text
string | id
string | dump
string | url
string | date
string | file_path
string | offset
int64 | token_count
int64 | language
string | page_average_lid
string | page_average_lid_score
float64 | full_doc_lid
string | full_doc_lid_score
float64 | per_page_languages
list | is_truncated
bool | extractor
string | page_ends
list | probs_argmax
int64 | probs
list |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Avaleht>Otsige õigusvaldkonna spetsialisti>Õigusvaldkonna ametid
Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change
Õigusvaldkonna ametid
Horvaatia
Õigusasutuste juristid
Kohtunikud ( ; ains. ). suci sudac
Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja sooritanud edukalt riikliku advokaadieksami. Kohtunikuks nimetatav isik peab olema Horvaatia kodanik.
),
Riikliku kohtuametnike kooli ( ) lõpetanud isiku võib nimetada väärteomenetluste kohtu ( Državna škola za pravosudne dužnosnike prekršajni sud munitsipaalkohtu ( ), kaubanduskohtu ( ) või halduskohtu ( ) kohtunikuks. općinski sud trgovački sud upravni sud
Isiku, kes on töötanud kohtus vähemalt kaheksa aastat, võib määrata maakonnakohtu ( ), Horvaatia Vabariigi kõrgema väärteoasjade kohtu ( županijski sud , Horvaatia Vabariigi kõrgema kaubanduskohtu ( ) ja Horvaatia Vabariigi Visoki prekršajni sud Republike Hrvatske) Visoki trgovački sud Republike Hrvatske kõrgema halduskohtu ( ) kohtunikuks. Visoki upravni sud Republike Hrvatske
Horvaatia Vabariigi ülemkohtu ( ) kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt 15 aastat kohtus, kas Vrhovni sud Republike Hrvatske kohtuametniku, advokaadi või notarina, või õigusteaduse õppejõuna ülikoolis (viimasel juhul arvestatakse töökogemust alates advokaadieksami läbimisest), või maineka juristi, kes on edukalt sooritanud advokaadieksami, kellel on vähemalt 20aastane töökogemus ning kes on tõestanud end konkreetses õigusvaldkonnas ning kutse- ja akadeemilises tegevuses.
Kohtute seadus ( ) Zakon o sudovima Kohtute seadus ( ) Zakon o sudovima
Riikliku justiitsnõukogu seadus ( ) Zakon o državnom sudbenom vijeću Riikliku justiitsnõukogu seadus ( ) Zakon o državnom sudbenom vijeću
Kohtunike ja teiste õigusala ametnike töötasude seadus ( ) Zakon o plaćama sudaca i drugih pravosudnih dužnosnika Kohtunike ja teiste õigusala ametnike töötasude seadus ( ) Zakon o plaćama sudaca i drugih pravosudnih dužnosnika
Kohtutöötajad
Kohtutöötajate ning kutse-, kantselei ja tehniliste ülesannete teostamiseks vajaliku abipersonali arvu määrab justiitsminister.
Riigiteenistujate ja abipersonali töötamist kohtutes, nende töötasusid ja muid tööalaseid õigusi, kohustusi ja ülesandeid ning vastutust ametialaste rikkumiste eest reguleerivad riigiteenistujate ja abipersonali tööõigusnormid ja tööõiguse üldnormid.
Kohtute vabu ametikohti võib täita üksnes justiitsministri heakskiidul.
Töötajate ja abipersonali töölevõtmisel kohtutesse tuleb arvestada vähemusrahvuste esindatust.
Kohtute töötajate ja abipersonali haridusnõuete, praktikantide, riikliku erialaeksami sooritamise tingimuste, selle eksami õppekava ja metoodika ning muude seonduvate küsimuste kohta annab määrused justiitsminister.
Kohtute töötajaid võib justiitsminister oma otsusega üle viia teise kohtusse vastavalt töökorralduslikele vajadustele. Kohtul võivad olla kohtunõunikud (sudski ; ains. ) ja kohtu vanemnõunikud ( ; ains. ). savjetnici sudski savjetnik viši sudski savjetnici viši sudski savjetnik
Kohtunõunikuna võib töötada isik, kellel on kõrgharidus õigusteaduses ning kes on edukalt läbinud riikliku advokaadieksami.
Kohtu vanemnõuniku või Horvaatia Vabariigi ülemkohtu nõuniku ametisse võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus õigusteaduses, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ning on töötanud vähemalt kaks aastat kohtunõuniku, kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel vähemalt viis aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal.
Horvaatia Vabariigi ülemkohtu vanemnõuniku ametisse võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt neli aastat kohtunõuniku, kohtuametniku, advokaadi või notarina, või isiku, kes on edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami ja töötanud seejärel vähemalt 10 aastat mõnel muul õigusvaldkonna ametikohal. Kohtunõunike ja kohtu vanemnõunike volitused
Kohtunõunikud ja kohtu vanemnõunikud osalevad kohtuistungitel ja võivad iseseisvalt teostada teatavaid menetlustoiminguid, hinnata tõendeid ja teha kindlaks fakte.
Nimetatud toimingute tulemustest lähtudes esitab kohtunõunik või kohtu vanemnõunik otsuse projekti kohtunikule, keda kohtu esimees on selleks volitanud, ning see kohtunik teeb projekti alusel otsuse. Kohtunõunik või kohtu vanemnõunik avaldab nimetatud otsuse kohtuniku loal.
Kui kohtunik ei nõustu kohtunõuniku või kohtu vanemnõuniku esitatud projektiga, menetleb ta ise asja.
Vastavalt kehtivale kohtute seadusele on kohtunõunikel ja kohtu vanemnõunikel õigus menetleda asju ja esitada otsuste projekte:
tsiviilvaidlustes, mille esemeks olev rahaline nõue või hüvitisenõue ei ületa 100 000 Horvaatia kunat (HRK), ning kaubandusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 500 000 HRK;
kollektiivlepingutest tulenevates töövaidlustes;
haldusvaidlustes küsimuste üle, mis otsustatakse analoogses vaidluses tehtud lõplikult jõustunud kohtuotsuse alusel, avalik-õiguslike isikute tegude või tegematajätmiste suhtes esitatud kaebuste üle ning haldusvaidlustes, milles nõude summa ei ületa 100 000 HRK;
täitemenetlustes;
pärimismenetlustes;
kinnistusraamatu menetlustes;
väärteomenetlustes;
hagita menetlustes, välja arvatud teovõime piiramise menetlused, kaasomandi lõpetamise menetlustes, piiride kindlaksmääramise menetlustes ja perekonnaseaduse ( ) alusel toimuvates menetlustes; Obiteljski zakon registreerimismenetlustes;
lühendatud maksejõuetusmenetlustes, seoses kohtumenetluse kuludega.
Kohtunõunikel ja kohtu vanemnõunikel on õigus teha toiminguid ja otsuseid teatavates menetlustes, mille puhuks see õigus on neile konkreetsete õigusaktidega ette nähtud.
horvaadi
ET
Teise astme menetlustes ja erakorraliste õiguskaitsevahenditega seotud menetlustes koostavad kohtunõunikud ja kohtu vanemnõunikud aruandeid menetluse käigu kohta ja koostavad otsuse projekti.
Kohtunikukandidaadid ( ; ains. ) sudački vježbenici sudački vježbenik
Justiitsministeerium määrab igal aastal kohtutele teatava arvu praktikandikohti vastavalt riigieelarves selleks ette nähtud rahalistele vahenditele.
Kohtunikukandidaatide kohtutesse töölevõtmise tingimusi, nõudeid, kestust ja korraldust reguleeritakse eraldi seadusega.
Eksperdid ( ; ains. ) stručni suradnici stručni suradnik
Kohtutel võib olla ka töötajaid, kes on omandanud kutsehariduse või kõrghariduse ja kellel on vajalikud töökogemused defektoloogia, sotsioloogia, haridusteaduse, majandusteaduse, raamatupidamise ja finantsarvestuse alal või muudes asjaomastes valdkondades.
Eksperdid ja eksperdiabid ( ; ains. ) abistavad kohtunikke kohtuasjades, mille puhul on vaja eksperditeadmisi. stručni pomoćnici stručni pomoćnik
Kohtukaasistujad ( ; ains. ) suci porotnici sudac porotnik
Kohtukaasistujaks võib määrata isiku, kes on Horvaatia kodanik ja võimeline selles ametis töötama.
Kohtukaasistujad nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja neid võib sellesse ametisse pärast ametiaja lõppemist tagasi nimetada.
Kui ametis oleva kohtukaasistuja ametiaja lõpuks ei ole tema asemele uut kaasistujat nimetatud, jätkab ta oma ametikohustuste täitmist kuni uue kaasistuja nimetamiseni.
Munitsipaal- ja maakonnakohtute kaasistujad nimetab ametisse maakogu () ja Zagrebis Zagrebi linnavolikogu (
županijska skupština
Gradska skupština
), kellele võivad kandidaate esitada valla- ja linnavolikogud, ametiühingud, tööandjate liit ja Horvaatia majanduskoda.
Grada Zagreba
Horvaatia Vabariigi ülemkohtu kaasistujad nimetab Horvaatia parlament justiitsministri ettepanekul selliselt, et esindatud oleksid kõik maakonnad. Enne kohtukaasistujate nimetamist tuleb ära kuulata vastava kohtu esimehe arvamus esitatud kandidaatide kohta.
Kohtu haldusdirektor ( ) ravnatelj sudske uprave
Üle 40 kohtunikuga kohtul võib olla haldusdirektor.
Ühe maakonnakohtu tööpiirkonnas asuvatel eri liiki ja eri astmete kohtutel, milles on kokku üle 40 kohtuniku, võib olla nende kohtute jaoks töötav ühine haldusdirektor. Ühise haldusdirektoriga kohtud sõlmivad haldusdirektori vastutusalasse kuuluvate ülesannete täitmiseks ühise tegutsemise lepingu.
Kohtu haldusdirektor vastutab järgmiste ekspertiisi-, haldus-, tehniliste ja muude funktsioonide nõuetekohase ja õigeaegse korraldamise eest kohtus:
kohtu hoone, ruumide ja töövahendite haldamine ning seonduvad investeeringud;
iga-aastase hankeplaani koostamine ja kooskõlastamine vastavalt õigusaktidele ja kohtu vajadustele;
riigihangete läbiviimine;
varaliste ja finantstehingute jälgimine ning bürooteenuste ja tehniliste abiteenustega seotud ülesannete täitmine;
kohtu eelarve- ja omavahendite haldamine ja nende kasutamise jälgimine;
kohtu haldamisega seotud projektide ettevalmistamises ja teostamises osalemine ning projektide teostamise järelevalve;
kohtu arvutisüsteemi hooldamine ja selle nõuetekohase toimimise eest vastutamine;
kohtu tööga seotud statistika nõuetekohase ja õigeaegse koostamise kindlustamine;
koostöö kohalike ja piirkondlike ametiasutustega seadmete ostmisel ja vahendite hankimisel kohtute eriotstarbeliseks tegevuseks;
muude talle kohtu esimehe määratud ülesannete täitmine.
Kohtu haldusdirektor annab oma tööst aru kohtu esimehele.
Kohtu haldusdirektoriks nimetataval isikul peab olema kõrgharidus õigus- või majandusteaduse alal ning asjakohased korraldus- ja finantstöö kogemused.
Kohtusekretär ( ) tajnik suda
Üle 15 kohtunikuga kohtul võib olla kohtusekretär. Kohtusekretär abistab kohtu esimeest kohtu haldusülesannete täitmisel. Kohtusekretäriks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus õigusteaduses.
Horvaatia Vabariigi ülemkohtu, Horvaatia Vabariigi kõrgema kaubanduskohtu, Horvaatia Vabariigi kõrgema halduskohtu ja Horvaatia Vabariigi kõrgema väärteoasjade kohtu kohtusekretäriks nimetatav isik peab vastama sama kohtu vanemnõunikule esitatavatele nõuetele.
Kohtusekretär vastutab järgmiste kohtu kantselei- ja muude tehniliste tööde nõuetekohase ja õigeaegse teostamise eest:
kohtu töötajate ja abipersonali töö korraldamine ja järelevalve;
töötajate ja abipersonali väljaõppe seire ja kavandamine ning töötulemuste jälgimine;
kohtu esimehe nõusolekul kohtu töötajate ja abipersonali lähetustega seotud otsuste vastuvõtmine;
kohtu töö suhtes esitatud avalduste ja kaebuste läbivaatamise eest vastutamine kohtu esimehelt saadud volituse alusel;
muude talle kohtu esimehe määratud haldusülesannete täitmine.
eriõigusaktidega ette nähtud muude ülesannete täitmine.
Kohtusekretär annab oma tööst aru kohtu esimehele.
Kohtu kõneisik ( ) glasnogovornik suda
Kohtul on kõneisik.
Kõneisikuks on kohtunik, kohtunõunik või muu isik, kelle määrab kohtu esimees vastavalt aastasele tööplaanile.
Maakonnakohtu esimees võib määrata ühe oma kohtu kohtuniku nii selle kohtu kui ka kõikide selle tööpiirkonda kuuluvate munitsipaalkohtute kõneisikuks.
Nimetada võidakse ka kõneisiku asetäitja.
Kohtu kõneisik annab teavet kohtu töö kohta vastavalt kohtute seadusele, kohtute töökorrale ( ) ja avaliku teabe seadusele ( Sudski poslovnik Zakon o pravu ). na pristup informacijama
Riigiprokurörid ( ; ains. ) državni odvjetnici državni odvjetnik
Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami.
Riigiprokurör vastutab enda esindatava ja juhitava prokuratuuri ( ) pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise eest. državno odvjetništvo
Riigiprokuratuur on autonoomne ja iseseisev õigusasutus, kellel on õigus ja kohustus algatada menetlusi kuritegude ja muude karistatavate õigusrikkumiste toimepanijate suhtes, võtta õiguslikke meetmeid Horvaatia Vabariigi varade kaitseks ning rakendada õiguskaitsevahendeid põhiseaduse ja õigusaktide täitmise tagamiseks.
Riigiprokuratuur teostab oma volitusi kooskõlas põhiseaduse, õigusaktide, Horvaatia Vabariigi õigussüsteemi osaks olevate rahvusvaheliste lepingute ning Horvaatia Vabariigi põhiseaduse, rahvusvaheliste lepingute ja seaduste alusel vastu võetud muude normidega.
Horvaatia Vabariigi riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on kogu Horvaatia Vabariigi territoorium, munitsipaalprokuratuuride ( ; ains općinska državna odvjetništva ) tööpiirkonnaks on ühe või mitme munitsipaalkohtu tööpiirkond ning maakonnaprokuratuuride ( općinsko državno odvjetništvo županijska državna odvjetništva ; ains. ) tööpiirkonnaks on maakonnakohtu või kaubanduskohtu ja halduskohtu tööpiirkond. županijsko državno odvjetništvo
HORVAATIA VABARIIGI RIIGIPROKURATUUR
KORRUPTSIOONI JA ORGANISEERITUD
KURITEGEVUSE TÕKESTAMISE BÜROO ( ) [USKOK] URED ZA SUZBIJANJE KORUPCIJE I ORGANIZIRANOG KRIMINALITETA
MAAKONNAPROKURATUURID (15)
MUNITSIPAALPROKURATUURID (33)
Horvaatia Vabariigi riigiprokuratuur
Gajeva 30a, 10 000 Zagreb
http://www.dorh.hr/
Horvaatia Vabariigi peaprokurör ( ) glavni državni odvjetnik
tel: +385 1 459 18 88
faks: +385 1 459 18 54
e-post: [email protected]
Kriminaalõiguse osakond ( ) kazneni odjel
tel: +385 1 459 18 00
faks: +385 1 459 18 05
e-post: [email protected]
Tsiviil- ja haldusasjade osakond ( ) građansko upravni odjel
tel: +385 1 459 18 61
faks: +385 1 459 19 12
e-post: [email protected]
Munitsipaalprokuratuurid (370 Kb)
Munitsipaalprokuratuurid (370 Kb)
Maakonnaprokuratuurid (284 Kb)
Prokuratuuriseadus ( ) Zakon o državnom odvjetništvu Prokuratuuriseadus ( ) Zakon o državnom odvjetništvu
(Prokuratuuride tööpiirkondade ja asukohtade seadus (
)
Zakon o područjima i sjedištima državnih odvjetništava
(Prokuratuuride tööpiirkondade ja asukohtade seadus (
)
Zakon o područjima i sjedištima državnih odvjetništava
Uus prokuratuuride tööpiirkondade ja asukohtade seadus, millega korrastatakse munitsipaalprokuratuuride võrku, jõustub 1. aprillil 2015.
Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise büroo seadus ( ) Zakon o Uredu za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamise büroo seadus ( ) Zakon o Uredu za suzbijanje korupcije i organiziranog kriminaliteta
Advokaadid ( ; ains. ) odvjetnici odvjetnik
Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami.
Advokaat on sõltumatu teenuseosutaja, kes abistab füüsilisi ja juriidilisi isikuid nende õiguste ja huvide kaitsmisel. Advokaatide tegevust reguleerib advokaadiseadus ( ). Zakon o odvjetništvu
Advokatuuri autonoomia ja sõltumatuse tagavad advokaadid, kes teostavad oma vaba kutset autonoomselt ja sõltumatult. Advokaadid on organiseerunud
Horvaatia advokatuuriks (), mis on autonoomne ja sõltumatu advokaatide ühing Horvaatia Vabariigi territooriumil.
Hrvatska odvjetnička komora
Advokaadid võivad moodustada advokaadibüroo ( ), ühise advokaadibüroo ( ) või advokaadiühingu ( odvjetnički ured zajednički odvjetnički ured odvjetničko ), millest viimane võib olla avalik äriühing ( ) või piiratud vastutusega äriühing ( ). društvo javno trgovačko društvo društvo s ograničenom odgovornošću Advokaadid osutavad advokaadi kutseteenust ega tohi töötada muul alal.
Advokaadile on kohustuslik liikmesus Horvaatia advokatuuris, mis on autonoomne ja sõltumatu juriidilise isiku tunnustega organisatsioon. Horvaatia advokatuur esindab kogu Horvaatia Vabariigi advokatuuri. Advokatuuri organid on üldkogu ( ), juhatus ( ), nõukogu ( ), Skupština Upravni odbor Izvršni odbor esimees ( ) ning teised põhikirjas sätestatud organid. Predsjednik
Advokaadid võivad osutada mis tahes juriidilist abi, eelkõige:
anda õigusnõu;
koostada dokumente (lepinguid, testamente, avaldusi jne) ning valmistada ette hagiavaldusi, kaebusi, vaideid, avaldusi, taotlusi, erakorraliste õiguskaitsevahendite taotlusi ja muid esitisi;
esindada oma kliente.
Advokaat võib teha oma kutsetööd iseseisvalt või advokaadibüroo või advokaadiühingu kaudu.
Professionaalset õigusabi võivad osutada üksnes advokaadid, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Horvaatia Vabariigi ülikoolides töötavad õigusteaduse õppejõud ja abiõppejõud ( ) võivad anda tasu eest õigusnõu ja esitada arvamusi. See ei hõlma õigust koostada dokumente (lepinguid, testamente, docenti avaldusi jne) ning valmistada ette hagiavaldusi, kaebusi, vaideid, avaldusi, taotlusi, erakorraliste õiguskaitsevahendite taotlusi ja muid esitisi. Neil ei ole lubatud anda muud liiki õigusabi ning nad on kohustatud Horvaatia advokatuuri teavitama õigusabi osutamise kavatsusest taasesitamist võimaldavas vormis. Õigus töötada Horvaatia Vabariigi territooriumil advokaadina tekib pärast advokaatide nimekirja kandmist ja vande andmist. Konkreetse otsuse isiku kandmise kohta advokaatide nimekirja teeb Horvaatia advokatuur.
Horvaatia advokatuur
Koturaška 53/II, 10 000 Zagreb tel: +385 1 6165 200
faks: +385 1 6170 686
[email protected] http://www.hok-cba.hr/
Advokatuuriseadus
Notarid ( ; ains. ) javni bilježnici javni bilježnik
Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku notarieksami.
Notarid ei esinda kliente. Tegemist on klientide heaks töötavate kogenud asjatundjatega. Nende ülesanne on aidata klientidel korraldada oma õigussuhteid võimalikult hästi, et vältida pikki ja kulukaid vaidlusi. Lisaks sellele on notarid erapooletud, kuna nad tegutsevad õiguskindluse, mitte konkreetse kliendi huvides, ega või keelduda ametiülesannete täitmisest õiguspärase põhjuseta. Notarid on kohustatud hoidma neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena.
Notariteenuse sisuks on avalike dokumentide koostamine ja väljaandmine tehingute, kinnituste ja õiguste aluseks olevate faktide kohta, eradokumentide ametlik tõestamine, dokumentide, raha ja väärtasjade deponeerimine eesmärgiga anda need hiljem edasi teistele isikutele või pädevatele asutustele ning seadusega ette nähtud toimingute tegemine kohtu või muu avalik-õigusliku asutuse nõudel. Notariteenuse kui avaliku teenuse korraldust ja toimimist reguleerib notariaadiseadus ( ). Zakon o javnom bilježništvu
Notariteenuseid osutavad notarid kui autonoomsed ja sõltumatud spetsialistid, kellel on üldsuse usaldus. Notarid nimetab ametisse justiitsminister. Ministeerium määrab notari asukoha tööpiirkonnas, kuhu ta on ametisse nimetatud, ning notari tööpiirkond vastab sellele munitsipaalkohtu seadusjärgsele tööpiirkonnale, mille territooriumil notar asub. Notar võib esindada klienti kohtutes ja ametiasutustes otseselt kliendi dokumentidega seotud hagita menetlustes ning notaril on sel juhul advokaadi õigused ja kohustused.
Horvaatia Vabariigi notarid peavad astuma Horvaatia notarite koja ( ) liikmeks. Koja asukoht on Zagreb. Koja eesmärk on Hrvatska javnobilježnička komora kaitsta notarite mainet ja au, kaitsta nende õigusi ja huve ning koda otsustab nende õiguste, kohustuste ja vastutuse üle. Koja organid on üldkogu (Skupština ), juhatus ( ) ja esimees ( ). Upravni odbor Predsjednik
Järelevalvet notarite tegevuse üle teostavad justiitsminister ja notarite koda.
Horvaatia notarite koda
Radnička cesta 34/II, 10 000 Zagreb tel: +385 1 4556 566
faks: +385 1 4551 544
e-post:
[email protected] http://www.hjk.hr/Uredi
Notariaadiseadus (Zakon o javnom bilježništvu)
Notari tasu seadus ( ) Zakon o javnobilježničkim pristojbama Notari tasu seadus ( ) Zakon o javnobilježničkim pristojbama
Riiklike, kohalike ja piirkondlike asutuste juristid
Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami (ametikohtadel, mis eeldavad tööandja esindamist).
Riigiteenistujate (sealhulgas juristide) seisundit riigiasutustes reguleerib riigiteenistujate seadus ( ) ning töötajate (sealhulgas Zakon o državnim službenicima juristide) seisundit kohalikes ja piirkondlikes asutustes reguleerib kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse seadus (Zakon o lokalnoj i područnoj (regionalnoj) ). samoupravi
Äriühingute juristid
Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami (ametikohtadel, mis eeldavad tööandja esindamist).
Äriühingute juristidel on enda ametikohustustest tulenevalt õigus esindada vastavat äriühingut kõikides ametiasutustes ja kõikides õigussuhetes, sealhulgas tsiviilkohtumenetlustes, lepingute sõlmimisel, tööõiguse küsimustes, varade ja staatusega seoses, väärteo- ja kriminaalmenetluses jne. Ärivaldkonnas töötavatel juristidel on õigus osaleda riiklikul advokaadieksamil seadusega ette nähtud tingimustel.
Horvaatia Vabariigis ei ole eraldi kutsekoda äriühingutes töötavatele juristidele. Seetõttu kuulub osa äriühingute juriste kodanikuühiskonna organisatsioonidesse, mis on loodud ärivaldkonnas töötavate juristide huvide edendamiseks ja äriühingute juristidele ametialase täiendkoolituse korraldamiseks.
Äriühingute juristide seisund Horvaatia Vabariigi äriühingutes ei ole eraldi õigusaktidega reguleeritud.
Asutuste ja õppeasutuste juristid
Haridusnõuded: on omandanud kõrghariduse või magistrikraadi õigusteaduses ja edukalt sooritanud riikliku advokaadieksami (ametikohtadel, mis eeldavad tööandja esindamist).
Haridusnõuded tööks kõrgharidusasutustes ning teadus- ja haridusala ametites: asjaomasel isikul peab olema kõrgharidus või magistrikraad õigusteaduses või doktorikraad ning ta peab olema esinenud ettekannetega vastava valdkonna teadus- või akadeemilistel üritustel ning avaldanud teadus- ja akadeemilisi publikatsioone.
Riiklik justiitsnõukogu ( ) Državno sudbeno vijeće
Riiklik justiitsnõukogu on autonoomne ja sõltumatu organ, mis tagab kohtuvõimu autonoomiat ja sõltumatust Horvaatia Vabariigis. Nõukogu otsustab autonoomselt, kooskõlas põhiseaduse ja õigusaktidega, kohtunike ja kohtute esimeeste ametissenimetamise, edutamise, üleviimise, ametist vabastamise ja distsiplinaarkaristuste üle, välja arvatud Horvaatia Vabariigi ülemkohtu esimehe suhtes. Ülemkohtu esimehe valib ja vabastab ametist Horvaatia parlament Horvaatia presidendi ettepanekul, olles eelnevalt ära kuulanud Horvaatia Vabariigi ülemkohtu üldkogu ( ) ja Horvaatia parlamendi pädeva Opća sjednica komisjoni arvamuse. Horvaatia Vabariigi ülemkohtu esimees valitakse ametisse neljaks aastaks.
Riiklikul justiitsnõukogul on 11 liiget, kellest seitse on kohtunikud, kaks ülikoolide õppejõud ja kaks parlamendi liikmed, neist üks parlamendi opositsiooni esindaja.
Riikliku justiitsnõukogu seadus (Zakon o državnom sudbenom vijeću Riikliku justiitsnõukogu seadus (Zakon o državnom sudbenom vijeću
)
Prokuratuurinõukogu ()
Državnoodvjetničko vijeće
Prokuratuurinõukogu nimetab ametisse ja vabastab ametist prokuröre ja abiprokuröre ning otsustab nende distsiplinaarkaristuste üle, välja arvatud Horvaatia Vabariigi peaprokuröri suhtes. Horvaatia Vabariigi peaprokuröri nimetab neljaks aastaks ametisse Horvaatia parlament Horvaatia Vabariigi valitsuse ettepanekul, olles eelnevalt ära kuulanud Horvaatia parlamendi pädeva komisjoni arvamuse.
Riiklikul prokuratuurinõukogul on 11 liiget, kellest seitse on prokurörid, kaks ülikoolide õppejõud ja kaks parlamendi liikmed, neist üks parlamendi opositsiooni esindaja.
Viimati uuendatud: 07/09/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:6d43b738-bc1e-423b-97bd-435de6e1424d>
|
CC-MAIN-2019-51
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=29&idCountry=hr&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-12-05T22:27:32
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-51/subset=warc/part-00191-f6a32f62-993d-4292-bc8d-4b816b1c87aa.c000.gz.parquet
| 295,334,037
| 9,390
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999978
|
ekk_Latn
| 0.999985
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5735,
12497,
18496,
23517
] | 2
|
[
0.0439453125,
0.162109375,
0.5078125,
0.255859375,
0.021728515625,
0.00848388671875
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Õigusabi
Õigusabi
Poola
1 Millised kulud on seotud kohtumenetlusega ja kes peab need tavaliselt kandma?
)
Kohtumenetluse kulud on kulud, mille tasumine on vajalik selleks, et isik saaks kohtus oma õigusi nõuda või kaitsta. Need katavad kohtukulud ja juhul, kui pool esindab ennast vaidluses ise või muu õigusnõustaja kui advokaadi ( ), vandeadvokaadi ( ) või patendivoliniku ( adwokat radca prawny rzecznik patentowy kaudu, ka poole või tema õigusnõustaja kohtusse sõitmise kulud ning summa, mis võrdub poole kohtusse ilmumise tõttu saamata jäänud töötasuga, kuid ei ole suurem kui ühe kutselise õigusnõustaja tasuga võrdväärne summa, ja kui poolt abistab õigusnõustaja, kes on advokaat, vandeadvokaat või patendivolinik, siis selle nõustaja tasuga.
Kohtukulud hõlmavad riigilõive ja muid kulusid.
Lõivu võetakse iga esitatud dokumendi eest, millele on lõiv kehtestatud. Tasulised dokumendid ja määrad on sätestatud 28. juuli 2005. aasta seaduses kohtukulude kohta tsiviilasjades ( ). Seaduses on sätestatud ka lõivude suuruse Ustawa z dnia 28 lipca 2005 roku o kosztach sądowych w sprawach cywilnych arvutamise reeglid.
Eelkõige tuleb lõivu tasuda järgmiste dokumentide eest:
hagiavaldus/vastuhagi;
avaldus nõude laiendamise või muutmise kohta, mille tulemusena vaidlusalune väärtus suureneb;
apellatsioonkaebused ( ja ); apelacja zażalenie kassatsioonkaebus kõrgeima astme kohtule ( ) ja kaebus jõustunud kohtuotsuse õigusvastaseks tunnistamiseks; skarga kasacyjna
kaja tagaseljaotsuse peale;
kaebus maksekäsu peale;
esmane sekkumine ( ) ja teisene sekkumine ( ); interwencja główna interwencja uboczna taotlus hagita menetluse algatamiseks;
pankrotiavaldus;
kinnistusraamatusse kandmise / kinnistusraamatust kustutamise taotlus;
taotlus riiklikusse kohturegistrisse ( KRS) ja pandiregistrisse kandmiseks ning selliste kannete muutmiseks või kustutamiseks; Krajowy Rejestr Sądowy, teistmisavaldus;
hagi vahekohtuotsuse tühistamiseks;
kaebus kohtusekretäri otsuse peale;
kaebus kohtutäituri tegevuse peale;
taotlus toimiku alusel järgmiste dokumentide väljastamiseks: duplikaat, väljavõte, õiend, väljakirjutus, muu dokument või ärakiri ning kinnistusraamatu
ärakirja taotlus (kehtib registritasu).
Kulud hõlmavad muu hulgas järgmist:
kohtukuludest vabastatud poole sõidukulud, mis on seotud poole kohtusse ilmumisega, kui kohus on sellise korralduse andnud;
tunnistaja kohtusse ilmumisega seotud reisi- ja majutuskulude ning saamata jäänud töötasu või sissetulekute hüvitamine;
kohtuasjas poolele määratud eksperttunnistajate, tõlkijate ja eestkostjate tasude ja kulude hüvitamine;
kindlamääralised kulud tõendite kogumiseks kohtuekspertide kogu arvamuse alusel;
teistele isikutele või asutustele makstavad tasud ja nende kulude hüvitamine;
muude tõendite kogumise kulud;
loomade ja esemete transpordi ja hoidmise kulud;
paigutamise ja kinnipidamise kulud;
ühekordsed summad kohtu määratud eestkostjatele taustauuringu tegemise eest abielu kehtetuks tunnistamise, lahutuse ja lahuselu küsimustes ning vanemaga kohtulikult korraldatud kohtumiste järelevalve eest;
kohtuarsti tõendi kulud;
vahendamise kulud pärast kohtusse pöördumist;
teadaannete kulud.
Kui seadusest ei tulene teisiti, peab kohtukulud tasuma pool, kes esitab kohtule tasulise või kulu tekitava dokumendi.
Mõned õigussubjektid on (taotlus ei ole vajalik), näiteks: kohtukulude tasumisest seaduse alusel vabastatud isaduse või emaduse tuvastamist taotlev ja sellega seotud nõudeid esitav pool (kui isaduse tuvastamise hagi osutub ilmselgelt alusetuks, võib kohus menetlust lõpetavas otsuses tasumata kohtukulud välja mõista hagejalt, võttes arvesse juhtumi kõiki asjaolusid);
elatist nõudev pool ja kostja elatise vähendamist käsitlevas kohtuasjas;
pool, kes taotleb lepingutingimuste ebaausaks tunnistamist;
töötaja, kes esitab hagi või taotleb hagita menetlust, välja arvatud juhul, kui nõude väärtus on üle 50 000 Poola zloti, või isik, kes esitab apellatsioonkaebuse sotsiaalkindlustusjuhtumis;
vaimse tervisega seotud kohtuasja pool;
teovõimetu isik oma teovõimetuse seisundi tühistamise või muutmise menetluses.
Kui kulud on seotud kohtu omal algatusel võetud meetmega (nt kui kohus võtab vastu tõendid, mida pool ei ole taotlenud), tasub kulud esialgu riigikassa. Muud kulud katab esialgu pool, kes nende aluseks oleva hagi sisse andis. Kohus võib nõuda poolelt kulude katteks ettemaksu ja kui ettemakset ei tehta, siis kohus taotletud toimingut ei tee. Otsuse võimalike enammakstud ettemaksusummade hüvitamise ja kantud kulude hüvitamise kohta teeb kohus lõplikus kohtuotsuses.
Lõplikus otsuses otsustab kohus ka selle, kes ja millises proportsioonis lõpuks menetluskulud kannab. Hagimenetluses kehtib reegel, et kõik kulud kannab kohtuvaidluse kaotanud pool (st kulud, mille on maksnud see pool, ja kulud, mille on tasunud teine pool). Kui hagi rahuldatakse osaliselt, võib kohus anda
ET
korralduse, et pooled kannavad oma kulud ise (otsustada, et kumbki pool ei pea hüvitama teise poole kulusid), või jagada need proportsionaalselt (vähem edukas pool peab hüvitama teisele poolele osa kuludest, nagu kohus on määranud). Hagita menetluses (mida kasutatakse paljudel juhtudel näiteks lapsega seotud oluliste küsimuste otsustamiseks, pärandi omandamiseks või kaasomandi lõpetamiseks) kehtib reegel, et kulud tasaarvestatakse vastastikku. Olenevalt olukorrast, sealhulgas sõltuvalt poolte käitumisest menetluse ajal, on kohtul siiski kaalutlusõigus otsustada teisiti, näiteks lasta ühel poolel kanda kõik kulud, sealhulgas ka teiste poolte kantud kulud.
2 Mis täpselt on tasuta õigusabi?
Tasuta õigusabi osutatakse selleks, et hõlbustada raskes elulises või majanduslikus olukorras olevate inimeste juurdepääsu õiguskaitsele.
Tasuta õigusabi reguleerivad järgmised õigusaktid:
a) riigisiseste kohtuasjade puhul: tsiviilkohtumenetluse seadustik ja seadus kohtukulude kohta tsiviilasjades;
b) piiriüleste kohtuasjade puhul: lisaks punktis a nimetatud õigusaktidele ka seadus, mis käsitleb õigust tasuta õigusabile Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ja õigust tasuta õigusabile vaidluse lahendamiseks kompromissiga enne menetluse algatamist (Ustawa o prawie pomocy w postępowaniu w sprawach cywilnych prowadzonym w państwach członkowskich Unii Europejskiej oraz o prawie pomocy w celu ugodowego załatwienia ). sporu przed wszczęciem takiego postępowania
Piiriülesed kohtuasjad on kohtuasjad, mille puhul taotleja, kelle alaline või peamine elukoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis (v.a Taani), taotleb õigusabi Poola Vabariigis toimuvas või Poolas algatatavas menetluses või Poola kohtute pädevusse kuuluva tsiviilvaidluse lahendamiseks kompromissiga. Samuti hõlmavad need kohtuasju, mille puhul taotleja, kelle alaline või peamine elukoht on Poola Vabariigis, taotleb õigusabi teises Euroopa Liidu liikmesriigis (v.a Taani) toimuvas või algatatavas menetluses või sellise riigi kohtute pädevusse kuuluva tsiviilvaidluse lahendamiseks kompromissiga.
Tasuta õigusabi sisaldab järgmist:
vabastus kohtukulude tasumisest, nii et pool ei pea menetluse algatamisel ja menetluse ajal tasuma ette lõive ja kulusid, sealhulgas kohtusse sõitmise kulusid, kui kohus annab isikule korralduse kohtusse ilmuda;
õigusnõustaja määramine kohtu poolt kohtumenetluses, sealhulgas menetluse algatamise dokumendi koostamiseks (piiriüleste juhtumite puhul ka õigusnõustamiseks ja vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kompromissiga), nii et osapoolt esindab tasuta professionaalne advokaat;
peale selle piiriüleste kohtuasjade puhul, kui taotleja taotleb õigusabi teises Euroopa Liidu liikmesriigis toimuvas või algatatavas menetluses:
a) vabastus kuludest, mis on seotud õigusabitaotluse ja taotluse toetuseks vajalike dokumentide tõlkimise kuludega teises liikmesriigis;
b) advokaadi või vandeadvokaadi määramine õigusabi andmiseks Poola Vabariigis asuvale taotlejale teises liikmesriigis läbiviidud või algatatavas menetluses kuni kuupäevani, mil selle liikmesriigi pädev asutus saab õigusabi taotluse.
Tasuta õigusabi võib olla täielik või osaline. Kui abi on osaline, võib see katta ainult õigusnõustaja määramise kohtu poolt ilma vabastuseta kohtukulude tasumisest või õigusnõustaja määramise kohtu poolt koos osalise vabastamisega kohtukulude tasumisest (nt teatav osa kuludest või teatav kuluartikkel).
Poolas on tasuta õigusabi (nieodpłatna pomoc prawna) raames võimalik saada ka ad hoc ehk sihtotstarbelist õigusabi. Tasuta õigusabi reguleerib 5. augusti
2015. aasta seadus tasuta õigusabi, tasuta tsiviilnõustamise ja õigushariduse kohta (Ustawa z 5 sierpnia 2015 r. o nieodpłatnej pomocy prawnej, nieodpłatnym poradnictwie obywatelskim oraz edukacji prawnej). Tasuta õigusabi hõlmab järgmist:
advokaadi või vandeadvokaadi pakutav tasuta õigusnõustamine, ka seoses käimasolevate kohtumenetlustega;
dokumendiprojekti tasuta koostamine, välja arvatud menetlusdokumendid pooleliolevates kohtumenetlustes;
kohtukulude tasumisest vabastamise taotluse tasuta koostamine ja/või kohtu poolt õigusnõustaja määramise taotluse tasuta koostamine käimasolevas kohtumenetluses;
tasuta vahendamine.
3 Millistel tingimustel tasuta õigusabi antakse?
Kohtumenetluses saavad tasuta õigusabi nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, samuti organisatsioonilised üksused, kellel on seaduse kohaselt õigus olla sellise menetluse pool.
Füüsiline isik võidakse kohtukulude tasumisest vabastada, kui ta ei saa neid kulusid endale või oma perele raskusi tekitamata kanda või seab sellega enda või pere selliste raskuste tekkimise ohtu.
Juriidilise isiku või seaduse alusel kohtumenetluses poolena osalemise õigusega organisatsioonilise üksuse, kes ei ole juriidiline isik, võib kulude tasumisest vabastada, kui tal puuduvad nende katmiseks piisavad vahendid. Äriühingud (välja arvatud juhul, kui ainuosanik või -aktsionär on riigikassa) peaksid
tõendama ka seda, et nende osanikel või aktsionäridel ei ole piisavalt vahendeid äriühingu vara suurendamiseks või äriühingule laenu andmiseks.
Ühiskondlikud organisatsioonid, kes ei tegele ettevõtlusega, võivad kohtukuludest vabastamist taotleda ka juhtudel, mis on seotud sotsiaal-, teadus-, haridus-
, kultuuri-, spordi-, heategevus- või eneseabialase tegevusega tarbijakaitse, keskkonnakaitse ja sotsiaalhoolekande valdkonnas.
Tasuta õigusabi saamiseks ei ole sissetuleku künniseid kehtestatud. Kohtul on siin kaalutlusõigus, võttes arvesse poole tulude, varade ja kulude koosseisu, sealhulgas tema ülalpeetavate arvu. Kohus võib ka järeldada, et poolel puuduvad piisavad vahendid õigusnõustaja tasude maksmiseks, kuid tal on piisavalt vahendeid, et katta kohtukulud kas osaliselt või isegi täielikult.
Lisaks võib kohus riigisiseses menetluses keelduda õigusnõustaja määramisest isegi siis, kui pool ei ole maksevõimeline, kui ta leiab, et õigusnõustaja kaasamine ei ole vajalik. Praktikas tuleb seda ette siis, kui juhtum ei ole keeruline, eriti kui pool on menetluse käigus seni näidanud, et ta tunneb seadust ja menetlust.
Piiriüleses menetluses võib kohus keelduda tasuta õigusabi andmisest isikutele, kes elavad või viibivad teises ELi liikmesriigis, välja arvatud Taanis, kui esitatud nõue või taotletav õiguste kaitse on ilmselgelt põhjendamatu. Tasuta õigusabi andmisest võib keelduda ka põhikohtuasjas, kui taotlejale on selles asjas enne tsiviilkohtumenetluse algatamist antud tasuta õigusabi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud.
Tasuta õigusabi saamise ametlikuks tingimuseks on, et taotlus tuleb esitada kohtule allpool punktides 6–8 sätestatud viisil.
Vaatamata eespool toodule võib isikut, kes ei oska poola keelt, kohtuasja läbivaatavale kohtule (või kohtule, kes peaks hakkama asja arutama, kui taotlus esitatakse enne menetluse algatamist) esitatud taotluse korral . Selline taotlus ei pea vastama vorminõuetele, nagu näiteks abistada istungi ajal tasuta tõlk tasuta õigusabi taotlusele esitatavad nõuded. See on sätestatud 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (Ustawa z dnia 27 lipca 2001 roku ) artiklis 5. Seevastu isik, kes soovib tasuta abi menetlusdokumentide ja kohtule esitatavate dokumentide tõlkimisel, prawo o ustroju sądów powszechnych peab esitama õigusabi lihttaotluse.
Tasuta õigusabi saavad ainult füüsilised isikud, sh üksikettevõtjad, kes ei anna tööd teistele isikutele (füüsilisest isikust ettevõtjad), kui nad ei suuda tasulise õigusabi kulusid kanda.
Advokaat või vandeadvokaat võib tasuta õigusabi andmisest mõjuvatel põhjustel keelduda, kuid ta peab tasuta õigusabi saamise õigusega isikut teavitama maakonna (powiat) teistest tasuta õigusabi osutavatest keskustest.
Kui leitakse, et tasuta õigusabi saamise õigusega isiku teatatud probleemi ei ole võimalik tasuta õigusabi osutamise kaudu täielikult või osaliselt lahendada, eriti kui probleem ei ole olemuselt üksnes õiguslik, peab advokaat või vandeadvokaat teavitama isikut muudest võimalustest saada asjakohast abi tasuta nõustamisteenuste osutajatelt. Näiteks võivad nad anda teavet tasuta nõu andva üksuse teenuste kohta nõustamist käsitleva teabelehe vormis (karta informacyjna poradnictwa).
Lisaks, kui tasuta õigusabi peaks hõlmama tasuta vahendamist, ei anta seda juhul, kui kohus või muu asutus on asja vahendamisele suunanud ja kui on põhjendatud kahtlus, et poolte suhetes esineb vägivalda.
4 Kas tasuta õigusabi antakse kõikide menetlusliikide korral?
Jah. Tasuta õigusabi võib saada kõigis tsiviilasjades, sealhulgas perekonna-, kaubandus-, töö- ja sotsiaalkindlustusasjades (nt vanaduspensionid ja annuiteedid).
5 Kas eriolukordade jaoks on olemas erikord?
Eriolukordade jaoks erikorda kehtestatud ei ole.
6 Kust saada tasuta õigusabi taotluse vorm?
Riigisisestes menetlustes tasuta õigusabi taotlemiseks ametlikku vormi ei ole. Taotlus esitatakse lihtsalt kirjalikult või suuliselt.
Piiriüleste kohtuasjade puhul võib kasutada ametlikku vormi, mis on esitatud komisjoni 9. novembri 2004. aasta otsuses nr 2004/844/EÜ, millega kehtestatakse õigusabitaotluse vorm, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õigusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad. Vorme saab nende kohtute kantseleist, kus menetlus on pooleli või kus see algatatakse. Neid võib alla laadida ka justiitsministeeriumi veebisaidilt. Vormi kasutamine ei ole siiski kohustuslik. Taotlus peaks sisaldama andmeid taotleja perekonnaseisu, varade, sissetulekute ja elatusallikate kohta. Tasuta õigusabi taotlus vaidluse rahumeelseks lahendamiseks enne tsiviilkohtumenetluse algatamist peab sisaldama ka juhtumi asjaolude üksikasjalikku kirjeldust.
Vormi kasutamine on kohustuslik ainult teises liikmesriigis lahendatava piiriülese kohtuasja puhul, mis puudutab Poola kodanikku või Poolas alalist elamisõigust omavat isikut.
Piiriüleste kohtuasjade puhul võib taotluse esitada mitte ainult poola, vaid ka inglise keeles.
7 Millised dokumendid tuleb esitada koos tasuta õigusabi taotluse vormiga?
Riigisiseses menetluses kohtukulude tasumisest vabastamise või õigusnõustaja määramise taotlusele tuleb lisada perekonnaseisu, varade, sissetulekute ja elatusallikate deklaratsioon kooskõlas justiitsministri 3. oktoobri 2016. aasta määrusega, mis käsitleb kohtu määratud advokaadi antud tasuta õigusabi tasumist riigikassa poolt (Rozporządzenie Ministra Sprawiedliwości z dnia 3 października 2016 r. w sprawie ponoszenia przez Skarb Państwa kosztów ). Poolakeelsed elektroonilised vormid on kättesaadavad kohtute veebisaitidel, nieopłaconej pomocy prawnej udzielonej przez adwokata z urzędu justiitsministeeriumi veebisaidil ja paberkandjal kohtukantseleides. See on ametlik nõue ja kui mis tahes puudusi ei parandata ühe nädala jooksul pärast . Kui taotluses esitatud asjaolud tekitavad küsimusi, võib kohus anda korralduse uurida taotleja tegelikku olukorda, kohtu nõuet, jäetakse taotlus rahuldamata eelkõige nõudes taotlejalt lisaselgitusi või -dokumente.
Piiriüleses menetluses peab isik, kelle alaline või peamine elukoht on teises ELi liikmesriigis (välja arvatud Taanis), lisama taotlusele järgmise: dokumendid, mis kinnitavad taotluses esitatud andmeid;
taotleja kodakondsust, alalist või peamist elukohta tõendavad dokumendid ja kui taotleja ei ole liikmesriigi kodanik, siis tõendavad dokumendid, mis kinnitavad, et taotleja elab liikmesriigi territooriumil selle riigi seaduse kohaselt;
taotleja avaldus selle kohta, kas taotlejale on juba antud tasuta õigusabi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks, ja kui sellist abi on antud, kuid kokkuleppele ei jõutud, siis selle põhjuste selgitus.
Eespool nimetatud dokumendid peaks poola või inglise keelde tõlkima isik, kes on kvalifitseeritud tõlkima ametlikke dokumente selles liikmesriigis, kust taotlus pärineb.
Kui piiriüleses menetluses esitatud taotlus ei sisalda nõutavat teavet või tekivad kahtlused selle õigsuse suhtes, nõuab kohus taotlejalt lisaselgituse või - dokumentide esitamist kuni ühe kuu pikkuse kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Eelkõige võib taotleja esitada koopiad maksudeklaratsioonidest,
pangakontode, pangahoiuste või väärtpaberihoiuste väljavõtetest või tõenditest, mis näitavad töötasu, teenitud tulude ja muude tasude või hüvitiste, pensionide, annuiteetide ja elatisraha suurust.
.
Kui tähtajast ei peeta kinni, vaatab kohus taotluse läbi esitatud andmete alusel
Et riigisiseses või piiriüleses menetluses taotluse menetlemist kiirendada, tuleks praktikas esitada kohe kõik dokumendid, mida taotleja peab vajalikuks oma rahalise olukorra tõendamiseks, eelkõige eespool nimetatud dokumendid.
Kui taotletakse tasuta õigusabi, peab taotlus sisaldama taotleja kinnitust, et tal puuduvad tasulise õigusabi kulude katmiseks piisavad vahendid. Seoses oma ettevõtlustegevusega tasuta õigusabi taotlev isik peab lisaks esitama deklaratsiooni, et ta ei ole viimase aasta jooksul teisi isikuid tööle võtnud. Eelnimetatud deklaratsioonid tuleb koostada tasuta õigusabi keskustes kättesaadavate eelnevalt kindlaksmääratud vormide alusel. Deklaratsioonid tuleb esitada tasuta õigusabi osutavale isikule.
Kuna tasuta õigusabi antakse tavaliselt pärast taotluse esitamist otse keskuses, peaks taotlejal olema kaasas ka isikut tõendav dokument ja kõik õigusküsimuse esitamiseks vajalikud dokumendid, et osutatav abi oleks tõhus.
8 Kuhu esitada tasuta õigusabi taotlus?
Taotlus kohtukulude tasumisest vabastamiseks või õigusnõustaja määramiseks tuleb esitada kohtule, kuhu riigisisese vaidluse lahendamiseks pöördutakse või kus seda juba menetletakse.
Füüsiline isik, kelle elukoht või alaline viibimiskoht on mõnes ELi liikmesriigis (välja arvatud Taanis), kes taotleb tasuta õigusabi Poola kohtus pooleliolevas või Poola kohtus algatatavas piiriüleses menetluses, võib taotleda tasuta õigusabi kohtult, kus sisuline menetlus on pooleli või kus see algatatakse. Kui taotlus puudutab tasuta õigusabi täitemenetluses, tuleb see esitada sellele rajoonikohtule, kes on pädev piirkonnas, kus otsust täidetakse. Tasuta õigusabi taotlusi võib esitada ka Poola justiitsministeeriumi või taotleja elukoha või alalise viibimiskoha liikmesriigi määratud pädeva asutuse kaudu. Justiitsministeerium edastab sellised taotlused viivitamata pädevale kohtule.
Füüsiline isik, kelle alaline või peamine elukoht on Poolas ja kes taotleb tasuta õigusabi teises liikmesriigis (välja arvatud Taanis) pooleliolevates või algatatavates menetlustes, võib esitada taotluse teise liikmesriigi pädevale kohtule. Taotluse võib esitada ka Poolas asuva alalise või peamise elukoha järgse pädeva regionaalse kohtu kaudu.
Taotluse tasuta õigusabi süsteemi alusel õigusabi saamiseks võib esitada mõnele Poola tasuta õigusabi keskusele, mis töötavad rajoonides ja rajoonilinnades. Keskuste kaart ja kontaktandmed on kättesaadavad aadressil.
https://darmowapomocprawna.ms.gov.pl/pl/mapa-punktow/
9 Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus saada tasuta õigusabi?
Otsuse kohtukuludest vabastamise taotluse või kohtu poolt õigusnõustaja määramise kohta edastab taotlejale Poola kohus. Teavet taotluse seisu ja selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta saab kohtu kantseleist ka telefoni või e-posti teel.
Tasuta õigusabi taotlejaid teavitatakse otse keskuses, kus tasuta õigusabi osutatakse, kas neil on õigus tasuta õigusabi saada.
10 Kuidas peaksin toimima, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?
Kohtukuludest vabastamise korral ei ole vaja lisameetmeid võtta. Kui aga kulude tasumisest vabastatud pool peab kandma oma õiguste kaitsmiseks kulusid (nt tõlkekulud või kohtusse sõitmise kulud, kui pool kutsutakse kohtusse kohale), peab pool taotlema kohtult nende kulude katmiseks ettemakset. Vastasel juhul võib kohus eeldada, et kohtukulude tasumisest vabastatud pool katab esialgu kulud ise ja seejärel hüvitatakse need talle. Kui ettemakse tehakse, tuleb kulud tasuda arvete alusel ühe kuu jooksul alates ettemakse saamisest ja igal juhul enne menetluskulude lõpliku tasaarvestamise kohta otsuse tegemist. Kui advokaat või vandeadvokaat on määratud, tuleks temaga ühendust võtta. Kohus võib advokaadi või vandeadvokaadi määramise otsuse koopia taotlejale kätte toimetada, kuid ilma määratud advokaadi või vandeadvokaadi täieliku nime ja büroo aadressita. Need andmed saadab kohus järgmise kirjaga pärast seda, kui pädev piirkondlik advokatuurinõukogu või piirkondlik vandeadvokaatide koda on need talle teatanud.
Isik, kelle kohus on enne menetluse algatamist täielikult või osaliselt kohtukuludest vabastanud, peab lisama hagiavaldusele või muule menetluse algatamise dokumendile sellise otsuse koopia.
Tasuta õigusabi süsteemi raames saab tasuta õigusabi saamise tingimustele vastavaks tunnistatud isik seda soovitud vormis otse tasuta õigusabi keskuses. 11 Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?
Advokaadi või vandeadvokaadi määrab vajadust mööda piirkondlik advokatuurinõukogu või piirkondlik vandeadvokaatide kogu, kuid kui avalduses on nimetatud konkreetne õigusnõustaja, määratakse võimaluse korral ja õigusnõustaja nõusolekul taotleja nõustajaks tema. Advokaat või vandeadvokaat võib mõjuvatel põhjustel juhtumi käsitlemisest keelduda ja sel juhul määrab iseregulatsiooni organ teise õigusnõustaja. Menetluse käigus võib taotleda juba määratud õigusnõustaja asendamist, kuid ka selleks peavad olema mõjuvad põhjused.
Taotlusesse võib märkida soovi, et õigusnõustaja valdaks hästi teatavat võõrkeelt ja oleks kindla õiguselukutse taustaga, eelkõige advokaat või vandeadvokaat. Praktikas rahuldab kohus sellise taotluse.
Tasuta õigusabi süsteemis ei ole advokaadi ega vandeadvokaadi valimine võimalik. Sellist õigusabi osutab taotleja valitud õigusabikeskuses töötav advokaat või vandeadvokaat või selle advokaadi või vandeadvokaadi volitatud praktikant.
12 Kas tasuta õigusabi hõlmab kõiki menetluskulusid?
Pool, kes on kohtukulude tasumisest täielikult vabastatud, ei maksa kohtulõive ega kanna mingeid kulutusi. Kohtukuludest osalise vabastamise korral peab pool katma kohtukulud ja -lõivud ulatuses, mida vabastus ei hõlma. Kui see pool võidab kohtuasja, annab kohus menetlust lõpetavas otsuses kohtuvaidluse kaotanud poolele korralduse need kulud kohtuasja võitnud poolele hüvitada.
Kui kohtukuludest vabastatud pool kaotab kohtuvaidluse täielikult või osaliselt, kohustab kohus lõppotsuses seda poolt vastaspoole kohtumenetlusega seotud kulusid hüvitama (kuid mitte riigikassa kantud kulusid).
13 Kes kannab muud kulud, kui mul on õigus saada ainult piiratud õigusabi?
Osaliselt kohtukuludest vabastatud isik on kohustatud tasuma ülejäänud kohtukulud.
14 Kas tasuta õigusabi hõlmab ka apellatsioonkaebusi?
Esimese astme kohtu antav õigusabi hõlmab ka apellatsiooni- ja täitemenetlusi. Pool, keda esimese astme kohtus ei esinda õigusnõustaja (nt advokaat), võib seda abi taotleda teises astmes. Kui on vaja esitada erakorraline edasikaebus, peab pool esitama eritaotluse, mille alusel tehakse eraldi otsus ainult selle õigustoimingu kohta.
15 Kas tasuta õigusabi võidakse enne (või isegi tagasiulatuvalt pärast) menetluse lõppu tagasi võtta?
Kohus võib nii kohtukuludest vabastamise kui ka õigusnõustaja määramisena antava õigusabi tühistada, kui leitakse, et selle andmise põhjuseid ei esinenud või need on ära langenud. Mõlemal juhul on pool kohustatud tasuma kõik kohaldatavad tasud ja hüvitama kulud, kuid kulude hüvitamise puhul võib kohus anda poolele korralduse need hüvitada ainult osaliselt, võttes arvesse poole olukorra muutumist.
Erandi tühistamise korral võib kohus karistada poolt, kes on kohtukulude tasumisest vabastatud teadlikult esitatud valeandmete alusel, kuni 1000 Poola zloti suuruse rahatrahviga, ja poolt, kes on selliste andmete alusel saanud kohtu määratud õigusnõustaja abi, kuni 3000 Poola zloti suuruse trahviga. Sõltumata trahvi tasumise kohustusest peab pool tasuma kõik kohaldatavad lõivud ja katma kulud, mis on tema tasuda, või maksma kohtu määratud õigusnõustaja tasud.
Kohus lükkab tagasi ja trahvib 2000 Poola zloti suuruse trahviga uuesti kohtukuludest vabastamist taotlevat isikut, kes on teadlikult esitanud valeandmeid oma perekonnaseisu, varade, sissetuleku ja elatusallikate kohta.
Poolele trahvi määramise otsuse võib edasi kaevata, nagu on kirjeldatud allpool punktis 16.
16 Kas ma võin tasuta õigusabi andmisest keeldumise vaidlustada?
Jah. Erandi tegemisest või õigusnõustaja määramisest keeldumise otsuse peale võib esitada kaebuse või, kui selle otsuse on teinud kohtunik, võib esitada kaebuse kohtuniku otsuse peale. Enne otsuse vaidlustamist tuleb ühe nädala jooksul alates otsuse kättetoimetamisest esitada kirjalik põhjendus. Pärast otsuse teinud kohtule. Kohtusekretäri otsuse peale esitatud kirjaliku kirjaliku põhjendusega otsuse kättesaamist tuleb ühe nädala jooksul esitada kaebus põhjenduse taotluse või apellatsioonkaebuse või kaebuse eest tasu ei võeta. Sarnane menetlus kehtib ka varem antud kohtukuludest vabastuse või õigusnõustaja määramise tühistamise korral.
Seevastu ei saa isik, kellele tasuta õigusabi andmisest keelduti, sellist keeldumist vaidlustada.
Lisateave
28. juuli 2005. aasta seadus kohtukulude kohta tsiviilasjades;
17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustik;
17. detsembri 2004. aasta seadus, mis käsitleb õigust saada tasuta õigusabi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ja õigust saada tasuta õigusabi vaidluse lahendamiseks kompromissiga enne menetluse algatamist;
2004/844/EÜ: komisjoni 9. novembri 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse õigusabitaotluse vorm, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õigusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad;
5. augusti 2015. aasta seadus tasuta õigusabi, tasuta tsiviilnõustamise ja õigushariduse kohta;
http://www.darmowapomocprawna.ms.gov.pl/
;
http://www.darmowapomocprawna.ms.gov.pl/
https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/formularze; https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/formularze
rajooni- ja regionaalsete kohtute veebisaidid.
17 Kas tasuta õigusabi taotlus peatab aegumistähtaja kulgemise?
Kohtukulude tasumisest vabastamise taotluste puhul ei peata asjaomase taotluse esitamine või vabastuse andmisest keeldumise otsuse peale esitatud kaebus käimasolevat menetlust, välja arvatud juhul, kui taotleja on saanud kohtukulude tasumisest vabastuse hagiavalduses esitatud taotluse alusel või enne hagiavalduse esitamist. Kui taotlus jäetakse lõplikult rahuldamata enne menetluskulude tasumise tähtaja möödumist, algab maksetähtaeg uuesti alates maksetaotluse kättetoimetamise kuupäevast või teatavatel juhtudel, kui poolt esindab advokaat või vandeadvokaat, alates kulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kättetoimetamise kuupäevast. Samal ajal ei mõjuta samadel asjaoludel põhinev uus taotlus õigusabikuludest vabastamiseks enam lõivu tasumise tähtaega.
Kohtupoolse õigusnõustaja määramise taotluste puhul ei peata asjaomase taotluse esitamine või määramisest keeldumise otsuse peale esitatud kaebus käimasolevat menetlust, välja arvatud juhul, kui taotlus esitati hagiavalduses või enne hagiavalduse esitamist. Kohus võib siiski asja arutamise peatada, kuni taotluse kohta on tehtud lõplik otsus. Seega ei saa kohus määrata ärakuulamist, kuid võib kavandatud ärakuulamise tühistada või edasi lükata. Kui advokaadi- või vandeadvokaadipoolne esindamine on konkreetse menetlustoimingu tegemiseks kohustuslik (apellatsioonkaebuse esitamine kõrgeimale astmele ( ), kohtuotsuse läbivaatamise taotlus, teatavad kaebused kohtuotsuste peale), peatab õigusnõustaja määramise taotluse esitamine skarga kasacyjna kohtule enne selle toimingu tegemise tähtaja möödumist tähtaja kulgemise. Olenemata sellest, kas taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi, hakkab tähtaeg uuesti jooksma. Iga uus taotlus, mis põhineb samadel asjaoludel, ei mõjuta enam tähtaja kulgemist.
Lisateave
28. juuli 2005. aasta seadus kohtukulude kohta tsiviilasjades;
17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustik;
17. detsembri 2004. aasta seadus, mis käsitleb õigust saada tasuta õigusabi Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvates tsiviilkohtumenetlustes ja õigust saada tasuta õigusabi vaidluse lahendamiseks kompromissiga enne menetluse algatamist;
2004/844/EÜ: komisjoni 9. novembri 2004. aasta otsus, millega kehtestatakse õigusabitaotluse vorm, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õigusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised
miinimumeeskirjad;
5. augusti 2015. aasta seadus tasuta õigusabi, tasuta tsiviilnõustamise ja õigushariduse kohta;
http://www.darmowapomocprawna.ms.gov.pl/
;
http://www.darmowapomocprawna.ms.gov.pl/
https://www.gov.pl/web/sprawiedliwosc/formularze
rajooni- ja regionaalsete kohtute veebisaidid.
Viimati uuendatud: 12/03/2024
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
;
|
<urn:uuid:f01812ab-1b97-4256-bf87-86e6ed3d9675>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=37129&idCountry=pl&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2024-04-12T22:01:53+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00267-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 205,605,431
| 12,153
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4937,
12677,
20425,
27971,
30515
] | 1
|
[
0.04296875,
0.53125,
0.326171875,
0.087890625,
0.009521484375,
0.0019683837890625
] |
Avaleht>Otsige õigusvaldkonna spetsialisti>Vahendajad
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change
Vahendajad
Prantsusmaa
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.
-----eesti keel-----bulgaaria keelhispaania keeltšehhi keeltaani keelsaksa keelkreeka keelinglise keelhorvaadiitaalia keelläti keelleedu keelungari keelmalta keelhollandi keelpoola keelportugali keelrumeenia keelslovaki keelsloveeni
keelsoome keelrootsi keel
Prantsusmaal puudub praegu vahendajate andmebaas.
Viimati uuendatud: 17/09/2015
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
prantsuse keel
ET
|
<urn:uuid:74418953-a844-427c-99ce-779033f24144>
|
CC-MAIN-2022-21
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=117&idCountry=fr&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2022-05-23T22:00:29+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-21/subset=warc/part-00083-bd7ecbba-8e15-4123-ae07-d9c98ad96845.c000.gz.parquet
| 255,583,709
| 497
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999908
|
ekk_Latn
| 0.999908
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1293
] | 1
|
[
0.0101318359375,
0.75,
0.22265625,
0.0152587890625,
0.00051116943359375,
0.00006771087646484375
] |
Tartumaa Talimängud
Vabatehnika
Tulemused vaheaegadega
M12
| 1 | 30 | Oskar Raudik | | 2011 | Elva Suusaklubi | 5:01.0 |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 60 | Mathias Tammekivi | | 2012 | Karupesa Team | 5:22.0 |
| 3 | 124 | Karl Oskar Villak | | 2011 | | 5:52.4 |
| 4 | 54 | Riko Variku | | 2012 | Tartu Suusaklubi | 5:54.6 |
| 5 | 129 | Kristofer Nikkinen | | 2012 | Tartu Suusaklubi | 5:57.0 |
| 6 | 13 | Raio Ermel | | 2011 | Tartu Valla Spordiklubi | 6:18.3 |
| 7 | 44 | Ranel Pihlak | | 2011 | Emajõe Suusaklubi | 6:29.3 |
| 8 | 14 | Siim Sander Vaher | | 2012 | Tartu Valla Spordikool | 6:31.1 |
| 9 | 76 | Uku Kreitsberg | | 2012 | Elva Suusaklubi | 6:42.0 |
| 10 | 123 | Tuudur Mihkelsoo | | 2012 | Tartu Suusaklubi | 6:50.0 |
| 11 | 114 | Hendrik Liivamäg | i | 2012 | Karupesa Team | 6:50.9 |
| 12 | 37 | Henri Langerpaur | | 2012 | Tartu Valla Spordikool | 8:29.1 |
| 13 | 96 | Kristjan Renning | | 2012 | Tartu Suusaklubi | 9:25.2 |
Tartumaa Talimängud
Vabatehnika
Tulemused vaheaegadega
M14
| 1 | 127 | Valter Käärm | a | | 2009 | Tartu Suusaklubi | | | 9:42.0 | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 69 | Stefan Kivil | | | 2009 | Emajõe suusaklubi | | 5:32.9 | 11:11.8 | | 1:29.8 |
| 3 | 31 | Rasmus Raudik | | | 2010 | Elva Suusaklubi | | 7:04.4 | 14:19.8 | | 4:37.8 |
| 4 | 97 | Leonard Kristian Bolshako | | v | 2009 | Tartu Suusaklubi | Kartul | 7:08.2 | 14:27.5 | | 4:45.5 |
| 5 | 117 | Henri Kersn | a | | 2009 | Tartu Suusaklubi | Kartul | 7:12.3 | 15:04.4 | | 5:22.4 |
| 6 | 203 | Indrek Kann | el | | 2009 | Tartu Suusaklubi | Kartul | 7:27.7 | 15:14.7 | | 5:32.7 |
| 7 | 82 | Aron Matthias Kütt | | | 2010 | Elva Suusaklubi | | 7:41.8 | 15:34.2 | | 5:52.2 |
| 8 | 27 | Uku Lepikov | | | 2009 | Tartu Suusaklubi | | 7:26.3 | 15:38.6 | | 5:56.6 |
| 9 | 61 | Simon Uibo | | | 2010 | Karupesa team | | 7:39.9 | 15:46.9 | | 6:04.9 |
| 10 | 6 | Henri Tarv | | | 2009 | Tartu valla spordikool | | 8:06.2 | 16:31.3 | | 6:49.3 |
| 11 | 70 | Ekke Vares | | | 2010 | Tartu Suusaklubi | | 8:30.6 | 17:04.6 | | 7:22.6 |
| 12 | 25 | Ott Lepikov | | | 2010 | Tartu Suusaklubi | | 8:29.1 | 17:33.2 | | 7:51.2 |
| 13 | 84 | Kaur Hanni | | | 2010 | Elva Suusaklubi | | 8:31.4 | 17:33.4 | | 7:51.4 |
| 14 | 91 | Rihard Lääts | | | 2009 | Kuningamäe | | 8:37.1 | 17:53.5 | | 8:11.5 |
| 15 | 74 | Alari Reima | n | | 2010 | | | 9:37.6 | 19:39.5 | | 9:57.5 |
| 16 | 161 | Karl-Mattias Juhkam | | | 2009 | Serviti | | 10:43.0 | 19:48.7 | 10:06.7 | |
| 17 | 72 | Riko Matto | | | 2010 | Emajõe Suusaklubi | | 9:29.3 | 20:16.4 | 10:34.4 | |
| 18 | 7 | Jakob Kommusaar | | | 2010 | Tartu Valla Spordikool | | 10:09.3 | 20:22.7 | 10:40.7 | |
| 19 | 66 | Mikk Mihkel Ruus | | | 2010 | Tartu Suusaklubi | | 10:35.8 | 21:51.7 | 12:09.7 | |
| 20 | 26 | Markus Nachbar | | | 2010 | Tartu Suusaklubi | | 10:51.7 | 23:32.9 | 13:50.9 | |
| 21 | 150 | Roobert Ted | er | | 2009 | Luunja Vald | | 10:50.0 | 30:47.9 | 21:05.9 | |
M16
| 1 | 68 | Robin Puusaar | 2007 | Emajõe suusaklubi | 5:58.1 | 6:31.9 | 6:39.8 | 6:52.0 | 26:01.8 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 50 | Joosep Birjuk | 2007 | emajõe suusaklubi | 6:22.9 | 6:55.9 | 6:45.8 | 6:58.2 | 27:02.8 | 1:01.0 |
| 3 | 57 | Rando Jaaksoo | 2007 | Emajõe suusaklubi | 6:38.3 | 6:53.0 | 7:14.8 | 7:09.6 | 27:55.7 | 1:53.9 |
| 4 | 83 | Juhan Leenurm | 2007 | Tartu Suusaklubi | 6:21.9 | 7:05.1 | 7:25.2 | 7:26.9 | 28:19.1 | 2:17.3 |
| 5 | 160 | Markus Juhkam | 2007 | Serviti | 6:45.8 | 7:12.0 | 7:28.9 | 7:27.0 | 28:53.7 | 2:51.9 |
Tartumaa Talimängud
Vabatehnika
Tulemused vaheaegadega
| 6 | 121 | Oskar Lehto | | 2007 | Emajõe Suusaklubi | | | 6:50.4 | 7:15.0 | 7:23.2 | 7:26.0 | 28:54.6 | | 2:52.8 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 7 | 205 | Joonas Mõtt | e | 2008 | Tartu Suusaklub | i | | 6:47.1 | 7:15.8 | 7:22.0 | 7:36.2 | 29:01.1 | | 2:59.3 |
| 8 | 100 | Tõnis Kann | | 2008 | Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklu | | Ylku | 7:02.4 | 7:32.1 | 7:38.4 | 7:23.8 | 29:36.7 | | 3:34.9 |
| 9 | 116 | Erik Kersna | | 2007 | Tartu Suusaklub | i | Kartul | 7:31.2 | 8:04.5 | 7:59.4 | 7:57.9 | 31:33.0 | | 5:31.2 |
| 10 | 77 | Uku Veli Õunapuu | | 2008 | Elva Suusaklubi | | | 7:41.2 | 8:06.5 | 8:42.6 | 8:24.1 | 32:54.4 | | 6:52.6 |
| 11 | 104 | Kristjan Tää | r | 2008 | Vooremaa Centrum | | | 9:35.6 | 10:26.0 | 11:05.1 | 10:55.6 | 42:02.3 | 16:00.5 | |
| 1 | 79 | Marten-Jakob Ristmägi | 2006 | Tartu Suusaklubi | | 6:21.1 | 6:49.5 | 6:50.4 | 6:46.5 | 26:47.5 | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 101 | Jaan Kann | 2006 | Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklu | Ylku | 7:10.3 | 7:51.9 | 8:04.9 | 8:00.3 | 31:07.4 | | 4:19.9 |
| 3 | 142 | Jõrgen Järve | 2006 | | | 8:41.4 | 9:02.1 | 9:33.9 | 9:14.2 | 36:31.6 | | 9:44.1 |
| 4 | 12 | Robin Melk | 2006 | Tartu valla spordikool | | 9:23.9 | 9:56.9 | 10:04.1 | 10:09.5 | 39:34.4 | 12:46.9 | |
M
| 1 | 51 | Hugo Johannes Nurk | 2001 | Emajõe Suusaklubi/Tartu vald | | | 5:55.7 | 6:01.2 | 6:03.8 | 6:16.8 | 24:17.5 | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 99 | Rauno Tiimann | 1989 | Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklu | | Ylku | 5:36.1 | 6:08.8 | 6:17.5 | 6:18.2 | 24:20.6 | | | 3.1 |
| 3 | 48 | Aleksander Tamm | 2001 | Emajõe Suusaklubi/Tartu vald | | | 6:09.5 | 6:16.7 | 6:19.3 | 6:01.9 | 24:47.4 | | 29.9 | |
| 4 | 73 | Kristjan Oolo | 1986 | Peloton | | | 6:01.2 | 6:19.4 | 6:21.4 | 6:23.0 | 25:05.0 | | 47.5 | |
| 5 | 16 | Arto Arukuusk | 1993 | Tartu Suusaklubi | | | 5:49.2 | 6:17.1 | 6:28.4 | 6:33.9 | 25:08.6 | | 51.1 | |
| 6 | 166 | Vahur Teppan | 1985 | Suusaakadeemia | | | 6:00.8 | 6:23.2 | 6:29.2 | 6:18.9 | 25:12.1 | | 54.6 | |
| 7 | 163 | Alvar Ratt | 1998 | Ülenurme Gümnaasiumi spordiklu | | | 6:08.9 | 6:27.0 | 6:30.3 | 6:16.4 | 25:22.6 | 1:05.1 | | |
| 8 | 122 | Leivo Luha | 2004 | | | | 5:49.0 | 6:21.5 | 6:38.4 | 6:41.5 | 25:30.4 | 1:12.9 | | |
| 9 | 15 | Kaupo Sirel | 1990 | Elva suusaklubi | | | 6:05.0 | 6:26.5 | 6:33.7 | 6:34.9 | 25:40.1 | 1:22.6 | | |
| 10 | 98 | Joosep Karlson | 1995 | Kanuumees | | | 6:18.2 | 6:32.8 | 6:37.6 | 6:21.3 | 25:49.9 | 1:32.4 | | |
| 11 | 2 | Tanel Levkoi | 1990 | | | | 6:18.8 | 6:27.8 | 6:36.7 | 6:41.7 | 26:05.0 | 1:47.5 | | |
| 12 | 20 | Kermo Tarv | 2004 | Tartu valla spordikoo | l | | 6:05.1 | 6:43.2 | 6:56.8 | 6:50.7 | 26:35.8 | 2:18.3 | | |
| 13 | 133 | Hans Kristen Rootalu | 1996 | | | | 6:15.4 | 7:01.0 | 6:58.5 | 6:54.1 | 27:09.0 | 2:51.5 | | |
| 14 | 125 | Tauno Mölder | 1986 | Lemeks grupp | | | 6:30.6 | 6:53.5 | 7:01.4 | 7:05.9 | 27:31.4 | 3:13.9 | | |
Vabatehnika
Tulemused vaheaegadega
Tartumaa Talimängud
Vabatehnika
Tulemused vaheaegadega
| 12 | 34 | Lauri Kikerpill | 1976 | | Playtech | 8:32.8 | 8:48.4 | 8:46.6 | 8:48.8 | 34:56.6 | 10:05.2 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 13 | 23 | Henry Põvvat | 1982 | Tartu Kalevi Veemotoklubi | | 8:18.6 | 8:55.6 | 9:05.9 | 8:58.2 | 35:18.3 | 10:26.9 |
| 14 | 126 | Aarne Krõlov | 1976 | | | 8:04.1 | 8:52.9 | 9:04.2 | 9:17.3 | 35:18.5 | 10:27.1 |
| 15 | 139 | Raul Lepasild | 1981 | Mariine Auto | | 8:06.4 | 8:51.2 | 9:08.0 | 9:23.8 | 35:29.4 | 10:38.0 |
| 16 | 140 | Hanno Mosov Hallik | 1976 | Swedbank | | 9:53.8 | 10:34.5 | 10:41.1 | 11:46.2 | 42:55.6 | 18:04.2 |
| 17 | 164 | Ivo Tamm | 1978 | Suusahullud | | 9:36.2 | 11:11.0 | 12:16.1 | 11:29.9 | 44:33.2 | 19:41.8 |
| 1 | 3 | Janek Vana | | 1972 | | Mariine Auto | 6:18.8 | 6:49.5 | 7:06.4 | 7:01.4 | 27:16.1 | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 202 | Kaupo Kattai | | 1973 | RTR/ ma niisama | | 6:35.4 | 7:07.5 | 7:24.4 | 7:22.2 | 28:29.5 | | 1:13.4 |
| 3 | 46 | Margus Kaur | | 1968 | | | 6:54.8 | 7:30.8 | 7:38.7 | 7:40.4 | 29:44.7 | | 2:28.6 |
| 4 | 67 | Kalev Vunk | | 1969 | | | 7:04.6 | 7:31.2 | 7:41.7 | 7:41.0 | 29:58.5 | | 2:42.4 |
| 5 | 75 | Rein Kullamaa | | 1969 | VW | | 7:08.7 | 7:44.6 | 7:52.5 | 7:56.7 | 30:42.5 | | 3:26.4 |
| 6 | 192 | Lauri Tikk | | 1972 | Suusahullud | Mariine Auto | 7:45.7 | 7:54.4 | 7:51.6 | 7:40.2 | 31:11.9 | | 3:55.8 |
| 7 | 21 | Gaido Kaeramaa | | 1968 | | Mariine Auto | 7:36.7 | 8:12.4 | 8:19.6 | 8:17.2 | 32:25.9 | | 5:09.8 |
| 8 | 153 | Elmo Raudpuu | | 1971 | Suusahullud | | 7:54.5 | 8:14.4 | 8:28.3 | 8:39.1 | 33:16.3 | | 6:00.2 |
| 9 | 146 | Andres Nurk | | 1973 | Emajõe Suusaklubi | | 7:49.9 | 8:31.4 | 8:36.6 | 8:42.8 | 33:40.7 | | 6:24.6 |
| 10 | 157 | Jüri Pärtelpoeg | | 1969 | Suusahullud | | 8:08.4 | 8:46.2 | 9:03.6 | 8:49.4 | 34:47.6 | | 7:31.5 |
| 11 | 131 | Väino Ellami | k | 1971 | | | 8:35.6 | 9:10.6 | 9:19.0 | 9:12.2 | 36:17.4 | | 9:01.3 |
| 12 | 144 | Arne Türkso | n | 1968 | Suusahullud | | 9:05.0 | 9:20.0 | 9:33.2 | 9:40.1 | 37:38.3 | 10:22.2 | |
| 1 | 105 | Hanno Priks | 1963 | Karupesa Team | 6:42.5 | 14:19.6 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 134 | Andres Kübar | 1959 | MTÜ AOK Arendus/Tartu Vald | 7:50.8 | 15:56.3 | 1:36.7 |
Tartumaa Talimängud
Vabatehnika
Tulemused vaheaegadega
M70+
| 1 | 128 | Kalle Kiiranen | 1953 | Tartu Suusaklubi | 7:57.4 | 16:38.0 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 38 | Lembit Nöps | 1951 | Ilves | 10:30.9 | 21:40.8 | 5:02.8 |
N10
| 1 | 29 | Marta Raudik | | | 2013 | Elva Suusaklubi | 5:19.8 | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 78 | Lee Õunapuu | | | 2013 | Elva Suusaklubi | 5:54.6 | | 34.8 |
| 3 | 92 | Leena Saidla | | | 2014 | Tartu Suusaklubi | 5:56.2 | | 36.4 |
| 4 | 90 | Janeli Morgenson | | | 2013 | Kuningamäe | 6:04.9 | | 45.1 |
| 5 | 22 | Marta Matson | | | 2013 | Kuningamäe Spordiklubi | 6:09.1 | | 49.3 |
| 6 | 9 | Miina Kommusaar | | | 2013 | Tartu Valla Spordikool | 6:14.4 | | 54.6 |
| 7 | 119 | Sandra Tinter | a | | 2013 | Tartu Suusaklubi | 7:51.1 | 2:31.3 | |
| 8 | 52 | Mirjam Rao | | | 2014 | Kuningamäe Spordiklubi | 8:30.4 | 3:10.6 | |
| 9 | 115 | Marit Vaher | | | 2014 | Katoliku SK | 8:36.9 | 3:17.1 | |
| 10 | 58 | Kristelle Kanniste | | | 2014 | Tartu Suusaklubi | 8:47.9 | 3:28.1 | |
| 11 | 19 | Pauliine Tsakuhhi | | n | 2014 | Tartu Suusaklubi | 10:54.4 | 5:34.6 | |
| 12 | 95 | Greta Kelviste | | | 2014 | | 11:46.1 | 6:26.3 | |
| 13 | 204 | Lenna Kannel | | | 2015 | Tartu Suusaklubi | 12:45.7 | 7:25.9 | |
| 1 | 148 | Mirtel Saar | | 2011 | Kuningamäe Spordiklubi | | | 5:12.0 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 118 | Karin Tintera | | 2011 | Tartu Suusaklub | i | Tartukad | 5:33.1 | 21.1 |
| 3 | 81 | Helena Vähi | | 2011 | Elva Suusaklubi | | | 5:34.8 | 22.8 |
| 4 | 56 | Elis Maasen | | 2011 | | | Tartukad | 5:39.1 | 27.1 |
| 5 | 130 | Claudia Mäg | i | 2012 | Kuningamäe Spordiklubi | | | 5:39.3 | 27.3 |
| 6 | 80 | Beri Lessing | | 2011 | Elva Suusaklubi | | | 6:00.1 | 48.1 |
| 7 | 55 | Marleen Aas | a | 2011 | Tartu suusaklubi | | Tartukad | 6:06.2 | 54.2 |
Tartumaa Talimängud
Vabatehnika
Tulemused vaheaegadega
| 8 | 162 | Miina-Liisa Juhkam | | 2012 | Serviti | | 6:16.4 | 1:04.4 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 9 | 63 | Airika Nahksepp | | 2012 | Tartu valla spordikool | | 6:35.8 | 1:23.8 |
| 10 | 85 | Miina Pärte | l | 2011 | Elva Suusaklubi | | 6:52.6 | 1:40.6 |
| 11 | 62 | Adeele Maria Kirs | | 2012 | Tartu valla spordikool | | 7:03.7 | 1:51.7 |
| 12 | 135 | Eliise Sepri | | 2012 | Kuningamäe Spordiklub | i | 7:35.5 | 2:23.5 |
| 13 | 18 | Keidy Tammik | | 2011 | Tartu valla spordikool | | 8:08.4 | 2:56.4 |
N16
| 1 | 102 | Merleen Aaviku | 2007 | Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklu | Ylku | 7:43.1 | | 16:10.5 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 191 | Christiine Teder | 2007 | Luunja Vald | | 49:26.2 | 1h32:55.2 | | 1h16:44.7 |
| 1 | 49 | Adeliine Lail | | 2006 | Emajõe Suusaklubi | 7:49.8 | 15:54.5 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 113 | Mareli Vahe | r | 2006 | Katoliku SK | 8:12.4 | 17:00.0 | 1:05.5 |
| 1 | 87 | | Kätlin Kukk | 2003 | Emajõe Suusaklubi | | 7:01.1 | 14:02.7 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 47 | | Anette Taivere | 2002 | Emajõe Suusaklubi/Tartu vald | | 8:06.4 | 16:19.6 | 2:16.9 |
| 3 | 5 | | Teele Lill | 2003 | Tartu Valla Spordikool | | 8:06.7 | 16:34.7 | 2:32.0 |
| 4 | 20 | 0 | Birgit Rõõm | 2004 | Tartu Suusaklub | i | 8:07.0 | 16:48.1 | 2:45.4 |
Tartumaa Talimängud
Vabatehnika
Tulemused vaheaegadega
| 5 | 155 | Liis Siigur | 2003 | | 9:31.1 | 19:26.3 | 5:23.6 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 6 | 88 | Siiri Rist | 1992 | Lemeks Grupp | 9:42.0 | 20:09.9 | 6:07.2 |
| 7 | 45 | Anu Pihlak | 1989 | Emajõe Suusaklubi | 10:34.8 | 21:40.1 | 7:37.4 |
N40+
| 1 | 94 | Megan McTavish | | 1977 | Tartu Suusaklubi | | 7:01.2 | 14:25.4 | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 107 | Heleri Kivi | l | 1977 | Emajõe suusaklubi | | 7:07.2 | 14:36.0 | | 10.6 |
| 3 | 40 | Anneli Jõeloo | | 1975 | Tartu vald | Mariine Auto | 7:57.5 | 16:19.6 | 1:54.2 | |
| 4 | 64 | Ivi Vaher | | 1976 | Tartu Tervishoiu Kõrgkool | | 8:14.3 | 17:01.8 | 2:36.4 | |
| 5 | 136 | Rita Kivila | | 1974 | Valio | Sõpruskond | 8:33.5 | 17:29.8 | 3:04.4 | |
N50+
N70+
|
<urn:uuid:ecade808-95b6-4b67-b8ba-9a986223babe>
|
CC-MAIN-2023-50
|
https://suusahullud.ee/wp-content/uploads/2023/01/Tartumaa-Suusatalv-2023-II-etapp-v2.pdf
|
2023-11-29T07:53:21+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-50/subset=warc/part-00074-e565b809-b335-4c1d-90fd-54a9a2b7113d.c000.gz.parquet
| 656,616,668
| 7,754
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999943
|
ekk_Latn
| 0.999915
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
965,
3623,
6742,
6779,
9117,
11035,
12458,
13287
] | 0
|
[
0.9921875,
0.0091552734375,
0.0000023096799850463867,
0.00003361701965332031,
0.000008344650268554688,
2.5890767574310303e-7
] |
Avaleht>Raha/Rahalised nõuded>Maksejõuetus/pankrot
Maksejõuetus/pankrot
Saksamaa
Sissejuhatus
Saksamaal reguleerib pankrotti ja pankrotimenetlust pankrotiseadus ( , edaspidi ka „InsO"), mis jõustus 1. jaanuaril 1999. Pankrotiseadus Insolvenzordnung erineb teistest menetlusnormidest selle poolest, et sisaldab lisaks menetluslikele sätetele ka materiaalõiguslikke sätteid. Näiteks on pankrotimenetluse algatamise tagajärgi kindlaksmääravad sätted materiaalõiguse sätted (InsO §-d 80–147).
Pankrotimenetluse peamine eesmärk on võlgniku võlausaldajate nõuete kollektiivne rahuldamine, mille käigus võlgniku vara realiseeritakse ja saadud tulu jagatakse või kehtestatakse pankrotikavaga teistsugune kord, mille eesmärk on eelkõige ettevõtja säilitamine (InsO § 1 esimene lause). „Nõuete kollektiivne rahuldamine" ( ) tähendab, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse põhimõtteliselt proportsionaalselt nende nõuete suurusega. gemeinschaftliche Befriedigung Peale selle on pankrotimenetluse eesmärk anda ausatele võlgnikele võimalus vabaneda täitmata jäänud kohustustest (InsO § 1 teine lause).
Saksamaa pankrotimenetluse aluspõhimõte on peale võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte võlausaldajate autonoomia põhimõte (Gläubigerautonomie ). Võlausaldajatel on menetluse kujundamisel ulatuslikud õigused, eelkõige seoses võlgniku vara realiseerimise viisiga. Võlausaldajad otsustavad ka millist liiki pankrotimenetlust kasutada, sest lisaks standardmenetlusele on seadusega ette nähtud võimalus, et eraldamisõigusega nõuetega võlausaldajad ja pankrotivõlausaldajad võivad iseseisvalt koostada pankrotiseaduse sätetest kõrvale kalduva pankrotikava, et määrata kindlaks pankrotivara realiseerimine, tulu jagamine asjaomastele osapooltele, pankrotimenetluse kulg ja võlgniku vastutus pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotikava on eriti tähtis äriühingu saneerimise korral, kuigi see võib olla ka äriühingu likvideerimise raamistikuks.
Pankrotimenetlust reguleerivat Saksa õigust iseloomustab ka ühtsuse põhimõte. See tähendab, et saneerimise ja likvideerimise seadus (Gesetz für ) ei näe ette erinevaid menetlusi. Nii likvideerimiseks kui ka saneerimiseks saab kohaldada standardmenetlust või pankrotikaval Sanierung und Liquidation põhinevat menetlust.
Ettevõtte saneerimise puhul tuleb arvesse võtta ka ettevõtete finantsstabiilsuse tagamise ja restruktureerimise raamistikku käsitlevat seadust (Gesetz über , tuntud ka kui , StaRUG), den Stabilisierungs- und Restrukturierungsrahmen für Unternehmen Unternehmensstabilisierungs- und -restrukturierungsgesetz mis jõustus 1. jaanuaril 2021. StaRUGis on ette nähtud mitmesugused vahendid, mille eesmärk on võimaldada raskustes oleval ettevõtjal, kes ei ole veel maksejõuetu ega liiga suure võlakoormuse all, end restruktureerimiskava abil ja ilma pankrotiseadusekohase pankrotimenetluseta saneerida; selle kava peab olema heaks kiitnud enamik võlausaldajatest. Alates 17. juulist 2022 saab StaRUGi-kohaseid menetlusi taotluse korral teostada ka avalikult, st teave menetluse, kohtutoimingute koha ja aja kohta ning kohtulahendid avaldatakse restruktureerimisportaalis vastavalt nimetatud seaduse §-dele 84–86. Seega vastavad need menetlused ka maksejõuetusmenetluse tingimustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määruse (EL) 2015/848 (maksejõuetusmenetluse kohta) (ELi maksejõuetusmäärus) artikli 1 lõike 1 tähenduses.
1 Kelle vastu võib algatada maksejõuetusmenetluse?
Pankrotimenetluse võib algatada iga juriidilise või füüsilise isiku vara suhtes, isegi kui see isik ei tegele majandustegevusega ega ole füüsilisest isikust ettevõtja. (Füüsilist isikut, kes ei tegele majandustegevusega, nimetatakse tarbijaks.) Pankrotimenetluse võib algatada ka juriidilise isiku staatuseta ühingu (nt täisühingu ( ) või usaldusühingu ( ) vara suhtes või eriotstarbelise vara suhtes, näiteks surnud isiku offene Handelsgesellschaft Kommanditgesellschaft pärandvara suhtes. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse InsO §-s 12 sätestatud erinormi, mille kohaselt ei saa pankrotimenetlust algatada föderaalvalitsuse ega liidumaa vara suhtes (InsO § 12 lg 1 p 1).
2 Millised on maksejõuetusmenetluse algatamise tingimused?
Pankrotimenetlus algatatakse üksnes avalduse alusel, mitte mõne avalik-õigusliku asutuse omal algatusel. Avalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Kohtu ja võlgniku kaitsmiseks ennatlikult või lihtsalt kahju tekitamise eesmärgil esitatud avalduste eest peab avalduse esitanud võlausaldaja usutavalt tõendama, et võlgnik on maksejõuetu ning et võlausaldajal on tõepoolest võlgniku vastu nõue.
Kui piiratud vastutusega äriühing on maksejõuetu, peavad avalduse esitama tema juhtorganid; vastasel juhul ootab neid karistus. Selle nõude rikkumisel võivad võlausaldajad nõuda kahju hüvitamist. Kui raskustesse sattunud võlgnik tegutseb tahtlikult õigusvastaselt, võib teda teatavatel asjaoludel võtta kriminaalvastutusele (kriminaalseadustiku ( ) § 283 jj). Strafgesetzbuch
Pankrotimenetluse algatamise aluseks on üldiselt maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda täita tähtajaks oma maksekohustusi. Üldjuhul eeldatakse maksejõuetust siis, kui võlgnik on peatanud maksete tegemise (InsO § 17 lg 2). Kui võlgnik on juriidiline isik või piiratud vastutusega ühing, mille ükski osanik ei ole piiramatu vastutusega füüsiline isik, võib menetluse algatada ka ülemäärase võlgnevuse tõttu. Ülemäärase võlgnevusega võlgnikuga on tegemist siis, kui tema vara ei kata enam olemasolevaid kohustusi, välja arvatud juhul, kui ettevõtte tegevuse jätkamine järgneva 12 kuu jooksul on asjaolusid arvesse võttes väga tõenäoline (InsO § 19 lg 2). Kui ettevõtja tegevuse jätkumine on asjaolusid arvestades väga tõenäoline, tuleb võlgniku vara väärtuse hindamisel lähtuda sellest. Avalduse võib esitada ka võlgnik, kui teda ähvardab maksejõuetus (InsO § 18 lg 1). Võlgnikul on oht muutuda maksevjõuetuks, kui ta ei ole tõenäoliselt võimeline täitma oma olemasolevaid maksekohustusi nende tähtpäeva saabumisel (InsO § 18 lg 2). Selleks et hinnata, kas võlgnikul on oht muutuda maksejõuetuks, võetakse üldjuhul aluseks 24-kuuline prognoosiperiood. Menetluse algatamine eeldab ka, et tagatud on pankrotimenetlusega seotud kulude katmine. Seega võidakse pankrotimenetluse algatamise avaldus jätta rahuldamata, kui võlgniku varast tõenäoliselt ei piisa menetluskulude katmiseks (InsO § 26 lg 1 esimene lause).
Kui tingimused on täidetud, teeb maksejõuetust menetlev kohus ehk pankrotikohus ( ) menetluse algatamise otsuse, mis avaldatakse. Kohus Insolvenzgericht avaldab otsuse internetis ( ). Menetluse algatamise otsuses kutsub kohus pankrotivõlausaldajaid üles esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul oma nõuded pankrotihaldurile. Ta määrab kuupäeva, millal toimub võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustatakse pankrotihalduri aruandele tuginedes pankrotimenetluse edasine kulg, ning kuupäeva, mil toimub nõuete kaitsmise koosolek (InsO § 29 lg 1). http://www.insolvenzbekanntmachungen.de/
Nagu sissejuhatuses juba märgitud, ei ole pankrotiseaduses saneerimiseks ja likvideerimiseks eraldi menetlusi ette nähtud. Lisaks standardmenetlusele on seadusega ette nähtud võimalus koostada ettevõtte likvideerimiseks või saneerimiseks pankrotikava.
Kuna pankrotikohtul võib võtta aega, et kontrollida, kas menetluse algatamise tingimused on täidetud, võtab kohus esialgu kõik ajutised meetmed, mis tunduvad vajalikud võlausaldajate jaoks kahjuliku muutuse ärahoidmiseks võlgniku varalises olukorras enne avalduse suhtes otsuse tegemist (InsO § 21 lg 1 esimene lause). Kohus määrab ajutise pankrotihalduri ( ), kes võib olla „nõrk" või „tugev". Kui määratakse „nõrk" ajutine vorläufiger Insolvenzverwalter pankrotihaldur, säilitab võlgnik oma vara käsutamise õiguse ning kohus määrab halduri kohustused, mis ei tohi siiski minna kaugemale „tugeva" ajutise
ET
pankrotihalduri kohustustest (InsO § 22 lg 2 teine lause). Kohus võib näiteks määrata, et võlgnik võib oma vara käsutada ainult halduri nõusolekul. Kui „tugeva" ajutise pankrotihalduri määramisel pooleliolevad kohtuvaidlused peatatakse, siis „nõrga" ajutise pankrotihalduri määramisel seda ei tehta (kõrgeima üldkohtu otsus, 21.6.1999, II ZR 70/98, punkt 4). Ajutine pankrotihaldur on „tugev", kui kohus kehtestab võlgniku suhtes üldise käsutuskeelu, millega võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus läheb üle haldurile (InsO § 22 lg 1 esimene lause).
3 Millist vara käsitatakse pankrotivarana? Kuidas koheldakse vara, mille võlgnik on omandanud või mis on talle üle antud pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?
Pankrotivara ( ) hõlmab võlgniku vara, mis kuulub talle menetluse algatamise kuupäeval või mille ta omandab alles menetluse ajal (st enne Insolvenzmasse menetluse lõpetamist või raugemist). Pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku puhtisiklikud õigused või esemed, millele ei saa sissenõuet pöörata, sest nende suhtes ei kohaldataks ka individuaalset täitemenetlust. Näiteks kuulub sissetulek pankrotivara hulka ainult võlgniku elatusmiinimumi ületavas osas.
Pankrotihalduri poolt vabastatud vara kuulub samuti võlgniku vara hulka, millele ei saa sissenõuet pöörata.
Saksa õiguse kohaselt läheb pankrotivara hulka kuuluva vara valitsemise ja käsutamise õigus menetluse algatamisel põhimõtteliselt üle pankrotihaldurile (erandiks on omavalitsemine ( ) (InsO § 270 jj); seega lasub tagatise andmise kohustus võlausaldajatele, kes annavad näiteks nn Eigenverwaltung massikrediiti, pankrotihalduril. Eriti oluliste õigustoimingute jaoks, nagu pankrotivara märkimisväärselt koormava laenulepingu sõlmimine, peab pankrotihalduril olema võlausaldajate üldkoosoleku või määratud pankrotitoimkonna nõusolek (InsO § 160). Pankrotihalduri võetud laenukohustused ja muud kohustused on pankrotivaral lasuvad kohustused, mis täidetakse pankrotivara arvelt eelisjärjekorras, st enne pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sellega tagatakse, et pärast pankrotimenetluse algatamist on lepinguosalised valmis maksejõuetu võlgnikuga äri tegema.
4 Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?
Kuna pankrotimenetluse algatamisel saab üldjuhul olulise rolli pankrotihaldur (erandiks on omavalitsemine), on pankrotikohtul menetluse selles etapis sisuliselt järelevalve ja juhtnööride andmise pädevus (vt InsO §-d 58 ja 76) (lisaks erivolitustele näiteks pankrotikaval põhinevas menetluses või omavalitsemise korral). Pärast pankrotimenetluse algatamist teevad põhiotsuseid (realiseerimine, likvideerimine, saneerimine ja pankrotikava) võlausaldajad. Menetluse algatamise etapis on kohtul siiski eriõigused ja -kohustused. Kohus otsustab menetluse algatamise ja ajutiste kaitsemeetmete võtmise üle ning määrab pankrotihalduri. Kohtu ülesandeks on ka järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle. Ta kontrollib ainult pankrotihalduri toimingute seaduslikkust, kuid mitte nende otstarbekust, ning ei saa anda juhtnööre. Pankrotimenetluse kiirendamiseks saab pankrotikohtu lahendi edasi kaevata ainult juhtudel, kui seadus näeb ette kohese kaebuse ( ) esitamise (vt InsO § 6 lg 1). Kaebuse saab esitada pankrotikohtule endale või sellele piirkonna kohtule ( sofortige Beschwerde ), kelle tööpiirkonda pankrotikohus kuulub, ning seda võib teha kirjalikult või suuliselt kohtu kantseleis ( ). Otsuse kohene Landgericht Geschäftstelle edasikaebamine menetlust ei peata. Kaebust menetlev kohus või pankrotikohus võib siiski anda korralduse täitmine ajutiselt peatada. Pankrotihalduriks nimetatakse eelkõige jurist, raamatupidaja või maksunõustaja. Pankrotimenetluse algatamisega läheb pankrotihaldurile üle võlgniku õigus valitseda ja käsutada pankrotivarasse kuuluvat vara (InsO § 80 lg 1). Tema põhiülesanne on eraldada pankrotimenetluse algatamisel tema käsutusse antud
Tähtsaim isik pankrotimenetluses on pankrotihaldur. Pankrotihalduriks saab nimetada ainult füüsilisi, mitte juriidilisi isikuid (InsO § 56 lg 1 esimene lause). vara hulgast vara, mis ei kuulu võlgnikule. Samuti peab ta arvama võlgniku vara hulka esemed, mis kuuluvad võlaõigusseaduse kohaselt võlgniku vara hulka, kuid ei olnud pankrotimenetluse algatamisel veel võlgniku vara hulka kantud. Sel viisil välja selgitatud võlgniku vara moodustab pankrotivara ( , InsO § 35), mille pankrotihaldur realiseerib ja mille arvel rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Lisaks täidab pankrotihaldur järgmisi Insolvenzmasse ülesandeid:
maksab maksejõuetu võlgniku töötajatele välja töötasu;
otsustab, kas jätkata pooleliolevaid kohtuvaidlusi või need lõpetada (InsO § 85 jj) ning mida teha täielikult täitmata lepingutega (InsO § 103 jj); koostab varade ja kohustuste aruande (InsO § 153 lg 1 esimene lause);
vaidlustab enne pankrotimenetluse algatamist sõlmitud tehingud, mis võivad kahjustada pankrotivõlausaldajaid (InsO § 129 jj).
Pankrotihalduri tegevuse järele valvab pankrotikohus (InsO § 58 lg 1). Kui on moodustatud pankrotitoimkond, toetab ja kontrollib see pankrotihaldurit tema ametiülesannete täitmisel (InsO § 69 esimene lause).
Pärast pankrotimenetluse algatamist, kui käsutusõigus on üle antud pankrotihaldurile, võib pankrotihaldur põhimõtteliselt kogu pankrotivara vabalt käsutada. Eriti oluliste toimingute, näiteks äriühingu või kõikide aktsiate müügi suhtes kehtivad piirangud. Sellised eriti olulised toimingud eeldavad võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna nõusolekut. Nõusoleku nõude rikkumine siiski kolmandaid isikuid ei mõjuta, vaid selle eest kannab vastutust pankrotihaldur. Pankrotihaldur peab täitma ka võlausaldajate üldkoosoleku otsust ettevõtja likvideerimise või äritegevuse jätkamise kohta (InsO §-d 157 ja 159).
Kui pankrotihaldur ei täida pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi, vastutab ta kõikidele menetlusosalistele tekitatud kahju eest (InsO § 60 lg 1). Seaduse paragrahvi 60 lõikes 1 on sätestatud: „Pankrotihaldur on kohustatud hüvitama kõikidele menetlusosalistele kahju, kui ta rikub süüliselt talle käesoleva seadusega pandud kohustusi. Ta peab käituma korraliku ja kohusetruu pankrotihalduri hoolsusega."
Pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja mõistlike kulutuste hüvitamist (InsO § 63 lg 1 esimene lause). Tasu maksmist reguleerib pankrotiseaduse kohase tasustamise määrus ( , InsVV) ning tasu suurus määratakse kindlaks vastavalt Insolvenzrechtsvergütungsverordnung pankrotivara väärtusele pankrotimenetluse lõppemisel. Määruses on sätestatud astmelised standardmäärad, mida võib siiski vastavalt pankrotihalduri ülesannete ulatusele ja keerukusele suurendada.
Võlgnik, kelle vastu on esitanud nõude pankrotivõlausaldajad, säilitab realiseeritava vara omandiõiguse isegi pankrotimenetluse algatamisel (InsO §-d 38 ja 39). Põhimõtteliselt vastutab ta kogu oma varaga. Vara valitsemise ja käsutamise õigus on pankrotimenetluses siiski pankrotihalduril. Võlgniku taotlusel võib kohus menetluse algatamise määruses määrata ka InsO § 270 jj alusel omavalitsemise. Võlgnik peab oma taotlusele lisama omavalitsemiskava, mille üksikasjad on sätestatud InsO §-s 270a. Taotlus rahuldatakse, kui omavalitsemiskava on ühtne ja vastab kõigile nõuetele ning teada ei ole asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kava põhineb olulistes aspektides valedel faktidel (InsO § 270b lg 1 ja § 270f lg 1). Peale selle ei tohi kehtida ükski paragrahvis 270e loetletud põhjus, mis nõuaks kõnealuse omavalitsemise lõpetamist (InsO § 270b lg 1). Põhimõtteliselt kohaldatakse ka sel juhul pankrotiõiguse üldnorme (InsO § 270 lg 1 teine lause). Omavalitsemise korral säilitab võlgnik õiguse valitseda ja käsutada oma vara kohtu määratud voliniku ( ) Sachverwalter järelevalve all (InsO § 270 lg 1 esimene lause). Omavalitsemise korral täidavad pankrotihalduri tavapäraseid kohustusi võlgnik ja volinik. Pankrotimenetluse algatamine paneb võlgnikule mitmesugused teabe esitamise ja koostöökohustused. Samal ajal on võlgnikul siiski ka õigus menetluses osaleda.
5 Millistel tingimustel võib teha tasaarvestuse?
InsO § 94 jj käsitlevad küsimust, kas pankrotivõlausaldaja võib maksejõuetu võlgniku vastu esitatud nõude tasaarvestada. Seaduses tehakse põhimõtteliselt vahet, kas tasaarvestamise võimalus oli olemas juba pankrotimenetluse algatamise ajal või tekkis alles hiljem. Esimesel juhul on tasaarvestus põhimõtteliselt lubatud, mis tähendab, et pankrotivõlausaldaja ei pea nõuet tabelisse ( ) kandmiseks registreerima, vaid võib nõude rahuldada, teatades Tabelle tasaarvestusest pankrotihaldurile. Tasaarvestuse teade on siiski tühine, kui võlausaldaja sai nõude tasaarvestamise võimaluse vaidlustatava õigustoimingu kaudu (InsO § 96 lg 1 p 3).
Teisel juhul, kui tasaarvestuse võimalus tekkis hiljem, tuleb eristada järgmisi olukordi.
Kui tasaarvestatav nõue oli menetluse algatamise ajal juba olemas, kuid ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, ei olnud suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele või oli veel tingimuslik, on tasaarvestus pärast menetluse algatamist lubatav niipea, kui tasaarvestuse takistus on ära langenud.
Kui nõue ei olnud menetluse algatamise ajal veel tõendatud või võlausaldaja nõue võlgniku vastu tekkis alles pärast menetluse algatamist, on tasaarvestus InsO § 96 lõike 1 punktidega 1 ja 2 keelatud ning võlgnik võib nõuda võlausaldajalt lepingu täitmist pankrotivara kasuks, kuid võlausaldaja võib oma nõude vaid tabelisse kandmiseks registreerida ja see rahuldatakse ainult jaotise ulatuses.
Kui aga võlausaldaja ei omandanud nõuet pärast pankrotimenetluse algatamist mitte teiselt võlausaldajalt, vaid iseenda nimel, näiteks sõlmides pankrotihalduriga lepingu, on tal massivõlausaldajana tasaarvestamise õigus.
6 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus võlgniku kehtivatele lepingutele?
Saksa õiguses reguleerivad pankrotimenetluse mõju kehtivatele lepingutele InsO § 103 jj. Põhimõtteliselt võivad pankrotimenetluse algatamisel olemasolevad lepingud lõppeda või jätkuda või on pankrotihalduril võimalus valida lepingu täitmise ja lõpetamise vahel.
Mõne tehingu puhul on pankrotimenetluse tagajärjed seaduses selgelt sätestatud (InsO §-d 103–118). Näiteks pankrotivara hulka kuuluva varaga seotud käsundid, töövõtulepingud või volitused muutuvad pankrotimenetluse algatamisel kehtetuks, samal ajal kui võlgnikega sõlmitud vara liisimise ja töölepingud kehtivad edasi ja on pankrotivara suhtes siduvad.
Nende lepingute puhul, mida võlgnik ja teine lepingupool ei ole veel täitnud või täielikult täitnud, näeb InsO § 103 lg 1 ette, et pankrotihalduril on võimalus valida lepingu täitmise ja täitmata jätmise vahel. Kui pankrotihaldur otsustab lepingut täita pankrotivara arvel, tuleb võlausaldaja vastunõue rahuldada eelisjärjekorras, sest see on InsO § 55 lg 1 p 2 kohaselt massikohustus. Kui pankrotihaldur otsustab valida lepingu mittetäitmise, ei saa ta selle lepingu alusel enam midagi nõuda. Võlausaldajad saavad esitada kahju hüvitamise nõude lepingu täitmata jätmisele tuginedes ainult pankrotivõlausaldajana, registreerides oma nõude tabelisse kandmiseks (InsO §103 lg 2 esimene lause). Kui pankrotihaldur valikut ei tee, võib lepingupool seda temalt nõuda. Sellisel juhul peab pankrotihaldur viivitamata teatama, kas ta kavatseb nõuda lepingu täitmist või mitte. Kui ta seda ei tee, ei saa ta lepingu täitmist pärast enam nõuda. Finantssoorituste ja kindlaksmääratud tähtajaga tehingute puhul välistab seadus pankrotihalduri valikuõiguse (InsO § 104).
Kui lepinguline suhe ei ole InsO §-des 103–118 sõnaselgelt reguleeritud, kehtib leping ka pärast pankrotimenetluse algatamist.
Lepingust taganemise klauslite lubatavus on vastuoluline. Lähtepunktiks on InsO § 119, milles on sätestatud, et kokkulepped, millega paragrahvi 103 jj kohaldamine on ette välistatud või piiratud, on kehtetud. Selle sätte kohaselt on lubatud maksejõuetusest sõltumatud lepingust taganemise klauslid, mis ei ole seotud pankrotimenetluse algatamisega või avalduse esitamisega, vaid näiteks võlgniku makseviivitusega. Ent maksejõuetusest sõltuvad lepingust taganemise klauslid on problemaatilised, eriti arvestades Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu ( ) 15. novembri 2012. aasta otsust (IX Bundesgerichtshof ZR 169, 11, BGHZ 195, 348). Selles otsuses leidis kohus, et energiavarustuslepingus sisalduv maksejõuetusest sõltuv lepingust taganemise klausel on kehtetu. Kohus sedastas siiski, et maksejõuetusest sõltuv lepingust taganemise klausel ei ole iseenesest kehtetu: lepingust taganemise klauslid, mis on kooskõlas seadusega ette nähtud lepingust taganemise võimalusega, on lubatud. Seega on maksejõuetusest sõltuvate lepingust taganemise klauslite hindamise küsimus lõplikult lahendamata. Finantssooritustega ja kindlaksmääratud tähtajaga tehingutega seotud lepingutest taganemise klauslite kohta on InsO § 104 lõigetes 3 ja 4 sätestatud erinormid.
Kui võlgnik ja võlausaldaja on üldnormide kohaselt loovutamiskeelus kehtivalt kokku leppinud, on see kokkulepe ka pankrotihaldurile siduv. Äritehingutes on selline loovutamiskeeld siiski sageli kehtetu, sest isegi lepingus kokku lepitud loovutamiskeelu puhul on rahalise nõude loovutamine sellegipoolest kehtiv, kui võlgnik ja võlausaldaja on kauplejad (äriseadustiku ( ) § 354a lg 1). Handelsgesetzbuch
7 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus üksikute võlausaldajate algatatud menetlustele (välja arvatud pooleliolevatele kohtuasjadele)?
Kuna pankrotimenetluse eesmärk on tagada kõikide võlausaldajate nõuete võrdne rahuldamine, on InsO §-s 87 selgelt sätestatud, et pankrotivõlausaldajad võivad oma nõuded sisse nõuda ainult pankrotimenetlust reguleerivate sätete kohaselt. Pankrotimenetluse algatamisega kaasneb seetõttu sundtäitmise keeld, mille kohaselt ei ole pankrotivõlausaldajatel lubatud pankrotimenetluse ajal pöörata sissenõuet pankrotivarale ega võlgniku muule varale (InsO § 89 lg 1). Sundtäitmiskeeldu tuleb järgida seadusest tulenevalt, seega peatatakse juba alanud täitemenetlus automaatselt, olenemata sellest, kas võlausaldaja oli menetluse algatamisest teadlik ning kas võlgnik on taotlenud täitemenetluse peatamist.
InsO §-s 88 on sätestatud, et menetluse algatamisel on eelneva sundtäitmise suhtes tagasiulatuv mõju ( ) ja täpsustatud, et Rückschlagsperre pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamisele eelnenud kuul või pärast seda sundtäitmise kaudu omandatud tagatised muutuvad pankrotimenetluse algatamisega kehtetuks. Selgi juhul ei ole oluline, kas võlausaldaja teadis pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamise kavatsusest või mitte. Kui tagatis saadi sundtäitmise kaudu mõnda aega enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist, ei ole tagatis InsO § 88 lg 1 kohaselt kehtetu, vaid selle saab teatavatel tingimustel vaidlustada (kõrgeima üldkohtu otsus, 22.1.2004, IX ZR 39/03).
Pankrotimenetluse algatamisega kaotab võlgnik pankrotivaraga seotud kohtumenetlustes osalemise õiguse. See õigus läheb üle pankrotihaldurile, kellel on voli osaleda kohtumenetlustes oma ametiülesannetest tulenevalt. Pankrotihaldur võib seega esitada pankrotivaraga seotud nõudeid enda nimel.
8 Millist mõju avaldab maksejõuetusmenetlus selliste kohtuasjade jätkamisele, mis on maksejõuetusmenetluse algatamise ajal pooleli?
Kuna maksejõuetu võlgnik kaotab pankrotimenetluse algatamisega kohtumenetluses osalemise õiguse, siis pooleliolev kohtuvaidlus, kui see puudutab pankrotivara – esialgu peatatakse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
, ZPO) § 240 esimene lause).
Zivilprozessordnung
Kui võlgnik on kohtumenetluses hageja (näiteks kohtumenetluses, milles võlgnik on hageja või milles ta esitab vastuväiteid juba sissenõutavale nõudele), võib pankrotihaldur kas menetlusse astuda või sellest keelduda (InsO § 85 lg 1 esimene lause). Kui pankrotihaldur on nõus, siis menetlust jätkatakse. Kui pankrotihaldur keeldub, eraldatakse asjaomane vara pankrotivara hulgast ning võlgnik või kostja võib menetluses osalemist jätkata (InsO § 85 lg 2). Kui võlgnik on kohtumenetluses kostja, tuleb eristada järgmisi olukordi: kui pankrotimenetluse algatamise ajal on pooleli kohtuvaidlus, mis puudutab maksejõuetusega seotud nõuet, tuleb nõue registreerida tabelisse kandmiseks (vt InsO § 87). Kui pankrotihaldur või pankrotivõlausaldaja esitab vastuväite, tuleb nõue tuvastada peatatud kohtumenetluse jätkamise teel (InsO § 180 lg 2).
Seevastu kui nõue ei tulene maksejõuetusest, vaid on näiteks vara pankrotivarast välistamise nõue või puudutab massikohustusi, võib pankrotihaldur või vaidluse teine pool menetlust jätkata (InsO § 86).
9 Kuidas osalevad maksejõuetusmenetluses võlausaldajad?
Nagu sissejuhatuses juba selgitatud, annab pankrotiseadus võlausaldajatele pankrotimenetluse üle märkimisväärse mõjuvõimu. Võlausaldajad teostavad oma õigusi võlausaldajate üldkoosoleku ( , InsO § 74 jj) või pankrotitoimkonna ( ) kaudu, mille võib vajaduse korral Gläubigerversammlung Gläubigerausschuss nimetada võlausaldajate üldkoosolek (InsO § 68 jj). Kui võlausaldajate üldkoosolek on võlausaldajate keskne otsustusorgan, siis pankrotitoimkond on nende järelevalveorgan. Võlausaldajate üldkoosoleku kutsub kokku pankrotikohus (InsO § 74 lg 1 esimene lause), kes koosolekut ka juhatab (InsO §76 lg 1). Võlausaldajate üldkoosolekul võivad osaleda kõik eraldamisõigusega nõuetega võlausaldajad, pankrotivõlausaldajad, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liikmed ja võlgnik (InsO § 74 lg 1 teine lause). Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse alati vastu lihthäälteenamusega, kusjuures häälteenamust ei määra mitte häälte arv, vaid hääletavate võlausaldajate nõuete summa (InsO § 76 lg 2). Alates äriühingu teatavast suurusest peab pankrotikohus määrama ajutise pankrotitoimkonna juba enne pankrotimenetluse algatamist (InsO § 22a). See toimkond osaleb pankrotihalduri määramisel ja omavalitsemise üle otsustamisel (InsO § 56a ja §270b lg 3).
Võlausaldajate üldkoosoleku tähtsus seisneb selles, et üldkoosolekul otsustatakse menetluse käik ja eelkõige võlgniku vara realiseerimise viis. Lisaks täidab võlausaldajate üldkoosolek järgmisi ülesandeid:
teise pankrotihalduri valimine (InsO § 57 esimene lause);
järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle (InsO §-d 66 ja 79 ning § 197 lg 1 p 1);
ettevõtja tegevuse lõpetamise või jätkamise üle otsustamine (InsO §157);
pankrotihalduri sõlmitud teatavate eriti oluliste õigustoimingute heakskiitmine (InsO § 160 lg 1).
10 Kuidas võib pankrotihaldur kasutada või käsutada pankrotivara?
Pankrotihalduri volituste kohta seoses pankrotivaraga vt eespool vastus küsimusele „Milline on võlgniku ja milline pankrotihalduri pädevus?".
11 Milliseid nõudeid esitatakse võlgniku pankrotivara suhtes ja kuidas käsitletakse nõudeid, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse algatamist?
Välistamisõigust omavad võlausaldajad
Välistamisõigust omavad võlausaldajad ( , „võlausaldajad, kellel on õigus vara eraldamisele") on võlausaldajad, kellel on aussonderungsberechtigte Gläubiger õigus nõuda teatava vara välistamist pankrotivarast asjaõiguse või isikliku õiguse alusel (InsO § 47 esimene lause). Välistamisõigust omavad võlausaldajad ei ole pankrotivõlausaldajad ega pea seetõttu registreerima oma nõudeid tabelisse kandmiseks, vaid võivad need hagi esitades sisse nõuda kooskõlas üldnormidega (InsO § 47 teine lause). Nad ei esita sellist hagi siiski mitte võlgniku, vaid pankrotihalduri vastu, kes on menetlusosaline oma ametiülesannetest tulenevalt. Välistamisõigus võib tuleneda vara omandiõigusest (kui see ei ole tagatisena üle antud omandiõigus, sest see teeb omanikust vaid eraldamisõigusega nõuetega võlausaldaja (InsO § 51 p 1)), omandireservatsioonist või ka võlaõiguslikust tagastamisnõudest (nt üürileandja nõue üürniku vastu).
Eraldamisõigusega nõuetega võlausaldajad
Eraldamisõigusega nõuetega võlausaldajad ( , „võlausaldaja, kellel on õigus nõuete eraldi rahuldamisele") on absonderungsberechtigte Gläubiger võlausaldajad, kellel on õigus nõuete eelisjärjekorras rahuldamisele pankrotivara hulka kuuluvate vara realiseerimise teel. Nad ei osale nõuete kontrollimise menetluses, vaid saavad eeliskohtlemise osaliseks, sest neil on õigus oma nõude rahuldamisele asjaomase vara realiseerimisest saadud tulust enne madalamal järjekohal asuva nõudega või tagamata nõudega pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kogu realiseerimisest saadud tulu ülejääk lisatakse pankrotivarale ning teiste võlausaldajate nõudeid on võimalik rahuldada ainult sellest. Selline tagatisõigus võib tuleneda muu hulgas kinnipidamisõigustest, vallaspantidest või tagatisomandist (InsO §-d 49, 50 ja 51).
Kui saadud tulust nõuete rahuldamiseks ei piisa ja eraldamisõigusega nõuetega võlausaldaja on esitanud võlgniku vastu lisaks asjaõiguslikule nõudele ka isikliku nõude, saab ta lisaks eraldamisõigusega nõudele nõuda selle isikliku nõude proportsionaalset rahuldamist pankrotivarast, registreerides oma isikliku õiguse rahuldamata osa tabelisse kandmiseks (InsO § 52 teine lause).
Massivõlausaldajad
Massivõlausaldajad ( ) ei pea oma nõudeid registreerima, vaid need rahuldatakse kõige enne. InsO § 53 kohaselt hõlmavad massikohustused Massegläubiger pankrotimenetluse kulusid ja muid kohustusid, mille pankrotihaldur on võtnud pärast menetluse algatamist seoses maksejõuetuse menetlemisega (nt ettevõtja allesjäänud töötajate töötasunõuded või pankrotihalduri poolt võlgniku vastu kohtusse esitatud nõuetega tegelema jäetud advokaadi tasunõuded). Need nõuded rahuldatakse eelisjärjekorras, sest pankrotihaldur saab menetlust nõuetekohaselt toimetada ainult juhul, kui ta saab võtta uusi kohustusi, mille täielik täitmine on tagatud. Peale selle kuuluvad massikohustuste hulka pankrotivaraga seotud alusetust rikastumisest tulenevad kohustused, samuti esmasest pankrotimenetlusest tulenevad kohustused.
Pankrotivõlausaldajad
Nõuete kontrollimise menetluses osalevad ainult pankrotivõlausaldajad ( ) (InsO § 174 lg 1 esimene lause). InsO § 38 kohaselt on Insolvenzgläubiger pankrotivõlausaldajad kõik isikliku nõudega võlausaldajad, kellel on pankrotimenetluse algatamise kuupäeva seisuga võlgniku vastu põhjendatud nõue. Madalamal järjekohal asuvate nõuetega pankrotivõlausaldajad ( ), kes on loetletud InsO § 39 lõikes 1, esitavad oma nõuded nachrangige Insolvenzgläubiger ainult juhul, kui pankrotikohus kutsub eraldi üles selliseid nõudeid esitama (InsO § 174 lg 3 esimene lause). Madalamal järjekohal asuvad nõuded rahuldatakse pärast pankrotivõlausaldajate teiste nõuete rahuldamist. Nende hulka kuuluvad näiteks trahvid ning pankrotivõlausaldajate nõuetelt pärast pankrotimenetluse algatamist kogunenud viivised ja leppetrahvid.
12 Milline on nõuete esitamise, kontrollimise ja tunnustamise kord?
Nõuded tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalikult pankrotikohtu poolt menetluse algatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, märkides ära nõude aluse ja suuruse ning lisades nõuet tõendavate dokumentide koopiad (InsO § 174 lg 1 esimene ja teine lause ning lg 2). Arvesse võetakse siiski ka hilinemisega esitatud nõudeid (InsO § 177). Esitada tuleb kõik pankrotinõuded olenemata sellest, kas nõude aluseks olev õigussuhe on tsiviilõiguslik või avalik-õiguslik (nt maksukohustused).
Teistes liikmesriikides asuvate võlausaldajate suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: ELi maksejõuetusmääruse artikli 55 kohaselt on teistes liikmesriikides asuvatel võlausaldajatel võimalik esitada oma nõue standardvormil. Nõude võib esitada ükskõik millises ELi institutsioonide ametlikus keeles.
Võlausaldajatelt võidakse siiski nõuda tõlget menetluse algatamise liikmesriigi ametlikku keelde või mõnda muusse keelde, mille aktsepteerimisest on see riik teatanud. Nõue tuleb põhimõtteliselt esitada menetluse algatamise riigi õiguses sätestatud tähtaja jooksul. Teistes liikmesriikides asuvate võlausaldajate
puhul on see tähtaeg vähemalt 30 päeva pärast pankrotimenetluse algatamise teate avaldamist selle algatamise riigi maksejõuetusregistris.
Pankrotihaldur peab kandma kõik nõuetekohaselt esitatud nõuded tabelisse (). Nõude sisu sel hetkel ei kontrollita. Nõudeid kontrollitakse ning nende
Tabelle suurus ja rahuldamisjärk määratakse kindlaks alles pankrotikohtus nõuete kaitsmise koosolekul (InsO § 176 esimene lause). Kui pankrotihaldur ega
pankrotivõlausaldaja ei esita nõuete kontrollimise koosolekul nõudele vastuväiteid või kõik esitatud vastuväited lükatakse ümber, arvatakse nõue tunnustatuks ja võlausaldaja saab pankrotivara realiseerimisest saadavast tulust oma jaotisele vastava osa. Võlgniku vastuväide ei takista nõude
tunnustamist (InsO § 178 lg 1 teine lause), kuid pärast pankrotimenetluse lõppemist ei saa pankrotivõlausaldaja oma võlanõude ülejäänud osa tabelisse tehtud sissekande alusel sundtäita ning peab esitama võlgniku vastu eraldi hagi (InsO § 201 lg 2 esimene lause).
Kui nõuete kaitsmise koosolekul esitab vastuväite pankrotihaldur või keegi pankrotivõlausaldajatest, võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist (InsO § 179 lg 1). Võlausaldaja võib saada tulust osa siiski ainult juhul, kui tunnustamismenetluses tehakse kindlaks, et nõue on tõepoolest põhjendatud (InsO § 180 jj). Enne tulu jaotamist ükskõik mis viisil peab pankrotihaldur koostama jaotusnimekirja ( ) (InsO § 188). Ta peab kahe nädala jooksul Verteilungsverzeichnis jaotusnimekirja avaldamisest tõendama, et ta on esitanud nõude tunnustamise hagi (InsO § 189 lg 1). Kui ta seda ei tee, ei arvestata jagamisel selle nõudega, isegi kui seda on vahepeal lõplikult tunnustatud (InsO § 189 lg 3). Kui ta aga tõendab hagi esitamist õigel ajal, hoitakse kohtuvaidluse ajaks nõude jaoks jagamiseks määratud osa alles (InsO § 189 lg 2). Kui nõude tunnustamise hagi jäetakse lõplikult rahuldamata, jaotatakse allesjäetud osa teiste pankrotivõlausaldajate vahel. Kui vaidlustatud nõude kohta on juba olemas täitedokument, siis peab nõude vaidlustanud isik oma vastuväidet põhjendama (InsO § 179 lg 2). Kohtuotsus, millega nõue tuvastatakse või vastuväide loetakse põhjendatuks, ei kehti mitte üksnes asjaomaste poolte vahel, vaid ka pankrotihalduri ja kõigi pankrotivõlausaldajate suhtes (InsO § 183 lg 1).
Pankrotivõlausaldajatel, kes ei ole registreerinud oma nõuet tabelisse kandmiseks, ei ole õigust saada osa vara realiseerimisest saadud tulust ega oma nõuet ka muul viisil sisse nõuda (InsO § 87). Pankrotihalduri vastu esitatud maksenõuded tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
13 Milline on pankrotivara müügist laekunud tulu jaotamise kord? Millised on nõuete rahuldamisjärgud?
Kui pankrotikavas ei ole ette nähtud teisiti, realiseerib pankrotihaldur pankrotivara, et see rahaks teha ja saadud raha võlausaldajatele jaotada. Pankrotihaldur otsustab vara realiseerimise viisi oma äranägemise järgi, seades eesmärgiks saada võimalikult suurt tulu. Võimalik on võlgniku ettevõte või mõne käitise müümine tervikuna või ettevõtte osadeks jagamine ja üksikute võlgniku vara hulka kuuluvate esemete ükshaaval müümine.
Enne pankrotivara realiseerimisest saadud tulu jagamist pankrotivõlausaldajate vahel tuleb rahuldada eraldamisõigusega nõuetega võlausaldajate ja massivõlausaldajate nõuded. Tulu jaotatakse jaotusnimekirja (InsO § 188) alusel, mille pankrotihaldur koostab tabeli põhjal (InsO § 175). See kava peab sisaldama kõiki pankrotivara suhtes esitatud nõudeid, mida tuleb tulu jagamisel arvesse võtta. Tulu jaotatakse seejärel võlausaldajate vahel proportsionaalselt vastavalt nende nõuete suurusele. Madalamal järjekohal asuvate nõuetega pankrotivõlausaldajad on tulu jaotamisel teistest pankrotivõlausaldajatest tagapool. Nende nõuded rahuldatakse ainult juhul, kui kõigi teiste pankrotivõlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud. Kuna nende nõuete rahuldamise tõenäosus on väike, peavad nad nõude esitama üksnes juhul, kui pankrotikohus seda palub (InsO § 174 lõige 3).
Üldjuhul ei oodata tulu jagamisega kuni kogu pankrotivara on realiseeritud. Pigem hakatakse väljamakseid tegema niipea, kui pankrotivaras on piisavalt raha (InsO § 187 lg 2 esimene lause). Kui pankrotivara realiseerimine on lõppenud, toimub lõplik jagamine (InsO § 196 lg 1). Selleks peab olema pankrotikohtu nõusolek (InsO § 196 lg 2). Kui kõikide pankrotivõlausaldajate (sh madalamal järjekohal asuvate nõuetega pankrotivõlausaldajate) nõuded on võimalik täielikult rahuldada (mida juhtub tegelikult harva), annab pankrotihaldur ülejäänud osa võlgnikule välja (InsO § 199 esimene lause).
Kui võlausaldajal on pankrotivara hulka kuuluvate esemete suhtes nõude eraldi rahuldamise õigus ning saadud tulust ei piisa tema nõude täielikuks rahuldamiseks, võib võlausaldaja registreerida täiendava isikliku nõude tabelisse kandmiseks, kuid ainult selles ulatuses, milles tema eraldamisõigusega nõuet ei õnnestunud rahuldada. (Teise võimalusena võib ta oma sellisest nõudest loobuda ja registreerida selle asemel täissummas isikliku nõude võlgniku vastu tabelisse kandmiseks (InsO § 52 teine lause).)
Kui kolmas isik rahuldab võlgniku vastu asjaõiguslikult tagatud võlausaldaja nõude, ei saa see kolmas isik automaatselt asuda eraldamisõigusega nõuetega võlausaldaja asemele. Teatud juhtudel aga on nõudeõiguse üleminek siiski seadusega ette nähtud ning selles võib kokku leppida ka lepinguga. See ei ole pankrotimenetluse eripära, vaid tuleneb üldnormidest. Kui võlausaldajal on näiteks asjaõiguslik tagatis ja tema nõuet ei rahulda võlgnik, vaid kolmas isik, kes on maksejõuetu võlgniku vastu esitatud nõude tagatise andja, läheb võlausaldaja nõue võlgniku vastu seaduse alusel üle tagatise andjale (tsiviilseadustiku ( , BGB) § 774 lg 1 esimene lause). Tagatisega seotud kõrvalõiguste, nagu hüpoteegi või pandi kohta on tsiviilseadustikus Bürgerliches Gesetzbuch sõnaselgelt sätestatud, et need lähevad üle tagatise andjale (tsiviilseadustiku §-d 412 ja 401). Muud tagatisõigused, nagu nõude tagamiseks loodud kinnisvõlg, ei lähe seaduse alusel tagatise andjale üle. Sellest hoolimata peab lepingulise nõudega võlausaldaja analoogia alusel tsiviilseadustiku §-de 412 ja 401 kohaselt muud kui kõrvaltagatised tagatise andjale üle andma, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tagatise andja asub sel juhul asjaõigusliku tagatisega võlausaldaja asemele.
14 Millistel tingimustel maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)? Standardmenetlus
Pärast lõplikku jagamist tuleb pankrotimenetlus lõpetada (InsO § 200 lg 1). Menetluse lõpetamise otsus tehakse avalikult teatavaks. Pankrotimenetluse lõpetamisega läheb maksejõuetusest mõjutatud vara valitsemise ja käsutamise õigus võlgnikule tagasi.
Pärast pankrotimenetluse lõpetamist võivad pankrotivõlausaldajad põhimõtteliselt oma rahuldamata jäänud nõuded võlgniku vastu piiramatult sundtäita, kuna nõuded on rahuldatud ainult jaotise alusel makstud osa ulatuses. Nõude rahuldamata osa sundtäitmise kohta on InsO § 201 lõikes 2 sätestatud, et pankrotivõlausaldajad võivad kohaldada võlgniku vastu sundtäitmist nii tabelisse tehtud sissekande kui ka täitmisele pööratava kohtuotsuse alusel, kui nõuded on tunnustatud ja võlgnik ei ole neid nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustanud. InsO § 201 lõikest 2 saab ka järeldada, et muudel juhtudel peab võlausaldaja võlgniku vastu oleva nõude sissenõudmiseks hagi esitama.
Füüsiliste isikute suhtes kehtib erand. Nad võivad taotleda täitmata jäänud kohustustest vabastamist ( , InsO § 201 lg 3, § 286 jj). Võlgnik Restschuldbefreiung võidakse täitmata jäänud kohustustest vabastada üldjuhul pärast kolme aasta pikkust õiguspärast käitumist, mille jooksul peab võlgnik edastama kogu oma sissetuleku, millele saab pöörata sissenõude, usaldusisikule ( ). Täitmata jäänud kohustustest vabastamisel on mõju kõikidele Treuhänder pankrotivõlausaldajatele, sealhulgas neile, kes oma nõudeid ei esitanud (InsO § 301 lg 1). See tähendab, et pankrotivõlausaldajad ei saa oma nõudeid võlgniku vastu lõplikult maksma panna (erandiks on InsO §-s 302 osutatud nõuded, mida täitmata kohustustest vabastamine ei hõlma). Juriidiline isik, kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus ja kellel ei ole enam vara, kustutatakse automaatselt äriregistrist ning ta lakkab olemast. Pankrotikaval põhinev menetlus
Pankrotikaval põhinev menetlus võimaldab eraldamisõigusega nõuetega võlausaldajatel ja pankrotivõlausaldajatel ise otsustada pankrotivara realiseerimise, tulu võlausaldajate vahel jagamise, menetluse korraldamise ja võlgniku vastutuse üle pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Nad teevad seda pankrotikava abil erandina pankrotiseaduses sätestatust (InsO § 217 lg 1 esimene lause). Saneerimine ei ole sama mis pankrotikava. Pankrotikaval on oluline osa ettevõtte saneerimisel, kuid see võib olla aluseks ka ettevõtte likvideerimisele ning selles võib näiteks olla ette nähtud pankrotivara realiseerimine ja osapooletele jagamine erandina pankrotiseaduses sätestatust.
Lisaks täitmata jäänud kohustustest vabastamise võimalusele on pankrotikava võlgniku jaoks tähtis vahend menetlust takistavate võlausaldajatega toimetulekuks. InsO §-s 245 on sätestatud, et teatavatel juhtudel võib hääletusgrupi nõusoleku arvata antuks ka siis, kui nõutavat häälteenamust ei ole saavutatud.
Pankrotikava võib esitada kas pankrotihaldur või võlgnik (InsO § 218 lg 1 esimene lause). Pankrotikava koosneb kirjeldavast osast ( ) ja darstellender Teil kujundavast osast ( ) (InsO § 219 esimene lause). Kirjeldavas osas kirjeldatakse, millised abinõud on tarvitusele võetud ja milliseid veel gestaltender Teil võetakse pärast pankrotimenetluse algatamist, et luua alused menetlusosaliste õiguste kavandatud kujundamisele (InsO § 220 lg 1). Kujundavas osas määratakse kindlaks, kuidas kava muudab menetlusosaliste õiguslikku seisundit (InsO § 221 esimene lause). InsO § 217 teises lauses on sätestatud, et kui võlgnik ei ole füüsiline isik, on pankrotikavasse võimalik kaasata ka võlgnikus osalevate isikute osalus- ja liikmesusõigused. InsO § 225a lg 2 järgi võib võlausaldajate nõudeid ümber kujundada võlgniku osalus- ja liikmesusõigusteks. Eriti oluline on InsO §-s 243 jj ette nähtud hääletusmehhanism. Pankrotikava kujunduslikus osas määratakse kindlaks hääletamine gruppides. Pankrotikava võetakse vastu üksnes juhul, kui igas grupis annab sellele oma nõusoleku hääletavate võlausaldajate enamus (võlausaldajate enamus) ning selle poolt hääletanud võlausaldajate nõuete summa moodustab üle poole kõikide hääleõiguslike võlausaldajate kogunõuetest (kogunõuete enamus). Teatavatel tingimustel arvatakse hääletusgrupp seaduse kohaselt nõusoleku andnuks ka siis, kui vajalikku häälteenamust ei ole saavutatud (InsO § 245). Selle nn takistamiskeelu ( ) eesmärk on vältida kava Obstruktionsverbot läbikukutamist mõne võlausaldaja või aktsionäri poolt. InsO § 247 kohaselt peab kavaga nõustuma ka võlgnik. Kuid tema vastuväide kavale jäetakse tähelepanuta, kui kavaga ei seataks teda ebasoodsamasse olukorda kui ilma kavata, ja kui ükski võlausaldaja ei saa majanduslikku väärtust, mis ületaks tema nõude täissummat.
Pärast seda, kui asjaosalised on pankrotikava vastu võtnud ja võlgnik on andnud sellele oma nõusoleku, peab pankrotikava kinnitama pankrotikohus. Kohus kinnitab pankrotikava, kui kõik peamised menetlusnõuded on täidetud ja ükski võlausaldaja ega aktsionär ei ole teatanud, et tema olukord muutub kava tõttu eeldatavalt halvemaks kui ilma kavata (InsO § 251). Selleks et vältida kava läbikukkumist sellise vastuseisu tõttu, võib kava kujundavas osas ette näha rahaliste vahendite eraldamise juhul, kui menetlusosaline tõendab enda halvemasse olukorda sattumist (InsO § 251 lg 3).
Kava kinnitamise otsuse saab vaidlustada ainult piiratud ulatuses (InsO § 253).
Kui pankrotikava kinnitamine on jõustunud ning pankrotikava ei näe ette teisiti, teeb pankrotikohus otsuse pankrotimenetluse lõpetamiseks (InsO § 258 lg 1). Võlgniku vara käsutamise õigus läheb tagasi võlgnikule. Kava kujundavas osas ettenähtud tagajärjed muutuvad kõigi osapoolte suhtes siduvaks olenemata sellest, kas nad teatasid oma nõuetest või esitasid huvitatud isikutena pankrotikava suhtes vastuväiteid või mitte (InsO § 254b). See tähendab, et pankrotikavaga ette nähtud kustutamine, peatamine vms jõustub seadusest tulenevalt, ilma et oleks vaja esitada eraldi tahteavaldust (InsO § 254a lg 1). Pankrotikava ei mõjuta põhimõtteliselt pankrotivõlausaldajate õigusi kolmandate isikute suhtes. Kui see on kavaga ette nähtud, kohaldatakse erandit kolmanda isiku antud kontsernisisese tagatise ( ) suhtes, mille on võlausaldajale andnud võlgnikuga seotud ettevõtja gruppeninterne Drittsicherheiten aktsiaseltside seaduse (( , AktG) § 15 tähenduses (nt tütarettevõtja) (InsO § 217 lg 2 ja § 223a). Aktiengesetz
Tagamaks, et võlgnik täidab talle pankrotikavaga pandud kohustusi, võib kavas ette näha, et võlgniku tegevuse järele valvab pankrotihaldur. Järelevalve ajal peab pankrotihaldur andma igal aastal aru pankrotikava täitmise hetkeseisu ja tulevikuväljavaadete kohta pankrotitoimkonnale, kui see on moodustatud, ning kohtule (InsO § 261 lg 2 esimene lause).
Olenemata sellise järelevalve ettenägemisest on InsO §-s 255 sätestatud nn taasjõustamise klausli ( ) eesmärk tagada kava Wiederauflebensklausel võlgnikupoolne järgimine. Kui pankrotikava kujundava osa alusel on pankrotivõlausaldaja nõuded ajatatud või osaliselt kustutatud, siis ei ole ajatamine või kustutamine selle sätte kohaselt enam siduv võlausaldaja jaoks, kelle suhtes võlgnik jääb kava täitmisel olulisel määral viivitusse (InsO § 255 lg 1). Sama kehtib kõikide pankrotivõlausaldajate suhtes, kui kava rakendamise etapis algatatakse võlgniku varade suhtes uus pankrotimenetlus (InsO § 255 lg 2). Pankrotivõlausaldajad, kelle nõuded on tunnustatud ja mida võlgnik ei ole nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustanud, võivad teostada võlgniku vastu sundtäitmist jõustunult kinnitatud pankrotikava alusel koos sissekande tegemisega tabelisse nagu täitmisele pööratava kohtuotsuse alusel (InsO § 257 lg 1 esimene lause).
Kui ettevõtte saneerimise aluseks on pankrotikava, on tegevuseks sageli vaja võtta laenu. Laenuandjate kaitseks võib pankrotikava kujundavas osas ette näha maksimaalse laenusumma (InsO § 264). Kui uue laenuandja nõue jääb sellest summast allapoole, on tagajärjeks see, et mis tahes uues pankrotimenetluses rahuldatakse pankrotivõlausaldajate nõuded pärast uue laenuandja nõudeid.
Pankrotikaval põhinev menetlus võimaldab võlgnikul vabaneda täitmata jäänud kohustustest olenemata eespool kirjeldatud täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlusest. Seaduses on sätestatud, et kui pankrotikavas ei ole ette nähtud teisiti, vabastatakse võlgnik ülejäänud kohustustest võlausaldajate ees, kui ta rahuldab võlausaldajate nõuded pankrotikavas ette nähtud viisil (InsO § 227 lg 1).
15 Missugused õigused on võlausaldajatel pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist?
Võlausaldajate õiguste kohta pärast pankrotimenetluse lõpetamist vt täpsemalt vastusest küsimusele „Millistel tingimustel pankrotimenetlus lõpetatakse ja millised on lõpetamise tagajärjed (eelkõige juhul, kui menetlus lõpetatakse kompromissiga)?".
16 Kes kannab maksejõuetusmenetluse kulud?
Saksa õiguse kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud ette pankrotivarast ja need on nn massikohustused, mis on pankrotivõlausaldajate nõuetega võrreldes rahuldamisel eelisjärjekorras (InsO § 53). InsO § 54 kohaselt hõlmavad pankrotimenetluse kulud pankrotimenetlusega seotud kohtukulusid ning ajutise pankrotihalduri, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikmete tasu ja kuluhüvitisi.
17 Millised on võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute tühisust, tühistamist või kehtetust käsitlevad normid?
Võlausaldajatele kahjulike õigustoimingute vältimiseks on igasugune pankrotivara hulka kuuluva vara omandamine pärast pankrotimenetluse algatamist põhimõtteliselt kehtetu, kuid enne pankrotimenetluse algatamist selliste varade omandamine, mis oleksid pärast menetluse algatamist kuulunud pankrotivara hulka, on põhimõtteliselt kehtiv, kuid selle võib teatud asjaoludel vaidlustada.
Kuna pankrotimenetluse algatamisega läheb võlgniku õigus oma vara käsutada üle pankrotihaldurile, on pankrotivara hulka kuuluva eseme suhtes võlgniku poolt pärast pankrotimenetluse algatamist tehtud käsutus põhimõtteliselt kehtetu (peamiseks erandiks on maa heauskne omandamine, kuigi selle võib vaidlustada) (InsO § 81 lg 1 esimene lause). Samuti ei ole põhimõtteliselt võimalik kehtivalt omandada õigusi pankrotivara hulka kuuluvatele esemetele, kui võlgnik on pankrotivara hulka kuulunud vara käsutanud enne pankrotimenetluse algatamist, kuid selle tulemus ilmneb alles pärast menetluse algatamist (InsO § 91 lg 1) (peamiseks erandiks on maa omandamine; InsO § 91 lg 2). Tagatisõigused, mis omandati sundtäitmise kaudu pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamisele eelnenud kuul või pärast avalduse esitamist, muutuvad samuti pärast pankrotimenetluse algatamist õiguslikult kehtetuks (InsO § 88 lg 1).
InsO § 129 jj kohaselt on pankrotivara hulka kuuluva vara omandamine enne menetluse algatamist erinevalt menetluse algatamise järgsest omandamisest põhimõtteliselt kehtiv, kuid selle võib teatud tingimustel vaidlustada. See maksejõuetu võlgniku tehingute vaidlustamise õigus on maksejõuetusõiguse toimimise seisukohast määrava tähtsusega, sest annab pankrotihaldurile juurdepääsu enne pankrotimenetluse algatamist toimunud võlgniku vara väljavoolule. See võib aidata pankrotivara oluliselt suurendada ja seega kindlustada, et pankrotiõigus tagab tõepoolest võlausaldajate nõuete võrdse rahuldamise nõuetekohasel viisil ja väldib üksikute võlausaldajate eeliskohtlemist. Kui pankrotihaldurit saadab vaidlustamisel edu, peab vaidlustatud tehingust kasu saanud menetlusosaline tagastama kõik maksejõuetu võlgniku varast tehinguga saadu. Kui seda ei ole võimalik teha loonusena, peab haldur maksma hüvitist. Pankrotihaldur võib esitada tagastusnõude täitmiseks hagi ja tugineda tagastamisõigusele võlausaldaja esitatud vastunõuete puhul. Kui vaidlustatava õigustoimingu alusel soorituse saaja annab saadu tagasi, tekib tema nõue uuesti (InsO § 144).
Et seda saaks vaidlustada, peab enne pankrotimenetluse algatamist tehtud õigustoiming kahjustama pankrotivõlausaldajate huve (InsO § 129) ja täidetud peab olema üks InsO §-des 130–136 sätestatud tingimustest. Vaidlustada saab kõiki õigustoiminguid, st kõiki tegevusi (sh tegevusetust, InsO § 129 lg 2), millel on õigusmõju (kõrgeima üldkohtu otsus, 12.2.2004, IX ZR 98/03, punkt 12). Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei ole oluline, kas õigustoimingu on teinud võlgnik või keegi teine. Peale selle ei ole määrav, kas tegemist on lepingulise või õigusliku mõjuga (kõrgeima üldkohtu otsus, 7.5.2013, IX ZR 191/12, punkt 6).
Õigustoimingu vaidlustamise aluseks on eelkõige:
võlgniku tasuta sooritus, välja arvatud juhul, kui see on tehtud varem kui neli aastat enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist (InsO § 134); võlgniku õigustoiming, mis on tehtud viimase kümne aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist tahtega kahjustada oma võlausaldajaid, kui teine pool oli toimingu tegemise ajal teadlik võlgniku tahtest (InsO § 133). See ajavahemik on ainult neli aastat, kui toiming on andnud või võimaldanud teisele poolele tema nõude tagamise või rahuldamise;
võlgniku õigustoiming, mis on tehtud viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist ja mis otseselt kahjustab võlausaldajaid, kui võlgnik oli toimingu tegemise ajal juba maksejõuetu ja kui teine pool oli sellest teadlik (InsO § 132 lg 1 p 1);
õigustoiming, mis annab või võimaldab ühele pankrotivõlausaldajale tema sellise nõude tagamise või rahuldamise, millele tal ei ole õigust, kui toiming tehti viimasel kuul enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist (InsO § 131 lg 1 p 1).
õigustoiming, mis annab või võimaldab ühele pankrotivõlausaldajale tema sellise nõude tagamise või rahuldamise, millele tal ei ole õigust, kui toiming tehti viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamise avalduse esitamist ning võlgnik oli toimingu tegemise ajal maksejõuetu ja teine pool oli sellest teadlik (InsO § 130 lg1 p 1).
Kõikidel neil juhtudel võidakse nii võlgnik kui ka kasu saanud võlausaldaja võtta ka kriminaalvastutusele (kriminaalseadustiku §-d 283–283d).
Tarbija pankrotimenetlus
Tarbija pankrotimenetlust ( ) kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes, kes ei tegele iseseisva majandustegevusega ega ole Verbraucherinsolvenzverfahren sellega tegelenud, ning nende füüsiliste isikute suhtes, kes on tegelenud iseseisva majandustegevusega, kuid kelle varasuhted on selged ja kelle vastu ei ole töösuhetest tulenevaid nõudeid (InsO § 304 lõike 1 esimene lause). Vastupidi standardsele pankrotimenetlusele ei keskenduta siinjuures vara realiseerimisele, vaid füüsilise isiku võlgadest vabastamisele.
Menetlus erineb standardmenetlusest peamiselt juhul, kui avalduse esitab võlgnik üksi või koos teistega. Sellisel juhul eelneb pankrotimenetluse algatamise otsusele kohtuväline etapp, mille eesmärk on jõuda võlausaldajatega kokkuleppele võlgade tasumises kava alusel (InsO § 305 lg 1 pg 1). Kui kohtuvälisele kokkuleppele ei jõuta, võib võlgnik esitada pankrotimenetluse algatamise avalduse.
Järgneb etapp, kus algatamismenetlus peatatakse ja pankrotikohus annab võlausaldajatele võimaluse leppida võlgnikuga kokku võlgade tasumise kavas ( ). Kui võlgade tasumise kava teostub, reguleerib võlausaldajate nõudeid ainult võlgade tasumise kava, mis on samal viisil Schuldenbereinigungsplan täitmisele pööratav nagu kohtumenetluses tehtud lahend ( ) (InsO § 308 lg 1 teine lause). Pankrotimenetluse algatamise avaldus ja täitmata Prozessvergleich jäänud kohustustest vabastamise avaldus arvatakse tagasivõetuks (InsO § 308 lg 2). Kui võlgade tasumise kavas ei jõuta kokkuleppele, algatamismenetlust uuendatakse.
Viimati uuendatud: 08/09/2023
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:86cb8f3a-ee55-4dcc-b47f-4bfa99ab5acb>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=447&idCountry=de&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2024-07-15T18:43:26+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00060-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 195,566,062
| 21,712
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
7851,
16624,
25648,
34141,
43288,
51991,
54112
] | 3
|
[
0.150390625,
0.1689453125,
0.25390625,
0.294921875,
0.08740234375,
0.043701171875
] |
Issanda kartus on tunnetuse algus. Õp 1:7 Peetrus ütles: Jumal ei ole erapoolik, vaid talle on rahutu hing - elusta ja värskenda seda oma armastusega.
Jaanuar eebruar
Jaanuar
Sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu. Imeline Issand, vägev valitseja, ole meie laulu kuulja! Oma imearmul Sa meid ikka kannad, halastad ja abi annad. Aita Sa, kinnita meid, kes kiitust toome ja Sind ülistame. KLPR 294:1 Joachim Neander 1Kr 3:(1-3)4-8; Lk 7:36 - 8:3
Kogu rahvahulk rõõmustas kõigi auliste tegude üle, mis Lk 13:17 Oh võtkem Jumalat suust, südamest nüüd kiita, kes suuri asju teeb, ja Temale au anda, kes emaihust ju meil teinud palju head ja praegu hoidvad veel meid Tema armukäed. KLPR 302:1 Martin Rinckart Siis on kuu valgus nagu päikese valgus, ja päikese valgus on seitsmekordne otsekui seitsme päeva valgus, päeval, kui Issand seob oma rahva vigastusi ja Js 30:26 Me ihkame, et igaüks teist osutaks sedasama agarust Hb 6:11 Ega udu ja öö suuda iialgi kustutada igavese aja koidukiiri. Kui ainult jätkuks jõudu edasi tungida koduläveni! Ära Harri Haamer
Lk 9:57-62; Ef 5:1-8a; Ps 34 Jutlus: Jr 20:7-11 (11b-13) 3. Pühapäev 4. Esmaspäev helduse pärast! Kristus ütleb: iga samm viib lähemale
KLPR 57:1. Carl Eduard Malm Tõuse meile appi ja lunasta meid oma Jumala riik on teie seas! -mitte kaduvusele ja hauale, vaid
Paulus ütles: Et ma olen Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnistades nii pisikestele kui suurtele. Ei jätnud Jumal ilmas veel siin oma rahvast maha, sest truu ja helde tema meel, ei muud kui päästa taha. Sest ema kombel kaitseb ta kõik oma lapsi hoolega. Au Jumalale andkem. ULR 30:5. Johann Jakob Schütz Mt 10:34-39; Lk 20:20-26 9. Laupäev Issand on õiglane, ta armastab õiglust.
parandad ja mureorus kinnitad, kui Sinult abi ootan. KLPR 284:1. Endel Mets Kui su sõnad avanevad, annavad nad valgust, Ps 119:130 Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks. Kui Sa näid meist kaugel eemal olevat, Issand, meie Jumal, siis vajame Sinu sõna eriti tungivalt. Me palume Sind, ava meie kõrvad, et me seda kuuleksime ja mõistaksime! 24. Kolmapäev Ta tuletas meid meelde meie alanduses, sest tema heldus kestab igavesti. Ps 136:23
1. Kolmapäev Pidage minu käske ja tehke nende järgi! Mina olen Issand! Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse Armastuse uue käsu jätsid, Jeesus, jüngritel. Oh sest käsust saada kasu leigetelgi liikmetel! Süüta armutuld, et pime kaob meil ära südamest! Ühest kännust võrsusime, seiskem ka üksteise eest. KLPR 314:4. Nikolaus Ludwig von Zinzendorf Rm 15:14-21; Õp 25:11-28 2. Neljapäev Olgu su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sa oled ütelnud oma sulasele! Otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu. Vaatamata sellele, et patt, su oma liha, maailm, kurat ja kõik õelad su vastu sõdivad, ei saa nemad sinu üle võimust, kui oled Issanda hoidmise all. Seepärast anna end ihu ja hingega Õnnistegija hoolde ja palu Teda, et Tema kui vägev sõjamees sind hoiaks ja kaitseks, kui su vaenlased su peale
Lk 22:39-46; Õp 27:1-7 3. mai 1728 4. Laupäev nägema? vastu minu. 3Ms 22:31 Gl 6:2 Ps 119:76 2Kr 1:5
andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni. Kõik asjad saavad tolmuks, aga inimesed ei suuda seda endale ette kujutada ja siis saavad need asjad niisuguseks väärtuseks, et inimesed on asjade pärast valmis unustama oma väikese elu. Kas tolm sisustab sinu väikest elu? ____________________________________________________ Mt 16:13-19; 1Kr 12:4-11; Ps 118:15-29 Jutlus: Jh 4:19-26 ____________________________________________________ Kitsikuses andsid sa mulle avaruse. Ole mulle armuline ja kuule mu palvet! Ps 4:2 Jeesus ütles Peetrusele: Mina olen sinu pärast Jumalat palunud, et su usk ei lõpeks. Lk 22:32
KLPR 185:2. Martin Luther Jr 36:1-6(7-9)10,21-24,27-31; Ap 6:8-15 Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks. Ps 65:4 Kristus on ära kustutanud meie võlakirja koos määrustega, mis olid meie vastu, ning on selle kõrvaldanud, naelutades selle risti külge. Kl 2:14 Tunnista, ristiinimene: tõesti, Tema on Jumala Poeg, Tema on minu Lunastaja! Selle tunnistuse juurde jää kogu eluks. Ja kui elu ots kätte jõuab, kui selle ilma päike meie ees pimedaks läheb, siis tahame oma Jeesuse risti all seista, tahame Tema ristist kinni võtta ja Tema poole üles vaadata. Mihkel Jürmann 1Ts 2:1-8(9-12); Ap 7:1-16 Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head. Js 55:2 Ja see sündis, kui Jeesus nendega lauas istus, et võttes leiva ta õnnistas ja murdis ning andis neile. Siis avanesid
käske ja jään tema armastusse. Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teis ja teie rõõm saaks Jh 15:10-11 Pühadus on võit, mitte kohustus; igapäevane heaolu, mis Nikolaus Ludwig von Zinzendorf Su sõna oli mulle lustiks ja südamerõõmuks, sest mulle on pandud sinu nimi, Issand, vägede Jr 15:16 Issand, lase oma sulastel täie julgusega kõnelda sinu sõna. Ap 4:29 Et võiksime uskuda, selleks seadis Jumal ameti rõõmusõnumi kuulutamiseks ja sakramentide talitamiseks. Sõna ja sakramentide kaudu annab Jumal Püha Vaimu, kes usku esile kutsub evangeeliumi kuulajais, kus ja millal Tema iganes tahab. Augsburgi usutunnistus
Nüüd aga saagu Issanda ramm suureks, Kes mul isandaks võiks saada nagu Jeesus, kuna Ta mind on surmast lunastada võtnud oma verega? Kes mu eest on elu andnud, - ei Tast lahku iialgi. Talle hing on truudust KLPR 338:2. Carl Johann Philipp Spitta Mina, Issand, olen viinamäe valvur, ma kastan seda igal hetkel, ma valvan öösel ja päeval, et sellele kahju
Jörg Zink Mk 7:24-30; 2Kn 18:13-37 Otsige head, aga mitte kurja, et te jääksite Am 5:14 Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga, hoolitsege selle eest, mis on hea kõigi inimeste silmis! Rm 12:17 Olulisi asju ei maksa lükata edasi tulevasse aastasse ega isegi mitte homsesse, mida ei tarvitse tulla. Võib ju olla, et minul on veel päevi, aga neid ei tarvitse olla teisel. Seda head, mida saaksin teha täna, ei tohi lükata tundmatusse tulevikku. Kuni on päev, luba otsida Sinu valgust! Toomas Paul Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed. Ml 3:1 Ristija Johannes ütles: On tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Lk 3:16 Õnnista, Jeesus, et oleksin Sinu ja oma ligimese vahel mitte
selle välja valanud. Js 26:1-6; 2Kn 22:1-13 kustuta ta ära. Jutlus: 18. Pühapäev
vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis on tegev ka teis, kes te 1Ts 2:13 Jeesus on valmis tulema igasse südamesse. Ja Ta tuleb tõesti, kui Temale vastu ei panda ega tagasi ei tõrjuta. Ei ole ega saagi olla suuremat rikkust ega õnnistust inimesele, kui Jeesus on saanud ta elu Issandaks ja Õnnistegijaks. Albert Soosaar Minu suu on täis sinu kiitust ja su ülevust Ps 71:8 Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Ap 16:25 Suures hädas õpime paluma suuri palveid. Osvald Tärk 21. Kolmapäev Ja tema kuulutab rahvaile rahu. Sk 9:10 Teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! Kl 3:15
heategu! Lk 17:11-19; Rm 8:(12-13)14-17; Ps 119:137-144 Jutlus: ____________________________________________________ 1. Pühapäev südame, missugune see on sinu ees. Vaadake, vennad, kas ehk kellelgi teie seast ei ole kuri süda, mis uskmatuses ära taganeb elavast Jumalast! Meie tänu jõuab Sinuni armetute sõnadena. Mõnikord ei suuda me üldse sõnu leida. Anna meile sellistel aegadel jõudu, et suudaksime hoida oma südant avatuna Sinu armastuse rikkusele ja kogeda vaikse tänulikkusega Sinu püsivat, igavest kohalolu. Lepi meie südame sõnatute ohvritega, kui meil pole tänamiseks sõnu. Paul Tillich 2. Esmaspäev Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust,
Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse,
Inglid ütlesid: Galilea mehed, mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse? See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat. Ap 1:11 Mu süda valjult tuksub, ei tunne kurvastust; ta hõiskama mind kutsub, nii suur on rõõmustus, et Kristus mindki tunneb ja on mu lunastus. See, mis mind laulma paneb, on taevaõnnistus. KLPR 286:4. Paul Gerhardt 9. Esmaspäev Tulgem ja hoidkem Issanda poole igavese Jr 50:5 Kristus on uue lepingu vahemees. Hb 9:15 Kes ei leia Jumalat Kristuses, ei leia Teda kusagilt, otsigu kui palju tahes. Martin Luther Fl 4:8-14; Ne 6:1 - 7:3 10. Teisipäev Issanda kõned on puhtad kõned, need on hõbe, mis savist ahjus sulatatud ja seitsmekordselt puhastatud. Ps 12:7
Mk 9:1-10; Hb 4:1-13 Jutlus: 22. Pühapäev 23. Esmaspäev
lootusest Jumalalt saadavale kirkusele. Issand Jumal, anna mulle jõudu kanda seda, mida Sina saadad. Ma usaldan Sinu armu ja annan oma elu täiesti Sinu kätte. Tee minuga, nii nagu on Sinu meele järele ja nagu on hea minule. Kas ma elan või suren, olen mina Sinu juures ja Sina oled minu juures. Mt 14:22-33; Hb 8:1-13 ____________________________________________________ 18. PÜHAPÄEV PÄRAST KOLMAINUPÜHA See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda! Mk 12:28-34; Rm 14:17-19; Ps 5 Jutlus: 2Ms 20:1-17 MIHKLIPÄEV Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad. Ps 34:8 Lk 10:17-20; Ilm 12:7-12a(12b); Ps 5 Jutlus: Mt 18:1-6,10 ____________________________________________________
ja vabadus evangeeliumi kuulutamiseks, siis olgem vaprad Jüri Leidtorff
sest sellistest ohvritest on Jumalal hea meel! Hb 13:16 1. Teisipäev Eliisa ütles teenrile: Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega! 2Kn 6:16 Võtke eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei Hb 12:3 Mu Jumal, anna, et ma oma elu igal tunnil arvestaksin Sinu kohalolekuga. Luba, et ma peaksin Sinuga sammu, ei jookseks kärsitult Sinu eest ära, kui Sinuga koos käimine on minu arvates liiga aeglane. Aita mind Jeesuse nimel. Marie Hüsing Ilm 14:6-7(13-16); Hb 9:16-28 2. Kolmapäev Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis. Õp 14:21 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline! Lk 6:36 Ära otsusta teiste inimeste, teiste usuelu üle oma mõõdupuu järgi. Sina ei näe, mida jumal näeb. Osvald Tärk Mt 18:10-14; Hb 10:1-18
Ärge kartke neid, kes ihu tapavad ja pärast seda ei saa midagi rohkemat teha! Lk 12:4 Me peame nii kui nii surema, aga surra taganejana, reetjana, argpüksina -see pole, ma usun, mitte kellelegi auks. Harri Haamer 21. Esmaspäev Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate Hs 36:27 Jumal on teinud meid kõlblikuks teenima uut lepingut. 2Kr 3:6 Elu Isa lapsena, vabana Seadusest, seotuna armastusega Jeesuse teesse, teeb meid rõõmsaks ja avab paljudele eemalolijatele ukse Isa koju. Ema Basilea Schlink Rm 12:17-21; Lk 12:35-48 22. Teisipäev Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema. 1Ms 1:27 Te olete rõivastunud uude inimesse, kes pidevalt uueneb tunnetama oma Looja näo kohaselt. Kl 3:10
3. Pühapäev Mu õigusemõistja on ligidal. Kes tahab minuga riielda? Js 50:8 Kristus on õiguseks igaühele, kes usub. Rm 10:4 Meid Sa võtsid, meid Sa võtsid päästa võla seest, surma tõtsid, surma tõtsid ise meie eest. Ise kohtumõistja Sa andsid ennast nuhelda, et nii meie, et nii meie õigeks KLPR 296:4. Jakob Tamm 4. Esmaspäev Me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased. Js 64:5 Poeg ütles isale: "Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks!" Ent isa ütles oma sulastele: "Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga!" Lk 15:21-22 Ei ole vaja teha ennast tugevamaks, kui me tegelikult oleme, ei ole vaja teha ennast usklikumaks, kui me tegelikult oleme. Jumalale võime julgelt tunnistada kogu häda, kogu mure, mis meil hingel on. Joel Luhamets 1Pt 2:11-17; Lk 15:1-10 5. Teisipäev Ole mulle armuline, Issand, sest mul on
Võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Kus on Jumal, seal võib ka ämblikuvõrk saada tugevaks ja kaitsvaks müüriks. Kus aga Jumalat pole, võib müür osutuda ämblikuvõrguks. Mt 3:1-6; Sk 11:4-17 17. Teisipäev Jaakob ütles oma perele ja kõigile, kes olid koos temaga: Kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja puhastage endid! Kus on teie aare, seal on ka teie süda. Olla sõltuv oma varandusest on sõltuvus ja ränk orjus; olla sõltuv Jumalast, täiesti sõltuv, on aga sõltumatus. Lk 1:26-38; Sk 12:9 - 13:1 18. Kolmapäev Mina olen Issand, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele. Js 42:8 Kes ei peaks kartma sind, Issand, ning ülistama sinu nime? Sina üksi oled püha. Ilm 15:4
|
<urn:uuid:a38c81ff-5216-4ae0-b9f3-741fb056e19c>
|
CC-MAIN-2017-43
|
http://vennaste.ee/Loosungid2013.pdf
|
2017-10-17T16:58:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-43/segments/1508187822145.14/warc/CC-MAIN-20171017163022-20171017183022-00114.warc.gz
| 357,216,457
| 5,458
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998967
|
ekk_Latn
| 0.999344
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
152,
178,
536,
1146,
1409,
1811,
2318,
3281,
3898,
4785,
5412,
5766,
6577,
7272,
7933,
8030,
8769,
8826,
9624,
10479,
11247,
12170,
12934
] | 1
|
[
0.375,
0.5546875,
0.05419921875,
0.0128173828125,
0.001739501953125,
0.0007476806640625
] |
Avaleht>Teie õigused>Kuriteoohvrid>Hüvitamine>Juhul kui mu nõue saadetakse sellest riigist teise ELi riiki
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change
Juhul kui mu nõue saadetakse sellest riigist teise ELi riiki
Saksamaa
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.
