need lopsakad rohelised ja terved mõtted asuvad peas, ajus. Ajul on vaja valgust ja soojust, et mõtted võiksid tervetena püsida. Kui tekib mõttehaigus, mille nimeks on depressioon (iga juhtumi korral pole see selgitus küll sobilik), läheb seal, kus mõtted peaksid idanema ja kasvama, külmaks ja pimedaks. Selle tagajärjel hakkavad mõtted närtsima. Mõned mõtted pole veel täielikult närtsinud. Nad mõtlevad: ma pean abi saama, ma pean rääkima kellegagi, kes saab mind aidata ja ravib seda mõttehaigust, kes annab rohtu. Kuid kui nad ei saa abi, muutub mõtete sees kõik külmaks ja pimedaks. Peagi närbub ka mõte sellest, et minna kellegi juurde abi paluma.
Rääkides sellest, võib kasutada pruuni värvi, et näidata, kuidas mõtted närbuvad. Samal ajal tuleb seletada, et mitte keegi, kellel on mõttehaigused, ei saa abi laste käest. Abi võib saada arsti käest või psühholoogilt, kes on läbi käinud mitu kooli ja õppinud palju mõttehaiguste kohta. Kui inimesel, kes saab endale mõttehaiguse, on lapsi, siis on oluline seletada, et mõte lastest närbub viimasena.
Võib joonistada kaks tugevat rohelist joont nende kõikide pruunide sekka, mis on juba kokkuvarisenud. Neile, mis veel elavad, võib kirjutada laste nimed; need on terved ja rohelised mõtted. Siis võib kasutada musta ja joonistada pimeduse kõikide mõtete ümber, mis on ära närtsinud ja ära lagunenud. Lõpuks muutuvad ka need kõige viimased mõtted haigeks. Nad mõtlevad: ma ei saa ju enesegi eest hoolitsemisega hakkama, kuidas ma siis võiksin veel olla ema või isa oma lastele? Nüüd muutub küll seespool kõik täiesti pimedaks.
Raundalen kirjeldab konkreetselt ka seda, kuidas seletada, mil moel inimene endalt elu võttis:
„Alles on jäänud vaid üksainus mõte ja see mõte on haige. See on üks must mõte pimeduse sees ja see räägib suremisest. Ma pean surma poole liikuma. See on nüüd minu jaoks ainus koht. Selleks et surra, peab hingamise lõpetama. Et hingamist lõpetada, tuleb panna köis ümber kaela ja seda nimetatakse poomiseks."
Loomulikult ei soovita ta vanematel kõiki võimalikke enesetapuviise ette loetleda. Ta nimetab vaid seda, mis on seotud just konkreetse juhtumiga.
Kaotus väikelapse elus
25
26
Mõttehaiguste seletus on kõige tavalisem, kuna seda saab seostada masenduse, pimeduse ja külmaga, mis tingivad selle, et mõtted närbuvad. Seletada saab psühhoosi, joovet ja narkootiliste ainete üledoosi, mis tingivad selle, et mõtteid on võimatu juhtida, kuna kõik on üks suur segadus. Selliste mõtetega inimene pole justkui enam see, kes on lapsele tuttav. Kui küsimus on vägivaldses enesetapus, nagu enese surnuks tulistamine, autoga surnuks sõitmine või suurelt kõrguselt alla hüppamine, siis räägib Raundalen vahel raevust ja vihastest mõtetest. Mõtted muutuvad samal ajal kurvaks ja vihaseks, nad soovivad kätte maksta, ja nii pöördubki viha sissepoole ning inimene saab enda peale vihaseks ja võtab seepärast endalt elu.
Kas kõik mõtted on haiged? Mõned lapsed tunnevad otsekohe ära mõttehaiguste märgid, mida nad tajusid sel ajal, kui nüüdseks surnud inimene hakkas haigestuma. Teised lapsed võivad öelda: „Ma ei märganud midagi. Ta oli täpselt nagu varemgi. Viimasel õhtul tuli ta minu juurde ja kallistas mind veel kord.". Sel juhul soovitab Raundalen öelda, et igapäevased mõtted, mis tingivad selle, et me end peseme, riietame, sööme ja teistega räägime, olid üpris terved. Need mõtted, mis on sügavamal sisimas, mõtted iseenese kohta, olid haigeks jäänud. Veidi vanematele lastele võib rääkida ka sellest, et inimene võib mõttehaiguse (depressiooni) saada, kui aju saab liiga väheses koguses erilist nn vitamiini, mille nimeks on serotoniin.
Universaalset seletust ei ole olemas
Need on mõned näited selgitusviisidest, mida olen kasutanud, et aidata väikeste laste vanematel leinaga edasi minna. Lastele on võimalik neile arusaadaval viisil tõde öelda. See, mis on juhtunud, on juhtunud, ja see, kes on surnud, ei saa iial enam tagasi tulla. Kuid sellised vestlused aitavad lastel leinata ja jagada leina teistega, seepärast, et nad on nüüd ülejäänud pereliikmetega samal tasemel.
Mina tean, mis on igatsus. See on miski, mida tunneb igal pool enda sees. Kõige rohkem on tunda seda riiete all, aga kus, seda ma täpselt ei tea... Keegi ei näe sinna sisse, kus igatsust on kõige rohkem tunda. Ka emal on selline koht. Ema on mind süles hoidnud ja rääkinud. Ma ei ole vastanud, aga kuulanud olen, mida ta räägib. Kui istud süles, siis see koht, kuhu ei näe, jääb väiksemaks.
Raamatust „Tüdruk, puu ja taevalinnud". R. Jalonen. K. Louhi
Kaotus väikelapse elus
Allikad:
Di Ciacco, J.A. (2008). The colours of grief: understanding a child´s journey through loss from birth to adulthood. Jessica Kingsley Publications.
Dyregrov, A. (2008). Grief in young children: a handbook for adults. Jessica Kingsley Publ.
Raundalen, M. (2000). Hva skal vi si til barn om selvmord? Suicidiologi 5, 12-15.
Siegel, D., Hartzell, M. (2004). Parenting from the inside out: how a deeper understanding can help you raise children who thrive. Jeremy P. Tarcher/Penguin.
Wieland, S., Riis, M. (2012). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks. Sotsiaaltöö 5/2012, lk 36–40.
Wieland, S., Riis, M. (2013). Varajase lapseea trauma ja võimalused lapse abistamiseks (2). Sotsiaaltöö 1/2013, lk 44–47.
Lugemist:
Gahrton, M. (1998). Kaevame vanaema üles. Odamees.
Gilbert, I. (2012). Väike raamat suurest leinast. Studium.
Jalonen, R., Luohi, K. (2009). Tüdruk, puu ja taevalinnud. TEA kirjastus.
Laste väärkohtlemine
27
Pärast lapse sündi ei saa mõjutada tema pärilikke eeldusi, küll aga saab võimaluste piires kujundada keskkonda, kui ollakse teadlikud lapse vajadustest.
28
Laste väärkohtlemine
Ene Pill
Laps kujuneb isiksuseks kaasasündinud pärilike omaduste ja ümbritseva keskkonna mõjul. Kaasasündinud omadusteks on näiteks pikkus, kehaehitus, silmade ja juuste värv, eelsoodumus teatud haigusteks ja ka temperamenditüüp, intelligentsustase, spetsiaalsed eeldused mingi alaga tegelemiseks. See, kuidas kaasasündinud omadused avalduvad, olenevad paljuski ümbritsevast keskkonnast ehk sellest, mida laps seal kogeb. Näiteks lapse füüsilist arengut ja kehakaalu saab mõjutada sportliku tegevuse ja dieediga. Lärmakas või liiga palju asju sisaldav keskkond väsitab lapse närvisüsteemi ja raskendab õppimist. Pärast lapse sündi ei saa mõjutada tema pärilikke eeldusi, küll aga saab võimaluste piires kujundada keskkonda, kui ollakse teadlikud lapse vajadustest.
Vahel vanemad ei saa, oska või taha lapse vajadustega arvestada, sellisel juhul räägitakse lapse väärkohtlemisest. Lapse väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, aga ka hooletusse jätmine ja ülihoolitsus.
Üldised väärkohtlemise tagajärjed
Väikelapsel (0–3 eluaasta) väljenduvad kognitiivse arengu häirena, hilinenud kõne arenguna. Lapsel ilmneb usaldamatus vanemate või hooldaja vastu ja tal on ebaturvaline kiindumussuhe. Lastel võib täheldada hüperaktiivsust, ärevust, kontrollimatut käitumist ja agressiivsust. Neil lastel võib hiljem esineda raskusi keskendumise, tähelepanu, enesevalitsemise ja õppimisega.
Koolieelikul (4–6 a) väljenduvad ebaturvalises kiindumussuhtes, väheses sotsiaalses kompetentsuses, agressiivses käitumises eakaaslastega.
Väärkohtlemise tagajärgede tõsidus oleneb väärkohtlemise sagedusest ja väärkohtlemise raskusastmest.
Ülekaitstus ja ülekoormatus kui väärkohtlemine
Ülekaitstus
Ruth Soonetsi (1997) järgi: ülekaitstus lapse suhtes on väärkohtlemise liik, mille puhul vanem või hooldaja liialdab kontrolli hoidmisega lapse
Laste väärkohtlemine tegevuse üle, laps jäetakse ilma tema eale vastavast iseseisvast tegutsemisest, millega seatakse ohtu tema isiksuse ja sotsiaalse kompetentsuse eakohane areng. Ülekaitstuse puhul võimendub täiskasvanu soov last iga ohu eest kaitsta.
Füüsilised ohud on täiskasvanute jaoks hõlpsamini tajutavad ja tavaliselt tahetakse last nende eest ka kaitsta. Kaitstakse ebaõnnestumiste eest ka suhetes. Sel juhul valitakse lastele ise sõbrad või kontrollitakse pidevalt laste omavahelist suhtlust. Vahel välditakse ka objektiivset tagasisidet kogu aeg last ainult toetades ja kiites, hirmus, et ebaõnnestumised või eksimised traumeerivad last. Laste liigse kontrollimise tulemusena võib häiruda nii füüsiline areng kui ka sotsiaalsed suhted.
Kristel tuli lasteaeda viieaastaselt. Siiani oli ta olnud emaga kodus. Õpetajatele rääkis ema, et Kristel on hea laps, viisakas ja korralik, kasvanud turvaliselt kodus. Ema on kartnud kogu aeg teiste laste halba mõju oma tütrele ja seetõttu on rangelt valinud, milliste lastega Kristel tohib suhelda. Nüüd peab ta aga minema tööle ja last ei ole kellegagi jätta, ainus võimalus on lasteaed.
Õpetaja tutvustas Kristelit teistele lastele ja koos hakati mängima mängu „Kes aias?". Lapsed võtsid rõõmsalt mängust osa ning Kristelgi „lükati sisse". Natukese aja pärast pani õpetaja tähele, et Kristel istub üksi mängunurgas. Õpetaja uurimise peale vastas tüdruk, et need on pahad lapsed ja tema nendega ei mängi. Nimelt olid lapsed teda lükanud selja tagant.
Õpetaja selgitas tükk aega lapsele mängu olemust ja ükski laps ei tahtnud teda lihtsalt lükata. Mõni aeg hiljem märkas õpetaja, et sageli hakkas Kristelil kõht valutama just siis, kui oli liikumistund või organiseeriti mänge, milles oli oodata laste suuremat liikumist, suuremat kehalist kontakti ning kõrgendatud helisid. Lapsega vesteldes selgus ema õpetus Kristelile, et halvad lapsed kisavad, jooksevad, tõukavad, löövad jne. Selliste lastega ei tohi mängida.
Sageli väljendub ülekaitstus lastel kehaliselt, nagu kõhu-, pea- ja seljavalud. Selliseid lapsi iseloomustab teistest sõltuvus ja vähearenenud eneseväljendusvõime, mistõttu kalduvad lapsed kergemini emotsionaalset pinget kehaliselt väljendama (hakkab valutama pea või kõht, südames torgib, tekib iiveldus või kõhulahtisus).
Võib juhtuda, et ka õpetaja tunneb mõne lapsega seotult väga suurt vastutust ning vahel seab igaks juhuks lapsele piire ja piiranguid, mida vaja ei oleks. Sel juhul tuleks kolleegidel seda märgata ja koos arutleda, kuidas oleks võimalik leida õige tasakaal lapse vajaduste ja õpetaja mure vahel.
Laste väärkohtlemine
29
Laste liigse kontrollimise tulemusena võib häiruda nii füüsiline areng kui ka sotsiaalsed suhted.
Sageli väljendub ülekaitstus lastel kehaliselt, nagu kõhu-, pea- ja seljavalud.
Iga lapse vajadus on avastada oma kaasasündinud võimeid ja lahendada keerulisi ülesandeid.
30
Ülekoormatus
Iga lapse vajadus on avastada oma kaasasündinud võimeid ja lahendada keerulisi ülesandeid. Tähtis on võtta last sellisena nagu ta on, koos tema iseärasuste ja maailmanägemisega. Lapsel tuleb aidata üles leida tõelised huvid ja anded, kindlustades usu oma võimetesse.
Emotsionaalseks küpsemiseks vajab laps võimalusi oma eluliste ülesannete lahendamiseks. Tuleks lasta lapsel endal pingutada iga kord, kui ta soovib midagi saada või mingi eesmärgini jõuda. Aidata võiks vaid niipalju, et vältida liiga sagedasi või liiga ränki katsumusi. Liiga sagedased ja rasked pettumused võivad muuta lapse kartlikuks, passiivseks ja loiuks.
Lapse andeid võib märgata lihtsalt last jälgides ja siin on suur roll lapsevanematel kodus ja õpetajatel lasteaias. Iga lapse arenguks on vaja tema arenguastmele vastavaid tegevusi, mänge, ülesandeid. Lastele soovitatakse tegevusi, mis arendaksid leidlikkust, loovust, mälu.
Tänapäeval on väga levinud juba imikutega beebikoolides ja lastega huvirühmades käimine jne. Selline tegevus on tore ja arendav nii vanemale kui ka lapsele. Kui laps käib lasteaias, siis on lasteaedadel oma õppekavad ning need arendavad lapsi mitmekülgselt. Samas saab lasteaias laps ka võimaluse suhelda endavanuste lastega ning õppida teiste lastega arvestama.
Nelja ja poole aastase Jüriga on lasteaias suuri raskusi. Laps on tujukas, jonnib, sageli lööb teisi. Tundub nagu oleks ta kogu aeg väsinud. Paar korda nädalas tuleb Jüri lasteaeda alles 11-ks, hommikul on karatetrenn. Kord nädalas (pärast lasteaeda) käib laps inglise keele tunnis, kunstiringis ja klaveritunnis. Aeg-ajalt veedab ta aega ema töö juures. Koju jõuab Jüri tavaliselt kell kaheksa õhtul. Siis süüakse, vaadatakse televiisorit ning kell kümme minnakse magama.
Lasteaiaõpetajal on kohane lastevanemate koosolekul vanemate tähelepanu laste ülekoormamise ohtudele juhtida. Kui laps käib lasteaias ning suhtleb kodus aktiivselt oma vanematega, kes veedavad lapsega aega mängides, uurides ja lugedes, ei ole põhjust lapse koormamisele mitmesugustes ringides käimisega. Lasteaiapäev on niigi pikk ja väga pingeline. Iga laps soovib ülejäänud osa päevast veeta koos oma vanematega.
Eriandekuse ilmnemisel saavad samuti algul vanemad last suunata. Suureks abiks on siin ka lasteaiaõpetajate märkamine ning lapse tegevuste organiseerimine andekuse arendamisel.
Laste väärkohtlemine
Lapse loovuse suurim vaenlane on liiga valmis mänguasjad ja meisterdamismudelid. Lasteaedades näeb tihti, kuidas lastel on kaasas multifi lmikangelased või kaunid nukud koos kõige vajaminevaga. Neid imetletakse ning matkitakse – ei midagi enamat. Paljudes kodudes on liiga palju mänguasju. Laps on nende keskel pidevas ülekoormatud seisundis. Suured mänguasjahunnikud on ka lapse ja vanemate vahelise pideva tüli teema.
Hooletusse jätmine
Hooletusse jätmine on hooldaja tähelepanematus ning lapse arenguks vajalike tingimuste (tervis, haridus, emotsionaalne areng, toit, peavari ja ohutud elamistingimused) pidev rahuldamatajätmine, kuigi perekonnas on vajalikud ressursid olemas. Selle tulemusel kahjustatakse kas otseselt või potentsiaalselt lapse tervist, füüsilist, vaimset, hingelist või sotsiaalset arengut. Hõlmab ka suutmatust last korralikult kasvatada ning teda aimatava ohu eest kaitsta.
Hooletusse jätmise märgid
Väikelapsel võib esineda apaatia ja ükskõiksus ümbritseva vastu. Hooletusse jäetud väikelastel on sageli omaealistega võrreldes halvemini arenenud motoorsed oskused, nagu asjade haaramine, pliiatsi käes hoidmine, kõndides tasakaalu hoidmine jne. Sellistel lastel võib olla väiksem kehakaal ja kasv.
Koolieelikul (lisaks eelpool kirjeldatule) ilmneb huvipuudus teiste lastega suhtlemise vastu. Sageli on nad impulsiivsed, väheloovad ja neil puudub õpihuvi. Eakohaline käeline tegevus, nagu joonistamine, pliiatsi hoidmine, kääridega lõikamine jne, on eakaaslastega võrreldes nõrgem. Enese eest hoolitsemisse (pesemine, riietumine) suhtuvad ükskõikselt või neil puuduvad vastavad oskused.
Hooletusse jätmise vormid
1. Füüsiline – lapse esmaste vajaduste ebapiisav rahuldamine (ei anta piisavalt süüa, ei riietata ilmastikukohaselt, ei reageerita nutule, ei vahetata mähkmeid).
2. Emotsionaalne ja vaimne – ükskõiksus lapse emotsionaalsete vajaduste vastu, mittereageerimine lapse vaimse tervise ja arenguprobleemidele (ei tegeleta lapsega, ei paitata last, ei võeta sülle, ei tunnustata last, ei käida arstlikul kontrollil, ei kutsuta arsti haiguse puhul jne).
Laste väärkohtlemine
31
Lapse loovuse suurim vaenlane on liiga valmis mänguasjad ja meisterdamismudelid.
Paljud kehaliste kaebustega lapsed on lühikese aja jooksul kogenud oma elus palju muutusi, nagu elukoha vahetus, vanemate lahutus, lähedase surm peres, korduvad lasteaedade vahetused jms.
Liiga rasked ja lapse vanusele mittevastavad ülesanded pigem ei innusta ega arenda last.
32
Varem hea tervisega kolmeaastane Risto on viimasel ajal tihi haige. Käib päevakese lasteaias ja kohe haigestub, kurk valutab. Ema jätab lapse koju, järgmisel päeval ei ole lapsel midagi viga. Ema on lapse tervise suhtes ärev ning tegeleb Risto kui haige lapsega. Nii kordub see pidevalt. Asja uurides selgub, et Risto vanemad on hiljuti lahku läinud. Ja alates sellest ongi Risto pidevalt n-ö haige.
Paljud kehaliste kaebustega lapsed on lühikese aja jooksul kogenud oma elus palju muutusi, nagu elukoha vahetus, vanemate lahutus, lähedase surm peres, korduvad lasteaedade vahetused jms. Muutuste puhul võivad vanemad olla neist nii hõivatud, et lapse vajadustele enam tähelepanu ei pöörata või arvatakse, et see last oluliselt ei mõjuta. Lapse reageeringuks vanemate sellisele hoiakule võib olla haigestumine.
Lapse terviseprobleemidesse tuleb tõsiselt suhtuda, ent samas on vajalik rääkida lapsevanematega ning selgitada, milles võivad olla põhjused. Vestluse käigus tuleb kuulata lapsevanema arvamusi ja anda teada oma tähelepanekutest. Vajaduse korral soovitada pöörduda perearsti poole.
Laps vajab nii sõnades kui ka tegudes kinnitust, et teda armastatakse. Armastust võib väljendada füüsilise kontakti kaudu, nagu embamine, süles hoidmine, õlgade ümbert või käest kinni võtmine, paitamine jne. Teisalt armastuse avaldus lapse jaoks on ka see, kui tuntakse huvi lapse tegevuste vastu.
3. Hariduslik – hoolimatus lapse teadmiste, oskuste omandamise suhtes, ei hoolita lapse võimete arendamisest.
Lapsed vajavad juhendamist ja õpetamist, nad tahavad kõike teada. Suur osa laste probleemidest tuleneb sellest, et nad ei tea, kuidas asjad käivad. Lapsel on loomulik uudishimu ja uurimisvajadus, mida tuleb tunnustada ja suunata, vältides liigset kriitikat ja piiramist. Liiga rasked ja lapse vanusele mittevastavad ülesanded pigem ei innusta ega arenda last.
4. Järelvalvetus – ebaadekvaatne järelevalve kodus ja väljaspool kodu, ei kaitsta ohtude eest, jäetakse sageli üksi koju.
Viiene Kristjan tuli koos kolmese Jakoga lasteaiast koju. Tee oli lühike, tuli tulla ainult üle tee. Sellest aastast läks ema ka tööle ja vennaga lasteaiast koju minek oli nüüd tema ülesanne. Kodus aitas Kristjan Jakol üleriided ära võtta ja nad hakkasid oma toas mängima. Vanemad olid veel töölt tulemata. Korraga teatas Jako, et tema kõht on tühi. Kristjan pakkus väikevennale küpsist, aga too ei tahtnud. Siis
Laste väärkohtlemine otsustas Kristjan, et praeb muna. On ju ta juba suur poiss ning on näinud küll kuidas ema seda teeb. Mõeldud, tehtud. Kõik läks hästi nii kaua, kui tuli munad pannilt taldrikule panna. Upitades ülemisest kapist taldrikut, lükkas Kristjan jalaga panni, mis kukkus pliidilt, ja kuum toit lendas Kristjani pükstele. Ehmatusest hüppas poiss toolilt alla ja maandus ebaõnnestunult ning väänas jala välja. Tunni aja pärast jõudsid vanemad koju ja viisid lapse arsti juurde.
Emotsionaalne väärkohtlemine
Emotsionaalne väärkohtlemine on mis tahes tegu, mis ohustab lapse tundeelu eakohast arengut. Last kahjustav käitumine sisaldab ähvardamist, hirmutamist, naeruvääristamist, samuti tõrjuvat ja vaenulikku käitumist. Aga ka liikumise piiramist, halvustamist, kritiseerimist või teenimatut süüdistamist.
Mõned näited emotsionaalsest väärkohtlemisest
- Lapse isoleerimine (nt ei lubata eakaaslastega suhelda)
- Täiskasvanu tusatsemine ja lapsega probleemi arutamisest keeldumine („Mine ära, sa oled paha laps", „Ära sega")
- Tundekülmus (ei hellitata, ei võeta sülle, ei vastata lapse tunnetele)
- Keeldudega kauplemine („Kui sa putru ära ei söö, siis õue ei saa")
- Näägutamine lapse kallal, sildistamine ja last halvustav käitumine („Ma olen sulle mitu korda seda rääkinud, aga sa ikka ei tee nii", „Kas sina oled meil väike tita, et sa niimoodi jonnid", „Sina ei saa ju sellega hakkama")
- Lapse terroriseerimine ehk korduv sõnaline solvamine ja püsiva hirmutunde kujundamine („Kui sa kohe magama ei jää, siis viib sind koll minema")
- Pideva pinge all hoidmine, ähvardamine, sõnaline julmus („Päkapikk piilub akna taga ja kui sina ei ole hea laps, siis ta sulle kommi ei too", „Kui sa nii palju kommi sööd, siis jääd haigeks", „Nii lolli last näevad küll minu silmad esmakordselt")
- Karistushirmu tekitamine („Kui sa ei ole lasteaias hea laps, siis tuleb isa ja saab väga kurjaks".)
Laste väärkohtlemine
33
Emotsionaalne väärkohtlemine on mis tahes tegu, mis ohustab lapse tundeelu eakohast arengut.
Vanemate ja ka õpetajate ülesanne on lapse kasvamist ja arengut suunates teda piisavalt toetada, et ta õpiks tulevikus ise oma vajadusi teadvustama ja nende rahuldamisega hakkama saama.
34
Emotsionaalse väärkohtlemise võimalikud märgid
- kõnehäired (nt kokutamine)
- mahajäämus arengus
- häirunud peenmotoorika areng
- psühhosomaatilised sümptomid (nt pea- või kõhuvalu, millel pole orgaanilist põhjust)
- halvad harjumused (nt sõrme imemine)
- antisotsiaalne või ennast või teisi kahjustav käitumine (laps käitub vastupidi korraldustele, isegi siis kui tulemus on endale ebameeldiv)
- unehäired või ärevus jt
- passiivne või väga agressiivne käitumine
Kolmene Kristi jookseb paber näpus elutoast köögi poole. Tal on väga kiire, et näidata emale oma valminud joonistust. Elutoas jääb talle ette väike lauake lillevaasiga. Lauake läheb ümber, vaas kukub vaibale, vesi voolab välja. Kristi ilus joonistus lendab samuti veeloiku ja määrib vaiba ära. Kolina peale saabub köögist ema, nähes juhtunut hakkab ta karjuma. „Mida sa tormad siin ringi, alati pean mina sinu järgi koristama! Mitu korda olen ma sulle öelnud, et värvidega ei tohi elutuppa vaiba peale tulla? Kasi otsekohe oma tuppa ja enne õhtusööki sealt välja tulla ei tohi. Noh, marss tuppa!".
Tundes end soovituna ja armastatuna, saab laps tarviliku kindlustunde. Kui laste käitumine ei vasta ootustele, siis on raske näidata nende vastu oma positiivseid tundeid. Pidev lapsega pahandamine, tema tegevuse piiramine või tema ignoreerimine võtab lapselt tunde, et temast hoolitakse. Positiivsed elukogemused, täiskasvanute tunnustus ja tagasiside annavad lapsele usu oma võimetesse. Vanemate ja ka õpetajate ülesanne on lapse kasvamist ja arengut suunates teda piisavalt toetada, et ta õpiks tulevikus ise oma vajadusi teadvustama ja nende rahuldamisega hakkama saama.
Füüsiline väärkohtlemine
Füüsiline väärkohtlemine on käitumisviis, mis põhjustab otsest või potentsiaalset füüsilist kahju kas millegi tegemise või tegematajätmise tagajärjel, kuuludes lapsevanema või vastutava, võimupositsioonil või usaldatava isiku kontrolli alla. Juhtumid võivad olla ühekordsed või korduvad. Füüsiline väärkohtlemine võib lapsel põhjustada isegi eluohtlikke füüsilisi kahjustusi, aga hiljem ka psühholoogilisi kahjustusi.
Laste väärkohtlemine
Füüsiline väärkohtlemine võib olla:
- nügimine, lükkamine, tõukamine
- raputamine (raputatud lapse sündroom)
- küünistamine, näpistamine
- tutistamine
- löömine, peksmine
- põletamine, lämmatamine, uputamine, kägistamine
- relva kasutamine lapse vastu
Kiindumussuhe on turvalisuse otsimine ja ohu (hirmu) vältimine. Peres, kus isa on ema vastu vägivaldne, on see suhe häiritud. Isa oma vägivaldsusega katkestab ema ja lapse suhte. Ema aktiivsus on suunatud isa agressiooni vältimiseks, tal jääb vähe jaksu lapse märkamiseks. Seega võivad lapsed olla peres vägivalla otsesed ohvrid, pereliikmetevahelise vägivalla pealtnägijad või kasutatakse neid kui vahendit teise vanemaga manipuleerimiseks.
Füüsilise väärkohtlemise märgid
Väikelapsel – vastumeelsus füüsilise kontakti vastu, vanema ja teiste lastega suhtlemise vältimine. Eakaaslastega suhtlemisel on sageli agressiivne. Võib esineda valu mängimisel, istumisel ja liikumisel. Vaadeldavad on nähtavad löömisjäljed jm vigastused. Võib esineda mahajäämus füüsilises arengus ja motoorikas. Iseloomulik on pidev hirmutunne, mida põhjustab sage vägivalla kogemine.
Sõimerühmas käib kaheaastane Mart. Õpetajale on ta silma jäänud oma erilise käitumisega. Mart nimelt ehmub pea alati, kui õpetaja juhtub tema läheduses kätt tõstma. Selle žesti peale tõmbab poiss end küüru, surub pea õlgade vahele ning hakkab nutma. Uurimisel selgub, et isa karistab last iga nn eksimuse pärast kõrvakiiluga.
Kolmeaastane Gretel on sage puuduja lasteaias. Puudumised on tingitud pidevatest nn traumadest. Ema sõnul on tüdruk nii kohmakas, et pidevalt komistab, kukub, jookseb asjadele otsa jne. Kiirabis on ta sage külaline. Lastekaitse poole pöördudes selgub, et tegelikkuses ei suuda ema jääda rahulikuks ning peksab last ja tõukab teda. Gretel kukub ja tulemuseks on järjekordne trauma.
Laste väärkohtlemine
35
Füüsiline väärkohtlemine võib lapsel põhjustada isegi eluohtlikke füüsilisi kahjustusi, aga hiljem ka psühholoogilisi kahjustusi.
Seksuaalne väärkohtlemine ei pruugi alati tähendada otsest seksuaalset vahekorda ning alati ei pruugi tegemist olla ka otsese füüsilise kontaktiga.
36
Koolieelikul – kaasneb lisaks väikelapse osas kirjeldatule madal enesehinnang, kergesti ärrituvus, vähene soov midagi algatada, tähelepanuprobleemid. Sageli ei suudeta alustatud tegevust lõpetada. Teiste sõbralikkust interpreteeritakse vaenulikuna ja vastatakse usaldamatuse, ärevuse ning omapoolse vaenulikkusega. Võivad esineda unehäired ja regressiivne käitumine, mis võib väljenduda voodimärgamises, pöidla imemises jne.
Viieaastane Maksim on vahetanud juba mitu korda lasteaeda. Iga kord on vahetuse põhjuseks tema agressiivne käitumine eakaaslaste suhtes. Järjekordses lasteaias hakkavad probleemid Maksimi käitumisega kohe silma. Kuu aja pärast tõdeb õpetaja, et eriti raskelt juhitavaks muutub Maksimi käitumine just reedestel õhtupoolikutel, mil ta on agressiivne ka ema vastu. Maksim ei taha lasteaiast ära minna, jookseb peitu mängunurka. Istub põrandal, kiigutab end, lutsib pöialt ja laliseb omaette. Ema selgitab, et kodus on kõik korras ja Maksim käitub seal hästi.
Ühel reedel tuleb isa pojale lasteaeda järele. Isa nähes Maksim lausa kangestub hetkeks ning siis peidab end ära. Isa läheb poisile järgi, tõstab ta kraedpidi üles, oma silmade kõrgusele. Vaatab poega kurja pilguga ja ütleb ainult ühe sõna „koju". Kahe sammuga on isa kandnud poja riietusruumi. Õpetaja sekkumise peale vastab isa, et poistega tulebki olla karm, mis mehed neist muidu saavad.
Seksuaalne väärkohtlemine
Lapse kaasamine sellisesse seksuaalsesse toimingusse, mida laps ise täielikult ei mõista, millele ei suuda anda informeeritud nõusolekut, mille jaoks laps ei ole arenguliselt valmis, mis eirab seadusi ja sotsiaalseid tabusid. Seksuaalne väärkohtlemine hõlmab toimingut lapse ja täiskasvanu või siis teise, vanuse või arengu poolest võimupositsioonil lapse (näiteks vanem vend) vahel, kes on väärkoheldu eest vastutav ja tema jaoks usaldusväärne. Toimingu eesmärgiks on väärkohtleja vajaduste rahuldamine. Toiming võib piirduda lapse kaasamisega ebaseaduslikku seksuaalakti, kuid samuti võib sisaldada tema kaasamist prostitutsiooni või pornograafi asse.
Seksuaalne väärkohtlemine ei pruugi alati tähendada otsest seksuaalset vahekorda ning alati ei pruugi tegemist olla ka otsese füüsilise kontaktiga. Näiteks vaadatakse koos pornograafilisi ajakirju või filme; pildistatakse alasti lapsi, nende suguelundeid jne.
Seksuaalse väärkohtlemise märgid
Väikelapsed ei suuda meenutada toimunud vägivalda, ent neil jää-
Laste väärkohtlemine vad psüühilised ja kehalised mälestused. Seksuaalselt väärkoheldud väikelapsed tajuvad sageli ohtu ja hirmu (näiteks suguelundite pesemisel). Võivad esineda verevalumid suguelunditel või päraku piirkonnas; valud istumisel, liikumisel, magamisel.
Koolieelikul kaasnevad (lisaks eelpool kirjeldatule) seksuaalse sisuga mängud ja seksuaalse sisuga situatsioonide imiteerimine nukkudega. Sageli võib näha joonistustel seksuaalseid teemasid. Seksuaalselt väärkoheldud lastel on oma ea kohta väga head teadmised seksuaalelust. Teistega mängides võib selline laps silitada või katsuda teiste suguelundeid. Räägib seksiteemalisi lugusid ja kasutab kõnes seksuaaltermineid.
Mida teha, kui märkate lapse väärkohtlemist?
- Jälgige mõnda aega last. Vaadake lapse meeleolu hommikul lasteaeda tulekul ja muutusi enne kojuminekut.
- Vaadake lapse ja vanema suhtlemist. Kas laps on vanemaga kohtumisel rõõmus? Kuidas vanem käitub lapsega? Kas vanema ja lapse vahel on valdavalt sõbralikud või vaenulikud suhted?
- Võimaluse korral jälgige, kas laps suhtleb mõlema vanemaga ühesuguselt või erinevalt, milles erinevus seisneb?
- Vestelge vanematega. Tundke huvi, kuidas nemad oma last iseloomustavad.
- Lasteaiarühma võib kutsuda ka psühholoogi last/lapsi vaatlema.
- Kui teil on põhjendatud kahtlused lapse väärkohtlemise suhtes, siis pöörduge kohaliku lastekaitsespetsialisti poole. Viimase puudumisel pöörduda politseisse. Pöördumisest ei pea vanemaid ette hoiatama.
Lapse julgustamine ja toetamine
- Toetage lapse algatusi ja kiitke kordaminekuid. Julgustage last proovima uusi asju.
- Seadke kindlad piirid lapse agressiivsele käitumisele. Vajaduse korral kasutage aja mahavõtmist. (vt peatükk „Koostöö lapsega ja kolleegidega lasteaiarühmas", lk 48).
- Andke teada lapsele, et kui tal on mure, olete valmis teda kuulama.
- Kui laps annab märku sellest, et teda on väärkoheldud, tuleb lapse juttu suhtuda täie tõsiduse ja austusega, kuni on täiesti selge, mis on juhtunud.
- Kuulake last, kui ta tahab rääkida.
Laste väärkohtlemine
37
38
Kui laps räägib juhtunust avameelselt
- Usu last.
- Jää rahulikuks.
- Ära mine tigedaks või kurjaks. Laps on ise niigi vihane, ta vajab emotsionaalset ja moraalset tuge, mitte peegeldust oma vihale.
Räägi lapsega nt nii
- „Mul on hea meel, et sa rääkisid. Sa tegid õigesti."
- „See ei ole Sinu viga."
- „Sa ei ole üksi oma õnnetusega, seda on juhtunud ka teiste lastega."
- „Me peame sellest rääkima ka sotsiaaltöötajale, kes esitab palju küsimusi, kuid nii aitab ta kindlustada, et oled edaspidi väljaspool ohtu."
Üldised juhised edasiseks tegutsemiseks
- ära esita suunavaid küsimusi
- ära jahi kõiki üksikasju juhtunust
- ära eelda, et laps vihkab vägivallatsejat, eriti kui too on perekonnaliige
- leia piisavalt aega, et kohe ära kuulata lapse küsimused ja soovid
- ära anna lubadusi, mida sa ei suuda pidada
- võimaluse korral julgusta last, et sa toetad teda ja oled temale kättesaadav kogu aeg
- austa lapse õigust privaatsusele ja ära avalikusta juhtunut teistele õpetajatele ning kaaslastele
- ära ürita asja ise uurida, ära astu ise vägivallatsejale vastu
- pea nõu lasteaia direktoriga ja vajaduse korral teata juhtunust kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale.
Laste väärkäitumine
Väikelapse vägivald teiste vastu
Kaheaastane Piia on hakanud teisi lapsi sõimerühmas lööma. Vanematega rääkides selgub, et sama lugu on ka kodus, mänguväljakul, külas olles. Vanemad on proovinud aega maha võtta, viia teda teiste juurest ära. Midagi ei ole aidanud.
Laste väärkohtlemine
Kaheaastased lapsed hakkavad huvituma teistega suhtlemisest. Väikelapsel ei ole veel oskusi ega kogemusi, kuidas suhelda, ja seetõttu on selles vanuses tavaline löömine, kiskumine, lükkamine. Lapse keeleoskus on veel vähene ja seetõttu ei suuda ta küsida „Kas sa tahad minuga mängida?" Teisalt on selles vanuses lapse maailm väga enesekeskne ning seetõttu ei suuda ta näha seda teise seisukohast. Laps mõistab, et kui ta kedagi lööb, siis järgneb sellele reaktsioon. Enamjaolt on laps üllatunud, kui tema löögiobjekt kas karjatab või hakkab nutma. Väikesel lapsel on kalduvus korrata üht ja sama tegevust mitu korda ning eri olukordades. Ta lihtsalt katsetab, millised on reaktsioonid.
Kuidas õpetada last suhtlema ilma löömiseta?
- Selgita lapsele löömisega kaasnevat tagajärge
o Kui sa kedagi lööd, siis ta saab haiget
o Liisi nutab, sest ta sai haiget
o Liisile ei meeldi, kui sa teda lööd
- Toeta last, keda löödi
o Julgusta ohvrit ütlema „Ei" või „Ära tee mulle haiget" või „Ära löö mind"
o Aita lööjal vabandust paluda ja leppida
- Kui saad aru, et lapse löömine on soov suhelda teise lapsega, siis aita tal end teistmoodi väljendada
o Kui sa tahad Liisiga mängida, siis ütle talle „Mängime"
o Kui soovid Kristoferiga mängida, siis mine tema juurde koos mänguasjaga ja anna see talle
- Kui laps on kedagi löömas:
o siis astu vahele, võta lapsel käest kinni ja juhi tema tähelepanu mujale (nt „Selle käega võid sa lehvitada");
o kui ta on kellegi peale pahane, siis võta tal käest kinni ja ütle: „Mina ei luba sinul Maribeli lüüa. (paus) Kui oled pahane, siis ütle seda talle."
- Jälgi lapse käitumist. Kui ta on kedagi löönud, siis ilmselt üritab ta seda uuesti. Kui sekkuda sageli, siis omandab laps uusi suhtlemisvõtteid.
- Lapsed on erinevad ja seetõttu ei ole kuldseid reegleid, nad võivad lüüa teisi näiteks kui:
o on väsinud või näljased
o teisi lapsi on väikeses ruumis (mängumajas) liiga palju
o mõned lapsed saavad suurepäraselt hakkama mängides ühe lapsega, lasterühmaga aga mitte
- Võimaluse korral jälgi lapsi ja sekku ning korralda laste tegevust sujuvalt ümber.
Laste väärkohtlemine
39
Kui sekkuda sageli, siis omandab laps uusi suhtlemisvõtteid.
Täiskasvanute seatud piirid ning alternatiivide pakkumine ei õpeta last löömist lõpetama vaid õpetab teda suhtlema ilma löömiseta.
Kui lapsele anda võimalus valida, siis ta kuuletub teinekord meelsamini, sest teab, et ka tema soovi arvestatakse.
Korraldust tuleb öelda üks kord, pöördudes lapse poole.
40
- Võimaluse korral suuna suhtlemist õppiv laps mängima vabamalt suhtlevate lastega, kes reageerivad rahulikumalt algaja suhtleja katsetesse.
- Kui laps on mitu korda sarnastes olukordades püüdnud teisi lapsi lüüa, siis ilmselt on sellised olukorrad lapsele raskesti mõistetavad. Sellisel juhul too laps olukorrast välja ja anna talle aega rahunemiseks.
- Räägi lapsevanemaga lapse käitumisest rahulikult. Alusta alati millegi positiivsega ning arutle, mida võiks veel teha, et lapsel oleks lasteaias tore olla (vt „Koostöö lapsevanematega", lk 78)
Väikelaps õpib aeglaselt ja ta ei lõpeta löömist kohe. Täiskasvanute seatud piirid ning alternatiivide pakkumine ei õpeta last löömist lõpetama vaid õpetab teda suhtlema ilma löömiseta.
Kuuletumine
Lapse kuuletuma õppimiseks on kõige tundlikum aeg 2.–3. eluaastal. Sõna kuulamine ei ole eesmärk omaette, vaid see aktiveerib närvisüsteemi selle osa, mis aitab lapsel ise end käskida ja keelata. Nii areneb lapsel enesevalitsemine. Lapsele tuleb alguses anda selliseid korraldusi, mida ta suudab täita mängides. Näiteks: too mulle pliiats, anna Annele pall jne. Täiskasvanutel tuleks seejärel kindlasti last kiita korralduse täitmise eest. Nii kogeb laps, et on tore teha nii nagu palutakse.
Kaheaastane Janno käib mööda pikka koridori ja räägib iseendaga: „Ei, .... ei, ei-ei-ei ...... Ei, ei, ei, ........ jne". Janno elus on saabunud aeg, mil ta on avastanud oma tahte ja ta püüab seda kasutada olukordades, kus tema ja täiskasvanute plaanid ei ühti. Siin tuleb täiskasvanutel olla väga leidlik ja kannatlik mõistliku kompromissi leidmisel. Lapsel tuleks kogeda ka seda, et igakord ta ei saa oma tahtmist. Üks võimalus on anda lapsele valida: kas klotsid või pusle, kas loeme muinasjuttu või karupoeg Puhhi lugusid jne. Valikute andmisel laseme lapsel kasutada oma tahet, käskides aga allutame teda oma tahtele. Kui lapsele anda võimalus valida, siis ta kuuletub teinekord meelsamini, sest teab, et ka tema soovi arvestatakse.
Kuulekuse õppimine käib igapäevaelu olukordades. Ülesanded nagu: „Pane mänguasjad kasti"; „Mine pese käed" jt on igapäevased. Korraldust tuleb öelda üks kord, pöördudes lapse poole. Korrutada kogu aeg üht ja sama on mõttetu, sest sellisel juhul ei õpi laps eristama tähenduslikku juttu igapäevasest jutust. Kui laps ei hakka ülesannet täitma, siis tuleb minna lapse juurde ja teha koos lapsega seda, mida paluti. Koos lapsega mänguasju kasti pannes või tal käsi pesta aidates saab laps aru, et teie poolt antud ülesanne on täitmiseks ja see on tema teha.
Laste väärkohtlemine
Samas ei tohi lapse eest kõike ära teha, sest sellisel juhul teeb laps järelduse, et ta ei peagi kuuletuma ja tema eest tehakse kõik ära.
Lapsega suhtlemine peaks olema rahuliku hääletooniga, mitte vihaselt ning karjudes. Tihti ütlevad täiskasvanud, et laps ei kuula enne, kui tema peale vihastada ja siis käratada. See näitab, et lapse arvates ei pea tegema midagi enne, kui hakatakse kõva häälega käskima. Sageli kostab laps palvele vastuseks: „Ei taha!", „Ei tee!". Täiskasvanute korraldustele allumine nõuab lapselt pingutust ning oma mugavusest loobumist. Täiskasvanute ülesanne on lapsele piiride seadmine, siis õpib laps tasapisi ennast reguleerima. Ka õpetaja lasteaias peab lapsele piire seadma ja tegema seda rahulikult, last sakutamata, häält tõstmata ja last ähvardamata. Alljärgnev näide on sellest kuidas õpetaja ei peaks käituma.
Kolmene Tarmo on aktiivne poiss ega oska ette näha oma tegevuste tagajärgi. Kord keerutab ta end käed laiali ja mööduv tüdruk saab pihta. Tüdruk jookseb õpetaja juurde nuttes: „Tarmo lõi mind!". Teine kord mängib Tarmo ühe poisiga, kes on temast aeglasem. Ootamata ära, millal tolle auto jõuab ristmikku ületada, haarab Tarmo teise poisi auto ja sõidab sellega üle ristmiku. Poiss läheb õpetaja juurde rääkima talle tehtud ülekohtust. Nii juhtub palju kordi. Lõpuks on Tarmost saanud rühma paha laps. Pärast järjekordset vahejuhtumit, mil üks laps pihta saab, ütleb õpetaja: „Nüüd paneme sind tooli peale seisma ja iga laps võib sind karistuseks üks kord lüüa.".
Lapsele ei ole mõtet esitada korraldusi ettepaneku või küsimuse kujul, nagu „Kas hakkame nüüd asju kokku panema!" või „Miks sa Jaani lõid?". Need otsused peaks tegema täiskasvanu. Täiskasvanu ülesanne on ka jälgida, et laps täidaks korralduse nii nagu vaja ja muidugi last seejärel tehtu eest tunnustada.
.
Korralduste andmine on omaette oskus. Tuleb meeles pidada, et lapse mälu on veel väike ning sinna mahub ainult üks korraldus korraga Enne korralduse andmist tuleks saavutada lapsega silmside ja alles siis öelda talle, mida on vaja teha. Sellel ajal, kui laps on süvenenud mängu või raamatu vaatamisse, on temaga mõttetu rääkida. Enne tuleb eelnev tegevus lõpetada. Mõnikord on kasulik lasta lapsel korrata, mida palusime tal teha.
Laste väärkohtlemine
41
Lapsega suhtlemine peaks olema rahuliku hääletooniga.
Lapse mälu on veel väike ning sinna mahub ainult üks korraldus korraga.
Hoiatuse elluviimine õpetab last vastutama oma tegevuse ja selle tagajärgede eest.
Suurema mõjuga on hea käitumise tunnustamine kui halva käitumise keelamine.
42
Jako ema oli meeldivalt üllatunud, et tema kolme ja poole aastane poeg pani lasteaias ise end riidesse. Kodus oli hommikuti ikka probleem riietumisega. Vesteldes lapsevanemaga selgus, et ema annab hommikul lapsele käsu „Pane kiiresti riidesse, muidu ma jään tööle hiljaks!". Laps ei tee midagi, istub oma toolil ja mängib sõrmedega. Ema vihastab ja hakkab ise last riietama. Vesteldes õpetajaga, selgus lapsele antavate korralduste erinevus. Riidessepanek on keeruline tegevus ja koosneb paljude üksikute asjade selga panemisest (eriti palju asju on talvel vaja selga panna). Parem on teha ülesanne osadeks ja öelda „Pane särk selga" ning aidata särk õigesti selga. Õpetaja soovitas emal koduski last sellisel viisil juhendada. Vanem oli kahtleval seisukohal, ent otsustas proovida. Mõne aja pärast tänas ta õpetajat hea soovituse eest.
Kuidas toimida, kui lapsele on antud korraldus ja seda on ka korratud, kuid sellele ei järgne mingit tegevust. Kui nõudmine on asjakohane, siis tuleb teha hoiatus. Hoiatus peab olema täidetav ja see tuleb ka ellu viia: „Kui sa ei rahune, siis mängid kuni lõunani üksinda". Ja kui laps ei kuuletu, siis tulebki hoiatus ellu viia. Kui tagajärge ei ole, siis on tegemist ähvardusega. Sellisel juhul õpib laps, et ta ei pea täiskasvanute käske täitma. Hoiatuse elluviimine õpetab last vastutama oma tegevuse ja selle tagajärgede eest.
Väärkäitumise peatamise lihtmeetodeid on kirjeldanud psühholoog Anni Vaher.
- Silmside (terav ja läbistav pilk – aitab siis, kui laps teab, mida temalt oodatakse).
- Puudutus ja osutavad žestid.
- Lähenemine lapsele (nn õpetaja kohalolek, nt öelda vaikselt: „Mart, palun kuula tähelepanelikult").
- Lisavõimalus vastamiseks („Rein, mida sina teed, et olla Mardiga sõber?").
- Nõutud tegevuse juurde suunamine (ütle, mida lapsed peavad tegema, ära kommenteeri seda, mida nad valesti teevad).
- Lisainstruktsioonid (kui lapsed pole ülesandest aru saanud).
- Lühisõnalised keelud ja korraldused („Mari, hakka asju ära panema!").
- Lapsele alternatiivse valiku pakkumine („Sul on valida, kas mängid koos teiste lastega ega loobi asju või sa mängid üksi.").
Kasuta toetust ja armastust. Pea meeles, et kergem on midagi suurendada kui midagi vähendada. Seega suurema mõjuga on hea käitumise tunnustamine kui halva käitumise keelamine.
Laste väärkohtlemine
Lapsed on erinevad
Lasteaedades on palju erinevaid lapsi. Iga laps on omaette eriline isiksus. Mõned on head ja julged suhtlejad, teised tagasihoidlikud ja häbelikud. Mõned kardavad paljusid asju, teised on jälle liiga julged. Erinevad on ka laste võimed, oskused, reageerimiskiirus ja tundlikkus. Vahel võib just teistest erinev laps saada väärkohtlemise objektiks. Erinevuste mõistmine väldib ka seda, et õpetaja kohtleb last valesti.
Tagasihoidlikud lapsed. Lasteaiarühmades kohtab vahel lapsi, kes vaatavad teiste tegevust pealt ja ise ei avalda mingit initsiatiivi osalemiseks. Teinekord laps küll soovib osaleda, ent teised lapsed ei võta teda oma mängu. Sellised lapsed võivad olla tagasihoidlikud. Enamiku ajast veedavad nad iseenda seltsis. Neil võib olla üks-kaks last, kellega nad mängivad. Vaatamata väikese arvule kontaktidele ei ole sellised lapsed õnnetud ja saavad lasteaias hakkama.
Ka uus laps rühmas võib end alguses kohmetult tunda. Harilikult kestab see lühikest aega ja vahel üldse mitte. Uuel lapsel peaks laskma rahulikult uut ümbrust uurida. Kena oleks koos õpetajaga käia läbi ruum, tutvuda mängimis-/õppimisvõimalustega. Küsida lapselt, mida talle meeldib teha. Samuti tutvustada last teistega ja suunata uus laps mõne teise lapsega mängima.
Häbelikel lastel tekib suhtlemisel ärevus ja tundmatutes olukordades võivad nad endasse sulguda. Nad ei ole endas kindlad ega tea, kas talitavad õigesti. Sellised lapsed püüavad vältida negatiivseid tulemusi ega ürita saavutada positiivseid. Raskused tekivad neil tundmatu inimesega kohtumisel, avalikul esinemisel, suurtel üritustel jne. Häbelikku last ei ole mõtet sundida lasteaiapeol esinema. Avaliku esinemise ettevalmistamine on pikaajaline töö, mis nõuab taktitunnet ja kannatlikkust. Selliste laste puhul on kindlasti vajalik koostöö lapsevanematega. Lasteaias tuleks tähele panna igat enesealgatust ning seda tunnustada.
Tõrjutud lapsed erinevad oma kaaslastest selle poolest, et nad:
- veedavad vähem aega teiste lastega mängides ning rohkem pealt vaadates
- püüavad harva mõjutada ja korraldada kaaslaste käitumist isegi nendega koos tegutsedes
- veedavad päeva jooksul vähem aega kujutlus- ja rollimängudes
- eelistavad kaaslastega suhtlemisel struktureeritumaid ja kindlamaid rühmasid
Laste väärkohtlemine
43
Lasteaias tuleks tähele panna igat enesealgatust ning seda tunnustada.
Tõrjutud lapsed kipuvad olema agressiivsed, äärmiselt impulsiivsed, teisi häirivad ja koostöövõimetud. Astuvad harvem positiivsetesse suhetesse ja sageli negatiivsetesse suhetesse (kaklus, sõnelus) ning kogevad rohkem tagasilööke.
Tõsine eemaletõmbumine koos emotsionaalsete ja käitumishäiretega esineb sellisel lapsel, kes on kartlik või foobilise käitumisega. Ruth Raielo sõnul on enamik lapseea hirme normaalsed ja nende ületamine aitab lapsel kasvada, identiteeti saavutada ja elus toime tulla. Kui aga hirm on tugev, last pidevalt muserdav, siis võib ta sellele reageerida tervisehäirega. Lapsed kardavad eri asju, kuid ühe uuringu tulemusena (tehti Austraalias, Kanadas, Egiptuses, Jaapanis, Filipiinides ja USA-s) selgus, et kõigi laste esmane hirm on kaotada oma vanemad.
Laste hirmud
Laste peamised hirmud vanusest olenevalt (allikas: Ruth Raielo „Laste hirmud")
44
Laste väärkohtlemine
Hirme võib olla igas eas lastel, kuid teatud vanuses esineb hirme enam. Vanuses 2.–4. eluaastat tekib palju uusi hirme: paljud lapsed kardavad loomi (eriti koeri), äikest, tormi; arste. Kuuendaks eluaastaks on enim levinud pimedusehirm. Hirmud hakkavad vähenema ja kaduma koos lapse kasvamise ja arenemisega.
Muidu igati julge laps muutub järsku kolmeaastasena kartlikuks. Miks? Ruth Raielo selgitab seda sellega, et sel ajal saavad lapsed teadlikuks, et nad on väikesed ja ei suuda kõiki olukordi kontrollida. Teiseks ei suuda nad alati eristada fantaasiat reaalsusest. Mõned lapsed on ise kogenud või kuulnud teiste hirmutavaid kogemusi.
Mõnel lapsel esinevad irratsionaalsed tahtmatud hirmud – foobiad –, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegevust.
5-aastane Raul kartis üksi oma toas magada. Igal õhtul kontrollis ta üle kõik elektrikontaktid (need olid kleeplindiga suletud); ronis voodi alla ja kontrollis, et seal ei oleks ühtegi pragu seina ja põranda vahel. Samuti ei tohtinud aken olla isegi tuulutusseisus. Samasugused probleemid olid ka lasteaias päevase magamise ajal. Vanemad pöördusid psühholoogi poole ja ühiselt jõuti selgusele, et Raul oli kuulnud lasteaias ühe poisi juttu fi lmist, milles ühes toas ronisid putukad tuppa kõikvõimalike avade kaudu. Putukad olid rünnanud inimesi.
Psühholoogid on ammu kindlaks teinud, et palju kohutavam on ettekujutus kui sündmus ise. Lastel on aga elav fantaasia ning nad ei erista sageli seda reaalsusest.
Püsivas hirmuseisundis lapsel võib esineda närvilisust, agressiivsust, keskendumishäireid ja õpiraskusi. Sagedased on unehäired, voodimärgamine, kõnehäired ja sundtegevused. Esineda võivad ka seedehäired, pea- ja seljavalud, südame- ja vereringehäired.
Kuidas last loovalt aidata
Lapsi tuleb julgustada rääkima neid hirmutavatest asjadest. Kindlasti ei tohi neid naeruvääristada: „Mis mees sa oled!", sundida: „Tule nüüd, see koer ei tee sulle midagi!". Lapsed saavad kõige paremini oma hirmudest võitu tegevuste abil.
Joonistamine. Lapsed, kes ei suuda suhelda traditsioonilisel viisil, toodavad ilusaid või mõtlemapanevaid pilte. Loovtegevus pakub võimalust omada kontrolli oma elus – materjalide, värvide, kujutiste jne valiku kujul. Selleks võivad nad kasutada: kriite, värve ja eri struktuuriga paberit. Kunst aitab lapsel suhelda ja inspireerib kontrollima oma liigutusi.
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
45
Kunst aitab lapsel suhelda ja inspireerib kontrollima oma liigutusi.
46
Läbi joonistamise õpib laps: eksperimenteerima – värvide segamine, kujundite võrdlemine/ühendamine; iseennast paremini tundma – joonistades oma perekonda, koera, kiike õunapuu oksal jne. Ta kogeb uuesti tundeid – rõõmu, meeldivust, hirmu, viha jne. Joonistus toob lapse nähtamatu elu tema teadvusse.
Asjakohased on ka rollimängud, mille kaudu õpib laps olema endale harjumuspäraseks saanust erinevates rollides. Olles eri rollides, kogeb laps erinevaid tundeid ja mõistab paremini teiste eakaaslaste käitumist. Samas on tal ka võimalus näha ennast teiste kaudu.
Järk-järgult leiavad lapsed praktilisi võimalusi neid hirmutavate situatsioonidega toimetulemiseks. Hea on ka jälgida koos lapsega, kuidas mõni teine julgem laps sarnases olukorras käitub.
Kasutatud ja soovitatav kirjandus.
Brancroft, L., Silverman, J. G. (2007). Vägivallatseja lapsevanemana Tartu Naiste Varupaik.
Crowder, S. (2012). Mõistliku kasvatuse põhitõed. Kirjastus ERSEN.
Gillberg, C. (2003). Aspergeri sündroom. Kirjastus Kunst.
Kinnunen, S. (2008). Las ma olen laps. Tallinn: MTÜ Allika kirjastus.
Korp, E., Leppiman, A., Meres, T., Vaher, A. (2002). Laps – elu, probleemid ja lahendused. Tallinna Laste Tugikeskus.
Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega. Tartu: AS Atlex.
Pittelkow, K. & Jakob, A. (2004). Andekas laps: avasta oma lapse anded ja võimed. Tartu: Väike Vanker.
Raudsepp-Alt, U., Raudisk, S., Lukanenok, K., Bogomolova, E., Pentshuk, K. (2008). Koolimineku lävel. Tallinn: Kirjastus Ilo.
Roomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgesaar, R. (2003). Hüperaktiivne laps. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: AS Atlex.
Smith, P. K., Cowie, H. & Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. 4. trükk. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Smutny, J. F. (2000). Teaching Young Gifted Children in the Regular Classroom.
Soonets, R., Popova, A., Roomeldi, M., Haldre, L., Saar, S., Kuiv, K., Paddar, M., Heido, R., Kutsar, D. (2007). Lapse väärkohtlemine II. Tartu: AS Atlex.
Steer, J., Horstman, K. (2011). Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste ja noorte abistamine õppetöös. Kirjastus Kunst.
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
Textor, M. (25.07. 2006) Hochbegabte Kinder entdeken und angemessen förden.
Unt, I. (2005). Andekas laps: raamat õpetajale ja lapsevanemale. Tallinn: Koolibri.
Unt, I. (2002). Andekas laps tänases Eestis- tendentsid, reaalsus, prioriteedid.
Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 7–13.
Vaatman, M. (2011). Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele.
Raielo, R. Laste hirmud. http://www.tnk.tartu.ee/0laste.html
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
47
Hea käitumise reeglid võib koos lastega välja töötada.
48
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
Kärt Käesel
Viimastel aastatel on lapse arengu ja kohanemisega seotud erivajaduste teema hariduselus üha sagedasem kõneaine ning räägitakse lastest, kes tavapärases õpisituatsioonis päris hästi hakkama ei saa ning vajavad ümberkorraldusi tegevustes, arengukeskkonnas ja õppekavas. Nad on erinevad taustalt, võimetelt, isiksuseomadustelt ja käitumiselt. Koolis nimetame neid haridusliku erivajadusega õpilasteks ja lasteaias arengulise erivajadusega lasteks. Keeruliselt käituv laps kollektiivis tähendab eelkõige koostööd eri poolte vahel – nii rühmas, lasteaias kui ka väljaspool lasteaeda. See on meeskonnatöö, milles võimaluse korral osalevad lapse rühma õpetajad, liikumis- ja muusikaõpetaja, tervishoiutöötaja, logopeed, õpetajaabi, juhtkonna esindaja ja lapse seaduslikud esindajad (lapsevanemad või lapse esindaja riigi poolt – lastekaitsetöötaja).
Nüüdseks on riiklike õppekavade osana välja töötatud ja kinnitatud erivajadusega laste õppe ning arendamise süsteem nii koolides kui ka lasteaedades. Üldhariduskoolides on ametisse nimetatud haridusliku erivajadustega õpilaste õppe koordineerijad (kõnekeeles HEVKO-d), kelle ülesanne on seda süsteemi koolis üles ehitada ja juhtida. Tähtsaim töölõik on koostöö organiseerimine eri poolte vahel, et laste probleemid saaksid lahenduse. Alushariduses vastutab lasteaiasisese koostöö ja meeskonnatöö eest asutuse direktor.
Koostöö lapse ja kolleegidega lasteaiarühmas
Üldise positiivse õhkkonna kujundamine rühmas
Igas lasteaiarühmas lepitakse lastega kokku rühmareeglid. Ka rühmaõpetajad ja õpetajaabid peaksid omavahel kokku leppima, kuidas nemad oma rühmas laste ja lapsevanematega suhtlevad ja keerulisemaid olukordi lahendavad. Näiteks võiks rühma hea tava näha ette, et rühmas tunnustame head käitumist ega pööra korduvat ja rõhutatud tähelepanu ebasobivale käitumisele. Ka hea käitumise reeglid võib koos lastega välja töötada. Lapsed oskavad pigem käitumist kirjeldada kui kriteeriume nimetada. Näiteks:
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral hea käitumine on see, kui … me oleme üksteisega viisakad me küsime alati luba, kui tahame kellegi asja võtta me kuulame alati seda, mida teine inimene meile räägib me mängime koos sõbralikult nii, et keegi ei saa haiget me aitame üksteist me ütleme üksteisele rahulikult, mis on valesti läinud me räägime üksteisele tõestisündinud ja lõbusaid lugusid
Juhised soovitava käitumise kinnitamiseks leiad siit (klassikaline meetod).
Ebasoovitava käitumise ohjeldamine ja positiivse käitumise kinnitamine
- Kiida head käitumist mina-teatega (vt ka „Tunnustamine", lk 77). Efektiivne kiitus peaks tulema otsekohe pärast head käitumist. Kiitus on efektiivsem hea käitumise tugevdaja siis, kui tunnustada lapse käitumist rohkem kui last ennast. Võib kasutada sotsiaalset tunnustust – naeratust, kallistust, patsutust, silmsidet või tähelepanu. Võib jagada materiaalset ja tegevuslikku tunnustust – näiteks võimaldada lapsel õpetajat abistada mõne tähtsa toimetuse juures jne. „Mulle meeldis täna see, kuidas sa aitasid mul lauda katta. See tegi minu töö palju kergemaks ja koos saime rutem valmis".
Üks lasteaiaõpetaja Tallinnast kirjeldas oma lihtsat meetodit – tal on pidevalt taskus märkmepaberite pakk ja pastakas. Kui ta midagi kiiduväärset märkab, kuid tal ei ole hetkel aega kohale minna ja oma imetlust avaldada, siis püüab ta episoodi meelde jätta ning kirjutab esimesel võimalusel üles. Seda eriti laste puhul, kelle käitumine valmistab muret. Kui vanemad õhtul lapsele järele tulevad, siis võtab õpetaja märkmed välja ja annab vanematele positiivset tagasisidet – mis täna hästi läks? See on väga oluline, et lapsevanemad kuulevad oma lapse kohta head ning nende usaldus ja koostöövalmidus suurenevad. Veelgi parem on tunnustav sõnum lapsele edastada ehk temaga otse suhelda.
- Ole tähelepanelik, et sa ei tunnustaks tahtmatult ebasoovitavat käitumist. Need on olukorrad, kui laps saab oma tahtmise näiteks nutu ja hädaldamise või halva käitumise abil. Nutu või vihahoo rahustamiseks antakse lapse tahtmistele järele, et olukord peatada ja hullemat ennetada, kuid see võib kinnistada ebasoovitavat käitumist. Lastekollektiivis tähendab see seda, et nn jonnija ei õpi oma vajadusi ja soove mõistlikult väljendama, kuid õpib ebasoovitaval moel tähelepanu ja oma tahtmist saama.
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
49
Kiitus on efektiivsem hea käitumise tugevdaja siis, kui tunnustada lapse käitumist rohkem kui last ennast.
50
- Ära kinnista halba käitumist pideva meeldetuletamise ning nn näägutamisega. Korduv halva käitumise meenutamine hoiab aju selles kontekstis aktiivsena (programmeerib käitumist ette) ja tõstab laste ärevust. Äreval lapsel on oma käitumist raske kontrollida.
- Tauni halba käitumist. Last ei või häbistada ega alandada, kuid ebasoovitavale, teisi inimesi kahjustavale käitumisele tuleks kindlasti piir panna. Selleks sobivad meetodid leiad suhtlemise peatükist alates lk 65.
Sekkumine ja rahunemine
Järgnev näide sekkumise kohta kriitilises olukorras ei sobi rühma seinale. Õpetaja sahtlis kilekaante vahel teiste paberite peal on see hästi leitav ja kiiresti abiks. Samas tuleb tähtsamates põhimõtetes lapsevanematega kokku leppida ning oma põhimõtteid rakendada vaid lapsevanemate nõusolekul. Kõik võtted ei sobi üksüheselt autistlike või hüperaktiivsete joontega lastele ning trauma üleelanud lastele (vt ka teisi peatükke).
Sekkumine kriitilises olukorras (näiteks kui üks laps lööb teist last)
- Mine kohe lapsele ligidale (vajaduse korral peata episood otsustavalt). Kui laps sind afektiivses seisundis kogemata või meelega lööb või kriimustab, on see väga ebameeldiv ja võib olla ka valus. Täiskasvanuna ei saa siin enesevalitsemist kaotada. Kindlasti tuleb juhtunust lapsevanemaga rääkida.
- Näoilme (kehakeel) peaks olema ühemõtteliselt kindlameelne. Ära ole ebalev ega andestust paluv. Kui on vältimatu soov olla pidevalt hea ja kõikide laste hulgas populaarne, siis sellisel hetkel ei tasu sellele mõelda. Teised lapsed imetlevad sinu otsustavust igati.
- Nimeta lapse nimi, kuid hääl peaks olema pigem madalam ja kindel. Kõrgendatud hääletoon võib vallandada nn kaitsekäitumise mingil muul moel. Laps võib õpetajast valesti aru saada ja kuulamise asemel näiteks jooksu pista (põgeneda sellest olukorrast, mis talle ohtlik tundub). Ka võib laps paigale tarduda ning edasist juttu mitte mõista.
- Võta silmside ja vaata lapsele otsa nii, et silmad on kohakuti (mitte ülevalt alla ega alt üles). Silmadega saab palju infot edasi anda ning oma pilku võib kodus peegli ees harjutada. Samas ei tohiks pilk olla külm ja kuri vaid pigem segu hoolivusest, osavõtlikkusest ja otsustavusest.
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
- Kasuta kindlat kõnetooni ja taas pea meeles, et sinu hääl on tähtis osa sinu professionaalsest repertuaarist. Kasuks tuleb läbida häälekoolitus.
- Anna lihtne, otsekohene, üheselt mõistetav ja selge korraldus (vt ka „Kehtestavad minasõnumid", lk 74)
- Kasuta vajaduse korral aeg-maha-meetodit. Aega võib maha võtta siis, kui oled isiklikult veendunud, et laps oli teise vastu agressiivne (lõi, tõukas, sülitas, hammustas, sõimas, narris jne).
Aeg-maha-meetodil rahunemine
Üldreeglid
- Selgita lastele, et tänasest on rühmas selline reegel, et vägivald ja teistele haiget tegemine ei ole üldse enam sallitav ja kui keegi lööb (valige välja üks kindel taunitav käitumisviis), siis peab ta istuma kokkulepitud pingil nii kaua, kuni kokkulepitud aeg on möödas. Hea on kasutada metafoore – nagu korvpallimängus TIME OUT. Jalgpallihuvilistele võib selgitada seda kui punast kaarti (sellest mängust eemaldamine kuni selle mängu lõpuni).
- Lapsega, kes pingil istub, ei tohi mängida ega rääkida. Kui teised lapsed temaga räägivad, riskivad nad ka ise aja mahavõtmise pingile sattumisega.
- Aja mahavõtmise pink võib asuda samas ruumis üksi kindlal kohal (mitteeraldav koht), kuid hea on, kui koht oleks eraldatud sirmi või riiuliga nii, et laps ei näe, mida teised teevad. Lapsel peab olema seal kohas võimalikult igav – keskkond peaks olema mittestimuleeriv. Väikeste laste puhul ei tohi turvalisuse huvides kasutada isoleeritud paika eraldi ruumis.
- Soovitav on aeg–maha-meetod koos kolleegidega rollimängu laadis etapiviisiliselt läbi teha ning ise selle juures aktiivselt analüüsida, mis tuleb kasuks ja mis mitte. Meetodi eesmärk on rahunemine, oma teo üle järele mõtlemine ja kahetsus. Meetodit ei tohiks kasutada lapse halva tuju, mossitamise, arglikkuse, tihkumise, kaeblemise jm mittesihiliku või teiste suhtes mitteagressiivse käitumise puhul ning siis, kui täiskasvanu juhtumit pealt ei näinud või ei kuulnud.
Aja mahavõtmise sammud ebasoovitava käitumise puhul on järgmised:
1. peata vääralt käitumine ja nimeta, mida laps vastuvõetamatult valesti tegi;
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
51
52
2. vii laps pärast üleastumist kohe aja mahavõtmise kohta ja ära kasuta selleks rohkem kui 10 sõna ja 10 sekundit;
3. võta kaasaskantav taimer (võib kasutada ka mobiiltelefoni taimerit) ja pane see helisema nii mitme minuti pärast, kui vana on laps. Aseta see lapse kuuldekaugusesse;
4. ära pööra lapsele mingit tähelepanu kuni kell heliseb (silmanurgast peab nägema, millega ta tegeleb ja kuidas teised reageerivad);
5. kui taimer on helisenud, räägi lapsega sõbralikult. Korda lapsele, et see, mida ta tegi, on halb. Selgita, miks selline käitumine on vastuvõetamatu. Palu lapsel korrata oma sõnadega, miks see, mida ta tegi, on ohtlik ja vastuvõetamatu. Laps ei pea siin vabandust paluma ega ennast õigustama, vaid kirjeldama oma käitumist;
6. palu lapsel rääkida, kuidas ta oleks võinud teisiti käituda. Kiida ja julgusta last, kui ta on oma variandid välja pakkunud. Aita tal leida alternatiivseid teid suhetes teiste lastega. Kui laps keeldub sel hetkel rääkimast, siis vestle temaga hiljem, kui ta on ennast kogunud.
- Kui laps põgeneb toolilt, vii ta sinna tagasi, seisa kõrval ja hoia tal kätt õlal, kuid ignoreeri muul moel lapse pöördumisi. Ka võib hoida last oma süles, kuid temaga mitte mingil moel suhelda. Jälgi, et sellest ei kujuneks teistele lastele huvitav vaatemäng.
- Kasuta peegeldavat kuulamist (püüa verbaliseerida, mida võis laps tunda, kui ta nii käitus; korda seda, mida kuuled, et laps sulle ütleb; näita mõistmist).
- Loe uuesti üle 5. ja 6. punkt aja mahavõtmise sammudest, sest see osa kipub ununema, kuid on väga oluline lapse käitumise muutmiseks soovitud suunas. Oma sõnadega kirjeldamine aitab lapsel olukorda mõista ja meie saame teada, kas laps sai õigesti aru. Ka saab ta pakkuda omapoolseid lahendusi, et keerulisest situatsioonist välja tulla. See omakorda kergendab nn süüd ja aitab hoida eneseusku ja kindlust tulevikus paremini hakkama saada.
Aeg-maha-meetodil on oma riskid ja vead, kuid samas peetakse neid ületatavateks ning töövõtet tõhusaks. Eesmärk on muuta lapse käitumist läbi rahunemise, mõtlemise ja analüüsi. Kindlasti ei tohi last kuidagi alandada ega süüdistada. Siis tekib trots ja tulemused on vastupidised. Aja mahavõtmine võimaldab rahunemist ja siis saab juurde teha turvapaiga harjutusi ja teisi harjutusi, mida kirjeldab peatükk „Varase lapseea psüühilise trauma mõjust" ning mis aitavad kehal veelgi rahu-
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral neda. Seejärel saab rahunenud lapsega olukorrast rääkida, toimunut analüüsida ning leida ka seda, kuidas püüda tekitatud kahju heastada (andestust paluda, midagi terveks teha jne) – see taastab eneseväärikuse. Aeg-maha-meetodit õigesti rakendades säilib lapse normaalne enesehinnang.
Koostöö lapsega – mäng kui emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetaja
Sotsiaalse arengu toetamine
Kui lapsed lakkavad koostööd tegemast, tuleb see kas sellest, et nad on juba liiga kaua liiga palju koostööd teinud, või sellest, et nende isiklikku terviklikkust on kahjustatud. Kunagi pole põhjuseks see, et neil puudub koostöötahe. (Jesper Juul)
Tunnustatud Taani pereterapeudi Jesper Juuli sõnul arvatakse laste kohta, et neil pole piisavalt potentsiaali koostööks, nad pole piisavalt sotsiaalsed ja isetud ning neile tuleb koostööd, kohanemist ja teistega arvestamist õpetada. Selleks on läbi aegade rohkemal või vähemal määral kasutatud füüsilist ja vaimset vägivalda kui ainuõiget kasvatusmeetodit. Õnneks on see asendumas dialoogi ja kaasamisega. On rumal arvata, et laps ei ole sotsiaalne olend oma kaasasündinud ellujäämisvahenditega, ütleb Juul. Ka autistlike joontega laps on sotsiaalne olend, kuigi ta võib avaldada suhtlemisele suurt vastupanu. Jesper Juuli raamatud on ilmunud ka eesti keeles.
Häid mõtteid ja võtteid laste käitumise muutmiseks pakub Bill Rogers, kelle käsiraamatud on ilmunud eesti keeles. Tema juhised on mõeldud käitumise taastamiseks eelkõige koolis, kuid sobivad kasutamiseks ka lasteaia koolieelsetes rühmades.
Mäng
Tore viis lapse tundmaõppimiseks ja tema käitumise muutmiseks on mäng. Ebasoovitavat käitumist võib psühholoogilises plaanis käsitleda kui puudulikku emotsionaalset eneseväljendust – selle asemel et teistele püüda oma meeleolu või tunnet selgitada, valib väike ratsionaalne olend lihtsama tee ning pistab kisama või lööb. Niisiis on kasulik mängida mänge, ise pidevalt protsessi juhtides ning osaledes.
- Mäng õpetab ennast ohjeldama, treenib eneseregulatsiooni, enesekontrolli.
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
53
Tore viis lapse tundmaõppimiseks ja tema käitumise muutmiseks on mäng.
54
- Mäng õpetab ärevusega toime tulema, mängusituatsioonis mängitakse olukorrad korduvalt läbi ja kordused muudavad lapse kindlamaks. Ka ebakindel laps saab hästi juhitud mängudes enesekindlust juurde.
- Mäng õpetab ennast määratlema, eri olukordades ennast tundma, enda ja teiste vajadusi paremini mõistma. Mäng arendab empaatiavõimet.
- Mäng õpetab ja aitab leida oma tunnetele (nii häid kui ka halbu) tähendusi, arendab emotsionaalset intelligentsust.
Kõik mängud selleks aga ei sobi.
Mängurepertuaari koostamine
- Vali repertuaari mängud, mis sulle endale meeldivad.
- Õpi neid korralikult mängima – mida lihtsam mäng, seda parem.
- Täienda ja muuda neid oma rühma võimaluste ja vajaduste kohaselt.
- Kohandatud mänge saab mängida igal pool, ka näiteks pikemal bussireisil.
- Sea sisse isiklik mänguvihik või pappkaartidele kirjutatud mängujuhiste kogumik ja väike kott või kohver vajalike vahenditega – väikesed pallid, paberilipikud, pliiatsid, täringud, kleepsupaberid, kleeplint, nöör, kumm, kirjaklambrid, klaaskuulid jne.
- Võistluslikud mängud ei paku võrdselt eduelamust – aeglasema reaktsiooniga tagasihoidlikku last ei motiveeri ega tunnusta võitlus kiiruse ja jõu peale.
- Sotsiaalsetes olukordades raskustes olev laps (autistlike joontega laps, arengu eripäraga laps) ei mõista trikitamise ja kavaldamisega seotud mänge.
- Sobivad mängud, kus mängurõõm ja protsess on olulisemad kui võitmine.
- Jaga alati auhindu – kõikidele osalejatele osalemise eest või ootamatutes kategooriates (kõige sõbralikum, kõige abivalmim, tähelepanelikum jne).
Koostöö püsivamate käitumisprobleemide korral
Kui väiksemate murede korral aitab rühmaõpetajate ja lapsevanemate omavahelisest koostööst, siis raskemad käitumisprobleemid nõuavad süsteemsemat lähenemist ning laiemat toetajate ringi – võrgustikku. Kasvatusteadlase Geraldine Mitchelli sõnul aitaks käitumisprobleemide
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral korral see, kui ebasoovitavalt käituva lapse probleemidesse suhtuda tõsiselt ja teha koostöös kolleegidega valmis plaan, mis tagaks lapsele edu ja positiivse tagasiside minimaalselt kahe nädala jooksul. See omakorda aitaks taastada lapse positiivse enesehinnangu. Positiivne enesehinnang muudab lapse enesekindlamaks ja rahulikumaks. Kindlasti oleks vaja teha koostööd nii rühma kui ka kogu lasteasutuse piires, kuid ei tasu peljata väga suurt lisatööd. Pigem saab end motiveerida mõttega, et tulevikus võib lapse käitumisega seotud probleeme vähem olla ning laps ja tema pere tunnevad end kindlasti palju paremini. Pikemalt on meetodist juttu käsiraamatus „Vaimse tervise probleemide märkamine ja ennetamine koolis", mida saab alla laadida Tervise Arengu Instituudi veebilehelt terviseinfo.ee.
Enesehinnang
- Heal tasemel enesehinnang kujuneb siis, kui laps on isiksusena tunnustatud ja väärtustatud nendes rühmades, kus ta areneb ja aega veedab – perekonnas, lasteasutustes, trennis, sõprade hulgas jne.
- Niikaua, kui lapsed ei õpi ennast n-ö teatavaks tegema, ei suuda nad ka saavutada rahuldavat taset oma enesehinnangus. Seepärast pööratakse palju rõhku sotsiaalsete oskuste arendamisele.
- Paljud uuringud kinnitavad, et käitumis- ja õppimisraskustega lastel on madal enesehinnang (mis baseerub madalale enesekindlusele, eneseaustusele ning eneseusule).
- Häid iseseisvaid otsuseid suudab teha laps, kellel on normaalne enesehinnang. Õppimine ja sotsiaalsed interaktsioonid (käitumine) aga põhinevad headel otsustel.
Praktilised strateegiad lapse käitumisraskuste vähendamiseks
Algallikas: Mitchell, G. (2001). Practical Strategies for Individual Behaviour Diffi culties. UK: David Fulton Publishers Ltd.
Kui pöörata lapsele lisatähelepanu, asetades põhirõhu lapse enesehinnangu tõstmisele ja enesekindluse suurendamisele, on tegu suuremaid probleeme ennetava tegevusega ning lapse käitumine ja toimetulek võivad märgatavalt paraneda. Kooli jõuab laps teistega võrdsemas seisus. Edasised käitumisprobleemid võivad jääda tulemata või ilmneda nõrgemal kujul. Last toetav plaan võib olla osa lapse individuaalsest arenduskavast, kuid kaasama peaks spetsialisti, kes oskab tähelepanu pöörata just lapse kognitiivsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule. Kõige olulisem on teada, et kõik last puudutavad otsused tuleb teha lapse huvidest lähtudes – need peavad kaitsma lapse õigusi
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
55
Positiivne enesehinnang muudab lapse enesekindlamaks ja rahulikumaks.
1. samm
ja tagama selle, et lapse vajadused oleks kaetud. Täiskasvanute huvid peaksid last puudutavates küsimustes jääma tahaplaanile.
Vaatlus ja info kogumine.
- Info kogumiseks tuleb kõigepealt teha koostööd perekonnaga ja saada nende nõusolek.
- Seejärel tehakse meeskonnatööd ehk õpetajatevahelist koostööd ja täidetakse lapse kohta vaatluskaart (võib olla vaba käega joonistatud). Kaarti täidetakse paari nädala jooksul – õpetaja märgib sinna hea ja halva käitumise, kaasatöötamise, osalemise tegevustes, muud episoodid ning nendega seotud asjaolud – kellega, kus, miks jne.
- Rõhk püsigu positiivsel ning sisu olgu ratsionaalne. Emotsioonidel ei peaks olema siin kohta. Enne sissekannet võib endalt küsida küsimusi: kas see, mida ma siia kirjutan, on tõsi? Kas see on millegi jaoks hea? Ja kas see on kasulik?
| esmaspäev |
|---|
| teisipäev |
| kolmapäev |
| neljapäev |
| reede |
Näide: juhtumi algataja oli üks rühmaõpetajatest. 5-aastase poisi käitumine tavarühmas erines teiste laste käitumisest (laps on rühmas uus). Viimasel ajal oli laps väga närviline ja lõi teisi lapsi, sageli ootamatult. Õpetajad püüdsid temaga eraldi tegeleda, kuid lõpuks kujunes olukord, kus eriti ühel õpetajal ei jätkunud tähelepanu ega energiat enam teiste laste jaoks, ning tal ägenesid kroonilised haigusnähud. Poisi probleemid olid erinevad ja neid asuti uurima. Poisi vanemad olid esialgu ehmunud ning eemalehoidvad, kuid nõustusid lapse vaatlusega rühma tingimustes, et probleemidest paremini aru saada. Mõlemad rühmaõpetajad, muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja täitsid lapse vaatluse kaarti 10 tööpäeva, õpetajaabid tegid suulisi kommentaare, mida õpetajad tabelisse lisasid. Lasteaia direktor oli toetav. Ühe õpetajaabiga oli lapsel hea kontakt, poiss abistas teda hea meelega ja toimetas koos temaga.
56
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
Probleemi sõnastamine (võimalikult konkreetselt).
Kui kokkulepitud aeg on läbi, istutakse üheskoos laua taha (ümarlaud) ja analüüsitakse järgmisi küsimusi.
- Millal, kus ja kelle juuresolekul käitub laps halvasti/hästi jne?
- Kas laps on ebatavaliselt näljane või väsinud (sotsiaalsed probleemid)?
- Kas esinevad ülereageerimised, füüsiline agressioon, suutmatus rahuneda ja keskenduda?
- Kas pärast nädalavahetust on käitumine muutunud?
- Kuidas on lood enesekindluse ja loovusega – kas laps töötab kaasa vaid rangelt etteantud ülesandeid täites ja kuidas osaleb loovates tegevustes?
- Kuidas võtab vastu tunnustust ja milline tunnustus talle meeldib?
- Mis see on, mis häirib ja keda see häirib? Kelle probleem see võiks olla? (vt „Kellel on mure/probleem?", lk 66)
Näide jätkub: koosolek peeti laste lõunauinaku ajal, teine rühmaõpetaja tuli selleks ajaks tööle. Laps käitus mõlema õpetajaga üsna sarnaselt. Hommikupoolikuti oli paremas tujus kui pärast lõunat. Nädalapäevadel ei olnud vahet. Kõige suuremad probleemid algasid iga päev lõunauinaku eel – poiss ei tahtnud magada ega ole ühelgi lõunal maganud. Pärast lõunat olid pahurus ja trots suuremad, siis tegi ka halvemini koostööd. Mida vähem lapsi oli rühmas, seda rahulikum tundus. On üsna enesekindel ja kiitust võtab vastu hästi. Häirib see, et laps ei maga ega ole ka vaikselt, segab teisi. Uinakuaeg rikub tuju ja põhjustab riidu, pragamist. Direktori erapooletu pilk nägi, et ühe õpetajaga on probleemid suuremad (rangema õpetajaga). Lapsevanemad ütlesid, et laps ei ole lõunauinakut teinud alates kolmandast eluaastast mitte ühelgi päeval. Vanemad lootsid esialgu, et olukord kuidagi laheneb ja laps lebab vaikselt. Nad ei tahtnud kohe alguses sellest rääkida.
Strateegia planeerimine eesmärgiga tõsta lapse enesehinnangut ja muuta last enesekindlamaks, rahulikumaks, stabiilsemaks. Planeeritakse tegevuskava eesmärgiga suurendada positiivsete episoodide arvu.
Mõned võtmesõnad:
- lähtuda tuleks lapse individuaalsetest eripäradest ning n-ö õmmelda talle rätsepaülikond
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
57
2. samm
3. samm
58
- kogu käitumine on kommunikatsioon, laps väljendab ennast läbi oma käitumise ja annab olulist infot ka siis, kui ta käitub nn piire ületavalt
- strateegiaid tuleks rakendada siis, kui laps on rahulik ja terve. Diagnoosiga laste puhul tuleks kaasata psühholoog ja arvestada lapse diagnoosist tulenevate eripäradega
- laps peaks tegevuste käigus tundma, et ta on kaasatud, mitte välja jäetud. Ta peaks saama kogeda, et rühmale järeleandmise tasu on võimalus koos teistega tegutseda (anna veidi alla ja sind võetakse kampa)
- see, kuidas täiskasvanule käitumine tundub, ei ole alati see, mis tegelikult toimub. Seega oleks kasulik paljude täiskasvanute eriarvamusi koguda – laps käitub eri õpetajatega erinevalt
- tegevused, mis tõstavad enesehinnangut, peaksid kestma minimaalselt kuus nädalat
- last premeeritakse hea käitumise eest kokkulepitud korras (mida väiksem laps, seda viivitamatum peaks olema premeerimine). Kindlam on premeerida mittemateriaalsete hüvedega.
Näide jätkub: poiss on üsna õnnetu, sest ta tajub, et temaga ei olda rahul. Ometi ei suuda ta midagi muuta. Enesehinnang vajab kindlasti toetamist ning selle toetamiseks vähendatakse olukordi, kus poiss tunneb, et ta ebaõnnestub. Püütakse konfl ikte ennetada sellega, et lähenetakse veel individuaalsemalt – kui on võimalik kompromiss või erand, siis see tehakse, keskendutakse positiivsele, jagatakse tunnustust ja pakutakse tegevusi, milles saavutatakse edu – abistamine rühmas, laua katmine jne. Küsitakse direktori ja õpetajaabi arvamust. Lepitakse kokku, et lõunauinaku ajal on poiss koos õpetajaabiga ja teeb koos temaga tegevusi või istub vaikselt ja joonistab. Teistele lastele selgitatakse olukorda. Lapsevanemad pöörduvad lapse une eripära uurimisteks spetsialistide poole. Teistele lapsevanematele jagatakse infot delikaatselt ja igaühele eraldi, kui küsimus tekib. Kui poiss lööb teisi lapsi, siis sekkutakse sellesse tavapäraselt ning samuti kehtivad muud reeglid. Eraldi peab tähelepanu pöörama kõne arendamisele ja suhtlemisele, et laps oskaks ennast sõnadega paremini väljendada.
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
Plaani järgi tegutsemine ning iseenda professionaalse käitumise säilitamine sellel ajal. Kasuks tuleb avatud suhtumine ja uute võtete katsetamine, kolleegitugi ja töönõustamised – kovisioon, supervisioon.
- Edu ja edasiminekud on kõige tuntavamad alguses, hiljem intensiivsus väheneb.
- Ära jäta plaani pooleli ka siis, kui positiivseid episoode on rohkem kui negatiivseid. Kui probleemid taanduvad, jäetakse sageli last toetav programm pooleli, kuid seda ei tohiks teha. Positiivne käitumine ei ole veel kinnistunud ja laps vajab edasist toetust ning lisatähelepanu.
- Last toetava programmi ajal kehtivad ka sellele lapsele lasteasutuse üldreeglid ja piirangud – mida võib teha ja mida mitte. Kui lapse käitumine nõuab karmimat sekkumist, siis tuleb seda ka teha ja karistada kokkulepete kohaselt. Karistus ei tohi olla alandav.
- Rõhk peab püsima positiivsel. Ära arutle lapsega tema halva käitumise üle või ära räägi sellest tema kuuldes. See aktiveerib uuesti vana mustri ja annab negatiivsele käitumisele uut energiat.
- Keskendu heale käitumisele. Ära kaota lootust, kui vana käitumine ennast aeg-ajalt ilmutab. Vaatle hoopis, kas halvas käitumises on erinevusi ja kas selles on vähem pingeid.
- Kui tuleb hea plaan katsetada midagi uut – tee seda! Ka ebaedu on tagasiside.
- Mõnikord muutuvad lapsed enne nn heaks muutumist hullemaks. Ära muuda plaanis midagi ja püsi kursil. Negatiivsed mustrid on kujunenud aastaid ja on mõnikord väga visad muutuma.
- Kaasa kolleege, juhtkonda ja vanemaid kiitmise protsessi.
Näide jätkub: lõunauinakute ajal läheb poiss vaikselt õpetajaabiga tegutsema, püsib tema läheduses. Poisi agressiivsus on vähenenud, stressi on kogu rühmas vähem. Õpetajaabil on lisakoormus tugiisikuna ja püütakse leida võimalus seda kompenseerida. Võimaluse korral jätab perekond poisi üks kord nädalas koju, et anda poisile võimalus olla rahulikumas keskkonnas. Perekond jätkab koostööd spetsialistidega väljastpoolt lasteaeda, toob lasteaeda nende soovitused.
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
59
5. samm
6. samm
60
Tulemuse hindamine ja ületamatute (säilinud) raskuste ümbersõnastamine.
Vaata üle nädalalehed koos kolleegidega – kas esialgne probleem on muutunud? Mil moel? Sisuliselt on tegu ka õpetaja eneseanalüüsiga, mis on professionaalses arengus väga oluline.
Kasutada saab abiküsimusi.
- Kas positiivne käitumine on sagenenud?
- Kui ei, siis kas negatiivne käitumine on muutunud vähempingeliseks?
- Kas kavandatud strateegia on plaanipäraselt ellu viidud?
- Kas kõik täiskasvanud premeerisid last hea käitumise eest?
- Kas laps tundis endale lubatud autasu vastu ka huvi?
- Kas juhtus ootamatuid asju ja kuidas see programmi mõjutas?
- Kas on täiskasvanuid, kes töötavad vastu – kolleegid või lapsevanemad?
- Kuidas laps ise hindab oma toimetulekut probleemiga?
- Kas lapsevanemad on olnud nende kuue nädala jooksul huvitatud ja toetavad?
Näide jätkub: poiss on koostöömeelsem, rahulikum, temaga saab asju arutada, ta on väärikam, naeratab rohkem. Löömisi ei ole olnud. Lapse vanemad ja rühmaõpetajad harjutavad lapsega koos eri mänge ja tegevusi, mis aitaks lapsel lasteaia nõudmistega kohaneda. Juhtumit alustanud ja juhtinud õpetaja on olukorraga rahul. Kogu lasteaiakollektiiv ei tööta kaasa, on paar kolleegi, kes on kriitilised ega soovi midagi kuulda. Kuid lapsega tihedamini seotud täiskasvanud siiski töötavad kaasa nagu meeskond. Tundub, et kõik täiskasvanud ka kiidavad ja hoiavad tähelepanu positiivsel. Lapsevanemad on väga rahul, et lasteaed tuli vastu, on tänulikud.
Uue strateegia planeerimine, muutused säilinud raskuste ületamiseks.
Võimalik, et selles etapis tõstame käed ja loobume pingutamast. Kuid meilt oodatakse õigustatult edasitegutsemist ja uusi lahendusi. Kui tegevused toimuvad lapse huvides ning toovad kaasa kas või väiksemagi muutuse lapse olukorras, siis tuleks tegevusi jätkata.
Näide jätkub: uut plaani ei ole vaja, on vaja kogu rühmaga edasi töötada ning üldist kliimat positiivsena hoida, jätkata poisi lõunaunne tagasiintegreerimise programmi ja vähendada õpetajaabi koormust.
Koostöö lapse käitumisprobleemide korral
Koostööringi laiendamine
Koostöö erispetsialistidega
On olukordi, kus kõike on tehtud õigel ajal ning lapse arengulisi vajadusi arvestades, kuid oodatud muutust lapse käitumises ei toimu. Probleemidele lahenduste leidmiseks on vaja koostööd teha lastepsühhiaatriga, psühholoogiga, kõnearenguspetsialistiga, pereterapeudiga, nõustajatega, perearstiga. Teema on väga delikaatne ning õigustatud on küsimus – kes esimese sammu astub (kui pole veel astutud) ning kes kellega koostööd teeb? Keda kutsuda meeskonda? Kellega konsulteerida? Kuidas seda teemat üldse käsitleda? Lasteasutuses ei ole abi sellest, kui keskenduda diagnoosile ja sellele, mida selles olukorras ei saa teha. Pigem võiks olukordi leevendada olenevalt sellest, milline funktsioon on lapsel häiritud ja mida saab lasteaias teha, et häire tasanduks. Mis lapsel praegu välja ei tule, millega jääb raskustesse? Kuidas lapsevanematega koostöös last toetada ja aidata? Kui üldrühm ei ole vaatamata pingutustele lapsele sobiv arengukeskkond, siis millised on võimalikud sobivamad variandid?
Erivajadusega laps on ettevalmistuseta õpetajale tihti emotsionaalselt nii koormav ja stressi tekitav, et õpetaja tervis võib saada kahju ning õpetaja ei tunne oma tööst piisavalt rõõmu ja rahuldust. Näiteid saab tuua nii lasteaedade kui ka koolide personali hulgast. Selle lapsega peab töötama kogu võrgustik – kõik inimesed, kes selleks valmis on või peaaegu valmis on.
Hea näide selle kohta on eespool, kus agressiivse lapse tekitatud pinged rühmas ja lapsevanemate hulgas olid niivõrd kõrged, et ühel rühma õpetajatest lõid välja tema kroonilise haiguse sümptomid. Üheskoos astuti lapse enesekindluste taastamiseks (ja õpetaja tervise huvides) kuus sammu.
1. Info kogumine lapse probleemide kohta
2. Probleemi (ja selle põhjuste) võimalikult täpne sõnastamine – ümarlaud
3. Plaani (tugikava, individuaalse arenduskava ) koostamine
4. Plaani järgi üheskoos tegutsemine, koostöö tegemine nii asutuse sees kui ka nõustajate kaasamine kohaliku omavalitsuse abil, meedikute kaasamine
5. Tulemuste hindamine – ümarlaud
6. Vajaduse korral plaani muutmine
Suhtlemine laste ja vanematega
61
Erivajadusega lapsega peab töötama kogu võrgustik – kõik inimesed, kes selleks valmis on või peaaegu valmis on.
62
Astutud sammud tõid edu ning probleemidega saadi hakkama, stressitase alanes ja olukord normaliseerus. Koostööd tehti ka meedikutega ja perekond usaldas rühma õpetajat sellisel määral, et koostöö kõikide poolte vahel osutus võimalikuks.
Vahel nõuab lapsevanemate koostööle saamine rohkem pingutusi ja kannatlikkust (vt peatükk "Koostöö lapsevanematega", lk 78). Kui aga perekond ei ole siiski nõus koostööd tegema, tuleb lapse huvides pöörduda kohaliku lastekaitsetöötaja poole. Kui te oma piirkonna lastekaitsetöötajate kontakte ei leia, võib info (lapse nimi, isikukood, võimaluse korral elukoht) edasi anda tasuta anonüümsel lasteabitelefonil 116 111 ning probleem suunatakse õige inimeseni. Kohustus teatada abivajavast lapsest laieneb iga Eesti Vabariigi täiskasvanud kodanikule.
Erivajadusega laps ja kaasav haridus
Niisiis – lapsed, kes erinevad võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt eakaaslastest sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist, on arenguliste erivajadustega lapsed. Neil on samasugused õigused ja kohustused, ka nende laste ja perede huve tuleb kaitsta. Kaasava hariduse kontekstis arenevad ja kasvavad nad tavarühmas, me ei eralda neid teistest lastest. Me kaasame neid igapäevaelu tegevustesse ja õppe- ning kasvatusprotsessi ja nendega tegelemiseks on olemas seadusandlik alus. Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted koolieelses lasteasutuses määratleb koolieelse lasteasutuse seadus ja koolieelse asutuse riiklik õppekava. Lasteaial on oma õppekava, mis peab olema vastavuses riikliku õppekavaga. Riikliku õppekava juurde on eksperdid ja spetsialistid loonud juhendmaterjalid, mis on varustatud lisadega. Arengulise erivajadusega lapsele üldrühma tingimustes vajalike tingimuste loomise ja süsteemse abistamise eest vastutab lasteaia direktor ja kindlast on seda kergem teha, kui on olemas motiveeritud, positiivne ja kokkuhoidev kollektiiv.
Kui koolieelne lasteasutus jääb hätta, võib ta pöörduda oma piirkonna haridusvaldkonna juhi või kohaliku õppenõustamiskeskuse poole. Kuna varustatus spetsialistidega on eri paigus ebaühtlane, siis tasub kohalike praktikute sõnul luua oma võrgustik inimestest, kelle pädevuses ollakse kindlad ning kellega koostöö sujub. Kuid tasub kindlasti uurida, mida pakub kohalik õppenõustamiskeskus, kus töötavad eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid. Õppenõustamine on laste, laste seaduslike esindajate (vanemad, riigi määratud isik) ja lastega töötavate spetsialistide nõustamine 3–17-aastase lapse võimete ja arenguga seotud probleemidega tegelemisel. Põhirõhk on arengu, õppimise ja käitumisega seotud
Suhtlemine laste ja vanematega probleemide määratlemisel, ennetamisel ning lahenduste leidmisel, võrgustikutööl. Seega on väga suur võimalus just õppenõustamiskeskuselt saada vajalikku tuge ning informatsiooni, vaata: http://www.innove.ee/et/karjaariteenused/oppenoustamisteenused.
Kasutatud kirjandus ja lisainfo
Lapse käitumise mõjutamisest
Clark, L. (2010). SOS hädaabi lapsevanematele. Praktiline käsiraamat tavapäraste käitumisprobleemide lahendamiseks. Tallinn: Ersen
Elliott, M. (1998). 501 moodust olla parem lapsevanem. Varrak
Ginott, H. G. (2006). Lapsed ja meie. Odamees"
Juul, J. (2010). „Ei" ütlemise kunst. Kuidas öelda oma lapsele kindel „Ei armastaval viisil. Väike Vanker
Juul, J. (2010). Sinu tark laps. Mida peab iga lapsevanem teadma lastekasvatusest ja suhetest lapsega 21. sajandil. Väike Vanker
Rogers, B. (2008). Taasleitud käitumine. Tartu Ülikooli kirjastus
Rogers, B. Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamine, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat http://eduko.archimedes.ee/fi les/ K%C3%A4itumine%20klassiruumis.pdf
Mängude allikaid
Gerald, K., Gerald, D. (2001). Workind with Children in Groups. A Handbook for Councellors, Educators and Community Workers. UK: Palrgave
Friedl, J. (2004). Halva ilma mängud. Mitusada mängu toas ja õues.
Tallinn: Tänapäev
Kroom, G. (2004). Lõbusad ajaviitemängud. Tallinn: Odamees
Lindquist, I. (2000). Mänguteraapia. Tallinn: OMEP-Estonia
Mänd, M. (2005). Mänge siit ja sealt. Eesti lasteaedades mängitavaid mänge. Tallinn: Ilo
Newstrom, J., Scannel, E. (1998). The Big Book of Team Building Games. USA: McGraw-Hill
Plummer, D. M. (2007). Self-Esteem Games for Children. UK: Jessica Kingsley Publishers
Raadik, S. (2001). Õpime mängides. Draamakasvatus lasteaias ja algkoolis. Tallinn: Avita
Räägel, K. (2004). Tants ümber tööposti. Tallinn: Pegasus
Rüütel, E. jt (2001). Loomismäng. Muusika-, sõna-, liikumis-, kunsti- ja värviharjutusi rühmatööks. Tallinn: TPÜ Terviseuuringute Labor
Suhtlemine laste ja vanematega
63
64
Tibballs, G. (2005). Maailma parimad seltskonnamängud. Tallinn: Tänapäev
Tuula, R., Soidra-Zujev, K. (2006). Valik elamusmänge. Tallinn: Lastekaitse Liit
Lisamaterjalid ja seadusandlus
Häidkind, P., Kuusik, Ü. Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Tugimaterjal koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava juurde.
Häidkind, P. jt (2013). Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele.
Lilleoja, L. (2013). Erivajadusega laps lasteaias. Juhendmaterjal ja fi lmid. http://eduko.archimedes.ee/valminud-materjalid
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. https://www.riigiteataja.ee/ akt/12970917
Koolieelse lasteasutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/ akt/114032011006
Koolieelsete lasteasutuste psühhosotsiaalse keskkonna arendamine. http://www.terviseinfo.ee/et/toeoevahendid/toovahendid/lasteaiapsuhhosotsiaalse-keskkonna-hindamise-toovahend
Psühhosotsiaalse keskkonna juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele. (2007). Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
Tervisedendus lasteaias. (2003). Tartu: Tervise Arengu Instituut.
Õppenõustamiskeskuste kontaktid http://www.innove.ee/et/ karjaariteenused/oppenoustamisteenused
Suhtlemine laste ja vanematega
Suhtlemine laste ja vanematega
Kadri Järv-Mändoja
Lasteaiaõpetaja, aga ka kõigi teiste lastega töötavate inimeste igapäevatöö nõuab palju oskusi ja nippe, et lapsi, kuid üsna tihti ka lapsevanemaid, juhendada, aidata, toetada ja arendada. Nn tööriistakohvrisse kuuluvad kõigi muude nippide hulgas sellised suhtlemisoskused nagu aktiivne kuulamine ja mina-sõnumid. Esmapilgul võivad need oskused lihtsad tunduda, kuid tegelikult vajavad nad harjutamist ja pühendumist. Nad on seda vaeva väärt, sest õigel ajal ja kohas kasutades toimivad nad suurepäraselt. Pealegi pole asi ainult toimimises. Mõlema oskuse võlu on selles, et nad arendavad lapse mõtlemist, sõnavara, empaatiavõimet ja suurendavad iseseisvumist.
Tegu on väga universaalsete suhtlemisoskustega. Need pole mitte ainult lasteaiaõpetajale vajalikud tööriistad laste ja vanematega suhtlemisel, vaid sama edukalt saab neid oma isiklikus elus kasutada. Kuigi järgnevas materjalis on selgitused antud lapse kaudu, käib kogu jutt ka täiskasvanutega suhtlemise kohta.
Käitumise aken
Igat last (aga ka täiskasvanut), tema käitumist, tegusid, ütlusi võib vaadata justkui läbi akna. Lapse mis tahes käitumine – kõik, mida ta ütleb või teeb, kuulub sellesse nelinurka (aknasse).
Sellise akna kaudu vaatad sa kõigi inimeste käitumist, kellega sa suhtled. See on sinu vaatekoht ja see ei pea ühtima teiste inimeste arvamusega.
Sallivuse joon jagab akna kaheks pooleks. Ülemises osas on need käitumised, mis on sulle meeldivad, vastuvõetavad (vastuvõetavad käitumised). Alumises osas on aga käitumised, mis sind häirivad, ärritavad, tüütavad (vastuvõetamatud käitumised).
Ka sa ise võid ühte ja samasse käitumisse suhtuda eri ajahetkedel erinevalt, sest sallivusjoon võib liikuda vahel allapoole ja vahel ülespoole ning seda mõjutavad kolm faktorit.
- Sina ise – sinu tegevused, meeleolu ja vajadused kindlal hetkel. Näiteks võib väsimus muuta sind ärritunuks ja lapse sada miksküsimust, mis sind muidu rõõmustanud oleks, pigem ärritavad.
Suhtlemine laste ja vanematega
65
Sellised omadussõnad nagu laisk, ebaviisakas, lohakas, hea, tore jne on umbmäärased. Eri inimestel tekivad neid sõnu kuuldes silme ette eri kujutluspildid.
66
- Keskkond – Sinu sallivus oleneb käitumise toimumise ajast ja kohast. Näiteks võid sa sallida laste jooksu- ja pallimänge õues, aga mitte rühmatoas.
- Laps – sallivust mõjutavad ka lapse vanus või sugu, iseloomujooned ja talle omased tegevusviisid. Näiteks võib sinu jaoks olla vastuvõetav, kui poisid õues olles omavahel mängides rüselevad, kuid sulle ei sobi, kui seda teevad tüdrukud.
Oluline on, et aknas nähtavad käitumised oleksid hinnanguvabalt kirjeldatud. Sellised omadussõnad nagu laisk, ebaviisakas, lohakas, hea, tore jne on umbmäärased. Eri inimestel tekivad neid sõnu kuuldes silme ette eri kujutluspildid. Laiskus võib tähendada eri asju, näiteks asjade laialijätmist, aga ka ühistegevustest mitte osavõtmist. Laps võib neist sõnadest aga hoopis omamoodi aru saada. Seetõttu ei pruugi ta mõista, mida temalt nõutakse või mida täiskasvanu mõtleb. Teine probleem on see, et hinnangud on suure mõjujõuga. Kui lapsele korduvalt öelda, et ta on paha, siis on väga tõenäoline, et ta hakkab ka vastavalt käituma. Kui mitte lasteaias, siis koolis kindlasti. Laps saab enda tegevusele ja olemusele tagasisidet täiskasvanutelt ja selle tagasiside järgi hakkab ta ka käituma.
Seega peab käitumiste aken sisaldama käitumiste kirjeldusi ehk siis pilti sellest, mida sa näed või kuuled. Näiteks asjad on põrandal, riided on kappi pandud, laps räägib täiskasvanute jutule vahele, laps aitab oma kaaslasel mänguasju kokku korjata jne. Kui on raske käitumist kirjeldada, siis võib mõelda, millise pildi/foto või helisalvestise saaks sellest olukorrast teha. Nii on tunduvalt lihtsam ka rahulolematust tekitavaid käitumisi kirjeldada.
Kellel on mure/probleem?
Käitumise aken jaguneb kolmeks osaks. Tabel 1.
| Sallitav ala | Lapsel on probleem | Käitumised, mis on vanemale sallitavad, aga näitavad, et lapsel on probleem |
|---|---|---|
| | Probleemideta ala | Käitumised, mis on vanemale sallitavad ega anna märku mingist probleemist |
| Mittesallitav ala | Vanemal on probleem | Lapse käitumised, mille suhtes vanem tunneb sallimatust |
Suhtlemine laste ja vanematega
Akna ülemine osa
Akna ülemisse osasse, mis on sinu jaoks vastuvõetav/sallitav, jäävad need käitumised, mis viitavad, et lapsel on mure ehk tema mingi vajadus on rahuldamata. Kuldreegel lapse mure märkamisel on tema muutunud käitumine. Näiteks hakkab laps teisi lööma, on halvas tujus või ei taha korraldustele alluda. Samuti nutt ja lohutuse otsimine. Muidugi võib lapse mure panna ka sind muretsema, aga probleem saab alguse ikkagi lapsest.
Näiteks laps ei taha emast lahkuda. Esmalt on probleem lapsel ning alles siis õpetajal, kes peab hakkama saama lapse nutuga.
Täiskasvanud võivad arvata, et üks või teine laps on halb ja segab nimelt teisi lapsi või käitub halvasti. Tegelikult on iga halva käitumise taga mingi põhjus. Ükski laps ei ole halb, on olemas vaid ebasobivad käitumised, mis ei ole täiskasvanule vastuvõetavad.
Lapse ebasobiv käitumine tekib seetõttu, et mõne olulise vajaduse rahuldamata jätmine muudab ta rahutuks ja tal ei ole hea olla. Ta ei oska oma halba enesetunnet muud moodi väljendada kui käitumise või meeleolu muutusega. Moraalilugemine, manitsemine ja karistamine lihtsalt ei toimi, sest käitumise põhjuseks olev vajadus jääb ikkagi rahuldamata. Allaheitlikum ja kartlikum laps võib hirmust vait jääda, kuid mure ei kao. Enamik lapsi aga jätkab käitumist, muutes täiskasvanuid aina kärsitumaks.
Marten on muutunud riiakaks ja solvub kiiresti. Ema on ka õpetajale vihjanud, et koduski on Marteniga raske hakkama saada. Varem oli poiss sõbralik, aval ja rõõmsameelne. Pärast suvevaheaega on aga toimunud muutus. Ta teeb küll ikka vahel trikke ja oma nalju, kuid siis muutub jälle tujukaks, ütleb teistele halvasti ja mossitab, kui õpetaja midagi temalt palub. Vestlusel isaga, kes lasteaias pojal järel käis, tuli välja, et Marteni vanemad elavad juba kevadest saadik lahus. Marten pole selle olukorraga leppinud. Suvel oli ta vanavanemate juures ja siis oli veidi rahulikum. Mõned nädalad tagasi leppisid vanemad omavahel kokku, mis aegadel Marten kellegi juures on ning poisil on ka selle elukorraldusega ilmselt raske leppida. Marten ei tunne ennast ilmselt turvaliselt, sest toimunud ja palju muudatusi. Seda kuuldes mõistis õpetaja, et ta peab poisiga ilmselt veelgi kannatlikum olema ja teda ehk mõnel eriti tusasel hommikul aktiivsemalt kuulama.
Suhtlemine laste ja vanematega
67
Ükski laps ei ole halb, on olemas vaid ebasobivad käitumised, mis ei ole täiskasvanule vastuvõetavad.
68
Akna alumine osa
Sinna jäävad käitumised, mis viitavad, et sul on mure, sinu mingi oluline vajadus on rahuldamata. Teise käitumine tekitab ärritust, pahameelt, ebamugavust.
5-aastane ei taha ennast ise riidesse panna ning see ärritab sind. Sa pead teda aitama ning talle pidevalt meelde tuletama, et ta riietuks. Kuna rühmas on ka väiksemaid lapsi, keda tuleb aidata, siis venib õue minek pikemaks ja lapsed muutuvad kärsituks.
Lapsevanem, kelle laps on hakanud agressiivselt käituma, ei taha sellel teemal rääkida ega midagi muuta ning seetõttu on sinu töö rühmas häiritud. Sa pead pidevalt jälgima, et keegi viga ei saaks ja tülisid ette nägema. Peale selle esitavad teised lapsevanemad kaebusi.
Sinu kolleeg ei kuula sinu ideid peagi toimuva jõulupeo kohta, vaid suhtub neisse arvustavalt. See võtab ära töötuju ja tekitab tunde, et sinu ideed polegi midagi väärt.
Akna keskmine osa
Sellele vastuvõetavate käitumiste alale jääb aga probleemideta ala. See on parim õppimiseks, mängimiseks ja niisama koos olemiseks. Kui lapsel on mure, siis tema võime uusi kogemusi ja teadmisi vastu võtta on häiritud. Mida suurem mure, seda suurem on häiritus. Sellepärast on oluline probleemideta ala suurendada.
Käes on raamatu ettelugemise aeg. Lapsed on heas tujus ja juba istuvad suud ammuli ning ootavad. Peale toredat lugu tekib veelgi toredam arutelu kuuldu üle. Kõigil on hea olla.
Probleemideta ala suurendamine
Probleemideta ala saab suurendada näiteks lapse mure ala vähendades, kui õpetada last oma probleeme ise lahendama või neist täiskasvanutele rääkima. Seda saab teha aktiivset kuulamist kasutades.
,
Probleemideta ala on võimalik suurendada ka käitumisaknas minu probleemset ala väiksemaks muutes. Näiteks mina-sõnumitega kuid ka keskkonda muutes või kohandades (ohtlike või probleemi tekitavate asjade ära panek jm).
Keskkonna muutmisel on suur mõju probleemide ennetamisel ja lahendamisel.
Suhtlemine laste ja vanematega
Mati ja Jüri kapid on kõrvuti. Õue minekuks riietudes või tuppa tulles nad pidevalt nääklevad ja kiusavad teineteist. Nii otsustati, et nende kapid tõstetakse ruumi eri otstesse.
Käitumiste akna järgi saab valida olukorrale vastava tööriista. Kui lapsel on mure, siis valid aktiivse kuulamise, ja kui sul endal on mure, siis kehtestava mina-sõnumi. Seetõttu tasub käitumiste akent pidevalt meeles pidada ja endalt aeg-ajalt küsida, et kellel on probleem.
Lapsevanem tuleb lapsele järele. Nähes seinal teadet juba homme toimuvast koosolekust, nähvab vanem õpetajale: „Kas te tõesti eeldate, et vanemad tulevad kohale, kui te ainult seinale mikroskoopilises kirjas teate panete? Või eeldate, et kõik vanemad on kodused?". Kuna teade sai tegelikult ka vanematele e-kirjana saadetud ning oli ammu üleval lasteaia kodulehel, siis mõistis õpetaja, et probleem on ilmselgelt lapsevanemal. Pärast toetavat aktiivset kuulamist selguski, et vanemal on hetkel tööl väga kiired ajad ja kõik lisakohustused tekitavad temas ärritust. Lapsevanem palus nähvamise eest vabandust ja lahku mindi tunduvalt paremas tujus, kui kohtuti.
Aktiivne kuulamine
Kui lapsel on mure ehk siis tema mingi vajadus on rahuldamata, siis tuleks kasutada aktiivset kuulamist. See tähendab, et kuulaja peegeldab tagasi lapse öeldut või ka seda, mida ta näeb last tegevat või temaga toimuvat. Sageli tuleb panna ennast teise sussidesse ja osata lugeda n-ö ridade vahelt.
Aktiivse kuulamise etapid
1. Laps annab oma mõttemaailmast või endaga toimuvast mingil moel märku (sõnad, käitumine, hääl).
2. Sina kodeerid saadud sõnumi lahti ja annad lapsele tagasisidet, et kontrollida, kas sa lapse tundeid ja mõtteid õigesti mõistad. Tagasi võiks peegeldada nii lapse kehakeelt kui ka sõnu ja tundeid.
3. Laps kinnitab, et sa mõistad teda õigesti ja jätkab või eitab seda ning püüab end selgemini väljendada.
Lapsevanemal lähevad silmad vesiseks ja ta vaatab vaikides maha. Aktiivne kuulamine on: „Ma näen, et see teeb teid kurvaks" või „See on teile päris raske".
Laps hakkab nutma, kui teine laps temalt mänguasja ära võtab. Aktiivne kuulamine on: „Sa oled pettunud, et ta võttis asja, millega sa mängisid".
Suhtlemine laste ja vanematega
69
Käitumiste akna järgi saab valida olukorrale vastava tööriista.
Tagasi peegeldusega eksimine ei ole märk ebaõnnestunud kuulamisest, vaid viib enamasti vestlust ikkagi edasi.
70
Laps nutab, kui ema/isa lahkub. Õpetaja võtab lapse sülle ja ütleb: „Sa oled kurb, et emme/issi ära läks. Sa tahaksid ka kaasa minna. Oi, see teeb sind nii kurvaks".
Laps on pettunud, et tema joonistatud pildile läks vesi peale. Õpetaja: „Sa oled kurb, et vesi pildile läks."
Aktiivne kuulamine võib toimuda ka probleemideta alal.
Laps tuleb pärast maal veedetud nädalavahetust lasteaeda ja on väga elevil. Ta tahab kõikidest oma muljetest õpetajale rääkida. Õpetaja: „Sul oli väga huvitav puhkus. Sa oled nii rõõmus selle pärast".
Aktiivne kuulamine ei eelda, et kuulaja oskab rääkija mõtteid ja tundeid täpselt aimata. Tagasi peegeldusega eksimine ei ole märk ebaõnnestunud kuulamisest, vaid viib enamasti vestlust ikkagi edasi.
Õpetaja: „Sa oled Martini peale pahane, et ta mängib täna Jürgeniga". Laps: „Ei... jah, olen küll pahane, aga sellepärast et Martin ütles mulle, et ma olen loll". Õpetaja: „Aa, sa oled siis pahane, sest Martin sulle halvasti ütles. Sa oled solvunud ta peale". Laps: „Jah".
Miks aktiivsest kuulamisest kasu võiks olla?
Täiskasvanutel võib olla raske lapse muret taluda ja seepärast soovitakse seda tühisemana näidata või asutakse kiirelt lahendusi pakkuma / ise lahendama, mis aga ei ole eriti tõhus. Lapse mure jääb ju ikkagi alles.
„Ära nüüd selle pärast siis nuta. Sa saad ju kohe uue torni ehitada", „Ära muretse, küll sa hakkama saad", „Tule, ma ehitan sulle uue torni".
Selle mõistmiseks tasub meenutada mõnda enda muret või tõsist probleemi. On väga hea tunne, kui keegi kuulab hinnanguvabalt ja ilma omapoolsete õpetussõnadeta mure ära. Ootamatult tuleb rääkimise käigus pähe mitu head lahendust. Äärmiselt tüütu võib aga olla, kui keegi sinu muret naeruvääristab või kuulamise asemel oma kogemusi heietama või sinu muret ära kuulamata lahendusi pakkuma hakkab. Jah, vahel on võidu murede kirumisest ka abi, kuid tõsisemate probleemide puhul mitte. Laste mured on nende jaoks aga alati tõsised, isegi kui täiskasvanutele nii ei tundu.
- Aktiivne kuulamine annab lapsele tagasisidet selle kohta, mis temaga toimub. Laps saab sõnavara, et oma mure väljendada ja tundeid kirjeldada.
Suhtlemine laste ja vanematega
- Aktiivne kuulamine suurendab lapse empaatiavõimet.
- Mure on nagu sibul. Pealmised koored on vaid varjuks sisemisele siiruviirulisusele. Lapsed (aga ka täiskasvanud) ei pruugi ise tegelikust probleemist teadlikud olla. Laps, kes ütleb, et ta ei taha lasteaeda minna, võib tegelikult karta kiusamist, vihata päevast unetundi või karta lasteaia tee äärde jäävat suurt ketikoera. Aktiivne kuulamine aitab mure tegelikke põhjuseid leida ja liikuda probleemi lahendamise suunas. Mõtete kõvasti väljaütlemine muudab need selgemaks.
- Aktiivse kuulamise käigus jõuavad vanemad lapsed sageli ise lahendusteni. Aga ka väikelapsed hakkavad tasapisi õppima, kuidas muredele lahendusi leida.
- Aktiivne kuulamine probleemideta alal aitab lapsel positiivseid kogemusi sõnadesse panna ja kinnistada.
- Aktiivne kuulamine tekitab rääkijas tunde, et teda mõistetakse ja võetakse tõsiselt. Lapsele on oluline teada, et tema jaoks tähtis inimene (seda õpetaja alati ka on) võtab teda sellisena nagu ta on ega hakka kohe õpetama või hurjutama („Ma ju ütlesin sulle…", „Ära muretse, kõik saab korda…", „Oled ikka laisk ja lohakas…" jne). Last ja tema muret tühistades, naeruvääristades, sildistades ja pidevalt korrutades, et pole hullu ja ära nuta, saab laps täiskasvanult tagasisidet, et oma probleemidest rääkimine on vastuvõetamatu. Nii kasvavad neist kinnised teismelised ja täiskasvanud.
- Aktiivne kuulamine leevendab ärevust ja muid negatiivseid tundeid. Kui tunded on tulised, siis laps ei kuula ega mõtle kaasa. Igasugune moraalilugemine ja lahenduste otsimine vihasele, kurvale või muud moodi kehvasti tundvale lapsele muutub veelgi mõttetumaks.
- Mure kuulamine muudab suhted soojemaks ja mõlemale poolele mõnusamaks.
Mis saab pärast aktiivset kuulamist?
Aktiivne kuulamine ei saa ega tohigi olla lõputu. Kuulaja peab lihtsalt usaldama oma kõhutunnet selles, kui kaua kuulata. Enamasti on lapse näost ja käitumisest aru saada, kui on jõutud probleemi tuumani. Vahel sellest lapsele piisabki ja ta jookseb juba oma mänge mängima.
Laps kukub ja saab haiget ning hakkab nutma. Õpetaja: „Oi, see oli küll valus. Sa said vist väga haiget". Laps läbi pisarate: „Jaa". Õpetaja „Sul on väga valus. Tule ma puhun peale". Õpetaja puhub valusale kohale peale ja laps jookseb mängima.
Suhtlemine laste ja vanematega
71
Mure on nagu sibul. Pealmised koored on vaid varjuks sisemisele siiruviirulisusele. Lapsed (aga ka täiskasvanud) ei pruugi ise tegelikust probleemist teadlikud olla.
Vahel võib aktiivse kuulamise jätkuks olla mõne rühmareegli kordamine või lühikese selgituse andmine.
72
Mõni probleem on selline, kus tuleb koos lahendusi leida. Seda ei saa teha, kui laps on väga endast väljas või kuulajale pole selge, mis on mure põhjus. Aktiivne kuulamine aitab lapsel rahuneda ja kuulajal mure tuuma kohta selgust saada. Kui laps on rahunenud, siis saab edasi arutada, mis võiksid olla lahendused.
- Võta probleem oma sõnadega kokku.
- Küsi lapselt, mida ta on ise mõelnud, et teha tuleks või mida ta teha tahaks.
- Kui laps ei tea, siis küsi luba, kas võid oma lahendusi pakkuda, ja räägi neist.
- Küsi, mis laps arvab, mida võiks edasi teha.
- Kõige selle juures kasuta pidevalt aktiivset kuulamist.
Oskar ja Marie läksid omavahel tülli. Mõlemad tahtsid mängida uue parkimismajaga. Oskar lõi Mariet.
Õpetaja: „Ei tohi lüüa! Sul on sõnad, et öelda, mis sulle ei meeldi."
Oskar: „Ta ei lase mul parkimismajaga mängida. Mina tahan ka." (mossitab väga vihaselt)
Õpetaja: „Sa oled Marie peale pahane, et ta sind mängu ei võtnud. Ma näen, et sa oled väga vihane, aga lüüa ikkagi ei tohi. Marie, sa said haiget, kui Oskar sind lõi."
Marie: „Jaa, mina enam Oskariga ei mängi, mitte kunagi." (nutab käed rusikas).
Õpetaja: „Marie, sa oled tõesti Oskari peale vihane."
Marie: „Jah." (rahuneb)
Õpetaja: „Meil ei ole lubatud lüüa. Ma saan aru, et sa, Oskar, tahtsid ka mängida, aga sa ei küsinud Marielt luba." (Oskar vaikib ja vaatab maha)
Õpetaja: „Mis te arvate, kuidas me selle tüli nüüd lahendame."
Marie: „Oskar võib ikka minuga mängima tulla."
Õpetaja: „Tore, Marie, ütle seda otse Oskarile." (Marie ütleb: „Tule mängu")
Õpetaja: „Oskar, mis sa arvad, mida sina teha võiksid?"
Oskar Marie poole vaadates: „Palun vabandust!"
Õpetaja: „Tore. Teinekord ikka rääkige omavahel ja kui hätta jääte, kutsuge mind appi." (Lapsed jooksevad mängima).
Vahel võib aktiivse kuulamise jätkuks olla mõne rühmareegli kordamine või lühikese selgituse andmine.
Õpetaja: „Ei tohi lüüa. Mari võttis sinu palli ära ja sa oled vihane. Aga lüüa ikkagi ei tohi. Sul on sõnad, et oma murest rääkida."
Suhtlemine laste ja vanematega
Õpetaja: „Sa oled kurb, et emme/issi ära läks. Sa tahaksid ka kaasa minna. Oi, nii kurb oled. Aga emme/issi tuleb varsti tagasi. Lähme seniks mänguasjadele tere ütlema ja mängima. Kuula, kõik klotsid ootavad sind ja hüüavad „Maaariiii, kus sa ooooleeeed!".
Kui palju aega kulub, et aktiivselt kuulata?
Õpetajad ütlevad sageli, et neil pole aega kuulata. See kartus on igati mõistetav, sest rühmas on palju lapsi, kes kõik vajavad jälgimist ja tegelemist. Märkamata, lahendamata ja maha surutud mured aga võivad lapse käitumise muuta palju segavamaks ja hiljem tuleb lahenduste leidmisele hulga rohkem aega panustada. Seega on aktiivne kuulamine vahend, kuidas oma tööd pikemas perspektiivis lihtsamaks teha. Pealegi ei võta aktiivne kuulamine sageli rohkem kui paar hetke aega. Enamasti piisab juba sellestki, kui täiskasvanu annab lapsele märku, et tema muret on märgatud.
Miks aktiivne kuulamine alati ei toimi?
- Kui laps küsib konkreetset abi või informatsiooni. Näide: „Ma ei saa ust lahti".
- Aktiivne kuulamine ei toimi, kui oled väsinud ja tüdinenud või oled sel hetkel käitumiste akna ülemises osas (minul on probleem). Sellisel juhul on teise kuulamine pigem ärritav ja on raske keskenduda.
- Püüd rääkija tundeid tabada ja mõttes vastuse sõnastamine ei lase kuulata. See probleem on enamasti algajatel kuulajatel.
- Aktiivne kuulamine ei toimi, kui sinna sisse on põimitud hoopis õpetamine, moraali lugemine, seletamine, sildistamine jm eneseavamist segav tegevus. Paraku kipuvad just need reaktsioonid kõige kiiremini tulema.
- Küsitlemine ei ole aktiivne kuulamine. Kuulajal tekib kindlasti soov küsida rääkija enda arvamust, selgitada kiiresti probleemi põhjus, süüdlane jne, kuid sellest pole eriti abi. Näiteks miks-küsimustele vastab laps enamasti „Ei tea", on lihtsalt vait või annab vastuse, mida tema meelest täiskasvanu ootab.
- Kui sul on väga kiire ega ole aega kuulata, siis jäta n-ö uks lahti. „Ma näen, et sa läksid Katiga tülli ja oled nüüd kurb. Ma ei saa praegu sinuga sellest rääkida. Kui ma olen poiste tüli lahendanud, siis arutame.". Paraku on küll nii, et mida väiksem laps, seda lühemaks ajaks saab mure kuulamist edasi lükata. Väikestele lastele piisab aga enamasti lühikestest tagasipeegeldustest ja lahenduste andmisest, mis ei võta palju aega.
Suhtlemine laste ja vanematega
73
Aktiivne kuulamine on vahend, kuidas oma tööd pikemas perspektiivis lihtsamaks teha.
Kui laps saab aru, mis on tema jaoks olulise täiskasvanu vajadus, siis ta üritab ka sellele vajadusele vastu tulla.
74
Kehtestavad mina-sõnumid
Lasteaias tuleb ette olukordi, kus mitte lapsel ei ole mure, vaid hoopiski õpetaja ise on häiritud, tema vajadused on rahuldamata. Sellised käitumised on akna alumises vastuvõetamatus alas. Sellisel juhul peab õpetaja oma vajadustest märku andma. Mida selgemalt seda teha, seda paremini laps mõistab.
Kehtestav mina-sõnum ütleb teisele, mis teise käitumises on häiriv, mittesallitav, segav ja kuidas see käitumine mõjub.
Kehtestav mina-sõnum on kolmeosaline
1. Mittesallitava käitumise kirjeldus (hinnanguvaba ja mittesüüdistav kirjeldus selle kohta, mida teine täpselt ütles või tegi): „Kui sa jätad oma toidunõud lauale…"
2. Käitumise konkreetne käegakatsutav mõju mulle (kuidas teise mittesallitav käitumine tegelikult mulle mõjub): „…siis pean ma need ise ära koristama…"
3. Mõjuga seostuvad tunded (tunded selle mõju suhtes, mida lapse mittesallitav käitumine tekitab): „…ja see on väga tüütu"
„Kui sa sel ajal, kui ma raamatut kõigile ette loen, oma sõbraga juttu ajad, läheb mul lugemine sassi ja mul on siis paha olla."
„Kui sa jalutuskäigu ajal teistega koos rivis ei püsi, siis ma ei saa teiega enam välja minna. Mul on hirm, et sa jooksed autoteele."
Miks kehtestav mina-sõnum toimib?
- Ilmselt on enamik täiskasvanuid märganud, et lastele läheb tegelikult korda, mida neile olulised täiskasvanud tunnevad, ja on koostöövalmid. Sellised keelud ja käsud nagu „Ära tee", „Tule kohe siia" jne jäävad lapsele sisuliselt mõistetamatuks. Lapsele on palju selgem, kui ta teab, kuidas ja milline tema käitumine täiskasvanut mõjutab. Kui laps saab aru, mis on tema jaoks olulise täiskasvanu vajadus, siis ta üritab ka sellele vajadusele vastu tulla. Muidugi juhul, kui tal endal pole tungivat vajadust teatud moel käituda.
- Kehtestav mina-sõnum hoiab lapse enesehinnangut, sest ei kõla nii ründavalt kui käsklused, sildistamised, ähvardamised jne.
- Hoiab head omavahelist suhet. Kui ma olen ennast avanud ja selgelt väljendanud, mis mulle ei sobi, siis laps tunneb, et temast peetakse lugu, ja vastab õige pea samaga. Head suhted muudavad aga õpetaja töö kindlasti lihtsamaks.
Suhtlemine laste ja vanematega
- Kehtestavad mina-sõnumid suurendavad lapse iseseisvust. Kui ma annan teada, mida ma tunnen ja kogen, siis on lapsel võimalik sellega arvestada. Mina-sõnum on pigem koostööle kutsuv kui ründav.
- Kehtestav mina-sõnum toimib siis, kui seda öelda siiralt. Oma tunnete väljendamisega ei maksa üle pingutada („Ma lähen täiesti hulluks" jm), kuid õpetaja ei pea oma tundeid ka varjama.
Miks kehtestav mina-sõnum ei toimi?
- Kehtestav mina-sõnum ei toimi alati esimese hooga. Vahel tuleb ühte asja mitu korda öelda ning teha seda aktiivse kuulamisega vaheldumisi (vt „Käiguvahetus", lk 76). Mõnikord tuleb ka pikemaid jutuajamisi pidada. Eks ikka selleks, et suhet lapsega lähedasemaks muuta ning seeläbi koostööd saavutada. Suhte loomisele aitab kaasa aktiivne kuulamine.
- Raske on ennast kehtestada ka siis, kui suhe lapsega ei ole hea. Näiteks täiskasvanu, kes on palju karistamist ja ähvardamist kasutanud, ei pruugi kehtestavast mina-sõnumist eriti kasu saada. Karistustega kasvatatud laps kuulab täiskasvanut hirmust, aga mitte soovist teha koostööd.
- Vahel võib juhtuda, et kuigi soovitakse öelda mina-sõnumit, kukub välja ikkagi sina-sõnum. Öeldu on hinnanguline sina-sõnum.
Sina-sõnumid
Sina-sõnum ei sisalda teateid MINU kogemustest ega tunnetest, mistõttu on see ebaselge ja räägib teise eest.
Sina-sõnumiks nimetatakse sildistamist, ähvardamist, moraali lugemist, hinnangute andmist, naeruvääristamist jm.
Näiteid sina-sõnumitest ja neile vastavatest mina-sõnumitest:
„Ära karju" – „Kui sa karjud, siis ma ei kuule, mida teised lapsed mulle rääkida tahavad".
„Sa oled nii lohakas. Raamat on nüüd katki" – „Kui raamat läheb katki, siis ma olen kurb, sest ma ei saa seda teile enam ette lugeda ja pean kulutama palju aega, et seda parandada"
Sina-sõnumi mõju
- Sina-sõnum põhjustab vastupanu, sest see on alandav ja sageli ka vaenulik. Isegi kui ei ole plaanis midagi halba öelda, kõlab sina-sõnum ikkagi ründavalt.
Suhtlemine laste ja vanematega
75
Kui laps satub ohtlikku olukorda, siis ei ole mõtet talle hüüda pikka sõnumit, vaid tuleb ikka kohe kiirelt reageerida.
Kui algselt on probleem käitumiste akna alumises osas (minul on probleem), siis vastupanu tekkides on probleem ka akna ülemises osas (lapsel on probleem).
76
- Sina-sõnum puudutab enesehinnangut ja neid pidevalt kasutades muutub lapse minapilt negatiivsemaks.
- Sina-sõnum kahjustab suhteid. Keegi ei taha tunda ennast alandatuna.
- Piirab lapse võimalust omaalgatuslikult probleemi lahendada või käitumist muuta, sest ta ei mõista, miks tema käitumine häiriv on.
- Sina-sõnum ei kutsu last koostööle.
Millal ei peaks kehtestavat mina-sõnumit kasutama?
On olukordi, kus ei saa kehtestavat mina-sõnumit kuidagi kasutada. Kui laps satub ohtlikku olukorda, siis ei ole mõtet talle hüüda pikka sõnumit, vaid tuleb ikka kohe kiirelt reageerida. Näiteks ei märka laps lähenevat autot. Lapsele ei ole mõistlik öelda: „Kui sa autoteele lähed, siis sa võid auto alla jääda, ja see oleks mulle väga ehmatav". Last või kedagi teist ohustavates olukordades tuleb haarata laps kaenlasse ja viia ta ohutusse kohta. Mina-sõnumeid võib edastada aga hiljem.
Käiguvahetus
Võib juhtuda, et kehtestav mina-sõnum tekitab vastupanu. See on loomulik, sest enamasti lapsele ei meeldi, kui tema tegevust takistatakse või soovitakse, et ta midagi teeks või millegi tegemise lõpetaks. Sellisel juhul on vastused mina-sõnumile üsnagi häälekad: „Ma ei taha", „Miks mina", „Mina ei teinud" jm. Kui algselt on probleem käitumiste akna alumises osas (minul on probleem), siis vastupanu tekkides on probleem ka akna ülemises osas (lapsel on probleem). Kui lapse probleemi mitte tähele panna ja ikka oma asja mina-sõnumiga edasi ajada, siis võib juhtuda, et emotsioonid lähevad õige teravaks ja lahendust ei leita. See on sama, kui vuristada autoga liiva või lume sees vaid esimese käiguga. Iga autojuht teab, et sellises olukorras tuleks edasikäiku kasutada vaheldumisi tagurpidikäiguga. Sama reegel on ka suhtlemises. Tagurpidikäiguks on aga aktiivne kuulamine.
Kui mina-sõnum tekitab tugeva emotsiooni, siis aktiivne kuulamine aitab tundeid jahutada. Kuulates saab märku anda, et soov on last mõista ja tema vajadustega arvestada, mitte ainult oma asja ajada. Kui kuulata, miks lapsele esitatud palve ei meeldi, võib aru saada, mis vajadused tal tegelikult on.
Kauri ema vaatab rühma uksest sisse. Poiss jätab mängu pooleli ja jookseb ema juurde.
Õpetaja: „Kaur, sinu ema tuli. Aga kui klotsid jäävad põrandale laiali, siis pean mina neid hiljem koristama ja see mulle sugugi ei meeldi.
Suhtlemine laste ja vanematega
Pealegi on meil kokkulepe, et iga laps paneb oma mängud ise ära." Kaur: „Ei taha, ma tahan koju minna."
Õpetaja: „Sul on vist hea meel, et su ema tuli, aga mänguklotsid tahavad ka oma kasti ja riiulile minna."
Kaur: „Ei taha koristada! Las need olla seal."
Õpetaja: „Sulle ei meeldi koristada."
Kaur: „Ma tahan homme selle torniga edasi mängida."
Õpetaja: „Aa, sul on mäng pooleli ja sa ei taha torni ära lõhkuda. Kas sulle sobib, kui me paneme selle torni siia riiulile sind ootama ja siis korjad ülejäänud klotsid kasti. Homme saad selle torniga edasi mängida."
Kaur: „Jah."
Tunnustamine
Kuidas last kiita? Mida talle öelda? Kas „Tubli", „Hea laps", „Hästi tehtud" jm. Kui oled saanud hakkama millegi heaga ja ülemus ütleb sulle „Tubli" või siis „Mulle meeldib see, kuidas sa selle probleemi lahendasid ja kuidas sa lapsega rääkisid". Kumb kiitustest sulle rohkem meeldib? Enamasti rõõmustab meid pikem ja konkreetsem tagasiside.
Vajame kõik tunnustust, et oma tööst rõõmu tunda ja endaga rahul olla. Samamoodi vajavad tunnustust lapsed. Ei ole last, kes tahaks nimelt halvasti käituda. Lapse soov (ka teismelise) on saada positiivset tunnustust tema jaoks oluliselt täiskasvanult. Enamasti täiskasvanud ütlevad seda, mis on valesti ja mis häirib. Sagedamini võiks öelda aga seda, mis on hästi. Nii teab laps, mida ta järgmisel korral jälle teha võiks, et sul oleks hea meel.
Tunnustada saab igat last. Ka kõige hullemat väänikut. Laps iseenesest ei ole halb. Häiriv ja ebasobiv on hoopis tema KÄITUMINE. Kui probleeme on liialt palju, siis on väga raske lapse meeldivaid külgi märgata. Laps tundub lootusetult halb. Eks see ole inimlik reaktsioon, kuid siinkohal tasuks võtta aeg maha ja veidi mõelda, miks laps mingil moel käitub ja millised on head momendid.
Kui tahad, et sinu tunnustus tõesti lapsele korda läheks, siis hoidu nn tublitamisest („Sa oled nii tubli", „Hea laps"). Ole konkreetne ja too välja, mis sulle lapse käitumises eriti meeldib või rõõmu valmistab ning põhjenda, miks see nii on.
Suhtlemine laste ja vanematega
77
Sagedamini võiks öelda aga seda, mis on hästi. Nii teab laps, mida ta järgmisel korral jälle teha võiks, et sul oleks hea meel.
Laps vajab täiskasvanult positiivset tagasisidet, et sellega oma minapilti luua.
Mida kauemaks jäävad probleemid märkamata, seda raskem on neist hiljem jagu saada.
78
Hea viis tunnustuse jagamiseks on läbi positiivse mina-sõnumi. Sõnumis võib olla kolm osa.
1. Mida teine tegi?
2. Kuidas see mulle mõjus?
3. Millised tunded mul sellega seoses tekkisid?
Positiivne mina-sõnum käib mingi konkreetse tegevuse kohta (ei ole hinnang inimesele üldiselt). Seega saab seda anda ka kellelegi, kes meile ei meeldi.
Selgete positiivsete mina-sõnumite andmine võib aja jooksul tekitada lapses positiivse muutuse. Laps vajab täiskasvanult positiivset tagasisidet, et sellega oma minapilti luua. Tunnustamine on julgustav ja loob lapse arenguks head tingimused.
Lapsele: „Mulle meeldis, kuidas sa teistega asju jagasid ja ma ei pidanud tulema teie tüli lahendama. Ma olen sinu üle uhke."
Kolleegile: „Mulle meeldib sinuga koos töötada. Sul on rasketele olukordadele head lahendused ja ma imetlen seda."
Kuigi lapsele on mina-sõnum kergmini mõistetav, ei tähenda see, et lapsele ei võiks öelda, et ta tubli ja hea on. Võib ikka, aga kui loodad konkreetsemat mõju, siis kasuta positiivset mina-sõnumit.
Koostöö lapsevanematega
Lasteaia ja kodu koostöö on väga oluline, sest lapse heaolu saab mõjutada läbi kodu. Mured ja rõõmud saavad enamasti alguse lapse suhetest vanematega. Muresid vähendada ja rõõme suurendada saab ka läbi kodu. Mida varasemas eas lapse probleeme ja iseärasusi märgata ning nendega tegeleda, seda paremad on selle lapse jaoks tulevikuväljavaated. Mida kauemaks jäävad probleemid märkamata, seda raskem on neist hiljem jagu saada. Näiteks on kasvatusvigu palju kergem korrigeerida või nende tagajärgi ära hoida just lasteaias.
Probleemseid lapsevanemaid on ilmselt nii koolis kui ka lasteaias ja sellega tuleks lastega töötades arvestada. Nii oli, on ja jääb ka tulevikus. Näiliselt hoolimatuid vanemaid ei maksa hukka mõista. Kui süveneda, siis võib näha, et kõik lapsevanemad soovivad oma lastele head. Paraku mõned neist küll armastavad oma lapsi, aga ei oska armastavalt käituda (lapse vajadustele vastata). Põhjused on erinevad. Enamik neist vanematest pole oma lapsepõlvest kaasa saanud hästi ja
Suhtlemine laste ja vanematega elutervelt toimiva lapsevanemaks olemise mudelit. See aga ei tähenda, et nad ei suudaks ega tahaks muutuda.
Lapsevanem, kes ei näe probleemi või süüdistab pigem lasteaeda ja teisi vanemaid
Vahel võib olla, et lapsevanem ei näe probleemi või ei taha seda tunnistada. Talle tundub, et kodus on ju kõik korras, või siis üritab teistele jätta muljet, et see nii on. Vahel võib aga vanema mure ja ärevus lapse pärast olla nii suur, et väljendub teiste (lasteaia, vanemate) süüdistamises ehk vastupanus.
Maia on lasteaias kardetud tüdruk. Ta on teiste suhtes hoolimatu, ütleb halvasti ja rusikad lähevad kiirelt käiku. Korraldustele allub halvasti. Teised lapsevanemad ja ka õpetajad on väga mures, sest õhkkond rühmas on halb. Teised lapsed ei julge enam lasteaeda tullagi. Maia vanemad aga lõpetavad selleteemalised kõnelused kiirelt ja konkreetselt. Enamasti on vastuseks „Teie olete spetsialist. Ja teil on lasteaias probleem. Meil kodus probleeme pole. Ja meie ei pea lasteaias tegemata jäetud kasvatustööd tegema."
Lapsevanema koostööle kutsumine
Sellistel juhtudel on käitumise akna järgi esmalt probleem lasteaiaõpetajal, mitte lapsevanemal. Õpetaja on see, kes peab toime tulema igapäevaste tülidega ja ta ei saa seda teha ilma lapsevanemat kaasamata. Üks võimalus olukorraga tegeleda oleks järgmine.
- Palu lapsevanemal tulla vestlusele, kirjeldades hinnanguvabalt/ süüdistamata probleemi ja seda, kuidas olukord sinu tööd ja last mõjutab. Kutsu vanem endale appi. Ei maksa arvata, et õpetaja peab suutma üksi probleeme lahendada, seetõttu on appi või õigemini koostööle kutsumine loomulik. Laps on osa süsteemist, kuhu kuuluvad nii lasteaed kui ka kodu. Tegelikult ei ole enamikku lapsega seotud muresid võimalik ilma vanemateta lahendada.
- Lapsevanem võib koostöökutsele reageerida vastupanu, viha, kurbuse, süüdistamise ja muude reaktsioonidega. See on märk, et tegelikult on ka temal probleem, mida ta ei oska muud moodi väljendada. Mõni vanem reageerib vastupanuga, sest kardab kriitikat, süüdistusi, kardab olla läbikukkunud lapsevanem. Võib olla ta isegi tunneb ennast läbikukkununa, kuid seda on endale valus tunnistada.
- Vastupanu korral kuula aktiivselt. Ära hakka ennast või lasteaeda õigustama, isegi kui sa seda väga tahaks. Enamik vanemaid ei mõtle süüdistusi tõsiselt, kuid see selgub alles siis, kui neid korralikult kuulata ja mõista. Kriitika ja pahameele talumine
Suhtlemine laste ja vanematega
79
Mõned neist küll armastavad oma lapsi, aga ei oska armastavalt käituda.
Mõni vanem reageerib vastupanuga, sest kardab kriitikat, süüdistusi, kardab olla läbikukkunud lapsevanem.
Kriitika ja pahameele talumine võib olla keeruline, kui oled näiteks väga palju lapse olukorra muutmisesse panustanud või lihtsalt tööst väsinud.
80
võib olla keeruline, kui oled näiteks väga palju lapse olukorra muutmisesse panustanud või lihtsalt tööst väsinud. Enda seisundit tuleks tegelikult kogu aeg jälgida ja leida võimalus näiteks mõne kolleegiga rääkida ja ennast ventileerida. Vastastikku süüdistusi loopides ei jõuta kunagi konstruktiivsete ja last toetavate lahendusteni.
- Aktiivne kuulamine aitab vanema tundeid ventileerida, et ta saaks uut infot vastu võtta ja tal oleks lihtsam koostööd teha.
- Pärast aktiivset kuulamist, kui vanem on veidi rahunenud, esita oma palve uuesti.
- Vahel tuleb aktiivsele kuulamisele lülituda mitu korda. Enamasti ei ole sellised vestlused aga väga pikad. Sul tuleb olla aus, siiras ja toetav. Lapsevanemal on siis kergem ka ennast avada ja vastupanust loobuda.
- Võib tekkida teemasid, mis on ühele vestluspoolele enesestmõistetavad või hoopiski ebamugavust tekitavad. Sellisel juhul tuleb ikkagi kaardid lauale panna ja rääkida asjadest nii, nagu nad tegelikult on. Näiteks võib olla, et mõne õpetaja ja lapsevanema vahel lihtsalt ei ole sobimist ja vastastikust sümpaatiat. Kõik inimesed ei pruugi omavahel sobida. Siis võiks sellestki rääkida ja küsida otse, kas see võiks olla lapsevanemapoolse vastupanu põhjus. Võib ka olla, et lapsevanem kardab väga süüdistusi, mistõttu ta ei taha pikemale vestlusele tulla. Tavaliselt venitab selline lapsevanem tulekuga, muudab aega, väldib kontakti. Kui see on pikalt kestnud, siis tuleks asjast rääkida ja öeldagi näiteks: „Võib olla ma eksin, aga mulle tundub, et te kardate meie poolset halvakspanu või süüdistusi". Neid varjatud põhjuseid tuleks südamest südamesse lahti rääkida ja selgitada.
- Kui lapsevanem tõstab tugevalt häält, siis olete omadega probleemide akna selles osas, kus sinul on probleem. Karjumine ei ole konstruktiivne, mistõttu tuleb ennast kehtestada ja jutt katkestada. „Kui te minu peale häält tõstate, siis ma ei saa teiega edasi rääkida. Jätkame juttu siis, kui saame rahulikult arutada".
Õpetaja: „Mul on Maia pärast mure. Maia satub sageli tülidesse nii enda kui ka teiste rühmade lastega. Olen selle probleemiga hädas ja vajan teie abi, et asjas selgusele jõuda. Teie näete oma last koduses keskkonnas ja teile ta räägib oma muresid. Kas te palun saaksite tulla homme kella 5 ajal, et korraks rääkida."
Lapsevanem: „Mul ei ole aega ja pealegi, mida mina teha saan, kui teil kord käest ära on?"
Suhtlemine laste ja vanematega
Õpetaja: „Teile tundub, et me ei saa oma tööga hakkama? Aga selleks, et olukorda lahendada, on mul vaja ka teiega rääkida. Usun, et koos leiame lahenduse."
Lapsevanem: „Jah. Ah, aga teate, mul ei ole tõesti aega. Ja pealegi, Maia hoopiski kaebab, et lasteaias käib kogu aeg üks peksmine ja kiusamine. Oleme kaalunud isegi eralasteaeda minekut, kuigi see on kallis."
Õpetaja: „Saan aru, et te olete ise ka mures, kuidas Maial lasteaias läheb."
Lapsevanem: „Tegelikult jah, see kiusamise teema on ikka iga päev jutuks. Tegelikult, olen kaalunud ka ise teiega rääkimist. Hea küll. Saame siis homme kokku."
Lapsevanema spetsialisti juurde saatmine
Lasteaiaõpetaja ei pea alati aru sama, mis lapsel viga võiks olla või mida lapse ja pere aitamiseks teha. Seega tuleks nõu küsida kellegi käest, kes on väljaspool lasteaeda. Palve pöörduda psühhiaatri või perenõustaja poole, ehmatab ilmselt enamikku lapsevanemaid, sest hirm näpuga näitamise ees on kahjuks veel üsna levinud. Kiputakse ju probleemseid lapsi ikka sildistama.
Kui õpetaja usub, et abi palumine ei ole tema oskamatuse näitaja, vaid üks väga mõistlik tegu, siis õnnestub vanemaid kergemini nõusse saada. Näiteks: „Mul oleks väga hea meel, kui ma saaksin mõne spetsialisti nõu ja arvamust kuulda. Ehk oskab psühhiaater või psühholoog anda juhiseid, kuidas edasi toimida. Nii on võimalik teie lapsele kõige paremat pakkuda."
Vanematel on raske keelduda, kui küsimus on nende lapsele parema kasvukeskkonna loomises. Iga vanem tahab oma lapsele head.
Küll aga on väga oluline, et edasi pöördumist paludes antaks põhjalik selgitus, mida üks või teine spetsialist teeb. Näiteks võiks öelda, et psühhiaater ei kirjuta kohe esimese asjana rohtusid välja ja ainus eesmärk pole mitte last diagnoosida, vaid selgitada välja, millist abi ja tuge ta vajab ning kuidas seda tagada. Neil teemadel rääkides on oluline lapsevanemat aktiivselt kuulata. Ilma selleta ei võta tegelikult ähmis ja ärev vanem selgitusi kuulda, sest tal on oma tunnetega piisavalt tegemist.
Suhtlemine laste ja vanematega
81
On väga oluline, et edasi pöördumist paludes antaks põhjalik selgitus, mida üks või teine spetsialist teeb.
82
Lapsevanema nõustamine.
Õpetajana on sul olemas erialane väljaõpe ja kogemus. Sa näed last lastekollektiivis ja see pilt võib erineda sellest, kuidas lapsevanem oma last näeb. On oluline, et sa õpetajana räägiksid sellest, mida sa lasteaias näed, ja jagaksid oma kogemust ning teadmist. Probleemide korral piisab vahel väiksest nõuandest, et anda vanemale enesekindlust ja uut vaadet olukorrale.
- Olles vanemale selgitanud, mis võib olla probleem, küsi luba oma arvamuse andmiseks ja kogemuse jagamiseks („Kas teile sobib, kui ma jagaks mõnda oma mõtet?")
- Enamasti on vanemad nõus.
- Jaga selgitusi lähtuvalt oma kogemustest ja teadmistest. Ole seejuures empaatiline ja lapsevanemat toetav („Minu kogemus on see, et... Võib-olla pole see nii teie lapsega, aga üsna tihti võib selles olukorras juhtuda, et...").
- Arvesta, et vahel tuleb lihtsaid asju selgitada mitu korda, sest sinu jaoks iseenesest mõistetav asi võib vanema jaoks olla täiesti uus info. Ole kannatlik.
- Küsi lapsevanemalt tagasisidet. Mida ta kuuldust arvab ja mis on tema mõtted edasise tegutsemise kohta.
- Vastupanu ja probleemide eitamise korral kasuta aktiivset kuulamist.
- Vajaduse korral jaga lugemismaterjali, veebilehtede aadresse, kontakte.
Tassi täitmine
Tass sümboliseerib energiavarusid, mis kipuvad inimestega töötades kohe eriti kiirelt otsa lõppema. Kui jõud saab otsa, siis on ka haigused väga kiired tulema. Selleks et kohe puhkuse saabudes stressilangusest mitte haigeks jääda, tasub oma jõuvarudel kogu aeg silma peal hoida.
Käitumiste aken võib seejuures abiks olla. Esmalt tuleks jälgida, kus sinu jaoks sallivusjoon paikneb. Kas see on enamasti kusagil akna keskel või hoopiski akna ülemises osas. Sellisel juhul on päris palju käitumisi, mis sind ärritavad. Kui aga sallivusjoon on üsnagi akna alumises osas, siis ilmselt võtad elu rahulikumalt.
Tööstress ja lahendamata isiklikud probleemid võivad aga sallivusjoont väga kiirelt ülespoole sikutada. Sellisel juhul hakkavad paljud asjad ärritama või kurvastama. Laste ja vanematega ei jaksa suhelda. Kui saa-
Suhtlemine laste ja vanematega bub täielik tühjustunne, siis võib tegu olla juba läbipõlemisega. Sellisel juhul on tass ikka väga tühi.
Tühja tassiga ei ole palju lootust, et aktiivne kuulamine, aga ka minasõnumid eriti toimiksid. Raske on siiralt huvituda teise inimese muredest, kui endal on raske. Ka oma probleemidest rääkimisel võidakse asju liialt võimendada.
Tassi tühjendab kiirelt ka see, kui võtta hinge teiste negatiivset ja ebakonstruktiivset kriitikat, näiteks lapsevanema süüdistusi. Pigem tuleks igas sellises olukorras mõelda, miks teine inimene vastupanus on või suisa ründab (vt „Käitumiste aken"). Ilmselgelt on teisel inimesel probleem ja kui seda mõista, siis saab aidata tal oma muret jagada ja lahendusi leida.
Tassi täitmisega tuleks tegeleda iga päev. See on üsna teadlik tegevus. Puhkus on midagi sellist, mis peaks mahtuma igasse päeva, mitte kord aastas kolm nädalat või ainult nädalavahetustel. Kõigil, kes töötavad lastega, tuleks see vastutus võtta ja ennast terve ning töövalmis hoida. Ollakse ju ise ka üks tööriist, millest korrast minnes palju kasu pole.
Kokkuvõte
Materjali maht ei võimalda pikemalt eelpool kirjeldatud oskusi lahti kirjutada. Huvilistel tuleks võtta ette kasutatud kirjanduses nimetatud raamatud. Harjutamine on oluline, sest kuigi esmapilgul võivad nii aktiivne kuulamine kui ka mina-sõnum tunduda lihtsana, siis tegelikkuses kipuvad ikkagi vanad suhtlemismallid domineerima. Hea on aga see, et lapsed omandavad need oskused väga kiirelt ja hakkavad neid ise kasutama.
Kirjandus:
Gordon, T. (2006). Tark lapsevanem, Väike Vanker
Gordon, T. (2006). Õpetajate kool, Väike Vanker
Suhtlemisoskuste KKK: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/suhtlemisoskuste-kkk-4/
Perekeskuse Sina ja Mina e-nõustamine, kus nii vanemate kui ka õpetajate küsimustele vastavad spetsialistid: http://www.sinamina.ee
Suhtlemine laste ja vanematega
83
Kõigil, kes töötavad lastega, tuleks vastutus võtta ja ennast terve ning töövalmis hoida.
84
Suhtlemine laste ja vanematega
Juhendmaterjal on abiks lastega töötavatele spetsialistidele lapse vajaduste või probleemide märkamisel ning oskuslikul tegutsemisel, et parimal moel laste vaimset tervist toetada.
|
<urn:uuid:d483989a-b5f5-4651-9429-451c411d6a8d>
|
CC-MAIN-2019-43
|
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/14452415546_Lapse%20vaimse%20tervise_2015.pdf
|
2019-10-14T01:22:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570986648481.7/warc/CC-MAIN-20191014003258-20191014030258-00515.warc.gz
| 643,857,364
| 70,608
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997547
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
56,
124,
863,
873,
3290,
6084,
9220,
11273,
14144,
16718,
19159,
21770,
23957,
26400,
29001,
31003,
33240,
35639,
37791,
39816,
42174,
44502,
46864,
48939,
51667,
53971,
56350,
57309,
59754,
62299,
64769,
66968,
70144,
71679,
73977,
75961,
78800,
80583,
82077,
84250,
87118,
89524,
92013,
94385,
95287,
97769,
99968,
100492,
102957,
105042,
107285,
109398,
112100,
113956,
116675,
118391,
120242,
122350,
124462,
126494,
128574,
130831,
133770,
135499,
136716,
138749,
140986,
143413,
145360,
147634,
149910,
152384,
154530,
156940,
159206,
161175,
163794,
165978,
168339,
170842,
173398,
175560,
177764,
179612,
179648,
179830
] | 1
|
[
0.263671875,
0.484375,
0.1962890625,
0.046142578125,
0.007659912109375,
0.0016937255859375
] |
VANGLATEENISTUSE 2018. AASTA SAALIHOKI MEISTRIVÕISTLUSE ÜLDJUHEND
I Eesmärk ja ülesanded
1. Populariseerida sporti vanglaametnike ja töötajate seas.
3. Selgitada välja Vanglateenistuse parim saalihoki võistkond.
2. Tõsta spordimeisterlikkuse taset Vanglateenistuses.
II Aeg ja koht
4. Võistlused toimuvad 12. aprillil 2018, Tallinnas (Spordiklubis Sparta). Mängude algus 10.00.
III Osavõtjad
* JM Vanglate osakond
5. Võistlustele on kutsutud osalema alljärgnevate asutuste-üksuste võistkonnad:
* Tallinna Vangla
* Viru Vangla
* Tartu Vangla
* Sisekaitseakadeemia Justiitskolledž
7. Võistkonna suurus on kuni 10 mängijat.
6. Võistlused toimuvad ühes vanuseklassis, võistkonna mängivas koosseisus (platsil) peab olema vähemalt üks naismängija.
IV Võistlustingimused
9. Kõik mängud toimuvad Eesti Saalihoki Liidu poolt koostatud „Saalihoki minivariandi reeglite" järgi.
8. Turniir on ühepäevaline. Täpne süsteem tuuakse ära võistlusjuhendis, mis koostatakse peale eelregistreerimist ning täpse osavõtjate arvu selgumist.
9.1 Erandid reeglites
- Väljakul võib korraga viibida neli väljakumängijat
- Mänguaeg on 2x12 minutit jooksvat aega. Mängu viimased 2 minutit on "puhas" aeg
- Väravavahti kasutada ei tohi
- Väljaku suurus on 28x19 m (korvpalli väljak)
- Väravate mõõdud on 90 x 60 cm (miniväravad)
- 2 minutilist karistust ei rakendata, seda asendab karistusvise
- Viigilise tulemusega lõppenud normaalaja järel visatakse karistusviskeid.
- Naismängija poolt löödud värav (ka mängus sooritatud karistusvise) annab 2 punkti
Karistusviskeid viskab kolm mängijat mõlemast võistkonnast. Kui nende visete järel on seis viigis, siis jätkatakse ühekaupa. Karistusvisete seerias annab naismängija poolt realiseeritud vise ühe punkti.
V Registreerumine
10. Iga asutuse spordiinstruktor või esindaja teeb võistkonna/võistkondade nimelise eelülesandmise e-mailile [email protected] hiljemalt 4. aprilliks.
VI Kohtunikud
11. Kohtunikud organiseerib turniirile korraldaja.
VII Üldeeskirjad
12. Kõigis juhendis reguleerimata küsimustes teeb turniiri ajal otsuse võistluste peakohtunik, kelle otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
VIII Autasustamine
13. Kolme paremat võistkonda autasustatakse meenete, diplomite ja karikatega.
IX Informatsioon
14. Teavet võistluste kohta saab Markko Arro'lt: 5286800, [email protected].
|
<urn:uuid:fb0c4f6e-64b8-4410-aa06-a84c0bccdcb3>
|
CC-MAIN-2019-43
|
https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/VT_Saalihoki_2018.pdf
|
2019-10-14T01:11:18Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570986648481.7/warc/CC-MAIN-20191014003258-20191014030258-00516.warc.gz
| 1,174,157,159
| 953
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99993
|
ekk_Latn
| 0.999973
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1907,
2337
] | 2
|
[
0.01104736328125,
0.34375,
0.55078125,
0.0810546875,
0.01324462890625,
0.00173187255859375
] |
EESTI SKAUTIDE ÜHING
MAJANDUSKULUDE ARUANNE (sh ürituste/projektide korraldamisega seotud kulud)
20.08.2011 a.
(päev)(kuu)
Nimi: Kalle Mesilane
(alaealise puhul esitab aruande tema seaduslik esindaja)
| Jrk nr | Kuupäev (arve/tseki väljastamis- kuupäev) | Dokumendi väljastaja andmed, arve nr (dok-i väljastanud firma ametlik nimetus, dok-i peal näidatud nr) | Selgitus (ürituse/projekti nimetus ja kulu eesmärk. Nt: Erna, maasturi rent) | Summa (kompens-ks taotletav summa) |
|---|---|---|---|---|
| 1 | 02.08.2011 | ABC Supermarkets AS, 441 | ERNA matk, toit (0/3 inimest) | 13,50 |
| 2 | 14.08.2011 | Rautakirja Estonia, 25702-LV302 | ERNA matk, simpel laadimiskaart | 10,00 |
| 3 | 14.08.2011 | Euro Oil AS, 2050319 | Olümpialaager, Tallinn – Tartu – Tallinn, 372 km | 35,00 |
| 4 | 17.08.2011 | Sebe AS, 01/3054 | Olümpialaager, transport | 11,15 |
| 5 | 18.08.2011 | Harju Tarbijate Ühistu, 53104 | Nõupäevad, toit (2/7 inimest) | 33,20 |
| 6 | 18.08.2011 | Eesti Statoil, 612643 | ES100 koosolek, Türi – Tallinn – Türi, 187 km | 15,00 |
| 7 | | | | |
| 8 | | | | |
| 9 | | | | |
| 10 | | | | |
Palun kanda summa 117,85 eur arveldusarvele 2210451247
Arveldusarve omaniku nimi ................................................................... (täita, kui ülekannet ei soovita aruande esitaja arvele)
Aruande esitaja: …………………... (alaealise puhul allkirjastab aruande tema seaduslik esindaja)
(allkiri)
ESÜ majandusjuht: ________________.
(allkiri)
|
<urn:uuid:79392417-4e43-40e0-8ec8-394be327fb56>
|
CC-MAIN-2019-43
|
http://skjkr.skaut.ee/lib/exe/fetch.php?media=asjaajamine:majanduskulude_aruanne_naeidis_a5_v2.pdf
|
2019-10-14T02:28:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570986648481.7/warc/CC-MAIN-20191014003258-20191014030258-00518.warc.gz
| 239,531,171
| 653
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999653
|
ekk_Latn
| 0.999653
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1485
] | 0
|
[
0.76171875,
0.228515625,
0.004364013671875,
0.006744384765625,
0.0003376007080078125,
0.0000324249267578125
] |
RIIGIKOGU JUHATUSE OTSUS
Tallinn
4.10.2019 nr 92
Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine
Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 152 9 Riigikogu juhatus otsustab:
Võtta menetlusse Kaul Nurme k.a 1. juulil algatatud kollektiivne pöördumine „Jagame Eesti Euroopa Liidu toetuste taotlemisel ja rakendamisel kaheks piirkonnaks" ja edastada see menetlemiseks rahanduskomisjonile.
(allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Riigikogu esimees
|
<urn:uuid:a53a10fc-e299-4985-8839-d68f94c7a1d9>
|
CC-MAIN-2019-43
|
https://rahvaalgatus.ee/initiatives/83beeb14-b161-4708-beb4-7e578c7911a1/files/606
|
2019-10-14T02:19:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570986648481.7/warc/CC-MAIN-20191014003258-20191014030258-00526.warc.gz
| 752,215,157
| 199
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
455
] | 1
|
[
0.01904296875,
0.9453125,
0.033447265625,
0.000701904296875,
0.000028133392333984375,
0.00001537799835205078
] |
ERIHOOLEKANDETEENUSTE TAOTLUS
(esitab isik või tema seaduslik esindaja Sotsiaalkindlustusametile)
TAOTLEJA (isik, kelle kohta taotlus esitatakse):
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood
Elukoht
(maakond, linn/vald)
(tänav/küla, maja ja krt. nr.) (postiindeks)
Kontakttelefon*
E-posti aadress*
Isikut tõendav dokument (nimetus)
TAOTLEJA SEADUSLIK ESINDAJA:
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood
Elukoht
(maakond, linn/vald)
(tänav/küla, maja ja krt. nr.) (postiindeks)
Kontakttelefon*
E-posti aadress*
eestkostja
Seaduslik esindaja on:
eestkosteasutus
PALUN SUUNATA MIND MÄRGITUD TEENUSELE:
IGAPÄEVAELU TOETAMISE TEENUS
TOETATUD ELAMISE TEENUS
TÖÖTAMISE TOETAMISE TEENUS
KOGUKONNAS ELAMISE TEENUS
ÖÖPÄEVARINGNE ERIHOOLDUSTEENUS
ÖÖPÄEVARINGNE ERIHOOLDUSTEENUS EBASTABIILSE REMISSIOONIGA PSÜÜHIKAHÄIREGA ISIKULE
ÖÖPÄEVARINGNE ERIHOOLDUSTEENUS SÜGAVA LIITPUUDEGA ISIKULE
Isiku poolt eelistatud erihoolekandeteenuse osutaja (nimi, asutuse asukoha aadress) – täidab isik soovi korral:
TAOTLUSELE ON LISATUD JÄRGMISED DOKUMENDID:
ärakiri isikut tõendavast dokumendist
ärakiri arstliku ekspertiisi otsusest töövõime kaotuse protsendi määramise kohta**
ärakiri isiku seadusliku esindaja isikut tõendavast dokumendist
ärakiri isiku seadusliku esindaja esindusõigust tõendavast dokumendist
psühhiaatri või rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalik hinnang
rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalik ettepanek teenusele suunamiseks rehabilitatsiooniplaani koostamise ajaks * märgitakse olemasolul
** lisatakse juhul, kui on kehtiv arstliku ekspertiisi otsus töövõime kaotuse protsendi või invaliidsusgrupi määramise kohta enne 01.01.2003.
. . 20 a.
(Taotleja allkiri)
(Kuupäev)
|
<urn:uuid:f878173a-1489-44e9-943d-928e7aaef1c4>
|
CC-MAIN-2018-47
|
http://media.voog.com/0000/0040/5443/files/Erihoolekandeteenuste_taotlus.pdf
|
2018-11-17T19:38:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-47/segments/1542039743732.41/warc/CC-MAIN-20181117185331-20181117210533-00037.warc.gz
| 210,632,517
| 722
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999946
|
ekk_Latn
| 0.999946
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1735
] | 1
|
[
0.0150146484375,
0.7734375,
0.2021484375,
0.00787353515625,
0.00020599365234375,
0.00006151199340820312
] |
Muljeid ühisturahva lühivisiidilt lähivälismaale
22.–23. augustil sai teoks ühistujuhtide õppereis Lätti, kus tutvuti kohaliku elamumajanduse ja kortermajade hetkeseisuga ning kuulati-vaadati, kuidas kulgeb energiasäästlikkusele orienteeritud rekonstrueerimistegevus Riia ja Jelgava ühistutes.
Kahe täispika reisipäeva sisse mahtus paras jagu tööd ja avastusretki, vaheldumisi päikest ja vihma ning hea hulk arvandmeid, mis annavad meie ühistujuhtidele veel tükiks ajaks mõtlemis- ja võrdlusainet.
Päevinäinud uuselamurajoonist ...
Kõigepealt võtsime Läti Korteriühistute Liidu esindaja ja staažika elamukooperatiivide eestvedaja Sergei Sidorko juhendamisel ette ringkäigu Riia Lielvardes iela elamurajoonis.
Juba hulk aastaid on S. Sidorko juhtida siinne 27-st viie- kuni 12-korruselisest kortermajast koosnev elamukooperatiiv, mis on õigupoolest nõukogudeaegsete kooperatiivide otsene järeltulija ning tiitlipärija. Kõik majad on valminud läinud sajandi seitsmekümnendatel kuni kaheksakümnendatel aastatel, mil pealinna kerkis sadu uuselamuid. Teades, missugune oli tollane ehituskvaliteet, võib öelda, et siinsete majade esimene noorus möödus kiiresti, täna vajavad need enamasti üsna halli ning räsitud välimusega hooned kiiret ja põhjalikku uuenduskuuri. Neid maju, mille fassaadid või otsaseinad on jõutud juba soojustada ja korda teha, on vähevõitu.
Kuni hiljutise ajani toimus elamukooperatiivi majade hooldaminehaldamine ja renoveerimine n-ö ühise
poti jagamise põhimõttel, s.t kõik otsused, rahajaotused ning arvepidamine toimisid kooperatiiviüleselt, mitte iga maja lõikes eraldi.
Tänavu suvel jõustunud seadusemuudatuse kohaselt tuleb nüüdsest te-
gutseda diferentseeritult – kooperatiiv on endiselt kõigi elamute peale üks, aga raha jaotamine ning otsustamine käib eranditult kõiges majahaaval.
S. Sidorko kinnitusel on uuel korral nii miinuseid kui ka plusse, kuid pä-
7
|
Välisilm ris kindlasti on otsuste vastuvõtmine nüüd oluliselt keerukam, kuivõrd asjatundmatuid kaasarääkijaid on üksjagu rohkem ja igas majas nähakse asju oma huvist lähtuvalt. Mõistete „omand" ja „kõigi mugavustega korter" sisu on aastatetaguse ajaga võrreldes kardinaalselt muutunud, samas pärinevat nii elanikekorteriomanike suhtumine kui ka majavalitsemise põhitõed ja -võtted siiski tollest endisest ajast.
Lielvarde asumi suurte majade vahel on üllatavalt palju rohelust, jalgteid, istumisnurgakesi ja mänguplatse. Kohati pressib majade vahel vohav kõrghaljastus ülakorruselgi aknast sisse.
Lodžasid on ehitatud kinni 107-l erineval moel – võrede, akende, plokkide ning lükand-klaasidega, vineerist jt ajutistest lahendustest rääkimata. Kui võtta arvesse, et erinevalt meie praktikast kuuluvad nii lodžad kui ka aknad Läti seaduste kohaselt korteriomandi reaalosa hulka, millega igaüks võib talitada nii, kuis hing ihkab, on fassaadid isegi tagasihoidlikud.
Kogu üldpilt – ämblikuvõrgulaadne kaablite ja juhtmete rägastik ehtimas aknaid-seinu-katuseid ja majadevahelist õhuruumi (mis oli veel mõne aasta eest Eestiski tavaline) – mõjus meie ühistujuhtidele üsna silmariivava retrospektiivina.
Kõikides siinse elamukooperatiivi majades on tänini 1-toruline küttesüsteem, millele lisatakse rekonstrueerimise käigus ka Šveitsi päritolu korterisisesed termoregulaatorid, mis hõlbustavad soojatarbimise arvestust, kuid arvepidamist teostab edaspidigi vahetult kooperatiiv/ maja haldaja. Igakuiselt makstakse keskmise tarbimise alusel ning üks kord aastas võtab näidukäitleja ette kontrollkäigu korterist korterisse, et teha seejärel tasaarveldus, kuivõrd siin ei usaldata midagi 100%-liselt veebiülese seire ega tarkade arvutiprogrammide hooleks.
Toiduvalmistamiseks kasutatakse tsentraalgaasi ja köökides on gaasipliidid. Elamute energiasäästlikumaks muutmise käigus säilitatakse siin kõik ventilatsiooniavad hoonete välisseintes ning vanad puitaknad tuleb elanikel endil vahetada (soovitavalt) tuulutusavadega pakettakende vastu, kuid samas ei nähta ette mingeid suuremaid töid ventilatsioonisüsteemide moderniseerimiseks.
Eestiga võrreldes iseloomustavad energiasäästule orienteeritud rekonstrueerimisprotsesse Lätis ka mõningased erisused fi nantseerimisel ning aruandlusperioodi kestuses. Nimelt antakse
siinsetele ühistutele ja kooperatiivelamutele eurorahast 20%-lise energiasäästu saavutamise eeldusel 50% tagastamatut toetust (kuid mitte üle 35 lati/ m2; 1 latt = 1,41 eurot ehk vana arvetuse kohaselt 22 kr).
Toetustaotlusi ning rahaeraldusi menetletakse Lätis kiiresti, ehitustööd ise (nt fassaadi soojustamine ja ülekatmine) seevastu võivad ühel objektil venida isegi poole aasta peale.
Täpselt sama pikk – pool aastat – on neil euroraha kasutamisel ka kohustusliku aruandluse periood.
... ultramoodsate lahendustega Riia vanalinnast ...
Järgmine koolitund sai teoks Riia ajaloolises südalinnas asuvas elitaarses kortermajas, mille renoveerimistöödega ollakse parajasti lõpusirgel.
Arhitektuuriloolise väärtusega hoones Ausekla iela 4, mis kannab nime Alexandra-complex, on ühtekokku 38 korterit. Hoone esimesel kahel korrusel ei ole kortereid ega äripindu, need on majaelanike sõidukite päralt – seal paikneb ülimalt innovaatilise lahendusega 40-kohaline robotparkla, mille tehnilise köögipoole ja töökorraldusega saimegi kohapeal tutvuda. (Loe lähemalt lk 10) Nagu kinnitasid SIA SkyPark esindajad Imants Kudiņš, Ravil Shaihhov ja Ni-
kolai Boroznov veendunult, on ainult aja küsimus, millal Eestisse esimene taoline parkla ehitatakse.
... ja Jelgavast
Endise Kuramaa hertsogiriigi endises pealinnas ootas meid korteriühistu Māras iela 1 äsja ametisse asunud haldur Guntas, kes rääkis lühidalt majast ning käimasolevast renoveerimisprotsessist.
12-korruselise kahekorpuselise elamu ühtekokku 108 korterist kaks on omanikuta ning seisavad juba mõnda aega tühjalt. Majaelanike seas on noori, keskealisi ja pensionäre, üksikuid inimesi ja lastega peresid, nende hulgas leidub ka võlglasi, aga see ei ole saanud ületamatuks probleemiks.
Uuenduskuuri alustati katusest, nüüd on käsil fassaadi soojustamine kogu perimeetri ulatuses. Praegu ollakse sealmaal, et üks otsaseintest on juba valmis, siseõue pool töö käib ja ülejäänud külgedel saadi alles tellingud püsti.
Projekti kohaselt ehitatakse kõik hoone välisseintes olevad ventilatsiooniavad kinni, nii et edaspidi peaksid ruumide piisava ventileerituse tagama kas tuulutusklappidega /-piludega pakettaknad või läbi vanade puitraamiga akende toimuv loomulik ventilatsioon.
Meie ühistujuhtide jaoks tundus nii lühinägelik projektlahendus küll lausa uskumatu olevat, aga ... Paraku kinnitas Guntas, et ventilatsiooniavade säilitamine, mis komplitseerib mõnevõrra ka soojustuskihi paigaldamist, ei ole põhjendatud, kuivõrd on selgunud, et neis majades, kus kõik olemas olnud vent-avad säilitati, topivad elanikud need esimeste jahedate ilmade saabudes kõvasti kinni, mis tähendab, et nii ehk
Välisilm
|
Elamu
teisiti ei toimu sealtkaudu vähimatki õhuringlust.
Nägid & arvasid
Saagu vahelduseks sõna ning avaldagu arvamust mõned neist, kes kõike kohapeal oma silmaga kaemas käisid.
ei tahaks kohe varsti lappima ja üle tegema hakata. Parem ikka kompleksselt teha, kõik korraga või vähemalt õiges järjekor-
Taevo Aer Pärnust: Siin on see kõik alles lapsekingades, meist on nad oma 20 aastat maha jäänud. Vaatasin Riias, suur linn, suured 9–10-korruselised majad – näha oli ainult üksikuid, mis juba korda tehtud.
ras – sokliosa võiks ikka enne teha, katuse ja aknad ka ära vahetada, alles siis fassaadi kallale minna jne. ka enne teha, kaahetada, alles siis jne
Meil saad poole maja tegemisel ehk 10% toetust, aga siin – 50%! Need on ikka kõvad rahad, ja ei ole mingeid riigipoolseid eritingimusi selle saamiseks.
Paavo Roolaid: Seda usun mina ka, et rahaga oskavad meie ühistud palju paremini ümber käia.
... ja Anne Tampere Türilt: Väga hea muidugi, et euroraha tuleb ja seda ka kasutatakse, aga – siinsed rahasaamise tingimused ja protsent panevad meid küll tõsiselt kadestama! Seegi on väga tähtis, et neil käib taotlemise protsess hästi kiiresti ja aruandluse kohustus vältab ainult pool, mitte kolm aastat nagu meil. Teine oluline nüanss on see, et neil on haldaja vastutusel ainult majakarp, meil on kõik ühistu vastutusel.
... ja Elsa Võrk Tallinnast: Aga on siiski tore kaugemal ringi vaadata, kas või selleks, et näha, kuidas need majad mujal välja näevad. Siis saad ise ka paremini aru, et meil on juba päris hästi, pole siin midagi viriseda.
Toomas Tarassov Türi-Allikult: Tore muidugi, et üritavad sammu pidada, aga ... Tehnovõrgud, materjalid, lahendused, töövõtted – see on ikka poolenisti ... Siber! Eestis on oluliselt parem seis, järelevalve ja tingimuste poolest. Ei mäleta, et meil oleks kunagi niisugust ... (loe: pornot) tehtud – kaks meest terve suure objekti peale, neil pole õiget trelligi, millega paneeli sisse augu saaks. Kvaliteet on küsitav, aga nii ei saagi töö kiirem ega parem olla. „Ämblikuvõrke" seinad ja katused täis, samas ei saa ühistujuht tihtilugu tööd teha, sest netti pole jne. Meile saabus digiajastu ikka oma viis aastat tagasi.
Irina Kaljusaar: Kõik, mis tehakse, tuleb ikka kasuks, aga tehnoloogiliselt – võiks küll targemini teha. Kui juba paned sellise raha ühe maja sisse, siis
Ega ei saa küll näha ainult halba ega hinnata üksnes selle järgi, aga päris kindlasti pööratakse meie majades heakorrale ja ümbruse korrasolekule palju rohkem tähelepanu.
Kultuurituur: juugendi pärlitest Rundāle lossi ja Turaida kindluseni
Esimesel õhtul kulges ühistujuhtide koolitöö-väline avastusretk läbi Riia vanalinna, kus imetleti hiljuti restaureeritud Mustpeade maja, Peetri kirikut ja Toomkirikut ning jalutati vihma trotsides piki põhjamaise juugendi ehk prantsuspäraselt art nouveau pärliks peetavat Alberti tänavat (Alberta iela).
Teise päeva reisiplaani mahtusid Kuramaa hertsogite hauakambrid Miitavi ehk Jelgava lossis (nõukogude ajast tänaseni asub seal Läti Põllumajandusülikool), mis on Baltimaade suurim barokkstiilis loss ja ehitatud (arh Bartolomeo Rastrelli, valmis 1772. aastal) algselt Kuramaa hertsogite residentsiks.
Seejärel külastati Rundāle lossi
(arh Bartolomeo Rastrelli; ehitati vaheaegadega 1736–1760), Kuramaa hertsogi Ernst Johann Bironi suveresidentsi, mis anti 1795. a keisrinna Katariina II lemmiku Platon Zubovi, hiljem ülemõuemarssal krahv Andrei Šuvalovi kasutusse. Just selle suguvõsa, mitte keisrinna vapid kõrguvadki kahe lossitiiva kohal ning nende juurde kuulub ka deviis „За верность и ревность". (arh Bartolomeo Rastrelli; ehitati vaheaegadega
Loss sai kõvasti kannatada nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas ning jäi aastakümneteks üsna kurba seisu. Barokk- ja rokokoostiilis kujundatud kompleksi 138 ruumis on nõukogude ajal tegutsenud vaheldumisi masinatraktorijaam, viljahoidla, kool, kauplus, ladu, laatsaret, hullumaja ...
Tänaseks on Rundāle lossis, mille põhjalik restaureerimisprotsess edeneb ruumist ruumi, avatud muuseum, seda ümbritsevat prantsuse stiilis lossiparki peetakse Baltimaade suurimaks ning kauneimaks – lisaks 13 000 roosile (3000 erinevat sorti) pakuvad silmailu kümned tuhanded lilled ja hekitaimed, mis on koondatud geomeetrilisteks mustriteks ja kujunditeks.
Enne koduteele asumist tehti viimane vahepeatus Siguldast paari kilomeetri kaugusele jääva Turaida kindluse juures, jalutati seda ümbritsevas folklooripargis ja vaadati üle ka Baltimaade suurimaks liivakoopaks peetav Gutmani koobas.
Veronika Nuter
9
|
<urn:uuid:9f4bb37d-2d07-4371-bcce-18c16785dcb4>
|
CC-MAIN-2018-47
|
http://ekyl.ee/public/PHE/Annex_6_PHE_Elamu_study_visit_2011.pdf
|
2018-11-17T18:56:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-47/segments/1542039743732.41/warc/CC-MAIN-20181117185331-20181117210539-00012.warc.gz
| 105,737,313
| 4,434
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999939
|
ekk_Latn
| 0.999946
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1895,
6869,
11412
] | 1
|
[
0.2373046875,
0.48828125,
0.203125,
0.0615234375,
0.00689697265625,
0.00244140625
] |
Sofia Zinkova
17. II 1926 – 28. II 2015
1947. aasta märtsis saabusid laguneva jääteega Vormsi saarele põgenikud Siberist. Küüditatud perekonnapead ähvardas valekaebuse tõttu tribunali alla minek. Kaasa oli tulnud ka noorima poja naine Sofia.
Tuli ja jäi kogu eluks. Keeleoskuseta ja töökogemuseta 21-aastane velskerämmaemand pidi kiiresti kohanema, sest sundsuunamisega arstid saarel pikalt ei püsinud. Sonjal juurdus üha rohkem tunne, et tema vastutab kogu meditsiiniteenuse eest. Saarel oli palju rahvast ja rohkelt tööd: sünnituste vastuvõtmine, töö haiglas ja ambulatooriumis, valved, koduvisiidid ja öised väljakutsed. Sageli tuli patsient öösel laevaga Haapsalusse viia ja järgmine päev magamata tööle minna. Ja nii kogu elu! Saarelt lahkus Sonja ainult väga tähtsate perekondlike sündmuste korral ja valutas südant, et kuidas nad seal hakkama saavad. Alles hilises pensionieas õnnestus meil veenda ema puhkuserežiimile. Hämmastav oli tema altruism ja suur respekt iga saare inimese vastu. Ka perekonna suhtes oli ta väga hoolitsev, ennast tavaliselt tahaplaanile jättes. Füüsiliselt heas vormis, sirge seljaga, alati valmis teisi aitama, sellisena mäletame oma kallist ema ja vanaema suure soojuse ja austusega.
Matus toimub 23. mail kell 12 Vormsi kalmistul. Perekond
Volikogu ja vallavalitsuse tegemistest
* Volikogu kinnitas Vormsi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava kuni aastani 2026, mis annab võimaluse aktsiaseltsil Haapsalu Veevärk taotleda vahendeid Hullo küla veevärgi ja kanalisatsiooni lõpuni välja ehitamiseks. Anti luba ehitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata Saxby külas katastriüksusel nr 90701:001:0753 ja Kersleti külas Lagise maaüksusel nr 90701:001:0045. Algatati üldplaneeringut muutva Rälbyranna detailplaneering ning otsustati Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine.
projekteerimistingimused elamu projekteerimiseks Saxby külas katastriüksusele 90701:001:0753 ning kasutusload rahvamaja ja Sviby külas asuva Pearsi abihoone kasutamiseks. Väljastati ehitusluba Vormsi vallas Rumpo külas Vare katastriüksusele 90701:002:0203 elamu ehitamiseks. Kooskõlastati Fällarna külas Salt-Simase katastriüksuse nr 90701:002:0771 ja Rälby külas Bakase katastriüksuse nr 90701:003:1400 jagamiseks.
sega, sest suvi on vormsilastele kõige kiirem tööaeg.
* Volikogu kohtus Vormsi konstaabel Kiur Klippbergiga, kes tutvustas oma tegemisi ning plaane seoses Vormsiga. Iga kuu esimene neljapäev on Vormsil konstaabli vastuvõtu päev. Suvel külastab konstaabel Vormsit kindlasti tihedamini. Valminud päästehoones on olemas politsei vastuvõturuum ja arestikamber. 25. juulil, kui Vormsil toimub surfilaager, on kavas viia läbi mere ohutuspäev, milles peaks osalema nii Politsei, Päästeamet ja Kaitseliit.
* Vallavalitsus andis välja
* Alates 1. septembrist 2015 tõusevad koolitoidu ja lasteaia päevatoidu hinnad. Lastele pakutakse lisaks lõunasöögile igapäevaselt ka värskeid puuvilju. Lasteaia õppemaks tõuseb alates käesoleva aasta 1. septembrist 5 eurolt ja 10 sendilt 7 eurole. Paljulapselised pered saavad soodustust volikogu poolt määratud korras. Näiteks kui ühest perest käib lasteaias kaks last, siis arvestatakse lasteaia õppemaksu ühe lapse eest. Sarnaselt eelmisele aastale andis vallavalitsus loa lasteaed sulgeda alates juulikuu viimasest nädalast kolmeks nädalaks. Tegu on kompromisslahendu- kaudu rakendades maksekäsu kiirmenetlust. Kui kellelgi tõepoolest pole võimalik kuhjunud võlga kohe maikuu jooksul tasuda, siis on võimalik tulla vallavalitsusse ja sõlmida maksegraafik ning tasuda võlg osade kaupa. Peale maksegraafiku sõlmimist ja loomulikult ka selle tähtaegadest kinnipidamisel ei ole enam tegemist võlglasega. Täname kõiki, kes on oma arved korralikult tasunud.
* Ettevõtlustoetuste taotlusvooru laekus seekord kaks taotlust. Vallavalitsus vaatas taotlused ja esitatud lisadokumendid põhjalikult läbi ja viis läbi taotluste hindamise. Vastavalt hindamistulemustele otsustati Vormsi Mesila OÜ projekti «Vormsi mesila tegevuse laiendamine ja mesinduse arendamine Vormsi vallas» toetada 1786 euroga. Jälgige ikka meie kodulehte www.vormsi.ee, kus avaldame jooksvalt hankeid ja teateid!
* Vormsi vallas on hästi toimiv jäätmete kogumise süsteem ja saar on ilus ja puhas. Meie kõik panustame sellesse jäätmeveo teenustasu maksmisega. Vallavalitsus on aastaid suutnud hoida jäätmeveo teenustasu samal tasemel optimeerides kulusid. Jäätmeveo teenustasu on Vormsi vallas 46 eurot aastas, ehk siis 3,8 eurot kuus, kuid selle eest saab ära anda kõik jäätmed, sealhulgas ka ohtlikud jäätmed ja ehitusjäägid. See peaks olema kõikidele majaomanikele jõukohane panus saare heakorda. Elaniku poolt makstav jäätmeveo teenustasu on 15.33 eurot ehk siis 1.3 eurot kuus, Vormsi elanike jäätmeveo teenustasust 2/3 makstakse valla eelarvest, kuid seda ainult juhul, kui ei ole vallavalitsusele võlgu. Võlgnikud seda ja paljusid teisi olulisi soodustusi ei saa. Vallavalitsus vaatas üle jäätmeveo teenustasu võlgnikud. Palume oma arved üle vaadata ja tasuda hiljemalt maikuu jooksul, sest peale seda alustab vallavalitsus tasumata arvete sissenõudmist kohtu
Vallavanema veerg TANEL VIKS
Uus valitsus on ametisse asunud ning muuhulgas on välja hüütud ka eesmärk, et seekord tehakse haldusreform ära. Millisel kujul, ei ole veel küll täpselt teada, küll aga jooksis kuskilt avaldusest läbi lause, et alguses antakse aega vabatahtlikult liitumiseks ja need KOV-id, kes vabatahtlikult ei ühine aga välja töötavatele parameetritele ei vasta, sundliidetakse. Täpsemalt ei ole vähemalt avalikult midagi momendil teada.
Küll aga on aeg hakata mõtlema, mis Vormsist edasi saab? Milline oleks just Sinu eelistus? Siit üleskutse – arutagem ja kaalugem erinevaid võimalikke variante! Esialgu mitteametlikult – kodus või niisama kokku saades, et kui lõpuks kogukonnaga arutamiseni jõuame, oleks pilt oma plusside-miinuste, võimaluste ja ohtudega maksimaalselt selge.
Kuna oleme siiski saarvald, siis ei ole lõpuni välistatud ju ka see, et saame jätkata omaette või koos teiste saarvaldadega. Selleks me peame seda muidugi kõvasti tahtma ning selle nimel ka tööd tegema. Hetkel aga – mõtleme veel!
Tutvustusfaasi hakkavad riburada jõudma ka meie lautri- või väikesadamakohad. Õigupoolest on Rumpo oma juba paar korda arutatud, kuid seejärel sai protsess kompromisside leidmiseks külmutatud. Vallavalitsuse ehk avaliku võimu kohustus on leida kõikidele huvigruppidele sobivad variandid. Olgu nendeks siis konkreetse küla aastaringsed elanikud, suvitajad, ettevõtjad, külalised, teise küla rahvas, kes ka konkreetset sadamat kasutavad vms. See eeldab kompromisse kõigilt, aga tähendab teisalt ka seda, et keegi 100% oma tahtmist ei saa. Lõputult neid protsesse venitada ei saa, kuna sadamate korrastamiseks eraldatavad projektitoetused ei oota ka lõputult. Seni on Vormsi nendest eemale jäänud, just planeeringute puudumise tõttu.
Käesoleva aasta üks olulisemaid sündmusi on kahtlemata meie uue päästejaama avamine. Uus ja uhke, aga eelkõige väga funktsionaalne. Eks kõik, kel huvi on saanud seda juba uudistamas käia ja kui keegi pole veel jõudnud, siis ehk tekib neid võimalusi veel. Kohtudes kuu alguses Tallinnas ühe kõrge päästeametnikuga ütles ta lause, et just (pääste) turvalisust peavad kogukonnad esmatähtsaks ning sellega tuleb nõustuda. Tõsi, nii nagu riigikaitsega on ka pääste puhul oluline just ennetustöö ja elanikkonna teavitamine. Seega on vähene väljakutsete arv tunnistus sellest, et asjad on korras. Mõnes mõttes võib see olla ka uinutav, aga sellest ei tohiks ennast küll eksitada lasta.
Kuna meie pink on täpselt nii pikk, nagu ta on, on käesoleva ajalehe ilmumise ajaks toimunud ka esimene Vormsi vabatahtlike päästjate koolitus. Kuskilt peab tulema ju ka järelkasvu ning vabatahtlikuna alustanu võib kasvada juba kutseliseks päästjaks. Meie tubli vallakonstaabli eestvedamisel on suvel toimumas ka eraldi pääste ja turvalisuse päev, kus pööratakse tähelepanu erinevatele aspektidele, lisaks tuleohutusele ka vee- ja liiklusohutusele ning vaadatakse turvalisust meie ümber pisu t laiemalt. Plaanis on korraldada ka «avatud ruumi» tüüpi nõukoda, kus kõik saavad oma probleeme kirjeldada ja ka lahendusi pakkuda.
Seniks aga on õige soovida turvalist jätkuvat kevadet!
Kaitseliidu ajalugu 1917-1940 Läänemaal ja Vormsil
V osa
TANEL VIKS
Eestirootslaste tegevus Kaitseliidus ja Kaitseliidu Vormsi üksikrühmas
Käskkirjade järgi tegeldi valdavalt laske- ja riviõppega. Osaleti üritustel ka väljaspool saart, näiteks kohustati Vormsi rühma Linna kompanii koosseisus osalema Eesti Vabariigi 11. aastapäeva paraadil 1929. aastal 33 .
Üheks oluliseks sündmuseks pidi Vormsi rühmale olema ka Rootsi kuninga Gustav V külaskäik Eestisse, mille puhul lükati vabariiklik kaitseliidupäev pisut edasi ning toimus 26.-29. juunini. Kuninga vastuvõtu pidustustest ja paraadist Tallinnas võtsid Linna kompanii koosseisus osa ka 15 malevlast Vormsi rühmast 34 . Usutavasti pidi see olema selle rühma üks kõrghetki, lisaks pöörati sellele sündmusele erilist tähelepanu ka vabariiklikus Kaitseliidu ajakirjas Kaitse Kodu.
Laskeõpe oli läbi kogu rühma tegevuse võrdlemisi aktiivne. Heino Vilipere mälestuste järgi oli igal mehel relv kodus. 1931. aastal alustati kaitseliitlaste ümberrelvastamist, millest räägib Lääne maleva pealiku ringkiri 26.03.1931: «Päälikkudele ja malevlastele. Maleva on saanud esimese saadetise jaapani vintpüsse, millede kaliiber on ümber puuritud inglise padruni peale. Püssid on KL ülema poolt nimetatud «Kaitseliidu vintpüss 303»./.../ Saadud püssid on maleva
JONNE BERGGREN
Suur kevad on käes, suuri probleeme õnneks ei ole, aga murekohti ikka leidub, mis kahjuks korduvad kevadest kevadesse.
Endiselt leidub teeäärtesse maha visatud plast- ning plekktaarat, jäätisepabereid ja muud prahti. Hoiame oma saart üheskoos, et ei riivaks kellegi silma, tunneme ise rõõmu puutumatust loodusest ja pakume seda ilu ka külalistele!
Aegajalt ilmuvad maapõuest või merekaldalt välja lõhkekehad. Tõsine palve – palun mitte mingil juhul hakata neid ise teisaldama või torkima, see on väga ohtlik. Palun helistage saarevahile või numbrile 112.
Vormsile on harrastuspüügiks eraldatud 45 võrguluba. Märtsis-aprillis on vallast välja võetud 10-12 luba. Mulle tundub, et saarevaht ei tee piisavalt koostööd keskkonnainspektsiooniga, kuid püüan oma viga parandada.
Meeldiv on tõdeda, et vormsilased on kulupõletamise ohtlikkusest aru saanud. Kuid tähe-
üksustele määratud: Vormsi rühm 2 tk. /.../Maikuus järgneb teine saadetis jne. Kahe aasta jooksul saavad kõik päälikud ja malevlased varustatud «Kaitseliidu vintpüss 303»ga. Üksuste päälikel püssid üksuse parematele laskuritele välja anda ühtlasi puutumata tagavara inglise padruneid./.../». Vormsi kohta kaks relva pole palju, aga olenevalt üksuse suurusest kõikusid need numbrid ka teiste allüksuste puhul vahemikus kahest kümneni 35 .
Vormsi lasketiirude asukoha kohta on olemas ametlikud dokumendid ja mälestused, mis omavahel ei kattu. Heino Vilipere mälestuste järgi lasti märki Hullo-Rumpo tee kõrval kaldal suunaga mere poole ning tuletornis teenistuses olnud mehed lasid püssi otse Saxby majaka kõrval suunaga mere poole 36 .
tööle minemine või õpingud, on raske hinnata, kuid oma mõju rühma arengule sellisel massilisel minemisel oli. Igatahes 3.10.1930. peetud Lääne Maleva karikavõistlustel Vormsi ei osale. Kaudselt tõendab mõõnaperioodi olemasolu Üksikrühmas ka Lääne Maleva teataja eest tasumisele kuuluv raha, mis määrati allüksuste suuruse järgi. See oli Vormsil vaid 10 KR, mis oli teiste Lääne maleva allüksustega väikseim summa. Keskmine summa allüksuse kohta oli 25,75 KR ja suurim 50 KR 40 .
Borbby lasketiiru koht.
seks avatud järgmised kõrvalistele isikutele alaliselt suletud laskerajad:/..../ Vormsi üksik mererühma laske rada, asukohaga Borrby küla juures mere rannal: Laskeraja piirid ei ole eriliselt tähistatud. Laskerajale on välja pandud silt laskeraja nimetusega ja ristamisi joonistatud sõjapüssidega. Laskmise ajal asetatakse märkide joonele punane lipp» 38 .
valt ka sisse. Samuti toodi eraldi välja põhjus «omal soovil», mis tähendas üldiselt lõplikku kaitseliidust lahkumist ning välja toodi ka põhjus, kui kaitseliitlane mingi rikkumise tõttu organisatsioonist välja visati.
Ilmselt on tõesed nii mälestused kui ametlikus dokumentatsioonis kajastatu. Edasi-tagasi teekond mõnest saare kaugemast punktist Borrbysse on üle paarikümne kilomeetri, mis oli tolle aja liikumisvõimalusi arvestades pikk ja ajamahukas ettevõtmine. Sellest lähtuvalt viidi väiksemaid laskeharjutusi läbi ilmselt oma küla lähedal rannas ja suuremad ning ametlikumad laske- harjutused ja võistlused toimusid atesteeritud laskerajal.
Kaitseliidu ülema ringkiri 17.05. nr.1155-R aga toonitab, et «Laskeplatside seadus näeb ette, et KL laskeplatsid registreeritakse Peastaabis. /.../ Laskmisi uutel asutatavatel radadel võib alata pärast seda, kui laskerada on Peastaabis registreeritud ja KL ülem laskeraja avamiseks loa annab. /.../ Seni on registreeritud järgmised laskerajad: /.../ 7. Vormsi üksik merirühma Borrby laskerada» 37 . Ka järgnev Lääne maleva Teatajas ilmunud kuulutus kinnnitab, et laskeplats oli Borrbys: «LM staap kuulutab käesolevaga «Laskeplatside Seaduse (RT 1938, 40, 367) alusel, et maleval on KL Peastaabis registreeritud ja laskmi-
Laskesport oli säilinud käskkirju arvestades Vormsil stabiilselt au sees. Kuigi Lääne Maleva allüksuste arvestuses kuuluti tulemuste järgi pigem keskmiste hulka, oli Vormsi rühmas ka üksikuid väga häid laskureid, kelle saavutusi kajasti Lääne Maleva lehekülgedel.
Suurem mõõn tabas laskesporti ja Vormsi rühma üldiselt septembris 1930. aastal, kui rühmast lahkus korraga kuusteist meest 39 . Arvestades rühma suurust oli see ligikaudu pool nimekirjadesse kantud isikkoosseisust. Kaks liiget arvati välja surma tõttu, ülejäänute põhjuseks oli märgitud elukoha muutus. Siin ei saa tegemist olla näiteks ajateenistusse minemisega, kuna selline põhjus kirjutati käskkirja vasta-
Saarevahil on öelda
Kõrvutades käskkirju erineval ajal tundub, et määratlus «elukoha muutmise tõttu» võis tihti tähendada ajutist nimekirjadest väljaarvamist. Kaudselt tõendab seda ka see, et mitmete meeste nimesid, kes sellel hetkel lahkusid, on hiljem taas rühma nimekirjades näha. Kas põhjuseks oli väljaspoole saart
Pärast ajutist mõõna saab nii kaitseliidu kui laskespordi areng Vormsis hoo taas sisse. Viiakse läbi kontrollkogunemisi. Algselt oli kogunemiskohaks Magnushovi mõis, hiljem Hullo vallamaja. Kontrollkogunemisi viiakse läbi ka kombineeritult laskeharjutustega. Näiteks Haapsalu õppepiirkonna Vormsi Üksikrühmale 1931. aastal suunatud kuulutus edastati kaitseliitlastele järgmisel kujul: «29 märtsil kontrollkogunemine kõigile kaitseliitlastele ja päälikutele Vormsi mõisas kell 10.00 Kaasa võtta kõik väljaantud varustus, relvad, laskemoon. Peale kontrollkogumist õppus: relvade materiaal- osa, sihtimise harjutused, laskmine.» 41 .
Järgneb…
33 Lääne maleva pääliku korraldus. (1929, veebruar). Lääne Maleva Teataja, 4.
35 Lääne maleva pääliku ringkiri päälikutele ja malevlastele. (1931, märts). Lääne Maleva
34 Lääne maleva pääliku ringkiri nr.408. (1929, juuni). Lääne Maleva Teataja, 11.
Teataja, 5-6.
37 Narits, K. (1938, juuni) Üksuste pealikutele ja laskejuhatajatele. Lääne Maleva Teataja,
36 H.Vilipere videointervjuu T.Viksile, 11.jaanuar 2014. Säilitatakse T.Viksi erakogus.
11-12, lk.117. 38 Kuulutus. (1939, september). Lääne Maleva Teataja, 15-16, lk.144.
41 Maleva õppe- ja tööpäevad 1931. a. märtsis. (1931, veebruar). Lääne Maleva Teataja, 3-4.
39 Maleva pääliku käsukiri nr.43. (1930, oktoober). Lääne Maleva Teataja, 19. 40 Protokoll nr.21. (1930, oktoober). Lääne Maleva Teataja, 19.
lepanelik tuleb tulega alati olla, jälgida tuleohutusnõudeid ja enne tule tegemist vaadake palun internetist Riigi Ilmateenistuse kodulehelt tuleohukaarti.
valla teedel. Kuid suurel reedel tekitati vallale üle 20 euro kahju, kui sõideti katki liiklusmärgi jalg. Vanasti pahategu heastati, ootame seda ka sel korral.
Liiklusseadusest tulenevalt tohib mootorsõidukiga liigelda avalikel teedel ja maaomaniku loal ka erateedel ja eramaal. Kuid ikka leidub sügavaid roopaid, mis maastikku rikuvad ja silma häirivad. Esmakordselt olid üleval liikluspiirangumärgid
Politseiametiga on väga hea koostöö. Piirkonnapolitseinik Kiur Klipperg on alati kohal, kui abi vajame. Palve on ürituste korraldajatele ja külalistele, et öörahu on kõigile ning ei unustataks end pidutsema.
Telkimine on Vormsil võima-
Toiduabi jagamisest 2015. aastal
Eestil on uuest abifondist aastani 2020 toiduabi jagamiseks kasutada kokku 8,9 miljonit eurot. Abifondi toetuse kasutamist koordineerib nüüd sotsiaalministeerium. Ministeerium hangib toidu ning selle aitab inimesteni toimetada ministeeriumi partner Eesti Toidupank. Igas maakonnas on Toidupangal jaotuspunktid, ühtlasi teeb Toidupank tihedat tööd kohalike omavalitsustega, et inimene saaks toiduabi kätte võimalikult lihtsalt ning kodu lähedalt.
Toiduabi saamise kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed. Nii on õigus toiduabile toimetulekutoetuse taotlejatel, kes vastavad toetuse saaja tingimustele või kelle sissetulek pärast eluasemekulude maha arvamist ei ületa kehtestatud toimetulekupiiri enam kui 15%.
Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse taotluste alusel ja selle toetuse taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.
Kuni 2020. aastani jagatakse riigi poolt toiduabi kaks korda aastas. Iga aasta lõpus otsustatakse, millal järgmisel aastal toiduabi jagatakse ning kas sihtrühma kriteeriumid vajavad täiendamist või muutmist.
Uuest abifondist jagatav toiduabi on mitmekesisem kui varasematel aastatel. Toidupakist leiab tatart, riisi, pudruhelbeid, makarone, suhkrut, rapsiõli, aga ka liha- ja kalakonserve, rosinaid, šokolaadi ja purgisuppi. Et toiduained oleksid võimalikult värsked, hangitakse need iga kord vahetult enne jagamisperioodi. Toiduabikomplekt ühe pereliikme kohta kaalub ligi 15 kilogrammi.
Sotsiaalministeerium lik majutusasutuste juures, kus see on korraldatud või kokkuleppel maaomanikuga.
Lõpetuseks veel meeldetuletus, et Väinamere hoiualal on lindude pesitsemise ajal laidudele minek keelatud!
Kokkuvõtteks: austage avaliku korra reegleid, liiklusseadust, looduskaitse eeskirju ja kaaskodanikke ning armastage lapsi, loomi, liblikaid. Soovin kõikidele ilusat suve!
Vormsi Lasteaed-Põhikooli tegemistest
VEIKKO KÕRV
Õppeperioodi viimane veerand on märkamatult kätte jõudnud ning kauaoodatud suvevaheaeg käeulatuses. Tibusid loetakse küll sügisel, aga koolis on õppeaasta tegemised ettenägelik üle vaadata juba kevadel.
ajal kahes töötoas: lego-robootika, mida viis läbi Läänema Innovatsioonikeskuse juhataja Angela Lepik ning rahandusest ja turvalisusest vestles lastega Swedbanki turvalisuse valdkonna juht Leho Virma. Pärast lõunat harjutasid lapsed üheskoos Elle Palmpuu juhendamisel koostööoskusi.
Õppekava poole pealt on käesolev õppeaasta eriline selle poolest, et loobusime numbrilisest hindamisest 1.-4. klassis. Esimese kokkuvõtte tegime koos lastevanematega jaanuaris. Nii, nagu oli arvata, ilmnesid uue asja juures kasvuraskused. Süsteem oli lastele ja lastevanematele arusaamatu, hinnanguid anti laste koolitöödele harvemini, kui enne numbreid pandi ning hinnangud ei olnud piisavalt sisulised. Lastevanemate konstruktiivsest kriitikast oli kasu. Paari kuu pärast uuesti kohtudes, oli tagasiside juba palju positiivsem.
1.-4 klassi õpilaste ennastsalgav osalemine üleriigilisel matemaatikavõistlusel matetalgud http://www.matetalgud.ee/, kus 1044 osavõtva klassi hulgas ollakse jätkuvalt esikümnes. II klassi õpilase Orm Robert Rammuli esinemist Ernst Enno nimelisel etluskonkursil hinnati esikoha vääriliseks. Kui raamatute lugemises korraldataks maailmameistrivõistlusi, siis üks esikohapretendente oleks kindlasti Getrud Kõiveer III klassist, kellel õppeaasta jooksul loetud raamatuid on üle kuuekümne. Eesti noorimate programmeerijate nimekirjas oleks III klassi õpilane Uku Pinnar üsna kõrgel kohal. Rõõmu teeb ka Joosep Valmi ja Silver Grundsteni ning meie endiste õpilaste Sander Kisleri ja Raimond Sarapuu edukas osalemine Vormsi meeskonna koosseisus maakondlikul saalihoki võistlusel.
Teise olulise muudatusena alustasime I kooliastmes üleminekut ainepõhiselt õpetuselt üldõpetusliku õpetamisviisile. Tunniplaanis ei ole ainetunnid seatud järjekorda, vaid õpetaja saab ise otsustada, millised tegevused millistele lastele konkreetsel hetkel sobivad.
Kooli õppekava üks rõhuasetusi on rikastada klassikalist tunnipõhist õppetööd erinevate ühistegevustega. Siinkohal ei võimalda leheruum kirja panna kõiki meie vahvaid üritusi. Tooksin välja neist mõned. Sellel õppeaastal on meie üheks fookuseks meeskonnatöö ja ühine panustamine. Jaanuaris viisime läbi koolituspäeva tunnustatud koolitaja Raimo Ülavere juhtimisel. Meeskonnatöö treeningu käigus arutlesime, mida teeme hästi, mida võiks teha paremini ja mille tegemine takistab meil oma eesmärke saavutada. Õppisime üksteist paremini kuulama, samuti asju otse välja ütlema. Seadsime omale üheks oluliseks ülesandeks lasteaia ja kooli parema koostöö. Õpilased osalesid samal
Uued raamatud raamatukogus
Veebruaris-märtsis ilmunud uued raamatud ootavad lugejaid.
Eesti kirjandus
Kurmiste,K. «Umbtaevas»
Põlme,S. «Minu Prantsuse Guajaana»
Truija,U. «Punane terror valgub üle riigipiiri»
Sepa,T. «Tulija ja jälgija»
Tätte,J. «Vaikuse hääl»
Vapper,K. «Maalt ja merelt»
Virki,T. «Minu Helsingi»
Tõlkekirjandus
Charries, C. «Ootus»
Hyland,T.«Langenud inglid»
Kuigi õppeperioodi lõpuni on veel aega, käivad ettevalmistused uueks õppeaastaks täie hooga. Täna töötame lasteaia ja kooli õppekava ühildamise kallal, et üleminek ühelt haridusastmelt teisele oleks veelgi sujuvam. Soovime lasteaias loodud Vormsi aabitsatele leida rakendust õppematerjalina koolis. Püüame sõnastada digipädevused, mis õpilased peaksid esimese kooliastme lõpuks omandama. Töötame paralleelselt mitme tulevikuideega, nagu malemäng koolitundi, programmeerimine ja robootika, esimeses kooliastmes klassipõhiselt õppelt üleminek kooliastmepõhisele õppele, mis tähendaks esimesed 3-4 kooliaastat ilma klassideta õpet põhimõttel, et enne, kui põhioskused (nt lugemine, teksti mõistmine ja eneseväljendus) on omandatud, järgmisele kooliastmele edasi ei ole mõistlik minna. Kindlasti soovime suurendada tulevikus projektipäevade osakaalu õppes.
Jätkame oma põhiülesande, igale lapsele talle sobivaima arengukeskkonna kujundamine, täitmist.
Seniks aga kena kevadet.
«Lapse oma mõistatused», koostajad Silvi-Aire Villo, Silva Tomingas.
Muu kirjandus
Abrahams,P. «Tervis vanemas eas»
Kamenik,J. «Eesti pilveatlas»
Osho «Meditatsioon hõivatud inimes- tele»
Paul,G. «Kuninglikud armastuslood»
Poom,M. «Mart Poom»
Rebane,R. «Võimalik»
Tarkiainen,K. «Meretagunemaa»
Valge,P. «Meisterda tuppa ja õue»
«Vanga-pime selgeltnägija», koostaja
Anneli Sihvart.
«Raamatukogud ja raamatukogundus
Eestis 2002-2012»
Väga meeleolukaks ja meeldejäävaks kujunes õpetaja Annika Adamsi vedamisel värvide teemanädal, mis kulmineerus sõbrale muffini küpsetamisega ja sõbrapäeva ühise tähistamisega. Eriti teeb head meelt lasteaialaste ja õpilaste ühine toimetamine.
Märtsikuus toimus õpetajate ühine arengupäev. Külastasime Tallinna Tehnikaülikooli Innovatsioonikeskust Mektori. Tutvusime kaasaegse tehnoloogia rakendamise võimalustega õppetöös ja ammutasime uusi ideid, kuidas õppetööd huvitavamaks muuta. Väga viljakaks osutus samas läbiviidud ajurünnak järgmise õppeaasta ülesannetest ja tegemistest. Päeva lõpuks käisime kõik koos teatris. Vaatamata sellele, et õpetajaid sellel päeval koolis ei viibinud, oli õpilastel projektõppe päev, mille käigus lõid lapsed Kinobussi vedaja Mikk Ranna juhendamisel animafilmi.
Ühistegevused jätkusid aprillis evakuatsiooni- ja esmaabiõppusega. Mõlemad majad olid tehissuitsu täis. Evakueerimine toimus organiseeritult ja kiiresti. Väga tublid olid lasteaialapsed, kellele selline tehissuitsu ja häirekelladega õppus oli esmakordne. Siinkohal suured tänud ürituse kordamineku eest õpetaja Heily Piibule, Vormsi esmaabibrigaadile, PERH-i koolitajatele ning Kaido Valmile. Õppisime elustamist, haavade sidumist, kannatanu transportimise reegleid ja palju muud, mida igaüks õnnetuse saabudes peaks teadma une pealt.
Koolis on olulisel kohal õpilaste osalemine üritustel, võistlustel ning konkurssidel väljaspool kooli. Sellel õppeaastal väärib tunnustamist meie
Hardy,K. «Ballisaalist pruudiks ja peigmeheks»
Jansson,A. «Ulm sinu eksitas ära»
Mankell,H. «Viies naine»
Nicholls,D. «Meie»
Simons,P. «Tatjana ja Aleksander.
Teine raamat»
Willett,M. «Vananaistesuvi»
Lastekirjandus
Henriksen,L. «Kuradisaare ingel» Kivirähk,A. «Karneval ja kartulisalat» Lagercrantz,R. «Kui ma olin õnnelik» Nesbo,J. «Doktor Proktor ja suur kullarööv»
Tomusk,I. «Kriminaalne pangapresident»
Jan Uuspõld Vormsil
Jan Uuspõld külastas Vormsit esmakordselt 2011. aastal Olavipäevade aegu etendusega «Isa». 28. märtsil oli saarerahval võimalus näitlejaga kohtuda koolimajas vestlusringis ja nautida õhtul monotükki «Brüsseli kapsas».
Jan Uuspõldu intervjueeris ajalehe toimetaja Elle Palmpuu.
Mis teid Vormsil köidab? Kuidas ennast siin tunnete? Kuidas meenutate seekordset Vormsil käiku?
Vormsile olen sattunud ainult tänu teatrile. Vastuvõtt on olnud alati väga hea. Vormsi on väike, armas, muinasjutuline - kuidas lapsed tulevad läbi metsa jalgrattaga kooli. Tee peal ilmub alati kusagilt paksust metsast välja mõni jalgrattur, see sõidab natukene aega mööda teed ja kaob välgu kiirusel järgmisesse metsatukka. Inspireeriv vaheldus linnakeskkonnale.
Milline on olnud huvitavaim töö? Millise rolli täitmisest unistate?
Alati on kõige huvitavam see töö, mis parasjagu käsil. Unistan võib-olla endiselt Hamletit mängida.
Kuidas on võimalik keskenduda tekstile, kui kogu saal rõkkab naerust?
Tavaliselt saal naerab alati õige koha peal ja publiku naermise ajal on minul võimalik aega võtta ja mõelda, mis järgmine tekst on. Selles mõttes on naer pigem abiks kui segav. Viimane kord «Brüsseli kapsaga» Vormsil oli muidugi katsumus, sest kaks meest esireas ei saanud üldse naeru pidama. See on arusaadav, sest naer on täietsi kontrollimatu. Eks me igaüks mäletame ju hetki oma elust, kus ei saa naeru pidama tundideks.
Millist küsimust esitatakse kohtumistel kõige sagedamini? Ja milline on vastus?
Kõige enam on vist küsitud seda, kuidas ma selle teksti pähe saan. Vastust peaks teksti enda käst küsima. Aga tegelikkuses korrates mitu kuud ühte ja sama teksti, ei tekiks kellelgi probleeme teksti pähe õppimisega.
KOOLIMAJAS TOIMUNUST KIRJUTAS KOKKUVÕTTE INGLISE KEELE ÕPETAJA MAIBRITT KUUSKMÄE
Kui ma laupäeval kooli saali sisenesin, ootas Jan tagasihoidlikult lava nurgas akna all Vormsi rahvast. Näitleja tavapärasest blondimad juuksed ja huvitava mustriga kingad lisasid ootusärevusele vürtsikaid nüansse samal ajal, kui inimesed vargsi tagumistesse ridadesse lisandusid. Ühel hetkel otsustas näitleja alustada monoloenguga «Näitleja argipäev», mis köitis inimeste tähelepanu ligi tund aega. Läbi kujundlike, kuid karmilt ausate näidete jõudis ta selgeks teha, et näitleja elu on väga hõivatud näitlemisega ja eraelule kohta selles ei ole.
vad kokku, arutlevad esimesel korral näiteks talverehvide vahetamise teemal ja lähevad laiali. Järgmised korrad kulutatakse sisukamalt näidendisse süvenemiseks, mis teeb teksti meeldejäämise kokkuvõttes lihtsaks.
Näitleja argipäev algab hommikukohvi juures inimeste vaatlemisega, mille käigus on hea muheleda tavakodaniku rutiinse tormamise üle, kulgeb läbi päeva ja tipneb õhtul tööle minekuga. Eriti piinarikkad on Jani jaoks soojenevad kevadõhtud, mil hommikune muigamine asendub tavakodanike õhtuseid grillipeo-eelseid ettevalmistusi jälgides kadedusest roheliste mõtetega.
Jan võrdles erinevusi trupi- ja soolonäitlejana töötamise vahel üsna piltlikult, kirjeldades Draamateatri näitleja nahavärvuse muutumist maja lubjakivi sarnaseks. Tema eelis monotükkides on välietendused, mille raames on võimalik värsket õhku ja jumet nahale saada. Etenduste eeltöö on samuti erinev – trupinäitlejad saa-
Jan salvestab kirjanikuga kahasse välja mõeldud tekstid ja kuulab neid lihasmällu süvendamiseks igal võimalusel. Näitleja elukutse rahalisest poolest rääkides mainis näitleja, et pelgalt näitlemisega ei ela ära. Unustama peab igasuguse diivatsemise ja kinni haarama erinevatest võimalustest ennast teostada, näiteks reklaamides osalema. Nimelt Jani blondeeritud juuksed olid pärit viimasest Tele2 reklaamist «Mobiilipüüdjad».
Koolides käies on Jan märganud, et näitleja kutsumus peegeldub noorte silmadest – õpilased, kes on sihikindlalt eesmärgi seadnud antud elukutse valida, trotsivad teadmist, et eraelu tuleb mõneks ajaks ära unustada. Huumoriga vürtsitatud loeng tipnes küsimustevooruga, mille jooksul saime teada, et enne näitlejaks hakkamist valdas teda siiras soov kokaks saada. Juba viieaastaselt paelus teda tädide heakskiitev tähelepanu pärast mõne hea roa valmistamist. Ilmselt hea saatuse tahtel Jani püüdlus kokandust õppima minna luhtus. Selle asemel lõbustab ta eesti rahvast humoorikate monotükkidega.
ELLE PALMPUU,
koolitusel osalenu
Üha rohkem räägitakse inimeste vaimsest tervisest. Kas me mõtleme igapäevaselt oma sõnade tähendusele, kuidas räägime oma pereringis, töökaaslastega, tuttavatega?
Me ise loome oma tulevikku
palju. Mõni bakter saab hakata inimest hävitama siis, kui inimese organism on nõrk ja inimesel on stress. Aga millest tuleb stress? See tuleb ka siis, kui sulle ikka pidevalt halvasti öeldakse, kui sind pidevalt hävitatakse. Siin peaks igaüks omale silma vaatama.
ne töö, milline suhe, milline toitumise või treenimise viis? Me teame seda, aga kas ka igapäevaselt järgime?
50 % inimestest, kellel on vaimseid häireid, ei saa mingisugust ravi. Seega olukord on tõsine.
«Inimesed imestavad kuskohast kõik need haigused, loodusõnnetused ja muud katastroofid tulevad. Kuid ise oleme kõige selle võti, ise tekitame seda. Kui sa mõtled millelegi või räägid millestki, tuleta meelde kui võimsad on sinu mõtted ja sõnad ning mida sa neid mõeldes või öeldes lood.» (Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu)
Dalai-laama ütleb: «Elu ülim eesmärk on leida õnn. See on kindel». Päev-päevalt kogutud õnnetunne annab sügava seesmise rõõmu, rahu ja elujõu, mis aitab eluraskustega toime tulla. Õnnelikkus annab energiat ja eneseusaldust, muudab meid ärksaks, motiveerituks ja optimistlikuks.
10. aprilli koolituspäeval teemal «Sõna jõud» saime juurde nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi lastearstilt, kinesioloogilt Viigi Viililt. Lugedes tema antud konspekti, millest ja kui palju sõltub inimese tervis ja heaolu, selgub: 10 % meditsiinist, 20 % keskkonnast, 20 % pärilikkusest ja 50 % eluviisist: mõtlemine, hingamine, toitumine, liikumine.
Kuid me saame igapäevaselt käituda nii, et olla ise õnnelik ja muuta selleks ka teisi. Alati saab õppida, kas läbi oma kogemuse või teiste teadmiste abil. Palju on õpetlikke raamatuid. Lisaks koolitusele said mitmedki inimesed individuaalset konsultatsiooni, mille käigus selgusid probleemide algpõhjused, mis sageli on pärit juba sünnihetkest ning mis peamine, ka lahenduse antud teemale.
Sõnaga saab inimest nii ülistada kui põrmu heita. Inimesest halvasti rääkimist, inimeste haavamist, inimese südame ja närvisüsteemi hävitamist, kokkuvõttes inimese hävitamist näeb täna väga
Ka Aristoteles, oma aja «õnneteadlane», on öelnud, et inimene saab õnnelikuks juhul, kui ta teeb seda, mis on talle sama iseloomulik, nagu laevale on iseloomulik merd sõita ja noale on iseloomulik lõigata. Kas sina tead, mis on sinu jaoks hea ja õige: milli-
Oleme oma mõtlemises kinni paljudes müütides, arhetüüpides ja/või hologrammides. Kuid kõikidel olukordadel on lahendused, kui vana plaan ei toimi, siis tuleb mõttejõul luua uus plaan.
Kui WHO andmetel puutub vaimse tervise häiretega igal aastal kokku umbes üks inimene neljast ning umbes
Soovin kõikidele õnne, armastust, kirge ning harmooniat! Vormsi Rahvatantsurühma nimel täname kõiki koolitusel osalejaid ja Vormsi Vallavalitsust, kes antud koolitust rahaliselt toetas.
Jätkame enesearendamise teemal 16. mail kell 11.30 koolituskeskuses.
Kirivööde rivistus
Kirivööde näitus
Sellest ajast saati olen otsinud Vormsi kirivööde mustreid kõikidest võimalikest kohtadest ning olen leidnud kaks mustrit Eesti Rahva Muuseumist (üks korjatud kirjaga paelakatke ja teine püsiekspositsioonis oleva mannekeeni seljas), kolm kirja Põhjamaade muuseumist Stockholmis (üks tervikvöö ning kaks vöökatket, mida on kasutatud kudumiskottide sangana) ning ühe kirja SOV arhiivist Stockholmis (sealses ekspositsioonis mannekeeni seljas).
MARJU TAMM
Rumpo küla, Ulase talu
Vormsi kirivöö näitus oli avatud aprilli alguses külakeskuses.
Haapsalu naisrahvatantsurühma «Kalurineiud» tellimusel on valminud kaksteist Vormsi kirivööd. Kirivööde valmimist toetab Kultuurkapital.
Kirivöö kudumise õppisin selgeks Tallinna Rahvaülikoolis meister Maret Lehise juhendamisel juba aastal 2010.
Haapsalu naistele lubasin kududa kõik erinevad vööd. Nii kasutasingi mulle teadaolevat kuut kirja kahel korral. Erineva tulemuse saavutasin pisut erinevaid materjale kasutades ning otste viimistlemisega varieerides. Tööde juures on märgitud mustrite päritolu.
Kandmise kohta olen teada saanud, et Vormsi naised kandsid vööd kurruseeliku peal, kus villane osa kinnitub pihiku külge. Võrreldes teiste Eesti piirkondade kirivöödega on Vormsi oma lühem, kuna seda kanti vaid üks ring ümber keha. On teada, et kirivöö kinnitati vasaku käe all kas sõlmega, nii et üks ots jäi rippu või siis nõelaga. Vastavalt sellele võis kirivöö olla mõlemast otsast kanditud või siis ühest otsast kanditud ning teise otsas lõpetatud palmikutega, mis olid alt tupsuks kokku seotud. See palmikutega kaunistatud ots jäi siis külje peale rippu. Stockholmis SOV arhiivi ekspositsioonis olev kirivöö on aga sõlmitud hoopis selja pealt ning palmikutega ots rippus koos põllepaeltega seljal.
Teeme Ära Talgud Püha Olavi kiriku juures
Traditsioonilised Vormsi «Teeme Ära» talgud peetakse 2. mail Püha Olavi kiriku surnuaias.
Riisume lehti, kogume oksi ja lööme kirikuaia kenasti läikima.
Talgulised saavad toekat suppi. Kogunemine laupäeval kell 10 kiriku juures. Kaasa võtta rehad ja võimalusel koormakatted või kärud, millega saab mugavalt prahti vedada. Kell 13 sööme talgusuppi.
Kui hea on minu ema! Ma teadsin juba varem: On minu moodi tema, Kuid palju-palju parem.
EMADEPÄEV
Sel aastal traditsioonilist emadepäeva kontsertaktust ei tule, vaid selle asemele etendub 10. mail kell 14 Vormsi kultuurimajas lavastus «Eriti vigased Vormsi pruudid». Pärast etendust pakume kringlit ja kohvi. Kõik vanaemad ja emad on väga oodatud.
Päikselist emadepäeva!
TEATED
JUUKSUR
Juuksur tuleb saarele 4.-5. ja 22. mai.
LUULEÕHTU
Armastusluule õhtu 7. mail kell 18 raamatukogus.
VORMSI MÄRK JA MIKROETTEVÕTLUSE ARENDAMINE
Kutsume kõiki Vormsil tegelevaid mikro- ja väikeettevõtjaid kokkusaamisele 9. mail 2015 kell 17 Vormsi rahvamajja.
Oodatud on nii tegutsevad ettevõtjad kui ka teised, kellel on idee alles peas selginemas. Plaanis on tutvustada kaubamärki «Vormsi toode» (hõlmab nii söödavaid kui mittesöödavaid asju) ning arutleda tunnustatud ühisköögi loomise vajalikkusest ja võimalikkusest peatselt avanevate toetusmeetmete valguses.
Õhtu teises pooles räägib Ants Rajando viinamarjakasvatamise ja veinitootmise võimalikkusest Vormsil ning toodet saab ka degusteerida.
ETENDUS «SÜDAMESÕBRAD»
Rakvere teater mängivad Vormsi rahvamajas 16. mail kell 19 etendust «Südamesõbrad». Täispilet 13€, sooduspilet 11€.
Lavastaja: Eero Spriit. Mängivad: Raivo Rüütel, Eduard Salmistu, Marika Korolev, Katrin Valkna, Allan Kress ja Alice Kirsipuu.
Kaks keskeas meest on haigla kardioloogiaosakonnas infarktijärgsel taastusravil. Nad on äärmiselt erineva sotsiaalse taustaga – üks neist suurärimees, teine palgatööline, kuid neid seob lausa ootamatult tugevasti nende ühine saatus – läbipõetud südameinfarkt. Haiglasviibimise ajal saavad neist lausa südamesõbrad, mida ei saa öelda nende abikaasade kohta, keda sunnivad distantsi hoidma nende vägagi erinevad majanduslikud võimalused. Sellest kasvab naistel koguni põhimõtteline vastasseis, mis lõpeb siiski leppimisega. Kuid meestel läheneb haiglast kojusaamise päev. Mis saab edasi? Kerkib küsimus, kas nad saavad jääda sõpradeks, kui nende elurütm ja neid ümbritsev keskkond on nii erinevad? On sellisel sõprusel tulevikku?
MAI KINOÕHTU
21. mail kell 19.00 Vormsi rahvamajas järjekordne kinoõhtu. Näidatakse filmi «Kristus elab Siberis». Maailmast eraldatud Siberi taigas elab karismaatiline usuliider, kes nimetab ennast Kristus Vissarioniks, Jeesus Kristuse taassünniks. Tema ümber on tuhandetest järgijatest moodustunud kogukond, kuhu kuuluvad ka kellamees Dmitri ja tema naine Sveta, kes tuli paar aastat tagasi oma kolme lapsega kaugelt Peterburist siia taigasse elama. Sveta laste – Mariami, Daniali ja Zauri – pärisisa Magomed aga seda nii ei jäta. Nüüd võtab ta kätte ja kirjutab kaebekirja Venemaa presidendi administratsioonile, nõudes oma lapsi tagasi. Lumepall hakkab veerema...
Filmi üks režissööridest Arbo Tammiksaar kolis oma perega aastaks vissarionlaste külla Siberisse elama. Ta jälgis selle aasta jooksul Daniali, Mariami ja Zauri kodus ja koolis, nende suhet vanemate ja Õpetajaga, sõprade ja mängukaaslastega selles maa peale rajatud paradiisiaias keset Siberi lõputut taigat. Ühe perekonna panoraamse loo taustal tõstatub olulisi küsimusi: Kuidas on lastel kasvada tsivilisatsioonist äralõigatud religioosses kogukonnas ja kas vanematel on õigus täielikult otsustada oma laste saatuse üle? Vt treilerit: https://www.youtube.com/watch?v=OqmZxFw8z5E
|
<urn:uuid:495a73ea-e5ee-4f17-acf6-ea6c43f9fdb1>
|
CC-MAIN-2017-17
|
http://vormsi.ee/wp-content/uploads/2015/03/vormsi-2015-04-internet.pdf
|
2017-04-25T18:30:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-17/segments/1492917120844.10/warc/CC-MAIN-20170423031200-00309-ip-10-145-167-34.ec2.internal.warc.gz
| 411,195,270
| 15,028
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999893
|
ekk_Latn
| 0.999903
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
8250,
18431,
29213,
37803
] | 1
|
[
0.306640625,
0.49609375,
0.1513671875,
0.038818359375,
0.00543212890625,
0.001708984375
] |
Ruth Mirov 80
Mullu 24. novembril sai rahvaluuleteadlane Ruth Mirov 80-aastaseks. Tema mälestustest, mis tänastele ja tulevastele lugejaile on kui jutustused ennemuistsest ajast, valisime avaldamiseks katked, mis meenutavad päris algust – lapsepõlvekodu Viljandis.
Mälestuskilde lapsepõlvest Viljandis
Viljandis elasime Posti 14 (Akelbergi majas) ja Jakobsoni 34 või 36 (Viitoli maja). Jakobsoni tänavalt on mul juba igasuguseid mälestusi. Korter asus majas Jakobsoni ja Kõrgemäe tänava nurgal, puumaja muidugi, nagu enamik tollaseid elumaju Viljandis (maja on praegugi olemas). Üle Kõrgemäe tänava oli vastas Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumi hoone. Korter oli avar – neli tuba ja köök. Kaks sissekäiku – tänavalt ja hoovilt. Hooviuksest pääses kööki. Köögi juures oli ruumikas panipaik. Tänavalt tulles esimest ruumi võiks pidada ehk avaraks esikuks, mitte päris toaks. Minu meelest oli korteris veevärk ja kanalisatsioon, ei mäleta vee- ja solgiämbrite tassimist, nagu hiljem Nõmmel. Nüüd loengi Viljandit tutvustavast brošüürist, et Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai endale veevärgi, kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse; kanalisatsiooni rajamisega oli algust tehtud juba 19. sajandi lõpus. Aga kemps oli meie Jakobsoni tänava korteris iseäralik – magamistoa nurgast oli eraldatud kolmnurkne kambrike maast laeni seinaga, milles oli uks. Kambrikeses oli see koht, ilma veeta muidugi. Aga ei mäleta, et kemps oleks haisenud, samuti ei mäleta, kuidas seda tühjendati. Polnud ju lapse asi.
Vanemad töötasid mõlemad telefoniside alal uhkes valges kivimajas Vabaduse platsi ääres. Siis oli see Eesti Panga maja (maja on praegugi alles), selle vastas on keskaegne Jaani kirik.Vabaduse platsil oli ka kõrge Amandus Adamsoni skulptuuridega Vabadussõja monument (nõukogude ajal see hävitati). Nii et Eesti ajal oli väljak väga esinduslik. Isa oli Viljandimaa Telegraafi-Telefoni Võrgu tehnilise osakonna juhataja. Selle ametikoha tõttu oli meil kodus telefon nii kaugele kui mäletan, sest isa pidi olema kursis liinide tehnilise olukorraga. Telefon oli tol ajal kodus üsna vähestel. Teine tol ajal kaunis haruldane asi oli raadio. Et isa oli sidetehnika mees (ka I maailmasõjas oli ta sidepolgus), ehitas ta raadio ise. Ta oli küll kuldsete kätega ja sai hakkama igasuguste töödega (II maailmasõja järel pööras endal isegi ülikonna ümber – päris rätsepatöö!), aga millegipärast jäi see raadio (töötas muide väga hästi) ilma kastita. Niisugusena seisis ta isa laua nurgal kogu minu lapsepõlve ja varase nooruse – ilusa, marmoralusel kirjutuslauagarnituuri kõrval – ja kõik võisid imetleda selleaegse raadio sisu: lambid, peene vasevärvi traadi poolid, takistid, nupud, skaala jms.
Siinkohal veel mõnest esemest. Aastatel 1929–1933 aset leidnud ülemaailmse majanduskriisi ajal oli väärtust kaotava raha paigutamiseks ostetud emale kaks eset – kuldkäekell ja õmblusmasin. Käekella andis ema mulle keskkooli lõpetamise aegu. Kel-
Mäetagused 42
Mäetagused 42
Mäetagused 42
Mäetagused 42
Mäetagused 42
laga on seotud selline lugu: olime, ema, minu vend Kalju ja mina, Uueveski oja basseinis suplemas. Ema oli parajasti kaldal peesitamas, kui märkas, et Kalju läheb liiga sügavale vette ja sööstis, kell käe peal, teda päästma. Poisil polnud häda midagi (oskasime ennast siis juba vee peal hoida), aga kell sai läbimärjaks, kuid kuivas ära ja käis edasi. Õmblusmasinat ei hakanud ema kunagi kasutama. Ma ei tea, kas ta käterättigi oskas palistada. Häda sunnil hakkasin sõja ajal ja pärast sõda õmblema hoopis mina. Mingisuguse aja sõja- ja segastel aastatel oli õmblusmasin, nagu mõned muudki paremad asjad, maasse peidetud. Arvatavasti ikka hulga aega ja halvasti niiskuse vastu kindlustatud, nii et vineeriga kaetud puukast sai kahjustada, ja selle viskasin kunagi hiljem ära. Masin aga seisab mul kapis ja töötab veel praegugi.
Tagasi isa juurde. Oma ameti tõttu oli isa suviti kodust palju ära, sest ta pidi isiklikult vastutama telefoniliinide korrasoleku eest Viljandi linnas ja maakonnas ning ta oli väga korralik ja kohusetruu. See tähendas, et ta käis mööda Viljandimaad telefoniliine kontrollimas ning liine ehitavaid ja korrastavaid töölisi juhendamas, peamiselt jalgrattaga, aga pikki maid vantsis ka jala, raudtee lähistel sai mõnikord kasutada rongi või dresiini. Isa oli ahelsuitsetaja. Kui vaadata fotosid, mis on tehtud välitöödelt, on isal sõrmede vahel enamasti pabeross (tavaliselt oli see Orient), mille ta fotoaparaadi klõpsu tegemise ajaks on suust võtnud. Virumaal isa sugulasi külastades oli mul suur edu, kui ma puupulgakese abil järele ahvisin, kuidas isa särki selga paneb, ainult särgi üle pea tõmbamise hetkeks suitsu suust ära võttes. Mõnikord valmistas isa paberosse ise poolfabrikaatidest. Müügil olid suuremad karbid tühjade hülssidega ning eraldi sai osta ka tubakat. Abivahendiks paberosside toppimisel oli hülsihoidja ja asjakohane varras.
Ema oli telefonipreili. Telefonikeskjaamas olid kommutaatorid – terved seinad pistikupesadega. Need, kes telefonikõnet soovisid, pidid kõigepealt ühenduma keskjaamaga, kus telefonipreilid kuulasid ära nende soovi ja ühendasid vastava numbriga, s.t torkasid stepslikese kommutaatoril õigesse auku. See oli põnev. Ega laste kaasavõtmine töökohale olnud lubatud, aga mõned korrad saime ikka ema vaatamas käia ja telefonipreilide tegevust jälgida. Seal nägin ka telegraafiaparaadiga töötamist (põhimõtteliselt Morse-meetodil), ema küll sellega ei tegelnud. Ema lemmikharrastuseks oli kinos käimine ja muidugi ujumine, ta oli hea ujuja.
Mul oli vanem vend Kalju ja noorem õde Helgi. Minust aasta ja kolm kuud vanem Kalju oli Tootsi sorti poiss. Kui
Kalju ja Ruth Lossimägedes (~1933.a.). Foto Ruth Mirovi erakogust.
Kalju, Ruth ja Helgi, taustal Jaani kirik (~1934.a.). Foto Ruth Mirovi erakogust.
tädi Idal (ema õde) hing täis oli, siis ta ütles, et Kalju on ulakas, sõnakuulmatu, kasvatamatu jms, ema meelest oli Kaljul elav fantaasia. Minu arust oli Kalju põhitegevus ja elu eesmärk minu kiusamine. Tema jõud ja mõistus käis minust üle. Küll ta võttis ära minu raamatuid, pliiatseid ja pabereid. Segas ja nügis igatemoodi, kui ma tahtsin vaikselt joonistada või raamatut lugeda. Tänaval käies astus ikka paar sammu minu ees. Siis jäi äkki seisma ja kui ma pidama ei saanud, hakkas togima ja ütles: "Loll plika, ei oska tänaval käia, jookseb teisele selga!" Teisest küljest – ega mul paremat mängukaaslast kuskilt võtta olnud. Tuttavate lastega saime mängida ainult siis, kui nemad meil või meie neil külas olime. Õuel oli vähe lapsi, ümbruskonnast mõni vahel käis. Õuepealses
väikses majas oli üks umbes minuvanune tüdruk, aga juhtus kaunis harva, et me ühel ajal hoovis olime, perekondlikult me läbi ei käinud. Pealegi polnud temaga kuigi huvitav. Helgi oli minust kolm aastat noorem. Tema kohta kehtivad kõik positiivsed sõnad: ilus, hea, tark. Pesamuna ja silmatera parimas tähenduses. Väike Helgi suri, kui ta oli vaevalt kolme ja poole aastane. Diagnoos – tuberkuloosne meningiit, mis oli tol ajal täiesti ravimatu haigus. Helgi surm oli perekonnas kohutav tragöödia. Matusetalitus toimus kodus, väike valge kirst oli keset suurt tuba. Esimest ja viimast korda elus tabas mind hüsteeriahoog – korraga tuli peale nutt ja naer. Surusin ennast postamendil seisva suure asparaaguse taha nurka, kaks kätt suul, et ükski hääl välja ei pääseks. Mõni piiks ehk ikka tuli, aga arvatavasti ei pannud keegi mind tähele. Olin suur tüdruk, aga matustest ei mäleta ma midagi. Isegi mitte seda, kuidas kirst meie kodust, Jakobsoni tänava lõpust surnuaiale jõudis. See on ju päris pikk tee, läbi terve südalinna. Helgi hauaplats on surnuaia linnakeskuse poolses servas. Meelde on jäänud kellegi öeldu – Helgi saab nüüd alati vaadata oma kirikut. Helgi ristiti võrdlemisi suure lapsena, ta oli vähemalt kahe ja poole aastane, ja ristimine toimus Pauluse kirikus. Sellepärast ütles Helgi alati, kui mäe otsas kõrguvast ilusast punakast Pauluse kirikust möödusime: "See on minu kirik."