-----eesti keel-----bulgaaria keelhispaania keeltšehhi keeltaani keelkreeka keelinglise keelprantsuse keelhorvaadi itaalia keelläti keelleedu keelungari keelmalta keelhollandi keelpoola keelportugali keelrumeenia keelslovaki keel sloveeni keelsoome keelrootsi keel
Milline ametiasutus aitab mul saata nõude teise ELi riiki?
Föderaalne töö- ja sotsiaalministeerium
Rochusstraße 1
D - 53123
Bonn
Telefon: +49 228 99527 2680
Faks: +49 228 99527 4134
[email protected]
E-post:
Veebisait: http://www.bmas.de/
Millised on abistava ametiasutuse ülesanded?
Kui neid ülesandeid täidab abistav asutus, aitab ta nõude esitajal edastada nõude pädevale otsuseid tegevale asutusele.
Kas see asutus tõlgib tõendavad dokumendid, kui see on nõutav? Kui tõlgib, siis kes selle eest maksab?
Kuigi direktiivis 2004/80/EÜ puudub kahjuks sellekohane säte, maksab Saksamaa abistav asutus sageli tõlgete eest, kui need on vajalikud.
Kas nõude toimetamise eest välismaale tuleb maksta haldus- või muid tasusid?
Ei.
Viimati uuendatud: 16/01/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
saksa keel
ET
|
<urn:uuid:5c1816a2-fccd-4fed-9982-645e2489e9df>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=492&idCountry=de&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2020-01-18T02:44:01+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 343,262,570
| 831
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999965
|
ekk_Latn
| 0.999965
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2084
] | 1
|
[
0.0279541015625,
0.7265625,
0.2177734375,
0.02587890625,
0.001678466796875,
0.00023651123046875
] |
Početna stranica>Pokretanje sudskog postupka>Europski pravosudni atlas u građanskim stvarima>
Sudske odluke u građanskim i trgovačkim stvarima - Uredba Bruxelles I.
Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtuotsused - Brüsseli I määrus
Nizozemska
II lisa – Kohtud või pädevad asutused, kellele võib esitada artiklis 39 nimetatud taotluse
Madalmaades.
voorzieningenrechter van de rechtbank
III lisa – Kohtud, kellele võib esitada artikli 43 lõikes 2 nimetatud apellatsioonkaebuse
Madalmaades:
a) kostja jaoks: arrondissementsrechtbank
b) hageja jaoks: . gerechtshof
IV lisa – Apellatsioonkaebused, mille võib esitada artikli 44 kohaselt
Madalmaades, kassatsioonkaebus.
Viimati uuendatud: 16/09/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
HR
|
<urn:uuid:bd4bc4c7-3ba1-4806-a12c-67d6cd1990fb>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=hr&clang=et&idTaxonomy=391&idCountry=nl&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-11-17T01:52:25
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00194-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 345,318,923
| 451
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
ekk_Latn
| 0.999992
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1149
] | 1
|
[
0.044677734375,
0.8671875,
0.07470703125,
0.0108642578125,
0.000911712646484375,
0.0002460479736328125
] |
Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Pärimine>Pärimise piirangud – erieeskirjad
Pärimise piirangud – erieeskirjad
Bulgaaria
1 Kas selle riigi õigusega, kus asub teatud liiki kinnisvara, äriühing või muu erilist liiki vara, on ette nähtud erisätted, millega seatakse majanduslikel, perekondlikel või ühiskondlikel kaalutlustel piirangud sellise vara pärimisele või mis mõjutavad sellise vara pärimist?
Kehtiva materiaalõiguse kohaselt ei saa järgmised isikud olla pärijad ega annakusaajad:
1) pärast pärandi avanemist eostatud lapsed ja
2) elujõuetuna sündinud lapsed.
Seaduse kohaselt loetakse iga elusalt sündinud laps elujõuliseks, kuni on tõestatud vastupidist.
Lisaks eeltoodule loetakse pärimiskõlbmatuks järgmised isikud:
1) isik, kes tahtlikult tappis pärandaja, tema abikaasa või lapse või püüdis seda teha, ning iga sellise kuriteo kaassüüdlane, välja arvatud juhul, kui tegu pandi toime asjaoludel, mis välistavad karistatavuse, või asjaomasele isikule anti armu;
2) isik, kes on pärandajat valelikult süüdistanud kuriteos, mis on karistatav vabadusekaotusega või raskema kriminaalkaristusega, välja arvatud juhul, kui valesüüdistuse vastu algatatakse menetlus ohvri kaebuse alusel ja sellist kaebust ei ole esitatud;
3) isik, kes mõjutas sunni või pettusega pärandajat tegema, muutma või tühistama testamenti või takistas teda seda tegemast või hävitas või peitis pärandaja testamendi või muutis seda või on teadlikult kasutanud võltsitud testamenti.
Pärimiskõlbmatu isik võib pärida ainult juhul, kui pärandaja on notariaalselt kinnitatud dokumendis või testamendis sõnaselgelt ta pärimiskõlblikuks tunnistanud.
Kui pärandaja on isiku pärimiskõlbmatuse põhjusest teadlikuna teinud testamendi pärimiskõlbmatu isiku kasuks ilma teda sõnaselgelt pärimiskõlblikuks tunnistamata, pärib pärimiskõlbmatu isik ainult talle testamendiga pärandatud vara.
Perekonnaseadustiku ( ) artikli 54 kohaselt ei ole endised abikaasad pärast abielulahutust enam teineteise seadusjärgsed pärijad ning Semeen kodeks minetavad mis tahes varasemast testamentaarsest korraldusest tulenevad õigused abikaasa surma korral.
See ei kehti siiski juhul, kui testaator on sõnaselgelt märkinud, et testamentaarne korraldus jääb pärast abielulahutust kehtima.
Omandiseadusega ( ) on kehtestatud piirangud välisriigi kasuks pärandamisele, sätestades, et välisriik ei saa pärida Bulgaarias Zakon za sobstvenostta asuvat kinnisasja.
Bulgaaria õiguses on eriseadustega kehtestatud kaks täiendavat piirangut kinnisasja pärimisele, võttes arvesse asjaomase vara eripära.
Põllumajandusmaa omandit ja kasutamist käsitlevas seaduses (
) on sätestatud sellise vara, st
Zakon za sobstvenostta i polzvaneto na zemedelskite zemi põllumajandusmaa pärimise erieeskirjad.
Seaduse artikli 3b kohaselt on välismaalane, kes saab põllumajandusmaa omandiõiguse seadusliku pärijana, kuid ei vasta Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingus sätestatud tingimustele, kohustatud kolme aasta jooksul pärandi avanemisest andma omandi üle isikutele, kellel on õigus omandada selline vara, kui Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 22 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt ratifitseeritud rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Samamoodi on metsaseaduse ( ) artikli 24 lõikega 1 kehtestatud piirang omandile, mis on metsamaa: välismaalane, kes saab metsa või Zakon za gorite metsamaa puuvaru omandiõiguse seadusliku pärijana, kuid ei vasta Bulgaaria Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingus sätestatud tingimustele, on kohustatud kolme aasta jooksul pärandi avanemisest andma omandi üle isikutele, kellel on õigus omandada selline vara, kui Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 22 lõikes 2 sätestatud menetluse kohaselt ratifitseeritud rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.
2 Kas selle riigi õigusega kohaldatakse nimetatud varade pärimisele neid erisätteid olenemata sellest, millist õigust pärimisele kohaldatakse? Kui erisätted on vastuolus üldsätetega, on erisätted üldjuhul esimuslikud; seega kohaldatakse eespool nimetatud piiranguid alati, kui on kehtestatud materiaalõiguslikud eeltingimused.
3 Kas selle riigi õiguses on ette nähtud erimenetlused, millega tagatakse nimetatud erisätete järgimine?
Põllumajandusmaa omandit ja kasutamist käsitlevas seaduses on sätestatud erimenetlus, mis tagab sama seaduse artikli 3b lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise, võimaldades riigil osta põllumajandusmaa välja ministrite nõukogu määrusega kehtestatud hinnaga, kui välismaalane ei anna omandiõigust üle selle sättega kehtestatud tähtaja jooksul.
Sarnaselt on metsaseaduses metsamaa kohta sätestatud, et kui seaduse artikli 24 lõikes 1 sätestatud tähtajast kinni ei peeta, võib riik osta metsamaa välja ministrite nõukogu määrusega kehtestatud hinnaga.
Viimati uuendatud: 24/08/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:2fd84bbf-a8b3-44dc-a22c-69e0edddfa48>
|
CC-MAIN-2024-26
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=487&idCountry=bg&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2024-06-21T11:48:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00013-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet
| 199,266,525
| 2,094
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5346
] | 1
|
[
0.1142578125,
0.51171875,
0.32421875,
0.044921875,
0.00396728515625,
0.00040435791015625
] |
Avaleht>Raha/Rahalised nõuded>Kohtukulud seoses väiksemate kohtuvaidluste menetlusega
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change
Kohtukulud seoses väiksemate kohtuvaidluste menetlusega
Küpros
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.
-----eesti keel-----bulgaaria keelhispaania keeltšehhi keeltaani keelsaksa keelinglise keelprantsuse keelhorvaadiitaalia keelläti keelleedu keelungari keelmalta keelhollandi keelpoola keelportugali keelrumeenia keelslovaki keelsloveeni
keelsoome keelrootsi keel
Küprosel rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 861/2007 1. jaanuaril 2009 jõustunud 2008. aasta menetlusmäärusega Euroopa väiksemate nõuete menetluse kohta.
Viimati uuendatud: 11/03/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
kreeka keel
ET
|
<urn:uuid:fdf263cf-eb08-4d92-a306-5e3dbf59a26c>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=306&idCountry=cy&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2024-08-04T08:33:10+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00208-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 179,209,805
| 597
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999949
|
ekk_Latn
| 0.999949
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1515
] | 1
|
[
0.0234375,
0.77734375,
0.1708984375,
0.025146484375,
0.002471923828125,
0.0003204345703125
] |
Home>Taking legal action>European Judicial Atlas in civil matters>Serving documents (recast)
Dokumentide kättetoimetamine (uuesti sõnastatud)
Hungary
Artikli 3 lõige 1 – Edastavad asutused
Kohtudokumentide korral on edastav asutus see kohus, mille menetluse käigus kättetoimetamisele kuuluv dokument koostati, notariaalse menetluse käigus koostatud dokumentide korral see notar, kelle juures dokument koostati, ning muude, kohtuväliste dokumentide korral, justiitsministeerium.
Artikli 3 lõige 2 – Vastuvõtvad asutused
Vastuvõttev asutus on see esimese astme kohus, mille tööpiirkonnas on õigusabi taotluses märgitud adressaadi elukoht (Budapestis Pesti keskne esimese astme kohus ( )), ning Ungari Kohtutäiturite Liit. Pesti Központi Kerületi Bíróság
Artikli 3 lõike 4 punkt c – Dokumentide vastuvõtmise vahendid
Vastuvõtvad asutused võtavad kättetoimetamisele kuuluvaid dokumente vastu posti, faksi või e-posti teel.
Artikli 3 lõike 4 punkt d – Keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud vormide täitmiseks
Ungari, inglise, saksa ja prantsuse keel.
Artikkel 4 – Keskasutus
Ungaris täidab keskasutuse ülesandeid justiitsministeerium:
Igazságügyi Minisztérium
Nemzetközi Magánjogi Főosztály (rahvusvahelise eraõiguse osakond)
Aadress: Nádor utca 22, 1051 Budapest
Postiaadress: Pf. 2., 1357 Budapest
Telefon: +36 1 795 5397, 1 795 3188
Faks: +36 1 550 3946
E-post: [email protected]
Artikkel 7 – Aadressipäringute puhul antav abi
Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud abi osutab justiitsministeerium:
Igazságügyi Minisztérium
Nemzetközi Magánjogi Főosztály (rahvusvahelise eraõiguse osakond)
Aadress: Nádor utca 22, 1051 Budapest
Postiaadress: Pf. 2., 1357 Budapest
Telefon: +36 1 795 5397, 1 795 3188
Faks: +36 1 550 3946
E-post: [email protected]
Artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud teabe leiab (Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine) Euroopa e-õiguskeskkonna portaali punktist 4.2.
Artikkel 8 – Dokumentide edastamine
Ungari, inglise, saksa ja prantsuse keel.
Artikkel 12 – Dokumendi vastuvõtmisest keeldumine
Ungari ei ole tõlkinud I lisa vormi L ühegi kolmanda riigi keelde.
Artikkel 13 – Kättetoimetamise kuupäev
Ungari õiguses ei ole dokumendi kättetoimetamiseks konkreetset kuupäeva ette nähtud.
Artikkel 14 – Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatud dokumendi koopia
Ungari, inglise, saksa ja prantsuse keel.
Artikkel 15 – Kättetoimetamiskulud
Kohus toimetab dokumente kätte tasuta.
Kohtutäiturid nõuavad dokumentide kättetoimetamise eest tasu 7 500 forintit, mis tuleb eelnevalt üle kanda järgmisele kontole (taotlusele tuleb lisada ülekande tegemist tõendav dokument):
Kontoomanik: Magyar Bírósági Végrehajtói Kar (Ungari Kohtutäiturite Liit)
Pank: Budapest Bank Nyrt.
SWIFT (BIC) kood: BUDAHUHB
IBAN: HU46 10103173-09701100-02004000
Selgituse väljale tuleb märkida järgmine teave: – taotluse viitenumber, adressaadi nimi. KU2
Artikkel 17 – Kättetoimetamine diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike kaudu
Artiklis 17 osutatud kättetoimetamisviisi kasutatakse Ungaris ainult juhul, kui adressaat on edastava liikmesriigi kodanik.
Artikkel 19 – Elektrooniline kättetoimetamine
Ungaris ei ole lisatingimusi sätestatud.
Artikkel 20 – Vahetu kättetoimetamine
Artiklis 20 osutatud kättetoimetamisviisi võib Ungaris kasutada kooskõlas õigusnormidega, millega reguleeritakse dokumentide kättetoimetamist kohtutäiturite abil.
Artikkel 22 – Kohtusse ilmumata jätnud kostja
Ungari kohtud võivad otsuse teha teatavatel juhtudel, eeldusel et artikli 22 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.
Artikli 22 lõike 4 kohase tähtaja ennistamise avalduse esitamise tähtaeg on Ungaris üks aasta.
Artikkel 29 – Suhe liikmesriikide vaheliste lepingute ja kokkulepetega
EN
Ungaril ei ole teiste liikmesriikidega ühtegi lepingut ega kokkulepet.
Artikli 33 lõige 2 – Teade detsentraliseeritud IT-süsteemi varem kasutama asumisest
Ei kohaldata.
Viimati uuendatud: 02/01/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:50260a7d-d9d4-4e66-bbf3-55f430fd614f>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=en&clang=et&idTaxonomy=38580&idCountry=hu&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2024-05-19T08:40:32+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00235-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 193,049,350
| 1,740
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999979
|
ekk_Latn
| 0.999969
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3750,
4400
] | 1
|
[
0.12255859375,
0.73828125,
0.130859375,
0.007537841796875,
0.000762939453125,
0.0001506805419921875
] |
Keskkonnaministeerium
Harrastuskalapüügi arengukava aastateks 2010-2013
(perspektiiviga kuni 2018)
Sisukord
SISSEJUHATUS
Harrastuskalapüügi eelissuundade määratlemiseks ning konkreetsete eesmärkide seadmiseks on seni puudunud ametlikud alusdokumendid. Kalapüügiseaduse alusel paika pandud harrastuspüügi raamistik ei ole seni põhinenud pikaajalistel kinnitatud raamdokumentidel, vaid on tekkinud erinevate huvigruppide kokkulepete tulemusena, mida on pidevalt muudetud. Seetõttu on erinevates Eesti piirkondades sageli põhjendamatult suured lahknevused harrastuskalapüügi vahendite kasutamisel. Pealtnäha sarnastel veekogudel on lubatud püügivahendid maakonniti väga erinevad ja nende kasutamisel puudub sageli põhjendatud alus, mis omakorda tekitab segadust harrastuskalastajate hulgas. Nii on probleemiks nakkevõrgu ja õngejada kasutamine harrastusliku kalapüügi vahendina Eesti siseveekogudes ja rannapiirkonnas. Samuti on huvide lahknevused veekogudel, kus toimub samaaegselt nii harrastuslik kui kutseline kalapüük. Ressursi kasutamise küsimustes tuleb kehtestada kõigile arusaadavad ja selged reeglid ning eelisarendada keskkonnasäästlikku püügitegevust ja -viise.
Eestis on hinnanguliselt ligi 50 000 harrastuskalastajat. Niivõrd suure huvigrupi tegevus, kes kasutab riigile kuuluvat loodusressurssi, vajab reguleerimist ning spetsiaalselt neile suunatud teenuseid ja infrastruktuuri. Arengukava on mõeldud harrastuskalapüügi sektori arendamiseks vajalike eesmärkide seadmiseks ning arendustegevuse planeerimiseks, mis suurendaks harrastuskalapüügiga tegelevate isikute arvu, muudaks harrastuskalapüügi kergemini kättesaadavamaks ja tõstaks teenuse kvaliteeti lähtudes seejuures kalavarude jätkusuutliku kasutamise põhimõtetest.
Arengukava määratleb aastateks 2010-2013 (perspektiiviga kuni 2018) harrastuskalapüügi arengusuunad ning eelistegevuse. Dokumendi koostamisel lähtuti sektori vajadustest, pidades samas silmas Keskkonnaministeeriumi arengukava ning teisi alusdokumente, mis on loetletud 3. peatükis.
Arengukava koostamiseks moodustati töörühm, kuhu kaasati harrastuskalastajaid ühendavad organisatsioonid, kutselist kalapüüki korraldav Põllumajandusministeerium, Keskkonnainspektsioon ja Keskkonnaamet. Töögrupist võtsid osa ka kalavarude uurimisega tegelevad teadusasutused, kelle osalus tagas põhjaliku ning adekvaatse hinnangu andmise harrastuskalapüügi mõjust kalavarudele. Töögrupp kogunes neljal korral.
Keskkonnaministeerium koostöös kalastajatele mõeldud internetiportaalidega Kalale.ee ja Striborg.ee ning ajakirjaga Kalastaja, korraldas 2008. aasta jooksul küsitlusi harrastuskalapüügiga seotud probleemide, võimaluste, lemmikveekogude, püüda soovitavatest kalaliikide jm kohta, eesmärgiga teada saada kalastajate arvamusi ja ideid, et kaasata seeläbi harrastuskalastajaid harrastuskalapüügi arengukava koostamisse. Kalastushuvilisi vastajaid oli ühtekokku ligi 1500, mis on ca 3% arvatavast harrastuspüüdjate hulgast Eestis.
Arengukava koostati vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005.a. määrusele nr 302 "Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord". Tegemist on valdkondliku arengukavaga, mis koostatakse 4 aastaks (2010-2013), perspektiiviga aastani 2018. Vastavalt vajadusele vaadatakse arengukava üle, kuid mitte harvem kui kolme aasta järel.
Arengukavas analüüsitakse harrastuskalapüügi hetkeolukorda ja võrreldakse harrastuspüügi arenguvajadust senini kasutada olnud võimalustega, mis ei vasta enam täiel määral tänapäevastele vajadustele. Arengukavas määratakse kindlaks võimalikud arengusuunad ning meetmed valdkonna edasiseks arendamiseks ning tuuakse välja arendustegevusega seotud investeeringuvajadus ning püügiõiguse tasude laekumine arengukava kestuse perioodil.
Arengukava eduka elluviimise korral suureneb Eestis oluliselt harrastuskalastajate ja loodusturistide arv ning tõuseb loodusvarasid kasutavate inimeste keskkonnateadlikkus, mis tagab kalavarude säästliku kasutamise.
1. HARRASTUSKALAPÜÜGI ALUSED JA STRATEEGILISED EESMÄRGID
Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega (Eesti kalanduse strateegia, EKF rakenduskava, KKM arengukava, maaelu arengukava, turisminduse arengukava)
Keskkonnaministeeriumi põhimäärus kinnitab ministeeriumi tegevuse eesmärkide ja ülesannetena ühtse keskkonna- ja looduskaitse- ning metsa- ja kalanduspoliitika väljatöötamise ning elluviimise.
Keskkonnaministeeriumi arengukava aastateks 2010-2013 eesmärk on tagada optimaalne kalapüügikoormuse, mille üks osa on avalikkuse teavitamine säästlikust kalapüügist, sh kalastajate koolitamine, ning kalavarusid säästva harrastuskalapüügi arendamine, sh harrastuskalapüügiks sobivate veekogude ning rannikualade määramine. Arengukava perioodil planeeritakse harrastuskalastuse arengusuunad, viiakse püügivõimsus vastavusse teadussoovitustega, määratakse harrastuskalastuseks sobivad veekogud ja rannikualad, kus võiksid paikneda kalandusturismi arendavad ettevõtted, mis suurendaks harrastuskalastajate arvu.
Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 näeb ette harrastuskalapüügiks sobivate veekogude ja rannikualade määratlemise 2010. aastaks ning keskkonnasõbraliku harrastuskalapüügi kui turismi- ja puhkemajandusliku tegevuse soodustamist ja vastava koolituse edendamist tegevuskava perioodil.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärk on eelistada ekstensiivset tehnoloogiat, et kalastik suudaks ennast ise taastoota ning ei oleks vaja sellele kunstlikult kaasa aidata. Eesmärgiks on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus ning ühtlasi vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile.
Eesti kalanduse strateegia 2007-2013
Kalapüügi ja sadamate arendamise prioriteetideks on kalade kudealade taastamine ja neile juurdepääsu tagamine, mis looks tingimused kalavaru suurenemiseks. Kalade elupaiku mõjutavad otseselt nii inimtegevusest tulenevad kui ka looduslikud tegurid. Levinumad neist on vooluveekogude paisutamine, jõesängi muutmine (õgvendamine, süvendamine), veekogu kaldavööndi ja luhtade muutmine, setete ümberpaigutamine ning valgalal tehtavad melioratsioontööd. Nimetatud probleemide lahendamiseks kaasatakse Euroopa Kalandusfondi (edaspidi EKF) kolmanda prioriteetse suuna võimalusi ja ressursse.
Kalapüügisektoris on riigisisese tegevusena plaanis:
1. Koostada harrastuskalanduse strateegilised suunised;
2. Koostada üleriigilised ja piirkondlikud veemajanduskavad, kaasates nende ettevalmistamisse kohalikud omavalitsused ning nende liidud ning viia kavad plaanipäraselt ellu. Veekogude hea seisundi saavutamiseks ja selle säilitamiseks;
3. Meetmete täiustamine põllumajandusreostuse ohjamiseks siseveekogude eutrofeerumise vältimiseks.
Mitmetes maakondades on kalandusega seotud piirkondade arendamisel prioriteediks kalandusturismi arendamine s.h. väikestele kalanduskogukondadele suunatud väiksemahulise kalapüügi ja turismiga (sh ökoturismiga) seotud infrastruktuuri ning teenuste toetamine. Neid eesmärke kavandatakse saavutada, rakendades EKF'i 4 prioriteetse suuna võimalusi ja vahendeid.
Eesti maaelu arengukaval 2007-2013 puudub harrastusliku kalapüügiga otsene seos, kuid harrastuspüüdjate ühendustel on võimalik taotleda raha väikeinfrastruktuuri rajamiseks vaba aja veetmise parandamiseks külades maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamise telje alt.
Riikliku turismiarengukava 2007-2013 eesmärk on Eesti muutmine atraktiivseks reisisihiks, kus põhjamaine loodus, unikaalne kultuuripärand ja kvaliteetsed turismitoodeted tekitavad soovi külastada Eestit, viibida siin kauem ning tulevikus pöörduda siia tagasi. Üheks eelduseks sellise eesmärgi saavutamisel on huvipakuvate vaatamisväärsuste ja muude ajaveetmisvõimaluste lisandumine.
2. EESTI ÜLDISELOOMUSTUS
Geograafia
Eesti üldpindala on 45 227 km 2 , millest maismaapindala moodustab 43 200 km². Riigi 3700 km pikkune rannajoon on tugevasti liigendatud ning rannikumeri on saarterohke: Eestile kuulub Läänemeres 1521 saart kogupindalaga 4130 km² (9,1% kogu territooriumist). Suuremad saared on Saaremaa (2922 km²), Hiiumaa (1023 km²) ja Muhu (206 km²).
Siseveekogud katavad 6,2% Eesti territooriumist. Nende hulgas on üle 1000 järve, millest suurim on Peipsi järv. Eesti jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 ja nende kogupikkus on umbes 31 000 km. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu ja Kasari jõgi; pikimad jõed on Võhandu (162 km) Pärnu (144 km), Kasari (112 km) ja Emajõgi (101 km).
Rahvastik
Seisuga 01.01.2008 elab Eestis 1,340 miljonit elanikku. Asustus on suhteliselt hõre (29,7 in/km 2 ), kusjuures 69% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku vanuskoosseisu iseloomustab vananemine. Kuni 20-aastasi on rahvastikus 22% ja üle 65- aastasi 17,0%.
Veevarud ja -keskkonna seisund
Eestis on üle 2300 ühehektarilise järve kogupindalalaga 2130 km 2 . Suurema osa (91,5%) järvede kogupindalast hõlmavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Suurem osa Eesti jõgedest on lühikesed ja veevaesed, vaid 10 jõge on pikemad kui 100 km. Enamus Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Pihkva ja Lämmijärv ning mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ning Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikel aladel. Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid kudealadele. Ebasoodsate ilmastikuoludega esineb Läänemeres ja Peipsi järves vetikate vohamist. Inimtegevuse mõju Eesti rannikumerele on vähenenud. Merevee head seisundit pole veel kõikjal saavutatud, kuid positiivseid muutusi on täheldatud eelkõige Pärnu ja Tallinna lahes.
3. ÜLEVAADE HARRASTUSKALAPÜÜGI OLUKORRAST
Harrastuskalapüügi võib jagada tinglikult kolme gruppi:
1. tasuta õngepüük lihtkäsiõngega;
2. püük harrastuspüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel;
3. püük kalastuskaardi alusel.
Kalapüügiseaduse kohaselt tinglikult jagatud kolmele harrastuspüügi grupile kehtivad mõned ühised ja olulised põhimõtted, mida selguse huvides siin nimetame.
1. Harrastuspüügil võib kala püüda suurel osal Eesti veekogudest. Veekogud, kus kalapüük on kalakaitse eesmärgil püsivalt keelatud, on toodud kalapüügieeskirjas. Ajutised kalapüügikeelud on kehtestatud keskkonnaministri ajutiste püügikitsenduste määrustega.
2. Eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määramata veekogul tohib kala püüda vaid kinnisasja omaniku loal. Eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel võib kala püüda ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta päikesetõusust päikeseloojanguni. Kuigi eraomandisse kuulub nii mõnegi jõe ja järve põhi, on ujuv kala peremeheta vara ja kuulub püüdjale. Infot avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kohta saab Vabariigi Valitsuse 18. 07. 1996. a määrusest nr 191 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine".
3. Asjaõigusseaduse (§ 142 ja § 161) kohaselt võib igaüks veekogu ääres liikumiseks, viibimiseks, kalastamiseks ja veesõidukite randumiseks kasutada ööpäevaringselt kallasrada, mille kaldaomanik peab vee äärde jätma. Ühe kinnisasja piires oleval eraveekogul ei ole kallasrada, kui see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks.
4. Harrastuspüügiõiguse alusel toimuval kalapüügil on harrastuspüügiõigust tõendavaks dokumendiks harrastuspüügiõiguse eest tasumist või soodustust tõendav dokument koos isikut tõendava dokumendiga. Harrastuspüügi eest tasumist tõendavaks dokumendiks võib olla panga maksekorralduse koopia, internetipanga maksekorralduse väljatrükk või mobiilimakse puhul isikut tõendav dokument. Soodustust tõendavaks dokumendiks on õpilaspilet, pensionitunnistus, represseeritu tunnistus või puude raskusastet tõendav dokument.
5. Harrastuspüügil püütud kala päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse kalastuskaarti, harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendavat dokumenti, harrastuspüügiõiguse eest mobiiliga tasumisel harrastuspüüdja isikut või soodustust tõendavat dokumenti.
6. Keelatud on müüa või osta harrastuspüügil või õngepüügil püütud kala.
7. Harrastuspüügil püüda lubatavad kalakogused ei ole piiratud, kuigi keskkonnaministril on õigus arvuliselt või kaaluliselt piirata ühes ööpäevas harrastuspüügil püüda lubatud kalakoguseid. Eetiline on siiski püüda vaid niipalju kala, kui ise ära jõuab tarbida.
3.1. Püük ühe lihtkäsiõngega
Harrastuspüügiõigusega püügi juures võib eraldi välja tuua õngepüüki ühe lihtkäsiõngega, sest selle püügi puhul kehtivad mõned eritingimused. Sellel püügil tohib kasutada vaid ühte püügivahendit, milleks on lihtkäsiõng. Kalapüügieeskirja järgi koosneb lihtkäsiõng ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ning õng võib olla varustatud raskuse ja ujukiga. Püügil kasutatakse looduslikku sööta. Ühe lihtkäsiõngega püük on tasuta ning lubatud kõigile. Lihtkäsiõngega püügil pole tarvis oma püügiõigust tõendada, sest see on igaühe tasuta õigus, samal ajal peab järgima kalapüügi õigusaktides kehtestatud püügipiiranguid.
Õngepüügiga tegelevate isikute arv ega nende püütud kalakogused pole teada, sest püügil pole aruandekohustust ning seni ei ole ka tehtud eraldi uuringuid. Võib eeldada, et lihtkäsiõnge, kui kõige vähem võimalusi pakkuva püügivahendi, osakaal kogu harrastuspüügisektoris ei ole kogu kuigi suur.
3.2. Püük harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel
Harrastuspüügi õiguse alusel püüdjate indikatiivne arv, sooline ja vanuseline jaotus
Harrastuspüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel püüdjaid on harrastuskalapüügi sektoris kõige rohkem. Hinnanguliselt võib harrastus-kalapüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel kalastavaid isikuid olla 2008. aastal kokku ligi 50 000. Väga täpset arvu pole teada, sest püügiõiguse tasu maksjate arv, mis loendamist osaliselt võimaldab, ei peegelda kalastajate arvu, sest harrastuskalapüügiõigus võib soodustuse alusel olla ka tasuta (tabel 1). Eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja represseerituga võrdsustatud isikud ning puuetega isikud tohivad kala püüda soodustust tõendava dokumendi olemasolul püügiõiguse tasu maksmata. Eelpooltoodud arvu põhjal võib eeldada, et harrastuskalapüük on rahvaspordialade ja muude harrastuste hulgas selgelt esikohal, millele järgnevad jahindus (ca 15 600 jahimeest), jalgpall (ca 13 400 harrastajat), korvpall (ca 10 000 harrastajat), ujumine (ca 11 000 harrastajat) ja murdmasuusatamine (ca 3200 harrastajat) (Statistikaamet 2009).
Tabel 1. Ligikaudne harrastuskalastajate arv Eestis
| Aasta | Harrastuspüü giõiguse tasu makseid | Väljastatud kalastuskaarti de arv | Soodustuse alusel püüdvate pensionäride ja õpilaste hinnanguline arv | Kokku hinnanguline harrastuskalastajate arv |
|---|---|---|---|---|
| 2006 | 29500 | 7400 | 9200 | 46100 |
| 2007 | 29600 | 7500 | 9200 | 46300 |
| 2008 | 31800 | 8500 | 9800 | 50100 |
Harrastuskalapüük on Eestis kõige populaarsem 19-36 aastaste meeste ning samavanuste naiste hulgas (joonis 1), kuid samas on naisi kalastamas suhteliselt vähe ja nende osakaal, sõltuvalt püügiviisist, on ainult 5-7 protsenti (tabel 2). 2007.-2008. aastal väljastatud kalastuskaartide saajate järgi on naiste osakaal kokku 7,2% ning ajavahemikul 01.06.2008-22.06.2009 tehtud mobiilimaksest on naiste osakaal ca 6,0 %. Nagu eelpool öeldud, ei pruugi harrastuspüügi õiguse eest maksnute analüüs anda selget pilti kalastajate vanuselisest struktuurist, sest see ei hõlma suurt rühma isikuid nagu pensionärid ning alla 16-aastased õpilased. Kaudselt võib nende arvu leida teadaolevate vanusrühmade harrastuskalastusega hõivatute osakaalu üle kandmisel nendesse vanusrühmadesse (tabel 1).
Joonis 1. Mobiilimaksega harrastuspüügiõiguse omandanute vanuselise ja soolise jaotuse omavaheline suhe. Allikas: Keskkonnaministeeriumi kalanduse infosüsteem
Tabel 2. Naiste osakaal kalastajate arvus. Allikas:Keskkonnaministeeriumi kalanduse infosüsteem
| Allikas | Valimi suurus | Naiste osakaal % |
|---|---|---|
| Küsitlus (2008) | 1218 | 3,86 |
| Mobiilimakse andmed (16.07.2008-22.07.2009) | 9347 | 6,0 |
| Kalastuskaartide andmed (2007) | 7553 | 7,16 |
Harrastuspüügivahendid
Harrastuspüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel võib 2009. aastal kalastada järgmiste kalapüügiseaduses toodud harrastuspüügi vahenditega: spinning, käsiõng, rohkem kui üks lihtkäsiõng, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, räimeõng, harpuunpüss ja harpuun, välja arvatud piirkondades, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta. Harrastuspüügiõiguse alusel tehtaval püügil tuleb, nagu ka muude püügivõimaluste puhul, arvestada kalapüügieeskirjas kehtestatud kalapüügipiiranguid (keelualad, keeluajad, alammõõdud jt) ning ühel isikul on keelatud kasutada korraga rohkem kui kolme sama- või eriliigilist püügivahendit, välja arvatud vedeliga püügil.
Et harrastuspüügivahendeid, püügiviise ja püügil kasutatavaid rakendusi on väga palju, ei ole arengukavas mõistlik neid kõiki eraldi välja tuua. Püügivahendite kasutamist ning erinevaid kalapüügiviise ja -võtteid on kajastatud populaarteaduslikus kirjanduses.
Kalastajate küsitlustulemused näitasid, et Eesti harrastuskalastajate hulgas on õngpüüniste populaarsus suhteliselt suur. Harrastajad pooldavad just aktiivsete püügivahendite kasutamist (joonis 2). Ligi 100% vastanutest leidis, et spinning ning käsiõng sobivad harrastuskalapüügivahendiks. Veidi vähem said toetust harrastuskalapüügiõiguse alusel kasutada lubatud püügivahendid, nagu haakeõng, vedel ja allveepüügivahendid, millest viimatinimetatud vajavad püügil erioskusi või mootorpaadi kasutamist, mistõttu võib nende populaarsus seetõttu madalam olla. Oluliselt väiksemat poolehoidu leidsid omaette gruppi kuuluvad püügivahendid, mille kasutamine on piiratud ja lubatud vaid kalastuskaardi alusel. Aktiivsete ja keskkonnasäästlike (eeskätt selektiivsust ja elusate isendite tagasiheitmist võimaldavate) püügivahendite eelistus peaks olema aluseks ka nende vahenditega püügi eelisarendamisel ning püügiõigustasude hinnakujundusel.
Harrastuspüügi piirkonnad
Harrastuspüügis on enim külastatavateks püügipiirkondadeks (tabel 3) siseveekogud, nagu järved või järvedesse suubuvad jõed, kus kalastab kõige meelsamini ligi 43 % kalastajatest. Eraldi peaks märkima Peipsi-Suur-Emajõe süsteemi (tegelikult kogu Narva jõe vesikond), kus harrastuspüük on intensiivne. Paratamatult tekitab pingeid olukord, kus sama kalavaru soovivad kasutada nii kutselised kui ka harrastuskalastajad. Harrastuskalapüügi ja kutselise kalapüügi vaheline vastuolu on eeskätt suurim neil siseveekogudel, kus toimub intensiivne mageveekalade, nagu ahvena ja koha püük, kus püügist saadav tulu on suhteliselt kõrge. Erinevate huvigruppide eelistusi tuleb arvesse võtta kalapüügivõimaluste kehtestamisel, pidades kalarikastes piirkondades silmas nii kutselise kui harrastuspüüdjate huve. Kõige olulisem on siiski asjaolu, et nii harrastuslik kui ka kutseline kalapüük koosmõjus ei ületaks kalavarude jätkusuutliku majandamise tagamiseks seatud püügimahtu. Leevendamaks pingeid eri huvigruppide vahel on mõistlik väikesiseveekogud, mille kalanduslik potentsiaal ei võimalda kaluritel kutselisest kalapüügist normaalselt elatuda, jätta vaid harrastuskalapüügi, kalastusturismi ja muudeks veekogudega seotud vaba aja veetmiseks. Eesti väikestest siseveekogudest on kutselisel kalapüügil tulusamad vaid veekogud, kuhu asustatakse angerjat (Saadjärv, Kaiavere, Kuremaa järv). Nendes veekogudes on kalasaagi esmakokkuostu väärtus, millest on maha arvatud püügiõiguse tasu, olnud aastatel 2005-2007 ligikaudu 50 000-100 000 krooni aastas. Teistes kutselise kalapüügiga seotud väikesiseveekogudes jääb kutselisest kalapüügist saadav tulu kordades väiksemaks, olles aastatel 2005-2007 esmakokkuostuhindades keskmiselt 10 000 krooni veekogu kohta. Keskmistt tulu silmas pidades ilmneb, et paljudel väikeveekogudel ei saa rääkida kutselisest kalapüügist selle otseses tähenduses, sest kutseline kalapüük eeldab kasu või osalist elatumist kalapüügist. Arengukava ei analüüsi harrastuslikule kalapüügile sarnanevat väikesemahulist ja olulist tulu mitteandvat kalapüüki kutselise kalapüügiloa alusel, kuigi juhib sellele tähelepanu.
Tähtsuselt teisel kohal on harrastuspüügil merre suubuvad jõed (populaarsemad Pärnu, Kasari, Narva), kus kalastab meelsamini ligi 30% kalastajatest. Paraku on enamikus merre suubuvates jõgedes kalapüük keelatud, kaitsmaks siirdekalade (eeskätt meriforelli ja lõhe) noorjärke. Seega tuleb merre suubuvate jõgede majandamisel pidada silmas asjaolu, et need jõed on olulised meres elavate siirde- ja poolsiirdekalade sigimis-, toitumis- ja turgutusrännete, aga eelkõige nende noorjärkude elupaigana.
Kõige vähem oluliseks, kuid siiski ligi veerandile kalastajatest huvipakkuvaks, võib pidada erinevaid mereosi, eelkõige Pärnu lahte, Soome lahte ja Väinamerd. Kuigi kalapüügi tulemuslikkus ning sageli ka võimalikkus (sagedased tormid) sõltub ilmaoludest, on mere kalavaru potentsiaal ning kalade liigiline mitmekesisus suurem kui siseveekogudes. Seetõttu on harrastuskalapüügi arendamise ja mitmekesisuse saavutamise seisukohalt oluline ka rannikukalaliikide hea seisundi tagamine. Samuti on merealad äärmiselt olulised eeskätt nakkevõrguga harrastuspüügil. Harrastuskalapüügi osa suurendamine merel on võimalik, vaatamata suhteliselt suurele kutselisel rannapüügil hõivatud isikute arvule (tabel 3), sest kalurite arv on selgelt langustrendis.
Tabel 3. Harrastuskalastajate ja kutseliste kalurite arv erinevatel veealadel.
| Veeala | Järved ja sinna suubuvad jõed | Merre suubuvad jõed |
|---|---|---|
| Kalastajate* eelistus veekogude osas % | 43,3 | 32,1 |
| Kalastajate arv veealal | 22000 | 16000 |
| Kutseliste kalurite*** osakaal piirkonniti | 36 | 4 |
| Kutseliste kalurite arv veealal 01.05.2006** | 963 | 74 |
| Kutseliste kalurite arv veealal 2008 *** | 677 | 74 |
* harrastuskalastaja koguarv hinnanguliselt ca 50 000 (2008. a seisuga)
** kutselisi kalureid ca 3535 (01.05.2006 a seisuga)
*** kutselisi kalureid ca 1860 (2008. a. seisuga)
Püütavad kalaliigid ja -kogused
Harrastuspüügil püütavad kalaliigid sõltuvad loomulikult veekogust eraldi, kuid siinkohal saab välja tuua Eesti veekogudele tüübiomased kalaliigid. Harrastuspüügil enimpüütud kalaliikideks on ahven, haug, särg, latikas, koger, linask, jõeforell ning teised kalaliigid, mis on lisas 1 seatud pingeritta kalastajate hinnangu alusel püütavuse ja püügisoovi järgi. Nimekiri on suhteliselt loogiline, sest nii haug, ahven kui ka särg on Eesti mageveekogudes, mis on harrastajate jaoks enim atraktiivne püügipiirkond, ka kõige enam levinud kalaliigid, ning hõlpsasti püütavad. Samas tahaksid kalastajad rohkem püüda haugi ja ahvena kõrval ka jõeforelli, latikat, koha, angerjat, linaskit, meriforelli ning lõhet. Peamine erinevus püütavate ja püüda soovivate kalaliikide vahel on see, et soovitakse püüda rohkem lõhelasi ja teisi vääriskalaliike, nagu koha ja angerjas. Karplastest, mida liigiliselt rohkelt küll püütakse, soovitakse tegelikult püüda vaid suuremakasvulisi liike, nagu latikas, linask, karpkala ja säinas, kuid samas ka teada-tuntud särge. Merekalade, nagu tursa, kilu ja räime, vastu on harrastajate huvi ka arusaadavatel põhjustel suhteliselt madal. Mõneti oluliseks võib pidada vaid lesta suhteliselt suurt populaarsust harrastuskalastajate hulgas. Võttes aluseks atraktiivsete kalaliikide loetelu, on võimalik kavandada nii kalade kunstlikku taastootmist kui ka väärtuslike liikide koelmute taastamise ja kaitsega seotud tegevust.
Harrastuspüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel püütud kala koguste kohta täpsed andmed tegelikult puuduvad, sest puudub kohustus püügiandmeid esitada. Ka mujal maailmas ei ole üldjuhul harrastajatel kohustust saake deklareerida ning püügimahu hinnangu saab teha küsitluste ning uuringute põhjal.
Seega on ka Eestis harrastuspüügil õngpüünistega püütavad kogused mõistlik ja vajalik välja selgitada spetsiaalsete uuringute käigus, mis põhinevad peamiselt küsitlustel, kalastuspiirkondades vaatluste tegemisel ning teoreetilistele arvutustel. Siiani ei ole selliseid uuringuid tehtud või need on olnud piirkondliku ulatusega ning ei ole hõlmanud kogu Eestit. Seega puudub arvestatav ülevaade Eestis harrastuspüügiõiguse alusel püütavatest kalakogustest. Kui arvestada iga kalastaja kohta püügiks kasvõi paar kilo aastas, võib järeldada, et kogu püütav saak ulatub ilmselt sadadesse tonnidesse. Ilmselt ei saa ka tulevikus tehtavate uuringutega hõlmata kogu Eestis harrastuspüügiõiguse alusel püütavaid kalakoguseid, vaid keskenduda tuleb eeskätt suurematele ja tähtsamatele veealadele, kust püütud kala moodustab valdava enamuse kogusaagist. Harrastuspüügiõiguse alusel ja õngepüügil püütud kalakoguste hindamine on vajalik, et arvestada seda saaki kalavarude majandamisel ja püügivõimaluste kehtestamisel.
Talikalastus
Talikalastus on meie ilmastikutingimuste tõttu suhteliselt oluline harrastuspüügi vorm, mida peaks eraldi käsitlema. Talikalastus on oluline juba eeskätt seetõttu, et Eestis on jääkatte kestvus sisevetel keskmiselt 5 kuud ja rannikumeres keskmiselt 3 kuud aastas. Viimastel erakordselt soojade talvedega aastatel pole püsivat jääkatet merel tekkinudki ning sisevetel on püsiva jääkatte periood olnud oluliselt lühem ajaloolisest keskmisest. Siiski tasub ajaliselt ligi neljandikku aastast hõlmavat perioodi ja sellega kaasnevat hoopis teist laadi ja sageli kergemini kättesaadavat (pole ju tarvis paati vms), kalapüüki eraldi käsitleda.
Talikalastuse kõige atraktiivsemad ja populaarsemad paigad on Eestis kahtlemata Pärnu laht ja Peipsi järv, mida heade jääolude ja ilmade korral külastab tipphooajal päevas tuhandeid harrastuskalastajaid. Võrtsjärv on talikalastuse seisukohalt vähem atraktiivne ilmselt eeskätt ahvena vähesuse tõttu kalastikus. Nii Pärnu lahel, Peipsil kui ka mujal on peamiseks püügivahendiks sikuti, mis on varustatud tirgu või kirptirguga, kuid kasutatakse ka teisi vahendeid (und) ning rakendusi. Mõlemal veealal on peamiseks talviseks püügiobjektiks ahven, vähemal määral ka koha. Varakevadel lisanduvad Pärnus saagi hulka siirde- ja poolsiirdekalad, nagu meritint ja vimb, ning vähemal määral tabatakse ka särge ja teisi kalu. Peipsil on talviti ahvena kõrval peamisteks püügiobjektideks veel särg, koha, kiisk, latikas, haug, vähemal määral ka luts. Lisaks Eesti harrastuskalastajatele on nii Peipsi järv kui ka Pärnu laht talviti ligitõmbavad ka Läti harrastuskalastajatele, kes moodustavad märkimisväärse osa neid veekogusid külastavatest inimestest (2004. a. kevadtalvel Pärnu lahel ca 34%, Peipsi järvel 12%). Samal perioodil samast piirkonnast pärit Eesti elanike osakaaluks hinnati vastavalt 48% Pärnu lahel ja 71% Peipsi järvel. Piirivalve hinnangul külastab sõltuvalt jääoludest, ilmast ning nädalapäevast Peipsi järve talviti 300-3000 kalastajat päevas, kellest osa on pärit naaberriikidest, peamiselt Lätist. 2002. aastal Pärnu lahel tehtud loenduse põhjal oli korraga püüdmas ligi 2300 talikalastajat. See arv pärineb siiski ajast, mil harrastuskalapüügil püütud kala oli lubatud müüa, ja seetõttu võis huvi olla mõnevõrra suurem.
Suur hulk nii välisriigist kui ka mujalt Eestist saabuvaid kalastajaid tekitab paratamatult pahameelt kohalikes kalurites, kelle arvates ei lähtu võõrad tihtipeale harrastajale sobivatest põhimõtetest, ja püüavad kala rohkem, kui ise ära tarvitada suudavad ning ei vabasta alamõõdulisi isendeid. Samas peaks kalandusturistidest saama lisa sissetulekuallikas kohalikele kalandusturismiga tegelevatele ettevõtjatele, kes suudavad pakkuda teenuseid, mida harrastajad on nõus tarbima. Talikalastusel on üheks populaarsemaks pakutavaks teenuseks nii Peipsi järvel kui ka Pärnu lahel kalastajate sõidutamine kaldast eemal paiknevatesse püügipiirkondadesse ja sealt tagasi. Kalandusturismiga tegelemine võiks olla perspektiivne kutselise kalapüügiga tegelevatele ja rannapiirkonnas ning veekogude ääres elavatele isikutele lisasissetuleku saamiseks. 2004. aasta uuringu põhjal on teada, et Pärnu lahel jäi kalaturist paigale mitmeks päevaks oluliselt rohkem kui Peipsil käiv kalaturist. Uuringute kohaselt kulutas keskmine talikalastaja 2004. aastal Pärnu lahele kalastusretke tehes ca 270 krooni, Peipsi kalastaja aga oluliselt vähem. Ilmselt on see tingitud asjaolust, et Peipsil oli kohalike elanike osakaal oluliselt suurem kui Pärnu lahel püüdjatel ning seetõttu ka transpordikulu väiksem. Seda tõendab ilmekalt ka elukoha kaugus püügipiirkonnast, mis Pärnu lahe kalastaja puhul oli keskmiselt 80 km ja Peipsi järve kalastaja puhul vaid 10 km.
Arvestades, et ilusate ilmadega on talipüügi tippajal jääleminejaid tuhandeid, on sellele püügile kulutatavad summad märkimisväärsed, mistõttu võib piirkonnas Eesti ja Läti ning teiste riikide kalastajatest saada kalandusturismi jaoks märkimisväärne tuluallikas.
Ehkki Pärnu lahe kalastajate ahvena ja kohasaak oli 2004. aastal uuringute järgi arvuliselt oluliselt suurem kui Peipsi kalastajal (ahven vastavalt: ca 40 Pärnus ja 17 Peipsil; koha 8 Pärnus ja 2,5 Peipsil), polnud saagi kaaluline vahe niivõrd märkimisväärne (ahvenal 4,86 kg Pärnus ja 3,6 kg Peipsil; koha puhul 1,3 kg Pärnus ja 1,8 kg Peipsil). Võrdluseks tasuks siinkohal märkida, et Endla looduskaitseala veekogudel, mis sarnanevad enam muude Eesti väikesiseveekogudega, oli talvine ahvena saagikus kalastaja kohta päevas (2008. a jaanuar ca 1 kg) kordades madalam, kuid samas oli seal haugisaak järve omapärast tingituna isiku kohta päevas (2008.a jaanuar ca 1,3 kg) oluliselt kõrgem kui Peipsi järvel ja Pärnu lahel.
Eeskätt talipüügi suured ahvenasaagid Pärnu lahel ja Peipsi järvel, mis kohati ulatuvad päevas kümnetesse kilogrammidesse püüdja kohta, tekitasid olukorra, kus paljud harrastuspüüdjad hakkasid harrastuspüügil saadud kala esmakokkuostjatele müüma. Suur hulk 2004. aastal Pärnu lahel ja Peipsi järvel püüdvatest kalastajatest väitis, et müüvad osa või kogu saagi hiljem maha ning teenivad sellega raha (kuni 56 % püüdjatest). Ilmselt ahvatlesid püüdjaid kala müüma ka kaldal ootavad kala kokkuostjad, mis hõlbustas kalastajal oma tarbest ülejääva saagi müüki. Selle harrastuspüügi eesmärkidega vastuollu mineva tegevuse tõttu keelustati kalapüügiseadusega 2004. aastal harrastuskalapüügil püütud kala ost ja müük, mis oluliselt vähendas harrastuskalapüügi survet. Aeg-ajalt liigub siiani jutte harrastuskalapüügil püütava kala müümise kohta. Arvestades kontrolli kala töötlevate ettevõtete üle, jääb harrastuskalapüügil püütud kala müügi legaliseerimiseks vähe võimalusi. Üheks neist, ja ilmselt tõenäolisemaks, ostavad harrastuskalastajailt kala kokku kutselised kalurid, kes müüvad selle enda püütu pähe kokkuostjatele või otse kalatöötlejatele.
Ehkki harrastuspüügil püütud kala müük on nüüdseks keelatud, tõstatasid suhteliselt suured talipüügi kogused küsimuse, kas harrastuspüügil püütavaid kalakoguseid oleks tarvis piirata. Kuigi kalakoguste piiramine võib esmapilgul tunduda mõistlikuna, on seda keeruline kontrollida ja selle piirangu efektiivsus suhteliselt madal. Samuti tekitaks see vastuolu õngepüügi ja muude harrastuspüügivahendite, nagu nakkevõrk ja õngejada, kasutamisel, sest nakkevõrgupüügil pole võimalik saaki prognoosida ega seetõttu koguseid piirata. Seetõttu oleks ka õngepüügil saagikoguste piiramine selgelt ebaproportsionaalne meede. Samuti läheks selline õngepüügi piirang vastuollu harrastuspüügi eelisarendamise põhimõttega. Ka kalastajate hulgas läbiviidud küsitlustest selgub, et üle poolte vastanutest ei toeta harrastuspüügil kalakoguste piiramist, kuigi oluline hulk vastanuist leiab, et seda võiks või tuleks vajadusel teha. Harrastuskalapüügi arengukava koostamise töörühm jõudis järeldusele, et mõne üksiku omakasupüüdliku kalastaja tõttu ei ole mõistlik harrastuspüügile sätestada kitsendavaid tingimusi, mille kontrollimine oleks väga kulukas ning tulemused ettearvatult kasinad. Analoogilisi eetilist laadi küsimusi peaks kajastama harrastuskalapüügi praktikakoodeksis, mis peaks olema käesoleva arengukava lahutamatu osa.
Harrastuskalapüügi väärtus
Harrastusliku kalapüügipüügiõiguse eest tasumise või soodustust tõendava dokumendi alusel püüdjate keskmiseks kulutuseks ühe isiku kohta on hinnanguliselt 2300 krooni aastas (2008.a) (joonis 3 ja 4). Võttes aluseks harrastuspüügiõiguse alusel kalastavate isikute arvu, mis on ca 50 000, saab harrastuskalapüügi sektori käibeks vähemalt 117 miljonit (50000 x 2300) krooni aastas. Võrdluseks võiks tuua kutselisel rannapüügil (Läänemeri+siseveed) 2008. aastal püütud kala esmakokkuostu väärtuse, mis oli ca 109 miljonit krooni. Loomulikult tuleb kutselise kalapüügi puhul arvestada ka kala töötlemisel lisanduvat lisaväärtust. Nende harrastuskalapüügi käibenumbrite puhul on tegemist indikatiivsete arvudega ning harrastuskalapüügi vääruse kohta adekvaatsemate andmete saamiseks on vajalik kavandada lähitulevikus täiendavaid sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte arvestavaid uuringuid.
Harrastuspüügiõiguse tasu laekumine on iga aastaga järjest suurenenud, ulatudes 2008. aastal ca 4,75 miljoni kroonini. Kogu harrastuskalapüügist (püügiõiguse tasu + kalastuskaardi tasu) laekuv püügiõiguse tasu ulatus 2008. aastal ca 8,3 miljoni kroonini. Kutselisel rannapüügil ja Läänemere traalpüügil laekus 2008. aastal püügiõiguse tasu kokku ca 7,8 miljonit krooni (tabel 5).
Keskkonnaministeeriumi korraldatud küsitlus harrastuskalastajate hulgas
Eelpooltoodud indikatiivsetest numbritest lähtuvalt laekub harrastuspüügist ainuüksi käibemaksu ja püügiõigustasudena riigile minimaalselt 25 miljoni krooni aastas. See arv ei sisalda sektoriga seotud töötajatelt ja teenustelt (kalandusturism) laekuvaid täiendavaid makse nagu sotsiaal-, aktsiisi-, käibe- ja tulumaks. Tuleb arvesse võtta ka harrastuskalastusest tulenevat kaudset (nt rahva tervisest või loodusväärtuste säilimisest tingitud kaudne tulu) ehk rahas otseselt mitte mõõdetavat ehk mitteutilitaarset tulu, mis teadlaste hinnangul ületab sageli kordades otsese tulu.
Mitmel pool mujal Euroopas on harrastuskalapüügi majanduslik väärtus suurem kutselise kalapüügi väärtusest. Põhjamaades on näiteks Rootsi Riikliku Kalaameti hinnangul harrastuskalapüügi sotsiaal-majandusliku väärtus (ca 106 milj EUR) kümme korda suurem kui kutselise kalapüügi väärtus (8 milj EUR) (EFTTA press release 18.02.2008 a).
3.3. Püük kalastuskaardi alusel
Piirkondades, kus keskkonnaminister on määranud kalavarude kaitse eesmärgil piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja piirkondades, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda, ning on kehtestatud kasutada lubatud püügivahendite piirarv, annab püügiõiguse kalastuskaart.
Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. Kalapüügiks püsiasustusega väikesaari ümbritseval veealal annab kalastuskaardi kohalik omavalitsus. Kalastuskaardid antakse taotlemise ajalises järjekorras, võttes järjestamisel aluseks nõuetele vastava taotluse saamise tähtaja.
Kõik isikud võivad eraldatud piirarvu ulatuses vastavates piirkondades ja püügivahenditega püügiks taotleda kalastuskaarte. Erandiks on siin väikesaared, kus kalastuskaarte saavad taotleda vaid väikesaare püsielanikud. Kalastuskaartide taotlemiseks on mitmeid võimalusi. Elektrooniliselt saab ID-kaardi abil kalastuskaarte taotleda läbi kalanduse infosüsteemi või saata digitaalallkirja seadusele vastav taotlus e-posti teel. Samuti võib taotluse esitada Keskkonnaametis kohapeal või saata see sinna posti teel. Kalastuskaarte väljastatakse kohapeal vaid Keskkonnaameti töö ajal ning isiku soovil ka posti teel.
Kalastuskaardi alusel püütud kala kohta tuleb kalastuskaardi andjale esitada püügiandmed. Püügiandmeid saab esitada digitaalselt läbi kalanduse infosüsteemi, Keskkonnaametis kohapeal või posti teel.
Vaatamata asjaolule, et kalastuskaardi nakkevõrguga püügiks (va väikesaarte alalistele elanikele mõeldud piirarvude piires) saab taotleda igaüks ja seda sõltumata elukohast, on valdav enamus kalastuskaardiga püüdjatest oma elukohaks märkinud sama maakonna (tabel 4). Seega kehtiv kord jätab võimaluse harrastuspüügiga tegeleda võrdselt kõigil soovijail.
Tabel 4. Kalastuskaartide jaotus maakonna ja taotleja elukoha järgi 2007. aastal.
| 2007 aasta | | | | |
|---|---|---|---|---|
| | Sama maakonna elanikud | Kohalike osakaal % | Muudest piirkondadest | Kokku kalastuskaardi saanuid |
| Võrumaa | 89 | 89 | 11 | 100 |
| Hiiumaa | 53 | 88,33 | 7 | 60 |
| Jõgeva | 151 | 93,79 | 10 | 161 |
| Tartumaa | 204 | 81,93 | 45 | 249 |
| Valgamaa | 65 | 97,01 | 2 | 67 |
| Saaremaa | 311 | 88,35 | 41 | 352 |
| Pärnumaa | 192 | 83,12 | 39 | 231 |
| Läänemaa | 66 | 51,16 | 63 | 129 |
| Viljandi | 35 | 66,04 | 18 | 53 |
| Põlvamaa | 244 | 92,42 | 20 | 264 |
| Ida-Virumaa | 505 | 97,49 | 13 | 518 |
| | 1915 | | 269 | |
| | Keskmine % | 84,42 | | 2184 |
* Tabelis ei kajastu Rapla ja Järva maakonna kalastuskaardid, sest nendes maakondades pole kalastuskaardi alusel toimuvat nakkevõrguga kalapüüki. Harjumaa kohta täpsed andmed puuduvad, kuid sealse keskkonnateenistuse andmetel oli kohalikele elanikele väljastatud ligi 98% kogu antud kaartide arvust.
Kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui kalastuskaardi taotleja on jätnud kaardi andjale esitamata püügiandmed, kalastuskaardi taotlejal on kehtiv karistus harrastuspüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest, rohkem kui üks kehtiv karistus muu kalapüügiseaduses sätestatud väärteo toimepanemise eest või kehtiv karistus kuriteo eest, mis on määratud seoses kalapüügiseaduse §-s 20 2 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega või kui kehtestatud piirangud ei võimalda anda kalastuskaarti taotletud tingimustel.
3.3.1. Nakkevõrgu ja õngejadapüük
Ühe kalastuskaardi alusel tohib igaüks kasutada ühte nakkevõrku (maksimaalse pikkusega 70 m) või ühte kuni 100 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sisevõi piiriveekogudel või nende osades, kus keskkonnaminister on määranud kalastuskaartide piirarvu.
Igale isikule, välja arvatud püsiasustusega väikesaare püsielanikule, antakse kalapüügiks ühe nakkevõrguga või ühe kuni 100 konksust koosneva õngejadaga sellesse piirkonda kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. Püsiasustusega väikesaare püsielanik tohib ühe kalastuskaardi alusel kasutada kuni kolme nakkevõrku ja ühte kuni 300 konksust koosnevat õngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni ja järvel ühe kilomeetri laiusel veealal tema elukohajärgse saare ümber.
Nakkevõrgupüük
Pärast piiratud püügiõiguse võimaluse kaotamist 2005. aastal kuni käesoleva ajani, on nii merel kui ka siseveekogudel olnud võimalik harrastuspüügil kalastuskaardi alusel püüda nakkevõrgu ja õngejadaga. Püügivahendite piirarvud veekogudele kehtestatakse igal aastal keskkonnaministri määrusega. Aastal 2005 ulatus ühe kalendrikuuse kestusega püügivõimaluste piirarv nakkevõrgupüügil ca 34 000ni. Teadlaste soovituse kohaselt vähendati oluliselt harrastuslike nakkevõrkude piirarvu 2006. aastal, viies ühekuulise kestusega püügivõimaluste piirarvu aastas ca 24000ni. Harrastusliku nakkevõrguga püügivõimalused on suurimad merel, millele järgnevad väikesiseveekogud, Peipsi järv ning Võrtsjärv (joonis 5).
2008. aastast alates on väikestel siseveekogudel harrastusliku nakkevõrgu piirarvud määratud konkreetsetele veekogudele, kusjuures püügivõimalusi ei ole neil veekogudel, kus 2008. aastale eelneval kolmel aastal kalastuskaarte ei taotletud. Teadusettepaneku kohaselt ei määratud piirarve veekogudele, mille pindala on väiksem kui 10 hektarit.
2009. aastal on harrastuslikul kalapüügil nakkevõrguga lubatud püüda kokku 117 väikesiseveekogul, sealhulgas 103 järvel, 7 jõel ning 7 paisjärvel. Võrdlevalt on kutseline kalapüük, välja arvatud jõesilmupüük, 2009. aastal lubatud kokku 21 väikesiseveekogul, sealhulgas 13 järvel, 6 jõel ning 2 paisjärvel.
Harrastuslikul kalapüügil püüti nakkevõrguga aastatel 2005-2007 kokku ca 180-360 tonni kala (joonis 5). Kõige rohkem püüti nakkevõrguga Peipsi järvest (53-242 t), rannikumerest (85-90 t) ning muudest siseveekogudest (24-34 t). Täpsemad kalakogused kalastuskaardi alusel toimunud nakkevõrgupüügil veekogude ning liikide kaupa on toodud lisas 5.
Olulisemateks püütavateks liikideks merel on ahven, lest ja lõhelised, nagu siig, lõhe ja meriforell. Peipsi järvel ning teistel siseveekogudel püütakse enim särge, ahvenat, haugi ja latikat (joonis 5). Peamiseks probleemiks harrastuslikul nakkevõrgupüügil on see, et kõigile ei jätku püügivõimalusi. Harrastusliku nakkevõrguga püügiks on võimalik püügivõimalusi suurendada üldist püügikoormust tõstmata vaid teiste püügivahendite või viiside vähendamise arvelt või lühemajaliste kalastuskaartide väljastamise teel.
Õngejadapüük
Koos väikesaartele eraldatud püügivõimalustega oli 2009. aastal kasutada lubatud ühekuulise kestusega kalastuskaartide piirarv 100 konksuga õngejadaga püügiks meres 8900, Peipsil 480 ja Võrtsjärvel 720 (joonis 6). Väikesiseveekogudele ei ole püügivahendite piirarvude kehtestamise korra tõttu võimalik konkreetset piirarvu määrata, sest nende piirarv on antud veekogudele pindalaühiku kohta, nimetamata veekogude arvu ega nime.
Õngejadaga püütud kalakogused on ajavahemikul 2005-2007 olnud 4,1-6,7 tonni, millest suurema osa moodustavad ahvenlased (ahven, koha), karplased (särg, latikas, koger, linask) ja angerjas. Õngejadaga püügil kehtestatud piirarvud üldjuhul ei kitsenda soovijate arvu, sest pakkumine ületab nõudmise ning seda eriti merel.
3.3.2. Lõheliste püük
Siseveekogudes on kalastuskaart vajalik lõhe- ja meriforellipüügil seitsmes merre suubuvas jões ning jõeforellipüügil mõnedes Järvamaa ning Jõgevamaa jõgedes.
Lõhe- ja meriforellipüük
Lõhe- ja meriforellipüük on kalastuskaardi alusel lubatud Narva, Purtse, Selja, Valgejõe, Jägala, Pirita ja Vääna jões. Lubatud püügivahendiks on spinning ja lendõng. Kalastuskaarte lõhe ja meriforellipüügiks on ajavahemikul 2005-2008 väljastatud 928-1951 tükki aastas. Kalastuskaarte lõhe- ja meriforellipüügiks väljastatakse üheks päevaks, kuni 3 päevaks ja kuni 30 päevaks ning soovi korral kehtib üks kaart kõigil seitsmel jõel. Kalastuskaardi keskmine kestus on vahemikus 3,1- 4,4 päeva.
Spinningu ja lendõnge püügil lõhe- ja meriforellisaagid jõgedest on kahe liigi peale kokku varieerunud vahemikus 527-1412 kg aastas (joonis 6). Saagikus ühe väljastatud püügipäeva kohta on seega olnud vahemikus 0,13-0,22 kilogrammi (CPUE=0,13-0,22 kg/päevas). Suureks probleemiks kalastajatele lõheliste püügil on see, et kalastuskaarte ei anta töövälisel ajal. Kalakaitselisest seisukohast on problemne püük koelmult tragimise teel.
Jõeforellipüük
Kalastuskaart jõeforellipüügiks on vajalik Esna, Navesti, Vodja, Onga, Oostriku, Prandi ja Preedi jões, Neeva kanalis, Norra ojas, Võlingi ehk Võllinge ojas, Palu peakraavis, Pärnu jões Vodja jõe suudmest Reopalu suudmeni. Kalastuskaarte väljastatakse 3-päevaseks, 30- päevaseks ja 1aastaseks perioodiks.
3.3.3. Vähipüük
Eestis toimub vähipüük üksnes harrastuskalapüügil kalastuskaardi alusel. Püügivõimalused maakonniti kehtestatakse keskkonnaministri määrusega igal aastal püügiööpäevades. Ühe kalastuskaardi alusel on kasutada lubatud kuni viis vähimõrda või vähinatta. Eesti vähirikkaim piirkond on Saaremaa, kus 2007. aastani polnud täheldatud vähkide katkulaadset suremust. 2007.2008. aastal oli vähipüük Saaremaal keelatud seoses vähikatku tuvastamisega ja vähkide massilise hukkumisega Põduste jões ja Laugi peakraavis. Püügikeelu tõttu Saaremaal on 2007. ja 2008. aastal vähipüügiks väljastatud kalastuskaartide arv olnud oluliselt madalam kui eelneval perioodil, mil püük Saaremaal oli lubatud (joonis 8). Püügikeelust Saaremaal on tingitud ka püütud vähkide arvu oluline langus 2007. ja 2008. aastal. Teadlaste hinnangul ei kahjusta harrastuslik vähipüük vähivaru ning püügivahendite piirarv ei ole eriti oluline juhul kui püük toimub reegleid järgides st alamõõdust kinni pidades.
J
õefrelisjljtlorelisjljstla
a
kjaväljastlststiatlststiu
d
kalastsrtierusartierkartieardearv
1
5 0 0 1 8 0
4 0 0 1 4 0
6 0
3 0 0 1
0
0
1
2
0
S a k
2 0 0 6 0
8
0
Kalastuskard
1 0 0 4 0
2 0 0 5 2 0 0 6 2 0 0 7 2 0 0 8 0
0 2 0
3.3.4. Allveepüük Saadjärvel ja Kuremaa järvel
Allveepüügiks nimetatakse püüki harpuunpüssi ja harpuuniga vee all viibides kasutamata kunstlikku valgust ja autonoomseid hingamisvahendeid.
Kalastuskaarte allveepüügiks väljastatakse Saadjärvele ja Kuremaa järvele. Mujal on allveekalapüük lubatud harrastuspüügiõiguse tasu maksmisel. Kalastuskaardi vajaduse allveepüügil nimetatud järvedes tingib asjaolu, et tegemist on veekogudega, kuhu asustatakse angerjat, mille eest maksavad sõltuvalt saagi osakaalule nii harrastuskalastajad ja kutselised kalurid. Vastavalt keskkonnatasude seadusele moodustub siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, püügiõiguse tasu püügivahendi kohta, millega püütakse taastoodetavat kalaliiki, arvestades eelnenud viienda kuni kümnenda aastani nendel veekogudel kõiki taastootmiseks tehtud kulutusi. Selleks jagatakse eelnenud viienda kuni kümnenda aastani taastootmiseks tehtud keskmised kulutused vaadeldaval aastal lubatud püügivahendite arvuga. Sellest tulenevalt on Saadjärvel ja Kuremaa järvel allveepüügivahenditega püügiks kehtestatud kalastuskaart ning kõrgem püügiõiguse tasu.
Saagid neil veekogudel ajavahemikul 2005-2007 on pidevalt tõusnud, samuti nagu on kasvanud allveepüügiks sinna antud kalastuskaartide arv (joonis 9). Allveepüügi intensiivistumine on põhjustanud teatud vastuolu kutselise kalapüügiga, sest mõlema peamine saagiobjekt neis veekogudes on angerjas. Konflikti peamine põhjus on selles, et kutselised kalurid pole teadvustanud asjaolu, et harrastajad maksavad püügiõiguse tasudena proportsionaalselt saagi osakaaluga kogupüügis kinni angerja asustamise neisse järvedesse.
Samuti nagu lõheliste püügil pole kalastuskaartide arv allveepüügil piiratud ning ainsaks kitsaskohaks on kalastuskaartide väljastamine ainult tööajal.
3.3.5. Püük liivi ja kuuritsaga
Kalastuskaardi alusel on püük liivi ja kuuritsaga lubatud veekogudes, kuhu on vastavaks aastaks kehtestatud püügivõimalused. Kalapüügieeskirja kohaselt on liivi ja kuuritsa kasutamine keelatud lõheliste kude- ja elupaikadena looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstavatel jõgedel.
Aastatel 2005-2008 on nimetatud püügivahenditega püüda soovijaid olnud suhteliselt vähe ning nendega püütud saak tühine, ulatudes umbes 140 kg aastas. Samas on tegemist ajalooliste püügivahenditega ning nende vahenditega püüki tuleks pigem propageerida, kui lasta hääbuda.
Tegemist on aktiivsete ja selektiivsust võimaldavate püügivahenditega, mille kasutamine nõuab oskusi ja kogemusi, mistõttu nende vahendite eelistamine passiivsele püügivahendile võib teatud juhtudel olla põhjendatud. Selektiivsed on nad seetõttu, et nende vahenditega püüdmisel on võimalik alamõõdulised ning püüda keelatud kalaliigi isendid elusana veekogusse tagasi lasta. Samas eeldab kuuritsa ja liivi propageerimine selgemat veekogude ja ajaperioodide määratlust, millal ja kus nendega püüda tohib. Kindlasti ei tohi nende vahenditega lubada püüki kevadisel kalade kudeajal, mil kalu on võimalik suhteliselt lihtsalt tabada. Kuni 2009. aastani on liivi ja kuuritsa püük olnud lubatud vaid Lõuna-Eestis olevates maakondades, mistõttu on püügivahendi laialdasemaks kasutusele võtmiseks vajalik kehtestada kogu Eestis ühtsed ja kõigile arusaadavad kasutusreeglid.
3.3.6. Püük looduskaitsealadel
Kalastuskaart on vajalik kalastamiseks Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargi territooriumil ning Silma looduskaitsealal. Teistel kaitsealadel on kas isikute liikumine või kalapüük üldse keelatud või peale harrastuspüügiõiguse pole kalastamiseks kalastuskaarti tarvis. Alates aastast 2009 võib nimetatud kolmel kaitsealal püüda vaid õngpüünistega. Huvi kalastuskaartide vastu nimetatud kaitsealadel on väga suur. Suure huvi põhjused ei ole väga täpselt teada, kuid võib oletada, et kalastajate hinnangul on tegu piirkondadega, kus püügiintensiivsus on piirangutest tulenevalt suhteliselt madal ning seega saagikus ka oluliselt kõrgem.
Endla looduskaitsealal toimub harrastuspüük Endla järvel ja Sinijärvel. Sõltuvalt aastaajast on kasutada lubatud lihtkäsiõnge, käsiõnge, spinningut, lendõnge ja sikutit. Peamisteks püügikaladeks on haug, linask ja ahven ning püütavad kalakogused ulatuvad kuni 2700 kg aastas (joonis 10). Alates 2006. aastast on kalastuskaarte antud Endla looduskaitsealal vahemikus 100-180. Kalastuskaardi piirarvu kaotamine Endla looduskaitseala veekogudel talvisel jääalusel püügil suurendab ilmselt oluliselt antavate kalastuskaartide arvu ja seega püügivõimalusi (2009 jaanuar veebruar ca 280 kalastuskaarti). Edasiste püügikitsenduste leevendamisel on olulise tähtsusega küsimus, kuidas mõjutab kalapüügi intensiivsus kaitseala veekogude kalastiku seisundit.
Matsalu rahvuspargi territooriumil toimub harrastuspüük üheaegselt nii Kasari jõel ja selle lisajõgedel, kui ka Matsalu lahte jääval merealal. Kasutada on lubatud vaid õngpüüniseid. Peamisteks püütavateks liikideks on suhteliselt võrdselt ahven, haug, särg ja luts. Saak on ulatunud kuni 6800 kg aastas, kuid viimaste aastate saak on selgelt väiksem (joonis 10).
Silma looduskaitsealal toimub harrastuslik kalapüük Sutlepa merel ning Saunja lahel. Alates 2009. aastast antakse Silma looduskaitseala veekogudele kuni kolmepäevaseid kalastuskaarte püügiks lihtkäsiõnge, käsiõnge, spinningu, lendõnge ja sikutiga. Õngejada ja nakkevõrgu kasutamine on keelatud. Nakkevõrgu ja õngejadaga püügi keelamise tulemusena suurendati kalastuskaartide arvu õngpüünistega püügil. Peamisteks püütavateks kalaliikideks on haug ja ahven. Püügid ulatuvad ca 850 kg aastas (joonis 10).
3.4. Püügiõiguse tasu
Harrastuskalapüük võib olla nii tasuline kui tasuta. Harrastuspüügiõiguse tasu ja kalastuskaardi tasud on keskkonnatasude seaduse mõistes loodusvara kasutusõiguse tasu, mida makstakse riigile. Vastavalt keskkonnatasude seadusele kasutatakse taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid) kasutamisest laekunud raha nende varade taastootmiseks ja kaitseks. Püügiõiguse tasu määratakse harrastuspüügil keskkonnaministri määrusega, lähtudes püügiajast ja -kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest.
Kalapüügiseaduse alusel võib igaüks tasuta kala püüda ühe lihtkäsiõngega. Kalapüügiõiguse tasu ei võeta ka harrastuskalapüügiõiguse eest eelkooliealistelt lastelt, alla 16-aastastelt õpilastelt, pensionäridelt, õigusvastaselt represseeritud isikutelt, represseeritutega võrdsustatud isikutelt ja puuetega isikutelt, välja arvatud juhul, kui harrastuskalapüük toimub kalastuskaardi alusel.
Püügiõiguse tasu määrad 2004. aastast kuni 2009. aastani on toodud lisas 2. Püügiõigustasude tabelist nähtub, et püügiõiguse tasumäärad ei ole oluliselt muutunud alates 2004. aastast. Vaid püügil kalastuskaardiga on tasumäära mõnevõrra muudetud või uusi tasuperioode lisatud.
3.4.1. Harrastuspüügiõiguse soetamine ja tasu maksmise võimalused
Harrastuskalapüügi õiguse soetamine ning selle eest tasumine on tehtud kalastajatele väga lihtsaks ning seetõttu on legaalselt kalastavate isikute arv ja tasude laekumine järjest paranenud.
Harrastuspüügiõiguse eest tasumise võimalusi on kaks - panga maksekorraldus ning mobiilimakse.
Võimalikeks harrastuspüügiõiguse kasutamise perioodideks on alates 2008. aasta 1. juulist 1 päev, 1 nädal, 6 kuud ja 12 kuud. Kalastuskaartide puhul sõltub püügiõiguse periood konkreetsest püügivõimalusest. Nii harrastuspüügiõiguse tasu kui ka kalastuskaardi tasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele ning tasumisega seotud informatsioon on saadaval Keskkonnaministeeriumi kodulehel.
3.4.2. Panga maksekorraldus
Enim levinumaks harrastuspüügiõiguse tasu maksmise võimaluseks võib praegu pidada juba 2004. aastal juurutatud panga maksekorraldust, mis tehakse kas internetipangas, makseautomaadis või pangakontoris. Seda võimalust on viimastel aastatel kasutatud ca 30 000 korral aastas.
Panga maksekorraldusega soetatud harrastuspüügiõiguse korral on püügiõigust tõendavaks dokumendiks maksekorralduse väljatrükk (või koopia) ning isikuttõendav dokument.
Panga maksekorraldus on ainuke makseviis kalastuskaardi tasu maksmiseks, kuid vajalik oleks laiendada mobiilimakse võimalust ka kalastuskaartide soetamiseks.
Nii harrastuspüügi õiguse tasu kui ka kalastuskaardi tasu maksmisel panga maksekorraldusega, lisandub maksele panga hinnakirjale vastav panga teenustasu.
3.4.3. Mobiilimakse
Alates 1.07.2008 on loodud võimalus harrastuspüügiõigust omandada ja tasu maksta peale panga maksekorralduse ka mobiiltelefoniga. Mobiilimaksega soetatud harrastuspüügiõigus hakkab kehtima 2 tundi pärast tehingu sooritamist, vältimaks püügiõiguse soetamist vahetult enne inspektori kontrolli.
Mobiilimakse puhul lisandub püügiõiguse tasule teenustasu püügiõiguse algusest ja lõppemisest teavitavate teavitussõnumite eest ning püügiõigust tõendavaks dokumendiks on vaid isikuttõendav dokument.
Harrastusliku kalapüügiõiguse soetamisel panga maksekorraldusele alternatiivi pakkuv mobiilimakse on esialgsete tulemuste põhjal suhteliselt hästi kasutusele võetud. Ajavahemikul teenuse käivitamisest 01.07.2008 kuni 05.06.2009 on tehtud kokku ca 7500 püügiõiguse omandamist (joonis 11), millest 1-päevaste osakaal on ca 34,7%, 1-nädalasi ca 25,3%, 6-kuulisi ca 19,3% ja 12-kuulisi ca 20,7%. Esialgsete tulemuste põhjal tundub, et mobiilimakse rakendamisega koosmõjus ühepäevase püügiõiguse võimaluse sisseviimisega on legaalselt kalastavate isikute arv 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga hüppeliselt kasvanud (ca 18%).
3.4.4. Harrastuskalapüügi tasude suurus
Kalastajate seas läbiviidud küsitluse tulemused näitavad, et praegu kehtiva püügiõigustasu suurusega (180 krooni aastas) on rahul enamik kalastajaid (74%). Vaid 6% vastanutest kurdavad liialt kõrge ning viiendik (20%) vastanutest leiavad selle liialt madala olevat (joonis 12).
Paljude kalastajate arvates võiks harrastuspüügiõiguse tasu olla ka kõrgem (joonis 13) senisest, kuid sel juhul oleks nende arvates tarvis laekunud raha kasutada sihtotstarbeliselt harrastuspüügi arendamiseks. Tegelikkuses on seda seni ka tehtud (tabel 5), kuid kalastajatelt saadud tagasiside põhjal võib oletada, et seda pole suudetud piisavalt selgitada. Samuti leiti harrastuskalapüügi arengukava koostamise töörühmas, et püügiõigustasude tõus peaks olema pikemalt ette määratud ning samal ajal peaks toimuma harrastuskalapüügi toetamine ning kalastajate piisav informeerimine laekunud vahendite sihipärase kasutamise kohta.
2008. aastal laekus riigile harrastuspüügiõiguse tasu ja kalastuskaardi tasu kokku ligikaudu 8,32 miljonit ja 2007. aastal 6,6 miljonit krooni (tabel 5).
Tabel 5. Püügiõigustasude laekumine ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine kalandussektori arendamiseks aastatel 2004-2008.
| Püügiõiguse tasude laekumine milj/kr | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 |
|---|---|---|---|---|---|
| Kalastuskaardi tasu | 1,8 | 1,7 | 1,5 | 2,1 | 3,58 |
| Harrastuspüügiõiguse tasu | 3,1 | 3,5 | 4,4 | 4,5 | 4,74 |
| Traalpüük | 3,1 | 2,1 | 2,7 | 3,2 | 2,86 |
| Rannapüük | 6,4 | 4,7 | 5,2 | 3,5 | 4,91 |
| Kaugpüük | 6 | 5,6 | 4,2 | 4,5 | 7,25 |
3.5. Harrastuskalapüügialane teavitustegevus ning koostöö sektoriga
3.5.1 Trükised, artiklid
Harrastuskalastajatele on kalandussektoris toimuva kohta jagatud teavet kasutades erinevaid kanaleid. Üheks väljundiks võib pidada info edastamist perioodika kaudu. Üheks suurema tiraažiga (ca 3000) harrastuskalastajatele mõeldud perioodikaväljaandeks on ajakiri „Kalastaja", mille väljaandmist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus. Samuti on ilmunud harrastuskalapüügi korraldusest üksikuid artikleid ajakirjas „Eesti Jahimees" ja „Eesti Loodus" ning mitmete maakonnalehtede perioodiliselt ilmuvates keskkonnalisades. Lisaks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditega toetatud infobrošüüride nagu „Eesti harrastuskalamehe taskuabimees 2006" (tiraaž 30 000 eesti ja 10 000 vene- ja ingliskeelset) ja sama väljaannet aastal 2009 (tiraaž 25 000 eesti ja 18 000 vene- ja 5000 ingliskeelset). Lisaks taskuabimehe voldikule on välismaalastele Eesti harrastuskalapüügivõimalusi tutvustatud ka infobrošüüri „Recreational fishing in Estonia" (2007. a - tiraaž 3000) abil. Harrastuspüügi õiguse soetamise võimalustest on teavitatud kalastajaid lisaks elektroonilistele kanalitele nii eesti kui ka vene keeles pangakaardi suuruseks kokkuvolditava infolehe abil (tiraaž 30 000), mida on levitatud kalastustarvete kaupluste ja klubide kaudu.
Trükiste plussa on see, et neid saab jaotada otse sihtgruppidele, kes käivad vastavates kauplustes kalastustarbeid ostmas, osalevad kalapüügivõistlustel vms. Peamiseks puuduseks on aga asjaolu, et nendes olev teave vananeb suhteliselt kiiresti.
3.5.2. Internetikeskkond
Internetikeskkonda võib praegusel ajal pidada info levitamise üheks peamiseks vahendiks, sest see on operatiivne ja odav. Keskkonnaministeerium on teavitanud kalastajaid kõikidest õigusaktide muudatustest pressiteadete kaudu, mida on levitatud peamiselt elektroonilisi kanaleid kaudu, kuid ka piirkondlikust huvist lähtuvalt maakonnalehtede paberväljaannetes. Kõik asjakohased õigusaktid on Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil www.envir.ee ja Riigi Teataja kodulehel ( www.riigiteataja.ee ).
Kalastusalase teabe edastamiseks on loodud ka erainitsiatiivil mitmeid kalastajatele suunatud kasutajaportaale. Enimkasutatavateks võib pidada foorumilaadseid ja kalandusalast infot levitavaid keskkondi nagu Kalale.ee, Kalastusinfo.ee., Striborg,ee Kalastaja.ee jm. Internetis ei puudu ka venekeelsele auditooriumile suunatud harrastuskalapüügialased foorumid ja kodulehed. Mitmed neist on spetsialiseerunud vaid kalastajate kitsamale ringile, nagu lendõngitsejad ja allveekalapüüdjad. Internetis levitatava teabe nõrgaks küljeks on asjaolu, et palju vanemaid kalastajaid ning maapiirkondades elavad inimesed ei ole eriti agarad arvutikasutajad või neil puudub ligipääs internetile. Probleemiks on siiski ka info süsteemne edastamine nimetatud kodulehtede ja foorumite haldajatele, eeskätt otsekontaktide puudumise tõttu. Info pidev kaasajastamine internetikeskkonnas nõuab eraldi tähelepanu ja raha, mida riik on andnud suhteliselt tagasihoidlikult. Ebapiisava informeerimise tulemuseks võib osaliselt pidada ka kalapüügi, kui kõige suurema keskkonnarikkumiste arvuga sektori tekkimist (kutseline ja harrastuslik kalapüük kokku). Loomulikult tuleb arvestada asjaoluga, et harrastuspüügisektori puhul on tegemist ka väga suure keskkonnakasutajate hulgaga.
3.5.3. Koostöö harrastuskalapüügi organisatsioonidega
Keskkonnaministeeriumil, kes korraldab harrastuspüüki, on koostöö harrastuspüüdjaid ühendavate valitsusväliste organisatsioonidega olnud seni rahuldaval tasemel. Üksikute aktiivsemate ühendustega on suhtlemine pidev. Peamiseks probleemiks kalastajate otsustusprotsessidesse kaasamisel on asjaolu, et enamus harrastuskalastajtest ei ole organiseerunud ehk koondunud ühendustesse. Samuti ei ole nõrgematel ühendustel finantsvahendite puudumise tõttu võimalus pidevalt osaleda harrastuskalapüüki puudutavatel aruteludel. Organiseerumatust näitab selgelt ka klubilise tegevusega seotud isikute suhteliselt väike arv, mis 2008. aasta lõpuks oli ainult 500 inimese ringis ehk ca 1% harrastuskalastajate koguarvust. Klubilise tegevuse kaardistamisel on selgunud, et aktiivseid kalastajaid ühendavaid organisatsioone on 2008. aasta lõpul ligi 20, kuid nende tegevus ei ole koordineeritud. Nendele lisandub, või on seotud, mitmed foorumikeskkonnad internetis. Foorumikeskkondadesse kuulujate (kasutajate) arvu võib erinevalt klubidesse kuulujatega pidada suhteliselt suureks, ulatudes 2009. aastal ca 30-35 000 registreeritud kasutajani.
Lisaks klubide vähesele esindatusele, on püüdjaskonnas probleemiks ka klubide omavahelise koordinatsiooni ja ühise katusorganisatsiooni puudumine. Sellises olukorras on mõistlik kaaluda harrastuskalapüügi nõukoja loomist, mis koosneks nii kalastajaid ühendavate organisatsioonide, kalapüüki reguleeriva ministeeriumi, järelvalve ja teadusasutuse esindajatest. Kaugemas tulevikus võiks klubidevaheline koostöö tulemusena kujuneda välja katusorganisatsioon.
3.6. Harrastuskalapüügi sektori ja administratsiooni SWOT analüüs
Tugevused:
1. suhteliselt hea geograafiline asend ja looduslikud tingimused mitmekesiseks harrastuslikuks kalapüügiks nii suvel kui talvel;
2. harrastuspüügiks sobivate ning produktiivsete veekogude rohkus;
3. harrastuskalastajatele huvipakkuvate kalaliikide esindatus kalastikus;harrastusliku kalapüügi laialdane levik ja kättesaadavus, nn „igaühe õigus";
4. harrastuskalastust kui säästlikku kalavarude majandamist soosivad õigusaktid;
5. harrastuspüügivõimaluste pidev suurenemine kutselise kalapüügi optimeerimise ja vähenemise tõttu;
6. kala püüdmise ja söömise traditsiooni olemasolu;lihtne kalapüügiõiguse saamise ja tasu maksmise kord;
7. madal püügiõiguse tasu ja soodustused õpilastele, pensionäridele ja puuetega inimestele;
8. innovaatiliste lahenduste juurutamine harrastuspüügil (mobiilimakse);
9. harrastuspüügil kasutada lubatud vahendite ja püügiviiside mitmekesisus;
10. elanikkonna kasvav huvi vaba aja veetmiseks looduses;
11. Keskkonnaministeeriumi pikaajalised kogemused ja järjepidevus keskkonnasäästliku kalanduse majandamisel ja teaduspõhisel haldamisel.
Nõrkused:
1. püügikoormusest ja looduslikest tingimustest lähtuv kalavaru seisu ebastabiilsus;
2. piirkonniti kutselise püügi liialt suur intensiivsus ning samade liikide püük harrastuspüügiga ühiskasutuses olevatel veekogudel;
3. harrastuspüügi kasutamine elatusallikana;
4. harrastuskalapüügi õigusaktide keerukus ja erisuste rohkus;
5. kalastajatele mõeldud infrastruktuuri vähesus (paadislipid, parklad, juurdepääsud jne);
6. ebapiisav ülevaade harrastuspüügi saakidest (harrastuspüügiõiguse alusel) ja püüdjatest;
7. kalastusalase info hajutatus;kalapüügialaste rikkumiste suur arv;
8. keerukas kalastuskaartide andmise kord ja püügikorraldus looduskaitsealadel;
9. prioriteetide ja pikaajalise tegevuskava puudumine sektori edasiarendamiseks;harrastuskalastajate vähene organiseeritus ja seetõttu nõrk esindatus otsustusprotsessides;
10. kalaturismi vähene areng;raskendatud ligipääs veekogudele.
Võimalused:
1. kalavarude suurendamine läbi kalade kudealade taastamise (rändetakistuste likvideerimine ja uute kudealade loomine);
2. infrastruktuurirajatiste (paadislipid, prügikastid, parklad, infotulbad, ööbimiskohad, lõkkeplatsid, paadilaenutused) arendamine populaarsetes kalastuskohtades;
3. kalade asustamine;
4. kalavarude jätkusuutlikkuse tagamine optimaalse kasutamise ja röövpüügi üle kontrolli tõhustamise kaudu;
5. harrastuskalapüügialase õigusruumi lihtsustamine;kalastusklubide kaasamine veekogudel kalavarude majandamisse ja järelvalvesse;
6. kalastajate teadlikkuse tõstmine keskkonnasäästliku kalapüügi alal;harrastuskalastuse populariseerimine noorte hulgas;
7. kalandusturismi arendamine.
Ohud:
1. kalavarude vähenemine rööv- ja ülepüügi või keskkonnatingimuste halvenemise tõttu;
2. kutseliste kalurite ja harrastuspüüdjate huvide konflikt püügivõimaluste jaotamisel;
3. harrastuspüügil püütud kala müük ja kokkuost;harrastuskalapüügi põhjendamatu piiramine looduskaitsealadel;
4. harrastuskalapüügisektori arenguks vajalike meetmete finantseerimise puudulikkus;
5. kalatoiduliste lindude ja mereimetajate arvukuse kasv ning võõrliikide levik.
4. STRATEEGILINE EESMÄRK NING VAJALIK TEGEVUS SELLE EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS
4.1. Strateegiline üldeesmärk
Populariseerida, lihtsustada ja mitmekesistada harrastuskalapüüki kui tervislikku vaba aja veetmise võimalust ja säästlikku keskkonnakasutust ning suurendada seeläbi kalavaru säästva harrastuskalapüügiga tegelevate isikute arvu aastaks 2018 saja tuhande kalastajani (7,5% elanikkonnast).
4.2. Alameesmärgid
Strateegilise üldeesmärgi saavutamiseks on vajalik järgmiste alameesmärkide seadmine ja saavutamine:
4.2.1. Harrastuskalapüügi kättesaadavuse parandamine ja lihtsustamine;
4.2.2. Harrastuskalapüügivahendite mitmekesisuse säilitamine;
4.2.3. Harrastuspüügivahendite kasutamistingimuste määratlemine ja ühtlustamine;
4.2.4. Harrastuskalapüügi populariseerimine ja sellealase informatsiooni levitamine ja töö avalikkusega;
4.2.5. Ühistegevuse arendamine ja kalastajate kaasamine otsustusprotsessidesse;
4.2.6. Harrastuslikku kalapüüki toetava infrastruktuuri arendamine;
4.2.7. Keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi arendamine;
4.2.8. Kalandusturismi arendamine;
4.2.9. Harrastuskalapüügi sektori analüüs ja andmekogumine;
4.2.10. Kalavarude taastootmine.
4.2.1. Harrastuskalapüügi kättesaadavuse parandamine ja lihtsustamine
Harrastuskalapüügialaste õigusaktide lihtsustamine ning ühtlustamine on vajalik, et kergendada harrastuskalastajatel orienteeruda küllaltki keerulises kalapüügialastes õigusaktides. Seetõttu on vaja analüüsida kõik õigusaktides harrastuskalapüügiga seotud piiranguid ja meetmed ning hinnata nende proportsionaalsust ja mõju kalavarude kaitsele ja halduskoormusele. Suund tuleb võtta vastava suuremale õigusselgusele ning loogilisele ja lihtsalt jälgitavale struktureeritusele.
Igaüheõigus
Harrastuskalapüük on praegu suhteliselt kergesti kättesaadav tänu tasuta igaüheõigusele lihtkäsiõngega püügil ning lihtsale harrastuspüügiõiguse soetamise võimalusele panga maksekorralduse ja innovaatilise mobiilimakse abil.
Harrastuskalapüügi kättesaadavuse parandamiseks tulevikus tuleks kaaluda sikuti ja ühe kirptirguga jääaluse kalapüügi muutmist tasuta igaüheõiguseks, nagu seda on lihtkäsiõnge püük jäävabal perioodil. Lihtkäsiõnge definitsioonikohaselt (õngenöör võib olla maksimaalselt 1,5 kordne õngeridva pikkusega ning puudub õngenööri kerimiseks rull) pole sellega praegu võimalik teha kalapüüki talvel jää peal, mistõttu jääb igaüheõigus talvisel kalapüügil olemasoleva regulatsiooni säilitamisel kättesaamatuks.
Lisaks igaüheõiguse rakendamisele talvisel kalapüügil, on tulevikus harrastuskalapüügi laia leviku tagamiseks vaja säilitada kõigile võrdselt vaba ligipääs harrastuspüügivahendite kasutamisele ja püügiviisidele, sealhulgas säilitada olemasolev võrdsetel alustel baseeruv kalastuskaartide soetamise võimalus. Regionaalpoliitilistest aspektidest lähtuvalt ning ajaloolis-kultuuriliste traditsioonide säilitamiseks võib kaaluda vaid üksikute erisuste säilitamist, näiteks väikesaarte alalistele elanikele.
Igaüheõiguse kohaselt on kalastamiseks ülioluline, et riik suudaks tagada kallasraja kasutamise kõigil avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Viimastel aastatel on kalastajatele olnud oluliseks takistuseks veekogudele ligipääsetavuse probleem ja seda ka avalikuks kasutamiseks määratud veekogude puhul. Kindlasti tuleb enam hakata tähelepanu pöörama asjaõigus- ja veeseaduse alusel kehtestatud kallasraja nõuete täitmise rikkumiste lõpetamisele.
Püügikorralduse lihtsustamine kaitsealadel
Kaitsealadest on Endla looduskaitsealal, Silma looduskaitsealal ja Matsalu rahvuspargis kehtestatud harrastuskalapüügiks kalastuskaart. Alates Keskkonnaameti loomisest 2009. aastal, annab nii kalastuskaardi kui ka kaitsealal viibimise loa Keskkonnaamet. Kalapüügi kättesaadavuse lihtsustamise huvides oleks vaja nendes piirkondades ühendada kalastuskaart kaitsealal viibimise loaga, juhul kui viimane on nõutav. Ilmselgelt ebaotstarbekas on väljastada ühe tegevuse jaoks mitu erinevat luba, mis tekitab asjatut aja- ja halduskulu.
Samuti on vaja kaitsealadel kaotada kalastuskaartide piirarv või kalastuskaardid üldse juhul, kui see ei kanna kalavarude kaitse eesmärki ning kalapüük võiks seal toimuda harrastuspüügiõiguse alusel. Sellistes keskkonnakaitseliselt olulistes piirkondades saaks kalastuskaardi piirarvude kehtestamise asemel kalapüügiintensiivsust reguleerida läbi kõrgema püügiõiguse tasu või kaitsealal kehtivate üldiste liikumispiirangute või kalavarude kaitse tehniliste meetmete kaudu. Seejuures tuleks säilitada ka püügiandmete esitamise kohustus, mis kaitsealadel on sageli tingitud vajadusest jälgida kalapüügi intensiivsusest tulenevat mõju kalavarudele ja seeläbi kogu toiduahelale.
Elektrooniline kalastuskaart
Kalapüügi kättesaadavust parandab eelkõige kalapüügiõiguse saamise lihtsustamine, kuid samuti sellega kaasnevate kohustuste täitmise muutmine lihtsaks ja käepäraseks. Kalapüügil on sageli oluline teada püütud kalakogust, mistõttu on vaja kehtestada kalapüügil püügiandmete esitamise kohustus. Harrastuskalapüügil on püügiandmete esitamise kohustuse seadmine suhteliselt koormav meede, kuid sageli erinevatel põhjustel äärmiselt vajalik.
Harrastuskalapüügil on püügiandmete esitamise kohustus kalastuskaardi alusel püügil. Et muuta nii kalastuskaardi taotlemine kui ka hilisem andmete esitamine mugavamaks ja kalastajatele paremini vastuvõetavamaks, on vaja muuta mitmeid tingimusi.
Praegu kehtiv kalastuskaartide taotlemise ja väljastamise kord on kohmakas ning põhjendamatult aeganõudev, ja seetõttu on vaja kogu kalastuskaartidega seotud menetluspakett kaasajastada. Eesmärgiks on kalastajale kasutajasõbralikum ning vähem halduskulukam kalastuskaartide menetlemine. Siiani on peamiseks probleemiks olnud asjaolu, et kaarte menetletakse vaid tööajal ning see välistab näiteks piirarvudeta kalastuskaartide (ca 20 % väljastatud kalastuskaartidest) operatiivse saamise nädalavahetusel ning riigipühadel. Tööväline aeg on kalal käimise seisukohalt aga väga oluline. Seetõttu on esmajärjekorras tarvis muuta kalastuskaardi andmise korda nii, et see võimaldaks anda kalastuskaarte elektrooniliselt, ilma et ametnik tungiva vajaduseta protsessi sekkuks. Lähitulevikus oleks lahendusteks eeskätt piirarvudeta kalastuskaartide operatiivseks (24/7) soetamisel ilmselt mobiilimakse või internetimakse võimalus.
Selliseks muudatuseks on tarvilik loobuda ka senisest blanketile trükitavast kalastuskaardist ja juurutada elektrooniline kalastuskaart. Nii loodus- kui tööjõuressurssi säästev elektrooniline kalastuskaart on virtuaalne dokument, mis annab püügiõiguse samuti kui paberile trükitud kalastuskaart. Elektroonilise kalastuskaardi puhul jääks ära kaardi väljatrükkimine senisel kujul ning luba oleks vaid kalanduse infosüsteemis elektroonilisel kujul. Samuti jääks ära ka vajadus omanikule kaart posti teel saata või omanikul tulla isiklikult loale järele. See oleks viimane samm kogu kalastuskaartidega seotud protsessi elektrooniliseks muutmiseks.
Piirarvudega kalastuskaarte peaks endistviisi taotlema nii interneti kui posti teel ning kalastuskaardi andja juures kohapeal, kuid ka seda menetlust tuleks arendada. Mobiilimakse ja interneti teel piirarvudeta piirkondadesse (lõheliste püügil jõgedes, allveepüügil Saadjärvel ja Kuremaa järvel ning osaliselt looduskaitsealadel) kalastuskaartide soetamise võimalus vähendaks oluliselt ka kalastuskaartide taotlusi menetlevate ametnike tehnilise töö mahtu.
Keskkonnainspektsiooni kontroll elektroonilise kalastuskaardi teel saadud kalapüügiõiguse üle toimuks isikuttõendava dokumendi alusel veebitelefonide või spetsiaalsete kontrollerite abil, nagu juba toimiv mobiilimakse kontroll.
Harrastuskalapüügi püügiõiguse tasu
Harrastuskalapüügi püügiõiguse tasu kehtestamise eesmärgiks on rakendada printsiipi „keskkonnakasutaja maksab" ning ühtlasi koguda rahalisi vahendeid kalavarude majandamiseks, mis hõlmab loodusvaru taastamist, arendamist ja kaitset.
Et harrastuskalapüügi arengukava rakendamisega kaasnevad riigile küllaltki suured kulutused, on vaja üle vaadata ja kaasajastada ka seni kehtinud harrastuskalapüügi püügiõiguse tasu määrad. Seni kehtinud püügiõiguse tasu määrad kehtivad alates 2004. aastast ning on selgelt ajale jalgu jäänud.
Püügiõiguse tasu määrade kehtestamisel tuleb arvesse võtta ja eelisarendada aktiivsete ja keskkonnasäästlike püügivahenditega püüki. Püügiõiguse tasu määrad ei tohiks aga olla liiga kõrged, et nad hakkaks ligipääsu harrastuskalapüügile takistama. Vaid erandjuhtudel, kus püügiintensiivsust reguleeritakse kõrgema püügiõiguse tasu kaudu, on põhjendatud mõnevõrra kõrgemate püügiõiguse tasude kehtestamine. Samuti on põhjendatud kõrgem püügiõiguse tasumäär piirkondades, kus riik teeb kulutusi angerjavarude või muude ohustatud liikide varude taastamiseks.
Püügiõiguse tasude kehtestamisel peab olulisteks põhimõteteks olema eelkõige tasude stabiilsus, proportsionaalsus ning asja- ja ajakohasus. Sellest tulenevalt peab püügiõiguse tasu suurus määrama ja jätma ühele tasemele vähemalt neljaks aastaks, mis tagaks sektori stabiilse arengu ning informatsiooni kinnistumise. Samuti peab püügiõiguse tasu suurus olema proportsioonis kasutatava püügivahendi püügivõimsuse ja iseloomuga teiste püügivahendite suhtes ning võtma arvesse ka püügivahendi keskkonnasäästlikkust. 2004. aastast kehtivad harrastuskalapüügi õiguse tasu määrad ning arengukava kehtivuse ajal prognoositavad tasu määrad on toodud lisas 2.
Püügiõiguse tasudest laekuvad summad peavad katma eeskätt kalavarude optimaalseks kasutamiseks ja sektori arendamiseks tehtavad kulutused.
4.2.2. Harrastuskalapüügivahendite mitmekesisuse säilitamine
Harrastuskalapüügi mitmekesisuse säilitamiseks on eeskätt mõistlik säilitada senine lai harrastuskalapüügivahendite valik, millest iga kalastaja leiab endale meelepärase püügivahendi. Harrastuskalapüügi vahendite mitmekesisuse säilitamine on eeskätt võimalik säästliku kalapüügi korralduse juures, kus on üheselt selge erinevate püügivahendite kasutamise tingimused ja kord, mistõttu on teatud piirangute seadmine nende kasutamisele põhjendatud.
Arengukava rakendamise perioodil on mõistlik säilitada kõik seni harrastuspüügivahenditena kasutuses olevad püügivahendid.
Harrastuskalapüügi vahendite loetelu:
1. lihtkäsiõngkäsiõng
2. spinning
3. vedel
4. sikuti
5. lendõng
6. põhjaõng (krunda)
7. und
8. räimeõng
9. harpuunpüss ja harpuun
10. nakkevõrk
11. kuni 100 konksust koosnev õngejada
12. kuurits
13. liiv
14. vähinatt
15. vähimõrd
Vajadusel võib sektori innovaatilisuse tagamiseks ja arengu kindlustamiseks kaaluda ka uute püügivahendite kasutuselevõttu. Uute harrastusliku kalapüügivahendite kasutuselevõtmist võiks kaaluda laiapõhjalise arutelu tulemusena. Tasakaalustatud ja laiaulatuslike arutelude ning konsensuslike otsuste kujundamine ja sellest tulenevate ettepanekute tegemine keskkonnaministrile uute püügivahendite lisamiseks on harrastuskalapüügi nõukoja pädevuses (vt ptk Ühistegevuse arendamine ja kalastajate kaasamine otsustusprotsessidesse). Uute püügivahendite kasutuselevõtust tuleneva mõju hinnatakse teadusuuringute käigus, kui nende mõju võiks olla oluline ning etteaimamatu.
4.2.3. Harrastuspüügivahendite kasutamistingimuste määratlemine ja ühtlustamine
Mitmete harrastuspüügivahendite püügivõimsus ja omapära on selline, et nende kasutamine ilma täiendavate piirangute kehtestamiseta tingiks kalavarude üleekspluateerimise, mille tagajärjel oleks kalapüügist saadav kasu oluliselt väiksem tekitatud kahjust. Seetõttu on teatud püügivahenditele või teatud piirkondades kehtestatud täiendavad püügipiirangud. Kalapüügiseaduse alusel on keskkonnaministril õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda, ning kehtestada kasutada lubatud püügivahendite piirarv. Enamuse harrastuskalapüügi vahendite kasutamiseks on kasutustingimused selged ning ühtsed üle Eesti. Samas on mitmeid püügivahendeid, nagu nakkevõrk, õngejada, liiv, kuurits, mille piirarvude kehtestamise alused on seni olnud küllaltki segased ning nende kasutamise lubamine erinevates piirkondades on olnud põhjendamatult ebaühtlane. Seetõttu on vaja osa eelpoolnimetatud püügivahendite kasutamise tingimustest viia võimalikult ühtsetele alustele üle Eesti. Väiksema püügivõimsusega püügivahendite ja väiksemate muudatuste tegemine püügikorraldusse tasub iga kord harrastuskalapüügi nõukojas läbi arutada ja tingimustes kokku leppida.
Nakkevõrgupüük
Nakkevõrgu kasutamine harrastuskalapüügil tekitab vaieldamatult pingeid nii harrastuskalapüügi sektori sees kui ka kutselise ja harrastuskalapüügi vahel. Probleem seisneb eeskätt asjaolus, et nakkevõrk on suhteliselt suure püügivõimsusega ja liigiti mitteselektiivne ja passiivne kalapüügivahend, mida kasutatakse ka kutselisel kalapüügil. Tulenevalt püügivahendi ja püügivahendiga püügi spetsiifikast on erinevalt sportlikust õngepüügist, nakkevõrgupüügi eesmärk pigem suunatud võimalikult suure saagi saamisele võimalikult väikese pingutusega.
Seetõttu on harrastusliku nakkevõrgu kasutamine mitmel pool saanud oluliseks toidulauale täienduse toojaks või elatusallikaks ning on sageli ka püügivahend, mida kasutatakse suuremahulisel röövpüügil. Eelpoolnimetatud põhjustel on nakkevõrgust kujunenud paljude harrastuskalastajate arvates peamine kalavarule enim kahjutekitav püügivahend Eestis, mistõttu on suure osa harrastuspüügiõiguse alusel kala püüdvate isikute vastuseis nakkevõrgupüügile selgelt
mõistetav.
Teiselt poolt on nakkevõrgupüük paljudele väga atraktiivne püügiviis ning mitmekesistab oluliselt harrastuskalapüüki. Nakkevõrgupüügi mõõdukas lubamine teatud kalaliikide püügil või piirkondades, kus õngepüügi atraktiivsus pole kuigi suur, on harrastuskalapüügi mitmekesistamise seisukohalt igati põhjendatud. Vaja on leida osapooli rahuldav kompromiss harrastusliku nakkevõrgu kasutamiseks ning kehtestada kõigile üheselt arusaadavad püügitingimused.
Üle poole kalastajatest arvab, et nakkevõrgu kasutamine harrastuskalapüügil on aktsepteeritav merel, Peipsi,- Pihkva- ja Lämmijärvel ning Võrtsjärvel. Valdava enamuse kalastajate arvates pole nakkevõrgupüük aktsepteeritav väikejärvedes ja jõgedes. Suhteliselt samale seisukohale jõudis ka harrastuskalapüügi arengukava töörühm. 2009. aastal on harrastuslik nakkevõrgupüük lubatud, lisaks merele ja suurtele järvedele, ka kokku 119 väikesiseveekogul (103 järvel, 7 jõel ning 7 paisjärvel).
Erinevaid argumente ja teadussoovitusi arvesse võttes, on kompromissina eri huvigruppide vahel edaspidi mõistlik harrastuslikku nakkevõrgupüüki arendada suuremas mahus eeskätt merel ja suurematel siseveekogudel, nagu Peipsi, Pihkva ja Lämmijärv, Võrtsjärv ning Narva veehoidla. Väikejärvedel võiks võimaldada nakkevõrgupüüki (harrastuslik+kutseline) senisest pisut väiksemas mahus, võttes piirarvude aluseks teadussoovituse, mis on 5 võrguööpäeva 1 järvepinna hektari kohta aastas. Kompromissina eri huvigruppide vahel võiks lubada harrastuslikku nakkevõrgupüüki väikesiseveekogudest ainult järvedel veepeegli pindalaga alates 100 hektarit. Püügivõimaluste ja traditsiooni säilimiseks maakondades, kus pole üle 100-hektarilisi järvi, võiks lubada nakkevõrgupüüki alates 75-hektarilise pindalaga järvedest. Nimetatud kriteeriumide kehtestamisel on väikesiseveekogudel harrastuslik nakkevõrgupüük lubatud kokku 32 väikesiseveekogul (lisa 4). Veekogude baasnimekirja aluseks, mida ei laiendata, on võetud järved, kuhu on 2009. aastal kehtestatud harrastusliku nakkevõrgu piirarvud.
Jõgedel, mis on kaladele peamised sigimise ja noorjärkude kasvualad ning rändeteed sigimise ja toitumisalade vahel, pole teadussoovituse kohaselt otstarbekas nakkevõrgupüüki lubada (harrastuslik + kutseline). Jõgedel olevaid paisjärvi tuleks aga selles kontekstis käsitleda kui väikejärvi.
Rahuldamaks nakkevõrguga püüda soovijate soove nii väikejärvedel, merel kui ka suurematel järvedel olukorras, kus püüda soovijaid on rohkem kui püügivõimalusi, võiks võimaldada lühemaajaliste kui ühe kalendrikuulise kestvusega kalastuskaartide piirarvude kehtestamist seniste ühekuulise kestvusega kalastuskaartide asemel. Kalastuskaardi kestvuse lühendamisega on võimalik oluliselt suurendada isikute arvu, kes soovi korral saaksid harrastusliku nakkevõrgupüügiga tegeleda. Samuti oleks see kooskõlas paljude harrastusliku nakkevõrgupüüdjate seisukohtadega, sest üldjuhul ei käi harrastuskalastajad nakkevõrguga püüdmas kogu kalendrikuu, vaid soetavad loa, et püüda selle alusel vaid mõni päev kuus. Loomulikult on vaja sellise püügikorralduse kehtestamisel eelnevalt hinnata riske, mis võivad kaasneda nakkevõrguga püügil lühemaajaliste kalastuskaartide kehtestamisega, vältimaks püügikorralduse muutusest tuleneda võivat püügikoormuse reaalset kasvu.
Õngejadapüük
Õngejadaga püütakse siseveekogudest peamiselt sinna asustatud angerjat ning looduslikku päritolu liike, nagu ahvenat, koha, haugi ning mitmeid karplasi. Merel püütakse õngejadaga looduslikku päritolu angerjat, ahvenat, lesta ja vähesel määral muid kalaliike.
Säilitamaks siseveekogudesse asustatud angerja püügi praegust osakaalu, tuleb õngejadapüügi võimalused senises mahus säilitada ning seda eeskätt veekogudes, kuhu asustatakse angerjat või kuhu asustatud angerjas võib rännata. Eestis on sellisteks veekogudeks järved, mis jäävad Narva jõe vesikonda. Asustatud angerjate maksimaalne püük on vajalik eelkõige asustamiseks tehtud kulutuste korvamiseks. Kindlasti ei ole mõistlik suurendada püügivõimalusi õngejadaga püügiks siseveekogudel, kuhu angerjat ei asustata ning kuhu on looduslikku päritolu angerjal ligipääs. Nendeks veekogudeks on eeskätt Lääne-Eesti rannikualal ja saartel paiknevad järved ja jõed.
Seoses Euroopa Nõukogu määrusega 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed Euroopa angerjavarude taastamiseks, peab Eesti merel vähendama 50% angerjapüügivahendite püügikoormust aastaks 2013, võrreldes 2004-2006 aasta keskmise tasemega. Seoses loodusliku angerjavaru drastilise vähenemisega ja tulenevalt EN määruse tingimustest, pole õngejada püügivõimaluste kasvatamine merel võimalik. Pigem võib harrastusliku ja ka kutselise õngejada piirarvude mõningane vähendamine merel olla lähitulevikus vajalik EN määruse tingimuste täitmiseks.
Õngejadaga püügivõimaluste paindlikumaks muutmiseks, püüdjate ringi laiendamiseks ja püügivõimaluste vastavusse viimiseks kalastajate soovidega, tasuks kaaluda lühemate kui ühe kalendrikuuliste kalastuskaartide kehtestamise võimalust nii merel kui ka siseveekogudel.
Liiv ja kuurits
Liivi- ja kuuritsapüügi võimaluste avardamiseks ja nende ajalooliste püügivahendite propageerimiseks ning püügivõimaluste ühtlustamiseks, on otstarbekas lubada piirarvuvabalt liivija kuuritsapüüki kõikides väikejärvedes (välja arvatud piiriveekogud Eesti välispiiril) juunist kuni septembrini. Piirarvuvaba liivi- ja kuuritsapüügi korralduse puhul muutuks nende püügivahendite püügiõiguse soetamine oluliselt lihtsamaks ning vähem halduskoormavaks.
Püügistatistikast nähtub, et neid püügivahendeid on seni kasutatud suhteliselt vähe. Ilmselt on see tingitud ka sellest, et nende piirarvud on kehtestatud vaid osas maakondadest.
Samuti pole liivi- ja kuuritsapüüki otstarbekas lubada jõgedes, kus on sageli kalade paljunemise ja noorjärkude kasvualad. Püüki ei peaks lubama ka olulisemate harrastus- ja tööndusliku püügi liikide kudeperioodidel kevadel ja sügisel, samuti suvel kudevate liikide (linask) peamistes koelmupiirkondades, et vältida kudemise häirimist. Jõgedel olevaid paisjärvi tuleb liivi- ja kuuritsapüügi võimaluste määramisel käsitleda kui väikejärvi.
Nende püügivahendite kasutamisel ei kahjustata kalavaru, kui rakendada nende kasutamisel eelpooltoodud piiranguid.
Püügivõimaluste paindlikumaks muutmiseks, püüdjate ringi suurendamiseks ja püügivõimaluste vastavusse viimiseks kalastajate tegelike soovidega, võib liivi- ja kuuritsapüügil kaaluda lühemate kui ühe kalendrikuuliste kalastuskaartide kehtestamist. Harrastuskalapüügi iseloomust tingituna pole nende püügivahenditega minimaalselt ühekuuliste kalastuskaartide kehtestamine lihtsalt otstarbekas, sest nendega püütakse keskmiselt vaid mõned päevad püügiloa kehtivusaja jooksul.
Samuti tasub kaaluda kalapüügieeskirjas liivi ja kuuritsa püügivahendite kirjelduse täiendamist nende püügivahendite mõõtmetega , mis praegu on reguleerimata.
4.2.4. Harrastuskalapüügi populariseerimine ja sellealase informatsiooni levitamine ja töö avalikkusega
Harrastuskalapüügialase informatsioonina võib käsitleda teavet sektori, statistika, sektori keskkonnateadlikkuse tõstmise, püügikorralduse ja selle muutuste, püügiõigustasudest laekuva raha kasutuse, kalavarude olukorra jmskohta. Harrastuskalapüüki populariseerida aitab teave püügiviiside, -vahendite, -taktika, -kohtade, kalapüügi eetika, kirjutamata reeglite ja looduses viibimisekohta.
Kalastajate pidevaks teavitamiseks on tarvis regulaarselt:
1. Teavitada kalandusalaste õigusaktide muudatustest (jooksvalt) - ametlike pressiteadete, uuendatud kodulehekülje, maakonna- ja keskkonnalehtede, erialakirjanduse, interneti foorumikeskkondade, harrastuskalapüügi nõukoja liikmete kaudu jne. Samuti teavitada perioodiliselt avalikkust harrastuspüügiõiguse tasudest laekuva raha sihipärasest kasutamisest.
2. Infotrükised – vastavalt vajadusele trükkida vaid harrastuspüüki ja sellega seotud keskkonnaalaseid seadusesätteid (sh õigused ja kohustused looduses käitumisel) käsitlevaid mitmekeelseid taskuteatmikke ning väiksemamahulisi kokkuvõtlikke infobrošüüre. Levitada infomaterjale läbi kalastustarvete kaupluste, turistiinfopunktide, harrastuspüügivõistluste ning harrastuskalapüügi nõukoja liikmesorganisatsioonide kaudu.
3. Esitleda harrastuskalapüügialast statistikat ning sektoris toimuvaid muudatusi ja uuringute tulemusi (pidevalt) kokkuvõtvate artiklite kujul Keskkonnaministeeriumi internetileheküljel, kalastajatele mõeldud foorumites, eriala veebilehtedel ja erialakirjanduses.
4. Koostöö interneti foorumikeskkondadega uuenduslike projektide realiseerimisel (kalastajate küsitlused, üleskutsed jne).
5. Toetada ja soodustada kalapüügialase teabe viimist laste ja noorteni (kalaliigid, varud, bioloogia, püük, piirangute vajalikkus, looduses liikumine jne). Nii teoreetiline kui praktikas teabe jagamine, mida on vajalik teha plaaniväliste koolitundidena ja laagritena. Täiskasvanute (seni veel) mittekalastajateni jõudmine saab toimuda näiteks läbi ajakirjanduse ja avalike ürituste.
4.2.5. Ühistegevuse arendamine ja kalastajate kaasamine otsustusprotsessidesse
Kalastajate kaasamiseks otsustusprotsessidesse ning kalakaitselisse ning keskkonnakaitselisse tegevusse üldisemalt on vajalik eelkõige kalastajate koondumine huvigruppidesse. Sellisel puhul oleks riigil võimalik suhelda sektori esindajatega kalanduspoliitika kujundamisel sektori arengusuundi ning olulisemaid probleeme lahendada. Üksikisiku tasemel suhtlemine pole võimalik, sest siis ei sünni laiapõhjalist arutelu. Paraku pole harrastuskalastajate ühenduste katusorganisatsiooni tekkinud ning pole ka lähemas tulevikus ette näha selle vabatahtlikku kujunemist lähitulevikus.
Peamise probleemina kalastusklubide moodustumisel ja aktiivse tegevuse tagamisel näevad ühendused eeskätt tegevuskulusid aga ka motivatsiooni ja koondumisvajaduse puudumist. Väidetavalt pole praegu võimalik katta klubide tegevuskulusid katta suhteliselt väikestest liikmemaksudest. Praeguse kogemuse kohaselt on probleemne juba üle viiekümne liikmelise ühenduse kureerimine vabatahtlikkuse printsiibil. Suurte klubide tegevuseks on tarvis pühendada sellisele tegevusele märksa rohkem aega, kui seda jääb tavatöö kõrvalt. Seega tuleks kaaluda erinevaid võimalusi klubilise tegevuse toetamiseks. Näiteid mujalt maailmast on tuua mitmeid alustades teatud kriteeriumidele vastavatele ühendustele tegevustoetuse maksmisest riigile laekuva püügiõiguse tasust kuni ühistegevusega kaasatus isikutele soodsamate püügiõigustasude rakendamiseni välja. Ühe suure tõuke ning võimaluse ühistegevuse arendamiseks annaks ka veekogu majandamise õiguse rendile andmine organisatsioonidele, kes näeksid selles oma missiooni ning võimalust jooksvate kulutuste katmiseks.
Harrastuskalastajate kaasamine kalakaitsesse ja keskkonnakaitsesse laiemalt saab praeguse õigusruumi kohaselt olla peamiselt teavitava iseloomuga. Selleks on loodud keskkonnaalase teabetelefon lühinumbriga 1313. Selleks, et anda kalapüügialastest rikkumistest teada, on aga tarvis teavitajal endal olla seadustega kursis. Kalastusorganisatsioonide ja Keskkonninspektsiooni koostöö tõhustamiseks ning üksteise usalduse tõstmiseks võiks korraldada infopäevi kalastusklubi liikmetele. Suureks probleemiks praegu on suure hulga ebakvaliteetse info laekumine vihjetelefonile, mida on võimalik koostöökoolitustega parandada. Klubilise liikumise edenedes kujuneb klubide liikmeskonnast sujuva koostöö ja usalduse olemasolul keskkonnakaitseasutuse väga suur infoallikas. Teavitamaks ja julgustamaks isikuid rohkem kasutama keskkonnaalast teabetelefoni 1313, on vaja teha pidevat sellesuunalist teavitustööd.
Üheks olulisemaks väljundiks praegu kalastajate koondumisel organisatsioonidesse, on võimalus kaasa rääkida riigi harrastuskalapüügi suundade määratlemisele ning oma huvide paremal esindamisel otsustusprotsessides. Pigem aga on olnud koondumiste ajendiks ühishuvi ja sellest tuleneva tegevuse realiseerimise vajadus (võistlused, kogunemised jne). Nii nagu Eestis pole kodanikuühiskonna areng üldiselt väga laialt levinud, pole ka kalastajate organiseerumine õiget hoogu sisse saanud. Samas ei ole selleks ka sundust ega ka lisamotivatsiooni ning takistust üksikindiviidina oma hobiga tegeleda. Siiski on Eestis ligi paarkümmend rohkem või vähem aktiivselt tegutsevat harrastuskalastajate ühendust ja organisatsiooni, mille eesmärgid, spetsiifika ja väljundid on väga erinevad. Sellest tulenevalt on vaja laiapõhjalise arutelu ja üksteisemõistmise suurendamiseks luua erinevate kalastusorganisatsioonide esindajatest, teadusasutuste esindajatest, järelvalve- ja keskkonnakorraldusega tegelevate asutuste esindajatest ning kalapüüki korraldavate asutuste esindajatest kogu sektorit hõlmav töörühm ehk harrastuskalapüügi nõukoda. Harrastuskalapüügi nõukoda oleks soovitusliku iseloomuga vabatahtlikkusel baseeruv töörühm, kes nõustaks harrastuskalapüüki korraldavat Keskkonnaministeeriumi sektorit arendavate otsuste langetamisel.
Harrastuskalapüügi nõukoja põhifunktsioonid oleksid:
1. anda soovitusi harrastuskalapüügiga seotud probleemide ja küsimuste lahendamiseks;
2. anda soovitusi harrastuskalapüügi korralduse muutmise küsimustes, s.h. soovitusi püügivahendite ning nendega seotud tarindite muutmiseks, uute püügivahendite kasutuselevõtuks või kaotamiseks ning täiendavate piirangute lisamiseks või kaotamiseks harrastuskalapüügis;
3. anda soovitusi harrastuskalapüügi tasude määramisel;
4. juhtida tähelepanu sektoris olevatele kitsaskohtadele ning anda soovitusi nende parandamiseks;
5. anda soovitusi harrastuskalapüügi arendamiseks;
6. levitada olulist harrastuskalapüügialast informatsiooni oma liikmete vahel, arendada kalastajaid ühendavate organisatsioonide omavahelist suhtlemist ning propageerida kalastajate organiseerumist ning ühisürituste läbiviimist;
7. anda soovitusi harrastuskalapüügialaste projektide, uuringute ja tegevuste algatamiseks.
4.2.6. Harrastuslikku kalapüüki toetava infrastruktuuri arendamine
Harrastuskalapüüki toetava infrastruktuuri arendamist pole taasiseseisvunud Eestis riiklikult toetatud, mistõttu on see struktuur puudulik. Intensiivselt kasutatavates kalastuspiirkondades on suur vajadus avalike paadisildade ja paatide vettelaskmise kohtade, sellekohase info, juurdesõiduteede ja parklate, infotahvlite lõkke ja laagriplatside, prügikastide jms infrastruktuuri järele. Ehkki esmapilgul tundub nende objektide rajamine küllaltki kulukas, võib nendest saadav kasu aga olla tunduvalt suurem.
Osa kalapüügi kättesaadavuse parandamisest on ka püügispetsiifilisema infrastruktuuri, nagu ligipääsude tähistamine kallasradadele, kallasradade läbitavana hoidmine (nii võsa kui eraomanike tõkete piiramine), kaldalt püügi võimaluste loomine (nt roogu kasvanud järvede kohatine niitmine) jne.
Et koordineeritult rajada harrastuskalapüügi tarvis infrastruktuuri, on eelnevalt vaja kaardistada erinevate piirkondade võimalused ja vajadused sobivate rajatiste tegemiseks ning koostada selle alusel tegevuskava. Seejärel otsida tegevuskava elluviimiseks koostöövõimalusi kohalike huvigruppidega (eeskätt kohalikud kalaklubid, looduskaitsealade administratsioon, vallad, maaomanikud jne).
Infrastruktuuriobjektide ettevalmistamine ja objektide rajamine on vaieldamatult selles arengukavas kirjeldatud tegevustest kõige kulukam, kuid samas ka kõige vajalikum.
4.2.7. Keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi arendamine
Keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi arendamise eesmärk on säästa kalavaru, vältides eelkõige kalavaru ebaratsionaalset ja ebaeetilist kasutamist ja tagada kalavarude hea tase ja jätkusuutlik areng tulevikus. See tähendab samas ka prügivaba ja loodustsäästvat viibimist kalavetel, sh maaomaniku valdusi ja privaatsust austavat käitumist kallasrajal.
Eeskätt on võimalik keskkonnasäästlikku harrastuspüüki arendada ja propageerida läbi kalastajate keskkonnateadlikkuse tõusu. Seda on võimalik suunata näiteks läbi püügiõigustasude kujundamise erinevate keskkonnasäästlike püügivahendite ja viiside eelistamise kaudu ning püügipiirangute rakendamisel. Muuhulgas võib propageerida teatud liikide teatud asurkondade puhul püüa-javabasta kalapüüki ühes kidata õngekonksu kasutamise kohustuslikkusega jms. Igal juhul on otstarbekohane jätkata selektiivsete ja keskkonnasäästlike kalapüügivahenditega püügi eelistamist.
Säästliku harrastuskalapüügi propageerimisel on suur tähtsus valitsusvälistel harrastuskalapüügi organisatsioonide tegevusel, eriti tööl noortega. Samuti on tähtis keskkonnasäästlikku käitumist ja mõttelaadi toetavate ürituste, nagu kalapüügivõistlused jms, korraldamine ja nende riigipoolne toetamine.
Keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki saab arendada ka läbi erineva hinnakujunduse. Selleks annab hea võimaluse harrastuskalapüügi püügiõiguse tasude diferentseerimine püügivahendite keskkonnasäästlikkuse alusel. Mitteselektiivsete, suure püügivõimsusega ja keskkonnale kahjulikumat mõju avaldavate püügivahendite kasutamise tasu, peaks olema kõrgem kui keskkonda ja kalavaru säästvate püügivahendite kasutamine.
4.2.8. Kalandusturismi arendamine
Kalandusturismi arendamiseks tuleb eelkõige analüüsida ja luua vajadusel soodne õigusruum kalandusturismiga kaasnevate teenuste osutamiseks. Selleks on vaja selgitada välja kitsaskohad, mis pärsivad olemasoleva õigusliku raamistiku puhul kalandusturismiga tegelemist ning leida lahendused takistuste kõrvaldamiseks.
Kalandusturismi arenguks võib tulevikus olla vajalik ka kalavarude majandamise õiguse rentimine asjasthuvitatud organisatsioonidele. Samas vajab selline samm täiendavat riskianalüüsi ning avalikku poolehoidu. Riskianalüüsi läbiviimisele ja kalandusturismi arendamisele aitaks kaasa näiteks kahe-kolme pilootprojekti elluviimine Eesti eri osades ja eritüübilistel veekogudel. Võimaluse korral võiks valida esialgu pilootprojektideks avalikuks kasutuseks määramata veekogusid. Kalarohkus ja külastuskogemus võrdluses selle eest tasutava hinnaga, annaks reaalse aluse veekogude klubidepoolse majandamistegevuse edasise laienemise üle otsustamiseks. Samas ei näe arengukava ette eraorganisatsioonide majandamist enamal kui pooltel Eesti veekogudest, arvates potentsiaalsete hulgast muuhulgas välja suurema avaliku huviga piirkonnad, nagu mere, piiriveekogud ning suuremad jõed ja järved.
Ühe võimalusena võiks riik lähitulevikus kaaluda ka veekogude kalavarude majandamiseks teenuse sisseotsmist harrastuskalapüügi organisatsioonidelt. Selline lahendus täidaks ka kalastusklubide tegevustoetuse ning koondumise stiimuli eesmärke. Ehkki ka täna on võimalik majandada veekogusid kulude poolelt, luues (erainitsiatiivil ja ka riigi rahaliselt toetusel) infrastruktuure, taastades veekogude ökoloogilist mitmekesisust sh kudealasid, asustada kala ja tegutseda kalagiidina. Samas puudub võimalus piirata vastaval veekogul kalastajate arvu, küsida piirkonnas püügi eest (diferentseeritud) tasu või kehtestada püügile eripiiranguid ja neist kinnipidamise üle järelvalvet teostada. Seega puudub klubidel võimalus suunata vahetut inimmõju ja reguleerida ressursi kalastussuremust ning saada tasu majandamistegevuse enda eest.
Riigipoolne abi kalandusturismi arendamisel on otstarbekas ka vajalike infrastruktuuriobjektide rajamisel, kalandusturismialaste koolituste (nt kalagiidid) toetamisel ning kalandusturismi võimalustest teavitamisel nii Eestis kui ka naaberriikides.
Kindlasti on aga kalavarude hea seisundi saavutamine kalandusturismi arendamise eeltingimuseks.
4.2.9. Harrastuskalapüügi sektori analüüs ja andmekogumine
Harrastuskalapüügi kaasajastamine ning selle vajaduste, võimaluste ja muutuste kohta info saamiseks on vähe võimalusi. Selleks on vajalikud igakülgsed sektori uuringud. Uuringute esmane eesmärk on selgitada välja peamised näitajad ning nende muutused harrastuskalapüügi sektoris. Võrreldes kutselise kalapüügiga, pole uuringuvajadust harrastuskalapüügil seni peetud kuigi oluliseks, ning peale mõne üksiku pilootuuringu, pole riiklikult seda valdkonda eriti analüüsitud. Arvestades sektoris hõivatud isikute suurt arvu, püütavaid kalakoguseid ning sektori laienemise perspektiivi ja selle majandusliku tähtsust, muutub ka harrastuskalapüügist ülevaate saamine järjest olulisemaks. Harrastuskalapüügialaseid uuringuid võib praegustes tingimustes pidada kalavaru majandamise aspektist lähtuvalt vältimatuteks tegevusteks.
Lähiajal peamisteks uuringuteemadeks harrastuskalapüügil on:
1. püütavate kalakoguste ja harrastuskalapüügi mõju kalastikule ja keskkonnale;
2. kalastajate arvu dünaamika ja struktuur;kalastajate eelistuste ja vajaduste selgitamine;
3. sektori arenguvajaduse (infrastruktuur, seadusandlus) selgitamine;
4. sektori sotsiaal-majanduslik analüüs.
4.2.10. Kalavarude taastootmine
Kalavarude taastootmine võib olla nii looduslik kui ka kalakasvatuslik. Eelistada tuleks looduslikku taastootmist, mis on kokkuvõttes oluliselt mõjusam ning odavam. Sageli pole looduslik taastootmine piisav, et tagada liikide asurkondade säilimine või olemasoleva püügimahu säilitamine jätkusuutlikul tasemel. Seetõttu püütakse tõsta kalade ning eeskätt röövkalade taastootmisvõimet, kas kalakasvatuslike meetmete abil või looduslikku sigimisvõime parandamise teel. Selles arengukavas ei käsitleta ohustatud liikide asurkondade säilimiseks või kalade loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks vajalikku tegevust, sest seda on käsitletud muudes arengu- ja tegevuskavades. Samas on eesmärgiks kalade taastootmisvõime suurendamisel siiski loodusliku sigimise eelistamine kalade asustamise ees, mistõttu on mõistlik kasutada osa püügiõiguse tasudest laekuvast rahast kalade loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks.
Harrastuskalapüügi arengukavas keskendume kalavarude taastootmisel harrastuskalapüügi püügivõimaluste säilitamiseks või suurendamiseks nende liikidele, mis pole Eestis liigina ohustatud ja on kohaliku tähtsusega. Harrastuspüüdjatele atraktiivseteks kalaliikideks on näiteks haug, koha, linask ning mõningaste mööndustega ka jõeforell, jõevähk ning karpkala. Kuigi üldjuhul (va karpkala) on tegemist liikidega, mis kehtestatud püügiregulatsioonide järgimisel ja piisavate sigimise ning kasvualade olemasolul ning haiguspuhangute puudumisel, peaksid suutma säilitada piisava taastootmisvõime, võib siiski vahel nende populatsioone toetada kalakasvatuslike meetmetega, et säilitada piisavat püügivaru. Mõttekas on kalavarude taastootmist toetada veekogudel, kus ei toimu suuremahulist töönduslikku kalapüüki, sest asustamisele tehtavad kulutused ületavad üldjuhul püütava kala esmakokkuostu väärtuse ning taastootmine on tasuv vaid kõrge lisandväärtuse andmise puhul, näiteks läbi harrastusliku kalapüügi. Taastootmist harrastuskalapüügi püügivaru tõstmiseks on otstarbekas teha kohaliku algatuse kaasabil, kasutades asustamisel sellist asustusmaterjali, mis väldib võimalikku negatiivset mõju bioloogilisele ja geneetilisele mitmekesisusele.
Kalapüügi pikaajalisel korraldamisel on eesmärk saavutada kalapüügikoormus veekogudel sellisel tasemel, mis on vastavuses kalavarude loodusliku taastootmisega. Selleks kasutatakse loodusliku taastootmisvõime suurendamist (kalade juurdepääsu tagamine koelmualadele ning koelmualade melioreerimine ja uute loomine, elupaigatingimuste parandamine) või püügivõimaluste vastavusse viimist kasutada oleva kalavaruga. Juhul, kui see pole võimalik, või asustamist saab põhjendada suure harrastusliku püügikoormuse ning avaliku huviga, on õigustatud ka kalakasvatuslik taastootmine.
5. ARENGUKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS.
Harrastuskalapüügi arengukavas toodud eesmärkide täitmiseks vajaliku tegevuse rahastamine peaks tulema riiklikest vahenditest, mida kogutakse kalastajatelt läbi püügiõiguse tasu. Peamise projektipõhise rahastusallikana on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kalanduse ja keskkonnateadlikkuse programmid, võimalusel ka riigieelarvelised ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendid (nt Euroopa Kalandusfond). Riigisisestest rahastamisallikatest on harrastuskalapüügi arendamise meetmete rahastamine Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu põhjendatud seetõttu, et vastavalt keskkonnatasude seadusele kasutatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuvat raha sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks ning et keskkonnatasu laekub KIK-i. Taastuvate loodusvarade, nagu kalavaru, kasvav mets ja jahiulukid, kasutamisest laekunud raha suunatakse keskkonnatasude seaduse kohaselt nende varude taastootmiseks ja kaitseks.
Tegevuse ajalisel planeerimisel on lähtutud asjaolust, et sellega kaasnevad kulutused ei ületaks harrastuskalapüügi püügiõiguse tasudest laekuvat summat. 2008. aastal laekus harrastuskalapüügi püügiõiguse tasudena riigieelarvesse ligi 8,3 miljonit krooni (tabel 5) ning prognooside kohaselt laekumine suureneb. Harrastuskalapüügi arengukava meetmete rakendamiseks on ajavahemikul 2010-2018 arendustegevusteks prognoositavad kulud vähemalt 70 miljonit krooni (lisa 3).
6. ARENGUKAVA ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD RISKID JA RISKIDE VÄHENDAMISE ABINÕUD
Harrastuskalapüügi arengukava elluviimisega kaasnevad paratamatult riskid, mis realiseerumise korral ei võimalda rakendada kõiki planeeritud meetmeid. Peamisteks riskideks võib olla:
1. Arengukava meetmete realiseerimise ebapiisav rahastamine. Probleem võib tekkida seoses peamise rahastusallikana planeeritud Keskkonnainvesteeringute Keskuse ebapiisavast rahastamisest, mida võib mõjutada majanduslangus. Samuti on kujunenud olukord, kus harrastuskalapüügi arengukava meetmete rakendamiseks mõeldud taotlusprojektid peavad võistlema rahastamisotsuse saamisel Euroopa Liidu või muude rahvusvaheliste lepingute nõuetest tulenevate riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud projektidega. Selline olukord tekib siis, kui harrastuskalapüügi sektori arendamiseks ei suunata täielikult või osaliseltki neid vahendeid, mis laekuvad riigieelarvesse harrastuskalapüügi õiguse tasudena. Püügiõigustasudest laekuva raha mittesihipärane kasutamine võib omakorda põhjustada kalastajate usaldamatuse ja vähendada püügiõiguse tasude laekumist, mis seab ohtu arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise.
Tasude laekumise vähenemise riske saab vähendada, suunates maksimaalselt vahendeid sektori arendamisse, mis tagaks kalastajate rahulolu ning arusaama nende makstud raha sihipärasest kasutamisest. Sihipärasest rahakasutusest peab avalikkust süstemaatiliselt teavitama.
2. Arengukavas planeeritud tegevuste ebapiisav realiseerimine ametkonna ja sektoris tegutsevate organisatsioonide killustatusest tulenevat vähest suutmatust arendusprojekte piisavalt operatiivselt planeerida ja käivitada. Harrastuskalapüük on Keskkonnaministeeriumi vastutusalas ning selle arendamiseks on seni puudunud terviklik pilt sektori tulevikust ja seda on arendatud muude Keskkonnaministeeriumile pandud ülesannete kõrvalt. Arengukava rakendamiseks on vajalik vähemalt ühe täielikult harrastuskalapüügiga tegeleva ametkoha olemasolu, mida toetavad Keskkonnaameti regioonides töötavad vee-elustiku spetsialistid. Praegu tegeletakse Keskkonnaministeeriumis harrastuskalapüügi küsimustega muude kalandusalaste ülesannete kõrvalt ca 0,5 ametikohta ulatuses.
3. Harrastuskalapüügi arengukava meetmete osaline mittetäitmine võib tuleneda ka harrastuskalapüügi sektori killustatusest ning kalastajate vähesest organiseerumisvõimest ja soovist. Kalastajate vähese organiseerituse tõttu ei ole piisavalt institutsioone, kes oleksid pädevad vedama ja ellu rakendama sektori arenguks vajalikke projekte. Samuti vähenevad võimalused kalastajate keskkonnateadlikkuse tõstmiseks läbi klubilise tegevuse. Üksikisikuteni vajaliku info viimine on märkimisväärselt aega ja raha nõudvam kui organiseerunud isikute teavitamine. Samuti vähendab see kalastajate kaasamise võimalusi kalakaitselisse tegevusse ning otsustusprotsessidesse, mis tagaksid laiapõhjaliste konsensuslike otsuste langetamise ja arengu.
Harrastuskalapüügi sektori killustatusest tulenevaid riske aitab vähendada kalastajate motiveerimine koondumaks organisatsioonidesse, mis annab neile seeläbi võimaluse kaasa rääkida sektorit puudutavate otsuste langetamisel. Samuti peab üle vaatama õigusliku raamistiku, et võimaldada kalastusklubidel eesmärgipäraselt tegutseda.
7. LISAD
LISA 1. Kõige enam püütavate ja enim püüda soovitavate kalaliikide pingeread
| Püütavate liikide pingerida | Püüda soovitavate kalaliikide pingerida |
|---|---|
| Ahven | Haug |
| Haug | Ahven |
| Särg | Jõeforell |
| Latikas | Latikas |
| Koger | Koha |
| Linask | Angerjas |
| Jõeforell | Linask |
| Koha | Meriforell |
| Lest | Lõhi |
| Säinas | Karpkala |
| Viidikas | Särg |
| Vimb | Säinas |
| Angerjas | Lest |
| Luts | Merisiig |
| Meriforell | Luts |
| Turb | Vimb |
| Meritint | Vähk |
| Karpkala | Tuulehaug |
| Merisiig | Turb |
| Teib | Koger |
| Vähk | Tursk |
| Lõhi | Meritint |
| Tuulehaug | Viidikas |
| Räim | Räim |
| Kilu | Teib |
| Tursk | Kilu |
| Emakala | Emakala |
LISA 2. Püügiõiguse tasumäärad harrastuslikul kalapüügil 2004-2018 ning tasude muutuse prognoos aastani 2018.
| Püügivõimalus | Periood | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Püük lihtkäsiõngega | aas ta | Tasuta | | | | | | | | | | | | | | |
| Muutus % | | | | | | | | | +35- 65% | | | | +10% | | | |
| Harrastuspüügiõiguse tasu | 1 päev | | | | | 15 | 15 | 15 | 20 | 20 | 20 | 20 | 22 | 22 | 22 | 22 |
| | 1 nädal | | 25 | 25 | 25 | 25 | 25 | 25 | 40 | 40 | 40 | 40 | 45 | 45 | 45 | 45 |
| | 6 kuud | 120 | 120 | 120 | 120 | 120 | 120 | 120 | 200 | 200 | 200 | 200 | 220 | 220 | 220 | 220 |
| | 12 kuud | 180 | 180 | 180 | 180 | 180 | 180 | 180 | 300 | 300 | 300 | 300 | 330 | 330 | 330 | 330 |
| Kalastuskaardi tasud | | | | | | | | | +0- 300% | | | | +10- 20% | | | |
| Nakkevõrk m erel | 1 kuu / 1nädal | | 50 | 75 | 100 | 100 | 100 | 100 | 300/75 | 300/75 | 300/75 | 300/75 | 340/85 | 340/85 | 340/85 | 340/85 |
| Nakkevõrk Peipsi, Läm m i ja Pihkva järves | 1 kuu / 1nädal | | 50 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | | | | | | | | |
| Nakkevõrk m uudes siseveekogudes | 1 kuu / 1nädal | | 100 | 150 | 150 | 150 | 150 | 150 | | | | | | | | |
| Õngejada m erel | 1 kuu | | 25 | 35 | 35 | 35 | 35 | 35 | 100/25 | 100/25 | 100/25 | 100/25 | 120/30 | 120/30 | 120/30 | 120/30 |
| Õngejada Peips i-Läm m i ja Pihkva järvel | 1 kuu / 1nädal | | 50 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100/25 | 100/25 | 100/25 | 100/25 | 120/30 | 120/30 | 120/30 | 120/30 |
| Õngejada m uudes siseveekogudes | 1 kuu / 1nädal | | 100 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 260/65 | 260/65 | 260/65 | 260/65 | 280/70 | 280/70 | 280/70 | 280/70 |
| Vähipüügivahend (natt) | 1 ööpäev | | 25-35 | 30 | 30 | 30 | 30 | 33 | 33 | 33 | 33 | 33 | 36 | 36 | 36 | 36 |
| Liiv- ja kuurits | 1 kuu / 1nädal | | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100/25 | 100/25 | 100/25 | 100/25 | 100/25 | 120/30 | 120/30 | 120/30 | 120/30 |
| Lõhepüük jõgedest | 1 päev | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 110 | 110 | 110 | 110 | 120 | 120 | 120 | 120 |
| | 3 päeva | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 200 | 220 | 220 | 220 | 220 | 240 | 240 | 240 | 240 |
| | 30 päeva | | | | 1500 | 1500 | 1500 | 1500 | 1650 | 1650 | 1650 | 1650 | 1800 | 1800 | 1800 | 1800 |
| Forellipüük Järvam aa jõgedes | 3 päeva | | | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 110 | 110 | 110 | 110 |
| | 30 päeva | | | | 250 | 250 | 250 | 250 | 250 | 250 | 250 | 250 | 275 | 275 | 275 | 275 |
| | Aas ta | 500 | 500 | 500 | 500 | 500 | 500 | 500 | 500 | 500 | 500 | 500 | 550 | 550 | 550 | 550 |
| Allveepüük Saadjärvel ja Kurem aa järvel | 3 päeva | | | | 75 | 75 | 75 | 75 | 100 | 100 | 100 | 100 | 110 | 110 | 110 | 110 |
| | 1 nädal | | 100 | 100 | 100 | 100 | 100 | 150 | 150 | 150 | 150 | 150 | 165 | 165 | 165 | 165 |
| | 30 päeva | 50 | 150 | 150 | 300 | 300 | 300 | 350 | 350 | 350 | 350 | 350 | 380 | 380 | 380 | 380 |
| Laekunud tasu ja prognoos (milj/kr/a) | Harras tuspüük | 3,1 | 3,5 | 4,4 | 4,5 | 4,74 | 5 | 5,1 | 7,00 | 7,10 | 7,20 | 7,30 | 8 | 8,2 | 8,4 | 8,6 |
| | Kalas . Kaart | 1,8 | 1,7 | 1,5 | 2,1 | 3,58 | 3,6 | 5,7 | 5,7 | 5,7 | 5,7 | 5,7 | 6,3 | 6,3 | 6,3 | 6,3 |
| Kokku (m ilj/kr/a) | | 4,9 | 5,2 | 5,9 | 6,6 | 8,32 | 8,6 | 10,8 | 12,7 | 12,8 | 12,9 | 13 | 14,3 | 14,5 | 14,7 | 14,9 |
Tabelis on aastate 2004-2009 kohta toodud kehtivad tasumäärad ja aastate 2010-2018 kohta tasumäärade prognoos. Prognoosis pole arvestatud kalastajate arvu kasvuga, kuna see sõltub harrastuskalapüügi arendamiseks vajalike tegevuste algusajast ning pole seega ette prognoositav.
LISA 3. Harrastuskalapüügi arengukavaga kavandatud tegevused ja maksumus
| | Tegevused | Toetatavad tegevused | Tegevusest saadav kasu kodanikule ja riigile |
|---|---|---|---|
| H | arrastuskalapüügi lihtsustamine ja kättesaadavuse tõstmine | | |
| H li k e | arrastuskalapüügialase seadusandluse htsustamine ja ühtlustamine. Elektroonilise alastuskaardi juurutamine ning kalastuskaardi menetlusprotsesside lihtsustamine. Püügiandmete sitamise ühtlustamine. | Infosüsteemi arendus ning tegevuskulud. Järelvalve võimekuse kaasajastamine uuele süsteemile. | Harrastuskalapüük lihtsustub, väheneb rikkumiste arv. Paraneb kalastuskaartide saamine, vähenevad riigi halduskulud. Suureneb harrastuskalapüügi kättesaadavus ja populaarsus |
| H | arrastuskalapüügialase teabe levitamine ja keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi propageerimine | | |
| H | arrastuskalapüügialase informatsiooni levitamine | Trükised, erialaperioodika toetamine, internetilehed, statistika avaldamine jt | Kalastajate keskkonnateadlikkus tõuseb, väheneb kalastusalaste rikkumiste arv |
| H v k | arrastuspüügialase teadlikkuse tõstmine, õistluste, koolituste, laagrite ja muude ürituste audu | Harrastuspüügi võistlused, koolitused, laagrid jms | Keskkonnateadlikkus kasvab, püügikultuur paraneb, rikkumiste arv väheneb, vähenevad kulud järelvalvele |
| Ü | histegevuse arendamine ja kalastajate kaasamine otsustusprotsessidesse | | |
| H | arrastuskalapüügi nõukoja loomine ja tegevus | Jooksvad korralduskulud | Kalastajad kaasatakse otsusteprotsessidesse, otsused on laiapõhjalisemad ning konsensuslikumad |
| K | alastajate organiseerumise toetamine | Ühisürituste toetamine, organisatsioonidevahelise suhtluse edendamine, rahvusvahelises koostöös osalemise toetamine | Suureneb kalastajate organiseeritus, klubidevaheline suhtlus ja koordinatsioon, paraneb harrastuskalapüügialane rahvusvaheline koostöö |
| H | arrastuskalapüügi sektori uuringud | | |
| K | alavarude teadusuuringud | Harrastuskalapüügile oluliste kalaliikide seire | Ülevaade kalavarude olukorrast, püügivõimaluste teaduspõhine kehtestamine, varude jätkusuutlik majandamine |
| H | arrastuskalapüügialased uuringud | Ülevaate saamine sektori põhinäitajatest | |
| H | arrastuskalapüüki toetava infrastruktuuri ja kalandusturismi arendamine | | |
| V | ajaduste selgitamine | Eeluuringud, vajaduste ja võimaluste selgitamine | Suureneb teadmine kalastajate vajadustest ning infrastruktuuri rajamise võimalustest |
| I | nfrastruktuuri arendamine | Juurdepääsu teed, parklad, paadisillad, vettelaskmiskohad, püügiplatvormi, teavitustahvlid jne | Suurenevad kalastajatele mõeldud tugiteenused ja mugavused |
| K | alandusturismi arendamine | Kalagiidide koolitus, kalaturismi teenusest teavitamine naaberriikides. | Suureneb kalastusturismiga tegelevate ettevõtete ja turistide arv |
| K | alakasvatuslik taastootmine | | |
| K | alade asustamine püügivõimaluste loomiseks | Asustamine | Säilivad või suurenevad püügivõimalused |
LISA 4. Harrastusliku nakkevõrgupüügi veekogude nimekiri
| Pindala | Arv |
|---|---|
| >=100ha | 32 |
| >=75-99 ha | 7 |
| >=50-74 ha | 12 |
Harjumaa
| Kahala järv | 345,9 |
|---|---|
| Soodla vh | 262,8 |
| Maardu järv | 158,8 |
| Männiku karjäär | 155 |
| Tänavjärv | 136,9 |
| Klooga järv | 135 |
| Rummu järv | 49,6 |
| Kaunissaare vh | 29,8 |
| Aavoja vh | 17,2 |
Jõgevamaa
| Kuremaa | 397,1 |
|---|---|
| Kaiavere | 250,7 |
| Elistvere | 175 |
| Jõemõisa järv | 64,2 |
| Pikkjärv | 58,5 |
Läänemaa
| Veskijärv | 184,2 |
|---|---|
| Hindaste | 124,5 |
Põlvamaa
Pärnumaa
| Ermistu | 480 |
|---|---|
| Tõhela | 407,3 |
Saaremaa
| Suurlaht | 531 |
|---|---|
| Muullutu laht | 412,7 |
| Karujärv | 330 |
| Undu laht | 226,9 |
| Kooru järv | 75 |
Tartumaa
Valgamaa
| Aheru järv | 234 |
|---|---|
| Nõuni järv | 78,8 |
| Tündre järv | 72,9 |
| Koorküla Valgjärv | 44,1 |
| Koobassaare järv | 42,6 |
| Korijärv | 36,4 |
| Karula Pikkjärv | 34,9 |
| Inni järv | 24,5 |
| Mõrtsuka järv | 19,7 |
| Juusa järv | 19,3 |
| Kullijärv | 16,4 |
| Voki järv | 16,2 |
| Jaska järv | 15 |
| Rautina järv | 14 |
| Mäha järv | 13,9 |
| Pikre järv | 12,5 |
| Kuritse järv | 11,9 |
| Puide paisjärv | 11,5 |
| Kiivite järv | 10,5 |
| Pilkuse järv | 10,5 |
| Köstrejärv | 10,4 |
| Väike-Emajõgi | |
Viljandimaa
| Veisjärv | 487,5 |
|---|---|
| Õisu järv | 193,4 |
| Parika järv | 108,5 |
| Ruhijärv | 99,6 |
| Mäeküla järv | 61,7 |
| Kariste järv | 59,9 |
| Päidre järv | 23 |
Võrumaa
| Vagula järv | 518,7 |
|---|---|
| Tamula järv | 231,3 |
| Hino järv | 198,8 |
| Ähijärv | 176,2 |
| Pabra järv | 84,4 |
| Lõõdla järv | 76,7 |
| Murati järv | 65,8 |
| Kirikumäe järv | 61,4 |
| Pullijärv | 61,7 |
| Ubajärv | 49 |
| Kisejärv | 48,9 |
| Suur Pehmejärv | 45,9 |
| Uhtjärv | 43,5 |
| Kahrila järv | 35,2 |
| Kavadi järv | 27,4 |
| Noodasjärv | 26,5 |
| Vaskna järv | 23,6 |
| Misso Saarjärv | 22,5 |
| Kikkajärv | 21,4 |
| Kasaritsa Verijärv | 19,9 |
| Karsna järv | 16,3 |
| Plaani Külajärv | 16,1 |
| Majori järv | 15 |
| Kubija järv | 13,6 |
| Lauga järv | 13,6 |
| Väimela Mäejärv | 13,6 |
| Rõuge Suurjärv | 13,5 |
| Preeksa Palujärv | 11,7 |
| Lasva järv | 10,9 |
| Kalijärv | 10,5 |
| Kurgjärv | 10,5 |
| Obinitsa paisjärv | 20,9 |
| Võhandu jõgi | |
LISA 5. Harrastuslikul nakkevõrgupüügil püütud kalakogused
| Püük nakkevõrguga kalastuskaardi alusel 2005-2008 kalaliikide ja veealade kaupa (kg). | | | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | Ahven | Haug | Särg | Latikas | Lest | Lõhe | Merifor | eKoha | Linask | Merisiig | Koger | Muud |
| 2005 | | | | | | | | | | | | | |
| Kokku | 364346 | 99287 | 15677 | 130138 | 17454 | 41503 | 1601 | 2302 | 18628 | 4550 | 5678 | 6808 | 20719 |
| Meri sh | 88604 | | | | | | | | | | | | |
| 32-1 | 32284 | 4994 | 322 | 359 | 97 | 20488 | 760 | 829 | 15 | 2 | 2871 | | 1541 |
| 32-2 | 12700 | 4040 | 45 | 505 | 633 | 711 | 294 | 617 | 268 | 17 | 1896 | | 3674 |
| 28—2 | 2269 | 60 | 137 | 35 | 0 | 1367 | 133 | 120 | 0 | 0 | 27 | | 387 |
| 28—5 | 17735 | 4789 | 831 | 1432 | 177 | 2409 | 219 | 114 | 351 | 90 | 126 | | 7194 |
| 29—4 | 6809 | 965 | 1099 | 786 | 32 | 1360 | 0 | 6 | 5 | 78 | 137 | | 2336 |
| 29—2 | 16808 | 316 | 251 | 119 | 0 | 14313 | 196 | 562 | 0 | 0 | 244 | | 769 |
| Peipsi, Lämmi, Pihkva järv | 241962 | 80157 | 6838 | 120415 | 10877 | | | | 13993 | 259 | | | 9423 |
| Võrtsjärv | 4735 | 76 | 1326 | 4 | 450 | | | | 2755 | 28 | | | 97 |
| Narva jõgi ja veehoidla | 10009 | 1858 | 654 | 4132 | 1677 | | | | 10 | 1255 | | | 424 |
| Muud siseveekogud | 19036 | 2032 | 4176 | 2352 | 3511 | | | 54 | 1232 | 2822 | 379 | 6808 | 4330 |
| 2006 | | | | | | | | | | | | | |
| Kokku | 162162 | 25246 | 7035 | 42613 | 7398 | 42682 | 1019 | 2667 | 4490 | 3917 | 6198 | 6363 | 12535 |
| Meri sh | 84551 | | | | | | | | | | | | |
| 32-1 | 31128 | 3725 | 90 | 333 | 28 | 21603 | 375 | 611 | 3 | 0 | 2973 | 238 | 1149 |
| 32-2 | 11826 | 2534 | 9 | 251 | 371 | 495 | 345 | 1047 | 134 | 8 | 2402 | 148 | 4082 |
| 28—2 | 3728 | 103 | 40 | 44 | 0 | 2709 | 119 | 134 | 0 | 0 | 94 | 319 | 166 |
| 28—5 | 16173 | 3951 | 747 | 1253 | 72 | 1593 | 72 | 87 | 610 | 115 | 169 | 4293 | 3210 |
| 29—4 | 4597 | 590 | 379 | 321 | 9 | 2003 | 6 | 49 | 26 | 3 | 232 | 217 | 762 |
| 29—2 | 17100 | 305 | 193 | 389 | 0 | 14218 | 102 | 740 | 0 | 2 | 296 | 50 | 807 |
| Peipsi, Lämmi, Pihkva järv | 53418 | 11911 | 644 | 37615 | 825 | | | | 1103 | 49 | | | 1272 |
| Võrtsjärv | 3771 | 55 | 953 | 11 | 972 | | | | 1699 | 35 | | | 46 |
| Narva jõgi ja veehoidla | 3889 | 569 | 458 | 1011 | 717 | | | | 0 | 718 | | | 417 |
| Muud siseveekogud | 16533 | 1505 | 3522 | 1386 | 4404 | 61 | 0 | 0 | 916 | 2988 | 33 | 1099 | 619 |
| 2007 | | | | | | | | | | | | | |
| Kokku | 174255 | 21921 | 6233 | 49706 | 8148 | 42553 | 2353 | 3252 | 3865 | 4710 | 6508 | 8192 | 17184 |
| Meri sh | 86260 | | | | | | | | | | | | |
| 32-1 | 28746 | 2302 | 97 | 294 | 64 | 18571 | 724 | 1089 | 9 | 0 | 3533 | 579 | 1483 |
| 32-2 | 9167 | 1561 | 23 | 120 | 351 | 493 | 1061 | 1074 | 177 | 3 | 2004 | 41 | 2262 |
| 28—2 | 4224 | 54 | 48 | 82 | 0 | 2878 | 162 | 167 | 0 | 0 | 70 | 350 | 413 |
| 28—5 | 18336 | 5299 | 718 | 1401 | 19 | 1252 | 153 | 79 | 1089 | 44 | 264 | 4826 | 3195 |
| 29—4 | 4584 | 756 | 322 | 339 | 5 | 1740 | 5 | 16 | 5 | 0 | 198 | 190 | 1009 |
| 29—2 | 21203 | 245 | 119 | 322 | 2 | 17620 | 249 | 828 | 0 | 1 | 396 | 49 | 1374 |
| Peipsi, Lämmi, Pihkva järv | 62111 | 9281 | 850 | 44029 | 514 | | | | 91 | 208 | | | 7138 |
| Võrtsjärv | 3382 | 20 | 770 | 0 | 901 | | | | 1655 | 6 | | | 30 |
| Narva jõgi ja veehoidla | 7054 | 785 | 620 | 1536 | 2146 | | | | 6 | 1185 | | | 777 |
| Muud siseveekogud | 15449 | 1618 | 2668 | 1584 | 4146 | 0 | 0 | 0 | 833 | 3264 | 44 | 2159 | 875 |
| 2008 | | | | | | | | | | | | | |
| Kokku | 177996 | 18027 | 6985 | 58964 | 9162 | 39736 | 2145 | 2799 | 5204 | 5657 | 7059 | 7486 | 15099 |
| Meri sh | 86676 | | | | | | | | | | | | |
| 32-1 | 27141 | 2793 | 104 | 222 | 25 | 16101 | 921 | 1009 | 10 | 11 | 3786 | 515 | 1644 |
| 32-2 | 10150 | 2764 | 24 | 140 | 522 | 233 | 536 | 731 | 206 | 6 | 2293 | 43 | 2651 |
| 28—2 | 4073 | 103 | 56 | 197 | 0 | 2771 | 92 | 217 | 0 | 2 | 73 | 282 | 280 |
| 28—5 | 18895 | 4733 | 562 | 1807 | 115 | 1605 | 245 | 152 | 613 | 107 | 389 | 4572 | 3993 |
| 29—4 | 5367 | 794 | 441 | 645 | 7 | 1270 | 21 | 16 | 6 | 0 | 159 | 717 | 1293 |
| 29—2 | 21050 | 207 | 106 | 178 | 0 | 17713 | 328 | 675 | 0 | 1 | 322 | 39 | 1482 |
| Peipsi, Lämmi, Pihkva järv | 59741 | 3927 | 989 | 51490 | 679 | | | | 193 | 3 | | | 2460 |
| Võrtsjärv | 5106 | 18 | 775 | 0 | 1267 | | | | 3001 | 3 | | | 44 |
| Narva jõgi ja veehoidla | 8690 | 990 | 986 | 2475 | 2709 | | | | 6 | 798 | | 237 | 489 |
| Muud veekogud | 17783 | 1699 | 2944 | 1809 | 3838 | | | | 1169 | 4727 | | | 1597 |
|
<urn:uuid:0f5696ec-c736-4087-8ddc-2d9b66c817f8>
|
CC-MAIN-2017-43
|
http://www.kalastajateselts.ee/fail/Harrastuskalap%C3%BC%C3%BCgi%20arengukava%20aastateks%202010%E2%80%932013%20(perspektiiviga%20kuni%202018).pdf
|
2017-10-22T20:41:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-43/segments/1508187825464.60/warc/CC-MAIN-20171022203758-20171022223758-00235.warc.gz
| 480,679,386
| 53,242
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99971
|
ekk_Latn
| 0.999974
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
100,
110,
4158,
8071,
10085,
13766,
16260,
18821,
21526,
25755,
29560,
34047,
35081,
38302,
41964,
42748,
44249,
45514,
48021,
50732,
54422,
56231,
56598,
60398,
62081,
64455,
65337,
68369,
72442,
75837,
79296,
83613,
87745,
92654,
95517,
100224,
103432,
107960,
108300,
109003,
112760,
115750,
118011,
122739
] | 1
|
[
0.08251953125,
0.4140625,
0.322265625,
0.1591796875,
0.0174560546875,
0.0052490234375
] |
Maailm – suurim paanika möödas?
Ida-Euroopa – kriisist enim mõjutatud kahandab oluliselt nõudlust välisturgudel
kahandab oluliselt nõudlust välisturgudel reservide mahud väga väikesed
Kapitali liikumine arenevate riikide majandustesse
Eesti pangandus, viivislaenud juuli-07
juuli-07
|
<urn:uuid:600d1db2-6cb2-4206-b4cd-5b0adeeaebb5>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://www.redgatecapital.eu/cms-data/articles/201/37/pdf/majandusmajakas-ettekanne-veikko-maripuu.pdf
|
2021-09-28T15:36:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00044-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 977,809,305
| 114
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
33,
239,
289
] | 1
|
[
0.05224609375,
0.92578125,
0.020751953125,
0.003021240234375,
0.00009012222290039062,
0.000011622905731201172
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Vahendus>Vahendus ELi liikmesriikides
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change
Vahendus ELi liikmesriikides
Holland
Vahendus tähendab seda, et pooled lahendavad omavahelise konflikti koos, sõltumatu vahendaja juhendamisel. Sellel kohtuvälisel vaidluste lahendamise viisil on mitu eelist. Sageli on vahenduse kasutamine lühikese aja jooksul vajalik, see aitab vältida pikaleveninud ja kulukaid menetlusi. Vahendus aitab säilitada pooltevahelisi suhteid, sest nad püüavad vabatahtlikult leida lahendust. Vahendus tähendab seda, et pooled lahendavad omavahelise konflikti koos, sõltumatu vahendaja juhendamisel. Sellel kohtuvälisel vaidluste lahendamise viisil on mitu eelist. Sageli on vahenduse kasutamine lühikese aja jooksul vajalik, see aitab vältida pikaleveninud ja kulukaid menetlusi. Vahendus aitab säilitada pooltevahelisi suhteid, sest nad püüavad vabatahtlikult leida lahendust.
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.