Helgi surmast ei toibunud vanemad päriselt kunagi. Eriti ema, kes süüdistas ennast, et oli võtnud meie juurde elama onu Ärni, kellelt Helgi võis tuberkuloosi-nakkuse saada. Muidugi võis see nii olla, sest tuberkuloos on kergesti nakkav. Aga neid pisikuid leidus õhus igal pool. Meie perekond sai sellest haigusest kõvasti kannatada, aga see oli juba pärast sõda. Siis aga oli laste moehaiguseks nn näärmetuberkuloos, mida iseloomustas
kerge pärastlõunane palavik. Minul oli niisuguse palaviku perioode veel keskkooli ajalgi, ja see oli hea popitegemise põhjus.
Kuigi isa meiega eriti ei tegelnud, mäletan siiski jalutuskäike isaga. Need toimusidki kas kevadel, sügisel või talvel. Kevadel kõndisime mööda Valuoja linnasüdame poolset kallast (seega siis nüüdse Ugala teatri vastaskaldal). Sügisest ja talvest mäletan jalutuskäike Lossimäel. Ühel talvisel käigul ütles isa Jaani kirikust Lossimäe poole mineval teel, et selle suure tänavalaterna all käib karutaat ajalehte lugemas. Selle laternaposti all näen praeguseni karutaati lehte lugemas.
Emaga liikusime linnas palju rohkem. Sageli olime kaasas asjalikkudel käikudel – poes, turul, laadal. Poodidest meeldis mulle kõige rohkem nn koloniaalkauplus. Nimi on sellest, et neis müüdi suurriikide koloniaalvaldustest pärinevaid ja muidu eksootilisi kaupu – kohvi, teed, kakaod, apelsine, banaane, maitseaineid jms. Juba selle kaupluse lõhn oli vapustav ja hõljub siiani ninas. Kakaod ja šokolaadi saime lapsena päris sageli, apelsine ja banaane peamiselt pühade ajal. Apelsinid olid ükshaaval kirjusse siidpaberisse mähitud, kirjad ilmselt reklaamisid firmat, aga see mind loomulikult ei huvitanud. Kirjusid siidpabereid sai aga mängimisel kasutada. Meelde on jäänud veel kuivatatud kookospähkli tükid.
Turgu ma eriliselt ei mäleta, küll aga laata. Viljandis oli ju Põllumajandusselts uhkes punakas kivimajas Tallinna maantee ääres (selts oli asutatud juba C. R. Jakobsoni poolt). Viljandimaa oli Eesti viljakamaid piirkondi, seal olid suured, rikkad mulgi talud. Laat oli väga rikkalik (asus vist umbes samas kohas, kus praegune turg), seal oli igasuguseid imeasju – hiigelsuuri kapsaid, kõrvitsaid ja muid ilusa väljanägemisega
vilju – õunu, pirne, ploome. Parimad olid "Suislepa" õunad, seest roosakad. Oli huvitavaid ja ilusaid, mõnikord ka hirmutavaid loomi ja linde. Oli karusell, tsirkusetelk ja teisigi esinejaid. Ja muidugi oli seal fotograaf, kellel olid suured pildid laevade ja muu sellisega, ka igasuguseid esemeid, millega koos võis lasta end pildistada. Aga rohkem kui muu, on meelde jäänud pime kerjus, kes istus maas ja laulis oma kehvakese viiuli saatel: "Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub, kõrge kuusik kohab mäenõlvakul [---] Tahan koju jõuda, võtan reisikepi, kuid mu õnnemaa on kadund paradiis..." See lõikas lapselegi südamesse.
Suvistel linnatänavatel müüdi ühtteist, näiteks värskelt suitsetatud räimi ja värskelt keedetud vähke. Ema neid ka os-
Taas Lossimägedes: onu Kibe, tädi Leeni, ema, tädi Marta, isa; lapsed: Ruth, Kalju ja Helgi (1935.a.). Foto Ruth Mirovi erakogust.
tis. Vähke oli tol ajal ikka nii palju, et neid võinuks Uueveski oja looduslikust, paisutamata osast palja käegagi püüda. Seal me neid kive kangutades elusalt nägime, olid mustad, mitte punased nagu keedetult.
Muidugi müüdi suvel linnas jäätist, jäätisekärudest. Vahvlitorbikute sisse pandi väikse kulbikesega vanilje-, sidruni- ja šokolaadijäätise kerakesi. Emaga linnas ringi liikudes saime alati jäätist. Ema oli meil helde, raha kokkuhoidmine ja arvestamine ei kuulunud tema loomusesse.
Ema, nagu öeldud, armastas ujuda. Ujumiskohti oli kaks – Viljandi järv ja Uueveski oja bassein. Kodust sai järve äärde kõige otsemalt mööda Kõrgemäe tänavat, aga sageli läksime südalinnast, laskudes alla mööda treppe (Trepimäe tänav, umbes 150 astet). See oli väga ilus tee, osaliselt äärestatud pergolaga, nii et rohelistest lehtedest katus oli pea kohal. Umbes trepistiku keskkohas olid tee kõrval tenniseväljakud, kus alati mängisid ilusad noored inimesed ilusates valgetes riietes. Ka pallid olid siis valged. Lapse silmis oli see midagi muinasjutulist – nagu printsid ja printsessid.
Meelisjalutuskohaks olid muidugi Lossimäed, kus asuvad ordulossi varemed. Laste peamiseks atraktsiooniks oli Rippuv sild, mis sealt üle minnes natuke kõikus ja see oli mõnusalt jube. Kohe Rippuva silla juures oli fotograaf oma statiivil seisva fotoaparaadiga, mis oli kaetud musta riidega, see eemaldati pilditegemise ajaks. Peaaegu et statsionaarse fotograafi tõttu on meie käimised Lossimägedes jäädvustatud õige mitmel fotol – kas lapsed üksi või suuremad seltskonnad.
Kuna vanemad käisid mõlemad tööl, olid meil teenija (nagu tollal koduabilist nimetati). Teenija ülesanne oli lastehoidmine, söögitegemine ja koristamine. Küllap ka jooksev pesupesemine. Suurt pesu talvel ei pestud (talved olid siis külmad ja lumerohked), seda koguti kevadeks. Siis olid suured pesupäevad, ja selleks palgati pesunaine. Õue peal oli pesuköök, seal siis pesunaine rahmeldas. Pesupäeval keedeti alati hapukapsasuppi, milles oli hästi palju rasvast sealiha. See pidi olema traditsiooniline pesunaise söök. Vist pakuti sinna juurde ka pits viina, aga päris kindel ma selles pole. Õue pandi üles pesunöörid, kuhu linad kuivama riputati. Nööre tõsteti kõrgemale pesupuude abil, et pesu rohkem tuule kätte lehvima pääseks. Kui kuivad linad nöörilt maha võeti, siis kõigepelt neid sikutati, pesunaine ühest otsast, teenija teisest, ja siis klopiti taas sirgemaks. See oli meie, laste, rõõmuhetk: istusime maha klopitavate linade alla ja nii vahva oli, kui tekkiv tuul meie päid patsutas. Kokkulapatud linad pandi esialgu suurde pesukorvi (see pesukorv on olnud mu tütarde esimeste elunädalate hälliks; nüüdseks umbes 75-aastane pesukorv on praegugi alles ja arvestades hilisemat vintsutamist ühest puukuurist teise, suhteliselt heas korras). Linu ja käterätte ei triigitud, neid rulliti, suur pesurull oli maja keldris. Pesurulli lükkas ka kaks inimest: üks ühest, teine teisest otsast. Suure vastutuleku korras sõidutati rullil vahel lapsi. Kõige selle tõttu on pesupäevad hästi meelde jäänud.
[---]
Jõuludeks kingiti meile raamatuid, joonistamistarbeid, mänguasju, lauamänge. Meil olid igatahes "Kits", "Reis ümber maailma" ja kabe. Maiustusi kingiti ka – šokolaadist jõuluvanasid, päkapikke, šokolaaditahvleid jms. Laste sünnipäevi tähistati aga lihtsalt: samuti mõne väikese kingitusega ja küpsetati kringlit – rosinaid nii et mustab. Tavapärased mänguasjad, nagu kelk, pallid, täheklotsid, liivaämbrid ja -kühvlid olid meil olemas. Minul paar nukku ja nukuvanker, üks oli kindlasti neegrinukk, need olid siis
moes. Kaljul olid tinasõdurid. Kui tagantjärele mõelda, olid tinasõdurid kihvtid mänguasjad, mitte sellepärast, et nendega sai sõda mängida, vaid sellepärast, et nad olid omal kombel stiilsed. Väga palju meil mänguasju polnud. Aga olid veel värvipliiatsid ja joonistusvihud, sai joonistada pilte, teha paberist nukke jms. Harrastasime ka paberil mängitavaid mänge, nagu "Trips-traps-trull", "Poomine", "Laevade põhjalaskmine". Üks lauamäng oli veel, milleks tuli ise teha mänguvahendid – need olid väikseks nelinurgaks kokku volditud kompvekipaberid. Tegime neid kohe hulga. Mängu nimi oli "Konfetka" ning peopesaga vastu laua serva lüües tuli oma konfetka lennutada teise oma peale ja nii see endale saada. Kompvekipaberid olid üldse toredad asjad, mõnel neist jooksid pildiseeriad, Max ja Moritz näiteks. Mängimine käis ikka oma pere ringis, sageli soostus mõni täiskasvanu meiega mängima.
Üht-teist meisterdada oskasime ka. Üks omatehtud mänguasi oli hampelmann (hüpiknukk). Seda aitas teha isa. Sobiva paksusega papile joonistati hampelmanni keha koos peaga. Käed ja jalad joonistati eraldi, jalad veel põlvest kahes tükis. Nägu ja riided joonistati peale ja värviti sobivalt, näiteks üks pool kostüümist roheliseks, teine pool punaseks. Pähe pajatsimüts. Siis lõigati tükid välja. Käed ja jalad kinnitati nööriga keha külge, nii et üks sõlm oli ees, teine taga. Tagumist külge ei värvitud. Sinna seoti tõmbamise nöör niimoodi, et käed ja jalad olid keskelt allarippuva nöörijupiga paraja lõtvusega ühendatud. Hampelmann riputati seinale, ja kui 30-40 cm kehast allapoole rippuvast nöörijupist tõmmata, siis hampelmann tantsis – käed ja jalad liikusid. Teine ripp-mänguasi oli veel. See oli parajasti moes olev jo-jo, millega viitsid aega isegi täiskasvanud. Kahe sukaseene moodi asjanduse vahele oli paigutatud kumminöör nii, et kätt liigutades liikus jo-jo üles-alla. Teine selline mitte just arukas, aga vähemalt naljakas mänguasi oli jonnipunn (siis kutsuti vanka-stanka): umbes 10-sentimeetrine silindrikujuline narrimütsis nukuke, millel oli raskus põhjas, nii et pikalipandult tõusis ta kohe ise püsti. Meil oli ka üleskeeratavaid mänguasju, aga kardan, et minu mälus lähevad need segi samasugustega minu laste ajast. Üks oli igatahes nokkiv tibupoeg.
Loomulikult oskasime kastanimunadest ja tammetõrudest teha tikkude abil inimesi ja loomi. Isa õpetas meile ka pajuvile tegemist, mida ta ise karjapoisina oli õppinud valmistama. Isa tehtud vilega sai vilistada, meie omad ei õnnestunud, häält ei tulnud. Laadalt sai osta saviparte, mis ka puhumisel häält tegid.
[---]
Toidust õpetati meid kodus lugu pidama: mahapudenenud leivaraaski tuli kohe üles korjata. Seda nõudis eriti isa, kes oli pärit kümne-lapselisest taluperest (Jõhvi lähedalt, Pagari külast) ja tundis põhjani seda tööd ja vaeva, mida tuli näha söögivilja ja loomade kasvatamisel. Tema kodus pääsesid lapsed söögilaua äärde alles pärast seda, kui tööinimesed olid söömise lõpetanud. Oma kogemustel põhineva õppetunni leiva väärtusest saime sõja- ja pärastsõja-aastatel, nii et kogu elu olen püüdnud majapidamist selliselt korraldada, et toitu ei tuleks ära visata.
Ei mäleta, et mind oleks lausa lugema õpetatud, nähtavasti hakkas lugemisoskus mulle Kaljust külge. Lasteraamatuid meil igatahes oli. Enamasti olid need õpetlikud lood, igasugused Seene-Mikud ja Pambu-Peedud, aga oli ka tuntud muinasjutte nagu "Hunt ja Punamütsike" ning "Hunt ja seitse kitsetalle". Kindlasti oli paar Viljandi grafomaanliku kirjamehe Anton Suurkase väikseformaadilist värsiraamatukest. Omamoodi põhjusel on meelde jäänud üks ilusate piltidega suuremas formaadis raamat neegripoisist, kes elas kuumas Aafrikas ja kellel oli kaksikvennaks Mikk: sama vana, sama pikk, oli lõpuks samutigi. Mind mõned asjad häirisid: kõigepealt see, et kauge Aafrika poisi vennal on nii koduse kõlaga nimi, ja siis veel see, et kui on kaksikvend, siis peab ju kohe olema sama vana ja sama pikk. Laps ju mõtleb.
Ajalehti lugesime ka. Ma ei mäleta, misnimeline leht meil kodus oli. Igatahes oli lehel jutulisa kahe järjejutuga. Üks oli armastusromaan, see mind ei huvitanud. Teine oli seiklusromaan, seda lugesin alati suure põnevusega. Naljanurka uurisin samuti. Mingil moel olime ka uudistega kursis. Ajab naerma, kui mõni tänane tegelane või koguni ajaloolane ütleb või kirjutab, et ei teatud, mis Venemaal toimub. Meie, lapsed, teadsime küll, et Venemaal on asjad pahasti. Kogu aeg olid seal mingisugused puhastused ja inimesi pandi vangi, lehes ju kirjutati nii. Ka Hispaania kodusõjas oli meil oma pool valitud, me olime Franco vastu ja nende teiste poolt. Kes need teised olid, seda me endile eriti ei teadvustanud. Olime nende poolt, kellele meie meelest liiga tehti. Nüüd tagantjärele võib öelda, et olime lastena kõvad kommunismi- ja fašismivastased. Nali muidugi. Aga eks see midagi ikka näitab, ennekõike vanemate hoiakuid.
[---]
Siis jõudis kätte päev, kui minul tuli kooli minna. Ikka sellesse üle tänava asuvasse Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumi. Kooli patroon oli Jaan Lattik, Viljandi Pauluse kiriku (siis Maakoguduse) pastor ning ühtlasi meie riigijuhtimise ja poliitikaelu suurmees, kellel tuli elu jooksul tegutseda nii Riigikogu saadiku, ministri kui ka diplomaadina. Koolitöösse suhtus ta suure tähelepanuga, teda peeti nõudlikuks meheks.
Kalju oli selles koolis juba kaks aastat käinud, algkooli neli esimest õppeaastat võisid seal ka poisid õppida. Kalju oli minust küll ainult aasta ja kolm kuud vanem, aga ta sünnipäev on 1. september, ja ta pandi kaheksaseks saanuna kohe kooli. Ega ta sugugi halvasti ei õppinud, aga tänu oma elavale fantaasiale oli suutnud juba üht-teist korda saata, nii et emal tuli aeg-ajalt kooli minna asja klaarima. Minu esimesel koolipäeval oli emal tegemist ja ta ütles Kaljule: "Vii Ruth kooli ja näita talle tema klass kätte!"
Nii me läksime, minu arg süda värisemas sees. Kartsin ju kooliminekut hirmsasti. Mind ei lohutanud isegi ilus koolivorm: tumesinisest peenest villasest riidest seelik ja madrusepluus igapäevaseks kasutamiseks ning valge pluus pidulikuks puhuks ja tumesinisest peenest sametist kuuenurkne barett valge tuti ja valgete paeltega. Suvel oli koolimajas tekkinud väike tulekahju ja ma juba lootsin, et ehk nüüd ei peagi kooli minema, aga sügiseks oli maja täiesti korras. Kooli esikus ütles Kalju mulle:"Otsi ise oma klassi!" ja pani poistega minema. Seisin natuke aega, ei osanud kuhugi minna ega julgenud kelleltki küsida. Nutt tuli peale ja läksin tagasi koju ("Nuttes koju" – nagu nimetatakse üht regivärsiliste rahvalaulude struktuuritüüpi!). Ema oli õnneks veel kodus ja viis mu nüüd ise õigesse klassi ja õige õpetaja hoole alla. Klassijuhataja oli naine, ta nime mul enam meeles polnud, aga nüüd loen tunnistuselt – M. Pääsuke. Õppimine sujus üldiselt kenasti, sain hakkama, eriti meeldisid muidugi joonistamistunnid. Neid andis muide kaunis tuntud kunstnik Gustav Mootse (tema nimi on mul meeles!). Põrmugi ei meeldinud mulle laulmistunnid. Õpetaja oli ka karmi moega, ütles kohe: "Sina ei pea viisi!" Pärast seda pole ma enam laulmiseks suud lahti teinud. Kooliaasta lõpuks olid põhiained – eesti keel, usuõpetus, kodulugu ja matemaatika – kõik väga head, kõrvalainetest oli käsitöö väga hea, joonistamine ja võimlemine hea ning laulmine rahuldav (eks ma lau-
Jõulunäidendi tegelased: Ruth väikeste inglite hulgas vasakult teine (blondi tüdruku kõrval). Foto Ruth Mirovi erakogust.
lusõnad õppisin ikka pähe). Kooliaasta tipphetk oli minu meelest jõulupidu, kus ma sain näidendis etendada kaharas valges kleidis väikest inglit umbes paarikümne samasuguse hulgas (vist kõik meie klassi tüdrukud, ja poisid olid päkapikud).
Minu esimese kooliaasta järgsel suvel kolisime aga Viljandist ära ja asusime elama Nõmmele, Kivimäele. Isale pakuti Tallinnas head töökohta, ta sai Harjumaa TelegraafiTelefoni Võrgu tehnilise osakonna juhatajaks, oli õieti juba suve algul selle koha vastu võtnud. Ema ei olnud pärast Helgi surma ennast Viljandis nagunii enam hästi tundnud. Pealegi elasid Nõmmel ema õed.
Oli aasta 1937. Kui Hispaania kodusõda välja arvata, oli elu Euroopas veel kaunis rahulik, aga halbaennustavad mustad pilved olid juba tõusmas.
Summary
Ruth Mirov 80
Memories from Childhood in Viljandi
On 24 November, 2008, Estonian folklorist Ruth Mirov celebrated her 80th birthday. Throughout her long life she has written down memories, which for readers of today seem like tales of the distant past. The selected fragments offer a retrospective look at Ruth's childhood and her childhood home in Viljandi, South Estonia.
|
<urn:uuid:225607ad-5cf8-42f8-a15e-94a014a93918>
|
CC-MAIN-2018-30
|
http://www.folklore.ee/tagused/nr42/mirov.pdf
|
2018-07-22T01:13:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676592875.98/warc/CC-MAIN-20180722002753-20180722022753-00435.warc.gz
| 454,483,879
| 9,076
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999719
|
ekk_Latn
| 0.999756
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3024,
5714,
8412,
11040,
14621,
18266,
19940,
22051,
23196
] | 1
|
[
0.265625,
0.62890625,
0.08935546875,
0.0128173828125,
0.0016326904296875,
0.000530242919921875
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Redaktsiooni jõustumise kp:
Vabariigi Valitsus terviktekst
määrus
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
09.11.2017
01.07.2011
Avaldamismärge:
RT I, 21.06.2011, 16
Allkirja ning ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite määramine
Vastu võetud 24.09.2002 nr 305
jõustumine 01.10.2002
RT I 2002, 79, 471
Muudetud järgmiste aktidega
Jõustumine
Vastuvõtmine
Avaldamine
27.08.2003
RT I 2003, 59, 396
01.09.2003
16.06.2011
RT I, 21.06.2011, 2
01.07.2011
Määrus kehtestatakse «Haldusmenetluse seaduse» § 23 lõike 1 ja § 24 lõike 4 alusel.
§ 1. Allkirja õigsuse ametlik kinnitamine
Haldusorganid võivad ametlikult kinnitada allkirja õigsust neile esitataval dokumendil.
§ 2. Allkirja õigsuse ametlik kinnitamine Välisministeeriumis
Välisministeeriumi struktuuriüksustena võivad Eesti Vabariigi välisesindused ametlikult kinnitada allkirja õigsust dokumendil, sõltumata sellest, millisele haldusorganile see dokument esitamisele kuulub.
§ 3. Allkirja õigsuse ametlik kinnitamine mootorsõiduki kasutamise kirjalikul nõusolekul
Maanteeametil on õigus kinnitada allkirja õigsust „Liiklusseaduse" § 88 lõikes 4 ettenähtud mootorsõiduki kasutamise kirjalikul nõusolekul. [RT I, 21.06.2011, 2- jõust. 01.07.2011]
§ 4. Ärakirja, väljavõtte ning väljatrüki õigsuse ametlik kinnitamine Välisministeeriumis
Välisministeeriumi struktuuriüksustena võivad Eesti Vabariigi välisesindused ametlikult kinnitada teise haldusorgani väljastatud dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsust või teise haldusorgani peetava automatiseeritud andmekogu väljatrüki õigsust.
§ 5. Ärakirja ja väljavõtte õigsuse ametlik kinnitamine vanglas
Vangla juhina võib vangla direktor ametlikult kinnitada kohtuotsuse ärakirja või väljavõtte õigsust. [RT I 2003, 59, 396- jõust. 01.09.2003]
|
<urn:uuid:ac7c77a1-6e17-430d-ad77-2bbf4cec9e01>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/121062011016.pdf
|
2021-01-22T08:43:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 957,055,391
| 806
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999882
|
ekk_Latn
| 0.999882
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1855
] | 2
|
[
0.09130859375,
0.365234375,
0.4609375,
0.080078125,
0.0030975341796875,
0.0003643035888671875
] |
Venemaa majandus 2009. AASTA ESIMESEL POOLEL
Välismajanduse ülevaade, 17. juuli 2009
Koostanud: Eesti Panga rahvusvaheliste suhete eksperdid
Kooskõlas Eesti Panga novembrikuise hinnanguga Venemaa majandusele on Venemaa sisenõudlus vähenenud, mistõttu IV kvartali tulemused kujunesid nõrgaks. Välissektor võib muutuda Venemaa majanduskasvu kiirendajast aeglustajaks, kuivõrd toormehinnad ja nõudlus on langenud alla mulluse taseme.
Majanduse likviidsusprobleemid ilmnesid selgelt 2008. aasta oktoobris. Sellest ajast saadik on Venemaa reaalsektor tootmismahtu vähendanud. Venemaa riigieelarve satub raskustesse nii välissektori nõrgenemise kui ka maksulaekumiste alanemise tõttu, mis on tingitud tootmise vähendamisest olulisemates tootmisharudes.
Mai lõpu seisuga võib tõdeda, et Venemaa majandusareng on olnud suures osas ootuspärane.
Majanduskasv on asendunud -langusega, vähenedes 9,5%lt 2007. aasta IV kvartalis 1,2%le 2008. aasta IV kvartalis. 2009. aasta I kvartalis jõudis langus –9,8%le ja Venemaa majandusministeeriumi prognoosi kohaselt I poolaastal –10,2%le.
Joonis 1. Venemaa SKP
2009. aasta esimesed neli kuud näitasid vaid kriisi süvenemist.
Ekspordi tugi majanduskasvule on aastatagusega võrreldes nõrk. Nafta hind on langenud alla 2007. aasta taseme, olles 2009. aasta mai lõpus 58,8 USA dollarit barreli eest.
Toodang on vähenenud nii mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses. 2009. aasta I kvartalis aeglustus tööstuse mahu kasv aasta arvestuses –14,3%le. Aprillis oli see näitaja –16,9% ning mais -17,1%,
kusjuures töötleva tööstuse maht langes aasta arvestuses –23,7% tasemele ning maavarade kaevandamine –3,4% tasemele.
Venemaa majanduskasvu enam mõjutavate tootmisharude ehk metallurgia ja masinatööstuse langus jõudis aprillis aastatagusega võrreldes vastavalt 26% ja 52% tasemele. Muud tööstussektorid on seni kriisitingimustes paremini toime tulnud.
Väliskaubandus on sügavas languses. Kui veel 2008. aasta juulis oli väliskaubanduse bilansi kuine ülejääk 19 miljardit USA dollarit, siis 2009. aasta esimestel kuudel vähenes see 6 miljardi dollarini. See on tingitud asjaolust, et Venemaa eksport kahaneb kiiremini kui import. Viimastel kuudel on ülejääk 6 miljardi dollari tasemel stabiliseerunud.
Tööpuudus hakkas koos majanduslangusega taas kiiresti kasvama. 2009. aasta septembris ulatus tööpuudus 5,3%ni ning 2009. aasta aprillis juba 10,2%ni. Tarbijahindade tõus väljus kontrolli alt veel „rohke raha perioodil" ja rubla sujuva devalveerimise mõjul. Majanduslanguse perioodil hakkas aga hinnakasv taas aeglustuma – 2009. aasta mais oli tarbijahinna indeks (THI) aasta arvestuses 12,3%.
Pankade likviidsus hakkas kokku kuivama 2007. aasta juunis. Ligi 1300 miljardi rubla suurusest päevasisesest likviidsusest jäi 2009. aasta alguseks järele 600 miljardit rubla, mis kasvas valitsuse võetud kriisimeetmete toel mais 800 miljardi rublani.
Tugimeetmed ja nende tulemused
Venemaa majanduse päästemeetmete pakett on suur (5% SKPst), kuid süsteemitu ja hajus.
Kontrolli riikliku abiraha kasutamise üle hakati rakendama pooleaastase viitajaga. 2009. aasta eelarves on otseseks kriisitõrjeks kavandatud 1600 miljardit rubla.
* Venemaa keskpank hakkas 2007. aastal alandama nende varade kvaliteedinõudeid, mille vastu likviidsusabi anti.
* 2008. aasta oktoobris eraldas valitsus Sberbankile, VTB-le ja GPB-le igaühele 20 miljardit rubla börsi ja 20 miljardit rubla pankadevahelise laenuturu likviidsuse kindlustamiseks.
* VEB-le eraldati 50 miljardit USA dollarit pankade ja ettevõtete välisvõlgade tasumise toetamiseks kuni 2009. aasta lõpuni (2009. aasta märtsis projekt peatati).
* Sberbank, VTB, GPB ja Agropank said kokku 950 miljardit rubla teistele pankadele likviidsusabi andmiseks.
* Keskpank hakkas tagatiseta likviidsuslaene andma.
* Elanike hoiuste tagamise piirmäär tõsteti 700 000 rublani.
* Hoiuste tagamise agentuur sai lisaks 200 miljardit rubla ja õiguse/kohustuse hakata ka riiklikuks pangasaneerijaks.
* 175 miljardit rubla eraldati riiklikele pankadele Vene ettevõtetes osaluste ostmiseks.
* Käivitusid konkreetsete majandusvaldkondade abistamise kavad.
Meetmete tulemused
Valitsuse ulatuslikud eraldised ja naftahinna stabiliseerumine on suurendanud usaldust Vene majanduse vastu. Pärast vahepealset langust tõusis Vene aktsiaturu indeks RTS 2009. aasta juuni alguses üle 1100 punkti, kuigi seejärel on indeks taas nõrgenenud.
Pankadevahelise rahaturu intressimäärad on rahunemas. Rubla kursi „seadmine" lõppes selleks korraks märtsi keskpaigas 33,5–34,0 RUR/USD tasemel ning seejärel on kurss koos naftahinnaga sujuvalt kõikunud. Koos naftahinna langusega on ka rubla taas nõrgenenud.
Majanduse stabiliseerimise hind on keskpanga reservide vähenemine. Kriisitõrje käivitamine alandas reservimahu 597,5 miljardilt USA dollarilt 2008. aasta augustis 384,8 miljardi dollarini 2009. aasta märtsis. Praeguseks on reservid kosunud üle 400 miljardi dollari.
2009. aasta I kvartali arengusuundumused
* Sisemajanduse koguprodukt kahanes aasta arvestuses 9,8%.
* Tööstustoodangu maht alanes aasta arvestuses 14,3%.
* Terase tootmine vähenes aastaga 33%, kusjuures välisnõudluse taastumist on oodata kolme kuni viie aasta pärast.
* Jaemüügi käive kahanes aasta arvestuses 1,1%.
* Veondussektori kaubakäive alanes aastaga 16,9%.
* Tööpuudus suurenes 9,5%ni.
* Eelarve maksutulud olid 6,8% väiksemad kui aasta tagasi.
Riigiduuma võttis 15. aprillil vastu uue 2009. aasta eelarve, mis on seni kehtinuga võrreldes maksutulude poolelt 4,2 triljoni rubla võrra väiksem ja kulude poolelt 0,667 triljoni rubla võrra suurem. Maksutulud kahanevad eelmise aastaga võrreldes 28%, samal ajal kui kulud suurenevad 27,6%. Eelarvepuudujääk ulatub 7,4%ni SKPst. Seega tuleb kasutama hakata reservfondi.
Tulevikuväljavaade
Rahvusvahelise Valuutafondi aprilliprognoos Venemaa edasise majandusarengu kohta oli varasemast märgatavalt pessimistlikum. SKP kahaneb 2009. aastal 6% (jaanuariprognoosi kohaselt 0,7%). THI ulatub 12,9% ning jooksevkonto ülejääk 0,5%ni SKPst.
Vene majandusministeeriumi prognoos on veelgi süngem. Varasema prognoosi asemel väheneb SKP 2009. aastal 8–8,5% ning aastateks 2010–2012 oodatakse 1–3,8% kasvu. Tööstustoodangu langus võib tänavu ulatuda 11–13%ni. THI kasvuks oodatakse 2009. aastal 12–12,5%.
|
<urn:uuid:d9f4d835-5848-4680-9e91-861745ebd28c>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/et/Arhiiv/vmylevaade/2009/_20090717.pdf
|
2021-01-22T10:22:17+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 759,280,760
| 2,558
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999954
|
ekk_Latn
| 0.99996
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1098,
1532,
1885,
2629,
4114,
5373,
6269
] | 1
|
[
0.06689453125,
0.546875,
0.30078125,
0.07666015625,
0.00823974609375,
0.0019378662109375
] |
Tellija:
Aadress:
Telefon:
E-post:
Kauba nimetus:
Proovi märgistus:
Plommi/tõkendi nr.:
TELLITAVAD PROOVI ANALÜÜSID MÄRKIDA TABELISSE
Aromaatsete süsivesinike sisaldus (EVS-EN 12916, EVS-EN 15553, ELT 2019/C119/1)
Külmumispunkt (ASTM D1177)
Tihedus temperatuuril .........°C (EVS-EN 12185, ASTM D4052)
Aururõhk (ASVP/DVPE) (EVS-EN 13016-1)
Kütteväärtus (ASTM D240, EVS-EN 15400, EVS-EN 18125, ISO 1928)
Tsetaaniarv (EVS-EN ISO 5165, ASTM D613)
Benseenisisaldus (EN 12177, EN 22854)
Leekpunkt (EVS-EN ISO 2719, EVS-EN
ISO 3679)
Tsetaaniindeks (EVS-EN ISO 4264)
Biodiislikütuse oksüdatsioonikindlus (EN 14112, EVS-EN 15751))
Leekpunkt ja süttimistemperatuur (Clevelandi avatud tiigli meetod) (EVS-EN ISO 2592)
Tuhasisaldus (EVS-EN ISO 6245, ISO 1171, EVS-EN 18122, EN 15403)
Broomiarv (ASTM D1159)
Mangaanisisaldus ICP-OES (diislikütus EVS-EN 16576, bensiin EVS-EN 16136)
Vedelate süsivesinike ja nende destillatsioonijääkide happesus (ASTM D1093)
C, H, N, S sisaldus (EVS-EN ISO 16948, ASTM D5291, EVS-EN 15407)
Metallid ICP-OES (STJ nrK209, EVS-EN 16576, EVS-EN 16136, EVS-EN 16476)..........................................
Veesisaldus destillatsioonimeetodil (ISO 3733)
Cl, F, S, Br sisaldus (EN 15408)
Määrimisvõime temperatuuril 60 °C (EVSEN ISO 12156-1)
Veesisaldus Karl Fischeri meetodil (EVSEN 12937, ASTM E1064)
Destillatsioonikarakteristikud (EVS-EN ISO 3405, ASTM D86)
Niiskusesisaldus (EVS-EN ISO 18134, EVS-EN 14774, ISO 662)
Viskoossus temperatuuril …… °C (EVSEN ISO 3104)
Erimärgistusained (Automate blue, Automate red, Solvent Yellow) (VV määrus 148)
Oksüdatsioonikindlus (diislikütuse oksüdatsioonistabiilsus) (EVS-EN ISO 12205)
Välimus ning vaba vesi ja tahked osised (ASTM D4176, visuaalne vaatlus)
Estrite sisaldus (EVS-EN 14103)
Oktaaniarv mootorimeetodil, MON (EVSEN ISO 5163, ASTM D2700)
Värvuse määramine (ASTM Color Scale, ASTM D 1500, ISO 2049)
FAME (rasvhapete metüülestrite) sisaldus (EN 14078)
Oktaaniarv uurimismeetodil, RON (EVSEN ISO 5164, ASTM D2699)
Väävlisisaldus (EVS 664, EVS-EN ISO 20846, EVS-EN ISO 20884, EVS-EN ISO 20847, EVS-EN ISO 8754)
Hangumispunkt (Pour Point, ISO 3016)
PCB sisaldus (EVS-EN 12766)
Üldsete kuumalt filtreeritud (ISO 10307)
Hapniku- ja hapnikuühendite ning süsivesinike sisaldus (EN 22854)
Pliisisaldus (EN 237)
KN koodi määramine
Happearv (EVS-EN 14104, ISO 6618, ISO 6619, ASTM D664)
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus (EVS-EN 12916)
Kerge kütteõli täisanalüüs vastavalt KKM määruse 20.12.2016 nr73 Lisale 6
Hägustumispunkt (Cloud Point, EN ISO 23015)
Seebistusarv (ISO 6293-1, ISO 6293-2)
Raske kütteõli täisanalüüs vastavalt KKM määruse 20.12.2016 nr73 Lisale 7
Induktsiooniperiood (bensiini oksüdatsioonistabiilsus) (EVS-EN 7536)
Sete ekstraktsioonimeetodil (ASTM D473)
Põlevkiviõli täisanalüüs vastavalt KKM määruse 20.12.2016 nr73 Lisale 8
10% destillatsioonijäägi koksiarv või koksiarv (EVS-EN ISO 10370)
Solvent uhutud vaikude sisaldus (EVS-EN ISO 6246)
Diislikütuse täisanalüüs vastavalt EVSEN 590
Korrosiivsus vaskplaadikatsel (3h temperatuuril 50 °C) (EVS-EN ISO 2160)
Süsivesinike sisaldus - alkeenid, alkaanid, aromaatika (EN 22854)
Bensiini täisanalüüs vastavalt EVS-EN 228
Külmfiltri ummistuspunkt (CFPP) (EVS-EN 116)
Tahkete osiste sisaldus (EVS-EN 12662)
Muud analüüsid:
MÄRKUSED:
KUUPÄEV:
NIMI JA ALLKIRI:
|
<urn:uuid:1603bccf-2f90-4f39-973b-7a90f8372831>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://ekukv2.klab.ee/wp-content/uploads/2020/06/kutyseanalyysi_tellimisvorm_kodukale.pdf
|
2021-01-22T10:28:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 323,350,684
| 1,486
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999323
|
ekk_Latn
| 0.999323
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3372
] | 0
|
[
0.65234375,
0.228515625,
0.099609375,
0.0167236328125,
0.0029144287109375,
0.00125885009765625
] |
Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu suvekoolitus/täiendõppekoolitus töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajatele teemal: „Traatehted ja klaas", sisaldab järgmisi teemasid:
* tasapinnalised ja ruumilised ehted traadist
* stantsimine, plekist ja traadist märgid
* sõrmused, kõrvarõngad ja prossid
* kohrutamine ja klaas
* pressimine
Kursus toimub 23-24. augustil 2007 Vastseliina Gümnaasiumis pedagoog-metoodiku Geenart Nageli juhendamisel. Koolitus maksab 1290 krooni. Hind sisaldab ööbimist, majutust, toitlustamist, koolitusmaterjale ja puhkeõhtu maksumust.
|
<urn:uuid:39e98005-12d2-4f47-9f90-7cb92ffe0e5d>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://tehnoloogia.ee/wp-content/uploads/2013/08/esitlus.pdf
|
2018-12-19T04:25:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376830479.82/warc/CC-MAIN-20181219025453-20181219051453-00241.warc.gz
| 278,695,307
| 228
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999626
|
ekk_Latn
| 0.999626
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
551
] | 0
|
[
0.6953125,
0.298828125,
0.00469970703125,
0.00128936767578125,
0.00014781951904296875,
0.00009870529174804688
] |
MUHU VALLAVOLIKOGU
6. koosseisu 25. istungi protokoll
Hellamaa
18. mai 2007.a.
Istung algas 15.00 ja lõppes 16.00
Juhatas volikogu aseesimees Neeme Oidekivi
Protokollis Heiske Tuul
Istungist võttis osa 9 volikogu liiget: E.Abe, R.Hobustkoppel, K.Kepp, A.Noor, H. Kipper,
M.Mätas, N.Oidekivi, T.Saar, T.Saartok.
Puudusid: K. Tüür, M. Ling, A.Rebane, K. Kütt
Kohal veel: vallavanem T. Peedu, vallavanema abi A.Toomsalu, vallasekretäri kt. M.Käärid, arendusnõunik A. Keskpaik ja kommunaalameti juhataja R. Liitmäe.
Istungi avas ja volikogu päevakorda tutvustas N. Oidekivi. Muudeti 2. Päevakorrapunkti sõnastust, milleks jäi heakorra ja kaevetööde eeskirja esimene lugemine. Kuna tänasest istungist ei võta osa K. Kiiker, M. Ling, A. Vaga ja K.Kütt, kelle poolt pidid olema põhi-ja kaasettekanded, siis nendepoolsed ettekanded jäid ära. Vahtraste küla Majaka detailplaneeringu uue redaktsiooni ja Nautse Mihkli rendileandmise tingimuste kinnitamise eelnõud kandis ette A. Keskpaik. Üksmeelselt kinnitati 6 punktiline päevakord alljärgnevalt:
1. Vahtraste küla Majaka maaüksuse detailplaneeringu uus redaktsioon
2. Heakorra ja kaevetööde eeskirja esimene lugemine
3. Muhu valla arengukava esimene lugemine
4. Turismiarengukava esimene lugemine
5. Nautse Mihkli rendileandmise tingimused
6. Informatsioon: Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
1. Vahtraste küla Majaka maaüksuse detailplaneeringu uus redaktsioon
Sõna eelnõu tutvustamiseks sai A.Keskpaik. Muhu Vallavolikogu 04.02.2003.a. otsuse nr 15 "Detailplaneeringu algatamine"muutmise tingis viide Saare maavanema 24.05.2006.a. kirjas, kus juhiti tähelepanu, et volikogu õiguslik alus on viidatud ebatäpselt ja ei ole välja toodud ehituskeeluvööndi vähendamist, mida tegelikult planeeringuga taotletakse. Volikogu oli otsuse vastuvõtmise poolt.
Otsustati: võtta vastu volikogu otsus nr 138 "Muhu Vallavolikogu 04.02.2003.a. otsuse nr 15 "Detailplaneeringu algatamine"muutmine ja täiendamine."
2. Heakorra ja kaevetööde eeskirja esimene lugemine
Määruse eel nõu koostas ja tutvustas volikogule R. Liitmäe, kaasettekandja A. Noor. Ekslikult on päevakorda sattunud eeskirja vastuvõtmine, kuigi vajalik on ikkagi eelnev arutelu komisjonides ja vajadusel parandusettepanekute sisseviimine. Kahju, et kõik volikogu liikmed ei ole materjalidega saanud tutvuda, kuigi valmis ta oli. Vana eeskiri on vastu võetud 1997.aastal ja tollane Haldusõigusrikkumise seadus on tänaseks kehtivuse lõpetanud. Ka puudus varasemalt kaevetööde osa, mis seoses ehitustegevusega on muutunud aktuaalseks. Eelmises eeskirjas oli koos avaliku korra, heakorra, koerte ja kasside pidamise eeskirjad. Uuenduslik on tuleohutuslik pool, sest märtsikuus tuli siseministeeriumilt ringkiri, kus paluti üle vaadata heakorra eeskirjad seoses kulupõletamisega (küttekolde välise tule tegemine). Kaasettekandja A. Noor tunnustas tehtud tööd ja lisas, et eeskiri on vajalik nii kohalikule elanikule kui ka turistile. Kuigi eeskirjad tunduvad esmapilgul karmi võitu, tuleb nendega harjuma hakata. Volikogu otsustas, et parandusettepanekud heakorra-ja kaevetööde eeskirja II lugemisele esitatakse vallavalitsuse kantseleisse 01. juuliks 2007.a. Seejärel lõpetati eeskirja esimene lugemine.
Otsustati: lõpetada heakorra ja kaevetööde eeskirja esimene lugemine.
3. Muhu valla arengukava esimene lugemine
Sissejuhatava sõnavõtuga esines A.Keskpaik. Eelnevalt on arengukava volikogu liikmetele tutvumiseks välja saadetud. Valla põhimääruse järgi on nii, et lugema peab seda vähemalt kaks korda ja esimesel lugemisel otsustab volikogu avaliku väljapaneku aja, mille kestel saab teha täiendusi ja parandusettepanekuid, et need siis esitada teiseks lugemiseks. Volikogu otsustas, et arengukava avalik väljapanek on ajavahemikul 24.maist kuni 29.juunini 2007.a. Avalik arutelu toimub 29. juunil 2007.A. Sellega lõpetati arengukava esimene lugemine ja võeti vastu otsus valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamise kohta.
Otsustati: võtta vastu otsus nr 140 „Muhu valla arengukava 2007-2013" ning „Muhu valla arengukava 2007-2013 ja Muhu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande" avalikustamine.
4. Turismiarengukava esimene lugemine
Sõna sai A.Keskpaik. Kuigi turismiarengukava näol on tegemist eraldi dokumendiga, kuulub ta siiski valla arengukava juurde ja on valla arengukava lisa.
Otsustati: lõpetada turismiarengukava esimene lugemine.
5. Nautse Mihkli rendileandmise tingimused.
Eelnõud tutvustas A.Keskpaik. Antud eelnõu oli arutusel ka volikogu 20.04.2007.a istungil. Kuna siis esitati palju parandusettepanekuid, siis otsustati eelnõu paranduste sisseviimiseks vallavalitsusele tagasi saata. Eelnõu sisuks on Nautse Mihkli talukompleksi 10 aastaks rendileandmine, volituste andmine vallavalitsusele konkursi läbiviimiseks ja rendilepingu sõlmimine vastavalt otsuse lisas nr 1 esitatud tingimustele. Volikogu esitas parandusettepaneku rendileandmise tingimuste punkti 4.2 vormistamise kohta, mis jääb järgmine: kinnistu tasuta võimaldamine valla üritusteks kuni 15 päevaks aastas. Volikogu hääletas ühehäälselt otsuse vastuvõtmise poolt.
Otsustati: võtta vastu otsus nr 139 „Vallavalitsusele volituste andmine Nautse Mihkli talukompleksi konkursi korras rendile andmiseks ja renditingimuste kinnitamine"
6. Informatsioon: Muhu valla arengukava ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
A.Keskpaik edastas informatsiooni, et valla kodulehel saab vastava dokumendiga tutvuda. Volikogu liikmed seaduse järgi oma seisukohta välja ütlema ei pea, küll aga on sel lihtsalt informatiivne otstarve.
/allkiri/ Volikogu aseesimees
Neeme Oidekivi /allkiri/ Volikogu esimehe ülesannetes Protokollija
Heiske Tuul
|
<urn:uuid:11eb27ae-a7e4-4e1a-a8bc-d3293df88566>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://vana.muhu.ee/index.php?option=com_docman&task=doc_download&gid=126&Itemid=49
|
2018-12-19T04:09:26Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376830479.82/warc/CC-MAIN-20181219025453-20181219051453-00243.warc.gz
| 297,318,912
| 2,348
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999872
|
ekk_Latn
| 0.999869
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3265,
5847
] | 1
|
[
0.11474609375,
0.58203125,
0.2216796875,
0.07470703125,
0.00384521484375,
0.0016937255859375
] |
Humanitaarklassid
* Eesti kunstiajaloo uurimisele, vaid toovad kokku nii erineva taustaga inimesi ning aitavad ennast professionaalselt arendada. See oli tõestus, et eri õppeainetega võib elus täiesti ootamatutel erialadel kokku
* Sain teada palju huvitavat Ackermanni eluloost ning tema loomingu unikaalsusest. Samuti oli huvitav see, kui paljude erinevate valdkondade esindajad aitasid kaasa sellele projektile (isegi tolliametnikud!!!) Minu arvates on sellised projektid väga tähtsad, kuna need mitte ainult ei aita kaasa
* puutuda. Päris huvitav. • See oli ka ootamatu, et veebileht nii hea oli. Palju vaeva oli nähtud. • Mulle täitsa meeldis see loeng – need avasid lühikese ülevaate Ackermanni loomingust (ajaloost) ja siis rääkisid rohkem sellest projektist – mis oli põnev ja mulle jäi eriti meelde see konstruktsioon, mida nad paigaldasid sinna Oleviste kirikusse ja samuti see, et algselt olid skulptuurid värvilised, mis tundus vaadates täitsa võõras, sest harjunud olen ma nägema valgeid skulptuure. Ackermann'i loeng oli minu arvates üsna põnev. Ületas minu jaoks ootusi. Mulle
* ettearvamatult põnevaid asju võib ette tulla alal, mida tavaliselt võib-olla nii põnevana ei reklaamita. Naised, kes rääkisid, tundusid oma alal spetsialistid ja oli näha, et nad tõesti
* meeldib, et nad leidsid jutustamiseks põnevaid vaatenurki ja teemasid. Tänu sellele ei olnud loeng üksluine ega igav. Mulle meeldis, kuidas see loeng oli nii hea näide erinevate alade lõimumisest ja kui
* südamega nautisid seda, mida nad tegid Minu arvates oli loeng hullult põnev ja silmaringi avardav, sest olgugi et ma olen
* tulevad. Eriti hästi oli tehtud esitlus, mis ilmestas seda juttu väga hästi. Eelnevalt polnud üldse aimugi, et hetkel (tänasel päeval) valgeks värvitud kujud on
* varem kuulnud Ackermannist, tean ma nüüd nii palju rohkem huvitavat tema enda ja ta kunsti kohta. Hästi põnev oli jälgida, sest ettekandes olid põimunud igasugu erinvad aspektid, nagu näiteks ajalugu, praktiline pool jne. samuti andis ettekandele väga palju juurde see, et esinejad olid ise nii vaimustunud ja õhinal, oli näha, et see teema on neile hingelähedana ja oluline. Oli väga huvitav teada saada, kuidas praktiliselt erinevad teadusharud kasuks
* algupäraselt olnud väga värvilised ning silmapaistvad. Väga huvitavana tundus laborites tehtav töö, kus iiritakse värvikihte. Samuti oli üllatav, et kui palju erinvatest valdkondadest inimesi selline projekt seob
* piltide põhjal võrrelda Ackermanni skulptuure ja kellegi teise tehtud skulptuure. See näitas täpselt ära, kes on kes. Ackermanni skulptuurid ja muud nikerduse olid kõige peenemad. Isegi veresooned olid (skulptuuridel, kujukestel) olemas.
* (nt PPA). „Loeng" oli huvitav, kuna seal seletati lahti, kuidas see restaureerimine käib. Sai
* Ackermanni loeng oli väga huvitav ja inspireeriv. Sain aru, et ajaloole ja kunstile on võimalik läheneda palju põnevamalt ning seetõttu sain teada palju uut. Eriti tore oli see, et Ackermanni kunsti uurimisest on saadud teada ka selliseid asju, mida traditsioonilist moodi uurides pole võimalik märgata (nt. naelad skulptuuride sees või erinevad värvivarjundid). Mulle meeldis, et esinejad olid teemast väga vaimustuses ja sellega suutsid tekitada
* asjadest humanitaarpraktika kursusel rääkinud. Seega väga palju uut infot ei saanud. Siiski väga meeldis loengu pidajate stiil - nad olid väga kirglikud. Kirikus toimunud loeng oli hea näide sellest, kuidas saab omavahel lõimida ajaloo,
* ka kuulajas teema vastu teatud elevuse. Lisaks jäi eredalt meelde, et sellise asjaga tegelemine võib sobida peaaegu igas valdkonnas tegelevale inimesele. Loeng oli väga põneval teemal, kuid õnneks või kahjuks olime klassiga taolistest
* keemia ja füüsika. Minule jäi esitlusest meelde see, et Ackermann oli väga omapärane
* mis kestab aastani 2020. nägin palju erinevaid detailseid töid, mis olid vapustavad, sest iga viimne detail oli perfektselt tehtud. • + Väga hea esitlusmaterjal • + Mitmekülgne lähenemine
* kunstnik/skulptor ja tema tööd eristab kergelt teiste seast. Naised, kes meile tema kunstist rääkisid, tegelesid Ackermanni skulptuuride ja teoste restaureerimisega erinevates Eesti kirkustes ning see kestab aastani 2020. Loeng oli isegi üllatavalt põnev. Sain lähemalt kuulda Ackermannist ning projektist,
* + Ka suhteliselt „igavad" teemapunktid olid huvitavaks tehtud.
* + Kirega esitletud
* Samuti jäi meelde see, et valge värvi kihi all oli minu arvates väga palju koledam mitmevärviline kiht. Hämmastavad olid Ackermanni tööde uurimisel kasutatud meetodid, nt röntgen ja
* Võimalik, et esitlejad peaksid rohkem kooskõlastama, mida ja kes räägib: vahepeal oli tunda kerget pinget/rivaalitsemist? Vabandust, kui ma eksin • Kirikus oli külm nii kaua istuda • Mulle väga meeldis, et kunstiajaloo tundidest õpitud info C. Ackermanni kohta omandas kirikus palju parema mõju. Ehk see ettekanne oli väga huvitav ning mitmekülgne ja pööras tähelepanu ka sellele, et isegi kui sa arvad, et sa ei puutu tulevikus tööalaselt kunstiga kokku, siis seda võib siiski juhtuda. Mulle jäi hästi meelde see, mis räägiti röntgenimasinate ja tolliametnike kohta.
* üleüldse teaduse tihe seos kunsti uurimisega. Ackermanni nimega olin korraks kokku puutunud vaid kunstiajaloo tunnis, kuid see oli mul juba peaaegu ununenud. Arvan, et tema teoste uurijad teevad olulist tööd Eesti jaoks, sest Ackermann on inimene, kelle looming vajab hädasti laialdasemat tuntust. Ei hakka luiskama, mulle ei jäänud sellest loengust eriti midagi meelde, võitlesin
* väsimusega ja üritasin mitte magama jääda. 3D mudelid neist kujudest olid kihvtid.
Peaaegu igal slaidil oli suvaline kombinatsioon tähti kursiivis.
* pealkirjad. Veel täpsemalt nendes laiali paisatud kursiiv. Tihti oli esimene täht kursiivis, vahepeal aga pool sõna. Kursiiv oli alati. Kindlasti oli kursiiv paigutatud pealkirjadesse meelega. Sellel oli oma sõnum kanda. Nagu slaidide peakirjades on ka meie eludes mõned asjad viltu. Tähtis on aga need viltused asjad sirgeks painutada. Seda nimetan ma Ackermanni kursiiviks. Minu meelest on lahe, et mineviku meistreid mäletatakse ja tuuakse nende pärand
Restaureerijad ehitasid ise tellingud, see oli huvitav Ackermanni tutvustusest paelusid mind enim kirikuseinale valgustatud slaidid. Eriti
* meieni. On väga huvitav kuulda, kuidas meister oma elu elas, mis töid tegi ja miks mitte ka, millised töövõtted tal olid. Huvitav oli kuulda Ackermanni elukäigust ning kuidas ta oli omast ajast ees ning tehes seda, mida õigeks pidas. Huvitav oli ka kuulda, mida tehakse tänini säilinud töödega, kuidas neid uuritakse koostöös tolliametiga ning kuidas otsitakse ka meistri töid välismaalt. Oli väga huvitav loeng. Meeldis, et kaks naist, kes rääkisid, olid väga särtsakad ja
* vaimustume välismaisest ning alahindame seda, mis on siinsamas lähedal. Tore, et Eesti oma meister saab vääritud tunnustuse ja tähelepanu. Loeng oli huvitav ja väga informatiivne. Ma sain rohkelt uusi teadmisi
* tegid teema huvitavaks. Nad rääkisid ladusalt ja energiliselt, mis oli tore. Oli näha, et neile endile meeldis see, millest nad rääkisid ja et nad tõesti väga tahavad meile sellest rääkida. Christian Ackermann on kindlasti oluline isik, kellest peaks rääkima, sest ta oli eesti kunstnik. Mulle väga meeldis, et tutvustati meie kohalikku kunsti, mida tihti ei märka - tihti
* restaureerimise ja skulptuuride kohta. Asi, mis mulle ei meeldinud oli see, et mul oli terve loengu vältel väga külm. Ma sain vee aru, et mina ei sobi sellisele alale kohe üldse, sest see nõuab püsivust, mida mul pole. Ausalt öeldes ei jäänud mulle see esitlus eriti meelde. Üle nädala on sellest juba
* inimesed said ise minna trepist üles ja vaadata skulptuure lähemalt. Järva-Madise kirkus veedetud aeg läks asja ette. Loeng andis hea ettekujutuse
* möödas ka. Ainus, mis mul meelde jäi, oli kiriku külm temperatuur ja esitluse animatsioonid. Need olid huvitavalt tehtud. Väga põnev oli see, et ehitasite kirkusse umbes 10 m kõrguse laudehituse. Vahva, et
* barokkkunstist ja ka üldisest õhustikust, mis sellel ajal valitses. Seega mulle meeldis just see ajaloo pool. Võib-olla oleks võinud isegi pisut rohkem sellele keskenduda ja natuke vähem rääkida, mis olukord on Christian Ackermanniga tänapäeval. Üldiselt oli tore! Aitäh! Loeng Järva-Madise kirikus oli väga huvitav ning vajalik, kuna saime teadmisi, mida
* kunstiajaloo tunnist ei saa. Konkreetse teema puhul saab minna süvitsi. Tunnis küll rääkisime Ackermannist, aga see piirdus vaid paari teose meelde jätmisega. Sellised loengud on õpilastele väga kasulikud, kuna ebatavalises keskkonnas ei tundu see õppimisena, vaid lihtsalt teadmiste kogumisena. Minu jaoks oli see kindlasti silmaringi avardav, kuna iseseisvalt arvatavasti sellist teemat ei käsitleks.
* Minu jaoks tõi loeng barokkkunsti hingeliselt lähemale. Oli väga huvitav kunstiajalootunnis õpitut lähemalt näha. Loeng aitas tekitada sügavamat arusaamist keskaja eluolust. Kõige paremini jäid muidugi meelde naljakad ja mitte nii olulised tõsiasjad, nagu näiteks et Ackermann ei teinud oma kujudele kunagi kõrvu. Üldiselt oli loeng huvitav, aga kõige rohkem ma sellest ei mäleta. Järva-Madise kirkus aset leitud loengus selgines minu jaoks pilt reaalainete ja
* ma varem Ackermannist väga palju ei teadnud, siis oli esinejate jutus minu jaoks palju uut ja põnevat. Esinejad rääkisid selge häälega ja konkreetselt. Oli täitsa huvitav kuulata. Samuti meeldis, et ei piirdutud ainult Ackermanniga, vaid räägiti ka EKA tudengite tegemistest. Kõige rohkem meeldis mulle esinejate entusiasm ja see, millise rõõmu ning innuga
* humanitaarsuuna lõimumisest. Kunsti uurimisel on lisaks vaatlemisele tänapäeval olulised ka uurimismeetodit, läbi mille saa puurida kunstiteose telgitagustesse. Ackermannist jäi minule kõrva taha tema ülim meisterlikkus ning detailirohkus. Teadlaste näidatud teoste puhul oli selgelt näha iga pisimgi nüanss – kõik tillukesed kohad olid ülima täpsusega välja peetud. Meeldis, et esinejate jutt oli illustreeritud piltide ja informatiivsete slaididega. Kuna
* nad oma tööd teevad. Selline pühendumus oli väga inspireeriv. Kui enne olin ainult Ackermanni nime kuulnud, siis nüüd tean ka tema panust Eesti kultuuri. Loeng oli väga huvitav, sain teada, et Ackermanni loomingu uurimisel tehakse väga
* kirega sees, tekkis endalgi huvi selle astu. Näha, et kedagi see niivõrd palju toidab, pani ennastki tahtma seda teha. Teema oli huvitav ja slaidid andsid juurde, aga kummaline oli kiriku seinal slaide vaadata. Mind pani ka mõtlema, kuidas on ikkagi võimalik aru saada, kes on teose/skulptuuri autor, kui nime ei ole juures. Rääkijad suutsid koheselt mu tähelepanu endale tõmmata ning oli täitsa huvitav
* palju koostööd teiste asutustega, nagu nt Piiri- ja Tolliamet. Mulle jäi meelde, kui oluliselt värv võib skulptuuri ilmet muuta, ning et puuskulptuur pandi kokku väiksematest osadest ning liimiga, kuid seal sees on ka suured raudnaelad, mille olemasolu vaid läbi röntgeni kindlaks sai määrata. Mulle väga meeldis. Inimesed, kes sellest rääkisid, olid oma tegemistes väga suure
* kuulata, vaatamata sellele, et ma pole suur kunstiajaloo fänn. Väga hea mõte oli seda teha Järva-Madise kirikus, kus olid ka Ackermanni teosed. Ackermannist kuulmine ja samal ajal tema tööde vaatamine tekitas aupaklikkust. Esimest korda tundus kunstiajalugu põnev. Ütleks, et päris hea töö. Väga meeldis ettekanne Järva-Madise kirkus. Minu jaoks oli üllatav, kui palju on
* väga keeruline ja nõuab koostööd mitmete organisatsioonidega. Tänu loengule sain teada, kui keeruline ja raske on skulptuuride uurimine. On vaja teada saada nende
* kunst ja teadus omavahel seotud ning kui paljud erinevad institutsioonid on ühe projektiga seotud. Samuti tekkis seos selle vahel, et kunsti uurimine pole ainult kunstiteadlaste jaoks oluline, vaid sellest saavad kasu ka muude elualade esindajad. Vaatan nüüd ise ka kunstiteoseid teise pilguga. Ackermann oli Eesti kunstnik. Ta oli väga osav. Tema tööde uurimine põhjalikult on
materjal, värv, sisemus, suurus ja palju muudki. Kogu uurimist segab veel fakt, et skulptuurid on tihti kirikutes kõrgetel kohtadel. Loeng oli tore. Mul on hea meel, et sain teada, missugune kunstnik Eestis on elanud. Ei teadnu
* kergemini teemasse süveneda. Eriti huvitav oli tellingutega kiriku altari tutvustus. Oleks ka tahtnud seal käia, kui
* varem temast midagi, olin vaid nime kuulnud. Huvitav oli kuulata, kuidas tänapäeval teadlased taastavad ja uurivad tema töid. Loengu suureks plussiks oli see, et me olime teemaga seotud kohas. See aitas
need tellinud veel üleval olid. Vahepeal oli tekst arusaamatu, sest mõlemad kõnelejad soovisid korraga midagi
* mind üsna palju, oli tore kogemus sellest kõigest kuulda. Kiriklikud kunstiteosed on minu arvates kõik väga suursugused ning imetlusväärsed ning mulle isiklikult meeldib sellist laadi ajalooloenguid kuulata lisaks sõdadele on ajalugu ka kunstis ja muusikas. Ma leian, et poliitiliste sündmuste kõrvalt on oluline teada üht-teist ka kultuuriajaloost. Järva-Madise kiriku loeng oli huvitav ning panin midagi kindlasti kõrva taha.
öelda ja see põhjustas ühest teemast teise hüppamisi. Minule loeng kirikus meeldis. Kuna arhitektuur (eriti sakraalarhitektuur) huvitab
* Oli näha, et kahe asjatundja koostöös valminud loeng oli kordumatu. Mõlemad teadsid enda ala kohta väga palju ja loengu jooksul täiendasid üksteist. Loeng oli parajalt pikk ja piisavalt huvitav, et tähelepanu ei hajunud. Eesti on väike riik aga meie kultuur ja ajalugu on rikkalikud. Usun, et on oluline neid uurida ja neist õppida. 12. septembril sai Järva-Madise kirikus kuulata loengut Christian Ackermanni elutöö
* Ackermanni kohta paju uut ja põnevaid fakte, mida polnud kuulnudki. Mulle meeldis, et kõnelejatest oli näha, et see teema läheb neile hinge ja nad tõesti hooliva sellest, millest räägivad. Mulle ei meeldinud see, et pead pidi kogu aeg pöörama, et ekraani näha, võiks olla mõni teine lahendus. Nagu keskaegsel inimesel oli tihti mitmesuguseid ja -külgseid oskuseid, on ka
* kohta. Selles loengus tuli hästi välja reaal- ja humanitaarainete seos. Christian Ackermann oli skulptor, kelle teoseid võib leida Eestis erinevatest paikadest. Loeng oli üsna huvitav. Esitlus hoidis tähelepanu ja mõtted loengu teemal. Kuna enamus Ackermanni loomingust on kirikutes, kui mitte kõik, siis loengu toimumispaik oli hästi valitud. Järva-Madise kirikus peetud loeng oli väga informatiivne ja asjalik. Sain teada C.
* keskaegse kunsti täies ulatuses hoomamiseks kasulik mitte ainult vaadata teemat omaenda mätta otsast, vaid ühendada taustteadmised ja oskused teiste omadega saamaks kätte tervikpilti. Nii sai selgeks kolmapäeval Järva-Madise kirikus, kus mitmete vaatenurkade alt tutvustati ühe neljast Eesti keskaegse kunsti suurmeistrist Christian Ackermanni kunsti. Kaheteistkümnendate klasside traditsionaalse Vargamäe-ekspeditsiooni käigus
saime põigata sisse ka loengule sellest Maarjamaa talendist, mida peeti projekti "Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas" piires. Projekti eesmärk on teha inimesi teadlikumaks kunagi kuulsuses kümmelnud, kuid sestsaati unustusehõlma vajunud Ackermanni elust ja loomingust. Koordinaatorid on projektil Eesti Kunstimuuseum ja Kunstiakadeemia ning Evangeelne Luterlik Kirik, meie harimisega tegelesid Järva-Madisel kahe esimese esindajad. Loengu soojenduseks kuulsime faktuaalset ja kuiva ettekannet Ackermanni elust,
valdkondade, eriti reaalainete, tähtsust säärase keskaegse kunsti avastusretkel. Sealjuures toodi näiteid reaalainete "suurest triumviraadist" Füüsikast, Keemiast ja Valgusest, mis mitmetele nalja tegi, sest valgus pole ju mingi kooliaine. Valgus on aga, nagu välja tuli, väga tähtis, sest just röntgeni abiga on analüüsijatel võimalik piiluda skulptuuri sisse ja selgitada välja kunstniku töövõtted. Sealjuures toda röntgenvalgust polnud projekti koordinaatoritel mitte omast käest võtta ega ei palunud nad ka taevaseid jõude, et nood "fiat lux" ütleksid, vaid pöörduti ei kellegi muul kui Maksu- ja Tolliameti poole, kes on harjunud igapäevaselt asju röntgeniga läbi valgustama. Nii et abi võib sellisel uurimisel tulla üpriski ootamatuist kohtadest ja küsida tasub alati. Viimaks lasti ka oma silmaga vaatama Ackermanni loodud altarit sealsamas Järva- mida vürtsitati küll n-ö "põnevate faktidega", aga mis lõppude lõpuks igale kooliõpilasele ajaloost või kunstiajaloost tuttav on. Edasi aga tuli märksa huvitavam osa, kus meiega jagati saladusi sellest, kuidas tänapäeval Ackermanni kunsti ja selle lugu päevavalgele tuuakse. Et oleme humanitaarklassid, rõhutasid loengupidajad meile just ka teiste
Madise kirikus (ega seda paika mitte juhuslikult valitud saanud) ning jäeti hüvasti. Kirikust lahkuti targemana ning loodetavasti ka suurema huviga mehe vastu, kelle anne ja upsakus sajandeid tagasi kirgi olid kütnud.
* Loeng Christian Ackermannist avas põhjalikult kunstniku karakteri ja selleaegse maailma. Kirikute altareid vaadates on mu põhitähelepanu alati läinud keskmisele maalile, aga nüüd suunati mind avastama eelnvalt peitu jäänud ülemisi skulptuure, loeng tõi nad ülevalt silme ette detailsete 3D-mudelitega, mis olid kujutatud kiriku seinale. See projekt inspireeris mind mõtlema ja avastama, mis kirev maailm on minu kodukirikute valge värvi all. Eriti õdune oli lõpp armulaua ees, kus loengupidajad kirjeldasid nt. hiirte pesade
Reaalklass
* leidmisi. Kui varasemalt on kunst ja eriti kunstiajalugu tundunud puutumatu ja muutumatuna,
* kujurist, kes oli ülbe, kuid väga meisterlik. Tema teoseid võib leida nii Eesti suuremate linnade kirikutest kui maakirikutest. Väga põnev oli kuulata, kuidas
* mida peab käsitlema eemalt ja õrnalt, siis nüüd see projekt näitas mulle, et ka sajanditevanustele teostele saab käed külge panna ning luua midagi (antud näites) 17. sajandi kunstnikuga koos. 12. septembril kuulasin loengut Christian Ackermannist. Meile kõneldi põnevast
pühakujude päritolu ja teguviisi uuritakse tänapäevaste meetoditega ning missugust infot sellega kogutakse. Kuigi loeng oli põnev, oli kõige toredam ja inspireerivam näha seda sära kõnelejate silmis, mis loengu algusest saati välja paistis, ning näitas, et inimesed on tõeliselt pühendunud. Loeng kellestki, kelle nimegi polnud varem kuulnud, oli minu jaoks oodatust
* tähenduses. Kuid enne loengut tema elust ning mastaapsest uurimisobjektist polnud ma kuulnudki suurest kunstnikust. Tema detailsete tööde näited panid hämmastama, et temast rohkem ühiskonnas juttu pole olnud. Loengu läbiviijad olid hinge, südame ja mõttega teema ja tegemiste juures. Lust oli neid kuulata. Põnevust tekitasid minu jaoks näited, kuidas Ackermanni kujusid uuritakse. Infrapunavalgus ja röntgen- kui nutikad inimesed tegelikult on. Vaatamata ÜPRIS unisele olekule kuulajate jaoks, oli selgelt tunda kahe rääkija
* kordades huvitavam. Esialgselt tundus Christian Ackermanni nimi kui kellegi kinnisidee, ja elulugu, mida uuritakse eneselikust huvist tema vastu. Meie saime aga huvitavaid paralleele tuua oma kunstiajaloo kursustel kuulduga ja mõtteid suunati ka erinevatele altaritele, millele ise ei oskakski kuidagi mõelda ja hinnangut/arvamust jagada. Tekitas endalgi huvi erinevaid kirikuid külastada just nende altarite nägemise eesmärgil. C. Ackermann kui suur kunstnik, kes tegutses Eestis, oli andekas sõna suurimas
* emotsioone ja rõõmu kunstiteemadel vesteldes. Mingil määral suutsid nad kogu sellest projektist päris huvitava asjaajamise valmis saada. Huvitav oli loeng selle pärast, et ma polnud varem C. Ackermannist midagi kuulnud,
* enne kuulnud. See projekt tundub vägagi huvitav. Eriti meeldis mulle see, et suudeti kõik ideest Ackermanni teostest teha 3D mudelid ning need kõigile vaatamiseks internetti üles laadida. Christian Ackermanni loengust jäid mulle meelde üksikud faktid. Teema mulle suurt
* kuigi tegemist on oma ala kuulsaima Eesti tegijaga. Samuti oli põnev uurida Ackermanni skulptuure, eriti veel selle pärast, et üks neist asus seal samas kirikus. Loeng algas mul üsnagi hästi, kuna hakati rääkima inimest, kellest ma polnud kunagi
* huvi ei pakkunud, kuid siiski leidsin loengust ka enda jaoks midagi. Mulle meeldis, et räägiti ka reaalainetest ning kuidas need antud teemaga seotud olid. Lisaks muidugi erinevad animatsioonid Ackermannni teostest ja võrdlused teiste skulptoritega oli väärt kuulamist ja kõrva taha jätmist. Teema tuli väga ootamatult, kuid tore oli rohkem tunda õppida ühe kunstniku lugu ja
* meeldis, et teemat tutvustanud daamid olid vägagi teemas sees, kuid kuna see teema üldiselt mind just liiga palju ei kõnetanud, siis jäi mulle sellest suurest pühendumusest mulje, et nagu Christian Ackermann oleks kõige parem kunstnik üldse, natuke kultuse moodi juba.
* stiili. Ma polnud varem C. Ackermannist kuulnud ning suurim seos, mis temaga hetkel tekib, on see, et ta ei osanud kujutada kõrvu. Ülesehituselt mulle loeng eriti ei meeldinud, sest naised katkestasid pidevalt üksteise lauseid ning seetõttu oli raske jälgida, kui pidevalt uus mõte eelmise lõpetamist segas, info jäi poolikuks. Loeng Christian Ackermanni eluloost ja loomingust polnud üldsegi mitte paha. Mulle
* Kuna käisin just eelneval nädalal Budapesti basiilikat (nime ei mäleta) vaatamas, siis too kirik (ja ka altar) jättis mind üsnagi külmaks, need polnud lihtsalt võrreldavad. Loeng oli päris huvitav, suuresti tänu ettekandjate fanatismile. Nad rääkisid nii
* segane, kui nad rääkisid, et miski on barokile omane või vastupidi, et ei ole. Samas tõid nad huvitavaid näiteid, kuidas kunstiajaloolased on võimelises aru saama, kas üks või teine teos on mingi kunstniku looming, nt Ackermann ja kõrvade puudumine. Oli huvitav, kui räägiti kunsti uurimise poolest ja milliseid meetodeid kasutatakse, sellest kunsti poolest tavaliselt palju ei räägita. Väga imetlusväärne on võime tunda tänu oma teadmistele ära kindla autori tehtud
* kirglikult, et see haaras kaasa. Ma polnud varem Christian Ackermanni nimega kokku puutunud ja tema tegemistest oli ka seetõttu tore teada saada. Põnevad olid kõiksugu erinevad meetodid, mida Ackermanni teoste uurimisel kasutatakse ja mis tulid mõnikord ootamatute koostööpartnerite poolt. Näiteks pakub Maksu- ja Tolliamet abi infrapunaga skanneerimisel. Kuna tulime just üsna väsitavalt matkalt ja meid pandi kohe kirikusse istuma, ei jõudnud ma oma tähelepanu Ackermannile keskendada ning uni tikkus vägisi silma. Sellegipoolest on mul meeles fanatism, millega ettekandjad puuskulptorist rääkisid. Nende silmis oli sära ning hääles entusiasm ja nad olid siiralt Ackermannist huvitatud. Sellist pühendumist oma tööle on tore vaadata. Kuna me kunstiajaloo kursusel barokkist eriti ei rääkinud, siis oli pilt vahel pisut
* kujud ja arusaadav, kui autori pähe määritakse kellegi teise autori kuju. Ka kujude leidmine on aega nõudev, sest tuleb käia erinevates kirikutes eri kohtades. Oli huvitav kuulda, et väga paljud noored tunnevad kujude taastamise vastu huvi. Loengu läbiviijatel lõid silmad särama, kui nad oma tööst rääkisid. Oli näha, et nad on
* ajalooliste töövõtete kohta, enne kui skulptuurid/kunstiteosed ära lagunevad. Projekti tutvustajad suutsid hästi demonstreerida mõningaid uurimismeetodeid, nagu infrapuna- ja röntgenpiltide kasutamine. Mulle väga meeldis see loeng. Tore oli, et see leidis aset kirikus, kohe kunsti kõrval.
* huvitatud ja nad naudivad oma tööd. Tegid seda entusiasmiga. Minu arvates on tegu huvitava ja vajaliku projektiga, et taastada teadmised
* Enim pakkusid mulle huvi need detailid, mille järgi eristati Ackermanni kujusid teiste omadest. Näiteks kuidas Ackermann kunagi inimestele kõrvu ei teinud või jälgides kuju dünaamilisust, täpsust ja detailsust või vaadates, kas puidutükk, millest kuju tehti, on mitmest tükist kokku klopsitud. Ma olen aus inimene ja seega ma tunnistan, et esimene asi, mis mul loenguga
* Ackermanni skulptuure lähemalt vaadata.
* seostub, on väsimus. Pärast rabamatka oli nii hea kirikupingile istuda ja lihtsalt silmad kinni panna. Aga õnneks ma ei maganud tervet loengut maha. Eriti huvitav oli kuulata, kuidas kujudest röntgenpilte tehakse. Ma polnud sellisest uurimismeetodist teadlik. Samuti jäi mulle meelde see fakt, et mõned võrdlevad Ackermanni teoseid Michelangelo omadega, kuna Ackermanni teosed on palju detailsemad kui teiste kohalike meistrite skulptuurid. Loengu lõpuks tekkis mul asja vastu huvi ning ma tahtsin minna altari ette, et
* See loeng oli üsna teistsugune ja tavaliselt poleks ma sellist asja kuulama ehk sattunudki. Tunnistan, et ma pole just suurim ajaloofänn, aga mõte, et me saame reaalselt näha, katsuda ja taaselustada varem elanud ja tegutsenud kunstike töid on kuidagi põnev. Hästi vahvaks tegi ettekande ka see, et …. ja … rääkisid peale C. Ackermanni projekti ka üleüldist juttu ning huvitavaid seikasid, mis nendega töö käigus juhtunud on. Mõnus oli vaadata nende entusiasmi ja tahet midagi uurida. Kui ma poleks olnud nii väsinud ja unine, nagu ma tookord olin, oleks ma loengut rohkem nautinud, aga igatahes jäi mulle sealt meelde mõni fakt, mida ma kunagi ehk jutu sisse pista saan. Väga huvitav projekt ning kultuurilisest aspektist oluline, sest tegeleb andeka
* positiivne, kui inimesed teevad midagi nii suure pühendumusega ja hoolega. Ja meeldiv oli kuulata loengut nii, et loengupidajad tundusid tõesti süvitsi teadvat teemat, millest nad rääkisid. Teema mind väga ei huvitanud, aga sellegipoolest sain rohkem teada Christian
* kunstniku maailmale tutvustamisega ning tänu sellele projektile saavad paljud ilusad kunstiteosed restaureeritud ja uuritud. Tore oli näha loengupidajaid nii vaimustunult sellest projektist rääkimas, alati on
* Ackermanni tähtsusest eesti kunstiajaloos. Loengus kuulsin tema nime esimest korda, seega sain mitmeid uusi asju. Mulle meeldis, et loengu pidamine toimus kirikus, sest see asukoht haakus käesoleva teemaga väga hästi. Ackermanni loengu ajal kippus uni peale tulema, kuna positsioonivalik ei olnud just
* vaatamisega. Aeg-ajalt teisi pingiridasid jälgides nägin unega võitlevat õpetaja Seevrit. Loodusklass
* kõige läbimõeldum: istusin esimeses reas, nii et presentatsiooni vaatamiseks pidi akrobaatilisi manöövreid tegema, millest peagi jäi selg valusaks. Seega piirdusin suurema osa ajast mu nina ees oleva puust konstruktsiooni
* Jutt oli põnev, eriti J. Ackermani elusaatus. Nalja tegi suur seotus Maksu- ja Tolliametiga, see tuli üllatusena, et nad nii abivalmid on. Sponsoreid oli neil veelgi, mis tuli mu jaoks suure üllatusena. Esitlus oli tublisti tehtud ja õpptulemus oli huvitav. Jutt oli huvitav. Huvitav oli kuulata kuidas kunst seostub väga paljude ametitega.
* mind panna selle teemaga hästi suhestuma. Osaliselt on probleem ka muidugi minus, kuid peab nentima, et loengupidajate kõnelemise viis mulle ei meeldinud ja see oleks
* Samuti oli põnev kuulata Ackermanni elulugu. • Asjalik esitlus. Ei teadnud üldse, et selline inimene Eestis tegutses. • Loengupidajad olid väga kursis enda teemaga ja rääkisid väga põnevalt oma projektist. Eriti tore oli kuulata juttu kunstnikust, kelle töö oli meil ka endal silme ees ja pärast sai seda minna ka lähemalt uudistama. Loeng täiendas silmaringi ja oli hea vaheldus kooliloengutele. Mul oli hea meel kuulda sellisest projektist, aga samas ei õnnestunud loengupidajatel
võinud olla palju sõbralikum. Siis oleks ka parem neid kuulata ja jälgida. Teema oli tegelikult küllaltki huvitav, lihtsalt esitamisviis polnud parim. Samuti ei oleks paha teinud mõningate patjade olemasolu. Ma ei teadnud varem Ackermannist midagi, nii et see oli täitsa huvitav. Loengu
* räägiti vist umbes 2/3 ajast, ülejäänud oli kunstniku enda tööst, mis mõjus pisut suvaliselt ega olnud loengu üldise temaatikaga väga kooskõlas. Loeng oli väga huvitav ja informatiivne. Tore oi see, et loeng(ut), peeti kiriku(te)s,
* pealkiri oli pisut eksitav, ma lootsin rohkem tema isiku kohta kuulda ja vähem kunstist. Üldse ei olnud loeng sugugi nii Ackermanni-keskne, kui ma arvasin. Kunstikust
* kus C. Ackermanni teos ka reaalselt olemas oli. Samuti oli huvitav see, et loeng rääkis Eesti kunstitegelasest, sest gümnaasiumis õpetatav kunstiajalugu ei keskendu oluliselt Eesti päritolu kunstnikele, vaid pigem üldisele/erinevad kunstistiilid, neile alguse panijad, kust kunst alguse sai jne. Elu Vargamäel polnud kerge. Alustades retkega sinna, puhus tuul juba läbi hinge ning
* jäidki meelde loengu läbiviijate isiklikud arvamuse Ackermannist kui päris info tema ja tema teoste kohta. Loeng tegelikult ei kõnetanud mind väga, aga saan aru, et ka teistel klassidel peab huvitav olema ja väga igav see ikkagi polnud ka. Peale sellist pikka päeva nagu eelnevalt oli olnud, oli väga keeruline sundida ennast
* bussisõit Järvamaale tuli sisustada koolitükkidega, millest olin juba esimese nädalaga maha jäänud. Saabudes polnud küll tuul raugenud, kuid vähemalt kostitati puude alla olevate õuntega. Ees ootav rabamatk tundus justkui lõõgastav, aga ometigi oli raske peatuda jõhvikate jaoks ning saba ees olevate õpetajate samm aina kiirenes. Kirikus sai küll lõõgastuda ning avastada uusi paiku. Nimelt pärast loengut oreli juurde üles ronida oli kogemus, mida ei unusta. Tagasisõit tuli täitsa unega ning õhtuse kummelitee kõrval nentisin, et elu Vargamäel polnud kerge. Nohu piinab siiamaani. Loeng Ackermannnist kõlas väga ülistuskõnena mitte informatiivse loenguna. Pigem
* kuulama teemat, mis ei ole mulle kõige südamelähedasem. Kaasa ei aidanud ka päris pikk matk enne seda. Kuigi teema oli suhteliselt huvitav ja oli näha, et esitajad olid oma ala eksperdid ja rääkisid sellest kirglikult, olid siiski enamikul kuulajatel mõtted kodul. Organiseerimine oleks saanud olla selles suhtes parem. Minu jaoks oli see loeng igav. Ma ei ole väga kunstiline inimene ning antud teema jäi
* keskendutakse põhiliselt ärkamisaegsetele tegelastele ja saksa päritolu väljapaistvad tegelase jäetakse kõrvale. Ise ma Ackermanniga ikkagi suhestuda ei oska, sest ta oli siin ikkagi pigem võõras ning näen tema teoseid kui suurepärast kunsti, kuid mitte
* mulle kaugeks ning mingit sidet ei tekkinud. Mõistan, et elus tuleb teha vahel ka asju, mis endale ei meeldi, aga seda loengut ma teist korda enam ei kuulaks. • Kuigi loen oli informeeriv ja huvitav, oli see kuidagi väga ühte kunstnikku ülistav. • Mulle jäi Christian Ackermann kaugeks – on mingi tähtis nina ning tegi suurt kunsti väga ammu. St. võiks rääkida mõnest killust/seigast tema elust, siis on kontakt tugevam/parem. Aga samas nii vähese ajaga, mis kirikus olemiseks oli, ei saagi rohkem rääkida. Loeng jättis mind külmaks nii otseses kui ka kaudses mõttes. Väga põnev oli kuulda ka mõne mitte-eestlase edulugu siinsetel aladel. Kui muidu
osa eestlaste kultuuriruumist. Huvitav oli kuulda erinevatest kunstiuurimise taktikates. Olin taolise teema kohta ka kunagi saatelõiku näinud, aga kindlasti oli otse tegijatelt parem kuulda. Oli huvitav vaadata teaduslikku poolt kunsti uurimisest ja oli tore, et nad teevad oma
* entusiasmiga kaasa ning seetõttu kadus vahepeal nende jutus järg. Mulle meeldis, et nad näitasid erinevaid viise kunsti uurimiseks ja kellega nad
* tööd hingega. Kahjuks jää see teema minu jaoks kaugeks ja ei suuda elada sellele suure
* koostööd teevad. Kuigi loenguteema üldisel jäi minu jaoks veidi kaugeks, siis siiski oli põnev tundma
* kasutatakse skulptuuride analüüsimiseks. Oleks võidud rääkida rohkem Ackermannist, tema elust, aga muidu oli tore. Ausalt öeldes mind ei köitnud see loeng väga. Ma ei ole väga kunstiline inimene ning
* õppida Eesti kunstiajaloost üht väga andekat kunstnikku. Uued tehnoloogiad, mida Ackermanni loomingu uurimiseks kasutatakse, näitavad, kui kaugele oleme oma arenguga juba jõudnud ning kui lihtsaks muudab see ajaloo uurimise. On meeldiv näha, et Eesti ajalugu väärtustatakse ning seda püütakse kõikvõimalike uute meetodite abil talletada. Mulle meeldis kirikus toimuv loeng. Huvitav oli kuulata missuguseid meetodeid
* selle tõttu oli see loeng minu jaoks igav. Ma ei leidnud teemaga sidet ja selle tõttu oli ka keskendumine loengu kuulamisele minimaalne. Ma poleks kunagi arvanud, et mille kui looduslapsele pakub suurt huvi kunstiloeng.
* nime esimest korda. See loeng andis temast väga hea ülevaate ning pani mõistma, kui tähtis mees ta tegelikult oli ning miks ta just Eesti seisukohalt nii oluline on. Järva-Madise kirkus toimunud loeng oli üldiselt asjalik ja silmaringi laiendav. Minu
* Loengu pidajad olid väga arukad, ei rääkinud midagi üleliigset ja andsid hea ettekujutuse oma tööst. Ütlen ausalt, et mina ei teadnud Ackermannist varem mitte midagi ning kuulsin ta
* arvates need naised omavahel eriti ei harmoniseerinud ning loeng jäi kohati ehk liiga Ackermanni-põhiseks. Juttu oli hea jälgida ja arusaadav kuulata. Mulle jäi kohati tunne, et loeng läks liiga detailseks. Ma ei tea nii palju kunstist ja ma
* teema just minu jaoks väga põnev. Inimesele, keda huvitab kunstiajalugu võis see olla kindlasti põnev. Tore oli see, et oli võimalik kohe ka esitluse kõrvale näha a Ackermanni teost kirikus. Kuid kõnelejad tundusid olevat ise oma teemast väga huvitatud ja kindlasti olid oma ala spetsialistid. Kuna ma pole eriti suur kunstihuviline, siis jättis loeng mind veidi külmaks, aga see
* pole ka kuigi suur kunstihuviline, siis minule jäi see teema kuidagi kaugeks. Samas oli näha, et rääkijad väga pingutasid ning olid täiesti kohal. Tore on näha nii pühendunud inimesi. Kirikuloeng oli väga põhjalik, isiklikult tundsin, et liigagi põhjalik ja samas polnud
* on puhtalt minu enda viga! Loengpidajad said oma tööga suurepäraselt hakkama ja olid väga sõbralikud.
* Huvitav slide-show (liikuvad pildid).
* Hästi edasi antud ülevaade kunstnikust
* lastele loengu pidamisega (mis on mõistetav, sest minu arusaama järgi tegelevad nad tavaliselt kunstitudengitega). Kindlasti võis tähelepanu hajumisele kaasa aidata ka projektori halb asukoht (pooltele õpilastele polnud ekraan hästi nähtav). Ei sooviks kellelgi halvasti öelda, aga jäi koomiline mulje, otsekui oleks üks loengupidaja teise peale vihane ega laskes tal rääkida, mis jättis ebaprofessionaalse mulje. Lahenduseks pakuks viia taoline kunstiloeng läbi siiski mõnes muus keskkonnas
* Esinejad rääkisid huvitavalt ja tekitasid kuulajates huvi kuulata. • Loengu pikkus oli mõistlik (mitte liiga pikk). • Iseenesest oli idee tutvustada noortele humanitaar- ja kunstiteemalisi erialasid tore, sest kindlasti mõtisklevad paljud oma erialavaliku üle. Tore, et igale suunale tutvustatakse seda, millega tegeletakse kunstiakadeemias. Ent kuna Vargamäe kiriku kontekstis on seda niigi raske teha (enamik ekskursioonist oli Vargamäele veidi teemakohasem), peaksid sel juhul loengupidajad olema entusiastlikud, avatud ja oskama teemat selgeks teha (või veidikenegi huvituma panna) ka inimestele, kes ei ole just suured kunsti (restaureeringu) fännid. Kahjuks tundus(id) loengupidaja(d) veidi närvilised, otsekui poleks nad harjunud
* (klassis? muuseumis?) või proovida koostööd teha teiste kunstiakadeemia esindajatega. (Võib-olla oli neil lihtsalt halb päev, mis on mõistetav).
|
<urn:uuid:7c8be75f-351c-47fe-9678-ba62c1a6d34d>
|
CC-MAIN-2018-51
|
https://www.ackermann.ee/wp-content/uploads/loengu-tagasiside-12.10.18.pdf
|
2018-12-19T02:58:36Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376830479.82/warc/CC-MAIN-20181219025453-20181219051453-00246.warc.gz
| 796,301,359
| 13,444
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999849
|
ekk_Latn
| 0.999948
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2778,
5600,
14855,
15389,
33484,
34946
] | 1
|
[
0.07568359375,
0.73828125,
0.16015625,
0.022705078125,
0.002227783203125,
0.000675201416015625
] |
esmaspäev, 8. juuli 2019
Kellele:
Haigla
Teema:
KIIRELOOMULINE OHUTUSALANE OTSETEATIS – EEMALDAMINE
Viitenumber: ZFA2019-00062
Asjassepuutuv toode: Pulsavac® Plus Wound Debridement System ja Pulsavac® Plus AC Wound Debridement System
Zimmer Surgical, Inc. viib läbi meditsiiniseadmega seotud ohutusalast parandusmeedet (eemaldamine) partiispetsiifiliste seadmete Pulsavac® Plus Wound Debridement System ja Pulsavac® Plus AC Wound Debridement System suhtes. Uurimise käigus tehti kindlaks, et mõnel seadmel kipub otsiku lukk kergesti paigast nihkuma ega hoia otsikut kindlalt korpuse küljes. Seetõttu võivad nii otsik kui ka lukk korpuse küljest lahti tulla, pikendades protseduuri, mille käigus tuleb võtta uus seade või juhitakse vedelikku halvasti ning tekivad pritsmed.
Meie andmete kohaselt võite olla saanud ühe või mitu asjassepuutuvat seadet. Asjassepuutuvaid seadmeid tarniti 2018. aasta juuni ja 2019. aasta juuni vahel (kohalikud kasutuselevõtu ajad võivad erineda).
Haigla kohustused
1. Tutvuge selle ohutusalase teatisega ja tagage, et asjassepuutuv personal on selle sisust teadlik.
2. Kui teie raviasutuses on asjassepuutuvat toodet, aidake oma Zimmer Biometi müügiesindajal kõik asjassepuutuvad tooted karantiini jätta. Teie Zimmer Biometi müügiesindaja eemaldab asjassepuutuvad tooted teie raviasutusest.
3. Täitke lisa 1 (Kinnitussertifikaat) ja saatke see aadressile [email protected]. See vormtuleb tagastada ka siis, kui teie asutuses pole asjassepuutuvaid tooteid.
4. Jätke endale kinnitussertifikaadi koopia koos otseteatistega asutuse dokumentatsiooni nõuetekohasuse auditi puhuks.
5. Kui Teil on pärast selle teatise läbivaatamist täiendavaid küsimusi või muresid, võtke ühendust oma Zimmer Biometi esindajaga.
Muu teave
Sellest meditsiiniseadme ohutusalasest otseteatisest on teavitatud kõiki asjaomaseid pädevaid ametiasutusi ja sellega seotud teavitatud asutust, nagu meditsiiniseadmete suhtes Euroopas kohaldatavate õigusnormidega MEDDEV 2.12-1 kohaselt ette nähtud.
Palun teavitage Zimmer Biometi pidevalt selle toote või teiste Zimmer Biometi toodetega seotud kõrvaltoimetest, saates e-kirja aadressil [email protected] või kohalikule Zimmer Biometi kontaktisikule.
Võtke arvesse, et teavitatavate kasutajatest raviasutuste nimetused esitavad rutiinselt auditi eesmärgil pädevad ametiasutused.
Allakirjutanud isik kinnitab selle teatise edastamist asjaomastele reguleerivatele ametiasutustele.
Täname Teid juba ette koostöö eest ja palume vabandust, kui oleme selle ohutusalase parandusmeetmega Teile ebamugavusi põhjustanud.
Lugupidamisega
Kevin W. Escapule Direktor järelturu järelevalve ja regulatiivnõuetele vastavuse alal
ZFA 2019-00062
1. LISA Vastuvõtmise kinnitus
NÕUTAV KOHE VASTAMINE –TULEB VÕTTA KIIRELOOMULISI MEETMEID
Asjassepuutuv toode: Pulsavac® Plus Wound Debridement System ja Pulsavac® Plus AC Wound Debridement System
Otseteatise viide: ZFA 2019-00062
Palume tagastada täidetud vorm oma Zimmer Biometi kontaktisikule:
[email protected]
Olen ohutusalase otseteatise kätte saanud ja sellest aru saanud.
Osad
Mõjutatud osade kõik varud on kontrollitud ja tagastatakse järgmised osad:
Viitenumber
Partii viitenumber
Tagastatavate osade arv
VÕI
Tagastamiseks mittesaadavad asjassepuutuvad tooted on: kõrvaldatudkadunud
muu:________
Kinnitan allpool oma allkirjaga, et ohutusalase otseteatisega nõutud meetmed on võetud.
[ ]Haigla
[ ]Kirurg (märgistage kohaldatav)
Nimi trükitähtedega: ____________________ Allkiri: _______________________
Kuupäev:____/____/____
Ametikoht: ____________________________ Telefon: ( ) ____-______
Asutuse nimetus: _______________ Asutuse aadress:
_______________________________________
Linn:___________________ Postiindeks:_________ Riik:________________
MÄRKUS. Enne selle meetme lõpetatuks lugemist Teie toimikus peate tagastama selle vormi ja asjassepuutuva toote Zimmer Biometile. Tähtis on täita see vorm ja saata see e-kirjaga aadressil [email protected].
|
<urn:uuid:e2f11c90-f6d1-495c-b26f-b26ee94811b6>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/MSO/2019/juuli_2019/zimmer_biomet_pulsavac_plus_plus_ac_wound_debridement_system_-_tagasikutsumine_otsiku_luku_paigast_nihkumine_otsiku_ja_luku_korpuse_kuljest_ara_tulemine.pdf
|
2023-11-29T15:30:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 1,171,240,744
| 1,528
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998226
|
ekk_Latn
| 0.999948
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
239,
1330,
2722,
4084
] | 1
|
[
0.01348876953125,
0.8203125,
0.14453125,
0.01513671875,
0.005859375,
0.00110626220703125
] |
ARAABIA TÄISVERELIST TÕUGU HOBUSTE JÕUDLUSKONTROLLI LÄBIVIIMISE KORD
1. Üldosa
Hobuse jõudluskontroll on meetod hobuse võimete väljaselgitamiseks ja tõu-ning aretusväärtuse määramiseks. Jõudluskontrolliga kontrollitakse ning antakse hinnang hobuse jõudlusvõimele, liikumisele, hüppele, temperamendile.
Hobuse jõudluse hindamine toimub:
* varsa areng ja üldmulje esimesel eluaastal;
* noorhobuste jõudluskatsed;
Hobusekasvatajate juures toimuvatel hobuste hindamistel hinnatakse 10 punkti süsteemis järgnevaid tunnuseid:
a) tüüp
b) keha
c) jalad
d) samm
e) traav
f) galopp
g) hüpe
h) üldmulje
Galopi ja hüppe hindamine ei ole kohustuslik. Jõudluskatse on piisaval tasemel läbi viidud, kui on hinnatud hobuse tüüp, keha, jalad ja üldmulje.
* võõrratsaniku test, soovitavalt 3-6 aastastele noorhobustele;
* ratsaspordivõistluste tulemused;
* tõunäituste (nt. araabia hobuste päev)
Näitustel hinnatakse hobuseid vastavalt araabia hobuste rahvusvaheliselt tunnustatud hindamissüsteemile.
Hinnatakse 20 punkti süsteemis järgmiseid tunnuseid:
a) tüüp
b) pea ja kael
c) keha ja ülaliin
d) jalad
e) liikumine (samm ja traav)
* hindamine tõuraamatusse kandmisel
Hinnatakse järgmiseid tunnuseid:
a) tüüp
b) keha
c) jalad
d) samm
e) traav
f) üldmulje
Hobuse mõõtmised tõuraamatusse kandmisel ei ole kohustuslikud.
* Hindamine järglaste ja külgsugulaste järgi
2. Araabia täisvereliste hobuste jõudluskatsete juhend
2.1 Eesmärk
Hobuste hindamine ja valik, hobuste ja eellaste aretusväärtuse määramine.
2.2 Osavõtjad
Araabia täisverelised hobused alates teisest eluaastast.
2.3 Hindamine vastavalt noorhobuste jõudluskatsed punktis 1.
2.4 Hindamiskomisjon
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) poolt määratud hindamiskomisjon.
2.5 Veterinaaria
Osa võivad võtta terved hobused, keda tuuakse tallidest, kus pole esinenud viimase 30 päeva jooksul nakkushaigustesse haigestumisi.
2.6 Osavõtutingimused
Eelregistreerimine, e-aadress märgitakse juhendis. Kaasa võtta hobuse pass. Noorhobuse esitaja kannab korrektset riietust (nt valge pluus ja tumedad püksid).
3. Võõrratsaniku test
3.1 Eesmärk ja osavõtjad
Hobuse testimine kahe võõrratsaniku poolt.
Kolmeaastaste ja vanemate hobuste hindamine ja valik.
Hobuste ja eellaste aretusväärtuse määramine.
Imporditud aretusmaterjali katsetamine.
3.2 Hindamine
Hobust hinnatakse vabaliikumises ja kahe võõrratsaniku all testides.
Vabaliikumises hinnatakse hobuste järgmiste tunnuste alusel:
a) samm
b) traav
c) galopp
e) hüpe (ei ole kohustuslik)
Ratsaniku all hinnatakse järgmiste tunnuste alusel:
a) samm
b) traav
c) galopp
d) ratsastatavus- hinnatakse hobuse allumist ja koostöövalmidust ratsanikuga.
3.3 Hindamiskomisjon
EHSi poolt määratud kolmeliikmeline hindamiskomisjon- hindaja, võõrratsanikkoolisõitja, võõrratsanik- takistussõitja.
3.4 Veterinaaria
Osa võivad võtta terved hobused, keda tuuakse tallidest, kus pole esinenud viimase 30 päeva jooksul nakkushaigustesse haigestumisi.
3.5 Osavõtutingimused
Eelregistreerimine, e-aadress märgitakse juhendis. Kaasa võtta hobuse pass.
4. Araabia hobuste näitus
4.1 Eesmärk
Araabia hobuste hindamine näituseväljakul, hobust esitatakse käekõrval ja võimaluselt vabaliikumises.
Eesmärk on valida araabia täisverelisi hobuseid aretusse ja/või tarbehobuseks, hobuste ja eellaste aretusväärtuse määramine ning paremate araabia täisvereliste hobuste esiletoomine ning auhindamine.
4.2 Hindamine
Hinnatakse rahvusvaheliselt tunnustatud 20 punkti süsteemis järgmiste tunnuste alusel:
a) tõutüüp
b) pea ja kael
c) keha ja ülaliin
d) jalad
e) liikumine (samm ja traav)
Punktide alusel määratakse tase:
a) kuldtase - 85 – 100 punkti;
b) hõbetase- 75 – 84,99 punkti;
c) pronkstase- 65 – 74,99 punkti.
4.3 Hindamiskomisjon
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) poolt määratud hindamiskomisjon.
Eesmärk on kutsuda näitusele hobuseid hindama rahvusvaheliselt tunnustatud araabia täisvereliste hobuste kohtunik.
4.4 Veterinaaria
Osa võivad võtta terved hobused, keda tuuakse tallidest, kus pole esinenud viimase 30 päeva jooksul nakkushaigustesse haigestumisi.
4.5 Osavõtutingimused
Eelregistreerimine, e-aadress märgitakse juhendis. Kaasa võtta hobuse pass. Noorhobuse esitaja kannab korrektset riietust (nt valge pluus ja tumedad püksid).
4.6 Auhindamine
Täpsem auhindamise läbiviimine märgitakse näituse juhendis. Auhind iga vanuseklassi parimale. Vanuseklasside võitjate seast valitakse Best in Show araabia täisvereline hobune.
5. Araabia täisverelise hobuse jõudlusandmete kogumise, avaldamise ja säilitamise kord
Araabia täisvereliste hobuste jõudluskontrolli andmeid kogutakse läbiviidud jõudluskatsetel, võistlustel või näitustel. Jõudluskatsete tulemused protokollitakse, hindamislehed ja protokollid säilitatakse EHS kontoris. EHS tõuraamatupidaja registreerib jõudluskontrolli tulemused tõuraamatus ja saadab protokolli jõudluskontrollis osalenud hobuse omanikule. Protokollid säilitatakse EHS kontoris vastavalt seaduses ettenähtud korras. Hobuseomaniku soovil kantakse jõudluskontrolli tulemused hobuse passi. Selleks saadab hobuse omanik passi EHS kontorisse.
Jõudluskontrolli tulemused avaldatakse igaaastaselt Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aastaraamatus, jooksvalt kodulehel ja tõuraamatus.
|
<urn:uuid:ab8d644f-0ab5-4485-b2ed-d093297616f1>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://www.ehs.ee/images/2022/ox22/2020_ox_jk_kord.pdf
|
2023-11-29T15:25:03+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 829,506,437
| 2,146
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999952
|
ekk_Latn
| 0.999965
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1224,
2670,
4467,
5246
] | 2
|
[
0.0751953125,
0.296875,
0.375,
0.193359375,
0.0439453125,
0.0155029296875
] |
Millal on õige aeg minna ortodondi juurde?
Ortodontia on hambaravi eriala, mis tegeleb hammaste ja lõualuude kasvu ja arengu kõrvalekallete tagajärjel tekkinud anomaaliate diagnoosimise, ennetamise ja raviga. Sõna ortodontia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest orthos - õige, sirge ja dontia - hambad. Ortodondont on spetsialist, kes peale hambaarsti kutse omandamist on läbinud 3 aastase ortodontia eriala residentuuri ja sooritanud erialaeksami. Ortodondina on õigus tegeleda isikul, kes on kantud Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse ortodondina. http://mveeb.sm.ee/ctrl/ee/Tervishoiutootajad/index/?kust=&kood=&eesnimi=&perenimi=&ku tse=2&eriala=35&otsi=Otsi
Hammaste tervise eest hoolitsemine algab varakult.
Korralik suuhügieen, õiged toitumisharjumused ja regulaarne hambaarsti külastus on oluline osa tervete hammaste eest hoolitsemisel. Oma hambaarst annab alati märku, kui on põhjust pöörduda hammaskonna arengu ja kasvu kontrolliks ortodondi juurde. Vahel aga märkavad lapsevanemad, kes näevad last iga päev, esimesena, et hammaste ja lõualuude arenguga pole kõik korras.
Mis põhjustab hambumusanomaaliaid?
Enamus hambumusanomaaliaid on päriliku iseloomuga. Näited geneetiliselt edasikanduvatest probleemidest on hambaalgete puudumine või lisahammaste olemasolu, huule-suulaelõhestused, ruumipuudus- või ruumiliig ja mõned lõualuude kasvu probleemid. Teised hambumusanomaaliad on elu jooksul omandatud ja on põhjustatud näiteks pikaaegsest pöidla imemisest, hambahaigustest (kaaries, igemepõletikud), traumadest, ninahingamistakistusest, liiga varakult või liiga hilja vahetuvatest piimahammastest või veel mõnest teisest põhjusest
Miks on hambumusanomaalate ravimine oluline?
Ortodontilise ravi abil on võimalik hambad reastada ja joondada. Ruumipuuduse tõttu puseriti olevaid hambaid on keeruline puhastada. Hambumusanomaalia võib tekitada hamba emaili ebaühtlast kulumist, toidu mälumise- ja kõne probleeme ning võib olla traumeeriv limaskestale ja hambakinnituskudedele. Lapseeas ravimata jäänud hambumusanomaaliad tõstavad riski hilisemate tõsisemate ja kulukamate hammastega seotud probleemide süvenemiseks.
Õigesti reastunud hambad annavad hea enesetunde, aitavad kaasa hea suu hügieeni hoidmisel, võimaldavad tahke toidu söömisel korralikult toitu närida ja kõnelemisel arusaadavalt häälikuid hääldada.
Mis vanuses peaks tulema laps ortodondi juurde kontrolli?
Kõik lapsed ei vaja ortodontilist ravi. Aga kui ravi on vajalik, siis ortodondid soovitavad tulla kontrolli kohe, kui on tekkinud esimene kahtlus, et hambumusega on probleeme. Alati ei ole lapsevanemal lihtne aru saada, kas lapse hambumusega on kõik korras või mitte. Vahel võib ka pealtnäha ilusti reastunud hammastega lapsel olla hambumus anomaalia.
Paar vihjet, mis võib märku anda, et lapsel võib-olla hamastega probleeme:
* liiga varajane või liiga hiline piimahammaste vahetumine
* raskused tahke toidu närimisel
* suu kaudu hingamine
* pöidla, luti, keele jt. imemisharjumus
* puseriti või ebatavalise asendiga hambad
* ettepoole turritavad esihambad
* lõualuude asend on profiilis vaadatuna liigselt ette või tahapoole asendiga
* ülemised ja alumised hambad ei lähe kokkuhammustamisel kokku või vastupidiselt alumised hambad traumeerivad kokkuhammustamisel suulage
* esineb näo asümmeetria
* hammaste krigistamine ja nähtav hammaste kulumine
Enamasti alustatakse lastel ortodontilise raviga 9-14-aastaselt, kuid vahel on vajalik alustada raviga varem. Mõned hambumusaomaaliad on kergemini ravitavad nooremas eas ning seetõttu võiks tulla ortodondi juurde kontrolli 7-aasta vanuse lapsega. 7-aastastel lastel on suhu lõikunud piisavalt palju jäävhambaid, et otsustada, kas hambumus on korras või vajab hambumuse kujunemine jälgimist ja ravi. Koolimineva lapse hambumuse hindamine annab ortodondile võimaluse alustada hambumuse raviga õigeaegselt.
Kui on näidustatud varane hambumuse ravi (ravi varases vahetuvas hammaskonnas), on ortodontilise raviga võimalik:
* suunata lõualuude kasvu ja arengut
* vähendada trauma ohtu ettepoole turritavatele esihammastele
* korrigeerida hambumusele kahjulikud harjumused
* parandada naeratuse esteetikat ja seeläbi tõsta enese hinnangut
* suunata jäävhammaste lõikumist soodsamasse asendisse
* parandada huulte sulgu
Hiljem, kui lõualuude kasv ja areng on lõppenud, ei pruugi enam olla võimalik vaid ortodontilise raviga kõiki hambumusanomaaliaid ravida.
Kahe-etapiline ortodontiline ravi.
Igale lapsele koostab ortodont individuaalse raviplaani. Diagnoos ja raviplaan määratakse vastavalt diagnostiliste materjalide põhjal saadud infole. Kui ortodont on koostanud hambumuse ravi kahe-etapilisena siis I ravi etapp teostatakse enamasti varase vahetuva hammaskonna perioodil ja on mõeldud hambumusprobleemide tekke ennetamiseks, jäävhammaste lõikumiseks soodsate tingimuste loomiseks ja lõualuude õige kasvu suunamiseks. Ravi II etapp toimub tavaliselt peale jäävhammaste lõikumist ja siis toimub hammaste lõplik reastamine ja joondamine breketravi abil.
Kahe etapiline ravi on vajalik näiteks ülemiste ees hammaste liigselt ettepoole kalde puhul, eesmise risthambumuse - ja eesmise lahihambumuse puhul:
Kas täiskasvanutel on võimalik teostada hambumuse ravi?
Vanus ei ole vastunäidustuseks ortodntilise ravi puhul. Terveid hambaid saab ortodontiliselt nihutada igas vanuseperioodis. Ortodontilise ravi läbiviimisel on väga oluline patsiendi ja ortodondi vaheline koostöö. Sageli kestab ravi kaks aastat ja sellel ajal on oluline järgida ortodondi juhiseid, kinni pidada visiidi aegadest ja hoolitseda oma suu hügieeni eest. Samuti peab regulaarselt külastama ka oma hambaarsti.
Täiskasvanute puhul on sageli tegemist interdistsiplinaarse raviga. Näiteks kui kaasuvad igeme probleemid või on puuduvaid hambaid, siis koostatakse individuaalne raviplaan ja koostöös erinevate spetsalistidega (hambaarst, parodontoloog, kirurg jt.) ravitakse ja taastatakse hambumus.
Ideaalne hambumus tähendab hammaste perfektset reastatust hambakaarel, mis on omakorda anatoomiliselt korrektses kontaktis ja funktsioonis vastas hambakaarega. Ideaalset hambumust kohtab aga väga harva, kerged kõrvalekalded normist on aktsepteeritavad. Mitmetes avaldatud uuringutes on hambumusanomaaliate esinemissageduse protsent populatsiooniti väga varieeruv, kõikudes 37-98% vahel. Tõenäoliselt on suur varieeruvus tingitud erinevate protokollide (normide) kasutamisest.
|
<urn:uuid:64fd4438-5b13-4fed-bda0-d28db344c211>
|
CC-MAIN-2023-50
|
http://eestiortodont.ee/sites/default/files/Tervise%20uudised%2002.12.2015%E2%80%9EMillal%20on%20%C3%B5ige%20aeg%20minna%20ortodondi%20juurde_%E2%80%9C.%20.pdf
|
2023-11-29T16:04:19+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 14,648,785
| 2,459
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2339,
5008,
6403
] | 0
|
[
0.703125,
0.189453125,
0.045654296875,
0.052978515625,
0.0059814453125,
0.0022735595703125
] |
Ortognaatne kirurgia
Hea hambumuse vundamendiks on sobiva suurusega ja õiges asendis paiknevad lõualuud. Ortognaatne ravi on lõualuu asendi ja suuruse korrigeerimine kirurgiliselt. See on vajalik juhtudel, kui pelgalt hambaid nihutades ei ole võimalik saada head hambumust või kena näoprofiili. Sellisel puhul tuleb lõualuud kirurgiliselt korrigeerida õigesse asendisse. Ortognaatset kirurgiat saab teha kui näokolju on lõplikult välja kujunenud, soovitavalt mitte varem kui 18-19 aastaselt.
Ortognaatne kirurgia ja breketid.
Ortognaatse kirurgia eeltööna on vaja paigaldada breketsüsteem. Breketite abil viiakse hambad operatsiooni jaoks vajalikku asendisse, neid kasutatakse operatsioonilahase fikseerimiseks ning lõikuse järgseks hambumuse viimistlemiseks. Operatsiooni ajaks breketeid ei eemaldata.
Opereeritavas lõualuus tuleb enamasti enne breketravi alustamist eemaldada tarkusehambad, kuna need jäävad lõikepiirkonda.
Operatsioonist.
Lõualuude operatsioonid tehakse haigla näo-kõualuude kirurgia osakonnas üldnarkoosis. Vajalikud lõiked tehakse suu siseselt ning nähtavaid arme lõikusest praktiliselt ei jää. Lõualuu lõigatakse kindlast piirkonnast lahti ning kinnitatakse uude soovitud asendisse väikeste metall-plaatide ja kruvide abil. Plaadid kinnitatakse luu pinnale, limaskesta alla. Enamasti plaadid jäävad sinna püsivalt ning muret nendega pole, kuid teatud juhtudel saab mõne neist vajadusel eemaldada.
Haiglas tuleb tavaliselt olla kokku 3-5 päeva.
Söömine breketravi ajal ja operatsiooni järgselt.
Operatsiooni ettevalmistuse perioodil saab süüa täiesti tavalist toitu. Oluline on, et toit oleks tervislik. See tagab hammaste hea vastupidamise ning kiirema taastumise lõikusest. Vältima peaks kõvasid toite, mis lõhuvad breketsüsteeme (pähklid, praeleivad, šokolaad jms.). Kõvemad köögiviljad saab ära riivida ning õunad jms. tükeldada.
Operatsiooni ajal fikseeritakse hambad lahasesse. Lahas jääb hammastele mõneks nädalaks. Sellest tingituna tuleb operatsiooni järgsetel nädalatel süüa pehmet vedelamat toitu.
Operatsiooni järgsed vaevused.
Vahetult peale operatsiooni esineb lõualuude piirkonnas turse ja mõningased verevalumid. Need vaevused hakkavad kiiresti vähenema esimeste nädalate jooksul. Vähene turse võib püsida ka pikemalt, mõned kuud kuni aasta. Alalõua operatsioonidega kaasneb sageli alahuule ja lõuatsi tuimus, mis võib kesta mitu nädalat või kuud. Osadel patsientidel võib jääda püsiv tundehäire mõnes alahuule piirkonnas. See tuimus ei mõjuta huule liikuvust ja miimikat.
Peale operatsiooni tuleb jääda paariks nädalaks koju taastuma (haiguslehele) ning vältima füüsilist koormust.
Operatsiooni maksumus.
Lõualuude operatsiooni eest tasub haigekassa. Ortodontiline ravi ning operatsiooniks vajalike lahaste valmistamine tuleb patsiendil endal tasuda. Erandiks on alla 19 aastaste patsientide raskete lõualuude asendihäirete ravi, mis kuuluvad haigekassa poolt rahastatavasse diagnooside loetelusse. Seda aitab täpsustada ortodont.
Ortognaatse kirurgia järgsed muutused näos.
Lõikuse järgselt nägu alati muutub mõnevõrra ning see on osa ravi eesmärgist. Kui palju nägu muutub, oleneb sellest, millisel määral lõualuusid on korrigeeritud. Oma mõtteid ja soove selles osas on hea arutada kirurgi ja ortodondiga juba ravi planeerimise järgus.
Ravi pikkus
Ravi kestab tavaliselt 18-36 kuud, sõltuvalt sellest kui keerukas on ravijuhtum. Ortodondi juures tuleb käia breketsüsteeme pingutamas umbes iga 5-8 nädala tagant.
Ravi tulemuse säilitamine
Ortognaatne kirurgia annab lõualuude asendite osas enamasti püsiva tulemuse. Ravi tulemuse säilimise eeltingimuseks on õiged lihasfunktisoonid - keele asend rahuolekus suulaes, õige neelamine ja hingamine läbi nina.
Hammaste asendite püsimiseks paigaldab ortodont ravi lõpus esihammaste keelepoolsele pinnale hoidetraadi ehk kleebitud retaineri ja eemaldatava retensiooni aparaadi, mida tuleb kanda vastavalt arsti määratud skeemile.
|
<urn:uuid:6bd8c930-ead5-49df-b72b-18dd29730e6a>
|
CC-MAIN-2023-50
|
http://eestiortodont.ee/sites/default/files/Ortognaatne%20kirurgia.pdf
|
2023-11-29T15:33:27+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 14,573,099
| 1,556
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999965
|
ekk_Latn
| 0.999971
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2045,
3944
] | 1
|
[
0.0615234375,
0.46484375,
0.357421875,
0.1015625,
0.01348876953125,
0.0018157958984375
] |
Oktoober 2020
Ettevõtte SIS Medical viitenumber: 2010261
Kiireloomuline ohutusteade
OPN NC ® PTKA dilatatsioonikateeter Uuendatud hinnanguline lõhkemisrõhk (RBP)
Lugupeetud klient
Selle teatise eesmärk on teavitada teid OPN NC PTKA dilatatsioonikateetri hinnangulise lõhkemisrõhu muudatusest. Püüdleme pidevalt oma toodete täiustamise poole ning seetõttu on SIS Medical tõhustanud oma sisenõudeid, kehtestades kõrgemad standardid OPN NC PTKA dilatatsioonikateetri hinnangulisele lõhkemisrõhule. Selle tulemusena langetab SIS Medical vabatahtlikult OPN NC PTKA dilatatsioonikateetri hinnangulist lõhkemisrõhku väärtuselt 35 atm väärtusele 32 atm ning muudatus jõustub kohe.
Kõige sagedasem ülerõhuga kaasnev võimalik tagajärg on ballooni lõhkemine, mis põhjustab protseduuri pikenemist, kuna seade tuleb asendada. Kõige raskem tagajärg oleks koronaarveresoone emboolia. Praeguseks pole selle probleemiga seoses teatatud ühestki patsiendi tervisekahjustuse juhtumist. Mõjutatud seadmete ülevaade on toodud allpool olevas tabelis 1.
Tabel 1. Mõjutatud seadmete ülevaade
OPN NC PTKA dilatatsioonikateetri saate oma inventaris tuvastada järgmise tunnuse järgi toote sildil:
Joonis 1. OPN NC PTKA dilatatsioonikateetri tuvastamine [läbimõõt ja ballooni pikkus Ø1,5 x 10 on toodud vaid teabe eesmärgil]
Hinnangulise lõhkemisrõhu muudatuse tõttu on uuendatud vastavusandmeid, vaadake iga ballooni läbimõõdu vastavusandmete ülevaadet hinnangulise lõhkemisrõhu 32 atm korral tabelist 2.
Tabel 2. Ballooni läbimõõt hinnangulise lõhkemisrõhu 32 atm korral
Kasutaja rakendatavad meetmed.
1. OPN NC PTKA dilatatsioonikateetri kasutamist saab jätkata hinnangulise lõhkemisrõhuga 32 atm
2. Veenduge, et see teade edastataks kõigile tervishoiutöötajatele teie asutuses, kes peavad sellest teadlikud olema
3. Täitke kaasasolev teavitusvorm ja tagastage see ettevõttele SIS Medical või oma kohalikule turustajale
4. Täitke ja tagastage kaasasolev kliendi vastusevorm
Teie pädevat asutust on sellest ohutusteatest teavitatud.
SIS Medical pühendub ka edaspidi patsientide ohutuse tagamisele ning kvaliteetseimate toodete ja teenuste pakkumisele. Mis tahes küsimuste korral seoses selle teatise sisuga võtke ühendust ettevõtte SIS Medical esindajaga või klienditeenindusega telefonil +41 52 245 09 90.
Lugupidamisega
Patrick Broeksteeg
Kvaliteeditagamise ja regulatiivküsimuste osakonna juhataja, SIS Medical AG
|
<urn:uuid:c2bb30b7-a4ac-4e95-b75e-14941d896748>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/MSO/2020_ohutusalane_teave/november/sis_medical_opn_nc_ptk_dilatatsioonikateeter_-_uuendatud_hinnanguline_lohkemisrohk_rbp.pdf
|
2023-11-29T14:43:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 1,143,241,928
| 976
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1073,
2407
] | 2
|
[
0.1005859375,
0.37109375,
0.43359375,
0.0869140625,
0.005340576171875,
0.000774383544921875
] |
Väikesadamate võrgustiku kava
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kinnitas väikesadamate võrgustiku kava perioodiks 2014-2020, mis keskendub Eesti väikelaevaturismi potentsiaali efektiivsele rakendamisele.
Kavaga määrati kindlaks üksteisest 30 meremiilise vahemaa kaugusel olevate sadamate võrgustik, mille arengut riik toetab. Parema kvaliteedi tagamiseks on koostatud ka soovituslik mereturismi teenusstandard, mis aitab kaasa võrgustiku ühtse kuvandi loomisele. Eesti kui mereturismi sihtkoha positsiooni tugevdamiseks on oluline suurendada lähiturgudel teadlikkust Eesti rannikul ja saartel pakutavatest mereturismitoodetest ja –teenustest. Olulisel kohal on sadamate tagamaadel asuvad turismi- ja vaba aja veetmise võimalused, samuti veebipõhise ligipääsu tagamine usaldusväärsele navigatsiooni- ja meteoroloogilisele infole.
Kontseptsiooni kohaselt koosneb Eesti väikesadamate võrgustik 63st suuremat arenduspotentsiaali omavast sadamast. Hetkel on Eestis ca 25 väikesadamat, mis suudavad pakkuda turistile kvaliteetset ja mitmekesist teenust. Kava elluviimisega soovitakse saavutada aastaks 2020. olukord, kus selliste sadamate arv on suurenenud 50ni ning Eesti sadamaid külastanud väikelaevade arv on kasvanud 20 000 aluseni aastas. Sadamate rekonstrueerimine toimub etapiviisiliselt. Esmajärjekorras kaetakse tühjad rannikulõigud, et Eestit ühendaks ka tavalisele merematkajale jõukohaste päevateekondadega väikesadamate võrk. Teiseks eesmärgiks on väikesadamate rekonstrueerimine ja teenustebaasi parandamine lõikudel, kus sadamad on suures osas lagunenud või ebapiisava sügavusega. Viimasena arendatakse välja Saaremaa ja Hiiumaa läänepoolsed sadamad, et võimaldada turvaliselt külastada ka Saaremaa ja Hiiumaa läänerannikut.