-----eesti keel-----bulgaaria keelhispaania keeltšehhi keeltaani keelsaksa keelkreeka keelinglise keelprantsuse keel horvaadiitaalia keelläti keelleedu keelungari keelmalta keelpoola keelportugali keelrumeenia keelslovaki keelsloveeni
keelsoome keelrootsi keel
Kellega ühendust võtta?
Madalmaades on mitu vahendajate registrit. ( ) haldab ( Mediatorsfederatie Nederland Register van , varem NMI-register). Madalmaade vahendajate liit on ühendus, mis ühendab Madalmaade suurimaid vahendajate ühendusi. Madalmaade Mediators vahendajate liidu registrisse kantakse ainult need vahendajad, kes vastavad põhjalikult kaalutud kvaliteedikriteeriumidele. Madalmaade valitsus kohaldab Madalmaade vahendajate liidu nõudeid tasuta õigusabi valdkonnas tegutsevate vahendajate registri (õigusabiameti ) koostamiseks. Lisaks sellele on olemas ka . Madalmaade vahendajate liit vahendajate registrit register ADRi rahvusvaheline register
Vahendajate liidu aadress:
Westblaak 140
3012 KM Rotterdam postiaadress:
Westblaak 21499
3001 KM Rotterdam
Telefon: 010 - 201 23 44
E-posti aadress:
[email protected]
Millises valdkonnas on vahenduse kasutamine lubatud ja/või kõige tavalisem?
Vahendamine on alati lubatud ja kõige rohkem leiab see kasutust tsiviil- ja avaliku õiguse valdkonnas. Juba mitu aastat on olnud võimalik vahendust kasutada ka kriminaalõiguse valdkonnas.
Kas tuleb järgida erieeskirju?
Vahendus on vabatahtlik. Vahenduses osalevad pooled ei ole seadusega kohustatud vahenduskokkulepet allkirjastama. See kokkulepe sisaldab näiteks kokkuleppeid konfidentsiaalsuse ja poolte esindatuse kohta. Kui pooled kasutavad Madalmaade vahendajate liidu vahendaja teenust, peavad nad kohaselt allkirjastama vahenduskokkuleppe. Madalmaade vahendajate liidu 2017. aasta määruse
Madalmaade vahendajate liidu vahendaja peab järgima Madalmaade vahendajate liidu käitumisjuhendit ja vahendusmäärust Kaebuse vahendaja tegevuse kohta saate esitada vahendustegevuse kvaliteedi ühingule ( s). Stichting Kwaliteit Mediator
Teavitamine ja koolitus
Selleks et vahendaja kantaks vahendajate registrisse, peab ta olema läbinud vahendustegevuse tunnustatud põhikoolituse, sooritanud teooriaeksami ja läbinud hindamise ning esitama hea maine tunnistuse ( ). Verklaring Omtrent het Gedrag
Samuti peab ta oma erialaseid teadmisi iga kolme aasta järel ajakohastama. Ta peab osalema vähemalt üheksas vahendusmenetluses, mille kogukestus on vähemalt 36 tundi, ning viima aastas lõpule vähemalt kaks vahendusmenetlust, mille kogukestus on vähemalt 8 tundi. Üheksast vahendusmenetlusest, mis tuleb lõpule viia kolme aasta jooksul, vähemalt kolm tuleb lõpetada kirjaliku kokkuleppega. Üheksast vahendusmenetlusest, mis tuleb lõpule viia kolme aasta jooksul, peavad kuni kolm vahendusmenetlust olema ühised menetlused. Lisaks sellele peab vahendaja kolme aasta jooksul koguma 48 punkti täienduskoolituse eest ja osalema vastastikuses juhendamises. Samuti peab iga vahendaja iga kolme aasta järel osalema vastastikuses hindamises. Selle
käigus hindab sõltumatu ja erapooletu kolleeg seda, kas vahendusteenus vastab keskmisele tasemele, mida selle elukutse esindajalt oodatakse. Seega esitavad Madalmaad vahendajate registrisse kantud vahendajatele rangeid kvaliteedinõudeid.
Kui suured on vahendusega kaasnevad kulud?
Vahendaja tunnitasu varieerub. Lisaks töökogemusele on olulised ka vahendaja ametialane taust ja töövaldkond. Seetõttu on mõistlik vahendajalt enne küsida, kui suur on tunnitasu ja millised lisakulud võivad tekkida. Vahendaja peab oma tegevusega seotud kulusid alati täpsustama. Lisaks sellele sõltuvad vahendusmenetluse kulud selle kestusest ja sellest, kui mitu korda vahendajaga nõu peetakse. Keskmiselt on vahendaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta).
Kui Te ei suuda tasuda vahendaja tasu, võite teatavatel tingimustel saada toetust õigusnõustamisega seotud kulude katteks. Kui Teil on õigus tasuta õigusabile, peate maksma ainult omaosaluse. Omaosaluse suurus sõltub sissetulekust vara väärtusest.
Lisateavet vahenduse kulude kohta leiate. siit
Kas vahenduse teel saavutatud kokkulepet saab täitmisele pöörata?
Seaduse kohaselt on vaidluse pooltel võimalik taotleda vahendusmenetluse tulemusena saavutatud kirjaliku kokkuleppe sisu täidetavaks tunnistamist. Seotud lingid hollandi keel
ET
Madalmaade lepitajate liit
Vahendusega kaasnevad kulud
Madalmaade vahendajate liidu 2017. aasta määrus
Viimati uuendatud: 14/01/2022
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:b0fecc2d-c108-42f8-8dff-5bd98f57f91e>
|
CC-MAIN-2024-10
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=64&idCountry=nl&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2024-02-28T02:59:58+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-10/subset=warc/part-00241-d9675c6d-5c8d-45bb-9c98-c56e42022a4d.c000.gz.parquet
| 213,523,693
| 2,382
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5597,
6181
] | 1
|
[
0.022216796875,
0.671875,
0.279296875,
0.021484375,
0.0030364990234375,
0.000675201416015625
] |
Töö nr: 04/08
Tellija: City Capital OÜ
RAPLA LINNA VILJANDI MNT 11 KINNISTU DETAILPLANEERING
Detailplaneeringu koostas: RUUM JA MAASTIK OÜ
Olevimägi 16 10123 Tallinn
Tel: 6 615 645
Faks: 6 411 114
www.ruumjamaastik.ee
Kontaktisik: Maarja Zingel
Tel: 52 242 92
[email protected]
Tallinn 2008
I Sisukord
II Menetlusdokumendid
III Seletuskiri
1. Koostamise alused ja lähtedokumendid
Koostamise alused:
Rapla valla ehitusmäärus;
Rapla Vallavolikogu otsus 30 august 2007 nr 53, mille alusel on algatatud detailplaneering Rapla linnas Viljandi mnt 11 asuval kinnistul.
Lähteülesanne detailplaneeringu koostamiseks 9. jaanuar 2008.
CITY CAPITAL OÜ taotlus Rapla Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamiseks.
Rapla Valla Üldplaneering.
(VT. menetlusdokumendid).
Lähtedokumendid:
Planeeringu koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:
- Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad
- Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine
jt. kehtivad õigusaktid ning normid.
2. Koostamiseks tehtud uuringud
Planeeritava ala topo-geodeetiline mõõdistamine teostati aprillis 2008 A Geo OÜ poolt, töö nr 8045.
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rapla linnas Viljandi mnt 11 asuva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine ja ehitusõiguse andmine 3-korruselise ärihoone rajamiseks, parkimise ning liikluskorralduse määramine.
Olemasolev situatsioon ja olukorra kirjeldus
Planeeritav ala paikneb Rapla linnas Viljandi maanteega lõunast piirneval krundil. Kinnistu piirneb Aasa tänavaga selle läänepiiril, moodustades Viljandi mnt äärse väljakujunenud hoonestusega tänavajoone. Kinnistu on hoonestamata, seal varem paiknenud hoonestus on lammutatud. Planeeritav ala hõlmab kinnistut Viljandi mnt 11.
Kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa ja kinnistu katastri tunnuseks on 67001:006:0008 ning suuruseks 1761 m². Kinnistu on eraomanduses, omanikuks on OÜ City Capital. Alal kasvavad üksikud väikese väärtusklassilised puud.
Kinnistu hoonestamist piiravad selle Aasa ning Viljandi mnt servas kulgevad elektri maakaabli trass ning õhuliini kaitsevööndid.
Planeeritava ala piirneb valdavalt elamumaa sihtotstarbeliste kruntidega, Tallinna mnt ja ringliiklussõlme äärde jäävate kruntide sihtostarveteks on valdavalt ärimaa. Piirkonnas on väljakujunenud ehitusjoon.
Planeeritava ala lähipiirkonna teedevõrgu moodustavad Viljani mnt, Aasa, Eha ja Jõe tänavad.
Vt. joonis nr. 1 `Asukohaskeem`, joonis nr. 2 `Kontaktvöönd` ja joonise nr 3 `Tugiplaan`.
Planeeritava ala (piiri)naabrid (aadress, kat. tunnus, sihtotstarve):
Piirkonna varustatus insener - tehniliste võrkudega on tagatud.
4. Planeeringulahenduse kirjeldus
Planeeritav kinnistu on hetkel hoonestamata ja moodustab tühimiku olemasoleva Viljandi mnt äärsete hoonete rivis. Viljandi mnt paaritute numbritega osas on väljakujunenud äride piirkond, mis kandub linna südamest väljapoole, mistõttu on ka põhjendatud olemasoleva elamumaa sihtotstarbe muutmine ärimaaks. Detailplaneeringu lahendust toetab ka kehtiv valla üldplaneering ning piirkonna arengutedentsid. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt oli maa-ala perspektiivseks maakasutuseks määratud ühiskondlike hoonete maa-ala. Maa-ala on ette nähtud munitsipaal- ja riigiasutuste, firmade kontorite, büroode, kaupluste, toitlustusettevõtete, kultuuri-, spordi-, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuasutuste, teenindusasutuste, kirikute, puhkeasutuste ehitamiseks. Maa-alal võivad paikneda siia sobivad elamud ja väikeettevõtted.
Detailplaneeringuga nähakse ette planeeritava krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmist elamumaast ärimaaks. Planeering näeb ette ehitusõiguse andmise kaubandustoitlustus- ja teenindus ning kontori- ja büroohoone sihtotstarbelise hoone rajamiseks.
Planeeritav hoone paigutub Viljandi mnt-st 20 meetri kaugusele, jälgides Viljandi mnt 15 ja 17 hoone paiknemist. Hoonestusala paiknemine arvestab olemasolevate tehnovõrkude paiknemisega ning nende servituutalade laiusega, tuleohituse kujadega. Hoonestus on seotud krundipiiridega. Juurdepääs hoonele ning planeeritavatele parkimisaladele on ette
nähtud Aasa tänavalt. Parkimisalad on paigutatud hoone lõuna- ja põhjaküljele, juurdepääs jalakäijatele on Viljandi mnt-lt lähtuvalt ning Aasa tänava osas pikendatavalt jalgteelt. Hoone idaküljele jääb haljasriba, mis eraldab planeeritud hoonet Viljandi mnt 13 paiknevast olemasolevast elamust.
Krundi ehitusõigus ja kasutustingimused
Lähteülesandest ja omaniku soovidest lähtuvalt nähakse planeeringuga ette elamumaa sihtotstarbelise krundi muutmine ärimaaks.
Planeeringuga ei toimu olemasoleva kinnistu jagamist.
Krundi kasutamise sihtotstarve:
-kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (BT 50%)
-kontori- ja büroohoone maa (BB 50%)
Krundi suurus:
- 1761 m²
Hoonete suurim lubatav arv krundil:
- 1 hoone
Hoone suurim lubatud ehitusalune pind:
- 564 m²
Hoone suurim lubatud brutopind:
- 1690 m²
Hoone suurim lubatud kõrgus:
- 14 meetrit
Hoone korruselisus:
- kuni 3 korrust
Krundi täisehituse protsent:
- 32%
5. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
Planeeritava alale on juurdepääs Viljandi mnt-t Aasa tänava kaudu. Aasa tänavalt lähtub kaks juurdepääsu teed sõidukitele, mis paiknevad hoone lõuna- ja põhjaküljele.
Parkimiskohtade arv lähtub hoone lubatavast brutopinnast ning arvestab suurt külastajate arvu (auto kohtade arvutus 1/60). Parkimiskohtade vajadus on normatiivselt 28 auto kohta, planeering näeb ette auto kohti 32 (s.h üks koht invasõidukile).
Jalakäijate liiklus on lahendatud Viljandi mnt lähtuvat kõnniteed pidi, mida planeeringuga pikendatakse Aasa tänava osas. Kõnnitee laiuseks Aasa tänava ääres on 2 meetrit ning Viljandi mnt ääres 2,5 meetrit. Planeeringuga on ette nähtud jalakäijate ülekäik Aasa tänavale.
6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeritaval alal kasvavad üksikud väheväärtuslikud puud, mis planeeringu kohaselt kuuluvad likvideerimisele. Perspektiivne haljastatav ala kujuneb krundi idapiirile. Haljasala kujundus täpsustub ehitusprojekti staadiumis, kui koostatakse haljastuse projekt. Haljastatavale pinnale on võiamlik luua leht- ja okaspõõsaste grupp.
7. Arhitektuursed tingimused
Planeeritav ärihoone on kuni kolme korruseline. Arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel arvestada piirkonna ehituslaadiga.
Hoone arhitektuurne eskiisprojekt kooskõlastatakse eelnevalt valla arhitektiga ja Rapla Vallavalitsusega.
Välisviimistlusmaterjalid: krohvitud pind, klaas, kivi, puit, betoon. Katus on lubatav kelpvõi kaldkatus, kaldega kuni 30º.
8. Tehnovõrkude ja – rajatiste paigutus
Vee- ja kanalisatsioonilahendus
Planeeritava ala vee- ja kanalisatsioonilahenduse aluseks on AS Rapla Vesi poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 1-8/49, 28.07.2008.
Planeeritava ala ühisveevarustuse ja tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud veetrass Aasa tn olemasolevast veetorust väljavõte, eraldatakse kinnistu piiril maakraaniga. Väljavõte veetorustikust on planeeritud kanalisatsiooni liitumiskaevust Viljandi mnt poole jääva endise „kolonka" torustiku asendamisega. Planeeritud veetarbimise maht on 5m³/d.
Tuletõrjevesi on lahendatud olemasoleva hüdrandi baasil, mis asub planeeringualast ca 50m kaugusel Viljandi mnt 6 (korvpallikool) juures. Tuletõrjevee vajadus on 20l/s.
Planeeritava krundi põhjanurka läbib olemasolev veetorustik, millele nähakse ette servituudi seadmise vajadus. Vt. seletuskiri p.11 Servituutide vajadus.
Reovete ärajuhtimine on planeeritud Aasa tn olevasse liitumiskaevu. Reovete maht on max. 5m³/d.
Vee- ja kanalisatsiooni tehniline lahendus antakse tööprojekti staadiumis.
Sadevesi
Sade- ja pinnavete juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Sadeveed juhitakse teisel pool Viljandi mnt asuvasse sadevee ülepumplasse. Parklast kogutavale sadeveele tuleb projekteerida õli-, liivapüüdur. Planeeritaval krundil antakse sadevete lahendus ehitusprojekti staadiumis.
Elekter
Detailplaneering on koostatud vastavalt OÜ Jaotusvõrgu Rapla-Järva regiooni poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 148541.
Jaotusalajaamaks on maapanga 10/0,4kV alajaam. Planeeritava krundi piiril, tänava maa-alal, asub olemasolev liitumiskilp. Alajaamast liitumiskilpi kulgev kaabel tuleb asendada vastavalt vajadusele. Planeeritava krundi Viljandi mnt poolet serva läbib elektrimaakaabel, millele on ette nähtud servituudi seadmise vajadus. Vt. seletuskiri p.11 Servituutide vajadus.
Elektrivarustuse tehniline lahendus antakse tööprojekti staadiumis.
Tänavavalgustus
Viljandi mnt ja Aasa tn ääres asub olemasolev tänavavalgustus. Aasa tn ääres olevad valgustimastid paiknevad osaliselt planeeritava krundi piiril. Nimetatud kohta on ette nähtud servituudi seadmise vajadus. Vt. seletuskiri p.11 Servituutide vajadus.
Side
Sidelahenduse koostamisel on aluseks Elion Ettevõtted AS-i telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 8569778.
Planeeritava hoone sidevarustuse tagamiseks on planeeritud sidekanalitoruga sisseviik Aasa tn 5 juures asuvast Elioni kaablikanalisatsiooni kaablikaevust S-4.
Sidevarustuse tehniline lahendus antakse tööprojekti staadiumis.
Küte
Planeeritavate hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt (elektri - või pelletkütte baasil).
Tuleohutuse tagamine
Planeeritav hoone peab kuuluma tuleohutusklassi TP2.
Hooned rajatakse kooskõlas VV määrusega nr 315 ehitised ja selle osale esitatavad tuleohutuse nõuded. Tulekustutusvesi tagatakse olemasoleva hüdrandi baasil, mis asub planeeritavast alast ca 50m kaugusel Viljandi mnt 6 (korvpallikool) juures. Kustutusvee vajadus on 20 l/s. Kustutusevee veevarustus tagatakse vastavalt EVS 812:5-2005 tuletõrje veevarustuse nõuetele.
9. Keskkonnakaitse abinõud
Detailplaneeringus on kinni peetud kehtivatest piirangutest. Kruntimisel ja hoonestusõiguse määramisel on lähtutud põhimõttest, et ohutekitajatest (maanteed ja tootmisettevõtted) tulenevad kahjulikud mõjud jääksid elamutest võimalikult kaugele. Kavandatav tootmine ja laomajandus peavad olema võimalikult loodus- ja keskkonnasõbralikud. Kui tootmisprotsessi käigus siiski tekib keskkonda mõjutavaid tegureid, peab kontrollima, et nende mõju ei ulatuks konkreetsest krundist kaugemale. Suurematele asfaltpindadele, laoplatsidele ja parklatele tuleb rajada sadevete lokaalsed puhastusseadmed (õlipüüdjad).
Planeeringulahendus ei too kaasa endaga keskkonna muutumist ning puudub vajadus keskkonna mõjude hindamise järele.
-
Mõju pinnasele
Planeeringu elluviimisel ei kaasne ulatuslikku mõju pinnasele. Säilitamaks ehitusalasse jäävat huumusmulda tuleb see eelnevalt koorida ning kasutada hilisemal ala haljastamisel.
- Mõju veekeskkonnale
Perspektiivsete hoonete ehitusprojektide staadiumis töötatakse välja kaasaegsed sadeja liigvete juhtimise süsteemid selliselt, et see ei kahjusta naaberkinnistuid ega pinnaseja põhjavett. Planeeringu kohaselt on nii joogiveega kui olmekanalisatsiooniga varustus läbi tsentraalse võrgu.
- Mõju õhukeskkonnale
Planeeringu ellurakendumisel ei suureneb ala liikluskoormus. Liiklusskeemi lahendus tagab alal turvalise liiklemise. Õhukeskkonda mõjutab ka hoonete kütmine. Lõpliku valiku tegemisel kütteliikide valikul on kõik alternatiivid ja kütteliikide kombinatsioonid aktsepteeritavad, soovitame iga variandi puhul rakendada sellele sobivaid negatiivset keskkonnamõju leevendavaid meetmeid (optimaalne kütterežiim, eeskujulik hoonete soojustus, küttesüsteemina toimivad efektiivsed tehnoloogiad – ja elektrilised soojapumbad jms).
- Mõju maastikule ja taimestikule
Planeeritaval alal kasvavad üksikud väheväärtuslikud puud. Planeeringulahendus näeb ette võimaluse madalhaljastuse rajamiseks. Soovitatav on hoone ehitusprojekti staadiumis koostada ala haljastamiseks haljastusprojekt.
- Mõju loomastikule
Kuna tegemist on linnakeskkonnale ning perspektiivne hoone hakkab paiknema väljakujunenud hoonestusalas, siis mõju loomastikule ei ole.
Planeeringulahendus toetab linnakeskuse ärifunktsioone, luues uusi töökohti ning
- Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale pakkudes kvaliteetset teenust linnakodanikele.
Jäätmete kogumine viiakse läbi krundi piires. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb lähtuda valla jäätmehoolduseekirjast (määrus nr. 31 25.11.2004) ja jäätmeveo rakendamise korrast (määrus nr2 25.01.2007). Vastavalt sellele on juriidilisest isikutest jäätmetekitajad kohustatud korraldama oma jäätmete käitlust või andma need eeskirjaga kindlaks määratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele. Kõigil jäätmetekitajatel peavad Rapla vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise kogumisvahendi kasutamise lepingud. Ohtlikud jäätmed on jäätme tekitaja või territooriumi valdaja kohustatud viima selleks Rapla vallas ettenähtud kogumispunktidesse.
Krunt tuleb varustada prügikogumise konteineritega. Jäätmed tuleb koguda sorteeritult. Taaskasutatavate jäätmete kogumine liikide kaupa lahendada kas hoone mahus või jäätmemajas. Jäätmemahutid on planeeritaval alal soovitav paigutada nii, et nad jääksid silma eest varjatuks, kuid samas oleks hõlpsasti prügiveoautodele ligipääsetavad. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud vastavat tegevusluba omava ettevõtte poolt. Ehitustegevuse käigus tekkinud ehitusjäätmed on kohustuslik üle anda jäätmeluba omavale firmale.
10. Kuritegevuse ennetamine
Käesolev planeering lähtub turvalisuse ja turvatunde tagamise aspektidest. Planeeringulahendusega on loodud sobivad tingimused sotsiaalse kontrolli ja omanikutunde tekkimiseks
Kuritegevuse ennetamine:
- Soovitused Eesti standardis
Standardi soovitustele tuginedes toetab käesolev planeering kaasa piirkonna polüfunktsionaalsele kasutusele: elamu- ja äripinnad. Ärifunktsiooni lisandumine suurendab ala elavust ja tagab inimeste kohaloleku ka päevasel ajal, mis omakorda toob kaasa sotsiaalse kontrolli suurenemise.
- Nõuded ehitusprojekti koostamiseks
Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb rajatava hoone sissepääsud valgustada, olemasolev tänavavalgustus säilib.
Vandalismiakte ja sissemurdmiste riske vähendavad ka hoone uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke.
Krundi välisruumi läbimõeldud planeerimine (maastikukujundus) ja korrashoid suurendavad peremehetunnet ja vähendavad seeläbi kuriteohirmu ja vandalismi. Alade korrashoid on oluline kuritegevust ennetavate aspektide puhul.
Aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: linnaplaneerimine
11. Servituutide vajadus
Servituudi seadmise vajadus:
- madalpingekaablile koridoris laiusega 1m kaabli teljest AS-i Eesti Energia kasuks;
- tänavavalgustuse õhuliinile koridoris laiusega 2m liini teljest tehnovõrgu valdaja kasuks;
- veetorustikule koridoris laiusega 2m toru teljest tehnovõrgu valdaja kasuks.
IV Lisad
V Joonised
```
Joonis 1 – Situatsiooniskeem Joonis 2 – Kontaktvöönd Joonis 3 – Tugiplaan Joonis 4 – Põhijoonis
```
Joonis 5 – Tehnovõrkude koondplaan
VI Kooskõlastustabel ja kooskõlastuslisad
Piirangud
14
15
16
TP2
32
madalpingekaablile
koridoris
laiusega
1m
kaabli
teljest
AS-i
Eesti
Energia
kasuks;tänavavalgustuse
õhuliinile koridoris laiusega
2m liini teljest tehnovõrgu
valdaja
kasuks;veetorustikule
koridoris laiusega 2m toru
teljest tehnovõrgu val
daj
a
kasuks
Parkimis-
kohtade arv
tulepüsivuse
klass
Piirangud
14
15
16
TP2
32
madalpingekaablile
koridoris
laiusega
1m
kaabli
teljest
AS-i
Eesti
Energia
kasuks;tänavavalgustuse
õhuliinile koridoris laiusega
2m liini teljest tehnovõrgu
valdaja
kasuks;veetorustikule
koridoris laiusega 2m toru
teljest tehnovõrgu val
daj
a
kasuks
Parkimis-
kohtade arv
tulepüsivuse
klass
Piirangud
14
15
16
TP2
32
madalpingekaablile
koridoris
laiusega
1m
kaabli
teljest
AS-i
Eesti
Energia
kasuks;tänavavalgustuse
õhuliinile koridoris laiusega
2m liini teljest tehnovõrgu
valdaja
kasuks;veetorustikule
koridoris laiusega 2m toru
teljest tehnovõrgu valdaja
kasuks
Parkimis-
kohtade arv
tulepüsivuse
klass
arh. tingimused arh. tingimused
arh. tingimused plan.hoonete
Planeeritav ärihoone on kuni kolme korruseline.
Arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel
arvestada piirkonna
Välisviimistlusmaterjalid:
krohvitud pind, klaas, kivi, puit, betoon.Katus
on lubatav kelp- või kaldkatus, kaldega kuni
Planeeritav ärihoone on kuni kolme korruseline.
Arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel
arvestada piirkonna
Välisviimistlusmaterjalid:
krohvitud pind, klaas, kivi, puit, betoon.Katus
on lubatav kelp- või kaldkatus, kaldega kuni
plan.hoonete
Planeeritav ärihoone on kuni kolme korruseline.
Arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel
arvestada piirkonna
Välisviimistlusmaterjalid:
krohvitud pind, klaas, kivi, puit, betoon.Katus
on lubatav kelp- või kaldkatus, kaldega kuni
plan.hoonete kaupa
kaupa kaupa
sihtotstarvete sihtotstarvete
sihtotstarvete katastriüksuse
katastriüksuse katastriüksuse
brutopind brutopind
brutopind suletud
suletud suletud
(kat.üksuse osakaalu %
sihtotstarve ja sihtotstarve ja
sihtotstarve ja maa
maa maa
(DP liikide osakaalu %
sihtotstarve ja sihtotstarve ja
sihtotstarve ja maa
maa maa
krundil krundil
krundil hoonete arv
hoonete arv hoonete arv
maapinnast maapinnast
maapinnast olemasolevast
olemasolevast olemasolevast
max lubatav max lubatav
max lubatav arv
arv arv
max korruste max korruste
max korruste
krundi suurus krundi suurus
krundi suurus krundi aadress
krundi aadress krundi aadress
nr nr
nr
|
<urn:uuid:709b1cf0-a50c-4024-b793-7c304884517a>
|
CC-MAIN-2022-33
|
https://rapla.ee/documents/17843026/31470928/Viljandi_mnt_11_dp.pdf/9977a9ad-84c5-496e-b377-7af8acd5d52a
|
2022-08-14T06:18:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-33/subset=warc/part-00065-d466b69e-be2b-4525-ac34-1b10d57329da.c000.gz.parquet
| 453,356,680
| 6,975
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999113
|
ekk_Latn
| 0.999981
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
307,
319,
342,
1836,
4166,
5568,
7672,
9691,
11907,
14364,
14803,
14813,
14970,
15013,
17433
] | 0
|
[
0.478515625,
0.416015625,
0.06689453125,
0.03173828125,
0.004241943359375,
0.0023193359375
] |
Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Abielu ja registreeritud kooselu varalised tagajärjed
Abielu ja registreeritud kooselu varalised tagajärjed
Rahvusvahelised abielupaarid, kes vajavad õigusteavet omandi kohta lahutuse / kooselu lõpetamise või ühe poole surma korral.
Üha rohkem liidu kodanikke liigub ühest riigist teise õpingute, töö või pere loomise eesmärgil ning selle tulemusena leidub liidus ka üha rohkem segarahvusest paare: paarid, kus partneritel on eri kodakondsus, paarid, kes elavad liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole, paarid, kes omavad vara teises riigis, või paarid, kes lahutavad või surevad muus kui oma päritoluriigis. Rahvusvahelised paarid, kes on kas abielus või kelle kooselu on registreeritud, peavad oma vara haldama ning abielulahutuse/lahuselu või ühe partneri surma korral seda jagama.
Praegu puudub rahvusvahelises abielus või registreeritud partnerluses elavatel kodanikel selgus, kuidas oma vara lahutuse või surma korral hallata või jagada. Neil on raske leida teavet selle kohta, millise liikmesriigi kohtud on pädevad lahendama nende vara käsitlevaid asju, millist õigust nende vararežiimi suhtes kohaldatakse ning kuidas saavad nad lasta ühes liikmesriigis tunnustada ja täita teises liikmesriigis tehtud otsust nende vararežiimi kohta. 2011. aastal esitas komisjon kaks ettepanekut, mille eesmärk oli tagada rahvusvahelistele paaridele õiguskindlus seoses nende vara haldamise ja jagamisega abielulahutuse/lahuselu või ühe partneri surma korral. Ühes ettepanekus käsitleti abielupaaride ja teises ettepanekus registreeritud partnerluses elavate paaride vararežiimi. Kuna need ettepanekud kuulusid perekonnaõiguse valdkonda, pidi nõukogu võtma need pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu ühehäälselt. Pärast mitu aastat kestnud läbirääkimisi teatas nõukogu 2015. aasta detsembris, et ettepanekute vastuvõtmiseks mõistliku aja jooksul puudub ühehäälne nõusolek.
Seejärel avaldas 18 liikmesriiki (Rootsi, Belgia, Kreeka, Horvaatia, Sloveenia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Malta, Luksemburg, Saksamaa,
Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Austria, Bulgaaria, Soome ja Küpros) soovi hakata omavahel tegema tõhustatud koostööd rahvusvaheliste paaride vararežiimide valdkonnas, et võimaldada liikmesriikidel, kes seda soovivad, võtta kõnealuses valdkonnas vastu liidu õigusakte.
Pärast liikmesriikide sooviavalduste saamist võttis komisjon 2. märtsil 2016 vastu kolm ettepanekut: ettepanek võtta vastu rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid käsitlevates asjades, mis hõlmavad nii abieluvararežiime kui ka registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi, ning kaks ettepanekut võtta vastu nõukogu määrused tõhustatud koostöö rakendamiseks esiteks ja teiseks valdkonnas. nõukogu otsus, millega antakse luba tõhustatud koostööks abieluvararežiimide registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede
Kahe määruse ettepanekud sisaldavad eeskirju, millega määratakse kindlaks, millise liikmesriigi kohtud peaksid tegelema küsimustega, mis puudutavad rahvusvaheliste paaride varalisi suhteid (pädevus), millist õigust tuleks kõnealuste küsimuste suhtes kohaldada (kohaldatav õigus) ning kuidas toimub ühes liikmesriigis väljastatud kohtuotsuste ja notariaaldokumentide tunnustamine ja täitmine teises liikmesriigis. Arvestades, et kavandatavates määrustes käsitletakse rahvusvaheliste paaride vara haldamist ja eelkõige selle jagamist abielulahutuse/lahuselu või ühe partneri surma korral, on need määrused tihedalt seotud kehtivate liidu määrustega abielulahutuse/lahuselu ja pärimisasjade kohta.
Praegu analüüsivad komisjoni ettepanekuid nõukogu ja Euroopa Parlament.
Liikmesriigid, kes praegu veel tõhustatud koostöös ei osale, võivad sellega igal ajal ühineda.
Kui Te vajate teavet mõne liikmesriigi õiguse kohta abieluvararežiimide ja registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgede valdkonnas, võtke palun ühendust asjaomase liikmesriigi ametiasutustega. Samuti võite külastada Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu veebisaiti http://www.coupleseurope.eu/et/home/
.
Viimati uuendatud: 20/05/2019
Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.
ET
|
<urn:uuid:6504ce03-86b5-4400-8249-924804a066da>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=182&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2019-11-13T17:35:47
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00194-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 355,313,301
| 1,725
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000008
|
ekk_Latn
| 1.000008
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4434
] | 1
|
[
0.03759765625,
0.57421875,
0.349609375,
0.034912109375,
0.002044677734375,
0.000339508056640625
] |
Avaleht>Raha/Rahalised nõuded>Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides
Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides
Sloveenia
1 Millised on abinõude eri liigid?
Tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seaduses ( ) sätestatud esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõud on Zakon o izvršbi in zavarovanju eelmäärused ja ajutised määrused.
Hagide sunniviisilise tagamise puhul on nimetatud seaduses (pikemaajaliste) hagi tagamise abinõudena lubatud kasutada hagi tagamist kinnis- ja vallasvarale ning osalusele pandi seadmise abil. Võlausaldaja võib nõuda meetmeid hagide sunniviisiliseks tagamiseks samadel alustel nagu täitmisele pööramise puhul, s.t tuginedes täitedokumendile, mida eristatakse eel- ja ajutistest määrustest, mille näol on tegemist ajutist laadi abinõudega ja mille võtmist võib nõuda allpool esitatud tingimustel.
2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?
Eelmäärus: kohus teeb eelmääruse siseriikliku kohtu või muu organi otsuse alusel seoses rahalise nõudega, mida ei ole veel võimalik täitmisele pöörata, kui võlausaldaja suudab tõendada, et eksisteerib tõenäoline risk, et nõude tagamine on vastasel juhul võimatu või osutub märkimisväärselt keerulisemaks. Ajutised määrused on tähtajalised hagi tagamise abinõud, mille eesmärk on säilitada valitsev olukord või luua uus ajutine olukord, et võlausaldaja nõuet oleks võimalik hiljem tõhusalt sisse nõuda (kaitsvat laadi määrused), või ära hoida rasked ja kahjustavad tagajärjed ning vägivallaoht (regulatiivset laadi määrused).
Tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seaduse kohaselt võib jagada ja ajutised määrused rahaliste nõuete tagamise määrusteks mitterahaliste . nõuete tagamise määrusteks
Kohus teeb , kui võlausaldaja suudab tõendada nõude olemasolu tõenäosust või et nõue võlgniku vastu tekib. ajutise määruse rahalise nõude tagamise kohta Selle käigus peab võlausaldaja näitama, et tõenäoliselt on olemas risk, et võlgniku poolt vara kõrvaldamise, varjamise või muud liiki kasutamise tõttu muutub nõude täitmisele pööramine võimatuks või osutub see märkimisväärselt keerulisemaks.
Võlausaldaja ei pea tõendama riski olemasolu, kui ta tõendab, et on tõenäoline, et võlgnik kannataks kavandatud määruse tõttu vaid tähtsusetut kahju. Leitakse, et riski olemasolu on tõendatud, kui nõue tuleb täitmisele pöörata välismaal, välja arvatud juhul, kui see tuleb täitmisele pöörata Euroopa Liidu liikmesriigis.
Kohus teeb , kui võlausaldaja suudab tõendada nõude olemasolu tõenäosust või seda, et nõue võlgniku ajutise määruse mitterahaliste nõuete tagamiseks vastu tekib.
Lisaks peab võlausaldaja tõendama ühe järgmise eeltingimuse olemasolu:
risk, et nõude täitmisele pööramine muutub võimatuks või märkimisväärselt keerulisemaks;
määrus on vajalik selleks, et ennetada jõu kasutamist või ära hoida pöördumatu kahju tekkimist;
võlgniku jaoks ei ole tagajärjed kahjustavamad kui võlausaldaja jaoks, kui menetluse käigus leitakse, et väljastatud ajutine määrus on alusetu.
2.1 Menetlus
Eelmäärus: kohus, kes oleks pädev rakendama abinõu, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotleti, on kohus, kellel on territoriaalne pädevus lahendada taotlus eelmäärusega ja hagi tagada.
Pärast eelmääruse taotluse esitamist ja eelmääruse tegemise tingimuste uurimist teeb kohus otsuse, milles märgitakse muu hulgas tagatud nõude suurus koos intresside ja kuludega, ettenähtud garantii ja ajavahemik, mille jooksul kohus lubab sellel määrusel jõus olla. Eelmäärus ei tohi kehtida üle 15 päeva alates täitmisele pööramise tingimuste ilmnemisest.
Kui ajavahemik, mille jooksul kohus on lubanud eelmäärusel jõus olla, möödub enne, kui eelmääruse väljastamise aluseks olnud otsus muutub täitmisele pööratavaks, pikendab kohus võlausaldaja taotluse alusel eelmääruse kehtivust, tingimusel et asjaolud, mille alusel see eelmäärus väljastati, ei ole muutunud.
Ajutisi meetmeid käsitlev määrus: kui on algatatud tsiviilkohtumenetlus või muud liiki kohtumenetlus, teeb otsuse see pädev kohus, kus menetlus toimub. Juhul kui taotlus tagada hagi ajutisi meetmeid käsitleva määrusega on esitatud enne sellise kohtumenetluse algust, mille raames kohus teeb erimenetlusnormide alusel otsuse abieluasjades ja vanemlikku vastutust käsitlevates asjades, ning hagi tagamise eesmärgil on pädev kohus see ringkonnakohus, mille kohtualluvusse sellised menetlused kuuluvad. Juhul kui taotlus tagada hagi ajutisi meetmeid käsitleva määrusega on esitatud enne sellise kohtumenetluse algust, mille esemeks on koduvägivalda hõlmav tegu, ning hagi tagamise eesmärgil on pädev kohus see ringkonnakohus, mille kohtualluvusse sellised menetlused kuuluvad. Kui tsiviilkohtumenetlust või muud liiki kohtumenetlust ei algatata, on pädevus otsustada hagi tagamise abinõu taotluse üle ajutise määruse vastuvõtmisega ja hagi tagada sellel territoriaalse pädevusega kohtul, kes oleks pädev tegema otsust seoses täitetaotlusega. Seega võib järeldada, et kohtute territoriaalne pädevus teha ajutisi määruseid seoses selliste juhtumitega määratakse kindlaks hagi tagamise taotluse esemest lähtuvalt. Kui selleks on vallasvara, on territoriaalne pädevus selle piirkonna täitevkohtul, kus vara asub või kus on võlgniku alaline või ajutine elukoht. Kui hagi tagamist nõutakse seoses rahalise nõudega, registrikande vormis väärtpaberiga või võlgniku muude omandiõigustega, on territoriaalne pädevus üldjuhul sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku alaline elukoht või registreeritud asukoht. Kui hagi tagamist soovitakse seoses ettevõtja partneri osade või aktsiatega, on territoriaalne pädevus kohtul, kelle tööpiirkonnas asub ettevõtja registreeritud asukoht. Kui hagi tagamist soovitakse seoses kinnisvaraga, on territoriaalne pädevus sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas kinnisvara asub.
2.2 Peamised tingimused
Kohus teeb siseriikliku kohtu või muu organi otsuse alusel seoses rahalise nõudega, mida ei ole veel võimalik täitmisele pöörata, kui eelmääruse võlausaldaja suudab tõendada, et eksisteerib tõenäoline risk, et nõude tagamine on vastasel juhul võimatu või osutub märkimisväärselt keerulisemaks. Leitakse, et seda laadi riski olemasolu on tõendatud, kui taotlus tagada hagi eelmääruse abil tugineb järgmistele allikatele: kriminaalmenetluse raames tehtud kohtuotsus, milles kinnitati kannatanud poole omandiõigusest tulenevat nõuet ja kohtuotsusega seoses on esitatud taotlus uue kriminaalmenetluse läbiviimiseks;
otsus, mille alusel tuleks täitetegevus läbi viia välismaal, välja arvatud juhul, kui täitetegevus tuleks läbi viia Euroopa Liidu liikmesriigis;
tunnustamist käsitlev kohtuotsus, mille peale on esitatud apellatsioon (sel juhul võib kohus võlgniku taotluse alusel kehtestada hagi eelmäärusega tagamisele tingimuse, mille kohaselt kannab võlausaldaja deposiiti tagatise kahju eest, mida võlgnik võib eelmääruse täitmise tulemusel kanda);
ET
kohtus või haldusorganis sõlmitud kokkulepe, mis on vaidlustatud seaduses sätestatud korras (sel juhul võib kohus võlgniku taotluse alusel kehtestada hagi eelmäärusega tagamisele tingimuse, mille kohaselt kannab võlausaldaja deposiiti tagatise kahju eest, mida võlgnik võib eelmääruse täitmise tulemusel kanda);
notariaalakt, mis kujutab endast veel saabumata tähtajaga rahalise nõudega seotud täitedokumenti.
Kohus lubab hagi tagamist eelmäärusega summas, mis hõlmab seadusega ette nähtud elatist, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud, elatist maksnud isiku surma korral kaotatud elatise hüvitist ning teovõime vähenemisest või töövõime vähenemisest või töövõime kaotamisest tingitud kahju hüvitist, ning seda ainult sellise summa ulatuses, mille maksetähtaeg saabub ühe aasta jooksul.
Neil juhtudel eeldatakse, et risk on tõendatud, kui hagi tagamist selle summa kättesaamiseks, mille maksetähtaeg on juba saabunud, on juba võlgnikult nõutud või kui on tehtud ettepanek selliseks hagi tagamiseks.
Kohus teeb järgmistel tingimustel: kui võlausaldaja suudab tõendada nõude olemasolu tõenäosust või et ajutise määruse rahalise nõude tagamise kohta nõue võlgniku vastu tekib ning kui ta suudab tõendada, et tõenäoliselt on olemas risk, et võlgniku poolt vara kõrvaldamise, varjamise või muud liiki kasutamise tõttu muutub nõude täitmisele pööramine võimatuks või osutub see märkimisväärselt keerulisemaks (subjektiivne risk).
Kohus teeb järgmistel tingimustel: kui võlausaldaja suudab tõendada nõude olemasolu tõenäolisust või ajutise määruse mitterahalise nõude tagamiseks seda, et nõue võlgniku vastu tekib tulevikus ning kui võlausaldaja tõendab ühe järgmise eeltingimuse esinemise tõenäosuse olemasolu: on olemas risk, et nõude täitmisele pööramine on võimatu või osutub märkimisväärselt keerulisemaks (objektiivne risk); kohtumäärus on vajalik selleks, et ennetada jõu kasutamist või ära hoida pöördumatu kahju tekkimine; ning võlgniku jaoks ei ole tagajärjed kahjustavamad kui võlausaldaja jaoks, kui menetluse käigus leitakse, et väljastatud ajutine määrus on alusetu.
Mõlemal juhul (ajutine määrus rahalise nõude tagamiseks ja ajutine määrus mitterahalise nõude tagamiseks) ei pea võlausaldaja tõendama riski olemasolu, kui ta tõendab, et on tõenäoline, et võlgnik kannaks kavandatud määruse tõttu vaid tähtsusetut kahju. Mõlema juhul leitakse, et riski olemasolu on tõendatud, kui nõue tuleb täitmisele pöörata välismaal, välja arvatud juhul, kui see tuleb täitmisele pöörata muus Euroopa Liidu liikmesriigis.
3 Abinõude ese ja laad
3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?
Eelmääruse või ajutise määruse võib teha võlgniku mis tahes vara suhtes, näiteks pangakontol oleva sularaha, vallasvara, registreeritud sõidukite, kinnisvara ja mis tahes muude omandiõiguste suhtes sel määral, mil tegemist ei ole seaduse alusel täitmisele pööramise alt vabastatud esemetega või puudub seaduslikult piiratud õigus esemete suhtes täitmisele pööramise kasutamiseks (näiteks esemed, mis ei ole ringluses, maavarad, esemed, mida võlgnik vajab avaliku teenuse osutamiseks jne).
3.2 Milline on selliste abinõude mõju?
Eelmäärused. Kohus võib täpsustada, millist liiki eelmäärusega on tegemist: vallasvara võõrandamine ja võõrandamise kohta kande tegemine registrisse sellise registri olemasolu korral; rahaliste nõuete või vara üleandmise nõuete arestimine; muude omandiõiguste või materiaalsete õiguste arestimine; rahaliste nõuete arestimine võlgniku kontol makseasutuses; pandi seadmine äriregistris ettevõtja partneri osadele või aktsiatele või pandi seadmine registrikande vormis väärtpaberite keskregistris registrikande vormis väärtpaberite suhtes; ajutise pandi seadmine võlgniku kinnisvarale või kinnisvaraga seotud õigusele.
Kohus võib lubada konfiskeeritud vallasvara müümist, kui see vara võib hävineda või kui on risk, et selle vara hind langeb märkimisväärselt. Sel juhul toimub konfiskeeritud vara müük tsiviilhagide täitmisele pööramise ja tagamise seaduse nende sätete alusel, mis käsitlevad vallasvaraga seotud nõuete täitmisele pööramist.
Kui kohus arestib nõude eelmääruse abil, võib ta võlausaldaja või võlgniku palvel lubada, et käsutamiskeeluga nõue antakse üle võlausaldajale sissenõudmiseks, kui on olemas risk, et viivitamise tulemusel ei oleks võimalik nõuet sisse nõuda või et kaoks regressinõude esitamise õigus kolmandate isikute vastu.
Vara müügist või nõude täitmisele pööramisest saadud summa jääb kohtu kätte hoiule kuni eelmääruse kehtivuse lõpuni või kuni võlausaldaja nõuab täitmisele pööramist, kuid see summa ei tohi jääda kohtu kätte hoiule kauemaks kui 30 päeva alates päevast, mil nõue muutub täitmisele pööratavaks.
Ajutised määrused. võivad olla kõik meetmed, mille abil on võimalik tagada nõue ja mis võivad nendega Ajutised määrused rahaliste nõuete tagamiseks taotletavate eesmärkide seisukohast olla pelgalt kaitsvat laadi. Seaduses on loetletud rahaliste nõuete tagamiseks näiteks järgmist liiki ajutised määrused: võlgnikule kehtestatud keeld kasutada vallasvara vabalt ja kohustus hoida sellist vara; võlgnikule kehtestatud keeld võõrandada oma kinnisvara või tema kasuks registreeritud kinnisvaraga seotud asjaõigust või seada sellele kinnisvarale või asjaõigusele hüpoteek, kusjuures see keeld on registreeritud kinnistusregistris; võlgniku võlgnikule kehtestatud keeld tasuda nõudeid või anda üle vara võlgnikule; ja võlgnikule kehtestatud keeld võtta vastu vara, nõuda sisse nõudeid või seda vara ja neid sissenõutud summasid vabalt kasutada; juhised maksetehingute asutusele, mille kohaselt nimetatud asutus peab keelduma makse tegemisest võlgniku kontolt võlgnikule või mis tahes muule isikule võlgniku juhiste kohaselt selle summa ulatuses, mille suhtes on kehtestatud ajutine määrus.
Ajutised määrused mitterahaliste nõuete tagamiseks võivad samuti olla kõik meetmed, mille abil on võimalik tagada nõue ja mis võivad nendega taotletavate eesmärkide seisukohast olla pelgalt kaitsvat või regulatiivset laadi. Seaduses on loetletud mitterahaliste nõuete tagamiseks näiteks järgmist liiki ajutised määrused: keeld võõrandada nõudega seotud vallasvara või seada hüpoteeki sellisele vallasvarale ning kohustus hoida sellist vara; võlgniku suhtes kehtestatud keeld, mille kohaselt ta ei tohi võõrandada ega pantida nõudega seotud kinnisvara, kusjuures see keeld on registreeritud kinnistusregistris; võlgniku suhtes kehtestatud keeld, mille kohaselt ta ei tohi teha midagi sellist, mis võib tekitada kahju võlausaldajale, või mille kohaselt ei tohi ta muuta midagi seoses nõudega seotud varaga, kusjuures selle keelu rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv; võlgniku võlgnikule kehtestatud keeld anda võlgnikule üle nõudega seotud vara; saamata jäänud töötasu eest töötajale hüvitise maksmine ajal, mil vaidlus töösuhte lõpetamise otsuse seaduslikkuse üle on pooleli, kui see hüvitis on vajalik töötaja ja nende isikute ülalpidamiseks, keda ta peab seadusest tulenevalt ülal pidama.
Kui otsus ajutise määruse tegemise kohta tehakse tsiviilkohtumenetluse või muu menetluse raames, on sel otsusel täitmisele pööramist käsitleva otsuse jõud. See võimaldab sekkumist ainult võlgniku huvides, mitte aga mis tahes kolmandate isikute huvides. Ajutise määruse tegemine ei anna seega õigust pandiõiguse seadmiseks tagatavale varale.
Seega kui näiteks ajutise määrusega keelatakse võlgnikul kasutada tagatud vara vabalt, ei takista see mis tahes muude isikute seaduslikku sekkumist seoses selle varaga (näiteks täitemenetluses). Kui võlgnik eirab seda laadi ajutist määrust, siis ainus tagajärg on see, et võlausaldajal on õigus vaidlustada võlaõiguse üldreeglite alusel õigustoimingud, millega talle kahju tekitatakse. Isikud, kes omandavad vara, mida võlgnikul ei ole õigus vabalt kasutada, on sel juhul kaitstud, kui nad omandasid vara heas usus (nad ei teadnud ja ei saanudki teada, et sellise toiminguga on tekitatud kahju võlausaldajale). Kui vara omandanud isik ei omandanud seda heas usus, kaotab õigustoiming oma õigusjõu vaid seoses võlausaldajaga (hageja) ja sel määral, mil see on vajalik võlausaldaja nõude tasumiseks.
Kui võlgnik rikub ajutist määrust, võib ta võtta kriminaalvastutusele teise isiku õiguste kahjustamise eest. Täidesaatev kohus võib samuti määrata rahatrahvi võlgnikule, kes rikub ajutist määrust, samas kui võlgnikul on õigus nõuda võlausaldajalt hüvitist talle sellise ajutise määrusega tekitatud kahju eest, mis oli põhjendamatu või mille tegemiseks puudus võlausaldajal õigus.
Ajutise määrusega võib kehtestada ka keelu maksetele, mis tehakse võlgniku võlgnikule (näiteks pangale). Sel juhul hakkab keeld kehtima sellest hetkest, mil ajutine määrus on võlgniku võlgnikule kätte toimetatud. Keelu kättesaamisel ei saa võlgniku võlgnik enam täita oma kohustusi võlgniku ees ja ta võib olla kohustatud tasuma hüvitist võlausaldajale. Ajutise määruse tegemise menetluste korral võib pank avaldada teavet kontode olemasolu ja arvu kohta või muude võlgnikul seoses kontoga olevate nõuete kohta vaid kohtu taotluse alusel. Teave juriidilise isiku arvelduskontode arvu kohta ja selle kohta, kas need kontod on külmutatud, on siiski üldsusele kättesaadav Sloveenia Vabariigi avalike registriandmete ja seotud teenuste ameti (Agencija Republike Slovenije za ) veebisaidil. javnopravne evidence in storitve
3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?
Kohtu poolt tehtud otsus eelmääruse väljastamise kohta peab muu hulgas sisaldama tagatud hagi summat koos intresside ja kuludega, ettenähtud garantiid ja , kusjuures eelmäärus võib jõus olla ajavahemikku, mille jooksul kohus lubab sel määrusel jõus olla maksimaalselt 15 päeva alates täitmisele pööramise . tingimuste ilmnemisest
Ajutiste määruste kehtivusaeg ei ole seaduses määratletud. Pigem määrab selle kindlaks kohus ajutist määrust käsitlevas otsuses. Kui määrus tehakse enne hagi esitamist või mis tahes menetluse alustamist või kui määrus tehakse sellise nõude tagamiseks, mis ei ole veel tekkinud, näeb kohus võlausaldaja jaoks ette tähtaja, mille jooksul ta peab menetlust alustama või hagiavalduse esitama. Kui võlausaldaja selleks tähtajaks hagiavaldust ei esita või menetlust ei alusta, peatab kohus menetluse. Ajutised määrused võivad jääda jõusse ka pärast seda päeva, mil avaldatakse kohtuotsus, millega seoses ajutine määrus tehti.
4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?
Võlgnik võib esitada vastuväited seoses eelmäärust või ajutist määrust käsitleva otsusega kaheksa päeva jooksul alates päevast, mil otsus on talle kätte toimetatud. Vastuväited tuleb esitada kohtule, kes tegi otsuse eelmääruse või ajutise määruse tegemise kohta. Sama kohus teeb seejärel otsuse ka seoses vastuväidetega.
Võlgnik või võlausaldaja võib esitada apellatsiooni vastuväiteid käsitleva kohtuotsuse peale ja ajutise määruse väljastamisest keelduva otsuse peale otsuse teinud kohtule kaheksa päeva jooksul alates päevast, mil otsus talle kätte toimetati. Selle apellatsiooniga seoses teeb otsuse teise astme kohus. Vastuväidetel ja apellatsioonidel ei ole üldjuhul menetlust peatavat toimet.
Lingid
http://www.pisrs.si/Pis.web/
https://www.uradni-list.si/
http://www.dz-rs.si/wps/portal/Home/deloDZ/zakonodaja/preciscenaBesedilaZakonov http://www.sodisce.si/ http://www.sodisce.si/
http://www.ajpes.si/
Viimati uuendatud: 09/01/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:7480973b-cd0f-4683-a8f6-2a997cdb3746>
|
CC-MAIN-2024-33
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=78&idCountry=si&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2024-08-06T12:42:27+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-33/subset=warc/part-00208-4f628544-3cdf-4526-86aa-bdfa0b33cdc9.c000.gz.parquet
| 170,656,330
| 7,442
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6865,
15354,
18698
] | 2
|
[
0.2275390625,
0.31640625,
0.3515625,
0.09619140625,
0.007354736328125,
0.00173187255859375
] |
Väljaandja:
Sotsiaalminister
Akti liik:
määrus
Teksti liik:
algtekst
Jõustumise kp:
01.10.2005
Avaldamismärge:
RTL 2005, 99, 1509
Sotsiaalministri 24. septembri 2002. a määruse nr 112 "Eesti Haigekassa ravimite loetelu" muutmine
Vastu võetud 15.09.2005 nr 97
Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 43 lõike 1 alusel.
§ 1.Sotsiaalministri 24. septembri 2002. a määruse nr 112 «Eesti Haigekassa ravimite loetelu» (RTL 2002, 111, 1616; 2005, 70, 977) lisas tehakse muudatused, mis on toodud määruse lisas.
§ 2.Määrus jõustub 1. oktoobril 2005. a.
Minister Jaak AAB
Kantsler Maarja MÄNDMAA
Märkus. Lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a resolutsioon nr 17-1/0505738.)
Sotsiaalminister määrus lisa 941376
Lisa
Lisa
"Eesti Haigekassa ravimite loetelu" muudatused:
1) loetelu täiendatakse ridadega nr 3528 - 3529järgmises sõnastuses:
3528 atsükloviir J05AB01 ACIC
400
MG
TABLETID
tablett400
mgN35
HexalAG 50%
100% (D60-
D64)*;T86**
*rv
hematoloogil
ja
pediaatril;
**rv
patsientijälgival
ja
ravival
arstil
3529 atsükloviir J05AB01 ACIC
800
MG
TABLETID
tablett800
mgN35
HexalAG 50%
100% (D60-
D64)*;T86**
*rv
hematoloogil
ja
pediaatril;
**rv
patsientijälgival
ja
ravival
arstil
MG
TABLETID
tablett800
mgN35
ja
pediaatril;
**rv
patsientijälgival
ja
ravival
arstil
2) loetelu täiendatakse ridadega nr 3530 - 3531järgmises sõnastuses:
3530 diklofenak M01AB05 DICLAC
gastroresistentnetablett25
mg
N100
HexalAG 50%
75% L40;M07;
M05;
M06;
M08;
M15-
M19*;
M30-
M33;
M35;
M45;
M46;
*rvüle63-
aastastele
3531 diklofenak M01AB05 DICLAC
gastroresistentnetablett25
mg
N30
HexalAG 50%
3) loetelu täiendatakse reaga nr 3358 järgmisessõnastuses:
3358 isosorbiidmononitraat C01DA14 ISOMONIT
60
RETARD
modifitseeritudtablett60
mg
N100
HexalAG 50%
75% I20
4) rida nr 1562 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:
1562 metformiin A10BA02 METFORMIN-
HEXAL
500
tablett 500mg
N100
HexalAG 50%
75% E11;E14
5)loetelu täiendatakse ridadega nr 3533 - 3534 järgmises sõnastuses:
3533 metformiin A10BA02 METFORMIN-
HEXAL
850
tablett 850
mg
N120
HexalAG 50%
75% E11;E14
| 3535 | mirtasap | iNin06AX | 1M1IRZA tablett15 mg N30 | TKERNKA, d.d. | 50% |
|---|---|---|---|---|---|
| 3536 | mirtasap | iNin06AX | 1M1IRZA tablett30 mg N30 | TKERNKA, d.d. | 50% |
| 3537 | mirtasap | iNin06AX | 1M1IRZA tablett45 mg N30 | TKERNKA, d.d. | 50% |
| 3538 | moksoni | dCi0in2AC0 | M5 OXO 0,2 MG kaetudta mg N30 | GWAöMrwMaAg blett0,2 | P50h%arma | G mbH |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 3539 | moksoni | dCi0in2AC0 | M5 OXO 0,3 MG kaetudta mg N30 | GWAöMrwMaAg blett0,3 | P50h%arma | G mbH |
3534 metformiin A10BA02 METFORMIN-
HEXAL
850
tablett 850
mg
N30
HexalAG 50%
6)loetelu täiendatakse ridadega nr 3535 - 3537 järgmises sõnastuses:
3535 mirtasapiin N06AX11 MIRZATEN
tablett15
mg
N30
KRKA,
d.d.
50%
3536 mirtasapiin N06AX11 MIRZATEN
tablett30
mg
N30
KRKA,
d.d.
50%
3537 mirtasapiin N06AX11 MIRZATEN
tablett45
mg
N30
KRKA,
d.d.
50%
7)loetelu täiendatakse ridadega nr 3538 - 3540 järgmises sõnastuses:
3538 moksonidiin C02AC05 MOXOGAMMA
0,2 MG
kaetudtablett0,2
mg
N30
WörwagPharmaGmbH 50%
3539 moksonidiin C02AC05 MOXOGAMMA
0,3 MG
kaetudtablett0,3
mg
N30
WörwagPharmaGmbH 50%
3540 moksonidiin C02AC05 MOXOGAMMA
0,4 MG
kaetudtablett0,4
mg
N30
WörwagPharmaGmbH 50%
8)loetelu täiendatakse reaga nr 3541 järgmises sõnastuses:
3541 paroksetiin N06AB05 PAROXETIN
NYCOMED
tablett20
mg
N30
NYCOMED
DANMARK
ApS
50%
9)loetelu täiendatakse ridadega nr 3546 - 3548 järgmises sõnastuses:
risperid oon
N05AX08 RISPOLUX SandozGmbH 50%
100% (F20- *rvpsühhiaatrilvastavaltEe
ÕHUKESE
POLÜMEERIKILEGA
KAETUD
TABLETID
tablett2
mg
N60
3547 risperidoon N05AX08 RISPOLUX
3 MG
ÕHUKESE
POLÜMEERIKILEGA
KAETUD
TABLETID
tablett3
mg
N60
SandozGmbH 50%
100% (F20-
F29)*
*rvpsühhiaatrilvastavaltEe
3548 risperidoon N05AX08 RISPOLUX
4 MG
ÕHUKESE
POLÜMEERIKILEGA
KAETUD
TABLETID
tablett4
mg
N60
SandozGmbH 50%
100% (F20-
F29)*
*rvpsühhiaatrilvastavaltEe
10)loetelu täiendatakse ridadega nr 3549 - 3551 järgmises sõnastuses:
3549 rosiglitasoon
+metformiin
A10BD03 AVANDAMET
tablett2/500
mg
N28
GlaxoSmithKline 50%
3550 rosiglitasoon
+metformiin
A10BD03 AVANDAMET
tablett2/1000
mg
N28
GlaxoSmithKline 50%
3551 rosiglitasoon
+metformiin
A10BD03 AVANDAMET
tablett4/1000
mg
N28
GlaxoSmithKline 50%
11) rida nr 774 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:
774 fluoksetiin N06AB03 FLUOXETIN
MEDOCHEMIE
kapslid
20 mg
N30
MedochemieLtd. 50%
12) rida nr 2467 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:
2467 tiboloon G03DC05 LIVIAL
tablett 2,5mg
N28
N.V.
ORGANON
50%
2 MG
F29)*
13) loetelu täiendatakseridadega nr 3552 – 3554 järgmises sõnastuses:
3552
mirtasa piin
N06AX11 ESPRITAL
Zentiva a.s.
50%
tablett15
15
mg
11
N30
30
ESPRITAL
Zentiva tablett30
N30
mg
11 ESPRITAL
Zentiva tablett45
45
3553
3554
mirtasa mirtasa
piin N06AX
piin N06AX
a.s. 50%
a.s. 50%
mg
N30
14) read nr 1563 ja 1565muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
1563
metfor miin
A10BA02 METF
ORMIN- ratiopha
rmGmbH 50% 75%
500
RATIOPHARM
MG
N120
tablett 500mg
02 METF
ORMIN- ratiopha
850
RATIOPHARM
MG
N120
tablett 850mg
15) read nr 1219, 1478, 1488a,1489, 3073 ja 3074 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
| 1478 | insuliin, humaan, | A10AB lühikese | 0I1NSUM tRoiAmPeIaDja süstelah ml kolbamp N5 | AANventis- gPaharma us 100T ull3ml | 50% Deutchla Ü/ | ndGmbH | 100% | E10- E11;E13 E89.1; O24; P70.2 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 3073 | insuliin, humaan, | A10AB lühikese | 0I1NSUM tRoiAmPeIaDja süstelah ml optiset3 ml N5 | AANventis- gPaharma us100TÜ | 50% Deutchla / | ndGmbH | 100% | E10- E11;E13 E89.1; O24; P70.2 |
| 1219 | insuliin, humaan, | A10AC keskmis | 0I1NSUM eBtoAimSAeaLj süstesus ml kolbamp N5 | AANventis- aPghaarma pensioon ull3ml | 50% Deutchla 100TÜ/ | ndGmbH | 100% | E10- E11;E13 E89.1; O24; P70.2 |
| 3074 | insuliin, humaan, | A10AC keskmis | 0I1NSUM eBtoAimSAeaLj | AANventis- aPghaarma | 50% Deutchla | ndGmbH | 100% | E10- E11;E13 |
1565
metfor miin
A10BA
rmGmbH 50% 75%
E11;E1
E11;E1
4
| | | | süstesus ml optiset3 N5 | pensioon ml | 100TÜ/ | | | | E89.1; O24; P70.2 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1488a | insuliin, humaan, | A10AD lühikese | 0I1NSUM jCakOeMskBmi 25 süstesus ml optiset3 N5 | AANventis- sPehtoarimmeaa pensioon ml | 50% Djaeguatcinhslau 100TÜ/ | nlidinGimdebsHe | gu | 100% | E10- E11;E13 E89.1; O24; P70.2 |
| 1489 | insuliin, humaan, | A10AD lühikese | 0I1NSUM jCakOeMskBmi 25 süstesus ml kolbamp N5 | AANventis- sPehtoarimmeaa pensioon ull3ml | 50% Djaeguatcinhslau 100TÜ/ | nlidinGimdebsHe | gu | 100% | E10- E11;E13 E89.1; O24; P70.2 |
16) read nr 1677, 1679 ja 1681muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
| 1677 | mometa | sDoo0n7AC | 1E3LOCO kreem 0 20g | NSchering ,P1%loughE | 50% urope | 75% | L20*;L2 L40**; *** | *3r*v;derm **rvder ***sood | a tovener matovene ustuseik | o loogilja roloogil ehtienne | p ediaatri ; hinnakok |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1679 | mometa | sDoo0n7AC | 1E3LOCO nahalah 20ml N1 | NSchering uPs l0o,u1g%hE | 50% urope | 75% | L20*;L2 L40**; *** | *3r*v;derm **rvder ***sood | a tovener matovene ustuseik | o loogilja roloogil ehtienne | p ediaatri ; hinnakok |
| 1681 | mometa | sDoo0n7AC | 1E3LOCO salv 0,1 20g N1 | NSchering %PloughE | 50% urope | 75% | L20*;L2 L40**; *** | *3r*v;derm **rvder ***sood | a tovener matovene ustuseik | o loogilja roloogil ehtienne | p ediaatri ; hinnakok |
17) read nr 359 ja 362muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
359
didanos iin
J05AB07 VIDEX Bristol- 50%
närimistablett 100mg dispergeeritav/
Myers
362
N60
SquibbEestiAS
7
didanos iin
J05AB0 VIDEX Bristol- 50%
närimistablett 25mg dispergeeritav/
Myers
N60
SquibbEestiAS
18) rida nr 921 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:
921 glipisiid A10BB07 MINIDIAB Pfizer 50%
N30
tablett 5mg Enterprises
Sarl
19) rida nr 3526 muudetakse jasõnastatakse järgmiselt:
3526
metfor miin
A10BA02 METFORAL
1000
Berlin-
Chemie
50%
Leht 6 / 8
75% E11;E14
Sotsiaalministri 24. septembri 2002. a määruse nr 112 "Eesti Haigekassa ravim...
75% E11*;E14*
*soodus tus
enne ei kehti
hinnakokkuleppejõustumist
salbuta mool
R03AC
tabletid1000
mg
N120
AG
(Menarini
Group)
20) read nr 1054 ja 1056muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
| 1054 | interfero | oLn0a3lAfaB0 | R4OFER Asüstela 0.5ml 0.5mlN1 | OHNo-ffma hLuas 300 Roche Ltd. Eesti filiaal | n5n0-% 0000TÜ | 100% | B18.2*; (C82- C85)**; (C91- C92)**; D45**; D47** | C*6rv4g*a*s;tr soodustu |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1056 | interfero | oLn0a3lAfaB0 | R4OFER Asüstela 0.5ml 0.5mlN1 | OHNo-ffma hLuas 900 Roche Ltd. Eesti filiaal | n5n0-% 0000TÜ | 100% | B18.2*; (C00- D48)** | *rvgastr soodustu |
21) readnr 2230 ja3204 muudetakseningsõnastataksejärgmiselt:
3204
salbuta mool
R03AC02 BUVENTOL
Menari niInternational
50%
75%
inhalatsioonipulber 200mcg/
EASYHALER
OperationsLuxembourg annuses
S.A.
200annust
(alustuspakend)
N1
02 BUVENTOL
Menari niInternationalOperations
50%
inhalatsioonipulber 200mcg/
EASYHALER
Luxembourg annuses
S.A.
200annust
(kasutuspakend)
**rev
3**;
*revped iaatriljapulmonoloogil;
pulmonoloogil
3**;
*revped iaatriljapulmonoloogil;
pulmonoloogil
N1
22) read nr169, 175, 176, 185, 296,355, 356, 360, 361, 363, 992tunnistatakse kehtetuks.
23) read nr1159, 1227, 1228, 1229, 1230, 1231,1232, 1509, 1604, 1651, 1652, 1657, 1658, 1659, 1660, 1661, 1662, 1663, 1664,1876, 1877, 1878, 1882, 1883, 1884, 1889 tunnistataksekehtetuks.
24)readnr 2021, 2072, 2074, 2076, 2223, 2225, 2226, 2639tunnistataksekehtetuks.
25)readnr 3056, 3057, 3060, 3212, 3213, 3215, 3216,3217, 3218, 3220, 3221 tunnistataksekehtetuks.
26) Lühendi (1) selgitus tunnistatakse kehtetuks.
**rev
J45*;J4
J44**
J45*;J4
J44**
75%
|
<urn:uuid:36ec94d2-9b89-450b-acb7-6e750781050a>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://www.riigiteataja.ee/akt/941373.pdf
|
2024-10-04T18:45:39+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00230-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 856,309,383
| 4,817
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.985221
|
ekk_Latn
| 0.995216
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1133,
2243,
3699,
4825,
6304,
8434,
10059
] | 0
|
[
0.71875,
0.267578125,
0.00811767578125,
0.003936767578125,
0.000743865966796875,
0.000179290771484375
] |
pos. nr.
krundi planeeritud sihtotstarve (kü liik)
KRUNDI POSITSIOONI
NUMBER
|
<urn:uuid:1f07b754-4a3d-4cd6-8518-0240a24d77ce>
|
CC-MAIN-2022-27
|
https://laaneharju.ee/documents/17842239/33172625/Kalda+kinnistu+ja+l%C3%A4hiala+detailplaneering_17.11.2021-p%C3%B5hijoonis.pdf/89160b8d-5f36-45e6-8f69-6a41522aa819
|
2022-07-06T11:12:07+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00150-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet
| 396,887,771
| 29
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996075
|
ekk_Latn
| 0.996075
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
79
] | 1
|
[
0.337890625,
0.65234375,
0.00994873046875,
0.00151824951171875,
0.00013446807861328125,
0.000499725341796875
] |
2002/2003 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 11. klass
d) II
2. a) A − HF, vesinikfluoriid, gaas
B −HCl, vesinikkloriid, gaas
C − HBr, vesinikbromiid, gaas
D − HI, vesinikjodiid, gaas
E −KMnO
4
, kaaliumpermanganaat, tahke
F −Br , broom, vedelik
3. a) i) X − N, lämmastik Y − H, vesinik Z − O, hapnik
ii) X2Y4 − NH2−NH2, hüdrasiin Y2Z2 − H−O−O−H, vesinikperoksiid X3H − HN3, vesiniklämmastikhape, азотистоводородная кислота X2Z − N2O, naerugaas, dilämmastikmonooksiid
ii) Reaktsioon VII toimub Pt katalüsaatoril.
d) 4-hepteen-1-üünis on kolmiksideme juures olevad süsiniku aatomid sp−hübriidses olekus.
e) Olgu n(C H
) = a mooli n(C
3 4
n(C
3 6
H) = b mooli
H
) = c mooli n(C
H
) = d mooli, siis n(H
5 8
7 10
2
) = 2a + 1b + 2c + 3d n(CO
) = 3a + 3b + 5c + 7d
Et 2n(H
2
2
2
) = n(CO), siis
2(2a + 1b + 2c + 3d) = 3a + 3b + 5c +7d, millest a = b + c + d (võrrand I)
a + b + c + d = 100%vol, siis
100%vol - a = b + c + d (võrrand II)
Võrranditest I ja II
a = 100%vol - a
a=50%vol
5. a) i) 2I
-
= I
+ 2e ii)
2
anoodil b)
H
2
S + I
2
= S + 2HI
c) i) I2 ⇔ 2e - n(I2) = 1 2 2 60 ⋅ ⋅ ⋅ ⋅ ⋅ ( s + 50 s) 0,018 A 1 mol 96500 A s =1,59 ⋅ 10 -5 mol ≈ 1,6 ⋅ 10 -5 mol
ii) n(I2) ⇔ n(H2S) m(H2S) = 1,58⋅10 -5 mol ⋅ 34 g/mol = 5,39⋅10 -4 g ≈ 5,4⋅10 -4 g
d) sisaldus (H
2
S) =5,4
= 0,27 mg/l
10 g
⋅
⋅
⋅
sisaldus (H
1000 mg
-4
1
g 1 2 l
S)
2
ületab lubatud normi
0,27 mg / l mg / l
0 01 ,
=27 korda
-
|
<urn:uuid:e7619c3f-c803-495d-9c45-53a34c9931a6>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://www.eko.ut.ee/pdf/eko2/eko50v2k11lah.pdf
|
2021-05-10T22:00:46+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 732,797,712
| 842
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.9906
|
ekk_Latn
| 0.996746
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
277,
546,
1485
] | 0
|
[
0.375,
0.3515625,
0.146484375,
0.10986328125,
0.011962890625,
0.004730224609375
] |
Avaleht>Õigusaktid ja kohtupraktika>Euroopa kohtulahendi tunnus (ECLI)
Euroopa kohtulahendi tunnus (ECLI)
Läti
Riiklik ECLI koordinaator
Riiklik ECLI koordinaator on ( ). Tiesu administrācija kohtuadministratsioon
E-post: [email protected]
Riigikood
Läti riigikood on: [LV]
Riikliku ECLI moodustamine
Lätis võeti ECLI (Euroopa kohtulahendi tunnus) kasutusele septembris 2017. ECLI omistatakse kõigile kohtu infosüsteemis registreeritud kohtulahenditele, välja arvatud eeluurimiskohtuniku resolutsioonidele ja otsustele. Avalikkusele kättesaadavad lahendid avaldatakse järgmisel veebisaidil
. https://www.elieta.lv/web/
Läti kood näeb välja järgmine: ECLI
ECLI: : : : . , kus LV AAAAAAA BBBB CCDD.E12345678.90 FF
ECLI on Euroopa kohtulahendi tunnus (alati sama);
LV on riigi kood (alati sama): LV on Läti Vabariigi rahvusvaheline kood;
AAAAAAA kohtu kood;
BBBB otsuse aasta;
CCDD.E12345678.90 otsuse seerianumber, kus
CC otsuse vastuvõtmise kuu kahekohaliselt;
DD otsuse vastuvõtmise päev kahekohaliselt;
E12345678 asja number või kui asja numbrit ei ole, siis avalduse arhiivinumber või toimiku number;
90 kohtuasjas või nõude läbivaatamisel otsuse järjekorranumber, kui kohtuasja number puudub;
FF otsuse liik: RS (määramisistung), L (otsus), S (kohtuotsus), BL (kohtueelne otsus).
Näiteks: otsus ECLI:LV:RAT:2016:1201.C28087609.1.S, kus ECLI tähistab Euroopa kohtulahendite tunnust, LV on Läti Vabariigi rahvusvaheline kood, RAT on Riia regionaalse kohtu ( ) kood, 2016 on otsuse tegemise aasta, 1201 on otsuse tegemise kuupäev (1. detsember), C28087609 on Rīgas apgabaltiesa käesolevas peatükis sätestatud menetluse kohane kohtuasja number; 1 on otsuse järjekorranumber ja S näitab, et liigilt on see kohtuotsus.
Läti kohtute kohtukoodid
ET
Viimati uuendatud: 05/04/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:acc07973-9c99-451b-8bf5-209c1941de6e>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=175&idCountry=lv&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2024-04-24T19:26:28+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00267-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 196,320,782
| 903
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1766,
2244
] | 1
|
[
0.0634765625,
0.5625,
0.287109375,
0.07666015625,
0.006866455078125,
0.001556396484375
] |
Avaleht>Õigusaktid ja kohtupraktika>Riikide kohtupraktika
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti
tõlgivad.
Swipe to change
Riikide kohtupraktika
Holland
Veebisaidil kättesaadavaks tehtud kohtupraktika
Otsuste esitus/pealkirjad
Pealkirjaks on „Sisu ülevaade" ning see võib sisaldada sissejuhatavat märkust (üks lause), lühikest või pikka kokkuvõtet, mõnda märksõna, kokkuvõtvat lõiku õiguse kohta, mida kohtuasi käsitleb, või otsuse kõige tähtsama hinnangu sõnasõnalist tsitaati.
Näide pealkirja(de) kohta
Üürimise suhtes kohaldatav õigus: büroopinna üürilepingu tühistamine ( ). Huurrecht; ontbinding van huurovereenkomst kantoorruimte (81 RO)
Vorming
Kohtupraktika on kättesaadav veebisaidil HTML-vormingus. Professionaalsed (korduv-)kasutajad saavad selle alla laadida XML-vormingus.
Asjaomased kohtud
Kõikide kohtute otsused on kättesaadavadMadalmaade kohtusüsteemi ja Madalmaade ülemkohtu otsingumootori
ülemkohus ();
HogeRaad der Nederlanden riiginõukogu halduskohtukolleegium (Afdeling Bestuursrechtspraak van de Raad van State);
tsentraalne apellatsioonitribunal (CentraleRaad van Beroep);
tööstus- ja kaubandusvaldkonna apellatsioonitribunal (College van Beroep voor het bedrijfsleven);
neli apellatsioonikohut (gerechtshoven);
11 ringkonnakohut (rechtbanken).
Edasised menetlused
| | Ülemkohus | Muud kohtud |
|---|---|---|
| Kas on kättesaadav teave – edasikaebuste kohta? | Ei | Ei |
| – selle kohta, kas kohtuasi on veel menetluses? | Ei | Ei |
| – edasikaebuse tulemuse kohta? | Ei | Ei |
| – otsuse pöördumatuse kohta? | Ei | Ei |
| – edasise menetlemise kohta – muus siseriiklikus kohtus (konstitutsioonikohus ...)? – Euroopa Kohtus? – Inimõiguste Kohtus? | Ei | Ei |
Avaldamiseeskirjad
Kohtud on välja töötanud kaks suunist kohtupraktika avaldamise kohta. Üks suunis käsitleb (isikuandmete väljajätmine) ning teine anonüümseks muutmist käsitleb . valikut
See suunis tugineb Euroopa Nõukogu soovitusele R (95) 11, mis käsitleb kohtuotsuste valikut, töötlemist, esitamist ja arhiveerimist õigusteabe otsingusüsteemides: avaldab kõik kohtuasjad, välja arvatud juhul kui need ei paku selget õiguslikku või ühiskondlikku huvi, kuid kõrgeim organ teised kohtud avaldavad ainult need kohtuasjad, mis pakuvad selget õiguslikku või ühiskondlikku huvi.
Seonduvad lingid
Otsingumootor, Madalmaade kohtusüsteem ja Madalmaade ülemkohus
Viimati uuendatud: 09/02/2016
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
veebisaidil. Nendeks on:
hollandi keel
ET
|
<urn:uuid:3f899364-ce58-442a-b628-02c89d613d8f>
|
CC-MAIN-2019-26
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=13&idCountry=nl&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-06-16T08:54:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-26/segments/1560627998084.36/warc/CC-MAIN-20190616082703-20190616104703-00202.warc.gz
| 361,139,950
| 1,224
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2995
] | 2
|
[
0.1884765625,
0.2578125,
0.30078125,
0.24609375,
0.00482177734375,
0.000797271728515625
] |
Esmaspäev, 23 September 2019 00:00 - Viimati uuendatud Neljapäev, 07 November 2019 16:54
Õp etaja
Aine(d) Aeg Ruum
Ly
Taimi
A
rnus
matemaatika 6F
Kristi Aro
inglise keel
T 14.00 8.kl,
K 15.00 5.-7.kl
314
Viljar Aro
psühholoogia
kokkuleppel
109
Anu Ausmees
matemaatika
K 15.45
407
Mari Ausmees
muusikaõpetus
kokkuleppel
H
aandi
inimeseõpetus 5.-8.kl
Rita
I
lves
eesti k, kirjandus, kõne ja vä
Aili Jung
kunstiajalugu
kokkuleppel
Maila Juns-Veldre fotograafia
kokkuleppel
KAK
Tiia Jõgi
inglise keel
kokkuleppel
Reeli-Alli
K
aesvelt
eesti k ja kirjandus
Liis Kala
eesti k ja kirjandus kokkuleppel õpilasega
Alli Kallaste
klassiõpetaja
N 13.00
206
Merit Karise
reklaamiõpetus
vastavalt vajadusele KAK
Jaanika Kask
kunstiõpetus
T 14.45 / kokkuleppel 301
Ruta Kelt
klassiõpetaja
N 12.00
210
Kaie Kesküla
käsitöö, kodundus vastavalt vajadusele KAK
Urmas Kiil
ajalugu, ühisk.õpetus, fil osoofia R 15.45
138
(auditoorium)
Marit Kikas
matemaatika
T 14.15-16.00 / kokkuleppel õpetajaga
409
Marju Kirss
keemia
T 15.45
416
Argo Kirss
keemia
kokkuleppel
416 / 414
vas
E 1
K 1
T 1
Enn
Natali
T 1
kok
Kirjutas Marek Schapel
Esmaspäev, 23 September 2019 00:00 - Viimati uuendatud Neljapäev, 07 November 2019 16:54
Janne
N
urmik klassiõpetaja
Liis
O
jasaar
inglise keel
E 14.15-14.45
T 14.15-16.00
K 14.15-16.00
N 14.15-14.45
308
Merje Oopkaup
ajalugu, ühiskonnaõpetu s R 15.00-16.00
413
Kristi Orgmets
matemaatika
E 15.00 konsultatsioon,
T 15.00 järelvastamine 407
Sirje
P
aakspuu
muusikaõpetus, eesti k
Ljubov Paju
vene keel
T 15.00 põhikool;
T 16.00 gümnaasium 309
Väino Paju
tööõpetus
vastavalt vajadusele
Inga Pariis
vene keel, matemaatika N 15.00 eelneval kokkuleppel
Indrek Peil
füüsika, astronoomia E 15.00, 16.00
K 14.00, 15.00, 16.00
117
Henrik Pihl
arvutiõpetus
kokkuleppel
401 / 405
Mare Poopuu
terviseõpetus
vastavalt vajadusele Õ301
Viire Pors
klassiõpetaja
K 13.00-15.00
301
Merle Prii
eesti k ja kirjandus N 7.30
410
Marina Priske
vene keel
N 15.00
313
Erle Pulk
saksa keel, inglise keel N 14.45, kokkuleppel õpetajaga
203
Monika Heleene Pärt matemaatika
kokkuleppel
137
Monika Põld
muusikaõp, saksa keel vastavalt vajadusele
Kadri Pääsukene matemaatika
kokkuleppel
Maris
R
attasepp
inimeseõpetus
Helen Reino
klassiõpetaja
kokkuleppel
Õ110
3 / 5
N 1
ee
K 1
kok
Kirjutas Marek Schapel
Esmaspäev, 23 September 2019 00:00 - Viimati uuendatud Neljapäev, 07 November 2019 16:54
K 1
kok
N 1
kok
Tiia Rihvk
inglise keel (algkl)
N 14.00
033
(kaminasaal)
Marju Roberts
inglise k, prantsuse k kokkuleppel õpilasega 203 vm
Lea Rooda
inglise keel
kokkuleppel
Katrin Rosin
klassiõpetaja
vastavalt vajadusele 217
Irena
S
ink
klassiõpetaja; arvutiõpetus
Helle Sulg
klassiõpetaja
kokkuleppel
Õ111
Heljo Suurna
klassiõpetaja
K 8.10
301
Ester Sõtšova
klassiõpetaja
kokkuleppel
105
Ivar
T
amm
kehaline kasvatus
Anne Teigamägi
keemia
vastavalt vajadusele 222
Marika Tiikmann
eesti k, matemaatika T 13.00
Õ301
Janne Traumann klassiõpetaja
vastavalt vajadusele Õ217
Liina Truu
inglise keel
E 14.00-16.45
315
Kersti Truverk
klassiõpetaja
K 13.00
220
Inge
V
ahter
loodusõpetus, bioloogia
Merlin Vares
klassiõpetaja
vastavalt vajadusele Õ101
Maire Vatko
inglise keel
kokkuleppel
Diana
Õ
un
vene keel
Ainar Õunpuu ajalugu, ühiskonnaõpetu s E 14.15
Õ317
Kirjutas Marek Schapel
Esmaspäev, 23 September 2019 00:00 - Viimati uuendatud Neljapäev, 07 November 2019 16:54
|
<urn:uuid:b6aa7922-4bc3-4a8a-9995-054785a416b0>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?view=article&catid=9%3Ateave&id=102%3Aopetajate-konsultatsiooniajad-201415-oa-i-poolaasta&format=pdf&option=com_content&Itemid=9
|
2019-11-17T22:22:46
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 1,008,122,379
| 1,678
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.994473
|
ekk_Latn
| 0.994011
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1147,
1170,
2430,
3470,
3584
] | 1
|
[
0.1005859375,
0.65625,
0.2099609375,
0.03076171875,
0.001983642578125,
0.0003147125244140625
] |
Avaleht>Õigusaktid ja kohtupraktika>Liikumisvabadus ja muud liidu kodanike õigused
Liikumisvabadus ja muud liidu kodanike õigused
Otsi kohtupraktikat, mis on seotud liikumisvabaduse ja muude ELi kodanikuõigustega
Sissejuhatus
Liikmesriikide kõrgemate kohtute kohtupraktika, mis on seotud peamiselt rakendamisega. Eelkõige sisenemis- ja elukohanõuded, mis võivad kehtida ELi kodanikele ja nende pereliikmetele, kes kolivad muude ELi liikmesriiki, pereliikme määratlus ning põhjused, mille alusel liikmesriik võib nende õigusi piirata. direktiivi 2004/38/EÜ
Mitu kohtuasja käsitlevad väidetavat diskrimineerimist kodakondsuse alusel; osa kohtupraktikast käsitleb poliitilisi õigusi (hääletamis- ja kandideerimisõigust Euroopa Parlamendi valimistel ning kohalikel valimistel elukohaliikmesriigis).
Otsingumootor
Otsingutulemused põhinevad allhanke korras tellitud projektilElamine teises liikmesriigis: ELi kodanike õiguste kasutamisega seotud takistused
Dokumentides esitatud teave ja seisukohad ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni arvamust või ametlikku seisukohta. Dokumendid on tehtud kättesaadavaks üksnes läbipaistvuse ja teabe eesmärgil ega kujuta endast õiguslikke nõuandeid või õiguslikku arvamust.
Liikmesriik:
Aastat:
Teema:
Otsi
1–5 kokku tulemusest 25.
5101520
▼
ET
tulemus(t) lehekülje kohta, mis on järjestatud asjakohasuse järgi
Viimati uuendatud: 12/11/2018
Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.
|
<urn:uuid:aa39b246-f864-4b4e-b07f-72b40a34a755>
|
CC-MAIN-2019-39
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=579&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2019-09-19T11:27:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-39/segments/1568514573476.67/warc/CC-MAIN-20190919101533-20190919123533-00511.warc.gz
| 387,364,748
| 713
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
ekk_Latn
| 1.000006
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1361,
1738
] | 2
|
[
0.004058837890625,
0.375,
0.59765625,
0.0213623046875,
0.000934600830078125,
0.000133514404296875
] |
Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Elatis
Elatis
Küpros
1 Mida tähendavad mõisted „elatis" ja „ülalpidamiskohustus"? Kes peavad maksma teistele elatist?
Need mõisted hõlmavad vanemate ühiseid ülalpidamiskohustusi oma alaealiste laste ees vastavalt vanemate finantsvahenditele ja olenemata sellest, kas vanemad elavad koos või lahus. Ülalpidamiskohustus laieneb endisele abikaasale, kui ta ei suuda end ise oma finantsvahenditega ülal pidada. Elatist peavad maksma vanemad oma lastele ja/või endised abikaasad teineteisele ja täiskasvanud lapsed oma vanematele, kui vanemad ei suuda end ise oma vara või sissetulekuga ülal pidada.
2 Millise vanuseni võib laps elatist saada? Kas alaealiste ja täiskasvanute ülalpidamise kohta kehtivad erinevad eeskirjad?
Ülalpidamiskohustus lõpeb, kui laps saab täisealiseks, s.t 18aastaseks, välja arvatud juhul, kui laps ei suuda pärast täisealiseks saamist end ise ülal pidada. Nii on see juhul, kui lapsel on füüsiline või vaimuhaigus või kui laps ei saa töötada, sest ta õpib kõrgkoolis või kutseõppeasutuses, või poja puhul siis, kui ta on ajateenistuses.
Vastavalt Küprose õigusele ning konkreetsemalt vanemate ja laste vahelisi suhteid käsitleva seaduse nr 216/90 artiklile 34 on ka täiskasvanud lastel kohustus pidada ülal oma vanemaid.
3 Kas ma pean elatise taotlemiseks pöörduma pädeva asutuse või kohtu poole? Kuidas elatise taotlemine toimub?
Te peaksite pöörduma kohtu poole ja konkreetsemalt oma elukohajärgse prefektuuri perekonnakohtu poole.
Menetlus algab esialgse taotluse esitamisega elatise väljamõistmiseks. Sellele tuleb lisada taotleja vande all antud ütlused, mis kantakse kohturegistrisse. Taotlus edastatakse kostjale (ülalpidamiskohustuslasele), kellel on õigus saada ära kuulatud ja esitada vastulause. Kui kaks poolt jõuavad kokkuleppele, tehakse elatismäärus vastastikusel kokkuleppel. Vastasel juhul arutatakse taotlust kohtuistungil ning kohus teeb otsuse mõlema poole antud ütluste alusel. 4 Kas elatise taotluse saab esitada lapse või sugulase (kui saab, siis millise astme sugulase) nimel?
Kui ülalpidamist saama õigustatud isik on alaealine (s.t alla 18aastane), esitab taotluse elatise saamiseks ülalpidamist saama õigustatud isiku nimel ja tema kasuks tema eestkostja (näiteks ema).
5 Kuidas leida pädev kohus, kui ma soovin asja kohtusse anda?
Perekonnakohtute seaduse nr 23/90 (muudetud kujul) artiklis 12 on sätestatud, et kui ülalpidamist saama õigustatud isik on alaealine, on pädev ülalpidamist saama õigustatud isiku või ülalpidamiskohustuslase elukohajärgne kohus (artikli 12 lõike 1 punkt b). Kõigil muudel juhtudel (s.t kui ülalpidamist saama õigustatud isik on täisealine), on pädev taotleja (ülalpidamist saama õigustatud isiku) või ülalpidamiskohustuslase elu- või tegevuskohajärgne kohus (artikli 12 lõike 1 punkt a).
6 Kas ma pean asja kohtusse andmiseks kasutama vahendaja (nt advokaadi, kesk- või kohaliku asutuse jne) abi? Kui mitte, siis kuidas asja kohtusse andmine toimub?
Taotleja võib pöörduda kohtu poole isiklikult või advokaadi vahendusel.
Menetlust on kirjeldatud punktis 3.
7 Kas ma pean asja kohtusse andes tasuma lõive? Kui pean, siis kui suured need lõivud võivad olla? Kas ma saan taotleda menetluskulude katteks menetlusabi, kui mul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid?
Menetluse raames tuleb tasuda advokaaditasud (kui taotlejat esindab advokaat) ja tegelikud kohtukulud. Summa suurus on kindlaks määratud Küprose ülemkohtu poolt perioodiliselt avaldatud eeskirjades. Kulude täpne suurus sõltub menetluse kestusest ja/või keerukusest. Kui taotlejal puuduvad piisavad rahalised vahendid, võib ta taotleda tasuta õigusabi vastavalt seadusele nr 165(I)/2002 (muudetud).
8 Millise ülalpidamise viisi võib kohus määrata? Kuidas arvutatakse elatise summa? Kas kohtuotsust saab elukalliduse suurenemise või pereolude muutumise korral läbi vaadata? Kui saab, siis kuidas see toimub (kas on näiteks olemas automaatne indekseerimise
Kohus võib ette näha ühe järgmistest ülalpidamise viisidest: vanem peab maksma elatist lapsele, laps peab maksma elatist vanemale ning endine abikaasa peab maksma elatist endisele abikaasale. Elatise summa arvutamisel võetakse arvesse ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ning ülalpidamiskohustuslase rahalisi vahendeid. Elatis hõlmab kõike, mis on vajalik ülalpidamist saama õigustatud isiku toimetulekuks ja heaoluks ning lisaks tema hariduskulude katmiseks, kui see on asjakohane (seaduse nr 216/90 artikkel 37).
Ülalpidamismääruse võib kohus üle vaadata taotleja (või tema esindaja) avalduse alusel, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku elamiskulud või perekondlikud asjaolud on muutunud või kui muutub ülalpidamiskohustuslase olukord (seaduse nr 216/90 artikli 38 lõige 1).
Lisaks elatise summa muutmisele isiku olukorras või kuludes toimunud muutuste tõttu on seadusega (seaduse nr 216/90 artikli 38 lõige 2) ette nähtud elatise summa automaatne suurendamine 10% iga 24 kuu järel, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab teisiti.
9 Kuidas ja kellele elatist makstakse?
Elatist makstakse igakuiselt ülalpidamist saama õigustatud isikule või tema eestkostjale või nende advokaadile pangaülekande või tšekiga või sularahas. 10 Kui kohustatud isik (võlgnik) hoiab elatise maksmisest kõrvale, siis kuidas sundida teda makseid tegema?
Kui ülalpidamiskohustuslane keeldub maksmast, kogutakse elatist samalaadselt trahvimaksetele. Menetluse käigus väljastatakse summa kinnipidamise korraldus (seaduse nr 216/90 artikkel 40).
11 Palun kirjeldage lühidalt võimalikke piiranguid elatise maksmisel, eelkõige võlgniku kaitse eeskirju ning aegumis- ja igamistähtaegu teie täitesüsteemis.
Vastavalt seaduse nr 232/91 artikli 9 lõikele 3 võidakse ülalpidamiskohustuslane vabastada elatismääruse alusel maksmisele kuuluva summa tasumisest üle kahe aasta pikkuseks perioodiks.
Mis tahes ajavahemikku, mille jooksul ülalpidamiskohustuslane viibib väljaspool Küprose Vabariiki, ei võeta arvesse eespool nimetatud perioodi arvutamisel.
12 Kas mind saab elatise sissenõudmisel abistada mõni organisatsioon või ametiasutus?
Riigi tasandil selline asutus või organisatsioon puudub.
13 Kas (valitsus- või eraõiguslikud) organisatsioonid võivad teha võlgniku eest elatise täielikke või osalisi ettemakseid?
Vt eespool antud vastus.
14 Kui mina elan asjaomases liikmesriigis, aga võlgniku alaline elukoht asub muus liikmesriigis:
14.1 Kas ma saan abi kõnealuse muu liikmesriigi ametiasutuselt või eraõiguslikult organisatsioonilt?
Jah, sellisel juhul võib taotleja (ülalpidamist saama õigustatud isik) paluda abi vabariigi keskasutuselt, s.t justiits- ja avaliku korra ministeeriumilt.
ET
14.2 Kui saan, siis kuidas selle asutuse või organisatsiooniga ühendust võtta?
Asjaomane isik või tema advokaat võib keskasutusega ühendust võtta telefoni teel, kirjalikult (kirja, faksi või e-posti teel) või isiklikult kohale minnes.
15 Kui mina elan muus liikmesriigis ja võlgnik asjaomases liikmesriigis:
15.1 Kas ma saan esitada taotluse otse asjaomase liikmesriigi ametiasutusele või eraõiguslikule organisatsioonile?
Kui taotleja (ülalpidamist saama õigustatud isik) asub teises riigis ja ülalpidamiskohustuslane asub Küprosel, võib taotleja paluda justiits- ja avaliku korra ministeeriumilt kui keskasutuselt abi oma asukohariigi asjakohase keskasutuse kaudu, kuid ta ei saa pöörduda otse Küprose keskasutuse poole.
Teise võimalusena võib ta pöörduda advokaadi vahendusel otse kohtu poole.
15.2 Kui saan, siis kuidas selle ametiasutuse või organisatsiooniga ühendust võtta ja missugust abi võidakse mulle osutada?
Erijuhtudel võib Küprose keskasutusega ühendust võtta telefoni teel või kirjalikult (kirja, faksi või e-posti teel) ning see asutus võib abistada kirjaliku elatisnõude edastamisel pädevale siseriiklikule kohtule.
16 Kas asjaomane liikmesriik on alla kirjutanud 2007. aasta Haagi protokollile?
Jah, 2007. aasta Haagi protokoll on Küprose suhtes siduv.
17 Kui asjaomane liikmesriik 2007. aasta Haagi protokollile alla kirjutanud ei ole, siis missugust õigust kohaldatakse elatisnõude suhtes vastavalt tema rahvusvahelise eraõiguse normidele? Millised need normid on?
Ei ole asjakohane.
18 Milliste normidega tagatakse õiguskaitse kättesaadavus ELi siseste piiriüleste juhtumite korral (vastavalt ülalpidamiskohustuste määruse V peatüki struktuurile)?
Uue ülalpidamiskohustuste määruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009) rakendamise raames edastatakse taotlused nüüd otse vabariigi keskasutuse kaudu vabariigi pädevale kohtule.
Õiguskaitse kättesaadavust hõlbustatakse ka õigusabi pakkumise kaudu nii siseriiklike õigusnormide (s.t seadus nr 165(I)/2002) kui ka asjakohase ELi direktiivi (mis käsitleb õigusabi andmist piiriüleste vaidluste korral) alusel.
19 Milliseid meetmeid on asjaomane liikmesriik võtnud, et tagada ülalpidamiskohustuste määruse artiklis 51 loetletud toimingute elluviimine? Selleks et tagada artikli 51 nõuetekohane rakendamine, teeb keskasutus tihedat koostööd riigi teiste pädevate asutustega, et muu hulgas saada nõutud teavet – näiteks ülalpidamiskohustuslase elu- ja tegevuskoha aadress, teave tulude kohta jne –, teha kindlaks ülalpidamiskohustuslase asukoht ja tagada kohtudokumentide ülalpidamiskohustuslasele kättetoimetamine, leides ja edastades kohtuorganitele kättetoimetamiseks kehtiva aadressi. Olenemata võimalusest saada õigusabi tehakse eespool nimetatud toimingud ja edastatakse määruse (EÜ) nr 4/2009 kohased taotlused keskasutuse kaudu, mistõttu ei teki vajadust õigusabi järele.
Viimati uuendatud: 15/10/2019
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:b35bbcb5-fb10-4d36-9bc8-003ff80c97bc>
|
CC-MAIN-2019-43
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=47&idCountry=cy&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2019-10-23T18:56:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-43/segments/1570987835748.66/warc/CC-MAIN-20191023173708-20191023201208-00555.warc.gz
| 388,723,505
| 3,998
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6642,
10068
] | 2
|
[
0.080078125,
0.361328125,
0.408203125,
0.126953125,
0.01544189453125,
0.00811767578125
] |
Kehtivad alates 28.03.2023.a.
SISSEJUHATUS
Aitäh, et tutvute käesoleva privaatsusteatega. Hindame oma klientide privaatsust kõrgelt. Meie eesmärk on selgitada Teile läbipaistvalt ja arusaadavalt, kuidas ning milliste põhimõtete alusel oma klientide andmeid töötleme. Käesolev privaatsusteade (edaspidi: Privaatsusteade) kohaldub järgmistele AS Infortar (registrikood 10139414) tütarühingutele: OÜ INF Engineering (registrikood 16568470), AS EG Ehitus (registrikood 11097051), OÜ INF Ehitus (registrikood 16218639) ja OÜ INF Infra (registrikood 16421809). Käesolevas Privaatsusteates tähistab mõiste „meie" või „vastutav töötleja" vastavalt AS-i EG Ehitus, OÜ-d INF Engineering, OÜ-d INF Ehitus või OÜ-d INF Infra sõltuvalt sellest, millise nimetatud äriühingu poole olete pöördunud toote või teenuse tellimiseks või muu päringuga või millise nimetatud äriühinguga olete lepingulises või muus suhtes. Teie isikuandmete vastutav töötleja on vastavalt AS EG Ehitus, OÜ INF Engineering, OÜ INF Ehitus või OÜ INF Infra.
Privaatsusteade kirjeldab meie andmetöötluspõhimõtteid ning seda, kuidas me isikuandmeid töötleme. Palun tutvuge käesoleva Privaatsusteatega, et saada aru, kuidas me Teie andmeid töödelda võime.
Kui Teil tekib täpsustavaid küsimusi selle kohta, kuidas me Teie isikuandmeid töötleme või kui Te soovite esitada meile Teie isikuandmete töötlemisega kaasnevate õiguste teostamiseks taotlusi, võtke meiega ühendust allpool jaotises „Kontakt" toodud kontaktandmetel.
1. MÕISTED
AS INFORTAR grupi PRIVAATSUSTEADE:
AS EG EHITUS
OÜ INF EHITUS
OÜ INF INFRA
OÜ INF ENGINEERING
„andmesubjekt"
„meie"
„töötlemine"
vastutav töötleja"
„veebileht"
hakkavad kehtima pärast Andmete töötlemise Lepingu sõlmimist; järelevalveasutuste soovitused ja juhised, sealhulgas, kuid mitte ainult, Eesti Andmekaitse Inspektsiooni, Euroopa Andmekaitse Nõukogu ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud Euroopa Andmekaitse töörühma poolt Andmete töötlemise Lepingu sõlmimise ajal või pärast selle sõlmimist antud soovitused ja juhised.
Füüsiline isik, kelle isikuandmeid me töötleme.
OÜ INF Engineering (registrikood 16568470, aadress Sadama tn 5, 10111), AS EG Ehitus (registrikood 11097051, aadress Gaasi tn 5, 13816, Tallinn), OÜ INF Ehitus (registrikood 16218639, aadress Sadama tn 5, 10111) või OÜ INF Infra (registrikood 16421809, aadress Sadama tn 5, 10111) sõltuvalt sellest, millise äriühinguga olete sõlminud lepingu või millise äriühingu poole olete pöördunud toote või teenuse saamiseks või muu päringuga.
Isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.
Füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Privaatsusteate tähenduses on vastutav töötleja OÜ INF Engineering, AS EG Ehitus, OÜ INF Ehitus või OÜ INF Infra.
t
AS EG Ehitus veebileht https://www.ege.ee/ ja sellega seotud alamdomeenid või AS-i EG Ehitus poolt tulevikus kasutusele võetav muu veebileht või OÜ INF Ehitus veebileht https://infehitus.ee/ ja sellega seotud alamdomeenid või OÜ INF Ehitus poolt tulevikus kasutusele võetav muu veebileht või OÜ INF Infra veebileht https://infinfra.ee/ ja sellega seotud alamdomeenid või OÜ INF Infra poolt tulevikus kasutusele võetav muu veebileht.
„volitatud töötleja"
Füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.
2. MILLAL JA MILLISTEL EESMÄRKIDEL ME ISIKUANDMEID TÖÖTLEME?
2.1. Vastutav töötleja töötleb isikuandmeid eelkõige teenuse osutamiseks oma klientidele ja koostööpartneritele ja lepinguliste kohustuste täitmiseks oma klientide ja koostööpartnerite eest. Kui vastutava töötleja klient või koostööpartner on andmesubjekt, siis on isikuandmete töötlemise õiguslik alus GDPR artikkel 6 lg 1 punkt b - isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Kui klient või koostööpartner on
juriidiline isik, siis töötleme kliendi või koostööpartneri esindaja andmeid, mis on vajalikud esindusõiguse kindlakstegemiseks. Samuti võime töödelda kliendile või koostööpartnerile teenuse osutamiseks tema poolt edastatud andmesubjektide isikuandmeid, millisel juhul oleme isikuandmete volitatud töötleja rollis ning kohalduvad kliendi või koostööpartneri privaatsustingimused.
2.2. Vastutav töötleja võib töödelda isikuandmeid ka siis, kui see on vajalik vastutava töötleja suhtes kehtiva juriidilise kohustuse täitmiseks. Näiteks, kui vastutavalt töötlejalt nõuab isikuandmeid kohus kehtiva kohtumääruse või kohtuotsuse alusel või kui isikuandmeid nõuab kehtiva määruse alusel õiguskaitseorgan või muu isik (nt kindlustusettevõte seaduse alusel). Samuti, kui vastutav töötleja on kohustatud säilitama isikuandmeid näiteks raamatupidamise seaduse või muude kohalduvate õigusaktide alusel. Isikuandmete töötlemise õiguslik aluse sellise töötlemise korral on GDPR artikkel 6 lg 1 punkt c - isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks.
2.3. Teatud juhtudel võib vastutav töötleja töödelda isikuandmeid ka siis, kui see vajalik vastutava töötleja õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus on sellisel juhul GDPR artikkel 6 lg 1 punkt f.
2.4. Isikuandmed, mida vastutav töötleja töödelda võib, hõlmavad järgmiseid andmeid:
2.4.1. isikusamasuse tuvastamiseks vajalikud üldandmed : nimi, isikukood/sünnikuupäev, aadress, kontaktandmed;
t
2.4.2. et evõt ega seotud andmed : juriidilise isiku registrikood, juriidilise isiku esindaja nimi, juriidilise isiku esindaja isikukood/sünnikuupäev, esindusõiguse alus, ametikoht kliendiks oleva juriidilise isiku juures, kontaktandmed;
t
2.4.3. Teenuse kasutamisega seotud info : teave selle kohta, kuidas meie teenuseid kasutatakse, teave sõlmitud lepingute kohta, lepingutega seotud päringud, kirjavahetus;
2.4.4. tehniline info : tehniline teave, mida võime koguda meie teenuse kasutamise käigus (loe rohkem küpsiste kasutamise kohta käivast peatükist).
2.5. Sõltuvalt teie ja vastutava töötleja vahelisest õigussuhtest, võib vastutav töötleja töödelda teie kohta järgmiseid andmeid:
| | energiat tarbiva objekt i ja seadmete andmed (aadress, piirkond, kinnistuga seotud asjaõigused, seadme kirjeldus, isiku omandi-või kasutusõigused jms), energiatarbimise andmed (kogus, asukoht); energia tarbimiskoha tunnused; tellitud teenuste hind; müüdud toodete info; Makseandmed: teave kasutatava makseviisi kohta, teave maksekohustuse ja selle täitmiste kohta, andmed isikule tasumisele kuuluvate summade ja nende väljamaksmise kohta, pangaandmed. | |
|---|---|---|
| Teenuse pakkumine ja toodete müük juriidilisele isikutele | Juriidilise isiku esindaja kontaktandmed: nimi, registreerimiskood, e-postai adress, telefon; Esindusõiguse alus: positsioon/amet juriidilise isiku juures, esindusõiguse alus; | GDPR artki kel 6 lg 1 punkt f |
| Turvalisuse tagamine | Turvakaamera salvestsi ed: loe eraldi turvakaamerate kasutamise peatükk | GDPR artki kel 6 lg 1 punkt f |
| Pakkumuste ja infokirjade saatmine | Kontaktandmed: nimi, e-postai adress Nõusolek: nõusolek pakkumiste saatmiseks | GDPR artki kel 6 lg 1 punkt a |
| Veebilehe pakkumine | Küpsiste kaudu kogutud andmed (loe eraldi küpsiste kasutamise peatükk) | GDPR artki kel 6 lg 1 punkt f või GDPR artki kel 6 lg 1 punkt a |
3. ISIKUANDMETE SÄILITAMISE PERIOOD
3.1. Vastutav töötleja ei säilita isikuandmeid kauem, kui see on lähtuvalt isikuandmete töötlemise eesmärgist või kehtivate õigusaktide alusel vajalik. Vastutav töötleja rakendab järgmisi säilitamistähtaegasid:
3.1.1. Dokumente, nendes olevaid isikuandmeid, mille säilitamise kohustus tuleb raamatupidamisdokumentide säilitamiseks ettenähtud õigusaktidest, säilitatakse raamatupidamisseaduse alusel 7 aastat;
3.1.2. lepingu sõlmimisega seotud isikuandmeid, mille pikem säilitamistähtaeg ei tulene kehtivast õigusest, säilitame üldreegli kohaselt seni, kuni neid on vaja lepingu täitmisega seoses lepingu kehtivuse jooksul ka kuni 3 aasta jooksul pärast lepingu lõppemist tulenevalt meie õigustatud GDPR IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt f järgi lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevast aegumistähtajast;
3.1.3. nõusoleku alusel kogutud andmeid säilitame kuni nõusoleku tagasivõtmiseni.
3.2. Üksikasjaliku teabe saamiseks Teiega seotud isikuandmete säilitamise tähtaegade kohta, palun võtke meiega ühendust alltoodud jaotises „Kontakt" toodud kontaktandmetel.
4. TURVAKAAMERATE KASUTAMINE
4.1. Vastutav töötleja kasutab enda territooriumil ja tema poolt hallatavatel territooriumidel jälgimisseadmestikku (kaameraid), eelkõige isikute ja vara kaitse eesmärgil, turvalisuse tagamiseks, turvaintsidentide vältimiseks ja menetlemiseks, aga ka tööprotsesside haldamiseks.
4.2. Turvakaamerate kasutamise kohta on turvakaamerate jälgimisalasse paigutatud silt turvakaamera kasutamise kohta. Jälgimisseadmestik koosneb territooriumile paigaldatud kaameratest, mis salvestavad territooriumi ööpäev läbi (24/7), turvakaamerad on statsionaarsed ning kaamerad heli ei salvesta.
4.3. Turvakaameraid ei kasutata kohtades, kus andmesubjekt võib eeldada privaatsust – näiteks riietusruumides, tualettruumides.
4.4. Vastutav töötleja ei edasta turvakaamerate salvestisi kolmandatele isikutele, välja arvatud kui see on vajalik toimepandud õigusrikkumiste või muude intsidentide uurimiseks volitatud isikute poolt. Näiteks varguse korral võib vastutav töötleja edastada salvestise Politsei- ja Piirivalveametile. Ka võib vastutav töötleja edastada salvestisi teistele kolmandatele isikutele kehtiva õiguse alusel (näiteks kohtumääruse alusel kohtule, kindlustusettevõttele kui see on vajalik kehtiva õiguse alusel, jne).
4.5. Vastutav töötleja säilitab turvakaamerate salvestisi maksimaalselt kuni 1-2 kuud alates salvestise tegemisest, välja arvatud, kui selle aja jooksul on algatatud menetlus samal perioodil toimepandud õigusrikkumise või muu intsidendi uurimiseks, millega seoses on vajalik salvestise säilitamine pikema säilitamisperioodi jooksul. Osade kaamerate salvestised võidakse kustutada ka varem.
5. ISIKUANDMETE EDASTAMINE JA VOLITATUD TÖÖTLEJATE KASUTAMINE
5.1. Vastutav töötleja ei edasta isikuandmeid kolmandatele isikutele, välja arvatud selleks kehtiva õiguse alusel seaduslikku õigust omades.
5.2. Vastutav töötleja võib kasutada isikuandmete töötlemisel volitatud töötlejaid. Vastutava töötleja volitatud töötlejad, kes võivad piiratud juhtudel isikuandmeid töödelda, on näiteks IT-teenuse osutajad (serveriteenuse pakkujad, IT tarkvara arendajad) või muud tugiteenuste osutajad. Vastutav töötleja kasutab volitatud töötlejatena üksnes selliseid koostööpartnereid, kelle usaldusväärsuses on vastutav töötleja veendunud ja kes on võtnud kohustuse töödelda isikuandmeid kooskõlas kehtiva õigusega.
5.3. Vastutav töötleja võib isikuandmeid edastada ka seoses õiguslike tehingutega, näiteks ettevõtte ümberkujundamise, müümise või muu tehinguga seoses. Sellisel juhul võime edastada isikuandmeid tehingupartnerile ja õiguslikele nõustajatele (advokaadibürood, audiitorbürood).
5.4. Vastutav töötleja võib isikuandmeid edastada ka seoses kehtivate õigusnõuetega, näiteks, kui meilt nõuab isikuandmeid kohus kehtiva kohtumääruse või kohtotsuse alusel või kui isikuandmeid nõuab kehtiva õiguse alusel mõni uurimisasutus.
5.5. Vastutav töötleja ei edasta reeglina isikuandmeid väljapoole Euroopa Majanduspiirkonda. Kui me seda teeme, siis rakendame asjakohaseid turvameetmeid ning sõlmime andmete edastamise osas sõlminud oma teenusepakkujaga lepingu, mis vastab Euroopa Komisjoni vastuvõetud lepingu tüüptingimustele. Lepingu tüüptingimused leiab aadressilt ht ps://eur-lex.europa.eu/legalcontent/LV/ALL/?uri=CELE X % 3A32010D 0087 .
t
6. KÜPSISED
6.1. Vastutav töötleja kasutab oma veebilehel küpsiseid. Küpsised on väikesed tekstifailid, mis sisaldavad arvutisse talletatavat informatsiooni ning mida kasutatakse jälgimiseks või tuvastamiseks.
6.2. Küpsiseid võib jagada tulenevalt nende kehtivuse ajast ajutisteks küpsisteks, mis kustutvad pärast veebibrauseri sulgemist ja püsivateks küpsisteks, mis salvestatakse kasutaja seadmesse püsivalt küpsises määratletud ajaks ning aktiveeritakse iga kord, kui kasutaja külastab veebilehte, millelt küpsis paigaldati.
6.3. Sõltuvalt küpsiste eesmärgist võib küpsised jagada vajalikeks küpsisteks ehk funktsiooniküpsisteks (vajalikud veebilehe toimimiseks), analüütika tegemise küpsisteks (võimaldavad koguda veebilehe külastamise kohta statistikat), eelistuste küpsisteks (salvestamaks teie eelistusi) või reklaamiküpsisteks (pakkumaks personaalseid reklaame).
6.4. Täpsemalt kasutab vastutav töötleja veebilehel järgmiseid küpsiseid:
t
| Küpsis | Kirjeldus ja otstarve | Tüüp | Säilitustähtaeg |
|---|---|---|---|
| _ga | Google Analytci s küpsis, mida kasutatakse kasutajate eristamiseks. Loe rohkem: https://policies.google.c om/technologies/partn er-sites?hl=en | Analüütki a | 2 aastat |
| _gid | Google Analytci s küpsis, mida kasutatakse lehekülgede vaatamise arvu määramiseks. Loe rohkem: https://policies.google.c om/technologies/partn er-sites?hl=en | Analüütki a | 1 päev |
| _GRECAPTCHA | Google küpsis, mida kasutatakse veebilehe turvalisuse tagamiseks. Loe rohkem: https://policies.google.c om/technologies/partn | Vajalik | 6 kuud |
t
t
| | er-sites?hl=en | |
|---|---|---|
| _gat | Kasutatakse taotluse sageduse ahendamiseks. Kui Google Analytci s on kasutusele võetud Google Tag Manageri kaudu, saab selle küpsise nimeks _ dc_gtm_. Loe rohkem: https://policies.google.c om/technologies/partn er-sites?hl=en | Analüütki a |
6.5. Andmesubjektil on õigus oma veebilehitseja sätteid muutes küpsiste kasutamine igal ajal keelata. Sellisel juhul peab aga Klient arvestama, et veebilehe kõik funktsioonid ei pruugi korrektselt töötada. Küpsiseid on võimalik keelata veebibrauseri „help" või „abi" funktsiooni juhiseid järgides. Rohkem informatsiooni selle kohta, kuidas küpsised töötavad või kuidas küpsiseid keelata võite leida ka veebilehelt www.allaboutcookies.org.
7. ANDMESUBJEKTI ÕIGUSED
7.1. Andmesubjektil on tema isikuandmete töötlemisel kõik kohalduvatest õigusaktidest tulenevad õigused.
7.2. Andmesubjektil on tema isikuandmete töötlemisel muuhulgas järgmised õigused:
7.2.1. juurdepääsuõigus: õigus igal ajal küsida, kas vastutaval töötlejal on tema kohta isikuandmeid või mitte ning saada teavet selle kohta, milliseid isikuandmeid vastutav töötleja tema kohta töötleb;
7.2.2. õigus isikuandmete parandamisele : õigus taotleda vastutavalt töötlejalt oma isikuandmete täpsustamist või parandamist, kui need on ebapiisavad, puudulikud või valed;
7.2.3. õigus vastuväidete esitamisele : õigus esitada vastutavale töötlejale vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise suhtes;
7.2.4. õigus nõuda isikuandmete kustutamist : õigus taotleda isikuandmete kustutamist, näiteks siis, kui isikuandmeid töödeldakse nõusolekul ja kui andmesubjekt on nõusoleku tagasi võtnud;
7.2.5. õigus piirata töötlemist : õigus nõuda, et vastutav töötleja piiraks isikuandmete töötlemist, näiteks kui vastutav töötleja ei vaja Kliendi
isikuandmeid enam töötlemise eesmärkidel või kui andmesubjekt on esitanud isikuandmete töötlemise suhtes vastuväite;
7.2.6. õigus võtta isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek tagasi
: kui andmesubjekti isikuandmete töötlemine põhineb andmesubjekti antud
nõusolekul, näiteks otseturunduse puhul, on andmesubjektil igal ajal õigus vastutavale töötlejale antud nõusolek tagasi võtta;
7.2.7. õigus andmete ülekantavusele : õigus ise saada vastutavalt töötlejalt isikuandmeid, mida andmesubjekt on vastutavale töötlejale esitanud ning mida vastutav töötleja töötleb kirjalikult või üldkasutatavas elektroonilises vormingus, ning kui see on tehniliselt võimalik, nõuda, et vastutav töötleja edastaks need andmed kolmandale teenusepakkujale;
7.2.8. õigus esitada kaebus
: kui andmesubjekt leiab, et tema isikuandmete töötlemisel on rikutud tema õigusi, on tal õigus pöörduda nõudega Andmekaitse
Inspektsiooni või kohtu poole.
8. KONTAKT
8.1. Isikuandmete töötlemisega seotud küsimuste korral või isikuandmete töötlemisega seotud taotluste esitamiseks, palun võtke vastutava töötlejaga ühendust telefoni, e-posti või posti teel.
AS EG Ehitus kontaktandmed on:
Ärinimi: AS EG Ehitus
Aadress: Gaasi tn 5, 13816, Tallinn
Telefon: +372 6580240
E-post: [email protected]
OÜ INF Engineering kontaktandmed on:
Ärinimi: OÜ INF Engineering
Aadress: Sadama tn 5, 10111
E-post: [email protected]
OÜ INF Ehitus kontaktandmed on:
Ärinimi: OÜ INF Ehitus
Aadress: Sadama tn 5, 10111
E-post: [email protected]
OÜ INF Infra kontaktandmed on:
Ärinimi: OÜ INF Infra
Aadress: Sadama tn 5, 10111
E-post: [email protected]
|
<urn:uuid:ff13cf9d-bed9-4f15-881f-9d8fad577069>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.ege.ee/wp-content/uploads/2023/04/AS_INFORTAR_grupi_privaatsusteade-2023-03-28-1.pdf
|
2023-09-30T18:34:27+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 809,381,780
| 7,318
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997435
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1616,
6065,
6873,
9181,
12551,
14160,
16008,
17591,
17671
] | 1
|
[
0.2041015625,
0.62890625,
0.1181640625,
0.044189453125,
0.0031280517578125,
0.000946044921875
] |
Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005–2020
(1995 1999 2003 2007) 4 a intervall
(1995, 1999, 2003, 2007) 4 a intervall
http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/dialog/statfile2.asp
ttp://www.who.int/whosis/en
|
<urn:uuid:9a02d105-c654-4b5a-ab20-bc417c67a07a>
|
CC-MAIN-2022-49
|
https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2011-Rahvatervisealaste-uuringute-susteem.pdf
|
2022-11-29T15:26:58+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-49/subset=warc/part-00167-a0906200-461b-4808-9b94-6c53daf73f61.c000.gz.parquet
| 1,008,200,007
| 103
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999903
|
ekk_Latn
| 0.794648
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
73,
150,
206,
235
] | 0
|
[
0.65625,
0.330078125,
0.01007080078125,
0.00069427490234375,
0.00005936622619628906,
0.00010251998901367188
] |
Avaleht>Kohtumenetlused>Tsiviilasjad>Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?
Millise riigi kohus on pädev kohtuasjaga tegelema?
Leedu
1 Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse (nt töövaidluskohtusse)?
Kohtute seaduse ( ) artikliga 12 on kehtestatud ühtne kohtusüsteem, mis koosneb üldpädevusega kohtutest ja Lietuvos Respublikos teismų įstatymas eripädevusega kohtutest.
Üldpädevusega kohtud (esimese astme kohtud, nii piirkonna- kui ka ringkonnakohtud) menetlevad kõiki tsiviilasju, mis hõlmavad tsiviil-, perekonna- ja töösuhete, intellektuaalomandi-, pankroti- ja restruktureerimisasju või muude eraõiguslike suhetega seotud või nendest tulenevaid vaidlusi; need kohtud menetlevad asju ka erakorralise kohtumenetluse korras ning vaatavad läbi taotlusi välisriigi kohtute ja vahekohtute otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks Leedu Vabariigis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) artikkel 22). Civilinio proceso kodeksas
Erikohtud, näiteks halduskohtud (ringkondlikud halduskohtud), lahendavad avalik-õiguslikest suhetest tulenevaid haldusvaidlusi.
2 Kui pädev kohus on tavaline tsiviilkohus (st see on kohus, kes asja menetleb), siis kuidas saan teada, millisesse tsiviilkohtusse pean ma pöörduma? Hageja võib esitada hagi enda valitud kohtule järgmistel tingimustel:
kostja vastu, kelle elukoht on teadmata, võib esitada hagi tema vara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi;
kostja vastu, kellel puudub elukoht Leedu Vabariigis, võib esitada hagi tema vara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi Leedu Vabariigis;
hagi elatise määramiseks ja isaduse tuvastamiseks võib esitada hageja elukoha järgi;
hagi inimesele tekitatud tervisekahju, sealhulgas surma hüvitamiseks võib esitada hageja elukoha või kahju tekkimise koha järgi;
isikule tekitatud varakahju hüvitamise nõude võib esitada hageja elukoha (registreeritud asukoha) või kahju tekkimise koha järgi;
hagi õigusvastase süüdimõistva kohtuotsuse, ebaseadusliku vahi all pidamise, ebaseadusliku vahi alla võtmise, õiguslike piirangute ebaseadusliku kohaldamise või ebaseadusliku halduskaristuse (vahistamine) tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas sellise kahju hüvitamiseks, mis tuleneb kohtuniku või kohtu õigusvastasest tegevusest tsiviilasja menetlemisel, võib esitada hageja elukoha järgi;
hagi seoses kokkuleppe või lepinguga, milles täpsustatakse selle täitmise koht, võib esitada ka kokkuleppes/lepingus nimetatud täitmiskoha järgi; eestkostja, hooldaja või varahalduri tegevusega seotud hagi võib esitada ka eestkostja, hooldaja või varahalduri elukoha (registreeritud asukoha) järgi; tarbijalepingutega seotud hagi võib esitada ka tarbija elukoha järgi;
juriidilise isiku filiaali tegevust puudutava hagi võib esitada ka selle filiaali registreeritud asukoha järgi;
nõude hüvitada kahju, mis tuleneb veesõidukite kokkupõrkest, ning merel toimunud abistamis- ja päästetööde kulude hüvitamise nõude, sealhulgas nõude kõikidel muudel juhtudel, kui vaidlus tuleneb meretranspordiga seotud õiguslikest suhetest, võib esitada ka kostja veesõiduki asukoha või registreerimissadama järgi.
2.1 Kas madalama ja kõrgema astme tavaline tsiviilkohus on erinevad (nt maakohus kui madalama astme kohus ja ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus) ning kui need on erinevad, siis milline neist on pädev minu asja arutama?
Tsiviilasju menetlevad esimese astme kohtutena piirkonna- ja ringkonnakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 25).
Kõnealuses seadustikus sätestatud üldreegli kohaselt menetlevad piirkonnakohtud kõiki tsiviilasju. Üldreeglist sätestatud erandi kohaselt kuuluvad teatavad asjad siiski ringkonnakohtute pädevusse või Vilniuse ringkonnakohtu ainupädevusse.
See sõltub vaidlusaluse nõude väärtusest, kusjuures ringkonnakohtud menetlevad üle 150 000 Leedu liti suuruse nõudega tsiviilasju, välja arvatud perekonna- ja töösuhteid puudutavad kohtuasjad ning mittevaralise kahju hüvitamisega seotud asjad.
Kohtualluvus sõltub ka muudest teguritest peale vaidlusaluse nõude.
Ringkonnakohtud menetlevad esimese astme kohtutena ka järgmisi tsiviilasju:
autoriõigustega seotud mittevaralisi õigussuhteid puudutavad asjad;
riigihangetega seotud õigussuhteid puudutavad asjad;
pankroti või restruktureerimisega seotud asjad, välja arvatud füüsilise isiku pankrotiga seotud asjad;
kohtuasjad, mille üks pool on välisriik;
aktsiate (osade, kaasosade) sundmüügi nõuded;
juriidilise isiku tegevuse uurimise nõuded;
kehtivate patsiendiõiguste rikkumisest tuleneva varalise ja mittevaralise kahju hüvitamisega seotud asjad;
9) muud tsiviilasjad, mida on eriseaduste kohaselt pädevad esimeses astmes lahendama ringkonnakohtud.
Vilniuse ringkonnakohtul on esimese astme kohtuna ainupädevus järgmistes tsiviilasjades:
patendiseaduses (
) osutatud vaidlused;
Lietuvos Respublikos patentų įstatymas kaubamärgiseaduses (
) osutatud vaidlused;
Lietuvos Respublikos prekių ženklų įstatymas
Leedu Vabariigis elava Leedu kodaniku lapsendamist puudutavad kohtuasjad, kui lapsendamise taotlejad on teise riigi kodanikud;
muud tsiviilasjad, mida on eriseaduste kohaselt esimeses astmes ainupädev lahendama Vilniuse ringkonnakohus.
2.2 Territoriaalne pädevus (kas minu asja on pädev arutama A linna kohus või B linna kohus?)
2.2.1 Üldise kohtualluvuse põhireegel
Hagi esitatakse kostja elukoha järgsele kohtule. Hagi juriidilise isiku vastu esitatakse selle juriidilise isiku äriregistrisse kantud asukoha järgsele kohtule. Kui kostja on riik või kohalik omavalitsus, esitatakse hagi riiki või kohalikku omavalitsust esindava asutuse asukoha järgsele kohtule.
2.2.2 Erandid
Hagejal on õigus valida mitme kohtu vahel, kellel on asjaomase kohtuasja menetlemise pädevus.
Pooled võivad ka kokku leppida, millisele kohtule tuleks haginõue esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 32 on sätestatud, et pooled võivad oma kohtuasja territoriaalset kohtualluvust vastastikusel kokkuleppel muuta, kuid poolte kokkuleppel ei saa muuta kohtualluvust, mis on kindlaks määratud kohtu ainupädevuse või hagi eseme alusel.
18.104.22.168 Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 30 võib hageja valida kohtute vahel järgmistel juhtudel:
ET
kostja vastu, kelle elukoht on teadmata, võib esitada hagi tema vara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi;
kostja vastu, kellel puudub elukoht Leedu Vabariigis, võib esitada hagi tema vara asukoha või viimase teadaoleva elukoha järgi Leedu Vabariigis;
juriidilise isiku filiaali tegevust puudutava hagi võib esitada ka selle filiaali registrijärgse asukoha järgi;
hagi elatise määramiseks ja isaduse tuvastamiseks võib esitada ka hageja elukoha järgi;
hagi inimesele tekitatud tervisekahju, sealhulgas surma hüvitamiseks võib esitada hageja elukoha või kahju tekkimise koha järgi;
isikule tekitatud varakahju hüvitamise nõude võib esitada hageja elukoha (registrijärgse asukoha) või kahju tekkimise koha järgi;
hagi õigusvastase süüdimõistva kohtuotsuse, ebaseadusliku vahi all pidamise, ebaseadusliku vahi alla võtmise, õiguslike piirangute ebaseadusliku kohaldamise või ebaseadusliku halduskaristuse (vahistamine) tekitatud kahju hüvitamiseks, sealhulgas sellise kahju hüvitamiseks, mis tuleneb kohtuniku või kohtu õigusvastasest tegevusest tsiviilasja menetlemisel, võib esitada hageja elukoha järgi;
nõude hüvitada kahju, mis tuleneb veesõidukite kokkupõrkest, ning merel toimunud abistamis- ja päästetööde kulude hüvitamise nõude, sealhulgas nõude kõikidel muudel juhtudel, kui vaidlus tekib meretranspordiga seotud õiguslikest suhetest, võib esitada kostja veesõiduki asukoha või registreerimissadama järgi;
hagi seoses kokkuleppe või lepinguga, milles täpsustatakse selle täitmise koht, võib esitada ka kokkuleppes/lepingus nimetatud täitmiskoha järgi;
eestkostja, hooldaja või varahalduri tegevusega seotud hagi võib esitada ka eestkostja, hooldaja või varahalduri elukoha (registrijärgse asukoha) järgi; tarbijalepingutega seotud hagi võib esitada ka tarbija elukoha järgi.
Lisaks võib hagi mitme kostja vastu, kes elavad või asuvad eri kohtades, esitada hageja valikul ühe kostja elukoha või registrijärgse asukoha järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 33 lõige 1).
Hagi seoses kokkuleppe või lepinguga, milles täpsustatakse selle täitmise koht, võib esitada hageja valikul kostja elukoha või registrijärgse asukoha või kokkuleppes/lepingus nimetatud täitmiskoha järgi. Tarbijalepingutega seotud hagi võib esitada kostja või tarbija elukoha või registrijärgse asukoha järgi.
Hagi elatise määramiseks võib esitada hageja valikul kostja või hageja elukoha või registrijärgse asukoha järgi.
Tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada selleks, et see vaadataks läbi vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse eeskirjadele, kui kahjunõuet ei ole esitatud ega lahendatud kriminaalasja arutamise raames.
22.214.171.124 Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 31 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud järgmised erandid territoriaalse kohtualluvuse üldreeglist, mis on kohtumenetluse algatanud hagejale siduvad:
nõuded, mis puudutavad kinnisasjaga seotud asjaõigusi, kinnisasja kasutamist (välja arvatud abikaasade varasuhte lõpetamise nõue abielulahutuse korral) ja kinnisasja arestimise tühistamist, kuuluvad selle kohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas asjaomane kinnisasi või selle peamine osa asub;
pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on esitatud enne seda, kui pärijad on pärandvara vastu võtnud, kuuluvad selle kohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas asjaomane pärandvara või selle peamine osa asub.
Tuleb ka märkida, et Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 33 lõigete 2–4 kohaselt kohaldatakse järgmisi põhimõtteid.
Vastuhagi tuleb selle kohtualluvusest olenemata esitada esialgset hagi menetlenud kohtule. Kui nõude väärtus suureneb, selle eset muudetakse või vastuhagi esitamine muudab kohtuasja kohtualluvust, mis on kindlaks määratud kohtuasja esemega, peab esialgset hagi menetlenud kohus tegema otsuse kõikides hagiga (ja vastuhagiga) seotud küsimustes ning lahendama kogu asja sisuliselt.
Kui mõni hageja nõuetest tuleb esitada ainupädevuse eeskirjade kohaselt, tuleb kogu hagi esitada nende eeskirjade kohaselt.
Kui mõni hageja nõuetest kuulub ringkonnakohtu pädevusse, peab ringkonnakohus kogu hagi läbi vaatama.
126.96.36.199 Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
Pooled võivad muuta kohtuasja territoriaalset kohtualluvust kirjaliku vastastikuse kokkuleppega. Kuid pooled ei või sellise kokkuleppega muuta kohtualluvust, mis on kindlaks määratud kohtu ainupädevuse või hagi eseme järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 32).
Kostja osalemine võib erandkorras õigustada kohtuasja menetlemise pädevust.
Kohus võib asja üle anda teisele kohtule, kui kostja, kelle elukoht ei olnud teada, palub asja üle anda tema elukoha järgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 34 lõike 2 punkt 2).
3 Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?
Leedu Vabariigis tegutsevad erihalduskohtud ei menetle tsiviil-, kaubandus- või perekonnaasju. Nad lahendavad õiguslikest haldussuhetest tulenevaid vaidlusi.
Viimati uuendatud: 21/10/2019
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:fdcf2caa-0e9c-4151-9eca-d872778463e2>
|
CC-MAIN-2019-51
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=85&idCountry=lt&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2019-12-12T17:07:17
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-51/subset=warc/part-00191-f6a32f62-993d-4292-bc8d-4b816b1c87aa.c000.gz.parquet
| 291,074,292
| 4,818
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6322,
11998
] | 1
|
[
0.23828125,
0.392578125,
0.26171875,
0.09716796875,
0.00885009765625,
0.00176239013671875
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Kus ja kuidas?>Kulud
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change
Kulud
Belgia
Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Belgias. Menetluskulusid on põhjalikumalt analüüsitud järgmistes juhtumiuuringutes: Perekonnaõigus – lahutus Perekonnaõigus – laste hooldusõigus Perekonnaõigus – alimendid Äriõigus – leping Äriõigus – vastutus Sellel lehel esitatakse teavet menetluskulude kohta Belgias. Menetluskulusid on põhjalikumalt analüüsitud järgmistes juhtumiuuringutes: Perekonnaõigus – lahutus Perekonnaõigus – laste hooldusõigus Perekonnaõigus – alimendid Äriõigus – leping Äriõigus – vastutus
Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik
Kohtutäiturid
Tsiviilasjad
Kohtutäiturite tasusid tsiviilmenetlustes reguleerib kuninga 30. novembri 1976. aasta otsus. 2009. aasta määrad avaldati 31. detsembril 2008 ametlikus väljaandes Moniteur Belge.
Nende dokumentide tasude ( ) veebisaidil tekstid ja määrad on kättesaadavad Chambre National des Huissiers de Justice (rubriigi „Tarifs et taux d'intérêt" (Tariifid ja intressimäärad) alajaotise „Toutes affaires" (Kõik kohtuasjad) all) või veebisaidil (rubriik „Législation" (Õigusaktid)). Belgia Riikliku Kohtutäiturite Koja Belgia kohtute portaal
Kriminaalasjad
Kohtutäiturite tasusid kriminaalmenetluses reguleerib kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsus ning ministeeriumi 22. jaanuari 2009. aasta ringkiri. 2009. aasta määrad avaldati 12. jaanuaril 2009 ametlikus väljaandes Moniteur Belge.
Nende dokumentide tasude ( ) veebisaidil tekstid ja määrad on kättesaadavad Chambre National des Huissiers de Justice (rubriigi „Tarifs et taux d'intérêt" (Tariifid ja intressimäärad) alajaotise „Toutes affaires" (Kõik kohtuasjad) all) või veebisaidil (rubriik „Législation" (Õigusaktid)). Belgia Riikliku Kohtutäiturite Koja Belgia kohtute portaal
Advokaadid
Advokaatide tasud . Advokaadil on vabadus tasusid määrata ja nende suhtes kliendiga kokku leppida, ent ta peab need siiski määrama ei ole reguleeritud mõõdukuse piires. Advokatuuril on õigus kontrollida, ega advokaat ei ole neid piire ületanud.
Kasutada võib mitmesuguseid arvutusmeetodeid: tunnitasu, teenustasu, tasu vastavalt kohtuasja väärtusele (teatav protsent kohtuvaidluse väärtusest) jne. Kokkulepped kohtuvaidluse tulemusega seotud tasu asjus on keelatud Belgia kohtuseadustiku artikliga 446b. Advokaat peab klienti tasude arvutamise meetodist eelnevalt teavitama. Advokaaditasudele ei kohaldata Belgias käibemaksu.
Kindlaksmääratud kohtukulud
Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses
Vaidluspoolte kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses
Belgia kohtukulud on kindlaks määratud. kuhu menetlus esitatakse, (esimese või teise astme kohus). Kulud sõltuvad kohtust, ja menetluse astmest Kohtumenetluse kulusid nimetatakse ning neid reguleerib kohtuseadustiku artikkel 1017 jj. Artiklis 1018 loetletakse kohtukulude hulka kohtukuludeks kuuluvad kulud. Kohtukulud sisaldavad:
mitmesuguseid makse, kantseleitasusid ja registreerimislõivusid. Kantseleitasud sisaldavad hagi esitamise, koostamise ja saatmise tasusid ning on loetletud registreerimislõivude, hüpoteegitasude ja kantseleitasude seadustiku artiklis 268 jj;
kohtudokumentide kulud ja töötasud;
kohtuotsuse saatekulu;
mis tahes uurimistoimingute kulud, eriti tunnistajate ja ekspertide tasud. Kuninga 27. juuli 1972. aasta otsusega määratakse kindlaks tunnistajatega seotud kulud ja hüvitised;
kohtunike, kohtusekretäride ja poolte reisi- ja majutuskulud, kui reisimine leiab aset kohtuniku korraldusel, ning kohtudokumentide kulud, kui need on koostatud üksnes menetlust silmas pidades;
artiklis 1022 nimetatud menetlushüvitis;
artikli 1734 kohaselt määratud vahendaja tasud, töötasud ja kulud.
Artiklis 1019 täpsustatakse, et kohtukulude hulka kuuluv registreerimislõiv
üldist kindlasummalist maksu, spetsiifilisi kindlasummalisi makse ning
rahasummade või väärtpaberite väljamõistmise, üleandmise kohustuse või võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra määramisega seotud kohtuotsuste makse.
Teatavatel juhtudel, , võib viimane nõuda, et hageja või menetlusse astuja annaks kui hageja või menetlusosaline ei ole belglane ning kostja on belglane
, mis garanteeriks kohtuprotsessist tuleneda võiva kahjuhüvitise tasumise, välja arvatud juhul, on olemas rahvusvaheline konventsioon, tagatiseks kautsjoni mis näeb ette maksevabastuse, ning välja arvatud erijuhtudel. Seda näeb ette kohtuseadustiku artikkel 851.
Samuti peab vajaduse korral arvesse võtma kohtutäituri, advokaatide (vt eespool) ning vajaduse korral tõlkijate ja tõlkide (vt allpool) kulusid.
Tsiviilmenetlus, kus üks osapooltest peab tasuma kindlaksmääratud kulud
Teatavad kulud peavad olema tasutud enne hagi esitamist. Nii on näiteks , mis tasutakse hagi esitamise hetkel. kantseleitasuga
Menetluse ajal tekkivad kulud tasutakse harilikult menetluse käigus.
Teatavate kulude puhul osutub vajalikuks . Nii makstakse ekspertidele vahemakse korras, mille tasub menetlustoimingut taotlenud pool. Samuti vahemakse nähakse artiklis 953 ette, et tunnistaja ülekuulamist taotlev pool on kohustatud andma enne nimetatud ülekuulamist kohtusekretäri käsutusse vahemakse, mis kujutab endast lõivu kogusummat ja kulude (reisikulude jne) hüvitist.
sisaldab:
hollandi keel
ET
Vahel tasub kohtukulud advokaat ning sellisel juhul sisalduvad need tema kulude ja tasude arvestuses.
Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses
Kõigi poolte kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses
Kriminaalmenetlustega seotud kindlaksmääratud kulusid reguleerib kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsuse artikkel 91 jj.
Millises menetlusetapis peab üks pooltest tasuma kindlaksmääratud kulud?
Kriminaalmenetlustega seotud kindlaksmääratud kulusid reguleerib kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsuse artikkel 91 jj.
Menetluskulud põhiseaduslikes menetlustes
Vaidluspoolte kindlaksmääratud kulud põhiseaduslikus menetluses
Poolte ainsad kulud põhiseaduslikus menetluses on tähitud posti . saatekulud
Õigusesindaja (advokaadi) antav eelteave?
Poolte õigusi ja kohustusi käsitlev teave
Eetikakoodeks kohustab advokaate oma kliente teavitama ja nõustama. Sellest tulenevalt annab advokaat oma kliendile teavet tema õiguste ja kohustuste kohta.
Muu hulgas peab advokaat teavitama oma kliente oma tasu arvutamise meetodist.
Kust leida teavet menetluskulude kohta?
Kust võib Belgias leida teavet menetluskulude kohta?
Sellekohane teave on kättesaadav veebisaidil, veebilehel (rubriik „Info juridique" (õigusteave)) või mitmesuguste juriidiliste kutsealade veebisaitidel. Belgia justiitsministeerium kohtukorralduse ajakohastamise komisjoni
https://justitie.belgium.be
Samalaadset teavet võib leida ka õigusaktidest või küsida kohtukantseleist või advokaadilt.
Millistes keeltes võib Belgias leida teavet menetluskulude kohta?
Nimetatud teave on kättesaadav hollandi ja prantsuse keeles.
Kust leida teavet vahenduse kohta?
Vahendust käsitlev teave on kättesaadav veebisaidil (väljaannete peatükis) ning veebisaidil. Belgia justiitsministeerium föderaalse vahendamise komisjoni
Kust leida lisateavet kulude kohta?
Veebisait kulude kohta
Vt eespool.
Kust leida teavet menetluse keskmise kestuse kohta?
Advokaat võib anda teile mõningast teavet teie menetluse eeldatava kestuse kohta. See sõltub , mida soovite algatada, ja , kus menetluse tüübist kohtust soovite menetlust algatada.
Kust leida teavet menetluse keskmiste kogukulude kohta?
Advokaat võib anda teile mõningast teavet teie menetluse eeldatava maksumuse kohta. See sõltub , mida soovite algatada, ja , kus menetluse tüübist kohtust soovite menetlust algatada.
Käibemaks
Kust leida teavet selle teema kohta? Milline on kehtiv maksumäär?
Kui teave kulude kohta on avaldatud, ei sisalda see käibemaksu. Kehtiv käibemaksumäär on 21%.
Õigusabi
Milline on sissetuleku künnis, et saada õigusabi?
Tegemist on valdkonnaga, mida reguleerib Belgia kohtuseadustiku artikkel 508/1 jj.
Esmane õigusabi on kõikidele tasuta. Tegemist on esmase õigusliku nõustamisega, mis hõlmab:
praktilisi juhiseid,
õigusteavet, esialgset õiguslikku hinnangut või suunamist eriorganisatsiooni juurde.
Esmast õigusabi annavad juristid ning see on , sõltumata teie sissetuleku suurusest. täielikult tasuta
Teisene õigusabi lubab neil, kelle sissetulek ei võimalda katta advokaaditasusid, saada advokaadilt täielikult või osaliselt tasuta abi. Advokaadi abi seisneb teie nõustamises ja kaitsmises. Kuninga 18. detsembri 2003. aasta otsuses määratakse kindlaks täielikult või osaliselt tasuta teisese õigusabi ja õigusabi saamise tingimused.
Sotsiaalse seisundi tõttu õigusabi on: täielikult tasuta saajad
üksikisikud, kelle igakuine netosissetulek on madalam kui 944 eurot;
üksikisikud koos ülalpeetavaga, kelle igakuine netosissetulek on madalam kui 1213 eurot (+ 163,47 eurot ülalpeetava kohta);
isikud, kes moodustavad leibkonna (koos abikaasa või elukaaslasega) ning kelle leibkonna igakuine netosissetulek on madalam kui 1213 eurot (+ 163,47 eurot ülalpeetava kohta);
isikud, kes saavad integratsioonitoetust või sotsiaalabi;
isikud, kes saavad garanteeritud vanaduspensioni (GRAPA);
isikud, kes saavad integratsioonitoetust mittesaava puudega isiku sissetuleku asendamise toetust;
ülalpeetava lapsega isikud, kes saavad garanteeritud peretoetust;
sotsiaalmajades elavad üürnikud, kes maksavad Flandria ja Brüsseli piirkonnas üüri, mis võrdub poolega üüri baasmäärast, või kes maksavad Valloonia piirkonnas üüri miinimummääras;
alaealised;
välisriikide kodanikud, kes taotlevad elamisluba või kes esitavad halduskaebuse või algatavad kohtumenetluse otsuse suhtes, mis on võetud seaduste alusel välismaalaste territooriumile sisenemise, seal elamise, ettevõtte asutamise ja sealt tagasisaatmise kohta;
varjupaiga taotlejad ning isikud, kes esitavad pagulasseisundi tunnustamise taotluse või nõude või kes taotlevad ümberasustatud isiku staatust;
isikud, kes on kaasatud võlgade kollektiivse tasumise menetlusse või kes soovivad esitada hagi võlgade kollektiivse tasumise asjus.
Tasuta õigusabi saavad (eeldust on võimalik tühistada): sissetulekute ebapiisavuse eeldusel vahi all olevad isikud või süüdistatavad, kelle suhtes kohaldatakse kiirmenetlust ja kellel on eeldatavalt ja kuni vastupidise tõendamiseni ebapiisav sissetulek;
vaimsete häiretega isikud, kelle suhtes on kohaldatud 26. juuni 1990. aasta seadusega (vaimsete häiretega isikute kaitse kohta) ettenähtud meedet ning kellel on eeldatavalt ja kuni vastupidise tõendamiseni ebapiisav sissetulek;
kostja, kelle suhtes kohaldatakse kiirmenetlust.
Osaliselt tasuta abi (advokaat võib sellisel juhul taotleda piiratud menetlusse astumist) saavad:
üksikisikud, kelle igakuine netosissetulek on vahemikus 944–1213 eurot;
üksikisikud koos ülalpeetavaga, kelle igakuine netosissetulek on vahemikus 1213–1480 eurot (+ 163,47 eurot ülalpeetava kohta);
isikud, kes elavad koos abikaasaga või teise isikuga, kellega nad moodustavad leibkonna ning kelle leibkonna igakuine netosissetulek on vahemikus 1213– 1480 eurot (+ 163,47 EUR eurot ülalpeetava kohta);
Eespool nimetatud summasid korrigeeritakse kord aastas vastavalt tarbijahinna indeksi muutustele.
Õigusabi hõlmab kohtukulusid. Kui kliendil pole piisavalt vahendeid kohtukulude katmiseks, võib ta pöörduda isiklikult või advokaadi vahendusel õigusabi büroosse. Teda võib vastavalt maksejõuetuse astmele vabastada osaliselt või täielikult kohtutäituri, eksperdi jne kulude tasumisest. Seda valdkonda reguleerib kohtuseadustiku artikkel 664 jj.
Millised on õigusabi saamise tingimused kriminaalmenetluses kannatanu või süüalusena osalejale?
Õigusabi saamise tingimused kriminaalmenetluses kannatanu või süüalusena osalejale on samad, mis eespool loetletud.
Kas on menetlusi, mis on kuludest vabastatud?
Jah, näiteks menetlus, mille eesmärk on saavutada võlgade kollektiivset tasumist või saada menetlusosalisena vabastus kohtukuludest.
Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole menetluskulud?
Tsiviil- ja kaubandusasjad
Artikli 1017 jj kohaselt kannab (kohtutäituri, ekspertide, kohtute jne kulud) harilikult pärast seda, kui kohtuotsus on välja kuulutatud. kohtukulud kaotanud pool Ühe osa kaotanud poole kantavatest kuludest moodustab kindlasummaline makse võitja poole advokaadi kuludesse ja tasudesse. Seda makset nimetatakse ning tegemist on kindlasummalise maksega, mis arvutatakse tabeli põhjal, mis on koostatud vastavalt kohtuasja panuseks olevatele menetlushüvitiseks summadele. Hüvitis ei kata tingimata kõiki tasusid. Kuninga 26. oktoobri 2007. aasta otsusega määratakse kindlaks nimetatud menetlushüvitise summa. Nimetatud summad koosnevad miinimum- ja maksimumsummadest ning kohtunik on kohustatud määrama hüvitise suuruse selles vahemikus. Mõningatel juhtudel on võimalik, et kohus ei määra kaotanud poolt kohtukulude tasujaks, vaid lahendab küsimuse teisiti (kulude jagamise teel vms).
Kriminaalasjad
Kui süüdistatav ja tsiviilõiguslikult vastutavad isikud mõistetakse süüdi, jäävad menetluskulud reeglina nende kanda koos menetlushüvitisega (kindlasummaline makse võitja poole advokaadi kuludesse ja tasudesse – vt tsiviil- ja kaubandusasjade lõik). Kui aga süüdistatavaid ja tsiviilõiguslikult vastutavaid isikuid süüdi ei mõisteta ning tsiviilõiguslik menetlusosaline kaotab, võib viimane olla kohustatud tasuma täielikult või osaliselt riigi ja süüdistatava menetluskulud ning menetlushüvitise. Teatavatel juhtudel jäävad menetluskulud riigi kanda. Need sätted on kirjas . kriminaalmenetluse seadustikus
Ekspertide tasud
Tsiviil- ja kaubandusasjad
Ekspertide tasud ning ekspertidel on vabadus määrata oma tasude suurus. Kohtunik kontrollib nimetatud tasusid piiratud ulatuses (tal on ei ole reguleeritud õigus sekkuda poolte ja eksperdi vahelise lahkheli korral), ent pole olemas õigusakti, mis määraks summad, millele ekspertide tasud peavad vastama. Seda valdkonda reguleerib kohtuseadustiku artikkel 987 jj ning kuninga 24. mai 1933. aasta otsus.
Kuninga 14. novembri 2003. aasta otsusega siiski tasude määr ja kulud ekspertidele, kelle töökohtud on nimetanud ametisse kinnitatakse meditsiinilise raames, mis käsitleb: ekspertiisi vaidlusi invaliidsushüvitiste üle,
peretoetusi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, töötuskindlustust või
kohustuslikku ravi- ja kahjukindlustust.
Kriminaalasjad
Ekspertide tasusid kriminaalmenetlustes kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsus ja ministeeriumi 22. jaanuari 2009. aasta ringkiri. 2009. aasta reguleerib määrad avaldati 12. jaanuaril 2009 ametlikus väljaandes Moniteur Belge.
Nende dokumentide tekstid on kättesaadavad veebisaidil (rubriik „infos juridique" – „professionne" – „tarifs" – „frais de justice" („õigusteave" – „ametialane" – „määrad" – „kohtukulud")) või veebisaidil (rubriik „Législation" (Õigusaktid)). kohtukorralduse ajakohastamise komisjoni Belgia kohtute portaal
Tõlkijate ja tõlkide tasud
Võib juhtuda, et menetluse käigus tekib vajadus pöörduda tõlkija või tõlgi poole. Seda juhul, kui dokumente esitatakse muus kui menetluses kasutatavas keeles või kui tunnistaja ei suuda end võõrkeeles väljendada. Samuti juhul, kui üks pooltest kõneleb muud kui menetluses kasutatavat keelt ega saa menetluse keelest aru või kui kohtunik ei saa aru selle poole kõneldavast keelest. Kohaldatavad reeglid võib leida 15. juuni 1935. aasta seadusest kohtumenetluste keelekasutuse kohta.
Kriminaalasjad
Tõlkijate ja tõlkide tasusid kriminaalmenetlustes kuninga 28. detsembri 1950. aasta otsus ja ministeeriumi 22. jaanuari 2009. aasta ringkiri. 2009. reguleerib aasta määrad avaldati 12. jaanuaril 2009 ametlikus väljaandes Moniteur Belge.
Nende dokumentide tekstid on kättesaadavad veebisaidil (rubriik „infos juridique" – „professionne" – „tarifs" – „frais de justice" („õigusteave" – „ametialane" – „määrad" – „kohtukulud")) või veebisaidil (rubriik „Législation" (Õigusaktid)). Seonduvad lingid kohtukorralduse ajakohastamise komisjoni Belgia kohtute portaal
Belgia justiitsministeerium
Kohtukorralduse ajakohastamise komisjon
Seonduvad manused
Belgia aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohta (829 Kb)
Viimati uuendatud: 20/09/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhtumite näiteid 1 – perekonnaõigus – abielulahutus - Belgia
Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lahutus) selgitada, milline on lahutusavalduse esitaja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:
A – riigisisene juhtum. Paar abiellub. Sellele järgneb lahuselu ja otsus lahutada.
B – piiriülene juhtum. Kaks sama liikmesriigi (liikmesriik A) kodanikku abielluvad. Abielu sõlmitakse liikmesriigis A. Pärast abiellumist asub paar elama ja
B – piiriülene juhtum. Kaks sama liikmesriigi (liikmesriik A) kodanikku abielluvad. Abielu sõlmitakse liikmesriigis A. Pärast abiellumist asub paar elama ja töötama teise liikmesriiki (liikmesriik B), millest saab nende alaline elukoht. Mõne aja pärast asutakse lahus elama, kusjuures naine pöördub tagasi
töötama teise liikmesriiki (liikmesriik B), millest saab nende alaline elukoht. Mõne aja pärast asutakse lahus elama, kusjuures naine pöördub tagasi liikmesriiki A, kuid mees jääb liikmesriiki B. Paar otsustab lahutada. Vahetult pärast liikmesriiki A naasmist esitab naine liikmesriigi B kohtule lahutusavalduse.
liikmesriiki A, kuid mees jääb liikmesriiki B. Paar otsustab lahutada. Vahetult pärast liikmesriiki A naasmist esitab naine liikmesriigi B kohtule lahutusavalduse.
Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutse-eetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).
Maksumuste ja kulude hinnang on esitatud vaid näitena.
Kulud Belgias
Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud
| Juhtumi näide | Kohtumenetlus | | | Edasikaebuse menetlemine | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Muud kulud | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Muud kulud | Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ? |
| Juhtum A | 82 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | 186 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | ei |
| Juhtum B | 82 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | 186 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | ei |
Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud
| Juhtumi näide | Advokaat | | Kohtutäitur | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Keskmised kulud | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud | Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud | Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik? |
| Juhtum A | ei | ligikaudu 2500 eurot | ei | ligikaudu 250 eurot | ligikaudu 250 eurot | ei |
| Juhtum B | ei | ligikaudu 3500 eurot | ei | ligikaudu 350 eurot | ligikaudu 350 eurot | ei |
Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud
| Juhtumi näide | Tunnistajale hüvitise maksmine | | Kautsjon või tagatis | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Kas tunnistajatele makstakse hüvitist? | Kulud | Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse? | Kulud | Kirjeldus |
| Juhtum A | jah | 15,65–48,24 eurot | Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument. | | |
Õigusabi maksumus ja muud hüvitised
Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.
Kirjaliku ja suulise tõlke kulud
| Juhtumi näide | Kirjalik tõlge | | Suuline tõlge | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Kirjeldus |
| Juhtum A | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | |
| Juhtum B | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | täitekulud |
Viimati uuendatud: 20/09/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhtumite näiteid 2 - perekonnaõigus – lapse eestkoste - Belgia
Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lapse eestkoste) selgitada, milline on hageja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel: A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema esitab hagi isa suhtlusõiguse piiramiseks. B – piiriülene juhtum, kui advokaat asub liikmesriigis A. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole omavahel abielus. Nad saavad lapse, kuid lähevad kohe pärast lapse sündi lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema ja laps asuvad elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), sest nimetatud kohtuotsuse põhjal on neil selleks luba, kuid isa jääb liikmesriiki B. Mõne aasta möödudes esitab ema liikmesriigis A hagi isa suhtlusõiguse muutmiseks. Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lapse eestkoste) selgitada, milline on hageja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel: A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema esitab hagi isa suhtlusõiguse piiramiseks. B – piiriülene juhtum, kui advokaat asub liikmesriigis A. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole omavahel abielus. Nad saavad lapse, kuid lähevad kohe pärast lapse sündi lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse emale lapse eestkosteõigus ja isale suhtlusõigus. Ema ja laps asuvad elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), sest nimetatud kohtuotsuse põhjal on neil selleks luba, kuid isa jääb liikmesriiki B. Mõne aasta möödudes esitab ema liikmesriigis A hagi isa suhtlusõiguse muutmiseks.
Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutseeetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).
Lõivud ja kulud on hinnangulised ja esitatud vaid näitena.
Kulud Belgias
Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud
| Juhtumi näide | Kohtumenetlus | | | Edasikaebuse menetlemine | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Muud kulud | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Muud kulud | Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ? |
| Juhtum A | 52 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | 186 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | ei |
| Juhtum B | 52 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | 186 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | ei |
Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud
| Juhtumi näide | Advokaat | | Kohtutäitur | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Keskmised kulud | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud | Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud | Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik? |
| Juhtum A | ei | ligikaudu 1500 eurot | ei | 52 eurot | ligikaudu 100 eurot | ei |
| Juhtum B | ei | ligikaudu 1000 eurot | ei | 52 eurot | ligikaudu 100 eurot | ei |
Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud
| Juhtumi näide | Tunnistajale hüvitise maksmine | |
|---|---|---|
| | Kas tunnistajatele makstakse hüvitist? | Kulud |
täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.
Õigusabi maksumus ja muud hüvitised
Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.
Kirjaliku ja suulise tõlke kulud
| Juhtumi näide | Kirjalik tõlge | | Suuline tõlge | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | | Millal ja millistel tingimustel vajalik? |
| Juhtum A | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | |
| Juhtum B | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | täitekulud |
Viimati uuendatud: 20/09/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhtumite näiteid 3 – perekonnaõigus – elatis - Belgia
Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (alimendid) selgitada, milline on hageja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:
A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse lapse eestkosteõigus emale. Ainsaks jätkuvaks vaidlusküsimuseks on alimentide summa, mille isa võlgneb emale lapse ülalpidamise ja kasvatamise eest. Ema esitab selle kohta hagi. A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse lapse eestkosteõigus emale. Ainsaks jätkuvaks vaidlusküsimuseks on alimentide summa, mille isa võlgneb emale lapse ülalpidamise ja kasvatamise eest. Ema esitab selle kohta hagi.
B – piiriülene juhtum, kui advokaat asub liikmesriigis A. Mees ja naine elavad koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse lapse eestkosteõigus emale. Isa nõusolekul asuvad ema ja laps elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), millest saab nende alaline elukoht. B – piiriülene juhtum, kui advokaat asub liikmesriigis A. Mees ja naine elavad koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole omavahel abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse lapse eestkosteõigus emale. Isa nõusolekul asuvad ema ja laps elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), millest saab nende alaline elukoht.
Jätkuvaks vaidlusküsimuseks on alimentide summa, mille isa võlgneb emale lapse ülalpidamise ja kasvatamise eest. Ema esitab selle kohta liikmesriigis A
hagi.
Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutseeetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).
Lõivud ja kulud on hinnangulised ja esitatud vaid näitena.
Kulud Belgias
Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud
| Juhtumi näide | Kohtumenetlus | | | Edasikaebuse menetlemine | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Muud kulud | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Muud kulud | Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ? |
| Juhtum A | 27 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | 82 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | ei |
| Juhtum B | 27 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | 82 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | | ei |
Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud
| Juhtumi näide | Advokaat | | Kohtutäitur | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Keskmised kulud | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud | Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud | Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik? |
Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud
| Juhtumi näide | Tunnistajale hüvitise maksmine | |
|---|---|---|
| | Kas tunnistajatele makstakse hüvitist? | Kulud |
| Juhtum A | jah | 15,65–48,24 eurot |
| Juhtum B | jah | 15,65–48,24 eurot |
Õigusabi maksumus ja muud hüvitised
Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.
Kirjaliku ja suulise tõlke kulud
| Juhtumi näide | Kirjalik tõlge | | Suuline tõlge | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Kirjeldus |
| Juhtum A | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | |
| Juhtum B | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | täitekulud |
Viimati uuendatud: 20/09/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhtumite näiteid 4 - äriõigus – leping - Belgia
Liikmesriikidel paluti kaubandusõiguse küsimuses (leping) selgitada, milline on müüja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel:
A – riigisisene juhtum. Äriühing on tarninud 20 000 euro väärtuses kaupu. Ostja ei ole müüjale tasunud, sest tema arvates ei vasta kaubad kokkulepitule.
Müüja esitab hagi, et nõuda hinna täielikku tasumist.
B – piiriülene juhtum. Äriühing, mille peakontor asub liikmesriigis B, on tarninud liikmesriigis A asuvale ostjale 20 000 euro väärtuses kaupu. Lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriigi B õigust ja see on vormistatud liikmesriigi B keeles. Liikmesriigis A asuv ostja ei ole müüjale tasunud, sest tema arvates ei vasta kaubad kokkulepitule. Müüja esitab liikmesriigis A hagi, et nõuda ostjaga sõlmitud lepingus märgitud hinna täielikku tasumist. B – piiriülene juhtum. Äriühing, mille peakontor asub liikmesriigis B, on tarninud liikmesriigis A asuvale ostjale 20 000 euro väärtuses kaupu. Lepingu suhtes kohaldatakse liikmesriigi B õigust ja see on vormistatud liikmesriigi B keeles. Liikmesriigis A asuv ostja ei ole müüjale tasunud, sest tema arvates ei vasta kaubad kokkulepitule. Müüja esitab liikmesriigis A hagi, et nõuda ostjaga sõlmitud lepingus märgitud hinna täielikku tasumist.
Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutseeetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).
Lõivud ja kulud on hinnangulised ja esitatud vaid näitena.
Kulud Belgias
Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud
| Juhtumi näide | Kohtumenetlus | | Edasikaebuse menetlemine | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ? |
Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud
| Juhtumi näide | Advokaat | | Kohtutäitur | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Keskmised kulud | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud | Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud |
| Juhtum A | ei | ligikaudu 2000 eurot | ei | ligikaudu 250 eurot | ligikaudu 250 eurot |
| Juhtum B | ei | ligikaudu 2000 eurot | ei | ligikaudu 52 eurot | ligikaudu 100 eurot |
Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud
| Juhtumi näide | Tunnistajale hüvitise maksmine | |
|---|---|---|
| | Kas tunnistajatele makstakse hüvitist? | Kulud |
| Juhtum A | jah | 15,65–48,24 eurot |
| Juhtum B | jah | 15,65–48,24 eurot |
Õigusabi maksumus ja muud hüvitised
Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.
Kirjaliku ja suulise tõlke kulud
| Juhtumi näide | Kirjalik tõlge | | Suuline tõlge | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Kirjeldus |
| Juhtum A | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | |
Juhtum B
kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud
7,57– 34,48 eurot/lk kui kostja ei mõista menetluse keelt
Viimati uuendatud: 20/09/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhtumite näiteid 5 - äriõigus – vastutus - Belgia
Liikmesriikidel paluti kaubandusõiguse küsimuses (vastutus) selgitada, milline on kliendi osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel: A – riigisisene juhtum. Kütteseadme valmistaja tarnib selle paigaldajale. Paigaldaja müüb seadme edasi kliendile ja paigaldab selle tema kodus. Mõne aja pärast süttib majas tulekahju. Kõik pooled (kütteseadme valmistaja, paigaldaja ja lõpptarbija) on kindlustatud. Tulekahju põhjuses ei olda üksmeelel ja keegi ei taha kliendile kahju hüvitada. Liikmesriikidel paluti kaubandusõiguse küsimuses (vastutus) selgitada, milline on kliendi osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel: A – riigisisene juhtum. Kütteseadme valmistaja tarnib selle paigaldajale. Paigaldaja müüb seadme edasi kliendile ja paigaldab selle tema kodus. Mõne aja pärast süttib majas tulekahju. Kõik pooled (kütteseadme valmistaja, paigaldaja ja lõpptarbija) on kindlustatud. Tulekahju põhjuses ei olda üksmeelel ja keegi ei taha kliendile kahju hüvitada.
Klient esitab hagi, et nõuda kütteseadme valmistajalt, selle paigaldajalt ja kindlustusandjalt kahju täielikku hüvitamist.
B – piiriülene juhtum. Liikmesriigis B asuv kütteseadme valmistaja tarnib selle liikmesriigis C asuvale paigaldajale. Paigaldaja müüb seadme edasi liikmesriigis A asuvale kliendile ja paigaldab selle tema kodus. Mõne aja pärast süttib majas tulekahju. Kõik pooled (kütteseadme valmistaja, paigaldaja ja lõpptarbija) on kindlustatud oma liikmesriigi kindlustusandja poolt. Tulekahju põhjuses ei olda üksmeelel ja keegi ei taha kliendile kahju hüvitada. Klient esitab liikmesriigis A hagi, et nõuda kütteseadme valmistajalt, selle paigaldajalt ja liikmesriigis A asuvalt kindlustusandjalt kahju täielikku hüvitamist. B – piiriülene juhtum. Liikmesriigis B asuv kütteseadme valmistaja tarnib selle liikmesriigis C asuvale paigaldajale. Paigaldaja müüb seadme edasi liikmesriigis A asuvale kliendile ja paigaldab selle tema kodus. Mõne aja pärast süttib majas tulekahju. Kõik pooled (kütteseadme valmistaja, paigaldaja ja lõpptarbija) on kindlustatud oma liikmesriigi kindlustusandja poolt. Tulekahju põhjuses ei olda üksmeelel ja keegi ei taha kliendile kahju hüvitada. Klient esitab liikmesriigis A hagi, et nõuda kütteseadme valmistajalt, selle paigaldajalt ja liikmesriigis A asuvalt kindlustusandjalt kahju täielikku hüvitamist.
Oluline märkus: Belgias ei ole advokaatide kulud ja tasud reguleeritud (kulud ja tasud sõltuvad asja keerukusest ja tähtsusest, advokaadi nimest ja mainest, asja kiireloomulisusest, saavutatud tulemustest jne). Ometi kehtivad Belgias advokaatidele kutseeetika eeskirjad ja neile on seadusega pandud kohustus hinnata kulusid ja tasusid õiglaselt ja lähtudes mõõdukusest (vt menetluskulusid käsitlev osa).
Lõivud ja kulud on hinnangulised ja esitatud vaid näitena.
Kulud Belgias
Kohtukulud, edasikaebuste kulud ja vaidluste alternatiivse lahendamise kulud
| Juhtumi näide | Kohtumenetlus | | Edasikaebuse menetlemine | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Esialgsed kohtukulud | Dokumentide vormistamise kulud | Kas kõnealuse juhtumi puhul saab sellist võimalust kasutada ? |
| Juhtum A | 82 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | 186 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | jah |
| Juhtum B | 82 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | 186 eurot | 7,57–34,48 eurot/lk | jah |
Advokaadi, kohtutäituri ja eksperdi kulud
| Juhtumi näide | Advokaat | | Kohtutäitur | | Ekspert | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Keskmised kulud | Kas esindaja kasutamine on kohustuslik? | Kohtuotsuse tegemisele eelnevad kulud | Kohtuotsuse tegemisele järgnevad kulud | Kas vahendaja kasutamine on kohustuslik? |
| Juhtum A | ei | ligikaudu 3000 eurot | ei | ligikaudu 500 eurot | ligikaudu 250 eurot | ei |
| Juhtum B | ei | ligikaudu 3000 eurot | ei | ligikaudu 500 eurot | ligikaudu 250 eurot | ei |
Tunnistajale hüvitise maksmine, kautsjoni või tagatisega kaasnevad kulud ja muud asjaomased kulud
| Juhtumi näide | Tunnistajale hüvitise maksmine | | Kautsjon või tagatis |
|---|---|---|---|
| | Kas tunnistajatele makstakse hüvitist? | Kulud | Kas see on olemas? Millal ja kuidas seda kasutatakse? |
| Juhtum A | jah | 15,65–48,24 eurot | Tsiviilmenetlustes võidakse menetluse algatamisel nõuda tagatist üldjuhul kohtumenetluse seadustiku artiklis 851 ettenähtud juhtudel. Kõnealuse artikli kohaselt võib tagatist erandkorras nõuda juhul, kui hageja on välismaalane. Belgia kostja võib nõuda, et välismaalasest hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument. |
Õigusabi maksumus ja muud hüvitised
Teavet õigusabi kohta leiab menetluskulusid käsitlevas osas.
Kirjaliku ja suulise tõlke kulud
| Juhtumi näide | Kirjalik tõlge | | Suuline tõlge | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Millal ja millistel tingimustel vajalik? | Ligikaudsed kulud | Kirjeldus |
| Juhtum A | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | |
| Juhtum B | kui dokumendid on menetluse jaoks vajalikud | 7,57– 34,48 eurot/lk | kui kostja ei mõista menetluse keelt | 31,61 –54,62 eurot/h | täitekulud |
Viimati uuendatud: 20/09/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
hageja või menetlusse astuja esitab tagatise. Artiklis 852 on täpsustatud tagatise vormid (rahasumma, garantii jne). Vt kulude läbipaistvust käsitlev dokument.
|
<urn:uuid:df28910f-5972-4fa4-9675-cd62ba2c90b8>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?printPdfAll=1&plang=et&idTaxonomy=37&idCountry=be&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1&useContId=50514
|
2021-12-07T15:48:54+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00063-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 284,051,825
| 16,703
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5458,
10747,
17996,
20419,
25433,
29807,
33370,
34669,
39976,
41282
] | 1
|
[
0.22265625,
0.33984375,
0.259765625,
0.158203125,
0.01544189453125,
0.0029449462890625
] |
Põlva maakonna murdmaasuusatamise meistrivõistlused Vabatehnika eraldistart Stardinimekiri
Bib Name
Klass Klubi
Start Time
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Põlva maakonna murdmaasuusatamise meistrivõistlused Vabatehnika eraldistart Stardinimekiri
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
VolaSoftControlPdf
Põlva maakonna murdmaasuusatamise meistrivõistlused Vabatehnika eraldistart Stardinimekiri
Bib
Name
Klass Klubi
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Start Time
Põlva maakonna murdmaasuusatamise meistrivõistlused Vabatehnika eraldistart
Stardinimekiri
Bib Name
Klass Klubi
Start Time
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
VolaSoftControlPdf
Põlva maakonna murdmaasuusatamise meistrivõistlused Vabatehnika eraldistart Stardinimekiri
Bib Name
Klass Klubi
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Start Time
Põlva maakonna murdmaasuusatamise meistrivõistlused Vabatehnika eraldistart Stardinimekiri
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
Vola Timing (www.vola.fr) / SkiNordic Pro 5.1.04
VolaSoftControlPdf
|
<urn:uuid:d0b86cbc-9a04-4204-aa08-e4a034e65fc3>
|
CC-MAIN-2024-18
|
http://serviti.ee/attachments/article/53/Mammaste_Karikas_2017_stardinimekiri.pdf
|
2024-04-15T02:50:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 30,225,968
| 541
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.974143
|
ekk_Latn
| 0.969703
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
225,
437,
665,
913,
1140,
1352
] | 1
|
[
0.06787109375,
0.921875,
0.00787353515625,
0.0008697509765625,
0.000522613525390625,
0.00037384033203125
] |
Metsa- ja rabamatk Kakerdaja rabas ning Kalajärvede juures
Kakerdaja raba on Kõrvemaa suurimaid rabasid. Metsa- ja rabamatk pakub huvitavat klassikalist rabaretke laudteel, järvevaatlust ja metsarada. Meie retk algab RMK Noku lõkkekoha juures olevast parklast Kakerdaja raba ja Kalajärvede loodusraja keskel. Siit ida poole jääb Kakerdaja raba koos laudteega, põhja poole jääb aga 3,3 kilomeetri pikkune nn Kalajärve ring, mis viib Suure Kalajärve ja Väikese Kalajärve juurde ning mille tipus on Kalajärve lõkkekoht ja parkla.
Suundume Nokko taluaseme juurest Kakerdaja raba laudteele. Meid ümbritseb avarus ja salapära. Imetleme seda unikaalset kooslust, mis sõltub sademetest ja vett nagu suur käsn. Siinsed veekogud saab jagada laugasteks ja älvesteks. Laukad on vaba vee pinnaga veesilmad. Kuigi sügavus on tavaliselt kuni 3 meetrit, puudub laukal põhi, sest vesi läheb üle mudaks. Lauka kaldad on sageli alt õõnsad. Älved aga on pisiveekogud, mis on enamasti kaetud turbasamblaga. Älved tunneb sageli ära erkroheliste laiguna, millest tuleks eemale hoiduda.
Rabas leiame mitmeid huvitavaid ja eripäraseid taimi. Älveste servadel ja pisut eemal kasvab hõreda rohelise muruna valge nokkhein, inimesele tuttav on ka tupp-villpea, mis kevadel õitseb pajutibude sarnaste õisikutena ja alles seejärel valmivad iseloomumikud valged villatutid. Rabamätta samblalt leiab ka tibatillukesed putuktoidulised huulheinad. Tähelepanelik matkaja märkab ka jõhvikaid ning sageli on tunda sookailu lõhna. Mõnikord võib õnnestuda näha ka erinevaid rabaloomi ja linde.
Raba keskel jõuame Kakerdi järve juurde, mis on tekkinud rabalae laugaste liitumisel. 6,7 hektarilise pindalaga järve sügavus on 6-8 meetrit. Järve ja raba nimetus tuleneb järvekaurist, keda on rahvasuus nimetatud ka kakerdajaks. Lind on osav sukelduja, ent maapealne kõnd on kohmakas. Ümber Kakerdi järve edasi liikudes jõuame Hiiesaarele, mis on muistne pelgu- ja ohvripaik.
Kakerdaja rabast tagasi tulles võtame soovi korral ette metsamatka Suure ja Väikese Kalajärve juurde. Suure Kalajärve kaldad on rikkad mitmete haruldaste taimede poolest. Siin kasvab orhideesid, järves kasvavad ka vesiroosid ja ujuv penikeel. Väikesel Kalajärvel kasvavad vesikarikas ning samuti vesiroosid. Väike Kalajärv on kevadeti konnade seas populaarne kudemiskoht, järve kaldal kasvavad ka mätastarnad ehk pokud.
Soovi korral saame alustada oma metsa- ja rabaretke hoopis Suure Kalajärve parklast ning matkata sealt Nokko talukohani, seejärel teha rabaretke Kakerdi järveni ja kaugemale ning tulla siis tagasi Suure Kalajärveni.
Küsi pakkumist või uuri lisa:
https://selgesiht.ee/tule-loodusesse/
E-post: [email protected]
SelgeSiht OÜ, Reg nr 14602228 Raudürdi tee 10 Maardu 74117
https://selgesiht.ee/
Telefon: 5918 9000;
E-post: [email protected]
|
<urn:uuid:fd946aac-25fe-4170-b2e2-16db289f96d7>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://selgesiht.eu/wp-content/uploads/2024/05/Metsa-ja-rabamatk-Kakerdaja-rabas-ja-Kalajarvede-juures.pdf
|
2024-10-14T13:48:06+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00210-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 431,813,585
| 1,121
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.9996
|
ekk_Latn
| 0.9996
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2812
] | 1
|
[
0.1796875,
0.5546875,
0.234375,
0.02880859375,
0.00148773193359375,
0.0004596710205078125
] |
Avaleht>Kohtumenetlused>Tsiviilasjad>Automaatne töötlemine
Automaatne töötlemine
Rootsi
1 Kas kohtumenetlust on võimalik algatada interneti teel?
Praegu ei ole võimalik esitada hagiavaldust interneti teel. Hagiavaldus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema hageja või tema esindaja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Allkirjanõue tähendab, et hagiavaldust ei saa esitada elektrooniliselt.
Lihtmenetluses on võimalik esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus Rootsi täiteametile () interneti teel.
Kronofogdemyndigheten
2 Kui jah, siis millist tüüpi kohtuasjade puhul saab seda kasutada? Kas mõnda menetlust saab algatada ainult interneti teel?
Nagu selgub 1. küsimuse vastusest, on see võimalik vaid lihtmenetluse puhul.
3 Kas seda võimalust saab kasutada kogu aeg (st 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas) või ainult kindlaksmääratud ajal? Kui jah, siis millisel ajal? Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.
4 Kas kohtuasja üksikasjad tuleb esitada mingis kindlas vormis?
Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.
5 Kuidas on tagatud andmete edastamise ja säilitamise turvalisus?
Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.
6 Kas tuleb kasutada teatavat liiki elektroonilist allkirja ja/või kellaaja salvestamist?
Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.
7 Kas toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu? Kui jah, siis kuidas saab seda tasuda ja kas lõivu summa on mitteelektroonilise menetluse puhul erinev?
Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.
Elektrooniline maksekäsu kiirmenetluse avaldus Rootsi täiteametile tuleb allkirjastada täiustatud e-allkirjaga, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) artiklis 3. Rootsi täiteamet võib teha erandi allkirjanõudest, kui isikul on vaja turvalisel ja tehniliselt teostataval viisil esitada suur hulk avaldusi. Kui lihtmenetluses esitatud maksekäsu asi suunatakse kohtusse, et seda menetletaks tavamenetluses, ei ole vaja lisaks elektroonilisele avaldusele avaldust ka paberil allkirjastada.
8 Kas interneti teel esitatud nõuet on võimalik tagasi võtta?
Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.
9 Kui hageja algatab menetluse interneti teel, kas kostja võib ja/või peab vastama samuti interneti teel?
Kohtuasja ei saa algatada interneti teel. Nagu nähtub 12. küsimuse vastusest, on üldiselt siiski võimalik esitada interneti teel kostja vastus ja muud menetlusdokumendid, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
10 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja vastab nõudele?
Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.
11 Mis järgneb elektroonilises menetluses sellele, kui kostja ei vasta nõudele?
Kohtuasja ei saa algatada interneti teel.
12 Kas kohtule on võimalik esitada dokumente elektrooniliselt ning kui jah, siis millist liiki menetlustes ja millistel tingimustel on see võimalik?
Need dokumendid, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud, võib esitada elektrooniliselt. See tähendab, et põhimõtteliselt on elektrooniliselt võimalik esitada kõik dokumendid peale hagiavalduse. Kohus võib siiski teatavatel erijuhtudel otsustada, et saatja peab elektrooniliselt esitatud dokumendi kinnitama, esitades allkirjastatud originaaldokumendi.
13 Kas kohtudokumente, eelkõige kohtuotsuseid, on võimalik kätte anda interneti teel?
Miski ei takista kohut dokumente elektrooniliselt saatmast ja dokumentide kättesaamist e-kirja teel kinnitamast, näiteks kui seda peetakse vajalikuks isikuandmeid jms käsitlevate kehtivate õigusnormide kohaselt.
14 Kas kohtulahendeid saab teha elektrooniliselt?
Kohtuotsus saadetakse posti teel, välja arvatud juhul, kui pool taotleb selle kättetoimetamist muul viisil. Kui see on asjakohane, näiteks seoses isikuandmeid käsitlevate kehtivate õigusnormidega, võidakse dokumendid saata hoopis faksi või e-kirja teel või need võidakse teha kättesaadavaks muus elektroonilises vormis.
15 Kas interneti teel on võimalik esitada apellatsioonkaebust ja anda kätte selle kohta tehtud otsus?
Kaebust on võimalik esitada e-kirja teel. Vajaduse korral võib kohus nõuda, et saatja kinnitaks sellise kaebuse, esitades allkirjastatud originaaldokumendi. Kättetoimetamise kohta vt 13. küsimuse vastus.
16 Kas interneti teel on võimalik algatada täitemenetlust?
Kohtuotsuse täidetavaks kuulutamise taotluse saab õigustatud isik või tema esindaja esitada kas suuliselt või kirjalikult. Suulise avalduse esitamise korral peab selle esitaja (täitmisele pööramist taotlev isik) võtma ühendust Rootsi täiteametiga. Kirjaliku avalduse peab allkirjastama avalduse esitaja või tema esindaja. Rootsi täiteamet võib siiski võimaldada isikul, kes esitab palju täitmisavaldusi, teha seda elektrooniliselt.
17 Kas menetlusosalised või nende seaduslikud esindajad saavad jälgida elektroonilist menetlust? Kui jah, siis kuidas?
Ei.
Viimati uuendatud: 02/09/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:a7d29bd5-7733-4369-a601-e3cca1bbbd11>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=280&idCountry=se&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2023-03-29T04:56:13+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00273-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 269,718,072
| 2,093
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5508
] | 2
|
[
0.24609375,
0.1943359375,
0.296875,
0.24609375,
0.014404296875,
0.0025634765625
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades>Euroopa täitmiskorraldus
Euroopa täitmiskorraldus
Austria
1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)
- Kohtu otsuste ja kohtulike kokkulepete ning artikli 4 lõike 3 punktis b osutatud ülalpidamiskohustustega seotud kokkulepete puhul: Euroopa täitekorraldusena kinnitamise tagasivõtmise või muutmise taotlus tuleb esitada selle kinnituse andnud kohtule või haldusasutusele (Austria täitemenetluse seadustiku ( ) paragrahvi 419 lõiked 1 ja 2). Exekutionsordnung
- Täitmisele pööratavate ametlike dokumentide ( ) puhul: muutmise taotlus tuleb esitada ametliku dokumendi koostanud notarile, või kui see ei Notariatsakte ole võimalik, Austria notariseadustiku ( ) paragrahvide 119, 146 ja 149 kohaselt vastutavale ametnikule. Notari antud kinnitust on õigus Notariatsordnung tagasi võtta kohtul, kes on menetlusõiguse kohaselt pädev otsustama ametliku dokumendi täitmisele pööramise vaidlustamise taotluste üle (täitemenetluse seadustiku paragrahvi 419 lõige 3).
2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)
- Kui dokument oli nõuetekohaselt kättetoimetatud: ( ), kui ei ole kinni peetud tähtaja ennistamise taotlus Antrag auf Wiedereinsetzung in den vorigen Stand nõude vaidlustamise tähtajast või on jäetud kohtuistungile ilmumata.
- Kui dokument ei olnud nõuetekohaselt kättetoimetatud: üheetapilises menetluses tehtavate otsuste (nt maksekorraldus ( ) või veksli Zahlungsbefehl lunastamise korraldus ( )) puhul ( ); tagaseljaotsuse puhul ( Wechselzahlungsauftrag uuesti kättetoimetamise taotlus Antrag auf neuerliche Zustellung kaja ) ja tagaseljatehtud kohtumääruse korral ( ). Berufung määruskaebus Rekurs
3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)
Saksa keel.
4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)
- Artikli 4 lõike 3 punktis b osutatud laadi ülalpidamiskokkulepete puhul: haldusasutus, kus kokkulepe sõlmiti.
- Täitmisele pööratavate ametlike dokumentide puhul: ametliku dokumendi koostanud notar, või kui see ei ole võimalik, Austria notariseadustiku paragrahvide 119, 146 ja 149 kohaselt vastutav ametnik. Notarite täielik nimekiri on avaldatud Austria Notarite Koja ( ) Österreichische Notariatskammer veebilehel järgmisel aadressil: http://www.notar.at/
Viimati uuendatud: 10/11/2017
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:6209054d-1ab2-41df-a7f9-28f177973816>
|
CC-MAIN-2019-51
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=376&idCountry=at&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-12-10T19:02:31
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-51/subset=warc/part-00191-f6a32f62-993d-4292-bc8d-4b816b1c87aa.c000.gz.parquet
| 279,225,226
| 1,093
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2787
] | 2
|
[
0.031982421875,
0.294921875,
0.443359375,
0.181640625,
0.04150390625,
0.0062255859375
] |
Avaleht>Teie õigused>Põhiõigused>Ettevõtlus ja inimõigused
Ettevõtlus ja inimõigused
Hispaania
1. Milline kohtulik kaitse mul on, kui satun teie riigis ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumise ohvriks? Kas see kaitse hõlmab hüvitamist?
Hispaanias on õiguskaitsevahendid inimõiguste rikkumise korral kättesaadavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju ning töövaidlusi lahendavates kohtutes.
Tsiviilkohtumenetluse seaduses () on sätestatud kohustus tagada teatavad õigused; juriidilised õigused ja asjaolud;
Ley de Enjuiciamiento Civil kaitsemeetmed ja kõik muud õiguseaktides sõnaselgelt sätestatud kaitseliigid, mis võivad sellist väärkohtlemist mõjutada.
Kriminaalmenetluse seaduses () on sätestatud kohtumehhanismid ja õiguskaitsevahendid, mida on võimalik
Ley de Enjuiciamiento Criminal kriminaalmenetluse ajal kasutada. Kriminaalseadustikus ( ) on konkreetselt sätestatud juriidiliste isikute kriminaalvastutus (artikkel 31a jj) ning Código Penal sätestatud eri süüteod, mis võivad hõlmata ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumist, näiteks töötajate õiguste või rahvatervisevastased süüteod, keskkonnakuriteod, terrorismi rahastamine jne.
Seoses haldusmeetmetega on 1. oktoobri 2015. aasta seaduses 39/2015 (riiklike haldusorganite suhtes kohaldatava üldise haldusmenetluse kohta) ja 1. oktoobri 2015. aasta seaduses 40/2015 (avaliku sektori suhtes kohaldatava õigussüsteemi kohta) sätestatud valitsusasutuste distsiplinaarmenetluse ja vastutuse üldeeskirjad. Neid eeskirju rakendatakse konkreetsete seadustega ettevõtlusega seotud väärkohtlemise kohta (näiteks 23. oktoobri 2007. aasta seadus 26/2007 keskkonnavastutuse kohta). Kohtumenetluste korral kohaldatakse 13. juuli 1998. aasta halduskohtumenetluse seaduses 29/1998 sätestatud õiguskaitsevahendeid.
Töösuhete valdkonnas on 10. oktoobri 2011. aasta seaduses 36/2011 (töövaidluste kohta) sätestatud kohtulik menetlus, mida kohaldatakse juhtumite suhtes, mille puhul töötaja või ametiühing väidab, et rikutud on ühinemisvabadust, streigiõigust või muid põhiõigusi ja kodanikuvabadusi, sealhulgas diskrimineerimis- ja ahistamiskeeldu.
Hispaania menetlusõiguses on kehtestatud kättesaadavad õiguskaitsevahendid hüvitise saamiseks juhtudel, kus äriühingu tegevusega on kaasnenud inimõiguste rikkumine. Kriminaalmenetluse seaduse artiklis 116 ja kriminaalseadustiku artiklis 116 on sätestatud, et isik, kellel on kriminaalvastutus süüteo eest, kannab süüteo eest ka tsiviilvastutust, kui süüteoga kaasneb kahju või vigastus. Juriidiliste isikute puhul hõlmab nende kriminaalvastutus kehtestatud sätete kohaselt tsiviilvastutust solidaarselt koos füüsiliste isikutega, kes on samades süütegudes süüdi mõistetud.
2. Kas ränkade inimõiguste rikkumiste suhtes kohaldatakse erieeskirju? Kas neid eeskirju kohaldatakse keskkonnakuritegude või tõsise tööalase ärakasutamise suhtes?
Jah, Hispaania kriminaalseadustikus on sätestatud inimõiguste rikkumised, mida käsitatakse kuritegudena.
Keskkonnaküsimuste kohta on kriminaalseadustikus jaotis, mis käsitleb maakasutuse ja linnaplaneerimise ning ajaloolise pärandi ja keskkonna kaitsega seotud kuritegusid. Selles jaotises kriminaliseeritakse mitut liigi teod: ehitus rohelistes tsoonides või ökoloogilise tähtsusega aladel (artikkel 319), heide ja Need teod on karistatavad vangistusega, trahvidega või ametist vabastamisega teatavate kutsealade või riigiametite puhul. Kriminaalseadustikus antakse ühtlasi kohtunikele ja kohtutele volitus nõuda kuriteo toimepanija kulul selliste meetmete võtmist, mis on vajalikud teoga rikutud ökoloogilise tasakaalu
Töötajate vastased kuriteod on reguleeritud kriminaalseadustiku II raamatu XV jaotisega (kriminaalseadustiku artiklid 311–318). Järgmised teod on või individuaalsetes lepingutes tunnustatud töötajate õiguste kahjustamine, tühistamine või piiramine (artikkel 311); töötamise samaaegne võimaldamine hulgale töötajatele, ilma et nad registreeritaks asjakohases sotsiaalkindlustussüsteemis või ilma et oleks hangitud asjakohased tööload (artikkel 311), või töötamise võimaldamine ilma tööloata kolmanda riigi kodanikele või lastele (artikkel 311a); ebaseaduslik töötajatega kaubitsemine või töölevõtmine eksitamise või pettuse teel (artikkel 312); eksitamine, simuleerides töölepingu olemasolu, et innustada isikut emigreeruma (artikkel 313); avaliku või erasektori töökohas toimuv isiku raske diskrimineerimine tema ideoloogia, usu või veendumuste, etnilise kuuluvuse, rassi või päritoluriigi, soo, seksuaalse sättumuse, pereolude, haiguse või puude, esindaja või ametiühingu ametniku staatuse alusel, suhete alusel ettevõtte teiste töötajatega või Hispaania riigi mistahes ametliku keele kasutamise alusel (artikkel 314); ühinemisvabaduse ja streigiõiguse piiramine (artikkel 315); tööalaste riskide ennetamise standardite rikkumine, ohustades töötajate elu, tervist või kehalist puutumatust (artikkel 316).
jäätmete vedamine, müra, kaevandamine jne, millega võib kaasneda oluline kahju õhu-, mulla- või veekvaliteedile, loomadele või taimedele (artikkel 325 jj). taastamiseks, ning mistahes muude kaitsemeetmete võtmist, mida on vaja eelmainitud jaotisega kaitstud varade kaitsmiseks (artikkel 339). karistatavad trahvi või vangistusega: selliste töötingimuste või sotsiaalkindlustuse vormide kehtestamine, millega kaasneb õigusnormides, kollektiivlepingutes
Kui kuriteo paneb toime juriidiline isik, kehtib karistus direktorite või teenuse eest vastutavate isikute suhtes ja ka nende isikutes suhtes, kes olid kuriteost teadlikud ja ei võtnud parandusmeetmeid, kuigi nad oleksid saanud seda teha.
3. Olen Euroopa riikidevahelise kontserni väljaspool Euroopa Liitu aset leidnud tegevusest tulenenud inimõiguste rikkumise ohver. Kas õiguskaitse on mulle teie riigis kättesaadav, kui ma ei ole ELi kodanik või ma ei ela ELis? Millistel tingimustel saan väita, et mu õigusi on rikutud? Kust võin leida lisateavet? 1. juuli 1985. aasta konstitutsiooniiline seadus 6/1985 kohtusüsteemi kohta sisaldab eeskirju, mille kohaselt peab olema konkreetse teo ja Hispaania riigi vahel seos, et pädevad oleksid Hispaania kohtud.
Tsiviil- ja kaubandusasjades on nimetatud seaduses sätestatud, et Hispaania kohtud on pädevad lahendama kõiki kaebusi, mis on esitatud Hispaania territooriumil kooskõlas selliste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide sätetega, mille osaline Hispaania on, ning kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega ja Hispaania õigusega (artikkel 21). Kui hageja ei ela Hispaanias, on Hispaania kohtutel pädevus järgmistel juhtudel (artikkel 22d): lepingupõhiste kohustustega seotud asjades, kui kohustus, mida nõue puudutab, on täidetud või tuleb täita Hispaanias;
lepinguväliste kohustustega seotud asjades, kui kahjustav tegu pandi toime Hispaania territooriumil;
nõuete puhul, mis on seotud Hispaania territooriumil asuva filiaali, büroo või äriruumiga;
asjades, mis on seotud tarbijate sõlmitud lepingutega, võivad tarbijad esitada Hispaanias nõude, kui nende või teise poole alaline elukoht on Hispaania territooriumil. Teine pool saab esitada Hispaanias nõude üksnes juhul, kui tarbija alaline elukoht on Hispaania territooriumil.
Kriminaalõiguses võivad kohtud menetleda kohtuasju seoses Hispaania territooriumil või Hispaania laevade või õhusõidukite pardal toime pandud kuritegude või väärtegudega, ilma et see piiraks selliste rahvusvaheliste lepingute sätteid, mille osaline Hispaania on. Hispaania kohtutel on teatavatel tingimustel pädevus ka väljaspool riigi territooriumi toime pandud süütegude menetlemiseks, kui kriminaalvastutusele võetavad isikud on Hispaania või kolmandate riikide kodanikud, kes said Hispaania kodakondsuse pärast süüteo toimepanemist (artikkel 23).
Tööhõiveasjades on Hispaania kohtutel pädevus järgmistel juhtudel (artikkel 25).
ET
1.º Töölepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste valdkonnas, kui teenuseid on osutatud Hispaanias või kui leping sõlmiti Hispaania territooriumil; kui hageja elukoht on Hispaanias või kui tal on Hispaanias büroo, filiaal, delegatsioon või muud liiki esindus; kui töötaja ja tööandja on Hispaania kodanikud, olenemata sellest, kus teenuseid osutati või leping sõlmiti; lepingute korral, mis käsitlevad laeva pardal töötamist, kui leping põhineb pakkumisel, mille Hispaania töötaja sai Hispaanias.
2.º Seoses selliste õigusaktide järgimise kontrollimisega, mis käsitlevad Hispaanias sõlmitud kollektiivlepingud ja nõudeid, mis tulenevad Hispaania territooriumil toimuvatest kollektiivsetest töötülidest.
3.º Sotsiaalkindlustusega seotud nõuete korral, mis on esitatud Hispaania üksuste suhtes või selliste üksuste suhtes, kelle registrijärgsed asukohad, bürood, delegatsioonid või muud esindused asuvad Hispaanias.
4. Kas ombudsmani institutsioonid, võrdõiguslikkust edendavad asutused või inimõigustega tegelevad riiklikud asutused toetavad Euroopa riikidevaheliste kontsernide väljaspool Euroopa Liitu aset leidvate, ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvreid? Kas need asutused võivad minu juhtumit uurida, kui ma ei ole ELi kodanik või ma ei ela ELis? Kas teie riigis on teisi avalik-õiguslikke asutusi (nt töö- või keskkonnainspektsioon), kes võivad minu juhtumit uurida? Kust võin leida teavet oma õiguste kohta?
Hispaanias on ombudsman ( ) Hispaania parlamendi kõrgem volinik ( ), kes vastutab kodanike Defensor del Pueblo Alto Comisionado de las Cortes Generales põhiõiguste ja vabaduste kaitse eest, tehes järelevalvet Hispaania valitsusasutuste tegevuse üle.
Kõik kodanikud saavad taotleda ombudsmanilt meetmete võtmist (see on tasuta), et uurida Hispaania valitsusasutuste või nende esindajate väidetavaid rikkumisi. Ombudsman võib rikkumisest teada saades sekkuda ka omal algatusel, isegi kui kaebust ei ole esitatud. Tema volitused ei laiene aga hargmaiste ettevõtjate tegevusele väljaspool Euroopa Liitu.
Ombudsman annab Hispaania parlamendile aru aastaaruandes ning võib avaldada ka eriaruandeid küsimuste kohta, mida ta peab oluliseks, kiireloomuliseks või erilist tähelepanu väärivateks.
Lisateavet selle kohta leiate. siit
Tööjärelevalvega tegeleb Hispaanias töö- ja sotsiaalkindlustusinspektsioon ( ), kes annab aru töö-, rände- ja Inspección de Trabajo y Seguridad Social sotsiaalkindlustusministeeriumile ( ). Töö- ja sotsiaalkindlustusinspektsioonile antud haldusvolitused Ministerio de Trabajo, Migraciones y Seguridad Social võimaldavad tal kontrollida tööõigusnormide järgimist ja kehtestada asjakohaseid kohustusi, anda nõu ning osaleda tööõigusasjades lepitamises, vahendamises ja vahekohtumenetluses, kui see on asjakohane.
Kõik, kes saavad teada tegudest, mis võivad kujutada endast rikkumist, millega tegelemine kuulub tööinspektsiooni pädevusse (tööjõu, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalkindlustuse, tööhõivega jne seotud küsimused), võivad tööinspektsiooniga ühendust võtta. Kaebusi võib esitada isiklikult (provintside tööja sotsiaalkindlustusinspektsioonides); elektrooniliselt töö-, rände- ja sotsiaalkindlustusministeeriumi veebisaidil või posti teel.
Lisateavet leiate. siit
Keskkonnajärelevalvega tegelevad Hispaania piirkondlikud valitsused, kes määravad vajaduse korral karistuse sellise käitumise eest, mis kujutab endast selles valdkonnas rikkumist. 23. oktoobri 2007. aasta seaduses 26/2007 keskkonnavastutuse kohta on kehtestatud majandustegevusega tegelevate ettevõtjate kohustus heastada tekitatud keskkonnakahju. Kui selline tegevus kujutab endast kuritegu, kohaldatakse küsimuses 2 osutatud kriminaalõigust. Sellistel juhtudel kohaldatakse ka eespool mainitud õigusnorme seoses hüvitamisega ja tsiviilvastutusest tulenevate nõuetega.
5. Kas teie riik kohustab Euroopa riikidevahelisi kontserne looma kaebuste lahendamise mehhanisme või vahendusteenuseid, mille raames arutatakse nende ettevõtlusega seotud tegevusest tulenevaid rikkumisi? Kas neid kohustusi kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu aset leidnud rikkumiste suhtes?
Kes teostab teie riigis selle tegevuse üle järelevalvet? Kas on võimalik tutvuda süsteemi toimimist käsitlevate avalike aruannetega?
Selliseid vaidlusi ei ole võimalik lahendada 6. juuli 2012. aasta seaduses 5/2012 (vahendamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kirjeldatud Hispaania tsiviil- ja kaubandusasjade vahendussüsteemi abil, sest selle õigusakti kohaldamisalasse ei kuulu vaidlused võõrandamatute õiguste üle (artikkel 2). Selles küsimuses on asjakohane välisasjade riigisekretariaadi 1. septembri 2017. aasta otsus ettevõtlust ja inimõigusi käsitleva riikliku tegevuskava avaldamise kohta (avaldatud riigi ametlikus väljaandes 14. septembril 2017). Kavas on arutatud vajadust kehtestada tõhusad meetmed inimõiguste kaitsmiseks ärimaailmas ning kohtulike, kohtuväliste ja haldusalaste mehhanismide reguleerimiseks, et tagada nimetatud õiguste rikkumise korral õiguskaitsevahendid.
6. Kas mul on haavatava kuriteoohvrina eriõigusi, kui palun abi ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumiste vastu? Kas õigusabi on mulle kättesaadav, ja millistel tingimustel? Millised kulud katab õigusabi? Kas õiguskaitse on mulle kättesaadav samadel tingimustel, kui ma ei ole ELi kodanik või ma ei ela ELis? Hispaania põhiseaduse artiklis 119 on tunnustatud õigust tasuta õigusabile juhtudel, kui see on õigusaktides sätestatud ja kui hageja suudab tõendada, et tal pole kohtusse pöördumiseks piisavaid rahalisi vahendeid. Seda põhiseaduslikku õigust rakendatakse 10. jaanuari 1996. aasta seadusega 1/1996 tasuta õigusabi kohta. Äriühingute toime pandud inimõiguste rikkumiste ohvrid võivad saada tasuta õigusabi, kui nende rahaliste vahendite summa ei ületa seaduses 1/1996 sätestatud piirmäära. Seda piirmäära tõsteti pärast seaduse 1/1996 muutmist 2015. aastal. Et suurendada tasuta õigusabi saavate isikute võimalikku arvu, võetakse piirmäära puhul arvesse ka hageja teatavaid isiklikke asjaolusid, näiteks perekondlikke kohustusi. Antav abi hõlmab õiguskaitset kutseliste esindajate poolt, õigusabi ning teavet kättesaadavatest kohtuvälistest allikatest.
Seadusega 1/1996 reguleeritakse ka tasuta õigusabi andmist piiriülestes kohtumenetlustes. Seda abi võivad saada füüsilised isikud, kes on Euroopa liidu kodanikud või kolmanda riigi kodanikud, kes elavad seaduslikult ELi liikmesriigis.
Abi antakse üksnes tsiviil- ja kaubandusvaidlustes ning tsiviil- ja kaubandusvaidluste kohtuväliste menetluste korral, kui pooled on õigusaktide kohaselt kohustatud sellise menetluse algatama või kui asjaomane kohus otsustab selle menetluse algatada.
Viimati uuendatud: 28/07/2020
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:c904fd82-87c4-4175-9954-292023615d95>
|
CC-MAIN-2022-27
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=580&idCountry=es&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2022-06-26T12:35:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-27/subset=warc/part-00211-48f675b2-7fd4-43af-adb3-2a4ea7f82193.c000.gz.parquet
| 279,776,585
| 5,865
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
7754,
14882
] | 2
|
[
0.0400390625,
0.326171875,
0.498046875,
0.115234375,
0.0177001953125,
0.002960205078125
] |
Avaleht>Teie õigused>Kuriteoohvrid>Hüvitamine>Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis
Teave hüvitistaotluse hindamise kohta ELi liikmesriikides
Kui Te olete langenud kuriteo ohvriks välismaal (liikmesriigis, kus ei asu Teie elukoht), võite esitada taotluse oma elukohajärgse liikmesriigi abistavale asutusele. Abistav asutus tõlgib ja edastab taotluse selle liikmesriigi otsustavale asutusele, kus kuritegu toime pandi. Otsustav asutus vastutab taotluse hindamise ja hüvitise maksmise eest.
Siin leiate teavet selle kohta, kuidas kuriteo toimepanemise riigi otsustav asutus Teie taotlust hindab.
Soovitame Teil vaadata teavet riigi kohta, kus kuritegu toime pandi.
Üksikasjaliku teabe saamiseks konkreetse riigi kohta klõpsake palun asjaomase riigi lipul.
Viimati uuendatud: 08/10/2020
Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Belgia
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
a) Ohvreid, kes on Belgia kodanikud või kelle alaline elukoht on Belgias, saab hüvitise taotlemisel teisest ELi riigist aidata tahtlike vägivallaaktide ohvrite finantsabi komisjon (
).
Commission pour l'aide financière aux victimes d'actes intentionnels de violence
Aadress:
Commission pour l'aide financière aux victimes d'actes intentionnels de violence
SPF Justice
Boulevard de Waterloo 115
1000 BRUXELLES
b) Terrorismiohvritega seotud juhtumite puhul tuleb ühendust võtta komisjoni terrorismiosakonnaga.
Postiaadress:
Commission pour l'aide financière aux victimes d'actes intentionnels de violence – Division Terrorisme
SPF Justice
Boulevard de Waterloo 115
1000 BRUXELLES
E-posti aadress:
[email protected]
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
nõuet? Prantsuse, hollandi, saksa ja inglise keeles;
tõendavaid dokumente? Prantsuse, hollandi, saksa ja inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Sellist olukorda pole veel ette tulnud. Seda küsimust alles kaalutakse.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Ei.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Ei.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Komisjon hindab seda ohvri vigastuse ja vigastuse raskuse alusel.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Ei.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Praegu on tähtaeg 18 kuud. Piiriüleste ja siseriiklike juhtumite korral on menetlus sama.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Prantsuse, hollandi, saksa või inglise keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Komisjoni otsuste edasikaebamiseks menetlust ei ole. Belgia riiginõukogule ( ) saab esitada ainult tühistamishagi. Conseil d'Etat
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Ei, komisjon sellisel juhul ei sekku.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Komisjonile rahalise abi taotluste esitamisel saavad ohvrid kasutada ohvriabi teenistuste abi.
Ohvriabi pakuvad Belgia kogukonnad ja piirkonnad.
Lisateave (eelkõige eri teenistuste kohta, kes on volitatud abi andma) asub järgmistel veebisaitidel:
Vallooni-Brüsseli föderatsioon: victimes.be
Flandria: slachtofferzorg.be
ET
Viimati uuendatud: 14/01/2020
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Bulgaaria
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
BULGAARIA VABARIIGI JUSTIITSMINISTEERIUM
Kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riiklik nõukogu
Aadress: Slavyanska 1, Sofia 1040, Bulgaaria Vabariik
Veebisait: https://www.compensation.bg
Kui kriminaalkorras karistatav tegu pannakse toime Bulgaaria Vabariigi territooriumil, on piiriüleste juhtumitega seotud hüvitistaotlustega tegelev otsuseid tegev asutus kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riiklik nõukogu.
Kui kriminaalkorras karistatav tegu pannakse toime väljaspool Bulgaaria Vabariiki, tegutseb kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riiklik nõukogu abistava asutusena ja edastab hüvitistaotluse selle riigi pädevale asutusele, kus kuritegu toime pandi.
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
nõuet? Bulgaaria ja inglise keeles;
tõendavaid dokumente? Bulgaaria ja inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Tõlke eest maksab kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riiklik nõukogu.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei tule.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kellega peaksin ühendust võtma? Ohver ei pea riigipoolse hüvitise andmise menetluse ajaks isiklikult kohale tulema.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Vaadake eelmise küsimuse vastust.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Jah. Asjaomases riigis väljastatud arstitõendeid, sh ravikulusid tõendavaid dokumente võidakse aktsepteerida ja/või tunnustada, kuid riiklik nõukogu otsustab selle üle igal üksikjuhul eraldi.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Arstliku läbivaatusega seotud reisikulud võidakse hüvitada, kuid riiklik nõukogu otsustab selle üle igal üksikjuhul eraldi.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Hüvitistaotlus vaadatakse läbi ühe kuu jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Vajaduse korral saab tähtaega pikendada kuni kolme kuuni.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Bulgaaria ja inglise keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Kuriteoohvrite abistamise ja hüvitiste maksmise riikliku nõukogu otsuseid ei saa vaidlustada.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Riigi poolt hüvitise määramise menetlusse ei ole vaja kaasata juristi.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Jah. Bulgaaria ohvriabi organisatsioonide ühendus
Tel +359 29819300
Viimati uuendatud: 08/05/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Tšehhi
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Tšehhi Vabariigi justiitsministeeriumi hüvitiste osakond
Vyšehradská 16
CZ-128 00
Prague 2
Tel: (420) 221997966
Faks: (420) 221997967
E-post: [email protected]
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah.
Millis(t)es keel(t)es hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus dokumente aktsepteerib?
Tšehhi, slovaki või inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Otsuseid tegev asutus aktsepteerib ainult tšehhi-, slovaki- või ingliskeelseid dokumente (muukeelsed dokumendid jäetakse kõrvale ning esitajal palutakse nõue või dokumendid esitada tõlgituna ühte aktsepteeritud keeltest); kui asutus peab esitama ingliskeelsete dokumentide tõlke, teeb ta seda oma kulul.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Reisikulusid ei hüvitata.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Otsuseid tegev asutus tõlget ei korralda.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Teie elukohariigi arstitõend loetakse tõenäoliselt vastuvõetavaks.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Ei.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Nõude kohta tehakse otsus kolme kuu jooksul.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Tšehhi või inglise keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Selleks tuleb esitada halduskohtule kaebus.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Jah, oma kulul.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Suurim kuriteoohvreid toetav organisatsioon on Bílý kruh obětí nimeline vabaühendus.
Viimati uuendatud: 15/06/2020
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Taani
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Erstatningsnævnet (Taani kuriteokahju hüvitamise amet)
Aadress: Toldboden 2, 2. sal DK-8800 Viborg
E-post: [email protected]
Telefon: +45 33 92 33 34
Veebisait: http://www.erstatningsnaevnet.dk/da/GlobalMenu/english.aspx
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Taotlust ei pea saatma abistava asutuse kaudu. Taotluse võib saata otse otsuseid tegevale asutusele ( ), kes saadab seejärel taotluse Erstatningsnævnet selle ringkonna politseile, kus kriminaalasja uuriti. Samuti võib taotluse esitada otse politseile.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus: nõuet? tõendavaid dokumente?
Kõik esitatavad dokumendid võivad olla kas taani või inglise keeles. eelistaks siiski, et kõik dokumendid oleksid võimaluse korral tõlgitud Erstatningsnævnet taani keelde.
Taani on sõlminud Põhjamaadega (Soome, Island, Norra ja Rootsi) keelekokkuleppe, mille kohaselt on nende riikide kodanikel õigus kasutada teistes Põhjamaades oma emakeelt. Kokkulepe hõlmab taani, soome, islandi, norra ja rootsi keelt.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Hüvitisasjades maksab dokumentide tõlkimise eest Taani politsei.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Juhtumi arutamine toimub kirjalikus menetluses. Taotlejana ei pea te isiklikult osalema, kui arutab juhtumit või teeb otsuse.
Erstatningsnævnet
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Kuna juhtumi arutamine toimub kirjalikus menetluses, ei tõstatugi isikliku osalemise ja suulise tõlke vajaduse küsimus.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Siinse riigi arstid ei pea arstlikku läbivaatust tegema. Üldjuhul aktsepteerib kõiki tervisetõendeid. Erstatningsnævnet
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Kui elate teises ELi liikmesriigis, ei ole tavaliselt siinses riigis arstlikku läbivaatust vaja teha, sest selle võib teha teie elukohariigis.
Raviga seotud reisikulusid saab hüvitada tervisekuludena.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Juhtumite menetlemise aeg võib olla väga erinev. See on sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest seotud näiteks vajadusega saada Erstatningsnævnetis politseilt, arstidelt või muudelt ametiasutustelt lisateavet; samuti võib püsiva tervisekahjustuse või töövõime kaotuse puhul osutada vajalikuks anda juhtum edasi tööturukindlustusametile ( ), mis võib pikendada juhtumi menetlemise aega. Arbejdsmarkedets Erhvervssikring
Üle 50% esitatud juhtumitest vaadatakse läbi 50 päeva jooksul kiirmenetluses, mida kasutatakse lihtsate juhtumite puhul. Need on Erstatningsnævnetile juhtumid, kus nii süülisuse kui ka hüvitise summa kohta tehakse lõplik otsus.
Kui juhtumit ei saa lahendada kiirmenetluses, on tavapärane juhtumi lahendamise aeg kuni 18 kuud alates päevast, mil amet saab Erstatningsnævnetis hüvitistaotluse.
Juhtumi läbivaatamist saab kiirendada, kui esitada ametile oma nõuet tõendavad dokumendid. Sellised dokumendid on näiteks ravimite ostutšekid, arstitõend haigena oldud aja kohta või tööandja tõend vigastuse tõttu saamata jäänud sissetuleku kohta.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Erstatningsnævnet koostab kõik otsused taani keeles. Seejärel saate lasta oma päritoluriigi abistaval asutusel otsuse tõlkida.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Erstatningsnævneti otsuse peale ei saa esitada kaebust teistele asutustele. Kui soovite, et otsust muudetaks, peate esmalt ühendust võtma ja selgitama, miks te ei ole otsusega rahul. Seejärel hindab amet, kas on alust juhtum uuesti läbi vaadata. See eeldab tavaliselt seda, Erstatningsnævnetiga et taotleja esitab uue ja asjakohase teabe, mis on juhtumi tulemuse seisukohast oluline.
Kui ei muuda oma otsust, saate taotleda ameti otsuse läbivaatamist kohtus. Erstatningsnævnet
Samuti saate esitada kaebuse parlamendi ombudsmanile.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Juhtumite käsitlemine on korraldatud nii, et üldjuhul ei ole teil õigusabi vaja, kuid kooskõlas siinse riigi õigusnormidega on teil see võimalus.
võib teatavatel juhtudel otsustada, et taotleja peab täies mahus või osaliselt kandma kulud, mis tal on tekkinud seoses juhtumi Erstatningsnævnet menetlemisega ametis.
Siinse riigi õigusabi pakkuvad organisatsioonid ja juristid ei ole kohustatud pakkuma õigusabi või juristiteenuseid.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Hjælp Voldsofre (Rådhusstræde 7, 1. sal, DK-8900 Randers C, e-post:)
[email protected]
Offerrådgivningen (Vesterballevej 5, DK-7000 Fredericia, e-post: ) [email protected]
Viimati uuendatud: 04/05/2022
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Saksamaa
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Selliseid otsuseid teevad liidumaade hoolekandeasutused. Pädev on selle liidumaa asutus, kus kuritegu toime pandi. Selleks et välisriigi taotlejad ei peaks tegelema pädeva asutuse leidmisega, võivad nad pöörduda keskse kontaktpunkti (föderaalse töö- ja sotsiaalministeeriumi – Bundesministerium für Arbeit ) poole. Ministeerium edastab hüvitisnõude pädevale ametiasutusele. und Soziales
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Võite, kuid pädevaid abistavaid asutusi tuleks samuti teavitada.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet?
Igas euroopa keeles.
– tõendavaid dokumente?
Igas euroopa keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Nõude esitajate jaoks on tõlge tasuta. Kulud kannab harilikult otsuseid tegev asutus.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Saksamaal ei kohaldata ohvrite hüvitisnõuetele haldus- ega muid tasusid.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Reisikulud, kui need on vajalikud, tasub pädev otsuseid tegev asutus.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Seadusjärgne õigus tõlki kasutada puudub. Praktikas kasutakse siiski tõlke juhul, kui see on vajalik.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Selliseid tõendeid üldjuhul aktsepteeritakse.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Reisikulud, kui need on vajalikud, tasub pädev otsuseid tegev asutus.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Hüvitisnõude menetlemise kestuse kohta ei saa ühest vastust anda, sest see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Otsus tõlgitakse harilikult asjaomasse riigikeelde.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Hüvitisnõude kohta tehtud otsuse saab vaidlustada. Kui see ei anna tulemust, saab pöörduda sotsiaalkohtu poole.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Igal taotlejal on alati võimalik saada juristi abi, aga selle kulusid ei hüvitata.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Saksamaal on hulk kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ohvriabi organisatsioone, kes võivad ohvritele abi pakkuda. Nendest annab hea ülevaate – ka inglise ja hispaania keeles – veebisait . http://www.odabs.org
Viimati uuendatud: 17/06/2021
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Eesti
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Sotsiaalkindlustusamet
Endla 8
15092
TALLINN
Telefon : +372 612 1360
Faks : +372 640 8155
E-post :
Veebisait : http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/
[email protected]
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/
Kommentaarid :
Otsustav asutus on Sotsiaalkindlustusamet koos kohalike pensioniosakondadega. Peagi võite sellelt leheküljelt leida teavet kohalike pensioniosakondade kohta.
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
Euroopa ametlikes keeltes, soovitavalt eesti või inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Tõlkimise tasub ametiasutus, kes tõlke tellis.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Otsuse tegemisel ei ole isiku füüsiline kohalolu vajalik.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Isiklik kohalolu ei ole vajalik.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Aktsepteeritakse teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poolt väljaantud dokumente, aga ekspertarst hindab ohvri tervislikku seisundit ja vigastusi vastavalt tema elukohariigis välja antud meditsiinidokumentidele.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Isik ei pea tulema läbivaatusele.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Otsus vormistatakse 30 päeva jooksul arvates viimase dokumendi saamisest.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Eesti keeles
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Otsuse peale saab esitada vaide 30 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamist või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Vaide lahendame 30 päeva jooksul pärast vaide kättesaamist.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Jah
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Ohvriabitöötajad. Nende kontaktandmed on leitavad . Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt
Viimati uuendatud: 15/08/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Kreeka
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Kreeka hüvitistega tegelev asutus ( ) Kreeka hüvitistega tegelev asutus ( ) Archí Apozimíosis
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Kui teie elukoht ( ) või harilik viibimiskoht ( ) on teise liikmesriigi territooriumil, tuleb taotlus esitada asjaomase liikmesriigi abistavale katoikía siníthi diamoní asutusele, kes saadab selle Kreeka hüvitistega tegelevale asutusele. Sellisel juhul saadab Kreeka hüvitistega tegelev asutus võimalikult kiiresti asjaomase liikmesriigi abistavale asutusele ja taotluse esitajale järgmise teabe: a) kontaktisik või asja menetlemise eest vastutav osakond; b) taotluse kättesaamise kinnitus ja c) ligikaudne aeg, mille jooksul võib oodata otsust taotluse kohta.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus dokumente?
Taotluse esitamisel ning teabe, andmete ja tõendavate dokumentide vahetamisel tuleb kasutada kreeka keelt.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Asutus ei vastuta tõlkimise ega sellega seotud kulude eest.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas seda teha?
Jah, tasu on 50 eurot. Kui see ei ole makstud taotluse läbivaatamise ajaks hüvitistega tegelevas asutuses, lükatakse taotlus tagasi. Kreeka abistav asutus annab teile teavet pangaülekande kohta, mis teil tuleb teha.
Ühtse euromaksete piirkonna (Single Euro Payment Area, SEPA) riigis saab elektrooniliselt riigilõivu tasuda SEPA kreeditkorraldusega eurodes, saajapank on Kreeka Pank. Rahvusvaheline kontonumber (IBAN) ja ülekande tegemiseks vajalikud andmed on järgmised.
Makse saaja nimi: MINISTRY OF FINANCE
Makse saaja aadress: 10 Kar. Servias St., 10562 Athens
Makse saaja IBAN: GR1201000230000000481090510
Panga BIC-kood: BNGRGRAA
Viitenumber: xxxxxxxxx95xxxxxxxxx (20 numbrist koosneva paroolikoodi/maksekoodi annab teile Kreeka abistav asutus)
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Kreeka hüvitistega tegelev asutus võib – kui ta peab seda vajalikuks – kutsuda teid, teo toimepanijat või muid pooli, näiteks tunnistajaid või eksperte tunnistuste andmiseks isiklikult kohale.
Kui teie elukoht või harilik viibimiskoht on teise liikmesriigi territooriumil, palub Kreeka hüvitistega tegelev asutus asjaomasel abistaval asutusel asjaomane isik ära kuulata kooskõlas asukohariigi õigusega ja saata selle kohta protokoll. Ta võib ka koostöös asjaomase abistava asutusega korraldada kooskõlas Kreeka õigusega ärakuulamise ise telefoni või videokonverentsi teel. Sellisel juhul ei saa Kreeka hüvitistega tegelev asutus kohustada teid enda juurde kohale ilmuma. Kreeka abistav asutus aitab asjaomase liikmesriigi hüvitistega tegelevat asutust teie või teiste poolte, näiteks tunnistajate või ekspertide ärakuulamisel.
Asjaomase liikmesriigi hüvitistega tegeleva asutuse taotlusel teeb Kreeka abistav asutus järgmist: a) abistab hüvitistega tegelevat asutust, kui ärakuulamise korraldab otse hüvitistega tegelev asutus telefoni või videokonverentsi teel, kooskõlas Kreeka õigusega, ja tagab vajaliku logistilise taristu, või b) korraldab ärakuulamise kooskõlas Kreeka õigusega ise ja saadab ärakuulamisprotokolli asjaomase liikmesriigi hüvitistega tegelevale asutusele. Viimatinimetatud juhul tõlgitakse Kreekas koostatud ärakuulamisprotokoll teise liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest või muusse ELi keelde, mida see liikmesriik on märkinud aktsepteeritavaks.
Kreeka abistava asutuse jaoks sel eesmärgil tekkinud kulud kannab Kreeka riik.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Jah, tõlkimine korraldatakse.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Neid aktsepteeritakse, kuid on võimalik, et tellitakse ka eksperdiarvamus.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Jah, need hüvitatakse.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Kreeka hüvitistega tegelev asutus peab juhtumi läbi vaatama kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning tegema lõpliku otsuse kolme kuu jooksul alates taotluse hindamise kuupäevast.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Keeles, millest te aru saate.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Otsuse saab vaidlustada esimese astme halduskohtus ( ) nelja kuu jooksul. Dioikitikoú Protodikeíou
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Kuriteoohvril on nii kriminaal- kui ka tsiviilhagi korral õigus saada ka riigi õigusabi. Seadusega (seaduse 3226/2004 artikkel 1) on ette nähtud riigi õigusabi ELi liikmesriigi madala sissetulekuga kodanikele, kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kui nad elavad seaduslikult Euroopa Liidus või nende harilik viibimiskoht on Euroopa Liidus. Õigusabi saamise õigusega madala sissetulekuga kodanikud on isikud, kelle perekonna aastasissetulek ei ületa kahte kolmandikku üldises riiklikus kollektiivlepingus sätestatud aastasest miinimumsissetulekust. Riigisisese vaidluse korral ei võeta vaidluse teise poole sissetulekut arvesse.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Soolise võrdõiguslikkuse uurimiskeskus ( – KEThI) Soolise võrdõiguslikkuse uurimiskeskus ( – KEThI) Kéntro Erevnón gia Thémata Isótitas
Riiklik sotsiaalse solidaarsuse keskus ( – EKKA) Riiklik sotsiaalse solidaarsuse keskus ( – EKKA) Ethnikó Kéntro Koinonikís Allilengýis
Soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaat ( ) Soolise võrdõiguslikkuse peasekretariaat ( ) Genikí Grammateía Isótitas ton Fýlon
Kreeka pagulaste nõukogu ( ) Kreeka pagulaste nõukogu ( ) Ellinikó Symvoúlio gia tous Prósfyges
Amnesty Internationali Kreeka sektsioon (Diethnís Amnistía – Ellinikó Tmíma
)
Kreeka politsei – küberkuritegevus
Viimati uuendatud: 14/06/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Hispaania
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
–
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Vägivalla- ja seksuaalkuritegude ohvreid abistavad asutused on kuriteoohvrite tugiametid ( ). Oficinas de Asistencia a las Víctimas del delito
Kuriteoohvrite tugiametite leiate järgmise
alt.
asukohad lingi
Terrorikuritegude ohvreid abistab siseministeerium.
Abistava asutuse kohta teabe saamiseks vt siseministeeriumi veebisait.
Teatud juhtudel võivad teiste liikmesriikide abistavad asutused luua otsuseid tegeva asutusega otsekontaktid, kuigi soovitame esitada taotlused abistavate asutuste kaudu.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus nõuet? Tõendavaid dokumente?
Hüvitistaotlusi ja dokumente võetakse vastu hispaania keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
See teave ei ole kättesaadav.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral, kui kõik uurimistoimingud on lõppenud ja enne otsuse langetamist taotletud hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta, antakse taotlejale võimalus olla ärakuulatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, et taotleja saaks esitada asjakohaseid argumente.
Kui kuritegu pandi toime Hispaanias ja abi taotleja alaline elukoht on teises ELi liikmesriigis ning abitaotlus esitatakse selle riigi abistava asutuse kaudu, kus on taotleja alaline elukoht, võib finants- ja riigihalduse ministeeriumi personalikulude ja riiklike pensionide peadirektoraat (Dirección General de Costes de otsuseid tegeva asutusena teha koostööd asjaomase abistava asutusega, et Personal y Pensiones Públicas del Ministerio de Hacienda y Función Pública) korraldada menetlus taotleja või vajaduse korral mõne muu isiku ärakuulamiseks.
Ärakuulamise korraldamiseks võib finants- ja riigihalduse ministeeriumi personalikulude ja riiklike pensionide peadirektoraat paluda taotleja alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi abistavalt asutuselt kõige vajaliku võimaldamist selleks, et abi andmist või selle andmisest keeldumist uuriv organ saaks teha ärakuulamise otse telefoni või videokonverentsi teel, kui taotleja on sellega nõus. Lisaks peab ärakuulamist teostav abistav asutus saatma finants- ja riigihalduse ministeeriumi personalikulude ja riiklike pensionide peadirektoraadile tehtud ärakuulamise aruande.
Terrorismikuritegude korral kehtivad samasugused eeskirjad nagu vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral juhtudel, kui kuritegu pandi toime Hispaanias ja abi taotleja alaliseks elukohaks on teine ELi liikmesriik, kui abi taotlus esitatakse abi taotleja alaliseks elukohaks oleva liikmesriigi abistava asutuse kaudu ning siseministeerium on see, kes teostab terrorismiohvrite abistamise peadirektoraadi kaudu otsuseid tegeva asutusena ärakuulamisega seotud toiminguid, mida on kirjeldatud eespool.
Nagu eespool märgitud, on ärakuulamist võimalik taotleja nõusolekul teha telefoni või videokonverentsi teel, vältides nii reisikulusid.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Üldiselt on kõigil kuriteoohvritel, kes ei räägi ega mõista hispaania keelt või menetluses kasutatavat ametlikku keelt, õigus kasutada tasuta sellise tõlgi abi, kes räägib ohvrile arusaadavat keelt, et esineda uurimisetapis avaldusega kohtunikule, prokuratuurile või politseiametnikele või osaleda tunnistajana kohtulikul arutelul või muudes suulistes menetlustes. Sama õigus kehtib ka kuulmis- või kõnepuudega isikutele.
Tõlgi abi võidakse võimaldada videokonverentsi kaudu või muud telekommunikatsioonivahendit kasutades, kui kohtunik või kohus ei otsusta enda algatusel või kummagi poole taotlusel, et tõlk peab ohvri õiguste kaitsmiseks isiklikult kohal viibima.
Politseiuurimise korral võib ohvrile tõlke võimaldamata jätmise otsuse kohta esitada kaebuse kohtunikule. Kaebus loetakse esitatuks, kui otsusest mõjutatud isik väljendab keeldumise hetkel rahulolematust.
Tõlketeenuse osutamata jätmist käsitleva kohtuotsuse kohta võib esitada kaebuse.
Lisaks jagavad piiriüleste juhtumite puhul abistavate asutustena tegutsevad kuriteoohvrite tugiametid ohvritele teavet kättesaadavate tõlketeenuste kohta. Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Kõik taotlusele lisatud dokumendid tuleb tõlkida hispaania keelde, sest see on ainus keel, mida pädev asutus tunnustab.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Ei.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral on abi taotlemise tähtaeg üldjuhul üks aasta alates kuriteo toimepanemise kuupäevast.
Abi andmise või sellest keeldumise kohta lõpliku või esialgse otsuse tegemise tähtajad on järgmised:
invaliidsust põhjustavate vigastuste, selliste vigastuste süvenemise või surma korral: 6 kuud;
ajutise töövõimetuse korral: 4 kuud;
seksuaalkuritegude järgse teraapia ja matusekulude korral: 2 kuud.
Taotlused võib lugeda tagasilükatuks, kui otsuse langetamise tähtaja möödudes ei ole sõnaselget otsust teatavaks tehtud.
Terrorikuritegude korral tuleb üldjuhul taotlused esitada ühe aasta jooksul alates kahju tekitamisest või alates sellise diagnoosi panemisest, mis tõendab tagajärje ja terroriakti vahelist põhjuslikku seost. Õppetoetuse korral on tähtaeg kolm kuud pärast kursuse nimekirja kandmist.
Tähtaeg asjaomase otsuse vastuvõtmiseks ja sellest teavitamiseks on 12 kuud, v.a õppetoetuse puhul, mil see on 6 kuud, kusjuures taotlus loetakse heakskiidetuks, kui tähtajad on möödunud ja sõnaselget otsust ei ole teatavaks tehtud.
Mis keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Hispaania keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral saavad taotlejad vaidlustada finants- ja riigihalduse ministeeriumi seaduslikult määratud abi otsuseid ühe kuu jooksul pärast otsusest teatamist. Kui otsust selle tähtaja jooksul ei vaidlustata, on ainus võimalus esitada avaldus erandkorras läbivaatamiseks eespool osutatud ministeeriumile.
Vaide saab esitada või
finants- ja riigihalduse ministeeriumile vägivallakuritegude ohvrite abi ja abistamise riiklikule komisjonile (Comisión Nacional de Ayuda
.)
y Asistencia a las Víctimas de Delitos Violentos
Riiklik komisjon on pädev asutus, kes otsustab vaiete üle, mis on esitatud finants- ja riigihalduse ministeeriumi otsuste kohta, mis käsitlevad kehtivate õigusaktide kohaselt antavat abi.
Kui riiklik komisjon ei ole kolme kuu jooksul pärast vaide esitamist otsust langetanud, võib vaide lugeda tagasilükatuks ning selle kohta võib esitada kohtuliku läbivaatamise taotluse.
Terrorikuritegude korral võib eri liiki abi taotluste haldusmenetluste kohta langetatud siseministeeriumi otsuste vastu kaebuse esitada asutusesiseselt või otse halduskohtusüsteemi kaudu.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral võivad ohvrid taotleda tasuta õigusabi vastavalt kehtivates Hispaania õigusaktides sätestatud nõuetele ja menetlusele.
Eelkõige on Hispaania õigusaktide kohaselt soolise vägivalla ohvritel õigus saada tasuta õigusabi vahetult enne kaebuse esitamist ning õigus tasuta juristi ja kohtuesindaja kaitsele ja esindatusele kõigis haldusprotsessides ja menetlustes, mis on otseselt või kaudselt seotud toimepandud vägivallaaktiga.
Selliste juhtumite korral peaks ohvri kaitsmise enda peale võtma üks õigusnõustajate rühm, eeldusel et see tagab nõuetekohaselt ohvri õiguse kaitsele. See
õigus kehtib ka mis tahes abi saajatele ohvri surma korral, eeldusel et nad ei osalenud vägivallaaktides.
Terrorikuritegude korral on Hispaania õigusaktide kohaselt tunnustatud terrorismiohvritel õigus saada tasuta õigusabi kõigis kohtu- ja haldusmenetlustes, mis on tingitud terroriaktist, mille tulemusena nad on saanud ohvri staatuse, sõltumata nende finantsolukorrast, vastavalt Hispaanias kehtivatele tasuta õigusabi käsitlevatele õigusaktidele.
Igal juhul tagatakse kõigile seda taotlevatele terrorismiohvritele vahetu tasuta õigusabi. Õigus saada tasuta õigusabi muutub kehtetuks, kui hiljem ohvri staatust ei tunnustata või õigeksmõistva otsuse korral, mida ei saa edasi kaevata, või kui kohtuasi lükatakse tagasi, kusjuures puudub kohustus hüvitada kuni selle hetkeni tasuta saadud hüved.
Kas selles riigis leidub ohvriabi organisatsioone, kes võivad aidata mul nõuda hüvitist piiriülese juhtumi puhul?
Vägivalla- ja seksuaalkuritegude korral võivad taotlejad abi saamise taotluse esitamiseks ja saatmiseks pöörduda asjaomase poole, kuriteoohvrite tugiameti kus neile antakse teavet rahalise abi kohta, mida neil võib olla õigus saada, ning abi taotlemise eri menetluste kohta.
Asjaomased ametid asuvad kõigis autonoomsetes piirkondades, peaaegu kõigis provintsipealinnades ja ka teistes linnades.
Kuriteoohvrite tugiametite asukohad leiate järgmise alt.
lingi
Hispaania ülemkohtu terrorismiohvrite teabe- ja tugiamet ( ) annab Oficina de Información y Asistencia a Víctimas del Terrorismo de la Audiencia Nacional üldteavet rahalise abi kohta, mida võidakse anda terrorismohvritele. Amet asub aadressil:
C/ Goya, 14, 5ª planta, 28071 MADRID.
Kontakttelefon: + 34 91 400 74 02
Viimati uuendatud: 17/01/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Prantsusmaa
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Iga esimese astme kohtu ( ) juures lahendab kuriteoohvrite või nende ülalpeetavate esitatud hüvitisnõudeid kuriteoohvritele kahju tribunal de grande instance hüvitamise amet ( , CIVI). Commission d'indemnisation des victimes d'infractions
Terrorismiaktide puhul teeb nõuete kohta otsuse terrorismi ja muude kuritegude ohvrite tagatisfond ( Fonds de garantie des actes de terrorisme et d'autres
, FGTI); otsuse vaidlustamise korral vaatab kohus selle läbi.
infractions infractions
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah, te võite saata oma nõude otse ametiasutusele, kes lahendab teie nõude.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus
– nõude?
– tõendavad dokumendid?
Hüvitisnõude ja tõendavad dokumendid võib esitada prantsuse või inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Piiriüleste kuritegude ohvrid peaksid võimaluse korral laskma tõlkida põhidokumendid prantsuse keelde oma kulul.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Te ei pea isiklikult kohale tulema. Ometi saate teatavatel tingimustel taotleda reisikulude hüvitamist ja päevaraha majutus- ja toitlustuskulude katmiseks ning kohtusse ilmumise toetust ( ). indemnité de comparution
Hüvitise saamiseks peate võtma ühendust teile kohtukutse saatnud kohtuga.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Jah, kui tulete kohale, võimaldatakse teile tõlgi abi tasuta.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse. Sõltuvalt juhtumist võidakse dokumentide alusel läbi viia arstlik ekspertiis.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Eelistatavalt korraldatakse arstlik läbivaatus ohvriga kokkuleppel siis, kui ta külastab Prantsusmaad. Muul juhul võib FGTI hüvitada ohvri arstliku läbivaatusega seotud reisikulud tõendavate dokumentide esitamisel.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
CIVI kantselei edastab taotluse viivitamata FGTI-le.
FGTI peab tegema ohvrile pakkumise kahe kuu jooksul CIVI kantseleilt täieliku toimiku saamisest.
Kui ohver võtab pakkumise vastu, edastatakse kokkuleppeprotokoll CIVI eesistujale heakskiitmiseks. Pärast heakskiitmist on võimalik seda protokolli täita.
Otsusest teatatakse ohvrile ja FGTI-le, kes maksab hüvitise välja.
Kui FGTI keeldub hüvitist maksmast, esitades selle põhjused, või kui ohver keeldub pakkumisest või ei vasta FGTI pakkumisele kahe kuu jooksul, arutab CIVI asja kohtumenetluses: sellisel juhul vaatab kohtunik taotluse läbi ning kontrollib antud ütlusi ja esitatud dokumente.
Prokurör ja FGTI esitavad oma seisukohad hiljemalt 15 päeva enne kohtuistungit. Nõude esitajale ja FGTI-le tuleb kohtukutse saata vähemalt kaks kuud enne kohtuistungit.
Pärast suletud kohtuistungit teatatakse CIVI otsusest maksta hüvitist (või keelduda hüvitise maksmisest) nõude esitajale ja FGTI-le, kes maksab määratud hüvitise välja kuu aja jooksul pärast teate saamist.
Mis puudutab terrorismi( ), siis maksab FGTI hüvitissumma ettemaksuna kuu aja jooksul pärast täieliku toimiku saamist, kui toimiku alusel on isikul õigus seda saada. FGTI esitab hüvitise pakkumise ohvrile (pärast ohvri seisundi stabiliseerumist) või ohvri lähedastele pereliikmetele, kui ohver on surnud, kolme kuu jooksul. FR
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Otsus väljastatakse teile prantsuse keeles. Võite taotleda selle tasuta tõlkimist.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Kui te ei ole CIVI otsusega rahul, võite taotleda juhtumi uuesti käsitlemist selles apellatsioonikohtus ( ), mille alla CIVI kuulub. cour d'appel
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Teil on õigus saada õigusabi kooskõlas Prantsusmaal kohaldatavate normidega.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Ohvriabiühingud, kellega saab ühendust võtta kohtute juures asuvate kaudu või nende enda poole pöördudes, pakuvad teile tasuta abi hüvitisnõude koostamiseks. Ohvriabiühingud ohvriabiametite
Viimati uuendatud: 05/11/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Horvaatia
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Justiitsministeerium ( ) Ministarstvo pravosuđa
Ulica grada Vukovara 49
Zagreb
Nikica Hamer Vidmar
Faks: +385 1 371 47 98
[email protected]
Veebisait: https://pravosudje.gov.hr/o-ministarstvu/djelokrug-6366/iz-pravosudnog-sustava-6372/podrska-zrtvama-i-svjedocima/6156
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah, esitades nõude otse või saates tähitud kirjaga Horvaatia Vabariigi justiitsministeeriumile.
Millis(t)es keel(t)es hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus dokumente aktsepteerib?
Nõue ja tõendavad dokumendid peavad olema horvaadi keeles. Kui nõue ja tõendavad dokumendid on võõrkeelsed, tuleb need esitada koos vandetõlkija tehtud kinnitatud tõlkega.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Otsustav asutus ei tõlgi nõuet või tõendavaid dokumente ega kata tõlkekulusid.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Selle nõude menetlemise eest ei tule maksta haldus- ega muid tasusid.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Taotleja reisikulud hüvitatakse, kui kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon ( ) otsustab kutsuda taotleja Odbor za novčanu naknadu žrtvama kohtuistungile või isiklikult menetluses osalema.
Üldjuhul ei ole taotleja kohalolek menetluse käigus ja otsuse langetamiseks vajalik. Kui taotleja, tunnistajad, kohtu määratud eksperdid või muud isikud tuleb üle kuulata, võib kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon kui otsuseid tegev asutus nõuda teise ELi liikmesriigi (kus hüvitisnõue esitati) pädevalt asutuselt nende toimingute tegemist.
Lisaks saab niisuguse menetluse puhul vajalikku ülekuulamist teha tehniliste vahendite, sh arvutitehnoloogia, elektroonilise side võrkude ning muude pildi- ja heliedastusseadmete abil. Sellisel juhul korraldab ülekuulamist kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon, st otsuseid tegev asutus.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Jah.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Välismaal väljaantud arstlikke dokumente aktsepteeritakse, kuid kuriteoohvritele hüvitise maksmise komisjon kui otsuseid tegev asutus kontrollib ja hindab neid ning võib vajaduse korral nõuda arstlikku ekspertiisi.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Ei.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Pädev asutus teeb nõude kohta otsuse umbes 60 päeva jooksul, kui nõue on täielik ja nõuetekohane (kui kõik otsuse langetamiseks vajalikud dokumendid, andmed ja tõendid on esitatud). Mittetäieliku nõude korral võib otsuse langetamiseks vajaminev aeg olla pikem.
Mis keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Otsus nõude kohta vormistatakse horvaadi keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Otsust ei saa edasi kaevata, kuid pool võib esitada pädevale halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Ei.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Jah.
Viimati uuendatud: 01/02/2022
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Itaalia
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Maffiakuritegude ja tahtlike vägivallakuritegude ohvrite toetamise komitee (Comitato di Solidarietà per le vittime dei reati di tipo mafioso e dei reati ), mis tegutseb siseministeeriumi juures (Via Cavour n. 6; e-post: ). Komiteesse kuuluvad intenzionali violenti erivolinik ( ), kes on komitee esimees, ning üks siseministeeriumi esindaja, kaks justiitsministeeriumi esindajat, üks majandusarengu Commissario ministeeriumi esindaja, üks majandus- ja rahandusministeeriumi esindaja, üks tööhõive-, tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi esindaja ning üks asjaomase fondi finantsjuhtimise eest vastutava riikliku kindlustusseltsi CONSAP esindaja, kellel puudub hääleõigus. [email protected]
Fondile juurdepääsu taotlus tuleb esitada läbivaatamiseks prefektuurile / piirkondlikule valitsusbüroole ( ) ühes Prefettura Ufficio territoriale del Governo järgmistest kohtadest: koht, kus asub kohus, kes tegi süüdimõistva otsuse seoses mõne seaduse nr 122/2016 artiklis 11 osutatud kuriteoga; huvitatud isiku või ohvri surma korral teiste õigustatud isikute elukoht; ohvrit või teisi õigustatud isikuid esindava eriesindaja ( ) elukoht, kui asjaomased procuratore speciale isikud on Itaalia kodanikud või ELi kodanikud, kes ei ela Itaalias.
Tegeliku otsuse taotluse kohta teeb komitee.
Fondile juurdepääsemise tingimused ja taotlusvormi leiab järgmiselt siseministeeriumi veebisaidi lehelt:
https://www.giustizia.it/giustizia/it/mg_2_10_6.page.
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah, ehkki nõude saatmine abistava asutuse kaudu võib olla kasulik taotluse ja mis tahes muude dokumentide tõlkimiseks.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
nõuet?
tõendavaid dokumente?
Itaalia keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Taotluse esitaja ei kanna ühtki kulu.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Vajadus isiklikult kohale tulla puudub, sest võistlevat menetlust ei toimu. Kui soovite esitada lisatähelepanekuid või -dokumente, võite saata need otsuseid tegeva asutuse e-posti aadressile või edastada need abistava asutuse kaudu.
Dekreedi nr 222/2008 artiklis 6 „Taotluse esitaja ärakuulamine Itaalia otsuseid tegeva asutuse taotlusel" on sätestatud järgmist:
1. Kui Itaalia otsuseid tegev asutus otsustab taotleja või mis tahes muu isiku seadusandliku dekreedi lõike 3 alusel ära kuulata, saadab ta teise liikmesriigi abistavale asutusele käesoleva määruse lõikes 2 sätestatud korras vastava taotluse. Taotlus peab sisaldama teavet Itaalia õiguses sätestatud menetlusnõuete kohta ning selles tuleb paluda, et taotluse saanud teise liikmesriigi abistav asutus ärakuulatavat isikut nendest nõuetest teavitaks. 2. Kui Itaalia otsuseid tegev asutus palub seadusandliku dekreedi lõike 3 viimase osa alusel teise liikmesriigi abistaval asutusel kuulata taotleja või mis tahes muu isik ära kooskõlas asjaomase teise liikmesriigi õigusega, saadab ta käesoleva määruse lõikes 2 sätestatud korras vastava taotluse. artikli 2 artikli 3 artikli 2 artikli 3
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Vt eelmise küsimuse vastus.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Tõendeid tunnustatakse, tingimusel et need saadakse itaalia või inglise keeles. Kohalikud arstid ei pea korraldama mingit eraldi hindamist.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Arstlikku läbivaatust ei ole vaja teha; selle asemel peate esitama asjakohased meditsiinilised dokumendid ja kantud ravikulusid kajastavad arved.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Kehtivate eeskirjade kohaselt 60 päeva alates taotluse saamisest. Tuleb siiski meeles pidada, et menetlus peatatakse, kui otsuseid tegev asutus nõuab lisadokumente või -teavet (seaduse nr 241/90 artikkel 10- ). bis
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Itaalia keeles.
Kuidas saan otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Esitades 60 päeva jooksul pärast otsusest teavitamist hagi üldkohtule ( ). tribunale
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Ei.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Käesoleva teabe esitaja teada mitte.
Viimati uuendatud: 16/09/2021
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles
dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Küpros
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Teave puudub.
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Võite saata oma nõude otse riigi otsuseid tegevale asutusele isegi piiriülese juhtumi korral.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet?
Kreeka ja inglise keeles.
– tõendavaid dokumente?
Kreeka ja inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Ei kohaldata.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Te ei pea olema isiklikult kohal.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Ei kohaldata.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Teie elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Ei kohaldata.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Kuus kuud alates kuupäevast, mil otsuse tegemiseks on olemas kogu teave.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Kreeka ja inglise keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Võite esitada otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse nõude 75 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Võite taotleda õigusabi seoses oma juhtumi menetlemisega kohtus.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Võite võtta hüvitise nõudmise kohta teabe saamiseks ühendust otse . sotsiaalkindlustusametiga
Viimati uuendatud: 11/03/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Läti
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Juridiskās palīdzības administrācija (õigusabiamet) Pils laukums 4
Riga
Telefon: +371 67514208
Tasuta teabetelefon: +371 80001801
Faks: +371 67514209
E-post: [email protected]
Veebisait: https://www.jpa.gov.lv/par-mums-eng
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Võite saata riikliku hüvitise taotluse otse , esitamata taotlust Teie elukohariigiks oleva Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele. õigusabiametile
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus nõuet?
Õigusabiamet aktsepteerib riikliku hüvitise nõuet ja sellele lisatud dokumente läti ja inglise keeles. esitatavad dokumendid ei pea olema legaliseeritud ja nende suhtes ei kohaldata samaväärseid formaalsusi. Õigusabiametile
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude/tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Kui riikliku hüvitise nõue ja sellele lisatud dokumendid on vaja tõlkida, kaetakse tõlkimise kulud riigieelarvest õigusabiametile eraldatud vahenditest.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist saadud riikliku hüvitise nõude läbivaatamise eest ei nõuta Teilt tasu.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Teie kohalolek ei ole riikliku hüvitise nõude läbivaatamisel ja riikliku hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemisel vajalik.
Kui õigusabiamet leiab, et otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, teavitatakse Teid sellest seitsme päeva jooksul pärast riikliku hüvitise nõude vastuvõtmist.
Otsus saadetakse riikliku hüvitise nõudes märgitud aadressile.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Teie kohalolek ei ole riikliku hüvitise nõude läbivaatamisel ja riikliku hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta otsuse tegemisel vajalik.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Otsuse ekspertiisi kohta teeb menetluse läbiviija (politsei, prokuratuur, kohus). Õigusabiamet küsib menetluse läbiviijalt teavet ekspertiisi tulemuste kohta. Eksperdiarvamus põhineb arstliku läbivaatuse aruannetel või muudel objektiivsetel andmetel.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Kui menetluse läbiviija (politsei, prokuratuur, kohus) on otsustanud nõuda ekspertiisi, kaetakse Teie reisikulud (riigieelarvest) Läti Vabariigi õigusnormides sätestatud korras ja summas.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Õigusabiamet teeb otsuse riikliku hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul pärast riikliku hüvitise nõude saamist ja otsus saadetakse riikliku hüvitise nõudes märgitud aadressile.
Kui õigusabiamet küsib Teilt või menetluse läbiviijalt (politsei, prokuratuur, kohus) lisateavet, peatatakse otsuse tegemiseks ette nähtud aja arvestamine, kuni kogu küsitud teave on saadud.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Otsus riikliku hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta saadetakse Teile läti keeles koos tõlkega keelde, mida Teie elukohariigiks olev Euroopa Liidu liikmesriik aktsepteerib.
Kuidas saan otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Võite vaidlustada õigusabiameti otsuse riikliku hüvitise maksmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, esitades
õigusabiametile asjakohase taotluse, mis edastatakse.
justiitsministeeriumile
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Te ei vaja riikliku hüvitise taotlemiseks õigusabi. Vajalikku abi riikliku hüvitise nõudmisel saab õigusabiametilt.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Ühendus Skalbes on kuriteoohvrite jaoks sisse seadnud tasuta abitelefoni 116006, kust saab iga päev ajavahemikus 7.00–22.00 kuriteoohvritele mõeldud emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, teavet ohvrite menetlusõiguste (õigused kriminaalmenetluses, õigus kahjuhüvitisele, õigus riiklikule hüvitisele jne) ja ohvritele pakutavate (tugi)teenuste kohta.
Viimati uuendatud: 18/12/2023
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Leedu
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Leedu Vabariigi Justiitsministeerium ( ) Lietuvos Respublikos teisingumo ministerija
Gedimino pr. 30
Vilnius
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah, hüvitisnõude võib saata otse Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumile.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet?
– tõendavaid dokumente?
Hüvitisnõue ja tõendavad dokumendid tuleb esitada leedu või inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Hüvitisnõude ja/või sellele lisatud tõendavate dokumentide leedu või inglise keelde tõlkimise kulud kannab nõude esitaja või need edastanud ametiasutus. Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Kuriteoohver ei pea oma hüvitisnõude kohta otsuse tegemisel isiklikult kohal viibima. Seega neid kulusid ei hüvitata.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Kuriteoohver ei pea oma hüvitisnõude kohta otsuse tegemisel isiklikult kohal viibima.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Kannatanu elukohariigi pädevate asutuste/isikute väljastatud dokumente tunnustatakse.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Ei.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Otsus tehakse ühe kuu jooksul pärast hüvitisnõude ja kõikide vajalike dokumentide esitamist Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumile.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Tavaliselt leedu keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Leedu Vabariigi Justiitsministeeriumi otsuse saab vaidlustada Leedu haldusvaidluste ülemkomisjonis ( ) või Vilniuse Lietuvos administracinių ginčų komisija piirkondlikus halduskohtus ( ) ühe kuu jooksul pärast otsuse teatavakstegemist. Vilniaus apygardos administracinis teismas
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Jah. Isik võib taotleda riigi õigusabi riigi õigusabi talituselt ( ), kes otsustab riigi õigusabi andmise. Valstybės garantuojamos teisinės pagalbos tarnyba
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Ei.
Viimati uuendatud: 07/04/2023
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Luksemburg
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Ministère de la Justice (Justiitsministeerium)
13, rue Erasme
L-2934
LUXEMBOURG
Tel: (352) 2478 45 27, (352) 2478 45 17
Faks: (352) 26 68 48 61, (352) 22 52 96
E-post: [email protected]
Veebisait: http://www.mj.public.lu/
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah, hüvitisnõue tuleks saata kirja teel otse Luksemburgi justiitsministrile, tingimusel et nõude esitajal ei ole õigust saada hüvitist teises liikmesriigis ning ta suudab tõendada, et tema alaline elukoht on Luksemburgis.
Nõude esitaja võidakse vabastada Luksemburgis alaliselt elamise tingimusest, kui ta on kriminaalseadustiku artiklis 382-1 nimetatud kuriteo ohver. (inimkaubanduse)
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus nõuet ja tõendavaid dokumente?
Hüvitisnõude ja tõendavad dokumendid võib esitada järgmistes keeltes:
letseburgi keel, prantsuse keel,
saksa keel.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Tõlkekulud kannab justiitsministeerium.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Kuriteoohvri kohalolek on vabatahtlik. Ohvrit võib esindada advokaat. Seega ei ole kohalesõitmine vajalik.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Jah.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Teie elukohariigi arsti väljastatud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse tõendina Teie suhtes toime pandud tegude ja Teile tekitatud vigastuste kohta.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Küsimus langeb ära. Välisriigi arstitõendit aktsepteeritakse tõendava dokumendina.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Justiitsminister teeb otsuse kuue kuu jooksul pärast hüvitisnõude esitamist.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Kuna nõue peab olema prantsuse, saksa või letseburgi keeles, on ka asjaomane otsus ühes neist keeltest.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Justiitsministri otsuse või tema määratud hüvitise suuruse vaidlustamiseks saab algatada kohtumenetluse riigi vastu, keda esindab justiitsminister. Otsuse vaidlustamiseks tuleb pöörduda nõude esitaja valikul kas Luxembourgi või Diekirchi piirkondliku kohtu poole ( ). tribunal d'arrondissement
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Igaüks, kes suudab tõendada, et tal puudub piisav sissetulek, võib saada tasuta õigusabi vastavalt seaduses sätestatud tingimustele. Teile määratakse advokaat, kes annab Teile õigusnõu või esindab Teid kohtus, ning kulud kannab riik. Kõik saavad nõu pidada õigusteavet ja -nõu andvate asutustega. Võite pöörduda õigusteabe talituse poole ( ), et saada tasuta õigusteavet. service d'accueil et d'information juridique
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Service central d'assistance sociale (SCAS) (sotsiaalabi kesktalitus) –
(SAV) (ohvriabiteenistus)
service d'aide aux victimes
Bâtiment Plaza Liberty,
Entrée A,
12-18, rue Joseph Junck
L-1839 Luxembourg
Tel: (+352) 47 58 21-627 / 628
Viimati uuendatud: 19/03/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Ungari
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Teistelt liikmesriikidelt saadud hüvitisnõudeid lahendab Budapesti pealinnavalitsus ( ): Budapest Főváros Kormányhivatala
1117 Budapest, Prielle Kornélia u. 4.
+36 1 896 2104
E-post: [email protected]
Veebiaadress: https://www.kormanyhivatal.hu/hu/aldozatsegito-szolgalat-at
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet?
Mis tahes keeles.
– tõendavaid dokumente?
Mis tahes keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Ungari riik.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei, selliseid tasusid ei tule maksta.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Te ei pea menetluseks isiklikult kohale tulema.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Jah.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Ungari ametiasutus aktsepteerib Teie elukohariigi arstitõendeid.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Ei.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Menetluse käigus tuleb otsus teha kuni 60 päeva jooksul.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Ungari keeles; see tõlgitakse klientidele, kes ei kõnele ungari keelt.
Kuidas saan otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Haldusmenetluse korral saab esimese instantsi otsuse kaevata kohtusse.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Võite saada tasuta õigusabi vastavalt Ungari 2003. aasta seadusele LXXX tasuta õigusabi kohta.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Oma huvide kaitsmiseks võite abi saada ükskõik millises ohvriabitalituse üksuses, s.t pealinna ja komitaatide valitsusasutustes, samuti ohvriabikeskustes, kus ohvriabitöötajad annavad huvitatud isikutele praktilist abi (näiteks aitavad täita taotlusi) ja teavet. Ohvrid võivad pöörduda ka kodanikuühiskonna organisatsioonide poole (nt ohvriabiorganisatsioon , baptistlik abiorganisatsioon ( ) jne. Fehérgyűrű Baptista Szeretetszolgálat
Viimati uuendatud: 03/05/2023
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Malta
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Hüvitisnõudeid menetlev ametnik (Claims Officer)
The Palace, St George's Square
Valletta
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Te ei või oma nõuet otse talle saata.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
nõuet? Malta või inglise keeles tõendavaid dokumente? Malta või inglise keeles
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab? Selle eest maksab hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? See on lõivuvaba.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Ei kohaldata.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Ei kohaldata.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Neid võidakse hüvitisnõudeid menetleva ametniku äranägemisel aktsepteerida, kuid ta võib otsustada kaasata ka kohalikke ekspertarste.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Jah, need kulud hüvitatakse.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Selleks kulub üks kuni kaks kuud.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Võite otsuse saada inglise keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Otsust ei saa vaidlustada.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Jah, on küll.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
http://vso.org.mt/
või õigusabinõunik (Chief Advocate for Legal Aid): https://justice.gov.mt/mt/LegalAidMalta/Pages/home.aspx
Viimati uuendatud: 04/05/2021
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Holland
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Vägivallakuritegude hüvitamise fond ( ) Schadefonds Geweldsmisdrijven
Aadress:
Kneuterdijk 1
2514 EM Den Haag
Telefon: 070-4142000
E-post:
[email protected] [email protected]
Postiaadress:
Postbus 71
2501 CB Den Haag
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet?
Kõikides keeltes, kuid eelistatavalt hollandi või inglise keeles.
– tõendavaid dokumente?
Kõikides keeltes, kuid eelistatavalt hollandi või inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Nõude / tõendavate dokumentide tõlkimise eest maksab vägivallakuritegude hüvitamise fond.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Ei, hüvitisnõude menetlemise eest ei ole vaja maksta haldus- ega muud tasu.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Kohalolek menetluse ajal ei ole vajalik. Otsus tehakse alati kirjalikult ja saadetakse Teile posti teel.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Ei kohaldata.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Tavaliselt aktsepteerib vägivallakuritegude hüvitamise fond Teie arsti esitatud teavet Teie tervisliku seisundi kohta ning esitab selle vajaduse korral oma meditsiininõustajatele, kes teavet hindavad ja nõu annavad. Need nõustajad ei tee ise arstlikku kontrolli.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Ei kohaldata.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Mitte kauem kui 26 nädalat, kuid enamasti tehakse otsus varem.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Selles keeles, milles Te esitasite taotluse.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Esitades vaide vägivallakuritegude hüvitamise fondi kaebuste osakonnale. Teie hüvitisnõude kohta tehtud otsuses on teave vaide esitamise korra kohta.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi õigusnormide alusel õigusabi (juristi abi)?
Ei.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Madalmaade ohvriabiorganisatsioon aitab Teid võimaluse korral. Madalmaade ohvriabiorganisatsiooni telefon: 0900-0101. Slachtofferhulp Nederland Viimati uuendatud: 26/10/2023
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Austria
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv föderaalne sotsiaalküsimuste ja puuetega inimeste amet (Bundesamt für Soziales und Behindertenwesen -
Sozialministeriumservice)
Babenbergerstraße 5, A-1010 Viin
Tel: 0043 158831
Faks: 0043(0)10599882516
E-post: [email protected]
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus nõuet ja tõendavaid dokumente?
Kui need esitab abistav ametiasutus või kuriteoohver, siis üldiselt saksa ja inglise keeles.
(Kui kuriteoohver ei ole suuteline dokumente ametiasutusele saksa või inglise keeles esitama, aktsepteeritakse ka muudes keeltes nõudeid, mis seejärel tõlgitakse.)
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Ametiasutus.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Nõude menetlemine on lõivuvaba.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Üldiselt ei pea isiklikult kohale tulema.
Kui Teid kohale kutsutakse, kannab kulud Teie taotlusel ametiasutus. Selle eest vastutab föderaalne sotsiaalküsimuste ja puuetega inimeste amet.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Kui see on vajalik, siis jah.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Enamikul juhtudel kaasatakse Austria ekspert, kelle määrab ametiasutus. Ta võtab Teie elukohariigis välja antud tõendeid hindamisel arvesse.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Jah.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
See oleneb sellest, millist abi taotletakse. Enamikul juhtudel tehakse otsus kuue kuu jooksul.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Saksa keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Sotsiaalministeeriumi otsuse peale võib esitada kaebuse föderaalsele halduskohtule (edasikaebused võib esitada konstitutsioonikohtule (
) ja kõrgeimale halduskohtule ( )). Verfassungsgerichtshof Verwaltungsgerichtshof
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Jah. Sotsiaalministeerium või föderaalne halduskohus õigusabikulusid siiski ei hüvita.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Peate ohvriabiorganisatsioonidelt (nt ) uurima, kas sellist abi pakutakse. Weisser Ring
Viimati uuendatud: 19/08/2020
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti
tõlgivad.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Poola
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Selle kohta praegu teavet pole.
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Üldjuhul peaks abistav ametiasutus edastama hüvitisnõude otsuseid tegevale ametiasutusele. Õigustatud isik võib siiski edastada nõude ka otse Poola otsuseid tegevale ametiasutusele.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet?
– tõendavaid dokumente?
Otsuseid tegev ametiasutus aktsepteerib kirjavahetust nii poola kui ka inglise keeles.
Otsuseid tegev ametiasutus aktsepteerib teise riigi abistava ametiasutuse korraldatud ülekuulamiste protokolle selle teise riigi ametlikus keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Dokumentide tõlkimise kulud katab riigikassa.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Hüvitist taotlevad isikud on vabastatud kõikidest kohtulõivudest.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Teie sõidukulusid ei hüvitata. Teid võidakse siiski üle kuulata kaugmeetodil, ilma et Teil oleks vaja otsuseid tegevasse ametiasutusse kohale ilmuda. Te võite paluda otsuseid tegeval ametiasutusel pöörduda Teie riigi abistava ametiasutuse poole, et viimane aitaks korraldada Teie ülekuulamise ülekandmist. Te peate andma selliseks ülekuulamiseks oma nõusoleku.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Otsuseid tegev ametiasutus määrab vajaduse korral tõlgi. Te ei pea tasuma sellest tulenevaid kulusid.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Otsuseid tegev ametiasutus hindab, kas Teie elukoha järgsete arstide tehtud läbivaatus on usaldusväärne. Kui ta leiab, et vaja on teha uus läbivaatus, peaksite selle tegema. Teil tuleb tasuda ainult sõidukulud.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Sõidukulusid ei hüvitata, isegi kui Teil tuli tulla arstlikuks läbivaatuseks kohale.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Hüvitisnõuete kohta otsuse tegemiseks ei ole tähtaega kehtestatud. Otsuse tegemiseks kuluv aeg ei olene mitte ainult sellest, kui keeruline asi on ja milliseid tõendeid otsuseid tegev ametiasutus peab koguma, vaid ka otsuseid tegevas ametiasutuses menetluses olevate asjade arvust.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Hüvitist käsitlev otsus on poolakeelne.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Kui Te ei ole hüvitist käsitleva otsusega rahul, võite selle edasi kaevata teise astme kohtusse ( ). Sellega seoses Teile kulusid ei kaasne. sąd II instancji
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Poola õiguse alusel võib anda tasuta õigusabi. Seda antakse isikutele, kes tõendavad, et nad ei saa endale juristi palkamist lubada. Lisaks on hea teada, et hüvitise taotlemisel võib Teid aidata ka kuriteo menetlemist juhtiv prokurör.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Poolas on asutatud ohvrite ja kinnipidamisasutusest vabanenud isikute abistamise fond (Fundusz Pomocy Pokrzywdzonym oraz Pomocy Postpenitencjarnej ), mis kogub muu hulgas kuriteoohvrite ja nende lähisugulaste abistamiseks eraldatud rahalisi vahendeid. Seda fondi haldab justiitsminister. Toetuse andmine on korraldatud selliselt, et fondihaldur valib avatud hankemenetluse teel välja organisatsioonid, kelle pakkumusi ta peab kõige paremaks, ja annab neile sihtotstarbelisi toetusi kuriteoohvrite abistamiseks.
Eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse õigus-, psühholoogilise ja materiaalse abi andmise rahastamiseks. Õigusabi võib hõlmata abi hüvitise taotlemisel, sealhulgas piiriüleste juhtumite korral.
Kui soovite abi saada, peate pöörduma mõne vabaühenduse poole, kes on saanud justiitsministrilt sel eesmärgil toetust, ja tõendama, et olete kuriteoohver. Selliste organisatsioonide loetelu koos nende kontaktandmetega on avaldatud justiitsministeeriumi veebisaidil , vt vaheleht działalność / pomoc pokrzywdzonym przestępstwem / pomoc pokrzywdzonym przestępstwem oraz os nazbliższym – lista podmiotów i of-justice/ organizacji. https://www.ms.gov.pl/en/about-the-ministryof-justice/
Viimati uuendatud: 03/04/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Portugal
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Portugalis on selleks asutuseks
(
, CPCV).
Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes kuriteoohvrite kaitse komisjon
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Ei. Vägivallakuritegude või koduvägivalla ohvrid, kes viibivad harilikult teises ELi liikmesriigis, peavad esitama nõude Portugali riigi makstava hüvitise /ettemakse saamiseks selle ELi liikmesriigi pädevale asutusele, kus nad viibivad.
See asutus saadab nõude Portugali kuriteoohvrite kaitse komisjonile, kes astub pärast nõude kättesaamist vajalikud sammud asjaolude uurimiseks ja nõude üle otsustamiseks.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
a) nõuet?
Kuriteoohvrite kaitse komisjon aktsepteerib nõudeid ja dokumente portugali või inglise keeles.
b) tõendavaid dokumente?
Kui kuriteoohvrite kaitse komisjon taotleb nõude esitaja hariliku viibimiskoha liikmesriigi pädevalt asutuselt taotleja või mõne muu isiku (nt tunnistaja või eksperdi) ärakuulamist, ei või komisjon selle ärakuulamise kirjalikku protokolli tagasi lükata, kui protokoll on kirjutatud ühes liidu institutsioonide ametlikest keeltest.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Kuriteoohvrite kaitse komisjon. Vägivallakuritegude või koduvägivalla juhtumite korral taotletud ja kuriteoohvrite kaitse komisjoni osutatud teenused ei kvalifitseeru teenustasude ega kulude hüvitamise nõudeks.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Kuriteoohvrite kaitse komisjon saab kõik dokumendid, mida ta vajab, et uurida ja otsustada, kuidas anda hüvitist, mida Portugali riik maksab seoses Portugalis toime pandud kuriteoga ohvrile, kelle harilik viibimiskoht on teises liikmesriigis. Ta võib ka taotleda ohvri elukohaliikmesriigi asutuselt ohvri ärakuulamist. Nõude esitajal ei ole vaja sõita selleks Portugali, et komisjon ta ära kuulaks.
Kui Portugali kohus peab vajalikuks nõude esitaja isiklikku ärakuulamist ilma muid vahendeid kasutamata, tasub reisikulud ja muud sellega seotud kulud Portugali riik.
Õigusabi taotlusi võtab vastu ja menetleb sotsiaalkindlustusamet.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Jah.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Kõiki dokumente, mille on saatnud nõude esitaja hariliku viibimiskoha liikmesriigi pädev asutus, aktsepteeritakse ilma erinõueteta ja need on vabastatud legaliseerimisest või samaväärsetest formaalsustest.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Arstidokumendid, mille nõude esitaja on esitanud oma hariliku viibimiskoha liikmesriigi asutusele ja mis on vajalikud juhtumi kohta otsuse tegemiseks, või muud dokumendid, mida võidakse taotleda, saadetakse kuriteoohvrite kaitse komisjonile, ilma et oleks vaja korraldada Portugalis täiendavaid arstlikke läbivaatusi.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Kümne päeva jooksul saavad nii nõude esitaja hariliku viibimiskoha liikmesriigi pädev asutus kui ka nõude esitaja ise kuriteoohvrite kaitse komisjonilt teate nõude kättesaamise kohta koos viitega nõude kohta otsuse tegemise tõenäolisele tähtajale.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Hüvitisnõude kohta tehtud otsuse võib saata nõude esitajale ja tema hariliku viibimiskoha liikmesriigi asutusele portugali või inglise keeles. Kuriteoohvrite kaitse komisjon võib aga otsustada kasutada ka selle ELi liikmesriigi ametlikku keelt, kus on nõude esitaja harilik viibimiskoht, või mõnda muud selle liikmesriigi keelt, kui see on üks liidu institutsioonide ametlikest keeltest.
Kas ma saan otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Jah. Kui nõude esitaja leiab, et kuriteoohvrite kaitse komisjoni otsus on ekslik, on tal 15 päeva aega komisjonile kaebus esitada. Nõude esitaja peaks kirjutama avalduse, milles esitab oma nõude aluse, ja lisama tõendid, mida ta peab asjakohaseks. Kuriteoohvrite kaitse komisjonil on seejärel 30 päeva aega kaebus läbi vaadata ja selle üle otsustada ning komisjon võib vaidlustatud akti kinnitada, kehtetuks tunnistada, tühistada, muuta või asendada.
Kui nõude esitaja ei ole kaebuse kohta tehtud otsusega rahul, võib ta selle otsuse halduskohtus vaidlustada.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Kuriteoohvrite kaitse komisjon ei paku selles küsimuses mingeid sekkumismeetmeid.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Kuriteoohvrite kaitse komisjon ( , CPVC): Comissão de Proteção às Vítimas de Crimes
isiklikult – Av. Fontes Pereira de Melo, nº 7, 7.º dto., 1050-115 Lisbon, esmaspäevast reedeni kl 9.30–12.30 ja kl 14.00–16.30;
posti teel, kasutades komisjoni veebisaidil olevat vormi;
e-kirja teel: [email protected];
veebis, täites vägivallakuritegude ohvritele või koduvägivalla ohvritele mõeldud vormi ( ); https://cpvc.mj.pt/
telefoni teel: (+351) 213 222 490, kl 9.30–12.30 ja kl 14.00–16.30 (kõnetasu vastavalt lauatelefoni tariifile).
Portugali ohvriabiühing ( , APAV): Associação Portuguesa de Apoio à Vítima
ohvriabitelefon: (+351) 116 006 (tööpäevadel kl 9.00–21.00);
veebis ohvriabiühingu saidil: (portugali, inglise, vene ja hiina keeles) või saidil http://www.apav.pt/ http://infovitimas.pt/pt/app/
viipekeele videotõlgi teenus / SERV IIN – videokõne kaudu (+351 12 472), tööpäevadel kl 10.00–18.00.
Kodakondsuse ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon ( , GIG): Comissão para a Cidadania e Igualdade de Género
koduvägivalla ohvrite teabeteenistus ( ) pakub teavet ohvrite õiguste ning kogu riigi territooriumil Serviço de Informação às Vítimas de Violência Doméstica kättesaadavate õiguskaitsevahendite, psühholoogilise ja sotsiaalse toe ja juriidilise teabe saamise kohtade kohta – telefon: (+351) 800 202 148 (tasuta anonüümne, konfidentsiaalne teenus, kättesaadav ööpäev läbi).
Viimati uuendatud: 07/04/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Rumeenia;
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Artikli 3 lõike 2 kohaselt määratud otsuseid tegev Rumeenia asutus on
Bukaresti esimese astme kohus ( ) Tribunalul București
Kuriteoohvritele rahalise hüvitise maksmise komisjon ( ) Comisia pentru acordarea de compensații financiare victimelor infracțiunilor
Bulevardul UNIRII, nr. 37, Sector 3, Bucharest, code 030823
Tel: +40 214083600, +40 214083700
Faks: +4021 3187731
E-post: [email protected]
Veebileht: http://www.tmb.ro/
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
nõuet? Rumeenia keeles tõendavaid dokumente? Rumeenia keeles
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Ei kohaldata.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Ei tule.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Füüsiline kohalolu ei ole vajalik.
Õigusabi katab reisikulud, kui seadus või kohus nõuab füüsilist kohalolu ja kui kohus otsustab, et asjaomaste isikute ärakuulamiseks ei ole muud võimalust. Kohus otsustab, kas need kulud kaetakse või mitte, ning teatab poolele, kuidas nende hüvitamist taotleda.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Füüsiline kohalolu ei ole vajalik.
Õigusabi katab reisikulud, kui seadus või kohus nõuab füüsilist kohalolu ja kui kohus otsustab, et asjaomaste isikute ärakuulamiseks ei ole muud võimalust. Kohus otsustab, kas need kulud kaetakse või mitte, ning teatab poolele, kuidas nende hüvitamist taotleda.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Seda uurib määratud Rumeenia asutus, mis teeb otsuseid, täpsemalt Bukaresti esimese astme kohtu kuriteoohvritele rahalise hüvitise maksmise komisjon. Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Kohus otsustab, kas need kulud kaetakse või mitte, ning teatab poolele, kuidas nende hüvitamist taotleda.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Üks kuni kaks aastat.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Rumeenia keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Rahalise hüvitise nõude või rahalise hüvitise ettemakse nõude lahendamisel võib kahest kohtunikust koosnev kuritegude ohvritele rahalise hüvitise maksmise komisjon otsustada kahte moodi:
nõue võetakse vastu ning määratakse kindlaks rahalise hüvitise või vajaduse korral selle ettemakse suurus;
nõue lükatakse tagasi, kui käesoleva seaduse kohased rahalise hüvitise või asjakohasel juhul selle ettemakse tasumise tingimused ei ole täidetud.
Otsus rahalise hüvitise nõude või rahalise hüvitise ettemakse nõude kohta toimetatakse ohvrile kätte.
Otsuse võib vaidlustada apellatsioonikohtus 15 päeva jooksul alates selle teatavaks tegemisest.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Võite saada riiklikku õigusabi kooskõlas Rumeenia seadustega (seaduse nr 211/2004 artikkel 14 jj), mis käsitlevad teatavaid kuriteoohvrite teavitamise, toetamise ja kaitsega seotud meetmeid).
Tasuta õigusabi antakse taotluse korral järgmistele ohvrite kategooriatele:
isikud, kelle vastu on toime pandud järgmised kuriteod: mõrvakatse, tapmiskatse, kehavigastused; tahtlik kuritegu, mille tulemuseks on ohvri kehavigastused, vägistamine, seksuaalne rünnak, seksuaalvahekord alaealisega, alaealiste seksuaalne ärakasutamine;
nende isikute abikaasa, lapsed ja ülalpeetavad, kes on surnud mõrva, tapmise ja isiku surma põhjustanud tahtlike kuritegude toimepanemise tulemusena.
Tasuta õigusabi antakse eespool nimetatud ohvritele juhul, kui kuritegu on toime pandud Rumeenia territooriumil. Kui kuritegu on toime pandud väljaspool
Rumeenia territooriumi, siis juhul, kui ohver on Rumeenia või välisriigi kodanik, kes elab seaduslikult Rumeenias ning kriminaalmenetlus toimub Rumeenias.
Tasuta õigusabi antakse taotluse korral ka muude kuritegude ohvritele, kui ohvri kuusissetulek pereliikme kohta ei ületa selle aasta riiklikku brutopalga alammäära, mil ohver esitas tasuta õigusabi taotluse.
Tasuta õigusabi antakse ainult juhul, kui ohver on pöördunud prokuratuuri või kohtu poole 60 päeva jooksul alates kuriteo toimepanemisest või kuupäevast, mil ohvri lähedane on kuriteo toimepanemisest teada saanud. Kui ohver ei ole olnud füüsiliselt või vaimselt võimeline prokuratuuri teavitama, arvutatakse 60päevane tähtaeg alates päevast, mil tema teovõimetus on lõppenud.
Alla 18aastased ohvrid ja isikud, kes on pandud eestkoste alla, ei ole kohustatud kuriteo toimepanemisest prokuratuurile või kohtule teatama. Prokuratuurile võib kuriteo toimepanemisest teatada alaealise või eestkoste alla pandud isiku seaduslik esindaja.
Tasuta õigusabi taotlus esitatakse sellele esimese astme kohtule, kelle tööpiirkonnas on ohvri alaline elukoht, ja selle lahendavad kuriteo ohvritele rahalist hüvitist määrava komisjoni kaks kohtunikku oma otsusega 15 päeva jooksul pärast esitamise kuupäeva. Taotlusele lisatakse tasuta õigusabi taotlusesse kantud andmeid tõendavate dokumentide koopiad ja muud ohvri valduses olevad dokumendid, mis taotluse lahendamisele kaasa aitavad.
Tasuta õigusabi taotlus lahendatakse otsusega kolleegiumides, kuhu ohver kohale kutsutakse.
Kui ohver ei ole kaitsjat valinud, peab tasuta õigusabi taotlust rahuldav otsus sisaldama ka ametliku kaitsja määramist kooskõlas uuesti avaldatud ex officio ning hiljem muudetud ja täiendatud seadusega nr 51/1995 (juristi kutseala korraldamise ja praktiseerimise kohta) ja juristi kutseala eeskirjadega.
Otsus tasuta õigusabi taotluse lahendamise kohta toimetatakse ohvrile kätte. Otsus, millega lükatakse tasuta õigusabi taotlus tagasi, edastatakse ohvri taotluse korral 15 päeva jooksul alates teate saamisest läbivaatamiseks sellele esimese astme kohtule, mille juurde kuulub kuriteoohvritele rahalise hüvitise määramise komisjon. Taotluse lahendab kahest kohtunikust koosnev koosseis.
Tasuta õigusabi antakse ohvritele kogu menetluse vältel summas, mis on võrdne kahe riikliku brutopalga alammääraga, mis on kehtestatud selleks aastaks, millal ohver esitas tasuta õigusabi taotluse. Tasuta õigusabi andmiseks vajalikud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarvest justiitsministeeriumi eelarve kaudu.
Eespool nimetatud sätteid kohaldatakse vastavalt ka kuriteoohvrile tsiviilhüvitist määrava kohtuotsuse täitmiseks vajalike summade eraldamisel.
Tasuta õigusabi taotluse ja kuriteoohvrile tsiviilhüvitise määranud kohtuotsuse täitmiseks vajaliku summa nõude võib esitada ka alaealise või eestkoste alla pandud isiku seaduslik esindaja. Tasuta õigusabi taotlus ja kuriteoohvrile tsiviilhüvitise määranud kohtuotsuse täitmiseks vajaliku summa nõue on riigilõivust vabastatud.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Tasuta õigusabi taotluse ja kuriteo ohvrile tsiviilhüvitise määranud kohtuotsuse täitmiseks vajaliku summa nõude võivad esitada ka valitsusvälised organisatsioonid, kelle tegevus hõlmab ohvrite kaitset, kui ohver on taotlusele või nõudele alla kirjutanud, need sisaldavad kõiki andmeid ja neile on lisatud vajalikud tõendavad dokumendid.
Viimati uuendatud: 15/10/2020
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Sloveenia
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Sloveenia Vabariigi Justiitsministeerium
Župančičeva 3
Ljubljana
Tel: +386 1 369 54 40
Faks: +386 1 369 54 75
E-post: [email protected]
Veebisait: https://www.gov.si/drzavni-organi/ministrstva/ministrstvo-za-pravosodje/
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet? Sloveeni keeles
– tõendavaid dokumente? Sloveeni keeles kinnitatud tõlkena.
Kui nõue ja tõendavad dokumendid on muus kui sloveeni keeles, tagastab justiitsministeerium need nõude esitajale või selle liikmesriigi ametiasutusele, kellelt nõue saadi, koos selgitusega, et nõue ja tõendavad dokumendid peavad olema sloveeni keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Kui nõue ja tõendavad dokumendid on muus kui sloveeni keeles, tagastab justiitsministeerium need nõude esitajale või sellele ametiasutusele, kellelt nõue saadi, koos selgitusega, et nõue ja tõendavad dokumendid peavad olema sloveeni keeles. Teisisõnu, hüvitistega tegelev ametiasutus ei tõlgi teisest ELi liikmesriigist saadud nõuet ega tõendavaid dokumente. Tõlkekulud kannab Sloveenia Vabariik.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Ei. Asjaomase seaduse kohaselt on hüvitise maksmise menetlustes nõude esitamine ja menetlemine ning otsuse tegemine lõivuvaba.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Ei, sõidukulusid ei hüvitata.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Üldjuhul ei pea Te menetluse ajal isiklikult kohal viibima.
Kuriteoohvritele hüvitise maksmise kohta otsuseid tegev ametiasutus võib otsustada korraldada suuline ärakuulamine või kuulata ära menetluse pool või ekspert. Üldise haldusmenetluse normide kohaselt on kohtumenetluse poolel, kes ei valda asjaomast keelt või ei saa seda puude tõttu kasutada, õigus kasutada tõlgi abi, et jälgida menetluse käiku. Ametiasutus on kohustatud nõude esitajaid sellest teavitama.
Seaduse kohaselt võib komisjon siiski paluda neid toiminguid teha muu ELi liikmesriigi ametiasutusel, kus nõude esitaja on hüvitisnõude esitanud. Sellisel juhul ei pea nõude esitaja isiklikult kohal viibima.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Lisatud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse, kui need on esitatud sloveeni keeles kinnitatud tõlkena.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Üldise haldusmenetluse normide kohaselt mitte, sest menetlus toimub nõude esitaja taotlusel.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Seaduse kohaselt on otsuse tegemise tähtaeg kolm kuud pärast nõuetekohaselt täidetud taotluse saamist. Menetlus kestab olenevalt juhtumi asjaoludest üldjuhul vähem kui pool aastat.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Otsus on sloveeni keeles.
Kui menetlus toimub teise ELi liikmesriigi pädeva ametiasutuse kaudu, saadetakse otsus koos Euroopa Komisjoni kehtestatud , mis peab standardvormiga olema , kellele see saadetakse. Standardvormil esitatakse ka otsuse kokkuvõte, selgitused või juhtnöörid selle pädeva liikmesriigi ametlikus keeles õiguskaitsevahendi kohta ning selgitused selle kohta, milliseid muid toiminguid peab nõude esitaja tegema.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Otsuse saab vaidlustada, esitades kaebuse Sloveenia Vabariigi halduskohtusse.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Hüvitisnõude koostamist käsitlevas haldusmenetluses ei ole tasuta õigusabi ette nähtud.
Üldise haldusmenetluse normide kohaselt peab ametnik siiski järgima nõude esitaja õiguste kaitsmise põhimõtet, mis tähendab, et ametnik peab võimaldama nõude esitajal teostada oma õigusi, teda selles suhtes hoiatama, soovitama tal esitada nõue ja andma selgitusi, tagades samal ajal, et nõude esitaja teadmatus ei kahjustaks tema õigusi.
Nõude esitaja võib komisjoni otsuse vaidlustada. Haldusvaidluses, mis on samuti kohtumenetlus, on välisriigi kodanikul (kes ei ole Sloveenia Vabariigi elanik) õigus saada tasuta õigusabi vastastikkuse põhimõtte alusel või Sloveenia Vabariigi suhtes siduvates rahvusvahelistes lepingutes kindlaks määratud tingimustel ja juhtudel.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Selle kohta teave puudub.
Viimati uuendatud: 12/03/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Slovakkia
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi rehabiliteerimis- ja hüvitamisosakond
Telefon: +421288891225
Faks: +4212888 91 579
E-post:
Veebisait: https://www.justice.gov.sk
[email protected]
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumiga ei ole võimalik suhelda otse. Piiriülese nõude korral tuleks kasutada oma päritoluriigi abistavat asutust.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus nõuet?
Slovaki keeles.
Tõendavaid dokumente?
Slovaki keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Slovaki Vabariigi justiitsiministeerium ei tõlgi dokumente. Tõlkimise ja sellega seotud kulud tasub kuriteo ohver.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Menetluse raames ei tule maksta ühtki tasu.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Hüvitistaotluse hindamisel ei ole vajalik vägivallakuriteo ohvri kohalolek. Taotluse saanud abistav asutus ja Slovaki ametiasutused kasutavad ärakuulamisel audiovisuaalseid edastamisvahendeid. Seetõttu reisikulusid ei teki ja puudub vajadus nende hüvitamiseks.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Seadusega ei ole ette nähtud hageja isiklikku osalemist hüvitamismenetluses. Hüvitistaotluse hindamisel ei ole vajalik vägivallakuriteo ohvri kohalolek. Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Valu ja kannatuste eest makstava hüvitise kindlaksmääramiseks on vajalik Slovakkia õiguses sätestatud nõuetele vastav arstliku läbivaatuse aruanne. On siiski võimalik, et tervislikku seisundit hindab elukohariigis koostatud aruande põhjal ka Slovaki Vabariigi arst.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Reisikulusid ei hüvitata.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Slovaki Vabariigi justiitsministeerium teeb otsuse kuue kuu jooksul pärast täieliku nõude saamist.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Slovaki keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Esitades kohtule hagi.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Hüvitise nõudmiseks ei ole Slovakkia õiguses ette nähtud eraldi õigusabi. Võimalik on kasutada riigi pakutavat üldist õigusabi, mida saab õigusabi keskusest, või taotleda abi mõnelt kuriteoohvreid abistavalt organisatsioonilt. Slovaki Vabariigi justiitsministeerium annab ka ise juhised hüvitise nõudmiseks.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
On olemas valitsusvälised organisatsioonid, kes pakuvad Slovaki Vabariigis vägivallakuritegude ohvritele abi ja tuge, keskendudes teatud ohvritele. Nende organisatsioonide võimalused pakkuda abi hüvitisnõuete esitamisel piiriüleste juhtumite korral sõltuvad peamiselt asjaomaste organisatsioonide personali suutlikkusest.
Viimati uuendatud: 27/02/2023
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Soome
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Valtiokonttori (riigikassa)
P.O. Box 50
FI-00054 Valtiokonttori, Finland
E-post:
[email protected] https://www.valtiokonttori.fi/en/frontpage/ https://www.valtiokonttori.fi/en/frontpage/
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Võite saata oma nõude otse riigikassale. Palun võtke aga arvesse dokumentide esitamisel kehtivaid keelepiiranguid, mida on selgitatud allpool.
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus nõuet ja tõendavaid dokumente?
Nõue tuleb koostada soome, rootsi või inglise keeles. Tõendavad dokumendid peaksid samuti olema ühes neist keeltest.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Riigikassa ei võta nõuet menetlemiseks vastu, kui see ei ole koostatud mõnes eespool nimetatud keeles. Kui Te vajate dokumentide tõlkimisel abi, võite ühendust võtta oma elukohariigi abistava asutusega.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Teie taotluse menetlemise eest ei nõuta Teilt ühtki haldustasu.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Riigikassa menetleb juhtumit kirjalikult. Teil ei paluta üheski menetluse etapis isiklikult kohale tulla.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Vt eelmine vastus.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Teie elukohariigis välja antud arstitõendit aktsepteeritakse saadud vigastuse tõendina.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Vt eelmine vastus.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Saate otsuse keskmiselt kuus kuni kaheksa kuud pärast seda, kui riigikassa saab Teie nõude.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Riigikassa väljastab otsuseid üksnes soome ja rootsi keeles. Kui Te esitasite oma nõude inglise keeles, saate koos otsusega otsuse ingliskeelse sisukokkuvõtte.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Võite esitada saadud hüvitamisotsuse peale kirjaliku apellatsioonkaebuse kindlustuskohtule ( ) 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil Teid Vakuutusoikeus otsusest teavitati. Suunised apellatsioonkaebuse esitamise kohta on lisatud riigikassa hüvitamisotsusele.
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Riigikassa saab anda Teile nõu hüvitise nõudmisega seotud küsimustes. Kui Te kasutate oma nõude koostamisel välisjuristi abi, on sellega kaasnevad kulud võimalik hüvitada vaid juhul, kui Teile on antud õigusabi või määratud õigusnõustaja juhtumi menetlemiseks kohtus. Nõude koostamise kulud võidakse hüvitada ka juhul, kui juhtumit ei menetleta kohtus, kuid Te vastate õigusabi saamiseks kehtestatud finantstingimustele.
Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?
Teil on võimalik saada nõude esitamisel abi Soome ohvriabilt ( ) (RIKU). Selle organisatsiooni kontaktandmed leiate organisatsiooni Rikosuhripäivystys veebisaidilt . https://www.riku.fi/en/home/
Viimati uuendatud: 19/05/2024
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Rootsi
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
(kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet) Brottsoffermyndigheten
Storgatan 49
Umeå
Tel: (+46)90708200
Faks: (+46)90178353
E-post:
Veebisait: http://www.brottsoffermyndigheten.se/
Postiaadress:
Box 470
SE-901 09
[email protected]
Umeå, Sweden
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Jah. Kui kuritegu pandi toime Rootsis, võib nõude saata otse kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutavale ametile. Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
– nõuet?
– tõendavaid dokumente?
Nõuet ja tõendavaid dokumente aktsepteeritakse rootsi ja inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Tõlkimise kulud kannab kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta? Ei.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Nõude esitaja ei pea isiklikult kohal viibima. Nõuet menetletakse kirjalikult.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Suulise tõlke võimalus on olemas, kui seda peaks menetluse käigus vaja minema.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Teise riigi arstitõendeid ja tervisekaarte võidakse aktsepteerida. Kui on vaja lisahinnangut, palub kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutav amet tavaliselt meditsiiniekspertidel koostada olemasolevate meditsiiniliste tõendite põhjal arvamuse.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Kui Te olete mõne teise ELi riigi kodanik, ei ole tavaliselt vaja teha Rootsis arstlikku läbivaatust. Kui aga selliseid lisauuringuid nõutakse, on võimalus lasta kulud hüvitada.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Nõude menetlemisele kuluv aeg sõltub juhtumi laadist ja ametiasutuse töökoormusest. Keskmiselt kulub selleks umbes kolm kuud, kuid võib ka minna vähem või kauem. Juhtumeid menetletakse laekumise järjekorras ja tavaliselt ei tegeleta ühegi juhtumiga eelisjärjekorras.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Otsus esitatakse rootsi keeles. Kui Te ei oska rootsi keelt, saate ka otsuse ingliskeelse kokkuvõtte.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ameti otsust ei ole võimalik vaidlustada, kuid amet võib taotluse korral muuta oma otsust ise, kui ilmnevad uued asjaolud või kui selleks on muu alus.
Nõude esitaja, kes ei ole otsusega rahul, peab saatma ametile kirjaliku taotluse otsus uuesti läbi vaadata. Taotluses tuleks nimetada, millist muudatust soovitakse ja selle põhjused. Koos taotlusega tuleks esitada lisamaterjalid.
Nõude esitajal on alati õigus lasta otsus läbi vaadata kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega tegeleval kohtul ( ). Nämnden för brottsskadeersättning
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Esindaja kasutamise kulud hüvitatakse vaid juhul, kui selleks on erilised põhjused. Juristi abi ei ole kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks tavaliselt vajalik. Nõuet on võrdlemisi lihtne esitada. Lisaks on amet kohustatud esitama hüvitise taotlejatele teavet ja andma nõu ning hankima tõendid, mis on vajalikud, et teha juhtumi kohta otsus.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Kui Te soovite esitada nõude või kui Teil on küsimusi piiriülese juhtumi korral hüvitise saamise kohta, on kõige parem konsulteerida abi ja teabe saamiseks kuriteoohvritele hüvitise maksmise ja kuriteoohvrite toetamise eest vastutava ametiga. Teavet leiab siit: . Võite ka ametile helistada telefonil +46 90 70 82 00. https://www.brottsoffermyndigheten.se/
Viimati uuendatud: 22/12/2020
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Inglismaa ja Wales
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Kuriteokahju hüvitamise amet ( , CICA) Criminal Injuries Compensation Authority
Alexander Bain House
Atlantic Quay
15 York Street
G2 8JQ
Glasgow
Telefon: 00 44 203 684 2517
Veebisait:
https://www.gov.uk/government/organisations/criminal-injuries-compensation-authority https://www.gov.uk/government/organisations/criminal-injuries-compensation-authority
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Te võite esitada oma taotluse otse kuriteokahju hüvitamise ametile, ilma et peaksite pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole. Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
nõuet?
tõendavaid dokumente?
Amet eelistab saada neid dokumente inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Nende tõlgete eest maksab amet.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Amet menetlustasu ei võta.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Amet menetleb taotlusi ja suhtleb taotluse esitajaga kirjalikult. Isiklikult kohale tulema ei pea.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Ei ole asjakohane.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Amet aktsepteerib teiste riikide meditsiinitöötajate väljastatud tõendeid.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Amet sõidukulusid ei hüvita.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Hüvitisnõude hindamiseks vajaminev aeg sõltub selle keerukusest. Näiteks saamata jäänud sissetulekuga seotud nõuete menetlemine võtab rohkem aega kui nende nõuete menetlemine, mis on seotud ainult kahjuhüvitiste piirmäärade alusel tehtava väljamaksega. Kuriteokahju hüvitamise amet lõpetab nõude menetlemise alles siis, kui taotleja kinnitab, et on vigastustest taastunud nii palju, kui see on võimalik. Lihtsad juhtumid püütakse lahendada 12 kuu jooksul pärast taotluse saamist.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Teiega suheldakse kirja teel inglise keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Kui Te ei nõustu algse otsusega ja soovite selle läbivaatamist, peate 56 päeva jooksul pärast algse otsuse tegemise kuupäeva esitama ametile kirjaliku läbivaatamistaotluse. Taotlusele tuleb lisada nõuet toetavad lisatõendid, mille arvessevõtmist Te soovite.
Kui läbivaatamistaotlus koos tõendava teabega on laekunud, analüüsib seda teine kahjunõudeid menetlev ametnik (mitte see, kes tegi algse otsuse).
Läbivaatamisotsus võib algse otsusega võrreldes olla soodsam või vähem soodsam, samuti võidakse algne otsus jätta muutmata.
Läbivaatamisotsusega mittenõustumise korral võite pöörduda esimese astme kohtu kuriteokahju hüvitamise küsimusi lahendava koja (First-tier Tribunal )) poole vastavalt kohtu kodukorrale. Kohtu kodukord on avaldatud veebisaidil. (Criminal Injuries Compensation i First-tier Tribunal
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Hüvitise taotlemiseks ei ole vaja kasutada tasulise esindaja, nagu õigusnõuniku või kahjunõuete haldamisega tegeleva ettevõtte abi. Tasulise esindaja teenuse kulusid me hüvitada ei saa ning need tuleb kanda Teil endal.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Abi saamiseks taotluse koostamisel võite ühendust võtta.
kuriteoohvrite ja -tunnistajate teabeteenistusega (
)
Victim and Witness Information Service
Viimati uuendatud: 08/10/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Põhja-Iirimaa
See rubriik ei ole asjakohane. Põhja-Iirimaa kuriteokahju hüvitamise amet (Compensation Services Northern Ireland) menetleb ainult nõudeid, mis puudutavad Põhja-Iirimaal toimunud sündmusi.
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
-
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
-
Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
-
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
-
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
-
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
-
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
-
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
-
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
-
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
-
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
-
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
-
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
-
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
-
Viimati uuendatud: 08/10/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Juhul kui mu nõuet (on saadetud teisest ELi riigist) menetletakse selles riigis - Šotimaa
Milline ametiasutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse piiriülese juhtumi korral?
Kuriteokahju hüvitamise amet ( , CICA) Criminal Injuries Compensation Authority
Alexander Bain House
Atlantic Quay
15 York Street
G2 8JQ
Glasgow
Telefon: 00 44 300 003 3601
Veebisait: https://www.gov.uk/government/organisations/criminal-injuries-compensation-authority
Kas ma võin saata oma nõude otse siinse riigi otsuseid tegevale asutusele ka piiriüleste juhtumite korral (ilma et ma peaksin pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole)?
Te võite esitada oma taotluse otse kuriteokahju hüvitamise ametile, ilma et peaksite pöörduma kõigepealt oma päritoluriigi abistava asutuse poole. Millis(t)es keel(t)es aktsepteerib hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus:
nõuet?
tõendavaid dokumente?
Amet eelistab saada neid dokumente inglise keeles.
Juhul kui hüvitisnõude kohta otsuseid tegev ametiasutus tõlgib nõude / tõendavad dokumendid teise ELi riigi keelest oma riigikeelde, siis kes tõlkimise eest maksab?
Nende tõlgete eest maksab amet.
Kas siinses riigis tuleb maksta minu (teisest ELi riigist saadud) nõude menetlemise eest haldus- või muud tasu? Kui tuleb, siis kuidas tasu maksta?
Amet menetlustasu ei võta.
Juhul kui ma pean tulema menetluse ja/või minu nõude kohta otsuse tegemise ajaks isiklikult kohale, siis kas mu reisikulud hüvitatakse? Kuidas nende hüvitamist taotleda? Kellega peaksin ühendust võtma?
Amet menetleb taotlusi ja suhtleb taotluse esitajaga kirjalikult. Isiklikult kohale tulema ei pea.
Kas mulle võimaldatakse tõlgi abi, kui ma pean menetluses isiklikult osalema?
Ei ole asjakohane.
Kas minu elukohariigis välja antud arstitõendeid aktsepteeritakse või tunnustatakse või peavad minu tervislikku seisundit / vigastusi hindama siinse riigi meditsiinieksperdid?
Amet aktsepteerib teiste riikide kvalifitseeritud meditsiinitöötajate väljastatud tõendeid.
Kas minu reisikulud hüvitatakse, kui ma pean tulema siia riiki arstlikule läbivaatusele?
Amet sõidukulusid ei hüvita.
Kui kaua võtab ligikaudu aega ametiasutuselt/organilt hüvitise kohta otsuse saamine?
Lihtsad juhtumid püütakse lahendada 12 kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keerulised juhtumid võtavad kauem aega. Juhtumi kohta ei tehta lõplikku otsust seni, kuni ravi veel kestab või taastumise ulatus ei ole teada.
Millises keeles väljastatakse mulle minu nõude kohta tehtud otsus?
Teiega suheldakse kirja teel inglise keeles.
Kuidas saan ma otsuse vaidlustada, kui ma ei ole sellega rahul?
Kui Te ei nõustu algse otsusega ja soovite selle läbivaatamist, peate 56 päeva jooksul pärast algse otsuse tegemise kuupäeva esitama ametile kirjaliku läbivaatamistaotluse. Taotlusele tuleb lisada nõuet toetavad lisatõendid, mille arvessevõtmist Te soovite.
Kui läbivaatamistaotlus koos tõendava teabega on laekunud, analüüsib seda teine nõudeid menetlev ametnik (mitte see, kes tegi algse otsuse).
Läbivaatamisotsus võib algse otsusega võrreldes olla soodsam või vähem soodsam, samuti võidakse algne otsus jätta muutmata.
Läbivaatamisotsusega mittenõustumise korral võite pöörduda esimese astme kohtu kuriteokahju hüvitamise küsimusi lahendava koja (First-tier Tribunal )) poole vastavalt kohtu kodukorrale. Kohtu kodukord on avaldatud veebisaidil. (Criminal Injuries Compensation i First-tier Tribunal
Kas mul on võimalik saada siinse riigi eeskirjade alusel õigusabi (juristi abi)?
Hüvitise taotlemiseks ei ole vaja kasutada tasulise esindaja, nagu õigusnõuniku või kahjunõuete haldamisega tegeleva ettevõtte abi. Tasulise esindaja teenuse kulusid me hüvitada ei saa ning need tuleb kanda Teil endal.
Kas riigis on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind piiriülese juhtumi korral hüvitise nõutamisel abistaksid?
Abi saamiseks taotluse koostamisel võite ühendust võtta ( ). Victim and Witness Information Service kuriteoohvrite ja -tunnistajate teabeteenistusega Viimati uuendatud: 08/10/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:ef653d86-066a-4d70-8cb4-fe0934222938>
|
CC-MAIN-2024-42
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?printPdfAll=1&plang=et&idTaxonomy=493&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1&useContId=150036
|
2024-10-05T10:49:46+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-42/subset=warc/part-00217-0c083cf2-c0ed-42ad-af5c-44f7548e96a0.c000.gz.parquet
| 198,460,578
| 56,042
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999998
|
ekk_Latn
| 1
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4645,
10443,
16568,
22559,
29012,
35741,
42808,
49116,
55499,
61285,
67668,
73019,
78135,
82968,
88740,
95533,
102398,
108664,
115178,
121284,
126907,
133168,
138344,
141926
] | 2
|
[
0.08154296875,
0.2412109375,
0.46484375,
0.1845703125,
0.0235595703125,
0.005126953125
] |
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
Time Gap
| 1 | 1 | Ivar Ivanov | | 1984 | M30 | (1) | Võru | | KJK Lõunalõvi / Maratonsport | | | 42:45.3 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 2 | Anti Puustus | | 1984 | M30 | (2) | | | KJS Sakal | a | | 43:32.8 |
| 3 | 130 | Raido Mitt | | 1991 | M21 | (1) | Põlva | | Sparta Spordiselts | | | 44:08.7 |
| 4 | 169 | Mart Andres | son | 1985 | M21 | (2) | Tartu | | TÜASK | | | 46:14.1 |
| 5 | 93 | Karel Hussar | | 1995 | M21 | (3) | Vastsel | iina | Jooksupartner | | | 46:40.2 |
| 6 | 3 | Margus Koor | | 1979 | M30 | (3) | Võru lin | n | Lõunalõvi | | | 48:06.0 |
| 7 | 7 | Mikk Laur | | 1986 | M21 | (4) | võru | | KJK Lõunalõvi | | | 48:35.0 |
| 8 | 146 | Priit Narusk | | 1977 | M30 | (4) | Võru | | Võru Biathlon | | | 49:31.1 |
| 9 | 89 | Margus Leht | na | 1976 | M30 | (5) | Võru lin | n | Silja Sport | | | 49:47.6 |
| 10 | 94 | Kaidar Hussa | r | 1971 | M40 | (1) | Vastsel | iina | Kündja Spordiklubi | | | 50:05.7 |
| 11 | 175 | Annika Rihm | a | 1984 | N30 | (1) | Põlva v | ald | OK Põlva Kobr | | as | 50:35.7 |
| 12 | 61 | Siim Villako | | 1996 | M18 | (1) | Põlva | | SK Serviti | | | 50:49.3 |
| 13 | 123 | Veiko Ardel | | 1965 | M40 | (2) | Tõlliste | vald | SK"Beavers" | | | 50:56.1 |
| 14 | 8 | Kurmet Kald | aru | 1996 | M18 | (2) | Võru | | Võru Suusaklu | | bi | 51:19.2 |
| 15 | 87 | Väino Villem | son | 1968 | M40 | (3) | Antsla | | Antsla Inn | o | | 52:18.8 |
| 16 | 171 | Indrek Ivask | | 1981 | M30 | (6) | Võru | | JK VÕRU | | | 52:30.5 |
| 17 | 12 | Tauno Mölde | r | 1986 | M21 | (5) | Haanja | | AS Barrus | | | 52:34.3 |
| 18 | 99 | Arlet Raha | | 1996 | M18 | (3) | Võru va | ld | - | | | 52:48.7 |
| 19 | 10 | Peep Joonas | | 1966 | M40 | (4) | võru | | Private Project | | | 52:49.0 |
| 20 | 129 | Henri Ojaper | v | 1993 | M21 | (6) | Vastsel | iina | Vastseliina | | | 53:25.5 |
| 21 | 183 | Mihkel Joona | s | 1994 | M21 | (7) | | | Võru SUK | L | | 53:39.6 |
| 22 | 63 | Kris-Sten Saarepuu | | 1998 | M16 | (1) | Võru lin | n | Võru SUK | L | | 53:51.3 |
| 23 | 16 | Johanna Ard | el | 1996 | N18 | (1) | Valgam | aa | SK " Beavers" | | | 53:53.7 |
| 24 | 44 | Tanel Mõttus | | 1985 | M21 | (8) | Võru lin | n | OK Võru | | | 53:57.4 |
| 25 | 66 | Tõnu Hendrikson | | 1973 | M40 | (5) | Haanja | | Ekstreempark | | | 54:09.3 |
| 26 | 100 | Rauno Kaiv | | 1991 | M21 | (9) | võru | | UT | | | 54:29.9 |
| 27 | 11 | Tajo Oja | | 2001 | M14 | (1) | Urvaste | | Kuldre Ko | ol | | 54:51.5 |
| 28 | 31 | Taavi Perv | | 1998 | M16 | (2) | Sõmerpalu vald | | Võru Spordikool/Osula PK | | | 55:03.7 |
| 29 | 39 | Andre Viitkin | | 2000 | M14 | (2) | . | | Võru suusaklub | | i | 55:11.0 |
| 30 | 138 | Asko Saarep | uu | 1984 | M30 | (7) | võru | | Võru Suusaklu | | bi | 55:21.6 |
| 31 | 165 | Priit Tuisk | | 1980 | M30 | (8) | põlva | | SK Keremeiste | | r | 55:32.4 |
| 32 | 96 | Joona Saluv | eer | 1978 | M30 | (9) | Tartu | | Omniva spordiklubi | | | 55:37.7 |
| 33 | 14 | Tarmo Tammesoo | | 1978 | M30 | (10) | Võru lin | n | LPSK | | | 56:05.2 |
| 34 | 72 | Aleksandr Varikov | | 1983 | M30 | (11) | Võru | | - | | | 56:09.4 |
| 35 | 126 | Cris Peterso | n | 1996 | M18 | (4) | Võru | | Tartu KHK | | | 56:12.0 |
| 36 | 166 | Vahur Loosa | ar | 1964 | M50 | (1) | Orava | | Orava | | | 56:15.5 |
| 37 | 144 | Einar Hillep | | 1970 | M40 | (6) | Harjum | aa | Justiitsministeerium | | | 56:19.0 |
| 38 | 157 | Mario Lemen | ta | 1982 | M30 | (12) | Võru lin | n | Kuperjanovi JV | | P | 56:38.6 |
| 39 | 143 | Art Kristjan Olesk | | 2000 | M14 | (3) | Vastseliina vald | | Vastseliina spordiklubi | | | 56:52.0 |
| 40 | 19 | Monika Irves | | 1975 | N30 | (2) | Võru | | KJK Lõunalõvi/Maratonsport | | | 57:01.8 |
| 41 | 106 | Siim Kobin | | 1985 | M21 | (10) | Võru lin | n | siimkobin | | | 57:21.3 |
| 42 | 172 | Kertu Ränkel | | 1988 | N21 | (1) | Võru | | Võru Suusaklu | | bi | 57:30.3 |
| 43 | 18 | Silja Suija | | 1974 | N40 | (1) | | | Silja Sport | | | 57:39.7 |
| 44 | 120 | Marek Atone | n | 1977 | M30 | (13) | Tallinn | | VAK Staie | r | | 57:45.7 |
| 45 | 115 | Urmas Voitka | | 1963 | M50 | (2) | Võru va | ld | Barrus AS | | | 57:52.4 |
| 46 | 150 | Taavi Dovnar | | 1982 | M30 | (14) | Tartum | aa | MTÜ Treenitus | | | 58:00.3 |
| 47 | 52 | Joosep Perv | | 2001 | M14 | (4) | Sõmerpalu vald | | Võru Spordikool/Osula PK | | | 58:01.3 |
| 48 | 15 | Henri Loosaa | r | 1999 | M16 | (3) | Orava | | Orava | | | 58:04.5 |
| 49 | 32 | Karel Nagel | | 1999 | M16 | (4) | Võru lin | n | Võru Suusaklu | | bi | 58:34.2 |
| 50 | 180 | Roland Saarepuu | | 1997 | M18 | (5) | Võru Suusaklubi | | | | | 58:38.4 |
| 51 | 17 | Sirli Hanni | | 1985 | N21 | (2) | Vastsel | iina | Siljasport | | | 58:52.9 |
| 52 | 78 | Rene Kottiss | e | 1977 | M30 | (15) | Võru lin | n | G4S | | | 59:05.6 |
| 53 | 53 | Tõnis Räim | | 1972 | M40 | (7) | Võru | | Perekond Räim | | | 59:18.3 |
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
Time Gap
| 54 | 142 | Allan Terve | | | 1979 | M30 | (16) | Sõmerpalu vald | | | OK VÕRU | | | | 1h00:20.2 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 55 | 21 | Aili Sarik | | | 1968 | N40 | (2) | Haan | ja | | pubi "Grill Mill" | | | | 1h00:46.9 |
| 56 | 88 | Rein Kalle | | | 1975 | M30 | (17) | Põlva vald | | | Keskkonnaame | | t | | 1h00:50.3 |
| 57 | 20 | Inga Siegert | | | 1983 | N30 | (3) | Vastseliina vald | | | OK Võru | | | | 1h01:08.7 |
| 58 | 70 | Ketlin Tagamets | | | 1985 | N21 | (3) | Võru | | | Võru | | | | 1h01:25.6 |
| 59 | 190 | Fred Needo | | | 1983 | M30 | (18) | Võru | | | OK Võru | | | | 1h01:28.3 |
| 60 | 178 | Jakob Udras | | | 1998 | M16 | (5) | | | | Silja Sport | | | | 1h01:36.4 |
| 61 | 135 | Urmas Johanso | | n | 1970 | M40 | (8) | Võru | | | V | | | | 1h02:08.6 |
| 62 | 65 | Jaanus Pruu | li | | 1971 | M40 | (9) | Antsla vald | | | Hauka veloklub | | i | | 1h02:14.6 |
| 63 | 188 | Eike Laidve | r | | 1991 | N21 | (4) | Antsl | a | | Hauka Veloklu | | bi | | 1h02:15.9 |
| 64 | 75 | Ahti Utsal | | | 1965 | M40 | (10) | Haan | ja | | Vaskna turismitalu | | | | 1h02:32.7 |
| 65 | 153 | Karl Tõniss | oo | | 1987 | M21 | (11) | Kehtna val | | d | Hammerlock | | | | 1h02:38.3 |
| 66 | 192 | Keijo Tõrra | | | 1983 | M30 | (19) | Võru | | | | | | | 1h03:01.4 |
| 67 | 37 | Ülar Morel | | | 1976 | M30 | (20) | Antsl | a | | Hauka Veloklu | | bi | | 1h03:31.9 |
| 68 | 145 | Kalev Kajas | te | | 1954 | M60 | (1) | verior | a | | põlvamaa | | | | 1h03:49.4 |
| 69 | 83 | Juho Joona | s | | 1969 | M40 | (11) | Võru | | | Haanja Rattaklubi | | | | 1h03:59.7 |
| 70 | 179 | Rando Raudsep | | p | 1981 | M30 | (21) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklub | | | i | 1h04:03.0 |
| 71 | 45 | Lauri Allma | nn | | 1975 | M30 | (22) | Võru | | | Kuperjanovi JV | | P | | 1h04:07.2 |
| 72 | 185 | Christiane Koor | | | 1982 | N30 | (4) | Võru linn | | | Lõunalõvi | | | | 1h04:16.9 |
| 73 | 26 | Marge Allmann | | | 1974 | N40 | (3) | Võru | | | Kuperjanovi JV | | P | | 1h04:27.8 |
| 74 | 29 | Marleen Vaiksoo | | | 1998 | N16 | (1) | Võru vald | | | Võru Suusaklu | | bi | | 1h04:30.4 |
| 75 | 108 | Maris Moor | | | 1973 | N40 | (4) | Vastseliina | | | Vastseliina Spordiklubi | | | | 1h04:46.3 |
| 76 | 170 | Tanel Tamm | | | 1999 | M16 | (6) | Võru | | | Võru biathlon | | | | 1h04:49.3 |
| 77 | 82 | Inge Joonas | | | 1971 | N40 | (5) | Võru | | | SEB | | | | 1h04:52.9 |
| 78 | 140 | Piret Põldsa | ar | | 1976 | N30 | (5) | Tallin | n | | Rasa Trading | | | | 1h04:56.7 |
| 79 | 151 | Marju Villak | | | 1982 | N30 | (6) | Tartu | | | FB jooksmine | | | | 1h05:01.1 |
| 80 | 125 | Annabel Voitka | | | 2000 | N14 | (1) | Võru vald | | | Võru SUK | L | | | 1h05:23.2 |
| 81 | 112 | Liilia Keskül | a | | 1964 | N50 | (1) | Kehtn | a | | Naiskodukaitse | | | | 1h05:35.6 |
| 82 | 137 | Kristiine La | uri | | 1993 | N21 | (5) | Võru | | | Võru Suusaklu | | bi | | 1h05:45.0 |
| 83 | 23 | Siiri Pilt | | | 1970 | N40 | (6) | Tartu | | | Tartu Ülikool | | | | 1h05:46.1 |
| 84 | 104 | Marko Laign | a | | 1978 | M30 | (23) | Võru | | | TTÜ | | | | 1h06:08.5 |
| 85 | 113 | Jaanika Kop | li | | 1995 | N21 | (6) | Põlva | | | SK Serviti | | | | 1h06:29.5 |
| 86 | 167 | Villu Sarik | | | 1985 | M21 | (12) | Haanja val | | d | Ruusmäe | | | | 1h06:34.4 |
| 87 | 148 | Marek Klaus | | | 1977 | M30 | (24) | Võru | | | - | | | | 1h06:36.5 |
| 88 | 40 | Consuelo Laanemäe Räim | | | 1977 | N30 | (7) | Võru | | | Perekond Räim | | | | 1h06:39.2 |
| 89 | 28 | Taivi Pindis | | | 1987 | N21 | (7) | Võru | | | Jaagumäe talu | | | | 1h06:48.9 |
| 90 | 132 | Robin Järg | | | 2000 | M14 | (5) | Vastseliina | | | KJK Lõunalõvi | | | | 1h06:53.5 |
| 91 | 68 | Kaia Pruuli | | | 1976 | N30 | (8) | Antsla vald | | | Hauka veloklub | | i | | 1h06:57.1 |
| 92 | 107 | Hanna Moor | | | 1999 | N16 | (2) | Vastseliina | | | Vastseliina Spordiklubi | | | | 1h07:11.8 |
| 93 | 181 | Avo Kütt | | | 1963 | M50 | (3) | Vastseliina | | | | | | | 1h07:50.7 |
| 94 | 168 | Rainek Kuu | ra | | 1981 | M30 | (25) | Misso vald | | | Luhamaa | | | | 1h07:55.5 |
| 95 | 149 | Taavi Tuvik | e | | 1975 | M30 | (26) | Vastseliina | | | Vipson Projekt OÜ | | | | 1h07:58.3 |
| 96 | 160 | Karl Sebastian Dremljuga | | | 2001 | M14 | (6) | Võru vald | | | MTÜ Roosisaare tulevik / Võru | | | | 1h08:01.1 |
| 97 | 164 | Kadi Viitkin | | | 1983 | N30 | (9) | Võru Omavalitsus | | | Võru | | | | 1h08:07.7 |
| 98 | 133 | Karin Kotka | s | | 1985 | N21 | (8) | Misso | | | Hambaars | t | | | 1h08:49.8 |
| 99 | 48 | Andres Järvpõld | | | 1970 | M40 | (12) | Rõug | e | | Puuslik O | Ü | | | 1h08:58.5 |
| 100 | 136 | Danel Kangr | o | | 1987 | M21 | (13) | Võru | | | TH | | | | 1h09:09.1 |
| 101 | 186 | Ivo Lehes | | | 1993 | M21 | (14) | Vastseliina | | | | | | | 1h09:17.5 |
| 102 | 77 | Ingrit Ernits | | | 1965 | N40 | (7) | Jõgev | a | | Tabasalu TK | | | | 1h09:30.7 |
| 103 | 51 | Gätly Valge | | | 1979 | N30 | (10) | Varst | u | | Klick Eesti AS | | | | 1h09:53.2 |
| 104 | 91 | Maila Kuus | | | 1972 | N40 | (8) | Tartu | | | - | | | | 1h10:28.1 |
| 105 | 182 | Anti Haugas | | | 1992 | M21 | (15) | Võru | | | | | | | 1h10:54.2 |
| 106 | 109 | Kairo Sillast | e | | 1992 | M21 | (16) | Võru | | | astangu kutserehaabilisatsioon | | | | 1h11:03.3 |
| 107 | 176 | Einar Mitt | | | 1957 | M50 | (4) | Laheda vallavalitsus | | | eraisik | | | | 1h11:23.0 |
| 108 | 24 | Meriliin Irve | s | | 1996 | N18 | (2) | Võru | | | Ekstreempark | | | | 1h11:26.7 |
| 109 | 174 | Kaido Kivilo | | | 1971 | M40 | (13) | Võru, Linda 4 | | | | | | | 1h11:29.0 |
| 110 | 84 | Liis Orro | | | 1981 | N30 | (11) | Võru | | | Võru | | | | 1h12:10.5 |
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
Time Gap
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
Time Gap
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
Time Gap
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
N12
| 1 | 239 | Carena Roomets | 2005 | N12 | (1) | võru | võru kv. | 26:55.3 | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 237 | Johanna Udras | 2002 | N12 | (2) | | Silja Sport | 27:14.6 | | 19.3 |
| 3 | 238 | Gerda Narusk | 2002 | N12 | (3) | Võru | Võru SPKO | 29:01.4 | 2:06.1 | |
| 4 | 240 | Carolina Roomets | 2007 | N12 | (4) | võru | võru kv. | 30:25.3 | 3:30.0 | |
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
Time Gap
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
Time Gap
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
Time Gap
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
Rank Nr Nimi
S.a
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.09
Time Gap
VolaSoftControlPdf
Kat (Rank) Elukoht
Klubi
6. etapp - 1. Vastseliina linnuse jooks
Põhidistants 12,1 km, lastedistants 5,5 km
Tulemused
|
<urn:uuid:92f46da0-af6b-4fe4-990d-7cf095385775>
|
CC-MAIN-2022-21
|
http://vorumaaspordiliit.ee/popFile.php?id=2844
|
2022-05-20T00:14:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-21/subset=warc/part-00153-bd7ecbba-8e15-4123-ae07-d9c98ad96845.c000.gz.parquet
| 58,516,655
| 6,959
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.987885
|
ekk_Latn
| 0.99325
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5158,
11334,
11486,
11638,
11882,
12373,
12617,
12861,
13013,
13277,
13373
] | 0
|
[
0.99609375,
0.00506591796875,
0.000003382563591003418,
0.00007152557373046875,
0.000024199485778808594,
0.0000011324882507324219
] |
Tarkust ja tahtmist, Tarkust ja tahtmist, kohuse kohuse----ja vastutustunnet, ja vastutustunnet, ja vastutustunnet, visadust ja töökust! visadust ja töökust!
Kodukorrast Kodukorrast
TERE TERE – ära unusta seda kaunist sõna! Sõbralikkus ja heatahtlikkus Sõbralikkus ja heatahtlikkus –––– eelkõige! eelkõige!
Õpilasreeglitest kinnipidamine –
ilmtingimata!
Tähtaj
Tähtaj Tähtaj
Tähtajad ja kokkul ad ja kokkul
ad ja kokkul ad ja kokkulepped
epped epped
epped täitmiseks
täitmiseks täitmiseks
täitmiseks täitmiseks –––– kindlasti! kindlasti!
kindlasti!
Koolivest ja vahetusjalatsid – alati!
Puudumine, hilinemine
Puudumine, hilinemine
Puudumine, hilinemine
Puudumine, hilinemine –––– mitte mitte
mitte mitte
kunagi!
kunagi!
kunagi! kunagi!
Sööklakultuur – iseenesestmõistetav!
Riigieksamitest ja edasiõppimisest edasiõppimisest
Tallinna 21 Tallinna 21. Kool saavutas EV koolide . Kool saavutas EV koolide . Kool saavutas EV koolide seas seas riigieksamite tulemuste alusel riigieksamite tulemuste alusel riigieksamite tulemuste alusel 5.k 5.koha oha oha (kokku 255 kooli):
1
8888. . . . september september september 20 20 2010 10
5. 5. Tallinna 21. Koo Tallinna 21. Koo Tallinna 21. Koollll
Talli Tallinn nn nna 21. Kooli parimad tulemused a 21. Kooli parimad tulemused a 21. Kooli parimad tulemused riigieksamitel riigieksamitel
51
12
12
6
4
Kunstiakadeemias
Mereakadeemias
Tallinna Majanduskoolis
Töötavad
1 13. 13. ---- 14. septembril 14. septembril 14. septembril toimub aatriumis
1
NUNNUNÄITUS.
1
4
Teated Teated
Huviringidesse registreerimine toimub alates 6. septembrist 6. septembrist 6. septembrist kooli kodulehe kaudu: www.21k.ee.
6. septemb 6. septembrist rist rist algavad kõik valikkursused gümnaasiumiõpilastele, lõplikud osavõtjate nimekirjad kinnitatakse 20. septembril kinnitatakse 20. septembril....
7. septembril 7. septembril toimusid 12A majandusõpetuse tunnid Majandusministeeriumis, lektoriks majandusminister Juhan Parts.
9. septembril 9. septembril toimub spordipäev „Reipalt koolipinki".
9. septembril 9. septembril sõidavad 12A ja 12B klass koos emakeeleõpetajate Seoriin Jõgise ja Kristel Kiigemägiga traditsioonilisele sügisesele õppekäigule Vargamäele.
10. septembril
10. septembril
10. septembril
10. septembril viivad politseinikud läbi liiklusloengu ja kingivad liiklusaabitsa
1. klasside õpilastele.
Olge liikluses tähelepanelikud ja ohutut kooliteed kõigile!
13. septembril 13. septembril alustavad tööd pikapäevarühmad ruumides 113 ja 115.
13. 13. septembrist septembrist septembrist algab 7. klasside valikkursus „Huvitav matemaatika" ja 9. klasside valikkursus: Füüsikarakendused.
Oodatud on kõige põnevamad, suuremad ja naljakamad leiud
loodusest.
Pane töö alusele, juurde nimesilt ja töö aatriumisse näitusele!
16. sept 16. septembril embril embril toimub Õpilasesinduse koolitus ja aastaplaani koostamine Tallinna Toomklubis.
23. septembril 23. septembril on koolis koostööprojektikülalised Soomest, õpilasgiidid 12B klassist tutvustavad kooli ning Tallinna ajalugu ja vaatamisväärsusi.
24. septembril 24. septembril on Euroopa keeltepäev. Korraldavad õpetajad V. Iila, R. Alaver, I. Zaglada, K. Jansen, M. Meristo.
24.septembril
24.septembril
24.septembril
24.septembril toimub 12C klassi
õppekäik A.H. Tammsaare loominguga seotud Vargamäele.
Korraldavad õpetajad Seoriin Jõgise ja
Tiina Meeri.
Projekti „Aktiivne ja turvaline Projekti „Aktiivne ja turvaline koolipäev" koolipäev" raames on kooli ostetudtellitud üle 50-ne põneva lauamängu ja uusi spordivahendeid, mida kooskõlas klassijuhataja ja aineõpetajaga kasutada saab. Lauamängud asuvad huvijuht Kristiina Tiitsu kabinetis.
Turvalist ja rõõmsat Turvalist ja rõõmsat kooliaastat kõigile! kooliaastat kõigile!
Toimetus: Tuule Kivihall & Andrea Tamm 12c
|
<urn:uuid:ac3904a8-4c58-40c6-aac1-468b58793425>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://21k.ee/wp-content/uploads/2011/10/21k_infoleht_20100908_1.pdf
|
2024-07-16T05:40:32+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 65,604,677
| 1,562
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999553
|
ekk_Latn
| 0.999826
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1388,
3836
] | 1
|
[
0.220703125,
0.384765625,
0.1826171875,
0.1650390625,
0.034423828125,
0.0133056640625
] |
o h
ƒ
~
2'
#
4
W
kkkkk
EEEEEEE
T
g,
,
'
@
– ‹
S
—
Ÿ
ˆ
S
#
@ @ @
@
Mustvalge Eesti Põhikaardi 1:10 000 LEPPEMÄRGID LEGEND of Estonian Basic Map 1:10 000 (monochrome)
õu; tootmisala; jäätmaa .... yard; production area; wasteland põld; puuvilja- või marjaaed; haljasala .... arable land; orchard; green area
mets; noorendik; lage ala .... forest; young forest; open area / water area madalsoo; raba / raskestiläbitav soo; turbaväli .... swamp/mire; bog / hard-passable swamp; peat field
rohumaa; põõsastik; soovik .... grassland; shrub; marshy grassland karjäär; liivane ala; klibune ala; .... quarry; sandy area; stony (pebble) area
spordiväljak/spordikompleks; teeala/plats/viadukt .... sporting facility/stadium; road area or square roostik; prügila; kalmistu .... reedy area; landfill/dumping ground; cemetery
üksik puittaim; harvik; salu .... single tree; scattered trees; grove tehisküngas; auk; koobas .... artificial mound; hole; cave
rändrahn (kõrgus); kivihunnik; kivikülv .... boulder (height in meters); heap of stones; scattered boulders tõngermaa; järsak; karjääri serv/nõlv .... rooted up ground; natural escarpment; career edge/slope
kaeve või kaitsekraav; vall .... trench/excavation; embankment/berm tuletõrje veevõtukoht; allikas; puurkaev .... fire reservoir; spring; driven well
kindel kaldajoon; ebamäärane kaldajoon; kaldakindlustis .... definite coastline, indefinite coastline; sea wall or fortified shore voolusuund; jõgi, oja või kraav: laiusega 6-8 m, laiusega kuni 6 m .... direction of flow; stream or ditch: 6-8 meters wide, up to 6 meter wide
pais; ülesõit (truup) .... dam; culvert paadisild; ülekäik (jalgsild, purre) .... pier/jetty; footbridge
sõidutakistus; ülevedu .... road closed for traffic; ferry line elumaja/ühiskondlik hoone; muu hoone .... dwelling or public building; any other building or production facility
sild või viadukt, tuulik .... bridge or viaduct; windmill torn; korsten: eraldiseisev, hoonel .... tower; chimney: apart, on a building
elektrituulik; sidemast; mahuti .... wind turbine; communication mast; tank mälestusmärk; haud; kirik .... monument; grave; church
põhimaantee; tugimaantee; kõrvalmaantee .... main road; basic road; secondary road kohalik maantee; ramp/tänav .... local road; street
pinnastee; rada .... dirt road; track/path metsasiht .... a division line between forest compartments
raudtee; elektriraudtee; kitsarööpmeline raudtee .... broad gauge/railway; electric railway; narrow gauge railway line trammitee; rippraudtee või suusatõstuk .... tramway; cable car or chair lift
elektriliin; trafo .... electricity transmission line; transformer torujuhe: maapealne, maa-alune .... pipeline: above ground, underground
müür, tehissein või piirdeaed ilma puittaimedeta ja koos puitttaimedega .... wall, concrete wall or fence without trees and with trees puittaimede rida; kiviaed; kiviaed puittaimedega .... row of trees; stone fence; stone fence with trees
Š
™
#
#
@ @ @ @ @
& & & & % % %
# # # @ @ @@
riigipiir; Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline kontrolljoon .... state border; Estonian-Russian control line
TARTU AHTME VÄNDRA
linn .... town
linnaosa .... town district
alev .... borough
Helme
alevik .... village
Roobe
küla .... hamlet/small village
Tamme
maaüksuse nimi (talu) .... farm
Võrtsjärv
veekogu nimi .... name of the waterbody
Toomemägi
loodusobjekti nimi .... name of the nature object
selgitav tekst nähtuse asukohas .... explanatory remark in a location of the nature object
park kurisu
Koorküla veski
rajatise nimi .... name of the construction/object
Kase pst
tänava nimi .... street name
2 A 11174 K
maantee number ja kate (A - kõvakate, K - kruusakate) .... road number (A-pavement road, K - gravel road)
mv lv vv
maavalitsus; linnavalitsus; vallavalitsus .... county government; municipality
L
6
6 6
5
Maa-amet 2010
|
<urn:uuid:1a968260-76eb-4bc1-ad56-2906f6e5d40e>
|
CC-MAIN-2021-10
|
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/pohikaart/pk_legend_mv_2010_2011.pdf?t=20120222083704
|
2021-02-25T22:15:08+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-10/subset=warc/part-00017-dbb5a216-bcb2-4bff-b117-e812a7981d21.c000.gz.parquet
| 307,664,060
| 1,281
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.995227
|
ekk_Latn
| 0.995227
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3908
] | 1
|
[
0.39453125,
0.43359375,
0.11328125,
0.05126953125,
0.005401611328125,
0.002532958984375
] |
LLLLisateenuste hinnakiri 201 isateenuste hinnakiri 201 isateenuste hinnakiri 2018888****
TOOSIKANNU JAHI TOOSIKANNU JAHI---- JA LASKESPORDI JA LASKESPORDI JA LASKESPORDIKOMPLEKS KOMPLEKS KOMPLEKS
Laskespordi harrastamine sobib nii meestele kui naistele.
Jahilaskmine Jahilaskmine
Jahisportrelvast lastakse instruktori juhendamisel lendavaid savitaldrikuid. Märke lennutatakse kuue märgiheitemasinaga Compact-Sportingu või ATrapi väljakul erinevatel trajektooridel, jäljendades linnujahti. Toosikannul on olemas relvad, kaitseprillid ja kuulmiskaitsed. Jahilaskmine toimub valgel ajal õuetingimustes. Palume riietus valida vastavalt ilmale.
Et tegevust korralikult nautida saaks, soovitame ühe inimese kohta vähemalt 10 märgi seeriat.
Grupi suurus
Grupi suurus
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
3 - 12 inimest
1 - 2 h
Hind Hind
100 €/h
Märk ja padrun 2€/tk
Kuulilaskmine ehk „Jooksev metssiga" Kuulilaskmine ehk „Jooksev metssiga"
Kuulilaskmisel lastakse metssea kujutisega märkelehte. Laskeharjutus toimub kuulitiirus, kus laskedistants on 50 meetrit. Aken milles siga liigub on 10 meetrit lai. Laskmiseks kasutatakse vintraudset tulirelva. Iga laskja laseb seeria, kus esimesed lasud lastakse seisvasse märki ning järgnevad lasud liikuvasse märklauda.
Tegevus toimub valgel ajal õuetingimustes. Palume riietus valida vastavalt ilmale.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
3 - 12 inimest
1 - 2 h
Hind Hind
100 €/h
Märk ja padrun 2€/tk tel / faks 48 98 160 GSM +372 56 935 465
Laskesimulaator Laskesimulaator
Laskesimulaatori Marksman ST-2 kasutajal on võimalus lisaks Toosikannu relvale kasutada laskeharjutuse teostamiseks ka isiklikku sile- või vintraudset relva. Laskur saab programmist valida kõikide enamlevinud kaliibrite ja virtuaalse laskemoona vahel . Laskeseeria analüüsitakse läbi koos instruktoriga. Laskesimulaatoris saab korraldada laskevõistlusi.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
4 – 50 inimest
1-5 h
Hind Hind Hind Hind
100 €/h
Jahilaskepakett gruppidele Jahilaskepakett gruppidele
Laskepaketi raames laseme järgemööda kolme laskeala ja võtame omavahel mõõtu. Haavlitiirus laseme 10 märki lendavate savitaldrikute pihta, kuulitiirus 6 lasku metssea märklaua pihta ning sooritame laskesimulaatoris laskeharjutusi. Osalejaid juhendab kogenud instruktor.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
4-60 inimest
1-3h
Hind Hind
4-10 osalejat - 40 €/inimene
11-60 osalejat – 35€/inimene
Õhupüssi laskmine Õhupüssi laskmine
Optilise sihikuga õhupüssist lastakse instruktori juhendamisel erinevaid märke. Õhupüssi laskmiseks sobib aeg, mil õues on valge. Palume riietus valida vastavalt ilmale.
1-3 h
Hind Hind
100 €
Laskekatsete vastuvõtmine Laskekatsete vastuvõtmine
VÄLITEGEVUSED VÄLITEGEVUSED
Vibu Vibu laskmine märklauda laskmine märklauda laskmine märklauda
Vibulaskmine toimub instruktori juhendamisel. Toosikannul on seitse vibu ja viis märklauda. Vibulaskmiseks sobib kõige paremini aeg, mil õues on valge ja ilm soe, et sõrmed ära ei külmuks. Palume riietus ja jalanõud valida vastavalt ilmale. Vibu märklaudu on meie Peamaja juures 3, järve ääres 5 ja Ale-Sepal 3.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
4 – 25 inimest
1 – 2 h
Hind Hind
100 €/h
Kaotatud ja lõhutud nooled 8 €/tk
Viburada Viburada
Kõigepealt harjutatakse instruktori juhendamisel kätt vibuga märki lastes, seejärel suundutakse metsarajale, kus on metsloomade 3D maketid. Viburajal laskmiseks sobib aeg, mil õues on valge ja ilm soe. Palume riietus ja jalanõud valida vastavalt ilmale.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
4 – 14 inimest
2 h
Hind Hind
18 €/in
Kaotatud ja lõhutud nooled 8 €/tk
TOOSIKANNU PUHKEKESKUS Viikingi kirves Viikingi kirves
Viikingi kirvest loobitakse instruktori juhendamisel, proovides tabada puupakku. Viikingi kirve loopimiseks sobib aeg, mil väljas on valge. Palume riietus ja jalanõud valida vastavalt ilmale.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
4 – 20 inimest
1 h
Hind Hind 50 €
Kanuu Kanuude de de ja paadi ja paadi ja paadi laenutus laenutus laenutus
Kanuudega sõidetakse järvel pindalaga 3 ha. Suurvee ajal saab kanuumatka läbi viia Käru jõel. Kokku on Toosikannul viis kanuud. Hinnas sisaldub päästevestide kasutus.