Väikesadamate arendamist perioodil 2014-2020 toetatakse läbi EASi 7 mln euroga. Uue väikesadamate toetamise programmi tingimused on koostamisel, programmi esimene etapp eelarvega 2 mln eurot avatakse lähikuudel. Täiendavaid võimalusi väikesadamate finantseerimiseks loovad ka kujundamisel olevad Eesti-Läti ja Eesti-Vene piiriülese koostöö programmid ning KeskLäänemere programm aastateks 2014-2020.
Kava elluviimisest tulenev positiivne mõju väljendub eelkõige rannaäärse elukeskkonna kvaliteedi tõstmises ning kohaliku ettevõtluse arengus. Võrgustikuna käsitlemine lubab üksikutel väikesadamatel oma potentsiaali paremini ära kasutada ja ühtlasi suurendab sadamate infrastruktuuri tehtavate investeeringute tasuvust.
Elektrooniline sadamaregister
Sadamaregistrisse tuleb kanda nii sadamad, tasulisi sadamateenuseid osutavad väikesadamad ja väikesadamad, kus tasulisi sadamateenuseid ei osutata. Sadama ja väikesadama, kus osutatakse tasulisi teenuseid, registrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõivu. Väikesadama, kus tasulisi sadamateenuseid ei osutada, registreerimine on tasuta. Tasuta on ka registrikannete muutmine, kui seda teeb sadama pidaja registri elektroonilises keskkonnas.
Sadamaregister ei kujuta endast nö koondluba ega kinnitust, et sadam on täielikult korras. Esmajoones on sadamaregister andmekogu, mille ülesanne on varustada ametkondi asjakohase ja vajaliku informatsiooniga nii merenduse valdkonna üldiseks korraldamiseks kui ka riikliku järelevalve teostamiseks.
Sadamate registreerimise kohustus on sadamatel olnud sadamaseaduse jõustumisest alates ning hetkel on registrisse kantud 46 sadamat ja 107 väikesadamat, millest 35 on tasulisi teenuseid osutavad väikesadamad.
Sadamaregistrisse kantakse:
sadama põhiandmed: asukoht, aadress, sadama ülesanne, navigatsiooniperioodi algus ja lõpp;
suurima sadamas teenindatava veesõiduki mõõtmed ja andmed sadama sissesõidutee kohta;
sadama pidaja kontaktandmed;
andmed sadamakapteni kohta;
sadama maa-ala ja akvatooriumi andmed;
milliseid veesõidukeid sadamas teenindatakse, milliseid kaubagruppe käideldakse ja milliseid teenuseid sadamas osutatakse;
sadama tehnilised vahendid, abilaevad, ehitised sh kaid, navigatsioonimärgid;
sadama eeskirja andmed.
Sadama pidaja vastutab igal juhul sadamaregistrile esitatud andmete õigsuse eest ja on kohustatud andmete muutumisel esitama Veeteede Ametile uued andmed või täpsustama elektroonilises sadamaregistris ise neid andmeid, mille muutmine talle on lubatud. Loomulikult ei saa sadama pidaja ise muuta järelevalvega seotud informatsiooni ega menetluste käigus tekkivaid andmeid.
Sadama pidaja jaoks on elektroonilises keskkonnas sadamaga seotud taotluste, projektide ja kavade esitamine mugavam ja kiirem, samuti saab sadama pidaja jälgida tema esitatud taotluste menetluste käiku.
Väikesadamate külastatavuse andmed
Kui rääkida merenduse arendamisest, sadamate investeeringute riikliku toetamise vajadusest või õigusakti muutmisest, siis on pikalt puudust tuntud põhjalikust sadamate andmebaasist ning usaldusväärsest statistikast. On keeruline ja ebamõistlik teha sadamaid puudutavaid otsuseid, kui tugineda saab ainult paari tuntuma sadama andmetele. Eriti puudutab see väikesadamaid, kuna neid on Eestis kõige rohkem ja samas on just nende kohta kõige vähem teavet.
Osaliselt lahendab tänaseks infoprobleemi sadamaregister, kuid lisaks on vaja andmeid Eesti väikesadamaid külastavate aluste kohta. Hetkel kogub väikesadamate käest liiklusinfot Veeteede Amet, kuid andmete esitamine ei ole kohustuslik. Seetõttu on ka kogutud statistika puudulik ning seda ei saa oluliste järelduste tegemiseks kasutada. Tulevikus kohustame tasulisi teenuseid pakkuvaid väikesadamaid esitama oma sadamat külastavate aluste kohta vähemalt järgmisi andmeid:
1. Aluse süvis, pikkus ja tüüp;
2. Kohalike aluste arv;
3. Välisaluste arv;
4. Aluse lähte- ja sihtsadam;
5. Inimeste arv aluse pardal;
6. Sadamas viibitud aeg;
7. Lipuriik.
|
<urn:uuid:1c1149c5-eb9b-45a6-9e6e-ab2b3909aece>
|
CC-MAIN-2018-17
|
http://www.vaikesadam.ee/img/olavi/Majandusministeeriumi_ettekanne.pdf
|
2018-04-26T03:21:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-17/segments/1524125948064.80/warc/CC-MAIN-20180426031603-20180426051603-00512.warc.gz
| 530,992,855
| 2,142
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3243,
5706
] | 1
|
[
0.0194091796875,
0.640625,
0.2431640625,
0.08056640625,
0.01312255859375,
0.0031890869140625
] |
Jõelähtme Vallavalitsusele
AVALDUS LASTEAIATOIDU/KOHAMAKSU KOMPENSATSIOONI
TAOTLEMISEKS
Palun võimaldada lasteaiatoidu/kohamaksu kompensatsiooni minu lapsele/lastele:
Jrk.
Lapse nimi
Isikukood
Lasteaia nimi
1.
2.
3.
Andmed pere ja sissetulekute kohta:
* töötasu, haigushüvitised, töötu abiraha, erinevad pensionid ja toetused, alimendid, stipendiumid jne.
Taotleja nimi
Aadress
Telefon
Arveldusarve nr.
Kinnitan allkirjaga esitatud andmete õigsust ning kohustun koheselt teavitama lasteaeda seoses pere majandusliku seisundiga tekkinud muudatustest.
Allkiri_______________________________________________________________
Kuupäev_____________________________________________________________
Juhtkonna arvamus______________________________________________________________
|
<urn:uuid:645b76e0-d00b-410c-a1cc-3efc51280964>
|
CC-MAIN-2018-17
|
https://joelahtme.kovtp.ee/documents/381171/4160921/Lasteaia-toidukohamaksu+kompensatsiooni+taotlemise+avaldus.pdf/10e7eb2e-4973-48f6-beac-e32f77a3b714?version=1.0&inheritRedirect=true
|
2018-04-26T05:01:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-17/segments/1524125948064.80/warc/CC-MAIN-20180426031603-20180426051603-00513.warc.gz
| 637,304,465
| 289
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999087
|
ekk_Latn
| 0.996686
|
[
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
726,
807
] | 2
|
[
0.185546875,
0.275390625,
0.466796875,
0.0673828125,
0.0029144287109375,
0.0012359619140625
] |
Toidumärgiste tuntus detsembris 2016
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud"
% vastajatest tunneb märki
|
<urn:uuid:5d35b764-c34b-4e55-a1a8-4cf290e7e489>
|
CC-MAIN-2018-30
|
http://epkk.ee/wp-content/uploads/2016/06/Toidumaergiste-tuntus-detsembris-2016_lisa-6_2017.pdf
|
2018-07-23T05:27:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-30/segments/1531676594954.59/warc/CC-MAIN-20180723051723-20180723071723-00446.warc.gz
| 120,673,342
| 62
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999909
|
ekk_Latn
| 0.999909
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
158
] | 1
|
[
0.1884765625,
0.79296875,
0.017822265625,
0.00095367431640625,
0.00016880035400390625,
0.00004410743713378906
] |
Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge:
Riigikogu seadus terviktekst 01.05.2019 Hetkel kehtiv RT I, 19.03.2019, 103
Muuseumiseadus
Vastu võetud 19.06.2013 RT I, 10.07.2013, 1 jõustumine 15.07.2013
Muudetud järgmiste aktidega
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala ja kohaldamisala
(1) Käesolev seadus sätestab muuseumi mõiste, muuseumikogu korralduse ja muuseumi tegevuse alused ning museaali kindlustamise ja rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tingimused.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse muuseumina tegutsevale ministeeriumi hallatavale riigiasutusele ja selle struktuuriüksusele ning ministeeriumi valitsemisalas muuseumina tegutsevale valitsusasutusele ja selle struktuuriüksusele (edaspidi riigimuuseum) ning riigi asutatud sihtasutusele ja selle struktuuriüksusele (edaspidi riigi sihtasutuse muuseum).
(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku struktuuriüksusena tegutsevale muuseumile (edaspidi avalik-õigusliku isiku muuseum), valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse ja selle struktuuriüksusena tegutsevale muuseumile (edaspidi munitsipaalmuuseum), eraõigusliku juriidilise isiku ja selle struktuuriüksusena tegutsevale muuseumile, mis ei ole riigi sihtasutuse muuseum, ning füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluvale muuseumile (edaspidi eramuuseum) kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see on käesolevas seaduses sätestatud.
(4) Käesolevat seadust ei kohaldata teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes juhul, kui selle andmed on kantud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel asutatud Eesti Teadusinfosüsteemi.
(5) Museaali väljaveole ja ekspordile kohaldatakse kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadust.
(6) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Mõisted
(1) Muuseum on ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle majanduslikku kasumit, mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning
vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Muuseum arvestab oma ülesannete täitmisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste vajadusi.
(2) Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi, mille üle peetakse arvestust muuseumide rahvusvahelistest dokumenteerimispõhimõtetest lähtudes.
(3) Muuseumikogu on museaalide kogum, mis võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi.
(4) Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtete koostamisel lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsist, arvestades muu hulgas seotud muuseumide tegevust.
(5) Abikogu on muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil moodustatud kogu, millesse arvatud asjad ei ole museaalid.
(6) Hoiule võetud asi on asutuselt, juriidiliselt või füüsiliselt isikult muuseumisse hoiule võetud kultuuriväärtusega asi, mida ei arvata muuseumikogusse.
§ 3. Muuseumi nõustamine
(1) Riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu käesoleva seaduse § 9 kohaselt sõlmitud halduslepingu alusel kasutav muuseum (edaspidi riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum) nõustab võimaluse korral inimesi vaimse ja materiaalse kultuuripärandi küsimustes.
(2) Riigimuuseumil, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutaval muuseumil ning käesoleva seaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekoguga vabatahtlikult liitunud avalik-õigusliku isiku muuseumil, munitsipaalmuuseumil ja eramuuseumil (edaspidi koos muuseumide andmekoguga liitunud muuseum) on õigus saada Muinsuskaitseametilt nõustamist muuseumikogu korraldamisel ning muuseumi ülesannete täitmisel. [RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
§ 4. Muuseumi valduses olev vara, selle kasutamine ja käsutamine
(1) Muuseumi valduses olev vara koosneb museaalidest ja muudest muuseumi ülesannete täitmiseks vajalikest rahaliselt hinnatavatest asjadest ning õigustest.
(2) Riigimuuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub riigivaraseaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Riigi sihtasutuse muuseumi, avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi ja eramuuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub muuseumi asutaja kehtestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
2. peatükk Muuseumikogu korraldus
§ 5. Muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord
(1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi kogu täiendatakse eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi koostatud kogumispõhimõtetest.
(2) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi kogumispõhimõtted kinnitab muuseumi juht, avalikõigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, arvestades muu hulgas käesoleva seaduse §s 19 nimetatud muuseuminõukogu seisukohta. Muuseum avaldab kogumispõhimõtted oma veebilehel.
(3) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseum ei võta kultuuriväärtusega asja museaalina arvele, kui: 1) asi ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele;
3) asja üle arvestuse pidamiseks, selle säilitamiseks või eksponeerimiseks puuduvad tingimused või eelarvelised võimalused.
2) asja üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega;
(4) Muuseumikogu täiendamisel peab muuseumide andmekoguga liitunud muuseum:
2) arvestama teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtteid.
1) oma võimaluste piires välja selgitama kultuuriväärtusega asja päritolu, et vältida omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud asja museaalina arvele võtmist;
(5) Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega. Määruses nähakse ette asja museaalina arvele võtmise otsustamisel ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud põhimõtete arvestamisel rakendatavad nõuded, asja museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmisel läbiviidavate toimingute vormistamise nõuded ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja kasutamiseks andmisel, muuseumikogust väljaarvamisel ja õigustatud isikule tagastamisel läbiviidavate toimingute vormistamise nõuded.
§ 6. Museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamine ning säilitamine
(1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseum märgistab iga museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja ning tagab selle säilimise.
(2) Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja allesoleku ja seisundi kontrollimiseks viivad riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum läbi inventuure arvestusega, et kõik museaalid ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjad oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Muuseumi põhjendatud taotluse korral võib Muinsuskaitseamet seda tähtaega käskkirjaga pikendada.
[RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
(3) Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
§ 7. Museaali üleandmine teisele muuseumile, raamatukogule ja Rahvusarhiivile
(1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaali võib üle anda teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on vajalik teise muuseumi muuseumikogu täiendamiseks.
(2) Museaali võib üle anda raamatukogule, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on vajalik raamatukogu teavikute kogu täiendamiseks.
(3) Museaali võib üle anda Rahvusarhiivile, kui üleandmine ei kahjusta muuseumikogu terviklikkust ja museaal on samal ajal arhivaal arhiiviseaduse tähenduses.
(4) Museaali üleandmise otsustab üleandva muuseumi nõusolekul selle asutaja.
(5) Museaali üleandmisel hinnatakse ja kirjeldatakse museaali seisundit.
§ 8. Museaali kasutamiseks andmine
Riigile kuuluvasse muuseumikogussse arvatud museaali võib anda kasutamiseks teisele muuseumile, asutusele, juriidilisele ja füüsilisele isikule teadustöö, eksponeerimise ja muul eesmärgil, kui muuseum on veendunud museaali nõuetekohases säilitamises.
§ 9. Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamine
(1) Riigile kuuluva muuseumikogu või selle alakogu (edaspidi käesolevas paragrahvis kogu) võib anda riigi sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile tasuta kasutamiseks halduslepingu alusel juhul, kui tema tegevus vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele.
(2) Halduslepingu kogu kasutamiseks sõlmib minister, kelle juhitav ministeerium on kogu kui riigivara valitseja riigivaraseaduse tähenduses.
(3) Halduslepingus nähakse ette ülesanded kogu säilitamisel ja kasutamisel, kogu täiendamise kohustus ja tingimused, nimetatud tegevuseks ettenähtud riigieelarvelise toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve ja toetuse kasutamise aruande esitamise kord, kogu kasutamise tähtaeg, kui kogu antakse kasutamiseks tähtajaliselt, ning halduslepingu lõpetamise ja kogu tagasinõudmise alused. Halduslepingus võib ette näha kogu üldsusele vahendamisega seotud teenuste eest tasu võtmise tingimused, arvestades käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 sätestatut.
(4) Kogu tähtajaliselt kasutamiseks andmisel võib tähtaeg ületada kümmet aastat.
(5) Halduslepingule lisatakse museaalide nimekiri, milles on ära märgitud iga museaali seisund ja arvestusdokumentide loetelu.
(6) Kui muuseum, kes kasutab riigile kuuluvat kogu, lõpetab tegevuse, otsustab kogu üleandmise teisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muuseumile halduslepingu sõlminud minister.
§ 10. Muuseumikogu üleandmine riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel
Riigimuuseumi tegevuse lõpetamisel antakse muuseumikogu koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korras või kasutamiseks riigi sihtasutuse muuseumile, avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile või eramuuseumile käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud korras, säilitades võimaluse korral alakogudeta muuseumikogu või alakogu terviklikkuse.
§ 11. Museaali muuseumikogust väljaarvamine
(1) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi museaal arvatakse muuseumikogust välja, kui museaal:
2) on hävinud või kaotsi läinud ning seda ei ole leitud vähemalt kahe järjestikuse korralise inventuuri käigus;
1) on kahjustatud ja seda ei ole võimalik taastada;
3) antakse käesoleva seaduse § 7 alusel üle teisele muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile,
4) on enne muuseumikogusse arvamist omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud ning see antakse üle omanikule või tagastatakse teisele riigile.
raamatukogule või Rahvusarhiivile;
(2) Museaali võib muuseumikogust välja arvata, kui:
2) sama muuseumi muuseumikogus või mõnes teises riigile kuuluvas muuseumikogus leidub museaaliga olulisel määral sarnaseid museaale, mis on paremas seisukorras või mille kohta teadaolev kultuuriväärtuslik teave on täielikum.
1) museaali kuulumine muuseumikogusse ei ole kooskõlas muuseumi kogumispõhimõtetega;
(3) Museaali väljaarvamine muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ning museaali võõrandamise viisi valik toimub muuseumi asutaja otsusel, arvestades muuseumi juhi, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isiku või otsustuskogu põhjendatud ettepanekut, millele on lisatud sõltumatu eksperdi arvamus.
(4) Riigile kuuluvast muuseumikogust väljaarvatud kahjustatud ja mittetaastatav asi kantakse maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt.
(5) Riigile kuuluvast muuseumikogust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel väljaarvatud asi võetakse samas või teises muuseumide andmekoguga liitunud muuseumis kasutusse muuseumi ülesandeid toetaval eesmärgil, antakse üle raamatukogule või arhiivile või tagastatakse museaali muuseumile annetanud või müünud isikule.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tegevused ei ole võimalikud, võõrandatakse asi tasu eest avalikul enampakkumisel, sõltumata museaali harilikust väärtusest.
(7) Avalik enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt ja selle läbiviijaks riigivaraseaduse tähenduses on Muinsuskaitseamet. [RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
(8) Kui võõrandamise kulud ületaksid riigivara valitseja hinnangul saadavat tulu või kui asja ei õnnestu võõrandada avalikul enampakkumisel, kantakse see maha ja hävitatakse riigivaraseaduse § 55 lõike 2 alusel riigivara valitseja kehtestatud riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kohaselt.
§ 12. Museaali käsutamise kitsendused
(1) Museaali ei või võõrandada ega koormata pandiga, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Võõrandamiseks ei peeta museaali üleandmist muuseumide andmekoguga liitunud muuseumile, raamatukogule või Rahvusarhiivile käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud museaali võib kasutamiseks anda ja muuseumikogust välja arvata üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel.
(4) Avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi või eramuuseumi tegevuse lõpetamisel on museaali tasuta võõrandamise korral muuseumikogu omanik kohustatud seda esmalt pakkuma riigile ning pärast riigi loobumist võib ta selle võõrandada muule isikule. Museaali tasu eest võõrandamise korral on ostueesõigus riigil. Museaali võõrandamisel kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.
§ 13. Muuseumikogule ja museaalile sissenõude pööramine
Muuseumikogule ja sellesse kuuluvale museaalile sissenõude pööramisel kohaldatakse täitemenetluse seadustikus sätestatud piiranguid.
§ 14. Hoiule võetud vallasmälestise tagastamine
Muuseumisse hoiule võetud vallasmälestise õigustatud isikule tagastamisest teatab muuseumide andmekoguga liitunud muuseum Muinsuskaitseametile.
§ 15. Muuseumide andmekogu
(1) Kultuuriväärtusega asja museaalina arvele võtmiseks, museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja kohta kogutud andmete säilitamiseks ning museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjaga tehtavate toimingute registreerimiseks, samuti museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja avalikkusele tasuta tutvustamiseks asutab valdkonna eest vastutav minister muuseumide andmekogu. Muuseumide andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(2) Muuseumide andmekogus võib pidada arvestust abikogusse arvatud asja, selle kohta kogutud andmete ja abikogusse arvatud asjaga tehtavate toimingute kohta.
(3) Muuseumide andmekogu vastutav töötleja on Muinsuskaitseamet. [RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
(4) Muuseumide andmekogu volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik juriidiline isik vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses.
(5) Muuseumide andmekoguga liitumine on kohustuslik riigimuuseumile ja muuseumile, kellega sõlmitakse käesoleva seaduse § 9 kohaselt haldusleping riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks, välja arvatud looduse ainevaldkonna muuseumile muuseumikogu puhul, mille kohta on andmed üldsusele kättesaadavad muul viisil.
(6) Avalik-õigusliku isiku muuseumil, munitsipaalmuuseumil ja eramuuseumil on õigus muuseumide andmekoguga liituda, esitades selleks taotluse Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet otsustab muuseumi liitumise tingimusel, et muuseumi tegevus vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannetele. Liitumine muuseumide andmekoguga toimub lepingu sõlmimisega muuseumi ja Muinsuskaitseameti vahel.
[
RT I, 19.03.2019, 13
- jõust. 01.05.2019]
(7) Muuseumide andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine on muuseumidele tasuta.
(8) [Kehtetu -RT I, 13.03.2019, 2- jõust. 15.03.2019]
§ 16. Isikuandmete töötlemine ja autoriõiguse erisused
[
RT I, 13.03.2019, 2
- jõust. 15.03.2019]
(1) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavad andmed tehakse üldsusele juurdepääsupiiranguta kättesaadavaks muuseumide andmekogu kaudu.
(2) Kui museaal või seda kirjeldavad andmed muuseumi andmekogus sisaldavad isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, võib muuseum isikuandmeid töödelda käesoleva seaduse eesmärkide täitmiseks, arvestades käesolevas paragrahvis toodud tingimusi. Muuseumi all mõistetakse käesolevas paragrahvis käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud muuseumi, avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi, muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi ja § 21 alusel riigieelarvest tegevustoetust saanud muuseumi.
(3) Museaali digitaalne kujutis, digitaalne museaal ning museaali, digitaalset museaali ja museaali digitaalset kujutist kirjeldavad andmed, mille autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad seaduse või tehingu alusel muuseumile, on taaskasutatavad avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse ja autoriõiguse seadusega ettenähtud erisusi ning viidates museaalile ja muuseumile, mille muuseumikogusse kasutatav digitaalne museaal või museaali digitaalne kujutis kuulub.
(4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda museaalis või seda kirjeldavates andmetes sisalduvate isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist muuseumide andmekogus, välja arvatud juhul, kui isikuandmete jätkuv üldsusele kättesaadavaks tegemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi.
(5) Kui otsustatakse lõpetada museaali levitamine või üldsusele kättesaadavaks tegemine, võib isik teadusja õppetöö eesmärgil taotleda juurdepääsu selle muuseumi kaudu, kelle muuseumikogusse museaal kuulub. Juurdepääsuõiguse andmise otsustab muuseumi juht või muuseumi juhi määratud isik, avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, kes hindab otsuse tegemisel taotluse põhjendatust, juurdepääsu vajadust ning üldsuse hulgas levitamise keelamise põhjust. [RT I, 13.03.2019, 2- jõust. 15.03.2019]
3. peatükk
Muuseumi tegevuse korraldus
§ 17. Riigimuuseumi põhimäärus
Riigimuuseumi põhimääruse kehtestab ministermäärusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus, ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga, kui riigimuuseum on selle asutuse struktuuriüksus.
§ 18. Riigimuuseumi juhi ametikoha täitmine
(1) Riigimuuseumi juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(2) Riigimuuseumi juhi kandidaadile esitatavad nõuded ja avaliku konkursi läbiviimise korra kehtestab ministermäärusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus, ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga, kui riigimuuseum on selle asutuse struktuuriüksus.
(3) Minister või ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht sõlmib riigimuuseumi juhiga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.
§ 19. Muuseuminõukogu
(1) Muuseuminõukogu on valdkonna eest vastutava ministri nõuandev kogu, kuhu kuuluvad muuseumide ja nende asutajate esindajad ning muud muuseumide valdkonna asjatundjad.
(2) Muuseuminõukogu teeb ettepanekuid ja annab arvamusi käesolevast seadusest tulenevates küsimustes. Muuseuminõukogul on õigus tutvuda muuseumi tegevuse ja muuseumikogu seisukorraga kohapeal.
(3) Muuseuminõukogu liikmele võib maksta tasu muuseuminõukogu töös osalemise eest. Tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
§ 20. Riigimuuseumi rahastamine
(1) Riigimuuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvest.
(2) Riigimuuseum võib saada rahalisi vahendeid toetustest, annetustest ja oma põhitegevusega seotud tasuliste teenuste eest, mida võib osutada tingimusel, et need ei takista käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud muuseumi ülesannete täitmist.
(3) Riigimuuseumi osutatud teenuste eest tasu kehtestamisel tuleb arvestada, et:
2) muuseumipileti hinna määramisel tuleb kehtestada eraldi hind piletile, mis võimaldab ühise soodsama sissepääsu muuseumisse kuni kahele täiskasvanule koos alaealiste lastega;
1) muuseumi külastamine on kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, puudega kuni 16-aastasele isikule ning tema saatjale ja sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale tasuta;
3) käesoleva seaduse § 15 alusel asutatud muuseumide andmekogus kättesaadavaks tehtud museaali digitaalse
andmine on tasuta;
kujutise, digitaalse museaali ning museaali ja digitaalset kujutist kirjeldavate andmete kasutamine on tasuta; 4) museaali ja museaali digitaalse kujutise riigimuuseumile või riigi sihtasutuse muuseumile kasutamiseks
5) digitaalsete kujutiste trükifailide müügi korral võetav tasu on kulupõhine, millele võib lisada mõistliku investeeringutulu.
[
RT I, 06.01.2016, 1
- jõust. 16.01.2016]
(4) Riigimuuseumi põhitegevusega seotud tasuliste teenuste loetelu kehtestab ministermäärusega, kui riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus, ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse või valitsusasutuse juht käskkirjaga, kui riigimuuseum on selle asutuse struktuuriüksus. Tasu määrad kehtestab riigimuuseumi juht käskkirjaga.
(5) Riigile kuuluva muuseumikogu täiendamise otsesed dokumentaalselt tõendatud kulud võib riigivara valitseja otsusel katta sama muuseumi muuseumikogust väljaarvatud ja käesoleva seaduse § 11 lõike 6 alusel avalikul enampakkumisel võõrandatud asjade müügist laekunud raha arvel.
§ 21. Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise kord
(1) Avalik-õigusliku isiku muuseum, munitsipaalmuuseum ja eramuuseum võivad saada tegevustoetust riigieelarvest Kultuuriministeeriumi kaudu ning riigi sihtasutuse muuseum asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu järgmistel tingimustel: [RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
2) muuseumi ainevaldkond on rahvuskultuuri jaoks oluline;
1) muuseumi tegevus vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud ülesannetele;
3) muuseum tegutseb aasta ringi ning muuseumikogu on kasutajatele soovi korral ligipääsetav;
4) muuseumil on pikaajaline arengukava koos tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta ja kolme järgmise aasta finantsplaaniga;
5) muuseum täiendab muuseumikogu eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi kogumispõhimõtetest.
(2) Tegevustoetuse taotlemisel esitatakse valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud vormi kohane taotlus ning esitatakse või tehakse kättesaadavaks muuseumi arengukava koos tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta ja kolme järgmise aasta finantsplaaniga, tegevustoetuse kavandatava kasutusaasta eelarve ja tegevuskava ning muuseumi kogumispõhimõtted.
(3) Valdkonna eest vastutav minister hindab esitatud dokumentide alusel muuseumi ja selle tegevuse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.
(4) Muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega. [RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
§ 22. Riiklik ja haldusjärelevalve
[
RT I, 13.03.2014, 4
- jõust. 01.07.2014]
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet muuseumide andmekoguga liitunud muuseumikogu korralduse üle teostab Muinsuskaitseamet.
[RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
(2) Muinsuskaitseamet kontrollib:
1) kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise otsustamise vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korrale;
[
RT I, 19.03.2019, 13
- jõust. 01.05.2019]
2) kultuuriväärtusega asjade museaalina arvele võtmise ja muuseumisse hoiule võtmise, samuti museaalide ning muuseumisse hoiule võetud asjade üle arvestuse pidamise toimingute ja dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel kehtestatud muuseumide andmekogu põhimäärusele;
3) muuseumikogu ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asjade seisundi ning säilitamise ja eksponeerimise tingimuste, märgistamise ja inventuuri läbiviimise, samuti muuseumikogu korralduse põhimõtete vastavust käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel kehtestatud museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise korrale.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule kontrollib Muinsuskaitseamet haldusjärelevalve käigus riigile kuuluvat muuseumikogu kasutava muuseumi puhul muuseumikogu kasutamise vastavust käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingule. [RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
§ 23. Riikliku järelevalve erimeetmed ja sunniraha määr
[
RT I, 13.03.2014, 4
- jõust. 01.07.2014]
(1) Muinsuskaitseamet võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. [RT I, 19.03.2019, 13- jõust. 01.05.2019]
(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 300 eurot, ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral 600 eurot. [RT I, 13.03.2014, 4- jõust. 01.07.2014]
4. peatükk
Museaali kindlustamine ja rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamine
§ 24. Museaali kindlustamine
Riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud kultuurilooliselt oluline ainueksemplar, mis saadetakse ajutiselt välisriiki ning mille kahjuhüvitise tagamist ei ole otsustatud käesoleva seaduse § 27 lõike 2 kohaselt, tuleb kindlustada selle rahaliselt hinnatavas väärtuses ja § 26 lõikes 1 sätestatud kahju ulatuses. [RT I, 21.12.2018, 5- jõust. 01.01.2019]
§ 25. Rahvusvaheline näitus ja selle omanikule tekkinud kahju
(1) Olulise kunsti- või ajalooväärtusega asja või sellistest asjadest koosneva näitusekomplekti (edaspidi näitus) ajutise eksponeerimise kavandamisel võivad riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum
taotleda riigilt näituse omanikule tekkinud otsese varalise kahju (edaspidi kahju) katmiseks hüvitise (edaspidi näituse kahjuhüvitis) maksmise tagamist käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.
(2) Näituse kahjuhüvitisega võib katta kahju, mis on tingitud järgmiste näituste kahjustumisest, hävimisest või kaotsiminekust:
2) riigile kuuluvasse muuseumikogusse arvatud museaalist või museaalidest koosnev näitus, mida eksponeeritakse välisriigis (edaspidi väljaminev näitus).
1) välisriigi asutuse või isiku näitus, mida eksponeeritakse Eestis riigimuuseumis või riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas muuseumis (edaspidi sissetulev näitus);
§ 26. Näituse kahjuhüvitisega kaetav kahju
(1) Näituse kahjuhüvitis võib katta järgmise kahju:
2) summa, mille ulatuses on näituse rahaliselt hinnatav koguväärtus (edaspidi näituse väärtus) vähenenud, juhul kui kahjustatud, hävinud või kaotsi läinud näituse taastamine või asendamine ei ole võimalik.
1) näituse taastamise või asendamise kulud juhul, kui näitust on võimalik taastada või asendada;
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud summa võib ulatuda kuni näituse väärtuseni.
(3) Näituse kahjuhüvitis ei kata rahvusvaheliste näituste eksponeerimise praktikas tunnustatud riske, mida näituse eksponeerija ei saa mõjutada ja millega tagatise andmise ajal arvestada. [RT I, 21.12.2018, 5- jõust. 01.01.2019]
(3 1 ) Täpsustava loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata, kehtestab Vabariigi Valitsusmäärusega. [RT I, 21.12.2018, 5- jõust. 01.01.2019]
(4) Näituse kahjuhüvitisega kaetakse üksnes kahju, mis on tekkinud pärast näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamist.
[
RT I, 21.12.2018, 5
- jõust. 01.01.2019]
§ 27. Näituse kahjuhüvitise tagamise taotlemine ja otsustamine
(1) Näituse kahjuhüvitise tagamist võivad taotleda riigimuuseum ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum, kes esitab dokumendid, mis tõendavad, et näituse vedaja ja eksponeerija töökorraldus ning eksponeerimisruum või -hoone tagavad näituse säilimise ning vastavad näituse eksponeerimise eesmärgil kasutamiseks andja esitatud tingimustele, sõltumata sellest, kas tegemist on sissetuleva või väljamineva näitusega.
(2) Näituse kahjuhüvitise tagamise või sellest keeldumise otsustab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volituse alusel valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud piirmäära ulatuses. [RT I, 21.12.2018, 5- jõust. 01.01.2019]
§ 28. Näituse kahjuhüvitise ulatus ja piirmäär ning kahju hüvitamine
(1) Näituse kahjuhüvitisega võib katta kahju, mis on tekkinud järgmisel ajavahemikul:
vedaja annab Eestisse tagastatava näituse üle selle kasutamiseks andnud riigimuuseumile või riigi asutatud
1) väljamineva näituse korral alates hetkest, kui näitus antakse Eestis üle vedajale, kuni hetkeni, kui sihtasutusena tegutsevale muuseumile;
2) sissetuleva näituse korral alates hetkest, kui näitus antakse välisriigis üle vedajale, kuni hetkeni, kui vedaja annab välisriiki tagastatava näituse üle selle kasutamiseks andnud välisriigi asutusele või isikule.
(2) Näituse kultuuriloolist olulisust, tagatava kahjuhüvitise tavapäratult suurt hinda või võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepingu või välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantii olemasolu arvestades võib kahjuhüvitise tagamise otsustamisel määrata, et tagatava kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist või territooriumist. Kui tagamata kahjuhüvitise osa ei ole kaetud välisriigi samaväärse õiguse kohaselt antava garantiiga, tuleb see tagada võlaõigusseaduse alusel sõlmitava kindlustuslepinguga. [RT I, 21.12.2018, 5- jõust. 01.01.2019]
(3) Iga-aastases riigieelarve seaduses:
2) määratakse kalendriaastal kehtiv omavastutuse summa, mis ei sõltu näituse väärtusest;
1) määratakse kalendriaasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär;
3) esitatakse kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituste kavandatavad pealkirjad ning vedamise ja
4) esitatakse muud tagamisega seotud tingimused ja informatsioon.
eksponeerimise kavandatav periood ja näituse omanik;
(4) Kui väljaminevat näitust ei ole võimalik taastada ega asendada, näituse kahjuhüvitist ei maksta.
§ 29. Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju hüvitamise kord
Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsusmäärusega. Määruses nähakse ette näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamise põhimõtted, taotluse esitamise ja taotluse läbivaatamise, näituse kahjuhüvitise tagamise otsustamise, kahju tekkimisel kahjust teavitamise, kahju läbivaatamise ja hindamise, näituse kahjuhüvitise väljamaksmise ning riigi poolt näituse kahjuhüvitise tagasinõudmise kord.
5. peatükk Rakendussätted
§ 30. Üleminek museaali ja abikogusse arvatud asja rahalisele arvestusele
Rahalist arvestust peetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest soetatavate museaalide ja abikogusse arvatud asjade üle.
§ 31. Riigimuuseumi juhi tähtajatu töölepingu kehtivus
Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv riigimuuseumi juhiga sõlmitud tähtajatu tööleping jääb kehtima.
§ 32. Muuseumikogust väljaarvamise erisus
Käesoleva seaduse § 11 ja § 12 lõikes 3 sätestatut ei kohaldata asjadele, mis on võetud muuseumisse hoiule ja hiljem museaalina arvele enne 1996. aasta 14. detsembril jõustunud muuseumiseaduse kehtima hakkamist, ning nimetatud asjad tagastatakse hoiulevõtmist tõendava dokumendi alusel õigustatud isikule.
§ 32 1 Käesoleva seaduse § 26 rakendamine
Näitusele, mille kahjuhüvitise tagamine on otsustatud enne 2019. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse käesoleva seaduse § 26 kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni. [RT I, 21.12.2018, 5- jõust. 01.01.2019]
§ 33.–§ 37.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 38. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 15. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punktid 1, 2, 4 ja 5 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril.
[
RT I, 22.12.2013, 1
- jõust. 01.01.2014]
```
(3) Käesoleva seaduse § 35 jõustub 2014. aasta 1. juulil. [RT I, 22.12.2013, 1- jõust. 01.01.2014]
```
|
<urn:uuid:6b30ce24-2201-4259-8095-88055b8168c5>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019103.pdf
|
2021-01-17T14:56:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 955,579,674
| 13,034
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2173,
5980,
9983,
14192,
18435,
22509,
26220,
30484,
32379
] | 2
|
[
0.08447265625,
0.294921875,
0.37890625,
0.1845703125,
0.043701171875,
0.0130615234375
] |
Eeskujulikud tagastuspunktid 2020
Projekti I kui ka II etapis 90 ja enam punkti kogunud tagastuspunktidele omistati kvaliteedimärk „Eeskujulik tagastuspunkt 2020".
Luminor Bank AS
|
<urn:uuid:301f26a2-aa42-4246-94f3-3f1d88eadfc6>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://eestipandipakend.ee/wp-content/uploads/2021/01/Kvaliteedim%C3%A4rgisega-tagastuspunktide-list-2020-1.pdf
|
2021-01-17T15:54:43+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 318,666,178
| 70
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99991
|
ekk_Latn
| 0.99984
|
[
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
164,
181
] | 1
|
[
0.0174560546875,
0.953125,
0.0291748046875,
0.001922607421875,
0.00020885467529296875,
0.00004458427429199219
] |
KUTSESTANDARD
Mesinik, tase 4
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
A-osa KUTSEKIRJELDUS
A.1 Töö kirjeldus
4. taseme mesinik on oskustöötaja, kelle töö on mesilasperede aastaringne hooldamine, mesinduseinventari korrasoleku tagamine ning osalemine tootmis- ja turustamisprotsessis.
A.2 Tööosad
Mesinik, tase 4 on võimeline töötama iseseisvalt ja vastutab oma töölõigu eest. Mesindussaaduste tootmise protsessis aitab mesinik kaasa looduse taastootmisele, liigirikkuse säilitamisele ja keskkonna säästmisele. Mesiniku kutsed on kahel tasemel: mesinik, tase 4 ja mesinik, tase 5.
A.2.1 Mesilasperede hooldamine 1. Mesilaste puhastuslennu hindamine ja soodustamine.
3. Töö nõrkade ja väikeste mesilaperedega.
2. Kevadise pearevisjoni läbiviimine.
4. Perede ümbertõstmine.
6. Perede laiendamine.
5. Täiend- ja ergutussöötmine ja jootmine.
7. Sülemlemise ennetamine.
9. Mesilasperede vahelise varguse ennetamine.
8. Mesilaspere talveks ettevalmistamine.
10. Talvitumise jälgimine.
A.2.2 Mesilasperede moodustamine
2. Sülemist pere moodustamine.
1. Uute mesilasperede moodustamine.
A.2.3 Inventari ettevalmistamine
2. Suitsiku materjali varumine ja ettevalmistamine.
1. Korrastamine, puhastamine ja desinfitseerimine.
3. Raamide ettevalmistamine.
A.2.4 Kärjemajandus
2. Kärgede vajaduse planeerimine.
1. Kärgede hindamine ja säilitamine.
A.2.5 Mesilasemade kasvatamine
2. Vageldamine.
1. Emakasvatusperede valimine.
3. Ammpere moodustamine.
5. Mesilasemade paarumise kontrollimine.
4. Paarumispere moodustamine ja likvideerimine.
6. Mesilasema otsimine ja puuristamine.
8. Mesilasema vahetamine ja vana ema kõrvaldamine.
7. Mesilasema andmine peresse.
A.2.6 Mee käitlemine
2. Mee töötlemine.
1. Mee küpsuse hindamine ja meekärgede võtmine.
3. Meeproovide võtmine.
5. Meekäitlusseadmete hooldamine.
4. Pakendamine, märgistamine ja säilitamine.
6. Korjeala kaardistamine.
7. Mesilasperede transportimine korjele ja tagasi.
A.2.7 Vaha tootmine
2. Kärgede sulatamine vahaks.
1. Kärjepõhjade ülesehitamise soodustamine.
A.2.8 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje
2. Varroalesta tuvastamine ja tõrje.
1. Mesilaspere terviseseisundi hindamine ja ravi.
3. Proovide võtmine.
5. Kahjurite tõrje.
4. Mesila tervisekaardi ja ravimiarvestuse täitmine.
A.2.9 Mesila majandamine
2. Ettevõtlusvormi valimine ja oma tegevuse korraldamine.
1. Äriplaani koostamine.
3. Mesila juhtimine.
5. Tööajakulu optimeerimine.
4. Turundustegevuste planeerimine.
A.3 Töö keskkond ja eripära
Töö eripäraks on üksinda töötamine ja iseseisvalt otsuste vastuvõtmine.
Mesinik talub mesilaste nõelamist ja oskab arvestada sellega seonduva allergiaohuga.
Mesiniku töö sõltub aastaaegadest ja ilmastikust. Töö toimub nii väli- kui sisetingimustes, vajadusel ka puhkepäevadel ja pühade ajal.
Mesiniku töö on füüsiliselt raske ning eeldab ergonoomiliste töövõtete kasutamist.
A.4 Töövahendid
Enamlevinud mesindusinventar: konkspeitel, suitsik, taruhari, puhur, taru-, vurri- ja söötmissüsteemid ning mee pakendamis- ja vahasulatussüsteemid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Isikukaitsevahendid: näovari ja muu kaitseriietus.
Mesiniku töö eeldab ettevõtlikkust, innovaatilist mõtlemist, iseseisvust, korrektsust, otsustus ja vastutusvõimet. Oluline on füüsiline vastupidavus ja stressitaluvus. Soovitavateks iseloomuomadusteks on rahulikkus ja kannatlikkus.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Mesinikuks saab õppida kutseõppeasutuses, täienduskoolitusel või kogenud mesiniku juhendamisel. Soovitatav on keskharidus.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Mesinik.
A.8 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Töötamiseks loomadega on vaja tervisetõendit vastavalt loomatauditõrje seadusele ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele.
Töötamiseks liikurmasinatega on vaja juhtimisõigust vastavalt liiklusseadusele.
B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED
B.1 Kutse struktuur
Mesinik, tase 4 kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside B.2.1–B.2.10 tõendamine.
B.2 Kompetentsid
KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID
B.2.1 Mesilasperede hooldamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
2. Viib läbi kevadise pearevisjoni, hinnates visuaalselt haudme hulka ja kvaliteeti, langetise kogust, pesa puhtust, sööda kogust ja kvaliteeti, mesilaspere tervislikku seisundit ning andes hinnangu talvitumise kvaliteedile; likvideerib hukkunud pere, vajadusel võtab proovi ja saadab veterinaarlaborisse.
1. Hindab visuaalselt puhastuslennu kulgu, fikseerides mesilasperede aktiivse kevadise arengu alguse; soodustab mesilaspere sügisest puhastuslendu, luues tingimused noorte mesilaste väljalennuks ja paremaks talvitumiseks.
3. Likvideerib või ühendab nõrgad või väikesed mesilaspered, lähtudes mesilaspere arengust.
5. Arvutab sööda koguse, lähtudes söödakoguse arvutamise põhimõtetest; söödab täiendavalt mesilasperesid, valides sobiva söödaliigi (pudersööt (kandi), söödakärg, suhkrulahus, valmis talvesööt või mesi) ja doseerimise meetodi, lähtudes pere vajadustest; loob mesilastele võimaluse joogivee kättesaamiseks.
4. Tõstab mesilaspered ümber puhastesse ja desinfitseeritud tarudesse või korpustesse, lähtudes taru seisukorrast ja arvestades ilmastikuoludega.
6. Suurendab mesilasema munemisruumi ja loob võimalused nektari ja õietolmu/suira paigutamiseks, annab mesilastele ruumi, lisades kärgi või korpuseid (magasine) ja laiendades mesilasperesid, lähtudes korjetingimustest ja mesilaspere arengust; eraldab haudmeala koos mesilasemaga meealast, kasutades emalahutusvõret.
9. Ennetab mesilasperede vahelist vargust, reguleerides lennuava vastavalt mesilaspere tugevusele ning hoides mesilas puhtust ja korda.
7. Ennetab sülemlemist mesilaspere õigeaegse laiendamise ja sülemlemiskainete mesilasemade kasutamisega. 8. Koondab mesilaspere, eemaldades liigsed kärjed, lähtudes mee liigist, korje lõppemisest ja päeva pikkusest; valmistab talveks tarud ette.
10. Jälgib mesilaspere talvitumist, ilmastikuoludest, võimalikust kahjurite olemasolust ja tarutüübist.
B.2.2 Mesilasperede moodustamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
2. Kogub sülemi kokku ja paigutab sülemi korpusesse või sülemikasti, lähtudes sülemi asukohast ja suurusest.
1. Moodustab uusi mesilasperesid, kasutades vastavaid meetodeid (poolitamine, lendpered, idupered ehk võrsikpered jm meetodid).
B.2.3 Inventari ettevalmistamine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
2. Varub ja valmistab ette suitsiku materjali, tagades suitsu kvaliteedi ning arvestades tööohutuse, tervise- ja keskkonnakaitse ning tuleohutuse nõudeid.
1. Puhastab ja desinfitseerib tarude seinad, põhjad ja vahelauad, kärjeraamid ja söödanõud kraapides, pestes ning desinfitseerides sobivate lubatud puhastusvahenditega.
3. Valmistab ette raamid (sh plastraamid), paneb traadid, kinnitab kärjepõhja (kunstkärg) raamitraadile, lähtudes järgmise mesindushooaja vajadusest.
B.2.4 Kärjemajandus
EKR tase 5
Tegevusnäitajad:
1. Hindab kärgede kasutuskõlblikkust; ladustab ja säilitab kõlblikud kärjed, tagades vajalikud hoiutingimused.
2. Arvutab ülesehitatud kärgede ja kärjepõhjade (kunstkärje) vajaduse, lähtudes järgmise mesindushooaja vajaduste prognoosist.
B.2.5 Mesilasemade kasvatamine
EKR tase 5
Tegevusnäitajad:
2. Valib emaperest sobivas vanuses vaglad, lähtudes etteantud juhistest; vageldab, arvestades etteantud juhiseid.
1. Valib emapered, arvestades etteantud juhiseid.
3. Moodustab ammpere, kasutades ammpere moodustamise meetodit ja lähtudes etteantud juhistest.
5. Kontrollib mesilasemade paarumist, lähtudes emakasvatuskalendrist.
4. Moodustab ja likvideerib paarumispere, lähtudes etteantud juhistest.
6. Otsib ja puuristab mesilasema, kasutades väljatöötatud meetodit ja lähtudes etteantud juhistest.
8. Kõrvaldab vana mesilasema ja asendab uuega, kasutades väljatöötatud meetodit ja lähtudes etteantud juhistest.
7. Annab mesilasema peresse, kasutades väljatöötatud meetodit ja lähtudes etteantud juhistest.
B.2.6 Mee käitlemine
EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
2. Kaanetab meekannud lahti, eraldab kärgedest mee kasutades erinevaid tehnoloogiaid vastavalt juhistele; eraldab kärjekaanetisest mee, kasutades erinevaid tehnoloogiaid vastavalt juhistele; kurnab ja selitab mee kaubandusliku välimuse saamiseks vastavalt juhistele.
1. Hindab mee küpsust mesilasperes, arvestades korje iseärasusi ja aastaaja eripära; võtab tarust meekärgi, kasutades erinevaid tehnoloogiaid ja arvestades toiduainete käitlemise nõudeid.
3. Võtab meeproovid ja saadab laborisse analüüsimiseks, arvestades etteantud juhiseid; hindab mee vastavust kvaliteedinõuetele, lähtudes analüüsi tulemustest.
5. Hooldab meekäitlusseadmeid vastavalt kasutusjuhenditele.
4. Sulatab mee pakendamiseks ja pakendab nõuetekohasesse taarasse; märgistab pakendi, järgides mee märgistamise nõudeid; ladustab ja säilitab mee, järgides toidukäitlemise nõudeid.
6. Tuvastab korjeala, lähtudes õitsvate taimede olemasolust ja ligipääsetavusest.
B.2.7 Vaha tootmine
7. Valmistab mesilaspered transpordiks ette, lähtudes korjest, kasutades erinevaid meetodeid ja tehnoloogiaid ning transpordib nad korjele ja tagasi vastavalt juhistele.
EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
2. Sulatab mittekõlblikud kärjed vahaks, arvestades vaha omadusi, kasutades vaha töötlemisel sobivat tehnoloogiat ning järgides töö- ja tuleohutusnõudeid.
1. Soodustab kärjepõhjade ülesehitamist, lisades kärjepõhju, lähtudes mesilaspere arengufaasist.
B.2.8 Mesilaspere terviseseisundi hindamine, haiguste ravimine ja kahjurite tõrje
EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
2. Teeb varroalesta tõrjet, kasutades erinevaid tõrjemeetodeid.
1. Hindab mesilaspere, sh mesilasema terviseseisundit, lähtudes enamlevinud mesilashaiguste tunnustest; eristab visuaalselt nakkushaigusi mittenakkushaigustest; ravib mesilasperesid lubatud vahenditega, lähtudes juhistest.
3. Võtab mesilaste (sh langetise), kärje- ja meeproovid vastavalt juhendile.
5. Kaitseb mesilaspere putukate, loomade ja lindude rünnakute eest, paigaldades tõkkeid (nt kaitsevõrk, elektrikarjus), järgides tööohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid; abistab kannatada saanud mesilasperesid.
4. Täidab tervise- ja ravimiarvestuskaardi, järgides juhendit.
B.2.9 Mesila majandamine
EKR tase 5
Tegevusnäitajad:
2. Hindab tegutsemise eesmärgist lähtuvalt ettevõtluse võimalusi; valib talle sobiva ettevõtlusvormi; korraldab oma tegevust, arvestades kutsealast teavet ja õigusakte ning lähtudes väikeettevõtluse põhitõdedest.
1. Koostab äriplaani vastavalt algkapitali olemasolule ja võimalustele.
3. Kujundab hinnad, lähtudes tegevuskuludest ja turusituatsioonist; koostab eelarve, arvestades kulusid ja tulusid;
õigusakte. 4. Planeerib turundustegevused.
järgib eelarve täitmist; organiseerib vajalike töö- ja kulumaterjalide hankimise; haldab kliendibaasi, järgides
5. Optimeerib tööaja kulu, arvestades mesinduses kasutatavaid tehnoloogiaid.
KUTSET LÄBIVAD KOMPETENTSID
B.2.10 Mesiniku kutset läbiv kompetents
EKR tase 4
Tegevusnäitajad:
2. Peab kinni hooajatööde ajakavast, lähtudes looduse tsüklitest.
1. Kasutab tööeesmärkide saavutamiseks teadmisi mesilasisendite anatoomiast, füsioloogiast, mesilaspere bioloogiast, mesilastõugudest (rassidest), mesindussaaduste omadustest ja koostisest.
3. Järgib tööeeskirjade, keskkonnakaitse, tööohutus- ja tuleohutusnõudeid ning teisi valdkonda reguleerivaid õigusakte.
5. Hoiab mesilas ja mesindushoones ning selle ümbruses puhtust ja korda (sh hooldab tarude ümbrust), lähtudes enesekontrolliplaanist ja mesiniku eetikast.
4. Peab mesilas iga pere kohta arvestust (mesilamärkmik või tarukaart).
6. Loob head suhted klientide ja kolleegidega.
8. Töötab tulemuslikult ka pingelises olukorras; suhtub kriitikasse mõistvalt, võtab õppust nii õnnestumistest kui ebaõnnestumistest.
7. Kohaneb oma töös muutuvate oludega, oskab jagada informatsiooni osadeks, märkab seoseid ja korduvusi ning leiab toimivaid lahendusi.
9. Hoiab end kursis valdkonna arengutega.
11. Annab vajadusel esmaabi, sh mesilasmürgi ülitundlikkusest tingitud juhtumite korral.
10. Väljendab ennast selgelt nii kõnes kui kirjas.
12. 12. kasutab oma töös arvutit vastavalt Digipädevuste enesehindamisskaala (lisa 1) tasemele Algtasemel kasutaja.
Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
Hindamismeetod(id):
C-osa ÜLDTEAVE JA LISAD
C.1 Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile
Lisa 1 Digipädevuste enesehindamise skaala
|
<urn:uuid:47eda3f6-b077-450f-858b-a393eef6a55e>
|
CC-MAIN-2021-04
|
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/10747221/
|
2021-01-17T14:49:50+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 862,346,378
| 5,048
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999939
|
ekk_Latn
| 0.99997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1728,
3944,
7151,
10960,
12515,
12559
] | 1
|
[
0.2021484375,
0.5,
0.208984375,
0.07958984375,
0.00640869140625,
0.002716064453125
] |
TAEVASKOJA KÜLA Põlva vald, Põlvamaa
Taevaskoja küla ja selle läheduses asuvat maastikukaitseala tuntakse eelkõige tänu imeilusale loodusele, puhtale õhule ja vaatamisväärsustele. Tuntuimad vaatamisväärsused on Suur ja Väike Taevaskoda, Emaläte, Neitsikoobas, metsavendade punker, Otteni sild, Saesaare hüdroelektrijaam jne. Tänu vaatamisväärsustele külastab piirkonda ja läbib küla igal aastal üle 20 000 turisti. Suur turistide hulk on ühelt poolt avanud võimalusi küla elanikele, teiselt poolt aga mõjub elukeskkonnale mingil määral ka negatiivselt. Taevaskoja küla keskasustus on tekkinud olulises osas tänu Tartu-Petseri raudtee (valmimisaasta 1931) ehitusele. Külast läbi viiv maantee oli omal ajal Võrumaa ja Tartumaa piiriks. Külaelanikud on küla motoks valinud „Taevaskoja – koht kus taevas puudutab maad".
Miks peaks küla saama Aasta külaks 2015?
Taevaskoja küla ja külaelanikud on olnud aastaid arenev ja edasiliikuv. On välja kujunenud küla traditsioonid ja pidevalt tegeletakse vajalike objektide, vahendite parendamise või soetamisega. Külaelanikud on palju teinud mitte ainult endale vaid silmas pidanud ka seda, et turistidel oleks alati meeldiv siia tagasi tulla. Oleme kohalike elanikena täitnud need tühimikud, mis on jäänud omavalitsuse, riigi või suurettevõtete tegevuse koomaletõmbamisest. Näitena võib siin tuua raudteejaama, bussijaama ja ka külakeskuse teise korruse haldamise. Taevaskoja küla elanikud on kokkuhoidvad ja külalislahked.
Kontakt: Ahti Bleive, Taevaskoja külavanem 5011614 [email protected]
|
<urn:uuid:c9ec5cee-714a-4db9-ad9d-6b16a2545e24>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://kodukant.ee/wp-content/uploads/2016/12/Polvamaa_Taevaskoja.pdf
|
2019-02-17T20:04:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247482478.14/warc/CC-MAIN-20190217192932-20190217214932-00466.warc.gz
| 616,225,214
| 621
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1538
] | 1
|
[
0.275390625,
0.4765625,
0.1279296875,
0.11181640625,
0.00592041015625,
0.0012054443359375
] |
Kohila Kevad & Väikeponide Karikas 2018 IV etapp
05.05.2018, Kohila Tall
Parkuur nr. 1 - 60cm/70cm handicap, Art. 274.5.3, kahefaasiline
1c) EHKAS eriarvestus eesti tõugu hobustele
TULEMUSED
Hobune
|
<urn:uuid:06a45292-deb8-4f02-b311-1d6b52848bdd>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://ratsanet.ee/system/files/5723/Tulemused_1c.pdf?1525519807
|
2019-02-17T19:43:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247482478.14/warc/CC-MAIN-20190217192932-20190217214932-00468.warc.gz
| 684,298,211
| 91
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99246
|
ekk_Latn
| 0.99246
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
202
] | 1
|
[
0.345703125,
0.64453125,
0.0093994140625,
0.0003681182861328125,
0.00011587142944335938,
0.00014209747314453125
] |
Digitaalne fotokaamera
Kasutusjuhend
Kasutusjuhend
Lisateave kaamera kohta (Spikker)
Spikker on veebijuhend. Sellest leiate põhjalikud juhtnöörid kaamera paljude funktsioonide kohta.
1 Minge Sony kasutajatoe lehele. http://www.sony.net/SonyInfo/Support/
2 Valige oma riik või piirkond.
3 Otsige kasutajatoe lehelt oma kaamera mudeli nime.
* Vaadake mudeli nime kaamera põhjalt.
Kaasasolevate elementide kontrollimine
Sulgudes olev arv näitab esemete arvu.
* Kaamera (1)
* Laaditav akukomplekt NP-BN (1) (seda laaditavat akukomplekti ei saa kasutada Cyber-shot™-iga, mis tarnitakse akuga NP-BN1).
* Mikro-USB-kaabel (1)
* AC-adapter AC-UB10C/UB10D (1)
* Toitejuhe (toiteallikas) (Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Hiinas puudub komplektist) (1)
* Randmepael (1)
* Kasutusjuhend (see juhend) (1)
* Wi-Fi-ühenduse / ühe puutega ühenduse (NFC) juhend (1) See juhend kirjeldab funktsiooni kasutamist Wi-Fi-ga.
3
Omaniku kirjed
Mudel ja seerianumbrid asuvad seadme põhjal. Kirjutage seerianumber allolevasse lahtrisse. Kasutage neid numbreid, kui helistate selle tootega seoses Sony edasimüüjale.
Mudeli nr DSC-WX220
Seeria nr ________________________________
Mudeli nr AC-UB10C/AC-UB10D
Seeria nr ________________________________
HOIATUS
Tulekahju- või elektrilöögiohu vähendamiseks vältige seadme kokkupuudet vihma ja niiskusega.
OLULISED OHUTUSJUHTNÖÖRID
-HOIDKE NEED JUHTNÖÖRID ALLES.
OHT
TULE- VÕI ELEKTRILÖÖGI OHU VÄHENDAMISEKS JÄRGIGE HOOLIKALT NEID JUHTNÖÖRE
Kui pistiku kuju ei sobi pistikupesaga, kasutage ühendamiseks sobivat adapterit.
HOIATUS
[ Aku
Akut valesti käsitsedes võib see plahvatada, süttida või tekitada söövitushaavu.
5
Pidage kinni järgmistest ettevaatusabinõudest.
* Akut ei tohi avada.
* Akut ei tohi purustada ega põrutada, nt taguda, lasta sel kukkuda või selle peale astuda.
* Ärge tekitage lühist ega laske akuklemmidel kokku puutuda metallesemetega.
* Ärge hoidke akut temperatuuril üle 60 °C (140 °F), nt otseses päikesevalguses või päikese kätte pargitud autos.
* Ärge põletage akut ega visake seda tulle.
* Ärge käsitsege katkisi või lekkivaid liitiumioonakusid.
* Laadige akut kindlasti ainult Sony originaal-akulaadijaga või muu aku laadimiseks sobiva seadmega.
* Hoidke akut väikelastele kättesaamatus kohas.
* Hoidke akut kuivana.
* Asendage ainult sama või Sony soovitatava võrdväärset tüüpi akuga.
* Kõrvaldage kasutatud akud rangelt juhtnööre järgides.
[ AC-adapter
Kasutage AC-adapteri ühendamiseks lähedalasuvat seinakontakti (pistikupesa). Kui seadme kasutamisel tekib mõni tõrge, võtke kohe AC-adapter seinakontaktist (pistikupesast) välja.
Euroopa klientidele
[ Märkus klientidele riikides, kus kehtivad EL-i direktiivid.
Tootja: Sony Corporation, 1-7-1 Konan Minato-ku Tokyo, 108-0075 Jaapan Toote vastavus EL-is: Sony Deutschland GmbH, Hedelfinger Strasse 61, 70327 Stuttgart, Germany
Siinsega kinnitab Sony Corporation, et see seade vastab direktiivi 1999/5/EÜ põhinõuetele ja muudele kehtivatele sätetele. Lisateavet leiate järgmiselt veebisaidilt: http://www.compliance.sony.de/
7
[ Märkus
Kui staatiline elekter või elektromagnetism põhjustab andmeedastuse katkemist (nurjumist), taaskäivitage rakendus või võtke sidekaabel (USB vms) küljest ja ühendage uuesti.
Toodet on katsetatud ja see vastab elektromagnetilise ühilduvuse määruses olevatele piirangutele, kui kasutatakse alla 3 meetri (9,8 jala) pikkust ühenduskaablit.
Teatud sagedustel toimivad elektromagnetväljad võivad mõjutada seadme pilti ja heli.
[ Vanade akude ning elektri- ja elektroonikaseadmete käitlemine (kehtib Euroopa Liidus ja teistes Euroopa riikides, kus on eraldi toimivad kogumissüsteemid)
See sümbol tootel, akul või pakendil näitab, et toodet ja akut ei tohi olmejäätmetena käidelda. Teatud akudel võidakse seda sümbolit kasutada koos keemilise sümboliga.
Elavhõbeda (Hg) või tina (Pb) keemiline sümbol lisatakse, kui aku sisaldab enam kui 0,0005% elavhõbedat või 0,004% plii. Tagades nende toodete ja akude reeglitepärase utiliseerimise, aitate ära hoida võimalikke keskkonda ja tervist mõjutavaid negatiivseid tagajärgi, mis ebakorrektse käitlemise tõttu võivad tekkida. Materjalide taastöötlemine aitab säästa loodusressursse.
Toodete puhul, mis nõuavad ohutuse, jõudluse või andmete terviklikkuse tõttu alalist ühendust kaasatud akuga, peab aku vahetama vaid kvalifitseeritud hoolduspersonal. Aku ning elektrija elektroonikaseadmete reeglitepärase käitlemise tagamiseks viige tooted kasutusea lõppedes spetsiaalsesse kogumispunkti, kus see taastöödeldakse elektri- ja elektroonikaseadmetele kohaselt. Kõigi teiste akude puhul vaadake jaotist, kus räägitakse aku ohutust eemaldamisest tootest. Viige aku spetsiaalsesse kogumispunkti, kus see taastöödeldakse kasutatud akudele kohaselt. Täpsema teabe saamiseks toote või aku taastöötlemise kohta võtke ühendust kohaliku omavalitsuse, lähedalasuva jäätmekäitluse teenusepunkti või kauplusega, kust selle toote või aku ostsite.
9
Aku sisestamine
Aku väljalükkamise nupp
1 Avage kate.
2 Sisestage aku.
Aku laadimine
Lülitage laadimise ajaks kaamera välja.
Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Hiina klientidele
Muude riikide/ piirkondade klientidele (v.a Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Hiina)
Toitejuhe
(toiteallikas)
Laadimistuli
Põleb: laadimine
Ei põle: laadimine on lõpetatud
Vilgub:
viga laadimisel või laadimine on ajutiselt peatatud, kuna kaamera ei ole sobivas temperatuurivahemikus.
1 Ühendage kaamera AC-adapteriga (kaasas), kasutades selleks mõeldud mikro-USB-kaablit (kaasas).
2 Ühendage AC-adapter seinakontakti (pistikupessa).
* Kasutage ainult ehtsaid Sony kaubamärgi akusid, mikro-USB-kaablit (kaasas) ja AC-adapterit (kaasas).
x Laadimisaeg (täislaadimine)
Laadimisaeg on AC-adapterit (kaasas) kasutades ligikaudu 115 minutit.
x Laadimine arvutist
Akut saab laadida ka arvutist, ühendades kaamera mikro-USB-kaabliga arvuti külge.
x Aku tööiga ja piltide arv, mida saab akut kasutades salvestada ja taasesitada
* Arv põhineb CIPA standardil.
(CIPA: Camera & Imaging Products Association)
Mälukaardi sisestamine (müüakse eraldi)
1 Avage kate.
2 Sisestage mälukaart (müüakse eraldi).
x Mälukaardi/aku eemaldamine
Mälukaart: mälukaardi väljutamiseks lükake seda korraks sissepoole. Aku: lükake aku väljalükkamise nuppu. Ärge laske akul maha kukkuda.
Kella seadistus
1 Vajutage nuppu ON/OFF (Toide).
2 Veenduge, et ekraanil oleks valitud [Enter], seejärel vajutage juhtratta osa z.
3 Valige ekraanijuhiseid järgides soovitud geograafiline asukoht ja vajutage siis nuppu z.
4 Määrake [Daylight Savings], [Date/Time] ja [Date Format], seejärel vajutage nuppu z.
5 Veenduge, et oleks valitud [Enter], seejärel vajutage nuppu z.
x Uuesti kuupäeva ja kellaaja määramine
Kuupäeva ja kellaaja seadistuste ekraani avamiseks valige t (Seadistus) 4 t [Date/Time Setup].
Pildistamine/filmimine
Pildistamine (liikumatud pildid)
1 Vajutage teravustamiseks katikunupp pooleldi alla.
2 Pildistamiseks vajutage katikunupp lõpuni alla.
Videote jäädvustamine
1 Salvestamise alustamiseks vajutage nuppu MOVIE (Film).
2 Salvestamise peatamiseks vajutage uuesti nuppu MOVIE (Film).
Piltide vaatamine
x Järgmise/eelmise pildi valimine
Valige pilt, vajutades juhtrattal suvandit B (järgmine)/ b (eelmine) või pöörates juhtratast.
Filmide taasesituseks vajutage juhtrattal nuppu z .
x Pildi kustutamine
1 Vajutage nuppu (Kustuta).
2 Valige [Delete] juhtratta nupuga v ja vajutage siis z .
Tarkvara PlayMemories Home™ funktsioonid
Kaamerast imporditud piltide taasesitus.
Piltide importimine kaamerast
Windowsi arvutitega saate kasutada järgmisi funktsioone.
Piltide kuvamine rakenduses Kalender
Filmiketaste loomine
Piltide üleslaadimine võrguteenustesse
Piltide jagamine rakendusega PlayMemories Online™
* Tarkvara PlayMemories Online või teiste võrguteenuste kasutamiseks on vajalik internetiühendus. Tarkvara PlayMemories Online või muud võrguteenused ei pruugi mõnes riigis või piirkonnas saadaval olla.
Rakenduse PlayMemories Home allalaadimine
Rakenduse PlayMemories Home saate alla laadida järgmiselt veebisaidilt: www.sony.net/pm/
* Lisateavet rakenduste kohta Maci arvutitele leiate järgmiselt veebisaidilt: http://www.sony.co.jp/imsoft/Mac/
Soovitatav arvutikeskkond
Saate tarkvara süsteeminõudeid kontrollida järgmiselt veebisaidilt. www.sony.net/pcenv/
Märkused kaamera kasutamise kohta
Kasutamine ja hooldamine
Vältige toote hooletut käsitsemist, lahtivõtmist, ümbertegemist, lööke ja põrutusi, nagu kolkimist, mahapillamist või kaamera peale astumist. Eriti ettevaatlikult tuleb käsitseda objektiivi.
Andmebaasifailid
Kui sisestate kaamerasse mälukaardi ilma andmebaasifailita ja lülitate toite sisse, kasutatakse osa mälukaardi võimsusest automaatselt andmebaasifaili loomiseks. Järgmise toimingu tegemise võimaluseni võib minna veidi aega. Kui tekib andmebaasifaili tõrge, importige kõik pildid arvutisse, kasutades rakendust PlayMemories Home, ja vormindage seejärel mälukaart.
Märkused salvestamise/taasesituse kohta
* Mälukaardi stabiilse töö tagamiseks on soovitatav iga mälukaart, mida selles kaameras esmakordselt kasutate, kaamera abil vormindada. Arvestage, et vormindamine kustutab kõik mälukaardile salvestatud andmed. Neid andmeid ei saa taastada. Kindlasti varundage kõik olulised andmed arvutisse või muusse salvestuskohta.
* Enne salvestamise alustamist tehke proovisalvestus, et veenduda kaamera korrektses töös.
* Kaamera ei ole tolmu-, pritsme- ega veekindel.
* Vältige kaamera sattumist vette. Kui kaamerasse satub vesi, võib see põhjustada talitlushäiret. Mõnel juhul ei saa kaamerat parandada.
* Ärge suunake kaamerat päikese ega muu heleda valgusallika poole. See võib põhjustada kaamera talitlushäire.
* Ärge kasutage kaamerat tugevaid raadiolaineid tekitava või kiirgust väljastava koha lähedal. Sellises kohas ei pruugi kaamera korralikult salvestada või pilte taasesitada.
* Kaamera kasutamine liivastes või tolmustes kohtades võib põhjustada talitlushäireid.
* Ärge kaamerat raputage ega lööge. See võib toimimist häirida ja piltide salvestamine ei pruugi õnnestuda. Peale selle võib salvestuskandja muutuda kasutuks või pildiandmed kahjustuda.
* Puhastage välklambi pinda enne kasutamist. Välgu vallandumisest tingitud kuumuse tõttu võib välklambi pinnal olev mustus suitsema või põlema hakata. Pühkige välklambi pinda pehme lapiga mustuse või tolmu eemaldamiseks.
Kaamera temperatuur
Kaamera ja aku võivad pideva kasutamise tagajärjel kuumeneda, kuid see pole häire.
Ülekuumenemiskaitse
Olenevalt kaamera ja aku temperatuurist ei pruugi filmide salvestamine õnnestuda või võib toide kaamera kaitsmiseks automaatselt välja lülituda. Enne toite väljalülitumist või kui filme ei saa salvestada, kuvatakse ekraanil teade. Sellisel juhul ärge lülitage toidet sisse ja oodake, kuni kaamera ja aku temperatuur on langenud. Kui lülitate toite sisse kaameral
ja akul piisavalt jahtuda laskmata, võib toide taas välja lülituda või ei saa te filme salvestada.
Märkus traadita kohtvõrgu (LAN) kohta
Me ei võta endale mingit vastutust ühegi kahjustuse eest, mille on põhjustanud lubamatu juurdepääs kaamerasse laaditud sihtpunktidele või nende lubamatu kasutamine kaamera kaotamise või varastamise tagajärjel.
Autoriõiguse hoiatus
Telesaated, filmid, videolindid ja muud materjalid võivad olla kaitstud autoriõigustega. Selliste materjalide loata salvestamine võib rikkuda autorikaitseseaduse sätteid.
Kahjustatud sisu või nurjunud salvestamist ei kompenseerita
Sony ei saa kompenseerida salvestamise nurjumist ega salvestatud sisu kaotsiminekut või kahjustumist, mis on põhjustatud kaamera või salvestusmeediumi vms talitlushäirest.
Niiskuse kondenseerumine
Kui kaamera tuuakse külmast sooja, võib niiskus kaamera sisemusse või välispinnale kondenseeruda. Niiskuse kondenseerumine võib põhjustada kaamera talitlushäireid.
Kui niiskus kondenseerub
Lülitage kaamera välja ja oodake umbes tund, kuni niiskus aurustub. Pange tähele, et kui soovite pildistada olukorras, kus objektiivis on niiskust, ei saa selgeid pilte salvestada.
Aku hoiustamine
* Liidese plekiliseks muutumise, lühise jne vältimiseks pange aku kaasaskandmisel või hoiulepanekul kindlasti kilekotti, et hoida see eemal metallesemetest.
* Kui te ei ole akut üle aasta kasutanud, võib selle töövõime olla halvenenud.
Spetsifikatsioonid
Kaamera
[Süsteem]
```
Pildiseade: 7,76 mm (1/2,3 tüüp) Exmor R™ CMOS-andur Kaamera pikslite koguarv: ligikaudu 18,9 megapikslit Kaamera kasulike pikslite koguarv: ligikaudu 18,2 megapikslit Objektiiv: Sony G 10-kordne suumobjektiiv f = 4,45 mm – 44,5 mm (25 mm – 250 mm (võrdväärne 35 mm filmiga)) F3.3 (W) – F5.9 (T) Filmide jäädvustamise ajal (16:9): 27,5 mm – 275 mm* Filmide jäädvustamise ajal (4:3): 33,5 mm – 335 mm* * Kui funktsioon [ SteadyShot] on olekus [Standard].
```
```
SteadyShot: optiline Failivorming. Pildid: JPEG-ühilduv (DCF, Exif, MPF Baseline), DPOF-ühilduv Filmid (AVCHD-vorming): AVCHD-vorming ver. 2.0-ga ühilduv Video: MPEG-4 AVC/H.264. Heli: Dolby Digital, 2 kanalit, varustatud funktsiooniga Dolby Digital Stereo Creator. • Toodetud ettevõtte Dolby Laboratories litsentsi alusel. Filmid (MP4 vorming): Video: MPEG-4 AVC/H.264. Heli: MPEG-4 AAC-LC, 2 kanalit Salvestusmeedium: Andmekandja Memory Stick PRO Duo™, Andmekandja Memory Stick Micro™, SD-kaardid, microSD-mälukaardid Flash: välklambi vahemik (ISO-tundlikkuseks (Soovituslik säritusindeks) määratud automaatne): ligikaudu 0,2 m kuni 3,7 m (7 7/8 tolli kuni 12 jalga 1 3/4 tolli) (W) ligikaudu 1,5 m kuni 2,2 m (4 jalga 11 1/8 tolli kuni 7 jalga 2 5/8 tolli) (T)
```
[Sisend- ja väljundliitmik(ud)]
HDMI-pistik: HDMI-mikropistik Mitmeotstarbeline/mikro-USB-liides*: USB-side USB-side: kiire USB (USB 2.0) * Toetab mikro-USB-ga ühilduvat seadet.
[Ekraan]
LCD-ekraan: 6,7 cm (tüüp 2,7) TFT-ajam Punktide koguarv: 460 800 punkti
[Toide, üldine]
Toide: laaditav akukomplekt NP-BN, 3,6 V AC-adapter AC-UB10C/UB10D, 5 V Elektritarbimine (pildistamise ajal): ligikaudu 1,0 W Töötemperatuur: 0 °C kuni 40 °C (32 °F kuni 104 °F) Säilitustemperatuur: –20 °C kuni +60 °C (–4 °F kuni +140 °F) Mõõtmed (CIPA-le vastavad): 92,3 × 52,4 × 21,6 mm (3 3/4 × 2 1/8 × 7/8 tolli) (L/K/S)
Kaal (CIPA-le vastav) (sh aku NP-BN, Andmekandja Memory Stick PRO Duo): ligikaudu 122 g (4,3 untsi)
Mikrofon: stereo
Kõlar: monofooniline
Exif Print: ühilduv
PRINT Image Matching III: ühilduv
[Wireless LAN]
Toetatud standard: IEEE 802.11 b/g/n Sagedus: 2,4 GHz Toetatud turbeprotokollid: WEP/WPA-PSK/WPA2-PSK Konfiguratsioonimeetod: WPS (Wi-Fi Protected Setup)/käsitsi Juurdepääsumeetod: infrastruktuuri režiim NFC: NFC Forum, tüüp 3 Tag compliant
AC-adapter AC-UB10C/UB10D
Võimsuse nõuded: vahelduvvool 100 V kuni 240 V, 50 Hz/60 Hz, 70 mA
Väljundpinge: alalisvool 5 V, 0,5 A.
Töötemperatuur: 0 °C kuni 40 °C (32 °F kuni 104 °F)
Säilitustemperatuur: –20 °C kuni +60 °C (–4 °F kuni +140 °F)
Mõõdud: u 50 × 22 × 54 mm (2 × 7/8 × 2 1/4 tolli) (L/K/S)
Laaditav akukomplekt NP-BN.
Aku tüüp: liitiumikoonaku
Maksimaalne pinge: alalisvool 4,2 V
Nimipinge: alalisvool 3,6 V
Maksimaalne laadimispinge: alalisvool 4,2 V
Maksimaalne laadimisvool: 0,9 A
Maht:
Tavaline: 2,3 Wh (630 mAh)
Minimaalselt: 2,2 Wh (600 mAh)
Disaini ja tehnilisi andmeid võidakse ette teatamata muuta.
Kaubamärgid
* Memory Stick ja on ettevõtte Sony Corporation kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid.
* AVCHD Progressive ja AVCHD Progressive'i logo on ettevõtete Panasonic Corporation ja Sony Corporation kaubamärgid.
* Dolby ja topelt-D sümbol on ettevõtte Dolby Laboratories kaubamärgid.
* Terminid HDMI ja HDMI High-Definition Multimedia Interface ning HDMI logo on ettevõtte HDMI Licensing LLC kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides.
* Microsoft, Windows ja Windows Vista on ettevõtte Microsoft Corporation registreeritud kaubamärgid või kaubamärgid USA-s ja/või teistes riikides.
* Mac on ettevõtte Apple Inc. registreeritud kaubamärk Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides.
* iOS on ettevõtte Cisco Systems, Inc. registreeritud kaubamärk või kaubamärk.
* Android ja Google Play on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.
* Wi-Fi ja Wi-Fi logo, Wi-Fi PROTECTED SET-UP on ettevõtte Wi-Fi Alliance registreeritud kaubamärgid.
* iPhone ja iPad on ettevõtte Apple Inc. Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides registreeritud kaubamärgid.
* N Mark on ettevõtte NFC Forum, Inc. kaubamärk või registreeritud kaubamärk Ameerika Ühendriikides ja teistes riikides.
* DLNA ja DLNA CERTIFIED on ettevõtte Digital Living Network Alliance kaubamärgid.
* SDXC logo on ettevõtte SD-3C, LLC kaubamärk.
* Facebook ja logo „f" on ettevõtte Facebook, Inc. kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid.
* YouTube ja YouTube'i logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid.
* Peale selle on muud siinses kasutusjuhendis kasutatud süsteemid ja tootenimed üldiselt nende vastavate arendajate või tootjate kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid. Märki ™ või ® ei pruugi siiski selles kasutusjuhendis kasutatud olla.
Lisateavet toote kohta ja vastused korduma kippuvatele küsimustele leiate meie klienditoe veebisaidilt.
|
<urn:uuid:562f6607-5622-4651-be94-c9a42249fbb7>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://www.sony.co.uk/electronics/support/res/manuals/Z008/Z008044111.PDF
|
2019-02-17T21:15:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247482478.14/warc/CC-MAIN-20190217192932-20190217214932-00468.warc.gz
| 992,816,694
| 6,725
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999353
|
ekk_Latn
| 0.999921
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
37,
381,
915,
1239,
1664,
2611,
3062,
4198,
4950,
5024,
5242,
5417,
5772,
5877,
6037,
6133,
6317,
6813,
6975,
7119,
7138,
7429,
7753,
8319,
9454,
10860,
12037,
12794,
13567,
14173,
14935,
15753,
16799,
17148
] | 1
|
[
0.1689453125,
0.7109375,
0.0908203125,
0.0245361328125,
0.0023956298828125,
0.000522613525390625
] |
I.Vastuvõtt paremusjärjestuse alusel.
II.Lävendipõhine vastuvõtt (lävendi ületajal on õppekoht kindlustatud)
|
<urn:uuid:d5a3a90b-3085-461c-9b0a-aacab4530493>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://www.tktk.ee/wp-content/uploads/vastuv%C3%B5tuarvud-2019-kodulehele.pdf
|
2019-02-17T20:06:13Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247482478.14/warc/CC-MAIN-20190217192932-20190217214932-00468.warc.gz
| 1,015,219,358
| 48
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000009
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
[
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
37,
109
] | 1
|
[
0.0673828125,
0.9140625,
0.0172119140625,
0.00176239013671875,
0.0003490447998046875,
0.0003108978271484375
] |
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
TALLINNA LÄÄNEMERE GÜMNAASIUM KOOLIVORM
TLMG VIO 01
Laste vest poistele ja tüdrukutele
Värvus: tumesinine valgete triipudega kantides
Suurused: 116-164
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 23,00 EUR
TLMG VIO 41
Vest neidudele
Värvus: tumesinine valgete
triipudega kantides
Suurused: 146-188
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 24,00 EUR
TLMG VIO 31
Vest noormeestele
Värvus: tumesinine valgete
triipudega kantides
Suurused: 146-188
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 24,00 EUR
TLMG VALO 02
Laste kardigan poistele ja tüdrukutele
Värvus: tumesinine valge triibuga
Suurused: 116-164
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 25,00 EUR
TLMG VALO 42
Neidude kardigan
Värvus: tumesininevalge triibuga
Suurused 146-188
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 25,50 EUR
TLMG VALO 32
Noormeeste kardigan
Värvus: tumesinine valge triibuga
Suurused 146-188
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 25,50 EUR
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
TLMG VIO 61
Vest naistele
Värvus: tumesinine valgete
triipudega kantides
Suurused: S-XXL
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 24,00 EUR
TLMG VIO 51
Vest meestele
Värvus: tumesinine valgete
triipudega kantides
Suurused: S-XXXL
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 24,00 EUR
TLMG VALO 62
Naiste kardigan
Värvus: tumesinine valge triibuga
Suurused S - XXL
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 25,50 EUR
TLMG VALO 52
Meeste kardigan
Värvus: tumesinine valge triibuga
Suurused S-XXXL
Materjal: 50% peen meriino vill,
50% polüakrüül
Hind: 25,50 EUR
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
Kraavi 11-5
11212 Tallinn tel:6552534
[email protected]
www.norrison.ee
Toote kood: TLMG ANNEKE K
Tüdrukute pluus
Värvus: türkiissinine hallid detailid või
valge türkiissinised detailid
Suurused: 128-168
Materjal: 55% puuvill, 45% polüester
Hind: 23,00 EUR
Toote kood: TLMG LORNA K
Neidude pluus
Värvused: türkiissinine hallid detailid või
valge türkiissinised detailid
Suurused: 32-46
Materjal: 55% puuvill, 45% polüester
Hind: 25,00 EUR
Toote kood: TLMG MARTEN K
Poiste triiksärk
Värvus: türkiissinine hallid detailid või
valge türkiissinised detailid
Suurused: 116-170
Materjal: 55% puuvill, 45% polüester
Hind: 23,00 EUR
Toote kood: TLMG KAREL K
Noormeeste triiksärk
Värvus: türkiissinine hallid detailid või valge türkiissinised detailid
Suurused: S- XXL
Materjal: 55% puuvill, 45% polüester
Hind: 25,00 EUR
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
TLMG JN070k
Polosärk lastele
Värvused: valge, türkiissinine
Suurused: 110-116, 122-128, 134-140, 146-152,
158-164
Materjal: 100% puuvill
Hind: 11,00 EUR
TLMG JN071
Polosärk naistele
Värvused: valge, türkiissinine
Suurused: S-XXL
Materjal: 100% puuvill
Hind: 11,00 EUR
TLMG JN070
Polosärk meestele
Värvused: valge, türkiissinine
Suurused: S-XXXL
Materjal: 100% puuvill
Hind: 11,00 EUR
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
TLMG ARIEL
Püksid tüdrukutele
Värvus: must
Suurused: 116-188
Materjal: 93% puuvill, 5% polüester, 2% elastaan
Hind: 29,00 EUR
TLMG EGERT Püksid poistele Värvus: must
Suurused: 116-188
Materjal: 93% puuvill, 5% polüester, 2% elastaan
Hind: 29,00 EUR
TLMG LENNA Seelik tüdrukutele ja neidudele
Värvus: must
Materjal: 100% polüester
Suurused: 122-176
HIND: 23,50
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
EESTI KVALITEETKUDUMITE DISAIN JA TOOTMINE
Toote kood: TLMG LIPS S Seotav lips Pikkus: 150 cm Materjal: 100% polüester Hind: 9,95 EUR
Toote kood: TLMG LIPS K Kummiga lips Pikkus: 40 cm Materjal: 100% polüester Hind: 7,50 EUR
TLMG PÕLVIKUD L Põlvikud Värvus: must või valge Suurused: pöia pikkus 19-21, 23-25 Materjal: 74% kammpuuvill, 24% polüamiid, 2%elastaan Hind: 2,40 EUR
|
<urn:uuid:e22d190b-ba26-43e3-bff7-22f99402e309>
|
CC-MAIN-2019-09
|
http://www.laanemere.tln.edu.ee/images/vanematele/Lisa_1_tooted_koolivorm_Tallinna_L%C3%A4%C3%A4nemere_G%C3%BCmnaasium.pdf
|
2019-02-17T21:11:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247482478.14/warc/CC-MAIN-20190217192932-20190217214932-00470.warc.gz
| 388,911,629
| 1,888
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998967
|
ekk_Latn
| 0.999201
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1127,
1841,
2774,
3266,
3729,
4152
] | 0
|
[
0.96875,
0.02978515625,
0.000530242919921875,
0.0000629425048828125,
0.000016450881958007812,
0.00002467632293701172
] |
AASTA KÜLA 2015 KONKURSI ANKEET
1. KÜLA/ALEVIKU/KÜLADE PIIRKONNA NIMI Leedri (edaspidi nimetatud ühise nimetusena küla)
2. VALD Lääne-Saare vald
3. MAAKOND Saaremaa
4. POSTIAADRESS Sireli talu, Leedri küla, Lääne-Saare vald, 93316 Saaremaa
5. KODULEHT www.leedri.ee
6. KONTAKTISIK KÜLAS, TELEFON, E-POST külavanem Indrek Tiitson, 5663 2060, [email protected]
7. KÜLAELANIKE ARV 68
8. Küla lühitutvustus (max 10 lauset) - mõni ajalooline fakt, tuntud objekt, kuulus elanik, vaatamisväärsus vms.
Kui palju leidub tänapäeval Eestimaal külasid, kus rahvaarv kasvabki päriselt aastaga veerandi võrra ja seda mitte suurlinna külje all, vaid kusagil kaugel maailma veerel! Kui veel mõned aastad tagasi jooksis külas ringi 3 last, siis täna 15.
Leedri on ehe saaremaine sumbküla, mille eksitavalt käänuline teedevõrk, sammaldunud kiviaiad ja uhkelt üle põldude kiikav pukktuulik on muinsuskaitse all. Tihe läbikäimine, eluterve uudishimu ja koostegutsemise harjumus on meile emapiimaga kaasa antud. Peale külaseltsi loomist aga veelgi tormilisemalt käima läinud ühistegevus on kogukonnale andnud värske hingamise, mis on toonud tagasi ja juurde palju noori. Küla on kordades ettevõtlikum kui muu Eesti - me ei otsi tööd, vaid loome seda endale ise. Arhailine miljöö ning hakkajad inimesed on tekitanud koosluse, mida avastab igal aastal üha rohkem turiste. Meil on hea meel jutustada neile oma lugusid, pakkuda kordumatuid vaateid külatänakutelt ning kostitada kogu Saaremaale kuulsust toonud kadakasiirupiga. Tere tulemast Leedrisse!
9. Millised organisatsioonid, seltsid, huvigrupid külas tegutsevad?
- MTÜ Leedri Küla Selts: küla ühistegevuse (ainus) formaalne väljendus. Liikmeid 38, vähemalt üks inimene pea igast talust. Loodud 2005. aastal.
- Naisteklubi: naised, emad, ja vanaemad Leedrist ja ümbruskonna küladest saavad talvisel ajal Orbu talus kokku, et üheskoos õppida ja kogemusi vahetada. Lektorid räägivad tervislikust toitumisest, tervislikust mõtlemisest ja erinevatest vaimsetest praktikatest.
- Öudselt Hea Bänd: Leedri küla noortest (8 kohalikku + 2 noort naaberküladest) moodustunud poppgrupp. Esines esmakordselt 2014.a küla
jaanipeol. Pillimängu harjutatakse oma lõbuks nädalavahetustel. Üles on astutud veel Lümanda kultuurimaja sünnipäevapeol novembris 2014 ning privaatsetel pidudel.
- Reinu Open: Reinu talu suvisel murusel tenniseväljakul toimuvad spontaansed lahtised paarismänguvõistlused, kus osavõtjaid jagub ka naaberküladest. Mängijate taseme vahe on küll suur, sest Leedri on koduks Saaremaa parimatele tennisetüdrukutele, aga see ei varjuta sportlikku hasarti.
- Millised on küla peamised eesmärgid? Millal valmis küla arengukava? Leedri olemasolev arengukava (2007-2012) on aegunud, uus valmib 2015 kevadel. Vastavalt külaelanike hulgas jaanuaris 2015 läbi viidud küsitluse tulemustele on inimesed seniste arengutega külas väga rahul. Investeeritud on üle ootuste palju, ühistegevus on läinud varasemast veelgi hoogsamalt käima. Märksõnad, millega küla praegust seisu iseloomustatakse ja millisena soovitakse küla näha, kattuvad väga suurel määral. Uue, 2015-2021.a arengukava prioriteetideks saavad:
- Külateede tolmuvabadus
- Leedri külavälja lõpuni arendamine ning aktiivsem kasutussevõtt
- Külarahvale endale tegevuste suunamine
- Külaseltsi poolt turismiteenuste pakkumise ja laiendamise jätkamine.
- Suurem tähelepanu lastele suunatud tegevustele. Lapsepõlv Leedris sarnaneb paljuski Astrid Lindgreni Bullerbyle, tahame seda väärtust hoida ja lastele pakkuda.
10. Milliseid traditsioonilisi ettevõtmisi on külal:
Külasiseselt:
a) talvine külakoosolek toimub jaanuari lõpus- veebruari alguses. Eesmärk vaadata üle eelmise aasta tegemised ja plaanida uusi, arutada ühistegevusega seotud küsimusi.
b) kevadised talgud: küla nn avaliku ruumi ning abivajavate külaelanike maalappide riisumine, avaliku ruumi heakorrastamine, teeäärte võsast puhastamine.
c)
suvised üritused:
jaanipäeva korraldame iga kord täpselt nii suurelt, kui on suutlikkust ja võimalust. Varieerume nn oma küla peost (tasuta, söögid-joogid ise kaasa, ilma reklaamita, ca 200 inimest) valla või piirkonna esinduspeoni (tuntud esineja, laialdane eelreklaam, korralik eeskava, kuni 1000 külastajat, tasuline, me ise korraldame parkimist, müüme pileteid, tagame heakorda jne). Leedris on säilinud saaremaiste jaanitulede omapära: asukoht kaunil kadakasel väljakul keset arhailist küla, tabamatud linalakk-neiud valges öös külakiigel kiikumas, palju võimalusi kohata ammusi tuttavaid. Traditsiooniliselt on meie jaanitulel alati tasuta Leedris valmistatud koduõlu.
Kadakapäev on toimunud 2 viimasel aastal siirupiemandate eestvõttel. Päeva eesmärk on rääkida kadaka tuhandest kasulikust küljest, propageerida tervislikku toitu laiemalt, ärgitada kohalikke inimesi müüma oma toidusaadusi ja käsitööd jne. Kadakas kui vaieldamatu Saaremaa kaubamärk ning kadakapäeva huvitav sisu on mõlemal korral kohale kutsunud sadu inimesi ning meil on kindlasti plaanis seda tava jätkata.
Lasteetendused küüni juures: esinemas on käinud Nukuteater, Piip ja Tuut, sel suvel on oodata tsirkust. Soovime pakkuda lastele positiivseid ning nn üleelusuurusi mälestusi lapsepõlvest, mis saadaks neid läbi elu ning kutsuks täiskasvanuna koju tagasi. Samas külastab meid seoses etendustega ka palju lastega peresid väljaspoolt Leedrit ning küla tuntus seeläbi kasvab.
d) Külakokkutulekuid oleme pidanud alates 1992.a iga 5 a tagant jaanipäeval, järgmine 2017.
Koos teiste küladega:
tihedamalt suhtleme Karala Külaelu Arendamise Seltsiga, kes on korraldanud nt külade arengupäeva, peoõhtuid, keraamikakursusi. Viimati külastasime märtsis 2015 ühiselt (Karala - rahva lemmik 2013 ja Leedri - Saaremaa Aasta Küla 2015) Lustivere külade piirkonda (Eestimaa Aasta Küla 2015) ja Kamari Haridusseltsi (Eestimaa Aasta Küla 2005), et vaadata üksteise tegemisi ning vahetada kogemusi. Varasematel aastatel osalesime aktiivselt Tipud kokku! tegemistes (Eestimaa kõige lääne-, lõuna-, põhja- ja idapoolsemate valdade kultuurivahetusprojekt), Leedri külas toimusid selle raames 2011.a ühised kiviaialappimistalgud.
Leedri Küla Selts väärtustab maakondlikku 3. sektori koostööd, oleme Saarte Koostöökogu (kohalik Leader-tegevusgrupp) ning Saaremaa Kodukandi liige.
Leedri rahvas laulab Lümanda külakooris, tantsib Lümanda kultuurimaja erinevates rahvatantsurühmades ja lööb kaasa näiteringis.
Rahvusvahelise koostööna: keskendume sellele, et meil endal oleks hea Leedris elada, see omakorda paistab välja ja toob meile iga suvega rohkem turiste, ka välismaalt (siiani Läti, Soome, Šotimaa, Prantsusmaa). Giiditeenust saab tellida peale eesti ka inglise keeles, hakkame oleme saanud ka vene keeles. Üle interneti targa töö tegijad ehk nn ajuteenust (helidisain, graafiline disain, meedia, raamatupidamine) pakkuvad kohalikud ettevõtjad teenindavad samuti kliente üle laia ilma, elades ise „kauges külas".
11. Õnnestunud projektid, ettevõtmised 2012-2014 aastal (eesmärk, mida tehti, kui palju inimesi kaasati, kes oli sihtrühm, kes rahastaja või tehti omavahenditega). Alates 2008.a aastast oleme teostanud läbi Leedri Küla Seltsi 25 erinevat projekti kogumaksumusega ca 100 000 eurot, neist viimase kolme aasta jooksul kolm:
2012 Uut tuult Leedri küla tiibadesse: Anetsi tuuliku restaureerimine. Pearahastaja Leader-meede (ca 27 000), omafinantseering küla inimestelt (1500 eur) ja Altia Eestilt (1500 eur). Eesmärk korrastada kokkuvajumise äärel olnud Anetsi tuulik, tehes osa töid ise ära talgukorras. Pikem eesmärk kutsuda läbi külaseltsi ellu külaekskursiooni teenus, samuti vanade töövõtete toomine läbi talgute tänapäeva. Talgutel osales 27 täiskasvanut, 6 last ja 5 koera, kokku tehti tuulikujala lammutamisel ja uuesti üleslappimisel külaelanike poolt vähemalt 383 töötundi. Pidasime auasjaks ise kokku koguda projekti omafinantseering, selleks kogusime annetusi oma üritustel, suhtlesime väliseestlastega jne. Põhisumma korjasime siiski külapealt: panime perest peresse ringlema annetuskasti, nii et koostööd tuli teha mitte ainult tuulikujala, vaid ka omaosaluse kallal! Projekti tulemusena sai tuulik restaureeritud (va sisustus), läbi talgutööde tihenes oluliselt kogukonna koostöö ning hoogsalt läks käima külaekskursioonide teenus.
2013 Esimese kadakapäeva korraldamine Leedri külas koos merelaulude õhtuga: rahastaja Kohaliku omaalgatuse programm. Eesmärk väärtustada kohalikku toitu ja toorainet ning toidutootmist, mis peab lugu keskkonnast ja inimese tervisest. Päeva korraldas 5-liikmeline külainimeste tuumik, sihtrühmaks tervisliku toidu huvilised lähemalt ja kaugemalt. Üritusel osalejaid päeva jooksul ca 400-500. Omaosalus nii omavahenditest kui Lümanda vallalt. 2014. suvel korraldati kadakapäev omavahenditega.
2014 Uue Leedri külakiige ehitus: rahastaja Kohaliku omaalgatuse programm. Eesmärk ehitada Leedri külaväljale vana amortiseerunud kiige asemele uus. Tööd viisid läbi oma küla mehed, osaliselt talgukorras. Kiik avati 2014 jaanipäeval. Omaosalus nii omavahenditest kui Lümanda vallalt.
12. Milliseid ja kellele suunatud tegevusi on plaanis ellu viia aastal 2015? Tahame jätkata traditsiooniliste tegevustega: veebruari alguses toimus külakoosolek. Kevadel on plaanis läbi viia talgud, lõplikult valmib uus arengukava. Suvel toimuvad aasta küla tiitlile vääriline jaanipäev, kadakapäev ning lasteetendus, plaanis sõit Säreverre. Valmistume ka fondide avanemisel taotlema toetust külale oluliste tegevuste jaoks (külavälja lõpuniehitus, ühisüritused).
13. Kuidas olete külakogukonnana kaasa aidanud:
a) kohapealse ettevõtluse arengule: Ettevõtlusaktiivsus on Leedri külas (180 majanduslikult aktiivset ettevõtet 1000 elaniku kohta) juba oluliselt kõrgem kui Saaremaal keskmiselt (94), mis omakorda on tunduvalt suurem kui Eestis (53,1). Järjest selgemalt on näha tendents, et inimesed ei soovi otsida tööd kusagil mujal, vaid loovad töökohti koju. Nii on meil ka päevasel ajal päris palju inimesi igapäevaselt kodus toimetamas– see on ühtlasi ka hästi toimiv naabrivalve!
Oleme aastatega loonud külas atraktiivse avaliku ruumi (külaväli, nn piimaputka ja turismiinfotahvel, tuulik), mis väärindab küla ajaloolist ilmet ning pakub turistidele järjest enam huvi. Et aga see nn turismiobjekt on meie kodu ja massiturismi ei kannataks kogukond välja, oleme kokku leppinud, et suuname turismitegevust külas läbi ühistöö ja seltsi. Nii oleme välja töötanud küla ekskusrsiooni teenuse ja sidunud selle meie tuntuima kaubamärgi - Saaremaa kadakasiirupi - degusteerimisega paketti. Sel moel saame külastajatele pakkuda midagi erakordset ning kohalik ettevõtja saab võimaluse müüa oma tooteid. Näeme siin ka laienemisvõimalusi: muude toodete lisamine Orbu siirupitalu kodupoodi (toit, käsitöö, postkaardid, küla kaart), bussi-, giidi- ja muude täiendavate teenuste pakkumine.
Omamoodi ettevõtluse ning kogukonna aktiivsuse edendajana toimib koostöö MTÜga Saaremaa Ralli. Viimased 7 aastat on Saaremaa Ralli üks kiiruskatse läbinud Leedri küla. Kitsaste kiviaedade vaheline katse on alati kohale meelitanud suured rahvahulgad ning iga aastaga järjest julgemalt on kohalikud hakanud külalistele pakkuma müügiks suppi, võileibu, kooke, küpsiseid, õunamahla jne. Meie jaoks on see kindlasti väljakutse, kuidas sellel ühel päeval umbes tuhandele külastajale veelgi rohkem head äraolemist ja kõhutäidet pakkuda ning koju kätte tulnud ettevõtlusvõimalust ära kasutada!
b) heakorrale, keskkonnahoiule, mälestiste või kultuuripärandi kaitsele: Leedri küla kiviaiad ja teedevõrk ning Anetsi tuulik on muinsuskaitse all, seetõttu suhtume nende säilitamisse ja taastamisse eriti tähelepanelikult. Külavälja muru niitmiseks kogume vabatahtlikult läbi seltsi nn mururaha (5 eur/täiskasvanu aastas). Selle raha eest ostetakse murutraktori kütus, töid teostab 2 talu rahvas tasuta (laste töökasvatus). Leedri on ainuke küla Lääne-Saare vallas, kus on säilinud ühine prügimajandus (teenuse eest maksmine ja leping prügifirmaga on tehtud läbi külaseltsi, oleme kehtestanud nn prügimaksu iga inimese pealt). Viimaste aastate jooksul on tänu külastatavuse kasvule, heatahtlikule külasisesele konkurentsile ning ühistegevusele tuntavalt paranenud üldine heakord.
Meie eripäraks on muinsuskaitse all olevad kiviaiad ja teedevõrk. Kuigi hetkel on põhimureks ja vaidlusobjektiks Muinsuskaitseametiga, kuidas saada teed tolmuvabaks, suhtume oma „kaitstusesse" siiski kui unikaalsesse väärtusesse, korrastame tasapisi ühiselt omanikuta aialõike ning hooldame omaenda aedu.
a) haridus- ja kultuurielule, traditsioonide säilimisele, põlvkondadevahelise sideme tugevdamisele: Leedri on pea 500-aastane sumbküla, kus talud asuvad tihedas kobaras koos, pereliinid neis on säilinud kohati Põhjasõjast saati, mitmes peres elatakse põlvkonniti koos. Selline elulaad väärtustab ajalugu ning külaelanikud ise ongi traditsioonide kandjad, näiteks laupäev on siiani kõigil saunapäev, õlut tehakse jõuluks ja jaaniks, tähtpäevi peetakse alati koos naabritega jne. Tähtis on laste kaasamine kõigisse tegevustesse ning nendele lugude jutustamine, kuidas külas kunagi on elatud. Vanavanematelt päritud kombed on kindel pidepunkt meie kõigi elus.
Väärtustame oma arhailisust ja saaremaist eripära ka läbi selle tutvustamise väljapoole: Leedri viimaste aastate märksõnad on olnud Leedri küün, Anetsi tuulik, kadakapäev, koduõlu jaanipäevadel, jne. Kultuurielu on oluliselt aktiveerinud küüni ehitus ning selle kasutamine vabaõhuüritusteks nii meie endi kui Lümanda kultuurimaja algatusel. Oleme teinud koostööd Lümanda Põhikooliga, näiteks valmistasid lapsed 2013.a koolis loovtööd kadakast, mida eksponeerisime näitusel küünis 1. kadakapäeval. Koolilapsed külastavad tihti Leedrit erinevate õppetegevustega seoses (ajaloolise arhitektuuriga tutvumine, vanavanemate päev, loodusvaatlused, matkad jne).
Oleme omalt poolt alati avatud erinevatele ideedele ja pakkumistele. Näiteks 2013.a suvel viis oma suvelaagri Leedris läbi Saaremaa Kunstiklubi. Läbi selle sündis Leedrist palju kauneid maale. 2014.a tekkis aga noortel spontaanselt idee vaadata küünis ühiselt jalgpalli MMi finaali, kokkuvõttes oli ümbruskonnast sel õhtul kohal ligi 40 inimest!
Kogukonna ühtsustunde tugevdamisele: Mitmetes põlistaludes on säilinud põlvkonniti kooselamise traditsioon, mis on parim viis lastele loomulikus elukeskkonnas tavade ning elulaadi edasikandmiseks. Tegutseme koos ja väärtustame üksteist mitte ainult väljapoole, vaid igapäevaselt, oma tavalist elu elades, üksteisega suheldes. Külas on kõik inimesed võrdselt olulised ning meeles peetud. Näiteks on meil säilinud uusaastapoiste komme, 1. septembril saadetakse lapsed kooli ühise tarkusepäevapeoga, naistepäeval viib külavanem küla naistele lilled, lapsed käivad mardi- ja kadrisandiks jne. 2014.a tekkis küla bänd, kus liikmete vanus on vahemikus 27-57, aga lapsed on samuti proovis kaasas – õpivad pille tundma, videot salvestama, ütlevad repertuaarivalikul sõna sekka ja on kontserdi ajal esireas näppu viskamas, kõrvuti vanaemade ja vanaisadega.
14. Kuidas tutvustate küla lugu ja traditsioone? Kas talletate küla ajalugu?
Meil on olemas ajakirjanduses ilmunul ning muude kirjalikel materjalidel põhinev küla arhiiv alates seltsi loomisest 2005.a. Väljapoole suunatud kanalitest saab Leedri ajaloo ja tänapäevaga tutvuda küla kodulehel.
Seltsi poolt pakutav ringkäik küla tänakutel põhineb vanadel juttudel ja ajaloofaktidel, nendega on seega tutvunud kõik meie poolt vastu võetud külalised.
15. Kuidas toimub küla ja kohaliku omavalitsuse koostöö?
Leedri küla asub Lääne-Saare vallas, mis moodustus alles 01.01.2015.a., nii et selle koostöövormid oma külade ja MTÜ-dega ei ole veel jõudnud välja kujuneda. Varasemalt toimis koostöö Lümanda vallaga järgmistel viisidel:
- vald on andnud külaseltsile tasuta kasutada külavälja maa ning seadnud seltsi kasuks sinna hoonestusõiguse 50 aastaks.
- külavanemad kohtusid 1-3 korda aastas vallavanemaga ümarlauas, kus arutati erinevaid teemasid (kommunaal- ja sotsiaalküsimused, kultuuriüritused, valla arengu teemad jne).
- vallal oli MTÜ-de jaoks olemas nii tegevus- kui investeeringutoetuste fond, mida kasutasime vastavalt vajadusele oma tegevuste rahastamiseks.
- hea koostöö toimib meil jätkuvalt Lümanda kultuurimajaga, kellega koos on oluliselt lihtsam ja mõlemapoolselt vaheldusrikkam korraldada erinevaid üritusi (jaanipäev, kadakapäev, teatrietendused, lasteüritused jne).
Kuna Leedri küla asub endise vallakeskuse Lümanda vahetus läheduses, ei asu külas ühtegi valla enda ega valla poolt ülal peetavat asutust/organisatsiooni. Kõik, mis meil on, on puhtalt omaalgatuslik. Vald on aga alati olnud abiks, kui meil on seda vaja läinud.
16. Miks peaks teie küla/külade piirkond/alev saama Aasta külaks?
Leedri on viimastel aastatel läinud õitsele. Meile on tuldud tagasi ja juurde, enamasti noored haritud inimesed, ettevõtlust on külas üha enam. Oleme hea näide väärika ajaloopärandi keskel toimetavast pisikesest edumeelsest kogukonnast, keda iseloomustab ettevõtlikkus, juhtimis- ja koostööoskus, digitaalne kirjaoskus. Keeruliste sõnade taga on ilus lihtne sisu: me saame oma igapäevatööd teha kaunist kodukülast lahkumata ning elada igapäevaselt seda elu, millest paljud inimesed ainult unistada julgevad!
17. Kui soovid lisada, mis on teie külas erilist, silmapaistvat või kust leiada lisamaterjali, siis pane see siia kirja.
Meie põhiline kanal väljapoole on koduleht www.leedri.ee
2014.a omistas Saaremaa Arenduskeskus MTÜ-le Leedri Küla Selts tiitli „Kena kodanikeühendus".
Kadakasiirupit tootev A-Orbu sai 2012.a Saaremaa Arenduskeskuse ettevõtlusauhinna Saare Nokkija uudse lahenduse või innovatiivse ettevõtmise eest ning Lümanda valla ettevõtluspreemia 2013.a.
Oleme Saare maakonna Aasta Küla 2015.
Lisa üks pilt külast, mida soovid küla tutvustuseks avalikkusele näidata.
Küsimustiku täitja nimi: Jaanika Tiitson, 56 236 402, [email protected] Margit Tõnson, 511 2400, [email protected] Urve Vakker, 5344 3956, [email protected] Liisi Kuivjõgi, 520 6760, [email protected]
Täidetud ankeet saata 26. märtsiks 2015.a. aadressil: [email protected] Hilinenud ankeedid konkursil ei osale.
Külli Vollmer 5114027 [email protected]
Täname koostöö eest! Liikumine Kodukant www.kodukant.ee
|
<urn:uuid:52881cc6-fcbc-40e1-be42-8706b716f367>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://kodukant.ee/wp-content/uploads/2016/12/aasta-kyla_ankeet_2015-Leedri-Saare.pdf
|
2019-02-17T19:51:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247482478.14/warc/CC-MAIN-20190217192932-20190217214932-00470.warc.gz
| 620,202,724
| 7,722
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99957
|
ekk_Latn
| 0.999959
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2188,
5097,
8393,
11630,
15345,
17606,
18618
] | 1
|
[
0.12353515625,
0.53125,
0.2470703125,
0.0791015625,
0.01324462890625,
0.00445556640625
] |
Charly floor / little
Kasutusjuhend
Palju õnne, ostsite suurepärase ventilaatori CHARLY!
Nii nagu kõigi elektriliste kodumasinate puhul, tuleb ka selle ventilaatori eest hoolt kanda, et vigastusi, tuleohtu või seadme rikkumist vältida. Enne ventilaatori esmakordset kasutamist lugege kasutusjuhendit ning järgige seadmel olevaid ohutusnõuandeid!
Seadme kirjeldus
Seade koosneb järgmistest põhikomponentidest:
1. Tugijalg
2. Tugijala alus
3. Tugijala ning ‐aluse kinnitusmutter
4. Mootori korpus
5. Mootori korpuse ja ülemise tugijala kinnituspolt
6. Kaitsevõre kinnitusmutter
7. Tagumine kaitsevõre
8. Käepide
9. Tiiviku labad
10. Tiiviku kinnituspolt
11. Esimene kaitsevõre
12. Kaitsevõrede ühendusklamber
13. Kinnitusklambrid (Charly Floor 8 tk, Charly Little 7 tk)
14. Kinnituspolt
15. On/Off lüliti ja kiiruste regulaator (1‐2‐3)
16. Pöördliikumise lüliti (on/off)
17. Toitepistik
Olulised ohutusjuhised
Palun lugege kasutusjuhend enne ventilaatori CHARLY esimest kasutamist hoolikalt läbi ning hoidke see edaspidiseks kasutamiseks alles; vajadusel andke see edasi järgmisele omanikule. Stadler Form ei vastuta mistahes kahjustuste või kahjude eest, mis on tingitud kasutusjuhendi eiramisest.
Lubatud kasutusviis
Seadet võib kasutada kodus või kontoris üksnes selleks ettenähtud eesmärgil. Lubamatu kasutus ja/või seadme tehniline modifitseerimine võivad tekitada ohu teie elule ning tervisele.
Lubamatud kasutajad
Inimesed, kes pole kasutusjuhendiga tutvunud, lapsed ning ebakained ja narkojoobes isikud, võivad ventilaatorit kasutada üksnes järelvalve all.
Toide
Ühendage seade üksnes vahelduvvooluvõrku. Järgige seadme alaküljele märgitud pingeteavet.
Toitejuhe
- Ärge kasutage vigastatud pikendusjuhtmeid.
- Ärge tõmmake toitejuhet üle teravate servade ega laske sel kinni kiiluda.
- Ärge võtke pistikut pesast välja juhtmest tõmmates või märgade kätega.
Asukoht/hoidmine
Ärge kasutage seda seadet vanni, dušši või basseini lähedal (minimaalne kaugus 3 m). Asetage seade nii, et inimesed ei saaks seda vannist puudutada.
Ärge asetage seadet soojusallika lähedusse. Ärge jätke toitejuhet otsese kuumuse mõju ette (nt elektriplaadile, lahtise tule juurde, vastu triikraua talda, pliidile). Kaitske toitejuhet õli eest.
Hoolitsege selle eest, et seade oleks kasutamise ajal kindlal alusel ning ei oleks juhtmete otsa komistamise ohtu.
- Seade pole pritsmekindel.
- Ärge hoidke ega kasutage seadet välistingimustes.
- Hoiustage seadet kuivas kohas lastele kättesaamatuna (pakendis)
Seadme koostamine
Tähelepanu:Veenduge, et enne seadme kasutusele võtmist oleksid seadme kaitsevõred korralikult ühendatud. Veenduge, et kõik mutrid ja poldid oleksid korralikult kinnitatud!
A. Eemaldage kinnitusmutter (3) tugijala (1) küljest. Asetage tugijalg (1) jala aluse (2) külge ning fikseerige kinnitusmutriga (3).
B. Eemaldage kinnituspolt (5) tugijala (1) küljest. Paigaldage mootori korpus (4) tugijala (1) külge ning kinnitage kinnituspolt (5).
C. Eemaldage kaitsevõre kinnitusmutter (6) mootori korpuse (4) küljest ning paigaldage tagumine kaitsevõre (7) mootori korpusele (4). Tagumise kaitsevõre paigaldusel veenduge, et kaitsevõre käepide asuks ülemises asendis. Seejärel kinnitage võre kinnitusmutter (6) tagasi mootori korpuse (4) külge ning fikseerige tagumise kaitsevõre (7) asend.
D. Kinnitage ventilaatori tiivik (9) mootori korpusele (4) ning kinnitage tiivik nõrgalt kinnituskruviga (10). Pingutage seejärel kinnituskruvi (10) tugevamalt.
E. Kinnitage esimene kaitsevõre (11) tagumisele kaitsevõrele (7). Veenduge, et esimesel ja tagumisel kaitsevõrel on ühendatud ühendusklamber (12) sarnaselt lk. 2 joonisele. Kinnitage esimene ja tagumise kaitsevõre 8 kinnitusklambriga (13) (või 7 kinnitusklambriga Charly Little'i puhul). Veenduge, et kõik kinnitusklambrid (13) on kinnitatud.
F. Kinnitage esimene ja tagumine kaitsevõre (11 ja 7) kinnituspoldiga (14).
Seadme ülespanek ja kasutamine
1.Kui ventilaator CHARLY on tasasel alusel, ühendage toitepistik (17) vooluvõrku.
2.Lülitage ventilaator CHARLY lülitiga (15) tööle ning valige soovitud kiirus (1‐2‐3)
3.Kui soovite aktiveerida pöördliikumist, vajutage alla pöördliikumise lüliti (16). Kui soovite pöördliikumist lõpetada, tõmmake pöördliikumise lüliti (16) üles.
4.Ventilaatori korpuse (4) nurka saab üles‐alla suunal fikseerida neljas asendis. Kostuv „klik" annab märku ühe asendi fikseerumisest.
Puhastamine
- Enne ventilaatori hooldustöid ning pikemaaegsel mittekasutamisel lülitage seade välja ja eemaldage toitepistik (17) vooluvõrgust.
- Ärge kastke seadet vette (lühise oht)! Väliseks puhastamiseks pühkige seadet niiske lapiga ning seejärel kuiva lapiga. Eemaldage alati esmalt toitejuhe vooluvõrgust.
- Jälgige, et õhuvõtu‐ ja väljalaskeavade võred tolmused ei oleks ‐‐ vajadusel puhastage neid kuiva harja või tolmuimejaga.
- Ventilaatori tiiviku labade puhastamiseks eemaldage esmalt kaitsevõrede kinnituspolt (14), seejärel kõik kinnitusklambrid (13) ning tõstke esimene kaitsevõre (11) üles. Seejärel saate pühkida ventilaatori tiivikut (9) niiske lapiga ning kuivatada kuiva lapiga. Puhastamise järel paigaldage esimene kaitsevõre (11) taas ülemisse ühendusklambrisse (12) ning kinnitage kõik kinnitusklambrid (13). Viimasena kinnitage kinnituspolt (14).
Remont
- Elektriseadmete remondiga peaks tegelema ainult kvalifitseeritud tehnik. Väär remont tühistab garantii.
- Ärge kunagi seadet kasutage, kui juhe või pistik on vigastatud, kui see on maha kukkunud või muul moel vigastatud (mõrad/praod korpuses).
- Ärge toppige võõrkehi seadmesse.
- Kui seadet remontida pole võimalik, tehke see kohe mittekasutatavaks (eemaldage toitejuhe) ning toimetage siis viivitamatult vastavasse jäätmete kogumispunkti.
Tehnilised andmed
Tööpinge
230 V / 50 Hz
Võimsus
Charly Floor 36 ‐ 56W
Charly Little 25 ‐ 33W
Mõõtmed
Charly Floor 450 x 485 x 280 mm (lxkxs)
Charly Little 352 x 395 x 255 mm
Kaal
Charly Floor 4.5 kg, Charly Little 3.5 kg
Müratase
Charly Floor < 56 dB (A),
Charly Little < 52 dB (A)
Vastab EL õigusaktidele
GS/CE, RoHS, WEEE
Tootjal on õigus tehnilisteks muudatusteks
Utiliseerimine
- Ärge visake elektriseadmeid majapidamisprügi hulka. Kasutage vastavaid kogumispunkte.
- Küsige kohalikust omavalitsusest kogumispunktide asukohta.
- Kui elektriseadmed mõtlematult ära visatakse, võib kokkupuude ilmastikuga tingida ohtlike ainete sattumise põhjavette ning sealt toiduahelasse, põhjustades taimede ja loomade mürgitamise paljude aastate vältel.
- Kui vahetate oma seadme uue vastu, siis on müüja seaduse järgi kohustatud vana seadme tagasi võtma ilma utiliseerimistasuta.
Tänuavaldused kõigile projektis osalenud inimestele: Lucia Liule hea organiseerimise ja tehnilise interpretatsiooni eest, QuanFeng Liule projekteerimise know‐how ja CAD‐töö eest, Mario Rothenbuhlerile lahedate piltide ning Matti Walkerile värske disaini ja ilusa graafika eest.
Martin Stadler, CEO Stadler Form Aktiengesellschaft www.stadlerform.ch www.stadlerform.ee
|
<urn:uuid:2f0b63ac-e07e-4435-99c9-12aecc062948>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://airvitamin.ee/image/catalog/Kasutusjuhendid/Charly_Floor%20&%20Little%20NEW%20EST%20.pdf
|
2021-04-13T17:42:23+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 209,802,365
| 3,385
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999588
|
ekk_Latn
| 0.99995
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
36,
1939,
4533,
6799,
7179
] | 0
|
[
0.2734375,
0.1884765625,
0.2021484375,
0.2578125,
0.051513671875,
0.0263671875
] |
1.
Toode:
2.
Tootekood:
3.
Kasutusala:
4. Tootja:
5.
Ei kohaldata
6.
7.
Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemid:
Süsteem 3.
Kinnituste tüübikatsetused teostatud VTT Expert Services OY (NB 0809) poolt vastavalt
EVS-EN 516 8.1 meetodile.
8.
Ei kohaldata
9.
Deklareeritud toimivus
10. Punktis 1 ja 2 kindlaksmääratud tootete toimivus on kooskõlas punktis 9 osutatud deklareeritud toimivusega. Käesolev toimivusdeklaratsioon on välja antud punktis 4 kindlaksmääratud tootja ainuvastutusel.
Allkirjastatud tootja esindajate poolt:
Väljaandmise koht ja kuupäev: Saue 01.07.2013
Nimi, ametinimetus: Aivo Rosenberg
peadirektor AS Toode
Väljaandmise koht ja kuupäev: Saue 01.07.2013
Nimi, ametinimetus: Aivo Rosenberg
Mati Kitt juhatuse liige AS Toode
peadirektor AS Toode
Allkiri:
Lumetõkketoru
610010-610075
TOIMIVUSDEKLARATSIOON
No. 008CPR2013-07-01
Kahe toruga lumetõkke komplekt
Kinnitus
Kinnituse vasturaud
611210-611475
6112410-6112675
Valts- , klassik-, trapets- ja kiviprofiil katustele.