Hind Hind
7 €/h
20 €/päev
5 kanuud ja paat kogu päevaks: 100 €
Petank Petank
Petanki saab mängida Toosikannu Puhkekeskuse avaral maa-alal, kus on rohkesti madalat, ühetasast murupinda.
Hind Hind
2 €/h
10 €/päev
Sulgpall Sulgpall
Sulgpalli on sobiva ilma korral võimalik mängida kõikjal Toosikannu Puhkekeskuse avaral maa-alal.
Hind Hind
10 €/päev tel / faks 48 98 160
e-mail:
TOOSIKANNU PUHKEKESKUS MATKAD MATKAD
Ulukisafari Ulukisafari
Koos kohaliku jahimehega sõidetakse matkaveoki (GAZ-66), retrobussi (PAZ), 5 kohalise UTV-ga või jalgratastega metsloomade poolest rikkasse loomaparki. Külastatakse loomade elupaiku ja kõneldakse loomade tegevusest. Ulukisafariks sobib kõige paremini varahommik või õhtupoolik, kuna sel ajal on metsloomade tegevus kõige aktiivsem. Riietus tuleks valida vastavalt ilmaoludele.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
Kuni 30 inimest
~1-1,5 h
Hind Hind
GAZ66/PAZ - 18 €/in, min. 180 eurot matk UTV Polaris (max 5 inimest) – 120 eurot matk Jalgratastega (max. 10 inimest) – 160 eurot matk
Metsamatk Metsamatk
Matkatakse Toosikannu metsades koos bioloog Kaarel Aluojaga. Uuritakse, milliseid looma- ja taimeliike Toosikannu maadel kohata võib. Riietus tuleks valida vastavalt ilmale, jalanõudeks sobivad kõige paremini porikindlad matkasaapad või kummikud.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
10 – 30 inimest
1,5-2 h
Hind Hind
150 €
Räätsa Räätsamatk matk matk
Matkatakse koos matkajuhiga 2-3h Pidapa või Kastna rabas. Iseseisvalt on võimalik matkata koos GPS seadmega, kuhu on märgitud matka algus- ning lõpp-punkt. Uuritakse, milliseid looma- ja taimeliike rabas kohata võib ning nauditakse vahelduvat rabamaastikku. Riietus tuleks valida vastavalt ilmale ja jalanõudeks sobivad kõige paremini matkasaapad või kummikud.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
10 – 23 inimest
2-3 h
Hind Hind
20€/inimene Räätsad 8 €/paar (eraldi rentides) GPS 8€/seade (eraldi rentides)
ATV ATV----matk matk matk
Matka raskusaste valitakse kokkuleppel sõitjatega. Instruktori juhendamisel on võimalus sõita selleks ette nähtud radadel. Kokku on kümme ATV-d. Hind sisaldab poriülikondade, kinnaste, kiivrite, prillide ja kummikute kasutust. Sobib ka pimedal ajal läbi viimiseks.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus
Tegevuse kestvus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
4 – 10 inimest
1 – 2 h
Hind Hind
1 ATV 65 €/h
10 ATV-d kaheks tunniks 110€/in
Mootorsaani Mootorsaani matk matk matk
Matka raskusaste valitakse vastavalt kokkuleppele sõitjatega. Instruktori eestvedamisel sõidetakse vaheldusrikkal metsamaastikul ja põldudel. Kokku on üheksa kahekohalist mootorsaani. Hind sisaldab kinnaste, kiivrite ja prillide kasutust. Sobib ka pimedal ajal läbi viimiseks.
Grupi suurus Grupi suurus
Tegevuse kestvus Tegevuse kestvus
4 – 18 inimest
1 – 5 h
Hind Hind
1 mootorsaan 80 €/h 1 mootorsaan kaheks tunniks 150 €/in Lisareisija 30 €/h
Kõndimis Kõndimiskepid kepid kepid
Toosikannul on 21 paari käimiskeppe, millega on hea teha üks mõnus sportlik jalutuskäik ümber järve.
Hind Hind
3 €/inimene
TUBASED TEGEVUSED** TUBASED TEGEVUSED**
Piljard (Peamaja suures saalis); koroona (Ale-Sepal); noolemäng, Karaoke.
**Tubased tegevused sisalduvad Peamaja või Ale-Sepa Puhkemaja rendi hinnas.
Lisaks hinnakirjas toodud teenustele on Toosikannu Puhkekeskuse territooriumil asuv järv suvel sobilik ujumiseks. Järvele on ehitatud paadisild ja kolme sauna juures on vettemineku kohad.
Lastealal on liivakast, liumägi ja kiiged.
Toosikannu maa-alal on erinevad spordiväljakud. Olemas on üks jalgpalliplats, üks korvpalliplats ja kolm võrkpalliplatsi ning jalg,- korv - ja võrkpallid. Ale-Sepa puhkekompleksis on võimalik mängida korvpalli.
Grillimis- ja lõkketegemisvõimalus on iga hoone läheduses.
Talvisel ajal on sobilike ilmaolude korral järvel uisuväljak ning saunatajatele jääauk.
Toosikannul on tasuta, vaba ligipääsuga WiFi leviala.
*Kõiki lisategevusi pakume ainult ettetellimisel.
*Hinnad sisaldavad käibemaksu 20%.
|
<urn:uuid:626030b1-f6b5-47ad-ad92-0905eda895e3>
|
CC-MAIN-2018-43
|
http://toosikannu.ee/wp-content/uploads/2018/09/Toosikannu-lisateenuste-hinnakiri-2018.pdf
|
2018-10-17T08:28:52Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583511063.10/warc/CC-MAIN-20181017065354-20181017090854-00174.warc.gz
| 372,322,697
| 3,490
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999346
|
ekk_Latn
| 0.999762
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1554,
2538,
2824,
3791,
4778,
5830,
6397,
7527,
8457
] | 1
|
[
0.046630859375,
0.6875,
0.22265625,
0.0361328125,
0.005279541015625,
0.00182342529296875
] |
TINGM?RGID
ol.ol.punane joon projekt.punane joon
kindlasti ehitusejoonest kinni pidada (jälgides ajaloolist ehitusejoont, kooskõlas arheoloogiliste
uuringutega)
ol.ol.krundi piir v?lja pakutav uus krundi piir
ridaelamute maa-ala (hoone fasaadid on soovitavalt ehitada erinevate kõrgustega,
korrustega ja viimistlus stiiliga)
projekt. jalgrattatee spordi- ja m?nguv?ljakute
maa-ala projekt. asfaltkate
projekt. haljastus
ol.ol.hooned vanade vundamentide
eeldava asukoha joon liikluskorraldus
ol.ol.puud likvideeritav puu
purskkaev
ER
PS
H
Si1
K1
K1
V1
G1
V
K
S
K
K
V
summut.veetorustik summut.kanalisatsioon
kandm.elektrivõrk kandm.gaasitorustik
kandm.side ol.ol.soojusvõrk
ol.ol.side ol.ol.elektrivõrk
ol.ol.kanalisatsioon ol.ol.drenaa?
ol.ol.gaasitorustik ol.ol.veetorustik
projekt.side
projekt.kanalisats
ioon projekt.vihmaveekanalisatsioon
projekt.veetorustik projekt.gaasitorustik
projekt.elektriv?rk
FIE IRINA VAHRAMEJEVA
reg.nr. 70000533; EP00246FIE-0001;
Koidula tn. 1-3, 20307 Narva; tel. 056-651828
ARHITEKT
I.Vahramejeva
PIMEAIA tn.
OBJEKTI NIMI
AADRESS
JOONISE NIMETUS
TELLIJA
ERIALA DP
DETAILPLANEERING
Narva, Kraavi t. 2, 7 (Kraavi t., Hariduse t. ja Pimeaia t.
vaheline ala) detailplaneering
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
V.SKVORTSOV
JOONISE nr. 04
MÕÕTKAVA 1:500
|
<urn:uuid:a11eefc9-3c0c-4d55-bd33-620b55cb7675>
|
CC-MAIN-2018-34
|
http://vana.narvaplan.ee/detailplaanid/Kraavi7DP.pdf
|
2018-08-14T23:48:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-34/segments/1534221209650.4/warc/CC-MAIN-20180814225028-20180815005028-00101.warc.gz
| 435,212,300
| 574
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997278
|
ekk_Latn
| 0.997278
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1327
] | 0
|
[
0.57421875,
0.408203125,
0.0146484375,
0.0015411376953125,
0.00031280517578125,
0.0002155303955078125
] |
juhtumid praktikas
füüsiliselt ja emotsionaalselt raskes olukorras.
koolikaaslaste vastu).
Näide: isa viis lapse ära salaja, emaga kokku j , g leppimata ja kaks nädalat ei teadnud keegi, kus laps viibib. PS. Laps oleks pidanud koolis käima samal ajal..... Näide: suhtlukorra järgi peab isa pühapäeva õhtul kell 17.00 tütre koju tooma. Selle asemel saadab naisele sõnumi: "Kui tahad, tule ise lapsele järele, mina teda ära tooma ei hakka."
Suhtluskorra rikkumisel ei saa sageli ka kohtutäitur aidata (n isa elukoht teadmata, isa ei vasta telefonile kohtumääruses suhtluskord vasta telefonile, kohtumääruses suhtluskord liiga üldsõnaline jne). määrustesse on üleolev, ei võeta tõsiselt kohtus saavutatud kokkuleppeid. Samuti suhtumine
|
<urn:uuid:ab6e7841-be23-4359-a0d6-2b148c5079fc>
|
CC-MAIN-2021-39
|
http://www.enu.ee/lisa/447_Merle%20Albrant.pdf
|
2021-09-27T03:22:23+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 77,472,709
| 294
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999979
|
ekk_Latn
| 0.999984
|
[
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
18,
68,
92,
442,
739
] | 1
|
[
0.001922607421875,
0.58203125,
0.412109375,
0.005462646484375,
0.00016689300537109375,
0.00005245208740234375
] |
23. juuli – 12. august 2018
JÜRI ADAMS
Adams, Jüri. Riigikogu liige Jüri Adams: Maarja kirikut ei tohi jätta praegusesse seisukorda / interv. Eili Arula // Tartu Postimees, 23. juuli 2018, lk. 2-3.
Adams, Jüri. Laari käendusel uue Res Publica poole // Postimees, 9. aug. 2018, lk. 10.
YOKO ALENDER
Alender, Yoko. Täiesti isiklik Kalamaja // Õhus on Kalamaja. Tallinn, 2018, lk. 48-55.
Alender, Yoko. Nüüdisaja uus usuta usk – mindfulness, teadvelolek / vahend. Neeme Raud // Postimees : Arter, 28. juuli 2018, lk. 22-23.
Alender, Yoko. Jooga ja aeg abikaasaga aitavad tasakaalu hoida / vahend. Kristina Traks // Tervis Pluss, aug. 2018, lk. 12-16.
Alender, Yoko. Juhtimiseks on parim – kui mitte ainus – viis anda inimestele tööriistad, et olla enda parim mina. Blogi, 2. aug. 2018.
KRISTA ARU
Aru, Krista. Vabaerakondlane Krista Aru: ma ei taha olla selle Riigikogu liige, mis hakkab EKRE juhtimisel määrama, kes on õige eestlane ja kes mitte // delfi.ee, 6. aug. 2018; vahendatud tekst: rus.delfi.ee, 6. aug.; Õhtuleht, 7. aug., lk. 5; stolitsa.ee, 8. aug.
Aru, Krista. Krista Aru otsustab Riigikogu valimistel kandideerimise suve lõpuks / vahend. Aleksander Krjukov // err.ee, 6. aug. 2018.
MAIRE AUNASTE
Aunaste, Maire. Maire Aunaste: Mati Talvik oli Eesti telemaastiku kosmos ja sinna ta ka jääb / vahend. Rutt Ernits // err.ee, 26. juuli 2018.
ISSN 2461-4300
DENISS BORODITŠ
Boroditš, Deniss. Tallinna linnatranspordi tüüri juurde asunud Boroditš alustab kaadrimuutustega / vahend. Margitta Otsmaa // err.ee, 23. juuli 2018.
Boroditš, Deniss. Tallinna linnatranspordi uue juhi Boroditši palk jääb saladuseks : [vahendatud tekst] // postimees.ee, 23. juuli 2018.
Boroditš, Deniss. Boroditš: meie metroo on tramm Päevaleht, 27. juuli 2018, lk. 4-5.
/ vahend. Grete Põlluste // Eesti
ENN EESMAA
Eesmaa, Enn. Enn Eesmaa: ilma Mati Talvikuta oleks Eesti Televisiooni ajalugu palju vaesem / vahend. Sven Randlaid // postimees.ee, 26. juuli 2018; err.ee, 26. juuli; kroonika.delfi.ee, 26. juuli; Õhtuleht, 28. juuli, lk. 12.
Eesmaa, Enn. Saaremaa Vallavolikogu liige Enn Eesmaa: Saarso avaldus üllatas ka mind vahend. Liina Kanarbik // delfi.ee, 27. juuli 2018.
/
Eesmaa, Enn. Enn Eesmaa: Vahur Kersna ei peaks teistele näpuga näitama / vahend. Henry Linnard // Õhtuleht, 3. aug. 2018, lk. 12.
Eesmaa, Enn jt. Riigikogu võib ministri ametivandeks erakorraliselt koguneda 22. augustil : [vahendatud tekst] // err.ee, 8. aug. 2018; postimees.ee, 8. aug.; stolitsa.ee, 8. aug.; rus.err.ee, 8. aug.; rus.postimees.ee, 8. aug.
PEETER ERNITS
Ernits, Peeter. Ajaloo kummalised keerdkäigud // Gumiljov, Lev. Etnogenees ja Maa biosfäär. Tartu, 2018, lk. 809-836. (Avatud Eesti raamat). - Sisaldab ka ajakirjas Luup 1996. a ilmunud intervjuud Lev Gumiljoviga.
Ernits, Peeter. Peeter Ernits: Mati Talvik oli Eesti televisiooni säravaim täht // pealinn.ee, 26. juuli 2018.
IGOR GRÄZIN
Gräzin, Igor. Igor Gräzin: Eesti Vabariigi Prokuratuuri üle puudub kontroll. Nende jälg on maailma kuulsaimas rahapesuskandaalis // epl.delfi.ee, 1. aug. 2018.
Gräzin, Igor. Muhumaa tõus igavikku // Saarte Hääl, 2. aug. 2018, lk. 5.
Gräzin, Igor. Igor Gräzin: see maja on made in Muhumaa otsast lõpuni! / vahend. Tõnis Kipper // Saarte Hääl : Oma Kodu, 7. aug. 2018, lk. 1-3.
Gräzin, Igor. Tähtaegadele tuleb seada piirid // Postimees, 8. aug. 2018, lk. 15.
Gräzin, Igor. Haridusministeerium ostab vaimuvabadust // Õhtuleht, 9. aug. 2018, lk. 8.
Gräzin, Igor. Igor Gräzin lubab Euroopa Parlamendis esindada Eesti euroskeptikuid / vahend. Indrek Kuus // err.ee, 9. aug. 2018; news.err.ee, 9. aug.
Gräzin, Igor. Igor Gräzinile meenutas "Kremli ööbikute" teatritükk "Musta pori näkku": Mihkel Raua ja Ivar Põllu tegelased on omavahel peegelpildis : [vahendatud tekst] // delfi.ee, 11.
aug. 2018.
MONIKA HAUKANÕMM
Haukanõmm, Monika. Haukanõmm: sotsiaalkindlustusameti ametnike pädevus tekitab küsimusi / vahend. Kadri Ibrus // delfi.ee, 26. juuli 2018.
Haukanõmm, Monika. Vabaerakond seadis erakonna põhisõnumiks valimistel inimeste toimetuleku ja tervishoiu
/ vahend. Risko Sepp // delfi.ee, 4. aug. 2018; postimees.ee, 4. aug.; goodnews.ee, 4. aug. Erinevad pealkirjad.
Haukanõmm, Monika; Kütt, Helmen. Комиссия по соцделам совместно с заинтересованными группами обсудит изменение схемы компенсаций семьям : [vahendatud tekst] // rus.delfi.ee, 6. aug. 2018; rus.postimees.ee, 6. aug.; rus.err.ee, 6. aug.; stolitsa.ee, 6. aug.; МК-Эстония, 8. aug., lk. 8. Erinevad pealkirjad.
Haukanõmm, Monika. Vabaerakond Kuusele: kas Eesti 200 soovib tagasi Nõukogude aega? / vahend. Moonika Tuul // pealinn.ee, 9. aug. 2018.
Haukanõmm, Monika; Toomla, Rein. Toomla Kuuse Eesti 200ga liitumisest: kuidas ametnikud ja ministrid töötavad, kui nende eesmärgid on vastandlikud? / vahend. Kai Maran // pealinn.ee, 11. aug. 2018.
MART HELME
Helme, Mart. Helme kahtleb EKRE ühinemises Bannoni algatusega / vahend. Merili Nael // err.ee, 23. juuli 2018; rus.err.ee, 23. juuli.
Helme, Mart. Mart Helme vastulöök Tsahknale: sa teed tellimustööd ja mul pole kahtlust, et varga kinnivõtmist nõuab tavaliselt just varas ise // epl.delfi.ee, 26. juuli 2018.
Helme, Mart. Helme Saarsod hukka ei mõista: neil peabki olema mingi ajuline nihe / interv. Kadi Raal // postimees.ee, 27. juuli 2018.
Helme, Mart; Helme, Martin. EKRE toetajate suurim hirm on erakonna mugandumine "tavaliseks" erakonnaks / vahend. Vahur Koorits // Eesti Päevaleht, 3. aug. 2018, lk. 7.
Helme, Mart. Mart Helme ei välista koostööd ühegi erakonnaga / vahend. Susann Kivi // err.ee, 4. aug. 2018; delfi.ee, 4. aug. (lisatud video); rus.err.ee, 5. aug.; rus.delfi.ee, 5. aug.; rus.postimees.ee, 5. aug.; Lõuna-Eesti Postimees, 6. aug., lk. 10. Erinevad pealkirjad.
Helme, Mart. Helme: riigil on raha nii palju, et küsimused katteallikatest on kohatud / interv. Aleksander Krjukov // err.ee, 7. aug. 2018; rus.err.ee, 7. aug.; rus.postimees.ee, 7. aug.
MARTIN HELME
Helme, Martin. Martin Helme: EKRE läheb valimistel ründama teist kohta ja peaministritooli // postimees.ee, 2. aug. 2018.
Helme, Martin; Helme, Mart. EKRE toetajate suurim hirm on erakonna mugandumine "tavaliseks" erakonnaks / vahend. Vahur Koorits // Eesti Päevaleht, 3. aug. 2018, lk. 7.
Helme, Martin. Martin Helme: homoteemal on meil eestkõnelejaid küll ja veel : [vahendatud tekst] // err.ee, 6. aug. 2018.
Helme, Martin; Põlluaas, Henn. EKRE не видит проблемы в двойном гражданстве Яана Мянника / vahend. Indrek Kuus // rus.err.ee, 7. aug. 2018.
ANDRES HERKEL
Herkel, Andres. Riigikogu liikmete küüniline deserteerumine tuleb hukka mõista // Maksumaksja, juuni/juuli 2018, nr. 6/7, lk. 19-20.
*Herkel, Andres. Räägime aktsiisidest ja demagoogiast, Taavi! Blogi, 18. juuli 2018.
Herkel, Andres. Krista Aru pärib aru. Blogi, 1. aug. 2018.
Herkel, Andres. Miks puudub poliitiline vastutus? // Sakala, 1. aug. 2018, lk. 2.
Herkel, Andres jt. Konkurent: mida arvavad väikeerakonnad Eesti 200-st valimiste eel? / vahend. Daniel Veinbergs // ohtuleht.ee, 7. aug. 2018.
Herkel, Andres jt. Margus Tsahkna kinnitas, et liitub Eesti 200-ga / vahend. Toomas Sildam // err.ee, 7. aug. 2018; news.err.ee, 7. aug.
Herkel, Andres. Herkel: Reformierakonna lubadused on jätnud eelarve ilma miljonitest / vahend. Moonika Tuul // pealinn.ee, 8. aug. 2018.
Herkel, Andres. Vabaerakond : kütuseliiter peab maksma 10 senti vähem kui Lätis // Õhtuleht, 9. aug. 2018, lk. 8.
Herkel, Andres. Vabaerakond: ühest ministrist piisab majandusministeeriumi küll / vahend. Hanneli Rudi // postimees.ee, 10. aug. 2018; err.ee, 10. aug.; delfi.ee, 10. aug.; ohtuleht.ee, 10. aug.; pealinn.ee, 10. aug.; aripaev.ee, 10. aug. Erinevad pealkirjad.
Herkel, Andres. Herkel: maksustagem kommertskinnisvara ja kärpigem riigi kulutusi // majandus24.postimees.ee, 12. aug. 2018; arileht.delfi.ee, 12. aug.; blogi: 12. aug. Erinevad pealkirjad.
TOOMAS JÜRGENSTEIN
Jürgenstein, Toomas. Toomas Jürgensteini vastukaja ökoriigile: inimeste heaolu on tähtsam kui radikaalne vastuhakk metsaraiele // epl.delfi.ee, 2. aug. 2018; blogi, 2. aug. Erinevad pealkirjad.
TIINA KANGRO
̈
Kangro, Tiina. Tiina Kangro: kui Eesti töötukassasse läheks füüsikateoreetik Stephen Hawking, ütleksid meie ametnikud: teie olete nii liikumatu ja vilets, et teil töövõimet ei olegi! / vahend. Emili Arm // delfi.ee, 24. juuli 2018.
JAANUS KARILAID
Karilaid, Jaanus. Karilaid kaalub Danske Banki rahapesu uurimist Riigikogus : [vahendatud tekst] // err.ee, 23. juuli 2018; aripaev.ee, 23. juuli; arileht.delfi.ee, 23. juuli; postimees.ee, 23. juuli; rus.err.ee, 23. juuli.
Karilaid, Jaanus. Taavi, sa võinuks vaikida // Postimees, 27. juuli 2018, lk. 17.
Karilaid, Jaanus. Jaanus Karilaid: Danske rahapesumasin on vaid üks näide sellest, kuidas meil poleks nagu silmi ega kõrvu. Midagi on meie ametnikega valesti // epl.delfi.ee, 28. juuli 2018.
Karilaid, Jaanus. Jaanus Karilaid: kui me suuremastaabilisi kuritegusid ei uuri, siis need jäävadki korduma / vahend. Virkko Lepassalu // pealinn.ee, 31. juuli 2018.
Karilaid, Jaanus. Дело Danske ширится и растет: в Рийгикогу обсудили вопрос о масштабном отмывании денег : [vahendatud tekst] // rus.postimees.ee, 31. juuli 2018.
Karilaid, Jaanus jt. Danske Panga rahapesuskandaali uurimiseks luuakse töörühm / vahend. Liina Hallik // Õhtuleht, 1. aug. 2018, lk. 2-3.
Karilaid, Jaanus. Jaanus Karilaid: Laar on hellaks muutunud / vahend. Sille Võsaste // Õhtuleht, 8. aug. 2018, lk. 7.
Karilaid, Jaanus; Kaskpeit, Uno. Õiguskomisjon kuulab selgitusi piiriehituse graafiku ja maksumuse asjus / vahend. Priit Luts // err.ee, 9. aug. 2018; lounapostimees.postimees.ee, 9. aug.; aripaev.ee, 9. aug.; pealinn.ee, 9. aug.; rus.delfi.ee, 9. aug.; rus.err.ee, 9. aug. Erinevad pealkirjad.
Karilaid, Jaanus; Kaskpeit, Uno. Õiguskomisjon tahab idapiiri kiiremat valmimist / vahend. Indrek Kuus // err.ee, 9. aug. 2018.
Karilaid, Jaanus. Jaanus Karilaid: Danskelt tuleb Eestile tekitatud kahju eest nõuda ebaseaduslik tulu riigikassasse, vastutus tuleks võtta ka Jürgen Ligil : [vahendatud tekst] // arileht.delfi.ee, 10. aug. 2018; err.ee, 10. aug.; pealinn.ee, 10. aug.; aripaev.ee, 10. aug.; stolitsa.ee, 10. aug.; rus.err.ee, 10. aug.; rus.postimees.ee, 10. aug.; news.err.ee, 10. aug. Erinevad pealkirjad.
UNO KASKPEIT
Kaskpeit, Uno. Riigikaitset ja sisejulgeolekut ähvardab häving // Lõuna-Eesti Postimees, 25. juuli 2018, lk. 2.
Kaskpeit, Uno. Rahapesu uurimine Eesti moodi // Võrumaa Teataja, 7. aug. 2018, lk. 2; Koit, 9. aug., lk. 2.
Kaskpeit, Uno; Karilaid, Jaanus. Õiguskomisjon kuulab selgitusi piiriehituse graafiku ja maksumuse asjus / vahend. Priit Luts // err.ee, 9. aug. 2018; lounapostimees.postimees.ee, 9. aug.; aripaev.ee, 9. aug.; pealinn.ee, 9. aug.; rus.delfi.ee, 9. aug.; rus.err.ee, 9. aug. Erinevad pealkirjad.
Kaskpeit, Uno; Karilaid, Jaanus. Õiguskomisjon tahab idapiiri kiiremat valmimist / vahend. Indrek Kuus // err.ee, 9. aug. 2018.
LIINA KERSNA
Kersna, Liina. Liina Kersna muretseb: Eestis on olnud prioriteediks perepoliitika, mitte sotsiaalhoolekanne / vahend. Emili Arm // delfi.ee, 24. juuli 2018.
Kersna, Liina. Intervjuu Liina Kersnaga: me ei ole harjunud koolist kui ettevõttest mõtlema / interv. Kadi Raal // postimees.ee, 26. juuli 2018.
Kersna, Liina. Liina Kersna: Tallinna lastekaitses toimuv oleks mujal poliitiline enesetapp // epl.delfi.ee, 7. aug. 2018.
JOHANNES KERT
Kert, Johannes. Johannes Kert: Eesti ei peaks hetkel helikoptereid ostma. Olulisemad võimekused on rannikukaitse ja eelkõige õhutõrje / vahend. Risko Sepp // delfi.ee, 6. aug. 2018.
Kert, Johannes. Johannes Kert: väljatulistatud rakett ei olnud eriti suure hävitusjõuga / vahend. Indrek Tark // delfi.ee, 7. aug. 2018; rus.delfi.ee, 8. aug.
AIVAR KOKK
Kokk, Aivar; Kruuse Urmas. Maaelukomisjon koguneb erakorraliselt põuakahjusid arutama / vahend. Indrek Kuus // err.ee, 24. juuli 2018.
Kokk, Aivar. Комиссия по сельскому хозяйству встревожена положением в аграрном секторе Эстонии / vahend. Igor Žurjari // rus.err.ee, 24. juuli 2018; rus.postimees.ee, 24. juuli (lühend.).
Kokk, Aivar. Mis toimub meie riigipiiriga? // Vooremaa, 26. juuli 2018, lk. 2; Vali Uudised, 1. aug., lk. 2.
Kokk, Aivar. Jätke nimed rahule ja tehke oma tööd // Vooremaa, 28. juuli 2018, lk. 2; Vali Uudised, 1. aug., lk. 2; Põhjarannik, 4. aug., lk. 4; Koit, 4. aug., lk. 2; Harju Elu, 10. aug., lk. 4; Северное Побережье, 4. aug., lk. 4.
Kokk, Aivar. Maaelukomisjoni esimees: erakorralist olukorda loomadele ei sööda // maaleht.ee, 30. juuli 2018; Vali Uudised, 1. aug., lk. 2; Harju Elu, 3. aug., lk. 4; Raplamaa Sõnumid, 8. aug., lk. 19; Koit, 11. aug., lk. 2.
Kokk, Aivar; Kruuse, Urmas. Kruuse: hämmastab, kuidas valitsus tohutut kriisi ära ei tunne / vahend. Lennart Ruuda // postimees.ee, 30. juuli 2018.
Kokk, Aivar. Valitsus astub esimese sammu põua käes vaevlevate põllumeeste toetuseks / vahend. Priit Luts // err.ee, 9. aug. 2018; aripaev.ee, 9. aug.; arileht.delfi.ee, 9. aug.; Vali Uudised, 10. aug., lk. 3. Erinevad pealkirjad.
Avalik pöördumine : tähistagem omavalitsuspäeva esimest korda kui riiklikku tähtpäeva // Meie Maa, 10. aug. 2018, lk. 2. Allk. ka Aivar Kokk.
Kokk, Aivar. Äsja põllumeeste toeks astutud samm pole viimane // Vooremaa, 11. aug. 2018, lk. 2.
MIHHAIL KORB
Korb, Mihhail. Peasekretär Korb Keskerakonna uue kodu rendihinda ei mäleta / vahend. Marian Võsumets, Erik Tikan // postimees.ee, 8. aug. 2018. Lisatud video.
Korb, Mihhail. Корб о предвыборных обещаниях реформистов: в стане белок наметился кризис идей? : [vahendatud tekst] // stolitsa.ee, 8. aug. 2018; rus.delfi.ee, 8. aug. Erinevad pealkirjad.
VALERI KORB
*Korb, Valeri; Vakra, Rainer. О снижении вредных выбросов в атмосферу : [vahendatud tekst] // Город, 18.-24. mai 2018, lk. 10.
Korb, Valeri. Где деньги на развитие Ида-Вирумаа? / interv. Jevgeni Kapov // Нарвская Газета, 1. aug. 2018, lk. 5.
SIRET KOTKA-REPINSKI
Kotka-Repinski, Siret; Repinski, Martin. Mediteerides unistuste eluni / vahend. Riina Jussila // Kroonika : kodu-eri, suvi 2018, lk. 28-36.
IGOR KRAVTŠENKO
Kravtšenko, Igor. Игорь Кравченко: гибкая система пособий позволит молодым семьям лучше совмещать рабочую и семейную жизнь : [vahendatud tekst] // stolitsa.ee, 7. aug. 2018; rus.delfi.ee, 8. aug.; Нарва, 8. aug., lk. 1.
URMAS KRUUSE
Kruuse Urmas; Kokk, Aivar. Maaelukomisjon koguneb erakorraliselt põuakahjusid arutama / vahend. Indrek Kuus // err.ee, 24. juuli 2018.
Kruuse Urmas. Urmas Kruuse: põllumajandussektoris tuleb kuulutada välja erakorraline olukord : [vahendatud tekst] // ohtuleht.ee, 25. juuli 2018; postimees.ee, 25. juuli; le.ee, 25. juuli; pollumajandus.ee, 25. juuli; Võrumaa Teataja, 26. juuli, lk. 6.
Kruuse Urmas. Endine maaeluminister Urmas Kruuse kritiseerib valitsust: põllumees on jäetud üksinda kuuma sauna surema : [vahendatud tekst] // maaleht.ee, 27. juuli 2018.
Kruuse, Urmas; Kokk, Aivar. Kruuse: hämmastab, kuidas valitsus tohutut kriisi ära ei tunne / vahend. Lennart Ruuda // postimees.ee, 30. juuli 2018.
Kruuse, Urmas. Kruuse: põuakahjudega toimetulekuks tuleb anda erakorralist toetust : [vahendatud tekst] // maaelu.postimees.ee, 10. aug. 2018; Meie Maa, 11. aug., lk. 4; stolitsa.ee, 10. aug.; news.err.ee, 10. aug. Erinevad pealkirjad.
TARMO KRUUSIMÄE
Kruusimäe, Tarmo. "Националисты" из Isamaa предложили исключать из ЕС страны, допускающие бесконтрольную миграцию / vahend. Nadežda Bersenjova // rus.err.ee, 5. aug. 2018; stolitsa.ee, 5. aug. Erinevad pealkirjad.
KALVI KÕVA
Kõva, Kalvi. Stardiraha aitaks elluastujatel paremini jalad alla saada // Järva Teataja, 31. juuli 2018, lk. 2; Vali Uudised, 1. aug., lk. 2.
KÜLLIKI KÜBARSEPP
Kübarsepp, Külliki. Külliki Kübarsepp: idapiiri ehitamisest on kujunenud täiesti juhitamatu protsess : [vahendatud tekst] // delfi.ee, 9. aug. 2018.
HELMEN KÜTT
*Kütt, Helmen; Lauri, Maris. У родителей будет больше выбора : [vahendatud tekst] // Город, 15.-21. juuni 2018, lk. 7.
Kütt, Helmen. Ravi saamine ei tohi sõltuda rahakoti paksusest // Sakala, 27. juuli 2018, lk. 2.
Kütt, Helmen; Haukanõmm, Monika. Комиссия по соцделам совместно с заинтересованными группами обсудит изменение схемы компенсаций семьям : [vahendatud tekst] // rus.delfi.ee, 6. aug. 2018; rus.postimees.ee, 6. aug.; rus.err.ee, 6. aug.; stolitsa.ee, 6. aug.; МК-Эстония, 8. aug., lk. 8. Erinevad pealkirjad.
Kütt, Helmen. Helmen Kütt: Soome kogemusest eakate eest hoolitsemisel on põhjus õppida : [vahendatud tekst] // 60pluss.postimees.ee, 7. aug. 2018.
t
ANTS LAANEOTS
Laaneots, Ants. Антс Лаанеотс: Россия действительно развернула гибридную войну, но более чем сомнительно, что она победит // stolitsa.ee, 27. juuli 2018.
Laaneots, Ants. Erukindral Ants Laaneots: raketi väljatulistamise põhjuseks on tõenäoliselt piloodi eksitus / vahend. Indrek Tark // delfi.ee, 7. aug. 2018; rus.delfi.ee, 8. aug.
Laaneots, Ants. Ants Laaneots: kukkunud lõhkepea oli nii võimas, et selle pauku pidi kuulda olema / vahend. Sander Punamäe // postimees.ee, 7. aug. 2018; rus.postimees.ee, 7. aug.; mke.ee, 7. aug.
Laaneots, Ants. Otepää kandis harjutavad hävitajad õhulahinguid / vahend. Maarius Suviste // Lõuna-Eesti Postimees, 10. aug. 2018, lk. 6.
Laaneots, Ants. Ants Laaneots allakukkunud raketist: "Venemaal kukuvad iga kuu lennukid alla. Keegi ei piiksu." : [vahendatud tekst] // delfi.ee, 11. aug. 2018; ohtuleht.ee, 11. aug.
VIKTORIA LADÕNSKAJA-KUBITS
Ladõnskaja-Kubits, Viktoria. Виктория Ладынская-Кубитс: рано или поздно система образования Эстонии станет эстоноязычной, но останется несколько сильных русских школ // rus.postimees.ee, 2. aug. 2018.
Ladõnskaja-Kubits, Viktoria. Viktoria Ladõnskaja-Kubits: me vajame Eesti Keele Maju, aga kultuuri- ja haridusministrid peavad andma aru kehva korralduse eest // epl.delfi.ee, 6. aug. 2018.
MARIS LAURI
*Lauri, Maris; Kütt, Helmen. У родителей будет больше выбора : [vahendatud tekst] // Город, 15.-21. juuni 2018, lk. 7.
Lauri, Maris jt. Sunddividendide eelnõu sattus terava kriitika alla // majandus.ee, 2. aug. 2018.
Lauri, Maris. Maris Lauri ettepanekust maksta riigikogulastele Eesti keskmist palka: jätaks vigased probleemipüstitused oma veelgi vigasemate lahendustega kõrvale // epl.delfi.ee, 3. aug. 2018; blogi, 3. aug. Erinevad pealkirjad.
Lauri, Maris; Vitsut, Toomas. Poliitikud kritiseerivad Tsahknat: kui Tsahkna kirjeldas Riigikogu liikme vähese koormusega tööd, rääkis ta ilmselt oma isiklikust kogemusest / vahend. Vahur Koorits // delfi.ee, 5. aug. 2018.
HEIMAR LENK
Lenk, Heimar. Mati oli suur telereporter / vahend. Jaanus Kulli // Õhtuleht, 27. juuli 2018, lk. 11.
JÜRGEN LIGI
Ligi, Jürgen. Jürgen Ligi Danske Panga rahapesu kohta: minu ajal tehtud juhtimisvead ei ole tehtud minu süül / vahend. Emili Arm // delfi.ee, 30. juuli 2018.
Ligi, Jürgen jt. Riigikogu võib ministri ametivandeks erakorraliselt koguneda 22. augustil : [vahendatud tekst] // err.ee, 8. aug. 2018; postimees.ee, 8. aug.; stolitsa.ee, 8. aug.; rus.err.ee, 8. aug.; rus.postimees.ee, 8. aug.
Ligi, Jürgen. Jürgen Ligi kellakeeramisest: ja valitsus otsustas – saagu pimedus! // postimees.ee, 9. aug. 2018.
INARA LUIGAS
Luigas, Inara. Mikitamäe vallavanemad 1992‒2017 : Inara Luigas ; Aasta 1996 : plussid ja miinused ; Koidu kümme küsimust Inara Luigasele : intervjuu ; Hea vallaelanik! ; Külavanemate arvates on oma leht vallale hädavajalik ; Külavanemad pidasid koosolekut ; Vallavanema veerg [1-5] ; Kiudutõt inemisi meeleh pidäminõ ; Üht-teist vallavanemapäevilt Mikitamäel ; 100 lugu Eesti 100. sünnipäevaks / Inara Luigas jt. // Ei ma salga olla´ seto : meie – inimesed. Mikitamäe, 2017, lk. 10; 52; 103-104; 106-108; 110; 114-115; 118-119; 234-237; 319-320; 424-425. Artiklid on varem ilmunud ajalehtedes Koit, Mikitamäe Valla Leht, Poloda Helü ja Setomaa aastatel 1996‒2017.
LAURI LUIK
Luik, Lauri. Minu uus raamat - "Live 100% and to a hundred" - peagi saadaval. Blogi: 7. aug. 2018.
JAAK MADISON
Madison, Jaak. Jaak Madison lööb vastu: Tsahkna unustab, kui kasulik tema Kremlile on olnud // epl.delfi.ee, 26. juuli 2018.
Madison, Jaak. Яак Мадисон: цель России – держать соседние с ней государства в сфере своего влияния, контролируя их экономическую и политическую ситуацию // stolitsa.ee, 27. juuli 2018.
Madison, Jaak. EKRE toetus on tõusnud uutesse kõrgustesse / vahend. Urmas Jaagant, Dagne Mihkels // Eesti Päevaleht, 2. aug. 2018, lk. 4.
Madison, Jaak. Яак Mадисон: «Кристе Ару не стоит беспокоиться, так как Свободную партию мы больше в парламенте не увидим» : [vahendatud tekst] // stolitsa.ee, 8. aug. 2018.
Madison, Jaak. Jaak Madison: liiklusohutuse parandamise kolm sammast ‒ rohkem neljarajalisi maanteid ja politseid, autokoolid paremaks // epl.delfi.ee, 9. aug. 2018.
Madison, Jaak. Muinsuskaitse sekkus Madisoni tegemistesse Sirgu ausamba püstitamisel / vahend. Indrek Kuus // err.ee, 10. aug. 2018.
JAANUS MARRANDI
Marrandi, Jaanus jt. Sunddividendide eelnõu sattus terava kriitika alla // majandus.ee, 2. aug. 2018.
ENN MERI
Meri, Enn. Hooldekodude süsteem vajab ümberkujundamist // Meie Maa, 10. aug. 2018, lk. 2.
KRISTEN MICHAL
Michal, Kristen. Kristen Michal: Boroditši tulevik Reformierakonnas ja Tallinna volikogu fraktsioonis selgub augustis-septembris / vahend. Fred Püss // delfi.ee, 25. juuli 2018.
Michal, Kristen. Michal nimetab Tallinna juhtimisprobleemiks tihedat läbipõimumist / vahend. Fred Püss // Eesti Päevaleht, 26. juuli 2018, lk. 7.
Michal, Kristen. Michal: Boroditšil Reformierakonnas kohta pole : [vahendatud tekst] // err.ee, 1. aug. 2018; delfi.ee, 1. aug.
Michal, Kristen. Michal: arutame Boroditši usaldusväärsust kuu lõpus / vahend. Aleksander Krjukov // err.ee, 8. aug. 2018.
MARKO MIHKELSON
Mihkelson, Marko. Marko Mihkelson: Venemaa on viljelenud mõjutustegevust juba enamlaste riigipöördest / vahend. Heliis Nemsitsveridze // delfi.ee, 23. juuli 2018; rus.delfi.ee, 23. juuli.
Mihkelson, Marko. Segadus Brexiti ümber süveneb // Äripäev, 8. aug. 2018, lk. 16.
Mihkelson, Marko. Marko Mihkelson: juhtumite puhul, nagu NATO hävitaja õhku lastud rakett, peab info liikumine olema kiirem / vahend. Risko Sepp // delfi.ee, 8. aug. 2018; rus.delfi.ee, 8. aug.
MARIANNE MIKKO
Mikko, Marianne. Kaitsevägi võtab naised heatahtlikult vastu // Õhtuleht, 25. juuli 2018, lk. 8.
Mikko, Marianne. Marianne Mikko: „Rahvas usaldas Mati Talvikut" // ohtuleht.ee, 26. juuli 2018.
MADIS MILLING
Milling, Madis. Мадис Миллинг: я и сам знаю людей, которые могли бы быть агентами влияния, но все это невозможно доказать // stolitsa.ee, 25. juuli 2018.
EIKI NESTOR
Nestor, Eiki. Riigikogu võib koguneda uue ministri ametivandeks erakorralisele istungile / vahend. Andres Einmann // postimees.ee, 23. juuli 2018; rus.err.ee, 23. juuli; Õhtuleht, 25. juuli, lk. 2. Erinevad pealkirjad.
Nestor, Eiki. Eiki Nestor peab Urve Palo sõnavõttu Saare teemal kahetsusväärseks: seda ma ei mõista ja sellest ma aru ei saa : [vahendatud tekst] // delfi.ee, 24. juuli 2018.
Nestor, Eiki jt. Riigikogu võib ministri ametivandeks erakorraliselt koguneda 22. augustil : [vahendatud tekst] // err.ee, 8. aug. 2018; postimees.ee, 8. aug.; stolitsa.ee, 8. aug.; rus.err.ee, 8. aug.; rus.postimees.ee, 8. aug.
JEVGENI OSSINOVSKI
Ossinovski, Jevgeni. Ossinovski kommenteerib Palo tagasiastumist // postimees.ee, 23. juuli 2018; ohtuleht.ee, 23. juuli (lisatud video); aripaev.ee, 23. juuli; rus.delfi.ee, 23. juuli.
Ossinovski, Jevgeni. Sotsid asuvad otsima uut kandidaati Palost vabanevale ministrikohale / vahend. Dmitri Povilaitis // pealinn.ee, 23. juuli 2018.
Ossinovski, Jevgeni. Ossinovski: poliitikute väsimine ja vahetumine on loomulik / interv. Ainar Ruussaar // Postimees, 26. juuli 2018, lk. 4-5; rus.postimees.ee, 26. juuli.
Ossinovski, Jevgeni. От чего должна зависеть старость // МК-Эстония, 1.-7. aug. 2018, lk. 11.
Ossinovski, Jevgeni. Social Democrats chairman: EKRE in government would do lasting damage / vahend. Indrek Kiisler // news.err.ee, 2. aug. 2018.
Ossinovski, Jevgeni. Jevgeni Ossinovski: mina nimetan EKRE poliitikat brutaalseks populismiks / interv. Juhan Mellik // Õhtuleht, 3. aug. 2018, lk. 4-5.
Ossinovski, Jevgeni. Министерство: люди плохо осведомлены о том, как расходы на услуги по уходу распределяются между государством и родными // stolitsa.ee, 3. aug. 2018.
Ossinovski, Jevgeni. Евгений Осиновский: «Я солидарен с Кристой Ару» // stolitsa.ee, 8. aug. 2018.
Ossinovski, Jevgeni. Jevgeni Ossinovski: Vabaerakonna ettepanek ministrikohti vähendada on tühi populism : [vahendatud tekst] // delfi.ee, 10. aug. 2018.
Ossinovski, Jevgeni. Ossinovski: jõukamatele inimestele ei ole vaja teha kingitusi / vahend. Erko Olumets // ohtuleht.ee, 11. aug. 2018.
LIISA OVIIR
Oviir, Liisa. Madis Oviiri mälestus jäädvustati aumärgiga / vahend. Margus Martin // Virumaa Teataja, 24. juuli 2018, lk. 4.
Oviir, Liisa. Liisa Oviir: paindlikkus laste ja üksikemade arvel? Tänan, ei! // epl.delfi.ee, 12. aug. 2018.
KALLE PALLING
*Palling, Kalle; Vakra, Rainer. Уход от сланцевой энергетики : [vahendatud tekst] // Город, 8.-14. juuni 2018, lk. 9.
TOOMAS PAUR
Paur, Toomas. Põlvamaa rammumees on Helmuth Koplimets // Ei ma salga olla´ seto : meie – inimesed. Mikitamäe, 2017, lk. 23. Varem ilmunud ajalehes Koit, 4. juuli 1991.
Paur, Toomas. Teeme tutvust Aakrega // Elva Postipoiss, 28. juuli 2018, lk. 2.
HELJO PIKHOF
Pikhof, Heljo jt. Riigikogu võib ministri ametivandeks erakorraliselt koguneda 22. augustil : [vahendatud tekst] // err.ee, 8. aug. 2018; postimees.ee, 8. aug.; stolitsa.ee, 8. aug.; rus.err.ee, 8. aug.; rus.postimees.ee, 8. aug.
Pikhof, Heljo. Heljo Pikhof: tõele tuleb silma vaadata // postimees.ee, 12. aug. 2018.
HENN PÕLLUAAS
Põlluaas, Henn. Хенн Пыллуаас: Россия преуспела в том, чтобы поставить Европу в зависимость от поставок газа // stolitsa.ee, 2. aug. 2018; rus.postimees.ee, 2. aug.
Põlluaas, Henn; Helme, Martin. EKRE не видит проблемы в двойном гражданстве Яана Мянника / vahend. Indrek Kuus // rus.err.ee, 7. aug. 2018.
Põlluaas, Henn. Miks EKRE aktsepteerib Männiku topeltkodakondsust? / vahend. Daniel Veinbergs // Õhtuleht, 8. aug. 2018, lk. 3.
KERSTI SARAPUU
Sarapuu, Kersti. Järvamaa keskerakondlased kinnitasid erakonna esimehe kandidaadi : [vahendatud tekst] // delfi.ee, 27. juuli 2018; pealinn.ee, 27. juuli.
ERKI SAVISAAR
Savisaar, Erki jt. Sunddividendide eelnõu sattus terava kriitika alla // majandus.ee, 2. aug. 2018.
HELIR-VALDOR SEEDER
Seeder, Helir-Valdor. Seeder kuulis Palo lahkumisest Postimehelt: lausa mõlemast lahkub? / interv. Tiina Kaukvere // postimees.ee, 23. juuli 2018.
Seeder, Helir-Valdor. Helir-Valdor Seeder: pöördelistel hetkedel on tipp-poliitik üksi. Nii ol ka Konstantin Päts // epl.delfi.ee, 27. juuli 2018.
i
Seeder, Helir-Valdor. Seeder: EKREt võetakse täna ikkagi uue erakonnana / vahend. Heelika Sillamaa // postimees.ee, 2. aug. 2018.
Seeder, Helir-Valdor jt. Konkurent: mida arvavad väikeerakonnad Eesti 200-st valimiste eel? / vahend. Daniel Veinbergs // ohtuleht.ee, 7. aug. 2018.
Seeder, Helir-Valdor jt. Margus Tsahkna kinnitas, et liitub Eesti 200-ga / vahend. Toomas Sildam // err.ee, 7. aug. 2018; news.err.ee, 7. aug.
Seeder, Helir-Valdor. Лидер Isamaa: все знают, что движение "Эстония 200" появилось по инициативе Цахкна / vahend. Igor Žurjari // rus.err.ee, 7. aug. 2018.
Seeder, Helir-Valdor. Helir-Valdor Seeder: majanduspoliitikas ei saa EKRE-t parempoolseks erakonnaks nimetada / interv. Joosep Tiks // delfi.ee, 11. aug. 2018.
SVEN SESTER
Sester, Sven. „Немало друзей среди русских", или О ксенофобии в каждом из нас interv. Vjatšeslav Ivanov // rus.postimees.ee, 24. juuli 2018.
/
PRIIT SIBUL
Sibul, Priit. Priit Sibul kooselurahust: vassimiste ja valede abil surutakse läbi kaugemat eesmärki – samasooliste abielu // epl.delfi.ee, 23. juuli 2018.
Sibul, Priit jt. Riigikogu võib ministri ametivandeks erakorraliselt koguneda 22. augustil : [vahendatud tekst] // err.ee, 8. aug. 2018; postimees.ee, 8. aug.; stolitsa.ee, 8. aug.; rus.err.ee, 8. aug.; rus.postimees.ee, 8. aug.
MIHHAIL STALNUHHIN
*Stalnuhhin, Mihhail. Хорошая новость от Стальнухина / interv. Aleksandr Mjasojedov // Город, 25.-31. mai 2018, lk. 10.
Boborenko, Sofia. Планов по строительству целлюлозного завода в Нарве ещё нет, а протестное движение уже есть // Виру Проспект, 25. juuli 2018, lk. 5; Нарвская Газета, 25. juuli, lk. 5. Kommenteerib Mihhail Stalnuhhin.
Stalnuhhin, Mihhail. Stalnuhhin nimetas kaitsepolitsei uurimist Narvas ettearvatud sündmuseks / vahend. Indrek Kuus // err.ee, 9. aug. 2018.
MÄRT SULTS
Sults, Märt. Мярт Сультс: к сожалению, в этом мире ничего не дешевеет, кроме человеческой жизни // stolitsa.ee, 2. aug. 2018.
AIVAR SURVA
Surva, Aivar. Raha, võim või ka mõlemad // Põhjarannik, 31. juuli 2018, lk. 4; Северное Побережье, 31. juuli, lk. 4.
AIVAR SÕERD
Sõerd, Aivar. Kui riigi rahandus on korras, siis miks riik kasutab sadu miljoneid eurosid haigekassa ja töötukassa raha eelarvemiinuse katmiseks? // Maksumaksja, juuni/juuli 2018, nr. 6/7, lk. 50-51.
Sõerd, Aivar. Sõerd: maksukadu on raha, mille riik on kaotanud, mitte "teenimata jäänud" spekulatiivne summa // arileht.delfi.ee, 31. juuli 2018; ohtuleht.ee, 2. aug.
TANEL TALVE
Talve, Tanel. Tanel Talve oleks rõõmuga nõus ministriks hakkama / vahend. Aivar Pau // Postimees, 26. juuli 2018, lk. 5.
Talve, Tanel. Tanel Talve: Eesti e-tiiger on kohati kui hispaania saabastega kass // tehnika.postimees.ee, 8. aug. 2018.
ARTUR TALVIK
Talvik, Artur. Artur Talvik: need ajavaod on võimsad vaod, mis jäävad igaveseks Eesti rahvale / vahend. Rutt Ernits // err.ee, 2. aug. 2018.
URVE TIIDUS
Tiidus, Urve. Õnnest, kiusatusest ja saatusest // Meie Maa, 26. juuli 2018, lk. 2.
Tiidus, Urve. Üleskutse: Kultuurisildadel sündinud Läänemere ajaloopäev // Saarte Hääl, 26. juuli 2018.
MARGUS TSAHKNA
Tsahkna, Margus. Margus Tsahkna: Martin Helme on Venemaale „kasulik idioot", tema väljaütlemised teenivad pigem Putinit kui kodumaad // epl.delfi.ee, 25. juuli 2018.
Tsahkna, Margus. Riigikogu tugevdamise reform // Postimees, 1. aug. 2018, lk. 14-15; news.err.ee, 1. aug. (lühend.).
Tsahkna, Margus. Tsahkna: mul pole vajadust end poliitikas eksponeerida / vahend. Eliisa Matsalu // aripaev.ee, 3. aug. 2018.
Tsahkna, Margus. Tsahkna tahab Riigikogu tööd ümber korraldada: istungid toimugu ühel nädalal kuus! / vahend. Maarit Stepanov // ohtuleht.ee, 6. aug. 2018.
Tsahkna, Margus. Margus Tsahkna: täna ei ole mul erakonda, kelle poolt hääletada / interv. Toomas Sildam // err.ee, 7. aug. 2018.
Tsahkna, Margus. Värskelt Eesti 200-ga liitunud Tsahkna: minul ei ole liidriambitsiooni / interv. Vahur Koorits // delfi.ee, 7. aug. 2018; rus.delfi.ee, 7. aug.
Tsahkna, Margus jt. Margus Tsahkna kinnitas, et liitub Eesti 200-ga / vahend. Toomas Sildam // err.ee, 7. aug. 2018; ohtuleht.ee, 7. aug.; news.err.ee, 7. aug.; rus.err.ee, 7. aug.; stolitsa.ee, 8. aug.
Tsahkna, Margus. Kolm küsimust / interv. Urmas Jaagant // epl.delfi.ee, 8. aug. 2018.
MARIKA TUUS-LAUL
Tuus-Laul, Marika. Eakas eelistab hooldekodu asemel abi saada kodus // Tartu Postimees, 6. aug. 2018, lk. 2; pealinn.ee, 6. aug.; stolitsa.ee, 3. aug.
RAINER VAKRA
*Vakra, Rainer; Korb, Valeri. О снижении вредных выбросов в атмосферу : [vahendatud tekst] // Город, 18.-24. mai 2018, lk. 10.
*Vakra, Rainer; Palling, Kalle. Уход от сланцевой энергетики : [vahendatud tekst] // Город, 8.-14. juuni 2018, lk. 9.
VIKTOR VASSILJEV
Vassiljev, Viktor. [Arsti nõuandeid] // Teleleht, 26. juuli 2018, lk. 44; 2. aug., lk. 44; 9. aug., lk. 45.
Vassiljev, Viktor. Teledoktor vastab : tervisevõtit keerates // Terviseleht, 7. aug. 2018, lk. 6.
TOOMAS VITSUT
Vitsut, Toomas; Lauri, Maris. Poliitikud kritiseerivad Tsahknat: kui Tsahkna kirjeldas Riigikogu liikme vähese koormusega tööd, rääkis ta ilmselt oma isiklikust kogemusest / vahend. Vahur Koorits // delfi.ee, 5. aug. 2018.
* - varem ilmunud
DIXI: Riigikogu liige on ö
elnud [email protected]
6 316 955
Väljaandele kohalduvad Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0) tingimused
|
<urn:uuid:db6cedfb-c226-44ee-8a2e-0770a8666418>
|
CC-MAIN-2018-43
|
https://www.nlib.ee/sites/default/files/Dixi%2023.%20juuli%20-%2012.%20aug.%202018.pdf
|
2018-10-24T05:29:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-43/segments/1539583519859.77/warc/CC-MAIN-20181024042701-20181024064201-00046.warc.gz
| 1,019,686,660
| 13,952
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.968964
|
ekk_Latn
| 0.979284
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1380,
3805,
6497,
8849,
11360,
13756,
15924,
18460,
20825,
22741,
25021,
27260,
29392,
31479,
31994
] | 1
|
[
0.30078125,
0.5625,
0.09521484375,
0.036865234375,
0.0035247802734375,
0.001251220703125
] |
AUTOD KOHE SAADAVAL PAKKUMISED FIRMAST MUDELID TEENUSED KONTAKTID
demo Otsi demo
demo
DACIA UUS DUSTER
#A1744
27 750 €
NEW DUSTER Extreme TCe 130 4x4
Roheline metallikvärv cedar,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
DACIA DUSTER
#4677A
19 990 €
hind: 20 670 € hinnavõit: 680 €
DUSTER EXTREME ECO-G 100
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
DACIA SANDERO STEPWAY
#4542A
18 790 €
hind: 19 350 € hinnavõit: 560 €
SANDERO STEPWAY EXPRESSION TCe 90 X-Tronic MY23
Valge tavavärv glacier,musta värvi tekstiilpolstri külgedel geomeetriline muster, oranžid õmblused ja Stepway embleem
OLEN HUVITATUD!
demo BRONEERITUD
DACIA JOGGER
#4376A
demo demo
demo demo
18 990 €
hind: 22 030 € hinnavõit: 3 040 €
JOGGER Extreme ECO-G 100 7-istekohta MY23
Pruun metallikvärv TERRACOTA,Tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
RENAULT KADJAR
#9573B
Kadjar INTENS 1.3 TCe 140hj EDC 7-k automaat
Punane metallikvärv FLAMME,Tekstiilist istmekatted kunstnahast elementidega
OLEN HUVITATUD!
25 990 €
hind: 31 430 € hinnavõit: 5 440 €
RENAULT KADJAR
#9571B
Kadjar INTENS 1.3 TCe 140hj EDC 7-k automaat
Sinine metallikvärv IRON,Tekstiilist istmekatted kunstnahast elementidega
OLEN HUVITATUD!
25 990 €
hind: 31 845 € hinnavõit: 5 855 €
RENAULT TRAFIC KAUBIK
#0656C
TRAFIC Panel Van EXTRA L2H1 2.0 Blue dCi 150 EDC Euro6
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist istmekatted Java
OLEN HUVITATUD!
33 890 €
hind: 38 520 € hinnavõit: 4 630 €
RENAULT MASTER KAUBIK
#9509B
demo demo
demo demo
38 560 €
MASTER (R3U) Panel Van FWD EXTRA 3,5T L3H2 2.3 dCi 180 Euro6
Valge tavavärv mineral,Tekstiilist istmekatted Kompo
OLEN HUVITATUD!
RENAULT ZOE E-TECH ELECTRIC
#A5375
ZOE INTENS R135 Z.E. 50 FP
Sinine metallikvärv CELADON,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
25 990 €
hind: 40 481 €
hinnavõit: 14 491 €
RENAULT ZOE E-TECH ELECTRIC
#A5370
ZOE INTENS R135 Z.E. 50 FP
Hall metallikvärv TITANIUM,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
27 990 €
hind: 40 599 €
hinnavõit: 12 609 €
RENAULT AUSTRAL
#0152C
AUSTRAL iconic mild hybrid 160 auto
Sinine metallikvärv iron + must metallikvärv etoile,Musta värvi tekstiilpolster koos ökonahast elementidega
OLEN HUVITATUD!
36 990 €
hind: 44 980 € hinnavõit: 7 990 €
RENAULT AUSTRAL
#0409C
41 500 €
hind: 47 744 € hinnavõit: 6 244 €
AUSTRAL iconic esprit Alpine mild hybrid 160hj automaat
Hall metallikvärv schiste + must metallikvärv etoile,Musta värvi tekstiilpolster koos Alcantarast elementide ja siniste õmblustega demo
demo demo
OLEN HUVITATUD!
RENAULT ESPACE E-TECH FULL HYBRID
#A5525
ESPACE esprit Alpine E-Tech full hybrid 200
Hall metallikvärv schiste,Musta värvi, sinist värvi õmblustega,Alcantara elementidega tekstiilpolster + 3.istmereas musta värvi, TEP
kunstnahast polster
OLEN HUVITATUD!
46 900 €
hind: 50 700 € hinnavõit: 3 800 €
RENAULT MEGANE E-TECH ELECTRIC
#0146C
MEGANE E-Tech 100% electric techno EV60 220 hp optimum charge
Punane metallikvärv flamme + must metallikvärv etoile,Taaskasutatud materjalist istmepolster, halli värvi, kombineeritud musta
värvi tekstiilelementidega
OLEN HUVITATUD!
40 990 €
hind: 51 540 €
hinnavõit: 10 550 €
RENAULT TRAFIC COMBI
#9797B
TRAFIC PC ph2 Grand EQUILIBRE Blue dCi 150 EDC
Hall metallikvärv comete,Tekstiilist istmekatted Java
OLEN HUVITATUD!
BRONEERITUD
41 990 €
hind: 52 221 €
hinnavõit: 10 231 €
eeldatav
18.07.2024
DACIA UUS DUSTER
#A1753
20 770 €
NEW DUSTER Expression ECO-G 100
Roheline tavavärv lichen,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
DACIA UUS DUSTER
#A1754
NEW DUSTER Expression ECO-G 100
Roheline metallikvärv cedar,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
18.07.2024
20 830 €
DACIA UUS DUSTER
#A1755
NEW DUSTER Expression ECO-G 100
Beež sandstone,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
18.07.2024
BRONEERITUD
20 830 €
DACIA UUS DUSTER
#A1764
NEW DUSTER Extreme ECO-G 100
Hall metallikvärv schiste,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
16.07.2024
22 810 €
eeldatav
18.07.2024
DACIA UUS DUSTER
#A1756
22 810 €
NEW DUSTER Journey ECO-G 100
Roheline tavavärv lichen,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
DACIA UUS DUSTER
#A1759
NEW DUSTER Journey ECO-G 100
Hall metallikvärv schiste,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
18.07.2024
BRONEERITUD
22 810 €
DACIA UUS DUSTER
#A1760
NEW DUSTER Journey ECO-G 100
Must metallikvärv pearl,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
18.07.2024
22 810 €
DACIA UUS DUSTER
#A1761
NEW DUSTER Extreme ECO-G 100
Roheline tavavärv lichen,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
18.07.2024
22 810 €
eeldatav BRONEERITUD
16.07.2024
DACIA UUS DUSTER
#A1763
22 870 €
NEW DUSTER Extreme ECO-G 100
Beež sandstone,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
DACIA UUS DUSTER
#A1757
NEW DUSTER Journey ECO-G 100
Roheline metallikvärv cedar,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
18.07.2024
22 870 €
DACIA UUS DUSTER
#A1758
NEW DUSTER Journey ECO-G 100
Beež sandstone,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
18.07.2024
BRONEERITUD
22 870 €
DACIA UUS DUSTER
#A1762
NEW DUSTER Extreme ECO-G 100
Roheline metallikvärv cedar,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
18.07.2024
22 870 €
eeldatav
01.07.2024
DACIA UUS DUSTER
#4811A
26 880 €
laos
DUSTER Extreme TCe 130 4x4
Roheline tavavärv lichen,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
DACIA UUS DUSTER
#A1740
NEW DUSTER Extreme TCe 130 4x4
Hall metallikvärv schiste,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
BRONEERITUD
27 470 €
DACIA UUS DUSTER
#A1739
NEW DUSTER Extreme TCe 130 4x4
Roheline metallikvärv cedar,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
08.07.2024
BRONEERITUD
27 750 €
DACIA UUS DUSTER
#A1746
NEW DUSTER Extreme TCe 130 4x4
Roheline metallikvärv cedar,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
20.06.2024
BRONEERITUD
27 750 €
eeldatav
03.07.2024
DACIA UUS DUSTER
#A1769
27 910 €
laos
NEW DUSTER Extreme Hybrid 140
Hall metallikvärv schiste,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
DACIA UUS DUSTER
#A1742
NEW DUSTER Journey Hybrid 140
Beež sandstone,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
27 970 €
DACIA UUS DUSTER
#A1767
NEW DUSTER Extreme Hybrid 140
Roheline metallikvärv cedar,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
24.06.2024
27 970 €
DACIA UUS DUSTER
#A1768
NEW DUSTER Extreme Hybrid 140
Beež sandstone,Tekstiilist istmekatted kombineeritud MicroCloudiga
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
24.06.2024
BRONEERITUD
27 970 €
eeldatav
10.07.2024
saabumine:
laos laos
laos
DACIA UUS DUSTER
#4825A
27 970 €
NEW DUSTER Journey Hybrid 140
Beež sandstone,Denim istmekatted
OLEN HUVITATUD!
DACIA DUSTER
#4784A
DUSTER JOURNEY ECO-G 100 MY23b
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 710 €
hind: 19 320 € hinnavõit: 610 €
DACIA DUSTER
#A1731
DUSTER JOURNEY ECO-G 100 MY23b
Must metallikvärv pearl,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
19 420 €
hind: 20 030 € hinnavõit: 610 €
DACIA DUSTER
#A1728
DUSTER JOURNEY ECO-G 100 MY23b
Roheline tavavärv lichen,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
19 710 €
hind: 20 320 € hinnavõit: 610 €
DACIA DUSTER
#4778A
21 860 €
hind: 22 100 € hinnavõit: 240 €
DUSTER JOURNEY Blue dCi 115 MY23b
Hall tavavärv urban,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
DACIA DUSTER
#4789A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4790A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4793A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4794A
22 410 €
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
DACIA DUSTER
#4795A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4797A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4798A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4801A
22 410 €
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
DACIA DUSTER
#4800A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4788A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4787A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4791A
22 410 €
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
DACIA DUSTER
#4792A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4796A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#4799A
DUSTER EXPRESSION Blue dCi 115 4X4 MY23
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist valgete õmblustega istmekatted
OLEN HUVITATUD!
22 410 €
DACIA DUSTER
#A1725
23 650 €
hind: 23 890 € hinnavõit: 240 €
DUSTER JOURNEY Blue dCi 115 4X4 MY23b
Valge tavavärv glacier,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
DACIA DUSTER
#A1737
DUSTER JOURNEY TCe 150 EDC MY23b
Must metallikvärv pearl,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
24 150 €
hind: 24 400 € hinnavõit: 250 €
DACIA DUSTER
#A1733
DUSTER JOURNEY TCe 150 EDC MY23b
Roheline tavavärv lichen,Tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
24 450 €
hind: 24 690 € hinnavõit: 240 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#4705A
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100
Hall metallikvärv MOONSTONE,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
17 930 €
hind: 19 150 € hinnavõit: 1 220 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1771
18 906 €
hind: 19 150 € hinnavõit: 244 €
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Hall metallikvärv schiste,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1785
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Must metallikvärv pearl,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
18 906 €
hind: 19 150 € hinnavõit: 244 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1786
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Must metallikvärv pearl,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
18 906 €
hind: 19 150 € hinnavõit: 244 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1787
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
18 906 €
hind: 19 150 € hinnavõit: 244 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1788
18 906 €
hind: 19 150 € hinnavõit: 244 €
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1789
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
18 906 €
hind: 19 150 € hinnavõit: 244 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1790
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Hall metallikvärv schiste,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
18 906 €
hind: 19 150 € hinnavõit: 244 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1772
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Beež safari,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
18 946 €
hind: 19 190 € hinnavõit: 244 €
laos
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1773
18 946 €
hind: 19 190 € hinnavõit: 244 €
laos laos
laos
SANDERO STEPWAY EXTREME ECO-G 100 MY24
Beež safari,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
DACIA SANDERO STEPWAY
#A1696
SANDERO STEPWAY EXPRESSION TCe 90 X-Tronic MY23
Oranž metallikvärv ATACAMA,musta värvi tekstiilpolstri külgedel geomeetriline muster, oranžid õmblused ja Stepway embleem
OLEN HUVITATUD!
18 990 €
hind: 19 970 € hinnavõit: 980 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#4706A
SANDERO STEPWAY EXTREME TCe 90 CVT
Hall metallikvärv MOONSTONE,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
19 340 €
hind: 20 320 € hinnavõit: 980 €
DACIA SANDERO STEPWAY
#4742A
SANDERO STEPWAY EXTREME TCe 90 CVT
Roheline metallikvärv cedar,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
19 340 €
hind: 20 320 € hinnavõit: 980 €
laos
DACIA SANDERO STEPWAY
#4746A
19 340 €
hind: 20 320 € hinnavõit: 980 €
laos laos
laos
SANDERO STEPWAY EXTREME TCe 90 CVT
Must metallikvärv pearl,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
DACIA SANDERO STEPWAY
#4747A
SANDERO STEPWAY EXTREME TCe 90 CVT
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
19 340 €
hind: 20 320 € hinnavõit: 980 €
DACIA JOGGER
#A1776
JOGGER Extreme ECO-G 100 7-s. MY24
Must metallikvärv pearl,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
BRONEERITUD
22 436 €
hind: 22 680 € hinnavõit: 244 €
DACIA JOGGER
#A1777
JOGGER Extreme ECO-G 100 7-s. MY24
Must metallikvärv pearl,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
BRONEERITUD
22 390 €
hind: 22 680 € hinnavõit: 290 €
laos BRONEERITUD
DACIA JOGGER
#A1779
22 436 €
hind: 22 680 € hinnavõit: 244 €
laos laos
JOGGER Extreme ECO-G 100 7-s. MY24
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
DACIA JOGGER
#A1780
JOGGER Extreme ECO-G 100 7-s. MY24
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
22 436 €
hind: 22 680 € hinnavõit: 244 €
DACIA JOGGER
#A1781
JOGGER Extreme ECO-G 100 7-s. MY24
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
22 436 €
hind: 22 680 € hinnavõit: 244 €
DACIA JOGGER
#A1778
JOGGER Extreme ECO-G 100 7-s. MY24
Must metallikvärv pearl,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
17.07.2024
22 436 €
hind: 22 680 € hinnavõit: 244 €
eeldatav
01.07.2024
DACIA JOGGER
#A1793
26 826 €
hind: 27 070 € hinnavõit: 244 €
laos MÜÜDUD
laos
JOGGER Extreme 140 HYBRID 7-s. MY24
Roheline metallikvärv cedar,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
DACIA JOGGER
#A1794
JOGGER Extreme 140 HYBRID 7-s. MY24
Roheline tavavärv lichen,Helehall tekstiilpolster
26 826 €
hind: 27 070 € hinnavõit: 244 €
DACIA JOGGER
#A1795
JOGGER Extreme 140 HYBRID 7-s. MY24
Hall metallikvärv schiste,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
26 826 €
hind: 27 070 € hinnavõit: 244 €
DACIA JOGGER
#A1792
JOGGER Extreme 140 HYBRID 7-s. MY24
Must metallikvärv pearl,Helehall tekstiilpolster
OLEN HUVITATUD!
eeldatav saabumine:
01.07.2024
26 826 €
hind: 27 070 € hinnavõit: 244 €
eeldatav
04.07.2024
RENAULT CLIO
#1129C
19 990 €
hind: 20 380 € hinnavõit: 390 €
laos laos
laos
CLIO techno TCe 90
Must metallikvärv etoile,Musta värvi tekstiilpolster kunstnahast elementidega
OLEN HUVITATUD!
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#A5490
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
BRONEERITUD
18 490 €
hind: 20 570 € hinnavõit: 2 080 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0572C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 500 €
hind: 20 570 € hinnavõit: 2 070 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0987C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 540 €
hind: 20 600 € hinnavõit: 2 060 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0988C
18 540 €
hind: 20 600 € hinnavõit: 2 060 €
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0989C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 540 €
hind: 20 600 € hinnavõit: 2 060 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0990C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
19 150 €
hind: 20 600 € hinnavõit: 1 450 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0991C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 540 €
hind: 20 600 € hinnavõit: 2 060 €
laos
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0992C
18 540 €
hind: 20 600 € hinnavõit: 2 060 €
laos laos
laos
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0574C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Hall tavavärv urban,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 740 €
hind: 20 830 € hinnavõit: 2 090 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0573C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Hall tavavärv urban,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
BRONEERITUD
18 740 €
hind: 20 830 € hinnavõit: 2 090 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0973C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 920 €
hind: 21 020 € hinnavõit: 2 100 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0974C
18 920 €
hind: 21 020 € hinnavõit: 2 100 €
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0975C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 920 €
hind: 21 020 € hinnavõit: 2 100 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0976C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 920 €
hind: 21 020 € hinnavõit: 2 100 €
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0977C
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
18 920 €
hind: 21 020 € hinnavõit: 2 100 €
laos
RENAULT EXPRESS KAUBIK
#0978C
18 920 €
hind: 21 020 € hinnavõit: 2 100 €
LAADIN JUURDE
SINU JÄRGMINE SAMM!
Tagasi üles
EXPRESS VAN EXTRA 1.5 Blue dCi 95
Alpine valge,Grafiithalli värvi tekstiilist istmekatted
OLEN HUVITATUD!
PROOVISÕIT
Broneeri teenindus
LEIA ESINDUS
Mudelid
Teenused
Pakkumised
Firmast
Kontaktid
Susisiekite
Dacia Sotsiaalne
Facebook
© Rael Autokeskus OÜ 2019
Autod kohe saadaval
|
<urn:uuid:7ead8b12-81fc-4df8-b42f-8bbdc6f78ccd>
|
CC-MAIN-2024-26
|
https://dacia.raelautokeskus.ee/modules.php?module=dpwarehouse&language=ET&action=generatePdf&offer=2548&model_id=0
|
2024-06-23T08:04:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00089-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet
| 162,257,359
| 7,764
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.956907
|
ekk_Latn
| 0.970041
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
711,
1533,
2319,
3424,
4103,
4779,
5487,
6275,
6980,
7638,
8271,
8899,
9527,
10155,
10837,
11564,
12280,
13097,
13837,
14574,
15314,
16105,
16849,
17643,
18387,
18674,
18814
] | 0
|
[
0.796875,
0.1953125,
0.00555419921875,
0.0005340576171875,
0.00011539459228515625,
0.00005793571472167969
] |
Ümber järve jooks 5. etapp / Järvamaa Järvede Jooks 2022 Murdmaajooks Tulemused
Koht Nr. Ees-ja perekonnanimi Aasta Klubi
Aeg Kaotus
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.06
VolaSoftControlPdf
Ambla SK
Koht Nr. Ees-ja perekonnanimi Aasta Klubi
Aeg Kaotus
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.06
VolaSoftControlPdf
Ambla SK
Koht Nr. Ees-ja perekonnanimi Aasta
Vola Timing (www.vola.fr) / Msports Pro 2.06
Kaotus
VolaSoftControlPdf
Ambla SK
Klubi
Aeg
|
<urn:uuid:c1ef1d05-db38-48f7-b8c3-720bb304e9c5>
|
CC-MAIN-2023-14
|
https://jarvasport.ee/bw_client_files/jarvasport/public/img/File/2022_Magede_jooks_protokoll.pdf
|
2023-03-23T04:10:37+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-14/subset=warc/part-00000-39c03058-7d78-443d-9984-102329513e3d.c000.gz.parquet
| 392,173,889
| 198
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.984329
|
ekk_Latn
| 0.989202
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
210,
341,
474
] | 1
|
[
0.09033203125,
0.85546875,
0.046142578125,
0.00689697265625,
0.0005340576171875,
0.000164031982421875
] |
Avaleht>Raha/Rahalised nõuded>Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides
Hagi tagamine nõude puhul ELi liikmesriikides
Holland
1 Millised on abinõude eri liigid?
Millised on abinõude eri liigid?
Abinõusid on kaks liiki: esialgse õiguskaitse abinõud ja hagi tagamise abinõud.
Esialgse õiguskaitse abinõusid rakendatakse enne seda, kui asja sisulise lahendamise menetluses tehakse kohtulahend. Otsusega, mille kohus teeb asja sisulise lahendamise menetluses, võidakse esialgse õiguskaitse abinõu kinnitada või tühistada.
Hagi tagamise abinõude eesmärk on tagada, et võlgnik täidab oma kohustused. Need abinõud võimaldavad võlausaldajatel kaitsta end ohu eest, et neile võlgnetavad summad jäävad tasumata.
Kohus võib kehtestada esialgse õiguskaitse abinõud ja hagi tagamise abinõud võlgniku vara suhtes. Võlausaldajal on seaduse järgi õigus enne kohtuotsuse tegemist ja isegi enne menetluse algust taotleda teatavaid abinõusid, mille eesmärk on säilitada õigused, mida on võimalik kasutada alles pärast kohtuotsuse tegemist. Eesmärk on vältida olukorda, kus teine pool muudab võlausaldaja nõudeõiguse illusoorseks, näiteks müües, varjates või kinkides vara või koormates vara pandiõiguse või hüpoteegiga.
1.1 Esialgse õiguskaitse abinõud
Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamine võidakse otsustada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või kohtus käimasolevas asja sisulise lahendamise menetluses.
Abielulahutuse menetluses kehtestatavate esialgse õiguskaitse abinõude kohta kehtivad erieeskirjad.
1.2 Hagi tagamise abinõud
A. Ennetav arestimine ( ) conservatoir beslag
Kohus võib anda võlausaldajale loa võlgniku vara arestida. Eesmärk on tagada vara säilimine kuni võlausaldaja nõudeõiguse tuvastamiseni. Arestimist on nelja liiki.
Arestimine nõuete tasumise tagamiseks ( ). Vara arestitakse pärast seda, kui kohus on teinud otsuse rahalise nõude conservatoire verhaalsbeslagen tasumise kohustuse kohta.
Arestimine vallasasja või kauba üleandmise tagamiseks (
). Sel juhul conservatoir beslag tot afgifte van roerende zaken of levering van goederen
kohaldatakse võlgniku suhtes aresti eesmärgiga tagada vallasasja või kauba omanikule või õigustatud saajale kuuluvate õiguste säilimine.
Kohtuotsuse tegemisele eelnev abieluga seotud arestimine ( ). Abielulahutust, kooselu lõpetamist või varaühisuse lõpetamist conservatoir marital beslag taotlev abikaasa võib taotleda seda liiki arestimist, et vältida ühisvara hulka kuuluva vara kõrvaldamist enne vara jagamist.
Arestimine tõendite säilimise tagamiseks ( ). Seda liiki arestimise eesmärk on kaitsta tõendeid. conservatoir bewijsbeslag
B. Sekvestreerimine
Seda abinõu kasutatakse peamiselt juhtudel, kui on oht, et arestitav vara kõrvaldatakse. Arestimist taotleva isiku taotlusel otsustab kohus, et arestitud või arestitav vara antakse kohtu määratud haldurile hoiule.
Sekvestreerimist saab määrata ka arestimisest eraldi.
C. Halduri määramine
Kohus võib varale, mille omandiõiguse üle käib vaidlus, määrata halduri. Näiteks: käib vaidlus äriühingu nõudeõiguse üle. Äriühingu vara arestimine või sekvestreerimine võib takistada äritegevuse jätkamist. Menetluse ajal võib äriühingu tegevust korraldada haldur.
D. Pitseerimine ja inventuur
Piirkondliku kohtu ( ) loal võib notar pitseerida pärandvara või teatava ühisvara. Advokaat ei ole nõutav. Seda abinõud kasutatakse harva. Seda kantonrechter võivad taotleda näiteks pärijad, elusolev abikaasa või elukaaslane, testamenditäitjad ja isikud, kellel on (piiratud) õigus osale ühisvarast.
Ka taotlus pitseri eemaldamiseks esitatakse piirkondlikule kohtule.
Piirkondlik kohus võib muu hulgas nimetatud isikute taotlusel kohustada notarit tegema inventuuri. Advokaat ei ole nõutav. Selle abinõu eesmärk on teha kindlaks pärandvara suurus (ja väärtus). Taotluse võib esitada koos pitseerimise või pitseri eemaldamise taotlusega. Abinõu rakendamisel koostatakse kõigi pärandvarasse kuuluvate varade ja kohustuste lühike kirjeldus ning vastava taotluse korral hinnatakse vallasvara väärtust. Kui pooled ei suuda sertifitseeritud hindaja(te) määramises kokku leppida, määrab hindaja(d) notar.
1.3 Viivitamatu täitmine
Kohus võib vajaduse korral kõikidel juhtudel kuulutada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks, kui seadusest või kohtuasja laadist ei tulene teisiti. Kui viivitamatu täitmine ei tulene seadusest, peab viivitamatut täitmist taotlema hageja. Kohus ei saa omal algatusel kuulutada otsust viivitamatult täidetavaks. Viivitamatult täidetavaks kuulutatud kohtuotsuse võib täita viivitamata, isegi kui selle kohta esitatakse vastuväide, apellatsioonkaebus või kassatsioonkaebus. Täitekorraldus võib hõlmata kogu kohtuotsust või osa sellest. Kohtuotsust võib täitma asuda ka siis, kui see ei ole kuulutatud viivitamatult täidetavaks, kuid sel juhul peatab apellatsioonkaebuse esitamine täitmise. Kui kohtuotsus on kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib selle täitmist jätkata või isegi alustada pärast otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamist.
2 Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?
2.1 Menetlus
A. Ennetav arestimine
Arestimiseks annab loa esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik. Loa saamiseks esitab taotluse advokaat. Kohtunik võib üldiselt tugineda taotleja argumentidele. Võlgnikku üldjuhul ära ei kuulata. Kohtumäärus antakse tavaliselt samal päeval. Rahalise nõude korral määrab kohtunik summa, mille arestimiseks luba antakse. Kohtunik võib kohustada esitama tagatise, mis katab arestimisest tuleneda võiva kahju.
Arestimise aluseks on kohtumäärus, mille toimetab kätte kohtutäitur. Kui hiljem selgub, et arestimist taotleti mitteõiguspäraselt, võidakse taotlejat kohustada maksma kahjutasu.
Arestimise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu ( ), advokaadi kaasamise tasu ( ) ja kohtutäituri tasud ( ). http://www.rechtspraak.nl/ http://www.advocatenorde.nl/ http://www.kbvg.nl/
ET
B. Sekvestreerimine
Sekvestreerimise kohta annab taotluse alusel määruse ringkonnakohtu kohtunik, kes lahendab esialgse õiguskaitse taotlusi. Võlgnik ja teised huvitatud isikud kuulatakse ära, kui seda ei välista kiireloomulised asjaolud. Sellise määruse peale ei saa kaebust esitada. Kohtunik võib kohustada esitama tagatise. Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik võib määrata sekvestreerimise arestimisest eraldi.
Sekvestreerimise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu ( ), advokaadi kaasamise tasu ( ) ja kohtutäituri tasud. http://www.rechtspraak.nl/ http://www.advocatenorde.nl/
C. Halduri määramine
Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik määrab huvitatud isiku taotluse alusel vaidlusalusele varale halduri. See abinõu ei ole seotud võimaliku arestimisega. Vara arestimine ei piira halduri volitusi. Abinõud võib rakendada nii kinnisvara kui ka vallasvara ja varaliste õiguste suhtes.
Haldamise peamine eesmärk on tagada äriühingu vara jätkuv haldamine sõltumatu kolmanda isiku poolt, näiteks menetluse ajal.
Halduri määramise taotlemise menetlusega kaasnevad sellised kulud nagu kohtu registreerimistasu ( ), advokaadi kaasamise tasu ( ) ja halduri töötasu. http://www.rechtspraak.nl/ http://www.advocatenorde.nl/
D. Esialgse õiguskaitse abinõud
Esialgse õiguskaitse taotlemise menetlus võib toimuda täiesti eraldiseisvalt asja sisulise lahendamise menetlusest ja sellele menetlusele ei pea järgnema sisulise lahendamise menetlust.
Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav ringkonnakohtu kohtunik on pädev vajaduse korral andma määrusi esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise kohta kõigis asjades. Piirkondliku kohtu kohtunikul on pädevus ka asjades, mille kohta ta teeb kohtuotsuse asja sisulise lahendamise menetluses. Tavapärase territoriaalse pädevuse kõrval on täiendav pädevus ka kohtul, kelle tööpiirkonnas abinõud tuleb rakendada. Iga korraldust või keeldu, mida võib taotleda asja sisulise lahendamise menetluses, võib taotleda esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Rahaliste nõuete esitamine võib olla lubatud teatavatel tingimustel (vt punkt 2.2).
Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku osavõtul toimuvas menetluses peab hagejat esindama advokaat. Kostjat võib abistada advokaat. Piirkondliku kohtu kohtuniku osavõtul toimuvas menetluses ei pea menetlusosalisi esindama advokaat. Asja lahendamine toimub suuliselt ja mitteformaalselt. Lahend tehakse tavaliselt mõne nädala jooksul. Kohus võib omal algatusel kuulutada esialgse õiguskaitse abinõu viivitamata rakendatavaks. „Esialgne" tähendab, et lahend on õiguslikult tagasipööratav. Asja sisulise lahendamise menetluses võidakse teha teistsugune lahend.
Selle menetlusega kaasnevad järgmised kulud: kohtu registreerimistasu ( ), kohtutäituri tasud ( ) ja hageja puhul advokaadi kaasamise tasu ( ). http://www.rechtspraak.nl/ http://www.kbvg.nl/ http://www.advocatenorde.nl/
Esialgse õiguskaitse abinõusid võib kehtestada ka asja sisulise lahendamise menetluses ja neid rakendatakse kohtuvaidluse ajal. Taotletav esialgne õiguskaitse peab olema seotud põhimenetluses lahendatava nõudega. Seda menetlust kasutatakse harva.
Lahutusasjades taotletakse esialgse õiguskaitse abinõusid menetluse ajaks ja mõneks ajaks pärast menetlust. Need võivad hõlmata näiteks perekonna kodu, igapäevaseks kasutamiseks mõeldud vara, lapsi ja ühe abikaasa poolt teisele makstavat elatist.
Nende abinõude rakendamiseks esitatakse eraldi taotlus; taotluse võib esitada abielulahutuse menetluse eel, ajal või järel kuni ajani, mil need kaotavad oma tähenduse. Suuline menetlus peab algama hiljemalt kolmandal nädalal pärast taotluse esitamist ja kohtunik teeb otsuse nii kiiresti kui võimalik. Selle menetlusega kaasnevad järgmised kulud: kohtu registreerimistasu ( ) ja advokaadi kaasamise tasu ( http://www.rechtspraak.nl/
). http://www.advocatenorde.nl/
E. Viivitamatu täitmine
Tavalises hagimenetluses võib kohus hageja taotluse alusel kuulutada kogu kohtuotsuse või osa sellest viivitamatult täidetavaks, kui seadusest või kohtuasja laadist ei tulene teisiti. Kohus võib viivitamatu täitmise tingimuseks seada tagatise andmise. Samuti võib kohus omal algatusel lahendi viivitamatult täidetavaks kuulutada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Sama kehtib hagita kohtumenetluse kohta.
2.2 Peamised tingimused
A. Ennetav arestimine
Taotlus peab sisaldama teatavaid andmeid: taotletava arestimise liik ja õigus, millele taotleja tugineb, ning rahalise nõude korral ka selle (maksimaalne) summa. Sõltuvalt arestimise liigist tuleb tõendada ka omastamise ohtu. Kiireloomuline huvi ei ole nõutav.
B. Sekvestreerimine
Arestimise taotleja puhul ei ole kiireloomulisus nõutav. Seevastu esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses peab hagejal olema kiireloomuline huvi.
Omastamise ohtu ei pea tõendama.
C. Halduri määramine
Seda abinõud rakendatakse esialgse õiguskaitse taotlemise menetluse tulemusena, mistõttu hagejal peab olema kiireloomuline huvi. Omastamise ohtu ei pea tõendama.
D. Esialgse õiguskaitse abinõud
Esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses peab hagejal olema kiireloomuline huvi; kohus kaalub menetlusosaliste huve ja lahendiga tagatakse esialgne õiguskaitse. Hageja kiireloomuline huvi ei pea seisnema kostjaga seotud asjaoludes. Nõue võib olla vaidlustatud või vaidlustatav. Rangemad nõuded kehtivad seoses rahaliste nõuete vastuvõetavusega esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses. Hageja kiireloomulist huvi kontrollitakse põhjalikult; huvide kaalumisel tuleb arvesse võtta ka tagasimaksmise võimatust, mis võib kaasa tuua esialgsest õiguskaitsest keeldumise. Kõikides ringkonnakohtutes saab kauba tarnimise ja/või teenuste osutamise lepingust tulenevate vaidlustamata või mõistlikult vaidlustamatute nõuete alusel algatada esialgse sissenõudemenetluse.
Vaidlustatavuse ja kiireloomulisuse nõuet ei kohaldata esialgse õiguskaitse abinõude puhul, mida taotletakse teistes sisulise lahendamise menetlustes ja abielulahutuse menetlustes. Ka omastamise oht ei ole nõutav eeldus.
E. Viivitamatu täitmine
Ei ole kohaldatav.
3 Abinõude ese ja laad
Hagi tagamise abinõude eesmärk on säilitada või olukord ja seeläbi säilitada õigused (õiguskaitsele). Esialgse õiguskaitse abinõude de facto de jure eesmärk on luua või olukord enne asja sisulise lahendamise menetlustes lahendi tegemist. de facto de jure
3.1 Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?
A. Ennetav arestimine
Põhimõtteliselt on võimalik arestida iga liiki vara, välja arvatud avalike teenuste osutamiseks vajalikku vara ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Wetboek van ) artiklites 447, 448 ja 712 loetletud vara. Arestida ei saa palka ega muid perioodilisi makseid. Arestida saab piiratud õigust või Burgerlijke Rechtsvordering osa varast. Sellise vara arestimisel kohaldatakse arestimise eeskirju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 707). mutatis mutandis
B. Sekvestreerimine
Vallasasjad, mis ei ole registreeritud vara.
C. Halduri määramine
Igasugune vara, mille kuuluvuse üle on vaidlus.
D. Esialgse õiguskaitse abinõud
Iga liiki vara võib olla nõude esemeks esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või esialgse nõude esemeks asja sisulise lahendamise menetluses.
E. Viivitamatu täitmine
Ei ole kohaldatav.
3.2 Milline on selliste abinõude mõju?
A. Ennetav arestimine
Arestimise tagajärg on arestitud vara külmutamine. Isik, kelle vara on arestitud, ei või seda enam müüa, kinkida, koormata, välja üürida jne. Vara käsutamise võimatus on suhteline: see kehtib ainult seoses arestimise taotlejaga. Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral peab kolmas isik, kelle valduses on võlgniku vara, hoiduma edasiste maksete tegemisest ja vara üleandmisest. Heauskne kolmandast isikust omandaja on siiski teatavatel tingimustel kaitstud. Kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral peab kolmas isik, kelle valduses on võlgniku vara, deklareerima, milline võlgniku vara tema valduses on. Arestitud vara kõrvaldamine on karistatav.
B. Sekvestreerimine
Sekvestreeritud vara kõrvaldamine on karistatav.
C. Halduri määramine
Vara haldamine antakse üle haldurile.
D. Esialgse õiguskaitse abinõud
Täitmine tagatakse sageli perioodiliste trahvide abil.
3.3 Kui kaua sellised abinõud kehtivad?
A. Ennetav arestimine
Arestimiseks loa andmisel peab kohus alati määrama tähtaja, mille jooksul tuleb esitada hagiavaldus põhimenetluse algatamiseks. Kui põhimenetlust ei ole veel algatatud, määrab kohus arestimise loas põhimenetluse algatamiseks tähtaja, mille pikkus on vähemalt kaheksa päeva. Põhimenetlusena käsitatakse vaid menetlust, mille eesmärk on saada täitekorraldus selle nõude tasumiseks, millega seoses arestimist kohaldati. Vahepealsel ajal võib kohus arestimise tühistada selle isiku taotlusel, kelle vara suhtes arestimist kohaldati, või muu huvitatud isiku taotlusel. Kohtu määratud tähtaja ületamisel arestimise loa kehtivus lõpeb.
Arestimine muutub täitmisele pööratavaks kohe, kui arestimise taotleja on saanud täidetava täitekorralduse ja see on võlgnikule (ja kolmanda isiku valduses oleva vara arestimise korral kolmandale isikule) kätte toimetatud.
Arestimise loa kehtivus lõpeb, kui põhimenetluses esitatud nõuet ei rahuldata ja rahuldamata jätmise otsust ei saa enam vaidlustada. Arestimine võidakse võlgniku taotlusel tühistada.
B. Sekvestreerimine
Esialgse õiguskaitse taotlusi lahendav kohtunik võib sekvestreerimise tühistada esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses iga huvitatud menetlusosalise taotluse alusel. Vajaduse korral määrab kohtunik, kellele vara hoiulevõtja peab vara üle andma. Sekvestreerimise aluseks oleva arestimise tühistamise tulemusena tühistatakse ka sekvestreerimine. Seejärel annab hoiulevõtja vara üle isikule, kelle suhtes arestimist kohaldati. Kui isik, kellel on varale õigus, on tehtud kindlaks lõpliku või viivitamatult täidetava kohtuotsusega, annab hoiulevõtja vara üle sellele isikule.
C. Halduri määramine
Kui põhimenetluse nõuet ei ole kohtule veel esitatud, tuleb see esitada kohtu määratud tähtaja jooksul. Haldamine lõpeb, kui see tähtaeg ületatakse. Kui isik, kellel on varale õigus, on tehtud kindlaks lõpliku või viivitamatult täidetava kohtuotsusega, annab haldur vara üle sellele isikule. Haldamine tühistatakse menetlusosaliste ühise otsuse alusel või esialgse õiguskaitse taotlusi lahendava kohtuniku poolt ühe menetlusosalise taotluse alusel.
D. Esialgse õiguskaitse abinõud
Esialgse õiguskaitse abinõusid rakendatakse kuni ajani, mil kohus teeb otsuse asja sisulise lahendamise menetluses.
Kohtunik võib ka esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses piirata esialgse õiguskaitse abinõude kehtivuse aega või seada abinõude rakendamise tingimuseks, et teatava tähtaja jooksul algatatakse asja sisulise lahendamise menetlus. Asja sisulise lahendamise menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude kehtivus lõpeb ka siis, kui põhimenetlus lõpetatakse enne tähtaega.
Abielulahutuse menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõud võivad jääda jõusse mõneks ajaks pärast abielu lahutamist. Neid abinõusid võidakse muuta või tühistada. Enne abielulahutuse menetlust määratud esialgse õiguskaitse abinõude kehtivus lõpeb, kui abielu lahutamise avaldust ei esitata nelja nädala jooksul pärast esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise otsust.
E. Viivitamatu täitmine
Apellatsioonikohus võib täitmise peatada. Peatamise otsus võidakse teha ka täitemenetluses.
4 Kas abinõu kohta saab esitada kaebuse?
Üldreeglid
Kohtulahendi kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.
Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti tagaseljaotsus, võib esitada vastuväite tagaseljaotsuse teinud kohtule nelja nädala jooksul (algus muutuv).
Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti kohtulahend, võib esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtule kolme kuu jooksul arvates otsuse kuupäevast (summade puhul, mis ületavad 1750 eurot).
Menetlusosaline, kelle kahjuks tehti kohtulahend, võib esitada kassatsioonkaebuse Madalmaade ülemkohtule ( ) kolme kuu Hoge Raad der Nederlanden jooksul arvates esimeses, kõrgemas või apellatsiooniastmes tehtud otsuse kuupäevast.
Kohtumääruse peale saab esitada apellatsioonkaebuse apellatsioonikohtule või kassatsioonkaebuse Madalmaade ülemkohtule.
Apellatsioonkaebuse esitab hageja ja menetluses osalenud huvitatud isik kolme kuu jooksul arvates kohtulahendi kuupäevast ning muu huvitatud isik kolme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil lahend talle teatavaks tehti.
Kassatsioonkaebuse saavad esitada mõnes eelmise astme kohtumenetluses osalenud isikud kolme kuu jooksul arvates kohtulahendi kuupäevast.
Need õiguskaitsevahendid peatavad täitmise, kui kohtulahendit ei kuulutatud viivitamatult täidetavaks.
A. Ennetav arestimine
Arestimise luba ei saa edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 700 lõige 2). Arestimist taotlev isik võib esitada apellatsioonkaebuse ja seejärel kassatsioonkaebuse taotluse rahuldamata jätmise peale.
B. Sekvestreerimine
Kui arestimist taotleva isiku taotlusel on antud kohtumäärus sekvestreerimise kohta, ei saa seda määrust edasi kaevata.
Taotleja võib esitada apellatsioonkaebuse ja seejärel kassatsioonkaebuse taotluse rahuldamata jätmise peale.
Esialgse kohtumääruse kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.
C. Halduri määramine
Kohtumääruse kohta, millega varale määratakse haldur, võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse.
D. Esialgse õiguskaitse abinõud
Esialgse õiguskaitse taotlemise menetluses või asja sisulise lahendamise menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude kohta võib esitada vastuväite, apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse. Abielulahutuse menetluses määratud esialgse õiguskaitse abinõude peale ei saa esitada apellatsioonkaebust ega kassatsioonkaebust.
E. Viivitamatu täitmine
Kui kohtuotsust ei ole kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib viivitamatu täitmise otsust taotleda apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses või täitemenetluses. Kui kohtuotsus on kuulutatud viivitamatult täidetavaks, võib apellatsioonkaebust lahendav kohtunik täitmise peatada. Kassatsioonkaebuse puhul seda teha ei saa. Peatamise otsus võidakse teha ka täitemenetluses.
Viimati uuendatud: 01/10/2019
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.
|
<urn:uuid:6a9fb1cc-b667-4467-a824-3e7b5fb01c0e>
|
CC-MAIN-2020-50
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=78&idCountry=nl&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2020-11-29T19:51:01+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-50/subset=warc/part-00067-8431e8c9-c763-4c27-b286-ba1dd7e2631e.c000.gz.parquet
| 210,086,958
| 8,337
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5929,
12901,
19066,
21035
] | 0
|
[
0.37109375,
0.37109375,
0.177734375,
0.07470703125,
0.004974365234375,
0.001129150390625
] |
EELMÄNG
Laul
-
-
-
2. VAHEMÄNG
Vanaemale Laura Linnaks
eelmäng
1. Kriibib tee - kare jalge all, mähkub ümber hall mürast, tolmust sall. Valguskiirt varjab kalk betoon, ümber kivist loor oma haarde koob.
I vahemäng
2. Mõni samm jäänud minna siit, vihmast märg on niit, kuulda vilja viit. Tuulenaer keerleb üle mäe; varjuks ette käe taamal talu näen.
refr. Kus päev veel kingib viimset valgust, seal laotust peidab udu pehme siid ja kaugelt paistab vana korstna suits - lävel memm, ootus silmades.
II vahemäng
3. Linnad täis maju jahedaid, kurbi tänavaid, pilke karedaid. Tule nüüd, tule koju sa, aias ootavad, sõstrad punavad.
refr. Kus päev veel kingib viimset valgust, seal laotust peidab udu pehme siid ja kaugelt paistab vana korstna suits lävel memm, ootus südames.
Kus päev veel kingib viimset valgust, siin laotust peidab udu pehme siid ja kaugelt paistab vana korstna suits lävel memm, rõõm on silmades.
järelmäng
© Matis Leima
|
<urn:uuid:6b7499e5-3251-4ad9-89eb-f0820dd04a89>
|
CC-MAIN-2023-40
|
http://matis.leima.ee/wp-content/uploads/2015/07/Vanaemale2.pdf
|
2023-09-28T20:05:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00056-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 32,398,474
| 426
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.980333
|
ekk_Latn
| 0.979235
|
[
"unknown",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
22,
951
] | 1
|
[
0.0002422332763671875,
0.56640625,
0.427734375,
0.005950927734375,
0.00010156631469726562,
0.00006866455078125
] |
Početna stranica>Sudski postupci>Kazneni predmeti>Pravosudna suradnja>Uzimanje u obzir prethodnih osuđujućih presuda Varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmine Početna stranica>Sudski postupci>Kazneni predmeti>Pravosudna suradnja>Uzimanje u obzir prethodnih osuđujućih presuda Varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmine Početna stranica>Sudski postupci>Kazneni predmeti>Pravosudna suradnja>Uzimanje u obzir prethodnih osuđujućih presuda
Češka
Tšehhi Vabariigi karistusregistriamet ( ) Rejstřík trestů České republiky
Aadress:
Soudní 1
140 66 Praha 4
Telefon: +420 244 006 111
Faks: +420 244 006 260
E-post: [email protected]
Veebisait: http://portal.justice.cz/Justice2/Soud/soud.aspx?o=203&j=213&k=2027%20
Tšehhi Vabariigi Justiitsministeerium ( ) Ministerstvo spravedlnosti České republiky
Aadress:
Vyšehradská 16 128 10 Praha 2
Telefon: +420 221 997 111
Faks: +420 224 919 927
E-post: [email protected]
Veebisait: http://portal.justice.cz/Justice2/MS/ms.aspx?o=23&j=33
Viimati uuendatud: 09/07/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
HR
|
<urn:uuid:2df2a2cd-32bf-4bdf-92bc-de1fb522d0c9>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=hr&clang=et&idTaxonomy=95&idCountry=cz&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2020-01-18T07:08:51+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 358,846,876
| 601
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.995959
|
ekk_Latn
| 0.995959
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1502
] | 1
|
[
0.31640625,
0.62890625,
0.0478515625,
0.0045166015625,
0.000469207763671875,
0.000141143798828125
] |
Avaleht>Otsige õigusvaldkonna spetsialisti>Õigustõlkijad/-tõlgid
Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change
Õigustõlkijad/-tõlgid
Poola
See jaotis aitab leida õigustõlkijat või -tõlki Poolas.
Millist teavet Poola tõlkijate andmebaas pakub?
Poolas on:
Poola vandetõlkide ja tõlkijate (tłumaczy przysięgłych) nimekiri, mille omanikuks on Poola Justiitsministeerium Poola vandetõlkide
Tõlkijate ja tõlkide andmebaas, mida haldab (Stowarzyszenie Tłumaczy Polskich) Poola Tõlkide Liit Tõlkijate ja tõlkide
Kas juurdepääs Poola tõlkijate andmebaasile on tasuta?
Jah, juurdepääs mõlemale andmebaasile on . tasuta
Kuidas otsida õigustõlkijat Poolas
Vandetõlkide andmebaas
Vandetõlkide andmebaasist on võimalik tõlkijat järgmiste märksõnade abil: otsida perekonnanimi
tõlke liik linn
keel
Tõlkijate ja tõlkide andmebaas
Tõlkijate ja tõlkide andmebaasist on võimalik tõlki järgmiste märksõnade abil: otsida perekonnanimi
linn keel
eriala (suuline tõlge, kirjanduse tõlge, õigustõlge).
Viimati uuendatud: 28/04/2015
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
poola keel
ET
|
<urn:uuid:678019b4-cb13-4921-8489-cf9f1261f0c5>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=116&idCountry=pl&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2020-01-18T07:00:30+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 349,941,594
| 665
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999941
|
ekk_Latn
| 0.999941
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1562
] | 2
|
[
0.041015625,
0.40234375,
0.515625,
0.0390625,
0.002044677734375,
0.0003833770751953125
] |
Ohutuskaart vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31
Trükkimiskuupäev 11.11.2020
Läbi vaadatud: 11.11.2020
Versiooni number 3
1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine
* 1.1 Tootetähis
* Kaubanduslik nimetus:
FALU FASAD
* Artikkel: 56, 552__, 554__, 555__, 560__ - 569__ · 1.2 Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata
C Tarbijakasutus
* Olelusringi etapp
PW Laialdane kasutus kutsetöös
SU21 Tarbija kasutusalad: kodumajapidamine / üldsus / tarbijad
* Kasutusvaldkond
SU22 Kutsealased kasutusalad: avalik sektor (haldus, haridus, meelelahutus, teenindus, käsitöö)
* Aine/preparaadi kasutamine
* Kemikaalikategooria PC9a Pinnakatted ja värvid, vedeldid, värvieemaldid
Värv
* 1.3 Andmed ohutuskaardi tarnija kohta
Falu Vapen Färg AB Box 7033 S-791 07 FALUN
*Tootja/Tarnija:
Tel. +46 (0)23 705 740
www.faluvapen.se [email protected]
* Lähemat informatsiooni saab: Product safety department.
* 1.4 Hädaabitelefoninumber Akuutsed juhtumid: Helistage 112, paluge teavet mürgistuse kohta.
2. JAGU: Ohtude identifitseerimine
* 2.1 Aine või segu klassifitseerimine
Toode ei kuulu CLP (ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamist käsitleva) määruse alusel klassifitseerimisele.
* Klassifikatsioon vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008
* 2.2 Märgistuselemendid
* Ohupiktogrammid Kehtiv
* Märgistus vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 Kehtiv
* Tunnussõna Kehtiv
* Lisainformatsioon:
* Ohulaused Kehtiv
EUH208 Sisaldab 5-kloro-2-metüül-isotiasool-3(2H)-ooni ja 2-metüülisotiasool-3(2H)-ooni ning magneesiumkloriidi ja magneesiumnitraadi segu, 3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat. Võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni.
Sisaldab biotsiide: 3-jodo-2-propünüülbutüülkarbamaat
EUH211 Hoiatus! Pihustamisel võivad tekkida ohtlikud sissehingatavad piisad. Pihustatud ainet või udu mitte sisse hingata.
* 2.3 Muud ohud
* PBT:
Ei ole kohaldatav.
* Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine
* vPvB: Ei ole kohaldatav.
*
*
EE
*
*
*
*
*
Ohutuskaart vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31
Trükkimiskuupäev 11.11.2020
Läbi vaadatud: 11.11.2020
Versiooni number 3
Kaubanduslik nimetus: FALU FASAD
(Jätkub lehel 1)
10-<25%
3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta
* 3.2 Keemiline iseloomustus: Segud
* Kirjeldus: Segu allpool loetletud ohutute lisanditega substantsidest.
* Ohtlikud koostisosad:
CAS: 13463-67-7 titaandioksiid [pulbrina, mis sisaldab vähemalt 1 % ulatuses osakesi, mille
Carc. 2, H351
EINECS: 236-675-5 aerodünaamiline läbimõõt on≤ 10 μm]
* Lisainformatsioon: Loetletud riskitunnuste sõnaline kuju vastab osale 16.
4. JAGU: Esmaabimeetmed
* 4.1 Esmaabimeetmete kirjeldus
* Pärast nahale sattumist: Üldiselt toode ei ärrita nahka.
* Pärast sissehingamist: Tagage värske õhk; kaebuste korral konsulteerige arstiga.
* Pärast silma sattumist: Loputage avatud silm mõne minuti jooksul jooksva vee all.
* 4.2 Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju Täiendav oluline teave puudub.
* Pärast allaneelamist: Kui sümptomid säilivad, konsulteerige arstiga.
* 4.3 Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta
Täiendav oluline teave puudub.
5. JAGU: Tulekustutusmeetmed
* 5.1 Tulekustutusvahendid
*
* Sobivad kustutusained: Kasutage ümbritsevate tingimustega sobivaid tulekustutusmeetodeid.
* 5.3 Nõuanded tuletõrjujatele
5.2 Aine või seguga seotud erilised ohud Täiendav oluline teave puudub.
* Kaitsevarustus: Erilised meetmed pole nõutavad.
6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda
* 6.1 Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras Pole nõutav.
Lahjendage suure kogusega vett.
* 6.2 Keskkonnakaitse meetmed:
Ei tohi sattuda kanalisatsiooni / pinnasele või krundivette.
Absorbeerige vedelikku siduva materjaliga (liiv, diatomiit, happesidujad, universaalsed sidujad, saepuru).
* 6.3 Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid:
* 6.4 Viited muudele jagudele
Informatsiooni isikliku kaitsevarustuse kohta vaadake osas 8.
Informatsiooni ohutu kasutamise kohta vaadake osas 7.
Informatsiooni käitlemise kohta vaadake osas 13.
7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine
* 7.1 Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud
* Informatsioon tule- ja plahvatusvastase kaitse kohta: Erilised meetmed pole nõutavad.
Korrektse kasutamise korral ei ole tarvis erilisi ettevaatusabinõusid pole tarvis.
* 7.2 Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused
*
* Hoiustamine:
* Säilitusaeg 24 kuud +5° - +30°C.
Nõudmised ladudele ja anumatele: Ei ole erilisi nõudeid.
* Informatsioon koos hoiustamise kohta: Pole nõutud.
* Lähem informatsioon hoiustamistingimuste kohta: Kaitsta külma eest.
*
Ohutuskaart vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31
Trükkimiskuupäev 11.11.2020
Läbi vaadatud: 11.11.2020
Versiooni number 3
Kaubanduslik nimetus: FALU FASAD
* 7.3 Erikasutus Täiendav oluline teave puudub.
8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse
* Lisainformatsioon tehniliste seadmete kohta: Rohkem andmeid pole; vaadake punkt 7.
* 8.1 Kontrolliparameetrid
Toode ei sisalda olulisel hulgal kriitiliste väärtustega materjale, mis vajavad järelevalvet töökohas.
* Töökohas järelevalvatavad koostisained piirväärtustega:
* Lisainformatsioon: Nimekirjad kehtivad valmistamise ajal, mil kasutatakse alusdokumendina.
* 8.2 Kokkupuute ohjamine
* Üldised kaitse- ja hügieenimeetmed: Enne pause ja töö lõpetamisel peske käed.
* Isiklik kaitsevarustus:
* Hingamisteede kaitse: Pole nõutav.
Kontrollige enne igat kasutust kaitsekinnaste seisund.
* Käte kaitsmine:
Kinnaste materjal peab olema läbitungimatu ja vastupidav toote/ substantsi/ preparaadi suhtes.
Kinda materjali valik tuginedes läbitungivuse aegadele, difusiooni ja degradeerimisnäitajatele
Puuduvate testide tõttu ei saa tootele/ preparaadile/ kemikaalide segule anda mingeid soovitusi kindamaterjali kohta.
* Kinnaste materjal
* Kinnaste materjali läbitungimisaeg
Sobivate kinnaste valik ei sõltu mitte üksnes materjalist, vaid samuti ka kvaliteedimärgistusest ning erineb erinevate tootjate puhul. Kuna toode on mitmest substantsist koosnev preparaat, ei saa kinnaste materjali vastupidavust kalkuleerida ette ning seepärast tuleb neid enne kasutust kontrollida.
Täpse läbitungimisaega on määranud kaitsekinnaste tootja ning see tuleb järgida.
* Silmakaitse: Täitmise ajal soovitatav kaitseprillide kandmine
* Püsivaks kontaktiks sobivad järgnevatest materjalidest valmistatud kindad: Butüülkummist, BR
* Kehakaitse: Kandke sobivat kaitseriietust
(Jätkub lehel 2)
Ohutuskaart
vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31
Trükkimiskuupäev 11.11.2020
Läbi vaadatud: 11.11.2020
Versiooni number 3
Kaubanduslik nimetus: FALU FASAD
10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime
* 10.1 Reaktsioonivõime Täiendav oluline teave puudub.
* Termiline lagunemine / välditavad tingimused:
* 10.2 Keemiline stabiilsus
Lagunemist ei esine, kui kasutatakse vastavalt spetsifikatsioonidele.
* 10.4 Tingimused, mida tuleb vältida Täiendav oluline teave puudub.
* 10.3 Ohtlike reaktsioonide võimalikkus Ei ole teada ohtlikke reaktsioone.
* 10.5 Kokkusobimatud materjalid: Täiendav oluline teave puudub.
* 10.6 Ohtlikud lagusaadused: Toote ohtlikku lagunemist ei ole teada.
11. JAGU: Teave toksilisuse kohta
* 11.1 Teave toksikoloogiliste mõjude kohta
* Akuutne toksilisus Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
* LD/LC50 väärtused klassifitseerimiseks:
ATE (Kasutatava ägeda mürgisuse hinnangu)
Sissehingamisel LC50/4 h <37,5 mg/l (rat)
13463-67-7 titaandioksiid [pulbrina, mis sisaldab vähemalt 1 % ulatuses osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on ≤ 10 μm]
Suuliselt
LD50 >20.000 mg/kg (rat)
Nahal
LD50 >10.000 mg/kg (rabbit)
Sissehingamisel LC50/4 h >6,82 mg/l (rat)
* Peamine ärritav efekt:
* Rasket silmade kahjustust/ärritust põhjustav
* Nahka söövitav/ärritav Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
* Hingamisteede või naha ülitundlikkust põhjustav
* Kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised mõjud
* Kantserogeensus Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
* Mutageensus sugurakkudele Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
(Jätkub lehelt 5)
EE
*
Ohutuskaart vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31
Trükkimiskuupäev 11.11.2020
Läbi vaadatud: 11.11.2020
Versiooni number 3
Kaubanduslik nimetus: FALU FASAD
(Jätkub lehel 4)
* Reproduktiivtoksilisus Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
* Sihtorgani suhtes toksilised – ühekordne kokkupuude
* Sihtorgani suhtes toksilised – korduv kokkupuude
* Hingamiskahjustus Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
12. JAGU: Ökoloogiline teave
* 12.1 Toksilisus
* 12.2 Püsivus ja lagunduvus Täiendav oluline teave puudub.
* Veetoksilisus: Täiendav oluline teave puudub.
* 12.3 Bioakumulatsioon Täiendav oluline teave puudub.
* Täiendav keskkonnaalane informatsioon:
* 12.4 Liikuvus pinnases Täiendav oluline teave puudub.
* Üldised märkused:
* 12.5 Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine
Vee ohtlikkusklass 1 (Saksa eeskirjad) (Enesehinnang): kergelt ohtlik vee jaoks Lahjendamata toode või selle suured kogused ei tohi sattuda krundivetesse, vooluveekogudesse või kanalisatsioonisüsteemi.
* PBT: Ei ole kohaldatav.
* 12.6 Muud kahjulikud mõjud Täiendav oluline teave puudub.
* vPvB: Ei ole kohaldatav.
13. JAGU: Jäätmekäitlus
* 13.1 Jäätmetöötlusmeetodid
* Soovitused Ei tohi käidelda koos olmeprügiga. Toode ei tohi sattuda kanalisatsioonisüsteemidesse.
* Euroopa jäätmekataloog
HP7 Kantserogeenne
* Puhastamata pakend:
* Soovitatavad puhastusagendid: Vesi, vajaduse korral koos puhastusainetega.
* Soovitused: Käitlemine peab toimuma vastavalt ametlikele eeskirjadele.
Ohutuskaart vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31
Trükkimiskuupäev 11.11.2020
Läbi vaadatud: 11.11.2020
Versiooni number 3
Kaubanduslik nimetus: FALU FASAD
(Jätkub lehel 5)
* UN "Model Regulation":
Kehtiv
15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid
* 15.1 Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid
* Directiva 2012/18/UE
* Nimetatud ohtlikud ained - I LISA Ükski koostisaine ei ole nimekirjas.
* Direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes - II Lisa
Ükski koostisaine ei ole nimekirjas.
* 15.2 Kemikaaliohutuse hindamine: Kemikaaliohutuse hindamist ei ole läbi viidud.
16. JAGU: Muu teave
Käesolev informatsioon põhineb meie praegustele teadmistele. Siiski ei garanteeri see mõningaid spetsiifilisi tooteomadusi ning ei kehtesta õiguslikult kehtivaid lepingulisi suhteid.
*Vastavad tunnused
H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe.
* SDS-d väljastav amet: Product safety department.
* Lühendid ja akronüümid:
* Kontaktisik: Mr. Borgström
ADR: Accord européen sur le transport des marchandises dangereuses par Route (European Agreement concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Road)
IATA: International Air Transport Association
IMDG: International Maritime Code for Dangerous Goods
GHS: Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals
ELINCS: European List of Notified Chemical Substances
EINECS: European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances
CAS: Chemical Abstracts Service (division of the American Chemical Society)
LC50: Lethal concentration, 50 percent
VOC: Volatile Organic Compounds (USA, EU)
LD50: Lethal dose, 50 percent vPvB: very Persistent and very Bioaccumulative
PBT: Persistent, Bioaccumulative and Toxic
Carc. 2: Kantserogeensus – 2. kategooria
* * Kuupäev võrreldud eelmise muudetud versiooniga.
|
<urn:uuid:7d52d86d-0c7c-460b-9c25-1091decb31f9>
|
CC-MAIN-2021-17
|
https://hansavarv.ee/wp-content/uploads/2017/09/fasadfarg_safety_est_2020.pdf
|
2021-04-20T19:52:37+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-17/subset=warc/part-00200-74237c22-0523-49c6-9e5a-6b4aa471a042.c000.gz.parquet
| 397,775,548
| 4,975
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999659
|
ekk_Latn
| 0.999948
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2100,
4795,
6635,
8533,
10305,
12208
] | 1
|
[
0.181640625,
0.51171875,
0.212890625,
0.08203125,
0.0106201171875,
0.0032501220703125
] |
Avaleht>Teie õigused>Kuriteoohvrid>Hüvitamine>Kahju sissenõudmine kuriteo toimepanijalt
Kahju sissenõudmine kuriteo toimepanijalt
Küpros
Kuidas nõuda kohtumenetluse (kriminaalmenetluse) käigus kuriteo toimepanijalt kahju sisse või nõuda temalt muud moodi hüvitamist/heastamist ning kellele tuleks selline nõue adresseerida?
Kriminaalkohus on pädev määrama kuriteoohvrile kriminaalmenetluse raames piiratud summas hüvitise, tingimusel et süüdistatav mõistetakse süüdi. Seda on tehtud siiski väga harva ja viimastel kümnenditel ei ole seda üldse tehtud.
Seda arvesse võttes on ohvril sellistel juhtudel õigus esitada hüvitise taotlemiseks teo toimepanija vastu hagi tsiviilmenetluses.
Millises kriminaalmenetluse etapis peaksin ma oma nõude esitama?
Nõue tuleks esitada pärast kriminaalmenetluse lõppu tsiviilhagi vormis. Tuleb märkida, et tsiviilhagi on kriminaalmenetlusest sõltumatu ja eraldatud. Mida võin ma oma nõudes taotleda ja kuidas nõue vormistada (kas tuleb märkida kogusumma ja/või täpsustada konkreetne kahju, saamata jäänud tulud ja intressid)?
Võite nõuda hüvitist mis tahes kantud kahju eest, märkides ära kahju liigi, nagu kehavigastus, valu ja kannatused, saamata jäänud tulu ja seadusjärgne intress.
Kas selliste nõuete esitamiseks on olemas erivormid?
Jah, hagiavaldus. See vorm tuleks täita kohtu kantseleis. Hagiavaldus võib sisaldada kas nõude esitaja kogu nõuet või nõude lühiülevaadet, millele järgneb hiljem nõude põhjalikum kirjeldus.
Millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
Nõuet toetavad tõendid on tõendid, mis tõendavad kantud kahju.
Kas mul tuleb nõude esitamise korral tasuda kohtu- või muud kulud?
Jah, nõudega seotud teenustega kaasnevad lõivud ja kulud, mis sõltuvad nõutava hüvitise suurusest.
Kas mul on võimalik saada enne kohtumenetlust ja/või selle ajal õigusabi? Kas mul on võimalik saada õigusabi ka juhul, kui ma ei ela riigis, kus kohtumenetlus toimub?
Teil on võimalik saada õigusabi igas menetlusetapis, tingimusel et Teil on abi saamise õigus, st Te vastate seaduses sätestatud kriteeriumidele. Tsiviilasjade menetlemisel antakse õigusabi seoses inimõiguste rikkumisega seaduses kindlaks määratud konventsioonide alusel. Õigusabi hõlmab tasuta konsultatsioone, abistamist ja esindamist ning seda antakse ka teistes riikides elavatele isikutele.
Millisel juhul võib kriminaalkohus minu nõude kuriteo toimepanija vastu tagasi lükata või selle üle otsustamisest keelduda?
Ei kohaldata – vt eespool.
Kas ma saan sellise otsuse edasi kaevata või kas mul on muid võimalusi nõuda kahju hüvitamist/heastamist?
Ei kohaldata – vt eespool.
Juhul kui kohus mõistab mulle välja kahjuhüvitise, siis kuidas saan ma tagada, et kohtuotsus pööratakse kuriteo toimepanija vastu täitmisele, ja millist abi võin ma selle tagamiseks saada?
Et tagada hüvitise saamiseks kohtuotsuse täitmisele pööramine, esitatakse kohtuotsus teo toimepanijale, kes peab seda täitma. Kohtuotsuse täitmata jätmise korral võib nõude esitaja (ohver) algatada täitemenetluse, et kohustada teo toimepanijat otsust täitma.
Viimati uuendatud: 23/07/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:a2a790eb-758c-4e44-a1fd-ee0c91008553>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=494&idCountry=cy&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2020-01-25T00:22:03+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 350,530,248
| 1,419
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
ekk_Latn
| 0.999991
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3541
] | 1
|
[
0.08251953125,
0.4609375,
0.392578125,
0.05859375,
0.00494384765625,
0.000713348388671875
] |
EUROOPA KOHTU OTSUS
30. september 1975 *
Liikumisvabadus – Võõrtöötaja – Surm – Perekond – Liikmesriigi kodanikega võrdne kohtlemine – Sotsiaalsed soodustused – Ulatus
(Nõukogu määruse nr 1612/68 artikli 7 lõige 2)
[...]
Kohtuasjas 32/75,
mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Cour d'appel de Paris' (apellatsioonikohus) esitatud taotlus, millega soovitakse saada vaidluses järgmiste poolte vahel:
Anita Cristini, Eugenio Fiorini lesk, elukoht Vénissieux, Prantsusmaa,
ja
Société nationale des chemins de fer français, asukoht Pariis,
eelotsust nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612/68 (töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires) (EÜT L 257, 19.10.1968) artikli 7 lõike 2 tõlgendamise kohta,
EUROOPA KOHUS,
koosseisus: president R. Lecourt, kodade esimehed J. Mertens de Wilmars ja Mackenzie Stuart, kohtunikud A. M. Donner, R. Monaco, P. Pescatore, H. Kutscher, M. Sørensen (ettekandja) ja A. O'Keeffe,
kohtujurist: A. Trabucchi
kohtusekretär: A. Van Houtte,
on teinud järgmise
otsuse
[...]
* Kohtumenetluse keel: prantsuse
1. Cour d'appel de Paris palus oma 14. märtsi 1975. aasta otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse sama kuu 21. kuupäeval, EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel otsustada, kas sooduskaart, mida Société nationale des chemins de fer français (edaspidi „SNCF") suurtele peredele annab, kujutab endast liikmesriikide töötajate jaoks „sotsiaalset soodustust" Euroopa Ühenduste Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires (EÜT L 257, 19.10.1968) artikli 7 tähenduses.
2. Eelotsuse taotlemise otsusest selgub, et põhikohtuasi puudutab keeldumist, millega SNCF vastas sellise sooduskaardi taotlusele, mille esitas Prantsusmaal elav Itaalia kodanik, kelle samuti Itaalia kodakondsusega mees töötas Prantsusmaal, kus ta tööõnnetuses hukkus, jättes endast maha lese ja neli alaealist last.
3. Taotlusele vastati taotleja kodakondsuse tõttu keeldumisega Prantsuse õigusnormide alusel, mis näevad ette, et suure pere sooduskaarti antakse põhimõtteliselt ainult Prantsuse kodanikele ning välismaalastele võib seda anda ainult juhul, kui nende päritoluriik on sõlminud Prantsusmaaga selles konkreetses valdkonnas vastastikuse lepingu, mida Itaalia ei ole teinud.
4. Prantsusmaa 29. oktoobri 1921. aasta seaduses, mida on muudetud 24. detsembri 1940. aasta seadusega ja 3. novembri 1961. aasta dekreediga, on ette nähtud, et kui perekonnas on vähemalt kolm alla kaheksateistkümneaastast last, saavad isa, ema ja kõik lapsed perekonnapea taotlusel isikutunnistuse, mis annab neile õiguse teatavatele soodustustele SNCF tariifidest.
5. Code français de la famille et de l'aide sociale (Prantsusmaa perekonna- ja sotsiaalabiseadustik) (24. jaanuari 1956. aasta dekreet) sätestab artiklis 20, et aitamaks peredel lapsi üles kasvatada, antakse neile teatavaid toetusi ja hüvitisi; esitatud on toetuste ja hüvitiste mitteammendav loetelu, mille hulgas esinevad lisaks sotsiaalkindlustusõigusaktides ette nähtud perehüvitistele ning maksuvähendustele ja -vabastustele ka käesolevas asjas käsitletava seadusega ette nähtud raudteetranspordi tariifisoodustused.
6. Kuigi Euroopa Kohtul pole artikli 177 raames küsimustele vastates pädevust, et kohaldada ühenduse eeskirju konkreetsele asjale ning järelikult ka siseriiklikku õigusnormi hinnata, võib ta siiski anda siseriiklikule kohtule ühenduse õiguse tõlgendamiseks vajalikud kriteeriumid, mis võiks sellele kohtule taolise õigusnormi mõju hindamiseks kasulikud olla.
7. Nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et töötajat, kes on liikmesriigi kodanik, ei tohi teise liikmesriigi territooriumil tema kodakondsuse tõttu kohelda ükskõik milliste tööhõive- ja töötingimuste suhtes teisiti kui selle riigi kodanikest töötajaid.
8. Vastavalt lõikele 2 on tal „samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel".
9. Vastavalt lõikele 3 on tal lisaks „samast õigusest tulenevalt ja samadel tingimustel selle riigi kodanikest töötajatega õigus saada koolitust kutseõppeasutustes ja ümberõppekeskustes".
10. Põhikohtuasja vastustaja väitis, et sel viisil ette nähtud soodustused on eranditult seotud töötaja seisundiga, kuna nad kuuluvad töölepingu juurde.
11. Kuigi on tõsi, et mõned selle artikli sätted viitavad töölepingust tulenevatele suhetele, leidub ka teisi, mis pole selliste suhetega seotud või mis koguni eeldavad varasema töö lõppemist, nagu näiteks tööle ennistamist ja töötuks jäämise puhul uue töökoha leidmist puudutavad sätted.
12. Neil asjaoludel ei saa artikli 7 lõikes 2 mainitud „sotsiaalseid soodustusi" kitsas tähenduses tõlgendada.
13. Võrdse kohtlemise seisukohast, mida selle sättega taotletakse, järeldub, et sätte reguleerimisala tuleb piiritleda nii, et see hõlmaks kõiki sotsiaalseid ja maksusoodustusi, olenemata sellest, kas nad on töölepinguga seotud või mitte, näiteks suurtele peredele antavaid transpordi hinnasoodustusi.
14. Järgmiseks tuleb vaadelda, kas sellist soodustust tuleb lesele ja lastele anda pärast võõrtöötaja surma, kui siseriiklik seadus näeb ette, et soodustuse õigust andev isikutunnistus antakse igale pereliikmele perekonnapea taotlusel.
15. Kui selle liikmesriigi kodaniku lesel ja alaealistel lastel on õigus sellisele dokumendile juhul, kui isa esitas selleks enne surma taotluse, peab sama kehtima siis, kui surnud pereisa oli teise liikmesriigi kodanikust võõrtöötaja.
16. Töötajate liikumisvabadust käsitlevate ühenduse õigusnormide eesmärgi ja vaimuga oleks vastuolus, kui töötaja surma järel jäetaks tema ülalpidamisel olnud isikud ilma hüvitisest, mida antakse toitja kaotanud isikutele, kelle toitja oli selle liikmesriigi kodanik.
17. Selles osas tuleb rõhutada komisjoni määruse (EMÜ) nr 1251/70 töötajate õiguse kohta jääda elama liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist sätteid.
18. Selle määruse artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et kui töötaja on saanud õiguse liikmesriigi territooriumile alaliselt elama jääda, on tema perekonnaliikmetel, kes elavad koos temaga, õigus sinna pärast tema surma elama jääda, samas kui artiklis 7 on sätestatud, et „nõukogu määrusega(EMÜ) nr 1612/68 kehtestatud võrdse kohtlemise õigus kehtib ka isikute kohta, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust".
19. Järelikult tuleb esitatud küsimusele vastata, et nõukogu määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et riikliku raudteeasutuse poolt suurtele peredele väljastatavad transpordihindade sooduskaardid kuuluvad selles sättes käsitletavate sotsiaalsete soodustuste hulka, isegi kui seda taotletakse alles pärast töötaja surma tema perekonna jaoks, kes on jäänud elama samasse liikmesriiki.
Kohtukulud
20. Euroopa Kohtule märkusi esitanud Prantsuse valitsuse, Itaalia valitsuse ja Euroopa Ühenduste Komisjoni kohtukulusid ei hüvitata.
21. Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus siseriiklikus kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse nimetatud kohus.
Esitatud põhjendustest lähtudes,
vastates küsimustele, mille Cour d'appel de Paris esitas talle 14. märtsi 1975. aasta otsusega, otsustab:
Nõukogu määruse (EMÜ) nr 1612/68 artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et riikliku raudteeasutuse poolt suurtele peredele väljastatavad transpordihindade sooduskaardid kuuluvad selles sättes käsitletavate sotsiaalsete soodustuste hulka, isegi kui seda taotletakse alles pärast töötaja surma tema perekonnale, kes on jäänud elama samasse liikmesriiki.
Lecourt
Mertens de Wilmars
Mackenzie Stuart Donner Monaco
Pescatore
Kutscher
Sørensen
O'Keeffe
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 30. septembril 1975.
Kohtusekretär
President
A. Van Houtte
R. Lecourt
|
<urn:uuid:b7bdab04-4064-4270-a74a-c3cff001aec0>
|
CC-MAIN-2018-51
|
https://www.kohus.ee/sites/www.kohus.ee/files/elfinder/dokumendid/32-75.pdf
|
2018-12-09T19:14:49Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376823009.19/warc/CC-MAIN-20181209185547-20181209211547-00492.warc.gz
| 1,084,019,554
| 3,145
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1100,
4602,
7085,
7758
] | 0
|
[
0.3984375,
0.375,
0.1611328125,
0.05712890625,
0.005279541015625,
0.00182342529296875
] |
Avaleht>Kohtumenetlused>Videokonverentsid>Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel
Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel
Bulgaaria
1 Kas tõendeid on võimalik koguda videokonverentsi teel kas taotleva liikmesriigi kohtu osalemisel või otse asjaomase liikmesriigi kohtu poolt? Kui jah, millised riiklikke menetlusi ja õigusakte kohaldatakse?
Jah, tõendeid võib koguda mõlemal viisil. Menetlused on välja töötatud põhimõttel. Bulgaaria õigusaktides ei ole ette nähtud sätteid videokonverentsi ad hoc kohta, kuid see ei ole ka keelatud. Taotlused koguda tõendeid, sealhulgas videokonverentsi teel, esitatakse sellele rajoonikohtule, kelle geograafilises tööpiirkonnas neid koguda tuleb (2008. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( – GPK) artikli 617 lõige 1). Bulgaarias võib Grazhdanski protsesualen kodeks anda loa tõendite vahetuks kogumiseks see regionaalne kohus, kelle geograafilises tööpiirkonnas on kavas tõendeid vahetult koguda (2008. aasta GPK artikli 617 lõige 2). Pädeva kohtu võib leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis / Euroopa õigusatlases leiduva otsinguvahendi abil. Taotlus peab sisaldama selliseid üksikasju nagu menetlusosaliste nimi ja aadress, kohtuasja olemus ja sisu, tõendite kogumise kirjeldus jne. Kasutada tuleb järgmisi vorme: vorm A: tõendite kogumise taotlus (kooskõlas artiklitega 10–12); vorm I: tõendite vahetu kogumise taotlus (kooskõlas artikliga 17). Bulgaarial ei ole ja ta ei ole sõlminud ELi teiste liikmesriikidega lepinguid ega kokkuleppeid, et hõlbustada tõendite kogumist, mis on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1206/2001. Määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamine on ülimuslik Bulgaaria ja teiste liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute nende osade suhtes, milles käsitletakse tõendite kogumist tsiviil- ja kaubandusasjades.
2 Kas esineb piiranguid isikute ringi suhtes, keda võib videokonverentsi teel küsitleda – näiteks, kas videokonverentsi teel võib küsitleda vaid tunnistajaid või ka eksperte ja osalisi?
Ei, selliseid piiranguid ei ole. Erinevalt kriminaalmenetluse seadustikust ( – NPK) ei sisalda Bulgaaria tsiviilkohtumenetluse Nakazatelen protsesualen kodeks seadustik videokonverentsi teel tõendite kogumist käsitlevaid erisätteid ning asjaomane kohus, kelle geograafilises tööpiirkonnas tõendite kogumine on ette nähtud, võib otsustada, milliseid isikuid tuleks sel viisil küsitleda (GPK artikli 617 lõiked 1 ja 2). GPK kohaselt võib küsitleda nii tunnistajaid kui ka eksperte ning kohtuasja pooli. Alaealisi võib küsitleda ainult nende seadusliku esindaja juuresolekul ja alla 10aastaseid lapsi küsitleda ei tohi (lastekaitseseaduse ( ) artikkel 15)). Zakon za zakrila na deteto
3 Kas esineb piiranguid tõendite liikide suhtes, mida võib videokonverentsi teel koguda?
Ei, selliseid piiranguid kehtestavaid sätteid ei ole. Kui taotluse esitanud kohtul või taotluse saanud kohtul puudub juurdepääs videokonverentsi seadmetele, saab need seadmed kohtutele anda kokkuleppe alusel.
4 Kas esineb piiranguid selle suhtes, kus tuleks isikut videokonverentsi teel küsitleda – st kas küsitlemine peab toimuma kohtus?
Isikuid küsitletakse tavaliselt asjaomase kohtu hoones kooskõlas GPK artikli 163 lõikega 1. Olulistel põhjustel võib küsitlemise korraldada ka väljaspool kohtu ruume, tingimusel et videokonverentsi teel tõendite kogumiseks on olemas tehnilised seadmed ja kohtuasja pooltele on saadetud osalemise kutse.
5 Kas videokonverentsi teel peetavaid ülekuulamisi tohib salvestada? Kui jah, kas selline võimalus on loodud?
Videokonverentsi tee võib ülekuulamisi korraldada ainult poolte nõusolekul (GPK artikkel 148). Ülekuulamise salvestamise õigus on ainult videokonverentsi korraldaval üksusel. Sellel kohtul, kelle geograafilises tööpiirkonnas ülekuulamine korraldatakse, on õigus otsustada, kas videokonverentsi teel toimuv kuulamine tuleb salvestada. Ülekuulamisest võib teha helisalvestise. Sellist helisalvestust hoitakse andmekandjal, mis on kohtuasja materjalide osa.
6 Mis keeles tuleb ülekuulamine läbi viia: kui taotlused tehakse artiklite 10–12 kohaselt; ja kui tõendeid kogutakse vahetult artikli 17 kohaselt?
Kõikides Bulgaaria kohtutes korraldatakse ülekuulamised ametlikus keeles (ehk bulgaaria keeles) ja vajaduse korral kutsutakse tõlk. Kui artiklite 10–12 kohaselt taotletakse tõendite kaudset kogumist, kasutatakse taotluse saanud kohtu keelt. Kui taotletakse tõendite vahetut kogumist kooskõlas artikliga 17, kasutatakse taotluse esitanud kohtu keelt sõltuvalt pädeva regionaalse kohtu määratud tingimustest.
7 Kui vajatakse tõlke, kes vastutab nende leidmise eest mõlemat liiki ülekuulamiste puhul ja kus peaks olema tõlkide asukoht?
Bulgaaria õigusaktid seda küsimust ei reguleeri. Tõlgid kutsutakse põhimõttel ning selleks tagab taotluse esitanud kohus ülekuulatavale isikule ad hoc vajaduse korral tõlgi abi. Taotluses täpsustab taotluse esitanud kohus keele, mida tuleb kasutada, ja teavitab taotluse saanud kohut. Taotluse esitanud kohus ja taotluse saanud kohus võivad vajaduse korral taotleda menetluse toimumist täielikult või osaliselt võõrkeeles. Taotluse esitanud liikmesriigi või ülekuulatava isiku taotlusel tagab taotluse saanud liikmesriik vajaduse korral tõlgi kohalolu.
8 Millist menetlust kohaldatakse ülekuulamise korraldamiseks ja isiku teavitamiseks küsitlemise aja ja koha kohta? Kui palju aega tuleks ette näha
ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks ülekuulamise toimumisest piisavalt vara teada?
Kui palju aega tuleks ette näha ülekuulamise kuupäevast teavitamiseks, et isik saaks selle toimumisest piisavalt vara teada? Bulgaaria õigusaktid seda küsimust konkreetselt ei reguleeri, kuid kohaldada tuleks üldeeskirju kohtuistungite korraldamise ning tunnistajatele, pooltele ja ekspertidele osalemiskutse saatmise kohta kooskõlas GPKga. Isikutele tuleb saata eelteatis piisavalt aegsasti, st vähemalt seitse päeva enne kavandatud kohtuistungi kuupäeva (GPK artikli 56 lõige 3). Videokonverentsi teel ülekuulamise korraldamine toimub vastavalt taotluse saanud riigi seadustele.
9 Millised on videokonverentsi kasutamise kulud ja kuidas neid tasutakse?
Bulgaaria kohus ei määra videokonverentside eest tasu. Taotluse esitanud kohus tagab ekspertidele ja tõlkidele makstud tasude ja videokonverentsiühenduse korraldamisega seotud kulude hüvitamise. Taotluse saanud kohtu taotlusel peaks taotluse esitanud kohus tagama
videokonverentsiseadmete kasutamisest tulenevate kulude hüvitamise.
10 Kas on nõudeid selle tagamiseks, et otse taotleva kohtu poolt küsitletavat isikut teavitatakse sellest, et see toimub vabatahtlikkuse alusel? Bulgaaria menetlusõigus sisaldab selles küsimuses erisätteid. Põhimõtteliselt võib määruse (EÜ) nr 1206/2001 artikli 17 kohaseid tõendite vahetu kogumise taotlusi täita ainult vabatahtlikkuse alusel, ilma sunnimeetmeid rakendamata. Tunnistaja ülekuulamise alguses selgitab Bulgaaria kohus talle menetlusõigusi ja -kohustusi, juhul kui tunnistajat ei esinda advokaat. Ülekuulataval tunnistajal on GPK artikli 166 kohaselt õigus ütluste andmisest keelduda.
11 Millist menetlust kasutatakse küsitletava isiku identiteedi kontrollimiseks?
Kohaldatakse taotluse saanud riigi õigusakte. Kui isikut küsitletakse tunnistaja või eksperdina, siis tehakse GPK artikli 170 kohaselt tema isikusamasus kindlaks isikutunnistuse alusel; selgitatakse välja, kas tegemist võib olla huvitatud isikuga, ja tuletatakse talle meelde seadusest tulenevat vastutust valeütluste andmise korral (NPK artikkel 290).
12 Millised on kohaldatavad vande andmise nõuded ja millist teavet vajab taotlev kohus, kui artikli 17 kohase tõendite otsese kogumise raames nõutakse vande andmist?
ET
Kui tõendeid kogub vahetult taotluse esitanud Bulgaaria kohus kooskõlas artikliga 17, kohaldatakse GPK artikli 170 lõiget 2, küsitletav tunnistaja või ekspert lubab rääkida tõtt, ning teda hoiatatakse kriminaalvastutuse eest, mida tuleb tal kanda valeütluste andmise või ebaõige eksperdiaruande koostamise korral (NPK artiklid 290 ja 291).
13 Mida on tehtud selle tagamiseks, et videokonverentsi toimumise asukohas on kontaktisik, kellega taotlev kohus saab suhelda, ja et ülekuulamise päeval on kohal ka isik, kes seab videokonverentsi seadmed töökorda ja tegeleb võimalike tehniliste probleemidega?
Bulgaaria kohtutel on nõutavate arvutioskustega süsteemihaldurid, kellel on võimalik videokonverentsi korraldamisel osaleda ja oma vastavaid kohustusi täita. Tehniliste probleemide ilmnemisel võtab süsteemihaldur ühendust asjaomase kohtuga ja tagab, et isikute ülekuulamine videokonverentsi teel toimub sujuvalt.
14 Millist lisateavet taotlevalt kohtult nõutakse?
Taotluse esitanud kohtu ja taotluse saanud kohtu vahel videokonverentsiühenduse loomiseks võib minna vaja täiendavat tehnilist teavet.
Viimati uuendatud: 30/08/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:85116a94-f07c-4698-877f-6f5d7f8b7f5d>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=405&idCountry=bg&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2021-09-28T05:42:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00044-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 270,392,357
| 3,701
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
ekk_Latn
| 1.000004
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
7637,
9313
] | 1
|
[
0.1240234375,
0.35546875,
0.330078125,
0.1640625,
0.0186767578125,
0.00762939453125
] |
Avaleht>Teie õigused>Kuriteoohvrid>Hüvitamine>Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis
Juhul kui minu nõuet menetletakse nõude esitamise riigis
Slovakkia
Milliste kuriteoliikide korral on mul õigus hüvitist saada?
Seadusega on ette nähtud ühekordne rahaline hüvitis inimestele, kes on saanud vigastada ettekavatsetud vägivallakuriteo tagajärjel; muud liiki kuritegude korral hüvitist ei maksta. Sellised kuriteod on eelkõige mõrv ja kehavigastuse tekitamine. Seksuaalset kuritarvitamist, seksuaalvägivalda ja vägistamist käsitatakse õigusaktides kuritegudena, mille korral määratakse hüvitis tekitatud moraalse kahju eest.
Milliste vigastuste korral on mul õigus hüvitist saada?
Vägivallakuritegude ohvritele makstakse hüvitist vaid kehavigastuse raskuse eest (hüvitis valu ja kannatuste ning sotsiaalse funktsiooni vähenemise eest). Vägistamise, seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalvägivalla korral on õigusaktides ette nähtud moraalse kahju hüvitamine.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen kuriteo tagajärjel surnud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad hüvitist saada?
Kui isik on vägivallakuriteo tagajärjel surnud, on õigusaktide alusel võimalus nõuda hüvitist ka asjaomase isiku sugulastel, nimelt lahkunu üleelanud abikaasal ja üleelanud lastel ning laste puudumise korral lahkunu üleelanud vanematel ning vanemate puudumise korral isikul, kes oli lahkunu ülalpidamisel.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma olen ellu jäänud ohvri sugulane või ülalpeetav? Missugused sugulased või ülalpeetavad võivad sellisel juhul hüvitist saada?
Ei, sellisel juhul ei ole õigusaktide alusel võimalik kuriteo ohvri sugulastele hüvitist maksta.
Kas mul on õigus hüvitist saada, kui ma ei ole ELi liikmesriigi kodanik?
Hüvitist võib taotleda ohver, kes on Slovaki Vabariigi või mõne teise liikmesriigi kodanik või Slovaki Vabariigis või mõnes teises liikmesriigis alalist elukohta omav kodakondsuseta isik või välisriigi kodanik, õigusaktides ette nähtud viisil ratifitseeritud ja välja kuulutatud rahvusvahelises lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses, kui kehavigastus tekitati Slovaki Vabariigi territooriumil.
Kas ma saan nõuda riigilt hüvitist, kui ma elan siin või kui ma olen sellest riigist pärit (see on mu elukohariik või kodakondsusjärgne riik), isegi kui kuritegu pandi toime teises ELi riigis? Kas mul on võimalik seda teha siin, selle asemel, et nõuda hüvitist riigis, kus kuritegu toime pandi? Kui on, siis millistel tingimustel?
Ei, Slovakkia õigus ei võimalda sellist menetlust. Hüvitist saab taotleda vaid juhul, kui kehavigastus tekitati Slovaki Vabariigi territooriumil.
Kas ma pean selleks, et hüvitist saada, teatama kuriteost kõigepealt politseile?
Hüvitist saab nõuda üksnes juhul, kui uurimise tulemusel leitakse, et toime on pandud kuritegu ja sellega on tekitatud kehavigastus. Seepärast saab hüvitise määrata vaid siis, kui kõigepealt on esitatud süüdistus, kuid ei ole oluline, kas see põhineb ohvri kuriteoteatel või muul algatusel.
Kas ma pean enne hüvitisnõude esitamist ära ootama politseiuurimise või kriminaalmenetluse tulemused?
Jah, hüvitisnõude esitamise tingimus on, et on olemas seaduslik otsus, millega õigusrikkuja on süüdi mõistetud ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toimepanekus, või kohtuotsus, millega süüdistatav on õigeks mõistetud, kuna teda ei saa süüdimatuse tõttu kriminaalvastusele võtta. Kui ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toime pannud õigusrikkuja isik ei ole teada, kui tema asukoht ei ole teada või kui talle ei ole võimalik esitada seadusliku takistuse tõttu süüdistust, võib ohver taotleda hüvitist need asjaolud kindlaks teinud pädeva asutuse otsuse alusel. Sellisel juhul ei tohi aga prokuratuuri korraldatud uurimise või kokkuvõtva uurimise tulemus tekitada põhjendatud kahtlusi ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toimumises.
Kas ma pean kõigepealt nõudma hüvitist kuriteo toimepanijalt, juhul kui tema isik on tuvastatud?
Taotluse esitamine õigusrikkujalt hüvitise saamiseks ei ole hüvitise nõudmise tingimus, kuid kui ohver ei võta õigusrikkujalt hüvitise saamiseks meetmeid, võib otsuseid tegev asutus vähendada määratava hüvitise summat.
Kas mul on õigus hüvitisele ka juhul, kui kuriteo toimepanija ei ole tuvastatud või teda ei ole süüdi mõistetud? Kui on, siis millised tõendid pean ma oma nõude toetuseks esitama?
Kui ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toime pannud õigusrikkuja isik ei ole teada, kui tema asukoht ei ole teada või kui talle ei ole võimalik esitada seadusliku takistuse tõttu süüdistust ja ohvri kehavigastust ei ole täielikult hüvitatud muul moel, võib ohver nõuda hüvitist, kui prokuratuuri korraldatud uurimise või kokkuvõtva uurimise tulemus ei tekita põhjendatud kahtlusi ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo tegelikus toimumises. Nõuet peab toetama neid asjaolusid tõendav seaduslik otsus, mille on teinud prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles.
Kas hüvitise taotlemiseks on ette nähtud kindel tähtaeg?
Nõue tuleb esitada kuue kuu jooksul alates õigusrikkuja suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest. Kui õigusrikkuja isik ei ole teada või kui talle ei ole võimalik esitada seadusliku takistuse tõttu süüdistust, tuleb nõue esitada kuue kuu jooksul alates päevast, mil jõustus otsus, mille tegi prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles.
Missuguse kahju ja missuguste kulude katmiseks on võimalik hüvitist saada?
Hüvitist makstakse vaid kehavigastuse eest (hüvitis valu ja kannatuste ning sotsiaalse funktsiooni vähenemise eest) ning seadusega ette nähtud juhtudel moraalse kahju ulatuses. Hüvitis ei hõlma muud kahju ja muid kulusid. Hüvitisega kaetakse näiteks
a) kuriteoohvrile tekitatud
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
vigastuste ravikulud (ravi – ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
vigastustest tulenevad erivajadused või -kulud (hooldus- ja abiteenused, ajutine ja pidev ravi, pikendatud füsioteraapiline ravi, eluaseme kohandamine, spetsiaalsed abivahendid jne)
püsivad vigastused (nt invaliidsus või püsiv puue)
ravi ajal ja pärast seda saamata jäänud sissetulek (sealhulgas sissetuleku kaotus ja elatise teenimise võime kaotus või elatusvahendite vähenemine jne) võimaluste kaotus kulud, mis on seotud kahju põhjustanud juhtumi kohtuliku menetlemisega (näiteks õigusabi- või kohtukulud)
varastatud või kahjustatud isiklik vara muu
ET
– psühholoogiline (moraalne) kahju:
ohvri valu ja kannatused – hüvitis moraalse kahju eest vägistamise, seksuaalse kuritarvitamise ja seksuaalvägivalla korral
b) hüvitist saama õigustatud isikutele või ohvri sugulastele tekitatud
– varaline (mittepsühholoogiline) kahju:
matusekulud ravikulud (nt perekonnaliikme ravi, ambulatoorne ja haiglaravi, taastusravi)
elatise või võimaluste kaotus
– ei ole kohaldatav
– psühholoogiline kahju:
sugulaste või hüvitist saama õigustatud isikute valu ja kannatused / ohvri surma korral hüvitis ohvri ülalpidamisel olnud isikutele – vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavatele makstava hüvitise ülempiir on 50 miinimumpalka kuriteo toimepaneku hetke seisuga. See puudutab nõuet, mis on jagatud proportsionaalselt kõikide õigustatud isikute vahel.
Kas hüvitist makstakse ühekordse summana või igakuiste maksetena?
Hüvitis makstakse ühekordse summana.
Kuidas võivad minu käitumine seoses asjaomase kuriteoga, minu karistusregistri andmed või minu suutmatus menetluse käigus koostööd teha mõjutada mu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Ükski karistusregistri kanne ei mõjuta Slovaki Vabariigilt hüvitise saamist. Otsuseid tegev asutus võib hüvitist vähendada, kui ohver on kaasvastutav kehavigastuse tekitamise eest või kui ohver ei võta meetmeid, et saada hüvitist otse õigusrikkujalt.
Kuidas võib minu varaline seisund mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Ohvri varaline seisund ei mõjuta hüvitise kohta tehtavat otsust.
Kas on veel teisi kriteeriume, mis võivad mõjutada minu võimalust saada hüvitist ja/või saadava hüvitise summat?
Hüvitise summat võib mõjutada see, mil määral vastutab ohver kehavigastuse tekitamise eest, või see, et ohver ei ole võtnud meetmeid, et saada hüvitist otse õigusrikkujalt.
Kuidas hüvitist arvestatakse?
Kui kohus on tunnistanud oma otsuses kehavigastuse tekitamist, põhineb hüvitis kohtuotsuses kindlaks määratud kehavigastuse raskusel. Muudel juhtudel kohaldatakse kehavigastuse tekitamise eest hüvitise arvutamisel eriõigusakte, millega reguleeritakse hüvitise andmist valu ja kannatuste ning sotsiaalse funktsiooni vähenemise korral. Hüvitis moraalse kahju eest, mida makstakse vägistamise, seksuaalvägivalla või seksuaalse kuritarvitamise korral, on kümme miinimumpalka (kahju tekitamise hetke seisuga), ja vajaduse korral makstakse moraalse kahju eest hüvitist ka sugulastele.
Kas on olemas minimaalne/maksimaalne hüvitissumma?
Õigusaktides ei ole ette nähtud hüvitise miinimumsummat. Hüvitise maksimumsummaks on kehtestatud 50 miinimumpalka kuriteo toimepaneku hetke seisuga (praegu on see summa 21 750 eurot).
Kas ma pean märkima nõudevormile konkreetse summa? Kui pean, siis kust saada juhiseid selle arvestamise või muude aspektide kohta?
Kui süüdimõistvas kohtuotsuses on tunnistatud kehavigastuse tekitamist, määratakse hüvitise summa kindlaks selle kohtuotsuse põhjal. Muudel juhtudel on vajalik arstliku läbivaatuse aruanne, mis sisaldab hüvitise summa kindlaksmääramiseks vajalikku teavet. Hüvitise summa kindlaksmääramise eeskirjad on sätestatud õigusaktides, millega reguleeritakse kehavigastustega kaasneva kahju arvutamist üldiselt, mitte üksnes vägivallakuritegude ohvritele hüvitise maksmiseks.
Kas ametiasutuse/organi makstavast hüvitisest arvestatakse maha hüvitis, mille olen oma kaotuse tõttu saanud muudest allikatest (tööandja kindlustusskeemist või erakindlustusskeemist)?
Jah, hüvitis antakse üksnes eeldusel, et kahju ei ole hüvitatud muul moel (nt erakindlustusskeemist või seda ei ole teinud vägivallakuriteo toimepanija otse).
Kas mul on võimalik saada hüvitise ettemakset? Kui on, siis millistel tingimustel?
Hüvitise ettemakset ei ole võimalik saada.
Kas mul on võimalik saada pärast põhiotsuse langetamist täiendavat või lisahüvitist (asjaolude muutumise või tervise halvenemise jms tõttu)? Selline menetlus on võimalik: ohver võib taotleda hüvitist uuesti (nt seoses olukorra muutumise või tervisliku seisundi halvenemisega), kuid taotlus tuleb esitada algselt ette nähtud ajavahemiku jooksul (st kuue kuu jooksul alates õigusrikkuja suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest või kui õigusrikkuja isik ei ole teada või kui talle ei ole võimalik esitada seadusliku takistuse tõttu süüdistust, siis kuue kuu jooksul alates päevast, mil jõustus otsus, mille tegi prokuratuur või kohus, kes küsimust viimasena käsitles). Hüvitise kogusumma ei tohi ühe juhtumi puhul siiski ületada 50 miinimumpalka. Millised tõendavad dokumendid pean ma oma nõudele lisama?
Lõplik kohtuotsus või küsimust viimasena käsitlenud prokuratuuri otsus; kui ohvril ei ole võimalik kõnealust otsust lisada, peaks ta nimetama prokuratuuri või kohtu, kes kuritegu viimasena käsitles, ja esitama teabe isiku kohta, keda kahtlustatakse ohvrile kehavigastuse tekitanud kuriteo toimepanekus, kui see isik on ohvrile teada;
dokumendid kuriteoga ohvrile tekitatud kehavigastuse kohta, sealhulgas teave selle kohta, millises ulatuses on tekitatud vigastus juba hüvitatud või millises ulatuses see eeldatavasti hüvitatakse, või tõendid veel täitmata kehavigastuse hüvitamise otsuste kohta, samuti teave meetmete kohta, mis ohver on võtnud, et saada hüvitist õigusrikkujalt, kelle toime pandud kuritegu on tekitanud talle kehavigastuse;
dokument, mis tõendab sugulaste ja õigustatud isikute rühma seost, kui kuritegu tõi kaasa ohvri surma;
dokument, mis tõendab lahkunu ülalpidamiskohustust või ülalpidamiskohustuse täitmist, kui hüvitist taotleb isik, keda ohver oli kohustatud ülal pidama.
Kas nõude kättetoimetamise ja menetlemise eest tuleb maksta haldus- või muid tasusid?
Hüvitise taotlemine on tasuta.
Milline asutus teeb hüvitisnõude kohta otsuse (riigisisese juhtumi korral)?
Hüvitisnõude kohta teeb otsuse Slovaki Vabariigi justiitsministeerium.
Kuhu tuleb hüvitisnõue saata (riigisisese juhtumi korral)?
Nõue tuleks saata aadressil Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky, Župné námestie 13, 813 11 Bratislava
Kas ma pean tulema isiklikult kohale, kui toimub menetlus ja/või minu nõude kohta tehakse otsus?
Ohver ei pea osalema.
Kui kaua (ligikaudu) võtab aega ametiasutuselt hüvitisnõude kohta otsuse saamine?
Slovaki Vabariigi justiitsministeerium on kohustatud tegema hüvitisnõude kohta otsuse kuue kuu jooksul.
Kui ma ei ole ametiasutuse otsusega rahul, siis kuidas saan ma selle vaidlustada?
Kui Slovaki Vabariigi justiitsministeerium ei rahulda nõuet või rahuldab selle vaid osaliselt, võib ohver esitada hüvitise taotlemiseks hiljemalt aasta pärast nõude kohta tehtud otsuse kättetoimetamist kohtule hagi Slovaki Vabariigi vastu, keda esindab Slovaki Vabariigi justiitsministeerium.
Kust leida vajalikke vorme ja muud teavet nõude esitamise kohta?
Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidilt . Kõiki ohvreid teavitatakse Slovaki Vabariigilt hüvitise saamise võimalustest ja tingimustest uurimisasutuste läbiviidava kriminaalmenetluse raames. http://www.justice.gov.sk/Stranky/default.aspx
Kas abi saamiseks on olemas spetsiaalne abitelefon või veebisait?
Teave kuriteoohvritele hüvitise maksmise kohta avaldatakse Slovaki Vabariigi justiitsministeeriumi veebisaidil (
). Samuti saab ohver teavet ohvritele abi ja tuge pakkuvate organisatsioonide kohta (ja nende organisatsioonide kontaktandmed) kriminaalmenetluse raames toimuval ärakuulamisel. http://www.justice.gov.sk/Stranky/Nase-sluzby/Trestne-pravo/Informacie-pre-obete-trestnych-cinov.aspx
Kas mul on võimalik saada nõude koostamiseks õigusabi (juristi abi)?
Hüvitise nõudmiseks ei pakuta eraldi õigusabi. Võimalik on kasutada riigi pakutavat üldist õigusabi, mida saab õigusabi keskusest. Peale selle annab Slovaki Vabariigi justiitsministeerium ka ise juhised hüvitise nõudmiseks.
Kas on olemas ohvriabiorganisatsioonid, kes mind hüvitise nõutamisel abistaksid?
Jah, on olemas organisatsioonid, kes pakuvad vägivallakuritegude ohvritele abi ja tuge, kuid need tegutsevad praegu riigist sõltumata.
Viimati uuendatud: 12/03/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:ae377488-83c7-4f22-aa4e-d1e37d00cf18>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=491&idCountry=sk&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-11-21T20:15:04
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00194-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 310,150,523
| 5,882
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999993
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
6414,
13177,
14880
] | 2
|
[
0.07763671875,
0.32421875,
0.4375,
0.1435546875,
0.014404296875,
0.0025177001953125
] |
Koodide sisu on tõlgitud eesti keelde Koodide sisu on tõlgitud eesti keelde On olemas eesti keeles kasutatav andmebaas Välja on töötatud edasine koodide haldussüsteem; välja on õpetatud piisav hulk spetsialiste LOINC Olemas on tehniline spetsifikatsioon HIS, Perearsti IS arendajatele täienduste tegemiseks
| 1 | SA Tartu Ülikooli Kliinikum | | |
|---|---|---|---|
| | I etapp | 17 | Kuressaare Haigla SA |
| 2 | AS Ida-Tallinna Keskhaigla | 18 | OÜ Kesklinna Tervisekeskus |
| 3 | AS Lääne-Tallinna Keskhaigla | 19 | OÜ Qvalitas Arstikeskus |
| 4 | SA Ida-Viru Keskhaigla | 20 | OÜ Sillamäe Tervisekeskus |
| 5 | SA Pärnu Haigla | 21 | OÜ Stigma Erakliinik |
| 6 | SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla | 22 | OÜ Tartu Linna Polikliinik |
| 77 | QQuattromedd HHTTII LLa bboriidd OOÜÜ | 2233 | OOÜÜ TTerviisekkeskkus LLjjumam |
| | II etapp | 24 | SA Elva Haigla TM |
| 8 | AS Elite Kliinik | 25 | SA Hiiumaa Haigla |
| 9 | AS Järvamaa Haigla | 26 | SA Jõgeva Haigla |
| 10 | AS Lõuna-Eesti Haigla | 27 | SA Kirde Kohalik Haigla |
| 11 | AS Põlva Haigla | 28 | SA Läänemaa Haigla |
| 12 | AS Rakvere Haigla | 29 | SA Narva Haigla |
| 13 | AS Tallinna Diagnostikakeskus | 30 | SA Otepää Tervisekeskus |
| 14 | AS Tamme Erakliinik | 31 | SA Rapla Maakonnahaigla |
| 15 | AS Tapa Haigla | 32 | SA Tallinna Lastehaigla |
| 16 | AS Valga Haigla | 33 | SA Viljandi Haigla |
Quattromed HTI Laborid OÜ
terminoloogiagrupi poolt avaldatud nimetuste vastu
| Ensümaatiline aktiivsus | | |
|---|---|---|
| CAct | Catalytic activity | Katalüütiline aktiivsus |
| Mass | | |
| MCnc | Mass Concentration | Massi kontsentratsioon |
| MCrto | Mass Concentration Ratio | Massi kontsentratsioonide suhe |
| MFr | Mass Fraction | Massi fraktsioon |
| MRto | Mass Ratio | Massi suhe |
| RelMCnc | Relative Mass Concentration | Suhteline massi kontsentratsioon |
| Number (loend) | | |
| NCnc | Number Concentration (count/vol) | Arvuline kontsentratsioon (loend/maht) |
| NCnt | Number Content | Arvuline sisaldus (loend/mass) |
| Aine | | |
| SCnc | Substance Concentration | Aine kontsentratsioon |
| SCnt | Substance Content | Aine sisaldus |
| Kokkuleppeline | | |
| ACnc | Arbitrary Concentration | Kokkuleppeline kontsentratsioon |
| ACnt | Arbitrary Content | Kokkuleppeline sisaldus |
Kestvuse kirjeldus
Mõõtmiste tuvastamiseks ajamomendil. Sünonüüm „
juhuslikule
rakendatakse uriini mõõtmisel.
Uuringu kestvus
Patsiendi külastuse kestus (haiglas viibimine, visiit)
d
Episood
Protseduuri kestus (kirurgiline jne.)