AS Toode,
Tule11, 76505 Saue,
Harjumaa, Eesti Vabariik
|
<urn:uuid:4dea9db0-6d4b-4d5b-80cb-30ade73d30dd>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.toode.ee/wp-content/uploads/2016/03/TOIMIVUSDEKLARATSIOON_-_Lumet6ke.pdf
|
2021-04-13T17:04:59+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 1,144,084,403
| 465
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999932
|
ekk_Latn
| 0.999932
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1141
] | 1
|
[
0.197265625,
0.6171875,
0.1318359375,
0.048828125,
0.00384521484375,
0.001373291015625
] |
Elva Vallavalitsus otsib oma meeskonda
ARENDUSSPETSIALISTI
Sinu ülesanne on arendusalaste projektide koordineerimine Elva vallas. Sind ootavad uuel töökohal mitmekülgne töö, toredad kolleegid, võimalused enesetäienduseks ja põnevad väljakutseid.
Oled oodatud kandideerima, kui:
* Sul on kõrgharidus;
* Sul on varasem kogemus EL struktuurivahenditest rahastatavate projektide kirjutamise, juhtimise ja elluviimisega;
* oled hea koostöö- ja suhtlemisoskusega ning Sulle meeldib töötada meeskonnas;
* oled hea pingetaluvusega, avatud, kohusetundlik ja initsiatiivikas;
* Sul on hea argumenteerimisoskus, analüüsivõime ja kriitiline mõtlemine;
* oskad väga hästi eesti ja inglise keelt kõnes ja kirjas.
Kandideerimiseks tuleb esitada:
* CV;
* motivatsioonikiri koos palgasooviga;
* essee (kuni 2lk) või 90sekundiline video teemal „Elva valla arendusvõimalused".
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Asukoht: Elva vallavalitsus, Kesk 32, Elva linn, Elva vald
Tööaeg: täistööaeg
Teenistuskoha nimetus: arendusspetsialist, töötaja
Dokumendid palume esitada [email protected] hiljemalt 1. märtsiks 2021 (k.a).
Lisainformatsioon: Kertu Vuks, abivallavanem ([email protected] või tel +372 58137086).
Töökoha ametijuhendi leiad valla veebilehelt www.elva.ee/toopakkumised.
|
<urn:uuid:7cb8dfaf-e341-40eb-8f49-cf2da5d3fb34>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://www.elva.ee/documents/17608326/18215024/Avalik+konkurss+-+arendusspetsialist.pdf/21b256d9-23b0-4e3a-a869-36826f817a0a
|
2021-04-13T16:21:12+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 853,935,380
| 528
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999923
|
ekk_Latn
| 0.999923
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1290
] | 1
|
[
0.1279296875,
0.734375,
0.11474609375,
0.02001953125,
0.00153350830078125,
0.000293731689453125
] |
Ciepłownicza 29, 31-587 Kraków tel 012 680 2080 faks 012 684 3983
KTM, KTM-E(ME)-TÜÜPI SULGURIGA TULEKLAPPIDE EHITUSTARINDISSE PAIGALDAMISE JUHEND
Käesoleva juhendi ese on ettevõtte SMAY poolt soovitatav tuleklappide ehitustarinditesse paigaldamise viis. KTM-tüüpi klappe võib paigaldada eri liiki ehitustarinditesse (jäigad tarindid):
- betoonvahelaed, mille paksus on vähemalt 150 mm,
- kärgbetoonvahelaed, mille paksus on vähemalt 150 mm,
- betoonseinad, mille paksus on vähemalt 115 mm,
- täistellistest või kärbetoonplokkidest laotud seinad, mille paksus on vähemalt 115 mm.
1. Enne tuleklappide paigaldamist tuleb kontrollida, ega klapp ei ole veo või ladustamise käigus kahjustada saanud.
2. Kontrollige, kas klappi saab avada ja sulgeda (täielik avamine ja sulgemine). Avanemine ja täielik sulgumine peab toimuma sujuvalt (mitte hüppeliselt). KTM-tüüpi klappides, mille DN > 125, tõmmake eraldusseina avamise ajal puhver eemale (nagu on näidatud joonisel 1), et vabastada selle külge kinni jäänud kruvi, võimaldades ühtlasi eraldusseinal vabalt pöörelda.
I. JÄIGAD SEINAD
PAIGALDUSTEHNOLOOGIA
jooniste 2, 3 ja 4 kohaselt
1. Tehke seina sisse ava, mille (väikseimad) mõõtmed = DN + 40 mm.
2. Suruge klapp paigaldusavasse ning toestage või riputage see selliselt, et klapi eraldusseina telg paikneks seina äärest vähemalt 55 mm kaugusel (vt jooniseid 2 ja 3).
3. Pärast klapi kohaleasetamist kirjelduse kohaselt täitke klapi ja seina vaheline pilu korralikult tsemendisegu, tsemendi-lubjasegu või betooniga.
KTM-tüüpi
klapp
tsemendi- või tsemendi-lubjasegu
või betoon
sein / tuletõkketarind
Joonis 2. KTM-tüüpi klapi paigaldamine (muhvühendus) jäiga seina sisse.
Joonis 3. KTM-tüüpi klapi paigaldamine (nippelühendus) jäiga seina sisse
tsemendi- või tsemendi-lubjasegu
või betoon
KTM-tüüpi
klapp
sein / tuletõkketarind
4. Pärast segu kuivamist (umbes 48 tunni möödudes) eemaldage klapi paigaldamisel kasutatud toed või riputusklambrid, kontrollige klapi talitluse õigsust, pärast mida jätke klapp avatud asendisse (paigaldades KTM-tüüpi klappidesse sulavpäästiku, nagu on näidatud joonisel 4).
Joonis 4. Sulavpäästiku paigaldusviis.
sulavpäästik
III. JÄIGAD VAHELAED
PAIGALDUSTEHNOLOOGIA
jooniste 5, 6 ja 7 kohaselt
1. Tehke seina sisse ava, mille (väikseimad) mõõtmed = DN + 40 mm.
2. Suruge klapp paigaldusavasse ning toestage või riputage see selliselt, et klapi eraldusseina telg paikneks vahelae alumisest või ülemisest tasapinnast vähemalt 55 mm kaugusel (vt jooniseid 5 ja 6).
3. Pärast klapi kohaleasetamist kirjelduse kohaselt täitke klapi ja seina vaheline pilu korralikult tsemendisegu, tsemendi-lubjasegu või betooniga. Vajaduse korral ühendage nippelühendusega klapp enne pilu täitmist spirotoruga (joonis 6).
tsemendi- või tsemendi-lubjasegu või betoon
vahelagi / tuletõkketarind
KTM-tüüpi klapp
Joonis 5. KTM-tüüpi klapi paigaldamine (muhvühendus) jäiga vahelae sisse
Joonis 6. KTM-tüüpi klapi paigaldamine (nippelühendus) jäiga vahelae sisse.
tsemendi- või tsemendi-lubjasegu
või betoon
KTM-tüüpi klapp
spiraaltoru
vahelagi / tuletõkketarind
4. Pärast segu kuivamist (umbes 48 tunni möödudes) eemaldage klapi paigaldamisel kasutatud toed või riputusklambrid, kontrollige klapi talitluse õigsust, pärast mida jätke klapp avatud asendisse (paigaldades KTM-tüüpi klappidesse sulavpäästiku, nagu on näidatud joonisel 7).
Joonis 7. Sulavpäästiku paigaldusviis.
sulavpäästik
KTM-E(ME)-TÜÜPI TULEKLAPPIDE TULETÕKKETARINDITESSE PAIGALDAMISE JUHEND
PAIGALDUSTEHNOLOOGIA
joonise 8 kohaselt
KTM-E(ME)-klappide paigaldamine tuletõkketarinditesse toimub samamoodi nagu käesolevas juhendis kirjeldatud KTM-tüüpi klappide paigaldus, kasutades paigaldamise ajal ja tuletõkketarindi konstruktsiooni stabiilsuse saavutamise hetkeni paigaldatud servomootoriga E-tüüpi ajamiotsaku jäika tuge.
Joonis 8. KTM-E(ME)-tüüpi klappide paigaldusviis tuletõkketarinditesse.
termolüliti
E(ME)-tüübi otsik
servomootor
(horisontaalasend)
KTM-tüüpi
klapp
servomootor
(vertikaalasend)
sein / tuletõkketarind
LISAVARIANDID
KTM-tüüpi klappide puhul võib kasutada äärikliiteid (joonised 9 ja 10).
Joonis 10. KTM-tüüpi sulgeklapp koos äärikliitega.
tuletõkketarind
äärikliide
äärikliide
KTM-tüüpi
klapp
KTM-tüüpi tuleklappide tehnilise kontrolli teostamiseks soovitab ettevõte SMAY Sp. z o.o. kasutada teleskoopliiteid, nagu on näidatud joonisel 11.
Joonis 11. Teleskoopliited kontrollimiseks.
tuletõkketarind
teleskoop
klapp KTM-DN-M
teleskoop
tuletõkketarind
klapp KTM-DN-N
KTM-tüüpi klappide kaal [kg]
|
<urn:uuid:6950f82f-7187-4d13-ae55-77d0ba200177>
|
CC-MAIN-2021-17
|
http://www.o2.ee/wp-content/uploads/2015/11/KTM_manual_EE.pdf
|
2021-04-13T17:28:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 146,886,825
| 1,968
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.990624
|
ekk_Latn
| 0.999823
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
147,
1065,
1677,
2165,
2909,
3416,
4027,
4222,
4528
] | 0
|
[
0.36328125,
0.330078125,
0.138671875,
0.138671875,
0.0224609375,
0.0076904296875
] |
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU
MÄÄRUS
Põltsamaa
29.03.2019 nr 1-4.1/2019/210
Põltsamaa Vallavolikogu 6. detsembri 2017 määruse nr 4 „Põltsamaa valla ametiasutuse palgajuhend" muutmine
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36 ja avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Põltsamaa Vallavolikogu 6. detsembri 2017 määruses nr 4 „Põltsamaa valla ametiasutuse palgajuhend" tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on:
1) teenistujate I palgagrupp – alampalk – 945 eurot;
2) teenistujate II palgagrupp – 900 – 1470 eurot;
3) teenistujate III palgagrupp – 1000 – 1785 eurot;
4) struktuuriüksuste juhid – 1400 – 2205 eurot;
5) abivallavanem – 2100 – 2625 eurot.";
2) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
KOMISJONID (ristiga juhtivkomisjon):
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul makstakse puuduva teenistuja asendajale asendustasu kuni 30% asendatava teenistuja põhipalgast või töötasust.";
3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vallavanema töötasu vahemik on 2900-3675 eurot.".
§ 2. Määruse jõustumine ja rakendamine
(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(2) Määrust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2019.
(allkirjastatud digitaalselt) Andres Vään vallavolikogu esimees
Seletuskiri määruse eelnõule „Põltsamaa Vallavolikogu 6. detsembri 2017 määruse nr 4 „Põltsamaa valla ametiasutuse palgajuhend" muutmine"
Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 63 lõike 1 kohaselt on palgajuhend palga määramise ja maksmise kord. Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude ATS-is sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.
Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestamine on volikogu ainupädevuses (KOKS § 22 lõike 1 punkt 36, ATS § 63 lõige 2).
Kuna otstarbekas ei ole pidada paralleelselt kahte palgajuhendit, reguleeritakse esitatud palgajuhendi eelnõus nii ametiasutuse ametnike kui töötajate töötasustamise alused. Eelnõus nähakse ette, et ametnikele makstakse palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel. Eelnõu kohaselt on uuendatud määratud palgagruppide palgavahemikud (palgajuhendi § 5 lõige 3). Ametnike palga määrab ja töötajatega lepib töötasu kokku vallavanem, arvestades palgajuhendiga palgagruppidele kinnitatud palgavahemikke.
Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstakse teenistujale asendustasu, kui asendamine ei tulene teenistuja ametijuhendist või kui asendamine tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Seni kehtiva palgajuhendi alusel oli asendustasu määr maksimaalselt 50%, mida käesoleva eelnõuga vähendatakse 30%-ni. Eelnõuga muudetakse ka vallavanema töötasu vahemikku.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019.
Koostas: abivallavanem Karro Külanurm
Kooskõlastas: jurist Aldi Alev ja vallasekretär Janne Veski
Eelnõu esitaja: Põltsamaa Vallavalitsus
Ettekandja: abivallavanem Karro Külanurm
|
<urn:uuid:f400c9e1-b974-4b47-ba5c-68b213590f9f>
|
CC-MAIN-2019-30
|
https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/23420466/3.+Poltsamaa+Vallavolikogu+6.+detsembri+2017.pdf/649f90e7-3834-403f-929f-0afb880a3329
|
2019-07-20T07:15:05Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195526489.6/warc/CC-MAIN-20190720070937-20190720092937-00401.warc.gz
| 812,615,851
| 1,426
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999677
|
ekk_Latn
| 0.999984
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1052,
3083,
3391
] | 2
|
[
0.01171875,
0.302734375,
0.5546875,
0.1181640625,
0.01055908203125,
0.002655029296875
] |
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU
EELARVEKOMISJON
Põltsamaa
8. aprill 2019
Eelarvekomisjoni ettepanek määruse eelnõu muutmiseks
8. aprilli 2019 koosolekul tegi volikogu eelarvekomisjon ettepaneku määruse „Põltsamaa Vallavolikogu 6. detsembri 2017 määruse nr 4 „Põltsamaa valla ametiasutuse palgajuhend" muutmine" eelnõu muutmiseks:
muuta eelnõu § 1 punkt 1 ja sõnastada see järgmiselt:
„ 1) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Igale palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate teenistuskohtade põhipalga miinimum- ja maksimummäära. Põhipalga vahemikud on:
1) teenistujate I palgagrupp – alampalk – 945 eurot;
2) teenistujate II palgagrupp – 735 – 1470 eurot;
3) teenistujate III palgagrupp – 945 – 1785 eurot;
4) struktuuriüksuste juhid – 1260 – 2205 eurot;
5) abivallavanem – 2100 – 2625 eurot.";".
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Punapart komisjoni esimees
|
<urn:uuid:9880a5e5-63b3-49e1-ad87-729f08f60f6e>
|
CC-MAIN-2019-30
|
https://www.poltsamaa.ee/documents/17492237/23420466/3.1.+08.04.2019+eelarvekomisjoni+ettepanek+eeln%C3%B5u+muutmiseks.pdf/2ad4b396-8c22-4d45-8752-b7b31146ad4a
|
2019-07-20T08:14:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195526489.6/warc/CC-MAIN-20190720070937-20190720092937-00425.warc.gz
| 818,673,478
| 418
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999946
|
ekk_Latn
| 0.999946
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
927
] | 2
|
[
0.0203857421875,
0.326171875,
0.58984375,
0.061279296875,
0.001953125,
0.00041961669921875
] |
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Kuressaare
Algus kell 10.00, lõpp kell 12.00
Juhatas: Mikk Tuisk
Protokollis: Marek Koppel
Osa võtsid: Jüri Linde – Saaremaa Vallavalitus, abivallavanem, komisjoni esimees Mikk Tuisk – Saaremaa Vallavalitsus, majandus-ja haldusosakonna juhataja Enno Reis –Saaremaa Vallavalitus, teede peaspetsialist Madis Pihel – Saaremaa Vallavalitsus, ehitusinsener Marek Koppel – Kuressaare linnamajandus, juhataja Matis Sikk –Kuressaare politseijaoskond, patrulltalituse juht Paavo Põder –OÜ Klotoid, liikluskorralduse spetsialist
Päevakord:
1. Suve tn 30 (kogu aedlinna uuring)
2. Raudtee tänava liikluskorraldus
3. Lootsi tänav 30
4. Pärna ja Kaevu tn lamav politseinik
5. Parkimine Kiriku tänaval
6. Kiiruspiirangud valla väiksematel teedel (Tirbi, Suure-Rootsi jne)
7. Hanvari parkla ja majaesise tähistus
8. Ühesuunalistele teedele jalgratturite lubamine vastassuunda
9. Espaki hoovist raskeliikluse parempöörde keelamine Nooruse tänavale
10. Kolmekümne ala markeering
11. Uue tänava muutmine ühesuunaliseks
Otsustati:
1. Suve tn 30 (kogu aedlinna uuring)
Pöördumises sooviti vähendada liikluskiirust Suve tänaval 50 km/h pealt 30 km/h peale. Samasugune soov on tulnud mitmest teisest aedlinnakust. Komisjon plaanib tellida kogu Kuressaare linna ja tema lähiümbrust hõlmava liiklusohutuse auditi. Auditi eesmärk oleks välja selgitada Kuressaare linna liiklusriskid ning teha ettepanekuid nende riskide eemaldamiseks ja leevendamiseks.
06. september 2018
2. Raudtee tänava liikluskorraldus
Raudtee tänava elanikud kurdavad liiga suurte kiiruste pärast. Soovivad saada kogu Raudtee tänava lõigule 30 km/h piirkiirust. Liikluskomisjon ei näe vajadust paigaldada piirkiirus 30 km/h. Ei ole vajalik pidurdada liiklusvoogusid. Komisjon plaanib tellida liiklusauditi, mis annab suuniseid kas 30 km/h piirkiirus on Raudtee tänaval vajalik.
3. Lootsi tänavale piirkiirus 30 km/h
Lootsi tänav on Tuulte Roosi elamupiirkonda ja ülejäänud Kuressaare linna ühendav ainus tänav. Tänav on kitsas ja parkimine keelatud. Elanikud soovivad vähendada piirkiirust 30 km/h. Hetkel kehtib 50 km/h. Samuti on elanikel raskusi masinatega hoovist välja saamisel. Komisjon võttis vastu otsuse paigaldada „351" suurim kiirus 30 km/h märgid Lootsi - Suur Sadama ja Lootsi – Kaluri tee ristmikele. Lisaks paigaldatakse märkide juurde teekattemärgised „978" punane ring, valged numbrid 30km/h.
4. Pärna ja Kaevu tn lamav politseinik
Liikluskomisjon ei poolda Pärna ja Kaevu ristmikule künnise paigaldamist.
5. Parkimine Kiriku tänaval
Kollased katkendjooned paigaldatud Kiriku tänav 1 ette peale eelmist liikluskomisjoni.
6. Kiiruspiirangud valla väiksematel teedel (Tirbi, Suure-Rootsi jne)
Selliseid teid on vallas väga palju. Ei ole otstarbekas hakata paigaldama sellistel teedel kiirust piiravaid märke, kus maju tee äärtes ei ole. Põhilised sõitjad on kohalikude elanikud, kes ise kihutavad.
7. Hanvari parkla ja majaesise tähistus
Pikal tänaval Pikk – Kauba ristist kuni Kesk tänava alguseni ei tohi parkida paremal pool teed. Hetkel on paigaldatud sinna lisamärgid „362", mis probleemi lahendavad. Tundub, et Pikk – Kauba ristis varjab „Hanvari parkla" silt ära märgi „362" parkimise keeld. Selleks, et parkimist keelav silt paremini välja paistaks, tuleb tõsta „Hanvari parkla" silt parkla keskele.
8. Ühesuunalistele teedele jalgratturite lubamine vastassuunda
Politsei tõstatas probleemi, et jalgratturid liiguvad ühesuunalistel tänavatel vastassuunas, mida teha ei tohi. Hetkel ei tehta ratturitele trahvi, aga probleemile tuleks leida lahendus. Võimalus oleks suurematel ühesuunalistel tänavatel eraldada jalgratturite jaoks piisavalt lai liikluskoridor. Jalgratturid ja sõidukid saab üksteisest eraldada valge katkend- ja pidevjoonega. Lisaks tuleks ristmikele paigaldada lisatahvlid „835" ja „836". Liikluskomisjon otsustas seda teemat edasi arendada. Kuna järgmine aasta plaanib vald tellida liiklusauditi, siis soovitakse auditi korraldajal antud teema üle vaadata ja omapoolseid lahendusi välja pakkuda.
9. Espaki hoovist raskeliikluse parempöörde keelamine Nooruse tänavale
Nooruse tänava elanik kurdab, et Espaki hoovist välja keeravad kaubaautod ei liigu Uus – Roomassaare tänavat pidi Roomassaare teele, vaid läbi Nooruse tänava. Komisjon ei toeta terve tänava raskeliikluse sulgemist. Mõistlikum on paigaldada Espaki värava juurde märk „332" parempöörde keeld koos lisatahvliga „842" veoauto.
10. Kolmekümne ala markeeringud
Lilleküla elamurajooni soovitakse, et lisaks 30 ala märkidele markeeritakse teekattemärgis „978" külmplastikust värvideks punane ja valge. Liikluskomisjon rahuldab antud palve ja lisab märgised „978":
- Pihtla tee - Kullerkupu tänava risti,
- Pihtla tee - Sinilille tänava risti
- Marientali tee – Pibelehe tänava risti.
Lisaks markeeritakse veel:
- Tallinna tänavale 5 tükki
- Uuele tänavale 4 tükki
11. Uue tänava muutmine ühesuunaliseks
Uue tänava elanikud soovivad, et nende tänav peale kesklinna remonti muutuks ühesuunaliseks. Liikluskomisjon ei toeta seda mõtet. Vald plaanib tellida liiklusauditi, kus soovitakse teada, kas on mõeldav ja vajalik muuta Uus tänav ühesuunaliseks peale kesklinna ehituse remonti.
(allkirjastatud digitaalselt)
|
<urn:uuid:de32fd9a-3ff5-4507-b46d-a77fed92d856>
|
CC-MAIN-2019-30
|
https://www.saaremaavald.ee/documents/17113760/23086693/Valla+liikluskomisjoni+protokoll+06.09.2018.pdf/bcfbbf87-02f8-44d0-aba1-4980801996f3
|
2019-07-20T07:37:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-30/segments/1563195526489.6/warc/CC-MAIN-20190720070937-20190720092937-00452.warc.gz
| 814,218,627
| 2,063
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999834
|
ekk_Latn
| 0.999927
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1480,
4430,
5221
] | 0
|
[
0.72265625,
0.234375,
0.037109375,
0.00543212890625,
0.0004749298095703125,
0.00020122528076171875
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2023
aruandeaasta lõpp: 31.12.2023
nimi: Varjupaikade MTÜ
registrikood: 80249280
postiaadress:
Viljandi maakond, Viljandi vald, Alustre küla, Rinnaku
postisihtnumber: 71057
telefon: +372 5046102
e-posti aadress: [email protected]
veebilehe aadress: https://www.varjupaik.ee
Sisukord
Vandeaudiitori aruanne
19
2023. a tegevusaruanne
2023.aastal aitasime kokku 2111 looma: koju läksid 1404 kassi, 503 koera ja 122 pisilooma; teistele organisatsioonidele andsime üle 82 looma. Käisime 2822 väljakutsel, kiibistasime 1543 looma, tegime 3446 vaktsineerimist, steriliseerisime/kastreerisime 1012 looma. Varjupaika jõudis hukkununa 527 looma.
Jaanuar
Aitasime koju 159 looma: 126 kassi, 32 koera ja 2 pisilooma.
Varjupaikade MTÜs on jaanuar välja kujunenud tänamise kuuks. Peame tänukirja ja väikese kingitusega meeles neid ettevõtteid, kollektiive ja lihtsalt armsaid inimesi, kes on aasta jooksul varjupaigaloomade heaks mingi erilise panuse andnud. Võtsime vastu ka mitmeid toetajaid, kes olid head teinud ja soovisid tulla varjupaika uudistama, kuidas nende toetus loomi aitab. Üks erilisemaid külastusi oli kindlasti Hill's Eesti poolt, kes on meie hoolealuste jaoks juba aastaid suure panuse andnud – sel korral olid nad varjupaiga loomadele kaasa toonud lausa 225 kg kvaliteetset toitu!
Veebruar
Aitasime koju 126 looma: 86 kassi, 39 koera ja 1 pisilooma.
Veebruaris tähistame juba alates 2016. aastast sõbrakuud, mil kutsume üles ka neljajalgseid sõpru meeles pidama. "Sõpra tunned sabast!" kampaaniaga suuname eritähelepanu just kassidele, sest neid on varjupaikades kõige rohkem. Kutsusime üles varjupaigast kassi võtma või kui kassi võtta ei saa, siis tegema annetuse, et uue kodu ootamise aeg nurrumootoritele võimalikult mugavaks teha. Kampaania sõnumit aitas levitada PetCity ning üheskoos saatsime uutesse kodudesse 78 sabaga sõpra!
21. veebruaril sai Varjupaikade MTÜ 17ne aastaseks – tähistades tundsime rõõmu siiani saavutatu üle ja muidugi vaatasime ka tulevikku ning mõtlesime selle üle, kuidas saame loomi edaspidi veel rohkem ja efektiivsemalt aidata.
Märts
Aitasime koju 191 looma: 114 kassi ja 77 koera.
Märts algas lõbusalt. 2. märtsil tähistatakse maailmas „Päästa kass" päeva ja seda otustas teha ka raadio Sky Plus. Nad kutsusid stuudiosse rääkima suure kassisõbra Kertu Jukkumi, kes võttis kaasa ka meie vahva hoolealuse, süsimusta vurrulise Andrese. Eriliselt suurt rõõmu tegi asjaolu, et raadiosaate lõpuks oli Andres leidnud endale juba uue kodu! Kevade hakul tegime ettevalmistusi eesootavaks kassipojahooajaks. Ilmus ka aasta esimene ajakirja Käpa All number, kus tegime kokkuvõtteid eelneva aasta kohta ja jagasime lugejaga kõike põnevat, mis meie varjupaigas eelneva aasta jooksul toimus. Aprill
Aitasime koju 116 looma: 68 kassi ja 48 koera.
Aprill on üleriigiline südametervise kuu ja sellega seonduvalt viisime läbi Südamesõbra kampaaniat, et koeri koju aidata. Kampaania raames rääkisime sellest, kuidas lemmikloomad meie tervisele positiivselt võivad mõjuda. Tänu kampaaniale aitasime koju 19 neljakäpalist seltsilist, kes oma uutele omanikele kindlasti tohutult palju rõõmu ja head tervist toovad.
Lisaks osalesime KELAFF-il ehk Kevadisel Laste Filmifestivalil. Olime žüriis ja hindasime toredaid laste tehtud looma- ja loodusteemalisi lühifilme.
Mai
Aitasime koju 125 looma: 84 kassi, 38 koera ja 3 pisilooma.
Koostöös raamatukirjastusega "Varrak" ilmus raamat "Minu neljajalgsed musketärid ehk miks võtta loom varjupaigast", mille eesmärgiks on edendada lemmiklooma pidamise kultuuri Eestis ja ärgitada inimesi pakkuma odu just varjupaigaloomale.
Olime esindatud Esimesel sõltumatul loomafoorumil, kus tõstatati teravaid küsimusi, mis puudutasid loomade olukorda Eestis.
Osalesime esmakordselt Tallinna Kalamaja päevadel. Kohtusime väga paljude toredate loomasõpradega, tegime teavitustööd varjupaiga tegemiste kohta ning kogusime loomade heaks annetusi.
Juuni
Aitasime koju 120 looma: 81 kassi, 30 koera ja 9 pisilooma. Tallinnas toimus taaskord põnev loomateemaline üritus „Käpakäik", mille korraldas Eesti Loomakaitse Selts ja kus olime kohal ka meie. Päeva jooksul jagasime kõigile huvilistele infot Varjupaikade MTÜ tegemiste kohta ja müüsime heategevuslikke meeneid. Juunis tulime taas töötajate ja vabatahtlikega kokku, et pidada maha üks äge suvepäev! Kuna meie ühing tegutseb mitmes erinevas asukohas üle Eesti, siis juhtub seda üsna harva, et meie inimesed erinevatest varjupaikadest omavahel silmast-silma kohtuksid. Päev oli täis häid emotsioone ja huvitavaid tegevusi – külla tuli improstuudio, et läbi viia põnev ja kaasahaarav töötuba, toimus hariv loomateemaline viktoriin, aset leidis ka vaba lava, kus iga meie üksus astus lavale ja ette olid valmistatud tõeliselt toredad etteasted. Juunis ilmus ka ajakirja Käpa All teine number, milles kirjutasime meie Pärnu varjupaiga arengutest, kassipojahooajast ja suure südamega lastest.
Juuli
Aitasime koju 196 looma: 144 kassi, 50 koera ja 2 pisilooma.
Juulikuus hakkasid kassipojahooaja mõjud suuremalt välja paistma. Kasside arv varjupaigas kasvas hüppeliselt ja varjupaikadel olid käed-jalad tööd täis. Lisaks varjupaigas tegutsemisele käis töö ka väljapool. Osalesime mitmetel erinevatel suvistel üritustel – ikka selleks, et levitada sõna loomade aitamise ja õige pidamise kohta. Olime kutsutud näiteks Tabasalu lemmikloomapäevale, kus tegime muuhulgas ka ettekande lemmikloomade kiibistamise olulisusest. Lisaks olime vabatahtlikega kohal ka Avatud talude päeval Karjatse hobitalus.
August
Aitasime koju 158 looma: 119 kassi, 38 koera ja 1 pisilooma.
Kuna augustis olid varjupaigad puupüsti kassipoegi täis, siis korraldasime kampaania, et teavitada loomaomanikke steriliseerimise olulisusest ja kutsuda üles inimesi pakkuma varjupaiga kassile kodu. Kampaania raames rääkisime ja näitasime, mis juhtub tänavale sündinud abitute kassipoegadega ja millises seisu nad varjupaika jõuavad. See kõnetas paljusid inimesi ja tekitas mitmeid olulisi arutelusid.
Augustis taaskohtusid 94 Sillamäe kutsikavabrikust päästetud koera. Korraldasime kokkutuleku, et näidata oma siirast tänu inimestele, kes andsid võimaluse raske minevikuga koertele. Tõeliselt suur rõõm oli näha, et värisevatest ja inimesi kartvatest koertest on saanud sotsiaalsed ja julgemad tegelased. Kuigi kõikidest käitumismuredest ja hirmudest ei ole täielikult lahti saadud, siis oli selgelt näha, et omanikud on oma lemmikutega tohutult suure töö ära teinud. Samuti oli tore see, kuidas neljajalgsed saatusekaaslased omavahel suhtlesid ja teineteist ära tundsid.
September
Aitasime koju 169 looma: 129 kassi, 38 koera ja 2 pisilooma.
Septembris lükkasime Hooandja platvormil taas käima Varjupaikade MTÜ heategevusliku kalendri projekti. Kalendri väljaandmisest on hooandjate abiga saanud tõeliselt tore traditsioon. Sel aastal andsime kalendrit välja juba 11. korda ja iga aastaga toetab meie projekti aina rohkem häid inimesi. Sel korral kandis kalender pealkirja „Uued algused" ja kalendris poseerisid endised varjupaiga hoolealused, kellele oleme juba otsinud uued head kodu.
Oktoober
Aitasime koju 205 looma: 170 kassi, 34 koera ja 1 pisilooma.
Oktoobris tähistasime iga-aastast musta kassi kuud. Kampaaniaga ühines loomasõbralik ettevõte Fazer Eesti OÜ, kes soovis meeles pidada ja tänada neid inimesi, kes on otsustanud mustale kassile kodu pakkuda. Nii said kõik oktoobrikuus mustale kassile kodu pakkujad kaasa kingikoti Fazeri maitsvate toodetega. Ka Jaagup Kreem otsustas oktoobris mustade kasside eest seista ja tuli meie kampaaniat aktiivselt vedama-toetama. Üheskoos aitasime uutesse kodudesse 64 musta ja musta-valgekirjut nurrumootorit. Esmakordselt viisime kampaania raames läbi ka musta kassi teemalise heategevusoksjoni, millega kogunes kasside heaks maagiline summa – 4999 eurot.
Loomakaitsepäeval andsime üle söakuse preemia Elmo, mille pälvis sel korral Pärnumaa Omavalitsuste Liit kaasaegse Pärnu loomade varjupaiga ehituse ja väga hea koostöö eest. November
Aitasime koju 154 looma: 122 kassi, 31 koera ja 1 pisilooma.
Novembris tähistasime viiendat aastat vanemate koerte ehk 5+ koerte kuud. Sel kuul julgustasime inimesi andma uut võimalust eakamatele koertele. Kampaania aitas koju kokku neli seeniorkoera, kes said kaasa väärtusliku kingituse Royal Caninilt. Novembri lõpus, Ülemaailmsete Annetamistalgute raames kogusime annetusi just seeniorkoertele, et saaksime ülal pidada ja pakkuda parimat hoolitsust neile vanemas eas koertele, kel kampaania raames uut kodu leida ei õnnestunud.
Taaskord korraldati juba traditsiooniks kujunenud heategevuslik raskemuusikakontsert Shelter Helper, milles kogunenud tulu annetati meie hoolealustele. Lisaks leidis Tondiraba jäähallis aset Anett Kontaveiti lahkumismatš. Õhtu jooksul korraldati ka heategevuslik tennisevarustuse oksjon, mille osa tulust läks Anetti soovil loomade aitamiseks. Nii kogunes tänu Anett Kontaveitile meie neljajalgsete heaks lausa 12 000 eurot.
Trükivalgust nägi aasta kolmas ajakirja Käpa All number, millest sai lugeda müstilistest mustadest kassidest, koostööst omavalitsustega ja erilistest heategudest.
Detsember
Aitasime koju 141 looma: 108 kassi ja 33 koera.
5. detsembril, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, andsime juba neljandat korda välja Varjupaikade MTÜ aasta vabatahtliku tiitli. Sel korral sai aasta vabatahtlikuks Marina Gromova Valgast, kes on meie kõige aktiivsem vabatahtlik.
Jõulukuul hakkas loomade arv varjupaikades vähenema, sest kodupakkumisi oli palju. Eriti südantsoojendav oli see, kui palju sooviti meie hoolealuseid erinevate heategevusprojektide raames aidata.
Varjupaikade MTÜst kokkuvõtvalt
Mittetulundusühing Varjupaikade MTÜ alustas oma tegevust 2007. aasta alguses ja tegevusaja jooksul oleme koju aidanud üle 25 000 looma.
Varjupaikade MTÜ tegustseb kuues kohalikus koduta loomade varjupaigas üle Eesti: Läänemaal, Pärnus, Tallinnas, Valgas, Viljandis, Võrus. Kohalikes varjupaikades oleme lepingupartneriks kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumilt leitud omanikuta või omaniku juurest lahti pääsenud loomad meieni jõuavad.
Ühingu keskmeks oleme loonud Viljandimaal Loomade heaolu keskuse, kus pakume peavarju väärkoheldud loomadele või eraisikute poolt loovutatud loomadele.
Meie visioon
Igal lemmikloomal on vastutustundlik kodu.
Meie missioon
Aitame kodu kaotanud lemmikloomi, pakkudes neile hoolitsust ja peavarju. Otsime meie hoole all olevatele lemmikloomadele uued vastutustundlikud kodud. Pakume lemmiklooma omanikele nõu ja tuge.
Meie põhiväärtused
Hoolime loomadest. Austame ning toetame kõiki inimesi ja loomi. Oleme koostööaltid.
Meie eesmärgid
Lemmikloomad on perre võetud vastutustundlikult ja esimese valikuna meie ühingust.
Lemmikloomaomanikud pöörduvad looma hülgamise asemel abi ja toe saamiseks meie ühingu poole. Meie ühingu keskustes ja varjupaikades on sõbralik keskkond, mis on vaba hirmust, stressist ja frustratsioonist ning mis tagab nii meie loomade, töötajate, vabatahtlike kui ka klientide heaolu.
Kuulume vabatahtlikke kaasavate ühenduste võrgustikku, meile omistati 2018. aasta lõpus vabatahtliku sõbra märgis. Me juhindume oma töös vabaühenduste eetikakoodeksist ja annetuste kogumise heast tavast. Varjupaikade MTÜ on EU Dog & Cat Alliance ́i ja Vabaühenduste Liidu liige.
Meie varjupaikades on võimalik pakkuda korraga peavarju kuni paarisajale koerale ja umbes kuuesajale kassile. Vajadusel pakume varjupaika ka teistele väikelemmikutele. Kõik loomad läbivad varjupaigas veterinaarkontrolli, saavad parasiiditõrje ja vajalikud vaktsiinid. Enne uude kodusse minekut saavad kõik mikrokiibi ning on steriliseeritud või kastreeritud. Võimalusel võtame vastu loomi, keda omanik ei saa enam pidada. Me ei anna hinnanguid inimestele ega loomast loobumise põhjustele.
Juhatuse koosseis
Varjupaikade MTÜ juhatus töötas kolmeliikmelises koosseisus: sinna kuulusid Anneli Matsi, Merike Torm ja Triinu Priks.
Üldkoosolekud
21.juunil, 2023.a toimus ü ̈ ldkoosolek, kus kinnitati 2022.aasta majandusaasta aruanne. Töötajaskond
Ühingus oli aastas keskmiselt 45 töökohta taandatuna täistööajale ja töötas 58 inimest. Avalikel hangetel osalemine
2023. aastal toimus 8 suuremat või väiksemat kohaliku omavalitsuse hanget, milles esitasime pakkumised. Pakkumist tehes arvestame alati, mis on varjupaiga pidamisel omavalitsuse rahaline osa ja mis on loomade ülalpidamine alates 15ndast päevast, mida katame annetustest.
Annetuste kogumine
Abivajavate loomade aitamiseks ja oma tegevuse toetamiseks kogusime annetusi nii pangakontodele kui ka annetuskastidesse ning annetustelefonide kaudu. Korraldasime loomade toetuskampaaniaid, annetustalgud ja kassimaalide oksjoni. Just annetajad on võtmeisikud, et saame loomadele pakkuda peavarju rohkem kui 14 päeva, et saame anda neile parima hoolitsuse ja tasuda nende veterinaarteenuste eest. Varjupaikade MTÜ on kantud tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja.
Investeerimine
Paneme suurt rõhku loomade heaolule varjupaigas viibimise ajal. Ainult tänu annetajatele saame parendada loomade pidamistingimusi. Selleks, et tagada karantiinis peetavate kasside bioturvalisus, oleme kasutusele võtnud roostevabast terasest kahekambrilised karantiinipuurid – üks selline puur maksab üle tuhande euro. 2023 aastal investeerisime loomade heaolusse ca 113 000 eurot, mis on pea kaks korda rohkem kui 2022. aastal.
Meediakajastused
Meedias kajastati ühingu tegevusi kokku 407 korral - olime esindatud nii teles, raadios, online ja trükimeedias.
Muutus 2024.a
Suurem eesseisev muutus ühingu majandustegevuses on seotud maksuameti seisukoha muudatusega, mis puudutab partnerlust kohalike omavalitsustega ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kui eelnevalt oli ühingule väljastatud maksuameti seisukoht, kus kinnitati, et hulkuvate loomade püüdmine ja pidamine varjupaikades ei ole ettevõtlus, siis 2024.aasta kevadel muutis maksuamet oma seisukohta ning sätestas, et majandustegevus, millega mittetulundusühing teenib tulu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on ettevõtlus ja käive. Ettevõtluseks ja käibeks ei loeta seda MTÜ eesmärgipärast tegevust, mille jaoks mittetulundusühing üldse asutati, mille endaga tulu ei teenita (kuid võidakse saada selle finantseerimiseks toetust näiteks kohalikult omavalitsuselt) ja millega seoses kellelegi arveid ei esitata (kuid mille jaoks kulusid tehakse). Sellest tulenevalt on Varjupaikade MTÜ registreeritud al 01.06.2024.a käibemaksukohuslaseks ja see puudutab kohalikele omavalitsustele või riigiinstitutsioonidele pakutavat teenust hulkuvate lemmikloomade püüdmisel ja pidamisel ning lemmikloomade pidamise asendustäitmisel. Maksuameti poolt on olema kinnitus, et ühingule tagasulatuvalt käibemaksukohustust ei kohaldata.
Varjupaikade MTÜ on jätkusuutlik organisatsioon ja jätkab põhikirjast lähtuva tegevusega.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
Tulemiaruanne
Rahavoogude aruanne
Netovara muutuste aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
Varjupaikade MTÜ 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses ning seda täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Raha
Rahaliste vahenditena kajastatakse kassades olevat sularaha ja panga arvelduskontodel olevat raha.
Nõuded ja ettemaksed
Kirjel „Nõuded ja ettemaksed" kajastatakse põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi laekumata nõudeid ostjate vastu.
Varud
Varude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.
Kasutusel on perioodiline arvestussüsteem:
* arvestuse pidamine üksnes varu sissetuleku kohta;
* väljamineku ja lõppjäägi üle arvestust ei peeta, need tehakse kindlaks perioodiliselt – kuu lõpus;
* aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasoleva varu inventuur;
* väljaläinud varu kogus ja soetusmaksumus määratakse järgmiselt: jääk aruandeperioodi algul + sissetulek perioodi jooksul – jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri andmeil.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara on vara, mida MTÜ kasutab pikema perioodi jooksul kui üks aasta põhikirjalistel või halduseesmärkidel. Põhivarana ei kapitaliseerita väheväärtuslikke varasid alla 1000 euro, isegi juhul kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ning vara soetamisega seotud otsestest kuludest. Hilisemate parendustega seotud kulud lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Immateriaalset põhivara MTÜ-l ei ole.
Materiaalse põhivara objektid hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest
jääkmaksumusest.Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir
1000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Finantskohustised
Kõik finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, mis lühiajaliste kohustiste puhul on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega.
Annetused ja toetused
Mittesihtotstarbelised toetused ja annetused eraisikutelt ning äriühingutelt, mille kasutamise otstarve on jäetud MTÜ otsustada, kajastatakse tuludes nende laekumise hetkel. Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatakse lähtuvalt tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kantakse tuludesse siis, kui laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.
Tulud
Tulude ja kulude aruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist. MTÜ põhitegevusest lähtudes on tulude ja kulude aruandes skeemi kirjete nimetusi täpsustatud. Tulud ja kulud on kirjeldatud tekkepõhiselt, tulude ja kulude vastavuse printsiibist lähtudes.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
Lisa 3 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
Lisa 5 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
Lisa 7 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
Lisa 8 Annetused ja toetused
Lisa 9 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
Lisa 11 Tööjõukulud
(eurodes)
Lisa 12 Seotud osapooled
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 28.06.2024
Varjupaikade MTÜ (registrikood: 80249280) 01.01.2023 - 31.12.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
Aruande üldkoosoleku kinnitamise staatus
Üldkoosoleku poolt kinnitatud
|
<urn:uuid:536c06cb-0468-4dd7-b6f6-7ef463957d7d>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://media.voog.com/0000/0041/8712/files/Aruanne_80249280_2023-1-18.pdf
|
2024-10-11T17:34:13+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00260-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 323,276,945
| 7,368
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999854
|
ekk_Latn
| 0.999954
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
331,
369,
3787,
7860,
10764,
14766,
14857,
14896,
14911,
14932,
14959,
17483,
18329,
18414,
18521,
18663,
18943
] | 1
|
[
0.16015625,
0.65234375,
0.162109375,
0.0223388671875,
0.0025787353515625,
0.000705718994140625
] |
Kapitali liikumine ja ettevõtluse rahastamine
Alar Kangur Teet Rajasalu Martti Randveer
Eesti Panga Toimetised
nr 4, 1999
Kapitali liikumine ja ettevõtluse rahastamine
Alar Kangur Teet Rajasalu Martti Randveer
Tallinn 1999
Käesolevas artiklis kirjeldame Eesti ettevõtlussektori rahastamist. Alguses tutvustame olemasolevaid andmeid ning seda, kuidas on nende alusel määratud ettevõtluse rahastamise maht. Analüüsime sektori rahastamise dünaamikat, tuues välja nii põhilised sisendvood ettevõtlusse kui ka sektori enda vahendite paigutuse. Edasi kirjeldame ettevõtluse rahastamist peamiste instrumentide kaupa ja vaatleme põgusalt erinevate rahastamisinstrumentide hinna küsimusi. Kasutada oleva informatsiooni piires tutvustame ettevõtlussektori nõuete ja kohustuste struktuuri tähtaegade järgi. Vaatleme ka ettevõtete välise rahastamise ja investeerimistegevuse seoseid. Eraldi käsitleme väliskapitalivoogude ebastabiilsust. Artikli lõpuosas toome välja mõned rahandussuhtarvud, mis iseloomustavad täiendava kapitali kaasamise efektiivsust ning finantsvõimenduse taset ettevõtlussektoris, samuti sektori maksevõimet.
Autorite e-posti aadressid: [email protected]; [email protected]; [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga seisukohtadega.
Sisukord
Sissejuhatus
Käesolev töö tugineb Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna tellimusel valminud uurimuse "Kapitali liikumine ja ettevõtlussektori rahastamine" esimesele osale, mis valmis EP majandusuuringute osakonnas 1999. aasta juunis. Uurimuse peamine eesmärk oli Eesti ettevõtlussektori rahastamise üldmahu ja selle dünaamika selgitamine. Ühtlasi püüdsime välja tuua ettevõtlussektori rahastamise peamised instrumendid, nõuete ja kohustuste tähtajad ning selgitada ettevõtteväliste vahendite osa ettevõtete investeeringute mahu kujunemisel. Uurimus pidi andma üldpildi Eesti ettevõtlussektori rahastamisest, mis oleks aluseks edasisele uurimusele ettevõtete võlakoormuse kohta.
Seatud eesmärgid erinevad mõnevõrra ettevõtete rahastamise uurimise traditsioonilistest eesmärkidest, mis on enamasti suunatud ettevõtlusse kaasatud kapitali struktuuri efektiivsuse selgitamisele. Viimasel ajal on mitmed Maailmapanga uurimused käsitlenud ka ettevõtete kapitali struktuuri ja rahastamise seoseid Aasia riike 1997. aastal tabanud majanduskriisiga ning siirdemajandusriikide majandusraskutega. Tavaliselt on neis uurimustes kasutatud uuritavate ettevõtete andmeid sisaldavaid andmebaase.
Tulenevalt püstitatud eesmärkide eripärast ning asjaolust, et Eestis puuduvad kasutamiskõlblikud andmebaasid ettevõtete kohta, kasutasime käesolevas töös olemasolevaid statistilisi andmeid, mille alusel püüdsime anda üldpilti ettevõtluse rahastamisest ja analüüsida seda üldise majandusinfo taustal. Eriti oluliseks pidasime finants- ning välissektori osa väljatoomist Eesti ettevõtluse rahastamisel. Töös kasutasime Eesti Statistikaameti ning Eesti Pangas koostatud maksebilansside ja pangandusstatistika andmeid. Autorid on tänulikud kolleegidele Eesti Panga statistikaosakonnast (eriti Piret Antonile) kaasabi eest käesolevaks uurimuseks vajalike andmete ettevalmistamisel.
Suureks abiks olid ka kolleegid Eesti Panga majandusuuringute ja keskpangapoliitika osakonnast, kes oma rohkete märkuste ja soovitustega käesoleva artikli trükiks ettevalmistamisele kaasa aitasid.
1. Eesti ettevõtluse rahastamine
1.1. Rahastamise dünaamika
Ettevõtlussektori rahastamine sõltub ühelt poolt ettevõtete soovidest ja teiselt poolt tegelikest rahastamise võimalustest ning hinnast, mida selle eest tuleb maksta. Sõltuvalt majanduskeskkonnast võivad Eesti ettevõtete rahastamiseelistused erineda arenenud riikides välja kujunenutest. Siirdemajanduse eripära ning finantssektori kiire arengu tõttu on ettevõtete rahastamise võimalused aja jooksul märkimisväärselt muutnud. Erinevused ettevõtete ligipääsus erinevatele rahastamisviisidele ning välise rahastamise võimaluste kiire muutumine koos Eesti finantssektori arenguga on ilmselt ka vaadeldava lühikese perioodi jooksul mõneti muutnud ettevõtete rahastamiseelistusi.
Käesolevas peatükis püüame vastata kolmele küsimusele: millised olid aastail 1994–1998 olulisemad muutused Eesti ettevõtlussektori rahastamises; mis oli nende muutuste põhjuseks ning kuidas Eesti ettevõtlus kasutas kaasatud ressursse.
1.1.1. Rahastamist käsitlevad andmed ja ettevõtete sisemise rahastamise ulatuse määramine
Informatsioon Eesti ettevõtluse rahastamise kohta on äärmiselt napp, ebausaldatav ja kohati ka vastuoluline. Raskused tekivad juba terminoloogias ning ettevõtlussektori defineerimisel ja eristamisel majanduses.
Siin ja edaspidi käsitleme ettevõtlusena (ettevõtlussektorina) rahvamajanduse arvepidamise süsteemis eristatavat kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete institutsionaalset sektorit. Rahastamisena käsitleme ettevõtete rahaliste vahendite paigutamist nii põhi- kui käibevarasse.
Kuna otsesed andmed Eesti ettevõtete rahastamise mahu ja struktuuri kohta puuduvad, kasutame selle kaudset hinnangut. Kui ettevõtete välise rahastamise kohta läbi finantssektori ja ka välissektorist kaasatud vahendite kohta on mingi usaldatavusega andmed olemas, siis informatsioon ettevõtluse sisemise rahastamise mahu kohta praktiliselt puudub.
Ettevõtte sisemise rahastamise all mõistetakse tavaliselt rahalisi vahendeid, mida ettevõte on suutnud vaadeldava perioodi jooksul oma tegevusest teenida ning millega see ettevõte on oma tegevust selsamal ajavahemikul rahastanud (st mis ei ole dividendidena ettevõtte omanikele välja makstud). [Reekie, Allen, Crook 1991, lk.216-218].
Ettevõtte sisemist rahastamist määratakse järgnevalt:
Ettevõtte sisemine rahastamine =
– maksud ja väljamakstavad dividendid
kasum enne makse
+ amortisatsioon
+ kohustusliku reservkapitali ning teiste reservide muut majandusaasta jooksul.
Amortisatsioon kuulub ettevõttesisese rahastamise allikate hulka, kuna arvutatud amortisatsioonisummad jäävad investeeringute (enamasti väljalangeva põhivara asendamise) rahastamiseks ettevõtete kasutusse.
Kohustusliku reservkapitali ning teiste kasumi arvel moodustatud reservide muudu lisamine sisemise rahastamise allikatele tuleneb Eesti raamatupidamisseadusest, mille järgi need fondid moodustatakse kasumieraldistest (vastavalt äriseadustikule ei või aktsiaseltsi või osaühingu puhul reservkapital olla väiksem kui 1/10 aktsia(või osa)kapitalist ning igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse).
Kahjuks ei anna olemasolev statistika ettevõtluse sisemise rahastamise kohta objektiivset infot. Kuna seda ei ole võimalik tuletada ka otsestest andmetest, kasutame kaudset hindamismeetodit.
Käesolevas töös kasutasime ettevõtluse sisemise rahastamise leidmiseks statistikaameti andmeid kapitali kogumahutuse kohta. Eesti rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA system of national accounts) kontodelt saab võtta kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete kapitali kogumahutuse, mis koosneb "brutokapitalimahutustest põhivarasse" ja "laoiibest arvestusperioodi jooksul".
Eeldades, et:
kapitali kogumahutus ettevõtlussektoris (1 a jooksul) =
+ rahaliste vahendite netovoog ettevõtlussektorisse (1 a jooksul),
sektoris endast loodud ressurss ( e sisemine rahastamine 1 a jooksul)
on sisemise rahastamise mahtu lihtne avaldada kapitali kogumahutuse ning sektorisse suunatud rahaliste vahendite netovoo vahena.
Samas:
rahaliste vahendite netovoog ühe aasta jooksul =
– ettevõtlussektori nõuete muut ühe aasta jooksul.
ettevõtlussektori kohustuste muut ühe aasta jooksul
Ettevõtluse kohustuste muut näitab muutusi ettevõtlussektori koondbilansi passivas ja osas omakapitalis. Selle kirjetebloki andmed pärinevad pangandus-, maksebilansi-, liisingufirmade ja Väärtpaberite Keskdepositooriumi statistikast.
Ettevõtluse nõuete muut näitab muutusi sektori koondbilansi varades. Käesolevas töös kasutasime pangandus- ja maksebilansi statistikat.
Arvutustes lähtusime eeldusest, et Eesti ettevõtluse debitoorne võlgnevus koos teiste lühiajaliste nõuete ja viitlaekumistega ning kreditoorne võlgnevus koos vastavate viitvõlgnevustega tasakaalustavad teineteist.
Andmete usaldatavuse hindamisel ja järelduste tegemisel pidasime silmas, et:
1) Kirjel "kapitali kogumahutus" on 1994. a näitaja hinnanguline ja tugineb ettevõtlussektori osatähtsusel kapitali kogumahutusest 1995., 1996. ja 1997. aastal, kuna 1994. aasta tegelikud statistikaandmed ei ole kättesaadavad;
3) Ettevõtete kasutusrendiga soetatud varad on kirjel "liisingfirmade tooted kokku". Kahjuks ei võimalda kasutada olev liisingustatistika täpselt välja tuua, kui suured on ettevõtluse kohustused kasutusrendina 1 ;
2) Kirjeteblokk "Ettevõtete nõuded välismaal" sisaldab peale ettevõtluse ka mõnede finantsinstitutsioonide nõudeid (maksebilansi muud sektorid = ettevõtlussektor + liisingufirmad + kindlustusseltsid + muud finantsvahendajad);
4) Maksebilansi statistikast saame teada Eestisse tulnud otse- ja portfelliinvesteeringute suuruse, kuid mitte seda, kui suur osa sellest rahavoost läks ainult omandiõiguse väljaostmiseks residentidest omanikelt 2 ja kui suure osa eest on suurendatud ettevõtete põhivara või laovarusid. Ettevõtluse sisemise rahastamise määramisel huvitab meid ainult ettevõtte arendamiseks läinud osa;
1 Praegu kasutada olev liisingustatistika ei võimalda erinevaid liisingutooteid selgelt eristada ja kuna töö peamine eesmärk on vaadelda ettevõtlusse kaasatud rahalisi vahendeid, siis käsitleme siinkohal kõiki liisingutooteid kohustustena.
2 Näiteks Rakvere Lihakombinaadi aktsiate müük või Eesti Telekomi erastamine aktsiate müügi teel.
5) Samuti ei ole meil andmeid ettevõtluse poolt sisemaiselt turult (residentidelt) omandiväärtpaberite ja võlakirjadena kogutud rahaliste vahendite kohta 3 ;
6) Meil puudub ka statistiline ülevaade riigipoolsetest rahavoogudest ettevõtlusse sihtotstarbeliste sooduslaenude, riiklike garantiide, riiklikult tagatud kohustuste täitmiseks pööratud garantiide või ka tagastamatu abina. Samuti on arvestamata ettevõtete maksuvõlad ja sellest tulenevad kohustused avaliku sektori ees.
1.1.2. Rahastamise dünaamika
Ettevõtluse rahastamisel eristame kolme liiki kapitalivooge: summaarset kapitalivoogu sektorisse; Eesti ettevõtete sektorist väljapoole paigutatud kapitali (peamiselt finantssektorisse paigutatud hoiuseid ning välissektorisse omakapitali ning võlaväärtpaberitena mahutatud vahendid) ning kahe eelmise voo vahena kujunevat netovoogu.
Siinkohal mõistame ettevõtluse rahastamisena just kapitali netovoogu, mis peaks võrduma kapitali kogumahutusega (põhivarasse ja varude juurdekasvu) sektoris. Ettevõtete välisinvesteeringuid (omakapitali või võlaväärtpaberitena), nende pangahoiuste kasvu ning vahendite paigutamist teiste kodumaiste institutsionaalsete sektorite võla- ja omandiväärtpaberitesse käsitleme ressursside väljavooluna sektorist.
Eesti ettevõtlusse kaasatud (nii sektori siseselt kui ka teistest sektoritest) vahendite kogumaht kasvas aastail 1994-1997 enam kui kaks korda. Esialgsetel hinnangutel toimus 1998. aastal teatav langus. Eriti kiiresti kasvas laenukapitali kaasamine Eesti finantssektorist kuni 1997. aastani - enam kui neljakordse kasvu järel 1994. aasta 1,5 miljardilt kroonilt 1997. aasta 7,1 miljardi kroonini, järgnes 1998. aastal selle rahastamise mooduse kasutamise enam kui kahekordne langus 3,3 miljardi kroonini (vt tabel 1 ja joonis 1).
Tabel 1. Eesti ettevõtlussektori rahastamine ja ressursside paigutus (kapitali voog aastas, mln kr)
2 1994. a kohta varude m uutuse andm ed puuduvad
1 1994. ja 1998. a hinnangulised suurused
3 Siin peame silmas aktsiate ja võlakirjade emissioone, mis ei ole registreeritud Tallinna Väärtpaberite Keskdepositooriumis ja mis ei kajastu pankade väärtpaberiportfellis.
Eesti finantssektorist pärit laenukapitali kaasamise vähenemine oligi 1998. aastal ettevõtluse rahastamise kahanemise peamine põhjus. Kuigi enam kui kaks korda kahanes ka Eestist pärit kapitali kaasamine omakapitalina (1,3 miljardilt kroonilt 1997. aastal 0,5 miljardile kroonile 1998. aastal), oli selle mõju ettevõtlusse mahutatud vahendite kogusumma kahanemise seisukohalt vähemtähtis. Samal ajal väärib tähelepanu sektori sisemiste vahendite kasutamise enamvähem ühtlane kasv – 1994. aasta 2,8 miljardilt kroonilt 1998. aasta 8,5 miljardi kroonini. Ilmselt on ettevõtluse sisemise rahastamise võime tänu rahaliste vahendite sissevoolule ja investeeringutele järjest suurenenud just teenitud kasumi arvel. Samas ei saa märkimata jätta ka mitmeid põhivara ümberhindlusi ning koos sellega kulumina tootmiskuludesse kantud amortisatsioonisummade, kui investeeringute sisemise rahastamise võimaliku allika, suurenemist.
Tuginedes üldistele teoreetilistele kaalutlustele võime ettevõtete sisemiste vahendite kasutamise kasvu ratsionaalseks pidada. Sisemine rahastamine moodustas 1998. aastal ligikaudu poole kogu sektorisse kaasatud täiendavast ressursist. Kodumaisest finantssektorist ja välissektorist kaasatud laenukapital osatähtsus oli üle kolmandiku ja teoreetiliselt kalleima rahastamise vormi – võõrvahendite kaasamine omakapitalina – osatähtsus 10-14% (1996. aastal isegi alla 5%) kogu sektorisse kaasatud ressursist.
1.1.3. Ressursside paigutus
Ettevõtlus paigutas 80-90% kogu kaasatud täiendavast ressursist põhivarasse (vt tabel 1, lk 6 ja joonis 2, lk 8). Erandlikuna torkab silma 1997. aasta, mil suur osa kaasatud vahendeist mahutati varude juurdekasvu finantseerimiseks (13% tavalise 1-5% asemel). Hüppeliselt kasvasid ka ettevõtete hoiused Eesti kommertspankades (1996. aasta 0,7 miljardilt 1997. aasta 2,3 miljardi kroonini). Ligikaudu 7% kaasatud ressursist läks peamiselt laenukapitalina Eestist välja (suurendades nõudeid välissektori suhtes).
1998. aastal muutus ettevõtluse vahendite paigutus oluliselt. Erandlikult suur osa kaasatud vahenditest – üle 91% ehk kokku 15,5 miljardit krooni, mahutati Eesti ettevõtlusse, suhteliselt vähe varude juurdekasvuks. Ettevõtete hoiuste jäägi suurendamiseks Eesti kommertspankades läks alla 2% kaasatud ressursist ja ligikaudu samapalju nõuete kasvu rahastamiseks omakapitalina välissektori suhtes. Ettevõtluse nõuded välissektorile laenukapitalina suurenesid 0,8 miljardi krooni võrra - samuti vähem kui 1997. aastal.
Ilmselt seondub muutus ressursside paigutuses muutustega väliskeskkonnas ja finantsturgudel. Ühelt poolt läks 1998. aastal raskemaks võõrvahendite kaasamine, millele viitab laenuintresside tõus ja kaasatud laenukapitali kahanemine. Teiselt poolt vähenes ettevõtluse vabade vahendite paigutamine pangahoiustele ja võlaväärtpaberitesse nii kodukui välismaal. Kapitali kogumahutus põhivarasse suurenes aga jätkuvalt ja pidurdus alles 1998. aasta IV kvartalis pärast Venemaa finantskriisi.
1.1.4. Investeerimispositsioon
Võrreldes rahastamise voogudega on andmed aastate jooksul kogunenud kohustuste ja nõuete kohta tinglikumad. Need ei anna terviklikku ülevaadet Eesti ettevõtete kohustustest ja nõuetest peamiselt sellepärast, et meie käsutuses ei ole usaldusväärseid andmeid ettevõtete rahastamise kohta enne 1994. aastat. Eeskätt puudutab see ettevõtete rahastamist sisemiste ning erastamise eelselt ka riigi vahendite arvel. Rahvusvahelise investeerimispositsiooni ning Eesti kommertspankade andmete alusel on siiski võimalik kirjeldada Eesti ettevõtluse kohustusi ja nõudeid finants- ja välissektori suhtes (vt joonis 3 ning tabelid 2 ja 3 4 ).
1994.–1998. aastal on ettevõtluse rahastamises jälgitavad kolm suundumust: sisemise rahastamise osatähtsuse suurenemine, välissektorist tuleva laenukapitali osatähtsuse vähenemine ning Eesti päritolu laenukapitali osatähtsuse suurenemine kuni 1997. aastani koos langusega 1998. aastal (vt joonis 3).
Eesti päritoluga omakapitali osatähtsus ettevõtluse rahastamisel oli praeguste arvestuste kohaselt tühine ja see on statistika mittekättesaadavuse tõttu ka kõige raskemini määratav. Selle rahastamise liigi kohta usutava informatsiooni saamine (eriti sektori positsiooni määramine kodumajapidamiste suhtes) osutus kõige keerulisemaks. Põhimõtteliselt peaks aga enamik majapidamiste nõudeid ettevõtluse suhtes olema finantssektori vahendatud ja kajastuma ettevõtluse nõuetes finantssektori ees.
4 Ettevõtluse nõuete ja kohustuste juures tuleb silmas pidada, et lisaks kapitalivoogude aastamuudule sisaldavad need ka varade ümberhindamisest ning välissektori puhul ka valuutakursside muutumisest tulenevaid nõuete muutusi. Ettevõtlussektori välisnõuete suuruse hindamisel kasutasime maksebilansis sisalduvate kapitalivoogude asemel rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmeid.
Tabel 2. Eesti ettevõtlussektori rahastamine, ettevõtlussektori kohustused aasta lõpuks (mln kr)
Siinsete arvutuste järgi on rahastamine "laenukapitalina välissektorist" 1995. ja eriti 1994. aastal suurema statistilise veaga ning selle rahastamismooduse tegelik osatähtsus võis olla väiksem. Ettevõtluse nõuetes torkab silma hoiuste kasvu pidurdumine 1998. aastal ning kaubakrediidi mahu kiire kasv, mis võis olla seotud Venemaa kriisiga. 5
5 Vene turule töötanud ettevõtetes tekkisid majandusraskused ning kasutati ära kontodel olev raha, osa Venemaale suunatud ekspordi eest jäi raha saamata ja ettevõtete nõuetes jäi see arvele kaubanduskrediidina.
Tabel 3. Eesti ettevõtlussektori nõuded aasta lõpuks (mln kr)
2. Ettevõtluse rahastamise instrumendid
2.1. Sisemised vahendid
Üldiste tõekspidamiste ja ka Eesti kohta olemasolevate andmete kohaselt on ettevõtete endi (eriti amortisatsioonina tootmiskuludesse kantud) vahendite kasutamine ettevõtluse rahastamise kõige odavam võimalus 6 . 1994.-1998. aastal reinvesteeris ettevõtlus oma vahendeid kokku ca 26 mld krooni, mis moodustab 49% kapitali kogumahutusest sektorisse (vt tabel 4).
Kuigi ettevõtluse sisemised vahendid moodustavad umbes poole kapitali kogumahutusest, pole meil täpselt teada, milliste rahastamisinstrumentide abil need tehti. Suure osa neist moodustas kulunud ja väljalangevate põhivarade asendamine neilt arvestatud amortisatsiooni arvel. Mingis ulatuses kasutati rahastamiseks ettevõtete kasumit (millelt eelnevalt maksti ära kohustuslikud kasumimaksed). Tõenäoliselt on sektori ettevõtted üksteisele ka laenu andnud, kuid selle kohta puuduvad andmed.
2.2. Laenukapital ja selle kaasamine
Eesti oludes oli laenamine käsitletaval perioodil üsna kulukas kapitali kaasamise võimalus. Kodumaisest finantssektorist ja välissektorist laenamisel tuli arvestada erineva intressitasemega, kusjuures kodumaised laenud olid välismaistest kallimad. Suurel osal ettevõtetest ei olnud otsest juurdepääsu väliskrediidile ja see sundis neid kasutama kodumaist (nominaalselt) kallist laenuressurssi. Vaatamata kõrgetele nominaalintressidele olid Eesti krediidituru reaalintressid siiski mitme aasta jooksul isegi negatiivsed, mistõttu leidus küllalt palju laenajaid, keda kõrged nominaalintressid ei heidutanud. Laenukapitali kaasamise üheks spetsiifiliseks vormiks oli liisingutoodete kiire kasutuselevõtt. Olulisi erinevusi oli lühi- ja pikaajaliste laenude tingimustes, erineva aktiivsusega laenati võlaväärtpaberite emiteerimise
6 Vt tabel 6, lk 17
abil. Seega võib laenukapitali instrumentide käsitlemisel eristada 3 momenti: kellelt, mis vormis ja kui pikaks ajaks laenata.
Tabel 4. Eesti ettevõtlussektori rahastamine (netovoog ettevõtlussektorisse)
Aastatel 1994–1998 mahutati laenukapitalina ettevõtlusse kokku üle 20 mld krooni (38% selle perioodi kapitali kogumahutusest). 1996. aastal moodustas laenukapital üle poole Eesti ettevõtluse kapitali kogumahutusest.
Kui kuni 1996. aastani oli kodumaisest finantssektorist ja välissektorist kaasatud laenukapitali maht aastati ligikaudu võrdne, siis 1997. aastal osutusid valdavaiks kodumaisest finantssektorist kaasatud vahendid (5 mld krooni ehk 34% selle aasta kapitali kogumahutusest ettevõtluses). Samal ajal oli laenukapitali sissevool välissektorist otse ettevõtlusse väike, domineeris voog finantssektorisse, kust see vahendatuna jõudis ettevõtlusse. 1998. aastal laenukapitali päritolu proportsioonid ühtlustusid mõnevõrra.
Kodumaise finantssektori vahendusel kaasatud laenukapitali netovoog ettevõtlusse jäi siiski suuremaks kui välissektorist sisenenu.
Muutused laenukapitali päritolu struktuuris seondusid järgmiste asjaoludega:
2. 1997. aastat iseloomustab Eesti pankade aktiivne välislaenamine, mille tulemusena suurenes nende krediidiressurss ning kasvas ettevõtlusele antud laenude maht. Ainuüksi pangalaenude jäägi kasvu arvel rahastati ligi kolmandikku ettevõtluse kapitali kogumahutusest;
1. Kuni 1995. aastani oli Eesti pankade krediidiressurss napp, peamised laenud ja kohustused tulenesid välismaisest kaubakrediidist;
3. Märkimisväärne osa pankade kasvanud krediidiressursist jõudis ettevõtlusse liisingufirmade vahendusel liisingutoodetena. Liising moodustas 1997. aastal üle viiendiku ettevõtluse kapitali kogumahutusest. Liisimistegevuse kiire kasv võimaldas krediiditurgu laiendada ning liisingu abil tootmisvahendeid hankida ka ettevõtetel, kellel vajalikud tagatised laenu saamiseks puudusid.
Valdav osa laenudest võeti kodumaisest finantssektorist. Pangandusstatistika näitab lühemate laenude osatähtsuse mõningat kahanemist ja rohkem kui 3 aastase tähtajaga laenude jäägi osatähtsuse kasvu 1998. aasta kodumaiste ettevõtete laenujääkide struktuuris (vt tabel 5).
Tabel 5. Residentsete ettevõtete laenujääk tähtaegade järgi
Üldiselt peetakse pikaajaliste laenude osatähtsuse suurenemist soodsaks suundumuseks, mis peaks kaasa tooma investeeringute efektiivsuse tõusu. Ja kuigi pikaajalise krediidi vähesus on probleemiks paljudes vähearenenud riikides ning siirdemajandustes, pole nende puhul siiski üheselt selge, kas pikaajalise krediidi ulatuslikum kasutamine oleks siirdemajandustele kasuks tulnud või mitte. On väidetud (Caprio, Demirgüç-Kunt 1997, lk. 17), et pikaajalised laenud võivad põhjustada moonutusi omanike ja juhtide riskieelistustes, konflikte võlakirjaomanike ja aktsiaomanike huvide vahel (moraalirisk 7 ), täiendavaid riske seoses muutuvate majandamistingimustega jne. Pikaajalised laenud pidavat konserveerima ettevõtete struktuuri siirdemajandustes ega filtreerivat piisavalt kiiresti välja ebaefektiivseid projekte ja ettevõtteid. Eriti halvaks loetakse subsideeritud ning seega turumoonutustel põhinevate pikaajaliste laenude mõju. Seevastu on leidnud kinnitust väide lühiajaliste laenude distsiplineerivast mõjust ja efektiivsemate projektide valiku soosimisest.
Samas tõdetakse (Caprio, Demirgüç-Kunt 1997), et tööstusriikides on pikaajaliste laenude osatähtsus ettevõtete rahastamisel suurem ning reeglina tagavad pikaajalised laenud ka suurema efektiivsuse. Kuid pikaajalist krediiti antakse valdavalt suurematele ja laitmatu krediidiajalooga ettevõtetele. Vähearenenud riikides ei pruugi palju selliseid suurettevõtteid
7 Ingl k moral hazard
olla. Ilmselt seondub see probleem kompromissiga efektiivsuse ja riski vahel, kusjuures olulist rolli mängib riigi ettevõtluskeskkond ja institutsionaalne areng (seadusandlik raamistik, ettevõtete majandustegevuse läbipaistvus ja monitooringu tase, panganduse arengu tase, korruptsioonioht jne). Laenude kasutamise efektiivsust mõjutab ka finantssektori areng – reeglina on arenenuma finantssektori korral tagatud võrdsem ligipääs kapitalile, turuväliste tehingute osatähtsus on väiksem, laenuandmise protseduurid ja tingimused on läbipaistvamad ning sellest tulenevalt on ka laenude kasutamise efektiivsus suurem (Levine, Loayza, Beck No 2059, lk 24-28).
Võlaväärtpaberite vahendusel Eesti finantssektorist ettevõtlusse kaasatud vahendite maht ei ole märkimisväärne (pole siiani ulatunud ühe miljardi kroonini aastas). Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumis registreeritud ligi 200 Eesti ettevõtete võlakirjaemissiooni lunastamistähtajad muutusid vastupidiselt hoiustele: kui 1994-1996 oli suhteliselt suur pikema kui aastase lunastustähtajaga võlakirjade osatähtsus, siis 1997. ja 1998. aastal domineerisid aastase ja lühema tähtajaga võlakirjad.
Torkab silma, et võlaväärtpabereid emiteerinud ettevõtete arv ei ole suur, küll aga kasutasid mitmed (suur)ettevõtted 8 korduvaid võlakirjaemissioone ilmselt eelmiste emissioonide lunastamiseks. Korduvalt emissioone korraldanud suurettevõtete võlaväärtpaberid on tavaliselt madalama intressiga, kui samal ajal emissioone registreerinud väikeettevõtetel. Olulist rolli mängib võlaväärtpaberite intressi kujunemisel ettevõtete tuntus ja krediidiajalugu. Kuigi keskmisena oli võlaväärtpaberite vahendusel kaasatud kapital suhteliselt odav (eriti võrreldes lühiajaliste laenudega, vt tabel 6), ei olnud see rahastamise kanal suurettevõtetega võrreldavalt efektiivne väikeste ning vähetuntud ettevõtete jaoks. See oli üks põhjuseid, mis sundis vähetuntud väikeettevõtteid emiteerima oma võlakohustusi 5-10 protsendipunkti võrra kõrgema intressiga või siis kasutama kallimaid lühiajalisi pangalaene.
Võlakirjadest märksa olulisem, eriti vaadeldava perioodi viimastel aastatel, oli liisingutoodete kasutamine. Eesti liisingufirmade vahendusel ettevõtlusse kaasatud vahendite maht kahekordistus nii 1995. kui ka 1996. aastal ning kolmekordistus 1997. aastal. Pärast 1997. aasta börsimulli lõhkemist ja pankade likviidsusprobleemidega kaasnenud intressimäärade tõusu pidurdus liisinguturu kasv ning 1998. aastal kaasasid ettevõtted täiendavalt liisingutooteid vaid 0,8 mld krooni mahus 9 .
Kokku kaasasid ettevõtted vaadeldaval perioodil liisingutoodetena 5,4 mld krooni ulatuses lisavahendeid, mis ületab pisut selle aja jooksul välissektorist omakapitalina kaasatud vahendite mahtu. Kokku moodustasid liisingutooted aastail 1994-1998 10% ettevõtluse kapitali kogumahutusest.
Välissektorist kaasati aastail 1994-1998 laenukapitali peamiselt mitteresidentidele müüdud võlakirjadena, mitteresidentidelt saadud kaubanduskrediidina, lühi- ja pikaajaliste laenudena ning muude vahendite netovoona kokku 6,5 mld krooni eest, mis moodustas 12% selle perioodi kapitali kogumahutusest ettevõtluses. Kui 1994. aastal oli ettevõtluse rahastamise olulisemaks instrumendiks kaubanduskrediidina kaasatud väliskapital, siis 1995. aastast alates said selleks pikaajaline laenukapital, mitteresidentidele müüdud võlaväärtpaberid kaotasid oma arvestatava tähtsuse.
8 Eesti Energia, Tallinna Sadam, Kalev, Eesti Telefon ja teised.
9 Vt tabel 2
Märkimisväärne oli vaadeldava viie aasta jooksul ettevõtlusest välissektorile antud kaubanduskrediidi maht, mis ulatus kokku 3,4 mld kroonini, sealhulgas 1997. aastal 1 mld kroonini. Seega kulus oluline osa kaasatud kapitalist väliskaubandusoperatsioonidega seotud kaubanduskrediidiks kaubanduspartneritele.
2.3. Omandiväärtpaberite emiteerimine ja müük
Valdava arusaama kohaselt on omandiväärtpaberite emiteerimine ja müük üks kallimaid ettevõtete rahastamise kanaleid. Eestis ei pruugi aga võõrkapitali kaasamine omakapitalina ettevõtete kasumite ja aktsiahindade heitlikkuse tõttu alati kõige kallim olla. Börsi kõrgperioodil oli võimalik aktsiaid küllalt kallilt emiteerida, kusjuures tegelik kasum aktsia kohta ning seega ka kaasatud kapitali hind (kasum aktsia kohta jagatud aktsia hinnaga) jäid madalaks.
Ettevõtlus emiteeris 1995.–1998. aastal aktsiad kokku ca 2,1 miljardi krooni eest, kõige enam 1997. aastal. Börsikriisi järel aktsiakapitali laiendamise aktiivsus langes.
Samas tuleb arvestada, et mitte kogu aktsiaemissioonidega (nagu ka teiste instrumentidega) kaasatud raha ei jäänud Eesti ettevõtlusse. Paljud ettevõtted omandasid suuremaid või väiksemaid osalusi välismaal 10 , seega läks aktsiaemissioonide abil kaasatud kapitali Eesti ettevõtlusest välja – välismaiste ettevõtete rajamiseks või nendes osaluse omandamiseks.
Mitmed emissioonid olid seotud riigile kuulunud ettevõtete või neis riigile kuulunud osaluse võõrandamisega. Riigivara võõrandamisest saadud tulud ei lähe reeglina ettevõtte omakapitali täiendamiseks, seega ei saa nende emissioonidega kaasatud kapitali arvata ettevõtlusse mahutatud kapitali hulka. Ning ka siis, kui ettevõte tõesti laiendab oma aktsiakapitali, läheb aktsiate märkimisel saadud tulust maha emissiooni korraldamise kulu ja ettevõttesse tegelikult kaastava kapitali kogus jääb emissiooni brutosissetulekust väiksemaks.
Arvestades finantssektori küllalt suurt osatähtsust ettevõtluse omandiväärtpaberite abil rahastamisel, tuleb silmas pidada neid probleeme, mis siirdemajandustes on üles kerkinud seoses finantsinstitutsioonide osalusega ettevõtluses. Maailmapanga uurimused on näidanud, et näiteks Tšehhis on investeerimisfondid osutunud ettevõtluse dekapitaliseerijaiks (Ellerman, lk 10-13). Eriti erastamisväärtpaberite baasil loodud investeerimisfondidel ei ole tihtipeale reaalset kapitali ja huvi ettevõtete restruktureerimiseks. Ettevõtte arendamise asemel kasutavad sellised fondid oma positsiooni ettevõtete nõukogudes ja juhatustes selleks, et teha hallatava ettevõtte suhtes ebasoodsaid tehinguid neile endile (või nendega seotud isikutele) kuuluvate äriettevõtetega. Niisuguste tehingute tulemusel haihtuvad investeerimisfondide kontrolli all olevate ettevõtete varad ning pärast ettevõtetest varade "väljakantimist" hääbuvad nii ettevõtted kui ka neist varasid väljakantinud investeerimisfondid (Ellerman No 1924; Claessens, Djankov, Pohl No 1737). Teatava tinglikkusega võib seda käsitleda äriühingute haldamise probleemidest tuntud juhtumina, kus tulusaamise õigustest suuremad otsustusõigused viivad huvide konfliktile ja võivad põhjustada hallatava äriühingu suhtes ebaefektiivseid otsuseid. Mitmed uurimused näitavad, et äriühingute haldamise ebaefektiivsusel, omandi ja otsustusõiguse kontsentreerumisel, finantssektori ja ettevõtlussektori läbipõimumisel ning nendevahelistel turuvälistel rahavoogudel oli oluline osa Aasia majanduskriisi puhkemisel 1997. aastal (Claessens, Djankov, Lang No 2054; Claessens, Djankov, Fan, Lang No 2088; Alba, Claessens, Djankov, 1998).
10 Peamiselt Lätis, Leedus ja Venemaal, aga Tallinna Kaubamaja ka näiteks Soomes.
Viited äriühingute haldamise temaatikale näitavad, et probleem pole mitte ainult selles, kui palju täiendavat omakapitali ettevõtlus oma arengusse kaasab, vaid ka selles, kellele ja millises ulatuses ettevõtjad oma otsustamisõigusi loovutavad ning kuidas ettevõtlusse kapitali paigutanud institutsioonid saadud otsustusõigust kasutavad. Kuigi Eestis on hääbunud enamus investeerimisfonde ning nendega seotud ettevõtted on kandnud suuri kahjumeid, pole siiani otseseid fakte fondide poolt hallatud ettevõtete tahtlikust dekapitaliseerimisest. Küsitava efektiivsusega tehinguid on aga nii Hüvitusfondil kui ka Maapangal, tähelepanuväärselt ebaedukad olid Pindi Investeerimisfondile kuulunud ettevõtted. Seega on omandisuhete püramiidskeemidega kaasnevad otsustusõiguse ja kasumiosaluse probleemid Eestis endiselt päevakorras.
Hinnanguliselt paigutati aastatel 1994-1998 omakapitali netovoona (s.o omakapitali puudutavate nõuete ja kohustuste vahena) Eesti ettevõtlusse 7,4 mld krooni, mis moodustab ligi 14% kapitali kogumahutusest ettevõtluses (vt tabel 4, lk 11). Seejuures mahutas Eesti finantssektor ettevõtlusse omakapitali 2,2 mld krooni, ehk 4% kapitali kogumahutusest. Kõige suuremad oli mahutused ettevõtlusse börsikriisi kõrgaastal – s.o aastal 1997 - mil kodumaiste investorite netopaigutus ettevõtlusse ulatus 1,3 mld kroonini, mis moodustas ligi 9% kapitali kogumahutusest sellel aastal. See oli aeg, mil paljud finantsinstitutsioonid (eriti investeerimisfondid) ja ka eraisikud soetasid endile suured aktsiaportfellid ning ostsid innukalt ettevõtete aktsiaid.
Välissektorist kaasatud omakapitali osa oli muutlik. Kui 1994-1995 oli valdav väliskapitali sissevool (vastavalt 1,7 ja 1 miljardit krooni), siis 1996. aastal kujunes netovooks vaid 0,1 miljardit krooni. 1997. aastal taastus väliskapitali netosissevool ettevõtlusse omandiväärtpaberitena 1,3 miljardi krooni suuruses mahus.
Kokku ulatus välissektori netomahutus Eesti ettevõtlusse omandiväärtpaberitena aastatel 1994-1998 5,3 mld kroonini, mis moodustas 10% selle perioodi kapitali kogumahutusest sektoris.
Väliskapitali kaasamine ettevõtlussektorisse oli valdavalt soodsa mõjuga. Sageli lõi väliskapitali kaasamine omakapitalina võimalused kasutada välismaist juhtimiskogemust ja välisomaniku turustuskanaleid ning avada ettevõtetele ligipääs välismaistele krediiditurgudele. Need kõrvalefektid kompenseerisid omakapitalina väliskapitali kaasamise esialgse kalliduse.
3. Kaasatud vahendite hind
Kõige odavamaks ettevõtete rahastamise võimaluseks loetakse ettevõtte sisemiste vahendite kasutamist. Sisemistest vahenditest kallim on laenukapitali kasutamine. Kõige kallimaks rahastamise mooduseks loetakse omakapitali laiendamist. Peamiseks põhjuseks on aktsiatest ja võlakirjadest 11 tulenevad erinevad maksukohustused ning risk. Võlakohustustega (võlakirjadega) kaasnevad intressikohustused arvatakse ettevõtte kasumist maha ja selle tulemusena väheneb ettevõtte maksustatav kasum.
11 Traditsioonilisest analüüsist lähtudes käsitletakse ettevõtte omakapitali kaudu rahastamist aktsiate emiteerimisena ning laenukapitali kaudu rahastamist võlaväärtpaberite emiteerimisena.
Sisemiste vahendite arvel rahastamine toimub läbi jaotamata kasumi ja amortisatsiooni ning sellega ei kaasne laenuandja riski. Kui aga eeldada, et laenuvõtja (vaadeldava ettevõtte) risk on püsiv, siis on ainuke kulu, mis kaasneb ettevõtte rahastamisega läbi jaotamata kasumi ja amortisatsiooni, rahaline tulu, mida ettevõte oleks saanud, paigutades need vahendid kuhugi mujale. Seega on sisemise rahastamise kuluks vaadeldava ajahetke pikaajaliste võlakirjade intressimäär turul. [Peterson 1988, lk 237-238 ja Evans 1969, lk 89].
Kulukam on ettevõtte rahastamine laenukapitali abil, mida ettevõttel on võimalik oma tegevuse arendamiseks kaasata kas pangalaenudena või võlakirjade emiteerimisega. Seejuures kasvab laenukohustuste suurenemisel ettevõtte risk ning laenamine muutub kulukamaks.
Teoreetiliselt kalleim moodus ettevõtluse rahastamiseks on läbi omakapitali (omandiväärtpaberite emiteerimine). Kui ettevõtte paiskab turule üha uusi ja uusi aktsiaemissioone, siis võib suurenenud pakkumine aktsiate hinna alla viia ning suurendada dividendide väljamakseid. [Peterson 1988, lk 237-238 ja Evans 1969, lk 89]. Kui ettevõte maksab pidevalt osa oma teenitud tuludest aktsiaomanikele dividendidena välja, siis eeldatakse sageli, et ettevõte hoiab saavutatud dividendide väljamaksete taset ka pärast uute aktsiate emiteerimist. Dividendide väljamaksed ei ole aga kohustuslikud ega kindla graafiku kohased. Sõltuvalt olukorrast võib ettevõte väljamakstavate dividendide taset alandada või neist sootuks loobuda. See aga kahjustab ettevõtte mainet investorite silmis. [Evans 1969, lk 88-89]. Seega, kuigi aktsiakapitali laiendamine on teoreetiliselt kalleim rahastamise moodus, võib seda ettevõtte reputatsiooni osalise kaotamise hinnaga siiski ka odavamaks muuta.
Eesti heitlikes oludes on erinevate rahastamisinstrumentide hinna määramine üsna raske. Metodoloogilised muutused statistilistes andmetes ei võimalda piisava pikkusega võrreldavate aegridade koostamist. Pealegi ei ole erinevad instrumendid kõigile ettevõtetele võrdse hinnaga kättesaadavad.
Eeltoodud käsitlus sobib börsiettevõtete kohta, mis moodustavad tühise osa kogu Eesti ettevõtlussektorisse kuuluvate ettevõtete üldarvust - ca 0,1% (Tallinna börsil oli 20.04.1999. a noteeritud 20 ettevõtlussektorisse kuuluvat ettevõtet, ESA seni viimane finantsnäitajate statistika 1998. aasta III kvartali kohta viitab 35950 ettevõtet hõlmavale ettevõtete üldkogumile – see kogum sisaldas küll ka finantssektorisse kuuluvaid ettevõtteid). Siinjuures tuleb arvestada, et ka börsiettevõtete majandusnäitajad on üsna muutlikud, samuti on muutlikud aktsiate turuhinnad.
EVKs registreeritud, kuid börsil mittenoteeritud väärtpaberite puhul võivad nii piiratud infost kui ka vähesest likviidsusest tulenevalt tekkida märkimisväärsed hinnamoonutused. Siinjuures tuleb arvestada informatsiooni asümmeetriat 12 , suuri monitooringukulusid, moraaliriski jne. Samuti tuleb Eesti väikese ja avatud majanduse puhul arvestada välissektorist kaasatud vahendite hinda, mis reeglina on madalam kodumaiselt turult kaasatud sama instrumendi hinnast. Tavaliselt on madalama hinnaga välissektori vahendid siiski kättesaadavad vaid vähestele kas rahvusvaheliselt tuntud või siis väliskapitali osalusega ettevõtetele. Väga ligikaudselt kirjeldavad erinevate rahastamisinstrumentide hindu pangandusstatistika, Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ja Tallinna Börsi andmed (vt tabel 6).
12 Ingl k assymmetric information – ebavõrdne informeeritus, siinkohal tehinguosaliste ebavõrdne informeeritus tehinguobjekti kohta
Tabel 6. Ettevõtlussektori ettevõtete rahastamise erinevate instrumentide ligikaudne hind
9,7
Osutub, et ka Eestis oli kõige odavam rahastada investeeringuid omavahenditest, kusjuures alternatiivkulu iseloomustav hoiuste intress on olnud alla 10% aastas isegi aastail 1994-1995, mil tööstustoodangu hinnad tõusid üle 25%. aastas Siinjuures tuleb märkida, et äriühingute hoiuste keskmine intress langes 1997. aasta juulis isegi 2,7%ni ning tõusis sügisel finantssektorit tabanud vapustuste mõjul detsembriks taas 10%ni.
Suhteliselt kallid rahastamisinstrumendid olid laenud Eesti pangandussektorist, kusjuures eriti kallid olid lühiajalised laenud. Odavamalt saadi mõnedel juhtudel laenusid otse välissektorist, kuid finantsressursside otseseks kaasamiseks välissektorist oli võimalusi vaid vähestel ettevõtlussektorisse kuuluvatel äriühingutel.
Suhteliselt soodsad rahastamisinstrumendid olid võlakirjad, mida valdavalt emiteeriti fikseerituid intressiga (andmed diskontomäärade kohta puuduvad). Mõnedel juhtudel olid intressid fikseeritud viitintressina TALIBOR'ile. Samas oli paljudel juhtudel võlakirjade intressimäär 0 (tegemist võis olla ka diskonteeritud müügihinnaga).
Päris tõsiselt ei saa võtta vähestesse börsiettevõtetesse aktsiaemissioonide abil kaasatud raha hinda (tabeli 6 viimane rida), mis on määratud aktsiate tootlusega. Paljudel börsiettevõtetel olid tulud aktsia kohta (EPS) viimastel aastatel madalad, aasta jooksul väga muutlikud aktsiate hinnad ei pruukinud kajastada nende tegelikku tootlust. Kindlasti ei lange aga peamiselt järelturul kujunenud hinnad kokku märkimishindadega emissiooni ajal. Börsiettevõtete jaoks oli aktsiaemissioonide abil kapitali kaasamise odavus aktsiate madala tulususe tõttu näiline.
Valdav osa Eesti ettevõtteid pole aga avalikud ja börsil noteeritud. Nende kohta puudub monitooring või on see väga puudulik ning nende ettevõtete aktsiaid on pärast 1997. aasta börskriisi üsna raske avalikel emissioonidel müüa. Asümmeetrilise info tõttu vahetavad börsivälised aktsiad sageli omanikke siseinfole tuginedes (insider – tehingud) ning nende tehingute hind ei ole järelduste tegemiseks esinduslik.
4. Kohustuste ja nõuete tähtajad
Andmed Eesti ettevõtluse kohustuste tähtajalise struktuuri kohta on üsna lünklikud. Korralik on info pangalaenude kohta Eesti kommertspankadest. Seevastu on andmed puudulikud välissektori ja liisingufirmade ees võetud kohustuste tähtaegade kohta, samuti on halvasti
kättesaadav emiteeritud võlaväärtpaberite lunastamistähtaegu kajastav informatsioon 13 .
Ettevõtluse kohustuste tähtajalises struktuuris (vt tabel 7 ja joonis 4) kasvasid omakapitalina kaasatud vahenditest tulenevad pikaajalised kohustused vaadeldava perioodi (1994-1998) vältel ligi 3 korda. Laenukapitalis on suurenenud pikaajalised kohustused kiiremini lühiajalistest.. Võttes arvesse seadusandliku baasi paranemist ja finantsvahenduse arenemist, võib seda trendi laenukohustuste tähtajalises struktuuris hinnata loomulikuks.
Ettevõtluse nõuete struktuuris (vt tabel 7 ja joonis 5) moodustasid valdava osa hoiused pankades. Lühiajalised nõuded, mis moodustasid nõuete kogumahust ligi 30%, koosnesid väga valdavas osas (85-95% ulatuses) kaubakrediidist. Pikaajaliste oma- ja laenukapitali nõuete osatähtsus ettevõtlussektori nõuete üldmahus oli tühine.
13 Tabelis 7 ning joonistel 4 ja 5 on Eesti ettevõtluse kohustused jaotatud alla ja üle üheaastaste lunastamistähtaegade järgi. Mitmete kirjete puhul on kasutatud ligikaudseid hinnanguid. Ettevõtete otseinvesteeringutest tulenevad kohustused on loetud pikaajalisteks kohustusteks.
Tabel 7. Eesti ettevõtlussektori kohustused ja nõuded tähtaegade järgi aasta lõpuks (mld kr)
Andmed ettevõtluse nõuete ja nende tähtajalise struktuuri kohta lubavad järeldada, et Eesti ettevõtted ei sõlmi reeglina välissektoriga (eelkõige on siin mõeldud Lätit ja Leedut) pikaajalisi lepingulisi suhteid.
Märkimisväärne on veel asjaolu, et kodumaisest finantssektorist pärit laenujääkide juurdekasvutempode kahanemisel 1998. aastal 1997. aastaga võrreldes jätkus siiski pikaajaliste laenude jääkide suurenemine (1997. a 2,1 mld krooni, 1998. a 3,5 mld krooni). Laenujääkide kasvutempo aeglustus lühiajaliste laenude arvelt.
Samuti tuleb märkida, et välissektorist pärit laenude maht suurenes 1998. aastal ligi 2,8 mld krooni võrra: 60% ulatuses (1,7 mld krooni) pikaajaliste ja 40% ulatuses (1,1 mld krooni) lühiajaliste laenude arvel.
Need andmed viitvad asümmeetrilisele informatsiooni mõju olulisusele Eesti kapitaliturgudel. Nii kodumaise kui ka välissektori kapitaliturgude silmis on piisavalt krediidikõlbulik vaid teatud osa Eesti ettevõtlusest. Need efektiivselt tegutsevad ja krediidiasutuste silmis kõrget reitingut hoidvad ettevõtted saavad ka kergemini pikaajalisi laene. Piisava krediidiajaloota ettevõtetel on aga pikaajaliste laenude saamisega raskusi.
Eestis on välja kujunenud kolm ettevõtete gruppi: a) kodumaiste kommertspankadega tihedalt seotud ettevõtted (kas siis kommertspankade osaluste kaudu ettevõtetes või väga tugeva krediidireitingu tõttu); b) välismaiste emafirmade kontrolli all olevad ettevõtted, kellel on konkurentsieelis välissektorist eeldatavalt saada oleva odavama ja pikaajalisema laenuressursi ning emafirma oskusteabe näol ja c) valdavalt kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted, millest suurema osa moodustavad keskmise ja väikese suurusega ettevõtted. Ilmselt sõltub ettevõtete ligipääs soodsale pikaajalisele krediidile kuulumisest ülalmärgitud gruppidesse, kusjuures viimasesse gruppi kuuluvate ettevõtete monitoorimine on kõige raskem ning nende ligipääs pikaajalisele krediidile kõige halvem.
5. Investeeringud ja väline rahastamine
Aastatel 1994–1998 oli Eesti ettevõtlus aktiivne investeerija. Ettevõtete investeeringud ulatusid sel perioodil 18,5 kuni 23,3 protsendini SKPst ja moodustasid ca 70-75% Eesti majanduse koguinvesteeringutest.
Eesti majandusse tehtud investeeringuid soodustasid sel perioodil nii rahvamajanduse algne alakapitaliseeritus, integratsioon Euroopa Liitu, makromajanduslik stabiliseerumine kui ka majanduskeskkonnas toimunud institutsionaalsed ja struktuursed muutused. Need arengutendentsid suurendasid nii investeeringutelt oodatud tulumäära kui ka alandasid nende kapitalimahutuste riskisust.
Lisaks eeltoodule mõjutasid Eesti ettevõtluse tehtud investeeringuid oluliselt ka ettevõtete kasumlikkus ning ligipääs kodu- ja välismaistele finantsressurssidele.
Ettevõtluse väline rahastamine moodustas käsitletaval ajavahemikul aastati ca 40-60% ettevõtete koguinvesteeringutest (vt tabel 8). SKPsse suhestatud ettevõtete investeeringute ja
välise rahastamise dünaamikast nähtub, et aastati on koos ettevõtete investeeringute suhtelise tõusuga suurenenud ka välise rahastamise osakaalu suurenemine ja vastupidi (vt joonis 6). Analoogne tendents on täheldatav ka SKPsse suhestatud ettevõtete investeeringute ja ettevõtete kohustuste muudu dünaamikas (vt joonis 7). Ettevõtluse investeeringute suhtelise suurenemisega/vähenemisega kaasnes ka ettevõtete kohustuste muudu suhteline tõus/alanemine. Kuigi nende seoste põhjal ei saa teha kindlaid järeldusi ettevõtluse investeeringute ja välise rahastamise omavahelise seose kohta, osundab nende näitajate dünaamika siiski sellele, et väline rahastamine võib olla üheks olulisemaks ettevõtluse investeeringute mahtu mõjutavaks teguriks.
Tabel 8. Ettevõtlussektori investeeringud ja nende osatähtsus sisemajanduse koguproduktis
Investeeringute ja välise rahastamise näitajate ühesugune dünaamika (vt joonised 6 ja 7) viitab seosele väliselt rahastamiselt investeeringute mahule. Teisisõnu – Eesti ettevõtluse investeeringute mahtu mõjutasid olulisel määral rahastamise tingimusi muutnud tegurid – nt kodumaise säästmise suurenemine ning Eesti finantsasutuste ja ettevõtluse ligipääsu paranemine rahvusvahelistele finantsturgudele.
6. Väliskapitali voogude muutlikkus
Väliskapitali voogude käsitlemisel on olulisel kohal nende jaotus lühi- ja pikaajalisuse vahel. Eeskätt seondub see laialt levinud seisukohaga, mille kohaselt on lühi- ja pikaajalisel väliskapitali sissevoolul erinevad majanduslikud tagajärjed. Tavapäraselt peetakse lühiajalise väliskapitali sissevoolu ebapüsivaks ning arvatakse, et need põhinevad spekulatiivsetel motiividel. Sama seisukoha järgi baseeruvad pikaajalised välismaised investeeringud fundamentaalsetel teguritel ning on stabiilsemad. Siinkohal tuleb aga arvestada seda, et teatud tingimustel võivad maksebilansis lühiajalise kapitalina kajastuvad kapitalivood olla stabiilsemad ja püsivamad kui mõned pikaajalise väliskapitalina klassifitseeritud finantsvood.
Tabel 9. Väliskapitalivoogude volatiilsus I kv 1994 - IV kv 1998
Järgnevalt püüame hinnata aastatel 1994-1998 Eesti majandusse laekunud erinevate väliskapitalivoogude muutlikkust. Selle ülesande täitmisel kasutasime S. Claesseni, M. Dooley ja A. Warneri uurimuses "Portfolio Capital Flows: Hot or Cold" 14 esitatud meetodit, mis hindab erinevate väliskapitalivoogude stabiilsust nende variatsioonikoefitsiendi järgi. Sellel viisil saadud näitajad mõningate Eesti väliskapitalivoogude kohta on esitatud tabelites 9 ja 10. Samas tuleb rõhutada, et selle meetodi kasutamine rahavoogude stabiilsuse hindamisel on seotud mõningate spetsiifiliste probleemidega, mistõttu tuleb sel teel saadud tulemuste kasutamisel olla ettevaatlik. Siiski võimaldab see meetod ligikaudselt hinnata väliskapitali voogude püsivust.
Tabel 10. Väliskapitalivoogude volatiilsus olulisemate instrumentide järgi I kv 1994 IV kv 1998
Aastail 1994-1998 olid kapitalivoogudest kõige püsivamad otseinvesteeringud Eestisse (vt tabel 9), Eestist välisriikidesse suunatud otseinvesteeringud muutusid võrdlemisi suurtes
14 Ilmunud väljaandes "The World Bank Economic Review".
piirides (vt tabel 10). Muude investeeringute muutused olid vaadeldaval perioodil mõnevõrra suuremad kui otseinvesteeringutel (vt tabel 11). Seejuures olid pikaajalised finantsvood muude investeeringute struktuuris oluliselt püsivamad kui lühiajalised. Samas varieerusid muude investeeringute all kajastatud pikaajalised väliskapitali vood institutsionaalsete majandussektorite lõikes üsna tublisti. Eeldatavasti on need kapitalivood suhteliselt kergesti vastastikku asendatavad. Portfelliinvesteeringute muutlikkus oli vaadeldaval perioodil otseja muude investeeringutega võrreldes suhteliselt suur. Kui portfelliinvesteeringud jaotada omakorda nõueteks ja kohustusteks ilmneb, et portfelliinvesteeringute alakomponendid on saldona kujunevast koondnäitajast mõnevõrra püsivamad.
Tabel 11. Muude investeeringute väliskapitalivoogude volatiilsus I kv 1994 - IV kv 1998
Lõppkokkuvõttes osundavad esitatud näitajad siiski sellele, et pikaajalised väliskapitali vood olid käsitletaval perioodil mõnevõrra püsivamad kui lühiajalised (vt tabel 10).
7. Rahastamise seos väljundnäitajatega
Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete arengut iseloomustavad üldisemad näitajad leiame vaid rahvamajanduse arvepidamisest (vt tabel 12), kus neid on üsna napilt ja mida avaldatakse ligi poolteise aastani ulatuva viitajaga.
Eesti majanduse muude arengute kõrval suurenesid aastatel 1994-1997 ettevõtlusse kapitali mahutamise tulemusena nii kogutoodang kui ka lisandväärtus enam kui kaks korda. Samal ajal suurenes ettevõtluses loodud tegevuse ülejääk (kasum ja muu segatulu) ligi 4 korda. Tegevuse ülejäägi osatähtsus kogutoodangus suurenes 1994. aasta 3,1%lt 1996. aastaks 5,7%ni ning püsis ka 1997. aastal 5,5% tasemel.
Tabel 12. Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete tegevuse näitajad jooksvates hindades (mld kr)
Et meil ei ole üldandmeid ettevõtluse varade kohta, ei saa me kahjuks hinnata kapitali kaasamise tulemusena toimunud varade tootluse muutust. Samuti ei tea me töötajate arvu ning seega ei saa hinnata uute töökohtade loomist. Hõivatute arvu jätkuv kahanemine viitab
aga sellele, et tõenäoliselt pole ettevõtluses olnud tegu mitte niivõrd täiendavate töökohtade loomisega kuivõrd väljalangenud töökohtade asendamisega uute ning kõrgemat tootlust võimaldavatega.
Mõnevõrra üksikasjalikuma info ettevõtete kohta leiame Statistikaameti ettevõtete majandusja finantsnäitajate kogumikes. See ei kata ühelt poolt täpselt käesolevas töös analüüsitud sektorit ning teisalt sisaldab üldkogum ka finantssektori ettevõtteid. Kasutamiskõlblikud andmeread algavad 1996. aastast kuid nendegi esitus muutus alates 1998. aastast. Siiski võimaldavad need andmed meid huvitava valimi kohta hinnata arenguid ka 1998. aastal. Välistades üldkogumist finantssektori ettevõtted saame sektori koondnäitajad ning mõned finantssuhtarvud (vt tabel 13).
Tabel 13. Ettevõtete majanduse koondnäitajad (ilma finantssektorita, mld kr) ja rahandussuhtarvud
Siinkohal tuleb arvestada seda, et alates 1998. aastast ei anna statistika enam andmeid ettevõtete põhivara kohta jääkmaksumuses, samuti koguvara ja omakapitali kohta. Et siiski saada mingeid võrreldavaid andmeid varasemate aastatega, on põhivara maksumus jääkmaksumuses arvutatud sama suure osana (81%) põhivarast soetamismaksumuses kui
1997. aastal. Niiviisi arvutatud põhivara maksumusest lähtudes on edasi arvutatud varade kogumaksumus ning omakapital.
Kuigi meie märkused sisendavad teatud kahtlusi olemasolevate andmete objektiivsuses, näitavad need (kui parimad olemasolevad) siiski mõningaid tendentse ettevõtluse (või suure osa sellesse kuuluvate ettevõtete) arengus.
Ettevõtete finantsnäitajate järgi on finantsvõimenduse kordaja võõrvahendite kaasamise tulemusena suurenenud (1996. aasta 2,18lt 1998. aasta 2,34ni). Vastavalt on langenud soliidsuskordaja, mis näitab omakapitali suhet omakapitali ja kohustuste summasse, kuid see langus oli suhteliselt väike. Ettevõtete varad kasvasid realiseerimise netokäibest kiiremini (eriti 1998. aastal) ning varade käibekordaja langes 1996. aasta 1,87lt 1,7le 1998. aastal. Seejuures langes materiaalse põhivara käibekordaja 1996. aasta 3,55lt 2,99le 1998. aastal.
Võrreldes realiseerimise netokäibe kasvuga suurenesid eriti kiiresti ettevõtete pikaajalised kohustused. Selle tagajärjel kasvas kapitaliseerituskordaja 1996. aasta 0,26lt 1998. aastaks 0,32ni. Lühiajaliste kohustuste kasv oli mõõdukas ning lühiajaliste kohustuste kattekordaja langus väike. Ka 1998. aastal ületas käibevara maksumus 1,17 korda lühiajalisi kohustusi. Ettevõtete lühiajaline maksevõime arvestatavalt ei muutunud. Käibevara ilma varudeta (st raha, pangakontod, väärtpaberid ja lühiajalised nõuded) moodustas aastail 1996-1998 püsivalt 76-77% lühiajalistest kohustustest. Käibekapitali käibekordaja kasvas 1996. aasta 20,5lt 1998. aastaks 27,6ni.
8. Kokkuvõte ja järeldused
Käesolev uurimus ei ole otseselt võrreldav nende paljude töödega, mis on tehtud ettevõtlussektori rahastamise kohta lääneriikides, Aasia riikides pärast 1997. aasta kriisi puhkemist ja ka mõnedes Kesk- ja Ida-Euroopa siirdemajandustes. Eesti ettevõtlussektori rahastamise uurimiseks ei olnud kasutada andmebaasi konkreetsete ettevõtete rahastamise kohta.
Olemasolevad andmed näitavad, et Eesti ettevõtluse rahastamise maht kasvas aastatel 19941997 ligi 3 korda. 1998. aastal stabiliseerus ettevõtluse kapitali kogumahutus ligikaudu 1997. aasta tasemel. Oluliselt kahanes 1998. aastal nii laenukapitali kui ka omakapitali kaasamine Eestist (ettevõtlusse sisenenud rahavoog kahanes enam kui 2 korda). Samal ajal suurenes mõnevõrra laenu- ja omakapitali kaasamine välissektorist ning sektori sisemiste vahendite kasutamine.
Põhivarasse mahutatava kapitali hulk küll suurenes, kuid samal ajal kahanes kapitali mahutamine laovarudesse, mistõttu rahastamise üldmaht jäi ligikaudu 1997. aasta tasemele. Oluliselt aeglustus sektori hoiuste juurdekasv kodumaistes pankades ja välissektorile antud laenudest tulenevate välisnõuete mahu kasv.
Vaadeldaval perioodil moodustasid ettevõtluse sisemised vahendid peaaegu poole (49%) kapitali kogumahutusest ettevõtlussektoris. Võrdluseks olgu märgitud, et arenenud lääneriikides on sisemiste rahastamisvahendite (kui kõige odavamate) osatähtsus enamasti rohkem kui pool rahastamise kogumahust. Eesti ettevõtluse sisemiste vahendite kasutamise piiratus tulenes ilmselt selleks vajalike sisemiste ressursside nappusest, ettevõtete akumuleeritud vahendite vähesusest ja ebaühtlasest majandusarengust. Laenukapitalina
kaasatud vahendid moodustaid sel perioodil 37% ja omakapitalina kaasatud vahendid 14% kapitali kogumahutusest ettevõtlussektoris.
Niisugune rahastamise struktuur vastab arenenud riikides normaalseks peetavatele rahastamise proportsioonidele. Eesti oludes tuleb aga arvestada, et rahastamise struktuur sõltus sel ajal ettevõtluse enda arengu kõrval enam kui lääneriikides ka laiematest majandusprotsessidest (erastamine, majanduse rahvusvahelistumine, uute finantsvahenduse vormide tekkimine ja arenemine jne). Näiteks tõi erastamine ettevõtlusse märkimisväärselt välismaist omakapitali, mistõttu see rahastamisviis võis vaadeldaval perioodil olla suurema kaaluga, kui väljakujunenud ja stabiilsete turumajanduste korral. Väärtpaberituru tekkimine ja börsi käivitumine avasid võimaluse ulatuslikumaks kapitali kaasamiseks omandiväärtpaberite emiteerimise abil, liisingufirmade teke lõi võimalused liisingutoodete kasutamiseks jne. Esialgu kaasnes uute võimaluste avanemisega nende kiire kasutuselevõtt, mis aga ei tähendanud, et kõik nii jätkuski. Ilmselt on Eesti ettevõtluse rahastamise struktuur lähenemas tasakaalus rahastamise struktuurile, kuid oleks ennatlik oodata kohest optimaalse struktuuri väljakujunemist.
Ettevõtluse väline rahastamine laenude abil (netovoona – st ettevõtluse kohustuste muut miinus nõuete muut) toimus valdavalt kodumaise finantssektori vahendusel (25% kapitali kogumahutusest aastail 1994-1998). Laenukapital välissektorist kattis 12% kõnealuse perioodi kapitali kogumahutusest ettevõtluse. Erandlikult kõrge oli laenukapitali kasutamise kasv 1996. aastal (2 miljardilt kroonilt 1995. aastal 5,7 miljardi kroonini 1996. aastal), seejärel jäi laenukapitali kasutamine püsima ligikaudu 1996. aasta rahastamise netovoo tasemele.
Ettevõtlussektori väline rahastamine omakapitalina toimus peamiselt välissektorist kaasatud kapitali arvel (ligi 10% aastate 1994-1998 kapitali kogumahutusest). Alles viimastel aastatel (1997-1998) on kodumaine finantssektor tõusnud välissektoriga ligikaudu samaväärseks rahastajaks, kuid kogu perioodi jooksul jäi kodumaise finantssektori osatähtsus siiski vaid 4% tasemele kapitali kogumahutusest ettevõtlussektoris.
Eesti ettevõtluse kohustuste kogumaht moodustas 1998. aasta lõpuks ligi 51 mld krooni. Pikaajalised kohustused (üle ühe aasta) ulatusid ligikaudu 2/3 kohustuste kogumahust ning pikaajalised kohustused laenukapitalina moodustasid poole kohustuste kogumahust. Kolmandik kohustustest seondus laenudega kodumaisest finantssektorist.
Sektori nõuded ulatusid 15 mld kroonini, millest peaaegu poole (7,1 mld kr) moodustasid hoiused kodumaistes kommertspankades. Pisut alla kolmandiku nõuetest (4,8 mld kr) moodustas kaubanduskrediit välissektorile. Nõuete struktuuris olid pikaajalised nõuded ebaolulised (kokku vaid 1,1 mld krooni).
Ettevõtete sisemiste vahendite piiratuse tõttu ilmnes tugev seos ettevõtete investeeringute ja välise rahastamise vahel. Ettevõtlussektori investeeringute maht sõltus oluliselt välise rahastamise tingimustest (väline rahastamine moodustas vaadeldaval perioodil 40-60% ettevõtete tehtud investeeringute maksumusest). Koos välise rahastamise kasvuga on suurenenud ka sektori investeeringud. Seejuures moodustasid ettevõtlussektori investeeringud 70-75% kapitali kogumahutusest Eestis.
Väliskapitali puhul väärib tähelepanu selle ebastabiilsus. Enamasti ületas kapitalivoogude standardhälve voo aritmeetilist keskmist. Seejuures olid otseinvesteeringud stabiilsemad ning
portfelliinvesteeringute muutlikkus suurem. Muudest investeeringutest olid eriti muutlikud lühiajalise kapitali vood, stabiilsemad aga pikaajalise kapitali vood.
Nõuete ja kohustuste järgi vaadeldes ilmnes Eestisse paigutatud otseinvesteeringute märksa suurem stabiilsus kui Eestist väljapoole tehtud otseinvesteeringute korral. Portfelliinvesteeringute puhul olulist erinevust nõuete ja kohustuste muutlikkuses ei olnud. Samas olid portfelliinvesteeringute nõuded ja kohustused eraldi arvestatuna stabiilsemad, kui nende vahena kujunev netovoog. Kapitalivoogude ebaühtlus võis seonduda viimastel aastatel Eesti majandust ja teisi siirdemajandusi tabanud šokkidega (Aasia kriis, usalduse kahanemine siirdemajanduste suhtes, Vene kriisi mõju jne.). Sellest võisid tingitud olla ka Eestist välja suunatud kapitalivoogude suhteliselt suuremad muutused võrreldes Eestisse sisse toodud kapitaliga.
Kuigi ettevõtlussektori rahastamise mahud kasvasid kiiresti, ei toonud see tegevusmahtude kasvu kõrval kaasa väga suuri muutusi ettevõtete efektiivsuses. Olemasolevad napid andmed näitavad nii ettevõtlussektori kogutoodangu kui ka loodud lisandväärtuse kasvu kuni 1997. aastani. Seejuures kasvas eriti kiiresti tegevuse ülejääk (kasum ja segatulu).
Ettevõtete finantsnäitajate statistika kvartaalsed andmed piiratud valimi kohta näitasid, et rakendatud töötajate arv püsis ligikaudu samal tasemel, realiseerimise netokäive ühe töötaja kohta kasvas aastail 1996-1998 1,5 korda. Ettevõtete varad suurenesid aastatel 1996-1998 1,5 korda.
Kuna ettevõtete varad kasvasid omakapitalist kiiremini, siis suurenes finantsvõimenduse kordaja 1996. aasta 2,18lt 1998. aastaks 2,34le. Seejuures ei ole ettevõtete maksevõime oluliselt muutunud (maksevõime kordaja püsis 0,76-0,77 vahemikus), lühiajaliste kohustuste kattekordaja langes 1,24lt 1,17le.
Vaatamata ettevõttevälise kapitali ulatuslikule kaasamisele ei kasvanud ettevõtluse võlgnevus oluliselt. Sektor tervikuna säilitas oma maksevõime ja rahuldava 10%lise omakapitali tootluse. 1998. aastal võis võrreldes ülieduka 1997. aastaga täheldada omakapitali tootluse ja materiaalse põhivara käibekordaja langust, mis viitab ilmnema hakanud majandusraskuste nõudluspoolsele iseloomule. Ettevõtete kapitaliseeritus ja varad oleksid pidanud võimaldama suuremat realiseerimise netokäivet.
Teades majanduse hilisemat tegelikku arengukäiku võib 1997. aasta arengutes näha liiga kiirele kasvule orienteerumise ja võibolla ka mõningase üleinvesteerimise märke. Kogu 1997. aastal loodud potentsiaali ei õnnestunud täies ulatuses kasutada, mitmed ettevõtlussektori poolt tehtud välisinvesteeringud ei õigustanud ennast. Arvestades aga 1998. aasta lõpus Eestit tabanud välisšokkide mastaapsust tuli ettevõtlussektor siiski kujunenud olukorrast rahuldavalt välja.
Kasutatud kirjandus
1. Alba, P., Claessens, S., Djankov, S. Thailand's Corporate Financing and Governance Structures: Impact On Firms' Competitiveness. Conference on Thailand's Dynamic Economic Recovery and Competitiveness 20-21 May 1998, UNCC, Bangkok.
3. Claessens, S. Djankov, S., Pohl, G. Ownership and Corporate Governance: Evidence from the Czech Republic. The World Bank, Policy Research Working Paper No. 1737
2. Caprio, G. Jr., Demirgüç-Kunt, A. The Role of Long Term Finance: Theory and Evidence, Policy Research Department, The World Bank, February 1997
4. Claessens, S., Djankov, S., Fan, J., Lang, L. Expropriation of Minority Shareholders: Evidence from East Asia. The World Bank, Policy Research Working Paper No. 2088
6. Claessens, S., Dooley, M. P., Warner, A. "Portfolio Capital Flows: Hot or Cold?", The World Bank Economic Review, vol. 9, No. 1.
5. Claessens, S., Djankov, S., Lang, L. Who Controls East Asian Corporations? The World Bank, Policy Research Working Paper No. 2054
7. Ellerman, D. Voucher Privatization with Investment Funds: A Sure Way to Decapitalize Industry. Transition, December 1998
9. Evans, M.K. (1969). Macroeconomic Activity: Theory, Forecasting and Controll. Harper & Row, Publishers, New York, USA.
8. Ellerman, D. Voucher Privatization with Investment Funds: An Institutional Analysis. The World Bank, Policy Research Working Paper No. 1924.
10. Levine, R., Loayza, N., Beck, T.. Finanacial Intermediation and Growth: Causality and Causes. The World Bank, Policy Research Working Paper No. 2059
12. Reekie, W.D., Allen, D.E., Crook, J.N. (1991). The Economics of Modern Business. Second Edition. Blackwell Publishers, Oxford, United Kingdom.
11. Peterson, W.C. (1988). Income, Employment, and Economic Growth. W.W. Norton & Company, New York, USA.
|
<urn:uuid:89aac1fb-77de-4b86-a85a-54d420d5e693>
|
CC-MAIN-2020-40
|
https://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Toimetised/1999/index_1.pdf
|
2020-09-22T12:37:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00070-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet
| 813,894,228
| 23,985
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.965206
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"eng_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
124,
1280,
1290,
4326,
7122,
9689,
11842,
14328,
16660,
17316,
19185,
20125,
22902,
26381,
30023,
33177,
36738,
39193,
40333,
41173,
43364,
44196,
46511,
48613,
49812,
53037,
56517,
59310,
61107
] | 1
|
[
0.04541015625,
0.5625,
0.3046875,
0.0732421875,
0.01275634765625,
0.0027618408203125
] |
ÜLDKOGU PROTOKOLL
Haapsalu Algus kell 12.00, lõpp kell 14.00 Juhatas Margus Medell Protokollis: Aivar Oruste
22.11.2019 nr.27
Võtsid osa ühingu liikmed: Margus Källe, Kalle Täht, Indrek Jõgisoo, Mati Liivlaid, Eedi Suurküla, Kaido Eerik (esindatus MTÜ Rannakaluriste Selts Topu ja Kaido Eerik), Aivar Oruste, Andres Habak, Uno Tali, Tarmo Mereväli, Arvo Erik, Raivo Eerik, Alar Kruusmaa, Indrek Loo, Lauri Lilleoks, Boriss Grigorjev, Kersti Täht, Tiit Mansberg, Jonne Berggren (esindatus MTÜ Vormsi Kalapüüdjate Ühing ja Mangese talu FIE), Sulev Jaksmann, Mihkel Nõlvak, Tarmo Viikmaa, Jaak Sünt, Eimar Matsik, Ervin Silm, Jaan Sims, Meelis kaustel, Tõnu Tiidussalu, Jaak Otisalu, Andrus Eltmaa, Toomas Nõlvak, Enn Kirs, Olev Silde, Tiit randla, Endel Oolup, Ott Liivlaid, Arne Mägi, Ants Ale, Indrek Loo, Ilmar Koppelmaa,
Tegevmeeskond: Margus Medell
Volituse alusel: Ene Sarapuu, Kaido Klaamas (esindatus Lääne Kalur OÜ ja Läänemaa Külaarendus MTÜ), Jaak Kaabel, Lauri Liivlaid, Mart Vahtel (esindatus MTÜ Dirhami külaselts, MTÜ Dirhami Kalurite Koda), Tarmo Eerik, Neeme Mereväli, Aare Laos, Peeter Pajumaa, Heiki Silm,
Kvoorum:
seltsil on 89 liiget, kohal või volituse alusel esindatud 56 liiget, esindatus 62,9%.
Kalanduse äriühingud - esindatud 7 liiget 12,5%
KOV - esindatud 3 liiget 5,3%
MTÜd ja eraisikud - esindatud 19 liiget 33,9%
Kalandussektori välised - esindatud 9 liiget 16%
Kalanduse FIEd - esindatud 18 liiget 32,1%
seega on üldkogu otsustusvõimeline.