Täpsustamata; aeg edastatakse mõnes teises elektroonilise teatise
osas
„Doosi“ iga. Kasutatakse vereproduktide korral.
minut
tund
päev
nädal
kuu
| Lühend | Kestvuse kirjeldus |
|---|---|
| Pt | Mõõtmiste tuvastamiseks ajamomendil. Sünonüüm „juhuslikule“, mida rakendatakse uriini mõõtmisel. |
| Stdy | Uuringu kestvus |
| Enctr | Patsiendi külastuse kestus (haiglas viibimine, visiit) |
| EEp iisodde | EEp iisoodd |
| Procedure dur | Protseduuri kestus (kirurgiline jne.) |
| XXX | Täpsustamata; aeg edastatakse mõnes teises elektroonilise teatise osas |
| * (star) | „Doosi“ iga. Kasutatakse vereproduktide korral. |
| 1M | minut |
| 2H | tund |
| 3D | päev |
| 3W | nädal |
| 4MO | kuu |
Episode
| Lühend | Skaala tüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
| Qn | Kvantitatiivne | numbriline väärtus |
| Ord | Järgarvuline | Järjestatult liigitatud vastused, nt. 1+, 2+, 3+ ; positiivne, negatiivne; reaktiivne, määramatu |
| OrdQn | Kvantitatiivne või järgarvuline | nt. Antimikroobne tundlikkus, mida võib väljjastada kui resistentne,, mõõdukalt tundlik,, tundlik |
| Nom | Nominaalne | Nominaalsed või liigitatud vastused / valikvastused |
| Nar | Jutustav | Jutustav tekst |
| Multi | “Multi” | Mitmed iseseisvad tulemused, mis on vormitud ühe tekstina "glob" ja väljastatud ühe vaatlusena koos või ilma kuvatavasse formaati sisestuseta. |
| Doc | Dokument | Dokument, mis võib omada mitmeid vorminguid (XML, narratiiv jne.) |
Aglutinatsioon
Hüübimisuuring
Tsütoloogiline värving
PAP värving
Ensüüm immunoanalüüs ka ELISA
Ensüüm-immunoanalüüs, ka ELISA
Immunoblot
Immunofluorestsents (DFA, IFA, FA)
Lateksaglutinatsioon
Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon
Minimaalne letaalne kontsentratsioon (MBC)
Neutralisatsioon
Radio-immunoanalüüs
Visuaalne loendus
| Aggl | Aglutinatsioon |
|---|---|
| Coag | Hüübimisuuring |
| Cyto stain | Tsütoloogiline värving |
| Pap | PAP värving |
| EEIIAA | EEnnssüüüümm -iimmmmuunnooaannaallüüüüss , kkaa EELLIISSAA |
| IB | Immunoblot |
| IF | Immunofluorestsents (DFA, IFA, FA) |
| LA | Lateksaglutinatsioon |
| MIC | Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon |
| MLC | Minimaalne letaalne kontsentratsioon (MBC) |
| Neut | Neutralisatsioon |
| RIA | Radio-immunoanalüüs |
| VC | Visuaalne loendus |
| | NAT | tootja |
|---|---|---|
| Molgen | Molekulaargeneetika (RFL, PCR jt.) | |
| Probe | DNA Nucleic Acid Probe | |
| Probe.amp.tar | Probe amplification target | |
| PCR | Polymerase Chain Reaction | Roche |
| TMA | Transcription Mediated Amplification | Gen-Probe |
| NASBA | Nucleic Acid Sequence Based Analysis | Organon-Teknika |
| SDA | Strand Displacement Amplification | Becton-Dickinson |
| LAT | Ligation-Activated Transcription | |
| LCR | Ligase Chain Reaction | Abbott |
| 3SR SR 3 | Self-Sustaining Sequence Replication | Bartel`s Diagnostic |
| QBR | Q-Beta Replicase or probe amplification category method | Gene Track Systems |
| Probe.amp.sig | Probe amplification signal | |
| HPA | Hybridization Protection Assay | Gen-Probe Accuprobe |
| BdnA | Branched Chain DNA | Chiron Corp |
| | Hybrid Capture | |
| LOINC # | Component | Property | Time Aspect | System | Scale | Method |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 13919-6 | Hepatitis B virus core Ab.IgG | ACnc | Pt | Ser | Qn | EIA |
| 22318-0 | Hepatitis B virus core Ab.IgG | ACnc | Pt | Ser | Qn | |
| 32685-0 | Heppatitis B virus core Ab.IggG | ACnc | Pt | Ser | Ord | |
| 22319-8 | Hepatitis B virus core Ab.IgM | ACnc | Pt | Ser | Qn | |
| 5185-4 | Hepatitis B virus core Ab.IgM | ACnc | Pt | Ser | Qn | EIA |
| 5186-2 | Hepatitis B virus core Ab.IgM | ACnc | Pt | Ser | Qn | RIA |
| 31204-1 | Hepatitis B virus core Ab.IgM | ACnc | Pt | Ser | Ord | |
| 51658-3 | Hepatitis B virus core Ab.IgM | ACnc | Pt | Body fld | Ord | |
| 51914-0 | Hepatitis B virus core Ab.IgG+IgM | ACnc | Pt | Ser | Ord | |
Hepatitis B virus core Ab.IgG
| Long Common Name | Short Name |
|---|---|
| Hepatitis B virus core IgG Ab [Units/volume] in Serum by Immunoassay | HBV core IgG Ser EIA-aCnc |
| Hepatitis B virus core IgG Ab [Units/volume] in Serum | HBV core IgG Ser-aCnc |
| Hepatitis B virus core IgG Ab [Presence] in Serum | HBV core IgG Ser Ql |
| Hepatitis B virus core IgM Ab [Units/volume] in Serum | HBV core IgM Ser-aCnc |
| Hepatitis B virus core IgM Ab [Units/volume] in Serum by Immunoassay | HBV core IgM Ser EIA-aCnc |
| Hepatitis B virus core IgM Ab [Units/volume] in Serum by Radioimmunoassay (RIA) | HBV core IgM Ser RIA-aCnc |
| Hepatitis B virus core IgM Ab [Presence] in Serum | HBV core IgM Ser Ql |
| Hepatitis B virus core IgM Ab [Presence] in Body fluid | HBV core IgM Fld Ql |
| Hepatitis B virus core IgG+IgM Ab [Presence] in Serum | HBV core IgG+IgM Ser Ql |
| LOINC # | Component | Property | Time Aspect | System | Scale | Method | Unit |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 14749-6 | Glucose | SCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | | mmol/L |
| 14771-0 | Glucose^post CFst | SCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | | mmol/L |
| 1988-5 | C reactive protein | MCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | | mg/L;mcg /mL; mg/dL |
| 30522-7 | C reactive protein | MCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | High sensitiv ity | mcg/mL; mg/dL; mg/L |
| 14631-6 | Bilirubin | SCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | | umol/L |
| 14629-0 | Bilirubin.glucuronidate d+Bilirubin.albumin bound | SCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | | umol/L |
| 14630-8 | Bilirubin.non- glucuronidated | SCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | | umol/L |
| 3321-7 | Amikacin^trough | MCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | | mg/L;mcg /mL |
| 3319-1 | Amikacin^peak | MCnc | Pt | Ser/Plas | Qn | | mg/L;mcg /mL |
| Long Common Name | Short Name |
|---|---|
| Glucose [Moles/volume] in Serum or Plasma | Glucose SerPl-sCnc |
| Fasting glucose [Moles/volume] in Serum or Plasma | Glucose p fast SerPl-sCnc |
| C reactive protein [Mass/volume] in Serum or Plasma | CRP SerPl-mCnc |
| C reactive protein [Mass/volume] in Serum or Plasma by High sensitivity method | CRP SerPl HS-mCnc |
| Bilirubin [Moles/volume] in Serum or Plasma | Bilirub SerPl-sCnc |
| Bilirubin.direct [Moles/volume] in Serum or Plasma | Bilirub Direct SerPl-sCnc |
| Bilirubin.indirect [Moles/volume] in Serum or Plasma | Bilirub Indirect SerPl-sCnc |
| Amikacin [Mass/volume] in Serum or Plasma --trough | Amikacin Trough SerPl- mCnc |
| Amikacin [Mass/volume] in Serum or Plasma --peak | Amikacin Peak SerPl- mCnc |
|
<urn:uuid:ced45a3b-4cc6-48e1-a5ec-4220911788fd>
|
CC-MAIN-2021-21
|
https://www.elmy.ee/wp-content/uploads/2018/04/I_seminar_LOINC_ettekanne_22022011.pdf
|
2021-05-18T05:33:24+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-21/subset=warc/part-00088-2bb1ba05-1421-4b90-a3f4-bbc46b4a29a5.c000.gz.parquet
| 771,100,105
| 3,472
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999883
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
308,
1394,
1446,
2283,
3214,
3940,
4749,
5586,
6375,
7215,
8054,
8829
] | 0
|
[
1,
0.00067138671875,
0.000003129243850708008,
0.00003123283386230469,
0.00001430511474609375,
0.0000017583370208740234
] |
Avaleht>Äriregistrid, kinnistusraamatud ja maksejõuetuse registrid>Pankroti ja maksejõuetuse registrid
Pankroti ja maksejõuetuse registrid
Leedu
Leedus ei peeta eraldi maksejõuetuse registrit. Äriühingute staatust saate kontrollida (Juridinių asmenų registras) veebisaidilt. Äriühingu staatust juriidiliste isikute registrist saab vaadata . tasuta juriidiliste isikute registri
Viimati uuendatud: 18/02/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:5d9a5ec4-f172-4c5d-8292-ebef78ec2556>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=110&idCountry=lt&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-11-12T17:02:51
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00194-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 341,687,061
| 324
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999994
|
ekk_Latn
| 0.999994
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
862
] | 2
|
[
0.020263671875,
0.287109375,
0.51953125,
0.1591796875,
0.00970458984375,
0.00168609619140625
] |
Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Pärimine>Asjaõiguste kohandamine
Vabandame, see lehekülg on alles tõlkimisel.
Teave on kättesaadav järgmistes keeltes:
Swipe to change
Asjaõiguste kohandamine inglise keel
ET
|
<urn:uuid:64cead00-933f-4dc5-9cbb-06e96ead419e>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=486&idCountry=ew&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2020-01-28T10:59:47+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 338,300,820
| 81
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
214
] | 1
|
[
0.004180908203125,
0.9609375,
0.031982421875,
0.00225830078125,
0.00008153915405273438,
0.000022292137145996094
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Kus ja kuidas?>Millise riigi õigust kohaldada?
Millise riigi õigust kohaldada?
Itaalia
1 Kehtivate õigusnormide allikad
Itaalias on rahvusvahelise eraõiguse allikateks riiklik õigus, Euroopa Liidu õigusaktid ja rahvusvahelised konventsioonid, millega Itaalia on ühinenud.
1.1 Riigi õigusnormid
Itaalias reguleeritakse rahvusvahelise eraõiguse küsimusi 31. mai 1995. aasta seadusega nr 218, millega asendati tsiviilseadustiku ( ) alguses Codice Civile sisalduvad üldised õigussätted – artiklid 16–31.
1.2 Mitmepoolsed rahvusvahelised konventsioonid
Itaalias kehtivate mitmepoolsete konventsioonide täielik loetelu
Itaalias kehtivate mitmepoolsete konventsioonide kohta vt lisatud loetelu(13 Kb) (13 Kb)
1.3 Peamised kahepoolsed konventsioonid
Kohtute poolt kõige sagedamini kohaldatavate kahepoolsete konventsioonide mittetäielik loetelu
Itaalia ja muude Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste rahvusvahelise eraõiguse küsimuste suhtes varem kohaldatud kahepoolsed konventsioonid on asendatud samas valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktidega. Kõige sagedamini kohaldatavad määrused on määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, nõukogu määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.
Itaalia ja kolmandate riikide vaheliste küsimuste suhtes kohaldatakse kõige sagedamini õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist käsitlevaid kahepoolseid konventsioone, mis on sõlmitud Argentiinaga (9. detsembril 1987. aastal Roomas), Brasiiliaga (17. oktoobril 1989. aastal Roomas), Venemaa Föderatsiooni ja teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega (25. jaanuaril 1979. aastal Roomas), endise Jugoslaavia Liitvabariigi riikidega (7. mail 1962. aastal Belgradis), Ühendkuningriigi endiste dominioonidega, sealhulgas Austraalia ja Kanadaga (17. detsembril 1930. aastal Londonis), Šveitsiga (3. jaanuaril 1933. aastal Roomas (kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades) ning 16. augustil 1978. aastal Roomas (liiklusõnnetustega seotud kahjuhüvitised)), Bulgaariaga (18. mail 1990. aastal Roomas), Rumeeniaga (11. novembril 1972. aastal Bukarestis) ja Türgiga (10. augustil 1926. aastal Roomas).
2 Kollisiooninormide rakendamine
2.1 Kohtuniku kohustus kohaldada kollisiooninorme omal algatusel
Millises ulatuses ja millistel tingimustel?
Itaalia õiguse kohaselt peab kohus kohaldama kollisiooninorme omal algatusel: kohus peab kohaldatava õiguse kindlaks tegema poolte taotluseta (iura novit ). Välisriigi õiguse sisu uurimisel abistab kohut justiitsministeerium ning samuti saab kohus küsida abi 1968. aasta Londoni välisriigi õiguse curia konventsiooni alusel.
2.2 Tagasisaade ja edasiviide
Kui asjaomase riigi kollisiooninormide kohaselt on kohtuasja suhtes kohaldatav välisriigi õigus, võib juhtuda, et selle välisriigi kollisiooninormide kohaselt on kohaldatav muu õigus (edasiviide ja tagasisaade).
Näiteks Prantsusmaal elava Ühendkuningriigi kodaniku õigus- ja teovõime suhtes kohaldatakse Prantsuse kollisiooninormi kohaselt Inglise õigust. Inglise õiguse kollisiooninorm aga viitab elukohariigi, st Prantsuse õigusele.
Mis juhtub sellisel juhul Itaalias? Mis juhtub, kui Itaalia õiguse kohaselt on kohaldatav teise riigi õigus, mis omakorda viitab Itaalia õigusele või mõne muu riigi õigusele?
Kui Itaalia õiguse kohaselt on kohaldatav teise riigi õigus, mis omakorda viitab muu riigi õigusele, siis edasiviidet ja tagasisaadet tunnustatakse ning muu riigi õigust kohaldatakse ainult järgmistel juhtudel:
1) kui selle muu riigi õiguses tunnustatakse edasiviidet ja tagasisaadet;
2) kui viidatakse tagasi Itaalia õigusele.
Tagasisaadet ja edasiviidet ei kohaldata, kui kohaldatava õiguse valisid menetluse pooled või see on seotud vorminõuete või lepinguväliste kohustustega.
2.3 Kohaldatava õiguse muutumine
Mis juhtub, kui ühendav tegur muutub, näiteks vara võõrandamisel?
Kohaldatakse eelnimetatud norme.
2.4 Kollisiooninormide tavapärase kohaldamise erandid
Kas kohus võib keelduda kohaldatava välisriigi õiguse (edasiviide) kohaldamisest, kui see on vastuolus rahvusvahelise avaliku korraga? Kas on olemas seadused või muud siseriiklikud õigusnormid, mis on kollisiooninormide suhtes esimuslikud (üldist kehtivust omavad sätted – )? lois de police
Itaalia õiguse (seaduse 218/1995 artikkel 16) kohaselt ei saa kohus kohaldada välisriigi õigust, kui see on „vastuolus avaliku korraga" (contrari all'ordine ). Tavaliselt mõistetakse selle all „rahvusvahelist avalikku korda". Tsiviilpartnerluse sõlmimise õigust ja muid tingimusi reguleerib kummagi poole pubblico elukoha riigi õigus partnerluse sõlmimise ajal. Kui aga tsiviilpartnerluse sõlmimine ei ole samasooliste täiskasvanute vahel kohaldatava õiguse kohaselt lubatud, kohaldatakse Itaalia õigust (seaduse 218/1995 artikkel 32-b).
Õigusaktide konflikti korral (eelnimetatud seaduse artikkel 17) on esimuslik Itaalia õigus ning kõrvalekalded ei ole lubatud olenemata edasiviitest välisriigi õigusele, kui seda nõuavad Itaalia õigusnormid (need on üldist kehtivust omavad sätted, itaalia keeles: ). norme di applicazione necessaria
2.5 Välisriigi õiguse tõendamine
Kohtuniku ja menetluse poolte rollid
Välisriigi õiguse sisu kindlakstegemine on kohtuniku ülesanne; ta saab soovi korral küsida abi menetluse pooltelt, ülikoolidelt või justiitsministeeriumilt. Milliseid tõendeid aktsepteeritakse?
.
ET
Välisriigi õiguse tõendamiseks võib kasutada rahvusvahelistes konventsioonides nimetatud dokumente, välisriikide asutuste poolt justiitsministeeriumi vahendusel antud teavet ning ekspertide või spetsialistide arvamusi.
Mis juhtub, kui välisriigi õigust ei ole võimalik välja selgitada?
Võimaluse korral kohaldab kohus õigust, mis on kindlaks tehtud muude ühendavate tegurite alusel, mis esinevad konkreetset liiki juhtudel. Kui see ei ole võimalik, kohaldatakse Itaalia õigust.
3 Kollisiooninormid
3.1 Lepingulised kohustused ja õigusaktid
Seaduse 218/1995 artiklis 57 on sätestatud, et lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatakse 19. juuni 1980. aasta Rooma konventsioonis nimetatud õigust. Üldiselt on konventsioonis sätestatud, et lepingu suhtes kohaldatava õiguse valivad lepingu pooled.
Kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse selle riigi õigust, millega leping on kõige tihedamalt seotud, võttes siiski arvesse seda, et konkreetsete kohustuste suhtes võidakse kohaldada muid rahvusvahelisi konventsioone (näiteks on vallasasjade müüki käsitlev 1955. aasta Haagi konventsioon 1980. aasta Rooma konventsiooni suhtes esimuslik).
Rahvusvahelises konventsioonis nimetatud või poolte valitud õiguse kohaldamisest võib siiski keelduda, kui see on vastuolus avaliku korraga (näiteks kui see on vastuolus üldist kehtivust omavate sätetega või ohutust käsitlevate sätetega).
Alates määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) rakendamisest ei kohaldata ELi liikmesriikide piiriüleste lepingute suhtes enam rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud norme, vaid neid reguleerib nimetatud määrus.
Määruses on sätestatud, et lepinguliste suhete suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramise peamine kriteerium on lepingu poolte valik. Lepingu poolte valitud õigus ei tohi siiski piirata üldist kehtivust omavate sätete kohaldamist õigussüsteemis, millega leping on kõige tihedamalt seotud.
Juhuks kui kohaldatavat õigust ei ole valitud, näeb määrus iga lepinguliigi jaoks ette mitu konkreetset ühendavat kriteeriumi. Näiteks:
kauba müümise lepingut reguleerib selle riigi õigus, kus on müüja alaline elukoht;
lepingut, mille esemeks on õigus kasutada kinnisasja, reguleerib kinnisasja asukohariigi õigus;
teenuse osutamise lepingut reguleerib selle riigi õigus, kus on teenuse osutaja alaline elukoht.
Kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist sellistes asjades reguleeritakse määrusega (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli Ia määrus).
3.2 Lepinguvälised kohustused
Eespool osutatud seaduses 218/1995 on sätestatud järgmiste lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatavad õigusnormid:
ühepoolne lubadus (selle riigi õigus, kus lubadus anti);
krediidivahendid (veksleid ja lihtveksleid käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestav 1930. aasta Genfi konventsioon; tšekke käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestav 1931. aasta Genfi konventsioon; samal ajal kui muude krediidivahendite puhul reguleerib põhikohustusi krediidivahendi väljastamise riigi õigus); esindamine (selle riigi õigus, kus on esindaja asukoht või kus ta peamiselt teostab oma muid volitusi);
seadusest tulenevad kohustused (selle riigi õigus, kus toimus sündmus, mille tagajärjel tekkis kohustus);
lepinguväline kahju (selle riigi õigus, kus sündmus toimus, kuid kannatanu taotlusel ka selle riigi õigus, kus kahju tekitanud sündmus toimus; kui tegemist on ühe ja sama riigi kodanikega, siis kohaldatakse selle riigi õigust).
Pärast määruse (EÜ) nr 864/2007 (Rooma II määrus) rakendamist kohaldatakse ELi liikmesriikide vaheliste piiriüleste juhtumite suhtes seda määrust. Määruses on sätestatud, et lepinguvälisest kahjust tulenevaid kohustusi, lepingueelsetest toimingutest tulenevat vastutust, käsundita asjaajamisest tekkinud ja alusetust rikastumisest tekkinud vastutust reguleerib selle riigi õigus, kus kahju tekkis, olenemata sellest, millises riigis kahju tekitanud sündmus aset leidis. Pooled võivad kohaldatavas õiguses kokku leppida pärast kahju tekitanud sündmuse toimumist.
Kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist sellistes asjades reguleeritakse määrusega (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli Ia määrus).
3.3 Isiku õiguslik seisund ja perekonnaseisuga seotud aspektid (nimi, elukoht, teovõime)
Isiklikku seisundit, õigus- ja teovõimet ja isiklike õiguste olemasolu ja sisu, sealhulgas õigust nimele reguleerib huvitatud poole riigi õigus, välja arvatud peresuhetest tulenevad õigused, mille suhtes kohaldatakse juhtumipõhiselt seaduses 218/1995 sätestatud viitenorme.
3.4 Vanema ja lapse õigussuhe, sealhulgas lapsendamine
Põlvnemine ja kodakondsus omandatakse vanemate või ühe vanema kodakondsusriigi õiguse alusel sünniga. Põlvnemise ning vanemate ja laste vaheliste isiklike ja rahaliste suhete, sealhulgas vanemliku vastutuse suhtes kohaldatakse lapse sünniriigi õigust.
Olenemata edasiviidetest välisriigi õigusele on Itaalia õigusaktid välisriigi õiguse suhtes esimuslikud, sätestades põhimõtte, et olemas on ainult üks „lapse" staatus (ja seega, et abielu kestel sündinud ja väljaspool abielu sündinud lapsi tuleb kohelda võrdselt), ning pannes vanemliku vastutuse mõlemale vanemale, nõudes mõlemalt vanemalt lapse ülalpidamist ning andes kohtule õiguse võtta meetmeid vanemlike õiguste piiramiseks või äravõtmiseks, kui vanema käitumine kahjustab last.
Kui Itaalia kohtule on esitatud taotlus lapse lapsendamiseks, et anda lapsele seadusliku lapse staatus, kohaldatakse Itaalia õigust (seadus 184/1983). Seaduse 184/1983 artikkel 29 jj sisaldavad muu hulgas konkreetseid norme, mida kohaldatakse juhul, kui Itaalias elav isik soovib lapsendada välisriigi kodanikust last; nende artiklitega võetakse üle rahvusvahelist lapsendamist käsitleva 29. mai 1993. aasta Haagi konventsiooni nõuded.
Muude kollisiooninormidega seoses on seaduse 218/1995 artiklis 38 sätestatud üksikasjalikud normid eri stsenaariumite puhuks.
Kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist vanemlikku vastutust käsitlevates asjades reguleerib määrus (EL) nr 2201/2003.
3.5 Abielu, kooselu, partnerlus, lahutus, lahuselu, ülalpidamiskohustus
Abieluasjades kohaldatakse abikaasadevahelistele isiklikele suhetele abikaasade kodakondsusriigi õigust, kui mõlemad on sama riigi kodanikud, ning muul juhul selle riigi õigust, kus on nad on elanud suurema osa abielus oldud ajast.
Isiklike suhete suhtes kohaldatav õigus laieneb üldjuhul ühis- või lahusvara suhtes kohaldatavale abieluvararežiimile, kuid siin võib teha abikaasade kokkuleppel või seaduses konkreetselt ette nähtud juhtudel erandeid.
Itaalia õigus tunnistab ka samasooliste isikute vahelist liitu ( , tsiviilpartnerlus), mille suhtes kehtivad peaaegu samad õigusnormid kui abielu unioni civili suhtes, välja arvatud lapsendamise õigus. Tsiviilpartnerluse suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus partnerlus sõlmiti, välja arvatud juhul, kui üks pool palub kohtul kohaldada selle riigi õigust, kus paar on enamiku ajast koos elanud. Vararežiimi suhtes kohaldatakse samuti selle riigi õigust, kus tsiviilpartnerlus sõlmiti, kuid pooled võivad kokku leppida, et kohaldatakse selle riigi õigust, kus vähemalt üks neist elab, või mille kodanik ta on.
Abielul, mille Itaalia kodanik on sõlminud välisriigis samasoolise isikuga, on samad tagajärjed nagu Itaalia õiguse kohasel tsiviilpartnerlusel.
Kooselu lõpetamise ja abielulahutuse ning tsiviilpartnerluse lõpetamise suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1259/2010, mis on seaduse 218/1995 suhtes esimuslik. See võimaldab abikaasadel (või registreeritud partneritel) valida kohaldatav õigus, tingimusel et see on üks järgmistest: nende ühise elukoha riigi õigus; selle riigi õigus, kus nad viimati koos elasid, kui üks neist elab kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt selles riigis; kummagi kodakondsusriigi õigus; või kohtu asukoha riigi õigus. Kui pooled ei ole kokkulepet sõlminud, kohaldatakse samu ühendavaid tegureid tähtsuse järjekorras (esimene on tähtsam kui teine jne).
Isikud, kes ei ole abielus ega tsiviilpartnerlussuhtes võivad sõlmida kooselulepingu. Kooselulepingu suhtes kohaldatakse elukaaslaste kodakondsusriigi õigust, kui mõlemad on sama riigi kodanikud, ning muul juhul selle riigi õigust, kus paar on enamiku ajast koos elanud.
Perekondlikku ülalpidamiskohustust reguleerib 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon.
Kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist abieluasjades reguleerib määrus (EL) nr 2201/2003.
3.6 Abieluvara
Itaalias on abieluvara üldjuhul ühisvara (comunione dei beni).
Abikaasad võivad selle asemel valida alternatiivse süsteemi, mille puhul on kummalgi oma lahusvara ( ), või omavahelisel kokkuleppel separazione dei beni mõne muu korra.
3.7 Testamendid ja pärimine
Eristada tuleb kahte perioodi.
Kui pärand avanes ( ) enne 17. augustit 2015, kohaldatakse pärimise suhtes selle riigi õigust, mille kodanik surnu oma surma ajal apertura della successione oli. Elu ajal saab testaator testamendis määrata, et pärandvara suhtes kohaldatakse tema elukohariigi õigust; kui ta on Itaalia kodanik, ei mõjuta see tema Itaalias elavate pärijate õigusi, kellel on seadusest tulenev õigus pärandvara osale ( , seaduse 218/1995 artikkel 46). legittimari
17. augustil 2015 ja pärast seda avanenud pärandi suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 650/2012, millega asendati eelnimetatud kord. Pärimise suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus asus surnu alaline elukoht tema surma ajal. Testaator võib määrata, et tema pärandvara suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, mille kodanik ta on valiku tegemise ajal või surma hetkel. Määrusega võeti ka kasutusele Euroopa pärimistunnistus, mis kinnitab selle omaja staatust pärijana, annakusaajana või testamenditäitjana teises liikmesriigis.
3.8 Kinnisvara
Kinnisvara, vallasvara (käesoleval juhul ei ole immateriaalset vara käsitlevate üksikasjalike reeglite kirjeldamine asjakohane).
Vara ja muude asjaõiguste suhtes kohaldatakse vara asukohariigi õigust.
Kui kinnisvara asub ELi liikmesriigis, kohaldatakse määrust (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli Ia määrus), milles on sätestatud, et kinnisasjaõigustega seoses on pädev selle liikmesriigi kohus, kus kinnisvara asub.
3.9 Maksejõuetus
Itaalia õiguses ei ole sõnaselgelt sätestatud, milline õigus on kohaldatav maksejõuetusega seotud õigusaktide konflikti puhul.
ELi ühtsed kollisiooninormid on sätestatud määruses (EL) nr 848/2015. Selles on sätestatud, et maksejõuetusmenetlus algatatakse liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese; maksejõuetusmenetluste ja nende tagajärgede suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigust, mille territooriumil menetlus algatatakse.
Loetelu mitmepoolsetest konventsioonidest, millega Itaalia on ühinenud
1. ABIELU, KOOSELU LÕPETAMINE, ABIELULAHUTUS
Abielulahutuste ja lahuselu tunnustamist käsitlev 1. juuni 1970. aasta Haagi konventsioon
11. mail 2011. aastal Istanbulis allkirjastamiseks avatud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (27. juuni 2013. aasta seadus nr 77)
2. PÕLVNEMINE JA LAPSENDAMINE
5. septembri 1980. aasta Müncheni konventsioon ees- ja perekonnanimede suhtes kohaldatava õiguse kohta
Riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö 29. mai 1993. aasta Haagi konventsioon
3. ALAEALISED
Alaealiste kaitse suhtes ametiasutuste volitusi ja kohaldatavat seadust käsitlev 5. oktoobri 1961. aasta Haagi konventsioon
Rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitlev 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsioon
Luxembourgis 20. mail 1980. aastal sõlmitud laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Euroopa konventsioon
Vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitlev 19. oktoobri 1996. aasta Haagi konventsioon (18. juuni 2015. aasta seadus nr 101)
4. PEREKONNASUHETEST TULENEVAD ÜLALPIDAMISKOHUSTUSED
20. juuni 1956. aasta New Yorgi konventsioon välisriigist ülalpidamise taotlemise kohta
2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise kohta
2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta
5. KODAKONDSUS JA KODAKONDSUSETUS
28. septembri 1954. aasta New Yorgi konventsioon kodakondsuseta isikute seisundi kohta
28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioon ja 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokoll
6. PÄRIMINE
26. oktoobri 1973. aasta Washingtoni konventsioon rahvusvaheliste testamentide vormi käsitleva ühtse seaduse kohta
2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsioon piiriüleste pärandite valitsemise kohta
7. LEPINGULISED KOHUSTUSED
Lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse 19. juuni 1980. aasta Rooma konventsioon
16. septembri 1988. aasta Lugano konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
8. RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS
15. juuni 1955. aasta Haagi konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi suhtes kohaldatava õiguse kohta
11. aprilli 1980. aasta Viini (ÜRO) konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta
19. mai 1956. aasta Genfi kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioon
9. KREDIIDIVAHENDID
Veksleid ja lihtveksleid käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestav 7. juuni 1930. aasta Genfi konventsioon
Tšekke käsitlevaid ühtseid õigusnorme ja teatud õigusaktide konfliktide lahendamist sätestav 19. märtsi 1931. aasta Genfi konventsioon
10. LEPINGUVÄLISED KOHUSTUSED
Tuumaenergia valdkonnas tsiviilvastutust käsitlev 29. juuli 1960. aasta Pariisi konventsioon (ja lisaprotokollid)
29. novembri 1969. aasta Brüsseli rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest
11. VAHEKOHUS
Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 10. juuni 1958. aasta New Yorgi konventsioon
21. aprilli 1961. aasta Euroopa konventsioon rahvusvahelise kaubandusarbitraaži kohta
12. ÕIGUSABI JA -KOOSTÖÖ
1. märtsi 1954. aasta Haagi tsiviilkohtumenetluse konventsioon
Tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsioon
Tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise 18. märtsi 1970. aasta Haagi konventsioon
16. septembri 1988. aasta Lugano konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
13. USALDUSFONDID
Usaldusfondide suhtes kohaldatavat õigust ja nende tunnustamist käsitlev 1. juuli 1985. aasta Haagi konventsioon
Rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud normide, eelkõige ühtsete õigusnormide, ning vastavate siseriiklike rahvusvahelise eraõiguse normide kooskõla on tagatud seaduse 218/1995 artikliga 2, mille kohaselt ei piira asjaolu, et olukord või suhe kuulub siseriikliku õiguse kohaldamisalasse, Itaaliale siduvate rahvusvaheliste konventsioonide kohaldamist sama juhtumi suhtes.
Viimati uuendatud: 22/12/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:16aaea4d-55d1-4261-88b1-82a4aa70dca4>
|
CC-MAIN-2022-49
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=340&idCountry=it&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2022-12-06T18:20:47+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-49/subset=warc/part-00095-a0906200-461b-4808-9b94-6c53daf73f61.c000.gz.parquet
| 250,998,998
| 8,614
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999996
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5798,
13700,
19696,
21228
] | 2
|
[
0.1171875,
0.291015625,
0.384765625,
0.17578125,
0.0252685546875,
0.00732421875
] |
Ohutuskaart
Tootenimi:
Sofnolime ® SoLo
Dokumendi nr: LB01-00429-et
Väljaanne: 3
Üle vaadatud: 30. jaanuaril 2022
Koostatud kooskõlas REACH-määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mida on muudetud ÜK REACH-määrusega SI 2019/758 Valmistatud kooskõlas Suurbritannia CLP-määrusega, mis on CLP-määruse (EL) nr 1272/2008 Suurbritannia jaoks muudetud versioon
| | 2.1 | | Aine või segu klassifikatsioon | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2.1.1 | | Klassifikatsioon kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (CLP/GHS) | | | | | |
| | | Nahaärritus 2 | | | H315 | | |
| | | Silmakahjustus 1 | | | H318 | | |
| 2.1.2 | | Ohulausete täielik tekst on 16. jaos | | | | | |
| | 2.2 | | Märgistuselemendid | | | | |
| 2.2.1 | | Märgistus kooskõlas EÜ määrusega nr 1272/2008 (CLP/GHS) | | | | | |
| | | Ohupiktogramm | | | | Märksõna | OHT |
| | | Ohulause | | | | | |
| | | H315 | | Põhjustab nahaärritust | | | |
| | | H318 | | Põhjustab raskeid silmakahjustusi | | | |
| | | Hoiatuslaused | | | | | |
| | | P264 | | Pärast käitlemist pesta hoolega käsi ja nägu | | | |
| | | P280 | | Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski | | | |
| | | P302 +P352 | | NAHALE SATTUMISE KORRAL: pesta rohke veega | | | |
| | | P305+P351+P338 | | SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord. | | | |
| | | P310 | | Võtta viivitamata ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSE/arstiga | | | |
| | | P362 + P364 | | Võtta saastunud rõivad seljast ja pesta enne järgmist kasutamist | | | |
| | | Täiendav ohutusteave (EL) | | andmed puuduvad | | | |
| | 2.3 | | Muud ohud | | | | |
| | | See toode on läbinud katsemeetodi ASTM D3838 – 80, aktiivsöe pH standardne katsemeetod. Selle tulemusel saadud pH = 10,24. Seetõttu ei saavutanud see H314 klassifikatsiooni piirväärtust pH >=11,5, kuid sellele kohaldub H315 | | | | | |
3
3. JAGU: KOOSTIS / TEAVE KOOSTISAINETE KOHTA
3.2
Segud
Keemiline nimetus
Naatriumhüdroksi id
Kaltsiumhüdroksii
REACH-i registreerimis
number
01-2119-457-
892-27-
CAS-nr
1310-73-2
Indeksinu mber
011-002-
00-6
XXXX
EÜ nr
215-185-5
Klassifikatsioon kooskõlas määrusega (EÜ) nr
1278/2008 (CLP)
Nahasöövitus 1A H314
% [mass]
< 1%
SCL, M- tegur, ATE
andmed puuduvad
1305-62-0
01-21194-75-
Nahaärritus 2 H315
d
andmed andmed
puuduvad
151-45-0630
215-137-3
Silmakahjustus 1 H318
STOT SE 3 H335
> 75%
puuduvad
| | 4 | | 4. JAGU: ESMAABIMEETMED |
|---|---|---|---|
| 4.1 | | | |
| | | Üldised märkused | |
| | | Sissehingamise korral | |
| | | Nahale sattumise korral | |
| | | Silma sattumise korral | |
| | | Allaneelamise korral | |
| | | Esmaabi osutaja isikukaitsevahendid | |
| 4.2 | | Kõige olulisemad sümptomid ja toime (akuutsed ja viivitusega ilmnevad) | |
| 4.3 | | Teave, kas on vaja vältimatut meditsiiniabi või eriravi | |
5
5. JAGU: TULEKUSTUTUSMEETMED
Sobivad tulekustutusvahendid:
Tulekustutusvahendid
Ainest või segust tulenevad eriohud
toode ei põle, keemiline pulber, kuiv liiv; vee kasutamisel koguda saastunud vesi eraldi, ei tohi sattuda kanalisatsiooni
Sobimatud tulekustutusvahendid: süsinikdioksiid
Ohtlikud põlemussaadused: pole määratletud
Nõuanded tuletõrjujatele Vajalik võib olla autonoomne hingamisaparaat
6. JAGU: MEETMED JUHUSLIKU SATTUMISE KORRAL
KESKKONDA
Isikukaitsemeetmed,
Personalile, kes ei ole päästetöötajad:
-
vältida tolmu moodustumist kaitsevahendid ja
hädaolukorras tegutsemine
Keskkonnakaitseabinõud
Kogumiseks ja meetodid ja materjalid
puhastamiseks kasutatavad
- kasutada kaitseriietust
Pääsetöötajatele: auru/tolmu/aerosooliga kokkupuutumisel kasutada hingamisaparaati.
Koguda saastunud vesi/tulekustutusvesi eraldi. Mitte lasta sattuda kanalisatsiooni ega veekogudesse; kui see juhtub, teavitada viivitamata pädevat asutust
Kogumine: andmed puuduvad
Puhastamine: lekke korral koguda mehaaniliselt (nt harja või tolmuimejaga) tihedalt suletud anumatesse.
mahutitesse ja kõrvaldada 13. jaos kirjeldatud viisil
Järgida isikukaitsemeetmeid. Loputada jäägid veega. Koguda eraldunud naatronlubi/vesi sobiva märgistusega
Muu teave: andmed puuduvad
Viited teistele jagudele
Vt 8. jaost isikukaitsevahendeid
7. JAGU: KÄITLEMINE JA LADUSTAMINE
Kaitsemeetmed: tegutseda kooskõlas hea hügieeni- ja ohutustavaga, kasutades asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Vältida materjali täitmise, valamise või teisaldamise ajal tolmu ülespaiskamist ja
kokku ainult leelisekindlad materjalid ladestumist. Käidelda ettevaatlikult, et vältida tolmu teket ja ladestumist. Jälgida, et naatronlubjaga puutuksid
Tulekahju vältimise abinõud: toode ei ole tuleohtlik, vältida tolmu teket, järgida üldiseid tuleohutusmeetmeid meetmed: vältida tolmu ülespaiskamist
Aerosoolide ja tolmu tekke takistamise
Keskkonnakaitsemeetmed: andmed puuduvad
Üldised tööhügieeni nõuanded: andmed puuduvad
Tehnilised meetmed ja ladustamine: hoida originaalpakendis eemal hapetest
Pakkematerjalid: andmed puuduvad
Sofnolime
®
SoLo LB01-00429-et / väljaanne 3 / lk 2/6
5.1
5.2
5.3
6
6.1
6.2
6.3
6.4
7
7.1
7.2
Ohutu käitlemise ettevaatusabinõud
Ohutu säilitamise tingimused
| | | Nõuded hoiuruumidele ja sõidukitele: tagada ladustamiskoha piisav ventilatsioon. Hoida mahuteid kindlalt suletuna ning jahedas (0–35 °C) ja kuivas kohas, vältides otsest päikesevalgust Ladustamisklass: - Lisateave ladustamistingimuste kohta: andmed puuduvad |
|---|---|---|
| 7.3 | Erikasutus(ed) | Soovitused: absorbeeriva ainena Erilahendused tööstussektorile: meditsiiniline/tööstuslik süsinikdioksiidabsorbent |
| 8 | | 8. JAGU: KOKKUPUUTE OHJAMINE / ISIKUKAITSE | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 8.1 | | Kontrolliparameetrid | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | HSE on määranud töökohal kokkupuute piirmäärad (EH40/2020) | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | STEL (15 min) | | | | | | | | ppm | | | 2 | | | mg/m³ | | | | | | | |
| | LTEL (8 tunni ajaliselt kaalutud keskmine) | | | | | | | | ppm | | | 5 | | | mg/m³ | | | | | | | |
| | | Aine nimetus | | | | | Naatriumhüdroksiid | | | | | | | | | | | | | | | |
| | EÜ number | | | | | 215-185-5 | | | | | | | | CAS- | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | | | number | | | | | | | | |
| | | DNEL | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | Töötajad | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Kokkupuutev iis | | l | Akuutne | | | | | Akuutne | | | Lokaalne | | Süsteemne | | | Lokaalne | | Akuutne | | | Lokaalne |
| | | | | okaalne | | | | | süsteemne | | | kroonilin | | krooniline | | | akuutne | | süsteemne | | | krooniline |
| | | | | mõju | | | | | mõju | | | e mõju | | mõju | | | mõju | | mõju | | | mõju |
| | Suukaudne | | Suukaudne | | | | | | | | | | | | | Pole nõutav | | Andmed puuduvad | | | Suur oht (piirväärtust pole tuletatud) | |
| | Sissehingamin e | | Sissehingam ine | | | | | Ohte pole tuvastatud | | | Ohte pole tuvastatu d | | 1 mg/m3 | | | Ohte pole tuvastatud | | Ohte pole tuvastatud | | | Sissehingamin e | |
| | Nahakaudne | | Nahakaudn e | | | | | Suur oht (piirväärtust pole tuletatud) | | | Ohte pole tuvastatu d | | Suur oht (piirväärtus t pole tuletatud) | | | Ohte pole tuvastatud | | Suur oht (piirväärtust pole tuletatud) | | | Nahakaudne | |
| | | PNEC | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Keskkonnakaitse sihtväärtus | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Magevesi | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Mageveesetted | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Merevesi | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Meresetted | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Toiduahel | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Mikroorganismid reovee töötlemisel | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Pinnas (põllumajandus) | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Õhk | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | Aine nimetus | | | | Kaltsiumdihüdroksiid | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | EÜ number | | | | 215-137-3 | | | | | | | | | CAS- | | | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | | | number | | | | | | | | |
| | | DNEL | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | Töötajad | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Kokkupuuteviis | | | l | Akuutne | | | | | Akuutne | | Lokaalne | | Süsteemne | | | Lokaalne | | Akuutne | Lokaalne krooniline mõju | | |
| | | | | | okaalne | | | | | süsteemne | | kroonilin | | krooniline | | | akuutne | | süsteemne | | | |
| | | | | | mõju | | | | | mõju | | e mõju | | mõju | | | mõju | | mõju | | | |
| | Suukaudne | | | Pole nõutav | | | | | | | | | | | | andmed puuduvad | | Ohte pole tuvastatud | | andmed puuduvad | | |
| | Sissehingamine | | | 4 mg/m3 | | | | | Ohte pole tuvastatud | | 1 mg/m3 | | Ohte pole tuvastatud | | | 4 mg/m3 | | 4 mg/m3 | | Ohte pole tuvastatud | | |
| | Nahakaudne | | | Väike oht (piirväärtus t pole tuletatud) | | | | | Ohte pole tuvastatud | | Väike oht (piirväärt ust pole tuletatud) | | Ohte pole tuvastatud | | | Väike oht (piirväärtus t pole tuletatud) | | Väike oht (piirväärtus t pole tuletatud) | | Ohte pole tuvastatud | | |
| | | PNEC | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Keskkonnakaitse sihtväärtus | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Magevesi | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Mageveesetted | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Merevesi | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Meresetted | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Toiduahel | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| | Mikroorganismid reovee töötlemisel | |
|---|---|---|
| | Pinnas (põllumajandus) | |
| | Õhk | |
| 8.2 | | Kokkupuute ohjamine |
| | Asjakohased tehnilised ohjevahendid | |
| | Isikukaitsevahendid | |
| | Silmade ja näo kaitse | |
| | Naha kaitsmine | |
| | Hingamisteede kaitse | |
| | Termoohud | |
| | Kokkupuute ohjamine keskkonnas | |
| | 9 | | 9. JAGU: FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | 9.1 | | Teave põhiliste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta | | |
| | | Füüsikaline olek | | Tahke | Värvus |
| | | Lõhn | | Lõhnatu | pH |
| | | Keemise alguspunkt / keemisvahemik | | Pole määratletud | Sulamis-/külmumispunkt |
| | | Leekpunkt | | Pole asjakohane | Suhteline tihedus |
| | | Lahustuvus | | Kerge | Lõhnalävi |
| | | Aurustumiskiirus | | Pole asjakohane | Süttivus |
| | | Alumine ja ülemine plahvatuspiir | | Pole asjakohane | Auruõhk |
| | | Suhteline aurutihendus | | Pole asjakohane | Jaotustegur LogPoct/vesi |
| | | Isesüttimistemperatuur | | Pole asjakohane | Kinemaatiline viskoossus |
| | | Plahvatusohtlikkus | | Pole määratletud | Oksüdeerivusomadused |
| | | Lagunemistemperatuur | | Pole määratletud | Osakeste omadused |
| 9.2 | | Muu teave | | Pole teada | |
| | 10 | | 10. JAGU: PÜSIVUS JA REAKTSIOONIVÕIME |
|---|---|---|---|
| 10.1 | | Reaktsioonivõime | |
| 10.2 | | Keemiline stabiilsus | |
| 10.3 | | Ohtlike reaktsioonide võimalus | |
| 10.4 | | Tingimused, mida tuleb vältida | |
| 10.5 | | Kokkusobimatud materjalid | |
| | 11 | | 11. JAGU: TEAVE TOKSILISUSE KOHTA | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 11.1 | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | Ohuklass | | Meetod | | Liik | | Kokkupuuteviis | | Efektiivdoos | | Kokkupuuteaeg | Tulemused |
| | | Akuutne toksilisus | | LD (lo) | | Küülik | | Suukaudne | | 500 mg/kg | | andmed puuduvad | | |
| | | | | LD50 | | Rott | | Suukaudne | | > 7000 mg/kg | | Andmed puuduvad | | |
| | | Nahasöövitus/- ärritus | | | | | | | | | | | | |
| | | Raske silmakahjustus / silmade ärritus | | | | | | | | | | | | |
| | | Hingamisteede või naha ülitundlikkus | | | | | | | | | | | | |
| | | Mutageensus sugurakkudele | | | | | | | | | | | | |
| | | Reproduktiivtoksil isus | | | | | | | | | | | | |
| | Mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude | LD50 325 mg/kg bw |
|---|---|---|
| | Mürgisus sihtelundi suhtes – korduv kokkupuude | Suukaudne, rott üheaastases uuringus Mõju ei täheldatud. |
| | Hingamiskahjustus | Andmed puuduvad |
| 11.2 | Teave muude ohtude kohta | Kuigi CHIP-i järgi „tavalise meetodi“ kasutamisel oleks toote klassifikatsioon „söövitav“, leiti EL-i ametlikes in vitro katsetes terviktootega, et see on silmadele ja nahale ärritav, mitte söövitav |
| | 12 | | 12. JAGU: ÖKOLOOGILINE TEAVE | |
|---|---|---|---|---|
| | 12.1 | | Toksilisus (kaltsiumhüdroksiid) | |
| | | Akuutne (lühiajaline) toksilisus | | Kala: 96 h LC50 50,6 mg/l (Onchorhyncus mykiss) Koorikloomad: andmed puuduvad Vetikad/veetaimed: ECr50 (72 h) 184,57 mg/l (Pseudokirchneriella subcapitata) Muud organismid 48 h EC50 49,1 mg/l (Daphnia magna) |
| | | Krooniline (pikaajaline) toksilisus | | Kala: andmed puuduvad Koorikloomad: 14d NOEC 32 mg/l Liivkrevett (Crangon septemspinosa) Vetikad/veetaimed NOEC 48 mg/l (Pseudokirchneriella subcapitata) Muud organismid: andmed puuduvad |
| 12.2 | | Püsivus ja lagunduvus | | Abiootiline lagunemine: andmed puuduvad Füüsikaline ja fotokeemiline elimineerimine: andmed puuduvad Biolagunevus: ei kohaldu anorgaanilistele ainetele |
| 12.3 | | Bioakumuleeruvus | | n-oktanool/vee jaotustegur (log Kow): andmed puuduvad Biokontsentratsioonitegur (BCF): andmed puuduvad |
| 12.4 | | Liikuvus pinnases | | Teadaolev või prognoositav levik keskkonnaosadesse: andmed puuduvad Pindpinevus: Andmed puuduvad Adsorptsioon/desorptsioon: Andmed puuduvad |
| 12.5 | | PBT ja vPvB hinnangu tulemused | | pole määratletud |
| 12.6 | | Ensokriinsüsteemi kahjustamise võime | | pole määratletud |
| 12.7 | | Muud kahjulikud mõjud | | Andmed puuduvad |
| 13 | | 13. JAGU: JÄÄTMEKÄITLUS |
|---|---|---|
| 13.1 | | Jäätmetöötlusmeetodid |
| | Toote/pakendi kõrvaldamine | |
| | Jäätmekäitluse teave | |
| | Reovee käitlemise teave | |
| | 14 | | 14. JAGU: VEONÕUDED | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 14.1 | | ÜRO number või identifitseerimisnum ber | | Liigitamata | 14.2 | ÜRO veose tunnusnimetus |
| 14.3 | | Transpordi ohuklass(id) | | Liigitamata | 14.4 | Pakendirühm |
| 14.5 | | Keskkonnaohud | | Toodet pole vaja märgistada merd saastava ainena | 14.6 | Eriettevaatusabinõud kasutajatele |
| 14.7 | | Meretransport mahtlastina kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni juhenditega | | Pole asjakohane | | |
| 15 | | 15. JAGU: REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID |
|---|---|---|
| 15.1 | | Ohutus-, tervise- ja keskkonnaeeskirjad |
| | Ohutuskaarti on ajakohastatud kooskõlas EÜ määrusega nr 1272/2008 (CLP/GHS). | |
| 15.2 | | Kemikaaliohutuse hindamine |
Pole asjakohane
| 16 | | 16. JAGU: MUU TEAVE | |
|---|---|---|---|
| | Muudatused | | |
| | Lühendid ja akronüümid | | |
| | Viited kirjandusele ja teabeallikad | | |
| | Koostanud | | |
| | Väljaandmise kuupäev | | |
| | | Klassifikatsioon kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (CLP) | Klassifikatsiooni protseduur |
| | Nahaärritus 2, H315 | | |
| | Silmakahjustus 1, H318 | | |
| | Asjaomased ohulaused (number ja täistekst) | | |
| | Muu teave | | |
|
<urn:uuid:36272d58-f0be-4dc7-9d80-d27fd9f45fa5>
|
CC-MAIN-2023-40
|
https://www.molecularproducts.com/wp-content/uploads/2022/12/LB01-00429-et-Issue-3-Sofnolime-SoLo-SDS-Estonian.pdf
|
2023-09-28T16:54:12+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2023-40/subset=warc/part-00188-7aa0a1e5-33a6-434b-89a2-950f294b40c1.c000.gz.parquet
| 977,361,457
| 8,138
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999987
|
ekk_Latn
| 0.999983
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2062,
5346,
10673,
13144,
15887,
16374
] | 0
|
[
0.984375,
0.01513671875,
0.000667572021484375,
0.0010528564453125,
0.00017070770263671875,
0.00003170967102050781
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades>Tõendite kogumine
Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel
kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal
Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2022. aasta lõpuni.
Tõendite kogumine
Šotimaa
Artikkel 2 – Taotluse saanud kohus
Klõpsake allpool esitatud lingil, et näha kõiki selle artikliga seotud pädevaid asutusi.
Riik: Ühendkuningriik
Kohtualluvus: Šotimaa
Õiguslik vahend: Tõendite kogumine
Pädevuse liik: Taotlusi vastu võtvad kohtud
Leiti rohkem kui üks kohus/asutus, mis on teie poolt esitatud teabe alusel pädev asjaomase õigusliku vahendi puhul. Allpool on esitatud loetelu:
Aberdeen Sheriff Court
Airdrie Sheriff Court
Alloa Sheriff Court
Ayr Sheriff Court
Banff Sheriff Court
Campbeltown Sheriff Court
Dumbarton Sheriff Court
Dumfries Sheriff Court
Dundee Sheriff Court
Dunfermline Sheriff Court
Dunoon Sheriff Court
Edinburgh Sheriff Court
Elgin Sheriff Court
Falkirk Sheriff Court
Forfar Sheriff Court
Fort William Sheriff Court
Glasgow Sheriff Court
Greenock Sheriff Court
Hamilton Sheriff Court
Inverness Sheriff Court
Jedburgh Sheriff Court
Kilmarnock Sheriff Court
Kirkcaldy Sheriff Court
Kirkwall Sheriff Court
Lanark Sheriff Court
Lerwick Sheriff Court
Livingston Sheriff Court
Lochmaddy Sheriff Court
Oban Sheriff Court
Paisley Sheriff Court
Perth Sheriff Court
Peterhead Sheriff Court
Portree Sheriff Court
Stirling Sheriff Court
Stornoway Sheriff Court
Stranraer Sheriff Court
Tain Sheriff Court
Wick Sheriff Court
Artikkel 3 – Keskasutus
Scottish Government
Central Authority & International Law Team
St. Andrew's House (GW15)
Edinburgh EH1 3DG
Telefon: +44 131 244 0460
Faks: +44 131 244 4848
ET
E-post: [email protected]
Artikkel 5 – Keeled, mida aktsepteeritakse vormide täitmisel
Inglise keel.
Artikkel 6 – Taotluste ja muude teatiste edastamiseks aktsepteeritavad vahendid
Taotlusi võib edastada posti, faksi või e-posti teel.
Artikkel 17 – Keskasutus või pädev(ad) asutus(ed), kes vastutab (vastutavad) tõendite vahetu kogumise taotluste kohta otsuse tegemise eest
Scottish Government
Central Authority & International Law Team
St. Andrew's House
Regent Road
Edinburgh EH1 3DG
Telefon: +44 131 244 0460
Faks: +44 131 244 4848
[email protected]
Faks: +44 131 244 4848
E-post: [email protected]
Artikkel 21 – Lepingud või kokkulepped, mille osalised liikmesriigid on ja mis on kooskõlas artikli 21 lõikes 2 sätestatud tingimustega
Ühendkuningriik ei kavatse säilitada teiste liikmesriikidega sõlmitud kahepoolseid lepinguid, mis puudutavad tõendite kogumist Ühendkuningriigi ja teiste liikmesriikide vahel. Ühendkuningriik on siiski teatanud liikmesriikidele, kellega tal on kahepoolsed lepingud, et ta soovib, et neid lepinguid kohaldataks edasi nende liikmesriikide ja väljaspool Euroopa Liitu asuvate Ühendkuningriigi ülemereterritooriumide vaheliste juhtumite suhtes.
Riigid, kellega Ühendkuningriik on sõlminud kahepoolsed lepingud, ja nende sõlmimise kuupäev:
Austria 31.3.1931 Kreeka 7.2.1936
Belgia 21.6.1922 Itaalia 17.12.1930
Taani 29.11.1932 Madalmaad 31.5.1932
Soome 11.8.1933 Portugal 9.7.1931
Prantsusmaa 2.2.1922 Hispaania 27.6.1929
Saksamaa 20.3.1928 Rootsi 28.8.1930
Väljaspool Euroopa Liitu asuvad Ühendkuningriigi ülemereterritooriumid, mille suhtes kahepoolseid lepinguid edasi kohaldatakse:
Kanalisaared
Mani saar
Anguilla
Bermuda
Briti Neitsisaared
Kaimanisaared
Falklandi saared ja sõltkonnad
Monteserrat
Akrotiri ja Dhekelia suveräänsed baasipiirkonnad (Küpros)
Saint Helena ja sõltkonnad
Turks ja Caicos
Viimati uuendatud: 12/03/2021
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:3d394957-2874-4a35-8bc1-b635dfc935c0>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=374&idCountry=sc&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2021-09-21T11:40:52+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00044-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 283,029,756
| 1,585
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999309
|
ekk_Latn
| 0.999935
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1887,
4310
] | 0
|
[
0.447265625,
0.2890625,
0.169921875,
0.08251953125,
0.0086669921875,
0.002838134765625
] |
44,00
43,80
44,00
44.02
44.04
ostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis s kontrollitud mõõdistamise alusel.
lti süsteemis
0 / 23.03 .2010.
rmaa de kõrgused ja kordinaadid
Nurkade kõrgused ol.olev
plan.
44,20
44,20
44,20
44.35
44.15
SK5
44.06
44.10
65301:001:2957
43.82
Käokella tee 1
TINGMÄRGID
44.00
44.19
44.19
44.15
KIN
PRO
PRO
PRO
PRO
LUB
PRO
PRO
PRO
PRO
PRO
PRO
OLM
PRO
PER
PER
16830
65301:001
11221-R
KÄOKELLA TE
772,4 m²
772,4 m²
1031,2 m²
2 KORRUS
-
44,50 abs
6,6 m - 1,2 m
71,4 m
32,7 m
3270 m³
|
<urn:uuid:5eebffec-80ef-42dc-ba8c-f9f06a7722a4>
|
CC-MAIN-2017-43
|
http://energiamaja.ee/wp-content/uploads/2017/08/1_kaokella_tee_asendiplaan.pdf
|
2017-10-23T09:32:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-43/segments/1508187825889.47/warc/CC-MAIN-20171023092524-20171023112524-00775.warc.gz
| 100,570,754
| 281
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.969936
|
ekk_Latn
| 0.969936
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
558
] | 0
|
[
0.75,
0.2431640625,
0.006622314453125,
0.0021514892578125,
0.00016689300537109375,
0.00013637542724609375
] |
K id õ t d ää t i? Kuidas õpetada väärtusi? · Väärtusi saab õpetada vaid läbi eeskuju · Väärtusi saab õpetada vaid läbi eeskuju · Läbi suhtlemise (arutlemise!), mitte - nii on l " i l ili "õige" ja nii "vale", mitte loogiliselt
* Ühtsed väärtused peaks olema meie peamine koostoimimise alus
* Enamuse oma igapäevastest ja ka pikemaajalistest tegutsemise otsustest teeme me väärtushoiakutest
- arenguvestlused
VÄÄRTUSED, MIS JUHIVAD
* Planeerimine ja analüüs Planeerimine ja analüüs · Arengu hindamine 6 aspektist p areng on läbipõimunud
* Väga hea koht PISA uuringutes, aga näitab keskmist taset, osutab sellele, et tagatakse teadmiste hea tase, aga mitte
* Õpilaste tervistkahjustav käitumine: 25% lohutus käia, 33% koolis on igav, 46% enamik õpetajaid ei
| Eesti | Soome |
|---|---|
| 11 | 44 |
| 2 | - |
| 3 | 5 |
| 44 | 11 |
| 5 | 4 |
| 6 | - |
| 77 | - |
| 8 | 3 |
| 9 | 8 |
| 10 | 9 |
| - | 6 |
| - | 7 |
| - | - |
| - | 10 |
vastutustunne hea õppeedukus
ausus puhtus, hügieen
|
<urn:uuid:4ab1d436-a99e-4a0d-aacf-6d86fe7b0e04>
|
CC-MAIN-2018-51
|
http://olympiaharidus.eu/public/files/Rein%20Rebane2.pdf
|
2018-12-17T03:23:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-51/segments/1544376828056.99/warc/CC-MAIN-20181217020710-20181217042710-00035.warc.gz
| 206,318,360
| 461
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999935
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
227,
393,
412,
436,
542,
662,
764,
993
] | 0
|
[
0.58984375,
0.39453125,
0.006927490234375,
0.007720947265625,
0.000904083251953125,
0.000041484832763671875
] |
Avaleht>Kohtumenetlused>Tsiviilasjad>Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine>Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?
Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel
kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal
Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2024. aasta lõpuni.
Kuidas kohtuotsust täitmisele pöörata?
Inglismaa ja Wales
1 Mida tähendab täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades?
Täitmine on kohtu heakskiidetud tegevus, mille eesmärk on sundida võlgnikke täitma kohtumäärusi.
Inglismaa ja Walesi õigussüsteemis vastutab täitmismeetodi valiku eest täielikult võlausaldaja, kelle kasuks on tehtud kohtuotsus.
Meetodi valimisel peab võlausaldaja kaaluma järgmist:
kas võlgnetava raha ja kohtulõivude kättesaamine kostjalt on tõenäoline;
kas kostja võlgneb raha teistele isikutele või kas tema suhtes on tehtud muid krahvkonnakohtu otsuseid;
kas kostjal on esemeid või vara, mida on võimalik võõrandada ja enampakkumisel müüa;
kas kostja töötab;
kas kostja saab muud tulu, näiteks investeeringutest;
kas kostjal on konto pangas, ehituslaenuühistus või mujal;
kas kostjal on kinnisvara (maja) või kas keegi teine võlgneb kostjale raha.
Järgnevalt esitatakse teave eri liiki täitemeetmete kohta. Võlausaldaja peaks valima meetme, mille abil ta saab talle võlgnetava raha kõige tõenäolisemalt kätte.
Kohus ei saa tagada, et võlausaldaja saab oma raha tagasi, ning iga toimingu eest tuleb tasuda kohtulõiv. Kuigi kohus lisab lõivu kostja võlgnetavale summale, ei saa kohus võlausaldaja makstud lõivusummat tagastada, kui võlausaldaja ei saa kostjalt raha. Lisateabe saamiseks vt
. täitemenetlusi käsitlev teabeleht
Üldine teave võlausaldajatele on esitatud juhendis, mis käsitleb rahalist nõuet hõlmava hagi esitamist kohtule
Üldine teave võlgnikele on esitatud järgmistes juhendites:
krahvkonnakohtu otsused seoses võlgadega;
krahvkonnakohtu otsused seoses võlgadega vastamine rahalist nõuet hõlmavale kohtuhagile ; vastamine rahalist nõuet hõlmavale kohtuhagile
rahalist nõuet hõlmava hagi esitamine kohtule. rahalist nõuet hõlmava hagi esitamine kohtule
Kasutatakse järgmisi eri liiki täitmismeetodeid.
Vara kontrolli alla võtmine (varem ka „arestimine" või „sundtäitmine")
See on vara arestimine selle võimalikuks äraviimiseks ja enampakkumisel müümiseks, et katta kohtuotsusega välja mõistetud võla kulud.
Kohtuotsuse täitmiseks vara kontrolli alla võtmise teel tuleb taotleda kohtult kontrolli alla võtmise määrust. Määrus on abiks üksnes juhul, kui kostjal on võlausaldaja nimetatud aadressil piisavalt vara, mida on võimalik raha saamiseks enampakkumisel müüa, või
on olemas kogu määruse alusel sissenõutav raha (et vältida vara müüki).
Kohus saab teha määruse, kui kostja ei ole temalt välja mõistetud summat tasunud või
kostja on jätnud vähemalt ühe makse tähtajaks tasumata.
Kohtutäituritel ei ole piiramatut õigust kostja vara ära viia ja müüa. Näiteks ei saa nad ära viia esmavajalikke majapidamistarbeid, kutsealal töötaja tööriistu ega esemeid, mille suhtes kehtib järelmaksu- või rendileping. Kohtutäitur ei võta kostjalt ära vara, mis ei ole piisavalt väärtuslik, et katta määrusega välja mõistetud summat pärast vara äravõtmise ja müügiga seotud kulude mahaarvamist. Enampakkumisel müüdud vara eest saab sageli vaid murdosa selle esialgsest väärtusest. Lisaks sellele võivad muu määruse alusel tegutsevad kohtutäiturid juba olla kostja vara arestinud.
Lisateave vara kontrolli alla võtmise määruse kohta on esitatud veebisaidil.
justiitsministeeriumi
Töötasust kinnipidamise määrus
Selle täitmismeetodi puhul tehakse määrus, mille kohaselt arvestatakse võlgniku töötasust palgapäeval korrapäraselt maha kindlaksmääratud summa ja edastatakse see otse võlausaldajale.
Töötasust kinnipidamise määruse saab teha juhul, kui kostjal on mõne tööandjaga töösuhe. Määrust ei saa teha, kui kostja on töötu või füüsilisest isikust ettevõtja. Samuti ei pruugi kohtul olla võimalik seda määrust teha või ta saab teha ainult määruse võla tasumiseks väikeste osamaksetena, kui kostja elamiskulud on teenitavast summast suuremad.
Lisateave töötasust kinnipidamise määruse kohta on esitatud veebisaidil. justiitsministeeriumi
Maksemäärused, sealhulgas müüki käsitlev määrus ja võõrandamiskeelu määrus
Maksemäärus takistab kostjat müümast oma vara (nt kinnisvara või investeeringuid), ilma et ta maksaks võlausaldajale võlgnetavat summat. Võlausaldajale makstakse kas müügitulu arvelt, kui võlgnik müüb oma vara, või pärandvara arvelt, kui võlgnik sureb. See protsess võib hõlmata ka kahte muud liiki kohtumäärust. Esimene neist on müüki käsitlev määrus, mille puhul võib kohus teha maksemääruse raames kinnisvara sundmüügi korralduse. Teine on võõrandamiskeelu määrus, mis keelab võlgnikul võõrandada kinnisvara eesmärgiga vältida enda suhtes maksemääruse menetluse algatamist. Lisateave maksemääruste kohta on esitatud veebisaidil. justiitsministeeriumi
Kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määrused (varem ka „kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara arestimismenetlused")
Selle täitmismeetodi puhul arestitakse kohtumääruse alusel võlgniku pangakontod. Kohtuotsusega välja mõistetud võla katmiseks vajalik summa kantakse seejärel automaatselt üle võlausaldajale. Kui pangakontodel ei ole piisavalt vahendeid võla katmiseks, kasutatakse olemasolevaid vahendeid selleks, et maksta võlgnetavast summast tagasi vähemalt osa.
.
ET
Lisateave kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määruste kohta on esitatud veebisaidil. justiitsministeeriumi
Lisateabe saamiseks vt.
video
Pankrotimenetlus
Kui võlgnetav summa on vähemalt 5000 Inglise naela, võib võlausaldaja taotleda ka kostja pankrotti. Pankrotimenetluse võib algatada nii krahvkonnakohtus kui ka kõrges kohtus. See võib aga olla kulukas.
Määrus teabe saamiseks (varem „suuline ärakuulamine")
Tegemist ei ole küll täitmismeetodiga, kuid see menetlus võimaldab võlgnikke nende vara kohta teabe saamiseks küsitleda, et võlausaldajad saaksid teha teadlikuma valiku selle kohta, millist täitmismeetodit nad sooviksid kasutada.
Lisateave teabe saamiseks tehtavate määruste kohta on esitatud veebisaidil. justiitsministeeriumi
2 Milline asutus või millised asutused on täitmisel pädev/pädevad?
Inglismaal ja Walesis on täitmisel pädevad asutused kõrge kohus, krahvkonnakohus ja magistraadikohus. Kõrge kohus ja krahvkonnakohus teevad kohtuotsuseid ning magistraadikohtud teevad kohalike omavalitsuste taotlusel kohustuse täitmise määrusi.
3 Mis tingimustel võib välja anda täitedokumendi või teha täitmisotsuse?
3.1 Menetlus
Täita on võimalik nii kohtuotsuseid kui ka kohtuväliseid otsuseid. Täitmist lubavat kohtumäärust ei ole alati vaja taotleda. Tasumata üüri, maksude, tolli- ja aktsiisimaksude ning parkimistrahvide puhul võib vara kontrolli alla võtta, ilma et selleks oleks vaja kohtu eelnevat nõusolekut.
Nii krahvkonnakohus kui ka kõrge kohus on pädevad andma määruse kohtuotsuse täitmiseks, kui nad on teinud asjaomase kohtuotsuse. Tuleb siiski märkida, et krahvkonnakohtu kohtutäitur ei saa täitmisele pöörata üle 5000 Inglise naela suurust summat (välja arvatud juhul, kui täitmisele kuulub
1974. aasta tarbijakrediidiseadusega ( ) reguleeritav leping, mida saab täitmisele pöörata ainult krahvkonnakohtus). Consumer Credit Act 1974 Krahvkonnakohtu otsused, mis käsitlevad suuremat summat kui 5000 Inglise naela, tuleb täitmiseks edastada kõrge kohtu täitevametnikule. Kõrge kohtu täitevametnikud ei saa täita kohtuotsuseid, mis käsitlevad väiksemat summat kui 600 Inglise naela.
Võlausaldajad võivad kehtestatud menetlust järgides edastada kõrgele kohtule täitmiseks krahvkonnakohtu otsused, mis käsitlevad summat vahemikus 600– 5000 Inglise naela. Samuti tuleb märkida, et kõrges kohtus ei toimu töötasust kinnipidamise menetlust; selle täitmismeetodi kasutamiseks tuleb asi esitada krahvkonnakohtusse.
Kui nõue on esitatud kasutades, võib ka täitmismääruse taotluse esitada veebis. Money Claim Online'i
Täitevametnike staatus, roll, vastutus ja volitused
Kõrge kohtu täitevametnikud (varem „šerifid") on pööranud kõrge kohtu otsuseid täitmisele alates 1. aprillist 2004. Need täitevametnikud nimetab ametisse lordkantsler ja nende ülesanne on teha täitetoiminguid teatavates postipiirkondades. Selleks et kõrge kohtu täitevametnik tunnistataks ametisse nimetamiseks sobivaks, peab ta vastama arvukatele kriteeriumidele, mis hõlmavad näiteks kvalifikatsiooni, rahalist ausust, kutseliitu kuulumist, mitmekesisusega seotud kohustusi ning sobivat käitumist ja distsipliini. Kõrge kohtu täitevametnikud võivad pöörata täitmisele krahvkonnakohtu rahalisi otsuseid, kui sissenõutav summa on suurem kui 600 Inglise naela ja võlausaldaja otsustab edastada võla täitmiseks kõrgele kohtule.
Krahvkonnakohtu kohtutäiturid, kes on kuningliku kohtuameti ( ) töötajad ja seega riigiteenistujad, pööravad Her Majesty's Courts and Tribunals Service täitmisele krahvkonnakohtutes tehtud ja registreeritud kohtuotsuseid ja/või määrusi. Nad täidavad vara kontrolli alla võtmise määrusi, kindlustavad sundtäitmise vara valdust käsitlevate määruste alusel ja nõuavad vara tagasi vara tagastamist käsitlevate määruste alusel. Lisaks täidavad krahvkonnakohtu kohtutäiturid muid ülesandeid, sealhulgas toimetavad isiklikult kätte dokumente ja täitmisele pööramise määrusi.
Sertifitseeritud täitevametnikud on krahvkonnakohtu kohtuniku loa alusel tegutsevad eraõiguslikud täitevametnikud. Nad tegelevad üürniku vara arestimisega üürileandja kasuks, et tagada üürivõlgade tasumine kohtu sekkumiseta. Mitme teise seaduse kohaselt on sertifitseeritud täitevametnikel lubatud sisse nõuda ka muid konkreetseid võlgu, näiteks kohalikke makse, ärikinnisvara maksu jne.
Magistraadikohtud: täitevametnikud vastutavad magistraadikohtu määruste täitmise eest. Nad võivad arestida ja müüa vara, et nõuda sisse rahatrahvi või ühiskondliku karistuse teate alusel võlgnetava summa. Nad võivad ka täita vahistamis-, täitmisele pööramise, kinnipidamis- ja kontrolli alla võtmise määrusi, mille on teinud magistraadikohus mis tahes seaduse alusel, sealhulgas neid, mis hõlmavad trahvide ja ühiskondlike karistuste täitmisele pööramist. Mõni magistraadikohus võib otsustada sõlmida otsuste täitmiseks lepingu sertifitseeritud täitevametnikega.
Advokaatide või muude õigusala töötajate abi kasutamine
Võlausaldaja ei pea esitama täitmistaotlust advokaadi või muu õigusala töötaja kaudu.
Täitemenetlused võivad siiski olla keerulised, eriti kõrges kohtus. Võlausaldajad võiksid enne täitemenetluse alustamist küsida nõu õigusnõustajalt, õiguskeskuselt või . kodanike nõuandebüroolt
Täitmisega seotud kulud
Iga täitmismeetodi puhul tuleb tasuda erinev kohtulõiv. Nagu eespool märgitud, ei saa kohus, kes lisab lõivu kostja võlgnetavale summale, võlausaldaja makstud lõivusummat tagastada, kui võlausaldaja ei saa kostjalt raha. Täitmismeetodite eest võetavad lõivud on avaldatud veebisaidil. justiitsministeeriumi
3.2 Peamised tingimused
Nagu eespool märgitud, otsustab Inglismaal ja Walesis täitmismeetodi valiku üle täielikult võlausaldaja. Võlausaldajatel, kelle kasuks kohus on teinud kehtiva kohtuotsuse, kuid kellele ei ole ikka veel makset tehtud, on õigus see otsus täitmisele pöörata neile kõige sobivamal viisil. Seega, kui on olemas kehtiv kohtuotsus ja esitatud nõuetekohane taotlus, on kohus kohustatud täitma võlausaldaja soovi ja kasutama võlausaldaja valitud täitmismeetodit.
4 Täitemeetmete ese ja laad
4.1 Millist liiki vara suhtes võib täitemeetmeid rakendada?
Täitemeetmeid võib rakendada järgmise vara suhtes:
pangakontod, kasutades kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määruse menetlust (kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara arestimismenetlus);
materiaalne vallasvara, kasutades vara kontrolli alla võtmist;
registreeritud transpordivahend, kasutades vara kontrolli alla võtmist;
kinnisasi, kasutades maksemääruse menetlust;
palk, kasutades töötasust kinnipidamise menetlust.
Täitevametnik võib ära võtta ainult kostjale kuuluvaid või tema ühisomandis olevaid esemeid. Sissenõuet ei pöörata järgmisele varale:
a) esemed või seadmed (näiteks tööriistad, raamatud, telefonid, arvutiseadmed ja sõidukid), mis on võlgnikule vajalikud isiklikuks kasutamiseks seoses palgatöö, ettevõtluse, töönduse, kutsealal tegutsemise, õppimise või haridusega; nende esemete või seadmete koguväärtus, millele sissenõuet ei pöörata, ei tohi olla üle 1350 Inglise naela;
b) rõivad, voodiriided, mööbel, majapidamistarbed, esemed ja vahendid, mis on põhjendatult vajalikud võlgniku ja tema leibkonna liikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas (kuid mitte ainult):
i) pliit või mikrolaineahi;
ii) külmik;
iii) pesumasin;
iv) piisavalt suur söögilaud ja piisav arv toole võlgniku ja kõigi tema leibkonna liikmete jaoks;
v) voodid ja voodiriided, millest piisab võlgnikule ja kõigile tema leibkonna liikmetele;
vi) üks lauatelefon või kui lauatelefon puudub, siis mobiiltelefon või internetitelefon, mida võib kasutada võlgnik või mõni tema leibkonna liige;
vii) kõik esemed või seadmed, mis on põhjendatult vajalikud
võlgniku või mõne tema leibkonna liikme raviks, nende ohutuse tagamiseks eluruumides või
eluruumide turvamiseks (näiteks häiresüsteem);
viii) piisav arv lampe või ahjusid või muid valgustamiseks või kütmiseks ette nähtud seadmeid, et rahuldada võlgniku leibkonna peamised kütte- ja valgustusvajadused, ning
ix) kõik esemed või seadmed, mida on põhjendatult vaja, et hoolitseda
alla 18-aastase isiku, puudega isiku või
eaka isiku eest;
c) abikoerad (sh juhtkoerad, kuulmiskoerad ja puuetega isikutele ettenähtud koerad), lambakoerad, valvekoerad või lemmikloomad;
d) sõiduk, millel on kehtiv puudega isiku sõiduki kaart, kuna seda kasutatakse või on mõistlik alus arvata, et seda kasutatakse puudega isiku veoks;
e) sõiduk (kas riigi omandis või mitte), mida kasutatakse või mille puhul on mõistlik alus arvata, et seda kasutatakse politsei-, tuletõrje- või kiirabiteenuste osutamiseks, ning
f) sõiduk, millel on kehtiv Briti arstide ühingu ( ) läbipääsuluba või muu tervisealane erakorraline läbipääsuluba, kuna seda British Medical Association kasutatakse või on mõistlik alus arvata, et seda kasutatakse tervisega seotud hädaolukorras.
Mis tahes vara, mille täitevametnik ära võtab, peab olema võimalik müüa enampakkumisel. Täitevametnikud ei vii ära vara, kui nad arvavad, et sellest saadav raha ei ole piisav määrusega väljamõistetud summa katmiseks pärast äraviimise ja enampakkumisel müümise kulude mahaarvamist.
Töötasust kinnipidamise määruse puhul võtab kohus arvesse seda, kui palju kostja vajab toidu, üüri või hüpoteegi ning esmatarbekaupade eest maksmiseks ja tavapäraste arvete, näiteks elektriarve tasumiseks. Seda nimetatakse „kaitstud töötasu määraks". Töötasust kinnipidamise määrus tehakse siis, kui kostja teenib kaitstud töötasu määrast rohkem.
Kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määruste puhul võib võlgnik, kes ei saa raha pangas või ehituslaenuühistus olevalt kontolt välja võtta ja kes väidab, et temal või tema perel on seetõttu raskusi tavapäraste elamiskulude katmisega, taotleda kohtult raskustesse sattumise määrust, mis võimaldab teha kontolt ühe või mitu makset konkreetsetele isikutele.
4.2 Milline on täitemeetmete mõju?
Kohtumääruste täitmata jätmise korral võidakse nii võlgnike kui ka kolmandate isikute suhtes kohaldada karistusi kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest. Kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest võidakse määrata muu hulgas järgmisi karistusi: vabandamine (st avalikul kohtuistungil kohtuniku ees vabandamine), trahv ja kõige tõsisematel juhtudel kuni 14 päeva pikkune vangistus.
Pankadel on teatavad kohustused seoses teabe avalikustamise ja pangakontode arestimisega. Kui pank saab seoses mõne oma kliendiga kolmandale isikule suunatud võla arestimise määruse, ei pea pank avaldama, kui palju raha on kliendi kontol. Ta võib kinnitada, et kontol puuduvad vahendid, et vahenditest ei piisa kogu summa tasumiseks, kuid osa sellest on võimalik maksta, või et on olemas piisavad vahendid kogu sissenõutud summa katmiseks.
Väga ranged andmekaitsenõuded reguleerivad, millist teavet tohib pank lisaks sellele teabele anda.
4.3 Milline on selliste meetmete kehtivus?
Kõigis määrustes on märgitud asjakohase teabe esitamiseks või kohtumääruse täitmiseks antud tähtaeg ning maksimaalsed karistused, mida võidakse kohtumääruse täitmata jätmise eest määrata.
5 Kas sellise meetme kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?
Kohtupõhised täitmismeetodid (maksemäärus, töötasust kinnipidamise määrus ja kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määrus) hõlmavad kaheetapilist menetlust. Menetluse ajutise määruse etapp on puhtalt paberipõhine ja võlgnik selles ei osale. Selleks et maksemääruse ja kolmandatele isikutele suunatud võla arestimise määruse täitmine jõuaks lõppetappi, peab siiski toimuma kohtuistung, kuhu kutsutakse ka võlgnik, et ta saaks põhjendada, miks kavandatud täitmismeetodit ei tuleks kasutada. Lõplik kohtuistung toimub samas kohtus, kellele esitati esmane asjaomase täitmismeetodi taotlus (välja arvatud juhul, kui on konkreetselt ette nähtud teisiti). Kohtuistungi kuupäev teatatakse aegsasti kõigile pooltele ning alati määratakse kindlaks minimaalne aeg, mis peab jääma ajutise määruse etapi, lõppistungist teatamise ja lõppistungi vahele, et võlgnikul (ja mis tahes otseselt seotud asjaomasel kolmandal isikul, nt kolmandale isikule suunatud võla arestimise määruse puhul pangal) oleks aega end ette valmistada. Kui lõppistungi kuupäev pooltele ei sobi, võivad nad selle edasi lükata kuupäevale, mis sobib mõlemale poolele paremini. Sellisel juhul jääb ajutine määrus jõusse, kuid seda ei saa muuta lõplikuks enne kohtuistungi toimumist.
Maksemääruse tegemiseks peab võlausaldaja toimetama võlgnikule kätte ajutise määruse ning kui võlgnik vastuväidet ei esita, muudetakse ajutine määrus lõplikuks kohtuistungit korraldamata, välja arvatud juhul, kui kohtunik leiab, et istung on vajalik. Võlgnik peab kohtule vastama kümne päeva jooksul alates istungi toimumise teate kättetoimetamisest. Kui võlgnik esitab ajutise määruse suhtes vastuväite või kohtunik annab asja üle, antakse asi üle kohtuotsuse teinud algsele kohtule ning määratakse kindlaks kohtuistungi kuupäev. Kohtuistungil osalevad nii võlausaldaja kui ka võlgnik.
Kui kohus on määruse teinud, ei saa otsust enam edasi kaevata. Asjakohastel tingimustel saab kaebuse või taotluse otsuse tühistamiseks esitada üksnes algse kohtuotsuse suhtes, millega anti võlausaldajale õigus taotleda kohtuotsuse täitmist. Kohus saab täitemenetluse tühistada ainult juhul, kui kohtuotsus vaidlustatakse või tühistatakse. Kui kohtuotsus vaidlustatakse pärast seda, kui kohus on andnud võlausaldaja täitmistaotlusele heakskiidu, võib määruse täitmise peatada kohtule taotluse esitamisega. Kohtutäiturid ei tarvitse vara ära võtta, kuid nad peavad endiselt pidama arvestust vara üle, mille suhtes kohaldatakse sundtäitmist (s.o koostama selle vara loetelu, mida saab hiljem arestida ja müügiks ära võtta).
Kui võlausaldaja on esitanud kohtule nõuetekohase täitmistaotluse, ei saa kohus keelduda võlausaldaja valitud täitmismeetodi lubamisest. Seega ei ole võlausaldajal vaja vahendeid meetme kohaldamise otsuse edasikaebamiseks.
6 Kas täitmisel on piiranguid, eriti seoses võlausaldaja kaitsega, ja ajalisi piiranguid?
Täitmismäärus on ajaliselt piiratud. Täitmismäärus kehtib 12 kuud ja seda võib kohtumäärusega pikendada veel 12 kuu võrra.
Vara kontrolli alla võtmise menetluse puhul tuleb võlgnikule teatada täitmisest seitse päeva ette, et anda talle võimalus võlg ja kulud tasuda, enne kui täitevametnik saab vara kontrolli alla võtta. Seda tähtaega võib kohtumäärusega lühendada, kui on tõendeid selle kohta, et võlgnik viib vara täitmise vältimiseks ära.
Kui võlgnik on eraisik, ei tohi täitevametnik vara kontrolli alla võtta enne kella 6.00 või pärast kella 21.00.
Täitevametnik ei või vara kontrolli alla võtmiseks valdusesse siseneda, kui valduses, kus vara asub, viibib ainult laps või haavatav isik (sõltumata sellest, kas neid on mitu või on seal mõlemad koos).
Kui võlgnik on haavatav isik, siis vara kontrolli alla võtmise lõive ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui täitevametnik on andnud võlgnikule enne vara äraviimist võimaluse saada abi ja nõu.
Lingid
Justiitsministeerium
Täitevametnike liit ( ) Civil Enforcement Association Täitevametnike liit ( ) Civil Enforcement Association
Kõrge kohtu täitevametnike liit (High Court Enforcement Officers Association Kõrge kohtu täitevametnike liit (High Court Enforcement Officers Association)
See veebileht on osa portaalist.
„Teie Euroopa"
Sooviksime teilt selle kohta, kui kasulikuks peate sellel esitatud teavet. tagasisidet
Viimati uuendatud: 21/10/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:5cd92946-5e1c-421d-9eea-a987ffda3687>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=52&idCountry=ew&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2024-07-22T23:35:32+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00060-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 187,405,689
| 8,456
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
ekk_Latn
| 0.999999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5519,
12740,
20027,
21427
] | 2
|
[
0.1474609375,
0.345703125,
0.357421875,
0.1328125,
0.0130615234375,
0.0029449462890625
] |
,
2000/2001 õa keemiaolümpiaadi piirkondliku vooru ülesannete lahendused 9. klass
1. a) ΣΣΣΣ$=
3
6
4 50 10 , ⋅
⋅
⋅
⋅
⋅
aastat
24 3 6 10
9
, ⋅
365,25 päeva tundi
sekundit 10 $
23
aastas päevas
tunnis sekundis
=1,42⋅⋅⋅⋅10 4
10 p
2. a) 0 33
1052 ⋅
5,7 dm
3
, 5 7
=
dm
3
0,33⋅(5996 g + V
1499 = V
0 080 , ⋅
g / dm
3
⋅ 1052
1834
+
g / dm
⋅
g / dm
V
+ 1834 ⋅
g / dm
3
3
V
3
1834 g/dm
⋅
⋅
1137⋅1/dm
3
V(95% H
2
SO
4
) = 1,32 dm
) = 479,7 g + V⋅
0 95 , ⋅
3
3
1742 g/dm
3
≈ 1,3 dm
3
5
c) Kontsentreeritud hape tuleb peenikese joana valada lahjendatud happesse. Lahust segada ja jahutada. 1,5 . 11 p
3. a) A−Fe
2
O
3
, raud(III)oksiid; B−Al
2
O
3
, alumiiniumoksiid; C−FeO, raud(II)oksiid;
D−
F
Fe
3
O
4
, raud(II)diraud(III)oksiid;
Fe(OH)
−
H
E
3
, raud(III)hüdroksiid; G
Fe(OH)
−
2
, raud(II)hüdroksiid;
Al(OH)
−
AlCl
−
3
, alumiiniumkloriid; I −FeCl
2
3
, alumiiniumhüdroksiid;
, raud(II)kloriid; J −FeCl
3
, raud(III)kloriid. 5
I E iii) Fe(OH)2 t t o o → FeO + H2O E C 1,5 f) i) FeCl2 ja FeCl3 võetakse vahekorras 1 : 2. Leelise (NH3⋅H2O, NaOH, KOH) toimel moodustuvad sademena samas vahekorras vastavad hüdroksiidid. 0,5 ii) Sade filtreeritakse, pestakse ja kuumutatakse. 1 . 15 p 4. a) i) Cu + Hg(NO3)2 = Cu(NO3)2 + Hg Vaskplaadile moodustub elavhõbeda kiht, milles elavhõbeda hulk võrdub "lahustunud" vase hulgaga. ii) Kuumutamisel elavhõbe aurustub. 2 b) i) Cu ⇔ Hg ∆m = n(Hg)⋅M(Hg) - n(Cu)⋅M(Cu) Et n(Hg) = n(Cu), siis 4,11 g = n(Cu)⋅[200,6 g/mol - 63,6 g/mol] n(Cu) = n(Hg) = 4,11 g 1 mol 137,0 g ⋅ = 0,0300 mol ii) ∆∆∆∆m(Cu) = -0,0300 mol⋅63,6 g/mol = -1,91 g ∆∆∆∆m(Hg) = +0,0300 mol⋅200,6 g/mol = 6,02 g 6 c) m(plaat) = 54,11 g - 6,02 g = 48,09 g 1 . 9 p 5. a) m⋅0,95 955 kg 3(NH2)2CO ⇔ 2 [(NH4)2HPO4⋅NH4H2PO4] 60,1 kg/kmol 247 kg/kmol m(karbamiidväetis) = 3 2 955 601 ⋅ ⋅ ⋅ ⋅ kg 1 kmol 247 kg kg / kmol 1 0,95 , ≈ 367 kg 5 b) (NH4)2HPO4 − ammooniumvesinikfosfaat; diammooniumvesinikfosfaat гидрофосфат аммония; моногидрофосфат аммония. NH4H2PO4 − ammooniumdivesinikfosfaat; дигидрофосфат аммония 1 . 6 p 6. a) i) Cl2 + H2O = HCl + HClO Kloor on nii oksüdeerija kui redutseerija ii) 2F2 + 2H2O = 4HF + O2 Fluor on oksüdeerija, hapniku aatom vee molekulis on redutseerija. 4 b) i) O2 − hapnik (dihapnik); O3 − osoon (trihapnik) ii) M O ( ) ( ) 3 2 48 32 = = 1,5 Avogadro seadus: võrdsetel tingimustel võrdsed ruumalad sisaldavad võrdse arvu molekule. 2 c) CaO + H2O = Ca(OH)2 oksiid oksiid alus SO2 + H2O = H2SO3 oksiid oksiid hape Ca(OH)2 + H2SO3 = CaSO3 + 2H2O 3 . alus hape sool oksiid 9 p
|
<urn:uuid:0fe86461-97a4-4e12-ac4f-f3e1c9dbca55>
|
CC-MAIN-2021-04
|
http://www.eko.ut.ee/pdf/eko2/eko48v2k09lah.pdf
|
2021-01-18T08:35:11+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00044-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 120,681,079
| 1,481
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.994221
|
ekk_Latn
| 0.994623
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1027,
2739
] | 0
|
[
0.85546875,
0.0810546875,
0.022705078125,
0.0223388671875,
0.005950927734375,
0.01165771484375
] |
Eesti Võlausaldajate Liit
Sertifikaat
LIIKME NR 4628
Tunnustatud turvaline partner alates 2023-04-27
HANO ELEKTER OÜ
Eesti Võlausaldajate Liidu liige
1 arvustus
5.0
★★★★★
Marie Rosin
MTÜ Eesti Võlausaldajate Liidu juhatuse liige
|
<urn:uuid:89bc5d7b-a0f3-4cc0-8dd1-e9c79b0bf292>
|
CC-MAIN-2024-30
|
https://hanoelekter.ee/wp-content/uploads/2024/03/16429188-HANO_ELEKTER_OU-EVUL_est.pdf
|
2024-07-22T02:19:09+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-30/subset=warc/part-00035-65338ae2-db7f-48fa-a620-71777c40d854.c000.gz.parquet
| 249,457,558
| 106
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999725
|
ekk_Latn
| 0.999725
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
238
] | 1
|
[
0.10888671875,
0.84375,
0.042724609375,
0.0030364990234375,
0.00048828125,
0.00048828125
] |
ruum
Seadus
Space seadus on vajalik Inimkond ellujäämise!
Kosmoseuuringute ja kolonisatsiooni vajadust eeskirjade tarnitakse & rakendatud 7 provintsid, kes tegutsevad Space-Exploration Kohtu (S-XC) . provintsid, kes tegutsevad Space-Exploration Kohtu (S-XC) . provintsid, kes tegutsevad Space-Exploration Kohtu (S-XC) .
S> XC ( Space-Exploration Court) S> XC ( Space-Exploration Court) S> XC ( Space-Exploration Court)
Space-Exploration Kohtu
(S> XC)
tuleb luua.
Space-Exploration Kohtu
(S> XC)
tuleb luua.
Space-Exploration Kohtu
(S> XC)
tuleb luua.
Et toetada Kosmoseuuringute ja kolonisatsiooni õiguse.
S> XC otsused on siduvad kõikidele provintsid !!!
See kohus on 7 kohtunikud (1 igast provintsi) . Kohtuotsuse tegemist salajasel hääletusel ja See kohus on 7 kohtunikud (1 igast provintsi) . Kohtuotsuse tegemist salajasel hääletusel ja See kohus on 7 kohtunikud (1 igast provintsi) . Kohtuotsuse tegemist salajasel hääletusel ja See kohus on 7 kohtunikud (1 igast provintsi) . Kohtuotsuse tegemist salajasel hääletusel ja häälteenamusega. Minimaalne enamus 4. häälteenamusega. Minimaalne enamus 4.
Inner Space Seadused (1) toitlustada Earth Space & Maal Moon. Outer Space Seadused (2) toitlustada Inner Space Seadused (1) toitlustada Earth Space & Maal Moon. Outer Space Seadused (2) toitlustada Inner Space Seadused (1) toitlustada Earth Space & Maal Moon. Outer Space Seadused (2) toitlustada Inner Space Seadused (1) toitlustada Earth Space & Maal Moon. Outer Space Seadused (2) toitlustada Inner Space Seadused (1) toitlustada Earth Space & Maal Moon. Outer Space Seadused (2) toitlustada Inner Space Seadused (1) toitlustada Earth Space & Maal Moon. Outer Space Seadused (2) toitlustada Planet Exploration & koloniseerimine. Space seadusi vahekohtunikega, manustada & jõustanud S> Planet Exploration & koloniseerimine. Space seadusi vahekohtunikega, manustada & jõustanud S> XC.
Iga suunas, otsused on siduvad kõigi inimeste ja üksuste. Kõik Iga suunas, otsused on siduvad kõigi inimeste ja üksuste. Kõik suunad, otsused siduvad provintsid. Iga provintsi ei tee nii EKP suunad, otsused siduvad provintsid. Iga provintsi ei tee nii EKP vastutab teistes provintsides.
Kui provints lõhub Space Exploration õiguse seda karistatakse. Osalevad inimesed saavad Kui provints lõhub Space Exploration õiguse seda karistatakse. Osalevad inimesed saavad Kui provints lõhub Space Exploration õiguse seda karistatakse. Osalevad inimesed saavad Kui provints lõhub Space Exploration õiguse seda karistatakse. Osalevad inimesed saavad vastutusele. Varustus, mida kasutatakse kuritegevuse konfiskeeritakse ja antakse aus vastutusele. Varustus, mida kasutatakse kuritegevuse konfiskeeritakse ja antakse aus provintsid (Võrdsetes osades) . provintsid (Võrdsetes osades) . provintsid (Võrdsetes osades) .
S> X seadused 1 ( Siseruum) S> X seadused 1 ( Siseruum) S> X seadused 1 ( Siseruum)
Kosmoseuuringute ja kolonisatsiooni vaja reegleid (Seadused) mis rahuldas & jõustanud Kosmoseuuringute ja kolonisatsiooni vaja reegleid (Seadused) mis rahuldas & jõustanud Kosmoseuuringute ja kolonisatsiooni vaja reegleid (Seadused) mis rahuldas & jõustanud Space-Exploration Kohtu (S> XC) . Inner Space Seadused Space-Exploration Kohtu (S> XC) . Inner Space Seadused Space-Exploration Kohtu (S> XC) . Inner Space Seadused Space-Exploration Kohtu (S> XC) . Inner Space Seadused (1) toitlustada Earth Space & Maal Moon. (1) toitlustada Earth Space & Maal Moon.
SX Karantiin-Law
Mitte miski ei saa tuua tagasi Maa! Kõik tagasi toonud Space on Mitte miski ei saa tuua tagasi Maa! Kõik tagasi toonud Space on karantiinis kohta kosmoseuuringute port (S-Xp) . Inimesed karantiinis kohta kosmoseuuringute port (S-Xp) . Inimesed karantiinis kohta kosmoseuuringute port (S-Xp) . Inimesed karantiinis kohta kosmoseuuringute port (S-Xp) . Inimesed lõhkumist käesoleva seaduse saada, PRL R7 lõhkumist käesoleva seaduse saada, PRL R7 lõhkumist käesoleva seaduse saada, PRL R7
SX Satellites'-Law
Iga provintsi on õigus privaatsusele! Satelliidid teistele provintsid Iga provintsi on õigus privaatsusele! Satelliidid teistele provintsid vallutada seda privaatsust. Välisminister satelliitidelt provintsid vallutada seda privaatsust. Välisminister satelliitidelt provintsid Inner Space konfiskeeritakse lahti ja võib hävitada.
SX Maa Kuu-Law
Maa Kuu on piirangud kaevandamise, koloniseerima sõjalise. Inimesed Maa Kuu on piirangud kaevandamise, koloniseerima sõjalise. Inimesed lõhkumist selle seaduse saada,
PRL / R7 provints (S) kaasatud purustamine see seadus on oma "SE p" PRL / R7 provints (S) kaasatud purustamine see seadus on oma "SE p" PRL / R7 provints (S) kaasatud purustamine see seadus on oma "SE p" PRL / R7 provints (S) kaasatud purustamine see seadus on oma "SE p" PRL / R7 provints (S) kaasatud purustamine see seadus on oma "SE p" PRL / R7 provints (S) kaasatud purustamine see seadus on oma "SE p" sulgeda 70 aastat. Kõik seadmed, mida kasutatakse käesoleva seaduse rikkumise eest konfiskeeritakse ja jagada võrdselt aus provintsid.
S> X seadused 2 ( Outer Space) S> X seadused 2 ( Outer Space) S> X seadused 2 ( Outer Space)
Kosmoseuuringute ja kolonisatsiooni vaja reegleid (Seadused) mis rahuldas & jõustanud Kosmoseuuringute ja kolonisatsiooni vaja reegleid (Seadused) mis rahuldas & jõustanud Kosmoseuuringute ja kolonisatsiooni vaja reegleid (Seadused) mis rahuldas & jõustanud Space Exploration Kohtu ( S> XC) . Outer Space Seadused Space Exploration Kohtu ( S> XC) . Outer Space Seadused Space Exploration Kohtu ( S> XC) . Outer Space Seadused Space Exploration Kohtu ( S> XC) . Outer Space Seadused Space Exploration Kohtu ( S> XC) . Outer Space Seadused (2) toitlustada Planet Exploration & koloniseerimine. (2) toitlustada Planet Exploration & koloniseerimine.
SX Exploration-Law
1 St XC ( 1 St Exploration punktile) planeedi või moon läheb 1 St XC ( 1 St Exploration punktile) planeedi või moon läheb 1 St XC ( 1 St Exploration punktile) planeedi või moon läheb 1 St XC ( 1 St Exploration punktile) planeedi või moon läheb 1 St XC ( 1 St Exploration punktile) planeedi või moon läheb 1 St XC ( 1 St Exploration punktile) planeedi või moon läheb 1 St XC ( 1 St Exploration punktile) planeedi või moon läheb 1 St XC ( 1 St Exploration punktile) planeedi või moon läheb provints, mis ehitab püsiv inimese baasi. 1 St XC annab õiguse provints, mis ehitab püsiv inimese baasi. 1 St XC annab õiguse provints, mis ehitab püsiv inimese baasi. 1 St XC annab õiguse provints, mis ehitab püsiv inimese baasi. 1 St XC annab õiguse 1/7 planeedi. 1 St 1/7 planeedi. 1 St 1/7 planeedi. 1 St
Hageja jagab planeedi 7 võrdne valdkondades, korjab 1 aladel. 2. Hageja korjab 1 ülejäänud 6 valdkondades ... 7. Hageja saab viimase ala. Kui nopitud valdkondades ei saa muuta.
Muutuv alad on breaking 1. XC õiguse. Kohustuslik Lause: süüdi provintsi kaotab Muutuv alad on breaking 1. XC õiguse. Kohustuslik Lause: süüdi provintsi kaotab õiguse mis tahes valdkonnas ja ei saa uurida planeedi või moon 70 aastat. Kõik seadmed, mida kasutatakse selle kuritegeliku tegevuse konfiskeeritakse ja jagada võrdselt aus provintsid.
Seotud inimesed toime selle kuriteo saada, PRL R7 Seotud inimesed toime selle kuriteo saada, PRL R7 Seotud inimesed toime selle kuriteo saada, PRL R7
SX Planeedid Moon-Law
Planeedid Moon kuulub provintsi, et 1 St Planeedid Moon kuulub provintsi, et 1 St ehitab mehitatud baasi ta. See ei jagata teistes provintsides! Kui ehitab mehitatud baasi ta. See ei jagata teistes provintsides! Kui ehitab mehitatud baasi ta. See ei jagata teistes provintsides! Kui moon base muutub mehitamata (Nt. Tänu moon base muutub mehitamata (Nt. Tänu hooletussejätmisega) muu provints võib liikuda ja nõuda hooletussejätmisega) muu provints võib liikuda ja nõuda Moon.
Rikkumata Planeedid Moon seaduse süüdi provintsi kaotab õiguse uurida moon 70 aastat. Kõik seadmed, mida kasutatakse selle kuritegeliku tegevuse konfiskeeritakse ja aastat. Kõik seadmed, mida kasutatakse selle kuritegeliku tegevuse konfiskeeritakse ja jagada võrdselt aus provintsid.
Inimesed rikkudes:
PRL
R7
Inimesed rikkudes:
PRL
R7
Inimesed rikkudes:
PRL
R7
SX sisemine ja välimine Space in-ühilduv seadused: SX sisemine ja välimine Space in-ühilduv seadused:
SX Maa Kuu-Law ( siseruum) ei kehti teiste koloniseeritud Planet Moons (Kosmoses) SX Maa Kuu-Law ( siseruum) ei kehti teiste koloniseeritud Planet Moons (Kosmoses) SX Maa Kuu-Law ( siseruum) ei kehti teiste koloniseeritud Planet Moons (Kosmoses) SX Maa Kuu-Law ( siseruum) ei kehti teiste koloniseeritud Planet Moons (Kosmoses) SX Maa Kuu-Law ( siseruum) ei kehti teiste koloniseeritud Planet Moons (Kosmoses) !
SX sisemine ja välimine Space ühilduv seadused: SX sisemine ja välimine Space ühilduv seadused:
SX Karantiin seadus ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) SX Karantiin seadus ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) SX Karantiin seadus ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) SX Karantiin seadus ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) SX Karantiin seadus ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) !
SX Satellites'-Law ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) ! SX Satellites'-Law ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) ! SX Satellites'-Law ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) ! SX Satellites'-Law ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) ! SX Satellites'-Law ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) ! SX Satellites'-Law ( siseruum) rakendatakse iga koloniseeritud Planet (Kosmoses) ! Enne ruumi kolonisatsioon on ruumi-uurimist. Iga provintsi ehitada ja panna orbiidile Enne ruumi kolonisatsioon on ruumi-uurimist. Iga provintsi ehitada ja panna orbiidile "ruumi-Exploration sadama (SX p) . . Kõik uurimise algatajaks on SX p " s. "ruumi-Exploration sadama (SX p) . . Kõik uurimise algatajaks on SX p " s. "ruumi-Exploration sadama (SX p) . . Kõik uurimise algatajaks on SX p " s. "ruumi-Exploration sadama (SX p) . . Kõik uurimise algatajaks on SX p " s. "ruumi-Exploration sadama (SX p) . . Kõik uurimise algatajaks on SX p " s. "ruumi-Exploration sadama (SX p) . . Kõik uurimise algatajaks on SX p " s. "ruumi-Exploration sadama (SX p) . . Kõik uurimise algatajaks on SX p " s.
1GOD loodud universumite ja valitud inimkonna saada kontohaldur füüsilise 1GOD loodud universumite ja valitud inimkonna saada kontohaldur füüsilise universumi (Leidke 1 Belief 2) . Universumi Halduri Guardians pakkumise juhised ja seadus universumi (Leidke 1 Belief 2) . Universumi Halduri Guardians pakkumise juhised ja seadus universumi (Leidke 1 Belief 2) . Universumi Halduri Guardians pakkumise juhised ja seadus universumi (Leidke 1 Belief 2) . Universumi Halduri Guardians pakkumise juhised ja seadus universumi (Leidke 1 Belief 2) . Universumi Halduri Guardians pakkumise juhised ja seadus kosmoseuuringute.
en en
Lõpp.
|
<urn:uuid:2d108706-5b9b-4aff-a12a-459004d1d2d6>
|
CC-MAIN-2019-47
|
http://nebula.wsimg.com/7b6c2769de941b32bb1c369806fba20a?AccessKeyId=C83D36B704B9B176950F&disposition=0&alloworigin=1
|
2019-11-14T19:37:36
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00170-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 116,288,292
| 4,081
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999935
|
ekk_Latn
| 0.999942
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3459,
6779,
11002
] | 3
|
[
0.248046875,
0.1044921875,
0.2294921875,
0.35546875,
0.040771484375,
0.0216064453125
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades>Ülalpidamiskohustus
Ülalpidamiskohustus
Hispaania
Artikli 71 lõike 1 punkt a – Kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi menetlevad kohtud ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi
menetlevad kohtud
Menetluspädevus on esimese astme kohtutel ja soolise vägivalla kohtutel nende volituste piires (kohtunike seaduse (Ley Orgánica del Poder Judicial – LOPJ) art. 87).
Edasikaebusi esimese astme kohtu otsuste peale võib esitada provintsikohtutesse (Audiencia Provincial).
Artikli 71 lõike 1 punkt b – Vaidlustamismenetlus
Erakorralisi apellatsioonkaebusi menetlusnormide rikkumise korral igas autonoomses piirkonnas asuvale kõrgemale kohtule (Tribunal Superior de Justicia) ja kassatsioonkaebusi Hispaania ülemkohtule (Tribunal Supremo) reguleerivad vastavalt
IV jaotise IV peatükk tsiviilkohtumenetluse seaduse nr 1/2000
„Erakorralised apellatsioonkaebused menetlusnormide rikkumise korral" („Del recurso extraordinario por infracción procesal") ja V peatükk
„Kassatsioonkaebused" („Del recurso de casación").
Artikli 71 lõike 1 punkt c – Läbivaatamismenetlus
Läbivaatamismenetlus toimub selles esimese astme kohtus, kes otsuse tegi. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklis 19 ette nähtud läbivaatamismenetlus toimub kooskõlas IV jaotise II peatükiga „Määruskaebused ja teistmisavaldused" („De los recursos de reposición y revision "). tsiviilkohtumenetluse seaduse nr 1/2000
Artikli 71 lõike 1 punkt d – Keskasutused
Justiitsministeerium
Subdirección de Cooperación Jurídica Internacional (rahvusvahelise õigusalase koostöö alamdirektoraat)
c/ San Bernardo, 62
28071 Madrid (Hispaania)
Tel: 00 34 91 3902295/94
Faks: 00 34 91 3904457
e-post: [email protected]
Artikli 71 lõike 1 punkt f – Kohtuotsuste täitmise küsimustes pädevad asutused
Pädevus on selle provintsi pealinna esimese astme kohtul, kus elab pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, või selle provintsi pealinna esimese astme kohtul, kus otsus täitmisele kuulub.
Artikli 71 lõike 1 punkt g – Dokumentide tõlgete puhul aktsepteeritavad keeled
Artiklites 20 ja 40 osutatud dokumentide puhul aktsepteeritakse hispaania ja portugali keelt.
Artikli 71 lõike 1 punkt h – Keeled, mida keskasutused aktsepteerivad teabevahetuses teiste keskasutustega
Keskasutus aktsepteerib artikli 59 kohaselt hispaania ja inglise keelt.
Viimati uuendatud: 12/03/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:9058fab7-f887-48ce-b668-0c290321e499>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=355&idCountry=es&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2020-01-23T07:47:29+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 338,608,410
| 1,121
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999994
|
ekk_Latn
| 0.999994
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2871
] | 1
|
[
0.050048828125,
0.57421875,
0.267578125,
0.09619140625,
0.006927490234375,
0.003021240234375
] |
Metsaressursi arvestuse riiklik register
X = 6471571.84, Y = 644746.59
N
36
Allikas: Metsaressursi Arvestuse Riiklik Registri avalik teenus 22.08.2017. Ortofoto, põhikaart: Maa-amet X-GIS 22.08.2017.
|
<urn:uuid:24ae2551-ea3d-4505-ae5c-98dd6f5ff4d0>
|
CC-MAIN-2017-39
|
http://metsaareng.ee/img/Kaart_REINU_.pdf
|
2017-09-25T00:44:05Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-39/segments/1505818690268.19/warc/CC-MAIN-20170925002843-20170925022843-00617.warc.gz
| 212,430,884
| 90
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997407
|
ekk_Latn
| 0.997407
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
203
] | 1
|
[
0.369140625,
0.62890625,
0.0024261474609375,
0.00011301040649414062,
0.00001728534698486328,
0.000028967857360839844
] |
JÄRVAKANDI LUMEMÄNGUD 2012
6.10.2012
ESS KALEV MEISTRIVÕISTLUSED VIBUSPORDIS
Järvakandi
Peakohtunik: Raul Kivilo Protokolli koostas: Siret Luik
I
II
III
IV
V
VI
VII
I
II
III
IV
I
I
JÄRVAKANDI LUMEMÄNGUD 2012
6.10.2012
ESS KALEV MEISTRIVÕISTLUSED VIBUSPORDIS
Järvakandi
1
2
3
4
86 41 51
39 11 54
16 5 39
16 8 28
Sportvibu noored poisid 2 x 30m (d=80)
S t ib d tüd k d 2 30 (d 80) Sportvibu noored tüdrukud 2 x 30m (d=80)
Sportvibu tidetid poisid 2 x 15m (d=122)
Sportvibu tidetid tüdrukud 2 x 15m (d=122)
I
* ESS KALEV meistrivõistlustest osalejad on protokollis märgitud sinises kirjas. j p g j
Peakohtunik: Raul Kivilo Protokolli koostas: Siret Luik
|
<urn:uuid:c9253c64-e3ec-439f-b370-a40c02eb4aec>
|
CC-MAIN-2019-09
|
http://www.vibuliit.ee/uus/failid/Lumemangud_protokoll.pdf
|
2019-02-16T09:38:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247480240.25/warc/CC-MAIN-20190216085312-20190216111312-00305.warc.gz
| 454,709,556
| 337
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.987937
|
ekk_Latn
| 0.994232
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
312,
916
] | 0
|
[
0.419921875,
0.4140625,
0.10546875,
0.05419921875,
0.003631591796875,
0.001983642578125
] |
EESTI ARHITEKTIDE LIIT Lai tn. 31, Tallinn 10133 611 7431 [email protected] Tegevdirektor Ingrid Mald-Villand: [email protected] ti Siseruumide Loomuliku Valgustuse
et Muinsuskaitseseaduse paragrahvi 11 lg 1 kohaselt võtab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus. Sakala keskuse rekonstrueerimise eskiisprojektide arutelu käigus on mälestiseks tunnistamise vajadust käsitlenud Muinsuskaitse Nõukogu alalise arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu 19. aprillil 2004 ja 19. juunil 2006 toimunud koosolekutel ja teinud ettepaneku Sakala keskuse fuajee poolt nimetatud interjööride säilitamisega objekti ehitusprojektis. AS Uus Sakala on oma vastuses Muinsuskaitseametile väljendanud valmisolekut läbirääkimisteks säilitamise kohta. Ehitusmälestiste ekspertnõukogu esinaine Krista Kodres, tutvunud EALile vastuskirjana saabunud Muinsuskaitseameti peadirektori kt. Kalev Uustalu kirjaga (märkuseks: eestseisus pidas vajalikuks edastada eelpool mainitud kiri ka
5 mi ja hoonestajatega rõhutanud vajadust kaitsta avalikke huve ning tagada uue loodava hoone arhitektuurne kvaliteet läbi arhitektuurivõistluse. Paraku ei ole seda ei hoonestaja ega Kultuuriministeeriumi poolt vajalikuks peetud. Eesti Arhitektide Liit on seisukohal, et riik peab tagama nimetatud lepingupunkti korrektse ja tingimusteta täitmise. täiendustega kavand läbi ja kavandi heakskiitmisel saadetakse see edasi M. Inkinenile. Leitakse, et PTÜ 2007 korrigeeritud teksti peaks kindlasti üle vaatama arhitektide huve kaitsev jurist. Kõikidel teistel PTÜ 2007 kavandi koostamisega tegelenud liitude ja organisatsioonide esindajail olid kavandi koostamisse kaasatud ka juristid, EALil aga polnud. Brüsselis toimunud projekteerimishindade teemalisel ACE koosolekul, annab üle
EAL TEATAJA 1/2007 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt vastavalt teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" lähteülesandele koostatud ja lähiajal kinnitamisele tulev teemaplaneering on
väljastamisega Kujurite Ühingu taotlust Kalevipoja riigihanke konkursi tühistamiseks. Leitakse, et EAL peaks väljastama pressiteate, mis laiemalt kajastaks uute loominguliste objektide kavandamise ja ehitamisega seonduvaid probleeEestseisus peab vajalikuks pöörduda riigikontrolli poole kirjaga, milles paluda tõlgendust AS Sakala Keskus ja AS Uus Sakala vahel 11.07.2003 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingule, täpsemalt selle punktile 4.4.
hendusskeemile, mis vastab riigihanke avatud pakkumismenetlusega ideekonkursi tingimustele. Arhitektuurivõistluse korraldamise eesmärk võistlusalale parim mahulise ja funktsionaalse planeeringu lahendus. Võistlusala asub Tallinna ranna-alal, Patarei kaitsekasarmu ja Vesilennuki angaaride territooriumil ja ümbruses. Võistlusala moodustub kruntidest: Küti 17a; Küti 17; Küti 15a; Kalaranna 2 ja Kalaranna 2a. Arhitektuurivõistluse planee-
EAL TEATAJA 1/2007 res Siim, Eero Endjärv, Siiri Vallner ja
ne Tallinnas (Tartu mnt. 74), arhitekt Hindrek Kesler. Tellija auhind – Luku-Expert OÜ. Konstruktori auhind Kuddu . Ehitaja auhind – Ahti Väin Konsult OÜ. Betooni auhind Ehitaja eriauhind Muuga sadama Veose ja Vilja tn vahelise viadukti ehitamise eest. Tellija eriauhind Keskkooli hoone eest.
ARHITEKTUURIKONKURSSID EESTIS / EESTI ARHITEKTUURIKONKURSIDE TULEMUSED Þürii: Esimees Ainar Ruussaar; liikmed Merike Villard, Heili Kurrel, Aarne Akerberg, Ainar Sepp, Margus Allikmaa, Joel Sarv, Arvo Rikkinen (EAL), EALi liikmed Villem
teeriumi poolt riigieelarvest Eesti Arhita. 21.
Käesolev Kord on kehtestatud Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse 22. märtsi, 2007.a. otsusega PS! Stipendiumi / hüvitiste saamiseks taotluste esitamise vorm on kättesaadav EAL kodulehel www.arhliit.ee „dokumendid". Taotluste esitamise tähtaeg on 1. juuni 2007 kl 17.00. Kord on saadetud Kultuuriministee
|
<urn:uuid:d086b8e3-7f66-471e-bb6f-c2fe628b3293>
|
CC-MAIN-2018-34
|
http://www.arhliit.ee/files/Teatajad/2007_1.pdf
|
2018-08-15T16:59:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-34/segments/1534221210243.28/warc/CC-MAIN-20180815161419-20180815181419-00634.warc.gz
| 443,190,004
| 1,535
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996529
|
ekk_Latn
| 0.999797
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
162,
1031,
1812,
2010,
2458,
2959,
3492,
3847
] | 2
|
[
0.2236328125,
0.2001953125,
0.3046875,
0.2451171875,
0.017822265625,
0.007232666015625
] |
Avaleht>Raha/Rahalised nõuded>Väiksemad kohtuvaidlused
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change
Väiksemad kohtuvaidlused
Horvaatia
1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu
Horvaatia Vabariigis reguleeritakse väiksemaid nõudeid tsiviilkohtumenetluse seaduse ( ( (edaspidi „NN"; Zakon o parničnom postupku Narodne Novine Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) numbrid 53/91, 91/92, 112/99, 129/00, 88/01, 117/03, 88/05, 2/07, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 25/13, 89/14 ja 70/19) artiklitega 457–467a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 861/2007 (millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus) kohast väiksemate kohtuvaidluste menetlust aga tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklitega 507o – 507ž.
1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind
Väiksemate nõuete menetlus esimese astme kohtus ( ) hõlmab kuni 10 000 Horvaatia kuna suuruseid nõudeid. općinski sud
Väiksemate nõuete menetlus kaubanduskohtus ( ) hõlmab kuni 50 000 Horvaatia kuna suuruseid nõudeid. trgovački sud
Väiksemateks nõueteks loetakse ka nõuded, mille puhul ei ole tegemist rahalise nõudega, vaid milles nõude esitaja on nõustunud oma esialgse nõude rahuldamise asemel vastu võtma kuni 10 000 Horvaatia kuna suuruse summa (esimese astme kohtus) või kuni 50 000 Horvaatia kuna suuruse summa (kaubanduskohtus).
Samuti loetakse väiksemateks nõueteks sellised nõuded, mille puhul ei ole tegemist rahalise nõudega, vaid milles nõude esitaja on nõustunud sellega, et talle antakse üle vallasvara, mille väärtus ei ületa 10 000 Horvaatia kuna (esimese astme kohtus) või 50 000 Horvaatia kuna (kaubanduskohtus). Praegu kehtiva korra kohaselt reguleeritakse Euroopa väiksemate nõuete menetlust määrusega (EÜ) nr 861/2007, kui nõude suurus ei ületa ajal, mil pädev kohus nõudevormi kätte saab, ilma kõigi intresside, kulude ja lõivudeta 2 000 eurot.
1.2 Menetluse kohaldamine
Väiksemate nõuete menetlused toimuvad esimese astme või kaubanduskohtus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklites 34 ja 34b sätestatud sisulise pädevuse eeskirjadele. Väiksemate nõuete menetlused algatatakse nõude esitamisega pädevale kohtule, st autentsel dokumendil põhineva täitmistaotluse esitamisega notarile, kui lubatav vastuväide täitedokumendile on esitatud ettenähtud ajaks.
1.3 Vormid
Vormid, muud nõuded või avaldused esitatakse kirjalikult, faksi või e-posti teel ning neid kasutatakse üksnes määruse (EÜ) nr 861/2007 kohastes Euroopa väiksemate nõuete menetlustes.
Väiksemate nõuete menetluse algatamiseks ei ole muid vorme ette nähtud.
1.4 Õigusabi
Tsiviilkohtumenetluse seaduses ei ole konkreetseid sätteid õigusabi saamise kohta väiksemate nõuete menetluses. Nõude esitajat võib väiksemate nõuete menetluses esindada advokaat.
Juhul kui on täidetud tasuta õigusabi seaduse ( ) (NN numbrid 143/13 ja 98/19) nõuded, on menetlusosalistel õigus saada Zakon o besplatnoj pravnoj pomoći tasuta õigusabi.
Horvaatia tasuta õigusabi kava kohta saab teavet järgmisel veebisaidil: https://pravosudje.gov.hr/besplatna-pravna-pomoc/6184.
1.5 Tõendite kogumise eeskirjad
Väiksemate nõuete menetlustes peavad pooled esitama kõik nende nõude aluseks olevad asjaolud hiljemalt nõudevõi vastuse esitamise ajal. Samuti peavad nad esitama mis tahes tõendid, mis on vajalikud esitatud asjaolude toetamiseks.
Sellistes väiksemate nõuete menetlustes, milles esitatakse maksekäsu suhtes vastuväide, peab nõude esitaja nõude esitamisel esitama kohtule kõik nõude aluseks olevad asjaolud ja neid toetavad tõendid hiljemalt 15 päeva jooksul alates maksekäsu tühistamise otsuse saamisest.
Sellistes väiksemate nõuete menetlustes, milles esitatakse maksekäsu suhtes vastuväide, peab kostja esitama kõik vastuväite aluseks olevad asjaolud ja neid toetavad tõendid hiljemalt 15 päeva pärast seda, kui ta on saanud nõude esitaja avalduse, milles nõude esitaja on esitanud kõik oma nõude aluseks olevad asjaolud ja neid toetavad tõendid.
Pooled võivad esitada eelistungil uusi asjaolusid või uusi tõendeid ainult juhul, kui nad ei saanud nendest mitteolenevatel põhjustel oma nõudes või vastuses või eespool osutatud sätete alusel tehtud esildistes esitada kõiki asjaolusid, millel nende nõue või vastus põhineb, ega kõiki tõendeid kõnealuste asjaolude toetuseks.
Kui pooled esitavad eelistungil uusi asjaolusid ja tõendeid eespool osutatud sätteid eirates, ei võta kohus neid arvesse.
Tõendite kogumise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätteid. Väiksemate nõuete menetlustes võivad tõendiks seega olla vaatlus, dokument, tunnistaja ütlus, eksperdiaruanne ja eksperdiarvamus ning kohus otsustab, milliseid esitatud tõendeid võetakse juhtumi asjaolude kindlakstegemiseks arvesse.
Lisateave tõendite ja nende kogumise kohta on esitatud rubriigis „ " ( ). Izvođenje dokaza – Republika Hrvatska Tõendite kogumine – Horvaatia Vabariik
1.6 Kirjalik menetlus
Väiksemate nõuete menetlus toimub kirjalikult.
Väiksemate nõuete menetluses toimetatakse nõue alati kostjale kätte, et võimaldada tal esitada märkusi, ning eelistungi kutses teavitatakse pooli sellest, et kui nõude esitaja eelistungile ei ilmu, käsitatakse seda nõude tagasivõtmisena; et eelistungil ei või esitada uusi asjaolusid ega tõendeid, välja arvatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 461a kuuendas lõigus sätestatud juhtudel (kui pooled ei saanud nendest mitteolenevatel põhjustel oma nõudes või vastuses või tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 461a kolmandas ja neljandas lõigus osutatud esildistes esitada kõiki asjaolusid, millel nende nõue või vastus põhineb, ning kõiki tõendeid kõnealuste asjaolude toetuseks); et kohus viib eelotsusemenetluse lõpule ja korraldab ka põhiistungi eelistungi horvaadi
ET
toimumise ajal, välja arvatud juhul, kui see ei ole juhtumi asjaolude tõttu võimalik, nagu on osutatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 461a kuuendas lõigus; ning et otsuse saab edasi kaevata üksnes tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 354 teises lõigus, välja arvatud selle lõigu punktis 3 osutatud materiaalõiguse sätete väära kohaldamise ja tsiviilkohtumenetlust käsitlevate sätete olulise rikkumise korral ehk järgmistel juhtudel:
* punkt 1 – kui otsuse tegemises osales kohtunik, kes oleks seaduse järgi tulnud taandada (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 71 esimese lõigu punktid 1– 6) või kes oli kohtu otsusega taandatud, või isik, kellel ei olnud kohtuniku staatust;
* punkt 2 – kui otsus tehti nõude kohta sellises vaidluses, mis ei kuulu kohtu pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 16);
* punkt 4 – kui kohus tugines vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadusega oma otsuses vastuvõetamatutele sammudele, mille pooled seoses nõuetega astusid (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 3 kolmas lõik);
* punkt 5 – kui kohus tegi vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadusega nõude tunnistamisel põhineva otsuse, nõudest loobumisel põhineva otsuse, tagaseljaotsuse või kohtuprotsessita otsuse;
* punkt 6 – kui ühele poolele ei antud ebaseadusliku tegevuse, eelkõige dokumentide kätte toimetamata jätmise tõttu võimalust olla kohtus ära kuulatud;
* punkt 7 – kui kohus lükkas vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadusega tagasi ühe poole taotluse kasutada menetluses tema keelt või kirja ning võimaldada tal jälgida menetluse käiku tema enda keeles ning kui pool on esitanud sellesisulise kaebuse;
* punkt 8 – kui isik, kes ei saa olla menetluse pool, osales selles kas nõude esitaja või kostjana või kui juriidilist isikut kui poolt ei esindanud volitatud isik või kui teovõimetut isikut ei esindanud seaduslik esindaja või kui seaduslikul esindajal või advokaadil ei olnud tegelikult nõutavaid volitusi kohtuvaidluses osaleda või teha teatavaid menetlustoiminguid või kui kohtuvaidlust või teatavaid menetlustoiminguid ei kiidetud tagantjärele heaks;
* punkt 9 – kui otsus tehti nõude kohta, millega seoses oli juba algatatud kohtuvaidlus või mille kohta oli juba tehtud seaduslikult kehtiv kohtuotsus, või kui juba oli saavutatud kohtulik kokkulepe või kokkulepe, millel on eriõigusaktide alusel kohtuliku kokkuleppe omadused;
* punkt 10 – kui üldsus oli seadusvastaselt jäetud põhimenetlusest kõrvale;
* punkt 11 – kui kohtuotsuses on vigu, mille tõttu ei saa seda läbi vaadata, ja eelkõige kui kohtuotsuse resolutiivosa on arusaamatu või sisuliselt või kohtuotsuse põhjendustega vastuolus või kui kohtuotsuses ei ole täpsustatud otsustavate asjaolude põhjendusi või kui esineb vasturääkivusi otsustavate asjaolude vahel, mis on esitatud kohtuotsuse põhjendustes nende dokumentide või protokollide sisu kohta, mis on seotud menetluse käigus antud tunnistustega, ning tegelike dokumentide ja protokollide eneste vahel;
* punkt 12 – kui kohtuotsuses on mindud nõude ulatusest kaugemale;
* punkt 13 – kui otsus on tehtud nõude kohta, mida ei esitatud ettenähtud tähtajaks ja mis oleks seetõttu tulnud vastuvõetamatuna tagasi lükata (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 282 esimene lõik);
* punkt 14 – kui enne nõude esitamist ei oldud püütud vaidlust lahendada lepitus- või muu alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse teel, mis tähendab, et nõue oleks tulnud tagasi lükata.
Kui poole ajutine või alaline elukoht on väljaspool Horvaatia Vabariiki ja tema aadress ei ole teada, toimetatakse kohtudokumendid talle kätte vastavalt Horvaatia Vabariigi suhtes siduvatele rahvusvahelistele normidele ning vastavalt ELi õigusaktidele, eelkõige seoses määruse (EÜ) nr 861/2007 artiklis 13 osutatud menetlusega.
1.7 Kohtuotsuse sisu
Kuna puuduvad erisätted väiksemate nõuete menetlustes tehtud otsuste sisu kohta, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätteid, st artiklit 338, milles on sätestatud, et kohtuotsuse kirjalik versioon peab sisaldama nõuetekohast sissejuhatust, regulatiivosa ja põhjendust.
Kohtuotsuse sissejuhatus peab sisaldama järgmist: viide sellele, et kohtuotsus tehakse Horvaatia Vabariigi nimel; kohtu nimi; kohtuniku või kohtu eesistuja, ettekandja-kohtuniku ning kolleegiumi liikmete ees- ja perekonnanimi, poolte, nende seaduslike esindajate ja agentide ees- ja perekonnanimi või ametinimi, isikukood ja elukoht või registrijärgne asukoht; vaidluse eseme lühike kirjeldus; põhiistungi toimumise kuupäev; põhiistungil osalenud poolte, nende seaduslike esindajate ja agentide tutvustus; ning kohtuotsuse tegemise kuupäev.
Kohtuotsuse resolutiivosa peab sisaldama kohtu otsust konkreetsete asjaomaste nõuete ja teiseste nõuete vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta ning ka otsust nõudega seotud kokkuleppe saavutamise ettepaneku olemasolu või selle puudumise kohta (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 333). Põhjendustes kirjeldab kohus lühidalt poolte nõudeid, nende esitatud asjaolusid ning tõendeid, millele need nõuded tuginevad. Samuti toob ta ära, millised asjaolud ta on kindlaks teinud, miks ja kuidas on ta need asjaolud kindlaks teinud ning juhul kui need tehti kindlaks ütluste ärakuulamise kaudu, siis millised tõendid esitati ning miks ja kuidas neid hinnati. Kohus osutab konkreetselt, milliseid materiaalõiguse sätteid on poolte nõudeid käsitleva otsuse puhul kohaldatud, ning vajaduse korral esitab oma arvamuse poolte seisukohtade kohta seoses vaidluse õiguslike alustega ning mis tahes ettepanekute või vastuväidete kohta, mille aluseid ta menetluse käigus tehtud otsustes ei osutanud.
Tagaseljaotsuse, nõude tunnistamisel põhineva otsuse või nõudest loobumisel põhineva otsuse põhjenduses tuleb osutada üksnes sellise otsuse tegemise alused.
1.8 Kulude hüvitamine
Otsus väiksemate nõuete menetluse kulude hüvitamise kohta tehakse tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätete alusel, mille kohaselt on kohtuasja täielikult kaotanud pool kohustatud hüvitama vastaspoole ning temapoolse menetlusse astuja kulud.
Kui poolte nõuded rahuldatakse osaliselt, määrab kohus kõigepealt kindlaks kummagi poole nõude rahuldamise protsendi ning lahutab siis vähem eduka poole nõude rahuldamise protsendi edukama poole protsendist. Seejärel määrab kohus kindlaks kohtuasja edukama poole eri- ja kogukulud, mis olid vajalikud menetluse nõuetekohaseks toimumiseks, ning hüvitab sellele poolele osa tema kogukuludest vastavalt protsendile, mis jäi üle pärast mõlema poole nõude rahuldamise protsendi arvessevõtmist kõnealuses kohtuasjas. Nõude rahuldamise protsendi kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse kogunõuet ja ka seda, kui hästi on nõuet põhjendatud.
Eespool märgitust olenemata võib kohus määrata, et üks pool hüvitaks teise poole erikulud. Selle aluseks on tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 156 esimene lõik, milles on sätestatud, et olenemata kohtuasja lahendusest, peab pool hüvitama vastaspoole kulud, mille viimane kandis tema süü või põhjustatud sündmuse läbi.
Juhul kui poolte nõuded rahuldati kohtuasjas enam-vähem võrdses ulatuses, võib kohus määrata, et iga pool kannab oma kulud ise või et üks pool peab hüvitama teise poole erikulud tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 156 esimese lõigu alusel.
Kohus võib otsustada, et kui vastaspoole nõue jäi vaid suhteliselt väikeses osas rahuldamata ja sellel poolel ei tekkinud eraldi kulusid, peab pool hüvitama kõik vastaspoolele ja temapoolse menetlusse astujale tekkinud kulud.
Olenemata kohtuasja lahendusest peab pool siiski hüvitama vastaspoolele kõik kulud, mille viimane kandis tema süü või põhjustatud sündmuse läbi tõttu.
1.9 Edasikaebamise võimalus
Edasikaebamise võimalust reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seaduse üldsätted. Nende sätete kohaselt võivad väiksemate nõuete menetluse pooled kaevata esimeses astmes tehtud kohtuotsuse edasi 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil kohtuotsuse ärakiri neile kätte toimetati.
Väiksemate nõuete menetlust lõpetava otsuse võib edasi kaevata üksnes tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 354 teises lõigus osutatud materiaalõiguse sätete väära kohaldamise ja tsiviilkohtumenetlust käsitlevate sätete olulise rikkumise, välja arvatud teise lõigu punktis 3 osutatud rikkumise korral.
Viimati uuendatud: 06/02/2023
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:51f50c44-51f6-4fd5-aa5e-510ab2c28194>
|
CC-MAIN-2024-26
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=42&idCountry=hr&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2024-06-15T17:36:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-26/subset=warc/part-00013-44971353-df4b-48d7-8025-975e8feb989b.c000.gz.parquet
| 195,645,216
| 5,921
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5829,
13997,
14568
] | 1
|
[
0.2275390625,
0.466796875,
0.26171875,
0.038818359375,
0.0040283203125,
0.000873565673828125
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Euroopa justiitsatlas tsiviilasjades>Dokumentide kättetoimetamine
Dokumentide kättetoimetamine
Prantsusmaa
Artikli 2 lõige 1 - Saatvad asutused
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad. Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Artikli 2 lõige 1 – Edastavad asutused
Prantsusmaal on edastavad asutused kohtutäiturid ( ) ja kohtukantseleid ( ). huissiers de justice greffes des tribunaux
Artikli 2 lõige 2 - Vastuvõtvad asutused
Artikli 2 lõige 2 – Vastuvõtvad asutused
Prantsusmaal on vastuvõtvad asutused ainult kohtutäiturid.
Artikli 2 lõike 4 punkt c - Dokumentide vastuvõtmise viisid
Dokumendid tuleb saata posti teel.
Artikli 2 lõike 4 punkt d - Keeled, mida võib kasutada I lisas esitatud tüüpvormi täitmiseks
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad. Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Prantsusmaa võtab vastu I lisas esitatud tüüpvormil taotlusi prantsuse keeles või ühes järgmistest keeltest: inglise, saksa, itaalia või hispaania.
Artikkel 3 - Keskasutus
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad. Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Keskasutus on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö büroo (Bureau de l'entraide judiciaire civile et commerciale).
Aadress:
Ministère de la Justice (justiitsministeerium)
Direction des Affaires Civiles et du Sceau
Bureau du droit de l'Union, du droit international privé et de l'entraide civile (BDIP)
13, place Vendôme
F-75042 Paris Cedex 01
Telefon: 00 33 (0)1 44 77 61 05
Faks: 00 33 (0)1 44 77 61 22
E-post: [email protected]
Keeled: prantsuse ja inglise.
Artikkel 4 - Dokumentide edastamine
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad. Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Prantsusmaa võtab vastu I lisas esitatud tüüpvormil taotlusi prantsuse keeles või ühes järgmistest keeltest: inglise, saksa, itaalia või hispaania.
Artikli 8 lõige 3 ja artikli 9 lõige 2 - Liikmesriigi õiguse kohaselt dokumentide kättetoimetamiseks määratud kindel tähtaeg
Prantsuse õiguse kohaselt tuleb dokument toimetada kätte kindla aja jooksul, nagu osutatud artikli 8 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 2.
Artikkel 10 - Kättetoimetamisteatis ja kättetoimetatud dokumendi koopia
Kättetoimetamisteatise või kätte toimetatava dokumendi koopia võib esitada prantsuse keeles või ühes järgmistest keeltest: inglise, saksa, itaalia või hispaania.
Artikkel 11 - Kättetoimetamiskulud
Kohtutäituri kindlaksmääratud tasu kättetoimetamise eest on 48,75 eurot (26. veebruari 2016. aasta määrus (arrêté)). See tasu tuleb maksta kättetoimetamise korral, v.a siis, kui taotleja saab õigusabi.
Artikkel 13 - Kättetoimetamine diplomaatiliste või konsulaaresindajate kaudu
Prantsusmaa lubab liikmesriigil toimetada oma territooriumil kätte kohtudokumente konsulaar- või diplomaatiliste kanalite kaudu ainult siis, kui dokument tuleb toimetada kätte asjaomase liikmesriigi kodanikule.
Artikkel 15 - Otse kättetoimetamine
Prantsusmaa lubab artikli 15 lõike 1 kohast otse kättetoimetamist.
Artikkel 19 - Kohtusse ilmumata jätnud kostja
Olenemata lõikest 1 võib Prantsuse kohtunik teha lahendi siis, kui kõik lõikes 2 esitatud tingimused on täidetud.
Lõike 4 kohane tähtaja ennistamise avaldus tuleb esitada aasta jooksul otsuse tegemisest.
Artikkel 20 - Lepingud või kokkulepped, mille osalised liikmesriigid on ja mis on kooskõlas artikli 20 lõikes 2 sätestatud tingimustega
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Teave ei ole kättesaadav
Viimati uuendatud: 01/02/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:670e8106-2045-42d9-88b6-9e2b6aef087a>
|
CC-MAIN-2019-35
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=373&idCountry=fr&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2019-08-23T13:37:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-35/segments/1566027318421.65/warc/CC-MAIN-20190823130046-20190823152046-00237.warc.gz
| 375,152,615
| 1,811
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4573
] | 1
|
[
0.25,
0.341796875,
0.2890625,
0.103515625,
0.0125732421875,
0.0023040771484375
] |
Ohutuskaart Ohutuskaart
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006 ja selle muudatustele (EÜ) nr 2015/830
Water Water Seal Seal Seal
Jagu 1: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine Jagu 1: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine
1.1 1.1 1.1 1.1 Tootetähis
Tootetähis
Tootetähis Tootetähis::::
Water Seal
Water Seal
Water Seal
Water Seal
REACHi reg REACHi reg----nr nrnr nr:::: ei kohaldata (segu)
Toote tüüp REACH järgi: segu
1.2 Aine või segu asjaomased kindlaksmää Aine või segu asjaomased kindlaksmäärat rat ratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata: ud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata: ud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata: 1.2.1. Asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad: polüuretaanhermeetik
1.2.2 Sobimatud kasutusalad: ei ole teada
1.3 1.3 1.3 1.3 Andmed tootja ja ohutuskaardi väl
Andmed tootja ja ohutuskaardi väl
Andmed tootja ja ohutuskaardi väl
Andmed tootja ja ohutuskaardi väljastaja kohta jastaja kohta
jastaja kohta jastaja kohta::::
Ohutuskaaardi tarnija SOUDAL N.V. Everdongenlaan 18-20 B-2300 Turnhout
Tel: +32 14424231
Fax: +32 14426514
[email protected]
Tootja SOUDAL N.V. Everdongenlaan 18-20 B-2300 Turnhout
Tel: +32 14 42 42 31
Fax: +32 14426514
[email protected]
Hädaabitelefoni number
Hädaabitelefoni number
Hädaabitelefoni number Hädaabitelefoni number::::
24h/24h: +32 14 58 45 45 (BIG) (nõuanded inglise, saksa, prantsuse ja hollandi keeles) EESTIS EESTIS ---- 112 112 112; MÜRGISTUSTEABEKESKUS ; MÜRGISTUSTEABEKESKUS ; MÜRGISTUSTEABEKESKUS ---- 16662 16662
Created by: Brandweerinf Created by: Brandweerinf Created by: Brandweerinformatiecentrum voor gevaarlijke stoffen vzw (BIG) ormatiecentrum voor gevaarlijke stoffen vzw (BIG) ormatiecentrum voor gevaarlijke stoffen vzw (BIG)
aaaavaldamisk valdamisk
valdamisk valdamiskuupäev
uupäev uupäev
uupäev uupäev 06.09.2010 06.09.2010
06.09.2010 06.09.2010
revisjoni põhjus revisjoni põhjus
revisjoni põhjus revisjoni põhjus 2222 rrrrevisjoni kuupäev
evisjoni kuupäev evisjoni kuupäev
evisjoni kuupäev evisjoni kuupäev 14 14 14 14. . . . 02.2016 02.2016
02.2016
revisjoni nr 0301 revisjoni nr 0301
revisjoni nr 0301 revisjoni nr 0301
Jagu 2222:::: Ohtude identifitseerimine Ohtude identifitseerimine
2.1 2.1 2.1 2.1 Aine või segu klassifitseerimine
Aine või segu klassifitseerimine
Aine või segu klassifitseerimine Aine või segu klassifitseerimine
2.1.1.
2.1.1. 2.1.1.
2.1.1.CLP
CLP CLP CLP Klassifitseerub ohtlikuna vastavalt EÜ määruse nr 1272/2008 ja 67/548 (EMÜ) kriteeriumidele
| KKKKllllaaaassssssss | KKKKaaaatttteeeeggggoooooooorrrriiiiaaaa | OOOOhhhhuuuullllaaaauuuusssseeeedddd tttteeeerrrrvvvviiiisssseeeeoooohhhhttttuuuuddddeeee kkkkoooohhhhttttaaaa |
|---|---|---|
| Sensibiliseeriv hingamisteedele | kategooria 1 | H334: sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi |
2.2 Märgistuselemendid Märgistuselemendid
CLP CLP Klassifitseerub ohtlikuna vastavalt EÜ määrus nr 1272/2008 kriteeriumidele
Sisaldab Sisaldab: : : : polümetüleen po polümetüleen po polümetüleen polüfenüül is lüfenüül is lüfenüül isooootsüanaat tsüanaat tsüanaat
Märgistus
Märgistus
Märgistus Märgistus
KAHJULIK
KAHJULIK
KAHJULIK KAHJULIK
Ohulaused Ohulaused
H-ohulaused ja P-laused (üldised hoiatuslaused)
| H334 | Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astma sümptomeid või hingamisraskusi |
|---|---|
| H412 | Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime |
| P101 | Arsti poole pöördudes võtta kaasa toote pakend või etikett |
| P102 | Hoida lastele kättesaamatus kohas |
| P284 | Kanda hingamisteede kaitsevahendeid |
| P261 | Vältida auru/udu sissehingamist |
| P273 | Vältida sattumist keskkonda |
| P304+ P340 | SISSEHINGAMISE KORRAL: toimetada kannatanu värske õhu kätte ja asetada ta mugavasse puhkeasendisse, mis võimaldab kergesti hingata |
| P342+P311 | Hingamisteede probleemide ilmemise korral võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSE või arstiga |
toote number 4 toote number 49319 9319 9319
1.4 1.4 1.4 1.4
TTTTäiendav äiendav äiendav informatsioon: informatsioon: - Isikutel, kel juba on allergia diisotsüanaadi suhtes, võib tekkida allergiline reaktsioon selle tootega kokkupuutel. - Isikud, kel on astma, ekseemid või nahaprobleemid, peaksid vältima kokkupuudet (ka nahal) selle tootega. Ebapiisava ventilatsiooniga ruumis kasutada kaitsemaski või gaasifiltrit (st tüüp A1 vastavalt standardile EN 14387).
2.3 Muud ohud: Muud ohud:
Ei ole teada.
Jagu Jagu 3:3:3:3: Koostis Koostis Koostis/teave koostisainete kohta /teave koostisainete kohta
3.1 Ained Ained: ei ole avaldatud : ei ole avaldatud : ei ole avaldatud
3.2 Segud Segud
| NNNNiiiimmmmiiii ((((RRRREEEEAAAACCCCHHHHiiii rrrreeeegggg----nnnnrrrr)))) | | CCCCAAAASSSSiiii nnnnrrrr | | KKKKoooonnnnttttsssseeeennnnttttrrrr.... | | KKKKllllaaaassssssssiiiiffffiiiikkkkaaaattttssssiiiioooooooonnnn | VVVViiiiiiiiddddeeee |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | EEEEÜÜÜÜ nnnnrrrr | | ((((CCCC)))) | | vvvvaaaassssttttaaaavvvvaaaalllltttt CCCCLLLLPPPP----lllleeee | |
| polümetüleen polüfenüül isotsüanaat | 9016-87-9 | | 0.1%<C<1 % | | Kants. 2; H351 Äge mürgisus 4; H332 STOT RE 2; H373 Ärritab silmi 2; H319 STOT SE 3; H335 Ärritab nahka 2; H315 Hingamisteele tundlik 1; H334 Ülitundlik nahale 1; H317 | | (1)(2)(8)(10) |
| hydrocarbons/süsivesinikud, C10- C12, isoalkanes/isoalkaanid, < 2% aromatics/aromaatsed 01-2119471991-29 | | | 2.5%<C<10 % | | Flam. Liq. 3; H226 Asp. Tox. 1; H304 Aquatic Chronic 2; H411 | | (1)(10) |
| propylene carbonate/propüleenkarbonaat 01-2119537232-48 | 108-32-7 203-572-1 | | 1%<C<3% | | Ärritab silmi 2; H319 | | (1)(10) |
(1) R-laused and H-laused täielikult: vt jagu 16; (2) aine piirmäär EÜ töökohtades; (8) kindlad kontsentratsiooni piirmäärad vt 16. jagu
(10) kehtivad piirangud vastavalt lisale XVII määrus (EÜ) nr1907/2006
Jagu Jagu 4:4:4:4: Esmaabimeetmed Esmaabimeetmed
4.1. 4.1. Üldine: halva enesetunde korral pöörduda arsti poole Üldine: halva enesetunde korral pöörduda arsti poole Üldine: halva enesetunde korral pöörduda arsti poole
Sissehingamise korral: Sissehingamise korral: Toimetada kannatanu värske õhu kätte. Hingamisraskused: konsulteerida arsti/meditsiiniteenistusega.
Nahale sattumise korral Nahale sattumise korral:::: Pesta viivitamata rohke veega. Ärrituse püsimisel viia kannatanu arsti juurde.
Silma sattumise korral Silma sattumise korral:::: Loputada viivitamata rohke veega. Ärrituse püsimisel viia kannatanu silmaarsti juurde.
Allaneelamise korral: Allaneelamise korral: Loputada suud veega. Halva enesetunde korral konsulteerida arsti/meditsiiniteenistusega.
4.2. 4.2.Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ja mõjud Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ja mõjud Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ja mõjud::::
4.2.1 4.2.1 Akuutsed sümptomid Akuutsed sümptomid Akuutsed sümptomid mõju ei ole teada
Sissehingamise korral: Sissehingamise korral: mõju ei mõju ei ole teada
ole teada ole teada
Nahale sattumisel Nahale sattumisel:::: mõju ei ole teada mõju ei ole teada
Silma sattumise korral Silma sattumise korral Silma sattumise korral Silma sattumise korral: : : : ssssilmakudede punetus ilmakudede punetus ilmakudede punetus ilmakudede punetus, kerge ärritus , kerge ärritus , kerge ärritus , kerge ärritus
Allaneelamise korral: Allaneelamise korral: mõju ei ole teada mõju ei ole teada mõju ei ole teada
4.2.2 4.2.2 Hilisemad sümptomid Hilisemad sümptomid Hilisemad sümptomid
Mõju ei ole teada.
4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja er 4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta: ikohtlemise vajalikkuse kohta: ikohtlemise vajalikkuse kohta:
Kui on avaldatud ja kättesaadavad, esitatakse juhised allpool.
5. JAGU: Tulekustutusmeetmed 5. JAGU: Tulekustutusmeetmed
188.8.131.52.1111 Tulekustutusvahendid: Tulekustutusvahendid: Tulekustutusvahendid:
5555....1111....1111 Sobivad kustutusvahendid Sobivad kustutusvahendid Sobivad kustutusvahendid
Suures koguses vett. Polüvalentne vaht. Kustutuspulber. Süsinikdioksiid.
5555....1111....2222 Sobimatud kustutusvahendid Sobimatud kustutusvahendid
Sobimatud kustutusvahendid Sobimatud kustutusvahendid
Ei ole teada.
184.108.40.206.2222 Aine või seguga seotud erilised ohud: Aine või seguga seotud erilised ohud: Aine või seguga seotud erilised ohud:
Põlemisel: eralduvad mürgised ja söövitavad gaasid/aurud: lämmastikaurud, kloorvesinik, vingugaas, süsinikoksiid ja süsinikdioksiid.
220.127.116.11.3333 Nõuanded tuletõrjujatele Nõuanded tuletõrjujatele Nõuanded tuletõrjujatele::::
5555....3333....1111 Soovitused Soovitused Soovitused::::
Lahjendada toksilised gaasid pihustatud veega, arvestada sellega, et tulekustutusvesi on keskkonnaohtlik.
5555....3333....2222 Tuletõrjujate erikaitsevahendid Tuletõrjujate erikaitsevahendid Tuletõrjujate erikaitsevahendid::::
Kindad, kaitseprillid, pea/kaelakaitse, kaitserõivad; kuumuse/tule käes: suruõhu-/ hapnikuaparaat.
6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda 6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda
18.104.22.168.1111 Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras
Vältida lahtist tuld.
6666....1111....1111 KKKKaitsev aitsev aitsevarustus tavapersonalile arustus tavapersonalile arustus tavapersonalile
Vaata jagu 8.2
6666....1111....2222 Kaitsevarustus päästetöötajatele Kaitsevarustus päästetöötajatele Kaitsevarustus päästetöötajatele
Kindad. Kaitseprillid. Pea- ja kaelakaitse. Kaitseriietus.
Sobiv kaitserõivastus vt jagu 8.2
22.214.171.124.2222 Keskkonnakaitse meetmed: Keskkonnakaitse meetmed: Keskkonnakaitse meetmed:
Tõkestada leke ja koguda tahkunud aine. Kasutada asjakohaseid tõkestamismeetodeid, et vältida keskkonna saastamist.
126.96.36.199.3333 Tõkestamis Tõkestamis Tõkestamis---- ning puhastusmeetodid ja ning puhastusmeetodid ja ning puhastusmeetodid ja ----vahendid vahendid vahendid::::
Lasta tootel tahkuda ja koguda suletavasse konteinerisse, koguda hoolikalt kõik jäägid; puhastada saastunud pind seebilahusega;
pesta rõivad ja tööriistad pärast käitlemist.
Vaata jagu 13.
188.8.131.52.4444 Viited muudele jagudele Viited muudele jagudele: : : :
7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine 7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine
Selles jaos esitatakse üldised soovitused ohutu käitlemise kohta. Kui erinevate kokkupuuteolukordade kohta on juhised olemas ja kasutusel, on need esitatud lisas. Kasutage alati tegelikule olukorrale vastavaid juhiseid.
184.108.40.206.1111 Ohutu käitlemise Ohutu käitlemise Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud: tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud: tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud:
Hoida eemal lahtisest tulest/kuumast. Hoida mahutid tihedalt suletuna. Järgida väga täpselt tavapäraseid hügieenistandardeid – vältida ainega kokkupuudet.
220.127.116.11.2222 Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused::::
7777....2222....1111 Ohutu ladustamise nõuded Ohutu ladustamise nõuded
Ohutu ladustamise nõuded Ohutu ladustamise nõuded::::
Ladustada toatemperatuuril ja kuivas. Järgida seadusest tulenevaid nõudeid. Maksimaalne hoiustamisaeg on 1 aasta.
7777....2222....2222 Hoida eemal Hoida eemal
Hoida eemal Hoida eemal::::
Kuumaallikad.
7777....2222....3333 Sobiv pakkematerjal Sobiv pakkematerjal Sobiv pakkematerjal::::
Sünteetiline materjal.
7777....2222....4444 Sobimatud pakkematerjalid Sobimatud pakkematerjalid Sobimatud pakkematerjalid::::
Andmed puuduvad.
18.104.22.168.3333 Erikasutus: Erikasutus: Erikasutus:
Kui erinevate kokkupuuteolukordade kohta on juhised olemas ja kasutusel, on need esitatud lisas. Vaata tootja antud teavet.
8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse 8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse
8.1 Kontrolliparameetrid: Kontrolliparameetrid:
8.1.1 8.1.1 Tööalane kokkupuude Tööalane kokkupuude Tööalane kokkupuude
a) Tööalase kokkupuute piirväärtused
Kui piirväärtused on olemas ja kasutusel, on need loetletud allpool
Saksamaa
| Isotsüanaadid, kõik (nagu -NCO) va metüülisotsüanaat | Ajas kaalutud keskmine kokkupuute piirväärtus 8 h (kokkupuute piirväärtus töökohas (EH40/2005) |
|---|---|
| | Lühiajaline väärtus (Kokkupuute piirväärtus töökohas EH40/2005) |
b) Siseriiklikud bioloogilised piirväärtused
Kui piirväärtused on saadaval ja kasutuses, on need loetletud allpool.
8.1.2 8.1.2 8.1.2 8.1.2 Proovim Proovimeetodid
Proovimeetodid
Proovimeetodid
Proovimeetodid
| | TTTTooooooootttteeee nnnniiiimmmmeeeettttuuuussss | | KKKKaaaattttsssseeee | | NNNNuuuummmmbbbbeeeerrrr |
|---|---|---|---|---|---|
| Isotsüonaadid | | NIOSH | | 5521 | |
8.1.3 8.1.3 Kasutatavad piirväärtused aine või segu sihipärasel kasutamisel Kasutatavad piirväärtused aine või segu sihipärasel kasutamisel Kasutatavad piirväärtused aine või segu sihipärasel kasutamisel
8.1.4 8.1.4 DNELi/PNECi väärtused DNELi/PNECi väärtused DNELi/PNECi väärtused DNEL/DMEL DNEL/DMEL ----Töötajad Töötajad
propylene carbonate
| MMMMõõõõjjjjuuuuttttaaaassssaaaannnndddd | | | |
|---|---|---|---|
| ((((DDDDNNNNEEEELLLL////DDDDMMMMEEEELLLL)))) | TTTTüüüüüüüüpppp | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | MMMMäääärrrrkkkkuuuusssseeeedddd |
| DNEL | Pikaajaline süstemaatiline mõju sissehingamisel | 70.53 mg/m³ | |
| | Pikaajaline kohalik mõju sissehingamisel | 20 mg/m³ | |
| | Pikaajaline süstemaatiline mõju nahale | 20 mg/kg keha massi kohta | |
DNEL/DMEL DNEL/DMEL ---- üldine populatsioon üldine populatsioon
propylene carbonate
| MMMMõõõõjjjjuuuuttttaaaassssaaaannnndddd((((DDDDNNNNEEEELLLL////DDDDMMMMEEEELLLL)))) | TTTTüüüüüüüüpppp | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss |
|---|---|---|
| DNEL | Pikaajaline süstemaatiline mõju sissehingamisel | 17.4 mg/m³ |
| | Pikaajaline kohalik mõju sissehingamisel | 10 mg/m³ |
| | Pikaajaline süstemaatiline mõju nahale | 10 mg/kg keha massi kohta |
| | Pikaajaline süstemaatiline mõju suukaudselt | 10 mg/kg keha massi kohta |
PNEC
propylene carbonate
| KKKKeeeesssskkkkkkkkoooonnnnnnnnaaaadddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | MMMMäääärrrrkkkkuuuusssseeeedddd |
|---|---|---|
| Magevesi | 0.9 mg/l | |
| Merevesi | 0.09 mg/l | |
| Veekeskkond (katkendliku vabanemisega) | 9 mg/l | |
| STP (normaaltingimused) | 7400 mg/l | |
8.1.5 8.1.5 Ohuhinnang Ohuhinnang Ohuhinnang
Kui piirväärtused on saadaval ja kasutuses, on need loetletud allpool.
8.2 Kokkupuute ohjamine: Kokkupuute ohjamine:
Selles jaos esitatakse üldised soovitused ohutu käitlemise kohta. Kui erinevate kokkupuuteolukordade kohta on juhised olemas ja kasutusel, on need esitatud lisas. Kasutage alati tegelikule olukorrale vastavaid juhiseid.
8.2.1 Asjakohane tehniline ohjamine Asjakohane tehniline ohjamine
Hoida eemal lahtisest tulest/kuumusest. Hoida mahuti tihedalt suletuna. Mõõta aine kontsentratsiooni õhus regulaarselt. Töötada lokaalse väljalaske-/ventilatsiooniseadme juures/all või hingamismaskiga.
8.2.2 Individuaalsed kaitsemeetmed nagu isikukaitsevahendid Individuaalsed kaitsemeetmed nagu isikukaitsevahendid
Järgida täpselt tavapäraseid hügieenistandardeid ̶ vältida kontakti. Mitte süüa, juua ega suitsetada käitlemise ajal.
Hingamisteede kaitse: kanda tüüp A filtriga gaasimaski, kui aine kontsentratsioon õhus > kokkupuute piirväärtus.
Käte kaitsmine: kindad.
Silmade kaitsmine: kaitseprillid.
Naha kaitsmine: kaitseriietus.
8.2.3 8.2.3 Kokkupuute ohjamine keskkonnas: Kokkupuute ohjamine keskkonnas: Kokkupuute ohjamine keskkonnas: Vt jagusid 6.2, 6.3 ja 13.
9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused 9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused
9.1 Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta::::
| Füüsikaline olek | Pasta |
|---|---|
| Lõhn | Iseloomulik lõhn |
| Lõhnalävi | Andmed puuduvad |
| Värv | Värv (sõltuvalt koostisest) erinev |
| Osakeste suurus | Andmed puuduvad |
| Plahvatuspiirid | Andmed puuduvad |
| Süttivus | Ei ole süttiv |
| Log Kow | Andmed puuduvad (segu) |
| Dünaamiline viskoossus | Andmed puuduvad |
| Kinemaatiline viskoossus | Andmed puuduvad |
| Sulamispunkt | Andmed puuduvad |
| Keemispunkt | Andmed puuduvad |
| Leekpunkt | Ei ole avaldatud |
| Aurustumiskiirus | Andmed puuduvad |
| Aururõhk | Andmed puuduvad |
| Suhteline auru tihedus | Ei ole avaldatud |
| Lahustuvus | Andmed puuduvad |
| Suhteline tihedus | 1.44 |
| Lagunemistemperatuur | Andmed puuduvad |
| Isesüttimistemperatuur | Andmed puuduvad |
| Plahvatusomadused | Puuduvad kemikaalirühmad, mida seostatakse plahvatusomadustega |
Water Seal
9.2 M Muu teave uu teave uu teave::::
Absoluutne tihedus: 1440 kg/m³
10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime 10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime
10. 10.1111 Reaktsioonivõime: Reaktsioonivõime: Reaktsioonivõime:
Andmed puuduvad.
10. 10.2222 Keemiline stabiilsus: Keemiline stabiilsus: Keemiline stabiilsus:
Normaaltingimustes stabiilne.
10. 10.3333 Ohtlike reaktsi Ohtlike reaktsi Ohtlike reaktsioonide võimalikkus oonide võimalikkus oonide võimalikkus::::
Andmed puuduvad.
10. 10.4444 Tingimused, mida tuleb vältida Tingimused, mida tuleb vältida Tingimused, mida tuleb vältida::::
Hoida eemal lahtisest tulest/kuumast. Hoida mahuti tihedalt suletuna.
10. 10.5555 Kokkusobimatud materjalid: Kokkusobimatud materjalid: Kokkusobimatud materjalid:
Andmed puuduvad.
10. 10.6666 Ohtlikud lagusaadused Ohtlikud lagusaadused Ohtlikud lagusaadused::::
Põlemisel vabanevad toksilised ja korrodeeruvad gaasid/aurud ( vääveloksiidid, lämmastikuaurud, vesinikkloriid, süsinikoksiid ja vesinikdioksiid)
11. JAGU: Teave toksilisuse kohta 11. JAGU: Teave toksilisuse kohta
11.1 Teave toksikoloogiliste mõjude kohta Teave toksikoloogiliste mõjude kohta::::
11.1.1 Katse Katse tulemused tulemused tulemused
Äge mürgisus Äge mürgisus
Water Seal - (katse)andmed segu kohta puuduvad.
hydrocarbons, C10
hydrocarbons, C10
hydrocarbons, C10 hydrocarbons, C10----C12, isoalkanes, < 2% C12, isoalkanes, < 2%
C12, isoalkanes, < 2%
C12, isoalkanes, < 2% aaaaromatics romatics
romatics romatics
propylene carbonate
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Suukaudne | LD50 | VastabOECD 423 | > 15000 mg/keha massi kohta | | Rott (isane/emane) | Andmete ülekandmine |
| Naha kaudu | LD50 | VastabOECD 402 | ≥ 3160 mg/keha massi kohta | 24 h | Küülik (emane/isane) | Andmete ülekandmine |
| Sissehingamine (aurud) | LC50 | VastabOECD 403 | > 4951 mg/m³ õhus | 4 h | Rott (isane) | Andmete ülekandmine |
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee | MMMMäääärrrrkkkkuuuusssseeeedddd |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee | |
| Suukaudne | LD50 | OECD 401 | > 5000 mg/keha massi kohta | | Rott (isane/emane) | Katseväärtus Väärtus | |
| Naha kaudu | LD50 | OECD 402 | > 2000 mg/keha massi kohta | 24 h | Küülik (emane/isane) | Katseväärtus Väärtus | |
| Sissehingamine | | | | | | Data waiving* | |
polümetüleenpolüfenüülisotsüanaat
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Suukaudne | LD50 | | > 10000 mg/kg | | Rott | Kirjandus |
| Naha kaudu | LD50 | | > 5000 mg/kg | | Küülik | Kirjandus |
| Sissehingamine (aurud) | LD50 | | 10 mg/l - 20 mg/l | 4 h | Rott | Kirjandus |
Hinnang põhineb asjaomastel koostisainetel.
Data waiving*-andmete esitamisest loobumine
Kokkuvõte
Ei ole klassifitseeritud ägedalt mürgiseks.
Söövitavus/ärritavus Söövitavus/ärritavus
Water Seal - (katse) andmed segu kohta puuduvad.
hydrocarbons, C10 hydrocarbons, C10----C12, isoalkanes, < 2% aromatics C12, isoalkanes, < 2% aromatics C12, isoalkanes, < 2% aromatics
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | JJJJäääällllggggiiiimmmmiiiissssaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee | MMMMäääärrrrkkkkuuuusssseeeedddd |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee | |
| Silmad | Ei ole ärritav | Vastab OECD 405 | | 1; 24; 48; 72; 168 hours | Küülik | Andmete ülekandmine | |
| Nahk | Ei ole ärritav | Vastab OECD 404 | 4 tundi | 24; 48; 72 hours | Küülik | Andmete ülekandmine | |
propylene carbonate
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | JJJJäääällllggggiiiimmmmiiiissssaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Silmad | Ärritav | OECD 405 | 2 sekundit | 1; 2; 3; 7 päeva | Küülik | Katseväärtus |
| Nahk | Ei ole ärritav | Vastab OECD 404 | 24 tundi | 24; 72 tundi | Küülik | Katseväärtus |
polymethylene polyphenyl isocyanate
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | JJJJäääällllggggiiiimmmmiiiissssaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Silmad | Ärritav; kategooria 2 | | | | | Kirjandus |
| Nahk | Ärritav; kategooria 2 | | | | | Kirjandus |
| Sissehingamine | Ärritav; STOT SE kategooria 3 | | | | | Kirjandus |
Hinnang põhineb asjaomastel koostisainetel
Kokkuvõte
Ei ole klassifitseeritud nahka ärritavaks
Ei ole klassifitseritud silmi ärritavaks
Ei ole klassifitseeritud hingamisteed ärritavaks
Hingamisteede või naha tundlikkus Hingamisteede või naha tundlikkus
Water Seal - (katse)andmed segu kohta puuduvad.
hydrocarbons, C10 hydrocarbons, C10----C12, isoalkanes, < 2% C12, isoalkanes, < 2% C12, isoalkanes, < 2% aaaaromatics romatics romatics
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | JJJJäääällllggggiiiimmmmiiiissssaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk |
|---|---|---|---|---|---|
| Nahk | Ei põhjusta üli- tundlikkust | Vastab OECD 406 | | 22224444;;;; 44448888 ttttuuuunnnnddddiiii | Merisiga |
| Nahk | Ei põhjusta üli- tundlikkust | Inimese jälgimine | | | Inimene |
propylene carbonate propylene carbonate
propylene carbonate propylene carbonate
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | JJJJäääällllggggiiiimmmmiiiissssaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk |
|---|---|---|---|---|---|
| Nahk | Ei põhjusta üli- tundlikkust | Patch test | | | Inimene (mees/naine) |
polymethylene polyphenyl isocyanate polymethylene polyphenyl isocyanate
polymethylene polyphenyl isocyanate polymethylene polyphenyl isocyanate
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | JJJJäääällllggggiiiimmmmiiiissssaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nahk | Ärritav; kategooria 1 | | | | | Kirjandus |
| Sissehingamine | Ärritav; kategooria 1 | | | | | Kirjandus |
Klassifikatsioon põhineb asjaomastel koostisainetel.
KKKKokkuvõte okkuvõte okkuvõte: ei ole klassifitseeritud nahale tundlikuks, võib põhjustada allergia või astma sümptomeid või hingamisraskusi.
Mürgisus sihtorgani suhtes Mürgisus sihtorgani suhtes
Water Seal - (katse)andmed segu kohta puuduvad.
hydrocarbons, C10-C12, isoalkanes, < 2% aromatics
| | | | | | | | | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | OOOOrrrrggggaaaannnn | MMMMõõõõjjjjuuuu | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Suukaudne | NOAEL | Vastab OECD 422 | ≥ 1000 mg/kg keha massi kohta päevas | | Mõju puudub | | Rott (emane/isane) | |
| Suukaudne (dieet) | NOAEL | Vastab OECD 408 | ≥ 1000 ppm | | Mõju puudub | 13 nädalat (päeviti) | Koer | |
Water Seal
| | | | | | | (emane/isane) |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Suukaudne (dieet) | NOAEL | Vastab OECD 408 | ≥ 30000 ppm | Mõju puudub | 13 nädalat (päeviti) | Rott (emane/isane) |
| Sissehingamine (aurud) | NOAEC | Vastab OECD 413 | > 10400 mg/m³ õhus | | 13 nädalat (6tundi päeva 5 päeva nädalas) | Rott (emane/isane) |
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee | OOOOrrrrggggaaaannnn | MMMMõõõõjjjjuuuu | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Suukaudne | NOAEL | Vastab OECD 408 | > 5000 mg/kg keha massi kohta päevas | | Mõju puudub | 13 nädalat (5 päeva nädalas) | Rott |
| Nahk | | | | | | | |
| Sissehingamine (aerosool) | NOAEC lokaalne mõju | Vastab OECD 413 | 100 mg/m³ õhus | | Mõju puudub | 13 nädalat (6tundi päevas, 5 päeva nädalas) | Rott (emane/isane) |
| Sissehingamine (aerosool) | LOAEC lokaalne mõju | Vastab OECD 413 | 500 mg/m³ õhus | Silmad | Ärritab silmalauge | 13 nädalat (6tundi päevas, 5 päeva nädalas) | Rott (emane/isane) |
| Sissehingamine (aerosool) | NOAEC süstemaat iline mõju | Vastab OECD 414 | 1000 mg/m³ õhus | | Kahjulik süstemaatiline mõju puudub nädalas) | 13 nädalat (6tundi päevas, 5 päeva | Rott (emane/isane) |
propylene carbonate
polymethylene polyphenyl isocyanate
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee | OOOOrrrrggggaaaannnn | MMMMõõõõjjjjuuuu | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Sissehingamine | | | STOT RE kat.2 | | | | |
Klassifikatsioon põhineb asjaomastel koostisosadel. Klassifikatsioon põhineb asjaomastel koostisosadel. Data waiving*- andmete esitamisest loobumine Kokkuvõte Kokkuvõte Ei ole klassifitseeritud subkrooniliselt mürgiseks.