1 Hindamiskomisjoni liikmete valimine.
Päevakord:
2 2020 aasta halduskulude rakenduskava arutelu ja kinnitamine.
4 2020 aasta koostööprojektide rakenduskava arutelu ja kinnitamine. Muud küsimused.
3 2020 aasta projektide rakenduskava arutelu ja kinnitamine.
Tehti ettepanek, et ühingu üldkoosolekut juhataks ja päevakorda käsitleks Margus Medell.
Otsustati
Koosoleku protokollijaks võiks olla Aivar Oruste
Määrata ühingu üldkoosoleku juhatajaks ja päevakorra käsitlejaks Margus Medell.
Hääletustulemus
Protokollijaks Aivar Oruste osales 56 liiget
poolt hääletas 56 liiget vastu hääletas 0 liiget erapooletu 0 liiget.
Margus Medell: Kas kellegi on päevakorra suhtes ettepanekuid täiendamiseks?
Otsustati
Täiendusi ei olnud.
Kinnitada üldkoosoleku päevakord esitatud kujul.
osales 56 liiget
Hääletustulemus poolt hääletas 56 liiget
erapooletu 0 liiget.
vastu hääletas 0 liiget
Margus Medell: Enne päevakorra käsitlemist tuleb meil valida häältelugemise komisjon,
Otsustati teen ettepaneku määrata häälte lugejateks revisjonikomisjoni liikmed Lauri Lilleoks ja Andrus Eltmaa
Määrata häältelugemise komisjoni Lauri Lilleoks ja Andrus Eltmaa osales 56 liiget
Hääletustulemus poolt hääletas 56 liiget
erapooletu 0 liiget.
vastu hääletas 0 liiget
1. Projektide hindamise komisjoni valimine.
* Igal ühingu liikmel on 9 häält, valitakse välja 9 isikut.
Margus Medell: Tutvustab salajase hääletuse korraldust.
* 4 isikut ühingu väliste ja 5 isikut ühingu siseste kandidaatide seast.
Ühingu välised hindajad: Kersti Palmiste, Nele Sõber, Ingrit Kera, Helmuth Kaljo, Helen Rammu, Kaja Karlson.
Kandidaate hindamiskomisjoni liikmeks sai esitada 19.novemberini. Ühingule esitati järgmised kandidaadid.
Ühingu sisesed hindajad: Ants Ale, Arno Peksar, Tiit Randla, Kersti Täht, Mihkel Nõlvak, Madis Otsa, Jonne Berggren, Indrek Loo, Aivo Hirmo, Tiit Mansberg.
Ühingu välised hindajad: Kersti Palmiste (41), Nele Sõber (21), Ingrit Kera (25), Helmuth Kaljo (46), Helen Rammu (34), Kaja Karlson (30).
Toimus salajane hääletamine. Kandidaadid kogusid hääli järgmiselt:
Ühingu sisesed hindajad: Ants Ale (44), Arno Peksar (13), Tiit Randla (23), Kersti Täht (16), Mihkel Nõlvak (27), Madis Otsa (37), Jonne Berggren (16), Indrek Loo (28), Aivo Hirmo (6), Tiit Mansberg (29).
Otsustati
Põhikomisjon: Helmuth Kaljo, Kersti Palmiste, Helen Rammu, Kaja Karlson
Kinnitada MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi projektide hindamise komisjoni kooseis Ühingu välised hindajad.
Asendusliikmed: Ingrit Kera, Nele Sõber
Põhikomisjon: Ants Ale, Madis Otsa, Tiit Mansberg, Indrek Loo, Mihkel Nõlvak.
Ühingu sisesed hindajad.
Asendusliikmed: Tiit Randla, Kersti Täht, Jonne Berggren, Arno Peksar, Aivo Hirmo.
Kehtetute sedelite arv: 0
Välja antud sedelite arv: 55
2. Läänemaa Rannakalanduse Seltsi 2020 aasta halduskulude rakenduskava arutelu ja
Margus Medell: Ühingu halduskuludega on hetkel pisuke segadus. Perioodi alguses ei olnud üheselt selge kuidas tuleb arvutada projektitoetuste, halduskulude ja koostööprojektide omavahelist suhet, mina kasutasin igati loogilist arvutust mida aktsepteeris ka PRIA, tänaseks on selge, et oleme tegelikult olnud ekslikud, praktikas tähendab see seda, et ühingul on halduskulusid märkimisväärselt rohkem ja koostööprojektide kulusid vähem. Praegu kehtivate arvutuste järgi oli meie maksimaalne halduskulude maht 440455.96 eurot, millest meile on esimeseks perioodi osaks määratud 232 887.00 eurot, seega jääk halduskuludeks on 207 568.69 eurot. PRIA tahab lisada meie halduskuludele veel 15% tulemusraamistiku vahenditest ehk 52 601.22 eurot, kuid see pole nüüd kuidagi mõistlik. Hetkel olevad jäägid on ühingu halduskulude katmiseks vägagi piisavad, liiati lisatakse summale 207 568.69 eurot veel perioodist 2015-2019 halduskulude jääk mingis summas, see selgub siis kui viimane deklaratsioon on esitatud, ise hindan, et see on ca 10 000 eurot. Sestap on ühingu juhatus üpriski veendunud, et tulemusraamitikust saadav summa 350 674.58 peaks minema 100% projektitoetusteks. Halduskulude summa tuleb ära jagada 3 aasta vahel ning jagunemine peaks olema.
kinnitamine.
2020 aasta – jooksvad kulud 62 270.60, elavdamise kulud 6918.96, kokku 69 189.56
2022 aasta – jooksvad kulud 62 270.60, elavdamise kulud 6918.96, kokku 69 189.56
2021 aasta – jooksvad kulud 62 270.60, elavdamise kulud 6918.96, kokku 69 189.56
See jaotus on ühingu haldamiseks väga piisav. Kulusid võime teha kuni 2023 aasta keskpaigani, kuid ka siin ei teki mingeid probleeme.
Tegevjuhi töötasu 26493.00
Halduskulude jaotus 2020 aastaks oleks järgmine.
Juhatuse esimehe kompensatsioon 4079.00
Juhatuse liikmete ja töötajate lähetuskulud 0 kasutatakse jääke
Raamatupidamisteenus 3000.00
Juhatuse liikmete ja töötajate koolituskulud 0 kasutatakse jääke
Kontoritehnika ja sisutuse ostmise kulud 800.00
Tööruumide parenduskulud 0 vajadus kulutusteks puudub
Bürookulud 795.00
Kontori rent ja kommunaalkulud 3000.00
Sidekulud (telefon, post, internet) 385.00
Mootorsõiduki ostmise kulud 0 vajadus kulutuste järgi puudub
Veebilehe haldamise kulud 220.00
Mootorsõiduki kasutamise kompensatsioon 3000.00
Koolituse seminari teabepäeva korraldamise kulud 2240.00
Külaliste ja partnerite vastuvõtmise kulud 1000.00
Ekspertteenuse kasutamise kulud 7000.00
Tõlketeenuse kulud 0
Strateegia seire ja hindamine 0
Strateegia elavdamise ja teavitustöö kulud 3000.00
Õigusabi kulud 0
Margus Medell: halduskulude detailne eelarve ei ole PRIA mõistes siduv, võime seda alati muuta. Siduv on vaid jaotus jooksvate kulude (90%) ja elavdamiskulude (10%) vahel, see jaotus on fikseeritud tegevusstrateegias ning selle jaotise muutmiseks on vaja muuta strateegiat.
Küsimus liikmetelt: kuivõrd siduv on praegune halduskulude detailne eelarve.
Otsustati
2020 aasta – jooksvad kulud 62 270.60, elavdamise kulud 6918.96, kokku 69 189.56
Kinnitada ühingu halduskulud perioodiks 2020 – 2022 järgmiselt.
2021 aasta – jooksvad kulud 62 270.60, elavdamise kulud 6918.96, kokku 69 189.56
Kokku perioodiks 2020 – 2022 aastatel 207 586.69 eurot
2022 aasta – jooksvad kulud 62 270.60, elavdamise kulud 6918.96, kokku 69 189.56
Kinnitada ühingu 2020 aasta halduskulude detailne jaotus esitatud kujul.
osales 56 liiget
Hääletustulemus poolt hääletas 56 liiget
erapooletu 0 liiget.
vastu hääletas 0 liiget
3. MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi 2020 aasta projektide rakenduskava arutelu ja kinnitamine.
Margus Medell: nagu eelmises päevakorrapunktis oli juttu siis on mõistlik suunata kogu tulemusraamistikuga lisanduv summa 350 674.58 suunata projektitoetusteks, sellele lisandub praegusest perioodist alles olev jääk. Kuna Läänemaa ühingul ei ole praegu mitte ühtegi pooleliolevat taotlusvooru ning kõik summad on kaetud PRIA otsustega saame teha väga täpse arvestuse. Arvestuses on võetud arvesse kõik odavnemised, loobumised jms.
Jäägid võivad veel suureneda, sest hulka projekte on veel pooleli. Suurim probleem on praegu Haapsalu Linnavalituse taotlusega „jaama oja suudmeala puhastamine" summa 54 087.43. Toetus on neile määratud, kuid veeerikasutuse loa taotlemisel selgus, et Keskkonnaamet nõuab keskkonnamõju hindamist, see protsess on praegu lõppenud, kuid on ilmselge, et linn ei mahu enam 2 aastasesse projektiperioodi. Konsulteerisin PRIAga sellel teemal ning parim lahendus probleemile on, et Haapsalu linn loobub praegu määratud toetusest ning tuleb uuesti toetust küsima, liiati on planeeritud tööd muutunud kallimaks ning linn ei tuleks praeguse toetusega toime. Linn on põhimõttelise otsuse ka langetanud ning toetusest loobutakse ning tullakse uuesti toetust küsima. Tegemist on kudealade taastamise taotlusega.
Margus Medell: ei kindlasti mitte, hetkel on tegemist niiöelda tulemusraamistiku vahenditega. Lisavahendite maht ei ole veel selge. Kui suurtest summadest on jutt, saame rääkida siis kui Maaeluministeerium on saanud EU komisjonilt kooskõlastuse kalandusfondi rakenduskava muudatuste kohta, suure tõenäosusega 2020 aasta kevadel.
Küsimus liikmetelt: kas ühing saab arvestada projektide toetamiseks ainult praegu kõnealuseks olevate summadega?
Küsimus liikmetelt: Kas projektivahendite jaotist on võimalik ka muuta juhuks kui mõni tegevussuund ennast ammendab, näiteks: kudealade taastamine?
Margus Medell: kindlasti saab, see eeldab strateegia muutmist ja on pisut keerukas protsess. Kui lisavahendite summa on selge siis saab strateegia muutmise vajadust täpsemalt kaaluda.
Otsustati
Sadamate ja lossimiskohtade uuendamine – 105 202.37
Kinnitada 2020 aasta projektide rakenduskava järgmiselt.
Kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine - 105 202.37
Kalandus/merendustraditsioonide edendamine 35 067.45
Majandustegevuste mitmekesistamine 94 682.13
Kudealade taastamine 10520.23
Hääletustulemus
osales 56 liiget poolt hääletas 56 liiget vastu hääletas 0 liiget erapooletu 0 liiget
4.MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi koostööprojektide rakenduskava arutelu ja
Margus Medell: Nagu halduskulude rakenduskava puhul oli juttu siis on ühingul koostööprojektideks suhteliselt vähe vahendeid. Praeguseks hetkeks oleme ellu viinud 17 koostööprojekti summas 150 802.90 eurot, koostööprojektide jaoks on ühingul kasutada 241 009.96 eurot ning jääk on hetkel 90 207.06 eurot. Seda pole sugugi palju, kui arvestada, et meil on veel minna pea kolm aastat siis on see summa väga väike. Juhul kui saame teada oma lisavahendite summa siis on meil võimalik soovi korral projektitoetustest tõsta vahendeid koostööprojektide tegemiseks.
kinnitamine.
Juhatus ja ühingu revisjonikomisjon arutas seda teemat ning mulle tundud, et väga üksmeelne arvamus oli, et projektide toetamise vahenditest ei ole mõistlik tõsta vahendeid koostööprojektideks. Projektide toetamiseks on ühingul niigi napid vahendeid ning pea 40% taotlejaid jääb toetusest ilma põhjusel, et rahalisi vahendeid ei jätku. Kui nüüd võtta projektide toetamise vahenditest veel raha mööda Euroopat sõitmiseks siis oleks seda väga keerukas selgitada taotlejatele, veel keerukam oleks seda selgitada iseendale.
Margus Medell tutvustab kavandatavaid koostööprojekte.
Üldkoosoleku arutelu: Ühingu põhieesmärk on siiski kalanduspiirkonna ettevõtjate toetamine ja piirkonna arendamine. Seega koostööprojektide tegemine projektide toetamise arvelt ei ole väga põhjendatud. Ühingu juhatus peab leidma koostööprojektide tegemiseks sisemisi vahendeid, nagu osalejate omafinantseeringu suurendamine, gruppide suuruse optimeerimine, üle tuleb vaadata ostetavate teenuste struktuur ja koostööprojektide elluviimise põhjendatus. Arutelu oli üksmeelne.
Avatud sadamate päev – toimub 25.aprillil 2020 Virtsus, eelarveks planeerime 10 000.00 eurot. Hinnapakkumused on võetud ja omafinantseeringu katmiseks on esitatud toetustaotlus Lääneranna vallale. Paralleelselt korraldada avatud sadamat päev Vormsil Sviby sadamas, Vormsi vallavalitsus on valmis katma omafinantseeringu.
Õppereis Kreekasse – planeeritakse märtsi 2020 eeldatav eelarve 25 000 eurot.
Osalemine Tallinna toidumessil – toimub oktoobris 2020 eeldatav eelarve 15 000.00 eurot.
Messi China SIAL 2020 külastus – toimub 13-15 mai 2020 eeldatav eelarve 20 000 eurot.
Laevaehitusmess Amsterdamis – 17-19 november 2020. Eeltava eelarve 15 000 eurot.
Õppereis Jaapanisse – eeldatav toimumise aeg sügis 2020. Otsitakse kontakti kes paneks kokku päevava, hetkel on üks kontakt töös, kuid tulemust veel ei ole. Eeldatav eelarve 35 000 eurot.
Ukraina toidumess Kievis – 14-16 aprill 2020. Eeldatav eelarve 15 000 eurot
Kalandust populariseeriv sündmus – partner MTÜ Kodukant Läänemaa. Eeldatav maksumus 10 000 eurot. Mõte on korraldada Valge Daami päevade raames toiduala.
Vigo kalandusmess – oktoober 2020. Eeldatav eelarve 15 000 eurot.
Õppereis Bulgaarisse – sügis 2020 eeldatav eelarve 20 000 eurot.
Õppereis Ukrainasse – sügis 2020 eeldatav maksumus 20 000 euro.
Küsimus liikmetelt: kas kõikki koostööprojekte on võimalik ellu viia.
Õppereis Soome – veebruar 2020 eeldatav maksumus 10 000 eurot.
Margus Medell: kindlasti mitte, oleme kogu aeg läinud seda teed, et märgime rakenduskavasse planeeritavad koostööprojektid ja siis valime välja need mida on võimalik ellu viia ja mida on mõistlik ellu viia.
Margus Medell: mõistlik ettepanek, olen kõikidest õppereisidest pannud ühingu koduleheküljele välja pildigaleriid, selliste ettekannete tegemist peab tõsiselt kaaluma ja leidma vormi kuidas seda teha.
Enn Kirs: reeglina on gruppide suurus väike ja terve ühingu liikmeskond ei saa kunagi õppereisidel osaleda, sestap teen ettepaneku, et need kes on osalenud õppereisidel peaksid teistele ühingu liikmetele tegema ülevaate mida nähti ja kuidas on seda võimalik kohalikul tasandil kasutusele võtta.
Otsustati
Avatud sadamate päev – toimub 25.aprillil 2020 Virtsus ja Svibys, eeldatav eelarve 10 000.00 eurot.
Kinnitada 2020 aasta koostööprojektide rakenduskava järgmiselt:
Osalemine Tallinna toidumessil – toimub oktoobris 2020 eeldatav eelarve 15 000.00 eurot.
Messi China SIAL 2020 külastus – toimub 13-15 mai 2020 eeldatav eelarve 20 000 eurot.
Õppereis Kreekasse – planeeritakse märtsi 2020 eeldatav eelarve 25 000 eurot.
Õppereis Jaapanisse – eeldatav toimumise aeg sügis 2020. Eeldatav eelarve 35 000 eurot.
Ukraina toidumess Kievis – 14-16 aprill 2020. Eeldatav eelarve 15 000 eurot
Laevaehitusmess Amsterdamis – 17-19 november 2020. Eeltava eelarve 15 000 eurot.
Vigo kalandusmess – oktoober 2020. Eeldatav eelarve 15 000 eurot.
Õppereis Bulgaarisse – sügis 2020 eeldatav eelarve 20 000 eurot.
Kalandust populariseeriv sündmus – partner MTÜ Kodukant Läänemaa. Eeldatav maksumus 10 000 eurot. Mõte on korraldada Valge Daami päevade raames toiduala.
Õppereis Ukrainasse – sügis 2020 eeldatav maksumus 20 000 euro.
Õppereis Soome – veebruar 2020 eeldatav maksumus 10 000 eurot.
Hääletustulemus
osales 56 liiget poolt hääletas 56 liiget vastu hääletas 0 liiget erapooletu 0 liiget.
5.Muud küsimised
Toimus arutelu
Margus Medell: teemaks on tuleva aasta taotlusvoor, kuna toetuste taotlemisel on suured muudatused, nimelt taotlusi saab esitada ainult läbi e-pria, sestap on mõistlik kui hoiame 2020 aasta taotlusvooru lahti 2 nädalat (senise 1 nädala asemel). Taotlusvooru võiksime korraldada jaanuari lõpus, veebruari alguses. Näiteks 27.jaanaurist – 7.veebruarini.
Otsustati
Võtta informatsioon teadmiseks.
Koosolekut juhatas Margus Medell protokollis Aivar Oruste
|
<urn:uuid:538c790c-6ed9-4075-baa7-5cf9e94915cd>
|
CC-MAIN-2020-40
|
https://lrs.ee/wp-content/uploads/2020/05/27_22.11.19-uldkogu-protokoll.pdf
|
2020-09-22T11:35:38+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00070-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet
| 503,858,138
| 6,401
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999734
|
ekk_Latn
| 0.999963
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2040,
4254,
7242,
9910,
13247,
15846
] | 1
|
[
0.09130859375,
0.486328125,
0.3671875,
0.05078125,
0.0030517578125,
0.000637054443359375
] |
Nr 5 (258)
4. mai 2011
Muhu leht
7. mai TALGUPÄEV
Üleskutse küladele korrastada oma külatänavaid!
Küladel, kes on talgupäevale registreerunud, on võimalik küsida vallalt kulude katteks kompensatsiooni. Selleks tuleb täita blankett ja esitada kuludokumendid valda 20. maiks.
Blankette saab Hellamaa külakeskusest, vallast ja valla kodulehelt teadete alt.
Head külavanemad või talgute korraldajad, andke koheselt palun infot ka valda või Hellamaa külakeskusele.
Toredaid ja tegusaid talguid!
Tiina Jõgi 516 3773 Arvo Vaga 5086 226
Laupäeval, 21. mail
KEVADLAAT
Piiri magasiaida õuel
algus kell 9.00 info tel: 5032 010 Ootame kõiki ostma ja müüma!
29. mail algusega 10.00 toimub Külasemas taimelaste päev.
Võimalik on istikuid ostamüüa-vahetada. Jagatakse ka konsultatsiooni taimekasvatuse alal.
NB! Tudengid, vaadake stipendiumifondi teadet lk 6!
ISSN 1736-289X
Muhu teatetantsu simman
Reede õhtul toimus Muhumaal üks isesorti üritus, mille taolist ennem pole toimunud.
korda leppisid kokku, kuidas nad selle vahemaa täidavad.
Mõned kuud tagasi mõtlesime, et kevad hakkab kätte jõudma ja meie taidlejad talvehooaega lõpetama. Kui võtaks aasta kokku ja teeks ühe simmani. Aasta alguses saime teada, et selle suve suurüritus TEATETANTS läbib Muhumaad öösel: meie tantsijatel tuleb teatepulk vastu võtta Virtsus, tants ei tohi katkeda ja teatepulk peab tantsides jõudma Väikese väina tammini. Anne tegi ettepaneku ära proovida, kuidas see teatetants välja tuleb.
Esialgu otsustati läbida pool maad. Nii saigi mitmete kokkusaamiste ja vaidluste käigus paika pandud rühmadele erinevad vahemaad ja rühmad oma-
Kõige esimesed tantsusammud tegi meie vallavanem kiriku parklas, kus ta andis Muhu värvides siidsalli kooli lasterühmale, kes alustasid hobuvankri ja pillimeestega koos tantsimist Koguva poole.
levas rivis Koguva Vanatoale tantsisid. Kaasatud olid kõik Muhumaa tantsurühmad ja pillimehed ning naised-lapsed, Nänned, Tokkroes, segarühm, Külasema, Väinu, Mihkel ja Lõõtsmoorikud.
Lapsed tantsisid Viirakülani, kus neid võtsid vastu nänned. Tants algas nii hoogsalt, et hobune jäi korraks maha. Nänned liikusid kõik koos ühes rühmas. Tantsurühmad läbisid erinevalt vahemaid. Mõned rühmad tantsisid paarisaja-meetriseid lõike paarikaupa ja teised jälle kahekolme paari kaupa. See oli hea ettevalmistus augustikuus toimuvale üritusele.
Vanatoal võtsid tantsijaid vastu segakoor ja meesansambel. Nende ilusate viiside saatel said tantsijad veidi hinge tõmmata ja keha kinnitada.
Pärast väikest pausi hakkasid meie pillimehed tantsuks mängima ja tundus, et meie tantsijad on valmis kogu Muhumaad teatetantsul läbima, sest tantsupõrand sai kohe tantsijaid täis.
Nii vahetusid tantsurühmad kuni Koguva karjääri ristini, kus siis kõik tantsijad ühises look-
Suur tänu kõigile ürituse korraldajatele, osavõtjatele, teedevalitsusele, politseile, Vanatoa turismitalule ja Tihuse turismitalule!
Tiina Jõgi
Murdeõhtu juhatasid jüripäeval Hellamaa külakeskuses sisse Külasema tantsijad tantsuga "Mul meelen kuldne kodukotus". Murdevõistluse kokkuvõtted leiad lk 4.
Lp. Külavanemad
Palume võimalusel koostada ja saata valda teie küla jäätmevaldajate (perede, suvilate) nimekiri postiaadressidega. Vajalik jäätmeregistri kontrollimiseks, mille järgi Ragn-Sells AS saadab registris olevatele jäätmevaldajatele postiga (maikuu lõpuks) veograafikud ning eeltäidetud lepingud.
Ragn-Sells AS ootab kõiki jäätmevaldajaid lepingute sõlmimiseks Muhu Valla Maa- ja planeeringuosakonda (lasteaia majas) 2. juunil kl 10.00-12.30 ja 14. juunil kl 16.00-18.30.
Volikogu 20. aprilli istungil arutatust
- Muhu vallale kuuluva Koguva k Ansu mü (7,3 ha) otsustuskorras kasutusse andmine Vanatoa turismitalule matkaraja tarbeks;
- Pärase k Tammemäe kohaliku kaitse alla võtmise menetluse mittealgatamine: volikogu on seisukohal, et üldplaneering tagab praegusel hetkel võimalikule hiiealale piisava kaitse ja täiendava ulatusliku kaitsevööndi rajamine ümber hiiemäe ei ole põhjendatud;
- Muhu valla 2011. a lisaeelarve: suurendati eelarvet vaba jäägi arvelt;
- Vahendite eraldamine reservfondist: parve soetamiseks, mida kasutatakse Kesse elanike tarbeks (kogumaksumus 13 805 eurot). Vahendid selleks on laekunud vallale saare toetusena tasandusfondis. Kuna eelarvet koostades ei ole sellist kulu ette nähtud, võib lugeda need vahendid reservisolevaks. Ülejäänud vahendid tuleb eraldada vabast jäägist (vt eelmine alapunkt);
- Reklaamimaksu kehtestamine ja reklaami paigaldamise kord: reklaami paigaldamise õiguslikuks aluseks on Muhu Vallavalituse poolt väljastatav reklaami paigaldusluba (vt www.muhu.ee dokumendiregistrist volikogu määrus nr 48, 20. aprill 2011);
- Arutati vallavalitsusele volituste andmist Tõnise kinnistu hoonestusõiguse seadmiseks konkursi korras või selle rendile andmiseks. Otsustati esimese variandi kasuks (vt samal lk);
- Muhu valla sotsiaalkeskuse ümbernimetamine Muhu Valla Eakate Hooldekoduks ja põhimääruse kinnitamine;
Järgmine volikogu istung toimub 25. mail.
TÕNISE KINNISTU HOONESTUSÕIGUSE KONKURSS
Muhu Vallavalitsus kuulutab välja Tõnise kinnistu hoonestusõiguse konkursi.
Konkursi eesmärgiks on välja selgitada lähtuvalt konkursi hindamiskriteeriumitest parim pakkumine Liiva küla Tõnise kinnistu (4593 m²) õueala ja hoonete koormamiseks hoonestusõigusega (katastritunnus 47801:004:0339). Kinnistu hooneteks on pooleteistkordne puidust elamu, kivist tallihoone ja puukuur. Konkursi raames pakutava kinnistuosa kogupindala on 4223 m². Kinnistu territooriumil asuv keldrihoone koos selle teenindusmaaga (kokku 370 m²) ei kuulu pakutavate hoonete hulka.
Konkursi tingimuste ja kehtestatud nõuetega saab tutvuda aadressil www.muhu.ee/hoonestus alaste, hariduslike ja/või sotsiaalsete tegevuste läbiviimise otstarbel, mis avaldavad positiivset mõju Muhu valla arengule, kohalikule keskkonnale ja tagavad kinnistu arendamise kaudu tööhõive suurendamise Muhu vallas. Konkursi raames soovitakse leida ideeliselt ja kujunduslikult kõrgetasemeline, atraktiivne ja jätkusuutliku arengukontseptsiooniga lahendus. Hoonete ja õueala kujundamisel peab säilima ajalooline miljöö. Hooned ja õuealad võib jagada erinevate tegevusüksuste, ülesannete ja/või hoonete vahel. Pakkumises on aktsepteeritavad ka projektid, mis sisaldavad olemasolevate hoonete laiendus- ja/või lammutustöid (välja arvatud Kinnistu peahoone Kuivastu-Kuressaare maantee poolne välisfassaadi lammutus).
Kinnistu hoonestusõigusega soovitakse tagada kinnistu väljaarendamine koos hoonestusega ning heaperemehelik ja jätkusuutlik kasutamine erinevate ettevõtlus-
Konkursil parimaks tunnistatud pakkujaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping. Hoonestusõigus antakse Kinnistule 33 aastaks.
Hoonestusõiguse seadmise lepinguga kaasneb Pakkujale aastatasu, mille alghinnaks on 215,4 eurot. Lisaks tekib investeerimiskohustus vähemalt viieks aastaks algsummaga 30 000 eurot. Aastatasu ja investeerimiskohustus on seotud Pakkuja poolt tehtud pakkumiste ja väljatöötatud äriplaaniga.
Konkurss algab 4. mai 2011. a. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. juuni 2011. a. Konkursile esitatud pakkumiste kohta on moodustatud hindamiskomisjon, kes teeb oma lõpliku otsuse 5.7.2011.
Konkursi tingimusi saab lugeda Muhu Valla veebilehelt www.muhu.ee/hoonestus.
Täpsustavaid materjale ja informatsiooni saab küsida teisipäevast neljapäevani ajavahemikul 13:0016:00 Muhu Vallamajas aadressil Muhu vald, Liiva küla (tel: +372 459 8107 Mihkel Jürisson [email protected]).
Vallavalitsuse istungitelt
5. aprill
Väljastati ehitusluba OÜ-le Muhu Puidikoda kuuluva Liiva k Meierei kinnistu kontorihoone rekonstrueerimiseks osaliselt tootmishooneks.
Kinnitati konkursi tulemused ITspetsialisti ametikoha täitmiseks: võitjaks Erki Tüür.
12. aprill
Kinnitati projekteerimistingimused: - Muhu Muuseumile Koguva k Muuseumi mü piiriettepanekuga magasiaida ehitamiseks,
- Levalõpme k Vahtra-Saadu garaazhi ehitamiseks.
Väljastati kirjalik nõusolek:
- Raugi k Orava puurkaevu rajamiseks
- Vahtraste k Majaka kasvuhoone ehitamiseks.
Väljastati ehitusluba
- Võlla k Mereääre abihoone ehitamiseks
- Kallaste k Merearu abihoone ehitamiseks
- Liiva k Nuka elamu laiendamiseks. Väljastati kasutusluba Saarema TÜle kuuluva Liiva kaupluse hoone laiendamisele.
Pikendati projekteerimistingimuste kehtivusaega Kallaste k Jakobi elamu ehitamiseks ühe aasta võrra.
Anti nõusolek isikliku kasutusõiguse koormamiseks Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks:
- Kallaste k Tupenurme-Kallaste tee alasse (kaks erinevat korraldust vastavalt asendiplaanidele)
- Lehtmetsa k Lehtmetsa külatee alasse.
Krundi mü-te detailplaneering. Avalik väljapanek 16.-29. maini.
Vaadati läbi eelnõud volikogule.
Otsustati maksta külaelanike ühistegevuse ja külade arendamise toetust Paenase ja Päelda külas uute postkastide soetamiseks ja paigaldamiseks.
19. aprill
Määrati nimed järgmistele kü-tele:
- Nurme teemaale: Liiva-Suuremõisa-Piiri tee;
- Pärase külas: Piiri laut;
- Võlla külas: Kukemetsa.
Määrati munitsipaalomandisse taotletavate Tamse (66 m²) ja Külasema (25 m²) bussiootekodade nimed ja sihtotstarbed (ühiskondlike ehitiste maa).
Otsustati jagada:
- Nõmmküla Uueaia: Uueaia ja Kadagamarja;
- Rässa k Jaanioru: Jaanioru ja Jaanivälja.
Väljastati ehitusluba OÜ-le Elion Ettevõtted Kuivastu-Kuressaare teel Liiva ATJ likvideerimisest tulenevate sidevõrgu ehitustöödele.
Vaadati läbi Hellamaa Tammiku asendiplaaniline taotlus.
Kinnitati sotsiaalkomisjoni ettepanekud transpordi, ravimikulude jm kompenseerimiseks.
Otsustati pikendada Rässa Lahenurga projekteerimistingimuste kehtivusaega.
26. aprill
Võeti vastu Tamse k Staadioni ja
Väljastati kirjalik nõusolek Soonda k Jaani-Aadu kuuri ehitamiseks.
Väljastati ehitusluba:
- OÜ-le Eesti Energia Jaotusvõrk Kallaste k Merearu elektrivõrguühenduse rajamiseks,
- Pärase k Jahi suvila ehitamiseks. Väljastati kaevetööde luba OÜ-le Tempore Kallaste k Kadaka elektrivõrguühenduse rajamiseks.
Tutvuti kalmistu infosüsteemi programmi HAUDI esitlusega.
Kinnitati vähempakkumiste tulemused Muhu vallale kuuluvate Hellamaa k Võlla ja Nautse k teele immutuskatete ehitamiseks. Parimaks pakkumiseks tunnistati AS Saaremaa Teed pakkumised Võlla asunduse teele summas 17 161.80 eurot ja Nautse küla teele summas 5 040.00 eurot.
Volitati Muhu Muuseumi käsutama ja kasutama Koguva k parkla territooriumi kuni 31.12.2011.a.
Otsustati välja kuulutada Liiva k Tõnise kinnistu õueala ja hoonete hoonestusõiguse seadmise konkurss ja moodustati konkursi hindamiskomisjon koosseisus Kalev Kütt, Mihkel Jürisson, Raido Liitmäe, Jaana Palu, Indrek Võeras, Märt Lehto, Olaf Orgse, Mihkel Ling, Pille Tamm.
Vallavalitsuse ja volikogu istungite protokollid, otsused, määrused ja korraldused on kättesaadavad internetist www.muhu.ee dokumendid - dokumendiregister.
Muhu Noortekeskus korraldab ka sel aastal töömalevat. Aastast aastasse on töömalev oma populaarsust kasvatanud ning enam pole noorte seas vaja reklaami tehagi. Mõned noored panevad oma nime malevasse kirja juba sügisel. Kes aga siiski pole töömalevast veel midagi kuulnud, siis neile lühike lisainfo:
Registreerimine lõpeb 14. mail. Noorte vanuse alampiir on 13, ülempiir 26. Tööd tehakse 4 tundi ning palka makstakse noortekeskuse eelarvest (töötunni hind arvestatakse vastavalt miinimum-
Töömalevast
palga töötunni alusel). I vahetus on 6.-10. juuni, II vahetus 13.-17. juuni, III vahetus 1.-5. august, IV vahetus 8.-12. august. Alaealisel malevasse soovijal peab olema lapsevanema kirjalik nõusolek ja kõigil noortel perearsti tervisetõend.
keskusest või noortekeskuse meiliaadressil.
Sel aastal sidusime töömaleva ettevõtlust tutvustava koolitussarjaga „Muhu Võte". Nii saavadki malevasse lõpuks vaid need, kes on osalenud Muhu Võtte üritustel ja teinud ÜKT tunde ning saanud maikuu lõpuks endale Muhu Võtte passi. Lisainfot saate ikka noorte-
Töid teostame enamjaolt valla objektidel, kuid ALATI oleme teinud töid ka eraisikute ja ettevõtete juures. Siit ka ÜLESKUTSE kõigile huvilistele – kui soovite malevlasi endale suveks appi, siis kirjutage [email protected] või helistage telefonil 5172357 ning lepime tingimustes kokku.
NB! Töömaleva kohtade arv on piiratud.
Töökat suve soovides,
Arnek Grubnik
Muhu Noortekeskus
1. juulist 2011 teostab Ragn-Sells AS Muhu ja IdaSaaremaa valdades korraldatud jäätmevedu
Algus lk 6.
Palun võtke Ragn-Sells AS-ga kindlasti ühendust, kui:
Eeltäidetud lepingus on jäätmevaldajale pakutud välja segaolmejäätmete käitlemine miinimumpaketi alusel, st hajaasustusaladel 80-liitrine konteiner, tühjendussagedusega 84 päeva (12 nädala) tagant, kortermajadel ja ettevõtetel 140-liitrine konteiner.
- teil puudub konteiner ja te soovite seda laenutada või osta;
- teie jäätmemahuti erineb lisatud veograafikus ja lepingus toodud mahuti suurusest;
- teile ei ole saadetud esmateavitust koos lepinguga (juuni alguseks).
Kui kõik andmed saadetud lepingus on jäätmevaldaja poolt üle kontrollitud (sh konteineri suurus ja tühjendussagedus), siis palume lisada lepingusse veel teie kontaktandmed ja isikukood, samuti ka e-posti aadress (kui on) ning üks lepingu eksemplar meile allkirjastatult tagastada aadressile 86602 Seljametsa küla, Paikuse vald, Pärnu maakond. Palume täita leping edaspidiste vigade vältimiseks loetavalt, soovitavalt trükitähtedega.
Palun võtke kohalike omavalitsustega ühendust, kui:
- antud aadressil puudub elu- või äritegevus ja te soovite saada vabastust korraldatud jäätmeveost;
- antud aadressil asub suvila, mistõttu soovite hooajalist vedu;
- soovite kasutada ühiskonteinerit mitme eramu/elamu peale.
Kinnistute omanikel on võimalik ka mitme peale kasutada ühist jäätmekogumismahutit, sel juhul peab vähemalt üks ühismahuti kasutaja sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepingu ning esitama asukohajärgsesse omavalitsusse nimekirja jäätmevaldajatest, kes on sõlminud temaga kokkuleppe ühiskasutuses jäätmemahuti kasutamiseks.
Juhul, kui jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse korraldatud jäätmeveopiirkonnas asuval kinnistul ja seetõttu ei teki ka sellel kinnistul jäätmeid, saab jäätmevaldaja taotleda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsust üksnes kohalikult omavalitsuselt, saates sinna vastavasisulise avalduse, mis peab sisaldama muuhulgas põhjendust mitteliitunuks lugemise vajaduse kohta.
Selleks, et elanikele korraldatud jäätmeveole üleminekut võimalikult mugavaks teha, on lepinguid võimalik sõlmida ka vallas koha peal (kaasa palume võtta isikut tõendav dokument): 2. juuni kl 10.00-12.30 ja 14. juuni 2011 kl 16.00-18.30 Muhu Valla Maa- ja planeeringuosakond (lasteaia majas).
Jäätmeveo hinnad, mis kehtivad korraldatud jäätmeveo raames alates 1.7.2011 (hinnad sisaldavad 20% käibemaksu):
Tabelis nimetamata mahuga jäätmemahuti teenustasu arvestatakse mahult lähima standardse jäätmemahuti teenustasu järgi. NB! Ragn-Sells AS paigaldab ainuõiguse teostamise alguses konteinerid tasuta ning ainuõiguse lõppedes viib konteinerid tasuta ära.
7
Hea Muhu kooli töötaja, vilistlane!
Esimese lennu lõpetamisest möödub sel kevadel 35 aastat. Vilistlaskogu on kokku saanud ja paika pannud kokkutuleku aja, kohaks on muidugi kool.
Saame kokku 4. juunil 2011. Ajakava oleks järgmine:
Registreerimine alates 11.00
Spordiüritused algavad 12.00
Koolilõuna on 15.00
Lillede viimine kalmistutele 17.00
Kontsert-aktus koolis 19.00
õhtu jätkub ......
Et organiseerimisel oleks kergem, registreeri kooli sekretäri Eve Suurkivi juures (telefon 45 47 202) ja maksa osavõtumaks 10 eurot või kanna üle Eve Suurkivi a/a 221016815026 Swedbanka.
Kui Sul on MUHEDAID
MÄLESTUSI kooliajast, saada need
[email protected] Rõõmsa kohtumiseni!
Tulemas elektroonikaromude tasuta kogumisring
Laupäeval, 21. mail 2011 saab tasuta ära anda elektroonikaromusid Muhu vallas järgmistes kohtades ja kellaaegadel:
Piiri päästeteenistuse ees 13.30-13.45
Liival (vallamaja taga) 14.00-14.15
Hellamaa töökoja juures 14.30-14.45
Elektri- ja elektroonikaseade – seade, mis vajab töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja, ning seade selle voolu ja välja tekitamiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks ja on mõeldud kasutamiseks pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral (Jäätmeseadus)
NB! Vastu võetakse kompleksseid seadmeid. Kui mingil seadmel on juhe ära lõigatud, pole probleemi. Aga kui näiteks külmikul on kompressor maas, võidakse mitte vastu võtta.
Uued lõkketegemise eeskirjad leiad www.lepk.ee
Pakutakse tööd
Vana kiviaia taastamine Tuusti külas:
- asukoht Tuusti küla
- vana kiviaed olemas, taastada uuesti 60 cm kõrguseks
- kivi on kohapeal olemas
- võsa on maha võetud
- taastatav aia pikkus ca 120 meetrit.
Info telefonil 5 270 693 Jaan
Kõbin
ESTSEA liikmed Katrin Vaher ja Marget Tafel avasid Tõnise Majatalo Galeriis näituse „SAARTE ÄÄRTEL"
„…Äärealasid pole olemas, sest kõikvõimalikud piirid jooksevad meis endis. Kerge on leida kohta keskmiste hulgas, aga katsu sa seal olla sina ise. Saartel elavad inimesed ongi seetõttu õnnelikumad, et neid ei paina eales perspektiivitus – pruugib vaid mere äärde minna," kirjutab Villu Kangur.
Näitusel on väljas akvarellid Marget Tafelilt, akrüülmaalid ja valgusinstallatsioon Katrin Vaherilt. Näitus jääb avatuks 5. juunini 2011. Marget Tafel, stuudiokeraamik ja praktik-koolitaja, lõpetanud 1972. a Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) keraamikuna.
Katrin Vaher, kunstiõpetaja Tornimäe Põhikoolis, Leisi Keskkoolis, Orissaare Gümnaasiumis, lõpetanud 1983. a Eesti Kunstiakadeemia (ERKI) disainerina.
www.ongrupp.ee, http://muhuinsea.blogspot.com, www.soiles.com Täname Eesti Kultuurkapitali! Olete oodatud! Galerii avatud iga päev. galerist Soile Siltanen [email protected], +372 53462340
Kirikuteated
EELK Muhu kogudus
Pärnu ja Saare piiskopkonna
Teenistused Muhu Katariina kirikus pühapäeviti kell 11.
Koguduse hooldajaõpetaja Hannes Nelis, tel 52 91 881, [email protected] Õpetaja assistent Aare Luup, tel 56 903 327, [email protected]
Koguduse uudised ja uuemad teated leiad internetiaadressilt www.eelk.ee/muhu
EAÕK
Kristus on üles tõusnud! -
18. mai - Paasa keskpüha
2. juuni - Issanda taevaminemise püha
IN MEMORIAM
Meie hulgast lahkusid täiskogu toimub 20. mail Pärnus.
EAÕK täiskogu toimub 26. mail
Tallinnas.
Rinsi
7. mai kl 10 jumalik liturgia 4. juuni kl 10 jumalik liturgia NB! Koguduse täiskogu toimub
4. juunil kl 12
Hellamaa
21. mai kl 10
jumalik liturgia
NB! Koguduse täiskogu toimub
21. mail kl 12
- Tõesti on üles tõusnud!
Preester Andreas Põld, tel 45 33
743, 56 606 703, [email protected]
5. aprillil 18-aastane
Mardo Niinep.
8. aprillil 82-aastane Ülo Äkke.
16. aprillil 90-aastane
Arteemi Vahter.
20. aprillil 87-aastane Emilde Keinast.
21. aprillil 63-aastane
Aino Nairis.
24. aprillil 84-aastane Aino Paas.
Tunneme kaasa omastele!
Jaanikuu juubilarid ja sünnipäevalapsed
Akilina Kann 99 (19.6)
Hilda Vaher 93 (20.6)
Hilda Kokk 90 (3.6)
Amanda Pints 89 (4.6)
Selma Räim 87 (14.6)
Ksenia Saabas 86 (11.6)
Salme Paist 86 (27.6)
Aino Pehme 84 (17.6)
Vaike Tarvis 83 (16.6)
Helga Nõu 82 (10.6)
Õnnela Jõesalu 82 (27.6)
Artur Pajuniit 81 (12.6)
Voldemar Niidi 81 (19.6)
Laine Väli 81 (26.6)
Liilia Aulik 80 (4.6)
Hilja Schapel 80 (5.6)
Heldi Rand 75 (13.6)
Kalju Saat 75 (16.6)
Hilda Saar 70 (14.6)
Leida Abe 65 (2.6)
Liivia Mardi 65 (18.6)
Luule Oljanoi 65 (22.6)
Peeter Tänav 60 (17.6)
Ants Kiiker 60 (28.6)
Palju õnne!
Kokakoolitus
"Maitsvad ja tervislikud toidud umbrohust ja muudest taimedest"
Tule mõnusale kokakoolitusele, kus valmistame erinevaid hõrgutisi kodumaisest umbrohust ning muudest taimedest. Miks mitte proovida midagi uut ja huvitavat? Menüüs:
* Naadipesto röstitud kuklitel; * Võilillesalat marineeritud tofuga;
* Nõgeselasanje seentega tomatikastmes; * Umbrohusupp sojahakklihaga; * Isetehtud banaanijäätis; * Taimetee.
Koht: Vanatoa Turismitalu, Koguva küla, Muhu vald
Aeg: 14. mai 2011 (laupäev) kell 17:00. Hind: 16 eurot inimene (sisaldab kõiki toiduaineid ning isiklikku retseptikausta)
Registreerimiseks saada e-mail [email protected] enda ees- ja perekonnanimega.
* Soovin osta vana puidust paadi, mis sobib laste mängumaja või liivakasti ümberehitamiseks. Tel. 5291 493.
Uus tõlkeraamat Armastusest
Vahetult ülestõusmispühade eel ilmus trükist raamat: Vladimir Megre „Armastuse kombestik", mis on „Venemaa helisevate seedrite" sarjas 8. raamatu 2. osa, aga aitab lugeda ka päris omaette. Jutt on suunatud emadele ja isadele ja kõigile teistele, kes Emakest Maad hoida tahavad ja selle nimel oma väiksel Kodumaal, kodu ümber tegutseda püüavad. Eesti keelde pani Anu Pallas, kirjastas Siberi Seeder OÜ. Tellida saab interneti kaudu netipood.siberiseeder.ee/raamatud,18.html
Raamatu viimane vene keeles seniilmunud osa on samuti maakeelde tõlgitud ja kogub ilmumiseks jõudu.
Järgmise lehenumbri materjalid on oodatud 31. mai õhtuni.
Toimetab Anu Pallas, tel: 52 28 929, e-post: [email protected] Muhulane ilmub üks kord kuus. Internetis www.muhu.ee - Ajaleht Trükitud Saarte Trükikojas 400 eks. Trükipoognaid 4. Hind 30 eurosenti.
|
<urn:uuid:a9a7043d-6fa4-476a-acfe-c5b623526bbf>
|
CC-MAIN-2020-40
|
https://www.muhu.ee/documents/22617526/24544213/mai(1)2011.pdf
|
2020-09-22T10:22:32+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-40/subset=warc/part-00070-50bb8e61-7c5b-4d2c-bd34-dad6ca92b697.c000.gz.parquet
| 969,663,817
| 8,569
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99969
|
ekk_Latn
| 0.999875
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3081,
10779,
16405,
21096
] | 1
|
[
0.146484375,
0.63671875,
0.1630859375,
0.044189453125,
0.006683349609375,
0.002227783203125
] |
Väljaandja:
Teksti liik:
Akti liik:
Riigikogu seadus
Jõustumise kp:
30.03.2007
algtekst
Avaldamismärge:
RT I 2007, 1, 2
Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus
Vastu võetud 06.12.2006
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 21. detsembri 2006. a otsusega nr 61
§ 1. Kriminaalmenetluse seadustikus
(RT I 2003, 27, 166; 2006, 48, 360) tehakse järgmised muudatused:
1)paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa maakohtu esimees või tema määratud kohtunik. Jälitustoiminguks loa andmiseks määrab maakohtu esimees ühe kohtuniku, Harju Maakohtu esimees kuni kaks kohtunikku.»;
2)
paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 27. Kohtunikku puudutava kriminaalasja kohtualluvus
(1) Kriminaalasi, milles kohtunik on süüdistatav või kannatanu ja mida tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtus, antakse menetlemiseks maakohtusse teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas.
(2) Kui kohtuniku suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa andmine on üldise kohtualluvuse kohaselt selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtu pädevuses, annab Riigiprokuratuuri taotlusel jälitustoiminguks eeluurimiskohtunikuna loa teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas asuva maakohtu esimees või tema määratud kohtunik.»
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 30. märtsil.
Riigikogu esimees Toomas VAREK
|
<urn:uuid:c7024237-32cc-4cee-bf7a-2b4e3658ffd8>
|
CC-MAIN-2019-22
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/12768145.pdf
|
2019-05-20T02:56:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-22/segments/1558232255536.6/warc/CC-MAIN-20190520021654-20190520043654-00379.warc.gz
| 931,342,945
| 756
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1783
] | 1
|
[
0.043701171875,
0.5859375,
0.35546875,
0.01434326171875,
0.0005340576171875,
0.000244140625
] |
Jõudlusdeklaratsioon DoP nr 1343-CPR-M 520-12-EST
1. Tootetüübi ainulaadne identifitseerimiskood:
Fix Master FIT-Ve 200
2. Tüüp, partii või seerianumber või mõni teine element, mis võimaldaks identifitseerida ehitustoodet vastavalt artiklile 11 (4):
Vt: ETA-17/0445 (01.06.2017)
Täitmisnumber: Vt toote pakendit
3. Ehitustoote kasutuseesmärk või -eesmärgid vastavalt asjakohasele harmoonitud tehnilistele spetsifikatsioonile, nagu see on ettenähtud tootja poolt:
4. Tootja nimi, registreeritud nimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktaadress vastavalt artiklile 11 (5):
| Üldine tüüp | Hiljem paigaldatud sarrusterasest ühendus Fix Master sissepritsesüsteemiga FIT-Ve 200 |
|---|---|
| Kasutamiseks kohas | Betoon C12/15 kuni C50/60 vast. standardile EN 206-1:2000 |
| Materjal | Sarrus Klass B ja C vastavalt standardile EN 1992-1-1 Lisa C Ø8 kuni Ø32 |
| Kasutuskategooria | • Paigaldamine kuiva ja märga betooni (kõik suurused) • Paigaldamine karboniseerimata betooni lubatud kloorisisaldusega kuni 0,40% (CL 0,40) • Kattuv ühendus koos ehitusdetailis olemasoleva sarrusega • Sarruse ankurdamine plaadil või tugiprussil • otsese rõhu all olevate ehitusdetailide sarruse ankurdamine • sarruse ankurdamine müüri suundnööri tõmbejõu katmiseks painduvas elemendis |
| Koormamine | Staatiline, kvaasistaatiline |
Ferrometal Oy, Karhutie 9, 01900 Nurmijärvi, Soome Tel: +358 10 308 11, faks: +358 10 308 4501
5. Kui on kohane, siis ametliku esindaja nimi ja kontaktaadress, kui ametliku esindaja mandaat hõlmab artiklis 12 (2) nimetatud ülesandeid:
Tootejuht Lari Paananen, Ferrometal Oy, Karhutie 9, 01900 Nurmijärvi, Soome Tel: +358 10 308 11, faks: +358 10 308 4501
6. Ehitustoote jõudlusnäitajate püsivuse kinnitamise ja hindamise süsteem või süsteemid vastavalt lisale V:
1
7. Juhul, kui jõudlusdeklaratsioon käsitleb ehitustoodet, mida puudutab harmoonitud standard:
-
8. Juhul, kui jõudlusdeklaratsioon käsitleb ehitustoodet, mille kohta on väljastatud Euroopa tehniline hinnang:
9. Deklareeritud jõudlus(ed):
Tehnilise hindamise asutus:
Euroopa tehniline hindamine:
Euroopa hindamise dokument:
Teavitatud asutus(ed):
Jõudluse jäävuse sertifikaat:
Deutsches Institut für Bautechnik DiBt
ETA 17/0445 – väljastatud 01.06.2017
ETAG 001 osa 1+5 (27.06.2013) ja EOTA TR023 (November 2006)
MPA Darmstadt (1343)
1343-CPR-M 520-12/07.14
| Põhinäitajad | Projekteerimismeetod | Jõudlus |
|---|---|---|
| maksimaalse müüriseotise takistuse väärtused | EN 1992-1-1:2004+AC:2010 | ETA-17/0445, lisa C1 |
| Minimaalne kinnitus- ja lappepikkus | EN 1992-1-1:2004+AC:2010 | ETA-17/0445, lisa C1 |
Tehniline dokumentatsioon ja/või spetsiifiline tehniline dokumentatsioon:
Pole asjakohane
10. Punktides 1 ja 2 märgitud toote jõudlus on vastavuses punktis 9 delareeritud jõudlusega.
Jõudlusdeklaratsioon on väljastatud punktis 4 märgitud tootja ainuvastutusel.
Allkirjastatud tootja poolt ja nimel:
Lari Paananen Tootejuht
Nurmijärvi, 01.11.2017
2
|
<urn:uuid:e5a534d2-630f-490c-9d04-7093ed23eedb>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://fix-master.info/wp-content/uploads/2019/09/DoP_No._1343-fit-Ve_Wi_Rebar_et1.pdf
|
2024-05-25T04:02:40+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00137-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 212,666,464
| 1,253
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999944
|
ekk_Latn
| 0.999976
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1791,
2971
] | 1
|
[
0.375,
0.58984375,
0.0233154296875,
0.009033203125,
0.000797271728515625,
0.00021076202392578125
] |
Juhend hallituseentega nakatumise ja mükotoksiinide esinemise vähendamiseks odra kasvatamisel maheviljeluses
Elina Akk, Heino Lõiveke
Käesoleva juhendi koostamiseks on kasutatud ni oma uurimuste kui teiste teadlaste uurimuste tulemusi.
Euroopa Nõukogu määrus 28 juunist 2007 (EC) Nr. 834/ 2007 sätestab maheviljeluse karakteristikud EL piires järgmiselt: Maheviljeluse olulised elemendid taimekasvatuses on mullaviljakuse tagamine, teravilja liikide ja sortide valik, mitmeaastane külvikord, orgaanilise materjali taasringlus, viljelemise tehnika. Ainult selliste väetiste, mullaparandajate ja taimekaitsevahendite kasutamine on lubatud, millised mahetootmise printsiipide ja eesmärkidega sobivad.
Maheviljeluses on keelatud sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, mis on tavaviljeluses kasvatustehnoloogia üks põhikomponente. Põhiline tähelepanu on vältivatel ja ennetavatel meetmetel, kultuuride õigel järjestusel külvikorras, mullaviljakuse säilitamisel ja parandamisel mahesõnniku kasutamisega, ning liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamisega, haiguse-ja kahjurikindlate sortide ja liikide kasvatamisel, selliste mullaharimise võtete kasutamisel, mis vähendavad haiguste, kahjurite ja umbrohtude varu mullas. Mulla toite-elementide taseme tagamiseks on vajalik ka makro-ja mikroelementide lisamine vastavalt vajadusele, milleks peaks kasutama maheviljeluses lubatud looduslikke tooteid. Haiguste ja kahjurite otseseks tõrjeks kasutada lubatud vahendeid on napilt, teraviljade fusarioosi ja hallitusseente tõrjeks need puuduvad või on alles väljatöötamise staadiumis.
Kui teraviljade maheviljelusel peetakse rangelt kinni külvikorra nõuetest ja viljavaheldusest, luuakse olulised eeldused hallitusseente (Fusarium sp, mustadest hallitusseentest Alternaria, Cladosporium, Helminthosporium, Epicoccum sp. ) ja nende mükotoksiinide esinemise vähenemiseks terades. Meie uurimustel 2012-2014 Fusarium perekonnast on Põhja-Eestis sagedasemad Fusarium culmorum, Fusarium sporotrichioides ja Fusarium poae. Kesk-Eestist pärit odrateradel domineerisid Fusarium lateritium ja Fusarium sporotrichioides. Mustade hallitusseente rühmast esinesid sagedamini liigid Alternaria tenuissima, Epicoccum nigrum, Cochliobolus sativus, Alternaria alternata, vähe esines Cladosporium cladosporioides. Varasemal perioodil tuvastatud Aspergillius ja Penicillium liike seekord ei leitud.
Ka maheviljeluses kõige suuremaks ohuks vilja kvaliteedile ja ohutusele on Fusarium-seened (fusarioos ehk punakaste). Põhiliselt on siiani Eestis leitud ka maheodrast HT2, T2, DON, vähem ohratoksiini ja zearalenooni. Odrateradel esinevad Alternaria ja Penicillium seened tekitavad meie uurimustel alternarioole ja ohratoksiini. Mükotoksiinide teke võib alguse saada juba põllul, eriti Fusarium ja Alternaria seente nakkuse korral, kui selleks on soodustavad tingimused, aga see võib käivituda ka hoidlas. Olulisemateks eeldusteks on piisav hallitusseente nakkusalgme hulk ja vaba vee olemasolu viljas. Hoidlas hallitussente arengut soodustavad samad tegurid nagu tavaviljeluses - niisked umbrohuseemned, kahjurite esinemine, vilja halb mahajahutamine kuivatamise järgselt, viljakihi lubatust suurem paksus, kondensvee tekkimine jne. Hallitusseened oma elutegevusega halvendavad vilja idanevust ning toidu- ja söödakvaliteeti. Tekkivad mükotoksiinid teevad vilja ohtlikuks inimtoidu ja loomasöödana.
Millised on olulisemad tegurid maheodra kasvatamisel mõjutamaks hallitusseentega saastumist ja toksiinide teket ? Need on samad tegurid kui tavaviljeluses (vt juhendit), kuid eelkõige – külvikord ja kutuuride õige järjestus külvikorras, maaharimise viis, külviaeg ja seemne nakatatus haigusetekitajatega, väetamine, fungitsiididest, herbitsiididest jt sünteetilistest agrokemikaalidest loobumine. Koristatud viljas sõltub hallitusseente edasine areng järelkäitlemisest, kuivatamisest ja säilitustingimustest.
Külvikord ja kultuuride õige järjestus külvikorras. Maheviljeluses peab veelgi rangemalt kinni pidama külvikorra nõuetest ja kultuuride õigest järjestusest. Odrale sobivateks eelviljadeks (liigid ja sordid) juhinduda samadest põhimõtetest nagu tavaviljelusel. Külvikorras teraviljade osakaal peaks olema võimalikult väike vältimaks mullas Fusariumseente ja teiste ohtlike organismide kogunemist. Liblikõieliste jt mitte-teraviljade roll peab olema suurem kui tavaviljelusel. Soovitav on kasutada erinevate liikide segukultuure (hernes+oder, oder+kaer), samuti liblikõieliste alla-ja kattekülvi. Munger et al. (2010) arvates katteviljana külvatud punane ristik, samuti laialehised umbrohud mõjuvad takistava barjäärina koristusjäätmetelt haigusetekitajate eoste levikule pähikutele ja teradele. Lühikõrrelisi teraviljasorte maheviljeluses vältida, kuna nende pähikute kokkupuude mulla ja koristusjäätmetel oleva nakkusega on sagedasem ja mikrokliima sellises keskkonnas on Fusarium-infektsiooni levikule soodsam ((Mesterhazy, 1995; Yan et al., 2011). Ka mükotoksiinide kogunemine pikakõrreliste sortide teradesse on olnud väiksem. Sortide valikul maheviljeluses kasvatamiseks peab arvestama kõiki samu soovitusi mida tavaviljeluses. Norra teadlaste andmetel (Bernhoft et al., 2012) samad sordid künnipõhisel mullaharimisel maheviljeluses ja tavaviljeluses võivad fusarioosi nakatumisel ja mükotoksiinidega saastumisel anda võrdseid või maheviljeluses isegi paremaid tulemusi kui tavaviljeluses. Viimane võib olla tingitud mahekülvikorras väiksemast teraviljade osakaalust, suuremast liblikõieliste osatähtsusest ja sellest tulenevast mullainfektsiooni madalamast tasemest.
Mullaharimine. Teraviljade koristus-ja juurejäätmed on fusariooside ja teiste seenhaiguste esmase nakkuse allikaks. Kui maheviljeluses ei kasutata künnipõhist mullaharimist, vaid notill/zero till süsteemi või redused tillage süsteemi, mis jätab nakatunud taimejäätmed mullapinnale, siis toimub seal soodsate tingimuste korral Fusarium jt liikide intensiivne paljunemine ja levik. Võrreldes künniga, mis kõige paremini nakatunud jäätmed mullaga katab ja loob võimalused mulla mikroorganismidele nende hävitamiseks, väheneb mulla saastatuse tase künni puhul oluliselt, samuti väheneb haigestumine fusarioosidest ja teistest taimehaigustest. Seepärast näiteks Norras kasutatakse maheviljeluses laialt künnipõhist harimist. Maheviljeluses umbrohutõrjeks kasutatav mitmekordne äestamine vähendab ka hilisemat taimejäätmete patogeensete Fusarium liikidega asustamist ja edaspidist mullainfektsiooni taset.
Külviaeg ja seemne nakatatus haigusetekitajatega. Maheviljeluses on eriti oluline külvata haaigusvaba seemnega optimaalsel külviajal arvestades mullaomaduste ja sordi varasusega. Fusarioosi ja teiste hallitusseente kahjuliku mõju vähendamiseks peaks külvama võimalikult vara, et vältida saagikoristuse jäämist hilisele sügisvihmade perioodile. Seetõttu võiks ka eelistada varasemaid sorte, mis valmivad varem ja saavad ka varem koristusküpseks. Maheviljeluses külviseemne puhtimise võimalused on piiratud. Kui haigusvaba seemet pole, on ka maheviljeluses lubatud kasutada külvise töötlemiseks füüsikalisi ja bioloogilisi vahendeid. Rootsis Uppsala Ülikoolis dr. Gustav Forsbergi poolt on välja töötatud kuuma õhuga, kuuma auruga või gaseeritud auruga teravilja seemnete töötlemise tehnoloogia, mille alusel Rootsi firma Acanova AB on loonud suure võimsusega katkematu töörežiimiga seadme, mis kuumtöötleb tunnis 1,3-2,0 tonni vilja. Seadme kasutamine on andnud keemiliste puhiste kasutamisele lähedasi tulemusi järgmiste haigusetekitajate korral – nisul kõvanõgi, fusarioosid, lumiseen; odral – helmintosporioosid, fusarioosid; kaeral – helmintosporioosid, fusarioosid, lendnõgi; rukkil – kõrrenõgi; tritikalel – helelaiksused.
Bioloogiliste puhistena kasutatakse preparaate mikroorganismidest, ekstrakte ja leotisi taimedest jms, enamasti siiski tagasihoidlike tulemustega. Samuti ei ole nende kaitsespekter kuigi lai, vaid üsna piiratud st nad on efektiiivsed vaid konkreetsete haigusetekitajate suhtes. Saksamaa toodab ja kasutab teraviljadel laialdaselt biopuhiseid Cedomon ja Cerall Lantmännen BioAgri AB. Mõlemad on valmistatud bakteri Pseudomonas chlororaphis tüvest MA 342. Cedomon on õliformulatsioon kasutamiseks odrale ja kaerale Pyrenophora liikide (helmintosporioosid - võrklaiksus, triiptõbi, pruunlaiksus) nakkusest vabastamiseks alates 1997 aastast juba 1,8 miljonil ha. Cerall on uuem formulatsioon nisu, rukki ja tritikale seemnete puhtimiseks kõvanõe (Tilletia caries), helelaiksuste (Septoria nodorum), fusariooside (Fusarium sp.) ja lumiseene (Microdochium nivale) vastu. Cedomon on kasutamiseks registreeritud Rootsis, Norras, Soomes, Austrias, Itaalias, Taanis ja Poolas, Cerall – Rootsis, Austrias ja Soomes. Katsetes Euroopas on nii haiguste tõrje kui saagiefekt olnud neil biopuhistel keemilistega võrdne, mida võib biopuhiste puhul lugeda väga heaks tulemuseks. On aeg ka Eesti maheteravilja kasvatuses eelnimetatud kuumaõhuga töötlemine ja biopuhised kasutusele võtta.
Väetamine. Tavaviljeluses kasutatavad väetised kindlustavad taimede varustamise kõigi vajalike mikro-ja makroelementidega. Eestis kasutatav väetamissüsteem maheviljeluses aga ei pruugi kõigile taimede vajadustele vastata, just P, K, Ca, Mg ja mikroelementide osas. Lubatud mahesõnniku kasutamine täidab seda lünka küll N osas, halvemini aga eelnimetatud makro-ja mikroelementide osas. Ka liblikõielised kultuurid, vahe-ja kattekultuurid ei saa seda puudujääki katta. Vajalik oleks EL-s lubatud looduslike mineraalide ja muude väetisainete kasutamine kogu maheviljeluses. Orgaaniliste väetiste olulisi positiivseid külgi on mulla rikastamine orgaanilise materjaliga (mulla füüsikaliste omaduste parandamine jne) ja mulla antifütopatogeense potentsiaali tõstmine. Mõnede teadlaste arvates on mineraalväetistel, eriti mineraalse N kasutamisel Fusarium-infektsiooni ja DON kogunemist teraviljades suurendav toime (Martin et al., 1991; Elen et al., 2000; Lemmens et al., 2004; Heier et al., 2005 jt). Kuid on ka teistsuguseid seisukohti. Näiteks Champell et al. (2004) väidavad, et mineraalse toitumise mõju teraviljade fusarioosile on veel ebaselge, küll on tuvastatud, et erinevatel N vormidel on fusarioosile erinev mõju. Bernhoft et al. (2012) katsed Norras näitasid, et mineraalväetiste kasutamine selgelt ja usutavalt suurendas F. graminearum esinemist teraviljadel. Põhjuseks arvatakse olevat tihedamas taimikus kõrgem õhuniiskus ja soodsamad tingimused nakatumiseks ja toksiinide tootmiseks. Ka võib liigne lämmastik muuta rakuseinte struktuuri ja kogu taime keemilist koostist tehes ta haigusetekitajaile vastuvõtlikumaks.
Fungitsiididest, herbitsiididest jt sünteetilistest agrokemikaalidest loobumise mõju.
Kuna maheviljeluses sünteetilisi agrokemikaale ei kasutata, säilib mullas looduslik mikroorganismide tasakaal. Keemiliste vahendite muldaviimine võib seda põhjalikult rikkuda ja bioloogiline tasakaal mullas kaob. See aga mõjutab seal kasvavate taimede elutegevust ja vastupanuvõimet haigusetekitajatele. On teada, et mõned keemilised taimekaitsevahendid (glüfosaat; MCPA) võivad soodustada teraviljade fusarioosi haigestumist, teraviljade pritsimine fungitsiididega varases arengufaasis stimuleerib Fusarium-seente arengut ja mükotoksiinide tekkimist teraviljades. Võimalik, et patogeensed Fusarium liigid maheviljeluses bioloogilise tasakaalu tingimustes surutakse antagonistlike Fusarium liikide poolt suuremal määral maha kui tavaviljeluses. Seda arvamust toetab fakt, et maheviljeluses on tuvastatud mittepatogeensete ja antagonistlike Fusarium liikide suurem arvukus kui tavaviljeluses (Knudsen et al., 1995).
Seega võiks eeldada, et maheviljeluses on mitmeid eeldusi saada hallitusseentest (sh Fusarium sp) puhtam ja mükotoksiinidest vähem saastatud toodang. Siiski ei ole vastus nii ühene. Tava-ja maheviljeluse teraviljatoodangu mükotoksiinidega saastumise võrdlevate uuringute tulemused on sageli lahknevad. Edwards (2009) Ühendkuningriigist, Jestoi et al. (2004) Soomest ei leidnud usutavat vahet mükotoksiiinide sisalduses nende 2 viljelusviisi vahel. Seevastu Doll et al. (2002), Schollenberger et al. (2005), Bernhoft et al. (2010, 2012) väidavad, et maheviljeluse teravili sisaldab vähem toksiine kui tavaviljeluse teravili. Lairon (2010) on seisukohal, et kuigi teraviljades sageli mükotoksiine madalates doosides esineb, ei ole mahe-ja tavatoodangu mükotoksiinide sisaldustes üldiselt märkimisväärseid erinevusi. Autori arvates on maheviljeluses kasutatavad preventiivsed meetmed vaatamata keemiliste fungitsiidide puudumisele, võimelised mükotoksiinidega saastumise hoidma madalal tasemel. Vastavatest kirjanduse ülevaadetest võib leida umbes pooltes allikatest, et maheviljeluse toodangus on mükotoksiinide tase madalam kui tavaviljeluse toodangus, ülejäänud pooltes allikates tõdetakse, et nende kahe viljelussüsteemi tulemustes erinevusi mükotoksiinie sisaldustes pole.
Hinnates kriitiliselt kirjanduses esitatud tulemusi, võib pidada katsetulemuste erinevuste põhjuseks ka erinevusi katsetingimustes ( harimine, väetamine, eelviljad, sordid, ilmastik jne).
Meie uurimustel esineb odral maheviljeluses rohkem musti hallitusseeni, kuid pole usutavaid erinevusi Fusarium seente esinemises. Üksikud sordid (`Hennike`) osutusid katsetatud 12 sordi hulgas Fusarium sp suhtes teistest kindlamaks nii tava-kui maheviljeluses. Toksiinidega saastumisele maheviljeluses oli vatuvõtlikum `Maali`. Neid ja kirjanduses olevaid andmeid sortide omaduste kohta peaks odrakasvataja arvestama.
Ka mahevilja säilitamisel laos peab silmas pidama kõiki samu nõudeid nagu tavaviljeluse toodangu puhul (vt juhend). Laohoones temperatuuri ja niiskuse suured kõikumised soodustavd odras toksiin DON teket.
|
<urn:uuid:17fe59d8-3037-40d7-a5fc-28b37efc01e6>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Juhend_HS_naktumise_ja_MT_esinemise_vahendamiseks_odral_maheviljeluses_red_HL.pdf
|
2024-05-25T04:50:05+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00120-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 749,010,613
| 5,191
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999972
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3393,
6481,
10608,
13701
] | 1
|
[
0.26953125,
0.396484375,
0.244140625,
0.07763671875,
0.00927734375,
0.002899169921875
] |
Lisa 1
käskkirjale nr 12-1/20/93
AMETIJUHEND
Ametikoha nimetus: Kinnisvara haldusameti kinnisvarahaldur
Amet:
Viljandi linnavalitsuse kinnisvara haldusamet
Teenistus:
Kohaliku omavalitsuse teenistus, ametnik
Vahetu juht:
Kinnisvara haldusameti juhataja
Kes asendab:
Kinnisvara haldusameti juhataja
Keda asendab:
Kinnisvara haldusameti juhatajat
Teenistuse peamine eesmärk:
Kõikide kinnisvara korrashoiutegevuste korraldamine sh hangete korraldamine, temale määratud kinnisvaraportfelli tulemuslik majandamine ja kinnisvara haldusameti haldusalas olevate hoonete ja kinnistute haldamine haldustarkvaras.
Nõuded haridusele:
1. Kõrgharidus;
2. kinnisvaraalane ettevalmistus ja pidev enesetäiendamine.
Nõuded teadmistele, oskustele ja isikuomadustele:
1. Kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivate õigusaktide ja Viljandi linnavalitsuse asjaajamiskorra tundmine ja rakendamise oskus;
2. eesti keele oskus kõrgtasemel ning väga hea suuline ja kirjalik eneseväljendamise oskus;
3. arvuti kasutamise oskus oma ametialaste ülesannete täitmiseks;
4. hea koostöövalmidus, algatusvõime ja loovus (võime osaleda uute lahenduste väljatöötamisel, neid rakendada ning töötada iseseisvalt), kohusetunne, otsustus-ja vastutusvõime (kohustuste täpne ja õigeaegne täitmine, vastutus oma kohustuste täitmise, selle kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest), enesekehtestamisoskus;
5. asjaajamiskorra tundmine ja rakendamise oskus;
6. B kategooria juhiloa olemasolu.
Teenistuskohustused:
1. teostama hoonete haldamist vastavalt kinnisvara korrashoiu tagamise tegevuste standardile;
2. süstematiseerima haldamisega seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni kujul, mis tagab informatsiooni leidmise kiireimal ja lihtsaimal viisil ning selle säilimise;
3. kasutama tööandja poolt kehtestatud tüüpseid hanke, lepingu-, akti- ja aruandevorme vajalike dokumentide vormistamiseks ja tegema ettepanekuid nende loomiseks ja täiustamiseks;
4. hoonete haldamis efektiivsemaks korraldamiseks loodud projektmeeskondades osalemine ja vajadusel nende juhtimine;
5. organiseerima haldusobjektil erinevate vajalike tööde läbiviimise viisil, mis vähem häirib kasutajate töökeskkonda;
6. vajalike tööde planeerimisel ja läbiviimisel organiseerima koostöö ameti spetsialistidega;
7. tegema ettepanekuid hoonete haldamise efektiivsemaks korraldamiseks ja kasutama kõiki võimalusi nende rakendamiseks;
8. haldusportfelli halduseelarve koostamine (haldamine, tarbimisteenused, muud majandamiskulud, omanikukohustused, üürikulud ja kulud jooksvale remondile lisataotluste vormistamine), kinnitamine ja täitmise jälgimine (objektipõhise aruandluse korraldamine) kuluarvete viseerimine vastavalt eelarvele, eelarve koostamise protsessis osalemine ja eelarve täitmisest kinnipidamine;
9. asutuste juhtidega kohtumine üks kord kuus;
10. kinnisvara haldusameti kuluarvete kontroll e-arvekeskuses vastavuses haldustarkvaras esitatud aruannetele;
11. hoonete kindlustuslepingute andmete esitamine kindlustajale;
12. Viljandi linnavalitsuse korraldatavate remonttööde projektimeeskondades osalemine;
13. haldustarkvara haldamine ja tervikliku kinnisvaraportfelli töö koordineerimine haldustarkvaras.
14. kinnisvara haldusameti eelnõude koostamine ja hilisem protsessi juhtimine;
15. vastavalt sotsiaalkomisjoni või linnavalitsuse korraldustele üürilepingute ettevalmistamine, pikendamine, lõpetamine ja hoiatuskirjade koostamine ning kohaletoimetamine;
16. sotsiaal- ja eluruumide vastuvõtmine ja üleandmine akti alusel;
17. Viljandi linnavalitsuse omandis olevate korterite korteriühistute koosolekutel osalemine;
18. Viljandi linnavalitsuse omandis olevate eluruumide ja sotsiaaleluruumide üüriarvete kohaletoimetamine;
19. seadusest tulenevate aruandluse koostamine ja esitamine;
20. muude seaduslike ühekordsete ülesannete täitmine; Õigused:
1. Saada linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmetelt ning linna teenistuses olevatelt teistelt isikutelt infot ja dokumente, mis on vajalikud temale pandud teenistuskohustuste täitmiseks;
2. teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks oma pädevusse kuuluvas valdkonnas;
3. saada teenistuskohustuste täitmiseks vajalikku täiendkoolitust;
4. saada oma tööks vajalikud tingimused ja tehnilised vahendid ja tehnilist abi nende kasutamisel;
5. teostada järelevalvet ametikoha valdkonda kuuluvatel objektidel.
6. pidada läbirääkimisi, sõlmida mitterahalisi ja rahalisi lepinguid oma pädevuse piires ja selleks ettenähtud korras
7. kirjutada alla tema pädevuses olevates küsimuste väljasaadetavatele dokumentidele
Vastutus:
1. Vastutab käesoleva ametijuhendiga ettenähtud teenistuskohustuste nõuetekohase ja korrektse täitmise eest;
2. vastutab tema poolt esitatud informatsiooni ja dokumentide õigsuse, otstarbekuse ja seaduslikkuse eest;
3. vastutab teenistuskohustuste täitmiseks tema käsutusse antud vara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest;
4. vastutab talle teenistuse tõttu teatavaks saanud ametialase saladuse, teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavate andmete ning muu konfidentsiaalse info hoidmise eest.
Kinnisvara haldusameti juhataja (allkirjastatud digitaalselt)
Käesolevaga kinnitan, et olen tutvunud käesoleva ametijuhendiga ning kohustun järgima selles ettenähtud nõudeid.
Kinnisvarahaldur (allkirjastatud digitaalselt)
|
<urn:uuid:b2fe95c6-db28-4218-a138-2a85f435782b>
|
CC-MAIN-2020-50
|
https://www.viljandi.ee/documents/36926/26740002/KV+Halduri+ametijuhend+nov2020.pdf/e9544cb9-a44d-490b-bbe8-271447b46a69
|
2020-12-04T19:42:40+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-50/subset=warc/part-00082-8431e8c9-c763-4c27-b286-ba1dd7e2631e.c000.gz.parquet
| 904,062,661
| 2,016
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1927,
4180,
5297
] | 1
|
[
0.058837890625,
0.62109375,
0.267578125,
0.04443359375,
0.00567626953125,
0.00159454345703125
] |
Eesti Onkoteraapia Ühing
Puusepa 8, Ruum H201, Tartu 51014
Tel: +3727319800 Fax: +3727319804
[email protected]
28.03.2014
Eesti Haigekassa Lembitu 10, 10114 Tallinn Tel: 6208 430 Faks: 6208 449
e-post: [email protected]
Teie: 28.02.2014 nr 4-22/588
Vastused Eesti Onkoteraapia Ühingu hinnataotluste osas
Taotlus „Ravimi pertuzumab lisamine teenusele Rinnakasvajate kemoteraapiakuur":
1. Esitada CLEOPATRA uuringu täistekst elektroonselt või paberkandjal. Samuti esitada taotluses mainitud elukvaliteedi hindamise uuringu täistekst ning viimased publikatsioonid üldelulemuse andmete kohta.
Uuringute publikatsioonid on lisatud käesoleva e-kirja lisadena. Üldise elulemuse täiendatud andmed avalikustatakse teadaolevalt ESMO 2014. kongressi raames septembris 2014.
2. Selgitada taotluse punktis 5.2. toodud keskmist ravikuuri pikkust esimesel aastal (6 kuud) ja järgnevatel aastatel (9 kuud). Kust pärinevad esitatud andmed?
Keskmise ravikuuri arvutustel on aluseks võetud aasta keskmine ravipikkus, mis põhineb meie arstide kogemusel trastuzumab+dotsetakseel skeemi kasutusel HER2+ metastaatilise rinnavähiga patsientide esimese rea ravis. Eelduseks on, et esimesel aastal patsiendid lülituvad ravile aasta lõikes järk-järgult ja järgnevatel aastatel pikeneb keskmine ravipikkus juba ravil olevate patsientide osas.
Kuigi CLEOPATRA uuringus oli pertuzumab+trastuzumab+dotsetakseel kombinatsiooni keskmine kliiniline ravikuuride arv 18 kuuri ehk 1 aasta, ei saa kalendriaasta maht kattuda kliinilise ravipikkusega, sest kõik patsiendid ei alusta raviga kohe aasta algusest. Seetõttu ei ole mõju aastasele mahule (punkt 5.2) arvutatud maksimaalse kliinilise ravipikkusega.
Taotlus „Biliopankreaatilise süsteemi kartsinoomi kemoteraapiakuur, ravimi nabpaklitakseel lisamine komplekshinda":
1. Esitada taotluses viidatud uuringu Daniel D. Von Hoff et al täistekst elektroonselt või paberkandjal.
Lisatud e-kirjaga.
2. Kas teile teadaolevalt on uuritud ja kasutatud biliopankreaatilise süsteemi ravis kombinatsioonravi gemtsitabiin+paklitakseel või gemtsitabiin+dotsetakseel? Kui jah, siis esitada uuringute täistekstid elektroonselt või paberkandjal.
Vastus:
Taksaani ja gemtsitabiini kombinatsioonravi pankrease adenokartsinoomi ravis ei kasutata, s.t. ei kuulu standardravi hulka. Andmebaasidest leiame mitmeid väikesemahulisi I või II faasi kontrollimata või eksperimentaalseid uuringuid, kuid mitte ühtki randomiseeritud kontrollitud III faasi uuringut, mis oleks rakendatav tõenduspõhise alusena ravi efektiivsuse ja ohutuse üle otsustamisel. Üheski nimetatud uuringus ei ole tõestatud olulist mõju patsientide elulemusele. I ja II faasi uuringute tulemused ei ole toetanud uuringute jätkamist III faasis.
NAB-paklitakseeli samastamine (võrdlemine) taksaanidega ei ole asjakohane. Tegemist on farmakokineetiliselt ja farmakodünaamiliselt erinevate ravimitega ja sellest tulenevalt ka erinevate toime-omadustega (loe: efektiivsusega).
Loetelu avaldatud teadusartiklitest teiste keemiaravi skeemide randomiseeritud kontrollitud uuringute kohta on leitav von Hoff ja kaasautorite uuringuartiklist (viited 6...16) ning võime need soovi korral esitada.
3. Sõnastada täpsemalt kombinatsioonravi nabpaklitakseel+gemtsitabiin sihtrühm. Taotluse punktis 5.1. toodu kohaselt on antud kombinatsioonravi näidustatud nii heas seisundis, kui ka halvas seisundis igas vanuses patsientidele. Samuti jääb selgusetuks kuidas tuvastatakse FOLFIRINOX skeemi talumatus.
Vastus:
Nii FOLFIRINOX kui ka NABpaklitakseeli ja gemtsitabiini kombinatsioonravi uuringusse kaasati pankrease kaugelearenenud adenokartsinoomiga patsiente, kes ei olnud eelnevalt keemiaravi saanud. Oluliste erinevustena ei kaasatud FOLFIRINOX uuringusse patsiente, kes olid vanemad kui 76 aastat või kelle üldseisund diagnoosifaasis oli halvem kui 1. aste ECOG klassifikatsiooni alusel.
| Grade | ECOG |
|---|---|
| 0 | Fully active, able to carry on all pre-disease performance without restriction |
| 1 | Restricted in physically strenuous activity but ambulatory and able to carry out work of a light or sedentary nature, |
| | e.g., light house work, office work |
| 2 | Ambulatory and capable of all selfcare but unable to carry out any work activities. Up and about more than 50% of |
| | waking hours |
| 3 | Capable of only limited selfcare, confined to bed or chair more than 50% of waking hours |
| 4 | Completely disabled. Cannot carry on any selfcare. Totally confined to bed or chair |
5
NAB-paklitakseeli ja gemtsitabiini kombinatsioonravi sihtrühm uuringus vastas kriteeriumitele:
vanus ≥18,
Karnofsky sooritusvõime indeks >70
| Able to carry on normal activity and to work; no special care needed. | 100 |
|---|---|
| | 90 |
| | 80 |
| Unable to work; able to live at home and care for most personal needs; varying amount of assistance needed. | 70 |
| | 60 |
| | 50 |
| Unable to care for self; requires equivalent of institutional or hospital care; disease may be progressing rapidly. | 40 |
| | 30 |
| | 20 |
| | 10 |
| | 0 |
NABpaklitakseli uuringusse kaasati patsiente vanuses kuni 88 aastat (oluliselt vanemad, kui FOLFIRINOX uuringus) ja Karnofski indeksiga kuni 70 (kehvemas üldseisundis kui ECOG 0...1 FOLFIRINOX uuringus). Ka nimetatud kriteeriumitega patsientide alarühmades saavutati üldise elulemuse oluline paranemine.
FOLFIRINOX skeemi talumatuse aluseks on 3.-4. raskusastme (st. elukvaliteeti oluliselt halvendava, eluohtliku) kõrvaltoime teke, mis on eeldatavalt vereloome kahjustus või toksilisus seedetraktile ning teeb võimatuks tsütotoksilise keemiaravi jätkemise ettenähtud annuses ja/või plaanitud ajal.
4. Sõnastades täpsemalt taotletava kombinatsioonravi sihtrühma, täpsustada vajadusel ka patsientide arvu prognoosi.
Vastus:
Taotluses esitatud patsientide arvu prognoos ja eri raviskeemide osakaalud põhinevad eelnevalt kirjeldatud eeldustel.
Ülaltoodu alusel peame NABpaklitakseeli ja gemtsitabiini kombinatsioonravi sihtrühmaks patsiente, kes diagnoosifaasis vanuses üle 75 aasta ja/või kehvas üldseisundis (ECOG≥2) ning patsiente, kellele ei ole võimalik ordineerida FOLFIRINOX skeemi järgi ravi täisdoosides. Lisaks – NABpaklitakseeli ja gemtsitabiinravi võib saada ka esmavalikuks haigeile, kellele erinevail (isiklikel, sotsiaalsetel jne) põhjustel ei sobi kauakestev (48h) infusioonravi. Samuti haigeile, kellele on paigaldatud sapiteede stent (tõstab infektsiooniriski) või varasemalt anamneesis infektsiooniprb0leemid.
Taotlus „Pahaloomulise kasvajaga seotud luukoe kahjustuse ravi bisfosfonaatide või monoklonaalsete antikehadega (ravimi denosumab lisamine teenusesse)":
1. Eesti Onkoteraapia Ühing on oma kirjas 31.12.2013 selgitanud, et hetkel on „lahendamata neerupuudulikkusega patsientide ravi, kellele praeguses komplekshinnas sisalduvad bisfosfonaadid on vastunäidustatud."
NCCN ravijuhistes (v 1. 2014)
Zoledronaadi ega denosumabi vastunäidustuste hulgast neerupuudulikkust ei leia. Tõsi, zoledronaadi ravimiomaduste kokkuvõttes on selgitatud, et arvestades „kliiniliste ohutuse andmete puudumist zoledroonhappe kohta raske neerupuudulikkusega /…/ patsientidel ja väheste farmakokineetiliste andmete olemasolu ravimi kasutamisel raske neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirensi algväärtus <30 ml/min) patsientidel, ei soovitata neil" ravimit kasutada. Ka denosumabi annustamisjuhistes on öeldud, et kogemus dialüüsravil olevate või tõsise neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) patsientidega on piiratud. See viitab andmete puudumisele neerukahjustusega patsientide ravil mõlema preparaadiga.
(http://www.nccn.org/professionals/physician_gls/pdf/prostate.pdf) on nii denosumabi kui zoledronaadi korral märgitud, et kumbagi ravimit ei soovitata kasutada, kui neerufunktsiooni häirele viitav kreatiniini kliirens on langenud alla 30 ml/min. Sellest tulenevalt esitada täiendav materjal, mille alusel saab väita, et denosumab on neerupuudulikkuse korral bisfosfonaatidele eelistatum.
Vastus:
Zoledroonhape:
Ravimi omaduste kokkuvõtete alusel ongi kokkuvõtlikult erinevused selgelt näha, arstid praktikas ka sellest lähtuvad:
Erihoiatused:
Zometa võib halvendada neerufunktsiooni. Potentsiaalset neerufunktsiooni kahjustuse riski võivad suurendada patsiendi dehüdreeritus, olemasolev neerukahjustus, Zometa ja teiste bisfosfonaatide korduvad ravitsüklid, samuti teiste nefrotoksiliste ravimite kasutamine. Kuigi neerukahjustuse risk on väiksem 4 mg zoledroonhappe manustamisel 15 minuti jooksul, ei ole see siiski välistatud. Pärast 4 mg zoledroonhappe esimese või ühekordse annuse manustamist on patsientidel esinenud neerufunktsiooni kahjustust, mis progresseerus kuni neerupuudulikkuse ja dialüüsivajaduseni. Kreatiniini sisaldus seerumis võib tõusta patsiendil, kes on luustikuga seotud tüsistuste vältimiseks saanud pikemat aega soovitatud annuses Zometa't.
Enne iga Zometa annuse manustamist tuleb määrata patsiendil seerumi kreatiniinisisaldus. Mõõduka kuni keskmise neerupuudulikkusega luumetastaasidega patsientidele soovitatakse manustada väiksemad zoledroonhappe annused. Kui Zometa-ravi jooksul neerupuudulikkus süveneb, tuleb ravi katkestada. Ravi võib jätkata vaid siis, kui seerumi kreatiniinisisaldus ei erine rohkem kui 10% algväärtusest. Ravi Zometa'ga tuleb jätkata sama annusega, mida kasutati enne ravi katkestamist.
Denosumab:
Arvestades kliiniliste ohutuse andmete puudumist zoledroonhappe kohta raske neerupuudulikkusega (kliinilistes uuringutes seerumi kreatiniinisisalduse algväärtus üle 400 mikromol/l või üle 4,5 mg/dl TIH patsientidel ja üle 265 mikromol/l või üle 3,0 mg/dl luukude haarava kaugelearenenud pahaloomulise kasvajaga patsientidel) ja väheste farmakokineetiliste andmete olemasolu ravimi kasutamisel raske neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirensi algväärtus <30 ml/min) patsientidel, ei soovitata neil Zometa't kasutada.
Neerukahjustusega patsiendid
5.2. Farmakokineetika:
Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).
Neerukahjustus
Neerukahjustuse raskusaste ei mõjutanud denosumabi farmakokineetikat uuringus, milles osales 55 patsienti ilma kaugelearenenud kasvajata, kuid erineval tasemel neerufunktsiooniga, k.a dialüüsravi saavad patsiendid. Ravi ajal XGEVA'ga ei ole neerufunktsiooni jälgimine vajalik. Denosumabi erihoiatustes neerukahjustus puudub.
Lisatud on ka uuringupublikatsioon denosumabi ja zoledroonhappe otsevõrdlusest, milles on esile toodud renaalse ohutusprofiili oluline erinevus (Stopeck et al. 2010).
2. Kui palju on Eestis aastas patsiente, kellel neerupuudulikkus takistab alternatiivsete bisfosfonaatide kasutamist?
Tegelikult pole Eestis olemas registrit, mille alusel objektiivset arvu saaks välja tuua.
Taotlus „Onkoloogilise akuutse palliatiivse ravi voodipäev":
Vastus:
1. Kui suur (mitu voodikohta) on/peaks olema onkoloogilise akuutse palliatiivse ravi osakond?
Ühtne standard puudub, voodikohtade arv peaks vastama vajadusele ja teenuse rahastatusele. Tartu Ülikooli Kliinikumis on planeeritud esialgselt teenuse rakendumisel 12 voodikohta.
2. Juhul, kui teenust juba osutatakse, palume raviasutuste lõikes esitada onkoloogia ja onkoloogilise akuutse palliatiivse ravi osakonna kohta: Vastus:
Teenust planeeritud kujul praegu süsteemselt ei osutata. Vastavat teenust vajavad patsiendid saavad vajalikku ravi kas onkoloogia või kirurgia aktiivravi osakondades või on puuduliku raviga hooldusravi osakondades või koduses toetusravis, pöörduvad probleemide lahendamiseks EMO-sse või on üldse vastava abita. Seetõttu süsteemset teenuse mahtu tabelina lisada pole võimalik.
3. Täpsustada osakonna palati, protseduuritoa ja vastuvõtukabineti osas – kas ruumi ja aparatuuri nõuded on samad kui onkoloogia erialal üldiselt? Kui ei, mille poolest erinevad?
Vastus: Jah – need võiksid olla samad kui onkoloogia erialal üldiselt.
4. Mitme patsiendi kohta peaks akuutse palliatiivse ravi osakonnas olema?
b) Õde – 6 patsiendi kohta
a) Onkoloog – 12 patsiendi kohta
c) Hooldustöötaja – 6 patsiendi kohta
e) Hingehoidja – võiks olla tinglikult 0,25 koormusega 12 patsiendi kohta
d) Füsioterapeut – 12 patsiendi kohta
f) sotsiaaltöötaja – võiks olla tinglikult 0,25 koormusega 12 patsiendi kohta
Taotlus „Kolorektaalvähi keemiaravi kuuri piirhind. Soovime tõsta keemiaravi + EGFR inhibiitori (tsetuksimabi või panitumumabi) ravi osakaalu I raviliinis (neoadjuvantne ja palliatiivne ravi) kokku 40% (hetkel kehtiv 10%)":
1. Taotluses on märgitud, et eesmärgiks on tõsta EGFR-inhibiitoreid sisaldavate kuuride osakaalu neoadjuvantses või palliatiivses esmasliini ravis 10%-lt 40%-ni. Hetkel on neoadjuvantsena vaid 2% kuuridest, mis sisaldavad tsetuksimabi. Sellele lisaks sisaldab 24% kuuridest anti-VEGF ravimit. Taotluse punkti 5.1. all on kirjeldatud soovitud ravikuuride osakaalu uues komplekshinnas, kuid selle kujunemine ei ole läbipaistev. Palun esitada metastaatilise kolorektaalkasvajaga patsientide kõik soovitavad ravikuurid nn voodiagrammina või kastskeemina, mille abil oleks kuuride osakaalude kujunemise loogika ja võimalikud tänased puudujäägid üheselt jälgitavad. Soovime näha igas kastis patsientide arvu (koos viitega, millisele allikale tuginedes see on leitud), ravikuuri nimetust, ravikuuride eeldatavat arvu.
Vastus: Palun leidke diagramm lisana.
Eesti Onkoteraapia Ühingu nimel,
Dr Anneli Elme
Dr Peeter Padrik /allkirjastatud digitaalselt/
|
<urn:uuid:96d8a78e-d4ff-4bcf-a392-540f81ce8873>
|
CC-MAIN-2024-26
|
https://www.tervisekassa.ee/uploads/userfiles/976_lisaandmed.pdf
|
2024-06-14T06:02:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00001-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet
| 924,091,976
| 5,156
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999955
|
ekk_Latn
| 0.999963
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1917,
4488,
5766,
8856,
11845,
13382
] | 0
|
[
0.34765625,
0.283203125,
0.2109375,
0.1455078125,
0.010009765625,
0.00185394287109375
] |
SÕUDEREGATT "VILJANDI PAADIMEES" FINIŠIPROTOKOLL 11.juuli 2009
EELSÕIDUD:
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
F
|
<urn:uuid:329e5700-a48b-472d-b86d-ade18b4dfbd8>
|
CC-MAIN-2019-13
|
https://www.soudeliit.ee/wp-content/uploads/2010/03/2009_Viljandi_paadimees_tulemused.pdf
|
2019-03-22T14:59:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-13/segments/1552912202671.79/warc/CC-MAIN-20190322135230-20190322161230-00263.warc.gz
| 893,716,410
| 86
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.993001
|
slv_Latn
| 0.342728
|
[
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
74,
146
] | 0
|
[
0.74609375,
0.2490234375,
0.004119873046875,
0.0011749267578125,
0.0002880096435546875,
0.000046253204345703125
] |
JUHATUSE LIIGE
VALGEVILLA
CORRIGO ESTETICA
JUHTKOND
SOTSIAAL-JA TERVISHOIUTEENUSED
AMBULATOORSED
TEENUSED
NÕUSTAMISTEGEVUSED
KOHTUEKSPRTIIS
GÜNEKOLOOGIA
PSÜHHIAATRI
VASTUVTÕTT
KAHJUDE
VÄHENDAMINE
METADOON
ASENDUSRAVI
SÜSTLAVAHETUS
TÖÖTERVISHOID
TERVISEKONTROLL
VAKTSINEERIMINE
ESMAABI-
KOOLITUSED
TÖÖKOHA
KOHALDAMISE
KONSULTATSIOON
TÖÖANDJATE
NÕUSTAMINE
RÖNTGEN
UURINGUD
HAMBARAVI
DIAGNOSTIKA
RAVI
PROTEESIMINE
TAASTUSRAVI
ARSTI
VASTUVÕTT
FÜSIOTERAAPIA
TEGEVUS-
TERAAPIA
LOGOPEED
KOOLITERVISHOID
ADMINISTRATIIVSED
TEGEVUSED
RAAMATU-
PIDAMINE
TURUNDUS,
ARENDUS,
MÜÜK
PERSONALI-
JUHTIMINE
INFOSÜST. JA
ANDMEKAITSE
HEAKORD
|
<urn:uuid:91561ec0-7261-411e-b4f4-17888c93ee45>
|
CC-MAIN-2019-13
|
http://www.corrigo.ee/wp-content/uploads/2019/02/Corrigo_struktuur_10.01.2019.pdf
|
2019-03-22T14:24:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-13/segments/1552912202671.79/warc/CC-MAIN-20190322135230-20190322161230-00265.warc.gz
| 263,130,979
| 326
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99852
|
ekk_Latn
| 0.99852
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
619
] | 1
|
[
0.302734375,
0.68359375,
0.01123046875,
0.00118255615234375,
0.00009584426879882812,
0.00017547607421875
] |
F1 VIRU SPUTNIK 2 : 7 F1 HK TORNAADO KOLLANE
EMV F1 2018/2019
(1:3 ; 1:4)
Aeg: 10. november 2018 12:30
Koht: Kohtla-Järve Jäähall
Mängitud aeg: 1:00:00
Mängijad (kodu)
| 0 | Löödud Värav |
|---|---|
| 1 | Pavel Jantšuk |
| 5 | Sergei Fjodorov |
| 8 | Igor Krawczuk |
| 15 | Vjatšeslav Filatov |
| 29 | Matvei Konõšev |
| 33 | Denis Ivanov |
| 71 | Artem Pepeliaev |
| 77 | Liliana Vorobjova |
| 88 | Aleksandr Gatilov |
| 91 | Andrei Pepeliaev |
Väravad (kodu)
| 0:11:16 | 0 (Löödud Värav) |
|---|---|
| 0:23:56 | 0 (Löödud Värav) |
Väravavahid (kodu)
Kohtunikud
Nimi
Kohustused
| 1. | Arina Ivanova | Aeg |
|---|---|---|
| 2 | Sergei Konõshev | Joonekohtunik |
Mängijad (külalised)
| 0 | Löödud Värav |
|---|---|
| 1 | Jegor Janajev |
| 8 | Timur Gontšarenko |
| 10 | Anton Gabenko |
| 11 | Ilja Rusmanov |
| 12 | Roman Mõstkovski |
| 13 | Daniil Marinits |
| 14 | Jesper Marist |
| 18 | Kirill Zjuzkov |
| 30 | German Tsõganov |
| 71 | Mihail Pismennõi |
| 77 | Samu Matias Teuho |
| 92 | Kristen Soha |
| 94 | Savva Zemskov |
Väravad (külalised)
| 0:04:41 | 0 (Löödud Värav) |
|---|---|
| 0:13:59 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:16:35 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:25:22 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:28:27 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:32:12 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:37:48 | 0 (Löödud Värav) |
Väravavahid (külalised)
|
<urn:uuid:92a5672e-fc28-456c-a357-6901d02a7d9d>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://icehockey.thorgate.eu/game/886/download/
|
2021-09-17T13:07:24+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00024-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 357,835,301
| 709
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999017
|
ekk_Latn
| 0.999017
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1318
] | 0
|
[
0.90625,
0.08984375,
0.001373291015625,
0.0033416748046875,
0.0003604888916015625,
0.0000362396240234375
] |
F2 VIPERS 4 4 : 4 F2 NARVA PSK
EMV F2 2018/2019
(2:2 ; 2:2)
Aeg: 13. veebruar 2019 18:45
Koht: Tondiraba Jäähall
Mängitud aeg: 0:40:00
Pealtvaatajaid: 40
Mängijad (kodu)
| 0 | Löödud Värav |
|---|---|
| 7 | Mark Veitman |
| 11 | Artjom Garajev |
| 15 | Matvei Karankevitš |
| 16 | Jaromir Kuzmin |
| 18 | Fjodor Sotskov |
| 19 | Egor Gorodetski |
| 21 | Roman Antonets |
| 22 | Renat Kirsipuu |
| 23 | Ivan Kasjantsuk |
| 29 | Artjom Ulanov |
| 50 | Timur Hannanov |
| 71 | Roman Mitkov |
| 72 | Kirill Frolov |
| 94 | Boris Gimaev |
Väravad (kodu)
| 0:10:30 | 0 (Löödud Värav) |
|---|---|
| 0:17:16 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:36:00 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:37:25 | 0 (Löödud Värav) |
Väravavahid (kodu)
Kohtunikud
Mängijad (külalised)
| 0 | Löödud Värav |
|---|---|
| 11 | Georgi Tint |
| 14 | Jelissei Jerjomin |
| 15 | Mark Dronik |
| 19 | Martin Martsinkevitš |
| 21 | Sten-Daniel Asmer |
| 31 | Artjom Maksimov |
| 33 | Iliya Nikitin |
| 44 | Mihhail Aleksejev |
| 55 | Aleksandr Makarenko |
| 71 | Mark Pjatakov |
| 99 | Jaroslav Kornõšev |
Väravad (külalised)
| 0:07:25 | 0 (Löödud Värav) |
|---|---|
| 0:14:02 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:20:28 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:38:18 | 0 (Löödud Värav) |
Väravavahid (külalised)
|
<urn:uuid:c93f5239-ff93-40c1-aafe-97cc41bde4f3>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://icehockey.thorgate.eu/game/1136/download/
|
2021-09-17T14:22:23+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00024-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 354,377,407
| 663
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999474
|
ekk_Latn
| 0.999474
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1239
] | 0
|
[
0.91015625,
0.08984375,
0.0006866455078125,
0.000701904296875,
0.00016021728515625,
0.000027418136596679688
] |
F2 HK KAJAKAS 3 : 1 F2 VIRU SPUTNIK EMV F2 2018/2019 (3:1 ; 0:0)
Aeg: 3. märts 2019 12:00
Koht: Tartu Lõunakeskuse liuväli
Mängitud aeg: 0:40:00
Mängijad (kodu)
| 0 | Löödud Värav |
|---|---|
| 0 | Löödud Värav |
| 1 | Damir Mihhailov |
| 4 | Allan Klaser |
| 8 | Johannes Visk |
| 9 | Timur Glebov |
| 10 | Timur Fjodorov |
| 12 | Armin Stroman |
| 13 | Kirill Ionov |
| 17 | Simeon Pierre Pennarun |
| 44 | Daniil Savitski |
| 73 | Damian Harlasov |
Väravad (kodu)
| 0:10:53 | 0 (Löödud Värav) |
|---|---|
| 0:16:30 | 0 (Löödud Värav) |
| 0:19:17 | 0 (Löödud Värav) |
Väravavahid (kodu)
Kohtunikud
Nimi
Kohustused
| 1. | Mihhail Vdovitsenko | Aeg |
|---|---|---|
| 2 | Oleg Särki | Sekretär |
| 3 | V.Ksenofontoov | Joonekohtunik |
Mängijad (külalised)
| 0 | Löödud Värav |
|---|---|
| 0 | Löödud Värav |
| 1 | Konstantin Plistkin |
| 8 | Andreas Saar |
| 10 | Aleksei Varfolomejev |
| 11 | Ilja Žartsov |
| 12 | Ilja Krasnõhh |
| 13 | Ilja Kosov |
| 21 | Igor Zolin |
| 22 | Nikolai Kovalenko |
| 71 | Vitali Simonov |
| 71 | Matvei Žiltsov |
| 91 | Jaroslav Gromov |
Väravad (külalised)
Väravavahid (külalised)
| 0:00:01 | 1:00:00 | 0 | 10 (Aleksei Varfolomejev) |
|---|---|---|---|
| 0:00:01 | 1:00:00 | 0 | 1 (Konstantin Plistkin) |
|
<urn:uuid:2bcc3f97-f679-4bdf-a66b-185d478bc190>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://icehockey.thorgate.eu/game/1348/download/
|
2021-09-17T12:30:25+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00024-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 352,040,192
| 665
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998714
|
ekk_Latn
| 0.998714
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1255
] | 0
|
[
0.9609375,
0.037353515625,
0.0006561279296875,
0.00101470947265625,
0.00014972686767578125,
0.00001609325408935547
] |
EMAJÕE KARIKAVÕISTLUSED
28.-29.aprill 2012
| Klass Nr Nimi Sünd. klubi | 4,0 km koht | 2 km koht | 4+2 km koht |
|---|---|---|---|
| M2x 0 Joosep Laos, Artur Maier 1992, 1986 SK Kalev, Pärnu SK 1 Geir Suursild, Jüri Mikk Udam 1994 SK Kalev, SK Tallinn 9 Reimo Otter, Kasper Jürimäe 1996 Pärnu SK 4 Rait Alliku, Siim Aalttoa 1994 SK Kalev 5 Andzei Veidenbaum, Sander Säde 1995,1996 TÜ ASK 7 Patrick Joan Thompson, Taavet Kutsar 1995 Viljandi SK 3 Jan Enriko Laidsalu, Reigort Torm 1996 Tallinna SK 8 Joonatan Kama, Oliver Lambrik 1997,1996 TÜ ASK 6 Rasmus Tensing, Albert Pehk 1997,1996 TÜ ASK 10 Mark Felix Mumma, Kaspar Majas 1996 SK Kalev 2 Marek Lentsius, Hardi Laurits 1989,1988 TÜ ASK M2- 14 Arnold Sanglepp, Karl Sutt 1992,1991 Pärnu SK, SK Kalev 18 Maanus Leesment, Rait Merisaar 1994 SK Kalev 15 Priidik Vilumaa, Karl Henry Thomson 1994 Viljandi SK 16 Marek Meiesaar, Kaarel Kuslap 1992 Viljandi SK 17 Madis Salumäe, Oskar Kuzmin 1992,1993 Tallinna SK 12 Jaan Laos, Alo Kuslap 1985, 1987 SK Kalev, Viljandi SK 11 Indrek Järvoja, Rando Aomere 1994,1995 Pärnu SK 13 Silver Käsper, Ragi Moon 1996 SK Kalev M1x 21 Kaur Kuslap 1990 Viljandi SK 20 Sten Erik Anderson 1991 SK Kalev 23 Cristopher Hillep 1992 Tallinna SK 22 Karl Koppel 1993 SK Kalev 19 Mihkel Pari 1993 TÜ ASK 31 Tamor Bakhoff 1989 Pärnu SK 25 Roman Lissovski 1988 Narva Energia | 11:46 1 12:05 2 13:10 3 13:41 7 13:38 6 13:34 5 13:42 8 14:11 9 15:09 11 14:14 10 13:34 4 12:38 2 12:37 1 12:45 3 12:50 4 12:57 5 13:02 6 13:25 7 14:24 8 12:43 1 13:01 2 13:07 3 13:07 4 13:10 5 13:18 7 13:18 6 | 06:09 1 06:17 2 06:52 4 06:52 3 07:01 5 07:07 6 07:12 7 07:26 8 08:07 9 07:24 va DNS va 06:36 1 06:41 3 06:40 2 06:47 5 06:43 4 06:47 6 07:07 7 07:22 8 06:41 1 06:50 3 06:49 2 06:51 4 06:55 5 07:00 6 07:00 7 | 17:55 1 18:22 2 20:02 3 20:33 4 20:39 5 20:41 6 20:54 7 21:37 8 23:16 9 21:38 va DNS va 19:14 1 19:18 2 19:25 3 19:37 4 19:40 5 19:49 6 20:32 7 21:46 8 19:24 1 19:51 2 19:56 3 19:58 4 20:05 5 20:18 6 20:18 7 |
1
Klass Nr
Nimi
Sünd.
klubi
4,0 km koht
2 km koht
4+2 km koht
Punktid
Klass
Eesti Sõudeliit
Nr
Nimi
Sünd.
klubi
4,0 km koht
2 km koht
4+2 km koht
Punktid
EMAJÕE KARIKAVÕISTLUSED
28-29.aprill 2012
Võistkondlik arvestus
| Klubi | M2x | M2- | M1x | P1x | N2x | N1x | T1x | Kokku | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pärnu Kalev | 18 | 20 | 8 | 11 | 5 | 5 | | 67 | 1 |
| SK Viljandi | 2 | 15 | 7 | 2 | 14 | 10 | | 50 | 2 |
| SK Pärnu | 15 | 7 | 1 | 8 | 2 | 2 | 3 | 38 | 3 |
| TÜ ASK | 4 | | 2 | | 15 | 1 | 6 | 28 | 4 |
| SAK Tartu | | | | | 8 | | 9 | 17 | 5 |
| Tallinna SK | 5 | 4 | 4 | | | | | 13 | 7 |
| SK Energia | | | | 1 | | 4 | 4 | 9 | 6 |
Peakohtunik: Priit Purge
|
<urn:uuid:0638ee94-947d-425d-afc8-acfab27b8c33>
|
CC-MAIN-2019-13
|
https://www.soudeliit.ee/wp-content/uploads/2010/03/2012_Emajoe_KV_tulemused.pdf
|
2019-03-23T21:29:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-13/segments/1552912203021.14/warc/CC-MAIN-20190323201804-20190323223804-00125.warc.gz
| 914,941,849
| 1,454
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999883
|
ekk_Latn
| 0.999944
|
[
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1984,
2060,
2154,
2707
] | 0
|
[
0.890625,
0.083984375,
0.00689697265625,
0.0169677734375,
0.002227783203125,
0.000751495361328125
] |
16/05/2015, Pärnu
V
| 1 | TA2x | F | 14:00 | 1 | 1 | Nora Küüts | 1997 | Pärnu SK | 1 | 07:52,4 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | TA2x | F | 14:00 | 1 | 2 | Mona Küüts | 1998 | Pärnu SK | 1 | 07:52,4 |
| 1 | TA2x | F | 14:00 | 4 | 1 | Kristel Gustavson | 1999 | SK Kalev | 2 | 07:54,7 |
| 1 | TA2x | F | 14:00 | 4 | 2 | Eliisa Alliksaar | 1999 | SK Kalev | 2 | 07:54,6 |
| 1 | TA2x | F | 14:00 | 3 | 1 | Kätlin Strikholm | 1998 | Pärnu SK | 3 | 08:25,1 |
| 1 | TA2x | F | 14:00 | 3 | 2 | Karoline Lünekund | 1997 | Pärnu SK | 3 | 08:25,1 |
| 1 | TA2x | F | 14:00 | 2 | 1 | Aliide Vainikko | 1997 | SAK Tartu | 4 | 08:30,1 |
| 1 | TA2x | F | 14:00 | 2 | 2 | Selena Tammiste | 1998 | SAK Tartu | 4 | 08:30,1 |
| * | | | | | | | | | | |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 5 | 1 | Joosep Laos | 1992 | SK Kalev | 1 | 07:15,5 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 5 | 2 | Geir Suursild | 1994 | SK Kalev | 1 | 07:15,5 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 4 | 1 | Markus Ritson | 1995 | Pärnu SK | 2 | 07:19,3 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 4 | 2 | Daniel Liik | 1996 | Pärnu SK | 2 | 07:19,3 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 2 | 1 | Raimo Pull | 1985 | Pärnu SK | 3 | 07:20,4 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 2 | 2 | Elar Jaakson | 1987 | Pärnu SK | 3 | 07:20,4 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 3 | 1 | Rasmus Tensing | 1997 | TÜ ASK | 4 | 07:24,2 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 3 | 2 | Joonatan Kama | 1997 | TÜ ASK | 4 | 07:24,2 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 1 | 1 | Ander Koppel | 1998 | SK Kalev | 5 | 07:31,4 |
| 2 | M2- | F | 14:15 | 1 | 2 | Siim Schvede | 1994 | SK Kalev | 5 | 07:31,4 |
| * | | | | | | | | | | |
| 3 | M1x | F | 14:30 | 2 | 1 | Andreas Lünekund | 1995 | Pärnu SK | 1 | 07:28,5 |
| 3 | M1x | F | 14:30 | 3 | 1 | Aleksei Lipintsov | 1982 | Tallinna SK | 2 | 07:30,2 |
| 3 | M1x | F | 14:30 | 4 | 1 | Oskar Kuzmin | 1993 | Tallinna SK | 3 | 07:34,6 |
| 3 | M1x | F | 14:30 | 1 | 1 | Leonid Gulov | 1982 | Narva Energia | | DNF |
| * | | | | | | | | | | |
| 4 | N2x | F | 14:45 | 3 | 1 | Polina Varšavskaja | 1995 | Narva Energia | 1 | 08:08,9 |
| 4 | N2x | F | 14:45 | 3 | 2 | Uljana Borodatšjova | 1997 | Narva Energia | 1 | 08:08,9 |
| 4 | N2x | F | 14:45 | 2 | 1 | Veera Huovinen | 1996 | SK Kalev | 2 | 08:24,7 |
| 4 | N2x | F | 14:45 | 2 | 2 | Ulvi Lutoskin | 1964 | SK Kalev | 2 | 08:24,7 |
| 4 | N2x | F | 14:45 | 1 | 1 | Kristel Lusika | 1996 | Pärnu SK | 3 | 08:34,6 |
| 4 | N2x | F | 14:45 | 1 | 2 | Liisu Mitt | 1997 | Pärnu SK | 3 | 08:34,6 |
| * | | | | | | | | | | |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 3 | 1 | Kärolyn Mäesaar | 1999 | Viljandi SK | 1 | 07:18,7 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 3 | 2 | Erli Mat | 1996 | Viljandi SK | 1 | 07:18,7 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 3 | 3 | Eelika Naarits | 1992 | Viljandi SK | 1 | 07:18,7 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 3 | 4 | Krete Koovit | 1996 | Viljandi SK | 1 | 07:18,7 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 2 | 1 | Helen Tinkus | 1988 | SK Kalev | 2 | 07:25,1 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 2 | 2 | Andra Joost | 1991 | SK Kalev | 2 | 07:25,1 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 2 | 3 | Kaisa Pajusalu | 1989 | SK Kalev | 2 | 07:25,1 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 2 | 4 | Koidu Killing | 1990 | SK Kalev | 2 | 07:25,1 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 1 | 1 | Karmen Alnek | 1989 | SAK Tartu | 3 | 07:40,7 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 1 | 2 | Kadi Ainsaar | 1989 | SAK Tartu | 3 | 07:40,7 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 1 | 3 | Karoli Loot | 1996 | SAK Tartu | 3 | 07:40,7 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 1 | 4 | Kätlin Rebane | 1992 | SAK Tartu | 3 | 07:40,7 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 5 | 1 | Mirell Põlma | 1993 | Pärnu SK | 4 | 07:46,8 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 5 | 2 | Jessika Scholz | 1996 | Pärnu SK | 4 | 07:46,8 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 5 | 3 | Anette Steinberg | 1996 | Pärnu SK | 4 | 07:46,8 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 5 | 4 | Anni Rava | 1990 | Pärnu SK | 4 | 07:46,8 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 4 | 1 | Ave Murd | 1969 | Pärnu SK | 5 | 08:04,1 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 4 | 2 | Rita Maier | 1956 | Pärnu SK | 5 | 08:04,1 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 4 | 3 | Ingrid Võsu | 1962 | Pärnu SK | 5 | 08:04,1 |
| 5 | N4- | F | 15:00 | 4 | 4 | Tatjana Jaanson | 1966 | Pärnu SK | 5 | 08:04,1 |
| * | | | | | | | | | | |
Paadi-
Sõit
Stardi-
Rada
Iste
Nimi
Sünni-
Klubi
Koht Tulemus Punktid
1
V
nr
Paadi- klass
Stardi- aeg
Iste
Sünni- nr
6 PA2x
Sõit
F 15:15
Rada
1
Nimi
1 Marko Laius aasta
1997
Klubi
SK Kalev
Koht
1
Tulemus Punktid
06:52,4 7
| 6 | PA2x | F | 15:15 | 1 | 2 | Johann Poolak | 1997 | SK Kalev | 1 | 06:52,4 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 6 | PA2x | F | 15:15 | 2 | 1 | Tristan Lasn | 1998 | Pärnu SK | 2 | 07:09,6 |
| 6 | PA2x | F | 15:15 | 2 | 2 | Martin Rahuoja | 1998 | Pärnu SK | 2 | 07:09,6 |
| * | | | | | | | | | | |
| 7 | PA2- | F | 15:30 | 2 | 1 | Rasmus Tensing | 1997 | TÜ ASK | 1 | 07:34,8 |
| 7 | PA2- | F | 15:30 | 2 | 2 | Joonatan Kama | 1997 | TÜ ASK | 1 | 07:34,8 |
| 7 | PA2- | F | 15:30 | 1 | 1 | Roland Sirg | 1997 | SAK Tartu | 2 | 08:25,4 |
| 7 | PA2- | F | 15:30 | 1 | 2 | Mihkel Taros | 1998 | SAK Tartu | 2 | 08:25,4 |
| * | | | | | | | | | | |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 1 | 1 | Allar Raja | 1983 | SK Kalev | 1 | 06:25,8 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 1 | 2 | Kaspar Taimsoo | 1987 | Viljandi SK | 1 | 06:25,8 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 2 | 1 | Kaur Kuslap | 1990 | Viljandi SK | 2 | 06:27,0 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 2 | 2 | Andrei Jämsa | 1982 | Pärnu SK | 2 | 06:27,0 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 5 | 1 | Sten-Erik Anderson | 1991 | SK Kalev | 3 | 06:40,2 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 5 | 2 | Tõnu Endrekson | 1979 | Pärnu SK | 3 | 06:40,2 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 4 | 1 | Rain Laidma | 1996 | Viljandi SK | 4 | 07:16,9 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 4 | 2 | Kermo Randmäe | 1996 | Viljandi SK | 4 | 07:16,9 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 3 | 1 | Rauno Merila | 1995 | Pärnu SK | 5 | 07:28,5 |
| 8 | M2x | F | 15:45 | 3 | 2 | Erik Amor | 1996 | Pärnu SK | 5 | 07:28,5 |
| * | | | | | | | | | | |
| 9 | TA1x | F | 16:00 | 1 | 1 | Uljana Borodatšjova | 1997 | Narva Energia | 1 | 08:26,0 |
| 9 | TA1x | F | 16:00 | 2 | 1 | Leena Kattel | 1999 | SAK Tartu | 2 | 08:30,7 |
| 9 | TA1x | F | 16:00 | 5 | 1 | Kärolyn Mäesaar | 1999 | Viljandi SK | 3 | 08:53,1 |
| 9 | TA1x | F | 16:00 | 4 | 1 | Kristina Zeljukanova | 2000 | Narva Energia | 4 | 08:56,2 |
| 9 | TA1x | F | 16:00 | 3 | 1 | Greete Altoa | 2000 | SK Kalev | 5 | 09:02,4 |
| * | | | | | | | | | | |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 2 | 1 | Mikhail Kuštein | 1999 | Narva Energia | 1 | 07:08,3 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 2 | 2 | Nikita Gorlov | 2000 | Narva Energia | 1 | 07:08,3 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 1 | 1 | Rain Harjus | 1999 | SK Kalev | 2 | 07:09,6 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 1 | 2 | Sander Sihver | 1999 | SK Kalev | 2 | 07:09,6 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 3 | 1 | Hugo Mengel | 1999 | Viljandi SK | 3 | 07:13,7 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 3 | 2 | Rasmus Pihu | 2000 | Viljandi SK | 3 | 07:13,7 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 6 | 1 | Markus Strikholm | 2000 | Pärnu SK | 4 | 07:18,2 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 6 | 2 | Bertty Nurm | 1999 | Pärnu SK | 4 | 07:18,2 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 4 | 1 | Rainer Arumäe | 1999 | SAK Tartu | 5 | 08:19,1 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 4 | 2 | Siim Maidla | 1999 | SAK Tartu | 5 | 08:19,1 |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 5 | 1 | Rasmus Reila | 1999 | SK Kalev | | DNS |
| 10 | PB2x | F | 16:15 | 5 | 2 | Sander Sauväli | 1999 | SK Kalev | | DNS |
| * | | | | | | | | | | |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 1 | 1 | Kristel Gustavson | 1999 | SK Kalev | 1 | 07:58,1 |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 1 | 2 | Eliisa Alliksaar | 1999 | SK Kalev | 1 | 07:58,1 |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 5 | 1 | Annabel Aron | 2001 | Pärnu SK | 2 | 08:28,0 |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 5 | 2 | Greta Jaanson | 2000 | Pärnu SK | 2 | 08:28,0 |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 4 | 1 | Hanna Kristin Kivistik | 1999 | Viljandi SK | 3 | 08:39,3 |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 4 | 2 | Brita Poolak | 2000 | Viljandi SK | 3 | 08:39,3 |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 2 | 1 | Kaia-Liis Peks | 1999 | SK Kalev | 4 | 09:15,3 |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 2 | 2 | Karolina Turkova | 1999 | SK Kalev | 4 | 09:15,3 |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 3 | 1 | Celia Vaiksaar | 1999 | Pärnu SK | | DNF |
| 11 | TB2x | F | 16:30 | 3 | 2 | Maris Mitt | 1999 | Pärnu SK | | DNF |
| * | | | | | | | | | | |
| 12 | N1x | F | 16:45 | 3 | 1 | Erli Mat | 1996 | Viljandi SK | 1 | 08:37,8 |
| 12 | N1x | F | 16:45 | 1 | 1 | Polina Varšavskaja | 1995 | Narva Energia | 2 | 08:46,7 |
| 12 | N1x | F | 16:45 | 4 | 1 | Andra Laura Meeksa | 1995 | SK Kalev | 3 | 09:14,3 |
| 12 | N1x | F | 16:45 | 2 | 1 | Siret Saarsalu | 1984 | Pärnu SK | 4 | 09:28,6 |
| * | | | | | | | | | | |
2
TULEMUSED
| V nr | Paadi- klass | Sõit | Stardi- aeg | Rada | Iste nr | Nimi | Sünni- aasta | Klubi | Koht | Tulemus |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 13 | M4- | F | 17:00 | 1 | 1 | Rait Merisaar | 1994 | SK Kalev | 1 | 06:37,6 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 1 | 2 | Joosep Laos | 1992 | SK Kalev | 1 | 06:37,6 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 1 | 3 | Geir Suursild | 1994 | SK Kalev | 1 | 06:37,6 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 1 | 4 | Martin Laius | 1991 | SK Kalev | 1 | 06:37,6 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 2 | 1 | Sten Villmann | 1986 | Pärnu SK | 2 | 06:39,5 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 2 | 2 | Lauri Õnnik | 1990 | Pärnu SK | 2 | 06:39,5 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 2 | 3 | Jüri Jaanson | 1965 | Pärnu SK | 2 | 06:39,5 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 2 | 4 | Andrus Sabiin | 1986 | Pärnu SK | 2 | 06:39,5 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 5 | 1 | Rain Laidma | 1996 | Viljandi SK | 3 | 06:55,4 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 5 | 2 | Priidik Vilumaa | 1994 | Viljandi SK | 3 | 06:55,4 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 5 | 3 | Mikael Hytönen | 1996 | Viljandi SK | 3 | 06:55,4 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 5 | 4 | Kermo Randmäe | 1996 | Viljandi SK | 3 | 06:55,4 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 3 | 1 | Tõnis Kukli | 1996 | SAK Tartu | 4 | 07:11,3 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 3 | 2 | Tarvi Suvi | 1993 | SAK Tartu | 4 | 07:11,3 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 3 | 3 | Heigo Ilves | 1988 | SAK Tartu | 4 | 07:11,3 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 3 | 4 | Reigo Pihlak | 1985 | SAK Tartu | 4 | 07:11,3 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 4 | 1 | Lauri Pind | 1967 | SAK Tartu | 5 | 07:15,5 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 4 | 2 | Tanel Kliiman | 1968 | SAK Tartu | 5 | 07:15,5 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 4 | 3 | Urmas Hein | 1962 | SAK Tartu | 5 | 07:15,5 |
| 13 | M4- | F | 17:00 | 4 | 4 | Indrek Salk | 1968 | SAK Tartu | 5 | 07:15,5 |
| * | | | | | | | | | | |
| 14 | PA1x | F | 17:15 | 4 | 1 | Nikita Konstantinov | 1997 | Narva Energia | 1 | 07:35,9 |
| 14 | PA1x | F | 17:15 | 3 | 1 | Markus Toom | 1998 | Viljandi SK | 2 | 07:37,1 |
| 14 | PA1x | F | 17:15 | 2 | 1 | Ander Koppel | 1998 | SK Kalev | 3 | 07:42,7 |
| 14 | PA1x | F | 17:15 | 5 | 1 | Margus Kodasma | 1998 | Pärnu SK | 4 | 07:54,2 |
| 14 | PA1x | F | 17:15 | 1 | 1 | Dmitri Mihhailov | 2000 | Narva Energia | 5 | 08:08,8 |
| * | | | | | | | | | | |
| | Peakohtunik: Priit Purge | | | | | | | | | |
| | Peasekretär: Robert Väli | | | | | | | | | |
3
PUNKTIARVESTUS:
| | TA2x | M2- | M1x | N2x | N4- | PA2x | PA2- | M2x | TA1x | PB2x | TB2x | N1x | M4- | PA1x | Kokku | Koht |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pärnu SK | 24 | 24 | 7 | 10 | 20 | 10 | | 13 | | 6 | 10 | 4 | 20 | 4 | 152 | 1 |
| Pärnu Kalev | | 8 | | 14 | 20 | 14 | | 11 | 3 | 10 | 20 | 5 | 28 | | 133 | 2 |
| SAK Tartu | 8 | | | | 16 | | 10 | | 5 | 4 | | | 28 | | 71 | 3 |
| Viljandi SK | | | | | 28 | | | 18 | | 8 | 8 | | | 5 | 67 | 4 |
| Narva Energia | | | | | | | | | 11 | 14 | | 7 | | 10 | 42 | 5 |
| TÜ ASK | | | | | | | 14 | | | | | | | | 14 | 6 |
| Tallinna SK | | | 9 | | | | | | | | | | | | 9 | 7 |
Peakohtunik: Priit Purge
4
|
<urn:uuid:d07643f7-7446-401b-b6c0-81b6e3481632>
|
CC-MAIN-2019-13
|
https://www.soudeliit.ee/wp-content/uploads/2018/10/2015_eesti_kv_protokoll_tulemused.pdf
|
2019-03-23T21:33:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-13/segments/1552912203021.14/warc/CC-MAIN-20190323201804-20190323223804-00128.warc.gz
| 927,798,701
| 6,611
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999684
|
ekk_Latn
| 0.999094
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4206,
8636,
11045,
11798
] | 0
|
[
0.9921875,
0.00592041015625,
8.791685104370117e-7,
0.000049114227294921875,
0.00003361701965332031,
0.0000014528632164001465
] |
Head lapsendaja- hooldus- ja eestkostepered!