Mutageensus (in vitro) Mutageensus (in vitro)
Water Seal - (katse)andmed segu kohta puuduvad.
hydrocarbons, C10-C12, isoalkanes, < 2% aromatics
| TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKaaaattttsssseeeessssuuuubbbbssssttttrrrraaaaaaaatttt | MMMMõõõõjjjjuuuu |
|---|---|---|---|
| Neg metaboolse aktiveerimisega, neg metaboolse aktiveerimiseta | Vastab OECD 476 | Hiina hamstri munasari fibroplastid | |
| Neg metaboolse aktiveerimisega, neg metaboolse aktiveerimiseta | Vastab OECD 476 | Hiir (lümfoomi L5178Y rakud) | |
| Neg metaboolse aktiveerimisega, neg metaboolse aktiveerimiseta | OECD 471 | Bacteria (S.typhimurium) | |
| Neg metaboolse aktiveerimisega, neg metaboolse aktiveerimiseta | Vastab OECD 479 | Hiina hamstri munasari (CHO) | |
| Neg metaboolse aktiveerimisega, neg metaboolse aktiveerimiseta | Vastab OECD 473 | Inimese lümfotsüüdid | |
propylene carbonate
Mutageensus (in vivo) Mutageensus (in vivo)
| TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKaaaattttsssseeeessssuuuubbbbssssttttrrrraaaaaaaatttt | MMMMõõõõjjjjuuuu |
|---|---|---|---|
| Neg metaboolse aktiveerimisega, neg metaboolse aktiveerimiseta | Vastab OECD 471 | Bacteria (S.typhimurium) | |
| Negatiivne metaboolse aktiveerimiseta | Vastab OECD 482 | Roti maksa rakud | |
Water Seal - (katse)andmed segu kohta puuduvad.
hydrocarbons, C10-C12, isoalkanes, < 2% aromatics
| | | | | | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|
| TTTTuuuulllleeeemmmmuuuussss | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | TTTTeeeesssstttt ssssuuuubbbbssssttttrrrrooootttttttt eeee | OOOOrrrrggggaaaannnn | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Negatiivne | Vastab OECD | | Hiir (emane/isane) | Kondiüdi | Andmete |
ülekandmine
474
Negatiivne
Vastab OECD
5 päeva (6tundi päevas)
Rott (isane/emane)
Andmete ülekandmine
478
propylene carbonate
Tulemus
Tulemus
Tulemus Tulemus
Meetod
Meetod
Meetod Meetod
Kokkupuuteaeg
Kokkupuuteaeg
Kokkupuuteaeg Kokkupuuteaeg
Test subst
Test subst
Test subst
Test substrott
rott rott rott eeee
Organ Organ Organ Organ
Väärtuse
Väärtuse
Väärtuse Väärtuse
määramine
määramine
määramine määramine
Negatiivne
Vastab OECD
Hiir (emane/isane)
Katseväärtus
474
Kantserogeensus Kantserogeensus
hydrocarbons, C10-C12, isoalkanes, < 2% aromatics
| | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeee---- | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | tttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | | LLLLiiiiiiiikkkk | MMMMõõõõjjjjuuuu | OOOOrrrrggggaaaannnn |
| Sissehingamine (aurud) | NOAEC | Vastab OECD 453 | ≥ 2200 mg/m³ õhus | 105 nädalat (6tundi päevas, 5päeva nädalas) | | Rott (isane) | Mõju puudub | |
| Sissehingamine (aurud) | NOAEC | Vastab OECD 453 | 138 mg/m³ 105 nädalat (6tundi õhus päevas, 5 päeva nädalas) | | | Rott (isane) | Mõju puudub | |
| Sissehingamine (aurud) | NOAEC | Vastab OECD 453 | ≥ 2200 mg/m³ õhus | | 105 nädalat (6tundi päevas, 5 päeva nädalas) | Hiir (isane) | Mõju puudub | |
| Sissehingamine (aurud) | NOAEC | Vastab OECD 453 | ≥ 1100 mg/m³ õhus | | 105 nädalat (6tundi päevas, 5 päeva nädalas) | Hiir (isane) | Mõju puudub | |
propylene carbonate
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | MMMMõõõõjjjjuuuu | OOOOrrrrggggaaaannnn |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nahk | | OECD 451 | | 104 nädalat (2 korda nädalas) | Hiir (isane) | Kantserogeenne mõju puudub | |
polümetüleenpolüfenü
ülisotsüanaat
| KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeevvvviiiiiiiissss | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | MMMMõõõõjjjjuuuu | OOOOrrrrggggaaaannnn | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | | | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Teadmata | | | kategooria 2 | | | | | |
RRRReproduktiivtoksilisus eproduktiivtoksilisus eproduktiivtoksilisus
Water Seal - (katse)andmed segu kohta puuduvad.
hydrocarbons, C10-C12, isoalkanes, < 2% aromatics
| | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | MMMMõõõõjjjjuuuu | OOOOrrrrggggaaaannnn |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Arengut kahjustav mürgisus | NOAEL | VastabOECD 414 | ≥ 5220 mg/m³ õhus | 10 päeva (6tundi päevas) | Rott emane/isane | Mõju puudub | |
| Rasedust kahjustav mürgisus | NOAEL | OECD 414 | ≥ 5220 mg/m³ õhus | 10 päeva (6tundi päevas) | Rott (isane) | Mõju puudub | |
| Mõju viljakusele | NOAEC (P/F1) | Vastab OECD 421 | ≥ 300 ppm | 8 nädalat (6tundi päevas, 5 päeva nädalas) | Rott emane/isane | Mõju puudub | |
propylene carbonate
| | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee | KKKKooookkkkkkkkuuuuppppuuuuuuuutttteeeeaaaaeeeegggg | LLLLiiiiiiiikkkk | MMMMõõõõjjjjuuuu | OOOOrrrrggggaaaannnn |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Arengut kahjustav mürgisus | NOAEL | Vastab OECD 414 | 1000 mg/kg keha massi kohta päevas | 10 päeva | Rott | Mõju puudub | |
| Rasedust kahjustav mürgisus | NOAEL | Vastab OECD 414 | > 5000 mg/kg keha massi kohta päevas | 10 päeva | Rott | Mõju puudub | |
| Mõju viljakusele | NOAEL | Viljakuse hindamine | 10100 mg/kg keha massi kohta päevas | | Hiir emane/isane | Mõju puudub | |
Kokkuvõte kantserogeensuse, mutageensuse ja reproduktiivtoksilisuse kohta
Ei o Ei o Ei ole klassifitseeritud le klassifitseeritud le klassifitseeritud viljakust või arengut kahjustavaks viljakust või arengut kahjustavaks viljakust või arengut kahjustavaks....
Ei ole klassifitseeritud Ei ole klassifitseeritud Ei ole klassifitseeritud mutageenseks mutageenseks mutageenseks vvvvõi genotoksiliseks õi genotoksiliseks õi genotoksiliseks....
Ei ole klassifitseeritud kantserogeenseks. Ei ole klassifitseeritud kantserogeenseks. Ei ole klassifitseeritud kantserogeenseks.
Muud toksilised mõjud Muud toksilised mõjud
Water Seal - (katse)andmed segu kohta puuduvad.
Lühi Lühi---- ja pikaajalise kokkupuutega seotud krooniline mõju ja pikaajalise kokkupuutega seotud krooniline mõju ja pikaajalise kokkupuutega seotud krooniline mõju
Water Seal: PIDEVAL/KORDUVAL KOKKUPUUTEL: võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist; hingamisraskused.
12. JAGU: Ökoloogiline teave 12. JAGU: Ökoloogiline teave
12.1 Toksilisus Toksilisus::::
Water Seal - (katse)andmed segu kohta puuduvad.
polümetüleen polüfenüül isotsüanaat
| | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKeeeessssttttuuuussss | LLLLiiiiiiiikkkk | KKKKaaaattttsssseeee | MMMMaaaaggggeeee////ssssoooooooollllaaaa---- | VVVV | äääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | üüüülllleeeesssseeeehhhhiiiittttuuuussss | nnnneeee vvvveeeessssiiii | | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Äge mürgisus teistele veeorganismidele | LC50 | | >1000 mg/l | 96 tundi | | | | | |
| Mürgisus vee mikroorganismidele | EC50 | OECD 209 | >100 mg/l | | Aktiivmuda | | | | |
propylene carbonate
| | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKeeeessssttttuuuussss | LLLLiiiiiiiikkkk | | KKKKaaaattttsssseeee | | MMMMaaaaggggeeee////ssssoooooooollllaaaannnneeee | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | | üüüülllleeeesssseeeehhhhiiiittttuuuussss | | vvvveeeessssiiii | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Äge mürgisus kaladele | LC50 | | 5300 mg/l | 96 tundi | Leuciscus idus | Staatiline süsteem | | Magevesi | | |
| Äge mürgisus selgrootutele | EC50 | | > 1000 mg/l | 48 tundi | Daphnia magna | | | | | |
| Mürgisus vetikatele ja muudele veetaimedele | EC50 | | > 900 mg/l | 72 tundi | Selenastrum capricornutum | | | | | |
hydrocarbons, C10-C12, isoalkanes, < 2% aromatics
| | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKeeeessssttttuuuussss | LLLLiiiiiiiikkkk | | KKKKaaaattttsssseeee | | MMMMaaaaggggeeee////ssssoooooooollllaaaannnneeee | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | | üüüülllleeeesssseeeehhhhiiiittttuuuussss | | vvvveeeessssiiii | mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
| Äge mürgisus kaladele | LC50 | OECD 203 | 5300 mg/l | 96 tundi | Oncorhynchus mykiss | Semi-staatiline süsteem | | Magevesi | | |
| Äge mürgisus selgrootutele | EC50 | OECD 202 | > 1000 mg/l | 48 tundi | Daphnia magna | Staatiline süsteem | | Magevesi | | |
| Mürgisus vetikatele ja muudele veetaimedele | EC50 | OECD 201 | > 900 mg/l | 72 tundi | Pseudokirchnerie lla subcapitata | Staatiline süsteem | | | | |
| Pikaajaline mürgisus kaladele | NOELR | | 0.192 mg/l | 28 päeva | Oncorhynchus mykiss | | | Magevesi | | |
| Pikaajaline mürgisus veeselgrootutele | NOELR | OECD 211 | < 1 mg/l | 21 päeva | Daphnia magna | Semi-staatiline süsteem | | Magevesi | | |
KKKKlassifikatsioon põhineb asjaomastel koostisosadel. lassifikatsioon põhineb asjaomastel koostisosadel.
lassifikatsioon põhineb asjaomastel koostisosadel. lassifikatsioon põhineb asjaomastel koostisosadel.
Kokkuvõte Kokkuvõte Võib põhjustada pikaajalist vesikeskkonda kahjustavat toimet.
12.2 Püsivus ja lagunduvus Püsivus ja lagunduvus::::
polümetüleen polüfenüül isotsüanaat
Biolagunduvus vees
propylene carbonate
Biolagunduvus vees
| MMMMeeeeeeeettttoooodddd | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKeeeessssttttuuuussss | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
|---|---|---|---|
| OECD 301A: DOC Die-Away Test | 98% | 28 päeva | Katseväärtus |
hydrocarbons, C10-C12, isoalkanes,< 2% aromatics
Biolagunduvus vees
Kokkuvõte Kokkuvõte SSSSisaldab isaldab isaldab biolagunduvaid komponente biolagunduvaid komponente biolagunduvaid komponente
12.3 Bioakumuleerivus Bioakumuleerivus::::
polümetüleen polüfenüül isotsüanaat
Bioakumulatsiooni tegur (BCF), kalad Bioakumulatsiooni tegur (BCF), kalad
| | PPPPaaaarrrraaaammmmeeeeeeeetttteeeerrrr | MMMMeeeeeeeettttoooodddd | | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | KKKKeeeessssttttuuuussss | | LLLLiiiiiiiikkkk | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| BCF | | | 1 | | | Pisces | | |
Log Log LogKow
Log Log Kow Kow
| MMMMeeeeeeeettttoooodddd | | MMMMäääärrrrkkkkuuuussss | VVVVäääääääärrrrttttuuuussss | TTTTeeeemmmmppppeeeerrrraaaattttuuuuuuuurrrr | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
|---|---|---|---|---|---|
| | Andmed puuduvad | | | | |
LLLLog og og Kow Kow Kow
| MMMMeeeeeeeettttoooodddd | | VVVVäääääääärrrrrrrrttttuuuussss | TTTTeeeemmmmppppeeeerrrraaaattttuuuuuuuurrrr | | VVVVäääääääärrrrttttuuuusssseeee mmmmäääääääärrrraaaammmmiiiinnnneeee |
|---|---|---|---|---|---|
| | 6.2 - 7.2 | | | Katseväärtus | |
propylene carbonate
Log Log Log Log Kow Kow Kow
Kokkuvõte Kokkuvõte Saadaolevate numbriliste väärtuste põhjal ei saa otsest kokkuvõtet teha.
12.4. 12.4. Liikuvus pinnases: Liikuvus pinnases: Liikuvus pinnases:
hydrocarbons, C10-C12, isoalkanes, < 2% aromatics
Protsentuaalne jaotus
Kokkuvõte
Kokkuvõte
Kokkuvõte
Kokkuvõte:
sisaldab komponente, mis võivad pinnases liikuda
12.5 12.5 Püsivate Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine , bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine::::
Mitteküllaldaste andmete tõttu ei saa otsustada, kas tootes sisalduvad komponendid vastavad PBT või vPvB kriteeriumidele vastavalt EÜ määruse nr 1907/2006 lisale XIII.
12.6 12.6 Muud kahjulikud mõjud Muud kahjulikud mõjud::::
Globaalse soojenemise potentsiaal (GWP) Globaalse soojenemise potentsiaal (GWP)
Ükski komponent ei ole klassifitseeritud osoonikihile kahjulikuks (EÜ määrus nr 517/2014).
Osoonikihi kahandamise potentsiaal (ODP) Osoonikihi kahandamise potentsiaal (ODP)
Ei ole osoonikihile ohtlike komponentide nimekirjas (EÜ määrus 1005/2009 )
13. JAGU: Jäätmekäitlus 13. JAGU: Jäätmekäitlus
Selles jaos esitatakse üldised soovitused ohutu käitlemise kohta. Kui erinevate kokkupuuteolukordade kohta on juhised olemas ja kasutusel, on need esitatud lisas. Kasutage alati tegelikule olukorrale vastavaid juhiseid.
13.1 Jäätmetöötlusmeetodid Jäätmetöötlusmeetodid::::
13.1.1 Jäätmeid puudutavad õigusaktid Jäätmeid puudutavad õigusaktid
Ohtlik jääde vastavalt EÜ määrusele nr 1357/2014. Jäätmekood vastavalt EÜ määrus 2008/98, otsus 2000/0352.
08 04 09*Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikujäätmed
Sõltuvalt tööstusharust ja tootmisprotsessist võivad olla kohaldatavad ka muud jäätmekoodid.
13.1.2 Kõrvaldamisvi Kõrvaldamisviisid isid isid
Järgida tootja/tarnija juhiseid taaskasutuse/ringlussevõtu kohta. Eritöötlus. Kõrvaldada jäätmed vastavalt kohalikele ja/või siseriiklikele määrustele. Mitte segada ohtlikke jäätmeid muude jäätmetega. Mitte segada omavahel erinevaid kahjulikke jäätmeid, kui see võib põhjustada saasteohtu või probleeme jäätmete edasisel käitlemisel. Ohtlikke jäätmeid tuleb käidelda vastutustundlikult. Kõik üksused, mis ladustavad, transpordivad või käitlevad ohtlikke jäätmeid, peavad rakendama vajalikke meetmeid, et vältida saasteohtu või loomade või inimeste kahjustamist. Mitte heita kanalisatsiooni.
13.1.3 Pakend/mahuti Pakend/mahuti
Jäätmete pakendamise kood (direktiiv 2008/98/EÜ).
15 01 10* (ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid).
14. JAGU: Veonõuded 14. JAGU: Veonõuded
Maanteevedu Maanteevedu (A (A (ADR) DR) DR)
14. 1 ÜRO number:
14. 3 Transpordi ohuklass(id):
Ohu tunnuskood
Klass
Klassifikatsioonikood
14. 4 Pakendirühm:
Pakendirühm
Märgistused
14. 5 Keskkonnaohud:
Keskkonnaohtliku aine märk
ei
14. 6 Eriettevaatusabinõud kasutajatele:
Erisätted
Kogusepiirangud
Siseveetransport Siseveetransport (ADN) (ADN) (ADN)
14. 1 ÜRO number:
ÜRO number
14. 2 ÜRO veose tunnusnimetus:
Veose tunnusnimetus
14. 3 Transpordi ohuklass(id):
Ohu tunnuskood
Klass
Klassifikatsioonikood
14. 4 Pakendirühm:
Pakendirühm
Märgistused
14. 5 Keskkonnaohud:
Keskkonnaohtliku aine märk
ei
14. 6 Eriettevaatusabinõud kasutajatele:
Erisätted
Kogusepiirangud
Merevedu
Merevedu
Merevedu Merevedu (IMDG (IMDG (IMDG (IMDG))))
14. 1 ÜRO number:
ÜRO number
14. 2 ÜRO veose tunnusnimetus:
Veose tunnusnimetus
14. 3 Transpordi ohuklass(id):
Klass
14. 4 Pakendirühm:
Pakendirühm
Märgistused
14. 5 Keskkonnaohud:
Meresaaste põhjustaja
Keskkonnaohtliku aine märk
ei
14. 6 Eriettevaatusabinõud kasutajatele:
Erisätted
Kogusepiirangud
14. 7 Vedu mahtlastina vastavalt MARPOL 73/78 lisaleIIja IBC koodeksile:
MARPOL 73/78 lisa II
Õhuvedu Õhuvedu (ICAO (ICAO (ICAO----TI/IATA TI/IATA TI/IATA----DGR) DGR) DGR)
14. 1 ÜRO number:
ÜRO number
14. 2 ÜRO veose tunnusnimetus:
Veose tunnusnimetus
14. 3 Transpordi ohuklass(id):
Klass
14. 4 Pakendirühm:
Pakendirühm
Märgistused
14. 5 Keskkonnaohud:
Keskkonnaohtliku aine märk
ei
14. 6 Eriettevaatusabinõud kasutajatele:
Erisätted
Reisijate- ja pakivedu: kogusepiirangud: maksimaalne
netokogus pakendi kohta
15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid 15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid
15.1 15.1 Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse----, tervise , tervise , tervise---- ja keskkonn ja keskkonn ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid: aalased eeskirjad/õigusaktid:
EEEEuuuurrrroopa õigusaktid oopa õigusaktid: : : :
Lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse direktiiv 2011/75/EÜ VOC sisaldus 2,95% ja 42,48 g/l.
REACH määruse XVII lisa- piirangud
Sisaldab ainet või aineid, mille suhtes kehtivad piirangud, mis on sätestatud määruse (EÜ) 1907/2006 lisas „Teatavate ohtlike ainete, segude ja toodete tootmise, turule viimise ja kasutamise piirangud"
Aine, ainete rühma või segu nimetus
Piirangu tingimused
* · süsivesinikud, C10-C12, isoalkaanid,
< 2% aromaatsed
* propüleenkarbonaat
*
polümetüleepolüfenüülisotsüanaat
* süsivesinikud, C10-C12, isoalkaanid,
< 2% aromaatsed
Vedelad ained või segud, mida direktiivile
käsitletakse ohtlikuna vastavalt
1999/45/EÜ või mis vastavad alljärgnevatele EÜ määruse nr 1272/2008 lisas I sätestatud ohuklasside või –kategooriate kriteeriumidele:
(a) ohuklassid 2.1 kuni 2.4, 2.6 ja 2.7, 2.8 tüübid A ja B, 2.9, 2.10, 2.12, 2.13 kategooriad 1 ja 2, 2.14 kategooriad 1 ja 2, 2.15 tüübid A kuni F; (b) ohuklassid 3.1 kuni 3.6, 3.7 kahjulik mõju seksuaalsele võimekusele ja viljakusele või arengule, 3.8 muud mõjud peale narkootilise mõju, 3.9 ja 3.10; (c) ohuklass 4.1; (d) ohuklass 5.1.
Ained, mis on klassifitseeritud tuleohtlike gaaside 1. või 2. kategooriasse,
tuleohtlike vedelike 1., 2. või 3.
kategooriasse, tuleohtlike tahkete ainete
1. või 2. kategooriasse, veega kokkupuutel tuleohtlikke gaase eritavate
ainete ja segude 1., 2. või 3.
kategooriasse, pürofoorsete vedelike
1. kategooriasse või pürofoorsete tahkete ainete
1. kategooriasse hoolimata sellest, kas nad esinevad nimetatud määruse
VI lisa 3. osas või mitte.
1. Ei tohi kasutada:
— dekoratiivesemetes, mis on ette nähtud valgus- või värviefektide andmiseks eri faaside abil, näiteks dekoratiivlampides ja – tuhatoosides;
— triki- ja pilatoodetes;
— ühe või mitme osalejaga mängudes ega üheski selleks otstarbeks tarvitatavas esemes, isegi mitte nende kaunistamiseks. 2. Tooteid, mis
ei vasta punktile 1, ei tohi turule viia. 3. Ei tohi turule viia, kui need sisaldavad värvainet – välja arvatud juhul, kui seda nõutakse
maksustamisega seotud põhjustel – või lõhnaainet või mõlemat või kui:
— neid saab kasutada kütusena üldsusele müüdavates dekoratiivsetes õlilampides; ning
— need on ohtlikud sissehingamisel ja märgistatud riskilausega R65 või H304. 4. Üldsusele müüdavaid dekoratiivsetes õlilampe tohib turule viia vaid juhul, kui need vastavad Euroopa Standardikomitee (CEN) poolt vastu võetud Euroopa standardile dekoratiivsetes õlilampide kohta (EN 14059). 5. Ilma et see piiraks ühenduse muude selliste normide rakendamist, milles käsitletakse ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist, peavad tarnijad tagama, et enne turuleviimist on täidetud järgmised nõuded:
a) üldsusele müüdav lambiõli riskilausega R65 või H304 peab kandma järgmist loetavat ja kustutamatut märget: „Selle vedelikuga täidetud
lampe tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas."; alates 1. detsembrist
2010: „Ka väike kogus lambiõli või isegi tahi lutsimine võib põhjustada eluohtliku kopsukahjustuse.“;
b) üldsusele müüdav grilli süütevedelik riskilausega R65 või H304 peab alates 1. detsembrist 2010 kandma järgmist loetavat ja kustutamatut
märget: „Ka väike kogus grilli süütevedelikku võib põhjustada eluohtliku kopsukahjustuse.“;
c) üldsusele müüdav lambiõli ja grilli süütevedelik riskilausega R65 või H304 peab alates 1. detsembrist 2010 olema pakendatud musta läbipaistmatusse kuni üheliitrisesse pakendisse. 6. Hiljemalt 1. juunil 2014 taotleb komisjon kooskõlas käesoleva määruse artikliga 69 Euroopa Kemikaaliametilt toimiku koostamist eesmärgiga keelata vajaduse korral grilli süütevedeliku ja lambiõli (riskilausega R65 või H304) müük üldsusele. 7.Füüsilised või juriidilised isikud, kes viivad esimest korda turule lambiõli ja grilli süütevedelikku riskilausega R65 või H304, peavad esitama 1. detsembriks 2011 ja seejärel igal aastal liikmesriigi pädevale ametiasutusele andmed lambiõli ja grilli süütevedeliku (riskilausega R65 või H304) alternatiivsete ainete kohta. Liikmesriik edastab need andmed komisjonile.
1. Ei tohi kasutada ainena ega seguna aerosoolpakendites, mis viiakse elanikkonna jaoks turule näiteks järgmisena nimetatud meelelahutuslikul või dekoratiivsel eesmärgil:
— põhiliselt kaunistamiseks ette nähtud tooted metalse sära andmiseks;
— kunstlumi ja –härmatis;
— pilapadjad;
— serpentiinaerosoolid;
— ekskrementide imitatsioonid;
— pidupasunad;
— dekoratiivhelbed ja –vahud;
— kunstlikud ämblikuvõrgud;
— haisupommid. 2. Ilma, et see piiraks ohtlike ainete klassifitseerimist ja märgistamist käsitlevate ühenduse muude sätete kohaldamist, tagavad tarnijad
enne turuleviimist, et eespool osutatud aerosoolide pakendil on nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult järgmised sõnad: „Üksnes kutsealaseks
kasutamiseks". 3.Erandina ei kohaldata punkte 1 ja 2 nõukogu direktiivi
75/324/EMÜ [2] artikli 8 punktis 1a osutatud aerosoolide suhtes.
4. Punktides 1 ja 2 osutatud aerosoole ei tohi turule viia, kui need ei vasta kindlaksmääratud nõuetele.
15.2 15.2 Kemikaaliohutuse hindamine: Kemikaaliohutuse hindamine: Kemikaaliohutuse hindamine:
Kemikaaliohutuse hindamine ei ole vajalik.
16. JAGU: Muu teave 16. JAGU: Muu teave
HHHH----lausete täistekstile on viidatud jagudes lausete täistekstile on viidatud jagudes lausete täistekstile on viidatud jagudes 2222 jajajaja 3:3:3:3:
Kindlad kontsentratsatiooni piirväärtused CLP Kindlad kontsentratsatiooni piirväärtused CLP
(*) = INTERNAL CLASSIFICATION BY BIG (*) = INTERNAL CLASSIFICATION BY BIG (*) = INTERNAL CLASSIFICATION BY BIG
PBT PBT----ained = püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained ained = püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained ained = püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained
DSD DSD Ohtlike ainete direktiiv Ohtlike ainete direktiiv Ohtlike ainete direktiiv
PD Ohtlikke valmistisi käsitlev direktiiv
DDDDPD PDOhtlikke valmistisi käsitlev direktiiv
Ohtlikke valmistisi käsitlev direktiiv Ohtlikke valmistisi käsitlev direktiiv
CLP (EU CLP (EU----GHS) klassifitseerimine, sildistamine ja pakendamine (Globally Harmonised System in Europe/globaalne harmoniseeritud süste GHS) klassifitseerimine, sildistamine ja pakendamine (Globally Harmonised System in Europe/globaalne harmoniseeritud süste GHS) klassifitseerimine, sildistamine ja pakendamine (Globally Harmonised System in Europe/globaalne harmoniseeritud süsteem em em Euroopas)
Euroopas)
Euroopas) Euroopas)
Informatsioon ohutuskaardil põhineb firma BIG poolt läbi viidud katsetel ja andmetel.
Käesolev materjali ohutusandmete lehel sisalduv informatsioon põhineb meie parimatel teadmistel, informatsioonil ja veendumusel infolehe väljaandmise kuupäeva sisuga. Esitatud informatsioon on antud ainult toodete ohutu käsitsemise, kasutamise, töötlemise, transportimise, jääkide ja jäätmete käsitlemise juhendina ning seda ei saa vaadelda garantii ega kvaliteedispetsifikatsioonina. Informatsioon puudutab ainult konkreetseid nimetatud materjale ning võib osutuda kehtetuks, kui selliseid materjale kasutatakse koos muude materjalidega või muudes protsessides.
Aeg-ajalt ja vajadusel kirjutatakse uued ohutuskaardid. Kasutada tohib vaid värskeimat. Vanad versioonid tuleb hävitada.
Käesolevas ohutuskaardis olevate juhiste järgimine ei tähenda, et kasutaja ei peaks kasutusele võtma mis tahes tervest mõistusest, soovitustest või eeskirjadest lähtuvaid meetmeid või muid reaalsetes olukordades vajalikke ja/või kasulikke abinõusid. BIG ei vastuta ohutuskaardis sisalduva info täpsuse ega põhjalikkuse eest. Water Seal ohutuskaart on kasutamiseks Euroopa Liidu liikmesriikides, samuti Šveitsis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis. Nimetatud piirkonnast väljaspool on toote kasutamine omal vastutusel.Seda ohutuskaarti kasutatakse sõltuvalt litsentsist ja BIG litsentsilepingus sätestatud vastutust piiravatest tingimustest. Kõik käesolevasse ohutuskaarti puutuvad intellektuaalomandi õigused kuuluvad BIGile ning luba ohutuskaarti levitada või paljundada on piirott ud. Üksikasjad leiate oma BIG litsentsilepingust.
|
<urn:uuid:a7a7b8de-5848-4df9-89b9-c6db076f703b>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://kesko-onninen-pim-resources-production.s3-eu-west-1.amazonaws.com/pimdocuments/10233523.pdf
|
2021-10-26T09:10:14+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00259-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 457,289,828
| 22,491
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999454
|
ekk_Latn
| 0.999982
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4099,
8866,
13220,
16929,
20610,
25592,
29408,
33427,
38815,
41879,
43435,
48835,
51879
] | 0
|
[
0.73046875,
0.21875,
0.02587890625,
0.0247802734375,
0.00167083740234375,
0.0003662109375
] |
45 eesti rahvaviisi naiskoorile
45 estonian folk tunes for female choir S.S.A.A. con divisi
Seadnud / Arranged by Olev Sau (*1929)
1. VIIS RAHVAVIISI TARTUMAALT
© Kirjastus SP Muusika / Made in Estonia.
Kopeerimine on seadusega keelatud./Photocopying this material is illegal.
www.estonianmusic.com
e
le -
lee, -
lee
lee
- sp muusika 21412 -
3. Tütarde tapja / Kodavere
ve li - kõn dis -
ae as ju
-
5. Meri kiige all / Rõngu
- sp muusika 21412 -
- sp muusika 21412 -
|
<urn:uuid:cbea986b-69c6-4af4-94f3-d9ef3fd46458>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://estonianmusic.dev.unionfintech.com/wp-content/uploads/2021/02/21412-naide-1.pdf
|
2024-05-27T22:01:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00044-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 198,590,773
| 462
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.983373
|
ekk_Latn
| 0.947426
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
304,
353,
420,
469,
491
] | 1
|
[
0.107421875,
0.72265625,
0.1337890625,
0.035400390625,
0.0011749267578125,
0.0006103515625
] |
68
62
58
54
50
72
AJ
Narva linna detailplaneeringute skeem seisuga
Tuule tn
AJ79
101
Äkkeküla 3
Detailplaneeringu algatamine
87
88
89
90
91
87 92 103 104 105 Detailplaneeringu vastu võtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine
93
94
95
96
97
102
103
104
105
106
107
108
98
99
100
109
90 91 95 96 99 100 108 109 110 111 112 Detailplaneeringu kehtestamine
111
112
Laastu tn (2. tn)
Puidu tn (1. tn)
AJ245
Päikese tn
SEVERNÕI VIIS
AJ40
Pikse tn
Vikerkaare tn
Äkkeküla 2
AJ241
kirik
AJ233
14.11.2002
Severnõi 6
Severnõi 7
AJ234
GÜ PGÕHJA GARAAZHID-8
Zvjozdotska
Sutthoffi park
500 m
|
<urn:uuid:a8568a7f-7c2d-420c-b5af-0071ce9c6fa4>
|
CC-MAIN-2017-26
|
http://vana.narvaplan.ee/detailplaanid/DP2002a.pdf
|
2017-06-23T19:06:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-26/segments/1498128320130.7/warc/CC-MAIN-20170623184505-20170623204505-00561.warc.gz
| 409,695,828
| 276
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.992064
|
ekk_Latn
| 0.992064
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
634
] | 0
|
[
0.609375,
0.380859375,
0.00933837890625,
0.00122833251953125,
0.00019741058349609375,
0.00007152557373046875
] |
VEELDATUD MAAGAAS (LNG) VEELDATUD MAAGAAS (LNG)
Ettevaatust! Kergestisüttiv gaas. Külmutatud gaas.
Kasutada kaitseriietust!
Ohu kirjeldus: Ohu kirjeldus:
Lühidalt: Lühidalt: Veeldatud maagaas (LNG) on krüogeensete omadustega vedelik, sisaldades erinevaid süsivesinikke (C1 … C10). Peamiselt sisaldab LNG metaani (CH4). LNG on toodetud maagaasi (NG) jahutamise teel kuni -160 … -130°C. Maagaas (NG) ja veeldatud maagaas (LNG) on erineva agregaatolekuga, kuid sama koostisega ained.
Üksikasjalik kirje Üksikasjalik kirjeldus: ldus: ldus: on toodud ära järgneva 14-ne ohutuskaardi punktiga.
22.214.171.124. Aine Aine ning ning ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine äriühingu/ettevõtja identifitseerimine äriühingu/ettevõtja identifitseerimine
Toote nimetus
Veeldatud maagaas Veeldatud maagaas
| | Muud nimetused | | | Metaan, jahutatud maagaas |
|---|---|---|---|---|
| inglise keeles | | | • Natural gas, refrigerated natural gas • Liquefied natural gas (LNG) • Liquid methane gas | |
| | soome keeles | | | Nesteytetty maakaasu |
| | vene keeles | | Сжиженный Природный Газ (СПГ) | |
| LNG koostis | | | | • Metaani (CH4) sisaldus 80-99% jahutatuna |
| | | | | vedela olekuni |
| | | | | • Etaani (C2H6) sisaldus (0,5-1,5%) |
| | | | | • Kõrgemad süsivesikud (kuni 0,5%) |
| | CAS-i registreerimisnumbe | r | 8006-14-2 | |
| | Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu nr | . | | 232-343-9 |
| EÜ liigitus | EÜ liigitus | | Klassifikatsioon (vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ või direktiivile 1999/45/EÜ) F+, R12 | |
VEELDATUD MAAGAAS (LNG) VEELDATUD MAAGAAS (LNG)
Maaletooja
Aadress
Telefon, faks
E-post, koduleht
Hädaabi number
AS Eesti Gaas
Liivalaia 9, Tallinn 10118
+372 6 303 003; Faks +372 6 313 884
[email protected]; www.gaas.ee
Üldine (Eesti) Üldine (Eesti) 112 112 112 (24h); AS Gaasivõrgud avariitelefon AS Gaasivõrgud avariitelefon 13404 13404 (24h)
126.96.36.199. Ohtude kirjeldus Ohtude kirjeldus
Märgistuselemendid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 1272/2008/EÜ märgistamise nõuete nõuete kohta kohta kohta
Ohupiktogrammid
Ettevaatust
H220 – Eriti tuleohtlik gaas
H280 – Sisaldab külmutatud gaasi, võib põhjustada külmapõletusi või kahjustusi
P220 – Hoida eemale soojusallikatest, sädemetest, leekidest, kuumadest pindadest. Mitte suitsetada.
P282 – Kanda külmakaitsekindaid, kaitsemaski, kaitseprille
P377 – Lekkiva gaasi põlemise korral mitte kustutada, välja arvatud juhul kui leket on võimalik ohutult peatada.
P381 – Eemaldada kõik süüteallikad, kui seda on võimalik teha ohutult.
P336+P315– Sulatada külmunud piirkond leiges vees.
Kannatada saanud piirkond mitte hõõruda. Pöörduda koheselt arsti poole.
P403 – Hoida hästi ventileeritavas kohas
Hoiatussõnumid Hoiatussõnumid
Tunnussõna
Ohulaused
Ennetamine
Reageerimine
Säilitamine
VEELDATUD MAAGAAS (LNG) VEELDATUD MAAGAAS (LNG)
Märgistuselemendid vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ või direktiivile Märgistuselemendid vastavalt direktiivile 67/548/EMÜ või direktiivile 1999/45/EÜ 1999/45/EÜ 1999/45/EÜ
Ohutunnus(ed)
F+ eriti tuleohtlik
R12 eriti tuleohtlik
S9 – hoida pakend hästiventileeritavas kohas
S16 – hoida eemal süttimisallikast
Mitte suitsetada
Muu oht
Kokkupuude vedelikuga võib põhjustada külmapõletusi või - kahjustusi
188.8.131.52. Esmaabimeetmed Esmaabimeetmed
Esmaabimeetmete kirjeldus Esmaabimeetmete kirjeldus
| | | Ohver viia ohualalt eemale kandes ise hingamis-aparaati. |
|---|---|---|
| | | Hoida ohver soojas ja puhke asendis. Kutsuda arst. |
| | | Hingamise peatumisel teha kunstlikku hingamist |
| | Külmakahjustuse korral piserdada veega vähemalt 15 minutit. Asetada haavale steriilne side. Kutsuda arst | |
| l | | Loputada koheselt rohke veega vähemalt 15 minuti jooksul. |
| l | Väga madal tõenäosus | |
| | | Kõrge sisaldus võib põhjustada lämbumise. Sümptomiteks |
| | | võivad olla liikumisvõimetus või teadvuse kaotus. Kannatanu |
| | | ei pruugi lämbumisest teadlik olla. |
184.108.40.206. Tegutsemine tulekahju korral Tegutsemine tulekahju korral
Sobivad tulekustutusvahendid
Mittesobivad
Ohtlikud põlemisproduktid
Erilised ohud
Välja antud 06.01.2017
Kuiv pulber, CO 2 . Vee piserdamist või udu kasutada vaid põlemisgaaside kontrollimiseks.
Veejuga
Mittetäielikul põlemisel võib tekkida süsinik-monooksiid (vingugaas)
Kokkupuude tulega
võib põhjustada
mahuti rebenemise/plahvatuse
VEELDATUD MAAGAAS (LNG) VEELDATUD MAAGAAS (LNG)
* Võimalusel peata aine vool/leke.
* Suunata kustutustööd ümbritsevatele tulekolletele.
Erimeetodid
Spetsiaalsed isikukaitsevahendid tuletõrjujatele
* Gaasi leeki ei tohi kustutada ilma gaasi voolu katkestamata v.a. kui see on hädavajalik. Vastasel korral võib toimuda isesüttimine või plahvatus.
* Jahutada ümbruses olevaid mahuteid veega, hoidudes ohutusse kaugusesse.
* Kustutada kõik teised tulekolded.
Kinnises ruumis kasutada hingamisaparaati.
Muud juhtnöörid
Ära kustuta põlevat leket kui see pole hädavajalik. Kustuta ümbruskonnas teised tulekolded.
220.127.116.11. Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda
* Arvestada plahvatusohtliku keskkonna riskiga, üritada peatada leke
Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras
Keskkonnakaitse meetmed
Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja – vahendid
* Evakueerida ala
* Kuni on kinnitatud, et ohtu ei ole, kasutada alale sisenedes hingamisaparaati
* Tagada piisav õhutus
* Eemaldada süttimiskolded
Üritada peatada leke
Ala õhutada
Nõuanded tuletõrjele Nõuanded tuletõrjele
VEELDATUD MAAGAAS (LNG) VEELDATUD MAAGAAS (LNG)
18.104.22.168. Käitlemine ja ladustamine Käitlemine ja ladustamine
Ohutu käitlemise ja Ohutu käitlemise ja ladustamise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud ladustamise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud ladustamise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud
Ohutu käitlemine
* Tagada, et gaasiseadmed on õigesti maandatud.
* Veeldatud gaase tohivad käidelda vaid kogenud ja asjakohase juhendamise läbinud isikud. Ainet tuleb käsitleda kooskõlas tööstuslikku hügieeni ja ohutust käsitleva hea tavaga. Kasutada ainult toote, tema rõhu ja temperatuuriga sobivaid seadmeid. Kahtluse korral võtta ühendust gaasi tarnijaga.
* Hoida eemal süttimisallikatest (sh. staatilise elektri allikad).
* Suitsetamine toote käitlemisel on keelatud.
* Järgida kõiki mahutite ladustamist käsitlevaid seadusandluse ning kohalikke nõudeid. Hoida mahuteid hea õhutusega kohas, kus temperatuur on alla 50 °C.
* Ladustada eraldi oksüdeerivatest gaasidest ning teistest oksüdantidest.
* Rõhu all olevatele süsteemidele tuleb teostada korrapäraselt lekkekontrolli.
* Tuleohtliku gaasi või auru vabanemise korral tuleb kasutada gaasi sisalduse tuvastamise seadmeid. Tagada sobiv üldine ja kohalik väljatõmbe ventilatsioon. Kaaluda töölubade süsteemi rakendamist näit. hooldustööde korral.
* Aine ei ole liigitatud ohtlikuks inimese tervisele või keskkonnale ja ei ole PBT (püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained) või vPvB (väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained), seega kokkupuute või riski hindamine ei ole nõutud. Ülesannete, mille korral on nõutud töötajate sekkumine, tuleb ainet käsitseda
Ohutu ladustamine
22.214.171.124. Kokkupuute ohjamine/isikukaitse Kokkupuute ohjamine/isikukaitse
Tehniline kontroll
Välja antud 06.01.2017
VEELDATUD MAAGAAS (LNG) VEELDATUD MAAGAAS (LNG)
| | kooskõlas tööstusliku hügieeni ja ohutust |
|---|---|
| | käsitleva hea tavaga. |
| • Iga töövaldkonna kohta tuleks läbi viia ja dokumenteerida riskianalüüs, et hinnata toote kasutamisest tulenevaid riske ning valida riskile vastavad isikukaitsevahendid. • kasutada külgedel paiknevate kaitsmetega kaitseprille või kaitsemaski; • kasutada kaitsekindaid ja antistaatilise tallaga kaitsejalanõusid • kanda tulekindlat antistaatilist kaitseriietust. | |
| | Kohalikust seadusandlusest on leitavad piirangud |
| | emissioonidele atmosfääri. |
126.96.36.199. Füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused
Välimus/värvus
Välimus/värvus
Välimus/värvus
Välimus/värvus Värvitu vedelik
Värvitu vedelik
Värvitu vedelik Värvitu vedelik
| | Puudub |
|---|---|
| t | |
| t | -161°C |
| t | |
| | Ei kehti gaaside ja gaasisegude korral |
| ) | |
| | Ei rakendata |
| | 0,42 (vesi =1) |
| i | 1,09 logPow |
| r | |
| | 16 g/mol |
| r | |
| | Gaasilises olekus on õhust kergem. Võib koguneda kaetud |
| | pindade alla |
VEELDATUD MAAGAAS (LNG) VEELDATUD MAAGAAS (LNG)
188.8.131.52. Püsivus ja reaktsioonivõime Püsivus ja reaktsioonivõime
Keemiline stabiilsus
Ohtlike reaktsioonide võimalikkus
Tingimused, mida tuleb vältida
Tavatingimustel stabiilne
* Võib reageerida ägedalt oksüdeerijatega
* Võib moodustada õhuga plahvatusohtliku segu
* Vältida sädet, kuumust, lahtist tuld ja teisi süttimisallikaid.
* Suitsetamine on keelatud.
10. Teave toksilisuse Teave toksilisuse ja ökoloogia ja ökoloogia ja ökoloogia kohta kohta kohta
| Mõju globaalsele soojenemisele | | Suure koguse vabanemine võib aidata kaasa |
|---|---|---|
| | | kasvuhooneefekti süvenemisele. Globaalse soojenemise |
| | | potentsiaal 25 (CO2=1) |
| | Muud | |
11. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus
* Vältida vabanemist ümbritsevasse keskkonda.
* Jääkgaas tuleks põletada sobiva tagasilöögiklapiga põletiga.
* Ei tohi vabastada kohta, kus on risk, et õhuga kokkupuutel moodustub plahvatusohtlik segu.
* Keelatud juhtida kaetud kohtadesse, kuhu kogunenud gaas võib muutuda ohtlikuks.
Lisajuhiste ja asjakohaste kõrvaldamisviiside osas vaadata EIGA juhendmaterjali (Doc. 30/10 „Disposal of Gases," mis on alla laaditav (www.eiga.org).
Meetodid
Lisainfo
12. Veonõuded Veonõuded
| Veose tunnusnimetus | Metaan, jahutatud vedelik (methane refrigerated liquid) |
|---|---|
| TTTTrrrraaaannnnssssppppoooorrrrddddiiii mmmmäääärrrrggggiiiissssttttuuuussss AAAADDDDRRRR////RRRRIIIIDDDD,,,, IIIIMMMMDDDDGGGG,,,, IIIIAAAATTTTAAAA | |
| Ohuklass | 2 |
| Klassifikaatsiooni kood | 3F |
| Ohumärgis | 2.1 |
| Ohukategooria | 233 |
| Juhised pakkimiseks | P200 |
| Tunneliga seotud piirang | B/D Tank carriage: Passage forbidden through tunnels of |
| | category B,C,D |
| Erakorraliste meetmete kood | 2YE |
Välja antud 06.01.2017
VEELDATUD MAAGAAS (LNG) VEELDATUD MAAGAAS (LNG)
* Vältida transporti sõiduvahendiga, mille pakiruum ei ole juhikabiinist eraldatud.
Muud eriettevaatusabinõud kasutajatele
* Enne mahuti transportimise alustamist tuleb tagada, et mahuti on korralikult kinnitatud, ventiilid on suletud ja ei leki.
* Tagada, et sõidukijuht on teadlik koorma võimalikust ohust ning teab mida õnnetuse või hädaolukorra korral ette võtta.
* Tagada piisav ventilatsioon.
13. Reguleerivad õigusaktid Reguleerivad õigusaktid
Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse, tervise Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse, tervise---- ja keskkonnaalased ja keskkonnaalased ja keskkonnaalased eeskirjad eeskirjad/õigusaktid /õigusaktid
| | Puuduvad |
|---|---|
| Saadav - http://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0018&from=EN | |
| | Toode ei vaja CSA läbiviimist |
14. Muu teave Muu teave
| Märge muutuste kohta | | | Ohutuskaart koostatud ja üle vaadatud vastavalt EL |
|---|---|---|---|
| | | | Parlamendi ja nõukogu määruse 453/2010/EÜ nõuetele. |
| | Koolitusnõuded | | Tagada, et käitajad mõistavad süttimisohtu |
| Muu | | Ohutuskaart on kooskõlas kõigi kehtivate asjakohaste Euroopa Liidu direktiividega ning kehtib riikides, mis on vastavad direktiivid üle võtnud. | |
| Vastutusest loobumine | | | Kuigi dokument on koostatud hoolikalt, ei vastuta EG toote |
| | | | kasutamise tagajärjel tekkinud vigastuste või kahjustuste |
| | | | eest. Esitatud andmed on kehtivad käesoleva dokumendi |
| | | | avaldamise ajal. Enne antud toote uues protsessis või katses |
| | | | kasutamist, tuleb teostada põhjalik ohutus- ja |
| | | | sobivuskontroll. |
DOKUMENDI LÕPP
|
<urn:uuid:5d61b957-5f62-4620-9a1b-04f2593441dc>
|
CC-MAIN-2018-34
|
https://www.gaas.ee/wp-content/uploads/lng-ohutuskaart-eesti-gaas-06-01-2017.pdf
|
2018-08-18T22:53:01Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-34/segments/1534221213794.40/warc/CC-MAIN-20180818213032-20180818233032-00040.warc.gz
| 878,867,651
| 5,108
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99992
|
ekk_Latn
| 0.999989
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1568,
2839,
4403,
5553,
7293,
8419,
10174,
11913
] | 0
|
[
0.8984375,
0.0849609375,
0.0052490234375,
0.011474609375,
0.0004253387451171875,
0.00009918212890625
] |
Kokkuvõte
Pärast EKP nõukogu septembrikuist rahapoliitika istungit avaldatud andmed on küll oodatud tulemusest mõnevõrra kesisemad, aga kokkuvõttes siiski kooskõlas euroala majanduse jätkuva laiapõhjalise kasvu ja järk-järgult tugevneva inflatsioonisurvega. Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavaid riske võib hinnata endiselt üldjoontes tasakaalustatuks. Samal ajal on ikka veel valdavad protektsionismi, arenevate turgude haavatavuse ja finantsturu volatiilsusega seotud riskid. Ent majanduse üldine tugevus toetab jätkuvalt EKP nõukogu veendumust, et inflatsioonimäärade püsiv lähenemine seatud eesmärgile jätkub ka eeloleval perioodil ja isegi pärast seda, kui netovaraostud järk-järgult lõpetatakse. Et toetada euroalasisese hinnasurve edasist tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on aga endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. Sellist tuge pakuvad edaspidigi käesoleva aasta lõpuni tehtavad netovaraostud, omandatud varade märkimisväärne hulk ja nendega seotud reinvesteeringud ning EKP nõukogu tõhustatud eelkommunikatsioon EKP baasintressimäärade teemal. EKP nõukogu on igal juhul valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsioonitaseme püsiv lähenemine seatud eesmärgile.
Üleilmse majanduskasvu küsitlusnäitajad on viimasel ajal halvenenud, sest maailmamajanduse tsükkel hakkab lõpule jõudma. Maailma kaubavahetuse tempo aeglustumise on tinginud kestvad meetmed ja ohud, mis on seotud USAs tõstetavate kaubandustariifidega ning sellest mõjutatud riikide võimalike vastuabinõudega. Ent lähiaja väljavaade püsib stabiilne. Üleilmsed rahastamistingimused on arenenud majandusega riikide jaoks endiselt soodsad, ent areneva majandusega riikides tekitavad need ebakindlust.
Euroalal on riigivõlakirjade tulusus suurenenud. Selle taga on üleilmsete riskivabade intressimäärade tõus ja süvenevad pinged mõne euroala riigi riigivõlakirjaturul. Euroala aktsiahinnad on langenud, mis näitab riskivalmiduse vähenemist. Seevastu ettevõtete võlakirjade tulususe erinevused on jäänud üldjoontes muutumatuks. Väliskaubanduse osatähtsusega kaalutuna on euro valuutaturgudel olnud üldiselt stabiilne.
Euroala reaalne SKP suurenes nii 2018. aasta esimeses kui ka teises kvartalis kvartali arvestuses 0,4%. Tulevikku vaadates jäävad avaldatud andmed üldiselt kooskõlla EKP nõukogu baasstsenaariumiga, mille kohaselt ulatuslik majanduskasv jätkub. Siiski mõjutavad lähiaja kasvusuundumusi paar hiljutist sektoripõhist muutust. EKP rahapoliitilised meetmed toetavad endiselt sisenõudlust. Eratarbimist tugevdab jätkuv tööhõive kasv ja palgatõus. Kindel sisenõudlus, head rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkus soodustavad ettevõtlusinvesteeringuid. Ka eluasemeinvesteeringuid tehakse jõudsas tempos. Lisaks peaks jätkuma üleilmse majandusaktiivsuse suurenemine, ehkki aeglasemas tempos, ning see toetab euroala eksporti.
Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon kerkis 2018. aasta augusti 2,0% tasemelt septembris 2,1%ni, kajastades eelkõige kiiremat toiduaine- ja energiahindade
inflatsiooni. Koguinflatsiooni aastamäär jääb nafta praeguse futuurihinna järgi otsustades lähikuudel tõenäoliselt hetketaseme lähedale. Ehkki alusinflatsiooni näitajad on üldjoontes endiselt tagasihoidlikud, on need varasema madala tasemega võrreldes kasvanud. Euroalasisene kulusurve tugevneb ja laieneb, sest tootmisvõimsuse rakendusaste on kõrge ja tööturutingimused pingestuvad. Alusinflatsioon peaks aasta lõpu poole hoogustuma ja keskmise aja jooksul veelgi kiirenema, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja tempokamast palgakasvust.
Rahapoliitiline analüüs näitab, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2018. aasta augustis 3,4% ja septembris 3,5%. Erasektorile pakutavate laenude kasv on veelgi hoogu juurde saanud ja jätkab kiirenemist, mis on kestnud alates 2014. aasta algusest. Euroala pankade 2018. aasta kolmanda kvartali laenutegevuse küsitluse kohaselt on laenumahu kasvu taga taas suurem nõudlus kõikides laenukategooriates ning ettevõtetele ja eluaseme ostuks antud laenude puhul kehtivad soodsad pankade laenutingimused.
Majandus- ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlusest lähtudes tegi EKP nõukogu järelduse, et endiselt on vajadus küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi järele, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.
Selle hinnangu alusel otsustas EKP nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata ja eeldab taas, et need püsivad praegusel tasemel veel vähemalt kogu 2019. aasta suve, aga igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Mittestandardsete rahapoliitika meetmetega seoses kinnitas EKP nõukogu, et eurosüsteem jätkab varaostukava raames tehtavaid netovaraoste kuni 2018. aasta detsembri lõpuni uues igakuises mahus, mis on 15 miljardit eurot. EKP nõukogu eeldab, et kui laekuvad andmed kinnitavad EKP nõukogu keskmise aja inflatsiooniväljavaadet, siis netovaraostud lõpetatakse. EKP nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist, aga igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi hoidmiseks.
© Euroopa Keskpank, 2018
Postiaadress
60640 Frankfurt am Main, Saksamaa
Telefon
+49 69 1344 0
Koduleht
www.ecb.europa.eu
Kõik õigused kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Käesolev ülevaade on valminud EKP juhatuse vastutusel. Tõlked koostatakse ja avaldatakse liikmesriikide keskpankade poolt.
Käesolevas väljaandes sisalduvad statistilised andmed on esitatud seisuga 24. oktoober 2018.
ISSN
2363-3476 (elektrooniline versioon)
ELi kataloogi nr
QB-BP-18-007-ET-N
|
<urn:uuid:91edb43e-6c81-4e0a-9c79-b83d509f90af>
|
CC-MAIN-2019-09
|
https://www.eestipank.ee/sites/eestipank.ee/files/publication/et/EKP/majandusulevaade/2018/ekp_majandusulevaate_7-2018_kokkuvote.pdf
|
2019-02-22T14:25:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247518425.87/warc/CC-MAIN-20190222135147-20190222161147-00452.warc.gz
| 819,696,140
| 2,393
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 1.000002
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3064,
5983
] | 1
|
[
0.0301513671875,
0.546875,
0.359375,
0.05419921875,
0.00732421875,
0.00127410888671875
] |
HILJUTI HARIDUSE OMANDANUD LOGOPEEDIDE EELDATUD PÄDEVUSTE UURING
NetQues(Network for Tuning Standards & Quality of Education Programmes for Speech Language Therapists in Europe) on Euroopa Komisjoni poolt toetatud üleeuroopaline projekt elukestva õppe programmi–ERASMUS raames akadeemiliste võrgustike arendamiseks. Uurimus ühendab logopeediaga tegelevad ülikoolid ja erialaühingud üle kogu Euroopa. Rohkem informatsiooni leiate veebilehelt http://www.netques.eu
NB!"Speech and language therapist"on inglisekeelne termin, mida kasutatakse kogu uurimuse vältel. Teistes riikides kasutatakse sama mõiste vastena erinevaid termineid, nt logopeed/ortofonist/kõnekeele patoloog. Akronüümiga SLT viidatakse nii kõneja keele teraapiale kui ka logopeedi elukutsele.
Uurimuse eesmärk ja ülesehitus
Üks peamisi NetQuesi projekti eemärke on võrdlev uurimus (järgib tunnustatud parendamise metoodikat) valdkonnaspetsiifiliste ja üldiste pädevuste tähtsuse kohta peaaegu kõigis SLT programmi 31s Euroopa riigis. Rahvusvaheliselt tunnustatud kvalifikatsiooni direktiividest lähtudes on küsimustikus esinevad väited valitud (allikate nimekiri on lisatud manuses).
Võttes arvesse sisu, pikkuse, taseme ja terminoloogia mitmekesisust SLT programmide vahel otsustati küsimustik koostada pädevuste raames. Pädevused defineeritakse„vajalike teadmiste, oskuste ja võimete edukaks kasutamiseks igapäeva töös". SLT jaoks tähendab see, et me otsime võimalust, kuidas täpselt kirjeldada, missugused teadmised, oskused ja võimed on vajalikud, et praktiseerida logopeedina turvaliselt, efektiivselt ning iseseisvalt.
Uurimus viiakse läbi igas riigis:
:
1. 1. Akadeemiliste SLT öppejõudude/loengupidajate, uurijate poolt
2. 2. logopeedia eriala lõpetajate hulgas viimase 5 aasta jooksul
3. 3.Logopeedide tööandjatepoolt* ( vaata Sõnastikust )
Tulemus ja tuleviku eesmärgid
Tulemused avalikustatakse NetQues veebilehel (www.netques.eu) ja see võimaldab meil:
* Kokku leppida ühtsed standardid ja tasemed vastkvalifitseerunud* logopeedidele
* Lihtsustada paremat mobiilsustkvalifitseeritud professionaalidele erinevate riikide vahel.
* Lihtsustada valdkonna arengut.
* Pakkuda juhiseid kõrgharidusinstitutsioonidele ja peamistele sidusrühmadele seoses logopeedilise haridusega kõigis euroopa riikides.
* Võimaldada euroopa kondanikele ligipääs kvalifitseeritud logopeedilisele teenusele.
*Vastkvalifitseerunud/hiljuti hariduse omandanud = inimene, kes on edukalt läbinud logopeediastuudiumi ja on valmis iseseisvalt logopeedina töötama.
Valminud uuring
Privaatsus, anonüümsus ja konfidentsiaalsus
Uurimus esitatakse nii, et kõik individuaalsed vastajad on anonüümsed ja kõiki andmeid käsitletakse konfidentsiaalselt. Esmajärguline on eetiliste standardite järgimine.Uurimuses esitatud küsimuste vastused ei sisalda vastaja personaalset informatsiooni. Küsimused sisaldavad vaid vastaja spetsiifilist professionaalset/tööalast teavet. Vastajat identifitseerivad sümbolid/emailid võimaldavad ligipääsu uurimusele, kuid neid ei hoita koos küsimustiku vastustega. Vastuseid hoitakse erinevates andmebaasides ja uuendatakse ainult eesmärgil, et võimaldada meil teada saada, mis valdkonna inimesed on/ei ole uurimuses osalenud. Välistatud on võimalus, et identifitseerimissümbol ja uurimuse tulemused ühtivad.
Et saada reaalset ülevaadet praegusest SLT haridusest Euroopast, on Teie osalemine selles uurimuses väga tähtis. Teie vaated ja kogemused on kõrgelt hinnatud!
JUHISED KÜSIMUSTIKU TÄITMISEKS
Uurimus koosneb 3st osast::
I. Sissejuhatus/ Taustinformatsioon
II. Info respondendi kohta– mõned küsimused, mis puudutavad vastaja haridust, töökohta jakogemust.
III. Põhiuurimus: siin peate otsustama pädevuste olulisuse üle logopeedi töös kahes alamjaotuses:
A. Erialased pädevused
B. Üldised pädevused
Vastata tuleb kõigile 109le küsimusele. Küsimustik on loodud"märgi kastike"viisil ja täitmine võtab keskmiselt aega 30 – 35 minutit. Teil tuleb välja valida ja märkida sobiv vastusevariant.
Veebipõhine küsimustik võimaldab Teil jätkata vastamist vaid juhul, kui olete eelnevale küsimusele vastanud.Seetõttu on oluline vastata igale küsimusele ning mitte jätta osadele küsimustele vastamata.
* Te võite igas faasis vastamise katkestada ja oma vastused salvestada ning hiljem nende juurde tagasi tulla.
* Ärge edastage uurimust enne kui olete vastanud kõikidele küsimustele.Vajutage"Saada"alles siis, kui olete jõudnud küsimustiku lõppu ning vastanud kõikidele küsimustele!
Kolmepunktiskooring kehtib pädevuste küsimustiku kõigile küsimustele .See pädevus (on)
.I. POLE OLULINE, et värskelt lõpetanud logopeedina töötada
II. SOOVITAV, KUID POLE OLULINE, et värskelt lõpetanud logopeedina töötada
III . OLULINE, et värskelt lõpetanud logopeedina töötada.
(NB praktiseerida = töötada)
Uurimuses kasutatud AKRONÜÜMID
SLT: Logopeedia/logopeed
EDS: Söömine, joomine, neelamine
CT(skaneerimine): kompuutertomograafia
PET (skaneerimine): Positronemissioontomograafia
MRI(skaneerimine): Magnetresonantstomograafia
Viitamise eesmärgil on eraldi dokumendina lisatud SÕNASTIK.
INFORMATSIOON KÜSIMUSTIKULE VASTAJA KOHTA
Küsimustik hõlmab respondente erinevatest valdkondadest, mistõttu palume taustinfo jaoks vastata enesekohastele küsimustele. Küsimustik on anonüümne ning konfidentsiaalsus tagatud.
MINA OLEN
MINU VANUS ON VAHEMIKUS
OLEN KVALIFITSEERITUD LOGOPEED
OMANDASIN LOGOPEEDI HARIDUSE:
LOGOPEEDINA OLEN KVALIFITSEERITUD
TÖÖTAN LOGOPEEDINA:
LOGOPEEDINA TÖÖTAN EMAKEELES
Teie vanus
Teie vanus
6
Oman kvalifikatsiooni
Oman kvalifikatsiooni
6
Vali riik
Vali riik
6
Vali riik
Vali riik
6
Mees n m l k j
Naine n m l k j
Tunnistus n m l k j
Bakalaureus n m l k j
Bakalaureus kiitusega n m l k j
Magister n m l k j
Doktor n m l k j
Mul pole logopeedilist haridust n m l k j
Jah n m l k j
El
nmlkj
Ebaoluline n m l k j
LOGOPEEDINA KASUTAN OMA TÖÖS ROHKEM KUI ÜHTE KEELT
MU HARIDUSTASE ON (märgi ainult üks – kõrgeim tase)
MA OSALEN ERIALASTEL TÄIENDKOOLITUSTEL (märgi sobiv kastike)
PALUN MÄRKIGE OMA PRAEGUNE AMET: Märkige KÕIK sobilikud variandid
MÄRKIGE, MISSUGUSED VÄITED KEHTIVAD TEIE KOHTA ( märkige KÕIK sobivad variandid)
Jah n m l k j
El n m l k j
Ebaoluline n m l k j
Tunnistus n m l k j
Bakalaureus n m l k j
Bakalaureus kiitusega n m l k j
Magister n m l k j
Doktor n m l k j
30 tundi AASTAS või rohkem n m l k j
20 tundi AASTAS või rohkem
nmlkj
Vähem kui 20 tundi aastas n m l k j
Harva või mitte kunagi n m l k j
Mul pole logopeedilist haridust n m l k j
töötan positsioonil vastavalt omandatud haridusele g f e d c
töötan positsioonil, mis pole omandatud haridusega seotud g f e d c
õpin täiskohaga g f e d c
töötu g f e d c
Ma ei tööta logopeedina g f e d c
muu g f e d c
Logopeed g f e d c
Logopeedi tööandja* ( Sõnastik) g f e d c
Akadeemiline logopeedia õppetool g f e d c
KUI TÖÖTATE, KAS EDASTASITE UURIMUSE LINGI KA OMA TÖÖANDJALE
MEELDETULETUS! Vastake kõikidele küsimustele enne kui uurimuse ära saadate!
Palun saatke oma vastused internetikeskkonnas 2 nädala jooksul.
s.t.28th of January 2012
Põhiuurimus järgneb allpool. Esmalt palutakse teil täita erialaspetsiifiliste pädevuste ning seejärel üldiste pädevuste küsimustik
MEELDETULETUS: Iga pädevuse puhul otsustage, kas:
See pädevus on 0 või 1 või 2
0. POLE OLULINE,et hiljuti stuudiumi lõpetanud logopeedina töötada
1. SOOVITAV KUID MITTEOLULINE,et hiljuti stuudiumi lõpetanud logopeedina töötada
2. OLULINE,et hiljuti stuudiumi lõpetanud logopeedina töötada.
A.Tegevusala ulatus
B. Kommunikatsioonining söömis, joomisja elamishärete hindamine ja identifitseerimine
C. Planeerimine ja sekkumine
D. Planeerimise, säilitamise ja hindamise teenused
E. Ennetamine
F. Kvaliteedi tagamine
G.Teadustöö
H. Professionaalne areng, täiendõpe ja erialased eetilised kohustused
A. Tegevusala ulatus
Hiljuti hariduse omandanud logopeed
I ERIALASED PÄDEVUSED
Pole oluline n m l k j n m l k j
Soovitav, kuid mitteoluline n m l k j n m l k j
Oluline n m l k j n m l k j
1. Hindab, diagnoosib ja sekkub kõneja keelehäiretesse.
2. Hindab, diagnoosib ja sekkub söömis, joomisja neelamishäiretesse.
(EDS)
JAH n m l k j
EI n m l k j
Ei tööta logopeedina n m l k j
B. Kommunikatsiooni ning söömis, joomis ja neelamisvajaduste hindamine ja identifitseerimine. Hiljuti hariduse omandanud logopeed
| 1. Koostab aruande ja hõlbustab hindamise ja diferentsiaaldiagnoosimise protsessi | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|---|
| 2. Sünteesib ja oskab rakendada teadmisi kommunikatsioonihäiretest, lingvistikast, foneetikast, psühholoogiast ja biomeditsiinist, et välja selgitada, hinnata ja diagnoosida kommunikatsiooni ja EDShäireid. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 3. Valdab foneetilist transkriptsiooni | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 4. Valdab keelelist ja psühholingvistilist analüüsi. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 5. Haldab, salvestab, skoorib ja tõlgendab erinevaid standardiseeritud ja standardiseerimata hindamisvahendeid asjakohaselt | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 6. Haldab, salvestab ja tõlgendab järgmisi instrumetaalseid mõõtmisviise: audiomeetria, | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| Tümpanomeetria, | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| Akustiline analüüs, | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| Larüngograafia, | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| nasomeetria, | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| stroboskoopia, | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| nasendoskoopia, | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| videofluoroskoopia | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 7. Orienteerub kommunikatsiooni ja EDSfunktsioonidega seotud kliiniliste neuroloogiliste uuringute (CT, PET, MRI) või radioloogiliste uuringute (kopsuröntgen) tulemustes. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 8. Analüüsib ja tõlgendab hindamise tulemusi korrektselt ning integreerib infot nii haiguslugu kui ka muid asjakohaseid allikaid arvesse võttes. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 9. Diagnoosi olemusest ja ulatusest lähtuvalt teeb kliinilise otsuse ning pakub võimalikke prognoose. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 10. Kliendi kaebuste väljaselgitamiseks tuvastab informatsioonis lüngad ja leiab puuduoleva teabe lünkade täitmiseks. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 11. Koostab suulisi ja kirjalikke hinnanguid, mis sisaldavad nii analüüsi kui ka tõlgendamist. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 12. Annab hindamise kohta kliendile ja tema lähedastele asjakohast tagasisidet, mis on neile kergelt mõistetav. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 13. Tuvastab erinevate olukordade, keskkondade või kontekstide mõju kliendi probleemidele | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 14. Tuvastab häirete mõju kliendi ja tema lähedaste psühhosotsiaalse heaolu, sotsiaalse ja meditsiinilise staatuse osas. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
C. Planeerimine ja rakendamine Hiljuti hariduse omandanud logopeed
| 1. Koostöös kliendiga käsitleb teraapia pikaajalisi tulemusi ja otsustab, kas teraapia on asjakohane, vajalik. Kaasab vestlustesse ka võtmeisikud. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|---|
| 2. Eesmärkide püstitamisel integreerib hinnangud muu olulise teabega. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 3. Orienteerub ravimeetodite taustsüsteemides ja põhiprintsiipides. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 4. Hindab tööks vajalikke teadusuuringuid ning muid andmeid. Võtab arvesse uusi arenguid ning teeb seetõttu töös muudatusi. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 5. Valib ja planeerib sobiva ning efektiivse teraapiameetodi. Kaasab teraapiasse võtmeisikud klienti ümbritsevast keskkonnast. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 6. Määratleb ja lepib kokku planeeritavas teraapias logopeedi, kliendi ja tema lähedaste rollid ning ülesanded. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 7. Dokumenteerib teraapia tulemused ning muudatused läbiviidavas teraapias | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 8. Tunneb inter/transdistsiplinaarsete meeskondade liikmete rolle ja koostab nendega konsulteerides teraapiaplaane | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 9. Valib sobiva(d) rolli(d) hindaja, nõustaja, koolitaja, teadlase, treeneri või konsultandina, kuid on samal ajal oma tegevuse piiridest teadlik. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 10. Rakendab teraapias sobivaid tehnikaid ning kasutab selleks tarvilikke materjale ning instrumentaariumi. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 11. Teraapia tulemuslikkuse hindamiseks kogub infot, nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmeid. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 12. Võtab vastu põhjendatud otsused algatada, jätkata, muuta või lõpetada valitud tehnikad, ravi või protseduurid ja salvestab otsused ja põhjendused asjakohaselt. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 13. Valmistab kiendi ette teraapia lõpetamiseks. lepib kokku koostöö lõpetamise kliendi ja tema lähedaste vahel ning järgib töökohas kehtestatud teraapia lõpetamise protseduure. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 14. Hoiab loetavaid ja täpseid kaasaaegseid kirjeldusi/protokolle kooskõlas professionaalsete ja õiguslike nõuetega ning kasutab tunnustatud terminoloogiat | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 15. Kliiniliste otsuste langetamisel kasutab tõenduspõhise praktika põhimõtteid. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 16. Mõistab logopeedilise sekkumise seost kontseptsioonide efektiivsuse ja tõhususega. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 17. Mõistab teabe muutmise või varjamise eetilisi ja õiguslikke tagajärgi | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
D. Planeerimine, säilitamine ja hindamine Hiljuti hariduse omandanud logopeed
Soovitav, kuid
| 1. On kursis riigi haridus, sotsiaal ja tervishoiuteenuste struktuuri ning funktsioonide uuemate arengutega. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|---|
| 2. Valib võimalike teenuste osutamise vahel. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 3. Juhib töökoormust efektiivselt, sealhulgas nii prioritiseerimine, ajajuhtimine kui ka teenuse tõhus osutamine | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 4. Osaleb logopeediliste teenuste hindamises. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
E. Ennetamine
Hiljuti hariduse omandanud logopeed panustab kommunikatsiooni, söömis, joomis või neelamishäirete ennetamisse läbi:
Soovitav, kuid
| 1. Avalikkuse ja teiste spetsialistide harimise | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|---|
| 2. Riskitegurite ja häirete varajase tuvastamise | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 3. Varajase sekkumise | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
F. Kvaliteedi tagamine: Hiljuti hariduse omandanud logopeed
Soovitav, kuid
| 1. Saab aru kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise põhimõtetest | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|
| 2. Tunnustab kvaliteedi järelvalve vajadust praktikas | nmlkj | nmlkj |
| 3. Panustab andmete kogumisel kvaliteedi tagamisse | nmlkj | nmlkj |
| 4. Kontrollib efektiivselt oma tegevust ja töötab pideva arengu nimel | nmlkj | nmlkj |
G. Teadustöö:
Hiljuti hariduse omandanud logopeed
| 1. Hindab kehtivaid teaduspõhiseid uurimusi ja rakendab neid kliinilises praktikas | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|
| 2. Mõistab teadustööde printsiipe ja uurimismeetodeid | nmlkj | nmlkj |
| 3. On tuttav statistiliste andmete esitamisega | nmlkj | nmlkj |
| 4. Osaleb teiste poolt algatatud või toetatud uurimustes | nmlkj | nmlkj |
| 5. Hindab ametlikke ja mitteametlikke hindamisvahendeid ja sekkumisvahendeid ning –meetodeid seoses parasjagu käesoleva uurimusega. | nmlkj | nmlkj |
| 6. Teeb ettepanekuid soetada ja arendada uusi vahendeid või juurutada uusi meetodeid | nmlkj | nmlkj |
H. Professionaalne areng, täiendõpe ja eetilised kohustused Hiljuti hariduse omandanud logopeed
| 1. Tööalase enesetäiendamise aluseks on kriitiline mõtlemine | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|---|
| 2. Professionaalseks arenguks kasutab edukalt ametlikke ja mitteametlikke võrgustikke | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 3. Arendab professionaalset isikuse kasvu läbi praeguste oskuste analüüsi ning edasist arengut erinevate suhtlemisoskuste ja inimeste vaheliste suhete kaudu. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 4. Kogenud professionaalina aitab ja juhendab logopeediatudengeid | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 5. Järgib kutseorganisatsiooni ja/või tööandja/riiklikku eetikakoodeksit | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
II. ÜLDISED PÄDEVUSED
A. Tööd toetavad pädevused
B.Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed pädevused
C. Süsteemsed pädevused
A. Tööd toetavad pädevused
1. Analüüsi ja sünteesi võime Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab
1. Sünteesida erinevatest allikatest pärinevat teavet, selleks et valida sobiv meede või leida vastus püstitatud küsimusele
2. Analüüsida teavet, et teha asjakohaseid järeldusi ning ära tunda tehtud järelduste mõjusid.
2. Organiseerimise ja planeerimise võime Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab:
1. Jagada ülesanded konkreetseteks sammudeks ja püstitada realistlike eesmärkidega ajakava, võttes arvesse kõiki muid nõudmisi.
2. Saavutada õigeaegselt töös püstitatud eesmärgid ja tulemused
Pole oluline
nmlkj
nmlkj
not essential
nmlkj
nmlkj
Soovitav, kuid mitteoluline
nmlkj
nmlkj
desirable but not essential
nmlkj
nmlkj
Oluline
nmlkj
nmlkj
essential
nmlkj
nmlkj
3. Suuline ja kirjalik suhtlus Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab:
| 1. Kasutada suhtlemiseks, juhendamiseks, informeerimiseks õigeid, efetktiisvseid oskusi ja materjale nii kõnes kui kirjas | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|---|
| 2. On võimeline kirjutama professionaalset ja teaduslikult ja teha selgeid ja sisutihedaid presentatsioone. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 3. On võimeline lugema ja aru saama võõrkeelsetest professionaalsetest dokumentidest, teaduslikest artiklitest ja presentatsioonidest. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
4. Elementaarsed infotehnoloogia oskused Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab:
Pole oluline
nmlkj
Soovitav, kuid mitteoluline
nmlkj
Oluline
nmlkj
nmlkjnmlkjnmlkj
1. Kasutada tavaprogramme/tarkvara, et luua ja sorteerida tähtsaid dokumente ja andmeid kliiniliste ja uurimuslike tegevuste jaoks.
2. kasutada e
õppe rakendusi ja kohaneda uute hariduslike tehnoloogiatega.
5. Teabekorralduse oskused Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab:
6. Probleemide lahendamine ja otsuste tegemine Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab:
Soovitav, kuid
| 1. Tuvastada probleemi olulised faktorid ja pakub välja võimalikud lahendused | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|
| 2. Tuvastada iga lahendusega kaasnevad riskid | nmlkj | nmlkj |
| 3. kasutada teadmisi leidmaks konkreetsetele asjaoludele õige lahenduse | nmlkj | nmlkj |
B.Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed pädevused
B.1 Interpersonaalsed pädevused: Hiljuti hariduse omandanud logopeed näitab üles:
Soovitav, kuid
| 1. Empaatiavõimet klientide ja kolleegide suhtes | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|
| 2. Oskust hankida teavet küsitletavatelt tõhusalt ja pooldavalt | nmlkj | nmlkj |
| 3. Võimet anda täpset tagasisidet arusaadaval ja tundlikul viisil | nmlkj | nmlkj |
| 4. Sotsiaalseid oskuseid nagu enesekindlus, koostöö ja läbirääkimisoskus | nmlkj | nmlkj |
| 5. Mitmekesisuse ja multikultuursuse tunnustamist. | nmlkj | nmlkj |
B.2 Intrapersonaalsed pädevused: Hiljuti hariduse omandanud logopeed peaks näitama tõendeid:
Soovitav, kuid
| 1. Oskusest olla oma töös kriitiline ja analüüsivõimeline | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|---|
| 2. Vastupidavusest tulla toime elukutsele esitatavatele nõuetega viisil, mis võimaldab säilitada enesehinnangut ning tulla toime stressiga. | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 3. käitumisest, mis on aus, siiras ja usaldusväärne | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
| 4. Positiivsest suhtumisest ja proaktiivsusest | nmlkj | nmlkj | nmlkj |
C. Süsteemsed pädevused
C.1 Võime õppida, genereerida uusi ideid ja kohaneda uutes oludes Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab:
| 1. Oma käitumist ja lähenemisviisi muuta, et sobituda uudsetesse olukordadesse | nmlkj | nmlkj |
|---|---|---|
| 2. Sõnastada loomingulisi ja originaalseid lahendusi uudsete situatsioonide jaoks | nmlkj | nmlkj |
| 3. Leida teaduskirjandusest sobivaima info, et küsimusele vastata | nmlkj | nmlkj |
| 4. Hinnata uurimisprojekti metoodikat, tulemusi ja analüüse, et otsustada selle väärtuse üle | nmlkj | nmlkj |
| 5. Kavandada ja rakendada uurimisprojekti selleks, et küsimusele detailselt vastata. | nmlkj | nmlkj |
C.2 Oskus olla eestvedaja Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab
C.3 Võime töötada iseseisvalt Hiljuti hariduse omandanud logopeed oskab
Soovitav, kuid
C.4 Initsiatiiv/ettevõtlikkus Hiljuti hariduse omandanud logopeed on võimeline
C.5 Teiste erialade spetsialistide harimine ja arendamine Hiljuti hariduse omandanud logopeed on valmis
Soovitav, kuid
C.6 Aktiivne eriala esindamine ühiskonnas ja ametkondades Hiljuti hariduse omandanud logopeed
Suur tänu uurimuses osalemast!
Suur aitäh Teile kulutatud aja ja osutatud abi eest!
Pole oluline
Soovitav, kuid mitteoluline n m l k j
Oluline
1. Propageerib ametit oma eriala esindaja klientidele, otsustajatele ja teistele ühiskonnaliikmetele
nmlkj
nmlkj
Aitäh!
O PALUN klikkige ja SAATKE OMA VASTUSED! n m l k j
|
<urn:uuid:8083c05f-efaf-44bf-bb06-e37f8cefa47c>
|
CC-MAIN-2019-09
|
http://netques.eu/wp-content/uploads/2012/06/Survey_Estonian.pdf
|
2019-02-20T22:28:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247496694.82/warc/CC-MAIN-20190220210649-20190220232649-00233.warc.gz
| 204,095,676
| 9,139
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997538
|
ekk_Latn
| 0.99999
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2522,
5298,
5848,
6849,
8214,
10620,
13119,
14449,
15920,
17641,
19198,
20212,
20631
] | 0
|
[
0.95703125,
0.0224609375,
0.00469970703125,
0.01385498046875,
0.00146484375,
0.0002346038818359375
] |
&
##
2
3
⌜
Rõõmsalt = 60–72
œœ
h
œ œ
˙
˙˙
œœ œœ ˙˙.œ ˙
inglise keelde tõlkinud Frances Elizabeth Cox, 1812–1897
jœ
œœ œœ˙ œœ
,1566, kohandatud.
Psalmid 121:2–4
Viis: võetud laulikust „Bohemian Brethren's Songbook"
|
<urn:uuid:ef0a9eb1-b34b-4548-8166-231acade915e>
|
CC-MAIN-2022-40
|
https://media.ldscdn.org/pdf/music/hymns-estonian/2001-01-0400-sing-praise-to-him-est.pdf?download=true
|
2022-09-26T03:45:33+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-40/subset=warc/part-00227-26160df0-1827-4787-a515-95ecaa2c9688.c000.gz.parquet
| 453,419,902
| 127
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.996601
|
ekk_Latn
| 0.996601
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
230
] | 1
|
[
0.021240234375,
0.94140625,
0.0281982421875,
0.009033203125,
0.0004253387451171875,
0.0004444122314453125
] |
Avaleht>Kohtuasja algatamine>Kus ja kuidas?>Kulud
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset
versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change
Kulud
Austria
Seda lehekülge ei ole Teie valitud keelde tõlgitud.
Võite saada sisu masintõlgitud versiooni. Võtke arvesse, et see võimaldab ainult teksti ligikaudset mõistmist. Lehekülje omanik ei vastuta masintõlgitud teksti kvaliteedi eest.
-----eesti keel-----bulgaaria keelhispaania keeltšehhi keeltaani keelkreeka keelinglise keelprantsuse keelhorvaadi itaalia keelläti keelleedu keelungari keelmalta keelhollandi keelpoola keelportugali keelrumeenia keelslovaki keel sloveeni keelsoome keelrootsi keel
Õigusvaldkonna ametite tasusid reguleeriv raamistik
Advokaadid
Austria advokatuuri seadusega ( ) nähakse üldiselt ette, et advokaadi osutatud teenuste eest talle makstava tasu võib kliendi ja Rechtsanwaltsordnung advokaadi vahel vabalt kokku leppida.
Tasud võivad olla tunnipõhise tariifiga või kindlasummalised. Kindlasummaline tasu ei sõltu tehtud töö tasemest ja tööle kulunud ajast. Kui tasu ei ole sõnaselgelt kindlaks määratud, siis loetakse, et advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses ( ) sätestatud tasumäärade või Rechtsanwaltstarifgesetz advokaaditasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide ( ) põhjal on kokku lepitud mõistliku suurusega tasu. Allgemeine Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ( – ZPO) ja advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses on sätestatud, et tsiviilkohtumenetluses Zivilprozessordnung peab kohus kindlaks määrama, millise osa kuludest peab kaotanud pool võitnud poolele hüvitama. Need kulud arvutatakse nõude summa ning osutatud teenuse kestuse ja laadi alusel. Advokaatide tasumäärasid käsitlevat seadust kohaldatakse ainult siis, kui nii on advokaadi ja kliendi vahel kokku lepitud. Kriminaalmenetluses on reeglina tavaks, et igaüks, kes on palganud advokaadi ennast esindama (süüdistatav, erasüüdistuse esitaja või kannatanu, kes esitab tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames), peab kandma sellega kaasnevad kulud. See on nii ka juhul, kui kaitseadvokaadi määras kohus ja kui ei ole täidetud riigi õigusabi andmise tingimused. Kulud on üldjuhul erinevad vastavalt asjaomase kohtu liigile ja koosseisule (nt ringkonnakohus, ühe kohtuniku osalusel asja menetlev piirkonnakohus, kohtukaasistujatega kohus või vandekohus).
Kohtutäiturid
Tasu, mida kohtutäiturid ( ) oma tegevuse eest saavad, on sätestatud täitetasusid käsitlevas seaduses ( ). Gerichtsvollzieher Vollzugsgebührengesetz Peamised kululiigid on täitetasu ( ), mida avalduse esitanud võlausaldaja peab maksma, kui ta esitab täitmisele pööramise avalduse, ja Vollzugsgebühr kohtukulusid käsitlevas seaduses ( GGG) sätestatud kindlasummaline tasu ( ). Gerichtsgebührengesetz – Pauschalgebühr
Täitetasu, mida küsitakse vastavalt , moodustab osa täitemenetluse kuludest. Kulude väljamõistmisel võib kohus võlausaldaja vastava taotluse korral määrata, et need kulud peab hüvitama võlgnik. täitetasusid käsitleva seaduse artiklile 2
Kohtutäituril on õigus saada hüvitist ka maksete vastuvõtmise eest. Selle summa võib sissenõutavast summast maha arvata (
). täitetasusid käsitleva seaduse artikkel 11
Kindlaksmääratud kulud
Kindlaksmääratud kulud tsiviilkohtumenetluses
Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Kohtuteenuste kasutamise eest makstavad tasud on kas kindlasummalised (
või) või arvutatakse protsendina
Pauschalgebühr
Festgebühr kindlaksmääramise aluseks olevast summast ( või ). Tasude suurus sõltub kohtuasja laadist ja nõude summast. Hundertsatzgebühr Tausendsatzgebühr
Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Esimese astme tsiviilkohtumenetluse puhul tuleb hagiavalduse esitamisel maksta kindlasummaline tasu. Tasu on ühekordne olenemata sellest, kas avaldus sisaldab rohkem kui ühte nõuet või on seotud rohkem kui ühe isikuga, ning see katab kogu menetluse esimese astme kohtus. Kui nõuded menetluse käigus suurenevad, võib olla nõutav lisatasude maksmine. Need tasud kuuluvad maksmisele kirjaliku avalduse esitamise ajal.
Kui nõuet suurendatakse kohtuistungi ajal, kuulub tasu maksmisele siis, kui suurendatud nõue kantakse protokolli. Tsiviilkohtumenetluse korral teise või kolmanda astme kohtus tuleb tasu maksta apellatsioonkaebuse esitamisel (kohtukulusid käsitleva seaduse artikli 2 lõige 1). Erandina tuleb hagita menetluste korral hagiavalduse tasu ( ) asemel mõnikord maksta otsuse tegemise tasu ( ). Klagegebühr Entscheidungsgebühr
Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses
Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Kohtukulusid käsitlevas seaduses esitatud tariifistiku punkti 13 kohane tasu kuulub maksmisele ainult erasüüdistuse esitamise korral.
Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses.
Kindlaksmääratud kulud põhiseaduslikus menetluses
Põhiseaduskohtu menetlusosaliste kindlaksmääratud kulud.
Põhiseaduskohtu seaduse ( VfGG) artikli 17a lõike 1 kohaselt on tasu 220 eurot. Verfassungsgerichtshofgesetz –
Põhiseaduskohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses.
Õigusesindajate antav eelteave
Poolte õigused ja kohustused saksa keel
ET
Üldiselt on advokaadil kohustus teavitada oma klienti sellest, kuidas tasud arvutatakse ja milliseid kulusid peab klient tõenäoliselt kandma. Advokaadi kutsealal töötamist ja advokaatide kohustuste täitmise kontrollimist käsitlevate suuniste (Richtlinien für die Ausübung des Rechtsanwaltsberufs und für die RL-BA) artikli 50 lõikes 2 soovitatakse, et kui advokaat võtab üle uue kohtuasja, siis peaks ta klienti Überwachung der Pflichten des Rechtsanwalts – teavitama tasu arvestamise alusest ja oma õigusest vahearveldusele.
Kui ei ole kokku lepitud kindlasummalises tasus, on kliendil õigus mõistlike ajavahemike järel nõuda vahepealset aruannet või aruannet juba osutatud teenuste kohta või – juhul kui on kokku lepitud tunnipõhises tasus – advokaadi ajakulu kohta.
Advokaadi palkamise ajal tuleks sõlmida leping, mis sisaldab kokkulepet tasustamise alguse ja sageduse kohta.
Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused
Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Austrias?
Hagiga tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulude kandmist käsitlevad õigusnormid on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 40–55. Perekonnaõiguse küsimustes, eelkõige abielulahutuse puhul vastastikusel kokkuleppel, lahendatakse mis tahes vaidlusi seoses eestkoste- ja suhtlusõiguste või ülalpidamisnõuetega hagita menetluste raames. Hagita menetluste suhtes kohaldatakse eraldi eeskirju kulude kandmise kohustuse kohta. Üldeeskirjad on sätestatud hagita menetlusi käsitleva seaduse ( ) artiklis 78. Erandeid nendest üldeeskirjadest Außerstreitgesetz – AußStrG kohaldatakse muu hulgas eestkoste- ja suhtlusõiguste alaseid vaidlusi ning alaealiste ülapidamise nõudeid käsitlevate menetluste suhtes.
Kriminaalmenetluse kulud on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustiku (
– StPO) artiklitega 380–395.
Strafprozessordnung
Üldjoontes on advokaatide küsitavaid tasusid käsitlev teave esitatud ( ) veebisaidil avaldatud Österreichischer Rechtsanwaltskammertag teabelehel. Üldteavet võib leida ka kodanikele mõeldud infoportaalist , liikudes veebisaidil järgmiselt: „Leben in Österreich" > „Zivilrecht'"> „Zivilverfahren" [Elu Austrias > Tsiviilõigus > Tsiviilkohtumenetlus]. Austria advokatuuri HELP
Üldteave kohtukulude kohta on tasuta kättesaadav kodanikele mõeldud infoportaalis . Õigusaktide tekstid (nt kohtukulude seaduse ja tasumäärasid käsitlevate eeskirjade tekstid) on tasuta kättesaadavad ( – RIS) kaudu, mille link Rechtsinformationssystem des Bundes on avaldatud liidukantsleri büroo kodulehel. HELP Austria Vabariigi õigusteabesüsteemi
Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Austrias?
Saksa keeles.
Kust leida teavet lepituse kohta?
Lepitajate loetelu (mida haldab justiitsministeerium) on avalikkusele kättesaadav kaudu. spetsiaalse veebisaidi
Taastava õiguse kohta kriminaalasjades on teave kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu vahelise lepitamise kohta kättesaadav veebisaidil (kättesaadav ka inglise keeles). NEUSTART
Kust leida lisateavet kulude kohta?
Veebis kättesaadav teave õiguskulude kohta
Üldteavet Austria kohtusüsteemi, õiguskulude ja föderaalse justiitsministeeriumi kohta võib leida ja kodanikele mõeldud infoportaalist , kus esitatakse üldist lugejasõbralikku teavet. Austria õigusportaalist HELP
Austria Vabariigi õigusteabesüsteemis esitatakse järgmiste õigusaktide terviktekstid: Austria Vabariigi õigusteabesüsteemis
kohtukulusid käsitlev seadus ( – GGG); Gerichtsgebührengesetz tasu saamise õigust käsitlev seadus (
– GebAG);
Gebührenanspruchsgesetz advokatuuri seadus ( – RAO); Rechtsanwaltsordnung
advokaatide tasumäärasid käsitlev seadus ( – RATG). Rechtsanwaltstarifgesetz
Advokaaditasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide ( – AHK) tekst on kättesaadav Allgemeine Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte portaali kaudu. Austria advokatuuri
Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?
Seda liiki teabe saamiseks pöörduge palun otse Austria justiitsministeeriumi poole.
Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?
Eri liiki menetlustega seoses makstavad kohtukulud on eelnevalt kindlaks määratud (kohtukulusid käsitleva seadusega). Need võivad muutuda, kui nõude summat suurendatakse või vähendatakse.
Kulud, mida kaotanud pool peab tsiviilkohtumenetluses võitnud poolele maksma (advokaatide ja ekspertide tasud, tõlkekulud), määrab kindlaks kohus. Kohus teeb oma määruse advokaatide tasumäärasid käsitleva seaduse (advokaaditasude puhul) ja tasu saamise õigust käsitleva seaduse (ekspertide ja tõlkide tasude puhul) alusel. Kulud sõltuvad suuresti seotud kulutuste ja ajakulu suurusest. Konkreetset summat ei ole võimalik eelnevalt kindlaks määrata. Põhimõtteliselt võib kliendi poolt advokaadile makstava tasu nende vahel vabalt kokku leppida.
Käibemaks
Kust leida teavet käibemaksu kohta? Millised on kohaldatavad määrad?
Advokaatide osutatavad teenused on maksustatud käibemaksuga. Käibemaksumäär on Austrias 20%. Sarnaselt muudele kuludele tuleb see maksta advokaadile eraldi, nagu on sätestatud advokaatide tasumäärasid käsitleva seaduse artiklis 16 ja tasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide artiklis 17. Advokaatide tasumäärasid käsitlevas seaduses ja tasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumides sätestatud tasumäärad ei sisalda käibemaksu.
Õigusabi
Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades
Õigusabi ( ) saamise õigus ei rajane seaduses sätestatud sissetulekukünnisel. Tsiviilkohtumenetlustes (ja kaubandusasjades) on õigusabi Verfahrenshilfe andmine reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid kohaldatakse hagita menetluste suhtes. mutatis mutandis Õigusabi andmise otsused teeb asja arutav esimese astme kohus.
Õigusabi tuleb menetlusosalisele anda siis, kui tema sissetulek, finantsolukord ja ülalpidamiskohustused on sellised, mis ei võimalda tal maksta menetluskulusid, ilma et see vähendaks tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks vajalike ressursside taset ( ). Lisaks ei tohi menetlus notwendiger Unterhalt tunduda ilmselgelt pahatahtlikuna või välistada mis tahes väljavaated edule. Kohus otsustab, milliseid allpool loetletud soodustusi igal üksikul juhul antakse. Austrias võib õigusabi hõlmata järgmist:
ajutine vabastus kohtukulude, tunnistajate, ekspertide ning tõlkide või tõlkijate tasude, mis tahes vajaliku avaliku teavitamisega seotud kulude, usaldusisiku kulude ja kohtu määratud esindaja või advokaadi tehtud mis tahes kulutuste maksmisest;
advokaadi kasutamine.
Kolme aasta jooksul pärast menetluse lõpuleviimist võidakse õigusabi saanud pooltelt nõuda abi täies mahus või osalist tagastamist, kui nende rahaline olukord on muutunud ja neil on siis võimalik asjaomaseid makseid teha, ilma et see vähendaks neile vajalike ressursside taset.
Kriminaalõiguse valdkonnas kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu suhtes kohaldatav sissetulekukünnis
Selle kindlaksmääramiseks, kas kahtlustataval või süüdistataval või kannatanul on õigus saada õigusabi, ei kohaldata kindlaksmääratud finantskünnist. Suunavaks kriteeriumiks on, et isiku sissetulek peab olema suurem äraelamist võimaldavast töötasust ja väiksem asjakohasest elatustasemest.
Äraelamist võimaldava töötasu suurust hinnatakse korrapäraselt ümber ja kehtiv tase on avaldatud Austria õigusportaalis.
Kannatanutele õigusabi andmisega seotud tingimused
Kui õigusalane nõustamine ( ) ei ole ette nähtud Austria kriminaalmenetluse seadustiku artikli 66 lõike 2 alusel, on tsiviilhagejal õigus Prozessbegleitung saada õigusabi ( ) järgmistel tingimustel: Verfahrenshilfe tal ei ole võimalik õigusnõustajat kasutada, ilma et see vähendaks tema tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks vajalike ressursside taset (vt eespool esitatud märkused vajaliku sissetulekutaseme kohta), ning
õigusnõustaja kasutamine on õigusemõistmise huvides ja eelkõige hagide nõuetekohase menetlemise huvides, et vältida hilisemaid eraldiseisvaid tsiviilkohtumenetlusi.
Kahtlustatavale või süüdistatavale õigusabi andmisega seotud tingimused
Lisaks finantstingimustele peab õigusabi andmine olema õigusemõistmise ja eeskätt nõuetekohase kaitse tagamise huvides.
Katseadvokaadi määramist loetakse igal juhul õigusemõistmise huvides olevaks, kui kaitsja määramine on hädavajalik ( ) kriminaalmenetluse seadustiku artikli 61 lõike 1 kohaselt (vt allpool) järgmistel juhtudel: notwendige Verteidigung
kui kahtlustatav või süüdistatav on pime, kurt, tumm või muul viisil puudega või ta ei valda piisavalt kohtu kasutatavat keelt;
apellatsioonimenetlustes;
kui kohtuasjaga on seotud keerulised faktilised ja õiguslikud asjaolud.
Hädavajalikku kaitset hõlmavate juhtumite korral peab kahtlustatavat või süüdistatavat esindama kaitseadvokaat. Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 61 lõikes 1 on esitatud ammendav loetelu juhtumitest, mille korral on kaitsja olemasolu hädavajalik:
kahtlustatava või süüdistatava kohtueelse kinnipidamise ajal;
sellise menetluse ajal, mille eesmärk on kahtlustatava või süüdistatava suunamine vaimse häirega õigusrikkujate kinnipidamisasutusse;
kohtumenetluse raames, mille eesmärk on kahtlustatava või süüdistatava suunamine taastusravi vajavate sõltlastest õigusrikkujate kinnipidamisasutusse või ohtlike retsidivistide kinnipidamisasutusse;
piirkonnakohtu menetluse raames, kui õigusemõistmine toimub kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel;
ühe kohtuniku osalusel toimuva piirkonnakohtu menetluse raames, kui karistusena võidakse määrata üle kolm aasta pikkune vangistus, välja arvatud juhul, kui tegemist on karistusseadustiku artikli 129 lõigetes 1–3 osutatud vargustega ja artikli 164 lõikes 4 osutatud varastatud esemete vastuvõtmisega.
apellatsioonimenetluse raames, kui apellatsioon esitatakse kohtuotsuse peale, mis langetati kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel;
asja uuesti arutamist käsitleva avalduse esitamiseks ja kõnealuse avalduse mis tahes avaliku arutamise korral.
Kuludeta kohtumenetlused
Selleks et kaitsta kannatanu õiguseid kriminaalmenetluse raames, on vägivallakuritegude, raskete ähvarduste või seksuaalkuritegude ohvritele ning kuriteo tagajärjel hukkunud isiku abikaasale, elukaaslasele, sugulastele otseses liinis ning vendadele või õdedele või teistele kuriteo tunnistajaks olnud sugulastele kättesaadav tasuta psühholoogiline ja sotsiaalne abi ( ) või õigusalane nõustamine ( ). psychosoziale Prozessbegleitung juristische Prozessbegleitung Psühholoogiline ja sotsiaalne abi hõlmab kannatanu ettevalmistamist menetluseks ja sellega kaasnevaks emotsionaalseks koormaks. Psühholoogilist ja sotsiaalset abi või õigusalast nõustamist pakuvad ohvriabiorganisatsioonid, kellega justiitsministeerium sõlmib lepingu kriminaalmenetluse seadustiku artikli 66 lõike 2 kohaselt.
Hagita menetluste puhul ei tule maksta tasu usaldusisiku ( ) määramise eest. Samuti ei tule maksta tasu eestkostet ja suhtlusõigust käsitlevate Sachverwalter menetluste puhul. Tasu ei tule maksta ka seoses sundkorras raviasutusse paigutamist käsitleva seaduse ( ) või hooldekodusse Unterbringungsgesetz paigutamist käsitleva seaduse ( ) kohaste menetlustega. Kui poole sissetulek ja varad on väikesed, võib õigusabi anda tasude Heimaufenthaltsgesetz maksmisest ajutise vabastamise kujul. Tasude maksmisest vabastamise ulatus sõltub esitatud avaldusest ja kohus teeb otsuse oma äranägemisel.
Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?
Hagiga menetlused
Tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulud on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Selles on sätestatud, et algselt peab iga menetlusosaline kandma tekkinud kulud proportsionaalselt oma menetluses osalemisega. Kui kohus langetab kohtuasjas otsuse, teeb ta määruse kulude jaotamise kohta. Kehtib põhimõte, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks. Pool, kes kaotab kohtuvaidluse igas punktis, peab teisele poolele hüvitama kõik tasud ja kulud, mis olid vajalikud seoses prokuratuuri või kaitse nõuetekohase tegevusega. Kui pooled on saanud võidu mõnes punktis ja kaotanud seoses teiste punktidega, tuleb kulud vastastikku tasaarveldada või jagada proportsionaalselt.
Kõrvalekaldumine põhimõttest, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks, on teatavatel juhtudel põhjendatud õigluse seisukohast:
kaotuse korral suhteliselt vähetähtsas küsimuses, kui hagi rahuldamata jäetud osa ei põhjustanud erilisi kulusid;
kui nõude suuruse on kindlaks määranud eksperdid või see on kohtu pädevuses ning kui kulud tuleb vastastikku tasaarveldada;
kui kostja käitumine ei ole põhjustanud hagi esitamist ning ta on esimesel võimalusel nõuet tunnistanud; ning kui üks pooltest on põhjustanud menetluse automaatse tühistamise või kehtetuks tunnistamise; sel juhul võidakse sellelt poolelt nõuda kõigi kulude katmist.
Hagita menetlused
Perekonnaõiguse küsimusi (hooldust, suhtlusõigusi ja eestkostet käsitlevad menetlused ning abielulahutus vastastikusel kokkuleppel) käsitletakse hagita menetluste raames. Hagita menetlustega seotud kulusid käsitlevad üldeeskirjad on esitatud hagita menetlusi käsitleva seaduse artiklis 78. Mitut liiki menetluste suhtes on siiski kehtestatud erandid. Ka hagita menetluste puhul kehtib põhimõte, et kulud tuleks välja mõista võitnud poole kasuks, kuid õiglusest tulenevatel põhjustel võib kulud mõista välja erinevalt. Kõnealused põhjused on palju ulatuslikumad kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohased põhjused. Kui hüvitist ei nõuta, tuleb tegelikud kulud (nt ekspertide tasud) maksta proportsionaalselt poole osalusega kõnealuses menetluses ning kui seda ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb kulud jagada võrdselt.
Üksikasjad mitmesugust liiki menetluste (hooldust, suhtlusõigusi ja eestkostet käsitlevad menetlused ning abielulahutus) puhul.
Abielulahutust käsitlevate menetluste puhul tuleb eristada abielulahutust ühe abikaasa hagi alusel ja abielulahutust vastastikusel kokkuleppel.
Ühe abikaasa hagi alusel algatatud abielulahutuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku erisätteid. Kui kumbagi poolt ei leita süüdi olevat, peab kulud vastastikku tasaarveldama. Kui abielulahutuse põhjuseks on abielu lagunemine ( ) ning kui kohtulahend sisaldab otsust selle kohta, kes Zerrüttung lagunemise eest vastutab, peab süüdi olev abikaasa maksma teise poole kulud.
Abielulahutust vastastikusel kokkuleppel – sarnaselt kahele teisele perekonnaõiguse menetluse liigile – menetletakse hagita menetluse raames. Abikaasad esitavad kohtule kaks identset avaldust ning kuna ei ole võistlevat kohtumenetlust, siis kulude väljamõistmist ei toimu. Tegelikud kulud peavad pooled kandma võrdselt.
Ka eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevad menetlused on hagita menetlused. Erandina (hagita menetlusi käsitleva seaduse artikli 107 lõike 3 alusel) ei toimu eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevate menetluste puhul kulude väljamõistmist.
Veel ühe erandina (hagita menetlusi käsitleva seaduse artikli 101 lõike 2 alusel) nähakse ette, et menetluskulusid ei mõisteta ka välja alaealiste lastega seotud ülalpidamisnõudeid käsitlevate menetluste puhul.
Kriminaalmenetlused
Kriminaalmenetlustes peab põhimõtteliselt igaüks, keda esindab kaitseadvokaat või muu esindaja, kandma ise asjaomased kulud ning seda isegi juhul, kui advokaadi on määranud kohus (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 393 lõige 1).
Kohtuotsusega, millega süüdistatav süüdi mõistetakse, tuleb samuti määrata süüdistatavale kohustus kanda kriminaalmenetluse kulud (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 389 lõige 1). kohaselt võidakse nõuda järgmiste kulude kandmist: Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 381 lõike 1
kindlasummaline tasu seoses allpool täpsustamata menetluskuludega, sealhulgas eeluurimise kulud ja prokuröri või kohtu korralduse kohaste toimingute kulud, mille suhtes on artikli 381 lõike 3 kohaselt kehtestatud järgmised piirsummad: vandekohtu osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 500 eurost kuni 10 000 euroni, kohtukaasistujate osaluselt toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 250 eurost kuni 5000 euroni, ühe kohtuniku osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul alates 150 eurost kuni 3000 euroni ning ringkonnakohtu menetluse puhul alates 50 eurost kuni 1000 euroni; eksperditasud ja üldiselt ka mis tahes tõlgitasud;
riigiasutustelt teabe, aruannete või arvamuste saamisega seotud kulud;
kahtlustatava või süüdistatava või tunnistajate piiriülese transpordi kulud;
vahendite külmutamisega kaasnevad kulud, arvelduskontosid käsitleva teabe saamise, kirjade konfiskeerimise, telekommunikatsiooniandmete saamise ja side pealtkuulamisega seotud kulud;
karistuse täitmisele pööramisega seotud kulud, välja arvatud vangistusega seotud kulud;
menetlusega seotud kohtukulud;
kaitseadvokaadi või teiste esindajate kulud;
kindlasummaline tasu seoses kannatanule osutatud psühholoogilise ja sotsiaalse või õigusalase nõustamisega kuni 1000 euro ulatuses.
Need kulud – välja arvatud eespool kolmandas, seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas punktis loetletud kulud – katavad algselt riigiasutused. Üheksanda punkti (artikli 381 lõike 1 punkti 9) kohase kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse tasumise eest vastutava isiku majanduslikku olukorda. Tõlgi teenuste kasutamisega kaasnevaid kulusid ei tule tagasi maksta, kui selliste teenuste kasutamine oli hädavajalik, sest süüdistatav ei olnud suuteline kohtus suhtlema ebapiisava keeleoskuse või puude tõttu.
Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 391 lõikes 1 on aga sätestatud, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdimõistetud isikult sisse nõuda ainult juhul, kui sellega ei vähendata ressursse, mida süüdimõistetud isik vajab tagasihoidliku elatustaseme säilitamiseks, või kui sellega ei kahjustata tema suutlikkust hüvitada tekitatud kahju. Kui kulusid ei saa sisse nõuda põhjusel, et süüdimõistetud isikul puuduvad selleks ressursid, võib kohus tunnistada kulud tagastamatuteks. Kui kohus leiab, et tulevikus muutuvad kulud sissenõutavateks, kuid antud ajahetkel nad seda ei ole, peab asjaomase isiku majanduslikku olukorda pärast teatava aja möödumist uuesti hindama. Seadusejärgne ajaline piir kulude sissenõudmiseks on viis aastat pärast menetluse raames lõpliku otsuse tegemist. Kui kohus otsustab, et süüdimõistetud isik peab kandma menetluskulud, ning hiljem ilmneb, et asjaomane isik ei ole võimeline neid kandma, võivad kulude sissenõudmise eest vastutavad riigiasutused pikendada maksetähtaega, lubada maksta osade kaupa või kulusid vähendada. Kui süüdimõistetud isik on kriminaalkohtu otsusega kohustatud maksma tsiviilhagejale vähemalt osalist hüvitist, peab ta hüvitama ka tsiviilhagejale kriminaalmenetlusega kaasnenud kulud.
Kriminaalmenetluse seadustiku artikli 393a kohaselt võib õigeksmõistetud süüdistatav taotleda riigiasutustelt rahalist toetust oma kaitseadvokaadi kulude tasumiseks. See toetus hõlmab vajalikke ja tegelikult tehtud sularahakulutusi ning kindlasummalist tasu kaitseadvokaadi kulude eest. Kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võetakse arvesse kaitse ulatust ja keerukust ning advokaadi osutatud vajalike ja asjakohaste teenuste mahtu ning see tasu ei tohi ületada järgmiseid ülemmäärasid: vandekohtu osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 5000 eurot, kohtukaasistujate osaluselt toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 2500 eurot, ühe kohtuniku osavõtul toimuva piirkonnakohtu menetluse puhul 1250 eurot ning ringkonnakohtu menetluse puhul 450 eurot.
Kui kriminaalmenetlus algatatakse erasüüdistuse esitamisega või tsiviilhageja avalduse alusel vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artiklile 72 ja kui selle tulemusena ei tehta süüdimõistvat otsust, on erasüüdistuse esitaja või tsiviilhageja kohustatud kandma kõik kriminaalmenetluse algatamise või jätkamisega seotud kulud. Kui kriminaalmenetlus lõppeb kriminaalkaristust mittehõlmava lahendiga ( ) (kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 198–209), ei pea Diversion tsiviilhageja kulusid tasuma.
Ekspertide tasud
Hagiga tsiviilkohtumenetlustes (sealhulgas kaubandusasjades) mõistetakse eksperditasud välja proportsionaalselt poole võidu või kaotuse ulatusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 43 lõige 1).
Kui ühe abikaasa hagi alusel algatatud abielulahutusmenetluse puhul ei sisalda kohtulahend otsust vastutuse kohta, tuleb tegelikud kulud vastastikku tasaarveldada. Kui üks pool on teinud üle poole sularahakulutustest, peab teine pool ülemäärase summa talle hüvitama. Kuid kui üks abikaasadest leitakse olevat süüdi, peab see pool hüvitama teise poole eksperditasud.
Vastastikusel kokkuleppel algatatud abielulahutuste, eestkostet ja suhtlusõigusi käsitlevate menetluste ning alaealiste laste ülalpidamisnõudeid käsitlevate menetluste korral tuleb kohtule hüvitada mis tahes eksperditasud, mis algselt maksti välja riiklikest vahenditest. Need kulud peab hüvitama pool, kes asjaomased kulud põhjustas või kelle huvides ametlik meede võeti. Kui kulude hüvitamise kohustus lasub mitmel isikul, vastutavad nad ühiselt (kohtukulude maksmist käsitleva seaduse ( – GEG) artikli 1 lõige 5 koostoimes sama seaduse artikli 2 lõikega 1). Gerichtliches Einbringungsgesetz
Ekspertide tasude suurus on reguleeritud tasu saamise õigust käsitleva seadusega ning iga konkreetse juhtumi puhul sõltub see peamiselt kohtu taotletud aruande sisust ja ulatusest.
Kriminaalmenetluses moodustavad ekspertide tasud osa kohtukuludest (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 381 lõige 1), mille vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku artikli 389 lõikele 1 peab kandma süüdimõistetud isik. Ekspertide tasud määrab kindlaks kohus või riigiprokurör ning neid tasusid maksavad riigiasutused.
Tõlkijate ja tõlkide tasud
Eespool esitatud selgitust kohaldatakse ka tõlkijate ja tõlkide tasude suhtes.
Seonduvad dokumendid
Kulude läbipaistvust käsitlev uuring – Austria (829 Kb)
Seonduvad lingid
Kohtukulusid käsitleva seaduse artikkel 32
Viimati uuendatud: 16/05/2018
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.
|
<urn:uuid:50ab14d5-3281-4ec7-a9b3-1b25190b8423>
|
CC-MAIN-2020-45
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=37&idCountry=at&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2020-10-27T09:41:58+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-45/subset=warc/part-00004-6409130e-6e9b-44d1-90ec-9f9d0ade2504.c000.gz.parquet
| 241,135,244
| 10,979
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
ekk_Latn
| 1.000003
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5363,
12590,
20224,
27698,
27981
] | 1
|
[
0.052001953125,
0.435546875,
0.427734375,
0.07177734375,
0.0106201171875,
0.00189208984375
] |
EMV,EKV IV etapp motoringrajasõidus 2017
Vihur Rahvaliiga
Kvalifikatsioonisõit - 10 minutit
Qualifying (10:00 Time) started at 12:05:01
Pos
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
Best Speed
101,500
97,808
97,126
95,650
94,278
93,139
92,678
92,571
92,250
91,487
90,534
85,323
Orbits
Printed: 10.09.2017 11:31.00
Võistluse juht: Raul KOOV Võistluse sekretär: Piret KOOV
Võistluse ajamõõtja: Asper LEPPIK
www.mylaps.com
Licensed to: auto24ring
Sorted on best lap time
auto24ring, Pärnumaa, Eesti 3,170 km
09.09.2017 12:05
EMV,EKV IV etapp motoringrajasõidus 2017
Vihur Rahvaliiga
Kvalifikatsioonisõit - 10 minutit
Qualifying (10:00 Time) started at 12:05:01
auto24ring, Pärnumaa, Eesti 3,170 km
09.09.2017 12:05
Võistluse korraldaja:Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni ringrajakomisjon
Printed: 10.09.2017 11:31.15
Võistluse juht: Raul KOOV
Võistluse sekretär: Piret KOOV
Võistluse ajamõõtja: Asper LEPPIK
Orbits www.mylaps.com
Licensed to: auto24ring
EMV,EKV IV etapp motoringrajasõidus 2017
Vihur Rahvaliiga
Võistlussõit - 7 ringi
Race (7 Laps) started at 13:27:35
auto24ring, Pärnumaa, Eesti 3,170 km
09.09.2017 13:05
Standing Start
1
2
3
3
Printed: 10.09.2017 11:31.37
Võistluse juht: Raul KOOV Võistluse sekretär: Piret KOOV
Võistluse ajamõõtja: Asper LEPPIK
Orbits
|
<urn:uuid:4cd140f7-5728-489a-849e-7997d9404e68>
|
CC-MAIN-2017-39
|
http://auto24ring.ee/cms-data/_text/702/501/pics/09092017vihurkvali.pdf
|
2017-09-22T15:24:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-39/segments/1505818688997.70/warc/CC-MAIN-20170922145724-20170922165724-00673.warc.gz
| 28,361,461
| 608
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.97731
|
ekk_Latn
| 0.987797
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
545,
991,
1325
] | 1
|
[
0.1513671875,
0.6796875,
0.1298828125,
0.03857421875,
0.0016021728515625,
0.000598907470703125
] |
Avaleht>Teie õigused>Põhiõigused>Kust võin abi saada?>Pädevate kohtute ja asutuste nimekiri>Põhiõigused
Põhiõigused
Soome
Siseriiklikud kohtud
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
Ombudsman
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Muud
Siseriiklikud kohtud
Piirkonnakohtud menetlevad kriminaal- ja tsiviilasju ning kaebuseid. Esimese astme kohtu otsuse võib tavaliselt esitada ülevaatamiseks kõrgema astme kohtule. Piirkonnakohtu otsuse peale võib apellatsiooni esitada apellatsioonikohtule. Apellatsioonikohtu otsuse võib omakorda edasi kaevata ülemkohtusse, kui ülemkohus annab selleks loa.
Halduskohtud menetlevad ametiasutuste otsuste peale esitatud kaebuseid. Halduskohtu otsuse peale võib apellatsiooni esitada kõrgemale halduskohtule. Erikohtud on kaubanduskohus, töökohus, kindlustuskohus ja riigi erikohus.
Kohtute kontaktandmed on kättesaadavad järgmistel veebisaitidel:
kontaktandmed soome keeles kontaktandmed
inglise keeles. kontaktandmed
Inimõigustega tegelevad riiklikud asutused
2012. aasta alguses loodi parlamentaarse ombudsmani büroo egiidi all autonoomselt ja sõltumatult tegutsev inimõiguste keskus. Inimõiguste keskuse ülesanne on levitada teavet ning edendada hariduse andmist, koolitamist, teadusuuringuid ja koostööd põhi- ja inimõiguste valdkonnas. Keskus koostab aruandeid põhi- ja inimõiguste rakendamise kohta ning samuti teeb algatusi ja avaldab seisukohti nende õiguste edendamiseks. Samuti osaleb inimõiguste keskus põhi- ja inimõiguste edendamiseks tehtavas rahvusvahelistes koostöös. Inimõiguste keskus ei tegele kaebuste ega muude üksikjuhtumitega, mis kuuluvad kõrgeima õigusjärelevalveasutuse pädevusse.
Ombudsman
Soome parlamentaarne ombudsman
Parlamentaarse ombudsmaniga võib ühendust võtta, kui on alust arvata, et ametiasutused või ametnikud ei ole järginud õigusnorme või täitnud oma kohustusi. Näiteks on ebaseaduslik rikkuda põhiõiguseid. Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik isikud. Kaebuse esitaja võib kaebuses käsitleda iseendaga seotud juhtumit, kuid kaebust on võimalik esitada ka teise isiku nimel või koos teiste isikutega. Ombudsman uurib kaebust, kui on alust arvata, et ametiasutus on toiminud ebaseaduslikult. Kaebuseid menetletakse tasuta. Uurimise käigus kuulab ombudsman ära selle isiku või ametiasutuse, kelle peale kaebus esitati. Lisaks küsib ta erinevatelt ametiasutustelt aruandeid ja avaldusi ning võib vajaduse korral näha ette, et tema büroo inspektorid viiksid läbi uurimise. Kaebuseid menetletakse tasuta.
Ombudsmani käsutuses olev kõige karmim meede on kriminaalsüüdistuse esitamine ametiseisundi kuritarvitamise eest. Samuti võib ombudsman teha asjaomasele ametnikule ametliku hoiatuse. Tavaliselt avaldab ta oma arvamust selle kohta, milles seisnes menetluse ebaseaduslikkus või mil viisil oli tegemist hooletusega, ning tuletab meelde korrektse menetluse. Samuti võib ombudsman teha ettepaneku vea heastamiseks ning juhtida riiginõukogu tähelepanu neile vajakajäämistele, mille ta õigusnormis või eeskirjas avastas.
Parlamentaarse ombudsmani büroo
Tegevuskoht: Arkadiankatu 3, Helsinki
Postiaadress: 00102 Eduskunta
Kodulehekülg: https://www.oikeusasiamies.fi/en/eesti
E-post: [email protected]
Telefon: +358 9 4321
Faks: +358 9 432 2268
Õiguskantsler
Õiguskantsleriga võib ühendust võtta sellise juhtumi puhul, mis on otseselt seotud kaebuse esitajaga, või mis tahes juhtumi puhul, kui kaebuse esitaja leiab, et ametiasutused, ametnikud või muud isikud või organid on oma ametikohustuste täitmisel toiminud vääralt või jätnud oma kohustused täitmata või et advokaat on jätnud oma kohustused täitmata. Peale selle võib õiguskantsleriga ühendust võtta igaüks, kes leiab, et ei ole järgitud põhiseadusega tagatud põhi- või inimõiguseid. Õigusvaldkonnas vastava hariduse saanud töötajad valmistavad toimiku ette ning küsivad vajalikke täiendavaid dokumente. Tavaliselt antakse kaebuse esitajale võimalus vastata. Kaebuse esitajale edastatakse kirjalik vastus posti teel. Õiguskantsleri büroo teenused on kaebuse esitajale tasuta.
Kui leitakse, et menetlus oli ebaseaduslik või menetlust rikuti, võib õiguskantsler teha ametnikule hoiatuse või väljastada tuleviku tarvis nõuetekohast menetlust käsitlevad juhised. Raskemate juhtumite korral võib õiguskantsler näha ette, et ametniku vastu esitatakse süüdistus. Kui õiguskantsler peab seda vajalikuks, on tal õigus teha ettepanek õigusnormide või juhiste muutmiseks, kohtuotsuse tühistamiseks või mõne muu erakorralise apellatsiooni esitamiseks. Õiguskantsleri läbi viidud uurimise tulemusel võib ametiasutus või ametnik oma vea parandada.
Õiguskantsleri büroo
Tegevuskoht: Snellmaninkatu 1, Helsinki
Postiaadress: PL 20, 00023 Valtioneuvosto
Kodulehekülg: https://www.okv.fi/en/
E-post: [email protected]
Telefon: +358 295 162 902
Faks: +358 9 1602 3975
Suhtlus: [email protected]
ET
Spetsiaalsed inimõigustega tegelevad asutused
Lasteombudsman
Seaduse kohaselt on lasteombudsmanil järgmised ülesanded:
teha järelevalvet laste ja noorte heaolu üle ning nende õiguste teostamise üle;
mõjutada otsuste tegijaid laste vaatenurgast;
hoida ühendust laste ja noortega ning edastada neilt saadud teavet otsuste tegijatele;
edastada lapsi käsitlevat teavet lastega tegelevatele spetsialistidele, ametiasutustele ja üldsusele;
arendada koostööd lapsi käsitleva poliitika kujundajate vahel;
edendada ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid.
Lasteombudsmani büroo
Aadress: Vapaudenkatu 58 A, 40100 Jyväskylä
Kodulehekülg: http://www.lapsiasia.fi/en/
E-post: [email protected]
Telefon: +358 295 666 850
Faks: +358 14 337 4248
Võrdõiguslikkusküsimustega tegelev asutus
Soolise võrdõiguslikkuse ombudsman
Soolise võrdõiguslikkuse ombudsmani ülesanne on järelevalve tegemine naiste ja meeste võrdõiguslikkust käsitleva seaduse ning eelkõige diskrimineerimise ja diskrimineerivate töökuulutuste keelustamise järgimise üle; seaduse eesmärgi edendamine algatuste, nõuannete ja suuniste abil teabe andmine
võrdõiguslikkuse seaduse ja selle kohaldamise kohta; ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse rakendamise üle järelevalve tegemine erinevates
ühiskonnasektorites. Peale selle teeb soolise võrdõiguslikkuse ombudsman järelevalvet selle üle, kuidas kaitstakse soovähemusi diskrimineerimise eest.
Soolise võrdõiguslikkuse ombudsmani büroo
Postiaadress: PL 22, 00023 Valtioneuvosto
Tegevuskoht: Hämeentie 3, Helsinki
Kodulehekülg: https://www.tasa-arvo.fi/web/EN/
E-post: [email protected]
Telefon: +358 295 666 840
Infotelefon: +358 295 666 842 (E–N kell 9–11 ja 13–15, R kell 9–11)
Faks: +358 9 1607 4582
Vähemuste ombudsman
Vähemuste ombudsman edendab võrdõiguslikkust ja sekkub diskrimineerimise korral. Vähemuste ombudsman on iseseisev ja sõltumatu institutsioon.
Vähemuste ombudsmani poole võib pöörduda juhul, kui olete kogenud või täheldanud diskrimineerimist vanuse, päritolu, rahvuse, keele, usu, veendumuste, arvamuste, poliitilise tegevuse, ametiühingute tegevuse, peresuhete, tervisliku olukorra, puude, seksuaalse sättumuse või muu isikliku põhjuse tõttu.
Vähemuste ombudsmani ülesannete hulka kuulub diskrimineerimisohus olevate sihtrühmade, nagu välismaalaste olukorra parandamise ning õiguste ja staatuse eest seismine. Lisaks sellele jälgib ta välismaalaste maalt väljasaatmist ja tegutseb riikliku inimkaubandusraportöörina.
Vähemuste ombudsmani tööülesannete hulka kuuluvad nõustamine, üksikjuhtumite lahendamine, lepitamisele kaasaaitamine, koolitamine, teabe kogumine, seadusandlikus protsessis osalemine ja ametnike tavade mõjutamine ja õigusalane abistamine. Tema ülesanded ja õigused on kirjas
ja . võrdse kohtlemise seaduses vähemuste ombudsmani seaduses
Soolise diskrimineerimise või sooidentiteedi alusel diskrimineerimise juhtumeid käsitleb soolise võrdõiguslikkuse ombudsman.
Vähemuste ombudsmani büroo
Postiaadress: PL 24, 00023 Valtioneuvosto
Tegevuskoht: Ratapihantie 9, Helsinki
Kodulehekülg: https://www.syrjinta.fi/web/other/et
E-post: [email protected]
Telefon: +358 295 666 800
Klienditeenindus: +358 295 666 817 (tööpäeviti kell 10–12, suvel on erandeid)
Faks: +358 295 666 829
Suhtlus: +358 295 666 813 või +358 295 666 806
Andmekaitseasutus
Andmekaitseametnik
teeb järelevalvet andmekaitsealaste õigusnormide ja isikuandmete töötlemist käsitlevat seaduste järgimise üle;
parandab teadlikkust isikuandmete töötlemisega seotud riskide, õigusnormide, kaitsemeetmete, kohustuste ja õiguste kohta;
koostab aruandeid ja auditeid;
määrab halduskaristusi andmekaitsemääruse rikkumise eest;
avaldab arvamusi õigus- ja haldusnormide muudatuste kohta, mis käsitlevad isikute õiguste ja vabaduste kaitset isikuandmete töötlemisel;
avaldab arvamusi isikuandmete töötlemisega seotud kuritegude kohta;
teeb järelevalvet krediiditeabe ja ettevõtete krediiditeabe töötlemise üle;
menetleb taotlusi andmesubjekti õigusi käsitlevate ettekirjutuste tegemiseks ja vaatab läbi teated isikuandmete töötlemisel esinevate probleemide kohta;
võtab vastu teateid andmekaitseametnikelt;
võtab vastu teateid isikuandmete kaitsega seotud rikkumiste kohta;
koostab loetelu selle kohta, millal tuleb esitada andmekaitsealane mõjuhinnang;
annab hinnangu konsultatsioonidele sellise andmete töötlemise kohta, mis on seotud kõrge riskiga;
kiidab heaks käitumisjuhendid ja lepingute tüüptingimused;
kutsub üles võtma kasutusele sertifitseerimisi, akrediteerima sertifitseerimisasutust ja tunnistab kehtetuks välja antud sertifikaate;
teeb koostööd muude ELi andmekaitseametnikega ühtse kontaktpunkti põhimõtte kohaselt;
osaleb Euroopa Andmekaitsenõukogu töös ja otsuste tegemisel ning edastab küsimuse vajaduse korral arutamiseks Euroopa Andmekaitsenõukogule.
Andmekaitseombudsmani büroo
Postiaadress: PL 800, 00531 Helsinki
Tegevuskoht: Lintulahdenkuja 4, 00530 Helsinki
Kodulehekülg: https://tietosuoja.fi/en/home
E-post: [email protected]
Telefon: +358 2956 66700
Infotelefon: +358 2956 66777 (E–K kell 9–11, suvel on erandeid)
Muud
Tasuta õigusabi
Tasuta õigusabi eesmärk on anda üksikisikutele võimalus saada professionaalset õigusnõustamist täielikult või osaliselt riigi kulul. Tasuta õigusabi hõlmab kõiki õigusküsimusi. Samas ei anta tasuta õigusabi tavaliselt siis, kui abi taotleja on sõlminud õiguskulude kindlustuse, mis katab asjaomase juhtumiga kaasnevad kulud. Kriminaalmenetluses on süüdistataval teatavatel tingimustel õigus kasutada riikliku kaitsja abi riigi kulul olenemata süüdistatava rahalisest olukorrast. Raske vägivaldse kuriteo või seksuaalkuriteo ohvritel on õigus kasutada riigi kulul kohtuadvokaadi abi olenemata kuriteoohvri sissetulekust. Ettevõtjatel või ühingutel ei ole võimalik saada õigusabi. Välismaal arutatavate juhtumite puhul katab tasuta õigusabi õigusalase nõustamisega seotud kulud. Kohtumenetluste puhul annavad tasuta õigusabi riiklikud õigusnõustajad, advokaadid ja teised juristid. Muude juhtumite korral pakuvad seda riiklikud õigusnõustajad, kes töötavad riigi õigusabibüroodes. Nimetatud bürood asuvad tavaliselt piirkonnakohtutega samades omavalitsusüksustes. Riigi õigusabibüroode kontaktandmed leiate järgmiselt veebisaidilt: . https://oikeus.fi/en/index/yhteystiedot.html
Pagulaste nõuandekeskus
Pagulaste nõuandekeskus on valitsusväline organisatsioon, mis annab Soomes õigusabi ja õigusalast nõu varjupaigataotlejatele, pagulastele ja teistele välismaalastele. Keskus teeb samuti tööd selle nimel, et edendada varjupaigataotlejate, pagulaste ja teiste sisserändajate olukorda Soomes ning jälgib Euroopa Liidu varjupaiga- ja pagulaspoliitika arengut.
Aadress: Pasilanraitio 9 B, 00240 Helsinki
Kodulehekülg: https://www.pakolaisneuvonta.fi/en/legal-services/
E-post: [email protected]
Telefon: +358 9 2313 9300
Faks:+358 9 2313 9310
Viimati uuendatud: 27/07/2020
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:af7c1173-aeee-4cef-9d6a-713e457d2a1c>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=176&idCountry=fi&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2021-09-19T11:50:31+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00044-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 280,569,435
| 4,878
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999988
|
ekk_Latn
| 0.999995
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
4861,
9766,
12230
] | 1
|
[
0.10888671875,
0.51953125,
0.30078125,
0.060791015625,
0.0074462890625,
0.001556396484375
] |
w Instituut ainus parim kontuuridevalik MKNK jaoks
TTÜ
1 0 1 x 1 x x 2 3 f : f MKNK 1 w 1 w x f : esimene x f : teine Arvutisüsteemide v õ r d u b eelnevalt leitud MKNK-ga ? :
10 0 f : f 2 f ( x¯ Arvutisüsteemide
x x
00 11 0 0 0 0 0 1 0 1 w x 1 x¯ 4 avaldise teisendamise teel x 4 w x 1 x¯ 4 w Arvutisüsteemide x x
TTÜ
ühendatud kui mõlemad lülitid on katkestatud ; x 4 w x 1 x 3 x¯ w x 1 x 2 x¯ 4 1 x 2 w x¯ 3 x 4 w x 1 f 2 ( x 1 x 2 x 3 x 4 ) = ? nii et sellise F just selline funktsioon, nagu näidatud. F avaldub f 1 ja F = f 1 w f 2 00 01 01 11 11 10 10 x x 1 2 f 1 F ( x 1 x 2 x 3 Arvutisüsteemide Instituut kaartidele :
tõeväärtustabeli koostamisel ilmneb, et see on osaliselt määratud funktsioon. . . . teist paraleel lülitit juhtiva funktsiooni f 2 MDNK osutub olema : f 2 ( x 1 x 2 x 3 x 4 ) = x 1 x 4 |____________________________________________________________________________________ | / ¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
x x
Georg Cantor Instituut
| tehte NIMI | |
|---|---|
| hulga täiend | __ A |
| hulkade ühend ( hulkade liitmine ) | e A B |
| m e e hulkade ühisosa ( hulkade korrutamine ) | d i A B |
| t hulkade vahe ( hulkade lahutamine ) "A ilma B-ta" | A \ B |
| hulkade sümmeetriline vahe | A B |
TTÜ
|
<urn:uuid:af4627af-8def-47ec-83a0-974b5f2e2383>
|
CC-MAIN-2021-04
|
http://www.diskmat.ee/fnvordsus.pdf
|
2021-01-16T15:35:35+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-04/subset=warc/part-00026-364a895c-5e5c-46bb-846e-75ec7de82b3b.c000.gz.parquet
| 138,992,340
| 625
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.982205
|
ekk_Latn
| 0.998912
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
189,
227,
333,
655,
1025,
1318
] | 1
|
[
0.2197265625,
0.69921875,
0.033935546875,
0.047119140625,
0.00171661376953125,
0.0002613067626953125
] |
Avaleht>Koolitused, õigusalase koostöö võrgustikud ja kohtuasutused>Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades>
Ülevaade võrgustikust
Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti
tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change
Ülevaade võrgustikust
Hispaania
Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku toimimine Hispaanias
Vastavalt Eurojusti Hispaaniat esindava liikme staatust, kohtualluvuskonflikte, rahvusvahelise õigusalase koostöö võrgustikke ja välisriiki lähetatavate justiitsministeeriumi töötajate staatust reguleeriva 7. juuli 2015. aasta seaduse 16/2015 artiklile 33 kuulub Hispaanias rahvusvahelise õigusalase koostöö võrgustike kontaktpunktide määramine ja määramise tühistamine kooskõlas võrgustike loomise reeglitega justiitsministeeriumi haldusalasse.
Määratud isikutel peab olema tõendatud töökogemus rahvusvahelise õigusalase koostöö valdkonnas ning olenevalt olukorrast kas hea inglise või prantsuse keele oskus. Esindatud peavad olema vähemalt kohtunikud, prokuratuur ( ) ja justiitsministeerium. Seetõttu peavad asjaomaste ametite seast Ministerio Fiscal kontaktpunktide määramise ja nende määramise tühistamise ettepanekud esitama justiitsministeeriumile kohtute üldnõukogu (Consejo General del Poder ) ja peaprokurör ( ). Kontaktpunktiks olemine lõpeb kohe, kui asjaomane isik lõpetab töö asutuses, kes tegi ettepaneku tema Judicial Fiscal General del Estado määramiseks. Sellest tuleb teavitada justiitsministeeriumi, kes peab teavitama võrgustiku sekretariaati.
Rahvusvahelise õigusalase koostöö võrgustike Hispaania kontaktpunktid on aktiivsed vahendajad, kelle ülesanne on hõlbustada eri riikide õigusasutuste vahelist koostööd. Nende teenused on kättesaadavad asjaomastele Hispaania ametiasutustele, aga ka kõigile teistele kontaktpunktidele, kellele antakse õigusalast ja praktilist teavet, mis on vajalik õigusalase koostöö tõhustamiseks. Hispaania kontaktpunktid peavad esitama igal aastal oma tegevust käsitleva statistika asutusele, kus nad töötavad.
Kontaktpunktid
Hispaanias asuvad võrgustiku kontaktpunktid justiitsministeeriumis, kohtute üldnõukogus ja peaprokuröri büroos ( ). Praegu Fiscalía General del Estado tegutseb kaheksa kontaktpunkti, kes on jaotunud järgmiselt:
kuus kontaktpunkti on määranud justiitsministeerium – kaks rahvusvahelise õigusalase koostöö alampeadirektoraadis (Subdirección General de ) ja neli kohtusekretäri ( ); Cooperación Jurídica Internacional Letrados de la Administración de la Justicia
ühe kontaktpunkti on määranud kohtute üldnõukogu;
ühe kontaktpunkti on määranud peaprokuröri büroo.
Keskasutus
Hispaanias on tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva rahvusvahelise õigusalase koostöö vallas keskasutuseks justiitsministeeriumi rahvusvahelise õigusalase koostöö ja inimõiguste peadirektoraat ( ). Dirección General de Cooperación Jurídica Internacional y Derechos Humanos
Sidekohtunikud
Hispaanias on juba kehtestatud õigusnorm, milles nõutakse, et Euroopa Liidu liikmesriigi silmapaistvad sidekohtunikud peaksid saama Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktpunktideks ja nendena tegutsema vastavalt 7. juuli 2015. aasta seaduse 16/2015 artiklile 34. See staatus lõpeb koos
sidekohtuniku staatuse lõppemisega. Hispaania on määranud sidekohtuniku järgmistesse riikidesse: Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja
Maroko.
Õigusalase koostöö eest vastutavad muud õigus- või haldusasutused
Hispaanias tegutsevad järgmised rahvusvahelise õigusalase koostöö eest vastutavad sisemised võrgustikud:
kohtute üldnõukogu juures tegutsev Hispaania rahvusvahelise õigusalase koostöö õigusvõrgustik (Red Española de Cooperación Judicial Internacional –
), mille eesmärk on anda selleks soovi avaldanud Hispaania õigusasutustele abi seoses nende poolt õigusalase tegevuse käigus väljastatud või neile
REJUE
laekunud õigusalase koostöö taotlustega ja abistada õigusalase koostöö võrgustike teisi liikmeid. Hispaania rahvusvahelise õigusalase koostöö
õigusvõrgustiku liikmed võivad oma liikmesuse ühildada Euroopa õigusalase koostöö võrgustike liikmesusega. Nii on Hispaania rahvusvahelise õigusalase koostöö õigusvõrgustiku (tsiviilosakonna) kohtunikud ka tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku liikmed, mis hõlbustab neil ametikohustuste täitmisel suhtlemist kolleegidega teistes võrgustikku kuuluvates riikides;
prokuröride rahvusvahelise õigusalase koostöö võrgustik ( ), mis loodi 2002. aastal, et pakkuda Red de Fiscales de Cooperación Jurídica Internacional rahvusvahelise õigusalase koostöö küsimustele keskendunud teenust igas peaprokuröri büroos;
selle võrgustiku prokurörid, kes on rahvusvahelise koostöö eksperdid, aitavad vahendada, suunata ja pakkuda kiiresti ja tõhusalt rahvusvahelist õigusabi;
kohtusekretäride võrgustik (
) on riiklikul tasandil toimiv koordineeriv struktuur, mille lõi
Red de Letrados de la Administración de Justicia – RECILAJ
justiitsministeerium 2010. aastal. Sellesse kuuluvad rahvusvahelisele õigusalasele koostööle spetsialiseerunud kohtusekretärid, kes aitavad eri kohtuasutustel lahendada rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud päringuid ja küsimusi.
Kutseühingud
Hispaanias on järgmised õiguspraktikuid esindavad kutseühingud, mis aitavad otseselt kaasa tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva õigusalase koostööga seotud liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaldamisele:
notarite üldnõukogu ( ); Consejo General del Notariado
Hispaania advokaatide üldnõukogu ( ); Consejo General de la Abogacía Española
Hispaania omandi- ja äriregistri pidajate ühendus ( ); Colegio de Registradores de la Propiedad y Mercantiles de España
Hispaania seaduslike esindajate üldnõukogu ( ). Consejo General de Procuradores de España
Teave võrgustiku kohta inglise keel
ET
Hispaania justiitsministeerium, kes annab teavet rahvusvahelise õigusalase koostöö ja rahvusvahelise õigusabi kohta, on lisanud oma veebisaidile lingi tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidile:
http://www.mjusticia.gob.es/cs/Satellite/Portal/es/area-internacional/cooperacion-juridica/auxilio-judicial-internacional.
Hispaania kohtunike üldnõukogu jagab teavet tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta oma veebisaidil , kus on ka lingid Euroopa justiitsatlasele tsiviilasjades ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaalile. http://www.poderjudicial.es/cgpj/es/Temas/Redes-Judiciales/Otras-redes-judiciales/Red-Judicial-Europea-Civil-y-Mercantil/
Peaprokuröri büroo jagab teavet tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta oma veebisaidil.
Viimati uuendatud: 22/04/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
|
<urn:uuid:d672a2d4-e7da-4487-8ca2-0e3e49c02e8d>
|
CC-MAIN-2021-49
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=431&idCountry=es&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2021-12-01T10:39:28+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-49/subset=warc/part-00063-eb7089cf-762b-4a3e-8cab-20b677c0d246.c000.gz.parquet
| 287,627,594
| 2,860
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999979
|
ekk_Latn
| 0.999986
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5925,
7352
] | 2
|
[
0.2177734375,
0.154296875,
0.3671875,
0.224609375,
0.028564453125,
0.00830078125
] |
Ärinimi : Armaflex 520
Kehtiv versioon: 5.1.0, koostamise kuupäev: 26.07.2018
Asendatud versioon: 5.0.0, koostamise kuupäev:
piirkond: EE
05.07.2018
1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine
1.1 Tootetähis
Ärinimi
Armaflex 520
1.2 Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata
Kindlaksmääratud kasutusalad Liim kõigi paindlike Armaflex isoleermaterjalide (v.a HAT/Armaflex ja Armaflex Ultima) töötlemiseks
Kasutusalad, mida ei soovitata
Andmed pole kättesaadavad.
1.3 Andmed ohutuskaardi tarnija kohta
Aadress
Armacell GmbH
Robert-Bosch-Straße 10
48153 Münster
Telefon
+49 (0) 251 - 7603-200
Faks
+49 (0) 251 - 7603-561
e-mail
[email protected]
Infoosakond / telefon
Dr. Heribert Quante, Tel.: +49 (0) 251 - 7603-227
Teave ohutuskaardi kohta
[email protected]
1.4 Hädaabitelefoninumber
+372 626 93 90 (Mürgistusteabekeskus, Terviseamet) (Sisemaa: 16662)
2. JAGU: Ohtude identifitseerimine
2.1 Aine või segu klassifitseerimine
Klassifikatsioon määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP) järgi
Aquatic Chronic 2; H411
Eye Irrit. 2; H319
Flam. Liq. 2; H225
STOT SE 3; H336
Klassifikatsiooni juhised
Toote klassifitseerimine toimus järgnevatel meetoditel vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 kriteeriumidele ja artiklile 9:
füüsikalised ohud: katseandmete hindamine vastavalt I lisa 2. osale tervise- ja keskkonnaohud: arvestusmeetodid vastavalt I lisa 3., 4. ja 5. osale.
2.2 Märgistuselemendid
Märgistamine määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP) järgi
Ohupiktogrammid
Tunnussõna
Ettevaatust
Ohu määrav(-ad) komponent(-did), mis tuleb sildil ära tuua:
Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n-heksaane etüülatsetaat ATSETOON
butanoon
Ohulaused
H225
Väga tuleohtlik vedelik ja aur.
H319
Põhjustab tugevat silmade ärritust.
H336
Võib põhjustada unisust või peapööritust.
H411
Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.
piirkond: EE
05.07.2018
Ohulaused (EL)
EUH066
Korduv kokkupuude võib põhjustada naha kuivust või lõhenemist.
EUH208
Sisaldab Kolofoonium. Võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni.
Hoiatuslaused
P210
Hoida eemal soojusallikast, kuumadest pindadest, sädemetest, leekidest ja muudest süüteallikatest.
Mitte suitsetada.
P261
Vältida auru/pihustatud aine sissehingamist.
P280
Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille.
P305+P351+P338
SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord.
P312
Halva enesetunde korral võtta ühendust MÜRGISTUSTEABEKESKUSEGA/arstiga.
P501
Sisu/mahuti kõrvaldada vastavalt kohalikele ja riiklikele eeskirjadele.
2.3 Muud ohud
Kokkupuutes õhuga võivad aurud moodustada plahvatusohtlikke segusid.
PBT hinnang
Toote koostisosad ei vasta PBT kriteeriumidele.
vPvB hinnang
Toote koostisosad ei vasta vPvB kriteeriumidele.
Ärinimi : Armaflex 520
Kehtiv versioon: 5.1.0, koostamise kuupäev: 26.07.2018
Asendatud versioon: 5.0.0, koostamise kuupäev:
piirkond: EE
05.07.2018
3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta
3.1 Ained
Ei ole rakendatav. Toode ei ole aine.
3.2 Segud
Ohtlike ainete sisaldus
H- ja CLP eriohulausete täielik sõnastus: vt ptk 16
| Nr | Aine nimetus | | | | Lisaviited | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | CASi / EÜ / Indeksi / | Klassifikatsioon (EÜ) 1272/2008 (CLP) | Klassifikatsioon (EÜ) 1272/2008 (CLP) | Kontsentratsioon | Kontsentratsioon | | | | | | % | % |
| | REACH number | | | | | | | | | | | |
| 1 | Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n-heksaane | | | | | | | | | | | |
| | 64742-49-0 | | Aquatic Chronic 2; H411 | >= | >= | 25,00 | - | < | 50,00 | 50,00 | Kaal % | Kaal % |
| | 926-605-8 | | Asp. Tox. 1; H304 | | | | | | | | | |
| | - | | Flam. Liq. 2; H225 | | | | | | | | | |
| | 01-2119486291-36 | | STOT SE 3; H336 | | | | | | | | | |
| 2 | etüülatsetaat | | | | | | | | | | | |
| | 141-78-6 | | EUH066 | >= | >= | 25,00 | - | < | 50,00 | 50,00 | Kaal % | Kaal % |
| | 205-500-4 | | Eye Irrit. 2; H319 | | | | | | | | | |
| | 607-022-00-5 | | Flam. Liq. 2; H225 | | | | | | | | | |
| | 01-2119475103-46 | | STOT SE 3; H336 | | | | | | | | | |
| 3 | ATSETOON | | | | | | | | | | | |
| | 67-64-1 | | EUH066 | >= | >= | 10,00 | - | < | 25,00 | 25,00 | Kaal % | Kaal % |
| | 200-662-2 | | Eye Irrit. 2; H319 | | | | | | | | | |
| | 606-001-00-8 | | Flam. Liq. 2; H225 | | | | | | | | | |
| | 01-2119471330-49 | | STOT SE 3; H336 | | | | | | | | | |
| 4 | butanoon | | | | | | | | | | | |
| | 78-93-3 | | EUH066 | < | < | 5,00 | | | | | Kaal % | Kaal % |
| | 201-159-0 | | Eye Irrit. 2; H319 | | | | | | | | | |
| | 606-002-00-3 | | Flam. Liq. 2; H225 | | | | | | | | | |
| | 01-2119457290-43 | | STOT SE 3; H336 | | | | | | | | | |
| 5 | propaan-2-ool | | | | | | | | | | | |
| | 67-63-0 | Eye Irrit. 2; H319 Flam. Liq. 2; H225 STOT SE 3; H336 | Eye Irrit. 2; H319 | < | < | 2,50 | | | | | Kaal % | Kaal % |
| | 200-661-7 | | Flam. Liq. 2; H225 | | | | | | | | | |
| | 603-117-00-0 | | STOT SE 3; H336 | | | | | | | | | |
| | 01-2119457558-25 | | | | | | | | | | | |
| 6 | 4-tert-butüülfenoo | | | | | | | | | | | |
| | 98-54-4 | | Aquatic Chronic 1; H410 | < | < | 2,50 | | | | | Kaal % | Kaal % |
| | 202-679-0 | | Eye Dam. 1; H318 | | | | | | | | | |
| | 604-090-00-8 | | Repr. 2; H361f | | | | | | | | | |
| | 01-2119489419-21 | | Skin Irrit. 2; H315 | | | | | | | | | |
| 7 | Kolofoonium | | | | | | | | | | | |
| | 8050-09-7 | Skin Sens. 1; H317 | Skin Sens. 1; H317 | >= | >= | 0,10 | - | < | 1,00 | 1,00 | Kaal % | Kaal % |
| | 232-475-7 | | | | | | | | | | | |
| | 650-015-00-7 | | | | | | | | | | | |
| | 01-2119480418-32 | | | | | | | | | | | |
| 8 | 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH) | | | | | | | | | | | |
| | 119-47-1 | Repr. 2; H361f | Repr. 2; H361f | < | < | 2,50 | | | | | Kaal % | Kaal % |
| | 204-327-1 | | | | | | | | | | | |
| | - | | | | | | | | | | | |
| | 01-2119496065-33 | | | | | | | | | | | |
4. JAGU: Esmaabimeetmed
4.1 Esmaabimeetmete kirjeldus
Üldised juhendid
Probleemide tekkimisel kutsuda arst. Saastatud riietus ja kingad tuleb kohe ära võtta ja enne uuesti kasutamist põhjalikult puhastada.
Sissehingamisel
Sissehingamise korral toimetada värske õhu kätte ja pöörduda arsti poole.
Kokkupuutel nahaga
Kokkupuutel nahaga pesta vee ja seebiga. Püsiva nahaärrituse korral pöörduda arsti poole.
Silma sattumisel
Kontaktläätsed eemaldada. Vigastamata silma kinni kattes loputada vigastatud silma voolava veega 10-15 minutit, seejuures hoida silmalaud võimalikult avali. Viivitamatult silmaarsti vastuvõtule.
piirkond: EE
05.07.2018
Allaneelamisel
Mitte esile kutsuda oksendamist. Loputada suud rohke veega. Teadvuseta olekus isikutele ei tohi midagi suhu tilgutada. Pöörduda viivitamatult arsti poole.
4.2 Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju
Andmed pole kättesaadavad.
4.3 Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja eriravi vajalikkuse kohta
Andmed pole kättesaadavad.
5. JAGU: Tulekustutusmeetmed
5.1 Tulekustutusvahendid
Sobivad kustutusvahendid
Süsihappegaas; kuiv pulber; vaht; Veevool
Sobimatud kustutusvahendid
Veejuga
5.2 Aine või seguga seotud erilised ohud
Põlemisel võib vabaneda: süsinikmonooksiidi (CO); süsinikdioksiidi (CO2)
5.3 Nõuanded tuletõrjujatele
Autonoomne hingamisaparaat. Kanda kaitseülikonda. Põlemisjäägid ja saastunud kustutusvesi tuleb käidelda vastavalt kehtivatele kohalikele eeskirjadele. Ohustatud mahutid eemaldada võimaluse korral ohutsoonist.
6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda
6.1 Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras
Tavapersonal
Järgida ohutuseeskirju (vt peatükk 7 ja 8). Süttekolletest eemal hoida ja ruumi hästi tuulutada. Mitte hingata sisse tootest tulevaid aure. Toimetada isikud turvalisse kohta. Tagada piisav õhuvahetus.
Päästetöötajad
Andmed pole kättesaadavad. Isikukaitsevahendid – vt jagu 8.
6.2 Keskkonnakaitse meetmed
Mitte valada kanalisatsiooni-/pinna-/põhjavetesse. Vältida maapinda sattumist. Vesikeskkonda, pinnasesse või kanalisatsiooni sattumisel teavitada pädevaid asutusi.
6.3 Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid
Mahavalgunud materjal eraldada koos mittepõleva absorbendiga (nt liiv, muld, diatomiit, vermikuliit) ja koguda käitlemiseks vastavalt kohalikele sätetele selleks ette nähtud konteineritesse (vt ptk 13).
6.4 Viited muudele jagudele
Andmed pole kättesaadavad.
7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine
7.1 Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud
Ohutu käsitsemise juhendid
Tagada ruumide hea õhuvahetus või töökoha täielik puhastamine. Selle toote käsitsemisel on vaja vähendada riski minimaalse määrani, rakendades kaitse- ja preventiivseid meetmeid. Arvesse võttes tehnilisi võimalusi tuleb tööprotsess korraldada nõnda, et ei toimuks ohtlike ainete eraldumist.
Üldised kaitse- ja hügieenilised abinõud
Tööajal mitte süüa, juua või suitsetada. Hoida toiduainetest ja jookidest eemal. Enne vaheaega ja pärast töö lõpetamist pesta käsi. Määrdunud ja saastatud riietus viivitamatult eemaldada. Vältida kokkupuudet silma ja nahaga. Vältida auru sissehingamist. Silmaloputusvedelik käepärast hoida.
Tulekahju ja plahvatuse vältimise juhendid
Kaitsta põlemise allikate eest – mitte suitsetada. Vältida staatilise elektrilaengu teket. Sädemeid tekitavaid töövahendeid ei tohi kasutada. Kokkupuutes õhuga võivad aurud moodustada plahvatusohtlikke segusid.
7.2 Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused
Tehnilised meetmed ja ladustamistingimused
Hoida tihedalt suletud anumas ja jahedas, piisava ventilatsiooniga kohas. Kaitsta kuumuse ja otsese päikesekiirguse eest.
Laoruumidele ja anumatele esitatavad nõuded
Lahtised anumad tuleb hoolikalt sulgeda, säilitada püsti ja takistada igasugust toote leket. Hoida alati originaalmahutitele vastavates anumates.
piirkond: EE
05.07.2018
Ühise ladustamise juhendid
Mitte koos ladustada: happed; alused
7.3 Erikasutus
Andmed pole kättesaadavad.
8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse
8.1 Kontrolliparameetrid Töökeskkonna piirnormid
true
| Nr | | Aine nimetus | | CAS number | N° CE |
|---|---|---|---|---|---|
| 1 | | etüülatsetaat | | 141-78-6 | 205-500-4 |
| | | Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas | | | |
| | | Etüülatsetaat | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 1100 mg/m³ 300 ml/m³ | | |
| | Väärtus | | 500 mg/m³ 150 ml/m³ | | |
| | | Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas | | | |
| | | Etüületanaat | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 1100 mg/m³ 300 ml/m³ | | |
| | Väärtus | | 500 mg/m³ 150 ml/m³ | | |
| | | 2017/164/EU | | | |
| | | Ethyl acetate | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 1468 mg/m³ 400 ppm | | |
| | Väärtus | | 734 mg/m³ 200 ppm | | |
| 2 | | ATSETOON | | 67-64-1 | 200-662-2 |
| | | Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas | | | |
| | | Atsetoon | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 1200 mg/m³ 500 ml/m³ | | |
| | Väärtus | | 600 mg/m³ 250 ml/m³ | | |
| | | Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas | | | |
| | | 2-Propanoon | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 1200 mg/m³ 500 ml/m³ | | |
| | Väärtus | | 600 mg/m³ 250 ml/m³ | | |
| | | 2000/39/EC | | | |
| | | Acetone | | | |
| | Väärtus | | 1210 mg/m³ 500 ppm | | |
| 3 | | butanoon | | 78-93-3 | 201-159-0 |
| | | Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas | | | |
| | | 2-Butanoon | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 300 mg/m³ 100 ml/m³ | | |
| | Väärtus | | 150 mg/m³ 50 ml/m³ | | |
| | | 2000/39/EC | | | |
| | | Butanone | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 900 mg/m³ 300 ppm | | |
| | Väärtus | | 600 mg/m³ 200 ppm | | |
| 4 | | propaan-2-ool | | 67-63-0 | 200-661-7 |
| | | Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas | | | |
| | | Isopropanool | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 600 mg/m³ 250 ml/m³ | | |
| | Väärtus | | 350 mg/m³ 150 ml/m³ | | |
| | | Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas | | | |
| | | Isopropüülalkohol | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 600 mg/m³ 250 ml/m³ | | |
| | Väärtus | | 350 mg/m³ 150 ml/m³ | | |
| | | Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas | | | |
| | | 2-Propanool | | | |
| | Lühiajaline väärtus | | 600 mg/m³ 250 ml/m³ | | |
| | Väärtus | | 350 mg/m³ 150 ml/m³ | | |
05.07.2018
DNEL, DMEL ja PNEC väärtused
DNEL-väärtused (tööline)
| | Nr | | Aine nimetus | | | | | | CASi / EÜ number |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | Imendumisviis | | mõju kestus | | mõju | | Väärtus |
| 1 | | Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n-heksaane | | | | | | 64742-49-0 926-605-8 | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 773 mg/kg/päev | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 2035 mg/m³ | |
| 2 | | etüülatsetaat | | | | | | 141-78-6 205-500-4 | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 63 mg/kg/päev | |
| | | | sissehingamisel | Lühiajaline (akuutne) | | süsteemne | | 1468 mg/m³ | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | lokaalne | | 734 mg/m³ | |
| | | | sissehingamisel | Lühiajaline (akuutne) | | lokaalne | | 1468 mg/m³ | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 734 mg/m³ | |
| 3 | | ATSETOON | | | | | | 67-64-1 200-662-2 | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 186 mg/kg/päev | |
| | | | sissehingamisel | Lühiajaline (akuutne) | | lokaalne | | 2420 mg/m³ | |
| | | | sissehingamisel | Lühiajaline (akuutne) | | süsteemne | | 1210 mg/m³ | |
| 4 | | butanoon | | | | | | 78-93-3 201-159-0 | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 1161,00 mg/kg/päev | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 600,00 mg/m³ | |
| 5 | | propaan-2-ool | | | | | | 67-63-0 200-661-7 | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 888 mg/kg/päev | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 500 mg/m³ | |
| 6 | | 4-tert-butüülfenoo | | | | | | 98-54-4 202-679-0 | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 0,071 mg/kg/päev | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 0,5 mg/m³ | |
| 7 | | 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH) | | | | | | 119-47-1 204-327-1 | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 0,635 mg/kg/päev | |
| | | | nahakaudne | Lühiajaline (akuutne) | | süsteemne | | 3,175 mg/kg/päev | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | | 4,48 mg/m³ | |
0
piirkond: EE
05.07.2018
piirkond: EE
DNEL-väärtused (tarbija)
| | Nr | | Aine nimetus | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | Imendumisviis | | mõju kestus | | mõju |
| 1 | | Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n-heksaane | | | | | |
| | | | suukaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| 2 | | etüülatsetaat | | | | | |
| | | | suukaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | Lühiajaline (akuutne) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | lokaalne | |
| | | | sissehingamisel | Lühiajaline (akuutne) | | lokaalne | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| 3 | | ATSETOON | | | | | |
| | | | suukaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| 4 | | butanoon | | | | | |
| | | | suukaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| 5 | | propaan-2-ool | | | | | |
| | | | suukaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| 6 | | 4-tert-butüülfenoo | | | | | |
| | | | suukaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| 7 | | 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH) | | | | | |
| | | | suukaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | suukaudne | Lühiajaline (akuutne) | | süsteemne | |
| | | | nahakaudne | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | nahakaudne | Lühiajaline (akuutne) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | pikaajaline (krooniline) | | süsteemne | |
| | | | sissehingamisel | Lühiajaline (akuutne) | | süsteemne | |
piirkond: EE
05.07.2018
PNEC-väärtused
| | Nr | | Aine nimetus | | | CASi / EÜ number |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | keskkonna osa | | Viis | Väärtus |
| 1 | | etüülatsetaat | | | | |
| | | | Vesi | magevesi | | |
| | | | Vesi | merevesi | | |
| | | | Vesi | Aqua intermittent | | |
| | | | Vesi | magevee sete | | |
| | | | Vesi | meresete | | |
| | | | pinnas | - | | |
| | | | heitveepuhastusjaam (STP) | - | | |
| | | | sekundaarne mürgistus | - | | |
| 2 | | ATSETOON | | | | |
| | | | Vesi | magevesi | | |
| | | | Vesi | merevesi | | |
| | | | Vesi | Aqua intermittent | | |
| | | | Vesi | magevee sete | | |
| | | | Vesi | meresete | | |
| | | | pinnas | - | | |
| | | | heitveepuhastusjaam (STP) | - | | |
| 3 | | butanoon | | | | |
| | | | Vesi | magevesi | | |
| | | | Vesi | merevesi | | |
| | | | Vesi | Aqua intermittent | | |
| | | | Vesi | magevee sete | | |
| | | | Vesi | meresete | | |
| | | | pinnas | - | | |
| | | | heitveepuhastusjaam (STP) | - | | |
| | | | sekundaarne mürgistus | - | | |
| 4 | | propaan-2-ool | | | | |
| | | | Vesi | magevesi | | |
| | | | Vesi | merevesi | | |
| | | | Vesi | magevee sete | | |
| | | | Vesi | meresete | | |
| | | | Vesi | Aqua intermittent | | |
| | | | pinnas | - | | |
| | | | heitveepuhastusjaam (STP) | - | | |
| | | | sekundaarne mürgistus | - | | |
| 5 | | 4-tert-butüülfenoo | | | | |
| | | | Vesi | magevesi | | |
| | | | Vesi | merevesi | | |
| | | | Vesi | Aqua intermittent | | |
| | | | Vesi | magevee sete | | |
| | | | Vesi | meresete | | |
| | | | pinnas | - | | |
| | | | heitveepuhastusjaam (STP) | - | | |
0
8.2 Kokkupuute ohjamine
Asjakohane tehniline kontroll
Tagada ruumide hea õhuvahetus või töökoha täielik puhastamine.
piirkond: EE
05.07.2018
Isiklik kaitsevarustus
Hingamisteede kaitsmine
Kui ohtlike ainete sisalduse piirväärtused töökohal ületatakse, tuleb kasutada sobivat isoleerivat hingamisaparaati. Juhul kui ei ole teada aine kõrgeima lubatud kontsentratsiooni piirväärtused töökohal, tuleb aerosoolide ja udu tekkel tagada küllaldased abinõud hingamiselundite kaitseks.
Hingamiselundite kaitsefilter
A
Silmade / näokaitsmine
Hästi liibuvad kaitseprillid (DIN EN 166).
Käte kaitsmine
Aine nahaga kokkupuute korral pakuvad kindad, mis on testitud näiteks EN 374 järgi, küllaldast kaitset. Kaitsekinnast tuleks kindlasti kontrollida tööspetsiifilise sobivuse (nt mehaaniline vastupidavus, toote kokkusobivus, antistaatilisus) suhtes. Järgida kinda tootja juhiseid ja teavet kinnaste kasutamise, hoiustamise, hooldamise ja väljavahetamise kohta. Kahjustamise või esimeste kulumisjälgede ilmnemisel tuleks kaitsekindad kohe uute vastu välja vahetada. Korraldada tööprotsessid selliselt, et kindaid ei oleks vaja pidevalt kanda. Lühiajalise kontakti puhul / pritsekaitse:
Sobiv materjal polükloropreen
Materjali paksus
0,75
mm
Penetratsiooni kiirus
30
- 120
min
Muu leegiaeglustiga ja antistaatiliselt töödeldud kaitseriietus
Kokkupuudete ohjamine keskkonnas
Andmed pole kättesaadavad.
9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused
9.1 Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta
Vorm/Värvus
vedel
270
Lõhn
iseloomulik
30
lõhnalävi
Andmed ei ole kättesaadavad
pH
Andmed ei ole kättesaadavad
Keemispunkt / keemisvahemik
Väärtus
55
*C
Sulamispunkt / sulamisvahemik
Andmed ei ole kättesaadavad
Lagunemispunkt / lagunemisvahemik
Andmed ei ole kättesaadavad
Leekpunkt
Väärtus
-15
*C
Meetod
closed cup (kinnise tiigli )
| | Leekpunkt | | | |
|---|---|---|---|---|
| | Väärtus | | -15 | °C |
| Meetod | | closed cup (kinnise tiigli ) | | |
55
-15
05.07.2018
0,85
Isesüttimistemperatuur
Andmed ei ole kättesaadavad
Oksüdeerivad omadused
Andmed ei ole kättesaadavad
Plahvatusohtlikkus
Andmed ei ole kättesaadavad
Süttivus (tahke, gaasiline)
Andmed ei ole kättesaadavad
Alumine süttivus- või plahvatuspiir
Andmed ei ole kättesaadavad
Ülemine süttivus- või plahvatuspiir
Andmed ei ole kättesaadavad
Aururõhk
Andmed ei ole kättesaadavad
Auru tihedus
Andmed ei ole kättesaadavad
Aurustumiskiirus
Andmed ei ole kättesaadavad
Suhteline tihedus
Väärtus
Tihedus
Andmed ei ole kättesaadavad
Lahustuvus vees
Märkus
Lahustuvus(ed)
Andmed ei ole kättesaadavad
| | Jaotustegur (n-oktanool/-vesi) | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | CAS number | | N° CE | |
| | 1 | etüülatsetaat | 141-78-6 | | 205-500-4 | |
| | log Pow | | | 6,8 | | |
| | Etalontemperatuur | | | 25 | | °C |
| Allikas | | | | | | |
| | 2 | butanoon | 78-93-3 | | 201-159-0 | |
| | log Pow | | | 0,3 | | |
| | Etalontemperatuur | | | 40 | | °C |
| Meetod Allikas | | | | | | |
| | 3 | propaan-2-ool | 67-63-0 | | 200-661-7 | |
| | log Pow | | | 0,05 | | |
| | Etalontemperatuur | | | 25 | | °C |
| Allikas | | | | | | |
| | 4 | 4-tert-butüülfenoo | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| | log Pow | | | 3 | | |
| | Etalontemperatuur | | | 23 | | °C |
| Meetod Allikas | | | | | | |
| | 5 | 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH) | 119-47-1 | | 204-327-1 | |
| | log Pow | | | 6,25 | | |
| | Etalontemperatuur | | | 20 | | °C |
| Meetod Allikas | | | | | | |
| | Viskoossus | | | | |
|---|---|---|---|---|---|
| | Väärtus | | > | 1000 | mm²/s |
| | Etalontemperatuur | | | 40 | °C |
| Viis | | kinemaatiline | | | |
20
3
mittesegunev piirkond:
EE
0,85
6,8
05.07.2018
9.2 Muu teave
Muu info
Andmed pole kättesaadavad.
10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime
10.1 Reaktsioonivõime
Andmed pole kättesaadavad.
10.2 Keemiline stabiilsus
Soovitatud käitlemise ja hoiustamise eeskirjade järgimisel stabiilne (vt lõik 7).
10.3
Ohtlike reaktsioonide võimalikkus
(Igasugune) oht tervisele on välistatud juhul kui järgitakse kasutusjuhendit.
10.4 Tingimused, mida tuleb vältida
Kuumus, lahtine tuli ja teised süüteallikad.