Ootame teid osa võtma grupinõustamisest „Kuidas mõjutavad lapse tervise- ja käitumisprobleemid lapse, vanema(te) ja perekonna toimetulekut?"
Traumeeritud ja/või väärkoheldud lapsed vajavad teadlikku ja pühendunud vanemlikku hoolt. Aegajalt muudab lapse käitumine vanemad nõutuks, mis omakorda võib halvendada lapse ja vanema suhteid ning tuua kaasa probleeme kogu perekonna toimimisele. Vanemad, kellel on tekkinud raskusi lapse mõistmisel ja oma tunnete väljendamisel, võivad omakorda sattuda isolatsiooni. Lapse heaolu sõltub aga otseselt vanemate emotsionaalsest ja psühholoogilisest toimetulekust.
Ootame grupinõustamisele emasid ja isasid (parimal juhul ema ja isa koos), kellel on kogemusi lapse tundeelu- ja käitumisprobleemidega ja kes on kogenud seetõttu raskusi lapse toetamisel ja toetuse saamisel. Arutame üheskoos milles väljendub lapse käitumine, kuidas mõista probleemide põhjuseid ja millist toetust vajatakse. Räägime paljust muustki.
Grupinõustamine toimub vähemalt neli korda. Peale esimest korda saab grupiga liituda vaid erandolukorras.
Toimumise aeg ja koht: 2.02, 2.03 ja 13. aprillil 2019 kell 11:00 - 14:15 Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42.
Läbiviija: Sigrid Petoffer, PRIDE õpetaja ja grupinõustaja.
Küsimused ja registreerimine: [email protected] või tel 509 0852.
NB! Registreerimine on kohustuslik.
Temaatiline toetusgrupp toimub Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" elluviidava projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine" poolt pakutavate perepõhiste tugiteenuste raames. Koolitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
|
<urn:uuid:c5d73598-ca18-4d7a-9e5f-910835c6236f>
|
CC-MAIN-2019-13
|
https://www.omapere.ee/wp-content/uploads/2019/03/13.04.2019_Grupin%C3%B5ustamine-Tallinnas.pdf
|
2019-03-23T21:15:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-13/segments/1552912203021.14/warc/CC-MAIN-20190323201804-20190323223804-00135.warc.gz
| 859,608,048
| 646
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1651
] | 1
|
[
0.06591796875,
0.7578125,
0.1611328125,
0.0157470703125,
0.00113677978515625,
0.0002460479736328125
] |
Nr 59
09.03.2018
Päikselist kevade algust!
Uudiskiri toob teieni Järve Gümnaasiumi 2018. aasta märtsi- ja aprillikuu uudised.
MÄRTS – kevadkuu ja paastukuu.
Meie märtsikuu tavades on peamine tähelepanu pööratud lumelagunemisele ja üldse kevade saabumisele. Paljude nähtuste järgi ennustati viljakasvu ja ilma kevadeks ning suveks.
UUDISED
- 6. veebruaril alustas tööd MATEMAATIKARING. Matemaatikaring on gümnaasiumiõpilastele, kes on huvitatud täiendavalt heal tasemel matemaatikaga tegelemisest. Juhendaja: Anne Oru. Huviring on tasuta.
- 22. veebruaril alustas tööd FOTO- ja VIDEORING. Tegevus toimub 2 rühmas ja on suunatud õpilastele alates 4. klassist. Juhendaja: Andres Mikkor. Huviring on tasuta.
EELINFO
- 11. aprillil toimub kooli 52. RAHVATANTSUPIDU „Hoides tantsulusti!"
- 12. aprillil on 12. klassi LÕPUKELL, korraldab 11. klass.
- 19. aprillil toimub Maakondlik õpilasüritus MOEDEMM.
-
20. aprillil on meie koolis e-õppe päev, õpetajad annavad õpilastele iseseisvad ülesanded. Kogu kooli õpetajaskond on sel päeval tutvumas Väätsa põhikooli kaasaegse õpikeskkonna ja kasutusel olevate põnevate õppemeetoditega.
- IV koolivaheaeg on 21. aprill- 1. mai 2018
- 29. mail on 9. klassi viimane koolipäev, päeva vahetundide tegevusi korraldavad 8. klassid
- Osaleme PISA testil. Testimine toimub 08.05.2018 ning puudutab 2002. aastal sündinud lapsi.
- Suvevaheaeg (välja arvatud lõpuklassid) 13. juuni - 31. august 2018
- LÕPUAKTUSED toimuvad Järve Gümnaasiumi aulas:
9. klassil 19. juunil 2018 algusega kell 18.00
12. klassil 20. juunil 2018 algusega kell 18.00
INFO
- 14. märtsil kell 18.00 toimub hoolekogu koosolek.
- 15. märtsil toimub matemaatika võistlusmäng KÄNGURU, osalevad 1.- 12. klass.
- 15. märtsil toimub maakondlik 1.- 3. klassi eesti keele olümpiaad (mitteosalejad lähevad koju kell 10.30).
- 16. märtsil on 10. klassil UURIMISTÖÖDE/PRAKTILISTE TÖÖDE ajakava koostamise algus.
- 19. ja 20. märtsil toimub RAJALEIDJA INDIVIDUAALNE KUTSENÕUSTAMINE 9. klassi õpilastele.
- Kuni 30. märtsini toimuvad SA INNOVE üldhariduskoolide küsitlused koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga: õpilastele (4., 8., 11.kl), õpetajatele, põhikooli lapsevanematele.
- 21. märtsil kell 15.30- 18.00 toimub 4. korrusel Kirjanduskohvik KIKO. Külas Rakvere Teatri näitleja Grete Jürgenson.
- 22. märtsil toimub 10. klassile „Kogemuste jaht". Külas on Aleksis Anijärv ja Gerda Rand. Teema: Ettevõtlus ja ettevõtlikkus.
- 28. märtsil on 11. klassi UURIMISTÖÖDE/PRAKTILISTE TÖÖDE juhendajale esitamise tähtaeg.
- 29. märtsil on 8. klassi LOOVTÖÖ esialgse kirjelduse juhendajale esitamise tähtaeg.
- 29. märtsil on 7. klassi LOOVTÖÖDE teemade valimise tähtaeg.
Lõpueksamite ja tasemetööde kinnitatud ajad on leitavad kodulehelt SIIN Koolis toimuvate tasuta huviringidega tutvu SIIN
Vaata meie saavutusi SIIN
Loe CoolilehteSIIN
Kooli märtsikuu tööplaan on leitav SIIN
PROJEKTID JAANUARIS
Jätkuvad traditsioonilised ja ainealased projektid:
* AABITSAPIDU 1. klassidele. Juhendajad R. Kukk, D. Villemson.
* Nutispordi III etapp 1.- 12. klassidele. Juhendaja J. Kuus
* eTwinningu projekt Poolaga „Ihr und wir ohne Grenze". Juhendaja Ü. Toomjärv
* Spordimälumäng „Bumerang" piirkondlik võistlus, osalevad 10.- 11. klassi võistkond.
* KIK projekt „Teadlik laps Metsamõisas" (september – juuni).
* INNOVE projekt kooli töötajatele „Meeskonnas tegijaks!" (jaanuar – juuni).
* Kool osaleb projektides „Kiusamisvaba kool", „Koosõppiv kool", „Ettevõtlik kool", „Tervist edendav kool".
HOIAME KESKKONDA!
* 1.a, 2.b ja 4.a klassid osalevad projektides „Küünlaümbriste jaht" ja „Patareijaht" (jaanuar – märts).
* Ära viska patareid prügikasti, vaid selleks ette nähtud konteinerisse. Koolis toimub „Patareijaht" - konteiner asub fuajees. Hoiame loodust! (oktoober – juuni).
* 24. mail kell 7.00- 8.15 toimub kooli ees VANAPABERI KOGUMINE.
Osaleme aktiivselt ja säästame keskkonda meie ümber!
Teie Järve Gümnaasium
|
<urn:uuid:b3c5d8dc-fece-4907-a953-5363248eebeb>
|
CC-MAIN-2018-22
|
http://www.jarve.edu.ee/images/files/JG_uudiskiri_nr59.pdf
|
2018-05-23T22:39:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-22/segments/1526794865830.35/warc/CC-MAIN-20180523215608-20180523235608-00390.warc.gz
| 392,439,434
| 1,741
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999843
|
ekk_Latn
| 0.999897
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1581,
3492,
3921
] | 1
|
[
0.10498046875,
0.400390625,
0.2578125,
0.1728515625,
0.052734375,
0.01092529296875
] |
½ KAASOMANDIST VESKIKAARE TN 17, TAMMISTE KÜLA, TORI VALD, PÄRNUMAA
OKSJONI ANDMEDID:83403
Ümberhindamisel
oksjoni korraldaja: Rocki Albert, kohtutäitur
otseviide:
https://www.oksjonikeskus.ee/oksjon/view/?okid=83403
Ametlikud
https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2274753
Teadaanded:
linn / vald: Tori vald Tammiste küla
aadress:
Veskikaare tn 17
katastritunnus: 73001:008:1370
reg. osa nr: 3329306
Fail genereeriti: 07.08.2024 kell 13:17:14
|
<urn:uuid:b566cad5-bd65-421d-aafe-6c86371e5909>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://www.oksjonikeskus.ee/oksjon/dopdf/?okid=83403
|
2024-08-07T10:17:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 710,138,451
| 209
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.991823
|
ekk_Latn
| 0.991823
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
483
] | 1
|
[
0.259765625,
0.7265625,
0.01190185546875,
0.002593994140625,
0.00023651123046875,
0.00011348724365234375
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
ärinimi: Osaühing PERNOTI GROUP
registrikood: 11286519
tänava/talu nimi, maja ja korteri number:
Silla tn 2
küla: Rebala küla
vald: Jõelähtme vald
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 74202
telefon: +372 5094834
e-posti aadress: [email protected]
Sisukord
Aruande allkirjad
5
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2017 | 31.12.2016 |
|---|---|---|
| Varad | | |
| Käibevarad | 5 661 | 5 661 |
| Kokku varad | 5 661 | 5 661 |
| Kohustised ja omakapital | | |
| Omakapital | | |
| Kokku omakapital | 5 661 | 5 661 |
| Sh osakapital nimiväärtuses | 2 556 | 2 556 |
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta.
Ettevõte on jätkuvalt tegutsev: Jah
Lisa 2 Seotud osapooled
(eurodes)
Seotud osapoolteks on loetud tegevjuhtkond koos tema lähedaste pereliikmetega ning eraisikust omanik ning kõigi eelpool nimetatute valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad.
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
| 31.12.2017 | | 31.12.2016 | |
|---|---|---|---|
| Nõuded | Kohustised | Nõuded | Kohustised |
| 2017 | | 2016 | |
|---|---|---|---|
| Antud garantiid | Muud siduvad ja tingimuslikud kohustised | Antud garantiid | Muud siduvad ja tingimuslikud kohustised |
Aruande digitaalallkirjad
Aruande lõpetamise kuupäev on: 18.07.2018
Osaühing PERNOTI GROUP (registrikood: 11286519) 01.01.2017 - 31.12.2017 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud:
| Allkirjastaja nimi | Allkirjastaja roll |
|---|---|
| KAIRIN PÕLDOJA | Juhatuse liige |
Kasumi jaotamise ettepanek
(eurodes)
| | 31.12.2017 | 31.12.2017 |
|---|---|---|
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) | | |
| Kokku | | |
| Jaotamine | | |
| Kokku | | |
Osanikud
Sidevahendid
| Liik | Sisu |
|---|---|
| Mobiiltelefon | +372 5094834 |
|
<urn:uuid:b66857cf-5943-4c7b-b567-136e1d184271>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://ariregister.rik.ee/est/company/11286519/file/9005382204
|
2024-08-07T08:34:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00082-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 85,803,857
| 976
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999305
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
346,
378,
694,
1583,
1887,
2079,
2163
] | 0
|
[
0.5,
0.435546875,
0.01953125,
0.04150390625,
0.00092315673828125,
0.00010395050048828125
] |
EUROOPA KOMISJON
PRESSITEADE
Brüssel, 13. august 2012
Keskkond: elanike parem teavitamine suurõnnetuse ohust
Täna jõustuvate uute eeskirjadega nähakse ette ELi kodanike parem teavitamine nende naabruses asuvate tööstusettevõtetega seotud suurõnnetuse ohust. Eeskirjad on Seveso direktiivi muus osas tehnilise ajakohastamise osa; nimetatud direktiiv on tööstuslike riskide juhtimise tähtsaim vahend ning selle ajakohastamine on vajalik kemikaalide rahvusvahelise ja Euroopa klassifikatsiooni hiljutise muutmise arvestamiseks. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike koostama hädaolukorra lahendamise kavad selliseid tööstuskäitiseid ümbritsevate alade jaoks, milles on väga suures koguses ohtlikke aineid.
Keskkonnavolinik Janez Potočnik märkis: „Seveso III direktiiv tähendab elanike ja keskkonna paremat kaitsmist suurõnnetuste eest. See tähendab ka, et elanikke teavitatakse paremini ja neid kaasatakse rohkem maakasutuse alaste otsuste tegemisse."
Lisaks tehnilisele ajakohastamisele, millega võetakse arvesse muudatusi ELi kemikaalide klassifitseerimise süsteemis, on selles ELi kodanike jaoks järgmisi olulisi täiustusi:
* kodanikud saavad parema juurdepääsu teabele naabruses tegutsevate tööstuskäitistega seotud ohtude kohta ja tegutsemise kohta ohuolukorras; see suurendab ka usaldust ettevõtjate tegevuse suhtes;
* Seveso tüüpi tööstuskäitistega seotud maakasutuse planeerimise projektide puhul saavad kohalikud inimesed tõhusamalt kaasa rääkida;
* kodanikud, kes ei ole saanud teavet või võimalust osaleda otsuste tegemises, võivad pöörduda kohtusse;
* rakendatakse käitiste inspekteerimise karmimaid standardeid, et tagada ohutuseeskirjade tõhusam jõustamine.
Nüüdsest tuleb avalik teave ohtude kohta teha kättesaadavaks elektrooniliselt. Kõik kõnealuse õigusaktiga hõlmatud ettevõtjad peavad teatama, kuidas antakse häiret ja kuidas elanikud peaksid tegutsema suurõnnetuse korral. Õnnetuse korral peavad asjakohased asutused teavitama õnnetusest ja peamistest võetavatest meetmetest kõiki, keda see võib mõjutada. Uute ettevõtete kavandamise ja olemasolevate ettevõtete juurde taristu rajamisega seotud maakasutuse planeerimise alastesse õigusaktidesse lisatakse vajalik „ohutu kaugus". Tugevdatud on projektide, plaanide ja kavade avaliku arutelu protseduurinõudeid. Kui asutused ja ettevõtjad hindavad suurõnnetuse võimalikkust ja võtavad selle kontrolli alla saamiseks meetmeid, peavad nad rohkem arvestama lähedal asuvatest ettevõtetest tingitud ohtude suurenemist, samuti oma tehase võimaliku õnnetuse mõju lähedal asuvatele ettevõtetele.
IP/12/897
Edasised sammud
Liikmesriigid hakkavad neid eeskirju kohaldama 1. juunist 2015; samal kuupäeval hakatakse Euroopas täielikult kohaldama ka uusi kemikaalide klassifitseerimise õigusakte.
Taust
Suurõnnetuste ohu kontrolli all hoidmist käsitlev Seveso direktiiv võeti vastu 1982. aastal. Sellega kohustatakse liikmesriike tagama, et kõik direktiiviga hõlmatud ettevõtjad võtaksid meetmed suurõnnetuse ärahoidmiseks. Ettevõtjaid, kes kasutavad teatavast künnisest suuremas koguses ohtlikke aineid, peavad korrapäraselt teavitama elanikkonda, keda õnnetus võib mõjutada, esitama ohutusaruandeid, neil peab olema ohutuse tagamise süsteem ja ettevõttesisene häireolukorras tegutsemise kava. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike tagama, et ümbritsevatel aladel oleks kehtestatud häireolukorras tegutsemise kava ja kavandatud leevendusmeetmed. Maakasutuse planeerimisel tuleb neid eesmärke silmas pidada.
Arvatakse, et Seveso direktiiv on aidanud vähendada ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste tõenäosust ja leevendanud nende tagajärgi, kuna teatatud õnnetuste arv vähenes ajavahemikus 2000–2008 10%, kuigi selletaoliste ettevõtete arv suurenes. Seda lähenemisviisi on hakatud rakendama ka mujal maailmas.
Direktiivis käsitletakse paikseid tootmiskohti, milles kasutatakse või hoitakse suurtes kogustes ohtlikke aineid; sellega on hõlmatud ligikaudu 10 000 peamiselt keemiatööstuse, naftakeemiatööstuse ja metallide rafineerimise ettevõtet ning ladu. Kontrollimeetmete süsteem on astmeline: mida suuremad on ohtlike ainete kogused ettevõttes, seda karmimad on eeskirjad (kõrgema astme ettevõtetes on kogused suuremad ja selliseid ettevõtteid ka kontrollitakse kõvemini).
Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 2008. aastal vastu määruse ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta (nn CLP määrus), millega ELi süsteem viidi vastavusse ÜRO rahvusvahelise kemikaalide klassifitseerimise süsteemiga (Globally Harmonised System, GHS). See omakorda tekitas vajaduse kohandada Seveso direktiivi, kuna selle reguleerimisala põhineb eelmisel kemikaalide klassifikatsioonil, mis tunnistatakse CLP-määrusega kehtetuks juunist 2015. Kohandamine andis võimaluse täiustada ka direktiivi muid külgi, eelkõige neid, mis on seotud ettevõtete kontrollimisega ning elanike teavitamise, otsustamises osalemise ja õiguskaitse tagamisega.
Vt ka
http://ec.europa.eu/environment/seveso/index.htm
Kontaktisikud:
Joe Hennon (+32 2 295 35 93)
Monica Westeren (+32 2 299 18 30)
|
<urn:uuid:79208961-92c8-468f-9c8c-cabd765fe0ca>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://europa.eu/rapid/press-release_IP-12-897_et.pdf?locale=en
|
2013-12-09T07:23:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163932627/warc/CC-MAIN-20131204133212-00060-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
| 61,198,712
| 1,987
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2573,
5054
] | 1
|
[
0.03759765625,
0.423828125,
0.423828125,
0.0986328125,
0.0133056640625,
0.00250244140625
] |
TULE ÕEKS PPA TALLINNA ARESTIMAJJA!
CitoMed OÜ pakub vaheldusrikast tööd õele Harjumaal, Soodevahe külas asuvas Politsei- ja Piirivalveameti Tallinna arestimajas. Sina saad aidata kinnipeetavaid terviseseisundi hindamisel, õendusabi osutamisel ja arsti poolt määratud ravi teostamisel. Samuti saad Sa korraldada õendusabi arestimajas, tagada ravimite olemasolu ja jaotuse ning dokumenteerida õendusabi osutamise.
Pakume Sulle:
* Tööd arenevas tervishoiuasutuses;
* huvitavat, paindlikku ja vaheldusrikast tööd graafiku alusel;
* toetavat meeskonda;
* enesetäienduse ja koolitusvõimalusi;
* kaasaegseid töötingimusi ja töövahendeid;
* konkurentsivõimelist töötasu ja lisatasu vastavalt Sinu panusele.
Sinult ootame:
* Õendusalast haridust;
* head suhtlemis- ja koostööoskust;
* arvuti kasutamise oskust tavakasutaja tasemel;
* otsustus- ja vastutusvõimet;
* korrektsust ja kohusetundlikkust;
* valmisolekut iseseisvaks tööks.
Kasuks tuleb:
* Autojuhilubade olemasolu;
* varasem töökogemus koduõenduses.
Tööle asumise aeg: jaanuar 2019
Töö tüüp: osaajaline (vastuvõtt ca neli tundi päevas)
Kandideerimine ja lisainfo e-posti aadressil: [email protected]
www.oendusabi.ee
|
<urn:uuid:2ecac0a0-960b-42a1-bc5d-68fbdb6962e5>
|
CC-MAIN-2019-18
|
https://oendusabi.ee/wp-content/uploads/2018/12/t66kuulutus_arestimaja.pdf
|
2019-04-20T18:22:37Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-18/segments/1555578529962.12/warc/CC-MAIN-20190420180854-20190420202854-00524.warc.gz
| 519,954,526
| 484
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999983
|
ekk_Latn
| 0.999983
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1177
] | 1
|
[
0.04638671875,
0.76171875,
0.12060546875,
0.0634765625,
0.00634765625,
0.00165557861328125
] |
KINNITAN:
___________________________
(kuupäev)
OHUTUSJUHEND ELEKTRIKÄIAGA TÖÖTAJALE
1. SISSEJUHATUS
Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt.
Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel:
- uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
- töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
- tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
- töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
- kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
- tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
- kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
- kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:
- juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
- juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
- struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
- täiendjuhendamise põhjus;
- töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
- iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
Töötaja kohustused ja õigused
Töötaja on kohustatud:
- osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
- järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
- läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
- kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
- tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
- kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
- täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse;
- kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
- hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitisele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid nõuetekohaselt.
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
Töötajal on õigus:
- nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
- saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
- tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
- keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
- nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
- nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
- saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
- pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
Töötaja tervisekontroll
Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
2. ÜLDNÕUDED
2.1. Tööülesannet tohib täitma asuda alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Töötaja peab olema tutvunud elektrikäia kasutusjuhendiga või läbinud selle käsitsemist tutvustava väljaõppe.
2.2. Töötaja on kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid.
2.3. Töökohad peavad olema hästi valgustatud, valgustus ei tohi pimestada töötaja silmi.
2.4. Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab normidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist.
2.5. Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks.
2.6. Märgates ohutusnõuete rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijatele, peab töötaja viivitamatult rakendama meetmeid ohutuse tagamiseks ning teatama juhtunust töölõigu juhile.
2.7. Töötaja peab teadma ja täitma ettevõtte sisekorraeeskirja ning tuleohutuseeskirju.
2.8. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
2.9. Alkoholijoobes töötamine ja töökohal alkoholi, uimastite ning tugevatoimeliste rahustite tarvitamine on keelatud.
2.10. Juhul, kui oled haiglane, või haigestud töö ajal, teata töölõigu juhile ja pöördu medpunkti abi saamiseks.
2.11. Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate elektriohutuseeskirjadega.
2.12. Töökoht tuleb hoida puhas. Keelatud on masina kasutamine risustatud alal.
2.13. Töötaja on kohustatud käima ettenähtud korras perioodiliselt arstlikul läbivaatusel.
2.14. Suitsetamine töökohal on keelatud. Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades.
2.15. Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega, milledele peab töötajal olema juurdepääs.
2.16. Käia abrasiivketas peab olema kaitsekattega. Kaitsekatte kinnitus peab olema tugev ja tagama, et ketta purunemise korral katte või ketta tükid ei paiskuks eemale.
2.17. Abrasiivketta kaitsekattel tuleb nähtava noolega näidata abrasiivketta pöörlemise suund
2.18. Tugi tuleb paigaldada selliselt, et detaili töötlemine toimuks rõhttasapinnas ketta läbimõõdu joonel või mõnevõrra (kuni 10mm) ülalpool. Vahe toe ja tööpinna vahel peab olema kuni 1/2 töödeldava detaili paksusest, kuid mitte üle 3 mm. Tugi peab olema sirgete servadega.
3. ENNE TÖÖD
3.1. Riietuda tööriietesse. Nööpida või siduda kinni töörõivaste hõlmad ning varrukasuud, et ei oleks ripnevaid otsi, mis võivad olla kaasa haaratud liikuvate osade poolt. Panna pähe peakatte, et peita pikad juuksed. Mitte kanda ehteid.
3.2. Koristada töökohalt kõik, mis segab tööd.
3.3. Kontrollida seadme korrasolekut. Veendu, et abrasiivkettal ei oleks mõrasid ega pragusid. Keelatud on töötada mittekorras seadmega.
3.4. Veenduda, et toitekaabel, - juhe on terved, et elektrisüsteem oleks vigastusteta.
3.5. Kõigist avastatud puudustest ja riketest teatada tööjuhile nende kõrvaldamiseks.
3.6. Panna ette kaitseprillid ja kätte kaitsekindad.
3.7. Veenduda, et käia käivitamine ei ohustaks kedagi.
4. TÖÖ AJAL
4.1. Hoida töökoht puhas ja korras, et mitte ummistada läbikäike.
4.2. Töödeldav detail tuleb viia lihvketta vastu kergelt ja sujuvalt, ilma järskude tõugeteta.
4.3. Töödeldavat detaili on keelatud jõuga vastu lihvketast suruda.
4.4. Keelatud on teritada pragudega või murdunud hammastega lõikeinstrumente.
4.5. Keelatud on kasutada lihvketta külg- või otspinda, kui ketas ei ole selleks ette nähtud.
4.6. Jälgi et sädemed ei ohustaks kõrvalolevaid esemeid ja materjale.
4.7. Lihvketast tohib kätega puudutada alles pärast ketta täielikku seiskumist. Seiskumist ei tohi käega ega mingi esemega kiirendada.
4.8. Elektrikäi tuleb välja lülitada ja elektrimootor seisata järgmistel juhtudel:
- avastades rikke seadmetes või elektrimootorites;
- käia juurest lahkudes, ka lühiajalise lahkumise korral;
- elektrivoolu katkemisel;
- käia puhastamise, määrimise, koristamise ja seadistamise ajaks;
- käia remondi, reguleerimise ning tööriista või detaili vahetamise ajaks;
- töödeldava detailide mõõtmise ja töötlemiskvaliteedi või pinnasileduse kontrollimise ajaks.
4.9. Abrasiiv- ja metallitolm tuleb töökohalt eemaldada harjaga.
4.10. Mitte asetada tööriistu jms. seadme liikuvate osade lähedale ega lähenda liialt käsi lihvimiskettale. Töötamise ajal on keelatud anda ja võtta tööriistu või esemeid üle käia.
4.11. Elektrikäia töötamise ajal on keelatud avada või ära võtta kaitsekatteid.
4.12. Töö ajal tuleb kinni pidada õigest toitumise-, töö- ja puhkeaja režiimist.
5. PÄRAST TÖÖD
5.1. Pärast elektrikäiaga töötamise lõpetamist tuleb:
- seisata käi ja lülitada välja elektrimootor;
- puhastada tööriistad ja paigutada need selleks ette nähtud kohta;
- koristada tööpingilt abrasiivpuru, pühkida pink tolmust ja mustusest;
- koristada töökoht ja ümbrus ning vabastada tööpingi juurde viivad läbikäigud liigsetest esemetest;
- puhastada ja korrastada tööriietus, jalanõud ja teised isikukaitsevahendid ning paigutada need selleks ettenähtud kohtadesse.
5.2. Kõigist ebakohtadest kasutatavate seadmete, tööriistade jne töös, samuti töökorralduses – tuleb informeerida asjaosalisi töödejuhatajaid, vastutavaid isikuid.
6. ERGONOOMIA
Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul.
Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud.
Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides.
Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.
7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL
Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
- teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms).
8. ESMAABI
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord;
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi;
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi.
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.
9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID
1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; RT I 2002, 47, 297; RT I 2002, 63, 387; RT I 2003, 20, 120; RT I 2004, 54, 389; RT I 2004, 86, 584; RT I 2004, 89, 612; RT I 2005, 39, 308; RT I 2007, 3, 11; RT I 2007, 12, 66; RT I 2007, 59, 381; RT I 2008, 56, 313; RT I 2009, 5, 35; RT I 2009, 29, 176; RT I 2009, 35, 232; RT I 2009, 49, 331; RT I 2009, 62, 405; RT I 2010, 22, 108; RT I 2010, 31, 158 )
2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305)
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 89, 596)
4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816; RTL 2006, 24, 431)
5. Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116 )
6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157)
7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)
|
<urn:uuid:c86c0624-e5a6-4921-9575-76cbbab5b7eb>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://home.sillamaegymn.edu.ee/sites/default/files/Elektrik%C3%A4iaga%20t%C3%B6%C3%B6tamine.pdf
|
2021-05-08T16:45:57+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 336,766,676
| 5,860
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999836
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1792,
4510,
7363,
9579,
12072,
12994,
13957
] | 1
|
[
0.1259765625,
0.51171875,
0.29296875,
0.059814453125,
0.0079345703125,
0.00182342529296875
] |
RIIGITÖÖTAJA ISETEENINDUSPORTAAL
ISIKUANDMED
Riigitöötaja iseteenindusportaali isikuandmete moodulis saab töötaja näha ja muuta enda kohta käivaid isikuandmeid. Sisenedes menüüpunkti „Isikuandmed" > „Minu andmed" saad näha ja muuta neid andmeid, mida sa tööandjale enda kohta esitanud oled.
Vaade on jagatud kolmeks vaheleheks: isikuandmed, haridus ja kvalifikatsioon, töökoht.
Isikuandmed: NIMI, LAPSED, LÄHEDASED, PANGA ANDMED, TEENISTUSASTE, FOTO, KONTAKTID
Haridus ja kvalifikatsioon: KVALIFIKATSIOON, HARIDUS, KEELEOSKUS
Töökoht
: AMETIKOHT, TÖÖKOORMUS, PALK, TÖÖKOHA ASUKOHT, TÖÖKOHA KONTAKTID, KÕRVALTEGEVUSED.
Töötajate otsing
VAHELEHT „Isikuandmed"
NIME MUUTMINE
ISIK plokis näed enda nime, isikukoodi ja kodakondsust. Sul on võimalik muuta enda nime tehes selleks päringu Rahvastikuregistrisse nupu „Uuenda rahvastikuregistrist" abil.
Pane tähele!
Enne nime muutmist iseteenindusportaalis pead olema muutnud oma nime pangas. Vastasel juhul ei ole sulle võimalik palka üle kanda.
LASTE ANDMED
ALAEALISED LAPSED plokis näed enda kuni 18-aastaseid lapsi. Laste andmeid saab uuendada tehes päringu rahvastikuregistrisse (nupp „Uuenda rahvastikuregistrist").
Pane tähele!
Laste andmete edastamine tööandjale on vajalik erinevate lastega seotud puhkuseliikide kasutamiseks (lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, isapuhkus).
LÄHEDASED
LÄHEDASED ploki olemasolu sõltub asutuse seadistustes. Kui LÄHEDASED plokk on olemas, saad lähedasena lisada abikaasat, hooldatavat ja muud isikut. Hooldatava lisamine on vajalik üksnes hoolduspuhkuse taotlemise korral (sügava puudega täiskasvanu hooldamiseks ette nähtud puhkus 5 päeva aastas).
Lähedase lisamiseks sisesta tema eesnimi, perenimi, suhe lähedasega, isikukood või sünnikuupäev. Kui valid lähedase staatuseks „Hooldatav", on isikukood kohustuslik.
Kui märgid linnukesega, et lähedane on kontaktisik eriolukorras, pead lisama tema telefoninumbri ja e-maili.
Saad ka lisatud lähedase andmeid muuta ja kustutada.
Pane tähele!
Lähedaste andmeid on lubatud koguda, kui see on sätestatud õigusaktis või asutuse reeglites.
PANGA ANDMED
PANGA ANDMED plokis saad muuta oma pangakontot, kui oled vahetanud panka ja soovid töötasu ülekandmist uuele kontole. Pangakonto tuleb sisestada IBAN formaadis. Tööandjale on võimalik edastada ainult üks pangakonto nii palga kui muude tasude ülekandmiseks.
TEENISTUSASTE/AUASTE
Plokk TEENISTUSASTE on kuvatud üksnes Välisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseväe töötajatele. Kuvatud on teenistusastme tase ja selle andmise kuupäev. Muutmise võimalus puudub.
FOTO
FOTO ploki olemasolu sõltub asutuse seadistustest. Kui foto plokk on kuvatud ja foto muutmine lubatud, saad „Muuda" nupu abil lisada endast uut pilti. Foto peab olema .jpg failiformaadis ning vastama dokumendifoto nõuetele. Foto maksimaalne suurus on 1 MB.
Foto salvestatakse majandustarkvara SAP andmebaasi.
KONTAKTID
KONTAKTID plokis näed enda elukoha aadressi, isiklikku e-maili ja telefoninumbrit.
„Muuda" nupust kontaktandmeid muutes käivitub päring Rahvastikuregistrisse ja kuvatakse sinu registri järgset elukohta [1]. Klikkides Rahvastikuregistrist pärit aadressil, lisatakse see aadressi reale ja saad selle salvestada.
Kui sa ei ela oma rahvastikuregistri järgsel aadressil, saad lisada aadressi ka käsitsi [2]. Aadressi sisestama hakates käivitub päring Maa-ameti aadressiandmete registrisse. Saad lisada oma täpse elukoha aadressi.
Mittekohustuslike andmetena on võimalik e-maili, lauatelefoni ja mobiiltelefoni lisamine või muutmine [3].
Võimalik on lisada ka välismaa aadressi, kui sa ei ela Eestis [4]. Sel juhul tuleb väljad riigi, linna, tänava, maja- ja korterinumbri kohta täita käsitsi.
VAHELEHT „Haridus ja kvalifikatsioon"
KVALIFIKATSIOON
„Haridus ja kvalifikatsioon" vahelehel sõltub KVALIFIKATSIOONI ploki kuvamine asutuse seadistustes. Kuvatud on kvalifikatsiooni grupp, nimetus, tase ja kehtivusaeg.
HARIDUS
HARIDUS plokis on kuvatud sinu hariduse andmed, nii lõpetatud kui omandamisel. Saad lisada uut haridustaset või olemasolevat kustutada. Uue hariduse lisamiseks on kaks võimalust: lisada hariduse andmed käsitsi [1] või Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) [2].
Nupp „Uuenda EHISest" käivitab päringu Eesti Hariduse Infosüsteemi sinu hariduse andmete kohta. Kui EHISes sinu andmed puuduvad, kuvatakse veateadet: Eesti Hariduse Infosüsteemis puuduvad sinu hariduse andmed!
Kui EHISes on sinu hariduse andmed olemas, saad need edastada tööandjale.
Pane tähele!
Kui EHISe päring tagastab sinu hariduse andmete kohta mitu kirjet, siis edasta tööandjale üksnes see/need, mis on kõige relevantsemad sinu ametikoha vaatevinklist.
Pane tähele!
EHISest hariduse andmete lisamisel võib tekkida olukord, kus sul mingeid hariduse kirjeid on topelt, kuna alles jääb ka esialgu andmebaasis olnud hariduse info. Peaksid sel juhul ühe kattuvatest kirjetest kustutama.
Kui EHISes ei ole sinu hariduse andmeid, saad neid lisada ise nupust „Lisa haridus". Sulle avaneb aken, kus pead valima haridustaseme [1], haridustaseme liigi [2], riigi [3], kus haridus on omandatud, õppeasutuse [4] ja eriala [5] nime, lõpetamise aasta [6], diplomi numbri [7] ja lisama manusena [8] ka diplomi skaneeringu.
Kui sinu haridus on alles omandamisel, tähista linnukesega märkeruut „Veel lõpetamata, omandamisel" ning lisa õpingutega alustamise aasta.
EHISe välise hariduse lisamine läheb asutuses kooskõlastamisele. Pärast „Salvesta" nupu vajutamist kuvatakse sulle kooskõlastusringi andmeid.
Pead veel vajutama nuppu „Saadan", et andmed liiguks kooskõlastamisele.
KEELEOSKUS
TÖÖKS NÕUTAV KEELEOSKUS ploki olemasolu sõltub asutuse seadistustes. Kui plokk on olemas, saad lisada uut keeleoskust [1] või eemaldada olemasolevat [2].
Uue keeleoskuse lisamisel avaneb aken, kus pead rippmenüüst valima keele [3], oma oskuse taseme [4] ja omandamise kuupäeva [5]. Kohustuslik on ka tunnistuse/tõendi lisamine [6], mis tõendab lisatud keeleoskuse valdamist valitud tasemel.
VAHELEHT „Töökoht"
AMETIKOHT
AMETIKOHT plokis kuvatakse sinu ametinimetust, ametikoha paiknemist struktuuris ja sinu personalnumbrit arvestussüsteemis SAP.
TÖÖKOORMUS
KOKKU LEPITUD TÖÖKOORMUS plokis näed enda töökoormust koos kuupäevaga, mis ajast alates see kehtib.
PALK
PALK JA MUUD TASUD plokis kuvatakse sinu palka. Kui see koosneb mitmest tasuliigist, on need kõik kuvatud. Arvutatakse ka tasu kokku.
TÖÖKOHA ASUKOHT
TÖÖKOHA ASUKOHT plokis kuvatakse sinu töökoha aadressi. Seda töötaja ise muuta ei saa.
TÖÖKOHA KONTAKTID
TÖÖKOHA KONTAKTID plokis näed oma töökoha asukohta kabineti täpsusega, telefoninumbrit ja eposti aadressi. Saad neid vajadusel muuta või täiendada.
Muuta on võimalik ruumi numbrit, korrust ja e-posti aadressi, telefoni ning mobiiltelefoni. Mõlema telefoninumbri kohta on võimalik sisestada ka lühinumbri variant.
Võimalik on ka lisainfo sisestamine vabateksti väljale.
KÕRVALTEGEVUSED
Plokis KÕRVALTEGEVUSED saad tööandjat informeerida oma tegevustest, millega tegeled lisaks põhitööle.
Uue kõrvaltegevuse lisamisel pead märkima juriidilise isiku nime [1], ametikoha või tegevuse [2], valima rippmenüüst kõrvaltegevuse tüübi [3]. Saad kirjeldada ka ametiülesanded [4] ja märkida töökoormuse [5]. Kohustuslik on märkida ka, mis kuupäevast alates kõrvaltegevusega alustati [6]. Kui tegemist on tähtajalise tööga (projektitöö vms) saad märkida ka lõppkuupäeva [7], samuti võid linnukesega märgistada, kui saad kõrvaltegevusest tulu [8].
Kõrvaltegevuse lisamine läheb asutuses eelseadistatud kooskõlastusringile.
Kui tööandja sinu kõrvaltegevusest keeldub, kuvatakse seda punaselt koos keeldumise põhjusega ja alusdokumendiga.
Olemasolevaid kõrvaltegevusi saad nii muuta kui lõpetada (nupp „Märgi lõpetatuks"). Muuta saad kõiki andmeid peale juriidilise isiku nime. Lõpetamine tähendab, et sa enam kõrvaltegevusega ei tegele ja tegevus eemaldab valitud kirje tervikuna.
Töötajate otsing
Isikuandmete mooduli halduri rolliga töötajal on võimalik otsida asutuse töötajaid ja avada nende detailandmete vaateid. Otsing avaneb menüüpunktist „Isikuandmed" > „Otsi töötajaid". Otsida saab töötaja nime [1], isikukoodi [2], personalinumbri [3] ja struktuuriüksuse alusel [4].
Tulemustes kuvatakse töötajate andmeid, kus isiku ees- ja perenimi töötavad lingina, mis avavad töötaja detailandmete vaate. Staatuse veerus on võimalikud kolm erinevat staatust töötaja andmete osas:
- roheline linnuke markeerib olukorda, kus kõik andmed on korras.
- punane keelumärk markeerib olukorda, kus andmete SAPi saatmisel on tekkinud viga.
Andmevahetuse vigade loetelu asub admin-keskkonnas.
- pliiatsi ikooniga nupp tähendab, et töötaja on enda mingites andmetes teinud muudatuse, mis on läinud kooskõlastamisele. Andmete täpsustamiseks pead avama töötaja detailandmete vaate ning leidma infoploki kirjega „Muudatus menetluses". Hiirega teksti peale liikudes kuvatakse, kelle taga muutmine ootel on.
|
<urn:uuid:9ea9d903-e5d3-4a33-a024-4f2701cd9fef>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://rtk.ee/media/2429/download
|
2021-05-08T16:20:49+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 529,938,813
| 3,547
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999973
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
666,
1978,
2896,
3700,
4657,
5497,
6134,
6661,
7004,
7643,
8903
] | 2
|
[
0.07373046875,
0.330078125,
0.4453125,
0.1318359375,
0.01409912109375,
0.00555419921875
] |
PRAKTILINE KOOLITUS RAKENDISPORDI TREENERITELE JA SPORTLASTE
1. Koolituse teema: Rakendihobuste ja kutsarite ettevalmistus võistlushooajaks. Ratsastus- ja täpsustreeningud.
2. Sihtgrupp:
Rakendispordi treeneritele ja sportlastele. Huvilistele.
3. Koolituse aeg: 8 – 10 mai 2015
4. Toimumiskoht: Saksa Ratsutamiskompleks,Tartumaa, Luunja, Sirgu küla
5. Ametlik korraldaja: Eesti Ratsaspordi Liit ja Liivimaa RSK
6. Kontaktisik: Marko Villemson, mob. 5217632, e-mail: [email protected]
7. Koolitaja: Gerardus Leijten, (NED)
8. 25.04.2015
Registreerimine: e-mailile [email protected] Ekipaaži registreerimisel palun teatada osaleja ja abilise nimi. Teoreetilistesse tundidesse pääseb vaid registreeritud abiline . Hobuse boksi tellimine: Terje Saks, e-mailile: [email protected] kuni 25.04.2015 Teatada hobuse nimi ja sugu, osaleja nimi. Registreeritud osalejatele väljastatakse soovi korral Koolitustõend vastavalt koolitusel osaletud ajale.
9. Hind: 150 eurot. Sisaldab 3 päeva praktilist ja teoreetilist koolitust ekipaažile
Boksirent 50 eurot
3 ööpäeva 1 hobune. Sisaldab hobuse boksikoha, allapanu, heina ja vett. NB.Boksi tagastamisel korrastada boks!
Iga koolitusele eelneva või järgneva päeva boksirent on 15 eurot
Auto elektri kasutus on 20 eurot 3 ööpäeva, iga lisapäev – 5 eurot.
Tasumine: Ülekandega 25.aprilliks Eesti Ratsaspordi Liidu a/a EE552200221012348131
Swedbank. Arvet saab tellida kuni registreerimistähtajani! Peale seda on tasumine kohapeal sularahas. Arvesaaja andmed teatada registreerimisel.
Treeneritele ja huvilistele on 1 päeva hind 20 eurot või 3 päeva hind kokku 50 eurot.
Tasumine kohapeal sularahas.
10. Koolituse kava: Kõikidel päevadel toimub teoreetiline ja praktiline koolitus. Täpsem ajakava ilmub Ratsaliidu koolituskalendris peale registreerimistähtaega.
11. Lisainformatsioon: Koolitus on inglise keeles. Toimub tavatõlge.
12. Täiendav Info: Inimeste majutust ja toitlustust ei toimu. Laupäeval avatud kohvik.
13. Koolitaja Gerard Leijten http://www.gerardleijten.nl/
|
<urn:uuid:1d8bc7f1-07a4-4bbd-8f27-b89e40c4964d>
|
CC-MAIN-2019-39
|
http://www.ratsaliit.ee/pa_file/rakendispordi-koolitus-sportlastele-ja-treeneritele/?download=1192a4bcfe23f63f1664f520ef341e9a
|
2019-09-17T10:55:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573070.36/warc/CC-MAIN-20190917101137-20190917123137-00484.warc.gz
| 313,000,590
| 816
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999661
|
ekk_Latn
| 0.999661
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2037
] | 1
|
[
0.033935546875,
0.9296875,
0.034912109375,
0.001434326171875,
0.00013446807861328125,
0.00004363059997558594
] |
XXXI KOPRAKARIKAS
Janokjärve -Krootuse, Kanepi vald, Põlva maakond 9.-11. august 2019
VÕISTLUSKUTSE
Orienteerumisklubi Põlva Kobras kutsub kõiki orienteerumisjooksu sõpru 31. Koprakarikale, mis toimub Janokjärve maastikel kolmandat korda (eelmised 1992. ja 2010. aastal). Ootame võistlema nii noori, algajaid kui ka kogenud orienteerujaid, tippsportlasi ning orienteerumise vanameistreid!
AEG, KOHT ja PROGRAMM
Tähistuse algused Põlva-Saverna maantee 15. km Piigastest.
reede, 9.august lühirada
18.00 startide algus
laupäev, 10.august tavarada
11.00 startide algus
EOL ja Printcenter noorte karikasarja etapp klassides MN12,14,16,18
Krootuse sprint18.00 startide algus erijuhend
pühapäev, 11.august lühendatud tavarada 11.00 startide algus
KORRALDAJAD
Orienteerumisklubi Põlva Kobras, Käisi 11, 63307 Põlva (reg.nr. 80016512)
Võistluste direktor: Katrin Viilu tel. +372 51 77942
Rajameister: Raido Mitt
VÕISTLUSKLASSID JA RADADE LIGIKAUDSED PIKKUSED
E-eliitrada, Techno-tehniline rada, MWVIP- olenemata soost ja vanusest, saavad osaleda sellel rajal kõik soovijad (rada sobib algajatele/nõrgematele), NR-nöörirada. Avatud rada- valik (osavõtja saab kõigi kontrollpunktidega kaardi).
KAARDID JA MAASTIK
Lühirada, reede 9.august
Kaardi mõõtkava 1:10 000. Nöörirajal mõõtkava 1:7 500. Kõrgusjoonte vahe 2,5 m.
Tavarada, laupäev 10.august
Kaardi mõõtkava 1:15 000 ja 1:10 000. Nöörirajal mõõtkava 1:7 500. Kõrgusjoonte vahe 2,5 m.
Lühendatud tavarada, pühapäev 11.august
Kaardi mõõtkava 1:10 000. Nöörirajal 1:7 500. Kõrgusjoonte vahe 2,5 m.
Varasemad kaardid Janokjärve 2010032, Janokjärve-Palojärve 2010033, Piigaste-Poka 2017056
Välitööde seis 2018-2019
Maastik on keskmiselt liigestatud. Suurim kõrguste vahe nõlval 30 m. Metsasus 80%. Valdavalt okasmets, läbitavus väga heast kuni halvani. Palju teid, radu ja sihte. Osa sihte ja teeradu raskesti märgatavad.
I Päev Janukjärve maastik: Parema läbitavusega segamets mikroreljeefiga. Palju radu ja sihte. II Päev Janukjärve-Palojärve maastik: Pikematel radadel algul nõrgalt liigestatud maastik, paljude väiksemate ja suuremate soodega. Läbitavus väga heast halvani.
III Päev Piigaste-Poka maastik: Radade algus tihedama reljeefiga maastik. Palju teid ja sihte. Läbitavus väga heast halvani. Radade lõpuosa tasane.
MÄRKESÜSTEEM
Märkimine kõigis klassides elektroonilise märkesüsteemiga SPORTident (SI). Võimalik on kasutada kõiki SI-kaarte (k.a. 8. ja 9. seeria). SI-kaardi rent 1,5 eurot päevas. SI-kaardi kaotamisel on kompensatsioonitasu 35 eurot.
STARDIKORD JA KONTROLLAEG
Kõikidel päevadel toimub individuaalne start loositud protokolli alusel. Osaleja siseneb stardikoridori 2 minutit enne starti ja kohtunik kontrollib tema SI-kaardi numbrit. Kui stardini jääb 1 minut, võtab võistleja sisse koha oma klassi kaartide juures ning suundub pärast stardisignaali rajale. Kontrollaeg lühirajal 1,5 tundi ja tavarajal 3 tundi. Nööriradade start on avatud 2 tundi ja osalejad saavad tulla starti vabalt valitud ajal.
STARDIMAKSUD
M,W 8-12
M,W 14-20
M,W 65-80
M,W 21-60
Avatud rajad (ilma eelregistreerimiseta)
Pangarekvisiidid:
4 eurot võistluspäev
5 eurot võistluspäev
7 eurot võistluspäev
12 eurot võistluspäev
4 eurot noor ja 8 eurot täiskasvanu võistluspäev
Swedbank EE772200001120074588 Orienteerumisklubi Põlva Kobras SEB EE241010402009464002 Orienteerumisklubi Põlva Kobras
Stardimaks tuleb tasuda registreerimisega samaks tähtajaks, hiljemalt 5.augustiks 2019. Koprakarika stardimakse saab tasuda ka läbi SportID keskkonna https://sportid.ee/event/2947
REGISTREERIMINE
Registreerimine avatud kuni esmaspäeva 5.augustini 2019 kell 23:59. Registreerimine https://www.osport.ee/
AUTASUSTAMINE
Kolme päeva summas autasustatakse võistlusklasside parimaid olenevalt osalejate arvust. Klassides MW21E autasustatakse lisaks iga päeva võitjaid. Nööriraja klassides (MW8,9,10NR) saavad miniauhinnad kõik kolmel päeval startinud, esikolmikusse tulnud saavad auhinnad
TULEMUSED
Finišialalt lahkudes saab iga võistleja oma finiši- ja etapiaegadega tulemustelehe. Võistluskeskusesse pannakse välja jooksvad finišiajad. Ametlikud tulemused avaldatakse võistluse lõppedes, samuti iga päeva lõpus OK Põlva Kobras kodulehel http://kobras.polvamaa.ee/
MAJUTUS JA TOITLUSTAMINE
Võistluskeskuses on võimalik ööbida telkides. Võistluskeskuses töötab puhvet.
Majutuskohti lähiümbruses:
- Põlva Spordikool, http://polvaspordikool.weebly.com/ Metsa 7 Spordihoone Põlvas,
- Mammaste Tervisespordikeskus http://tervisespordikeskus.ee/ 41 kohta.
- Hotell Pesa Põlvas, http://www.kagureis.ee 70 kohta
- Taevaskoja Salamaa http://www.salamaa.eu/ 19 kohta.
- Jäägri Pubi Jaama 16, Põlva tel. +372 517 1818, 15 kohta https://www.facebook.com/Jaageri.Pubi
Muud majutusasutused Põlvamaal http://www.visitpolva.ee/
Info: Taima Nurm, tel. +372 5109658, e-post: [email protected]
PARKIMINE
Kõikidel päevadel parkimine võistluskeskuses tasuta
KULTUURIPROGRAMM
Põlva maakonna muud kultuuriüritused http://www.polvamaa.ee/kultuur
TOETAJAD
Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp, AS Värska Vesi, OÜ Maraton mets, AS Lõuna Pagarid, AS Pinest, Kanepi vald
MUUD
Võistlusnumbreid ei kasutata. Võistluskeskuses on puhas joogivesi, WC, puhvet, laste mängutelk/lasteaed. Dušše ei ole, Janokjärves saab ujuda.
Eelmised Koprakarika võitjad 21E klassides:
|
<urn:uuid:c38f20af-55ea-4816-adb7-25dc7eac2972>
|
CC-MAIN-2019-39
|
http://kobras.polvamaa.ee/wp-content/uploads/2019/06/V%C3%B5istluskutse-1.pdf
|
2019-09-17T11:29:39Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573070.36/warc/CC-MAIN-20190917101137-20190917123137-00485.warc.gz
| 102,329,326
| 2,253
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997914
|
ekk_Latn
| 0.998862
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1203,
3261,
5296,
5341
] | 1
|
[
0.10107421875,
0.5859375,
0.259765625,
0.04736328125,
0.0036773681640625,
0.000743865966796875
] |
Kasutusjuhend
1. Märgistus
Digitaalsisendid
LB1001A, LB1002A, LB1003A, LB1003C, LB1007A, LB1008A Digitaalväljundid
LB6008, LB6008A, LB6010A, LB6010E, LB6010AR
Analoogsisendid
LB5001A, LB5002A, LB5004A, LB5005A
ATEXi sertifikaat: PF 08 CERT 1234 X
ATEXi märgistus: II 3 G Ex nA [ic] IIC T4 Gc
IECEx-sertifikaat: BVS 09.0037X
IECEx-märgistus: Ex nA [ic] IIC T4 Gc
Pepperl+Fuchs GmbH
Lilienthalstraße 200, 68307 Mannheim, Saksamaa
Internet: www.pepperl-fuchs.com
2. Kehtivus
Teatud protsessid ja juhised selles kasutusjuhendis nõuavad erilisi tingimusi, et tagada kasutajate ohutus.
Järgige kasutusotstarbele ja käituskohale kohaldatavaid seaduseid, standardeid ja direktiive. Järgige direktiivi 1999/92/EÜ nõudeid seoses ohtlike piirkondadega.
Järgige kasutusotstarbele ja käituskohale kohaldatavaid seaduseid, standardeid ja direktiive.
Vastavad teabelehed, kasutusjuhendid, vastavusdeklaratsioonid, ELi sertifikaadid, tunnistused ja olemasolu korral ka juhtimissüsteemi joonised (vt teabelehte) on siinse dokumendi lahutamatuks osaks. Selle teabe leiate veebisaidilt www.pepperl-fuchs.com.
Pidevate paranduste tõttu muutub dokumentatsioon pidevalt. Vaadake ainult viimast uuendatud versiooni, mille leiate veebisaidilt www.pepperlfuchs.com.
3. Sihtrühm, personal
Plaanimise, kooste, käikulaskmise, talitluse, hoolduse ja demonteerimise eest vastutab tehase juht.
Seadet tohib kokku panna, paigaldada, käiku lasta, käitada, hooldada ja demonteerida ainult vastava väljaõppe ja kvalifikatsiooniga personal. Väljaõppinud kvalifitseeritud personal peab kasutusjuhendi läbi lugema ja endale selgeks tegema.
4. Kasutuseesmärk
Seade on heaks kiidetud vaid sobivaks ja eesmärgipäraseks kasutuseks. Nende juhiste eiramine tühistab mis tahes garantii ja vabastab tootja mis tahes vastutusest.
Kasutage seadet vaid ettenähtud ümbritsevates ja töötingimustes.
Kasutage seadet vaid statsionaarselt.
Seade on elektriseade tsooni 2 ohtlikesse piirkondadesse.
Seade on seotud aparaat vastavalt standardile IEC/EN 60079-11. I/O-mooduleid, com-üksuseid ja hajutatud I/O-süsteemi toiteplokke tohib kasutada vaid koos seotud põhjaplaatidega.
Põhjaplaadi ühendused on mittesädemeohutud.
Hajutatud I/O-süsteemi I/O-moodulid toimivad liidesena signaalide vahel ohtlikust piirkonnast ja mitteohtlikust piirkonnast.
5. Väärkasutus
Personali ja jaama kaitse ei ole tagatud, kui seadet ei kasutata selle kasutuseesmärgi järgi.
Seade ei sobi signaalide isoleerimiseks elektrikeskustes, kui see ei ole eraldi vastaval andmelehel märgitud.
6. Kokkupanek ja paigaldamine
Enne seadme paigaldamist, installeerimist ja käikulaskmist peate selle endale selgeks tegema ja lugema hoolikalt kasutusjuhendit.
Järgige seotud põhjaplaatide kasutusjuhendeid.
Seadet tohib kasutada vaid määratletud ümbritseva temperatuuri vahemikus ja määratletud relatiivse niiskusega ilma kondensatsioonita. Ärge paigaldage seadet asukohtadesse, kus võib esineda agressiivset keskkonda.
Seadet võib installeerida ja kasutada vaid reguleeritud keskkonnas, milles on tagatud reostusaste 2 (või madalam) vastavalt standardile IEC/EN 60664-1.
Kõrgema reostusastmega piirkondades kasutamisel tuleb seadet vastavalt kaitsta.
Seadme paigaldamine ja kasutamine on lubatud vaid keskkonnas, mille ülepinge kategooria on II (või madalam) vastavalt standardile IEC/EN 60664-1.
DOCT-4697A / 2018-03
1 / 2
Ärge paigaldage kahjustatud või saastunud seadet.
Kasutage vaid tootja määratletud tarvikuid.
Ärge lükake mooduleid pesadesse liiga tugevalt. Liigse jõu kasutamine võib vigastada seadmete tagumisi ühendusi.
Pingestatud moodulit ühendage ja tõmmake vaid potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna puudumisel.
Järgige paigaldusjuhiseid vastavalt standardile IEC/EN 60079-14.
Pingestatud mittesädemeohutute ahelate ühendamine ja katkestamine on lubatud vaid potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna puudumisel.
Enne vooluringide ühendamist ja katkestamist potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas veenduge, et kõik mittesädemeohutud ahelad on pingeta ja vooluta.
Nõuded seadme kaitseklassile Gc
Seadet tuleb installeerida ja kasutada vaid ümbritsevates kestades, mis
l vastavad ümbritsevate kestade nõuetele vastavalt standardile IEC/EN 60079-0,
l on kaitseklassiga IP54 vastavalt standardile IEC/EN 60529.
Nõuded kaablitele ja ühendustele
Kaablite ja ühenduste installeerimisel järgige järgmiseid punkte. Järgige elektrijuhi kaablisoone lubatud ristlõiget.
Arvestada tuleb isolatsiooni eemaldamise pikkusega.
Elektrijuhtide installeerimisel peab isolatsioon ulatuma klemmini.
Kiudjuhtide kasutamisel pressige kokku kaablihülsid elektrijuhi otstes. Ärge kunagi tõmmake kaablit. Juhe võib klemmist lahti tulla ja kaitse elektrilöögi eest pole enam tagatud. Tõmmake alati klemmist.
Kasutamata kaablid ja ühendused tuleb kas klemmidele ühendada või ohutult kinni siduda ja isoleerida.
Nõuded seotud aparaadina kasutamisele
Kasutades seadet kaitseviisiga Ex ic (sädemeohutu) seadmestikes kaitseviisiga Ex nL, järgige spetsifikatsioone vastavalt standardile IEC/EN 60079-14.
Kui kaitseviisiga Ex i vooluringe kasutatakse mittesädemeohutute ahelatega, ei tohi neid enam kasutada kaitseviisiga Ex i vooluringidena. Seotud aparaadi (paigaldatud mitteohtlikku piirkonda) sädemeohutud ahelad võib juhtida ohtlikesse piirkondadesse. Järgige kõikide mittesädemeohutute ahelate eraldusmaade vastavust standardile IEC/EN 60079-14.
Järgige kahe kõrvuti asetseva sädemeohutu ahela eraldusmaade vastavust standardile IEC/EN 60079-14.
Seadme ühendamisel sädemeohutu aparaadiga järgige seadme maksimaalseid väärtuseid.
Sädemeohutute protsessiseadmete ühendamisel seotud aparaadi sädemeohutute ahelatega võtke arvesse protsessiseadme ja seotud aparaadi vastavaid tippväärtuseid plahvatuskaitse osas (sädemeohutuse tõendamine). Lisaks järgige standardites IEC/EN 60079-14 ja IEC/EN 60079-25 esitatud nõudeid.
Kui ühelt seadmelt on rööpühendatud mitu kanalit, veenduge, et rööpühendus on tehtud otse seadme klemmidel. Sädemeohutuse
tõendamisel järgige rööpühenduse maksimaalseid väärtusi.
Kui keskendatud induktiivsuste ja mahtuvuste samaaegse esinemise kohta pole L
o
-i ja C
o
väärtusi ette nähtud, kehtib järgmine reegel.
l Lo-i ja Co ettenähtud väärtust kasutatakse siis, kui rakendub üks järgmistest tingimustest.
l Vooluringis on vaid jaotatud induktiivsused ja mahtuvused, nt kaablites ja ühendustes.
l Vooluringi Li-i koguväärtus (välja arvatud kaabel) on < 1% ettenähtud Lo-i väärtusest.
l Vooluringi Ci koguväärtus (välja arvatud kaabel) on < 1% ettenähtud Co väärtusest.
l Lo-i ja Co ettenähtud väärtusest kasutatakse maksimaalselt 50% siis, kui rakendub järgmine tingimus.
Vooluringi Li-i koguväärtus (välja arvatud kaabel) on ≥ 1% ettenähtud Lo-i väärtusest.
Vooluringi Ci koguväärtus (välja arvatud kaabel) on ≥ 1% ettenähtud Co väärtusest.
l Gaasi plahvatusohtlikkuse gruppide I, IIA ja IIB vähendatud mahtuvus ei tohi ületada väärtust 1 µF (kaasa arvatud kaabel). Gaasi plahvatusohtlikkuse grupi IIC vähendatud mahtuvus ei tohi ületada väärtust 600 nF (kaasa arvatud kaabel).
Nõuded mitteohtlikele piirkondadele
Seadet tuleb installeerida ja kasutada vaid ümbritsevates kestades, mis
l vastavad ümbritsevate kestade nõuetele vastavalt standardile IEC/EN 60079-0,
l on kaitseklassiga IP54 vastavalt standardile IEC/EN 60529. Teise võimalusena võib seadet installeerida ja kasutada reguleeritud keskkonnas, milles on tagatud reostusaste 2 vastavalt standardile IEC/EN 60664-1.
7. Talitlus, hooldus, remont
Enne toote kasutamist tutvuge sellega. Lugege kasutusjuhendit hoolikalt.
Komponentide asendamine võib halvendada sädemeohutust.
Komponentide asendamine võib halvendada sobivust tsooni 2.
Ärge kasutage kahjustatud või saastunud seadet.
Kasutage vaid tootja määratletud tarvikuid.
Ärge parandage, muutke ega manipuleerige seadet.
Defekti korral asendage seade alati originaalseadmega.
Ärge lükake mooduleid pesadesse liiga tugevalt. Liigse jõu kasutamine võib vigastada seadmete tagumisi ühendusi.
Pingestatud moodulit ühendage ja tõmmake vaid potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna puudumisel.
Seotud aparaatide hooldamisel ja ülevaatamisel järgige standardit IEC/EN 60079-17.
Pingestatud mittesädemeohutute ahelate ühendamine ja katkestamine on lubatud vaid potentsiaalselt plahvatusohtliku keskkonna puudumisel.
Enne vooluringide ühendamist ja katkestamist potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas veenduge, et kõik mittesädemeohutud ahelad on pingeta ja vooluta.
Nõuded kaablitele ja ühendustele
Kaablite ja ühenduste installeerimisel järgige järgmiseid punkte. Järgige elektrijuhi kaablisoone lubatud ristlõiget.
Arvestada tuleb isolatsiooni eemaldamise pikkusega.
Elektrijuhtide installeerimisel peab isolatsioon ulatuma klemmini.
Kiudjuhtide kasutamisel pressige kokku kaablihülsid elektrijuhi otstes. Ärge kunagi tõmmake kaablit. Juhe võib klemmist lahti tulla ja kaitse elektrilöögi eest pole enam tagatud. Tõmmake alati klemmist.
Kasutamata kaablid ja ühendused tuleb kas klemmidele ühendada või ohutult kinni siduda ja isoleerida.
8. Tarnimine, transport, utiliseerimine
Kontrollige pakendit ja sisu kahjustuste osas.
Kontrollige, et oleksite saanud kõik esemed ja saadud esemed oleks teie tellitud.
Hoidke originaalpakend alles. Hoiustage ja transportige seadet alati originaalpakendis.
Hoiustage seadet puhtas ja kuivas keskkonnas. Arvesse tuleb võtta ümbritsevaid tingimusi, vt andmelehte.
Seadme, pakendi ja võimalike sisalduvate akude utiliseerimine peab olema kooskõlas vastava riigi asjakohaste seaduste ja suunistega.
DOCT-4697A / 2018-03
2 / 2
|
<urn:uuid:d2ce52df-5b48-47c1-a196-5001be818889>
|
CC-MAIN-2019-39
|
https://files.pepperl-fuchs.com/webcat/navi/productInfo/doct/tdoct4697a_est.pdf?v=20190222104537
|
2019-09-17T10:44:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573070.36/warc/CC-MAIN-20190917101137-20190917123137-00488.warc.gz
| 497,630,902
| 3,764
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
ekk_Latn
| 0.999993
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
7484,
9610
] | 1
|
[
0.296875,
0.34375,
0.25390625,
0.09033203125,
0.0120849609375,
0.0024261474609375
] |
1. Mis sul täna söögiks oli?
2. Kas sa nägid täna kedagi nina nokkimas?
3. Mis mänge te vaheajal mängisite?
4. Mis oli naljakaim asi, mis täna juhtus?
5. Kas keegi oli sinu vastu täna eriliselt kena?
6. Mis oli kõige kenam asi, mida sa ise kellegi heaks täna tegid?
7. Mis pani sind täna naeratama?
8. Milline su õpetajatest elaks üle zombide rünnaku? Miks?
9. Milline oli põnev fakt, mida sa täna õppisid?
10. Kellel oli kaasa pakitud parim lõunasöök? Mis see oli? (Eesti kontekstis võiks siin ehk uurida, kas laps teab, mis on tema sõprade lemmiksöögid.)
11. Mis pakkus sulle täna väljakutset?
12. Kui kool oleks lõbustuspargiatraktsioon, siis mis see oleks? Miks?
13. Kuidas sa hindaks täna oma päeva skaalal 1-10? Miks?
14. Kui üks su klassikaaslasteks saaks olla üheks päevaks õpetaja, siis kelle sa valiksid? Miks?
15. Kui sul endal oleks võimalus olla homme õpetaja, siis mida sa tunnis õpetaksid?
16. Kas keegi ärritas sind täna millegagi?
17. Kellega sa tahaksid sõbraks saada, aga veel pole saanud? Miks mitte?
18. Mis on su õpetaja raudseim reegel?
19. Mis on vahetunnis kõige popim meelelahutus?
20. Kas su õpetaja meenutab sulle veel kedagi, keda sa tunned? Keda?
21. Räägi mulle midagi, mida sa täna mõne oma sõbra kohta uut teada said.
22. Kui tuleksid tulnukad ja viiksid kosmoselaevale kolm õpilast, keda sa soovid, et nad valiks? Miks?
23. Mida abistavat sa täna korda saatsid?
24. Mis hetkel sa enda üle kõige rohkem uhkust tundsid?
25. Millist reeglit oli täna eriti raske järgida?
26. Mis on kõige tähtsam asi, mida sa loodad õppida, enne kui kooliaasta läbi saab?
27. Milline inimene sinu klassist on su täielik vastand?
28. Milline ala koolis või kooliõuel on kõige toredam, kus on kõige lõbusam aega veeta?
29. Millise oskuse mänguväljakul sa plaanid sel aastal veel omandada?
30. Kas kellelgi su klassist on raskusi reeglite järgimisega?
* Sara Glodstein
https://www.mother.ly/child/30-questions-to-ask-your-kid-instead-of-how-was-your-da
|
<urn:uuid:8a8f7cff-66bd-4eaf-bf87-66dd16595773>
|
CC-MAIN-2018-43
|
http://avatudkool.ee/wp-content/uploads/2018/09/nimekiri.pdf
|
2018-10-17T10:49:37Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583511122.49/warc/CC-MAIN-20181017090419-20181017111919-00261.warc.gz
| 32,096,839
| 773
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999402
|
ekk_Latn
| 0.999333
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1176,
1966
] | 1
|
[
0.302734375,
0.6015625,
0.08935546875,
0.00701904296875,
0.0003490447998046875,
0.0001277923583984375
] |
EESTI APTEEKRITE LIIT
ESTONIAN PHARMACISTS ASSOCIATION
Täiendkoolitus 2017 aastal
Käesoleva õppeaasta täienduskursuste kuues loeng toimub neljapäeval, 19. oktoobril Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis, Tõnismägi 2, kell 10.oo-15.3o. Koolituspäeva maht on 6 akadeemilist tundi.
Koolituspäeval käsitletakse valu- ja põletikuvastaste ravimite kasutamise üldpõhimõtteid, seda millest juhindutakse nende ravimite kasutamisel, eaka patsiendi valu- ja põletikuravi erisusi (ravi vähenenud neerufunktsiooniga patsientidel, polüfarmakoteraapia olukorras jmt), eakatel ebasobivaid (PIM) valu- ja põletikuvastased ravimeid (PIM-ravimid) ning valu- ja põletikuvastaste ravimite peamised koostoimed teiste ravimitega. Toimub ka praktiliste ravimiskeemide arutelu.
——————————————————
Koolituse maksumus on (ei sisalda lõunat):
Apteekrite Liidu liikmetele 36 eurot (30 EUR + KM)
teistele kuulajatele
72 eurot (60 EUR + KM)
Osavõtust palume teatada Eesti Apteekrite Liidu e-aadressil: [email protected] või telefonil 662 1054 hiljemalt neljapäevaks, 12. oktoobriks.
Eesti Apteekrite Liidu liige ja toetajaliige saab koolitusel osaleda Liidu liikme hinnaga. Toetajaliikmeks saamiseks palume saata avaldus EAL juhatusele. Avalduse vorm on leitav EAL kodulehelt.
_____________________________________________________________________________
Endla 31
10122 TALLINN
Telefon 662 0323
Faks 662 1054
[email protected] www.apteekriteliit.ee
|
<urn:uuid:ce371d80-27a8-4374-ba4c-39e744fe6a44>
|
CC-MAIN-2018-43
|
http://apteekriteliit.ee/failid/7_Valuravi_2017.pdf
|
2018-10-17T10:39:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583511122.49/warc/CC-MAIN-20181017090419-20181017111919-00267.warc.gz
| 24,007,033
| 563
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999871
|
ekk_Latn
| 0.999871
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1452
] | 1
|
[
0.09130859375,
0.68359375,
0.1787109375,
0.043701171875,
0.00244140625,
0.00058746337890625
] |
Digitaalne fotokaamera/kasutusjuhend
Eestikeelne
Rohkem teavet fotokaamera kohta ("Cyber-shot User Guide")
"Cyber-shot User Guide" on onlain juhend. Loe see läbi, et tutvuda üksikasjalike juhistega fotokaamera paljude funktsioonide kohta.
1 Külasta Sony tehnilise toe kodulehte. http://www.sony.net/SonyInfo/Support/
2 Vali oma riik või regioon.
3 Leia tehnilise toe kodulehel oma fotokaamera mudeli nimi.
* Vaata mudeli nime fotokaamera allosal.
Pakendi sisu kontroll
Sulgudes on näidatud arv.
* Fotokaamera (1)
* Laaditav aku NP-BN (1)
(Seda laaditavat akut ei saa kasutada koos Cyber-shot, mille komplektis on NP-BN1 aku.)
* Micro-USB kaabel (1)
* Vahelduvvoolu adapter AC-UB10/UB10B/UB10C/UB10D (1)
* Voolujuhe (ei kuulu USA ja Kanada mudelite komplekti) (1)
* Käerihm (1)
* Kasutusjuhend (see juhend) (1)
Teadmiseks kasutajale
Mudeli ja seeria numbrid on märgitud seadme allosale. Kirjuta seeria number allnäidatud kohale. Nimeta neid numbreid, kui seoses selle tootega võtad ühenduse Sony edasimüüjaga.
Mudeli nr. DSC-WX60/DSC-WX80/DSC-WX200
Seeria nr. ______________________________
Mudeli nr. AC-UB10/AC-UB10B/AC-UB10C/AC-UB10D
Seeria nr. ______________________________
HOIATUS
Tuleõnnetuse või voolulöögi riski vähendamiseks hoia seadet vihma ja niiskuse eest.
TÄHTIS OHUTUSINFO
- HOIA SEE JUHEND ALLES.
TÄHELEPANU!
TULEÕNNETUSE VÕI VOOLULÖÖGI RISKI VÄHENDAMISEKS TÄIDA KINDLASTI ANTUD JUHISED.
Kui voolujuhtme pistiku kuju ei vasta vahelduvvoolu kontaktile, kasuta kontaktile sobivat pistiku adapterit.
TÄHELEPANU!
[ Aku
Aku võib vääral käsitsemisel plahvatada, tekitada tuleõnnetuse või keemilisi põletusi. Pea kinni järgmistest ettevaatusabinõudest.
* Ära tee seda lahti.
* Ära suru akule ning hoia seda põrutuste või liiga tugeva jõu mõju eest, näiteks ära löö akut, ära lase sellel maha kukkuda ning ära astu akule peale.
* Väldi lühist ja metallesemete kokkupuudet aku kontaktidega.
* Hoia akut 60°C (140°F) kõrgema temperatuuri mõju eest, näiteks päikese käes või päikese käes seisva auto salongis.
* Ära põleta akut ega viska seda tulle.
* Ära kasuta rikutud või lekkivat liitiumioonakut.
* Laadi akut Sony akulaadijaga või seadmega, millega saab akusid laadida.
* Hoia akut väikestele lastele kättesaamatus kohas.
* Ära lase akul märjaks saada, see peab olema kuiv.
* Vaheta aku ainult identse või Sony soovitatud ekvivalentset tüüpi akuga.
* Vabane vanast akust vastavalt juhistele.
[ Vahelduvvoolu adapter
Ühenda lihtsa ligipääsuga vahelduvvoolu kontaktile, kui kasutad vahelduvvoolu adapterit. Ühenda viivitamatult adapter kontaktilt lahti, kui seadme kasutamise käigus tekivad häired.
Komplekti kuuluv voolujuhe on ettenähtud kasutamiseks ainult selle fotokaameraga ning seda ei tohi kasutada teiste elektriseadmetega.
Klientidele USAs ja Kanadas
[ LIITIUMIOONAKU ÜMBERTÖÖTLEMINE
Liitiumioonakut on võimalik ümber töödelda.
Viies kasutatud akud lähimasse kogumiskohta ümbertöötlemiseks, aitad kaitsta keskkonda.
Täpsema informatsiooni saamiseks aku ümbertöötlemise kohta helista tasuta telefonil:
1-800-822-8837 või külasta veebisaiti http://www.rbrc.org/
Tähelepanu! Ära kasuta rikutud liitiumioonakut või sellist, mille elektrolüüt lekib.
[ Aku
See seade vastab FCC tingimuste 15. osa nõuetele. Toimingutele kehtivad kaks alljärgnevat tingimust:
(1) See seade ei tohi tekitada kahjulikke häireid, ja (2) see seade peab vastu võtma mis tahes saadud häired, sealhulgas sellised, mis võivad põhjustada seadme soovimatut talitlust.
See B klassi digitaalne seade vastab Kanada ICES-003 standardile.
Ainult DSC-WX80/DSC-WX200
See seade vastab FCC/IC kontrollimata keskkonnale määratud kiirguse limiidi nõuetele ning FCC raadiosageduste (RF) mõju juhtnööridele IC raadiosageduste (RF) mõju tingimuste OET65 ja RSS-102 lisas C. Sellel seadmel on väga madal RF energia tase, mida loetakse vastavaks ilma erineelduvuskiirust (SAR) testimata.
Klientidele USAs
UL on rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioon, mis hoolitseb ohutuse eest. UL tähis tootel tähendab, et toode kuulub UL nimekirja.
Kui seoses selle tootega tekivad küsimused, võid helistada telefonil:
Sony klientide infokeskus
1-800-222-SONY (7669)
Allnäidatud number kehtib ainult küsimustele, mis on seotud FCC.
[ Normatiivne informatsioon
Vastavuse teade
Müüginimi: SONY
Mudeli nr.: DSC-WX60, DSC-WX80
Vastutav kompanii: Sony Electronics Inc.
Aadress: 16530 Via Esprillo,
San Diego, CA 92127 U.S.A.
Kontakttelefon: 858-942-2230
See seade vastab FCC tingimuste 15. osa nõuetele. Toimingutele kehtivad kaks alljärgnevat tingimust: (1) See seade ei tohi tekitada kahjulikke häireid, ja (2) see seade peab vastu võtma mis tahes saadud häired, sealhulgas sellised, mis võivad põhjustada seadme soovimatut talitlust.
Vastavuse teade
Müüginimi: SONY
Mudeli nr.: DSC-WX200
Vastutav kompanii: Sony Electronics Inc.
Aadress: 16530 Via Esprillo,
San Diego, CA 92127 U.S.A.
Kontakttelefon: 858-942-2230
See seade vastab FCC tingimuste 15. osa nõuetele. Toimingutele kehtivad kaks alljärgnevat tingimust: (1) See seade ei tohi tekitada kahjulikke häireid, ja (2) see seade peab vastu võtma mis tahes saadud häired, sealhulgas sellised, mis võivad põhjustada seadme soovimatut talitlust.
Ära paigalda ega kasuta seda seadet koos mis tahes teist tüüpi antenniga või saatjaga.
[ TÄHELEPANU!
Kasutajat hoiatatakse, et igasugused selles juhendis otseselt kinnitamata muudatused või modifikatsioonid võivad annulleerida kasutaja õigused seadme käivitamiseks.
[ Märkus
See seade on testitud ja tunnistatud vastavaks piirangutele, mis on määratud B klassi digitaalsetele seadmetele vastavalt FCC tingimuste15. osale.
Need piirangud on ettenähtud, et tagada adekvaatset kaitset häirete eest seadme paigaldamisel eluruumidesse. See seade tekitab, kasutab ja kiirgab raadiosageduste energiat, mis, kui seade pole paigaldatud ja seda ei kasutata vastavalt tootja juhistele, võib tekitada raadioside häireid. Siiski ei garanteerita, et seadme paigaldamisel häireid ei teki. Kui see seade tekitab raadioside või teleülekannete vastuvõtu häireid, mida saab tuvastada seadet sisse ja välja lülitades, on soovitav nende vältimiseks täita üks või mitu alljärgnevatest toimingutest:
– suuna ümber vastuvõtu antenn või paiguta see mujale;
– paiguta see seade ja vastuvõtja teineteisest kaugemale;
– ühenda see seade ja vastuvõtja erinevatele vahelduvvoolu kontaktidele;
– võta ühendus edasimüüja või kogenud raadio/TV remondispetsialistiga.
Seadmega peab kasutama komplekti kuuluvat liidesekaablit, et saaks täita digitaalseadmele määratud piiranguid vastavalt FCC tingimuste 15. osa B osale.
Klientidele Kanadas
See seade vastab Industry Canada litsentseerimata raadioside RSS standardile (tele). Toimingutele kehtivad kaks alljärgnevat tingimust: (1) See seade ei tohi tekitada häireid, ja (2) see seade peab vastu võtma mis tahes saadud häired, sealhulgas sellised, mis võivad põhjustada seadme väärtalitlust.
Klientidele Euroopas
Sony Corporation teatab, et seeDSC-WX80/DSC-WX200 digitaalne fotokaamera vastab 1999/5/EC direktiivi olulistele tingimustele ja teistele vastavatele nõuetele. Täpsemat informatsiooni leiad veebisaidist:
http://www.compliance.sony.de/
[ Märkus klientidele riikides, kus kehtivad EL direktiivid
Selle seadme tootja on Sony Corporation, 1-7-1 Konan Minato-ku Tokyo, 108-0075 Japan, või see on toodetud Sony Corporation ülesandel. Soovides teavet toote vastavusest Euroopa Liidu seadusandluse aktidele pöördu volitatud esindaja poole - Sony Deutschland GmbH, Hedelfinger Strasse 61, 70327 Stuttgart, Germany. Hoolduse või garantiiga seotud küsimustega pöördu erinevates hooldus- või garantiidokumentides näidatud aadressidel.
See toode on testitud ja tuvastatud selle vastavus EMC direktiivis määratud 3 meetrist (9,8 jalga) lühemate ühenduskaablite kasutamise piirangutele.
[ Tähelepanu!
Elektromagnetilised väljad võivad teatud sagedustel mõjutada seadme kujutist ja heli.
[ Teadmiseks kasutajale
Kui staatiline elekter või elektromagnetism põhjustab andmeedastuse katkemist (ebaõnnestumist), taaskäivita rakendustarkvara või ühenda lahti ja ühenda veelkord sidekaabel (USB jt.).
[ Kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kõrvaldamine (rakendatav Euroopa Liidus ja teistes jäätmete liigiti kogumise süsteemidega Euroopa riikides)
EE Taoline tähis tootel või selle pakendil näitab, et seda toodet ei tohi visata olmeprügisse. Selle peab andma ümbertöötlemiseks vastavasse elektriliste ja elektrooniliste seadmete kogumiskohta. Tagades toote õige utiliseerimise, aitad vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi keskkonnale ja elanike tervisele, mis võivad tekkida selle toote väära käitlemise tulemusel. Materjalide korduvkasutus aitab säästa loodusressursse. Täpsemat informatsiooni selle toote ümbertöötlemise kohta saad kohalikust omavalitsusest, kohalikust jäätmekäitluse teenindusest või
kauplusest, kus toote ostsid.
[ Kasutatud akude jäätmete kõrvaldamine (rakendatav Euroopa Liidus ja teistes jäätmete liigiti kogumise süsteemidega Euroopa riikides)
Taoline tähis akul või selle pakendil näitab, et antud toote komplekti kuuluvat akut ei tohi visata olmeprügisse.
Teatud akudel kasutatakse seda tähist koos keemilise elemendi sümboliga. Elavhõbeda (Hg) või plii (Pb) keemilise elemendi sümbol lisatakse, kui aku sisaldab rohkem kui 0,0005% elavhõbedat või 0,004% pliid. Tagades akude õige utiliseerimise, aitad vältida võimalikke negatiivseid
tagajärgi keskkonnale ja elanike tervisele, mis võivad tekkida nende väära käitlemise tulemusel. Materjalide korduvkasutus aitab säästa loodusressursse.
Juhtudel, kui toodetel on ohutuse, talitluse või andmete integreerimise eesmärgil vajalik püsiühendus sisseehitatud akuga, tohib seda vahetada vaid kvalifitseeritud teeninduse personal. Aku õige käitlemise tagamiseks anna toode selle kasutusaja lõppemisel ümbertöötlemiseks vastavasse elektriliste ja elektrooniliste seadmete kogumiskohta. Kõikide teiste patareide kohta vaata osast, kus kirjeldatakse nende ohutut väljavõtmist seadmest.
Anna aku ümbertöötlemiseks vastavasse kasutatud akude kogumiskohta.
Täpsemat informatsiooni selle toote või patarei ümbertöötlemise kohta saad kohalikust omavalitsusest, kohalikust jäätmekäitluse teenindusest või kauplusest, kus toote ostsid.
Märkus Ühendkuningriigi klientidele
Ohutuse ja mugavuse eesmärgil on selles seadmes fikseeritud pistik, mis vastab BS 1363 nõuetele.
Kui peab vahetama pistiku kaitse, kasuta kindlasti kaitset, mille voolutugevus vastab komplekti kuuluvale kaitsele ja mille on kinnitanud ASTA või BSI kuni 1362 ( või tähisega).
Kui selle seadme komplekti kuuluval pistikul on eemaldatav kaitsekate, kinnita pärast kaitse vahetamist kindlasti kate. Mingil juhul ära kasuta pistikut ilma kinnitamata kaitsekatteta. Kui kaotasid katte, võta ühendus lähima Sony teeninduskeskusega.
Klientidele Singapuris
Klientidele, kes ostsid fotokaamera turistidele ettenähtud poes Jaapanis (DSC-WX200)
[ Märkus
Mõningaid selle kaamera toetatud standardite sertifikatsioonitähiseid saab kontrollida kaamera ekraanil.
Vali MENU t (Settings) t (Main Settings) t [Certification Logo]. Kui taasesitus ei ole võimalik, näiteks fotokaamera tõrke tõttu, võta ühendus Sony edasimüüja või kohaliku volitatud Sony teeninduskeskusega.
Seadme osad ja nupud
A Katiku nupp
B Pildistamiseks: W/T (suumimine) hoob Vaatamiseks: (indeks) hoob/ (taasesituse suum) hoob
C Välklamp
D Taimeri lamp/naeratuse tuvastuse katiku lamp/AF abivalgus
E ON/OFF (toide) nupp
F Laadimislamp
G Mikrofon
H Objektiiv
I LCD ekraan
J Režiimi lüliti
(foto)/ (panoraam)/ (film)
K MOVIE (film) nupp
L Multi/micro-USB pesa*
M Haak käerihma kinnitamiseks
N Juhtratas
O Wi-Fi vastuvõtja (sisse ehitatud) (ainult DSC-WX80/WX200)
P MENU nupp
Q / (teejuht fotokaameras/ kustutamine) nupp
R (taasesitus) nupp
S Akuosa
T Statiivi kinnituspesa
* Kinnita statiiv kruviga, mis on lühem kui 5,5 mm (7/32 tolli). Vastasel juhul ei saa fotokaamerat korralikult kinnitada ja see võib viga saada.
U Kõlar
V Aku väljatõukamise hoob
W Ligipääsu lamp
X Mälukaarti pilu
Y HDMI mikropesa
Z Patareide/mälukaarti pesa kate
* Toetab micro-USB ühilduvat seadet.
Aku sisestamine
1 Ava kate.
2 Sisesta aku.
* Kuni vajutad aku väljatõukamise hooba, sisesta aku, nagu kujutisel näidatud. Veendu, et pärast aku sisestamist fikseerub aku väljatõukamise hoob.
* Sulgedes katte, kui aku on valesti sisestatud, võid rikkuda kaamera.
Aku väljatõukamise hoob
Aku laadimine
Voolujuhe
Klientidele USAs ja Kanadas
Klientidele teistes riikides/
regioonides
Laadimislamp
Helendab: toimub laadimine
Kustunud: laadimine on
lõpetatud
Vilgub:
laadimine on ajutiselt
katkestatud, kuna
fotokaamera temperatuur ei
ole sobivas vahemikus
1 Ühenda fotokaamera vahelduvvoolu adapterile (komplektis), kasutades micro-USB kaablit (komplektis).
2 Ühenda vahelduvvoolu adapter vahelduvvoolu kontaktile.
Laadimislamp süttib oranžilt ja algab laadimine.
* Lülita fotokaamera välja, kuni laadid akut.
* Võid laadida ka osaliselt laaditud akut.
* Kui laadimislamp vilgub ja laadimine pole lõppenud, võta aku välja ja sisesta veelkord.
Märkused
* Kui fotokaamera laadimislamp vilgub, kui vahelduvvoolu adapter on ühendatud vahelduvvoolu kontaktile, näitab see, et laadimine on ajutiselt katkestatud, kuna temperatuur on väljapool soovitatud vahemikku. Laadimine jätkub, kui temperatuur on jälle sobivas vahemikus. Akut on soovitav laadida 10°C - 30°C (50ºF to 86ºF) temperatuuril.
* Võimalik, et akut ei laadita efektiivselt, kui selle kontaktid on määrdunud. Sellisel juhul pühi õrnalt tolm aku kontaktidelt pehme lapiga või vatiga.
* Ühenda vahelduvvoolu adapter (komplektis) lihtsa ligipääsuga vahelduvvoolu kontaktile. Kui vahelduvvoolu adapteri kasutamise käigus tekivad talitlushäired, tõmba viivitamatult pistik vahelduvvoolu kontaktist välja, et seadet toiteallikalt lahti ühendada.
* Pärast laadimise lõpetamist ühenda vahelduvvoolu adapter vahelduvvoolu kontaktilt lahti.
* Kasuta kindlasti ainult originaalset Sony akut, micro-USB kaablit (komplektis) ja vahelduvvoolu adapterit (komplektis).
x Laadimisaeg (täislaadimine)
Laadimisaeg on umbes 115 minutit, kasutades vahelduvvoolu adapterit (komplektis).
Märkus
* Näidatud laadimisaeg kehtib täiesti tühja aku täislaadimisel 25°C (77°F) temperatuuril. Laadimine võib nõuda rohkem aega, sõltuvalt kasutamise ja keskkonna tingimustest.
x Laadimine, ühendades arvutile
Akut on võimalik laadida, ühendades fotokaamera micro-USB kaabliga arvutile.
Märkus
* Laadides arvutit kasutades, võta arvesse alljärgnevat.
– Kui fotokaamera on ühendatud sülearvutile, mis pole ühendatud vahelduvvoolu võrku, tühjeneb sülearvuti aku. Ära laadi kaua aega.
– Ära lülita sisse/välja ning ära taaskäivita arvutit, samuti ära aktiveeri arvutit unerežiimist, kui arvuti ja fotokaamera vahel on loodud USB ühendus. See võib põhjustada fotokaamera talitlushäireid. Enne arvuti sisse/välja lülitamist, taaskäivitamist või unerežiimist aktiveerimist ühenda fotokaamera arvutilt lahti.
– Laadimist ei garanteerita, kasutades kasutaja valmistatud arvutit või modifitseeritud arvutit.
x Aku tööiga ja salvestatavate/vaadatavate fotode arv
| | | Patareide tööiga | Kujutiste arv |
|---|---|---|---|
| Salvestamine (fotod) | DSC-WX60/WX80 | Umbes 115 min | Umbes 230 kujutist |
| | DSC-WX200 | Umbes 110 min | Umbes 220 kujutist |
| Filmi tavaline salvestamine | DSC-WX60/WX80 | Umbes 30 min | — |
| | DSC-WX200 | Umbes 35 min | — |
| Filmi vahetpidamata salvestamine | DSC-WX60/WX80 | Umbes 60 min | — |
| | DSC-WX200 | Umbes 55 min | — |
| Taasesitus (fotod) | DSC-WX60/WX80 | Umbes 180 min | Umbes 3600 kujutist |
| | DSC-WX200 | Umbes 150 min | Umbes 3000 kujutist |
Märkused
* Näidatud kujutiste arv kehtib olukorras, kui aku on täielikult täis laaditud. Kujutiste arv võib väheneda sõltuvalt kasutustingimustest.
EE
* Salvestatavate kujutiste arv kehtib salvestamisel sellistes tingimustes:
– kasutades Sony "Memory Stick PRO Duo" (Mark2) (ei ole komplektis);
– akut kasutatakse 25°C (77°F) temperatuuril;
– [Disp. Resolution]: [Standard] (ainult DSC-WX200).
* "Salvestamine (fotod)" arv tugineb CIPA standardile ja kehtib salvestamisel sellistes tingimustes:
(CIPA: Camera & Imaging Products Association)
– DISP (Display Setting) on seatud [ON];
– salvestamist teostatakse iga 30 sekundi järel;
– suumi lülitatakse vaheldumisi W ja T otsa vahel;
– välklamp valgustab igal teisel korral;
– toide lülitatakse sisse ja välja iga kümnenda salvestuskorra järel.
* Filmi salvestusaeg minutites tugineb CIPA standardile ja kehtib salvestamisel sellistes tingimustes:
– Filmi kvaliteet: AVC HD HQ
– Filmi tavasalvestus: aku tööiga põhineb salvestuse korduvale alustamisele/ katkestamisele, suumi kasutamisele, fotokaamera sisse/välja lülitamisele jne.
– Filmi vahetpidamata salvestus: aku tööiga põhineb vahetpidamata salvestusele, kuni jõutakse limiidini (29 minutit), seejärel salvestust jätkates, vajutades veel kord MOVIE nuppu. Teised funktsioonid ei tööta, näiteks suumimine.
x Toitevarustus
Fotokaamerat saab toitega varustada vahelduvvoolu kontaktist, ühendades vahelduvvoolu adapterile, kasutades micro-USB kaablit (komplektis). Ühendades fotokaamera USB kaabliga arvutile, võid kujutisi importida arvutisse, tundmata muret fotokaamera aku tühjenemise pärast. Peale selle võid kasutada vahelduvvoolu adapterit AC-UD10 (ei ole komplektis), et salvestamise ajal fotokaamerat toitega varustada.
Märkused
* Toitevarustus pole võimalik, kui fotokaamerasse pole sisestatud akut.
* Kui fotokaamera on otse ühendatud arvutile või vahelduvvoolu kontaktile, kasutades komplekti kuuluvat vahelduvvoolu adapterit, on toitevarustus võimalik ainult taasesituse režiimis. Toitega ei varustata, kui fotokaamera on salvestamise režiimis või kui muudad selle seadistusi, isegi kui on teostatud USB ühendus micro-USB kaabliga.
* Kui ühendad fotokaamera micro-USB kaabliga arvutile, kuni fotokaamera on taasesituse režiimis, vahetuvad fotokaamera ekraanil taasesituse režiimi näidud USB ühenduse režiimi näitudega. Vajuta (taasesitus) nuppu, et lülitada taasesituse režiimi näitudele.
Mälukaarti (ei ole komplektis) sisestamine
1 Ava kate.
2 Sisesta mälukaart (müügil eraldi).
* Suunates täkilist nurka, nagu illustratsioonil näidatud, sisesta mälukaart, kuni see fikseerub klõpsatusega.
3 Sulge kate.
x Mälukaartid, mida saab kasutada
| | Mälukaart | Fotodele | Filmidele | | |
|---|---|---|---|---|---|
| A | Memory Stick XC-HG Duo | | | | |
| | Memory Stick PRO Duo | | | | (ainult Mark2) |
| | Memory Stick PRO-HG Duo | | | | |
| | Memory Stick Duo | | — | | |
| B | Memory Stick Micro (M2) | | | | (ainult Mark2) |
| C | SD mälukaart | | | (4. klassi või kiirem) | |
| | SDHC mälukaart | | | (4. klassi või kiirem) | |
| | SDXC mälukaart | | | (4. klassi või kiirem) | |
| D | microSD mälukaart | | | (4. klassi või kiirem) | |
| | microSDHC mälukaart | | | (4. klassi või kiirem) | |
| | microSDXC mälukaart | | | (4. klassi või kiirem) | |
* Selles juhendis tabelis näidatud tooteid nimetatakse selliselt:
A: "Memory Stick Duo"
B : “Memory Stick Micro”
C: SD kaart
D: microSD mälukaart
EE
Märkus
* "Memory Stick Micro" või microSD mälukaarti kasutamiseks fotokaameras sisesta need kõigepealt adapterisse.
x Mälukaarti/aku väljavõtmine
Mälukaart: vajuta üks kord mälukaarti, et seda välja tõugata.
Aku: lükka aku väljatõukamise hooba. Ära lase akul maha kukkuda.
Märkus
* Ära võta mälukaarti/akut välja, kuni helendab ligipääsu lamp (9. lk). See võib rikkuda mälukaarti/seesmise mälu andmed.
Kella seadistamine
v
Vali parameetrid: /V/b/B
Sea kuupäeva ja kellaaja arvuline väärtus: /
z Seadista:
1 Vajuta ON/OFF (toide) nuppu.
Kuupäeva ja kellaaja seadistamise ekraan ilmub, kui lülitad fotokaamera esimest korda sisse.
* Võib mööduda teatud aeg, kuni fotokaamera sisse lülitub ja seda saab kasutada.
2 Vali vajalik keel.
3 Vali vajalik geograafiline piirkond, täites ekraanil nähaolevad juhised, siis vajuta juhtkettal z .
4 Seadista [Date & Time Format], [Daylight Savings] või [Summer Time] ja [Date & Time], siis vali [OK] t [OK].
* Kesköö on 12:00 AM ja keskpäev 12:00 PM.
5 Täida ekraanil nähaolevad juhised.
* Aku tühjeneb kiiresti, kui:
– [Disp. Resolution] on seatud [High] (ainult DSC-WX200).
Fotode/filmide salvestamine
Fotode pildistamine
1 Vajuta katiku nupp pooleldi alla, et teravustada. Kui kujutis on fookuses, kõlab helisignaal ja süttib z indikaator.
2 Vajuta katiku nupp lõpuni alla, et salvestada kujutist.
Filmide salvestamine
1 Vajuta MOVIE (film) nuppu, et alustada salvestamist.
* Kasuta W/T (suumimine) hooba, et muuta suumi skaalat.
* Vajuta katiku nuppu, et teha fotosid, kuni jätkad filmi salvestamist.
2 Vajuta veelkord MOVIE nuppu, et katkestada salvestamist.
Märkused
* Salvestatakse objektiivi ja hoova toimingu heli, kui filmi salvestamise ajal töötab suumimise funktsioon. Võimalik, et salvestatakse ka MOVIE nupu toimingu heli, kui lõpetatakse filmi salvestamine.
* Panoraamkujutiste salvestamise raadius võib väheneda sõltuvalt objektist või selle salvestamise viisist. Seetõttu isegi siis, kui panoraamvõttele on seadistatud [360°], võib salvestatud kujutis olla 360 kraadist väiksemal nurgal.
* Vahetpidamata salvestamine on võimalik umbes 29 minutit fotokaamera vaikeseadistustel ja umbes 25°C (77°F) temperatuuril. Kui filmi salvestamine lõpetatakse, võid salvestamist jätkata, puudutades veelkord MOVIE nuppu. Sõltuvalt keskkonna temperatuurist võidakse salvestamine katkestada, et kaitsta fotokaamerat.
Kujutiste vaatamine
1 Vajuta (taasesitus) nuppu.
* Kui selles fotokaameras taasesitad mälukaartile talletatud kujutisi, mis on salvestatud teise fotokaameraga, ilmub andmefaili registreerimise ekraan.
x Järgmise/eelmise kujutise valik
Vali kujutis, vajutades B (järgmine)/b (eelmine) juhtrattal või pöörates juhtratast. Vajuta juhtratta keskele z, et vaadata filme.
x Kujutise kustutamine
1 Vajuta / (kustutamine) nuppu.
2 Vali [This Image] juhtratta v abil, siis vajuta z.
x Tagasipöördumine kujutiste salvestamise režiimi
Vajuta katiku nupp pooleldi alla.
Teejuht fotokaameras
Selles fotokaameras on sisseehitatud funktsioonide teejuht. See võimaldab otsida fotokaamera funktsioone vastavalt vajadustele.
1 Vajuta MENU nuppu.
2 Vali vajalik MENU parameeter, siis vajuta / (teejuht fotokaameras) nuppu.
Ilmub valitud parameetri toimingu teejuht.
* Vajutades / (teejuht fotokaameras) nuppu, kui ei kuvata MENU ekraani, võid otsida teejuhi abil, kasutades võtmesõnu või ikoone.
Tutvumine teiste funktsioonidega
Teised pildistamisel või taasesitusel kasutatavad funktsioonid saab käivitada fotokaamera juhtkettaga või MENU nupuga. See fotokaamera on varustatud funktsioonide teejuhiga, mis võimaldab funktsioone lihtsalt valida. Kuni kuvatakse teejuhti, võid kasutada erinevaid funktsioone.
Juhtratas
MENU
Funktsioonide teejuht
x Juhtratas
DISP (displei seadistus): võid muuta ekraaninäitusid.
(taimer): võid kasutada taimerit.
(vahetpidamata salvestamise seadistused): võid kasutada sarivõtte režiimi.
(välklamp): võid fotodele valida välklambi režiimi.
Kesknupp (jälgimise teravustamine): fotokaamera jälgib objekti ja reguleerib automaatselt fookuse, isegi kui objekt liigub.
x Menüüde parameetrid
Salvestamine
HDR Painting effect
Kui kujutise efektil valid [HDR Painting], seadistab efekti taseme.
| Area of emphasis | Kui kujutise efektil valid [Miniature], seadistab osa, millele teravustab. |
|---|---|
| Color hue | Kui kujutise efektil valid [Toy camera], seadistab värvitooni. |
| Extracted Color | Kui kujutise efektil valid [Partial Color], võid valida esiletõstetava värvi. |
| Illustration Effect | Kui kujutise efektil valid [Illustration], seadistab efekti taseme. |
| Defocus Effect | Seadistab tausta hägususe efekti taseme, kui salvestad tausta hägususe režiimis. |
| Soft Skin Effect | Seadistab maheda naha efekti ja selle taseme. |
| Still Image Size(Dual Rec) | Seadistab filmi salvestamise ajal salvestatud foto mõõdu. |
| Ctrl with Smartphone*1 | Salvestab fotosid ja filme, teostades nutitelefoniga fotokaamera kaugjuhtimist. |
| Send to Computer*1*3 | Loob kujutiste varukoopia, edastades selle võrgule ühendatud arvutile. |
| Still Image Size/ Panorama Image Size/Movie Size/ Movie Quality | Võid valida pildimõõdu ja kvaliteedi fotodele, panoraamkujutistele või filmifailidele. |
| Exposure Compensation | Võid manuaalselt reguleerida säritust. |
| ISO | Võid reguleerida valgustundlikkust. |
| White Balance | Võid reguleerida kujutise värvitoone. |
| Underwater White Balance*2 | Reguleerib värvitoone, kui salvestad vee all. |
| Focus | Võid valida teravustamise meetodi. |
| Metering Mode | Võid valida mõõtmisrežiimi, mis seadistab, millist objekti osa mõõta särituse määramiseks. |
| Cont. Shooting Interval | Võid valida, mitu kujutist sekundis salvestad sarivõttel. |
EE
| Scene Recognition | Seadistab, et automaatselt määrata salvestustingimusi. |
|---|---|
| Smile Shutter | Seadistab, et naeratuse tuvastamisel automaatselt vabastada katikut. |
| Smile Detection Sensitivity | Seadistab naeratuse tuvastamise katiku funktsiooni tundlikkuse naeratuse tuvastuseks. |
| Face Detection | Võid valida, et tuvastada nägusid ja automaatselt reguleerida erinevaid seadistusi. |
| Anti Blink | Seadistab, et automaatselt salvestada kaks kujutist ja valida see, millel silmad on avatud. |
| Movie SteadyShot | Filmi režiimis seadistab SteadyShot funktsiooni taseme. Kui muudad [Movie SteadyShot] seadistust, muutub vaatenurk. |
| teejuht fotokaameras | Otsib fotokaamera funktsioone vastavalt vajadustele. |
* 1 Ainult DSC-WX80/WX200
* 3 Ilmub ainult siis, kui on sisestatud mälukaart.
* 2 Ainult DSC-WX200
Taasesitus
| Display Cont. Shooting Group | Võid valida, kas sarivõttel tehtud kujutisi kuvada gruppides või kuvada kõiki kujutisi. |
|---|---|
| Protect | Kaitseb kujutisi. |
| Print (DPOF) | Lisab fotole prindikorralduse märgise. |
| Rotate | Pöörab fotot vasakule. |
| teejuht fotokaameras | Otsib fotokaamera funktsioone vastavalt vajadustele. |
* 1 Ainult DSC-WX80/WX200
* 2 Ilmub ainult siis, kui on sisestatud mälukaart.
x Seadistuste parameetrid
Kui salvestamise või taasesituse ajal vajutad MENU nuppu, on (Settings) viimane valik. Võid muuta vaikeseadistusi (Settings) ekraanil.
* 1 Ainult DSC-WX80/WX200
* 3 Kui mälukaart ei ole sisestatud, ilmub (Internal Memory Tool) ja saab valida ainult [Format].
* 2 Ilmub ainult siis, kui on sisestatud Eye-Fi mälukaart.
* 4 Ainult Jaapanis välismaale ettenähtud DSC-WX200 mudel.
EE
"PlayMemories Home" funktsioonid
"PlayMemories Home" tarkvara võimaldab arvutisse importida fotosid ja filme ning neid kasutada.
Kujutiste vaata-
mine kalendris
Kujutiste
importimine
fotokaamerast
Kujutiste ühiskasutus
“PlayMemories Online” abil
Kujutiste üleslaadimine
võrguteenustesse
z "PlayMemories Home" allalaadimine (ainult Windows operatsioonisüsteemile)
Võid "PlayMemories Home" allalaadida allnäidatud võrguaadressilt: www.sony.net/pm
Märkused
* "PlayMemories Home" installimiseks on vajalik internetiühendus.
* "PlayMemories Online" või teiste võrguteenuste kasutamiseks on vajalik internetiühendus. "PlayMemories Online" või muud võrguteenused võivad mitte olla saadaval mõnes riigis või regioonis.
* "PlayMemories Home" ei ühildu Mac operatsioonisüsteemiga. Kasuta rakendusprogramme, mis on installitud Mac operatsioonisüsteemi. Täpsema informatsiooni saamiseks külasta veebisaiti:
http://www.sony.co.jp/imsoft/Mac/
x "PlayMemories Home" installimine arvutisse
1 Kasutades arvutis interneti brauserit mine näidatud veebisaiti, siis kliki [Install] t [Run]. www.sony.net/pm
2 Installimise lõpetamiseks täida ekraanil nähaolevad juhised.
* Kui ilmub kutse fotokaamera ühendamiseks arvutile, ühenda fotokaamera arvutile, kasutades USB kaablit (komplektis).
x "PlayMemories Home Help Guide" vaatamine
Täpsemat informatsiooni"PlayMemories Home" kasutamise kohta vaata "PlayMemories Home Help Guide".
1 Topeltkliki [PlayMemories Home Help Guide] ikoonil arvuti tööpinnal.
* Avamenüüst "PlayMemories Home Help Guide" juurdepääsuks: kliki [Start] t [All Programs] t [PlayMemories Home] t [PlayMemories Home Help Guide].
* Üksikasjalikumat informatsiooni "PlayMemories Home" kohta võid samuti vaadata "Cyber-shot User Guide" (2. lk) või PlayMemories Home tehnilise toe kodulehelt (ainult inglise keeles):
http://www.sony.co.jp/pmh-se/
EE
Fotode arv ja filmide salvestamise aeg
Fotode arv ja filmide salvestamise aeg võib erineda sõltuvalt salvestamise tingimustest ja mälukaartist.
x Fotod
(ühikud: kujutised)
| Maht Mõõt | Seesmine mälu |
|---|---|
| | Umbes 48 MB |
| 18M (DSC-WX200) | 7 |
| 16M (DSC-WX60/WX80) | 8 |
| VGA | 155 |
| 16:9(13M) (DSC-WX200) | 8 |
| 16:9(12M) (DSC-WX60/ WX80) | 8 |
| 16:9(2M) | 29 |
x Filmid
Tabelis on näidatud ligikaudne maksimaalne salvestusaeg. See on kõikide filmifailide koguaeg. Vahetpidamata salvestamist saab teostada umbes 29 minutit (piiratud seadme tehniliste tunnustega). MP4 (12M) formaadi filmi maksimaalne vahetpidamata salvestamise aeg on umbes 15 minutit (piiratud 2 GB failimõõdu limiidiga).
(h (tund), min (minut))
| Maht Mõõt | Seesmine mälu |
|---|---|
| | Umbes 48 MB |
| AVC HD 24M (FX) | — |
| AVC HD 9M (HQ) | — |
| MP4 12M | — |
| MP4 3M | — |
Sulgudes olev arv ( ) on minimaalne salvestatav aeg.
* Filmide salvestamise aeg erineb, kuna fotokaamera salvestab muutuva bitikiirusega (VBR), mis automaatselt reguleerib kujutise kvaliteeti sõltuvalt stseenist. Kui salvestad kiiresti liikuvat objekti, on kujutis selgem, kuid väheneb salvestusaeg, kuna salvestamine nõuab rohkem mäluressursse. Sõltuvalt tingimustest, objektist või kujutise kvaliteedi/mõõdu seadistusest erineb samuti salvestusaeg.
Märkused fotokaamera kasutamise kohta
Fotokaamerasse sisse ehitatud funktsioonid
* Selles juhendis selgitatakse1080 60i ühilduva seadme ja 1080 50i ühilduva seadme funktsioone.
Kontrollimaks, kas see fotokaamera ühildub 1080 60i või 1080 50i, vaata tähiseid fotokaamera allosal.
1080 60i ühilduv seade: 60i
1080 50i ühilduv seade: 50i
* Ära vaata selles fotokaameras salvestatud 3D kujutisi kaua 3D ühilduval monitoril.
* Vaadates selles fotokaameras salvestatud 3D kujutisi kaua aega 3D ühilduval monitoril, võid tunda ebamugavust, näiteks pinget silmades, väsimust või iiveldust. Selle vältimiseks on soovitav vaatamist regulaarselt katkestada. Määra ise, kui kaua ja kui sagedasti pausid on vajalikud, kuna see on individuaalne. Mis tahes liiki ebamugavustunde tekkimisel katkesta 3D kujutiste vaatamine kuni enesetunde paranemiseni ning vajaduse korral pöördu arsti poole. Vaata samuti kasutusjuhendist, mis kuulub sellele fotokaamerale ühendatud seadme või selles fotokaameras kasutatava tarkvara komplekti. Võta arvesse, et laste nägemine alles areneb (eriti alla kuueaastaste 6).
Konsulteeri pediaatri või silmaarstiga, enne kui lubad lastel vaadata 3D kujutisi ja veendu, et laps järgib mainitud juhiseid.
Kasutamine ja hooldus
Käsitse seadet hoolikalt, ära tee seda lahti, ära modifitseeri, hoia tugevate põrutuste, näiteks löökide ja mahakukkumise eest ning ära astu sellele peale. Eriti hoolikalt käsitse objektiivi.
Märkused salvestamise/taasesituse kohta
* Enne salvestamise alustamist tee proovisalvestus, et veenduda fotokaamera õiges töötamises.
* Fotokaamera pole tolmu- ega pritsmekindel, samuti mitte veekindel.
* Hoia fotokaamerat vee toime eest. Kui vesi sattub fotokaamerasse, võivad tekkida talitlushäired. Mõnel juhul ei saa fotokaamerat parandada.
* Ära suuna fotokaamerat otse päikesele või muule eredale valgusele. See võib põhjustada fotokaamera talitlushäireid.
* Kui on kondenseerunud niiskus, kõrvalda see enne fotokaamera kasutamist.
* Ära raputa fotokaamerat ega löö selle pihta. See võib põhjustada väärtalitlust ning võimalik, et kujutisi ei saa salvestada. Võimalik, et ei saa kasutada salvestusmeediumit või rikutakse kujutiste andmed.
Ära kasuta/ära hoia fotokaamerat alljärgnevates kohtades
* Väga kuumas, külmas või niiskes kohas Näiteks päikese käes seisvas autos võib fotokaamera korpus deformeeruda ja see võib põhjustada talitlushäireid.
* Otsese päikese käes või kütteseadmete lähedal Fotokaamera korpus võib muuta värvust või deformeeruda ja see võib põhjustada talitlushäireid.
* Tugevasti vibreerivas kohas
* Kohtade lähedal, mis tekitavad tugevaid raadiolaineid, kiirgust või magnetismi. Vastasel juhul võib kaamera kujutisi mitte õigesti salvestada või taasesitada.
* Liivases või tolmuses kohas Ära lase liival või tolmul sattuda fotokaamerasse. See võib põhjustada fotokaamera talitlushäireid ning mõnel juhul ei saa vigasid enam parandada.
Kaasaskandmine
Ära istu toolile või mujale, kui fotokaamera asub pükste või seeliku tagataskus, vastasel juhul võivad tekkida kaamera talitlushäired või vigastused.
Carl Zeiss objektiiv (DSC-WX60/WX80)
Fotokaamera on varustatud Carl Zeiss objektiiviga, mis võimaldab saada suurepärase kontrastiga teravaid kujutisi. Fotokaamera objektiiv on valmistatud kooskõlas kvaliteedi tagamise süsteemiga, mille on sertifitseerinud Carl Zeiss vastavalt Carl Zeiss kvaliteedi standarditele Saksamaal.
Märkused ekraani ja objektiivi kohta
Ekraan on toodetud täppistehnoloogiaga, seetõttu on enam kui 99,99% pikslitest efektiivselt kasutatavad. Siiski võivad ekraanile ilmuda püsivad väikesed mustad ja/ või erksad (valged, punased, sinised või rohelised) punktid. Need punktid on tootmisprotsessi normaalne nähe ning ei mõjuta salvestust.
Fotokaamera temperatuur
Fotokaamera ja aku võivad pideva kasutamise tagajärjel kuumeneda, kuid see pole väärtalitlus.
Ülekuumenemise vältimine
Sõltuvalt fotokaamera ja aku temperatuurist võib filmide salvestamine olla võimatu või toide lülitub automaatselt välja, et kaitsta fotokaamerat.
Enne toite välja lülitumist või kui ei saa enam filme salvestada ilmub ekraanile teade. Sellisel juhul jäta toide väljalülitatuks ja oota, kuni langeb fotokaamera ja aku temperatuur. Lülitades toite sisse, kui fotokaamera ja aku ei ole piisavalt jahtunud, võib kaamera jälle välja lülituda või ei saa salvestada filme.
Aku laadimine
Laadides akut, mida pole kaua kasutatud, võib selle täielik täislaadimine olla võimatu.
Põhjuseks on aku omadused ning see ei ole väärtalitlus. Laadi aku veel kord.
Hoiatus autoriõiguste kohta
Teleprogrammid, filmid, videosalvestised ja muud materjalid võivad olla kaitstud autoriõigustega. Selliste materjalide loata salvestamine võib olla õigusvastane.
Rikutud sisu või ebaõnnestunud salvestust ei kompenseerita
Sony ei kompenseeri ebaõnnestunud salvestust, salvestatud sisu kadumist või vigastusi, mille põhjuseks on fotokaamera või salvestusmeediumi jne. talitlushäired.
Fotokaamera pinna puhastamine
Puhasta fotokaamera pinda vees veidi niisutatud pehme lapiga, siis pühi kuiva lapiga. Fotokaamera korpuse või katte kahjustamise vältimiseks:
– ära kasuta kemikaale, näiteks atsetooni, bensiini, piiritust, keemilisi salvrätikuid, putukatõrjevahendeid, päevituskreemi või putukamürke jne.
LCD monitori hooldus
* Kätekreemi või niisutaja jäägid ekraanil võivad lahustada selle katte. Kui mainitud ained sattuvad ekraanile, pühi need koheselt.
* Salvrätikuga või muude vahenditega tugevasti pühkides võid vigastada katet.
* LCD monitori ekraanile kleepunud sõrmejälgi või muud mustust on soovitav ettevaatlikult eemaldada pehme lapiga.
Märkus traadita LAN kohta
Sony ei vastuta mis tahes kahjude eest, mille on põhjustanud keelatud juurdepääs kaamerasse laaditud sihtkohtadele või nende keelatud kasutamine, või mis on tekkinud kaotamise või varguse tagajärjel.
Märkus kaamerast vabanemise/teistele edasiandmise kohta
Isiklike andmete kaitseks täida alljärgnevad toimingud enne kaamerast vabanemist või selle teistele edasiandmist.
* Vorminda seesmine mälu (23. lk), salvesta kujutised täielikus seesmise mälu mahus suletud objektiiviga, siis vorminda veel kord seesmine mälu. See raskendab algandmete taastamist.
* Lähtesta kõik kaamera parameetrid, teostades [Initialize] t [All settings] (23. lk).
Tehnilised andmed
Fotokaamera
[Süsteem] (DSC-WX200)
Kujutise seade: 7,76 mm (1/2,3 tüüp)
Exmor R CMOS sensor
Fotokaamera pikslite koguarv:
umbes 18,9 megapikslit
Fotokaamera efektiivsete pikslite arv:
umbes 18,2 megapikslit
Objektiiv Sony G 10× suumiobjektiiv f = 4,45 mm – 44,5 mm (25 mm –
250 mm (35 mm fotokaamera filmi ekvivalent))
F3,3 (W) – F5,9 (T)
Kui salvestad filme (16:9):
27,5 mm – 275 mm*
Kui salvestad filme (4:3): 33,5 mm
– 335 mm*
* Kui [Movie SteadyShot] on seatud [Standard].
SteadyShot: optiline
Särituse juhtimine: automaatne säritus, stseeni valik
Valge tasakaal: automaatne, päike, pilvitus, päevavalguslamp 1/2/3,
hõõglambi valgus, välklamp, vajutades üks kord nuppu
Valge tasakaal allveevõtetel: vee all
Failiformaat:
Fotod: vastab JPEG (DCF, Exif, MPF Baseline), ühilduv DPOF 3D fotod: ühilduvad MPO (MPF Extended (Disparity Image)) Filmid (AVCHD formaat): AVCHD format Ver. 2.0 ühilduvus Video: MPEG-4 AVC/H.264 Audio: Dolby Digital 2 kan., varustatud Dolby Digital Stereo Creator
* Toodetud vastavalt Dolby Laboratories litsentsile
Filmid (MP4 formaat): Video: MPEG-4 AVC/H.264 Audio: MPEG-4 AAC-LC 2ch Salvestusmeedium: seesmine mälu (umbes 48 MB), "Memory Stick Duo", "Memory Stick Micro", SD kaartid, microSD mälukaartid Välklamp: Välklambi tööraadius (ISO tundlikkus (Recommended Exposure Index) seadistatud Auto): umbes 0,2 m kuni 3,7 m (7 7/8 inches to 12 ft. 1 3/4 inches) (W) umbes 1,5 m kuni 2,2 m (4 ft. 11 1/ 8 inches to 7 ft. 2 5/8 inches) (T)
[Süsteem] (DSC-WX60/WX80)
Kujutise seade: 7,77 mm (1/2,3 tüüp)
Exmor R CMOS sensor
Fotokaamera pikslite koguarv:
umbes 16,8 megapikslit
Fotokaamera efektiivsete pikslite arv:
umbes 16,2 megapikslit
Objektiiv Carl Zeiss Vario-Tessar 8×
suumiobjektiiv f = 4,5 mm – 36,0 mm (25 mm –
200 mm (35 mm fotokaamera filmi ekvivalent))
F3.3 (W) – F6.3 (T)
Kui salvestad filme (16:9):
28 mm – 224 mm*
Kui salvestad filme (4:3):
34 mm – 272 mm*
* Kui [Movie SteadyShot] on seadistatud [Standard]
SteadyShot: optiline
Särituse juhtimine: automaatne säritus, stseeni valik
Valge tasakaal: automaatne, päike, pilvitus, päevavalguslamp 1/2/3, hõõglambi valgus, välklamp, vajutades üks kord nuppu
Failiformaat:
Fotod: vastab JPEG (DCF, Exif, MPF Baseline), DPOF ühilduvus 3D fotod: ühilduvad MPO (MPF Extended (Disparity Image)) Filmid (AVCHD formaat): AVCHD format Ver. 2.0 ühilduvus Video: MPEG-4 AVC/H.264 Audio: Dolby Digital 2 kan., varustatud Dolby Digital Stereo Creator
*Toodetud vastavalt Dolby
Laboratories litsentsile
Filmid (MP4 formaat):
Video: MPEG-4 AVC/H.264
Audio: MPEG-4 AAC-LC 2ch
Salvestusmeedium: seesmine mälu (umbes 48 MB), "Memory Stick Duo", "Memory Stick Micro", SD kaartid, microSD mälukaartid
Välklamp: välklambi tööraadius (ISO
tundlikkus (soovitav säriindeks) on seatud Auto):
umbes 0,2 m kuni 4,2 m (7 7/8 tolli kuni 13 ft. 9 3/8 tolli) (W)
umbes 1,5 m kuni 2,2 m (4 ft. 11 1/
8 tolli kuni 7 ft. 2 5/8 tolli) (T)
[Sisend ja väljundpesad]
HDMI pesa: HDMI mikropesa
Multi/micro-USB pesa*:
USB side
USB side: Hi-Speed USB (USB 2.0)
* Toetab micro-USB ühilduvat seadet.
[Ekraan] (DSC-WX200)
LCD ekraan:
6,7 cm (2,7 tüüp) TFT ajam Punktide koguarv: 460 800 punkti
[Ekraan] (DSC-WX60/WX80)
LCD ekraan:
6,7 cm (2,7 tüüp) TFT ajam Punktide koguarv: 230 400 punkti
[Toide, üldine informatsioon]
Toide: laaditav aku
NP-BN, 3,6 V
vahelduvvoolu adapter AC-UB10/
UB10B/UB10C/UB10D, 5 V
Elektrienergia tarve (salvestamise ajal):
DSC-WX200: umbes 1,2 W
DSC-WX60/WX80:
umbes 1,0 W
Töökeskkonna temperatuur:
0°C kuni 40°C (32 °F kuni 104 °F)
Hoiutemperatuur:–20°C kuni +60°C
(–4 °F kuni +140 °F)
Mõõtmed (vastavalt CIPA ):
DSC-WX200:
92,3 mm × 52,4 mm × 21,6 mm (3
3/4 tolli × 2 1/8 tolli × 7/8 tolli)
(laius/kõrgus/sügavus)
DSC-WX60/WX80:
92,3 mm × 52,5 mm × 22,5 mm (3
3/4 tolli × 2 1/8 tolli × 29/32 tolli)
(laius/kõrgus/sügavus)
Kaal (vastavalt CIPA) (kaasaarvatud NP-BN aku, "Memory Stick Duo"): DSC-WX200: umbes 121 g (4.3 untsi) DSC-WX60/WX80: umbes 124 g (4.4 untsi)
Mikrofon: stereo
Kõlar: mono
Exif Print: ühilduv
PRINT Image Matching III: ühilduv
[Traadita LAN] (DSC-WX80/WX200)
Toetatud standard: IEEE 802.11 b/g/n Sagedus: 2,4GHz
Toetatud turvaprotokollid: WEP/WPAPSK/WPA2-PSK
EE
Konfiguratsiooni meetod: WPS (Wi-Fi Protected Setup)/manuaalne Juurdepääsu meetod: infrastruktuuri režiim
Vahelduvvoolu adapter ACUB10/UB10B/UB10C/UB10D
Toide: 100 V kuni 240 V vahelduvvool, 50 Hz/60 Hz, 70 mA
Väljundpinge: 5 V alalisvool, 0,5 A
Töökeskkonna temperatuur:
0°C kuni 40°C (32 °F kuni 104 °F)
Hoiutemperatuur:–20°C kuni +60°C (–
4 °F kuni +140 °F)
Mõõtmed:
umbes 50 mm × 22 mm × 54 mm (2 tolli × 7/8 tolli × 2 1/4 tolli) (laius/kõrgus/sügavus)
Kaal:
USA ja Kanada mudelitel: umbes 48 g (1.7 untsi) Teiste riikide või regioonide mudelitel: umbes 43 g (1.5 untsi)
Laaditav aku NP-BN
Kasutatav aku: liitiumioonaku Maksimaalne pinge: 4,2 V alalisvool Nominaalpinge: 3,6 V alalisvool Maksimaalne laadimispinge: 4,2 V
alalisvool
Maksimaalne laadimise voolutugevus:
0,9 A
Maht:
tavaline: 2,3 Wh (630 mAh)
minimaalne: 2,2 Wh (600 mAh)
Seadme konstruktsiooni ja tehnilisi tunnuseid võidakse muuta eelneva hoiatuseta.
Kaubamärgid
* Järgnevad tähised on Sony Corporation kaubamärgid. , "Cyber-shot",
"Memory Stick XC-HG Duo",
"Memory Stick PRO Duo",
"Memory Stick PRO-HG Duo",
"Memory Stick Duo", "Memory Stick Micro"
* "AVCHD" ja "AVCHD" logotüüp on Panasonic Corporation ja Sony Corporation kaubamärgid.
* HDMI ja HDMI High-Definition Multimedia Interface nosaukumi, samuti HDMI logotüüp on HDMI Licensing LLC kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid USAs ja teistes riikides.
* Windows on Microsoft Corporation registreeritud kaubamärk USAs ja/ või teistes riikides.
* Mac, App Store on Apple Inc. registreeritud kaubamärgid.
* iOS on Cisco Systems, Inc. ja/või tema tütarettevõtete registreeritud kaubamärk või kaubamärk USAs ja/ või teistes riikides.
* Android, Google Play on Google Inc. kaubamärgid.
* Wi-Fi, Wi-Fi logotüüp, Wi-Fi PROTECTED SET-UP on Wi-Fi Alliance registreeritud kaubamärgid.
* DLNA ja DLNA CERTIFIED on Digital Living Network Alliance kaubamärgid.
* SDXC logotüüp on SD-3C, LLC kaubamärk.
* " " ja "PlayStation" on Sony Computer Entertainment Inc. registreeritud kaubamärgid.
* Facebook ja "f" logotüüp on Facebook, Inc. kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid.
* YouTube ja YouTube logotüüp on Google Inc. kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid.
* Peale selle on antud juhendis kasutatud süsteemide ja toodete nimetused nende vastavate loojate või tootjate kaubamärgid või registreeritud kaubamärgid. Siiski ei kasutata ™ või ® tähiseid selles juhendis kõigil juhtudel.
* Võid kasutada PlayStation 3, allalaadides PlayStation 3 ettenähtud rakendustarkvara PlayStation Store`ist (kus on saadaval).
* PlayStation 3 rakendusele on vajalik PlayStation Network konto ja rakendusprogrammi allalaadimine. Võimalikl piirkondades, kus PlayStation Store on saadaval.
Lisainformatsiooni selle toote kohta ja vastused sagedamini esitatud küsimustele leiad Sony klienditoe kodulehelt.
Trükitud 70% või enam töödeldud paberile, kasutades lenduvaid orgaanilisi ühendeid mittesisaldavat taimeõlil baseeruvat tinti.
|
<urn:uuid:4d43311b-15f1-4035-8cff-4b93f41f9a75>
|
CC-MAIN-2016-36
|
http://download.sony-europe.com/pub/manuals/consumer/EE_DSC-WX60WX80WX200.pdf
|
2016-08-27T04:44:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2016-36/segments/1471982297973.29/warc/CC-MAIN-20160823195817-00107-ip-10-153-172-175.ec2.internal.warc.gz
| 74,536,011
| 16,933
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998693
|
ekk_Latn
| 0.999952
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
36,
817,
2256,
3898,
5648,
7940,
10588,
11274,
12149,
12440,
13098,
14364,
15835,
18093,
19161,
20009,
20782,
21911,
22533,
23281,
24879,
25725,
26558,
27495,
28416,
29294,
31726,
34102,
36036,
38243,
40309,
41251,
43272
] | 1
|
[
0.1337890625,
0.57421875,
0.1953125,
0.08740234375,
0.008544921875,
0.001312255859375
] |
TAPA VALLAVOLIKOGU
Tapa
ELNÕU
27. detsember 2017 nr
Tapa Vallavolikogu 29. november 2017 otsuse nr 17 "Volikogu komisjonide koosseisu kinnitamine" muutmine
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkt 20 ja Tapa vallavolikogu 12.05.2011 määruse nr 47 "Tapa valla põhimäärus" § 14 lg 5 ning eelarve- ja arengukomisjoni esimees Toomas Uudeberg`i poolt tehtud ettepanekud:
1. Kinnitada eelarve- ja majanduskomisjoni koosseisu Kalju Soomeri.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees
|
<urn:uuid:deb39869-a712-4336-b1be-7233fc6e9113>
|
CC-MAIN-2020-45
|
https://www.tapa.ee/documents/100755/18121904/5_VOE_Eelarvekomisjoni_muudatus.pdf/6586e706-461f-477c-b9d4-e53cd3231234
|
2020-10-25T03:43:03+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00099-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 925,872,910
| 241
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
550
] | 1
|
[
0.046630859375,
0.77734375,
0.1533203125,
0.021240234375,
0.0010223388671875,
0.000560760498046875
] |
Eesti Paraolümpiakomitee meistrivõistlused ujumises
Tartu, 19.11.2017
Eesti Paraolümpiakomitee meistrivõistlused ujumises Tartu, 19.11.2017
Event 2, Men, 50m Freestyle
Splash Meet Manager, 11.51609
Registered to Tartu Ujumisklubi
Event 4
Eesti Paraolümpiakomitee meistrivõistlused ujumises
Tartu, 19.11.2017
Men, 100m Freestyle
Open
19.11.2017 - 11:56
Results
Eesti Paraolümpiakomitee meistrivõistlused ujumises
Tartu, 19.11.2017
Splash Meet Manager, 11.51609
Eesti Paraolümpiakomitee meistrivõistlused ujumises
Tartu, 19.11.2017
Event 9, Women, 50m Butterfly
Registered to Tartu Ujumisklubi
Event 12
Eesti Paraolümpiakomitee meistrivõistlused ujumises
Tartu, 19.11.2017
Boys, 50m Backstroke
19.11.2017 - 12:25
2001 and younger
Results
Splash Meet Manager, 11.51609
Eesti Paraolümpiakomitee meistrivõistlused ujumises Tartu, 19.11.2017
|
<urn:uuid:b447bd7c-d818-41db-8719-527d575aac2d>
|
CC-MAIN-2019-04
|
https://tuk.ee/uploads/file/Protokollid/2017-2018/EPK_MV_2017-11-19.pdf
|
2019-01-23T13:23:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-04/segments/1547584332824.92/warc/CC-MAIN-20190123130602-20190123152602-00483.warc.gz
| 674,239,200
| 362
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.977796
|
ekk_Latn
| 0.98829
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
70,
234,
371,
474,
610,
792,
863
] | 0
|
[
0.74609375,
0.1884765625,
0.0247802734375,
0.030517578125,
0.005584716796875,
0.0032958984375
] |
Tere!
LEADER programm toetab piirkonda arendavaid projekte maal. MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu koostab 2014-2020 strateegiat Imavere, Türi ja Väätsa vallas. Selleks on väga oluline teada, mida inimesed arvavad enda kodukohas elamise võimalustest ning millest kõige rohkem puudust tuntakse. Oleme väga tänulikud, kui vastate järgmistele küsimustele:
1. Vastaja vanus: …………..
2. Vastaja elukoht (palun tee ristike või tõmba joon alla sobilikule variandile):
Imavere vald
Türi vald (s.h. Oisu, Kabala, Türi linn)
Väätsa vald
3. Millega oled enda kodukohas kõige rohkem rahul (mis teeb rõõmu, mis meeldib, mis peab säilima)?
4. Mis on Sinu arvates kõige suuremaks probleemiks Sinu kodukohas (millest tunned puudust)?
5. Mida kindlasti võiks arendada Sinu kodukohas (millest unistad)?
Suur tänu! Ülle Leesmaa, tel. 5185110 Kokkuvõtteid küsitlusest on võimalik lugeda www.koostookogu.ee
|
<urn:uuid:c3d8e6f5-5dcc-4792-ab22-8fb1036b99a5>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://koostookogu.ee/wp-content/uploads/2016/02/LJKK_strateegia_kysitlus.pdf
|
2024-10-04T05:29:56+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00230-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 307,410,404
| 363
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999769
|
ekk_Latn
| 0.999769
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
891
] | 1
|
[
0.003662109375,
0.94921875,
0.04638671875,
0.0019989013671875,
0.00011873245239257812,
0.000018477439880371094
] |
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
nimi: Lõuna-Järvamaa koostöökogu
registrikood: 80235361
tänava nimi,
maja number:
Paide tn 6
postisihtnumber: 72213
telefon: +372 53059978
e-posti aadress: [email protected]
veebilehe aadress: www.koostookogu.ee
Sisukord
Tegevusaruanne
MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu on LEADER põhimõtetel tegutsev kohalik tegevusgrupp, mis on asutatud 17.02.2006.a. Ühingu põhieesmärgiks on tegevuspiirkonna strateegia elluviimine ning kohaliku initsiatiivi ja kohaliku elu arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele.
2017.aasta oktoobris toimunud haldusreformi järgse jaotuse järgi on ühingu tegevuspiirkonnaks Türi valla territoorium ilma endise Käru valla territooriumita ning Järva valla territoorium endise Imavere valla piirides. Tegevuspiirkonna pindala on 933,74 km 2 , piirkonna elanike arv üle 11 000 inimese.
31. dets 2020 seisuga on MTÜ-l Lõuna-Järvamaa koostöökogu 67 liiget, neist 2 kohalikku omavalitsust, 29 ärisektori esindajat ning 36 mittetulundussektori esindajat. Ühingut juhib 11-liikmeline juhatus, millesse kuulub 2 inimest avalikust sektorist, 5 inimest erasektorist ning 4 inimest kolmandast sektorist. Omad esindajad on juhatuses mõlemal omavalitsusel. Ühingul on kaks palgalist töötajat – tegevjuht ja konsultant-raamatupidaja.
Kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku poolt on 22. oktoobril 2015.a. kinnitatud KOGUKONNA JUHITUD KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA aastateks 2015-2020, mille elluviimine toimub läbi viie toetusmeetme:
Meede 1.1 Tegusad inimesed ja elujõuline kogukond
Meede 1.2 Atraktiivne elukeskkond ja kogukonnateenused
Meede 2.1 Tänapäevane ettevõtluskeskkond
Meede 2.2 Kohalikud tooted ja turundus
Meede 3 Rahvusvaheline ja siseriiklik koostöö
2020.aastal oli taotlusvoor avatud ainult kahes meetmes:
- meede 2.1 taotlusvoor 09.10.2020-16.10.2020
- meede 3 taotlusvoor jooksvalt kogu 2020. aasta vältel
Projektitaotlusi menetleti järgnevalt:
| Meede | Laekunud projektitaotluste arv | Hinnatud projektitaotluste arv | Toetatud projektide arv |
|---|---|---|---|
| Meede 2.1 | 14 | 14 | 10 |
| Kokku | 14 | 14 | 10 |
Meetmest 3, kus taotlejaks saab olla ainult tegevusgrupp ehk Lõuna-Järvamaa koostöökogu ise, aruandeaastal ühtki projektitaotlust ei esitatud. Otsustati, et mõistlikum on meetme jäägile juurde liita kõik projektide elluviimise käigus vabanevad vahendid ning esitada plaanitav ühisprojekt alles 2021. aastal.
2020. aasta oli eriline aasta, kus tegevusi toimus mõnevõrra vähem kui planeeritud - paljud tegevused lükkusid COVID-19 levikust tulenevate piirangute tõttu edasi või jäeti hoopis ära. Siiski suudeti lõpule viia koostööprojekt „Jätkusuutlik maaettevõtlus Järvamaa aktiivse tutvustamise toel". Lõplik maksetaotlus eeldatava toetussummaga 5194,33 eurot sai aasta lõpu seisuga PRIA-le esitatud, ära sai kasutatud kogu projekti eelarve.
Projekti ühe tegevusena toimus 2020. aasta jaanuaris koostöös MTÜ-dega Järva Arengu Partnerid ning Arenduskoda Pärnus traditsiooniline Talveseminar. Teemaks oli sel korral „Piirkonna imago teadlik kujundamine" ning külaliseks koolitaja Aune Past. Seminari teisel päeval toimus ringsõit, mille käigus tutvuti Pärnu Lahe Partnerluskogu Leader projektide heade näidetega. Augustis 2020 toimus Suveseminar ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele, teemaks „Mitterahaline motiveerimine" ning külaliseks juhtide ja meeskondade koolitaja Kaido Pajumaa. Lisaks korraldati selle projekti kaasabil 2020. aasta sügisel esimest korda Kurjailma Festivali - erineva iseloomuga ühisüritusi koondavat elamusfestivali Järvamaal. Sügisenautijatele pakuti perioodil 19. september kuni 30. november ehedaid elamusi külaelu, kultuuri, spordi, aga ka toidu ning looduse valdkonnast, korraldati kontserte, etendusi, pidusid, matku, töötubasid jpm. Festivali programmi raames toimus 120 eriilmelist osaüritust, mida külastas kokku ligi 8700 inimest. Festivali ellukutsujad ning korraldajad – Järvamaa LEADER tegevusgrupid koos Järvamaa Arenduskeskusega – pakkusid omalt poolt kõigile osaürituste korraldajatele ühisreklaami erinevates meediakanalites, aga ka osasaamise võimalust väärt turundusalasest e-koolitusest „Kuidas korraldada oma üritust nii, et rahvas tuppa ära ei mahu".
Piirkonna turunduse eesmärgil osaleti kampaanias „Sel aastal puhkan Eestis. TALV". Projekti eelarvest tasuti 1/3 suurune osa 2 leheküljelise Järvamaa tutvustuse hinnast Postimees Gruppi kuuluvate ajalehte vahel ilmunud erilehes. Kulude katmisel olid partneriteks taaskord MTÜ Järva
Arengu Parterid ning SA Järvamaa Arenduskeskus. Projekti viimase tegevusena alustati Järvamaa kui sihtkoha turundamise eesmärgil Järvamaa turismi portreelugude „kataloogi" ja fotopanga loomist. Valmis esimene tellimustöö Eesti Jalgrattamuuseumist. Lisaks täies pikkuses avaldamisele ühingu kodulehel ning visitjarva.ee veebilehel on plaanis tekste ja fotosid edaspidi kasutada Järvamaa kui sihtkoha turundamisel sotsiaalmeedia postitustes, ajakirjanduses jm turunduskanalites.
2019. aasta sügisel alanud koostööprojekti „Keskpõrandale kokku" eelarvest toetati 2020. aasta alguses piirkonna ettevõtjate esindajate osalemist Riia ning Vilniuse turismimessidel, korraldati tegevusi Järvamaa avatud talude paremaks tutvustamiseks ning sündmuse Järvamaa avatud käsitöökojad reklaamimiseks. Käsitöövõrgustiku liikmetele korraldati koostöös MTÜ-ga Järva Arengu Partnerid 2020. aasta novembris õppereis Raplamaale ning detsembri alguses kõigile huvilistele rohe- ja ringmajanduse teemaline õppereis Lääne-Harjusse. Maksetaotlus esitati PRIAle päris aasta lõpus, selle toetussumma laekumine jääb aastasse 2021.
Piirkonna arendamise ja elavdamise eesmärgil koostatud projektide elluviimisel tehtud rahaliste kulutuste kogumaht oli PRIAle 2020. aastal esitatud maksetaotlustes kokku üle 18 354 euro.
| Koostööprojekti nimi | Kogu projekti eelarve | Määratud toetus | Toetuse osa 2020.a. projekti kuludest | 2020.a. tulu projektist |
|---|---|---|---|---|
| JÄTKUSUUTLIK MAAETTEVÕTLUS JÄRVAMAA AKTIIVSE TUTVUSTAMISE TOEL | 40 350 | 36 315 | 13 133 | 725 |
| KESKPÕRANDALE KOKKU | 50 000 | 45 000 | 3 385 | 170 |
| KOKKU | 90 350 | 81 315 | 16 518 | 895 |
Vandeaudiitori poolt kontrollitakse igal majandusaastal MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu raamatupidamises kohaliku tegevusgrupi toetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulude ja kulude kajastamist, kohaliku tegevusgrupi projektitoetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulude ja kulude kajastamist ning lisaks ka muude tulude ja kulude kajastamist, mis ei ole seotud LEADER-meetme raames antava toetusega. Kokkuleppelise protseduuri kliendilepingu tasu on 900 eurot.
2021. aasta peamisteks eesmärkideks on piirkonna KOGUKONNA JUHITUD KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA 2015-2020 täiendamine üleminekuperioodina arvestatava 2 lisa-aasta tegevuste osaga, aga ka täiendatud strateegia elluviimine. Kogu aasta jooksul on avatud koostöömeetme taotlusvoor, kuhu on kavas esitada 1 uus ühisprojekt. Kui eelarvelised võimalused lubavad, siis avatakse 2021. aasta II pooles taotlusvoorud ka taotlejatele. Piirkonna üldisele arengule aidatakse kaasa käimas oleva koostööprojekti „Keskpõrandale kokku" tegevuste elluviimise kaudu.
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
| | 31.12.2020 | 31.12.2019 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Varad | | | |
| Käibevarad | | | |
| Raha | 15 884 | 29 498 | 2 |
| Nõuded ja ettemaksed | 13 961 | 10 311 | 3 |
| Kokku käibevarad | 29 845 | 39 809 | |
| Põhivarad | | | |
| Materiaalsed põhivarad | 13 153 | 15 055 | 4 |
| Immateriaalsed põhivarad | 1 841 | 3 418 | 5 |
| Kokku põhivarad | 14 994 | 18 473 | |
| Kokku varad | 44 839 | 58 282 | |
| Kohustised ja netovara | | | |
| Kohustised | | | |
| Lühiajalised kohustised | | | |
| Võlad ja ettemaksed | 4 105 | 18 336 | 6 |
| Kokku lühiajalised kohustised | 4 105 | 18 336 | |
| Pikaajalised kohustised | | | |
| Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused | 18 887 | 18 887 | 7 |
| Kokku pikaajalised kohustised | 18 887 | 18 887 | |
| Kokku kohustised | 22 992 | 37 223 | |
| Netovara | | | |
| Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem | 21 059 | 4 971 | |
| Aruandeaasta tulem | 788 | 16 088 | |
| Kokku netovara | 21 847 | 21 059 | |
Tulemiaruanne
(eurodes)
| | 2020 | 2019 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Tulud | | | |
| Liikmetelt saadud tasud | 7 937 | 8 006 | |
| Annetused ja toetused | 77 935 | 101 378 | |
| Muud tulud | 895 | 1 900 | |
| Kokku tulud | 86 767 | 111 284 | |
| Kulud | | | |
| Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud | -18 354 | -29 143 | |
| Mitmesugused tegevuskulud | -10 968 | -10 591 | |
| Tööjõukulud | -52 214 | -50 369 | |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | -3 479 | -3 479 | |
| Muud kulud | -966 | -1 426 | |
| Kokku kulud | -85 981 | -95 008 | |
| Põhitegevuse tulem | 786 | 16 276 | |
| Intressitulud | 2 | 2 | |
| Intressikulud | 0 | -190 | |
| Aruandeaasta tulem | 788 | 16 088 | |
6
Rahavoogude aruanne (eurodes)
| | 2020 | 2019 | Lisa nr |
|---|---|---|---|
| Rahavood põhitegevusest | | | |
| Põhitegevuse tulem | 786 | 16 276 | |
| Korrigeerimised | | | |
| Põhivarade kulum ja väärtuse langus | 3 479 | 3 479 | |
| Kokku korrigeerimised | 3 479 | 3 479 | |
| Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus | -3 650 | 12 766 | |
| Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus | -14 231 | -22 634 | |
| Laekunud intressid | 2 | 1 | |
| Kokku rahavood põhitegevusest | -13 614 | 9 888 | |
| Rahavood finantseerimistegevusest | | | |
| Saadud laenude tagasimaksed | 0 | -20 000 | |
| Makstud intressid | 0 | -191 | |
| Kokku rahavood finantseerimistegevusest | 0 | -20 191 | |
| Kokku rahavood | -13 614 | -10 303 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 29 498 | 39 801 | |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | -13 614 | -10 303 | |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 15 884 | 29 498 | |
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
| | | Kokku netovara |
|---|---|---|
| | Akumuleeritud tulem | |
| 31.12.2018 | 4 971 | |
| | 16 088 | |
| | 21 059 | |
| | 788 | |
| | 21 847 | |
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
MTÜ Lõuna- Järvamaa Koostöökogu on koostanud 2020.a raamatupidamise aastaaruande, mis on kooskõlas RT juhendites kirjeldatud Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et mittetulundusühing on jätkuvalt tegutsev.
Raha
Raha ja selle lähendid kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Liikmemaksud tasutakse MTÜ liikmete poolt üldjuhul sularahata arvelduste korras.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ja kohustused on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on lühiajaliste nõuete ja kohustuste puhul võrdne nende nominaalväärtusega.Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Kogumina finantsvarade allahindlusi ei teostata. Kui võlg on lootusetu kantakse ebatõenäoliselt laekuvad arved bilansivälisele kontole "Lootusetud nõuded". Võlg loetakse lootusetuks, kui võlgnikku otsitakse ja ei leita, või kui võlgnikul ei piisa likvideerimis- või pankrotimenetluse ning muu kohtumenetluse käigus vahendeid kõigi nõuete rahuldamiseks. Lootusetuks loetakse ja kantakse bilansist välja veel väheolulised võlasummad, mille sissenõudmine läheks võlasummast kallimaks, juhul kui võlg on ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol olnud pikemat aega, ning ostjad meeldetuletuskirjadele ei reageeri.
Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine tuleb näidata kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.Ebatõenäoliselt laekuva nõude laekumisel tuleb ühtlasi vähendada nii nõude enda kui tema kontraaktivakonto saldot.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikemat aega, üldjuhul rohkem kui aasta ja mille soetusmaksumus ühiku kohta on suurem kui 1500 eurot. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (k.a. tollimaks ja muud mittetagastuvad maksud). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja paigaldamise asukohta: projekteerimise tasud, transpordikulud, installeerimise kulud, testimise kulud, soetamisega seotud teenustasud (näit. notari-tasud, riigilõivud), jne.
Iga materiaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust.
Materiaalse põhivara objektidelt arvutatakse amortisatsiooni (kulumit) lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni hakatakse arvutama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvutamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisatsiooni arvutamine lõpetatakse. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui kulumit ühes ja samas summas. Kui põhivara enam ei kasutata, tuleb see bilansist eemaldada. Materiaalne põhivara kantakse bilansist välja juhatuse esimehe poolt kinnitatud akti alusel. Väheväärtuslike põhivaraobjektide (väheolulise maksumusega põhivara) maksumuse ülempiir on 639 eurot. Väheväärtuslikud põhivara objektid kantakse kuludesse ostmisel. Põhivara säilivuse eest vastutab mittetulundusühingu juhatus.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1500 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara soetamisel määratakse igale põhivarale kasulik eluiga (kuludesse kandmise ajavahemik), mille jooksul on materiaalset põhivara majanduslikult otstarbekas kasutada. Kasulik eluiga märgitakse ostuarvele ja viseeritakse juhatuse esimehe allkirjaga. Raamatupidamises määratakse kasuliku eluea järgi amortisatsiooni norm aastaks ja arvutatakse selle järgi kord kuus põhivara soetusmaksumuselt kulumit. Esialgselt määratud kasulikku eluiga võib muuta juhatuse esimehe otsusega.
Tulud
Saadud annetused ja toetused jagunevad mittesihtotstarbelisteks annetusteks/toetusteks ja sihtfinantseerimiseks.
-Mittesihtotstarbelised annetused/toetused on ühingu liikmetelt saadud liikmemaksud ja sisseastumismaksud, laekunud tegevustoetused ning muud laekunud mittesihtotstarbelised annetused/toetused.
Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna hetkel, mil annetus/toetus muutub sissenõutavaks (võttes vajadusel arvesse perioodi, mille eest need on tasutud).
-Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse teatud ressursside üleandmise kaudu. Valitsus tähendab nii Eesti Vabariigi kui ka välisriikide valitsusi, kohalikke omavalitsusi, valitsusasutusi ning kohalikke ja rahvusvahelisi toetuseid jagavaid organisatsioone (s.h.
Euroopa Liidu toetusfondid). Sihtotstarbeliste annetuste ja toetuste hulka arvatakse ka stipendiumid.
Sihtotstarbelised annetused ja toetused (s.h. mitterahalised annetused ja toetused) jagunevad tegevuse sihtfinantseerimiseks või varade sihtfinantseerimiseks.
Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena (tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest). Vastavat kohustust kajastatakse bilansis lühi- ja pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine.
Varade sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse alljärgnevat põhimõtet:
sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) ning vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui:
(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja
(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.
Saadud varade sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena (tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest). Vastavat kohustust kajastatakse bilansis lühi- ja pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub varade sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine.
Sihtfinantseerimisega soetatud vara amortiseeritakse kulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
Kulud
Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse.
Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused) ilma tööjõukuludeta. Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele "Sihtotstarbeliste projektide otsekulud". Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel " "Mitmesugused tegevuskulud", v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel "Põhivara kulum ja väärtuse langus" .
Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu MTÜ tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel.
Muud kulud (trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel "Muud kulud". Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas "Finantstulud ja –kulud" vastavatel kirjetel.
Seotud osapooled
MTÜ aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapooleks kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige ja tegevjuht või eelpool nimetatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
| | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
|---|---|---|
| Arveldusarve | 15 884 | 29 498 |
| Kokku raha | 15 884 | 29 498 |
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)
| | | 31.12.2020 | Jaotus järelejäänud tähtaja järgi | | | Lisa nr |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | üle 5 aasta | |
| Nõuded ostjate vastu | | 40 | 40 | 0 | 0 | |
| | Ostjatelt laekumata arved | 40 | 40 | 0 | 0 | |
| Muud nõuded | | 2 | 2 | 0 | 0 | |
| | Intressinõuded | 2 | 2 | 0 | 0 | |
| Ettemaksed | | 665 | 665 | 0 | 0 | |
| | Tulevaste perioodide kulud | 665 | 665 | 0 | 0 | |
| Laekumata sihtfinantseerimine | | 13 254 | 13 254 | 0 | 0 | 7 |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | | 13 961 | 13 961 | 0 | 0 | |
| | | 31.12.2019 | Jaotus järelejäänud tähtaja järgi | | | Lisa nr |
| | | | 12 kuu jooksul | 1 - 5 aasta jooksul | üle 5 aasta | |
| Muud nõuded | | 2 | 2 | 0 | 0 | |
| | Intressinõuded | 2 | 2 | 0 | 0 | |
| Ettemaksed | | 861 | 861 | 0 | 0 | |
| | Tulevaste perioodide kulud | 861 | 861 | 0 | 0 | |
| Laekumata sihtfinantseerimine | | 9 448 | 9 448 | 0 | 0 | 7 |
| Kokku nõuded ja ettemaksed | | 10 311 | 10 311 | 0 | 0 | |
Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes)
| | | Kokku |
|---|---|---|
| | Transpordivahendid | |
| 31.12.2018 | | |
| Soetusmaksumus | 19 017 | 19 017 |
| Akumuleeritud kulum | -2 060 | -2 060 |
| Jääkmaksumus | 16 957 | 16 957 |
| Amortisatsioonikulu | -1 902 | -1 902 |
| 31.12.2019 | | |
| Soetusmaksumus | 19 017 | 19 017 |
| Akumuleeritud kulum | -3 962 | -3 962 |
| Jääkmaksumus | 15 055 | 15 055 |
| Amortisatsioonikulu | -1 902 | -1 902 |
| 31.12.2020 | | |
| Soetusmaksumus | 15 055 | 15 055 |
| Akumuleeritud kulum | -1 902 | -1 902 |
| Jääkmaksumus | 13 153 | 13 153 |
Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Lisa 6 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes)
Lisa 8 Liikmetelt saadud tasud
(eurodes)
| | 2020 | 2019 | 2019 |
|---|---|---|---|
| Mittesihtotstarbelised tasud | | | |
| Liikmemaksud | 7 937 | | |
| Kokku liikmetelt saadud tasud | 7 937 | | |
Lisa 9 Muud tulud
(eurodes)
| | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Tulu projektitegevusest - osalustasud jm. | 895 | 1 900 |
| Kokku muud tulud | 895 | 1 900 |
Lisa 10 Tööjõukulud
(eurodes)
| | 2020 | 2019 |
|---|---|---|
| Palgakulu | 38 166 | 37 501 |
| Sotsiaalmaksud | 12 900 | 12 676 |
| Puhkusereserv | 1 148 | 192 |
| Kokku tööjõukulud | 52 214 | 50 369 |
| Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale | 3 | 3 |
Lisa 11 Seotud osapooled
(eurodes)
| Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga | | |
|---|---|---|
| | 31.12.2020 | 31.12.2019 |
| Juriidilisest isikust liikmete arv | 67 | 65 |
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
Laenud
Kaupade ja teenuste ostud ja müügid
| | 2020 | | 2019 | |
|---|---|---|---|---|
| | Kaupade ja teenuste ostud | Kaupade ja teenuste müügid | Kaupade ja teenuste ostud | Kaupade ja teenuste müügid |
| Asutajad ja liikmed | 259 | 0 | 673 | |
| Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused | | | |
|---|---|---|---|
| | 2020 | 2019 | 2019 |
| Arvestatud tasu | 19 960 | | |
Lisa 12 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Bilansipäevajärgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaks järgmise aasta tulemusi, aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ei ole ilmnenud.
|
<urn:uuid:ff18622a-9928-4a6b-92d9-dfd5330cf0ff>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://koostookogu.ee/wp-content/uploads/2022/02/2020.a.-MAJANDUSAASTA-ARUANNE.pdf
|
2024-10-04T05:30:57+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00230-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 309,603,042
| 9,342
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99995
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
313,
323,
4558,
7224,
8264,
8999,
9966,
10165,
14719,
18675,
19740,
20330,
20413,
20478,
20846,
21942
] | 0
|
[
0.62890625,
0.31640625,
0.0224609375,
0.0291748046875,
0.0025177001953125,
0.0003070831298828125
] |
TOIMIVUSDEKLARATSIOON NR. PM/FDMR60/01/20/1
| 1. | Tootetüübi kordumatu identifitseerimiskood |
|---|---|
| 2. | Tooted |
| | Ettenähtud kasutusotstarve |
| | Tehniline dokumentatsioon – toote informatsioon, paigaldus- ja hooldusjuhised, ohutusteave |
| 3. | Tootja |
| 4. | Ehitustoote toimuvuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem (AVCP) |
| | Harmoniseeritud standard |
| | Teavitatud asutus |
| 6a. | Deklareeritud toimivus – tulekindluse klassifikatsioon Põhiomadused vastavalt standardile EN 15650:2010, art. 4.1.1 | | |
|---|---|---|---|
| Tuld eraldav konstruktsioon, klapi asukoht | | Paigalduse tüüp, paigaldussüsteem | Kasutus – tulekindluse klass |
| Monoliitseina konstruktsioon - klapp seinas - seina paksus min. 100 mm | | Mört või kips 1] | EI 60 (v i↔o) S e |
| | | Tuletõkkemastiksiga täitekarp 1] | |
| | | Paigaldus seina kõrvale, lakke – mört või kips ja mineraalvill 1] | |
| Monoliitseina konstruktsioon - klapp väljaspool seina - seina paksus min. 100 mm | | Kanali isoleerimine mineraal-villaga + tuletõkkemastiksiga täitekarp – ISOVER ULTIMATE PROTECT 1], 2] | |
| Kipsplaadist seinakonstruktsioon - klapp seinas - seina paksus min. 100 mm | | Mört või kips 1] | |
| | | Tuletõkkemastiksiga täitekarp 1] | |
| | | Paigaldus seina kõrvale, lakke – mört või kips ja mineraalvill 1] | |
| Kipsplaadist seinakonstruktsioon - klapp väljaspool seina - seina paksus min. 100 mm | | Kanali isoleerimine mineraal-villaga + tuletõkkemastiksiga täitekarp – ISOVER ULTIMATE PROTECT 1], 2] | |
1] Viitab paigaldustüübi/paigaldussüsteemi üksikasjadele tehnilises dokumentatsioonis.
(tabel jätkub)
2] Paigaldusmaterjalid võib asendada samaväärse ja heakskiidetuga.
(tabel jätkub)
| Tuld eraldav konstruktsioon, klapi asukoht | Paigalduse tüüp, paigaldussüsteem |
|---|---|
| Monoliitlae konstruktsioon - klapp laes - lae paksus - min. 110 mm betoonile - min. 125 mm gaseeritud betoonile | Mört või kips 1] |
| | Tuletõkkemastiksiga täitekarp 1] |
| Monoliitlae konstruktsioon - klapp väljaspool lage - lae paksus - min. 110 mm betoonile - min. 125 mm gaseeritud betoonile | Kanali isoleerimine mineraalvillaga – mört või kips – ISOVER ULTIMATE PROTECT 1], 2] |
| Sandwich-paneelidest seinakonstruktsioon - klapp seinas - seina paksus min. 100 mm | Tuletõkkemastiksi, katte ja tsementlubiplaadiga täitekarp 1] |
| Sandwich-paneelidest seinakonstruktsioon - klapp väljaspool seina - seina paksus min. 100 mm | Kanali isoleerimine mineraalvillaga – tuletõkkemastiksi, katte ja tsementlubiplaadiga täitekarp 1] |
| Monoliitšahti konstruktsioon - seina paksus min. 100 mm | Mört või kips 1] |
| | Ühe poolega kipsplaat – tuletõkke- mastiksiga täitekarp 1] |
1] Viitab paigaldustüübi/paigaldussüsteemi üksikasjadele tehnilises dokumentatsioonis.
2] Paigaldusmaterjalid võib asendada samaväärse ja heakskiidetuga.
| 6b. | |
|---|---|
| Põhiomadused | Nõuded (harmoniseeritud standardi EN 15650:2010 sätted) |
| Nominaalse aktiveerimise tingimused/ tundlikkus | 188.8.131.52 |
| - sensorelemendi koormustaluvus | 184.108.40.206.2 |
| - sensorelemendi reageerimise temperatuur | 220.127.116.11.3 |
| Reageerimise viivitus (reageerimisaeg): - sulgemisaeg | 18.104.22.168 |
| Töökindlus: - tsükliline | 4.3.1, a) |
| Reageerimise viivituse kestvus: - sensorelemendi reageerimise temperatuur ja koormustaluvus | 22.214.171.124.2 126.96.36.199.3 |
| Töökindluse kestvus: - avanemis‐ ja sulgumistsükkel | 188.8.131.52 |
| 6c. | |
|---|---|
| Omadused | Tehniline standard |
| Vastupidavus korrosioonile | EN 15650:2010, art. 4.2.2 EN 15650:2010, lisa B |
| Klapi laba tihedus | EN 1751:2014 |
| Klapi korpuse tihedus | EN 1751:2014 |
Ülaltoodud toote toimivus vastab deklareeritud toimivusele/toimivustele. Käesolev toimivusdeklaratsioon on väljastatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr. 305/2011, ülalnimetatud tootja ainuvastutusel.
Tootja poolt ja nimel allakirjutanud:
Hostomice, 27.01.2020
…………………………………………………………………….
Marcel Mandík Tegevjuht MANDÍK, a.s.
|
<urn:uuid:0336b239-318d-471f-abc1-15c3974a0b0f>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://pim.etsnord.com/data/FDMR-60_Toimivusdeklaratsioon_et.pdf
|
2024-10-04T05:00:04+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00032-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 413,769,689
| 1,742
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999942
|
ekk_Latn
| 0.999967
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1730,
3420,
3991
] | 0
|
[
0.9453125,
0.0240478515625,
0.003265380859375,
0.0272216796875,
0.000469207763671875,
0.00006628036499023438
] |
SANGASTE VALLA JA OTEPÄÄ VALLA ÜHINEMISLEPING
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 10, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 1 , haldusreformi seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse, Sangaste Vallavolikogu 17. märtsi 2016. a otsuse nr 13 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ning ettepaneku tegemine ühinemisläbirääkimiste alustamiseks", Otepää Vallavolikogu 21. aprilli 2016. a otsuse nr 1-420 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste alustamisega nõustumine" ning sellele järgnenud ühinemisläbirääkimiste tulemused, Sangaste vald ja Otepää vald (edaspidi nimetatud Lepinguosalised) sõlmivad käesoleva ühinemislepingu (edaspidi nimetatud Leping):
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Leping sätestab Lepinguosaliste vabatahtliku ühinemise tulemusena omavalitsusüksuste ühinemise aja ja eesmärgid, moodustatava omavalitsusüksuse õigusliku staatuse, nime, sümbolite kujundamise, piirid, ühinenud omavalitsusüksuse õigusaktide kehtivuse, ühinemisega kaasnevad organisatsioonilised ümberkorraldused ja juhtimisstruktuuriga seotud muutused, avalike teenuste osutamise põhimõtted valdkonniti, omavalitsusüksuse teenistujatega seotud küsimuste lahendamise, investeeringud ja riikliku ühinemistoetuse kasutamise.
1.2 Uue haldusüksuse eesmärkide elluviimisel, tegevussuundade kavandamisel, kohalikule omavalitsusele pandud kohustuste täitmisel ja teenuste korraldamisel ning rahaliste vahendite kasutamisel lähtub uue omavalitsusüksuse volikogu Lepingu kehtivuse ajal käesolevas Lepingus sätestatust.
2. ÜHINEMISE AEG
Uue omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval. Nimetatud hetkest omab uus omavalitsusüksus kõiki Lepinguosaliste õigusi ja kohustusi ning lähtub käesolevas Lepingus kokkulepitust.
3. ÜHINEMISE EESMÄRGID
3.1 Lepinguosaliste seatavad ühinemise eesmärgid on:
3.1.1 uus omavalitsusüksus on terviklik ja loogiliselt hästi toimiv, sotsiaalselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja territoriaalselt sidus piirkond, mis võtab arvesse ajaloolist asustust, inimeste igapäevaliikumisi ning seab keskmesse omavalitsuse tasakaalustatud arengu koos hästi funktsioneeriva vallakeskuse ja küla või külade rühma katva kogukondade eripära arvestavate teenuskeskuste võrgustikuga;
3.1.2 kõigile elanikele kvaliteetsete ja mitmekesiste avalike teenuste osutamine lähtuvalt nende õigustatud vajadustest ning igapäevateenuste pakkumine kodanikele võimalikult lähedal;
3.1.3 suurem esindus- ja osalusdemokraatia, elanikele paremad võimalused omavalitsusüksuse kui terviku toimimise ja arendamise jaoks oluliste küsimuste üle otsustamisel, kodanikualgatusel põhinevate kogukonnapõhiste initsiatiivide esitamisel ja elluviimisel;
3.1.4 piirkondlike traditsioonide ja piirkonna arengupotentsiaali parem kasutamine vallaelanike põhjendatud huvide kaitsel ja ettevõtlikkusele soodsa arenguruumi loomine piirkonna maine ja konkurentsivõime kasvatamiseks;
3.1.5 omavalitsusüksuse parem majanduslik, poliitiline ja valitsemise suutlikkus läbi kompetentse ja motiveeritud ametkonna, tõhusa juhtimise ja laialdase koostööpartnerluse nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.
4. UUE OMAVALITSUSÜKSUSE NIMI, PIIRID, ÕIGUSLIK STAATUS JA SÜMBOLID
4.1 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustuva uue omavalitsusüksuse nimi on Otepää vald (edaspidi nimetatud Vald).
4.2 Valla territoorium moodustub Lepinguosaliste territooriumi summana ja Valla administratiivpiir kulgeb mööda ühinenud omavalitsusüksuste välispiiri. Otepää linn on Valla keskuseks ja säilitab asustusüksuse staatuse vallasisese linnana.
4.3 Lepinguosaliste ühinemise ning nende baasil uue omavalitsusüksuse moodustamisega lõpetatakse ühinevate omavalitsusüksuste kui avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus. Vald on kõigi nimetatud ühinevate omavalitsusüksuste õigusjärglane.
4.4 Valla jaoks töötatakse välja ja kehtestatakse uus põhimäärus. Kuni uue põhimääruse kehtestamiseni lähtutakse Otepää valla põhimäärusest.
4.5 Valla juriidiliseks aadressiks on Lipuväljak 13, Otepää linn.
4.6 Valla sümbolid (vapp ja lipp) töötatakse välja konkursi korras ja sümbolid kinnitab Valla volikogu pärast ühinemist. Konkursikomisjon alustab tööd pärast Lepinguosaliste volikogude otsuste vastuvõtmist haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Valla vapi ja lipu kujundamisel peetakse oluliseks, et nendes kasutatakse piirkonna identiteeti iseloomustavaid kujundeid. Kuni uute sümbolite kehtestamiseni kasutatakse Otepää valla kehtivaid sümboleid.
5. HALDUSTERRITORIAALSE KORRALDUSE MUUTMISEGA KAASNEVATE ÕIGUSAKTIDE JA DOKUMENTIDE KEHTIVUS
5.1 Valla tegevus lähtub kohalikule omavalitsusüksusele Eesti Vabariigi seadustega, nende alusel välja antud õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingutega pandud kohustustest ja vallaelanike õigustatud vajadustest ning lähtub käesolevas Lepingus sätestatud kokkulepetest.
5.2 Lepinguosaliste õigusaktid kehtivad edasi kuni ühinenud Valla õigusaktide kehtestamiseni selle Lepinguosalise territooriumil, kus nad ühinemiseni kehtisid ja ei ole vastuolus käesoleva Lepinguga.
5.3 Lepinguosaliste kõik õigused, kohustused, asjaajamise dokumendid, omandis olevad varad ja hallatavad asutused lähevad Vallale üle Lepingu punktis 2 sätestatud ajal.
5.4 Valla arengukava vastuvõtmiseni ja üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Lepinguosaliste arengukavad ja üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Kuni Valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmiseni lähtutakse otsustamisel ja eelarve koostamisel kõigi Lepinguosaliste arengukavadest.
5.5 Lepinguosaliste kõik hallatavad asutused lähevad Valla alluvusse, ametiasustuste tegevus lõpetatakse või reorganiseeritakse.
5.6 Käesoleva Lepingu Lepinguosaliste volikogude poolt kinnitamise päevast alates kuni Valla volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevani peavad asjaomased volikogud võlakohustuste võtmisel konsensuslikult heaks kiitma kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1‒3, 5 2 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud
võlakohustuse ja muude tulevastel eelarveaastatel raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmise.
6. VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR JA ORGANISATSIOONILISED ÜMBERKORRALDUSED
6.1 Valla volikogu koosseisus on 17 volikogu liiget, kes valitakse ühes valimisringkonnas. 2017. aasta volikogu valimistel avatakse valimisjaoskonnad 2013. aastal volikogude valimistel toimunud valimisjaoskondade asukohtades. Vallavolikogu komisjonide moodustamisel arvestatakse piirkondliku esindatuse põhimõtteid.
6.2 Seatakse eesmärgiks, et vallavalitsus kui ametiasutus kujundatakse põhimõttel, et poliitilised ja haldusfunktsioonid oleksid selgelt eristatud. Vallas kujundatakse töökorraldus selliselt, et oleks tagatud kohalike kodanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides, et aidata kujundada arvamusi ja koguda sisendeid ning tagasisidet otsustusorganitele piirkonna tervikliku arengu küsimuste lahendamiseks ja halduse/valitsemise kvaliteedi kohta.
6.3 Valla juhtimine kujundatakse mitmetasandiliselt, kus strateegiline juhtimine ja teadmiste põhised teenused on tagatud Valla keskuses ning kogukonnakesksed küsimused lahendatakse võimalikult elaniku, ettevõtja või asjakohase kodanikuühenduse ligidal. Selleks luuakse teenuskeskused (vähemalt üks teenuskeskus asukohaga Sangaste alevikus). Teenuskeskuste toimepiirid ei pea kattuma Lepinguosaliste administratiivpiiridega.
6.4 Teenuskeskuses osutatavate teenuste hulk ja töötajate arv sõltub teenuspiirkonna elanike vajadustest ja haldusülesannete täitmise otstarbekusest kohapeal. Teenuskeskuste töökorraldus kujundatakse selliselt, et oleks tagatud teenuste osutamise kõrvalt kohalike elanike kaasarääkimise võimalus kohalikes ja ülevallalistes otsustusprotsessides ning mille kaudu antakse informatsiooni otsustusorganitele (volikogu, volikogu komisjonid, vallavalitsus) valla tervikliku ja tasakaalustatud arengu teostamiseks.
6.5 Lepinguosaliste ametiasutuste teenistujad jätkavad oma endises teenistusvaldkonnas juhul, kui Valla ametiasutuse struktuurist ei tulene teisiti. Ametiasutuste töö ümberkorraldamisel ja uute teenistujate teenistusse võtmise vajadusel leitakse personal võimalusel eelkõige asutusesisese valiku teel, et tagada info, teadmiste ja oskuste säilimine ja haldusprotsesside tõrgeteta jätkumine.
6.6 Lepinguosaliste hallatavate asutuste töötajad lähevad üle Vallale. Töölepingu tingimused, mis kehtisid enne ühinemist senise tööandja või tegevuse lõpetanud tööandja juures, on siduvad Vallale kui uuele tööandjale.
6.7 Kui teenistuja senine ametikoht Valla uue ametiasutuse koosseisus ühinemise hetkest ühe aasta jooksul koondatakse, makstakse teenistujale teenistusest vabastamisel seaduses sätestatud tingimustel koondamishüvitist ning vähemalt üle ühe aastase teenistuse korral täiendavat hüvitist nelja kuu põhipalga ulatuses.
7. AVALIKE TEENUSTE OSUTAMINE JA ARENDAMINE
7.1 Hariduse osutamise põhimõtted
7.1.1 Kõigile lastele tagatakse lasteaiakoht ja heal tasemel ettevalmistus kooliks.
7.1.2 Lastele tagatakse võimalus omandada kvaliteetset alus- ja põhiharidust võimalikult elukoha lähedal ning gümnaasiumiharidust Otepää linnas.
Selleks korraldatakse väljaspool Otepää linna elavate õpilaste igapäevane vedu lähimasse Valla kooli ja tagasi koju. Õpilastranspordi korraldamisel peavad transpordiringid olema mõistliku pikkusega (sõiduajaga kuni 45 min) ning arvestama koolipäeva algust ja lõppu. Õpilastransport säilitatakse vähemalt omavalitsuste ühinemisele eelnenud tasemel.
Õpilastele, sh hariduslike erivajadustega õpilastele pakutakse olemasolevate lasteaedade ja koolide baasil võimetekohaseid ja paindlikke õpitingimusi ja tugiteenuseid.
7.1.3 Haridusvaldkonnas töötavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad, motiveeritud õpetajad ja head tunnustatud spetsialistid.
7.1.4 Tunnustatakse parimaid õppureid ja pedagooge, töötatakse välja vastav kord.
7.1.5 Väärtustatakse hariduse praktilisust, mille tarvis arendatakse haridusasutuste koostööd erinevate valdkondade esindajatega (ettevõtjad, teadlased, poliitikud, keskkonnahoidjad, meediaeksperdid, näitlejad, sportlased jne).
7.1.6 Haridusvõrgu strateegia ja võrgu arendamise vajadus töötatakse välja esimese aasta jooksul peale ühinemist.
7.2 Alusharidus
7.2.1 Lasteaiakohtade pakkumine korraldatakse kodule lähedasema lasteaia põhiselt. Vallas jäävad tegutsema kõik lasteaiad: Otepää Lasteaed (Pähklikese maja, Võrukaela maja), Pühajärve Põhikooli lasteaia osa ja Keeni Põhikooli lasteaia osa.
7.2.2 Vallas võetakse kurss lasteaia pedagoogide ja üldhariduskoolide õpetajate palgamäärade ühtlustamisele.
7.3 Üldharidus
7.3.1 Olemasolev koolivõrk koos olemasolevate kooliastmetega säilitatakse järgmises koosseisus: Otepää Gümnaasium (12 klassi), Pühajärve Põhikool (9 klassi) ja Keeni Põhikool (9 klassi).
7.3.2 Vallas tagatakse gümnaasiumihariduse andmise säilimine ja gümnaasiumi atraktiivsemaks muutmine.
7.3.3 Õpilastele kompenseeritakse üldhariduse omandamiseks tehtavad ühistranspordi kulud Valla siseselt. Gümnaasiumi astmes väljaspool Valda õppivatele õpilastele kompenseeritakse ühistranspordi kulud osaliselt vajaduspõhiselt.
7.4 Huviharidus ja huvikoolid
7.4.1 Huvikoolina jätkab tegevust Otepää Muusikakool. Toetatakse üldhariduskoolides ja kultuurimajades huviringide tegevuse jätkamist.
7.4.2 Töötatakse välja huvikoolides õppijate ja huvihariduse omandajate toetamise kord.
7.5 Noorsootöö
7.5.1 Tööd jätkavad Otepää Avatud Noortekeskus ja piirkondlikud noortekeskused (nt Keeni külas).
7.5.2 Toetatakse võimalusel noorteühendusi ning jätkatakse noorte malevate, töö- ja puhkelaagrite korraldamist ja toetamist.
7.5.3 Soodustatakse noorte aktiivset osalemist kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel ja korraldamisel.
7.6 Raamatukogud
7.6.1 Tööd jätkavad kõik ühinemise hetkel tegutsevad raamatukogud vastavalt piirkonna vajadustele: Otepää Linnaraamatukogu, Pühajärve Raamatukogu, Sangaste Raamatukogu ja Keeni Raamatukogu.
7.6.2 Raamatukogudele kirjanduse ja perioodika ostmiseks antav rahaline toetus säilitatakse vähemalt omavalitsuste ühinemisele eelnenud tasemel.
7.6.3 Eesmärgiks on raamatukogude arendamine multifunktsionaalsemaks (külakeskus, postiteenus, kohvik, infopunkt jms).
7.7 Kultuur, sport ja vaba aeg
7.7.1 Tööd jätkavad kõik kultuurimajad koos nendes välja kujunenud tegevustega ning uute vaba aja tegevuste arendamisega: Otepää Kultuurikeskus ja Sangaste seltsimaja. Soodustatakse piirkondliku kultuuri väljakujunenud tavasid, tegevuste säilimist. Oluliseks peetakse kultuuritöö koordineerimist.
7.7.2 Jätkatakse ühinemise ajal tegutsevate seltside, seltsingute ning kultuuri- ja spordigruppide toetamist omavalitsuste ühinemisele eelnenud tasemel.
7.7.3 Toetatakse Valla ja kogukondade identiteeti, kultuuripärandit ja külaliikumist tutvustavate sündmuste korraldamist. Toetatakse piirkondade kultuuripärandi säilimist ja arendamist.
7.7.4 Jätkatakse piirkondlike, ülevallaliste ja rahvusvaheliste kultuuri- ning spordiürituste korraldamist ja toetamist (sh külapäevad, spordipäevad). Soodustatakse uute kultuuri- ja sporditraditsioonide tekkimist.
7.7.5 Tegutsemist jätkavad spordihooned ja -baasid, rajatud puhkealad ning kõik spordiväljakud ja koolide võimlad.
7.7.6 Töötatakse välja spordiklubide, kultuuriseltside ja -kollektiivide toetamise aluspõhimõtted ja nende valla eelarvest rahastamise mehhanism, arvestades võimalusel siiani piirkondades väljakujunenud olukorda ja põhimõtteid. Luuakse kultuuri ja spordi täiendavaks rahastamiseks ja lisakapitali kaasamiseks fondid.
7.7.7 Toetatakse muuseumide ja teiste piirkondlikku ajalugu tutvustavate asutuste tegevust.
7.7.8 Toetatakse kirikute ja nende halduses olevate kalmistute tegevust vähemalt omavalitsuste ühinemisele eelnenud tasemel.
8. KOOSTÖÖ KODANIKEÜHENDUSTEGA JA KÜLALIIKUMINE
8.1 Toetatakse kodanikuühenduste tegevust ja külaliikumist. Toetatakse külakeskuste tegevuse jätkamist.
8.2 Töötatakse välja kodanikeühendustele toetuste andmise kord ja külaliikumise arendamise põhimõtted.
9. SOTSIAALNE TURVALISUS JA ESMATASANDI TERVISHOIU KORRALDAMINE
9.1 Luuakse elanikule hästi kättesaadav ja lihtsasti arusaadav sotsiaalteenuste ülevaade (sh internetipõhine).
9.2 Säilitatakse vajaduspõhine optimaalne sotsiaalhoolekande süsteem. Toetatakse tervisekeskuste, perearstikeskuste ja hoolekandekeskuste tegevuse jätkamist. Abivajajatele ja eakatele tagatakse kvaliteetne teenus ja selle osutamisel lähtutakse vajaduspõhisusest ning lähedusest, eesmärgiga kindlustada teenuste kättesaadavus ja kvaliteet vähemalt samal tasemel kui enne ühinemist. Valla arengukavas nähakse ette sotsiaalteenuste edasiarendamise põhimõtted.
9.3 Ühtlustatakse sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste määrad ja töötatakse välja toetuste maksmise ja teenuste osutamise kord, mille koostamisel arvestatakse Lepinguosaliste tänaseni osutatud teenuseid ja makstavaid toetusi ning ühtlustatakse teenuste osutamise kvaliteedinõuded.
9.4 Sotsiaalteenuste osutamist jätkatakse väljakujunenud kohtades (sh teenuskeskustes).
9.5 Säilitatakse võimalusel perearsti teenuste kättesaadavus samades kohtades (Otepää linn, Sangaste alevik, Keeni küla). Tõhustatakse abinõusid elanikele eri- ja üldarstiabi kättesaadavuse tagamiseks (nt transport).
9.6 Oluliseks peetakse rahvatervise alase tegevuse laiendamist. Keskne eesmärk on suurendada elanike terviseteadlikkust ja viljeleda tervist edendavaid eluviise. Selleks korraldatakse ja viiakse läbi üritusi, koolitusi.
10. MAJANDUS
10.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
10.1.1 Investeeringute tegemisel lähtutakse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavades püstitatud eesmärkidest ning Eesti Keskkonnastrateegias sätestatud nõuetest. Rahastamisse kaasatakse vahendeid Euroopa Liidu struktuurifondidest, Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja teistest rahastusallikatest.
10.1.2 Töötatakse välja Valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava.
10.1.3 Jätkatakse hajaasustuse programmi toetamist.
10.2 Jäätmekäitlus
10.2.1 Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldatakse riigihange võimalusel koostöös teiste omavalitsusüksustega.
10.2.2 Jätkatakse koostööd korraldatud jäätmeveo ja pakendiringluse osas. Korraldatakse võimalusel jäätmete kogumisringe ning arendatakse jäätmejaamade tööd.
10.3 Kohalikud teed, tänavad ja tänavavalgustus
10.3.1 Tagatakse teede ja tänavate hooldus, remonditööd ning rekonstrueerimine, tali- ja suvine hooldus ning haljastus ja heakord teehoiukava ja kohalike teede investeeringute kava alusel. Töötatakse välja Valla teehoiukava ja kohalike teede investeeringute kava.
10.3.2 Oluliseks peetakse liiklusohutust ja kergliiklusteede tervikliku võrgustiku väljaehitamist. Eesmärgiks võetakse pooleliolevate kergliiklusteede väljaehitamine. Võimalusel toetatakse maapiirkonnas erateede remonti hajaasustuse programmi kaudu.
10.3.3 Teede hooldamise, sh teede talihoolduse ning haljastuse teostamisel ühtlustatakse hetkel kehtivad põhimõtted, hankekorrad ja kvaliteedinõuded, arvestatakse piirkondlikke eripärasid.
10.3.4 Tagatakse tänavate valgustamine vähemalt omavalitsuste ühinemise eelses mahus ning arendatakse uusi energiasäästlikke lahendusi, mis ei välista ka tänavavalgustuse võrgustiku laiendamist.
10.4 Ühistransport
10.4.1 Parandatakse vallasisest ühistranspordiga liikumise võimalust ja luuakse ühtne ühistranspordi korraldus. Vallasisene ühistransport (ka õpilasliinid) ühildatakse maakondliku ühistranspordi korraldusega selliselt, et reisijateveo liinid ja sõidugraafikud vastavad vallaelanike, sh õpilaste vajadustele.
10.4.2 Tagatakse Valla keskuse ja piirkondlike keskuste vaheline ühistranspordi korraldus kombineeritult riikliku ühistranspordi võrgustiku, Valla poolt täiendavalt hangitavate transporditeenuste, nõudetaksode, sõidujagamise vms teenustega. Eesmärgiks seatakse Valla poolt korraldatud tasuta ühistransport ülalpool nimetatud keskuste vahel.
Tagatakse bussiootepaviljonide remont ja korrashoid ning bussiootepaviljonide kujundamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikest kujunduselementidest.
10.4.3 Taotletakse riigiteede tolmuvabaks ehitamist.
10.5 Elamu- ja kommunaalmajandus ning heakord
10.5.1 Koostatakse Valla poolt osutatavate elamu- ja kommunaalteenuste osutamise finantsmajanduslik analüüs ja põhjendused ning sellest lähtuvalt leitakse sobilikud lahendused valdkonna arendamiseks. Analüüs ja ettepanekud esitatakse esimese aasta jooksul peale ühinemist.
10.5.2 Oluliseks peetakse munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete ja soojusettevõtete tootmise tehniliste lahenduste energiasäästu suurendamist. Selleks esitatakse projektitaotlusi kaasrahastuse saamiseks, sh Euroopa Liidu struktuurifondidest. Töötatakse välja energeetika arengukava.
10.5.3 Valla poolt hooldavate rajatiste ja haljasalade hooldamine jätkub vähemalt senisel tasemel. Eesmärgiks võetakse teenuse mõistlik ühtlustamine ja kvaliteedi tõus.
10.6 Korrakaitse ja turvalisus
10.6.1 Toetatakse politsei, korrakaitse- ja päästestruktuuride tegevust, et tagada kohapeal võimekus õigeaegseks ja tõhusaks reageerimiseks. Avaliku korra, turvalisuse ja kriisijuhtimise tagamiseks vallas luuakse ühtne süsteem.
10.6.2 Oluliseks peetakse vabatahtlikkuse alusel turvalisuse ja korrakaitse toetamist (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, kaitseliitlased jms).
10.6.3 Arendatakse välja ühtne turvakaamerate võrgustik.
11. ETTEVÕTLUSKESKKOND
11.1 Tehakse koostööd Töötukassaga vallaelanike täiend- ja ümberõppe korraldamisel, et suurendada ettevõtlusaktiivsust ja suurendada elanike tööhõivet.
11.2 Vallavalitsuse poolt viiakse regulaarselt läbi ettevõtjate ümarlaudasid ja ideetalguid, et rakendada parimaid lahendusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja vallaelanike töövõimaluste mitmekesistamiseks.
11.3 Luuakse info- ja suhtlusportaal, mis vahendab vallasisese teenuse pakkujat ja teenuse soovijat.
11.4 Seatakse eesmärgiks teenindada kodanikke ja ettevõtjaid võimalikult lühikese aja jooksul ning vähendada bürokraatiat.
11.5 Tihendatakse koostööd Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Keskkonnaametiga.
12. VALLA INFOLEHT JA KOMMUNIKATSIOON
Vallal on oma infoleht, mille väljaandmist jätkatakse Otepää Teataja baasil. Valla tegevus avalikustatakse veebilehel ja tagatakse info operatiivne edastamine.
13. KUULUMINE ORGANISATSIOONIDESSE JA VÄLISSUHTED
Valla kuulumise organisatsioonidesse ja koostöölepingute jätkamise otsustab Valla volikogu arvestades varasemalt väljakujunenud suhteid ja koostööd.
14. ÜHINEMISTOETUSE KASUTAMINE JA INVESTEERINGUD
14.1 Riiklikku ühinemistoetust kasutatakse Valla õigusaktide ühtlustamiseks, vajalike
arengudokumentide ja analüüside koostamiseks, registrite ühildamiseks, kommunikatsioonija tehnoloogiliste vahendite ning tarkvara soetamiseks, Valla juhtimisstruktuuri
ümberkorraldamisega seotud kulude katmiseks ja projektide omaosaluse finantseerimiseks.
14.2 Investeeringuid tehakse järgides Valla tervikliku tasakaalustatud arengu põhimõtet, arvestades Lepinguosaliste arengukavasid ja eelarvestrateegiaid, siiani tehtud investeeringuid ja võetud kohustusi ning arvestades majanduslikke võimalusi.
14.3 Taotletakse arengukavade ja üldplaneeringutega ette nähtud prioriteetsete infrastruktuuri objektide kaasajastamist, sh riigiteede rekonstrueerimist, elektrivarustuse ja side kvaliteedi parandamisele suunatud objektide ehitust.
14.4 Valla arendamiseks taotletakse siseriiklike ja rahvusvaheliste programmide vahendeid.
15. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Lepingu täitmisega seonduvad vaidlused lahendatakse seadusega ettenähtud korras.
16. MUUD TINGIMUSED
16.1 Leping kehtestab Lepinguosaliste kehtivad ja täielikult siduvad kohustused, mis tagavad Lepingu tingimusteta täitmise. Kui Valla õigusaktid on vastuolus Lepingus sätestatud põhimõtetega, loetakse Leping ülimuslikuks ning tegevustes lähtutakse Lepingus sätestatust.
16.2 Leping on koostatud kahes identses eestikeelses originaaleksemplaris, millest iga Lepinguosaline saab ühe originaali. Lepingu koopia edastatakse Valga maavanemale ning avalikustatakse Lepinguosaliste veebilehel ja avaldatakse Riigi Teatajas.
16.3 Lepingu täitmiseks vajalikke toiminguid valmistavad ette Lepinguosaliste volikogude otsustega moodustatud haldusreformi komisjonid.
17. LEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS
17.1 Leping loetakse sõlmituks, kui selle on kinnitanud Lepinguosaliste volikogud oma otsusega.
17.2 Leping jõustub 2017. aasta Valla volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päeval ja kehtib järgmise Valla volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamiseni.
17.3 Lepingu muutmiseks on vajalik Valla volikogu koosseisu vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus.
18. LEPINGU LISAD
Käesoleva Lepingu lisadeks on:
Lisa 1 Seletuskiri Sangaste valla ja Otepää valla ühinemislepingule
Lisa 2 Sangaste valla 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne
Lisa 3 Otepää valla 2015. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne
Lisa 4 Ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse kaart
Lisa 5 Prioriteetsete investeeringute kava 2017-2022
Lisa 6 Palupera valla ja Otepää valla haldusüksuste piiride muutmise kokkulepe
Lisa 7 Otepää valla, Sangaste valla ja Puka valla ühinemiskokkulepe
/Muudetud Sangaste Vallavolikogu 14. juuni 2017. a otsusega nr 19 „Otepää valla, Sangaste valla ja Puka valla ühinemiskokkuleppe kinnitamine"/
Leping on allkirjastatud 23. detsembril 2016. a
Sangaste vald
……………………….
…………………………
Rando Undrus Volikogu esimees
Kaido Tamberg Vallavanem
Otepää vald
………………………..
…………………………
Siim Kalda Volikogu esimees
Kalev Laul Vallavanem
|
<urn:uuid:6889ff66-c861-4792-80f3-89add8d97b39>
|
CC-MAIN-2018-34
|
http://sangaste.ee/public/files/Haldusreform/Sangaste_valla_ja_Otepaa_valla_yhinemislepingu_terviktekst.pdf
|
2018-08-17T09:01:23Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-34/segments/1534221211935.42/warc/CC-MAIN-20180817084620-20180817104620-00230.warc.gz
| 368,909,119
| 9,321
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2580,
6168,
9664,
12355,
15585,
18537,
21619,
23583
] | 1
|
[
0.0634765625,
0.5078125,
0.34375,
0.07373046875,
0.0076904296875,
0.0022430419921875
] |
Lasnamäe linnaosa ajaleht
Aprill 2004 Nr 29(37)
Lasnamäe Päevad 2004:
AS Glaskek on paigaldanud aknad ka Alvari tänava sotsiaalmajale. foto: Tarmo Lausing
Lasnamäe aknatootja teeb ühistutega koostööd
TARMO LAUSING
linnaosavanema abi ehituslikku paigaldust. Tootmises kasutatavad toormaterjalid hangitakse enamuses piiri tagant, kuid näiteks puitakende valmistamisel kasutatav liimpuit pärineb Eestimaalt. Ühtekokku on Tallinna, Tartu, Daugavpilsi ja SanktPeterburi tehased võimelised tootma kuni 800 akent päevas.
mise tõttu suurenevad inimeste kulutused energiale ning seetõttu pööratakse energiasäästlikkusele järjest rohkem tähelepanu.
Aktsiaseltsi Glaskek müügidirektori Ingvar Kadastu sõnul on Lasnamäel järjest rohkem ettevõtlikke ühistuid, kes tellivad korraga terve maja korteritele akende vahetuse, hoides sellega märgatavalt raha kokku.
Lasnamäel, Peterburi tee 47 asuv AS Glaskek on järjepidevalt tegutsenud juba kaksteist aastat. Ettevõte alustas 1992. aastal klaaspakettide tootmisega, tänaseks on aga Glaskeki tootevalik oluliselt laiem. Valmistatakse plastaknaid, puit-ja puitalumiiniumaknaid ning klaasalumiiniumkonstruktsioon. Loomulikult teostab ettevõte ka kõikide oma toodete
teadaanne
SOTSIAALHOOLEKANDE OSAKOND TEATAB LAPSEVANEMATELE
Vähekindlustatud perede vanematel on võimalik taotleda Tallinna linnalt ühekordset toetust, kui laps lõpetab põhikooli
Täna on Glaskek esindatud praktiliselt kõikides Eesti suuremates linnades. Oma tegevust on laiendatud ka Lätis ja Leedus ning Venemaal Sankt-Peterburis. Tallinnas leiab Glaskeki esinduse Mustakivi keskusest, Pae tänavalt, Rocca al Mare keskusest, Sõpruse puiesteelt või Sõle tänavalt. Kuna ettevõtte peakontor ja tehased asuvad Lasnamäel, on Glaskek tööandjaks ligi poolesajale lasnamäelasele. Kõigis Glaskeki asutustes kokku töötab 291 inimest.
ENERGIASÄÄSTLIKUD AKNAD
Juhtkonna sõnul seadis Glaskek juba algusaastatel eesmärgiks toota energiasäästlikke ja kvaliteetseid aknaid. Energiatootmise pideva kalline- või gümnaasiumi või osaleb tasulises suvelaagris (Alus: Tallinna Linnavalitsuse 18.02.2004 määrus nr 14 ja Tallinna Linnavolikogu 23.01.2003 määrus nr 6). Vähekindlustatud on pere, kelle netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kui 100% kehtivast miinimumpalgast ehk 2181 krooni ja iga järgmise pereliikme
On teada, et tänapäeva normidele mittevastavate akende kaudu on soojakaod suured. Seetõttu on ettevõte loomise hetkest alates pidevalt arendanud ja täiendanud fi rma tootevalikut, et pakkuda inimestele parimat lahendust energiasäästlike akende osas. Energia kokkuhoid aitab aga säästa nii ühiskonna ressursse kui ka elanike raha.
Siiski on Kadastu sõnul murettekitav vaadata, kuidas magalarajoonides, mitte üksnes Lasnamäel on akende vahetamise ja rõdude kinniehitamisega mindud liialt isevoolu teed. "Puudub süsteem, puudub ühtne lahendus," ütles Kadastu. "Näeme siin koostöös linnaosaga ja linnaarhitektidega erinevaid võimalusi. Oleme valmis välja töötama erinevaid fassaadilahendusi, mis oleks silmal hea vaadata ja vastuvõetav ka hinnatasemelt," lisas Kadastu.
KOOSTÖÖ KORTERIÜHISTUTEGA
"On heameel tõdeda, et meil on käimas tihe koostöö ka Lasnamäe korteriühistutega," ütles Ingvar Kadastu. Tema sõnul on järjest rohkem ettevõtlikke ühistuid, kes tellivad korraga terve maja korteritele akende vahetuse, hoides sellega märgatavalt raha kokku. Kuna tavaliselt ei ole korteriühistul korraga akende täit hinda võimalik välja maksta, siis kasutatakse pankade abi ning sõlmitakse koostööleping Glaskeki, panga ja ühistu vahel.
kohta väiksem kui 75% kehtivast miinimumpalgast ehk 1636 krooni. Toetuse taotlemise tingimused: - toetuse taotleja elukohaks on registreeritud Tallinna linn; - pere on vähekindlustatud; - toetust saab taotleda üks lapsevanem. Toetuse taotlemiseks pöörduda Lasnamäe LOV sotsiaalhoolekande
Lasnamäe linnaosavanema Kalev Kallo sõnul on Lasnamäel palju neid objekte, kus Glaskek on akende paigaldamisel head tööd teinud. "Pean Lasnamäe ühistute jaoks oluliseks võimalust tellida soodustingimustel uued aknad terve maja jaoks," ütles Kalev Kallo. Headeks näideteks ettevõtte Glaskek poolt Lasnamäel tehtud töödest on Loometsa 6 ja Alvari 37 asuvate munitsipaalmajade aknad.
Aknatöid on Lasnamäel tehtud erinevates ühistutes, näiteks KÜ Majaka 38, KÜ Majaka 49, KÜ Kiive 10, KÜ Pallasti 10.
osakonna elukohajärgsesse klienditeen induskeskusesse (Punane 16, Sikupilli 6, Pae 19, Mahtra 48, vastuvõtt: E 9-12 ja 14-17.30, T ja N 9-12 ja 14-16.30 ja R 9-12) või elukohajärgse lastekaitse spetsialisti poole (Punane 16, Mahtra 48, vastuvõtt E 9-12 ja 14-17.30 ja N 9-12 ja 14-16.30). Täiendav info telefonil 6457753.
Tiraazh 50 000
TASUTA
kava 2.lk
LINNAKODANIK – SINA OTSUSTAD!
3.-9.maini toimub Tallinnas rahvaküsitlus: Kas piirata öist alkoholimüüki Tallinnas? Lasnamäel saab oma seisukohta avaldada kahes küsitluspunktis: * Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Punane 16: E-P kell 9-17 * Lasnamäe Citymarket, Mustakivi tee 13: E-P kell 10-21
Alus: Tallinna Linnavolikogu 01.04.2004 otsus nr 62
LASNAMÄE POLITSEI UUES MAJAS
19.aprillist on avatud Vikerlase tn 14 Ida Politseiosakonna vastvalminud hoone, mis on esimene politseile rajatud ehitis Lasnamäel. Kodanike vastuvõtt Lastekodu 31a on lõpetatud. Politseiosakonna uues hoones, Vikerlase 14 hakkavad elanikke vastu võtma Lasnamäe 1. ja 2. politseijaoskonna konstaablid, 3.politseijaoskonna konstaablid võtavad elanikke vastu konstaablipunktides, Mahtra tn 48 ja Paasiku 7.
LASNAMÄE LEHT
MM HÕBE LASNAMÄE NEIULE JA KLUBILE!
Valentina Gribova (16a) võitis hõbemedali 1.-8.aprillini Bulgaarias Plovdivis toimunud kadettide ja juunioride vehklemise maailmameistrivõistlustel. Tütarlapsi oli võistlustules üle saja, kulla võitis korealanna Li Bo Da.
V. Gribova treenib ennast Lasnamäel asuvas klubis Põhjakotkas, treenerid S. Gubarev ja J. Karavajev. (Sama klubi liige, Aleksei Holojejenko saavutas eduka 10.koha 150-ne võistleja seas.)
LASNAMÄE LEHT
Lasnamäe Linnaosa Valitsus:
Punane 16, 13619 Tallinn tel. 6 457 700,
e-mail: [email protected]
Toimetus:
Lasnamäe Linnaosa Valitsus
tel 645 7739, 645 7715
e-mail: [email protected]
Kirjastus:
Seven Styles Marketing OÜ
Reklaami tellimine:
Seven Styles Marketing OÜ
Vene 10, 10123 Tallinn tel. 627 7284, 502 3152
faks 627 7285
e-mail: [email protected]
Lasnamäe vanem
KALEV KALLO
Aprillikuu toob endaga kaasa Lasnamäe tähtsündmuse
Juba 11.korda toimuvad Lasnamäe Päevad, seekord deviisi all "NOORTELT JA NOORUSLIKULT". Kui heidate pilgu allpool ära toodud Lasnamäe Päevade kavale, siis on võimatu jätta märkamata, et peamised esinejad nii kontsertidel kui spordivõistlustel on kõige väiksemad lasnamäelased lasteaedadest ja veidi suuremad koolidest. Kõik nad tahavad väga näidata, mida nad on talve jooksul õppinud ja seepärast on kõik Lasnamäe elanikud oodatud kaasa elama. Oma kohalolekuga valmistame suurt rõõmu väikestele esinejatele ja saame seda ka sülega vastu. Kui varasematel aastatel kimbutas ruumikitsikus, siis nüüd on uhiuues kergejõustikuhallis piisavalt ruumi nii võistlejatele, kaasaelajatele kui pealtvaatajatele. Saame seal kokku ja rõõmustame koos väikeste võistlejatega.
Pidupäevade kulminatsioon on traditsiooniline
linnaosavalitsuse 7 osakonda
Rahvastikuregistri osakond
Osakond on üks linnaosavalitsuse seitsmest osakonnast. Rahvastikuregistri osakond moodustati 1992.aasta novembris, kui Siseasjade osakondade passilauad lõpetasid töö elanike sisse- ja väljakirjutuse osas ning nimetatud tööülesanded läksid kohaliku omavalitsuse pädevusse.
korteriomanikud anda meie osakonda avalduse nende isikute väljakirjutuseks, kes on nende korterisse sisse kirjutatud, kuid ei oma õigust antud ruumi elukohana kasutada.
Osakonna koosseisus on käesoleval ajal 9 töötajat, kes teenindavad kogu Lasnamäe elanikkonda ja ka teiste linnaosade elanikke, kui neil on sobivam pöörduda meie linnaosa registrisse.
Rahvastikuregistri osakond teeb dokumentidel põhinevaid muudatusi ja parandusi rahvastikuregistri andmebaasis ning väljastab vajadusel arhiivitõendeid Lasnamäel olnud sissekirjutuse kohta.
Registriosakonna ametnikud võtavad vastu Punane 16 ja Mahtra 48. Elanik saab elukoha vahetuse korral oma uue elukoha registreerida ja võtta vajadusel tõendi oma registreeritud elukoha kohta. Lisaks eeltoodule saavad
Rahvastikuregistri osakond on kaasatud kõigil valimistel, rahvahääletustel ja referendumitel, kuna hääletuseks vajalikud nimekirjad on koostatud rahvastikuregistrisse kantud isikuandmete põhjal.
Vajaduse korral võib iga Lasnamäe elanik oma andmeid rahvastikuregistris kontrollida.
VANEMREGISTRIPIDAJAD, Punane 16
REET LOHVART
tel 645 7740
REET MIHHAILOV
tel 645 7732
elukoha registreerimine, elukoha
Nooruslikult kevadet tervitades
Pidupäevadeks koduümbrus puhtaks!
Iga korralik peremees ja perenaine teevad enne, kui kutsuda külalisi ja hakata pidu pidama, õue puhtaks ja kodu korda. Sellest mõttest saab alguse ka aprillikuu teine tähtsündmus, mis samuti puudutab igaüht meist. 12. aprillil algab ülelinnaline heakorrakuu, mis kestab 16. maini. Ülelinnaliselt on see küll nii, aga meie oleme veidi erilises olukorras, meil algab ju pidu varem. Siinjuures on väga suur ja väga tõsine palve kõikidele lasnamäelastele, korterühistutele, ettevõtetele, koolidele ja ka lasteaedadele, lööme käed külge, teeme oma kodu ümbruse korda. Ärme alati vaatame, et minu krundi piir läheb täpselt siit ja edasi pole minu asi. See puudutab haljasalasid, mis jäävad elumajade sisehoovidesse ja kus on võib-olla laste mänguväljakud, kus teie lapsed mängivas käivad. Teeme siis nende ümbruse korda, on see ju meie enda laste jaoks.
Kuna heakorraks ettenähtud raha on eelarves alla igasugust mõistlikkuse piiri, mis ei arvesta ei Lasnamäe pindala ega elanike arvuga ja Linnavalitsus ei ole kahjuks senini reageerinud meie täiendavale taotlusele heakorra rahade osas, siis oleme otsustanud kulutada suurema osa oma linnaosa reservist Lasnamäe heakorrastamiseks. Ligi pool miljonit krooni võtame laste mänguväljakute korrastamiseks, ligi 200 tuhat krooni täiendavate pargipinkide ja tõendite
JUHATAJA
Koos lõkke süütamisega Jüriöö pargis meenutame koos, et juba 661. aastat tagasi tegid eestlased veel ühe meeleheitliku katse võita tagasi vabadus, ajada minema orjastajad. Seekord katse ebaõnnestus, aga vabadusiha, vabadustuli ei kustunud kunagi, ta jäi hõõguma oodates momenti, mil võiks eredalt lõkkele lüüa. Täna meil on vabadus ja valikud. Valik ka leida meelisüritus Lasnamäe Päevade kavast.
foto: Lembit Michelson prügiurnide paigaldamiseks, ligi 150 tuhat omavoliliselt püstitatud koledate garaazide lammutamiseks jne. Väga palju tuleb kulutusi teha omavoliliste prügilate likvideerimiseks, mida on talve jooksul tekkinud lugematul hulgal.
väljastamine, kutsealuste arvelevõtmine
NOOREMSPETSIALISTID, Punane 16
SOILI JÕGISTE
tel 645 7735
HELLE VAHER
tel 645 7733
SILVIA PÄLIN
tel 645 7738
elukoha registreerimine
SIRJE MEIDRA
tel 645 7730
Lugupeetud lasnamäelased: ÕU JA KODU KORDA JA SIIS PEOLE!
NOOREMSPETSIALISTID, Mahtra 48
PILLE SIENKIEWICZ tel 645 7946
INGRID NÕMMIK
tel 645 7943
MARI VIINAMÄGI
tel 645 7942
elukoha registreerimine
Lasnamäe Päevad 2004:
NOORTELT JA NOORUSLIKULT
19.04.-02.05. Lasnamäe lasteaedade LOOMINGUNÄITUS Lindakivi Kultuurikeskuse fuajees,Koorti 22
LAUPÄEV, 24.APRILL
KOLMAPÄEV, 21.APRILL
Kell 14.00
Koolidevahelised minijalgpallivõistlused
Kuristiku Gümnaasiumis,
Kärberi 9
NELJAPÄEV, 22. APRILL
REEDE, 23.APRILL
Kell 11.00
Poiste käsipalliturniir jätkub
Kuristiku Gümnaasiumis, Kärberi 9
Kell 12.00
Judoturniir Lasnamäe
Spordikompleksis, Pae 1
Kell 12.00 -
Meelelahutusprogramm Sikupilli
16.00
Prismas, Tartu mnt 87
Meelelahutusprogramm Lasnamäe
Citymarketis, Mustakivi tee 13
Kell 14.00
Ukraina kollektiivide kevadfestival
Lindakivi Kultuurikeskuses, Koorti 22
Kell 17.00
Kontsert noortele:
PX-band ja TRAINS
Lindakivi Kultuurikeskuses, Koorti 22
Kell 20.00
Tantsuõhtu ansambliga EHO
Lindakivi Kultuurikeskuses, Koorti 22
PÜHAPÄEV, 25.APRILL
Kell 16.00
Ansambel MEIE MEES
Kell 17.00
Kevade Rock – esinevad
noorteansamblid:
DARUMA, THICKSPLAT, BIG
ONES, WATERFALL, SHABASH,
NO NAMES, INSANE GORILLAS,
EMERSION
Aleksandra Nikolajevna Zahharova – 100
TARMO LAUSING
linnaosavanema abi
Aprillikuu esimesel päeval käis Lasnamäe linnaosavalitsuse esindus eesotsas linnaosavanem Kalev Kalloga õnnitlemas Lasnamäe juubilari Aleksandra Zahharovat, kel täitus sada eluaastat.
Praegune Iru hooldekodu elanik Aleksandra sündis 1904. aastal Venemaal Pihkva oblastis Ostrovi linnas. Tallinnasse tuli ta vahetult pärast Teist Maailmasõda. Aleksandra on pärit intellektuaalide perekonnast, tema ema töötas õpetajanna ning isa riigiametnikuna.
Iru hooldekodu tegevusjuhi Reigo sõnul on Aleksandra äärmiselt rahulik ja positiivse ellusuhtumisega inimene. "Ta on väga uhke oma vanemate üle ning tähelepanu väärib ka tema ääretult sõbralik suhtumine teistesse inimestesse," ütles Reigo.
Eesti-Ameerika Ärikolledž - 15
GALINA NAZAROVA
EABC HALDUSDIREKTOR
Hoonete kompleksi aadressil Punane 29, kus asub Eesti-Ameerika Ärikolledž (Estonian-American Business College, edasi - EABC), nimetatakse mõnikord "Lasnamäe ülikooliks". See on loomulikult nali, kuid igas naljas on tõetera sees. Ning siin on tõetera selles, et EABC-is antakse kõrgeklassilist kõrgemat haridust peaaegu igas ärijuhtimise valdkonnas.
jagatud mure
vahendab
TIINA NAARITS
Lehelugejad tõid lahenduse: VanaNarva Selts aitab
Eelmises lehes ilmus Vera kiri palvega aidata tal külastada lähedaste kalmusid Jaanilinnas. Vahepeal uuris Vera ise, et Punane Rist teda aidata ei saa, Vera sõnul ei ole sel organisatsionil enam pädevust korraldada lihtsustatult piiriületust kalmude külastamiseks.
Ometi lahendus tuli ja seda mitmelt heasoovlikult lehelugejalt. Tatjana andis teada, et on ise tänase lasnamäelasena endine narvalane ja käib kord aastas seltsi abiga sünnilinnas. Lilia aga soovis Verale teha lihavõttepühade kingituse Narva sõidukulude toetuseks ning palus toimetuse vahendusel Vera pangaarve numbrit.
1989. aastal Duquesne University (USA) abiga asutatud kolledž oli üks esimestest eraülikoolidest Eestis, mis sai riikliku akrediteerimise. Sellest ajast on EABC-i lõpetanud rohkem kui tuhat diplomeeritud mänedžeri, turundusspetsialisti, reisiäri juhtimisspetsialisti, juristi, tõlkijat. Kool areneb pidevalt. Me uuendame õppeprogramme, viime sisse uued erialad. Ka sel aastal toimub PRspetsialistide lõpupidu. EABC hakkas esimesena eraülikoolidest koolitama avalike suhete spetsialiste.
tunnustatud teadlased ja praktikud: professorid N. Bassel, V. Boikov, V. Nemtšinov, V. Paulman, J. Smigunov; õppetoolide juhatajad ja lektorid A. Karjus, M. Levin, J. Haponen jt. Me teame, et äriedu on võimatu ilma keelte hea tundmiseta ning seetõttu pöörame suurt tähelepanu eesti, vene, inglise, hispaania ja teiste keelte õpetamisele.
On selge, et ülikooli mainet kujundavad mitte ainult selle tudengid (neid on meil üle 800), vaid suures osas loomulikult kompetentsed lektorid. Meie tudengite ettevalmistuse kõrge taseme tagavad nii Eestis kui ka mujal maailmas
Imeline on kogeda, et inimesed, kes soovivad südamest kedagi aidata, leiavad selleks võimaluse ja teevad seda ilma suurema kärata. Tänan südamest kõiki selle looga seotud inimesi.
Tänases lehes on Vera loole järg, et kõik narvalased ja nende järeltulijad saaksid täpsemat teavet Vana-Narva Seltsist. Kohtusin seltsi väga erudeeritud ja meeldiva perenaise, Vilma Taalberg´iga (neiup. Malm, s.1921) ning olen sügavalt tänulik mulle pühendatud aja eest. Kuuldut jagangi (paraku vaid osaliselt) lugejatega:
„Õndsam on anda kui võtta!" ütleb mõnusa muigega proua, kellel oli kaunis lapsepõlv ja noorusest meeles särav koolilõpupidu, leeripidu ja kaks õnnelikku abieluaastat. Siis tuli sõda ja kõik kadus korraga. Kümme aastat tagasi, noore taasiseseisvunud Eesti elus oli palju tegemata asju ja endistel narvakaetel muserdavalt valus kuulata riigi tasandil räägitavast Narvaga seotud kaotusest Nõukogude ajal, hävinud oli oluline väärtus. 06.03.1944 pommitati Narva linna ja hävitati kaunis barokklinn, purustati arhitektuuriliselt kaunid hooned.
Keegi ei rääkinud sellest, et hoonetele lisaks hävisid ka inimelud
Enne Eesti astumist Euroopa Liitu avatakse meie koolis lektorite fototööde näitus "Minu Euroopa". Seejärel plaanime avada tudengite fototööde näituse "Noored ja vabadus". 20. aprillil toimub EABCis Eesti-Ameerika Ärikolledži 15.sünnipäevale pühendatud teadusja praktikakonverents. 24. aprillil kell 12.00 algavad Avatud uste päevad 2004. aasta abiturientidele.
ja -saatused. Oli unustatud 31.jaanuar 1944, mil sunniti evakueeruma Narva ja selle ümbruse ligi 20 000 elanikku, valdavalt vanurid, naised ja lapsed. Mehed olid ju mobiliseeritud. (Enne sõda elas Narvas ja selle ümbruses umbes 24 000 inimest).
See oli väga külm talv ja väga raske kogemus. Elanikel polnud võimalik midagi kaasa võtta. Lahkuti vaatamata pakasele kas jalgsi, jalgrattal, soome kelgul või tavalist kelku järel vedades. Teadaolevalt said mõned ainsale vagunile ja seega rööpaid mööda lahkuda.
Põhjus asutada Vana-Narva Selts oli mäletada Narva inimesi. 31.jaanuaril 1994 loodigi selts ja tänavu möödus kümme aastat seltsi tegevusest ning 60 aastat unustamatust inimhävingust Narvas.
Seltsi üks kindel ülesanne, käia kord aastas Narvas ja külastada kalmusid nii Eesti kui Vene poolel, on seni igaaastaselt täidetud. Nii minnakse ka tänavu juunis kaheks päevaks Narva (enamasti kahe bussiga), ööbitakse juba tuttavas paigas Narva-Jõesuus, külastatakse Narva Eesti Maja Peetri koguduse hoones. Narva linna haldussekretäri abiga vormistatakse tasuta viisad Jaanilinna kalmistul käimiseks. Sõidukulu ja ööbimine katsutakse alati väikese rahaga korraldada, et kõik soovijad saaksid osaleda. Seni on leitud ka toetajaid.
kasulik teada
Falck trahvib piletita sõitjaid
AS Falck Eesti ja Tallinna linna vahel on sõlmitud haldusleping, mille kohaselt on Falckil täielik õigus trahvida ühistranspordis piletita sõitjaid. Tulenevalt Väärteomenetluse seadustikust on kohtuväline menetleja eraõiguslik
Munitsipaalpolitsei trahvib prahipõletajaid
Tallinna heakorraeeskirja kohaselt on prahi põletamine keelatud. Kuivanud puuokste põletamiseks peab taotlema loa transpordi-ja keskkonnaametist.
"Munitsipaalpolitsei, kelle otseseks kohuseks on heakorraeeskirjade rikkujaid korrale kutsuda, võtab kevadised prahipõletajad erilise sihiku alla ja kasutab nende korralekutsumiseks kõiki
Linnapiletil täienenud pakett ja uus hind
1.aprillist on linnapileti (Tallinn Card) omanikul võimalus valida ligi kaheksakümne erineva tasuta ja sooduspakkumise vahel Tallinna muuseumides, meelelahutuskeskustes, kauplustes ja restoranides ning kehtivad uued hinnad: 6 tunni linnapilet täiskasvanule maksab 90 krooni ja lastele kuni 14 eluaastat 45 krooni. 24 tunniks maksab linnapilet täiskasvanule 250, lastele 125 krooni, 48 tunniks vastavalt 300 ja 150 krooni. 72-ks tunniks on piletihind täiskasvanule 350 ja lastele 175 krooni.
Andmebaas vabadest lasteaiakohtadest
Tallinna Haridusametis on valminud interaktiivne andmebaas vabadest kohtadest linna lasteaedades. Selle kohaselt oli andmebaasi valmides Tallinnas lasteaedades kokku 424 vaba kohta. Endiselt on linna teatud piirkondades puudus sõimekohtadest,
Taastatud on Vabadussõja ausammas Narvas
Lisaks peamisele ülesandele, külastada igal aastal Narvat, on selts võtnud ette suuri kohustusi, millest mitmed on edukalt täidetud. 1994.aastal avanes masendav vaatepilt Eesti ainukesest kompaktsest Vabadussõjas hukkunute kalmistust, kuhu on maetud 198 Vabadussõja võitlejat. Viimne kui üks metallrist oli maha murtud, kalmistu oli rämpsu ja okastraati täis, Vabadussõja mälestussammas oli hävitatud kuni aluseni. Kohalik muinsuskaitse selts ei tahtnud midagi muuta, et säilitada see paik kui vandalismi näidis. VanaNarva Selts oli teist meelt. Kalmistu ei saa olla kättemaksukoht, see on paik, kus mäletada, meenutada ja ka nutta. Nii ongi seltsi eestvedamisel ja Narva Kaitseliidu, piirivalve ning linna abiga taastatud mälestussammas koos originaalkujuga alusega. Samba sissepühitsemisel 1996.a. osalesid kõik tol ajal elus olnud kümmekond vabadussõja veterani, ka tänane Eesti president ja tema proua.
Oma murest ja/või lahendustest, mida soovid teistega jagada, saab kirjutada: „Jagatud mure", Lasnamäe leht, Punane 16, 13619 Tallinn või [email protected]
juriidiline isik halduslepingu alusel. Seega on AS Falck Eesti kohtuväline menetleja.
AS-l Falck Eestil on kohustus vastavalt täitemenetluse seadustikule väärteomenetluse käigus määratud rahatrahvid sisse nõuda, vajadusel ka sundkorras, ning esitada andmed karistusregistrile.
LASNAMÄE LEHT / RAEPRESS
seadustega ettenähtud vahendeid," täpsustas munitsipaalpolitse juht Tiit Kivikas.
Põletamiseks loa saamiseks pöörduda: Tallinna Transpordi- ja Keskonnaametisse, Vabaduse väljak 10, telefon 640 4270.
Munitsipaalpolitseile info edastamiseks prahi põletamistest teatada telefonil 667 8211.
LASNAMÄE LEHT / RAEPRESS
Pileti ettenäitamisel saab selle kehtivuse ajal külastada tasuta või soodustusega kõiki pealinna suuremaid ja huviväärsemaid objekte - muuseume, kirikuid, teletorni, botaanika- ja loomaaeda ning sõita sihtkohtade vahel linnatranspordiga. Nii pääseb linnapiletiga näiteks ööklubisse Hollywood, ujuda tervisekeskustes Pirital ja Viimsis, mängida bowlingut ja palju muud. Samuti pakub kaart soodustusi kümnes erinevas eesti käsitöö poes ja Tallinna tuntud restoranides. Täienenud on ka üksikturistidele suunatud Tallinna Ametliku Linnaekskursiooni keeltevalik. LASNAMÄE LEHT / RAEPRESS
kuigi Tallinnas tervikuna on sõimekohtasid üle.
Vabade lasteaiakohtade andmebaas on üleval Tallinna Haridusameti koduleheküljel (www.haridus.ee) lasteaiad lingi all vabad kohad.
LASNAMÄE LEHT / TALLINNA HARIDUSAMET
Taastatud Vabadussõja mälestus-sammas Narva Garnisoni Vabadussõja kalmistul foto: V. Taalbergi erakogust
Sõiduks Narva koos Vana-Narva Seltsiga tuleb registreeruda telefonil 656 1340 (samas saab ka infot kord kuus toimuvatest kokkusaamistest)
Vana-Narva Selts on tänulik igasuguse toetussumma üle: a/a 10052037251006 Eesti Ühispangas
KULTUUR JA HARIDUS
EESTI KEELE SUHTLEMISKOOL Võru tn.11 (bussid 44, 51 – Vana-Kuuli peatus; 13, 67, 68 - Kotka peatus) telefonid: 635 1424; 52 75 005; fax: 635 1424; e-mail: [email protected] Eesti keele kursused alg-, kesk- ja kõrgtasemele ning EV kodakondsuse taotlejatele (hommikul, päeval, õhtul, ka fi rmades). Uued grupid aprillis, mais – enne suve eksamile! Õppida on võimalik tavalises grupis, minigrupis või individuaalselt. Tagasimaksed: PHARE 50 %, Maksuamet 26 %. Juhataja Inge Krjukov.
TONDIRABA KESKKOOL võtab vastu uusi õpilasi
Punane 69, tel 632 7075, www.traba.ee (bussid 44, 19, 54, 65) Alates I klassist inglise keele ja kunstiõpetuse lisatunnid. X klassi soovijatele lahtiste uste päev 20.05.2004 kell 15.
TONDIRABA TENNISEKESKUS
Tondiraba 11, tel 600 2915, www.tennisekool.ee
Kutsume huvilisi tutvuma Alo Ojassalu
Tennisekooli tegevuse ja võimalustega!
Noortekoori Ten Sing pop-rock muusika
TASUTA KEVADKONTSERT 24.aprillil kell 17.30 Nukuteatri suures saalis Lai tn 1. Täpsem info Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristliku Ühingu kodulehel: www.ymca.ee
RAHVATANTSUKONTSERT
24.04. kell 19 Tallinna Linnahallis. Esinevad "Kuljus" Tallinnast (,kelle 55.sünnipäeva auks kontsert toimub), "Rossijanotška" Peterburist ja "Belaja Russ" Minskist. Piletid Piletipunktides ja Linnahalli kassas.
Ümera Põhikooli TEGEVUS
LÕPETATAKSE 31. augustist
2004.
Teeninduspiirkond liidetakse edaspidi Mahtra Gümnaasiumile.
KULTUURIKESKUS LINDAKIVI Koorti tn 22, tel 632 1062,
www.lindakivi.ee 29.04 kell 19.30 Rahvusvahelise tantsupäeva kontsert. Kavas rahvatantsud, swing- ja stepptantsud, modern- ja muud tantsud. Tasuta 01.05 kell 20 Tantsuõhtu ansambliga EHO. Pilet 35.02.05 kell 17 Lauluteater PEREKRJOSTOK´il külas tuntud bard Juri Kukin Sankt-Peterburist. Pilet 80.ja 100.- (varem Vene Kultuurikeskuse kassast, enne etendust kohapeal) 08.05 kell 20 Tantsuõhtu ansambliga EHO. Pilet 35.09.05 kell 16 Emadepäeva kontsert. Esinevad Lasnamäe lasteaedade lapsed. Tasuta 14.05 kell 18 Igor Severjaninile pühendatud kontsert-etendus. Tasuta 15.05 kell 20 Tantsuõhtu ansambliga EHO. Pilet 35.16.05 kell 17 Tantsuansambel FIESTA kontsert 22.05 kell 16 Tantsukool RADA kontsert 22.05 kell 20 Tantsuõhtu ansambliga EHO. Pilet 35.23.05 kell 16 Loomingukeskuse APLAUS kontsert 29.05 kell 15 Loomingukeskuse DIAPASOON kevadpidu 29.05 kell 18 Tantsustuudio TERPSIHORE kontsert 29.05 kell 20 Tantsuõhtu ansambliga EHO. Pilet 35.30.05 kell 17 X-GENERATION kontsert 01.06 kell 18 Kultuurikeskus LINDAKIVI kollektiivide hooaja lõppkontsert. Tasuta.
RAAMATUKOGUD
PAEPEALSE RAAMATUKOGU
P. Pinna tn 2, tel 632 7463
23.04. nukuetendus
29.04. kell 13.45 Kiili kooli näiteringilt lasteetendus
07.05. kell 11 meisterdame emale kaardi, loeme raamatuid emadest
11.05. näitus: Johann Voldemar
Jannsen - 185
12.05. näitus: Tallinna Raekoda - 600
13.05. näitus: õppimis- ja enesetäienda misvõimalused
21.05. nukuetendus
LAAGNA RAAMATUKOGU
Võru tn 11, tel 635 0020 Näitused maikuus: Kevad aias ja Tähistame emadepäeva koos Euroopa Liiduga.
Heakorrakuu: 12.IV – 16.V
* Linnaosavalitsus korraldab eelmises lehes avaldatud tegevuste teostamist ja konkursi „Lasnamäe puhtaks" juhtimist.
* Iga territooriumi omanik on kohustatud korraldama prügivedu oma territooriumilt ja tasuma veoga seotud kulud. Tasuta konteinereid suuremahulise prahi äraveoks linna poolt ei paigaldata.
* Munitsipaalpolitsei trahvib korteriühistuid, kui ühistu prügikastide kõrvale on ladustatud vana mööbel, kasutamiskõlbmatuks muutunud majapidamistehnika või remondijäägid. Majapidamisjääkide ladustamine prügikastide kõrvale on keelatud.
* Valge köögitehnika ja olmeelektroonika kogumise ja äravedamise kampaania korraldab EMEX koostöös Samsung Electronicsiga. Tasuta saab ära tuua vanad külmkapid, pesumasinad, pliidid, rösterid, föönid, triikrauad ja muu kasutamiskõlbmatu kodutehnika. Konteinerid Lasnamäel pannakse üles järgmiselt:
* 16.04.04 Pae 9-15 garaažide juures olevale maa-alale
* 23.04.04 Kahu tänaval garaažidega külgneval alal
* 30.04.04 Raadiku 9 ja autoparkla vahelisel alal
* 07.05.04 Linnamäe tee 37a juures oleval alal
* Lisaks korraldab EMEX ka sellel aastal omanikuta autovrakkide äravedu. Lisainfo: Betooni 12, 625 8666, 625 8628.
* EMEX hoiatab elanikke ja ühistuid isehakanud metallikokkuostjate eest ning soovitab oma territooriumil oleva metallvara suhtes tähelepanelik olla. On esinenud juhtumeid, kus kevadise heakorrakuu egiidi all varastatakse majapidamistest metallesemeid ja -tehnikat.
* Kogutakse ohtlikke jäätmeid koostöös OÜ-ga Kesto. Kogumiskonteinerid asuvad 22-s bensiinijaamas üle Tallinna, mis on avatud ööpäevaringselt. Elanikelt võetakse vastu järgmisi jäätmeid: jääkõlisid ja õlifi ltreid, õliseid pühkmematerjale, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid jaepakendis, elavhõbelampe, aegunud ja kasutuskõlbmatuid ravimeid ja muid meditsiinilisi jäätmeid, kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid, elavhõbekraadiklaase ja muid elavhõbedat sisaldavaid jäätmeid, patareisid ja akusid.
TEATED
ID-PILETID MÜÜGIL ka linnaosavalitsuses
Alates 12.aprillist on ID-pileteid teenustatuta võimalik Lasnamäel osta Punane tn 16, I korrusel, linnaosavalitsuse infopunkti kõrval. Pileteid on võimalik osta kõikidel tööpäevadel linnaosavalitsuse töötamise ajal.
KORTERIÜHISTUTE INFOPÄEV
Toimub 26.mail kell 16 Punane tn 16. Autasustatakse parimaid Lasnamäe heakorrastajaid, kellele saadetakse ka kutsed vastavalt konkursi "Lasnamäe puhtaks" tulemustele.
BUSS NR 31 SÕIDUPLAAN
MUUTUS
Alates 1. aprillist on sõiduintervallid muutunud liinil 31 (P. Pinna
– Kunstiakadeemia). Varahommikul
Asukohad:
* NESTE Smuuli bensiinijaam Punane 43
* STATOIL Mustakivi bensiinijaam Mahtra 29
* STATOIL Võidujooksu bensiinijaa m Võidujooksu 10
Avatud ööpäevaringselt. Ohtlike jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda tankla töötaja poole. Bensiinijaamade juures ei võeta vastu ohtlikke jäätmeid asutustelt ega ettevõtetelt.
Kasutamiskõlbmatute patareide kogumiskastide asukohad:
* Laagna Gümnaasium Vikerlase 16
* Punane Selver Punane 46 Taaskasutatavate jäätmete liikide kaupa kogumispunktide asukohad (vanapaber ja papp, polüetüleenja plekktaara, värvitu ja värviline klaastaara) asukohad:
* Katleri tn/ Paasiku tn vaheline plats
* Laagna tee/ Mahtra tee Mustakivi)
(
* Pae 57/ Paekaare 40 (Pae keskus)
* Peterburi tee 4/Peterburi tee 10
* Peterburi tee 64 (Ehitus Service)
* Punane tn/ Kuuli tn
* P. Pinna tn ( Kotka Kaubanduskeskus )
* Smuuli tee " Sõjaraba" bussipeatus
* Eraisikutelt võtab autorehve vastu OÜ Slops ( Maleva 4, Tallinn tel 661 9448) võtab vastu autorehve eraisikutelt. Korraga saab tuua kuni 5 rehvi, ühe rehvi hind 10 kr (1kr/kg )
* Juriidilistelt isikutelt võtab autorehve vastu MTÜ Eesti Rehviliit (info: Urmas Nikolai 50 48 889 ) võtab vastu autorehve juriidilistelt isikutelt 700 kr/ tn.
* Aia- ja haljastusjäätmete kogumis- ja vastuvõtuteenus Eesti Jäätmeringluse OÜ-lt heakorrakuu jooksul Tallinna linna era- ja juriidilistele isikutele. Eraisikutele kuni 200 l / kott 35 kr, koti korjame ise kokku. Juriidilistele isikutele 210kr / tonn + 18%, vastuvõtuhind Jõelähtmel, ilma transpordita. Vajadusel pakume transporti lisatasu eest. Infotelefonid 644 0052, 50 78 060.
* Linnaosavalitsus likvideerib omavoliliselt rajatud aiamaad Liikuri ja Vana-Kuuli tn vahelisel alal.
* Lasnamäe laupäevak toimub 8.mail algusega kell 10 Narva mnt, Vormsi tn ja Läänemere tee vahelisel haljasalal, kõik on oodatud osalema!
enne kella seitset ja alates keskpäevast sõidavad bussid intervalliga 16 minutit. Hommikustel ja õhtustel tipp-tundidel intervallid ei muutu.
BUSSIPEATUSEL UUS NIMETUS
Laagna teel Varraku tänava ja Mustakivi tee vahelisel lõigul paikneva peatuse nimeks on Tallinna Linnavalitsuse määruse kohaselt Taevakivi.
TÖÖPAKKUMINE
METALLITÖÖTLEMISETTEVÕTE ABF Baltic Produktion OÜ
Kuusalu, Kuusalu tee 41 (Peterburi mnt mööda ca 30 km Tallinnast) võtab tööle: stantsimisjaoskonna meistri ja järgmised töölised: puurija, faasija-hõõritseja, stantsija, lukksepp-rihtija, seadmete remondilukksepp, tööriistalukksepp, tõstukijuht sisetranspordil, abitööline. Info telefonil 603 3400.
NOORSOO- JA PREVENTSIOONITEENISTUSE JUHT Jätkame Lasnamäe politsei tutvustamist
Korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel HELLE SOOTS (44a.)
Praegusel ametikohal alates 01.04.2004.a. Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja Paikuse Politseikooli. Politseiteenistuses alates 30.04.1999a. Hobiks on teater ja muusika.
KOHTULIKE ARUTELUDE VÄÄRTEOASJADE LAHENDAJA
Korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel LIIDIA RÄÄMET (46a.)
Teenistusstaaž korrakaitseorganites on 19 aastat. Kuni 01.01.2004.a. töötas
politsei
politseivaneminspektorina Ida PO korrapidamisteenistuses. Keskharidus ja erialased täiendkoolitused. Alates 01.01.2004.a. tegeleb väärteoasjades kohtulikel aruteludel karistuse taotlemisega ja politseiametnike tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamisega. Hobiks on lapsed.
KORRAKAITSE MENETLUSTEENISTUSE JUHT
Korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel BERT PÕDER (34a.)
Praegusel ametikohal alates 01.01.2004.a. Alluvaid on 8 politseiametnikku. Teenistusstaaž on 15 aastat. 1990.aastal lõpetas Tallinna Miilitsakooli, kust sai juristi diplomi, samal aastal asus tööle Mere RSAO-s. 1994.aastast teenistuses Lasnamäel. Aktiivselt tegeleb spordiga, mängib võrk- ja korvpalli.
PÕHJA PP IDA POLITSEIOSAKOND
LASNAMÄE HALDUSKOGU OTSUSTAS: 17.03.2004
1. Kinnitada halduskogu korrakaitsekomisjoni liikmeteks Adolf käis ja Vitali Faktulin.
2. Kinnitada halduskogu tarbijakaitse-komisjoni liikmeks Jevgeni Karavajev.
ja XI M/R planeeringus esitatud liiklusskeemi muutmisel koostada planeeringu naaberalale uus liiklusskeem.
3. Kooskõlastada Loitsu tn 10a kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne nr 1834 järgmise märkusega: Likvideerida kinnistul asuv 15 aastat seisnud pooleli olev avariiline ehitis enne detailplaneeringu algatamist.
4. Kooskõlastada Valge tn 10 kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne nr 1825 märkusteta.
5. Kooskõlastada Narva mnt 150/90, 150a ja 150b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu lähteülesanne nr 1808 järgmise märkusega: 1993.a. kinnitatud Lasnamäe X M/R lõunaosa
Tore on saada ajalehte Lasnamäe, kuid paluks leht postitada nii, et pool lehte poleks postkastist väljas. Eriti halb on see suvekuudel, kui inimesed sõidavad mitmeks päevaks kodunt ära, aga postkastist on kohe näha, kus pole inimesi kodus. Ennetagem kuritegevust! Ette tänades, Maie, Lasnamäe elanik 1980.aastast.
Juhin tähelepanu täiesti ebamormaalsele olukorrale meie linnaosas asuvatel laste mänguplatsidel. Pidevalt toovad koerte omanikud oma koeri just laste mänguväljakutele, kus need oma nõudeid rahuldavad ja lapsi hirmutavad. Ajakirjanduses oli juttu, et koerte viimine laste mänguplatsile on keelatud ja rikkujiad karistatakse. Praktiliselt seda näha pole. Peale selle kasutavad neid platse teismelised, rikkudes laste mänguriistu. Palume tähelepanu platsile Loitsu-Virbi peatuse vahel. Vajame lasteväljakute märke. Palume kaasa aidata, et lapsevanemad saaksid ohutult kasutada meie linnaosas asuvaid mänguväljakuid, mitte kartes laste vigastusi või riiete rikkumist. Margarita M.
Raamatumüüja ostjale: „Soovitan teil osta selle huumorikogumiku. Te surete naeru kätte!" „Aga kas teie olete seda lugenud?" küsib ostja.
„Naiivne küsimus!"
märgib
üks kõrvalseisjaist skeptiliselt. „Ta on ju elus!"
Värske abielupaar väljub kirikust. Naine ütleb liigutatult mehele: :) :) :)
„Oo, kallim, kuidas ma ootan tänast õhtut!"
6. Kooskõlastada Ümera tn 58a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne nr 1115 järgmise märkusega: Mitte laiendada tasulise parkla ala.
7. Kooskõlastada Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kinnistu detailplaneeringu lähteülesanne nr 1846 märkusteta.
8. Mitte koosklastada Narva mnt 131b maa-ala detailplaneeringu lähteülesannet nr 1590 järgmisel põhjusel: Ei pea õigeks haljasvööndisse planeerida ärimaa sihtotstarbelisi ehitisi.
kiri toimetusele
Toimetus vastab: Kiri on edastatud lehe kirjastajale, Seven Styles Marekting OÜ-le, kes korraldab ka levitamist D2D kullerfi rma abil. Loodetavalt leiab mure lahenduse.
Toimetus vastab: Kiri on edastatud linnamajanduse osakonnale, kes tegeleb heakorra probleemidega. Siiski soovib toimetus siinkohal arvamust avaldad. Lapsevanemad võiksid pöörduda mänguväljaku läheduses olevate ühistute poole, et koos korrastada oma laste õueala, piirata mänguväljaku osa ja kutsuda korrale neid, kes laste heaolu häirivad. Nii saab koostegemisest rõõmu tunda ja kindlama ning kiirema lahenduse. Igas ühistus võiksid olla üldkasutatavad rehad, luuad, labidad ja majahoidjagi töö saab korraldada nii, et ta hoolitseks just selle territooriumi eest, mis ühistule oluline, mitte krundipiiri täpsusega. Kindla tegevusplaani korral on koostöö linnaosavalitsusega ka tõenäoliselt konstruktiivsem.
maria naljanurk :)
„Mina samuti," vastab mees, „vaevalt suudan ära oodata!"
„Kas sinu kingad siis ka pigistavad?" imestab naine.
Naljanurka saab iga lugeja sisustada, saates anekdoote, naljapilte ja kommentaare: Lasnamäe Leht, Punane tn 16, Tallinn 13619 või e- postiga: [email protected]. :) :) :)
|
<urn:uuid:4bc689e2-29a5-4582-8089-f006930b824a>
|
CC-MAIN-2018-34
|
https://www.tallinn.ee/est/g1070s15928
|
2018-08-17T09:12:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-34/segments/1534221211935.42/warc/CC-MAIN-20180817084620-20180817104620-00232.warc.gz
| 1,010,423,177
| 14,274
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999874
|
ekk_Latn
| 0.999882
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6520,
12410,
22386,
35497
] | 1
|
[
0.3671875,
0.478515625,
0.12109375,
0.0289306640625,
0.0036468505859375,
0.00124359130859375
] |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.