10.5 Kokkusobimatud materjalid
tugevad happed; tugevad alused
10.6
Ohtlikud lagusaadused
Puuduvad nõuetekohasel kasutamisel
11. JAGU: Teave toksilisuse kohta
11.1 Teave toksikoloogiliste mõjude kohta
3
5600
| | Akuutne oraalne toksilisus | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | | CAS number | | N° CE | |
| | 1 | etüülatsetaat | | 141-78-6 | | 205-500-4 | |
| LD50 | LD50 | | > | | 5600 | | mg/kg kehamassi |
| | | | | | | | kohta |
| Liik (species) Allikas | | | Rott ECHA | | | | |
| | 2 | ATSETOON | | 67-64-1 | | 200-662-2 | |
| LD50 | LD50 | | | | 5800 | | mg/kg kehamassi |
| | | | | | | | kohta |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Rott OECD 401 ECHA | | | | |
| | 3 | butanoon | | 78-93-3 | | 201-159-0 | |
| LD50 | LD50 | | | | 3460 | | mg/kg kehamassi |
| | | | | | | | kohta |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Rott OECD 423 ECHA | | | | |
| | 4 | propaan-2-ool | | 67-63-0 | | 200-661-7 | |
| LD50 | LD50 | | | | 5840 | | mg/kg kehamassi |
| | | | | | | | kohta |
| Liik (species) Meetod Allikas Hindamine/klassifitseerimine | | | Rott OECD 401 ECHA Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud. | | | | |
| | 5 | 4-tert-butüülfenoo | | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| LD50 | LD50 | | > | | 2000 | | mg/kg kehamassi |
| | | | | | | | kohta |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Rott OECD 401 ECHA | | | | |
| | 6 | 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH) | | 119-47-1 | | 204-327-1 | |
| LD50 | LD50 | | > | | 5000 | | mg/kg kehamassi |
| | | | | | | | kohta |
| Liik (species) Allikas | | | Rott ECHA | | | | |
piirkond: EE
piirkond: EE
05.07.2018
Akuutne dermatoloogiline toksilisus
Nr Aine nimetus
CAS number
N° CE
1 etüülatsetaat
141-78-6
205-500-4
LD50
>
20000
mg/kg kehamassi
kohta
Liik (species)
küülik
Allikas
ECHA
2 ATSETOON
67-64-1
200-662-2
LD50
>
15800
mg/kg kehamassi
kohta
Liik (species)
küülik
Allikas
ECHA
3 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH)
119-47-1
204-327-1
LD50
>
10000
mg/kg kehamassi
kohta
Liik (species)
küülik
Allikas
ECHA
3
Lk.6866
Akuutne inhalatsiooniline toksilisus
Nr Aine nimetus
CAS number
N° CE
1 Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n-
heksaane
64742-49-0
926-605-8
LC50
>
25,2
mg/l
Toimeaeg
4
Tund
Agregaatolek
aur
Liik (species)
Rott
Allikas
ECHA
2 ATSETOON
67-64-1
200-662-2
LC50
76
mg/l
Toimeaeg
4
Tund
Agregaatolek
aur
Liik (species)
Rott
Allikas
ECHA
3 propaan-2-ool
67-63-0
200-661-7
LC50
>
10000
ppmV
Toimeaeg
6
Tund
Agregaatolek
gaas
Liik (species)
Rott
Meetod
OECD 403
Allikas
ECHA
Hindamine/klassifitseerimine
Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
Lk.8903
piirkond: EE
05.07.2018
| | Nahka söövitav/ärritav | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | | CAS number | | | N° CE | |
| 1 | 1 | Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n- | 64742-49-0 | 64742-49-0 | | 926-605-8 | 926-605-8 | |
| | | heksaane | | | | | | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | | | |
| | 2 | etüülatsetaat | | 141-78-6 | | | 205-500-4 | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang Hindamine/klassifitseerimine | | | | | | | | |
| | 3 | butanoon | | 78-93-3 | | | 201-159-0 | |
| | Toimeaeg | | | | 4 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | | | |
| | 4 | propaan-2-ool | | 67-63-0 | | | 200-661-7 | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang Hindamine/klassifitseerimine | | | | | | | | |
| | 5 | 4-tert-butüülfenoo | | 98-54-4 | | | 202-679-0 | |
| | Toimeaeg | | | | 4 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | | | |
| | 6 | 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH) | | 119-47-1 | | | 204-327-1 | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | | | |
Lk.8974
4
piirkond:
05.07.2018
| | Rasket silmade kahjustust/ärritust põhjustav | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | CAS number | | N° CE | |
| | 1 | etüülatsetaat | 141-78-6 | | 205-500-4 | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | |
| | 2 | butanoon | 78-93-3 | | 201-159-0 | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | |
| | 3 | propaan-2-ool | 67-63-0 | | 200-661-7 | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang Hindamine/klassifitseerimine | | | | | | |
| | 4 | 4-tert-butüülfenoo | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| | Toimeaeg | | | 21 | | Päev(ad) |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | |
| | 5 | 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH) | 119-47-1 | | 204-327-1 | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | |
Lk.8975
21
| | Nr | Aine nimetus | | CAS number | | N° CE | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | 1 | etüülatsetaat | | 141-78-6 | | 205-500-4 | |
| | Imendumisviis | | Nahk | | | | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | | |
| | 2 | butanoon | | 78-93-3 | | 201-159-0 | |
| | Imendumisviis | | Nahk | | | | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang | | | | | | | |
| | 3 | propaan-2-ool | | 67-63-0 | | 200-661-7 | |
| | Imendumisviis | | Nahk | | | | |
| Liik (species) Meetod Allikas Hinnang Hindamine/klassifitseerimine | | | | | | | |
| | 4 | 4-tert-butüülfenoo | | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| | Imendumisviis | | Nahk | | | | |
| | Toimeaeg | | | | 72 | | Tund |
Lk.3647
Lk.8983
EE
piirkond:
05.07.2018
Mutageensus sugurakkudele
Nr Aine nimetus
CAS number
N° CE
1 Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n-
heksaane
64742-49-0
926-605-8
Imendumisviis sissehingamisel
Hindamisviis
Chromosome aberration test
Liik (species)
Rott
Meetod
OECD 475
Allikas
ECHA
2 butanoon
78-93-3
201-159-0
Allikas
ECHA
Hindamine/klassifitseerimine
Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
3 propaan-2-ool
67-63-0
200-661-7
Allikas
ECHA
Hindamine/klassifitseerimine
Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
Toksiline reproduktsioonivõimele
Nr Aine nimetus
CAS number
N° CE
1 Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n-
heksaane
64742-49-0
926-605-8
Imendumisviis sissehingamisel
NOAEC
9000
ppm
Hindamisviis
Kahe generatsiooni uuring
Liik (species)
Rott
Meetod
OECD 416
Allikas
ECHA
2 4-tert-butüülfenoo
98-54-4
202-679-0
Hindamisviis
Kahe generatsiooni uuring
Liik (species)
Rott
Meetod
OECD 416
Allikas
ECHA
Hindamine/klassifitseerimine
Kättesaadavate andmete põhjal ei ole klassifitseerimiskriteeriumid täidetud.
3 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH)
119-47-1
204-327-1
Imendumisviis suukaudne
NOAEL
50
mg/kg
Liik (species)
Rott (isane)
Meetod
OECD 421
Allikas
ECHA
Lk.9006
Kantserogeensus
Nr Aine nimetus
CAS number
N° CE
1 Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n-
heksaane
64742-49-0
926-605-8
Imendumisviis sissehingamisel
NOAEC
3000
ppm
Liik (species)
Rott
Meetod
OECD 451
Allikas
ECHA
Lk.9006
EE
Lk.3661
piirkond: EE
05.07.2018
Lk.16155
12. JAGU: ÖKOLOOGILINE TEAVE
12.1 Toksilisus
| | Mürgisus kaladele (äge) | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | | | | CAS number | | | N° CE | |
| 1 | 1 | Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n- | | | 64742-49-0 | 64742-49-0 | | 926-605-8 | 926-605-8 | |
| | | heksaane | | | | | | | | |
| | LL50 | | | | | | 11,4 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 96 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Oncorhynchus mykiss OECD 203 ECHA | | | | | | | |
| | 2 | etüülatsetaat | | | | 141-78-6 | | | 205-500-4 | |
| | LC50 | | | | | | 230 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 96 | | | Tund |
| Liik (species) Allikas | | | Pimephales promelas ECHA | | | | | | | |
| | 3 | ATSETOON | | | | 67-64-1 | | | 200-662-2 | |
| | LC50 | | | | | | 5540 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 96 | | | Tund |
| Liik (species) Allikas | | | Oncorhynchus mykiss ECHA | | | | | | | |
| | 4 | butanoon | | | | 78-93-3 | | | 201-159-0 | |
| | LC50 | | | | | | 2993 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 96 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Pimephales promelas OECD 203 ECHA | | | | | | | |
| | 5 | propaan-2-ool | | | | 67-63-0 | | | 200-661-7 | |
| | LC50 | | | | | | 9640 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 96 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Pimephales promelas OECD 203 ECHA | | | | | | | |
| | 6 | 4-tert-butüülfenoo | | | | 98-54-4 | | | 202-679-0 | |
| | LC50 | | | > | | | 1 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 96 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Oncorhynchus mykiss OECD 203 ECHA | | | | | | | |
piirkond: EE
05.07.2018
| | Mürgisus kaladele (krooniline) | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | CAS number | | N° CE | |
| | 1 | 4-tert-butüülfenoo | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| | NOEC | | | 0,01 | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | 128 | | Päev(ad) |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | | | | |
NOEC
| | Mürgisus vee selgrootutele (äge) | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | | | CAS number | | N° CE | |
| 1 | 1 | Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n- | | 64742-49-0 | 64742-49-0 | | 926-605-8 | |
| | | heksaane | | | | | | |
| | EL50 | | | | | 3 | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | 48 | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | | | | | | |
| | 2 | etüülatsetaat | | | 141-78-6 | | 205-500-4 | |
| | EC50 | | | | | 1350 | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | 48 | | Tund |
| Liik (species) Allikas | | | | | | | | |
| | 3 | ATSETOON | | | 67-64-1 | | 200-662-2 | |
| | EC50 | | | | | 8800 | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | 48 | | Tund |
| Liik (species) Allikas | | | | | | | | |
| | 4 | butanoon | | | 78-93-3 | | 201-159-0 | |
| | EC50 | | | | | 308 | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | 48 | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | | | | | | |
| | 5 | 4-tert-butüülfenoo | | | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| | EC50 | | u | | | 4,8 | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | 48 | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | | | | | | |
Lk.11032
| | Mürgisus vee selgrootutele (krooniline) | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | CAS number | | N° CE | |
| | 1 | 4-tert-butüülfenoo | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| | NOEC | | | 0,73 | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | 21 | | Päev(ad) |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | | | | |
NOEC
piirkond: EE
05.07.2018
| | Nr | Aine nimetus | | | | CAS number | | | N° CE | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | 1 | Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n- | | | 64742-49-0 | 64742-49-0 | | 926-605-8 | 926-605-8 | |
| | | heksaane | | | | | | | | |
| | EL50 | | | | | | 1030 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 72 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Raphidocelis subcapitata OECD 201 ECHA | | | | | | | |
| | 2 | butanoon | | | | 78-93-3 | | | 201-159-0 | |
| | EC50 | | | | | | 2029 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 96 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Pseudokirchneriella subcapitata OECD 201 ECHA | | | | | | | |
| | 3 | 4-tert-butüülfenoo | | | | 98-54-4 | | | 202-679-0 | |
| | EC50 | | | u | | | 14 | | | mg/l |
| | Toimeaeg | | | | | | 72 | | | Tund |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | Pseudokirchneriella subcapitata OECD 201 ECHA | | | | | | | |
Lk.11032
Mürgisus vetikatele (krooniline)
Andmed ei ole kättesaadavad
| Toksiline mõju bakteritele | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Nr | Aine nimetus | | CAS number | | N° CE | |
| 1 | 4-tert-butüülfenoo | | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| EC50 | | > | | 10 | | mg/l |
| Toimeaeg | | | | 3 | | h |
U_900
piirkond: EE
05.07.2018
12.2 Püsivus ja lagunduvus
| | Bioloogiline lagunemispotentsiaal | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | | | | | CAS number | | | | N° CE | |
| 1 | 1 | Süsivesikud, C6-C7, isoalkaanid, tsüklilised, <5% n- | | | | 64742-49-0 | 64742-49-0 | | | 926-605-8 | 926-605-8 | |
| | | heksaane | | | | | | | | | | |
| | Viis | | | Aeroobne biolagunevus | | | | | | | | |
| | Väärtus | | | | | | | | 98 | | | % |
| | Kestus | | | | | | | | 28 | | | Päev(ad) |
| Meetod Allikas Hinnang | | | OECD 301 F ECHA kergesti lagunev | | | | | | | | | |
| | 2 | etüülatsetaat | | | | | 141-78-6 | | | | 205-500-4 | |
| Allikas Hinnang | | | ECHA kergesti biolagunev | | | | | | | | | |
| | 3 | ATSETOON | | | | | 67-64-1 | | | | 200-662-2 | |
| | Viis | | | Aeroobne biolagunevus | | | | | | | | |
| | Väärtus | | | | | | | | 90,9 | | | % |
| | Kestus | | | | | | | | 28 | | | Päev(ad) |
| Meetod Allikas Hinnang | | | OECD 301 B ECHA kergesti biolagunev | | | | | | | | | |
| | 4 | butanoon | | | | | 78-93-3 | | | | 201-159-0 | |
| | Viis | | | Aeroobne biolagunevus | | | | | | | | |
| | Väärtus | | | | | | | | 98 | | | % |
| | Kestus | | | | | | | | 28 | | | Päev(ad) |
| Meetod Allikas Hinnang | | | OECD 301 D ECHA kergesti biolagunev | | | | | | | | | |
| | 5 | propaan-2-ool | | | | | 67-63-0 | | | | 200-661-7 | |
| | Viis | | | BOD/COD | | | | | | | | |
| | Väärtus | | | | | | | | 53 | | | % |
| | Kestus | | | | | | | | 5 | | | Päev(ad) |
| Allikas Hinnang | | | ECHA kergesti biolagunev | | | | | | | | | |
| | 6 | 4-tert-butüülfenoo | | | | | 98-54-4 | | | | 202-679-0 | |
| | Viis | | | Aeroobne biolagunevus | | | | | | | | |
| | Väärtus | | | | 42 | | | - | 60 | | | % |
| | Kestus | | | | | | | | 28 | | | Päev(ad) |
| Meetod Allikas Hinnang | | | OECD 301 F ECHA Ei kergesti biolagunev | | | | | | | | | |
12.3 Bioakumulatsioon
| | Nr | Aine nimetus | | CAS number | | | N° CE |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | 1 | 4-tert-butüülfenoo | | 98-54-4 | | | 202-679-0 |
| | BCF | | 20 | | - | 48 | |
| Liik (species) Meetod Allikas | | | | | | | |
20
piirkond: EE
05.07.2018
| | Jaotustegur (n-oktanool/-vesi) | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | Nr | Aine nimetus | | CAS number | | N° CE | |
| | 1 | etüülatsetaat | | 141-78-6 | | 205-500-4 | |
| | log Pow | | | | 6,8 | | |
| | Etalontemperatuur | | | | 25 | | °C |
| Allikas | | | ECHA | | | | |
| | 2 | butanoon | | 78-93-3 | | 201-159-0 | |
| | log Pow | | | | 0,3 | | |
| | Etalontemperatuur | | | | 40 | | °C |
| Meetod Allikas | | | OECD 117 ECHA | | | | |
| | 3 | propaan-2-ool | | 67-63-0 | | 200-661-7 | |
| | log Pow | | | | 0,05 | | |
| | Etalontemperatuur | | | | 25 | | °C |
| Allikas | | | ECHA | | | | |
| | 4 | 4-tert-butüülfenoo | | 98-54-4 | | 202-679-0 | |
| | log Pow | | | | 3 | | |
| | Etalontemperatuur | | | | 23 | | °C |
| Meetod Allikas | | | OECD 117 ECHA | | | | |
| | 5 | 6,6'-DI-TERT-2,2'-METHYLENEDI-P-KRESOL (BPH) | | 119-47-1 | | 204-327-1 | |
| | log Pow | | | | 6,25 | | |
| | Etalontemperatuur | | | | 20 | | °C |
12.4 Liikuvus pinnases
Andmed pole kättesaadavad.
12.5 Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine
Lk.2045
| | Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine | |
|---|---|---|
| PBT hinnang vPvB hinnang | | Toote koostisosad ei vasta PBT kriteeriumidele. Toote koostisosad ei vasta vPvB kriteeriumidele. |
Lk.2046
12.6 Muud kahjulikud mõjud
Andmed pole kättesaadavad.
12.7 Muu teave
Muu info
Mitte lasta toodet veekogudesse või kanalisatsiooni, mitte ladestada lahtistes prügilates.
U_9000
13. JAGU: Jäätmekäitlus
13.1 Jäätmetöötlusmeetodid
Toode
Viige läbi jäätmekoodi määramine Euroopa jäätmekataloogi (AAV) järgi ja pärast kokkulepet jäätmekäitlemisega tegeleva regionaalse ettevõttega.
Pakend
Pakendeid tuleb tühjendada täielikult ja transportida korrapärasele likvideerimisele kooskõlas seaduslike eeskirjadega. Mittetäielikult tühjendatud pakendid tuleb likvideerida koostöös regionaalse ettevõttega, kelle ülesandeks on jäätmete äravedu ja likvi
14. JAGU: Veonõuded
14.1 Transport ADR/RID/ADN
Klass
3
Klassifitseerimiskood F1
Pakendirühm
II
Ohu number (Kemleri number ) 33
ÜRO number (UN number)
UN1133
Kauba märgistus ADHESIVES
Erieeskiri 640 640D
Tunneli piirangu kood
D/E
Ohumärgise 3
Märgi keskkonnaohtlik
Märgistus Kala ja Puu
6,8
piirkond: EE
05.07.2018
14.2 Transport IMDG
Klass Pakendirühm ÜRO number (UN number) ÜRO veose tunnusnimetus ohu tekitaja EmS Ohumärgise Märgi Meresaasteaine
3
II
UN1133
ADHESIVES
Hydrocarbons, C6-C7, isoalkanes, cyclics, <5% n-hexane
F-E, S-D
3
Märgistus Kala ja Puu
14.3 Transport ICAO-TI / IATA
Klass Pakendirühm ÜRO number (UN number) ÜRO veose tunnusnimetus Ohumärgise
3
II
UN1133
Adhesives
3
14.4 Muu teave
Andmed pole kättesaadavad.
14.5 Keskkonnaohud
Andmed keskkonnaohtude kohta, vajaduse korral, vt 14.1 - 14.3.
14.6 Eriettevaatusabinõud kasutajatele
Andmed pole kättesaadavad.
14.7 Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOLi II lisaga ja IBC koodeksiga
Mitteasjakohane
15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid
15.1 Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid EL määrused
Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) XIV LISA ( AUTORISEERINGUT VAJAVATE AINETE LOETELU)
Olemasoleva teabe ja/või eeltarnijate teabe kohaselt ei sisalda toode ühtegi ainet, mis kuulub vastavalt REACH-määruse (EÜ) 1907/2006 XIV lisale autoriseeringut vajavate ainete hulka.
REACH autoriseerimisele kuuluvate väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelu
Olemasoleva teabe ja/või eeltarnijate teabe kohaselt ei sisalda valmistis ühtegi ainet, mis kuulub vastavalt REACH-määruse (EÜ) 1907/2006 artiklite 57 ja 59 kohaselt XIV lisasse (Autoriseeringut vajavate ainete loetelu) kantavate ainete hulka.
määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) XVII LISA: TEATUD OHTLIKE AINETE, VALMISTISTE JA TOODETE TOOTMISE, TURULE VIIMISE JA KASUTAMISE PIIRANGUD
Tootele kehtib REACH-määruse (EÜ) 1907/2006 XVII lisa.
Nr 3, 40
ΟΔΗΓΊΑ 2012/18/EE για την αντιμετώπιση των κινδύνων μεγάλων ατυχημάτων σχετιζόμενων με επικίνδυνες ουσίες
Toode kuulub I lisa 1. osa alla, ohukategooria:
E2, P5b
Juhul kui aine/toote omadused annavad põhjust selle erinevaks klassifitseerimiseks direktiivi 2012/18/EL alusel, kehtib madalaimast piirkogusest tulenev klassifikatsioon vastavalt I lisa 1. ja 2. osale.
15.2 Kemikaaliohutuse hindamine
Andmed pole kättesaadavad.
16. JAGU: MUU TEAVE
Edasine informatsioon
Ohutuskaardi vastutav koostaja: UMCO GmbH - D-21107 Hamburg, Georg-Wilhelm-Strasse 187, tel: +49(40)555 546 300, faks: +49(40)555 546 357, e-mail: [email protected].
Andmed tuginevad meie teadmiste tänasele tasemele, nad ei anna garantiid toote omaduste kohta ega too kaasa mingeid õiguslikke kohustusi.
Ohutuskaardi koostamisel kasutatud põhiandmete allikad:
Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), 1272/2008 (CLP) praegu kehtivas sõnastuses.
Direktiiv 2000/39/EC, 2006/15/EC, 2009/161/EC
Vastava riigi õhukeskkonna piirväärtuste loetelu praegu kehtivas sõnastuses.
Liikluseeskirjad ADR, RID, IMDG, IATA järgi praegu kehtivas sõnastuses.
Andmete allikas, mida kasutati füüsikaliste, toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste andmete määramiseks, on toodud täpsemalt üksikutes peatükkides.
piirkond: EE
05.07.2018
Jagude 2 ja 3 H-lausete ning täiendava ohuteabe täistekst (kui see ei ole nendes jagudes juba esitatud).
H304
Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav.
H315
Põhjustab nahaärritust.
H317
Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni.
H318
Põhjustab raskeid silmakahjustusi.
H361f
Arvatavasti kahjustab viljakust.
H410
Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.
Muudatused / täiendused:
teksti muudatused on lehe äärel ära märgitud.
Dokumendi autoriõigused on kaitstud. Muudatused ja paljundamine on lubatud ainult UMCO GmbH selgesõnalisel nõusolekul.
Prod-ID
636618.
|
<urn:uuid:c511d7d1-fd1a-478b-a9a2-8779e4caccea>
|
CC-MAIN-2024-22
|
https://vvs.ee/wp-content/uploads/2019/09/12168568.pdf
|
2024-05-22T02:56:42+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-22/subset=warc/part-00120-4dd72944-e9c0-41a1-9026-dfd2d0615bf2.c000.gz.parquet
| 520,130,624
| 21,936
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999881
|
ekk_Latn
| 0.999946
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1943,
2943,
7095,
10369,
12856,
15323,
17750,
19696,
21594,
23429,
25652,
26791,
28001,
29622,
31434,
33300,
35233,
36614,
39079,
41562,
44483,
45121
] | 0
|
[
0.9921875,
0.00592041015625,
0.0000762939453125,
0.00011157989501953125,
0.000042438507080078125,
0.0000057220458984375
] |
SISUKORD
MAJA, AED, INTERJÖÖR
Tartu Supilinna kodu … 13
Fr. R. Kreutzwaldi Võru kodu … 28
Alevite pärleid: Suure-Jaani …49
K. Pätsi Kloostrimetsa aed …81
INIMESED JA ASJAD
Meister tööriistamuuseumiga: Tõnu Parmakson …23
T. Õnnepalu mõtisklus … 41
1000 aastat eesti keelt ... 42
Maa salakeel … 45
Eesti Kunstimuuseumi 100 aastat kogusid … 57
Stiiliaabits: toolid … 61
Disainiklassika: Tarbeklaas … 66
Vanad kokaraamatud kui köögikeele varamu … 75
Majaomaniku päevik … 107
Üks asi ja lugu: Ivo Felt … 114
PÄ E VA K A J A L I S T
Toimetuselt … 3
Kodus ja võõrsil … 6
9
Reisisoovitus …
Militaarpärand saab täiendust … 54
NÕUANDEID JA INSPIR AT S I O O N I
Graafika säilitamine … 90 Akende ajalugu … 95 Aknad korda: puiduparandused … 101 Ekspert vastab … 112
|
<urn:uuid:7033b493-55a6-41d7-8ba8-87310ec7f1ac>
|
CC-MAIN-2025-05
|
https://www.ajakiripooning.ee/wp-content/uploads/14_Pooning-sisu_kevad_2019.pdf
|
2025-01-21T15:35:16+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2025-05/subset=warc/part-00141-88b30a59-3c73-48ba-a167-077611bfd245.c000.gz.parquet
| 648,662,347
| 359
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.995521
|
ekk_Latn
| 0.995443
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
518,
776
] | 0
|
[
0.81640625,
0.166015625,
0.0157470703125,
0.0014190673828125,
0.00007152557373046875,
0.00005936622619628906
] |
SSiihhkkeerr
sügis 2019
SSiihhkkeerr
Peatoimetajad:
Reti Grete Tauts Kerttu Kuku
Keeletoimetus:
Salome Lole Dominguez Ortiz Reti Grete Tauts
Fotograaf:
Sandra Tammur
Toimetus:
AnetteMai PirkBirk Lisanne Pappel Kerttu Kuku Reti Grete Tauts Linda Maria Saar Daniel Petuhhov Elise Marie Olesk Salome Lole Dominguez Ortiz Karl Jõgi
Logo:
MiaKaro Ints
Küljendus:
Lotta Vaher
Juhendaja:
Sandra Oksaar
Kontakt: ssiihhkkeerrjjppgg@@ggm maaiill..ccoom m
Hea poskalane!
Loodan, et esimene õppeperiood, eriti kümnendikel, möödus meeldivalt ning arvestuste tulemustega võib enam vähem rahule jääda (ka järelarvestus on arvestus!). Hoiad käes selle õppeaasta esimest Sihkrit. Toimetuse ridades on toimunud omajagu muudatusi, kuid põnevad ja asjalikud lood on endiselt garanteeritud! Anname endast igal juhul parima ning kvaliteeti me alla ei lase.
Ilusad sügisilmad vahelduvad vaikselt sombuste ja hallide vastu ning väsimus ja stress on kerge tulema. Vaheaja puhkusemeeleolu lahustub iga järgneva päevaga ning koolitempo tõenäoliselt tuure niipea maha ei võta. Aegajalt võib väsimus võtta liigselt võimust ning motivatsiooni tagasi saamine saab olema korralik katsumus (kehtib nii õpilaste kui ka õpetajate puhul: viimased on ka paraku kõigest inimesed). Et sära silmadest ei kustuks ja tegutsemistahe päris ära ei kaoks, võtke kindlasti, hea koolipere, ka kõige töisemal ajal aega iseendale. Olgu selleks üks sume õhtupoolik sõprade seltsis, Netflixi komöödiasarjade maraton nädalavahetusel, paaritunnine kvaliteetaeg raamatuga või hoopis üks Shane Dawsoni video kirjandikirjutamise vahelduseks.
Loodetavasti aitab keset koolipäeva tuju tõsta ka see leht, mida Sa hetkel käes hoiad. Selles numbris heidame tagasivaatava pilgu rebaste ristimise võludele ja valudele. 11. ja 12. klasside õpilaste rõõmuks saavad sõna sel aastal uutele eluradadele suundunud Poskast lahkunud õpetajad. Uurime, millega nad tänasel päeval tegelevad ning kuidas praegused väljakutsed erinevad Poska omadest. Ka heade nõuannete jagamisega poskalastele pole nad kitsid. Vaatame ka, millega tegelevad väsimatud Elleri õpilased, tutvume lähemalt meie uue õpilasesinduse presidendiga, tunnustame oma tublisid õpetajaid ning anname nõu õpistressiga võitlemiseks. Kui Sind painab identiteedikriis sotsiaalmeediamaastikul, aitab vastuse leida väike quiz.
Põnevat lugemist! Kerttu Kuku
P Poosskkaa ssäärraavvaadd ttäähheedd
Kas Sina teadsid, et Poskas on parimad õpetajad? Vastasid jah? Ei? Loe, milliseid aasta õpetaja tiitleid pälvisid meie kooli õpetajad.
Aasta gümnaasiumiõpetaja üleriigiline laureaat õpetaja Lauri Mällo Meie kooli bioloogiaõpetaja Lauri Mällo pälvis oktoobris nii üleriigilise kui ka Tartu linna aasta gümnaasiumi õpetaja tiitli. Õpetaja Lauri Mällo on tuntud aktiivselt kooliellu panustamise poolest. Kas olete tähele pannud, et meie koolimaja seinu on ehtinud tema valmistatud maalid? Tema tundides on esikohal praktilised tööd, mis on õpilaste jaoks alati huvitavad. Ta on õpetaja, kes teeb oma tööd kirega.
LLiissaannnnee P Paappppeell,, 1100..cc
Tartu aasta klassijuhataja laureaat õpetaja Mari Roostik Õpetaja Mari Roostik oli eelmisel õppeaastal 12.c klassi klassijuhataja. Klass on tuntud tegevusest Instagramis Roostikurebaste kasutaja all. Praegu on ta 12.h klassi klassijuhataja. Üks tema õpilastest on teda iseloomustanud järgmiselt: „Ülitöökas, nõudlik ja karm, aga samas armas. Suudab asjad nii selgeks teha, et need püsivad elu lõpuni meeles."
paljud oma õpilased saksa keelt armastama. Oma pika karjääri ja võimega panna õpilasi oma ainest innustuma on ta eeskuju ja inspiratsioon paljudele.
Tartu linna õpetaja elutöö auhinna laureaat üldhariduskooli õpetaja kategoorias õpetaja Taimi Oidjärv Meie kooli saksa keele õpetaja Taimi Oidjärv on pannud
Täname ja tunnustame ka ilusa õpetajate päeva eest õpetaja Katrin Valdret ja õpetaja Anneli Sigust!
Elagu Poska õpetajad!
Kasutatud materjalid: https://tartu.postimees.ee/679 6899/tartulinntunnustab tublisidopetajaid https://www.hm.ee/et/aasta opetajagalanominendid2019
2255..––2277..0099 aabbiittuurriieennttiiddee lleem mm miikkaaeegg!!
A AnneetttteeM Maaii P PiirrkkB Biirrkk,, 1122..dd
Rebaste ristimine algas 25. septembril kogunemisega Poska platsil. Teipisime kümnendikest klassikaaslased kahekaupa teineteise külge ja hakkasime läbi linna kõndima Kassitoomele. Tahtsime, et võimalikult palju inimesi näeks, kuidas päris poskalaseks saadakse. Kui olukord läks liiga lärmakaks, tegime "Pommirünnaku", mis meeleolu veidi rahustas. Raekojaplatsil laulsime rebaselaulu, et värsked koolijütsid ikka teaksid, kes nad on ja milleks nad valmis peavad olema.
erinevate mängudega, mis loodetavasti meeldisid kõigile. Järgmiseks hommikuks kutsusid paljud jumalad, sealhulgas ka mina, oma rebased juba varem kooli ja "kaunistasid" nad ära. Sildid kaelas ja Rtäht otsaees, alustasid kümnendikud oma teist ristimise koolipäeva. Pikal vahetunnil leidis aset patsipunumine ja traditsiooniline trepijooks.
"Olen repsukustikas, mul on oma jumal ka. Olen tubli, kuulan sõna, üldse ei haugu mina..."
Kassitoomele jõudes pidid rebased võtma suhu "gurmee"kala kaneeliga ja sellega kõhuli mäest alla roomama. Kümnendad klassid olid ära jaotatud nende eest vastutajate vahel, kes pidid hoolt kandma selle eest, et neile määratud klassidest kõik üritustest osa võtvad, rebased oleks korralikult üle loetud ja tegevus oleks sujuv. Õhtupoolik oli sisustatud
44
Õues aga toimus sel ajal rebaste video filmimine (aitäh Ketsile ja Freddyle!). Ülejäänud päeva tegelesid kõik jumalad oma "hoolealustega" või aitasid sellega teisi.
Kolmas päev hakkas aga vara. Kella 7.30ks pidid kõik olema juba Poska platsil ja valmis hommikuvirgutust tegema. Ettenäitajaks oli Geia, kes alustas soojendusega, et kellelgi vigastusi ei tekiks. Siis harjutasime natuke joogat ja tegime muid erinevaid harjutusi. Lõpuks läks tantsuks ära, toimus isegi dancebattle .
Edasi jooksid kõik esimesse tundi või sööklasse putru
sööma.
Pikal vahetunnil oli viimaks aeg välja kuulutada rebaste ristimise võitja. Kõik klassid olid tublid ja väga tore oli vaadata, kuidas igas klassis oli kambavaim sees. Kuid võitjaid on ainult üks. Selleks oli 2019. aastal ... 10.e klass! Te väärisite seda. Palju, palju õnne!
Aitäh kõik kümnendikud, et pidasite vastu. Jõudu ja jaksu selle kolme aastaga. Tahan tänada ka oma rebaseid Anettet, Rasmust (ja Liisi), te olite hästi toredad. Paremaid rebaseid ei oska soovida. Enda klassile tahan öelda, et me saime sellega hakkama. Yay! See oli väga stressirohke aeg, aga see oli seda väärt. Aitäh, Mia! #lovewins
R RE ETTSS eehhkk R Räännggaalltt E Ebbaaeeeettiilliinnee TTeeekkoonndd SSinnuunnii
LLiinnddaa M Maarriiaa SSaaaarr,, 1100..cc
Kas olete vahel tundnud, et sündisite vales kehas? No just, mina samuti. Tundsin, et olen üks kärnas rebaseroju, kes miskipärast siin Poska koolis, saba jalge vahel, ringi lippab. Põlesin soovist saada PÄRIS INIMESEKS, nagu need teised intelligentse olekuga olevused, kes minust alatasa koridorides möödusid ja kelle nägudelt lausa kiirgas
RETS. R.E.T.S: Rängalt Ebaeetiline Teekond Sinuni! Rituaal algas palverännakuga Kassitoomele. Mu jala külge aheldati saatusekaaslasest rebane, kellega pidi hästi ühte sammu käima, pandi selga meremeheriided ja loobiti kaela perioodilisi veepommisahmakaid. Need kohustuslikud elemendid fakt, et nad teavad, mida oma eluga teha. Pidin saama nendesuguseks, võtku kasvõi veritasu.
Guugeldasin isegi tarkade kivi retsepti, mis aitaks mul
Ent ma ei kurda, sest siht oli silme ees. Poskalaseks saamise nimel roomasin läbi sopa ja tugeva kalahaisu, mängisin kaasteelistega tipptasemel murumänge, rüüpasime nii muuseas viis liitrit vett, küürisime autosid, sõime kõike muud kui gurmeed ning õppisime kitsastel treppidel liikluskorraldaja ametit.
paugupealt uude kooli sisse sulanduda. Ma ei leidnud. See ajas närvi.
Rituaal hakkas lõpuks isegi veidralt nauditavana tunduma, kuid siiski ei vahetaks ma praegust olukorda mingil juhul värvisid rännaku korralikuks pillerkaareks .
Kuid õnneks võttis üks maapealne jumalus mu soovi kuulda, haaras turjakarvast kinni ning näitas, kuidas poskalaseks saamine käib. Ma ei teinud läbi metamorfoosi ega geenimuundust – see on nõrkadele. Minu peal viidi läbi iidne rituaal nimega
Spirituaalsele teekonnale kohaselt tuli aegajalt ka jumalatega suhelda ning need andsid meile vahelduva eduga väga veidraid käske. Näiteks pidime äkitselt keset Raekoja platsi pikali heitma. Olevat pommirünnak. Küll see vaatepilt sajakonnast noorest kainest inimesest maas vedelemas võis korralikke kodanikke hämmastada.
tagasi rebaseelu vastu. Nüüd päris poskalasena on hoopis toredam koolis käia. TagapingiJuku, kes muidu suht õnnetu hing tundus, on nüüd hoopis seltskondlik; Mari sealt seinapoolsest reast polegi nii nohik, kui esmamulje järgi tundus, ning mis kõige tähtsam: olen piisavalt kogenud, et ei satu enam iialgi sööklast tulles kogemata Masingu kooli.
K Küüssiim muussttiikk
D Daanniieell P Peettuuhhhhoovv 1100..cc
TÄHELEPANU! T TEGEMIST O ON N NALJAGA. S SIHKER P PALUB K KÕIGIL L LUGEJATEL SUHTUDA M MÕISTVALT J JA M MITTE S SOLVUDA.
Alustades uut kooliaastat, võib osal meist olla tõsine identiteedikriis. Leida iseend võib olla raske, kui sotsiaalmeedia sülgab meile pidevalt uusi ideid ja look'e. Selle kiire küsimustikuga leiad kindlasti oma koha tänapäevasel sotsiaalmaastikul.
Millisest anumast eelistad vett juua?
Kui saaksid reisida ühte kohta, mis see oleks?
Millised on su lemmikud koolitunnid?
A kaasaskantav veepudel
B pealuukujuline klaas
C sädelev kassiga kruus
D mason jar
E ma ei joo vett
Kes on su lemmikmuusik?
A Tyler the Creator
B Billie Eilish
C Lana Del Rey
D Red Orange County
E 5Miinust
Mida postitad Instagrami?
A pilte sellest, kuidas käin loodust puhastamas
B nutuste silmadega selfie
'sid
C pilte, millele on lisatud ingleid ja tekst "babygirl"
D taaskasutuspoodide leide
E labaseid meeme
A London
B ma ei reisi, liiga palju ärevust
C öine California
D Island
E Area 51
Mis on su lemmikehe?
A scrunchie'd
B üks hõbedane kõrvarõngas
C barett
D mäekristalliga kaelakee
E lauduri nokamüts
A keskkonnakeemia
B popitund
C kirjanduse välipraktikum
D õp Oksaare tunnid
E söögivahetund
Vali üks väljend, mis sind kirjeldab
A and i oop
B nobody understands me
C uwu
D lähme kohvile?
E rämmar
Eelistatuim riidepood:
A Humana
B H&M
C Sinsay
D vanaema riidekapp
E Cropp
Kui sa said kõige rohkem…
A vastuseid, oled suure tõenäosusega VSCO girl. Sind huvitab maailma päästmine läbi taaskasutuse, oled sõbralik ja ekstravertne inimene. Kõigil on sinuga tore hängida, kuid vahel käid ka närvidele.
B vastuseid, oled tõeline eboy või egirl. Su stiil on tume, emo ja absoluutselt ekstra. Sind kaunistavad paljud hõbedast ehted: sõrmused, kaelakeed, kõrvarõngad ja ketid. Oled väga aus inimene, kes peab lugu truudusest.
C vastuseid, oled softgirl. Su maailma juhivad pastelsed trendid, sädelus ja lapsepõlve nostalgia. Kui oleks võimalik, elaksid sa multikamaailmas, kus kestavad igavesed päikeseloojangud.
D vastuseid, oled hipster. Oled teistest erinev, alternatiivne ja hea muusikamaitsega. Tunned ennast tihti melanhoolselt. Veedad enamiku oma ajast kohvikutes või kaltsukates surfates. Võid olla vahel ennasttäis.
E vastuseid, oled tõeline memevend. Omad Instagramis rõsket meemilehte. Oled seltskonnahing ja tõeline klassikloun. Paistad alati rõõmsameelne, kuid sügavuses tunned kurbust.
@poskagram
K Kllaassssiikkaassääuuttss
K Kaarrll JJõõggii,, 1122..hh
Laupäeviti kell 11.30 on Klassikaraadio eetris saade ,,Klassikasäuts''. ,,Klassikasäuts'' on uus saateformaat, mille kujunemine on lähedalt seotud Jaan Poska gümnaasiumiga. Nimelt sai idee alguse möödunud kevadel Poska muusikaõpetaja Kaie Mägimetsa ja Klassikaraadio toimetaja Liina Vainumetsa vestluse käigus. Õpetaja Mägimets rääkis, et üks õppemeetod tema tundides on kujuteldava muusikasaate koostamine, ja Liina Vainumetsa leidis, et sarnased noortesaated võiksid ka Klassikaraadiosse hästi sobida.
kujundamise võimalust
Otsustati, et esimeste saadete pakutakse just Poska kooli noortele, ja 5. oktoobril oligi esimene ,,Klassikasäuts'' eetris. Saatel on igal nädalal uus autor, kes tutvustab laiemale kuulajaskonnale üht enda elus olulisel kohal olevat muusikateost ja selle heliloojat. Räägitakse ka oma isiklikust kokkupuutest valitud muusikaga ja iga saate lõpus kõlabki valitud teos. ,,Klassikasäutsu'' saated on väga eriilmelised, sest noortele saatetegijatele on antud küllaltki vabad käed. Samuti on valitud muusika väga erinev: esimestes saadetes on kõlanud
muusikat, alustades eestlaste aust ja uhkusest Arvo Pärdist kuni Islandi helilooja Jóhann Jóhannssonini. Toimetaja Liina Vainumetsa sõnul on Klassikaraadio üks olulisemaid missioone noortele süvamuusika tutvustamine ja ta on saanud kolleegidelt ,,Klassikasäutsu'' kohta palju head tagasisidet. Tema silmis seisneb saate väärtus selles, et stuudios räägivad noored inimesed ja nende jutt on omavanustele põnev ning inspireeriv. Saate kuulajatel on võimalus tutvuda nii väheesitatud kui ka juba tuntud heliloojate loomingug a.
ÜHINE SIHKRIGA!
V
Võõttaa üühheenndduusstt ssiihhkkeerrjjppgg@@ggm
maaiill..ccoom m
või
õp Sandra Oksaarega
K Kuuiiddaass lläähheebb m meeiiee eennddiisstteell õõppeettaajjaatteell?? P Piillgguuhheeiitt nneennddee uuuutteellee vväälljjaakkuuttsseetteellee
R Reettii G Grreettee TTaauuttss,, 1122..aa
2019. aasta kevadel lahkus meie koolist neli armastatud õpetajat: inglise keele õpetaja Sandra Sagar,
ühiskonnaõpetuse ning ajaloo õpetaja Indrek Pajur, kes mõlemad tegutsevad nüüd Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis, inglise keele õpetaja Elis Rodendau, kes on nüüd TransferWise'is klienditoe konsultant, ja meediaõpetuse õpetaja Karl Gustav Adamsoo, kes töötab nüüd Telias kommunikatsiooniprojektide juhina.
Küsides, milline oli endiste
Indrek Pajur
Poska õpetajate esimene tööpäev uues töökohas, olid vastused erinevad. Kuna nii õpetaja Sagar kui ka õpetaja Pajur on Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased, olid mõlemad maja ja inimestega juba mõningal määral tuttavad. Õpetaja Sagar tõi välja, et harjumatu oli suhtlemine oma endiste õpetajatega kui kolleegidega. Samuti tekitas ärevust uute õpilastega tutvumine, kuna osadel neist oli eelneval aastal olnud teine inglise keele õpetaja. Õpetaja Adamsoo ning Rodendau liikusid aga koolikeskkonnast kontoriellu. Mõlemad tutvusid oma esimestel tööpäevadel uue töökohaga ja inimestega. Õpetaja Rodendau läbis isegi onboarding'u, mis on 3–4 päeva kestev kiirkoolitus uutele töötajatele, ning selle raames tutvustatakse töökeskkonda, firma ajalugu ning tulevikuplaane. Lisaks õpetati uutele töötajatele erinevate osakondade igapäevaseid töörutiine, milles said nad ise ka kätt proovida. Samuti tutvustati neile TransferWise'i asutajaid.
Õpetajate arvates erineb nende uus töökoht JPGst küllaltki palju. Ainult Sandra Sagari meelest on erinevused minimaalsed, sest mõlemad on koolid. Indrek Pajur tõi seevastu välja, et tööpäev algab veerand tundi varem
kui Poskas, ja kuna Hugo Treffneri Gümnaasium asub Tartu kesklinnas, siis on probleeme ka hommikuti parkimiskoha leidmisega. Uus kool on ka rohkem ekirja kui Stuudiumipõhine. Samuti saab õpetaja päeva jooksul vähem füüsilist koormust, kuna igal vahetunnile ei pea neljandalt korruselt esimesele
KOOLIELU
kõndima nagu JPGs. Karl Gustav Adamsoo aga rõhutas oma töökoha laialdast auditooriumi. Kui Poskas oli tal töökaaslasi pigem vähe, siis Telias töötab ligi 1700 inimest ning kliente on sadu tuhandeid, mistõttu tuleb tööd tehes arvestada erinevate sihtgruppidega. Elis Rodendau rõhutas, et kontorielu erineb õpetajatööst päris palju, kuna tööd ei võeta koju kaasa. Sageli peavad õpetajad õhtuti tegema ettevalmistusi järgmise päeva tundideks või parandama töid ja vaba aega jääb seetõttu vähe. Koolis töötades muretses ta ka tihti oma klassi või õpilaste pärast, aga uues töökohas pole töömõtteid vaja koju kaasa võtta. Tööpäev lõpeb kell viis ning algab järgmisel päeval kell üheksa.
Kuna nii õpetaja Pajur kui ka Sagar on Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased, siis harjusid nad uue keskkonnaga päris kiiresti. Tuli õppida selgeks vaid mõned tehnoloogilised muudatused. Õpetaja Sagar rõhutas aga, et läheb ikkagi terve aasta enne, kui terve uus režiim selgeks saab. Õpetaja Adamsool läks samuti vähe aega uue töökohaga harjumiseks, kuna ta käis paar aastat tagasi samas ettevõttes praktikal. Õpetaja Rodendaul pole aga uues töökohas veel rutiini tekkinud, kuna esimesed töönädalad olid täis erinevaid koolitusi ja praktilisi töid.
Õpetajate uued meeskonnad on väga erinevad. Indrek Pajur nimetas oma uusi töökaaslasi värvikateks ja mitmekülgseteks ehk tööl ei saa kunagi igav hakata. Sandra Sagar lisas, et teised õpetajad on väga toredad, soojad, abivalmid ning väga tema tüüpi huumoriga. Mõlemad pidasid oma uusi õpilasi innukateks ja teadmishimulisteks. Õpetaja Sagar lisas veel, et paljud neist küsivad nö level up küsimusi, mis panevad kogu klassi mõtlema. See talle just õpilaste juures meeldib. Karl Gustav Adamsoo uus meeskond Telias on aga väike: koosneb ainult kuuest liikmest, kes tegelevad ürituste korraldamisega, sisuloomega, sponsorlus tegevusega või suhtlevad ajakirjandusega. Lisaks on tihe suhtlus ka sotsiaalmeedia, brändi ning turundusosakonnaga. Elis Rodendau uus meeskond on JPG omast palju suurem. TransferWise'i Tallinna kontoris töötab ligi 800 inimest ja paljud neist on välismaalased (Kanadast, Prantsusmaalt, Argentiinast jne), mistõttu kasutatakse suhtlemiseks inglise keelt. Lisaks aitab rahvusvaheline seltskond tundma õppida teisi kultuure ja kombeid ning proovida saab ka erinevate rahvuste maiustusi.
Õpetamismeetodeid pole aga õpetajad Pajur ja Sagar väga palju muutnud. Õpetaja Sagar tunnistas, et ainus väga märgatav muutus on tunni tempos. Uues koolis saab ta võtta palju rohkem lisamaterjale või pühendada ühe tunni tervenisti aruteludele. Samuti teavad õpilased, et ühes kursuses on tunde palju, ning ootavad sellepärast õpetajalt tihti lisategevusi ja on alati valmis huvitavaid küsimusi esitama. Õpetaja Pajur pidi muutma ainult mõnede kursuste ülesehitust kooliprogrammist lähtuvalt, aga saab endiselt
kasutada oma Poskas paika pandud reegleid ning põhimõtteid.
Õpetaja Rodendau on hetkel üsna kindel, et naaseb tulevikus õpetajaameti juurde, aga ei kahetse oma otsust teha praegu teistsugust tööd. Ta lisas, et õpetajatöö kippus vahepeal vaimselt üle jõu käima, kuna õpilaste pärast kõrvalt õpetajad, eriti programmeerimise erialadel.
Kõigil mainitud õpetajatel jagub praegustele poskalastele endiselt häid soove. Õpetaja Sandra Sagar igatseb oma vanu õpilasi väga ja soovib neile jõudu, jaksu, vastupidavust ning külma närvi, kuna gümnaasium on tuli ka pärast
tööd muretseda, ning sellepärast
KOOLIELU
Õpetaja Elis Rodendau soovis kõigile enesekindlust alati endaks jääda. Tuleb olla julge ja avaldada oma arvamust ka siis, kui see pole teiste hulgas populaarne. Tuleb julgeda olla see, kes sa oled. Õpetaja Karl Gustav Adamsoo lisas, et tuleb olla aus nii enda kui teiste vastu. Kui sa iseennast armastad ning hoiad, siis
"kõigil mainitud õpetajatel jagub praegustele poskalastele häid soove"
ongi vaja vaheldust. Siiski igatseb ta oma õpilastega suhtlemist. Eriti siis, kui näeb või loeb internetist midagi huvitavat või naljakat, mida ta tahaks õpilastega jagada. Ta lisas veel, et igatseb oma endisi õpilasi väga. Õpetaja Adamsoo arvas, et võib aega leida koolitöö jaoks ja anda mõnes koolis meediaõpetust isegi praegu, kuna paljud tema kolleegid on samuti töö
keeruline väljakutse. Siiski tuleks nautida igat hetke, tundi ja tarkusetera, mida kool pakub, ja mitte unustada iseennast. Kõik on erilised, erinevad ning väärtuslikud. Õpetaja Indrek Pajur soovis edukat kooli lõpetamist 12.d ja 12.e klassile, kellega puutus praegustest õpilastest kõige rohkem kokku, ning kahetseb siiralt, et ei saa kirjutada alla nende lõputunnistusele.
tuleb maailm sellega ka kaasa.
Lihtsalt tuleb hoiduda, et ego liiga suureks ei läheks, kuna siis ei mahu enam teiste inimestega ühte ruumi ära.
Paistab, et meie endistel õpetajatel läheb väga hästi. Kuigi nad enam Poskas ei tegutse, ootame neid endiselt meile külla ja soovime neile edu kõikidest tulevastes ettevõtmistes!
SSU ULL O ON N M MIID DA AG GII Ö ÖE ELLD DA A?? SSiiiinn vvõõiikkss oollllaa ssiinnuu kkuuuulluuttuuss.. V Võõttaa üühheenndduusstt ssiihhkkeerrjjppgg@@ggm maaiill..ccoom m
Kaaiirrii SSoossii ((1111..hh))
TTuulleevviikkuum muuuussiikk K K Kuuii m miiddaaggii vvääggaa ttaahhaadd,, oonn sseelllleekkss vvaajjaa vvaaeevvaa nnäähhaa!!
E Elliissee M Maarriiee O Olleesskk,, 1111..hh
Kairi Sosi on särav Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi 11.h klassi ja Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli II kursuse õpilane, kes paistab välja oma ebatavalise pillivaliku ning muusikale pühendumisega. Tema ambitsioonikus ja järjepidevus on pakkunud talle palju põnevaid väljakutseid, võimalusi ning kogemusi.
Millist instrumenti sa mängid? Miks selline valik?
Minu erialaks sattus juhuslikult selline instrument nagu metsasarv. Nimelt tutvustas mulle seda pilli minu põhikooli endine direktor Kalev Saar, kes küsis, kas tahaksin sellist ilusat, läikivat ning keerdus pilli tema juures õppima asuda. Mina, noor ja energiat täis, võtsin selle ahvatleva ning põneva väljakutse vastu, teadmata millesse ma end mässin.
Millal ja kus alustasid oma õpinguid?
Kui minu mälu mind ei peta, alustasin pillimängu Viira põhikooli 2. klassis (8 aastaselt). Hakkasin eratunde saama koolipäeviti peale tunde kooli direktori Kalev Saare juures. Hiljem, kui Kalev Saar sai tööd õpetajana Mihkel Lüdigi nimelises Vändra Muusikakoolis, võttis ta ka mind sinna õppima.
Millistes koosseisudes oled mänginud? Milline on sinu eredaim mälestus?
tuntud inimeste või koosseisudega, nagu Curly Strings, Elina Netšajeva, Liisi Koikson, Ott Lepland jpt. Tänu orkestrite ning solistide/koosseisude vahelisele koostööle olen saanud koos musitseerida paljude imeliste muusikutega. Olen väga tänulik iga uue kogemuse eest.
Olen saanud võimaluse mängida mitmetes orkestrites, nagu ENPO (Eesti noorte puhkpilliorkester), NMSO (Nõmme muusikakooli sümfooniaorkester), ÜENSO (üleeestiline noorte sümfooniaorkester), PRNO (Pärnu regiooni noorte sümfooniaorkester), HNPO (Harjumaa noorte puhkpilliorkester) ja läänesaarte kammerorkester. Samuti koondorkestrites, mida pandi kokku erinevate festivalide raames. Neid on kindlasti veel, kuid hetkel ei tule meelde.
Eredaid hetki on olnud palju – raske on valida vaid üht. Arvan, et need hetked on seotud välismaareisidega ning
Kas oled ka välismaal esinenud? Kus? Milline on olnud neist meeldejäävaim reis ja miks?
Olen erinevate orkestritega külastanud festivale ning konkursse, millest mitmed on toimunud välismaal, näiteks Šveitsis, Prantsusmaal, Hiinas, Slovakkias jne. Kui nendest vaid üks valida, oleks meeldejäävaim reis möödunud suve väljasõit Prantsusmaale The Eurochestries festivalile, kuhu tulid kokku mitmed koosseisud erinevatest riikidest. Et festival tähistas oma 30. juubeliaastat, olid kaasatud ka paljud kuulsad solistid. Näiteks esindas Eestit ooperilaulja Elina Netšajeva. Arvan, et imepärased esinejad suutsid
selle reisi ja kontserdikogemuse väga eriliseks teha. Loomulikult muutis väljasõidu meeldejäävaks ka eelmainitud NMSO, mille koosseisu kuuluvad inimesed on mulle juba nagu teiseks pereks saanud.
Miks valisid PoskaElleri ühisõppe?
Kui mu tuttav esimest korda ElleriPoska ühisõppest rääkis, tekitas see minus kohe huvi, sest mul oli juba siis kindel soov Ellerisse õppima minna. Samas tahtsin Elleri kõrvalt korralikku üldharidust saada. Tol hetkel tundus see mõistliku otsusena, sest käia Elleris ja samal ajal mõnes teises Tartu gümnaasiumis tundus väga üle jõu käiv ning kartsin, et koormus oleks liiga suur.
Kuidas oma koormusega toime tuled? Mis on suurim väljakutse aja planeerimisel?
aastal olen juba veidike targem ning üritan oma kohustusi mitte viimasele minutile jätta – olen õppinud paarkolm sammu ette mõtlema. Suurim väljakutse aja planeerimisel on ajakavast kinnipidamine. Peab olema heal tasemel enesedistsipliin, et suudaksin ka kõige hallimal päeval/õhtul teha ära need asjad, mida planeerisin teha Netflixi vaatamise asemel.
Millised on ühisõppe positiivsed, millised negatiivsed küljed?
Positiivne on muidugi see, et meie õpetajad Poskas on suurepärased ning juhtkond väga vastutulelik. Nad on alati olemas, kui leidub mõni error või mure.
Negatiivseks võib olla see, et me ei sotsialiseeru teiste Poska klassidega väga, vaid oleme oma pisikese muusikaseltskonnaga kuidagi omas mullis.
Esimesel aastal polnud ma just kõige parem ajaplaneerija. Üritasin lihtsalt Tartu ellu sisse elada, sest Tartu oli siis veel mulle kui Pärnu inimesele võõras. Sellel
Esimesel aastal oli väga suur pluss ka Poska tundidest vabad reeded ning lühemad koolipäevad. See andis meile võimaluse varahommikust saati oma eriala või muude
POLIITIKA
Elleri asjadega tegeleda. Hetkel on paraku kõik koolipäevad tihedalt täidetud Poska ainetega ning päevad on enamasti väga pikad.
Mis alal plaanid oma õpinguid peale gümnaasiumi jätkata? Kas ja kuidas on Poska Sinu otsust mõjutanud? Kas ja kuidas Eller?
Olen üpris kindel, et jätkan oma teed muusikas. Edasi õppima tahaksin minna näiteks Eesti muusika ja teatriakadeemiasse, Sibeliuse akadeemiasse või mõnda Saksamaa muusikakõrgkooli. Poska on olnud mulle hea silmaringi avardav võimalus. Muusikaga jätkamist on innustanud pigem minu kallid Elleri koolikaaslased ning erialaõpetaja Kaido Otsing.
Mida oled oma õpingutest kõrva taha pannud?
Olen õppinud, et kui midagi väga tahad, on selleks vaja vaeva näha – näe vaeva, ole kannatlik ning siis leiavad võimalused enamasti sind ise üles.
Mis nõu annaksid tulevastele poska ellerlastele?
Ärge andke kergesti alla. Olge muhedad ja abivalmid: koostöö on tähtis! Usun, et leiate Poskast toredaid sõpru, kellega võite sõpradeks jääda isegi elu lõpuni. Olge avatud meelega ning õppige aega planeerima – see pole kerge!
((Õ Õppii))ssttrreessss hheeaa ttrreeeenneerr,, hhaallbb ppeerreem meeeess
K Keerrttttuu K Kuukkuu,, 1111..cc
"Kui töö pakub naudingut, on elu lausa lust. Kui töö on kohustus, on elu orjapõli." Maksim Gorki, vene kirjanik ja dramaturg
Kuigi gümnaasiumipõlv on noore inimese elus kahtlemata väga arendav ja põnev aeg, ei saa salata, et tuleb arvestada ka omajagu hulga raskustega. Pikad päevad, pingelised arvestuste nädalad ja mahukas uurimistöö 11. klassis on tõsiasjad, millega varem või hiljem puutub kokku iga poskalane. Pingelistel aegadel võib õpistress kujuneda püsivaks õpilase vaimse tervise kimbutajaks ning tõsiselt kahjustada elu ja õpikvaliteeti. Meie kooli õpilasnõustaja Inga Vendelin selgitab stressi olemust ning jagab nõuanded, kuidas seda ennetada, kontrolli alla saada ning millised õpioskused kuluvad marjaks.
Stress
Tehniliselt ei erine õpistress ja tavaline stress olemuselt kuidagi: õpistressi korral avalduvad stressitunnused vaid kooliga seotud nähtuste korral. Kui rääkida stressist
üldisemalt, on oluline vahet teha selle kahel põhitüübil: n ö positiivsel ja negatiivsel stressil. Stress on kehas normaalne ja kasulik nähtus ning vajalik selleks, et inimene suudaks elus ettetulevaid katsumusi võimalikult adekvaatselt lahendada. Positiivse stressiga kaasnevad kerge ärevus ja pingetunne tõstavad sooritusvõimet ning aitavad isikul ennast mentaalselt kokku võtta. Negatiivse stressi korral muutub ärevus püsivamaks seisundiks ning hakkab tugevalt töövõimet pärssima. "Õpilane tunneb juba kooli tulles tõsist vastumeelsust oma õppe keskkonna suhtes, tekib tugev trots õppimise suhtes. Tulevad probleemid keskendumisega, une ja söömisega," iseloomustab Vendelin (negatiivse) õpistressi tunnuseid. "Need on inimesele tõsised märguanded ja õpilane peaks püüdma neist mitte mööda vaadata. Tavaline olukord on see, et ta eitab seda, iga hinna eest proovib ikkagi koolis kohal käia, või vastupidi, väldib koolis käi mist, kui rääkida äärmus likematest olukordadest."
Nõuanded, kuidas õpistressi ennetada või kontrolli alla saada:
1) Loo adekvaatne ajakava
Aeg on piiratud ressurss ning eriti kooliajal tuleb sellega arvestada. Et hoida stabiilset ja sujuvat töörütmi, on ajakava koostamine igati kasulik ja mõistlik tegevus. "Inimesel peab olema korralik ajakava. Kindlasti ei pea see olema kõigil ühtemoodi, näiteks kas telefoni meeldetuletustena või kalendermärkmikuna – tuleb leida omale parim ja mugavaim viis. See peab olema siiski läbi mõeldud. Asjade kuhjumine on üks suurimaid stressitekitajaid," toob välja õpetaja Vendelin. 2) Puhka kvaliteetselt
Ka kõige töisemal eluperioodil on puhkuse olemasolu ajule äärmiselt vajalik, kuid vaba aeg, olenemata pikkusest, peab olema kvaliteetne. Meie kooli õpilasnõustaja selgitab: "Kui sul on vaba aega, siis olgugi see sinu vaba aeg. Hästi levinud on inimestel tegevuste edasilükkamine, seeläbi kogudes sisepingeid. Sellisel moel ei puhka õpilane
end korralikult välja, kuna mõtetes keerlevad tegemist vajavad kohustused ikkagi edasi. Vaba aeg peab olema tööajast selgelt eraldatud." Efektiivne keha ja aju lõõgastaja on kerge füüsiline tegevus, ning kuna koolitöö sunnib päris suurt osa ajast veetma arvutis, on ka ekraanivaba aeg samuti tervitatav.
3) Õppimise lahtimõtestamine ja tulevikueesmärkidega sidumine
Isiklikult läbi mõtestamata tegevused on samuti suured stressiallikad. Arvatavasti oleme kõik tuttavad tüdimus või väsimustundega, mis tekib, kui selgeks tuleb saada aine, mis absoluutselt huvi ei paku. "Suhe õppimisega paraneb oluliselt, kui õpilane mõtestab läbi, mida ta ühelt või teiselt õppeainelt ootab. Sageli eeldatakse seda õpetajalt, kuid see mõtteviis teeb tõsise karuteene edasises elus. Mõne ainega võibki olla eesmärk lihtsalt saada tunnistusele positiivne hinne, et minna korraliku lõputunnistusega õppima eriala, mis enesele päriselt huvi pakub. Kõik ei pea olema õpilasele huvitav ja see on täiesti okei. Aga selle kõrval on vaja leida ka aineid või huvialasid, mis tekitavad siirast ja tõelist õpimõnu. See on tõsiselt hea stressivastane vahend," arutleb õpetaja Vendelin.
Õpioskused 1) Koos õppimine
Vendelini sõnul on üks hea nipp materjali omandamisel mitmekesi õppimine: üksteiselt küsimuste küsimine ja vajadusel ka vastastikune õpetamine. "Teistele aine õpetamine ja küsimuste väljamõtlemine eeldab ka endal ainest paremat arusaamist. Seda saab kasutada ka hea mõõdikuna – selleks, et küsida sisukaid ja arukaid küsimusi, peab teema olema enda jaoks päriselt arusaadav. Igaühele ei pruugi see küll sobida, kuid kasutegur on sellel meetodil suur."
2) Õpijälje süvendamine
Selleks, et saada teemast päriselt aru, on vaja seda järjekindlat mälust välja kaevata ja hajutatult korrata ja õppida. Ülesannete ise tegemine ja info läbi kirjutamine süvendavad ajus neuronite vahel püsivat sidet. Sageli jääb õpilastel hindelise sooritushirmu tõttu põhiline õpiaeg vahetult enne tööd või arvestust, kuid püsiv õppimise kasutegur jääb sellisel meetodil saamata. Vendelin soovitab püsiva mälujälje loomiseks nö valge paberi tehnikat: "Õhtuti kodus olles püüa meenutada tunnis õpitut. Ka üleskirjutamine on kasulik. Selle käigus ära materjale vaata. Kohe materjalide vaatamisel tekib nö õppimise illusioon: info võib küll mõtetes olemas olla, kuid ise seda õpilane oma sõnadega väljendada ei suuda."
3) Eelhäälestus
Kui tegevust alustada negatiivsete mõtetega ja äreva eelhäälestusega, muutub töö protsess juba alguses tõeliselt piinarikkaks. "Sõnad "õppimine" ja "õpiprotsess" võivad juba põhikooliaegadest õpilasele seostuda millegi negatiivsega. Selle mõttemustri püsimine soodustab stressiteket vägagi. Kui tunned, et pead hambad ristis midagi ära tegema, võta kasvõi 15 minutit endale aega ja häälesta end õigele lainele. On suur vahe mõtetel "Ma pean seda tegema" ning "Ma tahan seda teha". Viimase puhul saab keha stressi maandavaid signaale ja edasine töö saab toimuda ladusamalt," räägib Vendelin.
NB! Oluline on jälgida oma vaimse tervise heaolu iga päev. Ka isiklikus elus toimuvate sündmuste tagajärjel tekkinud stress võib koolitööd mõjutada. Inimene on terviklik ja keerukas olend. Mentaalse tervise kohta kasuliku info saamiseks külasta peaasi.ee kodulehte. Kui tunned, et probleemid vaimse tervisega kasvavad üle pea, kõnele kindlasti sellest kellegagi, keda Sa usaldad. Vajadusel vii oma olukorraga kurssi ka klassijuhataja, õpilasnõustaja või kooli psühholoog. Oma murega ei pea olema üksi!
OMALOOMING
"Südametu inimloom"
Oh tiivuta lind, kas andsid päiksele suud? Või saabus sul miskit muud?
Oh silmitu peni, kas tõtt vaatasid surmaga? Või elasid mehe, kurvaga?
Oh jalutu põder, kas rattaid maitsid? Või verelast kakitsid?
Oh südametu inimloom, kas rinnast ta kaotasid? Või endilt välja lõikasid?
Nagu lõikad elu, mis pole sinu. Nagu väänad vabadust, mis karjudes anub.
"Doktor"
Kogu teadus on ilu. Neerukivid on kõigest smaragdid, südameaparaat televiisorina, pärlkeeks soolestik, mida ehib punakas veinivool.
Mõistetav, doktor. Kuid kuidas suri mu vanaema?
Oh, ta nina oli kõver.
autor: Sebastian Plado taandun oma metsa samblale maandun ja hingan kõik välja kõik valu mis vingugaasiga kopsudesse saabunud
taandan ennast välja sealt kuhu sina koos kõikide meie sündimata rutiinidega maabud küll uuel sügisel kõik laabub
olen vaikiv meri ja su südame jootja laena mulle oma aega ja igiahaljast kannatust
mu hinge heitgaaside tootja
vaikin ainult ühe pilgu eest olen odav keeldud, eks?
autor: tähemõrsja
"Lühijutustus linnaliinist"
Sa oled joodik, pohmas ning kaugel kodust. Avaneb uks ja jalg tuigerdab bussipeatuse, mil nimeks Põllu, poole. Ainult et Su ees laiub vaid Sinepi. Pole Põllut, ning jahtides pilguga nr7 pole tedagi. Mööda tuhiseb nr8 ning põõsastikust kaigub Jürka häälekas susin: "See pole mingi kuradi supilinn!". Linn on kaos. Lapsed, memmed, ärimehed ja rullnokad. Kõigil eksinud pilk ja bussikaart värisevates kätes. Kuskilt kuuldud, et pangakaart nüüdsest eraldi hoia. Nii paned ka Sina oma õlleraha tagataskusse. "See on uni, üks reaalsusest kauge tormiuni", mõtled endamisi. Uudistades linna näevad Su silmad nr7 sõitmas Ihastesse ning nr8 tiirlemas Kvissentalis. Otsid nr20, aga teda enam ei eksisteeri. 16A on hauas ja nii Sinagi vaikselt pisara poetad. Kuid see pole uni. Kell on 10.35 1.juulil aastal 2019, ning Sa kogesid just Tartu uut bussivõrku.
autor: Sebastian Plado
IInntteerrvvjjuuuu uuuuee P Poosskkaa õõppiillaasseessiinndduussee eessiim meehheeggaa
SSaalloom mee LLoollee D Doom miinngguueezz O Orrttiizz,, 1122..dd
Meie kooli õpilasesindusel on tänavu uus esimees (tegelikult esinaine) Mia Randaru. Oleme kõik seda särasilmset neiut rohkem või vähem näinud kooli peal tegutsemas. Tutvume temaga lähemalt: mis ta teeb ja miks
Kuidas Sa praegusele, õpilasesinduse esimehe positsioonile said? Kas Sa ise väga tahtsid või pigem sunniviisiliselt?
t
a
b
Millal üldse alustasid õpilasesindusega, kas juba enne gümnaasiumi?
Alustasin põhikoolis kuuen das klassis. Huvi selle vastu oli mul juba varem, aga siis avanes võimalus. Aasta pärast seda olin põhikoolis juba õpilasesinduse presidendi kohal. Selle kiirelt tulnud vastutusega pidin lihtsalt harjuma ja nüüd on see mul juba veres.
kohustusi? Minu peamine ülesanne on suhelda kõigiga ja toetada
Kandideerisin ja sain! See on lihtsalt kergelt hirmutav kohustus, mida ei julgeta võtta. Seetõttu olingi ma tegelikkuses ainus kandidaat sellele ametile. Ega ma alguses väga kandideerimisele ei mõelnud, sest plaanisin oma viimase
"...ma tundsin ise ka, et mul tegelikkuses on vajaminev toetus ja kogemus olemas, et seda vastutust võtta."
gümnaasiumiaasta rahulikult veeta, kuid saatus tahtis teisiti: pool aastat enne valimisi hakati minult küsima, kas ma kavatsen kandideerida, sest oli näha, et keegi teine väga seda ise teha ei plaani. Ja ma tundsin ise ka, et mul tegelikkuses on vajaminev toetus ja kogemus olemas, et seda vastutust võtta.
Mida õpilasesinduse esimehe/esinaise roll endast üldse kujutab? Kas on erilisi privileege või
"Ma arvan, et peamine privileeg on lihtsalt see avatud suhtlus, mis mul lisaks õpilastele ka õpetajatega on."
olukordades kas õpetajate või õpilaste vaatepunkti või arvamusi. Ma arvan, et peamine privileeg on lihtsalt see avatud suhtlus, mis mul lisaks õpilastele ka õpetajatega on. Suurim kohustus on tegelikkuses kõigiga arvestamine, mis mõnes olukorras on kahjuks keerukas.
Mis on õpilasesinduses tegutsemise juures kõige tasuvam osa?
See soe ärategemistunne, mis on sees, kui meie korraldatud üritus või ettevõtmine on edukalt läinud. Lisaks olen ma jõudnud arusaamale, et just õpilasesinduses olemine on teinud koolist mulle teise kodu. Mul on oma väike õpilastest koosnev pere, kes on
POLIITIKA
minu jaoks alati olemas. Olen aastatega näinud, et sellist kodutunnet igal noorel kooliga seoses ei teki.
Teatavasti on Poskas üsnagi raske pinnal püsida. Kuidas Sina seda veel õpilasesinduse kõrvalt suudad?
Mul on juba põhikoolist kaasa tulnud väike vajadus pideva pinge all töötada. Minu loomuses on juba omadus kogu aeg ringi sahmida ja tegevuses olla, eks sellepärast käingi ma ka kooli kõrvalt ka tööl ja juhin õpilasesindust. Kõige kasulikum soovitus, mida olen kuulnud, et mitte läbi põleda, on tunnis kaasa teha ja kuulata. Kui õpetajat tähele panna ja kõik antud ülesanded tunnis ära teha, jääb vähe materjali järele, mida kooliväliselt iseseisvalt ära tuleb õppida.
(kui Sa seda üldse leiad)? Ma ei vaja tihti koolist puhkust, kui aus olla. Mul ei teki õnneks väsimustunnet kooli ja seonduva tõttu kuigi tihti. Kuid minu töökoht on mulle näiteks päris
"...kogu õpilasesindus ongi loodud ja olemas selleks, et koolipere elu paremaks muuta. Tulge rääkige, et me saaksime midagi muuta."
värskendav vaheldus. Eks see on ka pingeline ja väsitav, aga see on asi, mis hoiab mu aju pidevas töös ja tekitab minus tunde, nagu oleksin midagi ära teinud.
Kas Sul on mõni hobi, millest iga tuttav inimene ei pruugigi teada? Mulle meeldivad kõrvarõngad. Nagu väga. Eriti käsitöökõrvarõngad, mis vahepeal ongi kõige tähtsam osa kogu minu outfit'ist. Üritan neid koguda nii palju kui võimalik. Minu õnneks (kuid samas rahaliseks kahjuks) on Eestis hästi palju ägedaid ehteloojaid, nagu näiteks Tanel Veenre, nii et kogu aeg on midagi uut väljas, millele silm peale visata.
Kas on midagi, mis jäi mainimata, aga mida kindlasti tahaksid kooliperele öelda?
Kuidas sulle meeldib aega veeta koolist puhkamiseks
Kui ma aga päriselt puhkama peaks, oleksin ma terve päeva voodis ja magaksin!
Ma tunnen, et paljud ei tea seda, et kui on mõni kooliga seotud mure, siis mina ja kogu õpilasesindus ongi loodud ja olemas selleks, et koolipere elu paremaks muuta. Tulge rääkige, et me saaksime midagi muuta. :)
SSU ULL O ON N M MIID DA AG GII Ö ÖE ELLD DA A?? SSiiiinn vvõõiikkss oollllaa ssiinnuu kkuuuulluuttuuss.. V Võõttaa üühheenndduusstt ssiihhkkeerrjjppgg@@ggm maaiill..ccoom m
K KE ESS Ü ÜTTLLE ESS??
A. "...mõni paneb kurke, mõni paneb pihve..."
B. "Täiesti uskumatu on see info hulk, mida me igale poole laiali hõõrume."
C. "Põhiretsepte tasub otsida perenaiste käsiraamatutest, ehkki see mõte võib tunduda ebaseksikas."
D. "Voltri Reemo otsustas panna nüüd kahe mehe eest."
E. "Lämmastik sai ilge spank'i prootonilt"
F. "Inimestele ei pruugi see libe vorst alati olla ebatervislik."
Õpetaja suu ei valeta. Pedagoogidelt kuuldud kuldaväärt ütlused palume saata [email protected]
|
<urn:uuid:7f8a7922-ee88-40ca-b532-f8d9bb2c227d>
|
CC-MAIN-2021-10
|
https://jpg.tartu.ee/wp-content/uploads/2020/08/2019-nov-Sihker_compressed.pdf
|
2021-02-27T19:16:00+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-10/subset=warc/part-00017-dbb5a216-bcb2-4bff-b117-e812a7981d21.c000.gz.parquet
| 408,029,695
| 15,780
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.998693
|
ekk_Latn
| 0.99983
|
[
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
24,
2369,
4060,
6602,
8957,
10526,
11565,
13340,
15439,
18303,
20553,
23313,
26138,
29076,
32576,
34516,
36846,
39034,
39543
] | 1
|
[
0.1298828125,
0.66015625,
0.1826171875,
0.0235595703125,
0.003204345703125,
0.0009613037109375
] |
5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)
5.4.1. Üldandmed
LHK projekti koostaja
| Nimi | LEMMA OÜ |
|---|---|
| Registrikood/isikukood | 11453673 |
| Postiaadress | Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621 |
| Telefon | 56640060 |
| E-posti aadress | [email protected] |
Sissejuhatus
| Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele | LHK projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktide - Atmosfääriõhu kaitse seadus - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse kü millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaastelub - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteed õhukvaliteedi hindamispiirid“ - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnalo kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteed - Keskkonnaministri määrus 24.11.2016 nr 59 Põletusseadm väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku m - Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 86 Välisõhku välj meetodid - Keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tö põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete kriteeriumid“ - Keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevki saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetu | st: nnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, a“ i piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning a taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise i hindamise kord“ etest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku ääramise meetodid utatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise östusheite seaduse reguleerimisala olevatest heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise viõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate d 01.06.2020 |
|---|---|---|
| Tehnoloogilised kaardid | Lisa 7: Tehnoloogiline_kaart.pdf | |
| Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed | Põletusseadmete andmed on saadud katlamaja käitajalt. Kü töötundidele ja aastas plaanitavale soojusenergia tootmisma | tusekulu on prognoositud vastavalt põletusseadme hule. |
Käitise asukoha kirjeldus
| Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus | Ettevõte asub aadressil Aruküla tee 3//3a, katastritunnusega tootmismal. Käitist ümbritsevate maaüksuste sihtotstarve on transpordi- ja tootmismaa. Ida poole jäävate maaüksuste sih transpordimaa (Aruküla tee), üle tee läänes paikneb sihtotst korstnast (K1) 55 meetri kaugusel ja mahuti hingamisava (V loodusobjektid territooriumil puuduvad. Maa-ameti looduskai lähim kaitsealuse liigi leiukoht tootmisterritooriumist 251 mee lõunas. | 79301:001:0956. Ettevõtte kinnistu paikneb 100% põhjasuunal tootmismaa, lõunasuunal elamu- äri- ja totstarve on elamu- transpordi- tootmismaa, läänesuunal arbeta maa ja elamumaad. Lähim elamu paikneb katlamaja 1) 35 meetri kaugusel ida suunas. Kaitstavad tse ja Natura 2000 kaardirakendusregistri andmetel on tri kaugusel läänes ja lähim kaitseala 350 m kaugusel |
|---|---|---|
| Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. | Lisa 8: Asukohakaart.pdf | |
| Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas | Lisa 9: Asendiplaan.pdf |
|---|---|
| Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid | Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vasta maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Pa kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama ho või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt geograafilised ja tehnogeensed objektid. |
Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos)
Tuulteroos on lisatud failina punktis 5.4.17 Lisad
5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass
Ei ole asjakohane
5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral)
Ei ole asjakohane
5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Ei ole asjakohane
5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
Vorm ei ole asjakohane.
5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööajaline dünaamika
Heiteallikas
K1 Katlamaja korsten
Koormus
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar
100
Veebruar
100
| Märts | 100 |
|---|---|
| Aprill | 100 |
| Mai | 100 |
| Juuni | 100 |
| Juuli | 100 |
| August | 100 |
| September | 100 |
| Oktoober | 100 |
| November | 100 |
| Detsember | 100 |
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
| Kellaaeg | E - R | L | P |
|---|---|---|---|
| 00 - 01 | 100 | 100 | 100 |
| 01 - 02 | 100 | 100 | 100 |
| 02 - 03 | 100 | 100 | 100 |
| 03 - 04 | 100 | 100 | 100 |
| 04 - 05 | 100 | 100 | 100 |
| 05 - 06 | 100 | 100 | 100 |
| 06 - 07 | 100 | 100 | 100 |
| 07 - 08 | 100 | 100 | 100 |
| 08 - 09 | 100 | 100 | 100 |
| 09 - 10 | 100 | 100 | 100 |
| 10 - 11 | 100 | 100 | 100 |
| 11 - 12 | 100 | 100 | 100 |
| 12 - 13 | 100 | 100 | 100 |
| 13 - 14 | 100 | 100 | 100 |
| 14 - 15 | 100 | 100 | 100 |
| 15 - 16 | 100 | 100 | 100 |
| 16 - 17 | 100 | 100 | 100 |
|---|---|---|---|
| 17 - 18 | 100 | 100 | 100 |
| 18 - 19 | 100 | 100 | 100 |
| 19 - 20 | 100 | 100 | 100 |
| 20 - 21 | 100 | 100 | 100 |
| 21 - 22 | 100 | 100 | 100 |
| 22 - 23 | 100 | 100 | 100 |
| 23 - 24 | 100 | 100 | 100 |
| Heiteallikas | V1 Mahuti hingamisava |
|---|---|
| Koormus | Täiskoormus E-P |
Kuude tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
| Jaanuar | 100 |
|---|---|
| Veebruar | 100 |
| Märts | 100 |
| Aprill | 100 |
| Mai | 100 |
| Juuni | 100 |
| Juuli | 100 |
| August | 100 |
| September | 100 |
| Oktoober | 100 |
| November | 100 |
| Detsember | 100 |
Päevade tööajaline dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
| 00 - 01 | 100 | 100 | 100 |
|---|---|---|---|
| 01 - 02 | 100 | 100 | 100 |
| 02 - 03 | 100 | 100 | 100 |
| 03 - 04 | 100 | 100 | 100 |
| 04 - 05 | 100 | 100 | 100 |
| 05 - 06 | 100 | 100 | 100 |
| 06 - 07 | 100 | 100 | 100 |
| 07 - 08 | 100 | 100 | 100 |
| 08 - 09 | 100 | 100 | 100 |
| 09 - 10 | 100 | 100 | 100 |
| 10 - 11 | 100 | 100 | 100 |
| 11 - 12 | 100 | 100 | 100 |
| 12 - 13 | 100 | 100 | 100 |
| 13 - 14 | 100 | 100 | 100 |
| 14 - 15 | 100 | 100 | 100 |
| 15 - 16 | 100 | 100 | 100 |
| 16 - 17 | 100 | 100 | 100 |
| 17 - 18 | 100 | 100 | 100 |
| 18 - 19 | 100 | 100 | 100 |
| 19 - 20 | 100 | 100 | 100 |
| 20 - 21 | 100 | 100 | 100 |
| 21 - 22 | 100 | 100 | 100 |
| 22 - 23 | 100 | 100 | 100 |
| 23 - 24 | 100 | 100 | 100 |
5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
Põletusseade
Püüdeseade
Püüdeseade
Kasutatav kütus ja jäätmed
| Kasutatav kütus või jäätmed | | | | | | | | Saasteaine | | | | | | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kütuse liik | Väävli sisaldus, % | Alumine k MJ/kg; Ga | üt a | teväärtus, s - MJ/Nm³ | Kogus aasta | s | | Välisõhku välj | | | | utatud heide | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | Kogus | | Ühik | C | AS | nr | | Nimetus | | | | Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ | | | Heitkogu | | s | | | |
| | | | | | | | | | | | | | | | | Heite piir‐ väärtus | Prognoosi kontsentra | tav tsioon | H he 0, | etkeline itkogus 001 | , täpsus | Ühik | Aasta | s |
| | | | | | | | | P | M-s | um | | Tahked osake | sed, summ | aar | sed | | | | 0. | 0023 | | g/s | 0.010 | 433 |
| | | | | | | | | P | M2, | 5 | | Eriti peened o | sakesed (P | M2 | ,5) | | | | 0. | 0023 | | g/s | 0.010 | 433 |
| | | | | | | | | P | M10 | | | Peened osake | sed (PM10 | ) | | | | | 0. | 0023 | | g/s | 0.010 | 433 |
| | | | | | | | | 1 | 0102 | -4 | 4-0 | Lämmastikdio | ksiid | | | 200 | 146.672 | | 0. | 214 | | g/s | 0.992 | 275 |
| | | | | | | | | 6 | 30-0 | 8-0 | | Süsinikmonoo | ksiid | | | | | | 0. | 15 | | g/s | 0.695 | 52 |
| | | | | | | | | N | MV | OC | | Mittemetaans orgaanilised ü | ed lenduva hendid | d | | | | | 0. | 01 | | g/s | 0.046 | 368 |
| | | | | | | | | B | C | | | Must süsinik | | | | | | | 0 | | | g/s | 0.000 | 563 |
| | | | | | | | | 7 | 439- | 92 | -1 | Plii ja anorgaa ümberarvutat | nilised ühe una pliiks | ndi | d, | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 035 |
| | | | | | | | | 7 | 439- | 97 | -6 | Elavhõbe ja ü ümberarvutat | hendid, ana elavhõb | ed | aks | | | | 0. | 0005 | | mg/s | 0.002 | 318 |
| | | | | | | | | 7 | 440- | 43 | -9 | Kaadmium ja ümberarvutat | anorgaanili una kaadmi | sed um | ühendid, iks | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 006 |
| | | | | | | | | 7 | 440- | 38 | -2 | Arseen ja ano ümberarvutat | rgaanilised una arseeni | üh ks | endid, | | | | 0. | 0006 | | mg/s | 0.002 | 782 |
7/20
| Kasutatav kütus või jä | ätmed | | | | | | | S | aast | eai | ne | | | | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kütuse liik | Väävli sisaldus, % | Alumine k MJ/kg; Ga | üt a | teväärtus, s - MJ/Nm³ | Kogus aasta | s | | V | älisõ | hk | u välj | utatud heide | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | Kogus | | Ühik | C | AS | nr | | Nimetus | | | | Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ | | | Heitkogu | | s | | | | |
| | | | | | | | | | | | | | | | | Heite piir‐ väärtus | Prognoosi kontsentra | tav tsioon | H he 0, | etkeline itkogus 001 | , täpsus | Ühik | Aasta | s | |
| | | | | | | | | 7 | 440- | 50 | -8 | Vask ja anorg ümberarvutat | aanilised ü una vaseks | hen | did, | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 018 | |
| | | | | | | | | 7 | 440- | 66 | -6 | Tsingiühendid tsingiks | , ümberarv | uta | tuna | | | | 0. | 0001 | | mg/s | 0.000 | 348 | |
| | | | | | | | | 7 | 440- | 47 | -3 | Kroomi (VI) ü ümberarvutat | hendid, una kroomi | ks | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 018 | |
| | | | | | | | | 7 | 440- | 02 | -0 | Nikkel ja lahu ümberarvutat | stavad ühe una nikliks | ndid | , | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 012 | |
| | | | | | | | | 7 | 782- | 49 | -2 | Seleen ja ano ümberarvutat | rgaanilised una seleeni | üh ks | endid, | | | | 0. | 0001 | | mg/s | 0.000 | 255 | |
| | | | | | | | | P | CDD | /P | CDF | Polüklooritud dibensofuraan | dibenso-p-d id | iok | siinid ja | | | | 0. | 0025 | | µg/s | 0.011 | 592 | |
| | | | | | | | | 5 | 0-32 | -8 | | Benso(a)püre | en | | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 013 | |
| | | | | | | | | 2 | 05-9 | 9-2 | | Benso(b)fluor | anteen | | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 019 | |
| | | | | | | | | 2 | 07-0 | 8-9 | | Benso(k)fluor | anteen | | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 019 | |
| | | | | | | | | 1 | 93-3 | 9-5 | | Indeno(1,2,3- | cd)püreen | | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 019 | |
| | | | | | | | | 7 | 446- | 09 | -5 | Vääveldioksiid | | | | | | | 0. | 0026 | | g/s | 0.011 | 824 | |
| | | | | | | | | 1 | 24-3 | 8-9 | | Süsinikdioksii | d | | | | | | 0. | 0765 | | g/s | 1 299 | .6764 | 93 |
Põletusseade
8/20
Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?
Jah
Püüdeseade
Püüde seade
Kasutatav kütus ja jäätmed
| Kasutatav kütus või jäätmed | | | | | | | Saasteaine | | | | | | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kütuse liik | Väävli sisaldus, % | Alumine k MJ/kg; Ga | üt a | teväärtus, s - MJ/Nm³ | Kogus aastas | | Välisõhku välj | | | | utatud heide | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | Kogus | Ühik | C | AS | nr | | Nimetus | | | | Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ | | | Heitkogu | | s | | | |
| | | | | | | | | | | | | | | | Heite piir‐ väärtus | Prognoosi kontsentra | tav tsioon | H he 0, | etkeline itkogus 001 | , täpsus | Ühik | Aasta | s |
| Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) | 0 | 33.60 | | | 810 | tuh. Nm³ | P | M-s | um | | Tahked osake | sed, summ | aar | sed | | | | 0. | 0026 | | g/s | 0.012 | 247 |
| | | | | | | | P | M2, | 5 | | Eriti peened o | sakesed (P | M2 | ,5) | | | | 0. | 0026 | | g/s | 0.012 | 247 |
| | | | | | | | P | M10 | | | Peened osake | sed (PM10 | ) | | | | | 0. | 0026 | | g/s | 0.012 | 247 |
| | | | | | | | 1 | 0102 | -4 | 4-0 | Lämmastikdio | ksiid | | | 200 | 146.672 | | 0. | 2495 | | g/s | 1.164 | 845 |
| | | | | | | | 6 | 30-0 | 8-0 | | Süsinikmonoo | ksiid | | | | | | 0. | 1749 | | g/s | 0.816 | 48 |
| | | | | | | | N | MV | OC | | Mittemetaans orgaanilised ü | ed lenduva hendid | d | | | | | 0. | 0117 | | g/s | 0.054 | 432 |
| | | | | | | | B | C | | | Must süsinik | | | | | | | 0 | | | g/s | 0.000 | 661 |
| | | | | | | | 7 | 439- | 92 | -1 | Plii ja anorgaa ümberarvutat | nilised ühe una pliiks | ndi | d, | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 041 |
| | | | | | | | 7 | 439- | 97 | -6 | Elavhõbe ja ü ümberarvutat | hendid, ana elavhõ | bed | aks | | | | 0. | 0006 | | mg/s | 0.002 | 722 |
| | | | | | | | 7 | 440- | 43 | -9 | Kaadmium ja ümberarvutat | anorgaanili una kaadmi | sed um | ühendid, iks | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 007 |
| | | | | | | | 7 | 440- | 38 | -2 | Arseen ja ano ümberarvutat | rgaanilised una arseen | üh iks | endid, | | | | 0. | 0007 | | mg/s | 0.003 | 266 |
| | | | | | | | 7 | 440- | 50 | -8 | Vask ja anorg ümberarvutat | aanilised ü una vaseks | hen | did, | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 021 |
| | | | | | | | 7 | 440- | 66 | -6 | Tsingiühendid tsingiks | , ümberarv | uta | tuna | | | | 0. | 0001 | | mg/s | 0.000 | 408 |
9/20
Kasutatav kütus või jäätmed
Saasteaine
Kütuse liik
Väävli Alumine kütteväärtus,
Kogus Välisõhku väljutatud heide
10/20
| | | | Kogus | Ühik | C | AS | nr | | Nimetus | | | | Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ | | | Heitkogu | | s | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | | | | | | | | Heite piir‐ väärtus | Prognoosi kontsentra | tav tsioon | H he 0, | etkeline itkogus 001 | , täpsus | Ühik | Aasta | s | | |
| | | | | | 7 | 440- | 47 | -3 | Kroomi (VI) ü ümberarvutat | hendid, una kroomi | ks | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 021 | | |
| | | | | | 7 | 440- | 02 | -0 | Nikkel ja lahu ümberarvutat | stavad ühe una nikliks | ndid | , | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 014 | | |
| | | | | | 7 | 782- | 49 | -2 | Seleen ja ano ümberarvutat | rgaanilised una seleeni | üh ks | endid, | | | | 0. | 0001 | | mg/s | 0.000 | 299 | | |
| | | | | | P | CDD | /P | CDF | Polüklooritud dibensofuraan | dibenso-p- id | diok | siinid ja | | | | 0. | 0029 | | µg/s | 0.013 | 608 | | |
| | | | | | 5 | 0-32 | -8 | | Benso(a)püre | en | | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 015 | | |
| | | | | | 2 | 05-9 | 9-2 | | Benso(b)fluor | anteen | | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 023 | | |
| | | | | | 2 | 07-0 | 8-9 | | Benso(k)fluor | anteen | | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 023 | | |
| | | | | | 1 | 93-3 | 9-5 | | Indeno(1,2,3- | cd)püreen | | | | | | 0 | | | mg/s | 0.000 | 023 | | |
| | | | | | 7 | 446- | 09 | -5 | Vääveldioksiid | | | | | | | 0. | 003 | | g/s | 0.013 | 88 | | |
| | | | | | 1 | 24-3 | 8-9 | | Süsinikdioksii | d | | | | | | 0. | 0892 | | g/s | 1 525 | .7071 | 8 | 7 |
| Diislikütus | 0.001 | 42.12 | 1 200 | tonni | P | M-s | um | | Tahked osake | sed, summ | aar | sed | 30 | 137.077 | | 0. | 2332 | | g/s | 2.021 | 76 | | |
| | | | | | P | M2, | 5 | | Eriti peened o | sakesed (P | M2 | ,5) | | | | 0. | 035 | | g/s | 0.303 | 264 | | |
| | | | | | P | M10 | | | Peened osake | sed (PM10 | ) | | | | | 0. | 035 | | g/s | 0.303 | 264 | | |
| | | | | | 1 | 0102 | -4 | 4-0 | Lämmastikdio | ksiid | | | 650 | 380.388 | | 0. | 6471 | | g/s | 5.610 | 384 | | |
| | | | | | 6 | 30-0 | 8-0 | | Süsinikmonoo | ksiid | | | | | | 0. | 2449 | | g/s | 2.122 | 848 | | |
| | | | | | N | MV | OC | | Mittemetaans orgaanilised ü | ed lenduva hendid | d | | | | | 0. | 0292 | | g/s | 0.252 | 72 | | |
| | | | | | 7 | 439- | 92 | -1 | Plii ja anorgaa ümberarvutat | nilised ühe una pliiks | ndi | d, | | | | 0. | 0583 | | mg/s | 0.505 | 44 | | |
| | | | | | 7 | 439- | 97 | -6 | Elavhõbe ja ü ümberarvutat | hendid, ana elavhõ | bed | aks | | | | 0. | 0006 | | mg/s | 0.005 | 054 | | |
| | | | | | 7 | 440- | 43 | -9 | Kaadmium ja ümberarvutat | anorgaanili una kaadmi | sed um | ühendid, iks | | | | 0. | 0017 | | mg/s | 0.015 | 163 | | |
Kasutatav kütus või jäätmed
Saasteaine
Kütuse liik
Väävli Alumine kütteväärtus,
Kogus Välisõhku väljutatud heide
11/20
| | | | Kogus | Ühik | C | AS | nr | | Nimetus | | | | Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ | | | Heitkogu | | s | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | | | | | | | | | Heite piir‐ väärtus | Prognoosi kontsentra | tav tsioon | H he 0, | etkeline itkogus 001 | , täpsus | Ühik | Aasta | s | | | Ühik |
| | | | | | 7 | 440- | 38 | -2 | Arseen ja ano ümberarvutat | rgaanilised una arseen | üh iks | endid, | | | | 0. | 2594 | | mg/s | 2.249 | 208 | | | kg |
| | | | | | 7 | 440- | 50 | -8 | Vask ja anorg ümberarvutat | aanilised ü una vaseks | hen | did, | | | | 0. | 035 | | mg/s | 0.303 | 264 | | | kg |
| | | | | | 7 | 440- | 66 | -6 | Tsingiühendid tsingiks | , ümberarv | uta | tuna | | | | 0. | 0292 | | mg/s | 0.252 | 72 | | | kg |
| | | | | | 7 | 440- | 47 | -3 | Kroomi (VI) ü ümberarvutat | hendid, una kroomi | ks | | | | | 0. | 1166 | | mg/s | 1.010 | 88 | | | kg |
| | | | | | 7 | 440- | 02 | -0 | Nikkel ja lahu ümberarvutat | stavad ühe una nikliks | ndid | , | | | | 1. | 166 | | mg/s | 10.10 | 88 | | | kg |
| | | | | | P | CDD | /P | CDF | Polüklooritud dibensofuraan | dibenso-p- id | diok | siinid ja | | | | 0. | 0583 | | µg/s | 0.505 | 44 | | | mg |
| | | | | | 5 | 0-32 | -8 | | Benso(a)püre | en | | | | | | 0. | 0058 | | mg/s | 0.050 | 544 | | | kg |
| | | | | | 2 | 05-9 | 9-2 | | Benso(b)fluor | anteen | | | | | | 0. | 0058 | | mg/s | 0.050 | 544 | | | kg |
| | | | | | 2 | 07-0 | 8-9 | | Benso(k)fluor | anteen | | | | | | 0. | 0058 | | mg/s | 0.050 | 544 | | | kg |
| | | | | | 1 | 93-3 | 9-5 | | Indeno(1,2,3- | cd)püreen | | | | | | 0. | 0058 | | mg/s | 0.050 | 544 | | | kg |
| | | | | | 7 | 446- | 09 | -5 | Vääveldioksiid | | | | 350 | 1.627 | | 0. | 0028 | | g/s | 0.024 | | | | t |
| | | | | | 1 | 24-3 | 8-9 | | Süsinikdioksii | d | | | | | | 0. | 1178 | | g/s | 3 740 | .9029 | 6 | 3 | t |
| Põlevkiviõli (raske fraktsioon) | 0.80 | 38.88 | 1 300 | tonni | P | M-s | um | | Tahked osake | sed, summ | aar | sed | 30 | 137.077 | | 0. | 2332 | | g/s | 2.021 | 76 | | | t |
| | | | | | P | M2, | 5 | | Eriti peened o | sakesed (P | M2 | ,5) | | | | 0. | 035 | | g/s | 0.303 | 264 | | | t |
| | | | | | P | M10 | | | Peened osake | sed (PM10 | ) | | | | | 0. | 035 | | g/s | 0.303 | 264 | | | t |
| | | | | | 1 | 0102 | -4 | 4-0 | Lämmastikdio | ksiid | | | 650 | 380.388 | | 0. | 6471 | | g/s | 5.610 | 384 | | | t |
| | | | | | 6 | 30-0 | 8-0 | | Süsinikmonoo | ksiid | | | | | | 0. | 2449 | | g/s | 2.122 | 848 | | | t |
| | | | | | N | MV | OC | | Mittemetaans orgaanilised ü | ed lenduva hendid | d | | | | | 0. | 0292 | | g/s | 0.252 | 72 | | | t |
| | | | | | 7 | 439- | 92 | -1 | Plii ja anorgaa ümberarvutat | nilised ühe una pliiks | ndi | d, | | | | 0. | 0583 | | mg/s | 0.505 | 44 | | | kg |
| Kasutatav kütus või jä | ätmed | | | | | | S | aast | eai | ne | | | | | | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kütuse liik | Väävli sisaldus, % | Alumine k MJ/kg; Ga | üt a | teväärtus, s - MJ/Nm³ | Kogus aastas | | V | älisõ | hk | u välj | utatud heide | | | | | | | | | | | | | | | |
| | | | | | Kogus | Ühik | C | AS | nr | | Nimetus | | | | Heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm³ | | | Heitkogu | | s | | | | | | |
| | | | | | | | | | | | | | | | Heite piir‐ väärtus | Prognoosi kontsentra | tav tsioon | H he 0, | etkeline itkogus 001 | , täpsus | Ühik | Aasta | s | | | Ühik |
| | | | | | | | 7 | 439- | 97 | -6 | Elavhõbe ja ü ümberarvutat | hendid, ana elavhõ | bed | aks | | | | 0. | 0006 | | mg/s | 0.005 | 054 | | | kg |
| | | | | | | | 7 | 440- | 43 | -9 | Kaadmium ja ümberarvutat | anorgaanili una kaadmi | sed um | ühendid, iks | | | | 0. | 0017 | | mg/s | 0.015 | 163 | | | kg |
| | | | | | | | 7 | 440- | 38 | -2 | Arseen ja ano ümberarvutat | rgaanilised una arseen | üh iks | endid, | | | | 0. | 2594 | | mg/s | 2.249 | 208 | | | kg |
| | | | | | | | 7 | 440- | 50 | -8 | Vask ja anorg ümberarvutat | aanilised ü una vaseks | hen | did, | | | | 0. | 035 | | mg/s | 0.303 | 264 | | | kg |
| | | | | | | | 7 | 440- | 66 | -6 | Tsingiühendid tsingiks | , ümberarv | uta | tuna | | | | 0. | 0292 | | mg/s | 0.252 | 72 | | | kg |
| | | | | | | | 7 | 440- | 47 | -3 | Kroomi (VI) ü ümberarvutat | hendid, una kroomi | ks | | | | | 0. | 1166 | | mg/s | 1.010 | 88 | | | kg |
| | | | | | | | 7 | 440- | 02 | -0 | Nikkel ja lahu ümberarvutat | stavad ühe una nikliks | ndid | , | | | | 1. | 166 | | mg/s | 10.10 | 88 | | | kg |
| | | | | | | | P | CDD | /P | CDF | Polüklooritud dibensofuraan | dibenso-p- id | diok | siinid ja | | | | 0. | 0583 | | µg/s | 0.505 | 44 | | | mg |
| | | | | | | | 5 | 0-32 | -8 | | Benso(a)püre | en | | | | | | 0. | 0058 | | mg/s | 0.050 | 544 | | | kg |
| | | | | | | | 2 | 05-9 | 9-2 | | Benso(b)fluor | anteen | | | | | | 0. | 0058 | | mg/s | 0.050 | 544 | | | kg |
| | | | | | | | 2 | 07-0 | 8-9 | | Benso(k)fluor | anteen | | | | | | 0. | 0058 | | mg/s | 0.050 | 544 | | | kg |
| | | | | | | | 1 | 93-3 | 9-5 | | Indeno(1,2,3- | cd)püreen | | | | | | 0. | 0058 | | mg/s | 0.050 | 544 | | | kg |
| | | | | | | | 7 | 446- | 09 | -5 | Vääveldioksiid | | | | 350 | 1 410.253 | | 2. | 3992 | | g/s | 20.80 | | | | t |
| | | | | | | | 1 | 24-3 | 8-9 | | Süsinikdioksii | d | | | | | | 0. | 123 | | g/s | 3 907 | .5768 | 5 | 8 | t |
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused
Ei ole asjakohane
5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa
Ei ole asjakohane
5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited
Vorm ei ole asjakohane.
5.4.11. Välisõhus leviv müra
Vorm ei ole asjakohane.
Ü
5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
| Heiteallikate numbrid plaanil või kaardil | Saasteaine | | | | | | | | Õhukvaliteedi tase | | | | | | | | | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | CAS nr | Nimetus | | | | S h | ummaarne hetkeline eitkogus M | Ühik | Kesk | mista | misae | g | Õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus | Ü | hik | Välisõ saasta | hu tus | ma e t | k a | simaalne arvutuslik se ∑Cm µg/m³ |
| K1, N2, N4 | 630-08- 0 | Süsinikm | onook | siid | | 0 | .493 | g/s | 8 tund | i | | | 10 000 | µ | g/m³ | 149.18 | 8 | | | |
| K1 | 7440- 02-0 | Nikkel ja ümberarv | lahusta utatun | va a n | d ühendid, ikliks | 1 | .166 | mg/s | 1 aas | ta | | | 20 | n | g/m³ | 0.001 | | | | |
| K1 | 7440- 38-2 | Arseen ja ümberarv | anorg utatun | aa a a | nilised ühendid, rseeniks | 0 | .26 | mg/s | 1 aas | ta | | | 6 | n | g/m³ | 0 | | | | |
| K1 | 7440- 47-3 | Kroomi ( kroomiks | VI) ühe | ndi | d, ümberarvutatuna | 0 | .117 | mg/s | 24 tun | di | | | 0.10 | µ | g/m³ | 0.001 | | | | |
| | | | | | | | | | 1 aas | ta | | | 0.01 | µ | g/m³ | 0 | | | | |
| K1 | 7446- 09-5 | Vääveldi | oksiid | | | 2 | .402 | g/s | 1 tund | | | | 350 | µ | g/m³ | 36.695 | | | | |
| | | | | | | | | | 24 tun | di | | | 125 | µ | g/m³ | 10.563 | | | | |
| K1, N2, N4 | 10102- 44-0 | Lämmast | ikdioks | iid | | 0 | .905 | g/s | 1 tund | | | | 200 | µ | g/m³ | 182.05 | 3 | | | |
| | | | | | | | | | 1 aas | ta | | | 40 | µ | g/m³ | 0.562 | | | | |
| K1, V1, N1, N2, N3, N5 | NMVOC | Mittemet ühendid | aansed | le | nduvad orgaanilised | 0 | .165 | g/s | 1 tund | | | | 5 000 | µ | g/m³ | 273.11 | 8 | | | |
| | | | | | | | | | 24 tun | di | | | 2 000 | µ | g/m³ | 79.988 | | | | |
| K1, N4 | PM2,5 | Eriti peen | ed osa | ke | sed (PM2,5) | 0 | .044 | g/s | 1 aas | ta | | | 25 | µ | g/m³ | 0.222 | | | | |
| K1,N4 | PM10 | Peened o | sakes | ed | (PM10) | 0 | .044 | g/s | 24 tun | di | | | 50 | µ | g/m³ | 4.564 | | | | |
| | | | | | | | | | 1 aas | ta | | | 40 | µ | g/m³ | 0.066 | | | | |
5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire
Vorm ei ole asjakohane.
5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang
Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest.
Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid keskmise võimsusega põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.
Võimalik lõhnahäiring võib esineda ajutiselt mahuti täitmisel (heitallikas V1). Arvestades, et lähim elamu asub heiteallikast (V1 mahuti heingamisava) ca 35 m kaugusel, siis on lõhnahäiringu tekkimine lähimate vastuvõtjate juures tõenäoline ebasoodsa tuulesuuna ja mahuti täitmise ajal põlevkiviõliga. Lõhnahäiring võib tekkida mahuti täitmisel ebasoodsa tuulesuuna korral (lääne tuul lähima hoone suunas). Lõhnahäiringu kestus kokku maksimaalselt on 58-l tunnil aastas (1444,44 m3/25 m3/h = 57,8 h), mil toimub mahuti täitmine põlevkiviõliga. Arvestades põlevkiviõli aastast maksimaalset kogust 1300 t/a ja autotsisterni suurust ca 27 tonni, siis mahuti laadimisi teoreetiliselt toimub aastas 1300 t/a / 27 t = 48 korral aastas. Ühe laadimise kestus on ca üks tund ja seega on laadimise aeg kokku ca 48 tundi aastas, mil võib ebasoodsa tuulesuuna korral tekkida majade juures põlevkiviõli lõhnahäiring.
5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel
Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel
Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit ja põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid".
Mahuti laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020.
Keskkonnaameti juhend "Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine" 06. juuni 2019.
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Kütuse põletamisel eralduvate saasteainete määramine
Heitkoguste määramisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Kontrollimiseks on kasutatud Exceli arvutustabelit. Kütusekulu arvutatakse B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) järgmiselt:
B1 = B×Qri ,GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisast 3–7;
Arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, vääveldioksiid välja arvatud, kasutades järgmist valemit:
Mi = 10 –6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutatakse järgmiselt:
leitakse saasteaine eriheide qi määruse lisast 3–7;
arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10 –3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).
Süsinikdioksiidi heitkogused leitakse Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1 alusel.
Tegeliku süsinikuheite ja tekkiva süsinikdioksiidi heite arvutamine
(1) Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsinikukoguse kütuse oksüdatsioonikoefitsiendiga, arvutatakse tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10 –3 × B1 × qc × Kc, kus
B1 – kütusekulu (TJ);
qc – süsiniku eriheide (tC/TJ);
Kc – oksüdatsioonikoefitsient.
(2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutatakse gigagrammides
(GgCO2), kasutades järgmist valemit:
MCO2 = Mc × 3,664, kus
Mc – süsinikuheide (GgC).
Saasteainete piirväärtuste arvutamisel on kasutatud Keskkonnaameti juhendit: Juhend, 20. detsember 2021, Keskmise võimsusega põletusseadmeid puudutavate nõuete rakendamine, punkt 4.1.6. toodud valemit:
Gaaside mahtkiirus Vm (m3/s) = suitsukäikude ristlõikepindala (m2) · gaaside joonkiirus (m/s)
Gaaside mahtkiirus normaaltingimustel VmN (Nm3/s) = Vm (m3/s) · 273 (K) / gaaside temperatuur (K)
Saasteaine kontsentratsioon (mg/Nm3) = saasteaine hetkeline heitkogus (g/s) / VmN
(Nm3/s) · 1000 (mg/g)
Kütusemahutist mahuti täitmisel ja kütuse hoiustamisel eralduvate saasteainete arvutuskäik koos kasutatavate metoodikatega ja valemitega on toodud lisatud exeli
Kütusemahutist mahuti täitmisel ja kütuse hoiustamisel eralduvate saasteainete arvutuskäik koos kasutatavate metoodikatega ja valemitega on toodud lisatud exeli failis.
Manused
Lisa 10: Arvutustabel_Salvest_AS_15.09.2022.xlsx
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt. Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja.
Arvutamiseks valitud meteoaasta
2018-2020
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu
Õhutemperatuur
Õhuniiskus
Õhurõhk
Sademed
Tuul: suund, kiirus
Pilved: hulk, kõrgus
Nähtavuskaugus
Atmosfäärinähtused
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad
Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam Tõravere, Nõo vald, Tartu maakond Tel. 58 54 07 15
Laius: N 58°15´51´´
Pikkus: E 26°27´41´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70,17 m (EH2000)
Viide meteroloogilise mudeli andmetele
Kliimaandmetena kasutati (Tartu- Tõravere) meteoroloogiajaama viimase kolme aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta
Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa-ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)
Hajuvusarvutustel on arvestatud käitisest 500 m raadiusesse jäävaid heiteallikad. Heiteallikate parameetrid ja heitkogused on võetud KOTKAS heiteallikate registrist seisuga 12.09.2022. Koosmõjusse on arvestatud 500m raadiusesse jäävate heitallikatega:
| Kood | Nimetus | Ettevõte |
|---|---|---|
| HEIT0008897 | Aru 6 üld | HANZA Mechanics Tartu AS |
| HEIT0002925 | Katlamaja korsten | HANZA Mechanics Tartu AS |
| HEIT0008895 | Detailipesu | HANZA Mechanics Tartu AS |
| HEIT0002924 | Karastusahjude korsten | HANZA Mechanics Tartu AS |
| HEIT0008896 | Peamaja kemikaalid | HANZA Mechanics Tartu AS |
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Arvestades kasutatava kütusekoguse planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid
Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel.
Lisaks määruses toodud hajuvusarvutustele koostati hajuvuskaart lämmastikdioksiidi 1 tnni kontsentratsiooni osas eraldi käitise kohta ilma naaberettevõteteta, et selgitada käitise lämmastikdioksiidi osakaalu piirkonnas.
Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.
5.4.16. Järeldused ja ettepanekud
| Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. | Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute |
|---|---|
| Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta | Heitallika tegevusel ei ole ette näha välisõhus leviva müra s asuvas katlamaja siseruumides. |
| Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim | Hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et heiteallikast väljuta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. Kõrgeim kontsentratsio osas koos naaberkäitistega (1h kontsentratsioon 182,053∑C kontsentratsioonid jäävad madalamale tasemele. |
| Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta | Ettepanek on ettevõttele kehtestada õhusaasteloaga käesol Meetmeid ei ole vaja rakendada, õhukvaliteedi piirväärtuste korrashoid ja nõuetekohase kütuse kasutamine. |
| Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks | Seire ettepanekut ei tehta, vajadus puudub. Olemasolevatel rakendumisel tuleb seda järgida. |
| Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral | Piirväärtust ei ületata, meetmeid ei ole vaja rakendada. |
| Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. | Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid. |
|---|---|
| Muud heite vähendamise meetmed | Muid heitmete vähendamis meetmeid ei rakendata. |
| Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa | Kontrollimatuid heiteid ei teki. |
5.4.17. Lisad
| LHK projekti täiendavad andmed | Tuulte roos |
|---|---|
| LHK projekti lisad | Lisa 13: Tuulte_roos.pdf |
|
<urn:uuid:1681e654-3476-4409-be59-ec113d38e638>
|
CC-MAIN-2024-18
|
https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?represented_id=None&document_id=90932&document_file_id=1&get_digidoc=1&cft=&ddoc_file_id=BDOC%7C%7CD2&file_name=4c6973612032204c484b2070726f6a656b742e706466
|
2024-04-21T07:54:02+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2024-18/subset=warc/part-00129-29538f81-5664-4df2-acb6-7d8ba3d2a1aa.c000.gz.parquet
| 315,315,683
| 18,377
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999849
|
ekk_Latn
| 0.999978
|
[
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
280,
3132,
4342,
5123,
5820,
6668,
8974,
11411,
14117,
17211,
20436,
23300,
24323,
26674,
29624,
31940,
33371,
35251,
36965,
37712
] | 0
|
[
0.9921875,
0.008544921875,
0.00008678436279296875,
0.000499725341796875,
0.00009918212890625,
0.000011563301086425781
] |
Sotsiaalsete pädevuste arendamiseks osaleb õpilane paaristöödes, rühmatöödes (näit. mängib võistkonna mänge) ja õpib arvestama teistega. On koostöövalmis ja suudab juhendada oma kaaslasi lihtsamate kehaliste harjutuste sooritamisel. Sportlikus tegevuses järgib õpilane ise ja nõuab oma kaaslastelt võistlusmääruste täitmist. Sotsiaalset pädevust edendatakse kogu gümnaasiumis õppimise ajal tehes rühmatöid ja-mänge, mille käigus peavad õpilased oskama teha koostööd, üksteist vajadusel abistada, lohutada, ergutada jne. Enesemääratluspädevus – oskus hinnata oma kehalisi võimeid ning valmisolek neid arendada, samuti suutlikkus jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida terveid eluviise ning vältida ohuolukordi (tulevase muusikuna oskama kasutada õigeid tehnikaid vältimaks vigastuste teket). – gümnaasiumi sihiseadeks on õpilase aktiivne osalemine õppetöös. Õpilane võtab osa kõikidest u sida ja hinnata oma liigutusoskuste ja kehaliste võimete taset ning seada eesmärke ja valida endale sobivad liikumisharrastused. Põhilisteks eesmärkideks arengut soodustab liikumisalase oskussõnavara kasutamine, sõnaline sis. Kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste
spordipäevadest. Õpipädevuse arengut soodustavad õpilase oskus analu on:
väljendub sporditehniliste oskuste analu
naamika selgitamine eeldavad õpilaselt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jms kasutamise oskust ning du
sima oma tervislikku seisukorda ja töövõimet, kavandama ja realiseerima tegevusi l isas 7 .
õpib gümnaasiumiõpilane analu tervise tugevdamiseks ja töövõime parandamiseks. Sportlikus tegevuses aset leidev koostöö õpetab õpilast arukaid
|
<urn:uuid:a18a0e98-0d8a-4da4-8f3e-0ea3a870bfaa>
|
CC-MAIN-2022-21
|
https://www.tmkk.edu.ee/wp-content/uploads/2013/03/Lisa-6_Ainevaldkond_KEHALINE-KASVATUS-ja-LIIKUMINE-Gmn.pdf
|
2022-05-18T02:25:00+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-21/subset=warc/part-00153-bd7ecbba-8e15-4123-ae07-d9c98ad96845.c000.gz.parquet
| 1,234,659,384
| 669
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 0.999997
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1397,
1634
] | 1
|
[
0.00274658203125,
0.5234375,
0.462890625,
0.0101318359375,
0.000949859619140625,
0.0001964569091796875
] |
III kooliaste
KIII T1 Aktiivtöö: SEEDIMINE
Soovituslik aeg: tunnitöö 20 minutit + 45 minutit, kodutöö.
Ainetunnid ja teemad:
* Inimeseõpetus: tervis, toitumise mõju tervisele, tervisealased infoallikad.
* Bioloogia: inimese elundkonnad – seedeelundkond.
Lõimingu võimalused: emakeel ja meediaõpetus, keemia.
Õpitulemused:
* Õpilane kasutab tervisealaseid infoallikaid, analüüsib ja hindab erinevate tervise infoallikate kasutamise võimalusi ja usaldusväärsust.
* Õpilane selgitab toitainete ülesandeid organismis ja nende üle- või alatarvitamisega kaasnevaid terviseriske.
Vajalikud vahendid: esitluste loomise programmid ja esitlustehnika, tööleht: „Toitainete ülesanded ja riskid ala- või ületarvitamisel".
Loe ka:
Lugemismaterjal „Seedimisega seotud elundid" lk 16.
Töökäik:
0–20 minutit
* Jagage õpilased toitainete gruppide järgi rühmadesse. Paluge igal grupil kodutöö käigus leida vastused järgnevatele küsimustele:
* Korrake üle toitainete gruppide nimetused.
* Milleks seda toitainet organismis kasutatakse?
* Rõhutage kasutatud infoallikatele viitamise vajadust ning tehtava kokkuvõtte selgust.
* Mis toimub selle toitaine üle- või alatarvitamise korral organismis?
Kodutöö:
* Iga õpilane keskendub iseseisvalt ülesandele vastuste leidmisele ning koostab saadud infost illustratiivse esitluse.
0–10 minutit
* Paluge õpilastel rühmasiseselt kodutöid tutvustada ning valida välja õpilane, kes on koostanud kõige ülevaatlikuma esitluse.
10–45 minutit
* Paluge ülejäänud õpilastel esitluste põhjal täita tööleht.
* Võimaldage igal valitud õpilasel esitada oma kodutöö teistele rühmadele.
I-III kooliaste. Õpetajaraamat.
Toitumine ja liikumine.
KIII T1 Tööleht: TOITAINETE ÜLESANDED JA RISKID ALA- VÕI ÜLETARVITAMISEL
Täida tabel.
| toitaine | ülesanne organismis | risk ületarvitamisel |
|---|---|---|
| VESI | | |
| VALGUD | | |
| SÜSIVESIKUD | | |
| RASVAD | | |
| VITAMIINID | | |
I-III kooliaste. Õpetajaraamat.
Toitumine ja liikumine.
|
<urn:uuid:5016b3ec-5100-46ee-8566-8730b3f35763>
|
CC-MAIN-2019-47
|
https://www.terviseinfo.ee/images/prints/toitumine-ja-liikumine-koolidele/KIII_T1_Aktiivtoo_SEEDIMINE.pdf
|
2019-11-20T07:59:03
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2019-47/subset=warc/part-00191-47abed28-4fa2-4f4a-b4d3-db11c85b2f3a.c000.gz.parquet
| 978,529,273
| 824
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999525
|
ekk_Latn
| 0.999982
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1669,
1980
] | 1
|
[
0.0732421875,
0.7734375,
0.138671875,
0.0137939453125,
0.000762939453125,
0.00018405914306640625
] |
Ravi
Jälgimine
Retsidiiv
Retsidiiv
Valikute
tegemine
Surm
Maavalitsuste kaudu isikliku abivahendi kaart id Rinnaproteesid
Palliatiivse ravi patsientide ja nende lähedaste elukvaliteeti.
PALLIATIIVNE RAVI
SURM
Surm
haige peab olema teadlik ravi eesmärgist- haige peab olema teadlik ravi eesmärgistFÜÜSILINE:
Haigus
Ravi kõrvaltoime
VIHA:
TOTAALNE
VALU
Diagnoosi hilinemine
Suhtlemisraskused
arstiga
hirmud ja nende lein hirmud ja nende lein
2/3 meditsiiniabist, mida haiged oma viimasel eluaastal vajavad, juhtub väljaspool tavatööaega. Patsiendid ja nende lähedased hindasid kõige kõrgemalt spetsiaalsete palliatiivse raviga tegelevate g p g g tervishoiutöötajate abi , järgnes abi oma perearsti poolt.
hea koostöö perearstiga hea koostöö perearstiga
|
<urn:uuid:383b9d89-dbe6-4d82-9d9c-0c1a1aa461b4>
|
CC-MAIN-2017-47
|
http://cancer.ee/wp-content/uploads/2015/11/K.-Suija-V%C3%A4hihaigete-palliatiivne-ravi.pdf
|
2017-11-19T21:19:06Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2017-47/segments/1510934805809.59/warc/CC-MAIN-20171119210640-20171119230640-00619.warc.gz
| 51,372,074
| 328
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.997655
|
ekk_Latn
| 0.999894
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
57,
122,
187,
216,
301,
401,
444,
708,
757
] | 1
|
[
0.1435546875,
0.7890625,
0.0634765625,
0.0038604736328125,
0.000827789306640625,
0.0001678466796875
] |
Ülesannete koostamine
Sisukord:
Kasulikud koodilõigud
Tekstiosa valik (video + tekstiline juhend)
Tehnilised töökäsud
Avatud vastusega lünk (video + tekstiline juhend)
Valikvastusega lünk ja pangaga lünk (video + tekstiline juhend)
Valikvastusega küsimus (video + tekstiline juhend)
Veel kasulikku:
- Jira project doesn't exist or you don't have permission to view ES-212 - Jira project doesn't exist or you don't have permission to view ES-212
it.
|
<urn:uuid:5d0c9a03-5fc2-43b9-bb46-9c31f9fffe3e>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://projektid.hitsa.ee/download/temp/pdfexport-20200406-060420-1018-16718/EKUK-40726016-060420-1018-16719.pdf?contentType=application/pdf
|
2020-04-06T07:18:05+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00184-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 580,682,107
| 147
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99796
|
ekk_Latn
| 0.99796
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
453
] | 1
|
[
0.041748046875,
0.921875,
0.016845703125,
0.01611328125,
0.0026702880859375,
0.00244140625
] |
EESTI ARHITEKTIDE LIIT (juriidiline) Lai tn. 29, Tallinn 10133 (füüsiline) Lai tn. 31, Tallinn 10133 Sekretär Signe Liivaleht: 6117430
Ennistuskoja Kanut - Tallinna muuseumite ühishoidla - Eesti Vabaõhumuuseumi külastuskeskuse - Näitusemaja - hoonetekompleksi ja territooriumi planeeringule. Võistlusalaks on osa Eesti Vabaõhumuuseumi territooriumist, Vabaõhumuuseumi tee 12 (võistlusala ei hõlma muuseumi ekspositsiooniala). Tellijal, Kanut , on kindel soov korraldada 2-etapiline, piiratud osalusega arhitektuurse ideeprojekti võistlus. Kavandatava võistluse eelarve võiks korraldajate nägemuses olla 1 milj. krooni.
kuju rajamise ideekonkursi korraldamist. Komisjoni koosseisu on kutsutud osalema ka EALi esindaja, samas ei ole kahjuks LV-l kavas kaasata komisjoni koosseisu Eesti Kunstnike Liidu esindaEAL on seisukohal, et komisjoni koosseisu peaks kindlasti kuuluma ka EKLi esindaja. Eestseisus peab vajalikuks pöörduda J. Elkeni poole ettepanekuga koostada EKLi ja EALi poolt komisjoni moodustamise kohta ühine märgukiri või mingil muul moel juhtida Tallinna LV tähelepanu komisjoni koossei
pel on seadust analüüsides kirjutanud "Arhitekti jaoks kõige kahjulikum oleks, kui ta litsentseeriks kõik oma teose loomisega tekkinud isiklikud õigused ainu31. august 2006. lehel www.arhliit.ee
Esimese etapi võistlustööde esitamise Hiljemalt 31. oktoobril 2006 teatab zürii esimese etapi võitnud ja teise etappi kutsutud tööde märgusõnad EALi kodu-
Küsimuste esitamise tähtaeg on 1. september 2006. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 10. oktoober 2006. Maakri kvartali arhitektuurivõist(esimene etapp) Korraldaja: Eesti Arhitektide Liit koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Versio Kinnisvara OÜ-ga. Võistluse eesmärk on leida Maakri, Lennuki ja Kuke tänavate vahelise ala parim linnaehituslik eskiislahendus ja avalikku huvi väljendav materjal, mille alu- lus
Karksi-Nuia keskväljaku ja roheala avalik arhitektuurikonkurss Karksi Vallavalitsus Võistluse eesmärk on leida Karksi-Nuia keskväljakule ning keskväljaku ja Karkja Galeriil
ROTERMANNI SOOLALADU (Tallinn, Ahtri 2) Arhitektuuris peegelduv ajalugu - Arhitektuurimuuseumi püsinäitus Suures saalis Arhitektid võistlevad. 15 aastat arhitektuurikonkursse Eestis. Ungari arhitekt Ödön Lechner ajastutest ja kultuuridest. Näitusel tuuakse jooniste, fotode, raamatute ja makettide abil vaatajani näiteid Rootsi arhitektuurist ja selle „eeskujudest". http://www.arkitekturmuseet.se SOOME ARHITEKTUURIMUUSEUM (Helsingi, Kasarmikatu 24 ) 2006. aastal tähistab Soome Arhitektuurimuuseum oma 50-ndat aastapäeva. Tä-
kuni 3. september 2006 neeringute lahendusi.
EAL TEATAJA 2/2006 EESTI ARHITEKTUURIKONKURSSIDE TULEMUSED / TOIMUB EESTIS / TOIMUB VÄLISMAAL dus, mis on sobiv ja iseloomulik Kiviõli linAvatud:19. mai – 30. september K-R 12.00-20.00, L-P 11.00-18.00 http://www.arhitektuurimuuseum.ee parim funktsionaalne ja kujunduslik lahenVolitatud arhitekt V kutse omisTähtaeg järjekordseks Volitatud arhitekt V kutsekvalifikatsiooni omistamiseks nõutavate dokumentide esitamiseks on 15. august 2006. Dokumendid palume tuua EALi (Lai 31, Tallinn). Volitatud arhitekt V kutsetunnistuste tamisest
|
<urn:uuid:7337e82b-2c66-4ab9-be3f-d5accc523007>
|
CC-MAIN-2019-09
|
http://www.arhliit.ee/files/Teatajad/2006_2.pdf
|
2019-02-17T20:34:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2019-09/segments/1550247482478.14/warc/CC-MAIN-20190217192932-20190217214932-00074.warc.gz
| 305,680,839
| 1,289
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.99868
|
ekk_Latn
| 0.999892
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
134,
619,
1100,
1260,
2036,
2901,
3156
] | 2
|
[
0.019287109375,
0.35546875,
0.3671875,
0.22265625,
0.02490234375,
0.00970458984375
] |
Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Abielu ja registreeritud kooselu varalised tagajärjed>Registreeritud kooselu varalised tagajärjed Registreeritud kooselu varalised tagajärjed Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Abielu ja registreeritud kooselu varalised tagajärjed>Registreeritud kooselu varalised tagajärjed Registreeritud kooselu varalised tagajärjed Avaleht>Perekonnaasjad ja pärimine>Abielu ja registreeritud kooselu varalised tagajärjed>Registreeritud kooselu varalised tagajärjed
Rootsi
1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.
Ei, olemas on ainult üks registreeritud kooselu vorm: samasooliste paaride jaoks. Kooselu registreerimise võimalus kaotati aga 2009. aastal, kui muudeti abieluseadust ( ). Nüüd on samasoolistel paaridel võimalik abielluda samadel tingimustel kui erisoolistel paaridel. Abieluseaduse sätteid äktenskapsbalken kohaldatakse nii sama- kui ka erisooliste paaride suhtes samal viisil. Enne 2009. aastat registreeritud kooselu kehtib siiski seni, kuni registreeritud elukaaslased kooselu lõpetavad või see muudetakse nende taotlusel abieluks.
2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse samu norme kui abielu suhtes.
Viimati uuendatud: 06/11/2020
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.
ET
|
<urn:uuid:c4b94f06-fef6-43a1-b201-0e75c80f6ecf>
|
CC-MAIN-2021-43
|
https://e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=36687&idCountry=se&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2021-10-26T19:49:52+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-43/subset=warc/part-00083-16202947-a809-4711-8221-79ab0a79d5b1.c000.gz.parquet
| 338,779,418
| 1,321
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000008
|
ekk_Latn
| 1.000008
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
3507
] | 1
|
[
0.1484375,
0.7109375,
0.123046875,
0.0172119140625,
0.00113677978515625,
0.00051116943359375
] |
Početna stranica>Sudski postupci>Kazneni predmeti>Pravosudna suradnja>Uzimanje u obzir prethodnih osuđujućih presuda
Izvorna jezična inačica ove stranice nedavno je izmijenjena. Naši
grčki prevoditelji trenutačno pripremaju jezičnu inačicu koju vidite.
Swipe to change
Varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmine
Grčka
Službeni prijevod nije dostupan u jezičnoj verziji koju tražite.
Ovdje možete pristupiti strojnom prijevodu ovog sadržaja. Imajte na umu da je svrha tog prijevoda samo pružiti kontekst. Vlasnik ove stranice ne prihvaća nikakvu odgovornost ni obvezu u pogledu kvalitete strojno prevedenog teksta.
-----hrvatski-----bugarskišpanjolskičeškidanskinjemačkiestonskiengleskifrancuskitalijanskilatvijskilitavskimađarski malteškinizozemskipoljskiportugalskirumunjskislovačkislovenskifinskišvedski
Justiits-, läbipaistvuse ja inimõiguste ministeeriumi sõltumatu karistusregistri osakond (Αυτοτελές Τμήμα Ποινικού Μητρώου Υπουργείο Δικαιοσύνης ) Διαφάνειας & Ανθρωπίνων Δικαιωμάτων
Aadress:
Messogeion 96
115 27 Αteena
Telefon: +30(0)210 7767300 (üldnumber)
Faks: +30(0)210 7767187, +30(0)210 7767188
E-post: [email protected]
Telefon (juhataja ja juhataja asetäitja): +30(0)210 7767042, +30(0)210 7767043
Telefon (ECRISe eest vastutav ametnik): +30(0)210 7767045
Viimati uuendatud: 27/04/2015
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta. Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.
HR
|
<urn:uuid:10a913bb-9ebd-4d8c-985b-f2d473c825c9>
|
CC-MAIN-2020-10
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=hr&clang=et&idTaxonomy=95&idCountry=el&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2020-02-18T14:35:48+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-10/subset=warc/part-00193-ce9ee7ea-c51e-4aaf-9912-52adddf9c929.c000.gz.parquet
| 299,606,946
| 832
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.978967
|
ekk_Latn
| 0.978967
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2063
] | 1
|
[
0.07568359375,
0.69140625,
0.1923828125,
0.036865234375,
0.00186920166015625,
0.00139617919921875
] |
KIII T8 Aktiivtöö. TOIDU LISAAINED: VÕTMEMÕISTATUS
Soovituslik aeg: 45 minutit.
Ainetunnid ja teemad:
* Ühiskonnaõpetus: majandus – tootemärgistused.
* Inimeseõpetus: toitumist mõjutavad tegurid.
* Kodundus: tervislik toitumine.
Lõimingu võimalused: keemia.
Eeldatavad õpitulemused:
* Õpilane tunneb lisaainete kasutamise otstarvet, valdab lisaainete mõistet ja terminoloogiat.
* Õpilane teab, mida tähendab E-märgistus toiduainete tooteinfol.
* Õpilane oskab nimetada põhjuseid lisaainete vajalikkuse osas.
Vajalikud vahendid: tööleht „Lisaained", tööleht „Võtmemõistatus".
Infoks: lisaainete teema pakub ühiskondlikul tasemel nii ajakirjanduses kui tavavestlustes rohkelt mõtteainet. Antud tund võimaldab lisaainete teemale läheneda objektiivselt. Oluline on rõhutada, et lisaained on kaasaja toidutööstuses kasutatavad toidu ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks. Arutlege lisaainete olemuse ja vajalikkuse teemadel, jäädes info saamise juures allikakriitiliseks ning rõhutage, et toidu valikul tuleks eelistada töötlemata toitu.
Loe ka:
Lugemismaterjal „Lisaained" lk 43. http://www.toitumine.ee/lisaained-2/ http://www.tunnetoitu.ee/
Töökäik:
* Jagage õpilastele lugemiseks tööleht „Lisaained" ning paluge neil selle põhjal iseseisivalt lahendada võtmemõistatus.
* Arutlege tunni lõpus lisaainete kasutamise kasude ja võimalike ohtude üle.
KIII T8 Tööleht: LUGEMISMATERJAL LISAAINED ÕPILASTELE
Lisaaine on aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil, näiteks kas:
* vajaliku konsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad ained, emulgaatorid, paksendajad),
* toidu säilivusaja pikendamiseks (säilitusained, antioksüdandid),
* toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid),
* toidule magusa maitse andmiseks (magusained).
Lisaainet võib toidus kasutada vaid juhul, kui toidu omaduste parandamiseks või toiteväärtuse säilitamiseks ei ole teist tehnoloogilist võtet.
Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks:
* Loodusindentsed lisaained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel. Näiteks antioksüdant askorbiinhape E300 või säilitusained sorbiinhape E200 ja bensoehape E210, mida leidub jõhvikates või pihlakates.
* Looduslikud lisaained, mis on eraldatud toidust. Näiteks tardaine pektiin E440 mida leidub loomulikul kujul puuviljades, peedist ekstraheeritud punane toiduvärv E162 või tardained agar E406 ja karrageen E407 mida toodetakse merevetikatest.
* Sünteetilised (ka tehislikud) lisaained, mis on saadud sünteesi teel ja millel looduses analoogi ei ole. Näiteks asotoiduvärvid E102 tartrasiin, E110 päikeseloojangukollane, E122 asorubiin, E123 amarant, E124 erkpunane, E129 võlupunane, E151 briljantmust, E155 pruun, E180 litoolrubiin.
Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta toitu rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E300 ehk vitamiin C.
Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samal ajal lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210-213).
Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtijookides ja jäätises. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised lisaained esile kutsuda allergilisi reaktsioone, teatud asovärvid võivad avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele. Näiteks kehtib vastav erimärgistusnõue järgmistele asovärvidele: E102, 104, 110, 122, 124 ja 129, millest E122 kasutamist on piiratud Rootsis, Norras, Jaapanis ja USAs toodetud toiduainetes. Eelnimetatud terviseprobleemide korral peaks hoiduma selliste lisaainete tarbimisest. Kui inimene on tundlik teatud lisaainete suhtes, siis tuleb teadlikult jälgida toidu pakendite märgistust.
Toidu lisaaine märgistamine ning ohutus
Lisaainetel on E number, mis tähendab, et lisaaine on läbinud ohutuse hinnangud ning Euroopa Liidus heaks kiidetud. Toidu pakendil oleval koostisosade loetelus tähistatakse lisaaine rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või E number. Näiteks: „säilitusaine vääveldioksiid" või „säilitusaine E220".
Lisaainete kasutusele võtmist ja selle ohutust inimese tervisele hindab Euroopa Toiduohutusamet. Lisaaineid hinnatakse nende toksilisuse*, kantserogeensuse*, mutageensuse*, teratogeensuse* ja teiste näitajate suhtes. Toiduohutusamet kinnitab erinevate toitude jaoks vajalikud piirnormid ning selliste toitude suurimad päevased tarbimise kogused. Lisaaine eeldatav piirnorm loetakse ohutuks ainult sel juhul, kui kõikide erinevate toitude kaudu saadav kogus jääb ohutuks hinnatud päevaannusest ehk
ADI-väärtusest (ingl acceptable daily intake) väiksemaks. ADI-väärtus on lisaaine piirkogus, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida, arvestatuna kehakaalu kilogrammi kohta.
*Toksilisus: ehk mürgisus on aine omadus, mis muudab selle mürgiseks. Mürgistus on reeglina mingite ainete poolt põhjustatud seisund, mis märgatavalt muudab organismi normaalset talitust. Mürgistuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused.
*Kantserogeensed ained: ained, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust.
*Mutageensed ained: ained, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust.
*Teratogeensed ained: ained, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust.
Viimastel aastatel on hakatud järjest rohkem tootma vähendatud energiasisaldusega tooteid (näiteks teatud light- või suhkruvabad tooted). Selliste toodete puhul on suhkrud osaliselt või täielikult asendatud sünteetiliste magusainetega. Kui toidule on lisatud magusainet, peab see olema tarbijale ostuotsuse tegemiseks toidu nimetuse juures välja toodud.
KIII T8 Tööleht õpilasele: VÕTMEMÕISTATUS
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 32 | 33 | 34 | 35 | 36 | 37 | 38 | 39 | 40 |
| 41 | 42 | 43 | 44 | 45 | 46 | 47 | 48 | 49 | 50 |
| 51 | 52 | 53 | 54 | 55 | 56 | 57 | 58 | 59 | 60 |
| 61 | 62 | 63 | 64 | 65 | 66 | 67 | 68 | 69 | 70 |
| 71 | 72 | 73 | 74 | 75 | 76 | 77 | 78 | 79 | 80 |
| 81 | 82 | 83 | 84 | 85 | 86 | 87 | 88 | 89 | 90 |
| 91 | 92 | 93 | 94 | 95 | 96 | 97 | 98 | 99 | 100 |
1-8: Aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil
16-24: ... lisatakse toidule atraktiivsema värvuse andmiseks
9-15: E440 on ... (tardaine, mida leidub ka õunakoores)
25-35: Tarrendaine E406 tooraine
36-44: E122 on ... (punane asovärv, mille kasutamist on piiratud Rootsis, Norras, Jaapanis ja USAs toodetud toiduainetes)
45-55: sünteesi teel saadud lisaaine, mida leidub looduslikult jõhvikates, pohlades ja pihlakamarjades
65-76: ained, mis on vajalikud ühtlase konsistentsi saamiseks
56-64: ADI-väärtus on lisaaine ...
77-85: ained, mis võivad teadusuuringute alusel põhjustada lastel tähelepanuhäireid
86-94: magusaine, mis oli algselt mõeldud diabeeti põdevate inimeste magusavajaduse rahuldamiseks. Tervetele inimestele mittevajalik, pigem tervisehäireid põhjustav aine.
95-100: toodetegrupp, milles on tihti magusaineid. Seda magusainet leidub sageli dieetjookides ning madala hinna tõttu paljudes teistes magusamaitselistes light-toodetes.
1. Aine, mis on saadud sünteesi teel ja millel looduses analoogi pole
2. Ained, mida lisatakse peamiselt lihale ja lihatoodetele bakterite jt mikroobide elutegevuse allasurumiseks. Annavad ka toodetele roosaka värvuse, aitavad piirata toodetes kasutatavat soolakogust.
3. Tervisesehäire, mis nõuab enamat tähelepanu lisaainetega toiduainete suhtes.
4. ... tähendab, et lisaaine on läbinud ohutuse hinnangud ning on heaks kiidetud Euroopa Liidu Toiduohutuse ameti poolt.
5. Õpitu kokkuvõte: lisaaineid ...
| 11 | 4 | 87 | 20 | 72 | 4 | 97 | 5 | 33 | 37 | 30 | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 60 | 40 | 2 | | | | | | | | | | | |
| 91 | 73 | 42 | 85 | 67 | | | | | | | | | |
| 46 | 66 | 4 | 76 | 40 | 64 | 72 | 55 | | | | | | |
| 56 | 93 | 74 | 92 | 15 | 76 | 4 | 25 | 6 | 35 | 30 | 33 | 45 | |
| 56 | 46 | 68 | 65 | | | | | | | | | | |
| 72 | 26 | 49 | 64 | 75 | | | | | | | | | |
| 97 | 55 | 52 | 95 | 73 | 68 | 38 | 46 | 62 | 32 | 68 | 50 | 87 | 58 |
KIII T8 Tööleht õpetajale: LAHENDUSEGA VÕTMEMÕISTATUS
| 1 L | 2 I | 3 S | 4 A | 5 A | 6 I | 7 N | 8 E | 9 P | 10 E |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 11 K | 12 T | 13 I | 14 I | 15 N | 16 T | 17 O | 18 I | 19 D | 20 U |
| 21 V | 22 Ä | 23 R | 24 V | 25 M | 26 E | 27 R | 28 E | 29 V | 30 E |
| 31 T | 32 I | 33 K | 34 A | 35 S | 36 A | 37 S | 38 O | 39 R | 40 U |
| 41 B | 42 I | 43 I | 44 N | 45 S | 46 O | 47 R | 48 B | 49 I | 50 I |
| 51 N | 52 H | 53 A | 54 P | 55 E | 56 P | 57 I | 58 I | 59 R | 60 K |
| 61 O | 62 G | 63 U | 64 S | 65 E | 66 M | 67 U | 68 L | 69 G | 70 A |
| 71 A | 72 T | 73 O | 74 R | 75 I | 76 D | 77 A | 78 S | 79 O | 80 V |
| 81 Ä | 82 R | 83 V | 84 I | 85 D | 86 A | 87 S | 88 P | 89 A | 90 R |
| 91 T | 92 A | 93 A | 94 M | 95 N | 96 Ä | 97 T | 98 S | 99 U | 100 D |
1-8: Aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil
16-24: ... lisatakse toidule atraktiivsema värvuse andmiseks
9-15: E440 on ... (tardaine, mida leidub ka õunakoores)
25-35: Tarrendaine E406 tooraine
36-44: E122 on ... (punane asovärv, mille kasutamist on piiratud Rootsis, Norras, Jaapanis ja USAs toodetud toiduainetes)
sünteesi teel saadud lisaaine, mida leidub looduslikult jõhvikates, pohlades ja pihlakamarjades
56-64: ADI-väärtus on lisaaine ...
45-55:
65-76: ained, mis on vajalikud ühtlase konsistentsi saamiseks
86-94: magusaine, mis oli algselt mõeldud diabeeti põdevate inimeste magusavajaduse rahuldamiseks. Tervetele inimestele mittevajalik, pigem tervisehäireid põhjustav aine.
77-85: ained, mis võivad teadusuuringute alusel põhjustada lastel tähelepanuhäireid
95-100: toodetegrupp, milles on tihti magusaineid. Seda magusainet leidub sageli dieetjookides ning madala hinna tõttu paljudes teistes magusamaitselistes light-toodetes.
1. Aine, mis on saadud sünteesi teel ja millel looduses analoogi pole
2. Ained, mida lisatakse peamiselt lihale ja lihatoodetele bakterite jt mikroobide elutegevuse allasurumiseks. Annavad ka toodetele roosaka värvuse, aitavad piirata toodetes kasutatavat soolakogust.
3. Tervisesehäire, mis nõuab enamat tähelepanu lisaainetega toiduainete suhtes.
4. ... tähendab, et lisaaine on läbinud ohutuse hinnangud ning on heaks kiidetud Euroopa Liidu Toiduohutuse ameti poolt.
5. Õpitu kokkuvõte : lisaaineid ...
| 11 K | 4 A | 87 S | 20 U | 72 T | 4 A | 97 T | 5 A | 33 K | 37 S | 30 E | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 60 K | 40 U | 2 I | | | | | | | | | | | |
| 91 T | 73 O | 42 I | 85 D | 67 U | | | | | | | | | |
| 46 O | 66 M | 4 A | 76 D | 40 U | 64 S | 72 T | 55 E | | | | | | |
| 56 P | 93 A | 74 R | 92 A | 15 N | 76 D | 4 A | 25 M | 6 I | 35 S | 30 E | 33 K | 45 S | |
| 56 P | 46 O | 68 L | 65 E | | | | | | | | | | |
| 72 T | 26 E | 49 I | 64 S | 75 I | | | | | | | | | |
| 97 T | 55 E | 52 H | 95 N | 73 O | 68 L | 38 O | 46 O | 62 G | 32 I | 68 L | 50 I | 87 S | 58 I |
| 24 V | 5 A | 68 L | 49 I | 11 K | 40 U | 75 I | 100 D | | | | | | |
|
<urn:uuid:e8d4d43e-9d9b-4f18-9e50-da75e8e9215b>
|
CC-MAIN-2021-39
|
https://www.terviseinfo.ee/images/prints/toitumine-ja-liikumine-koolidele/KIII_T8_Aktiivtoo_TOIDU_LISAAINED_VOTMEMOISTATUS.pdf
|
2021-09-19T19:43:20+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2021-39/subset=warc/part-00013-f465d820-0362-4c4c-a396-c69f5fd24cc4.c000.gz.parquet
| 1,041,748,794
| 5,261
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 1.000005
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1351,
4880,
6299,
7856,
8893,
10666,
11906
] | 0
|
[
0.8984375,
0.1005859375,
0.000751495361328125,
0.0014190673828125,
0.000213623046875,
0.000029802322387695312
] |
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 1 | 2 | Raido Ränke | l | 1990 | M21 | (1) | Võru | | | Võru Suusaklubi/Team Haanja | | | | 30:55.0 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 134 | Kaarel Kasper Kõrge | | 1996 | M21 | (2) | Ambl | a | | RR Suusaklub | | i | | 32:05.5 |
| 3 | 1 | Anti Puustus | | 1984 | M30 | (1) | Võnnu val | | d | KJS Sakala | | | | 32:09.5 |
| 4 | 106 | Karel Tammj | ärv | 1989 | M21 | (3) | Tartu | | | Tartu Suusakl | | ubi | | 32:58.0 |
| 5 | 35 | Kaarel Piip | | 1987 | M21 | (4) | Tartu | | | SK ProRunner | | | | 33:44.0 |
| 6 | 97 | Jürgen Külm | | 1997 | M21 | (5) | Võru | | | Diadora/Treeningpartner | | | | 33:54.4 |
| 7 | 4 | Mikk Laur | | 1986 | M30 | (2) | Võru | | | KJK Lõunalõvi | | | | 34:21.2 |
| 8 | 3 | Aimar Hussa | r | 1981 | M30 | (3) | Vastseliina vald | | | Kündja Spordiklubi | | | | 34:29.7 |
| 9 | 140 | Taimar Kork | | 1997 | M21 | (6) | Tallin | n | | Nõmme spordiklubi | | | | 34:49.6 |
| 10 | 122 | Timo Truu | | 1995 | M21 | (7) | Vastseliin | | a | Vastseliina Spordiklub | | | i | 35:04.3 |
| 11 | 264 | Rait Pallo | | 1974 | M40 | (1) | Tallin | n | | Swedbank spordiklubi | | | | 35:16.2 |
| 12 | 138 | Alvar Ratt | | 1998 | M18 | (1) | Ülenurme | | | Ülenurme | | | | 35:22.1 |
| 13 | 210 | Mati Tiit | | 1971 | M40 | (2) | Tartu | | | SKM! | | | | 35:41.1 |
| 14 | 8 | Elar Kala | | 1982 | M30 | (4) | Võru | | | KVÜÕA | | | | 36:02.8 |
| 15 | 255 | Artur Rauk | | 1986 | M30 | (5) | Lasva vald | | | Õhuvägi | | | | 36:22.3 |
| 16 | 154 | Pärtel Piirim | äe | 1972 | M40 | (3) | Tartu | | | SK Prorunner | | | | 36:26.2 |
| 17 | 7 | Margus Leht | na | 1976 | M40 | (4) | Võru linn | | | Silja Spor | t | | | 36:36.8 |
| 18 | 133 | Hans Teearu | | 1991 | M21 | (8) | Otepä | ä | | Karupesa tiim | | | | 36:38.4 |
| 19 | 5 | Henri Loosa | ar | 1999 | M18 | (2) | Orava | | | SK Servit | i | | | 36:42.3 |
| 20 | 40 | Mark Saarni | k | 1992 | M21 | (9) | Võru | | | Fnt spordiklub | | i | | 36:45.2 |
| 21 | 11 | Anti Saarepu | u | 1983 | M30 | (6) | Võru vald | | | LimeSki | | | | 36:52.5 |
| 22 | 165 | Taavi Ojaste | | 1985 | M30 | (7) | Tallin | n | | Karupesa team | | | | 37:20.6 |
| 23 | 44 | Veiko Ardel | | 1965 | M50 | (1) | Sooru kül | | a | SK Beavers | | | | 37:23.1 |
| 24 | 141 | Vane Vähk | | 2000 | M16 | (1) | Illuka vald | | | Alutaguse suusaklubi | | | | 37:41.5 |
| 25 | 12 | Tiit Kibuspu | u | 1965 | M50 | (2) | Võnnu val | | d | RMK | | | | 37:52.8 |
| 26 | 225 | Peep Joonas | | 1966 | M50 | (3) | Võru | | | Private Project | | | | 38:16.9 |
| 27 | 10 | Kurmet Kald | aru | 1996 | M21 | (10) | Võru | | | Võru Suusaklu | | bi | | 38:23.9 |
| 28 | 93 | Eero Mõttus | | 1974 | M40 | (5) | Tallin | n | | OK Võru | | | | 38:36.5 |
| 29 | 168 | Johanna Ard | el | 1996 | N21 | (1) | Sooru kül | | a | SK Beavers | | | | 38:44.8 |
| 30 | 199 | Tatjana Mannima | | 1980 | N30 | (1) | Otepä | ä | | | | | | 38:52.9 |
| 31 | 112 | Kajar Tilga | | 1967 | M40 | (6) | Puka | | | | | | | 38:54.3 |
| 32 | 143 | Egert Lepiks | aar | 1999 | M18 | (3) | Kadrina vald | | | Karupesa Tea | | m | | 38:59.1 |
| 33 | 142 | Kaspar Krauvärk | | 2000 | M16 | (2) | Toila vald | | | Alutaguse SU | | KL | | 39:04.6 |
| 34 | 249 | Kaido Saar | | 1967 | M40 | (7) | Tartu | | | Bronx Wood | | | | 39:12.7 |
| 35 | 48 | Emrich Need | o | 1980 | M30 | (8) | Võru | | | | | | | 39:15.7 |
| 36 | 47 | Taavi Perv | | 1998 | M18 | (4) | Sõmerpal | | u | Võru Biathlon | | | | 39:18.0 |
| 37 | 54 | Erko Jakobs | on | 1979 | M30 | (9) | Põlva | | | Kobras | | | | 39:24.7 |
| 38 | 239 | Tõnu Ilves | | 1963 | M50 | (4) | Tartu | | | Urvaste vallavalitsus | | | | 39:36.0 |
| 39 | 14 | Jakob Udras | | 1998 | M18 | (5) | Võru | | | Silja Spor | t | | | 39:43.8 |
| 40 | 18 | Karel Nagel | | 1999 | M18 | (6) | Võru | | | Võru suusaklu | | bi | | 40:02.8 |
| 41 | 15 | Asko Saarep | uu | 1984 | M30 | (10) | Võru | | | Võru Suusaklubi / Võru Spordik | | | | 40:19.6 |
| 42 | 136 | Kristo Ivask | | 1986 | M30 | (11) | Haanj | a | | Merko Tartu | | | | 40:20.3 |
| 43 | 17 | Danel Kangr | o | 1987 | M21 | (11) | Võru | | | SK ProRunner | | | | 40:32.6 |
| 44 | 51 | Joosep Perv | | 2001 | M16 | (3) | Sõmerpal | | u | Võru Biathlon | | | | 40:34.7 |
| 45 | 13 | Vahur Loosa | ar | 1964 | M50 | (5) | Orava | | | Orava | | | | 40:36.7 |
| 46 | 58 | Tõnu Hendrikson | | 1973 | M40 | (8) | Haanj | a | | Ekstreempark | | | | 40:44.4 |
| 47 | 59 | Aleksandr Varikov | | 1983 | M30 | (12) | Võru | | | | | | | 40:52.5 |
| 48 | 149 | Argen Int | | 1999 | M18 | (7) | Rakvere | | | Audentes | | | | 40:56.3 |
| 49 | 129 | Kaido Orgul | as | 1966 | M50 | (6) | antsla vald | | | hauka yts kilt | | | | 40:57.0 |
| 50 | 189 | Lorely Kõrve | l | 2001 | N16 | (1) | Kane | pi | | OK Põlva Kob | | ras | | 41:11.6 |
| 51 | 50 | Kris-Sten Saarepuu | | 1998 | M18 | (8) | Võru linn | | | Võru SUKL/Nõo RG | | | | 41:16.0 |
| 52 | 242 | Andre Viitkin | | 2000 | M16 | (4) | Vald | | | Võru suusaklu | | bi | | 41:25.3 |
| 53 | 113 | Triin Ojaste | | 1990 | N21 | (2) | Otepä | ä | | Karupesa team | | | | 41:26.7 |
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 54 | 28 | Talis Thal | | 1974 | M40 | (9) | Võru linn | | | PPA | | | 41:35.5 | 10:40.5 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 55 | 107 | Sirli Hanni | | 1985 | N30 | (2) | Vastseliina | | | SiljaSport | | | 41:49.5 | 10:54.5 |
| 56 | 251 | Kaido Koppe | l | 1976 | M40 | (10) | tartu | | | Bronx Wood | | | 41:51.9 | 10:56.9 |
| 57 | 257 | Madis Mürk | | 1988 | M21 | (12) | võru | | | | | | 42:04.0 | 11:09.0 |
| 58 | 177 | Arno Tammj | ärv | 1957 | M50 | (7) | Võru vald | | | Haanja Rattak | lubi | | 42:28.1 | 11:33.1 |
| 59 | 250 | Valmer Kolk | | 1966 | M50 | (8) | vara | | | vara | | | 42:40.1 | 11:45.1 |
| 60 | 232 | Tea Pärnik | | 1971 | N40 | (1) | Urvaste va | | ld | Areal Team | | | 42:49.8 | 11:54.8 |
| 61 | 204 | Karl Anders Saarepuu | | 2002 | M14 | (1) | Võru | | | Võru Suusakl | ubi | | 42:55.6 | 12:00.6 |
| 62 | 224 | Margus Laanemäe | | 1978 | M30 | (13) | Tartu | | | Põlva Tenniseklubi | | | 42:58.1 | 12:03.1 |
| 63 | 62 | Consuelo Laanemäe Räim | | 1977 | N30 | (3) | Võru | | | Perekond Räi | m | | 42:59.0 | 12:04.0 |
| 64 | 16 | Heiki Rolets | ky | 1975 | M40 | (11) | Tartu | | | Simuna Spordiklub | | i | 43:05.9 | 12:10.9 |
| 65 | 19 | Karl-Gustav | Sok | 2000 | M16 | (5) | Haanja val | | d | Haanja Suusaklubi | | | 43:15.6 | 12:20.6 |
| 66 | 36 | Tõnis Räim | | 1972 | M40 | (12) | Võru | | | Perekond Räi | m | | 43:20.1 | 12:25.1 |
| 67 | 145 | Marko Mett | | 1983 | M30 | (14) | Lasva vald | | | VK Täht/Reaalkool/TTÜ/Naisteko | | | 43:20.6 | 12:25.6 |
| 68 | 266 | Edvin Parks | epp | 1985 | M30 | (15) | Võru | | | | | | 43:26.7 | 12:31.7 |
| 69 | 25 | Renee Uibu | | 1981 | M30 | (16) | võru | | | Repira OÜ | | | 43:31.8 | 12:36.8 |
| 70 | 100 | Kaspar Bend | i | 1988 | M21 | (13) | Võru | | | FC Helios Võ | ru | | 43:47.1 | 12:52.1 |
| 71 | 147 | Renee Praks | | 1975 | M40 | (13) | Nõun | i | | Oü Remonter | | | 43:48.9 | 12:53.9 |
| 72 | 152 | Taavi Palo | | 1987 | M21 | (14) | Võru | | | Võru Suusakl | ubi | | 43:55.9 | 13:00.9 |
| 73 | 132 | Priit Lopsik | | 1979 | M30 | (17) | Viimsi vald | | | Swedbank SK | | | 43:58.3 | 13:03.3 |
| 74 | 274 | Kristo Valtin | | 1995 | M21 | (15) | Antsl | a | | Hauka Velokl | ubi | | 44:02.3 | 13:07.3 |
| 75 | 220 | Kaarel Piirim | äe | 1979 | M30 | (18) | Tartu | | | OK Kobras | | | 44:10.6 | 13:15.6 |
| 76 | 23 | Kalev Kajast | e | 1954 | M60 | (1) | Verio | ra | | Räpina sk | | | 44:13.5 | 13:18.5 |
| 77 | 196 | Kunnar Vahi | | 1972 | M40 | (14) | Puka vald | | | Puka Spordik | lubi | | 44:18.4 | 13:23.4 |
| 78 | 63 | Maigi Vaikla | | 1975 | N40 | (2) | Võru | | | Rimi Eesti | | | 44:23.7 | 13:28.7 |
| 79 | 261 | Markus Arak | | 1998 | M18 | (9) | Tallin | n | | Audentes | | | 44:34.0 | 13:39.0 |
| 80 | 139 | Pille Hinn | | 1991 | N21 | (3) | Tallin | n | | Sparta | | | 44:46.1 | 13:51.1 |
| 81 | 20 | Urmas Voitk | a | 1963 | M50 | (9) | Võru vald | | | Barrus AS | | | 44:57.2 | 14:02.2 |
| 82 | 172 | Johanna Ole | sk | 1999 | N18 | (1) | Võru linn | | | Võru Suusakl | ubi | | 45:00.8 | 14:05.8 |
| 83 | 66 | Aili Sarik | | 1968 | N40 | (3) | Haanja val | | d | OÜ Meisli | | | 45:02.4 | 14:07.4 |
| 84 | 27 | Robert Kala | | 1986 | M30 | (19) | Võru vald | | | | | | 45:14.4 | 14:19.4 |
| 85 | 22 | Heigo Tinn | | 1984 | M30 | (20) | Võru | | | Würth | | | 45:16.5 | 14:21.5 |
| 86 | 109 | Kalle Uibole | ht | 1971 | M40 | (15) | Antsla vald | | | Carlent Grup | p | | 45:26.5 | 14:31.5 |
| 87 | 94 | Fred Needo | | 1983 | M30 | (21) | Võru | | | Ok Võru | | | 45:27.9 | 14:32.9 |
| 88 | 61 | Inga Siegert | | 1983 | N30 | (4) | Vastseliina | | | Vastseliina Spordiklubi | | | 45:31.4 | 14:36.4 |
| 89 | 144 | Hanna-Brita Kaasik | | 1999 | N18 | (2) | Põltsamaa vald | | | Kuningamäe SPKL | | | 45:34.0 | 14:39.0 |
| 90 | 166 | Siiri Pilt | | 1970 | N40 | (4) | Tartu | | | TÜ ASK Fitnessklubi | | | 45:38.3 | 14:43.3 |
| 91 | 69 | Annabel Voit | ka | 2000 | N16 | (2) | Võru vald | | | Võru Suusakl | ubi | | 45:39.7 | 14:44.7 |
| 92 | 24 | Taavi Rauds | ik | 1992 | M21 | (16) | Võru | | | Warmeston | | | 45:42.3 | 14:47.3 |
| 93 | 227 | Rauno Liebe | nau | 1990 | M21 | (17) | Tallin | n | | Selver | | | 45:43.7 | 14:48.7 |
| 94 | 164 | Siiri Kaaver | | 1964 | N50 | (1) | Rannu vald | | | SHM | | | 45:49.3 | 14:54.3 |
| 95 | 31 | Villu Sarik | | 1985 | M30 | (22) | Haanja val | | d | OÜ Meisli | | | 45:51.3 | 14:56.3 |
| 96 | 119 | Carl Ülejõe | | 1999 | M18 | (10) | Võru | | | FC Helios Võ | ru | | 45:54.0 | 14:59.0 |
| 97 | 201 | Oliver Ossip | | 1996 | M21 | (18) | Võru | | | Võrumaa Toidukeskus | | | 45:55.8 | 15:00.8 |
| 98 | 30 | Martin Pehla | k | 1990 | M21 | (19) | Varst | u | | Estnord Cons | ults | | 45:56.9 | 15:01.9 |
| 99 | 117 | Kevin Urb | | 2002 | M14 | (2) | Urvaste Va | | ld | Kuldre Kool | | | 45:58.5 | 15:03.5 |
| 100 | 265 | Priit Koha | | 1975 | M40 | (16) | Urvaste va | | ld | Ruhingu küla | | | 46:01.0 | 15:06.0 |
| 101 | 72 | Kristiine Lau | ri | 1993 | N21 | (4) | Võru | | | Võru Suusakl | ubi | | 46:10.2 | 15:15.2 |
| 102 | 67 | Merlin Mürk | | 1987 | N21 | (5) | Võru | | | SK ProRunne | r | | 46:15.2 | 15:20.2 |
| 103 | 64 | Maris Moor | | 1973 | N40 | (5) | Vastseliina | | | Vastseliina Spordiklubi | | | 46:26.7 | 15:31.7 |
| 104 | 202 | Helger Mets | kaev | 1983 | M30 | (23) | Mikitamäe | | | MTA Spordikl | ubi | | 46:29.7 | 15:34.7 |
| 105 | 176 | Ago Käis | | 1953 | M60 | (2) | Põlva | | | Põlva Kobras | | | 46:31.0 | 15:36.0 |
| 106 | 29 | Andres Järv | põld | 1970 | M40 | (17) | Rõuge vald | | | Puuslik OÜ | | | 46:43.4 | 15:48.4 |
| 107 | 21 | Keijo Tõrra | | 1983 | M30 | (24) | Võru | | | Barrus AS | | | 46:46.8 | 15:51.8 |
| 108 | 212 | Kairiin Märts | on | 2001 | N16 | (3) | Põlva | | | OK Põlva Kob | ras | | 46:51.9 | 15:56.9 |
| 109 | 252 | Ain Kaare | | 1964 | M50 | (10) | Peed | u | | Suusahullud | | | 46:54.3 | 15:59.3 |
| 110 | 37 | Margus Puru | | 1972 | M40 | (18) | Osul | a | | | | | 46:57.2 | 16:02.2 |
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 111 | 157 | Robin Järg | | | 2000 | M16 | (6) | Vastse | liina | Vastseliina Gümnaasium | | | | | 47:04.4 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 112 | 181 | Piret Põldsaa | | r | 1976 | N40 | (6) | Haanja | | Nosk / LimeSki | | | | | 47:11.1 |
| 113 | 270 | Tair Vaher | | | 1991 | M21 | (20) | Urvast | e | SK Urvas | | te | | | 47:11.6 |
| 114 | 65 | Johanna Udr | | as | 2002 | N14 | (1) | Võru | | Silja Spor | | t | | | 47:18.9 |
| 115 | 68 | Hanna Moor | | | 1999 | N18 | (3) | Vastse | liina | Vastseliina Spordiklubi | | | | | 47:21.8 |
| 116 | 148 | Jaanus Kaur | | | 1963 | M50 | (11) | Tallinn | | liigutaja | | | | | 47:29.0 |
| 117 | 160 | Merle Vidder | | | 1980 | N30 | (5) | Võru | | EE SK | | | | | 47:29.2 |
| 118 | 243 | Kristian Pilba | | s | 1977 | M30 | (25) | Tallinn | | | | | | | 47:29.4 |
| 119 | 75 | Ülle Harju | | | 1974 | N40 | (7) | Sõmerpalu vald | | Kärgula jooksusõbrad | | | | | 47:34.6 |
| 120 | 205 | Ahti Utsal | | | 1965 | M50 | (12) | Haanja | vald | Haanja Suusaklubi/perek Utsal | | | | | 47:50.4 |
| 121 | 130 | Inge Joonas | | | 1971 | N40 | (8) | Võru | | SEB | | | | | 47:57.3 |
| 122 | 43 | Tarmo Timm | | i | 1973 | M40 | (19) | Võru va | ld | Võrumaa Toidukeskus | | | | | 48:07.3 |
| 123 | 137 | Ülar Morel | | | 1976 | M40 | (20) | Antsla | | Hauka Veloklubi | | | | | 48:08.1 |
| 124 | 26 | Margus Helm | | | 1976 | M40 | (21) | Võru | | G4S | | | | | 48:10.6 |
| 125 | 33 | Juho Joonas | | | 1969 | M40 | (22) | Võru | | Haanja Rattaklub | | | i | | 48:11.4 |
| 126 | 71 | Jaanika Kopl | | i | 1995 | N21 | (6) | Põlva | | SK Servit | | i | | | 48:29.5 |
| 127 | 46 | Valmer Zopp | | | 1982 | M30 | (26) | Põlva | | Lihtne poi | | ss | | | 48:31.1 |
| 128 | 49 | Romet Niilus | | | 1987 | M21 | (21) | Antsla | | Hauka Veloklubi | | | | | 48:31.4 |
| 129 | 6 | Kaidar Hussa | | r | 1971 | M40 | (23) | Vastseliina vald | | Kündja Spordiklu | | | bi | | 48:35.1 |
| 130 | 244 | Karl-Martin Voovere | | | 2000 | M16 | (7) | Tartu | | Mart Reiniku Koo | | | l | | 48:35.9 |
| 131 | 267 | Jaanus Kala | | | 1974 | M40 | (24) | antsla | | jaanus kala viievõistlu | | | | s | 48:36.5 |
| 132 | 38 | Urmas Lestb | | erg | 1981 | M30 | (27) | Raagi | | Meisli OÜ | | | | | 48:37.0 |
| 133 | 240 | Kristjan Tammsaar | | | 1984 | M30 | (28) | Tartu | | Saint- Gobain Glass Estonia | | | | | 48:45.6 |
| 134 | 76 | Kristi Asser | | | 1988 | N21 | (7) | Võru | | Võru Linnavalitsu | | | s | | 49:04.0 |
| 135 | 74 | Terli Linnas | | | 1992 | N21 | (8) | Sõmerpalu vald | | Võru Linnavalitsu | | | s | | 49:12.8 |
| 136 | 34 | Aleksi Mähar | | | 1955 | M60 | (3) | Veriora | | | | | | | 49:14.0 |
| 137 | 245 | Peeter Voove | | re | 1973 | M40 | (25) | Tartu | | Embach | | | | | 49:26.7 |
| 138 | 32 | Ago Urb | | | 1981 | M30 | (29) | Urvaste Vald | | AS Antsla Inno | | | | | 49:28.1 |
| 139 | 215 | Marek Atone | | n | 1977 | M30 | (30) | Tallinn | | VAK Stai | | er | | | 49:29.1 |
| 140 | 241 | Annemarii Be | | ndi | 2001 | N16 | (4) | Sõmerpalu vald | | Andsumäe SK | | | | | 49:30.2 |
| 141 | 52 | Rein Järvpõl | | d | 1997 | M21 | (22) | Rõuge | vald | Mäe talu | | | | | 49:31.9 |
| 142 | 273 | Jekaterina Pi | | hlak | 1970 | N40 | (9) | Paide li | nn | PMT OÜ | | | | | 49:32.0 |
| 143 | 186 | Meelis Daani | | el | 1972 | M40 | (26) | Põlva | | | | | | | 49:34.1 |
| 144 | 91 | Egle Käämer | | | 1985 | N30 | (6) | Rõuge | | Estnord Consult | | | s | | 49:53.6 |
| 145 | 103 | Heli Ajaots | | | 1972 | N40 | (10) | Elva | | SHM | | | | | 50:02.1 |
| 146 | 42 | Marek Klaus | | | 1977 | M30 | (31) | Võru | | | | | | | 50:05.2 |
| 147 | 73 | Ave Visnapu | | u | 1975 | N40 | (11) | Võru va | ld | Võru Rõivas OÜ | | | | | 50:10.3 |
| 148 | 253 | Kadi Viitkin | | | 1983 | N30 | (7) | Võru | | Võru | | | | | 50:34.6 |
| 149 | 70 | Epp Kottisse | | | 1982 | N30 | (8) | Võru | | Circle K | | | | | 50:35.0 |
| 150 | 236 | Elina Leis | | | 1992 | N21 | (9) | Tartu | | Tartu SS Kalev | | | | | 50:46.5 |
| 151 | 41 | Aavo Hõbe | | | 1950 | M60 | (4) | Ülenurme vald | | Sendihaldur OÜ | | | | | 50:57.2 |
| 152 | 254 | Raigo Kindsi | | ko | 1972 | M40 | (27) | Põlva | | - | | | | | 50:59.0 |
| 153 | 213 | Tarmo Hains | | oo | 1985 | M30 | (32) | Mikitam | äe | Pluitsa kü | | la | | | 51:10.6 |
| 154 | 79 | Kaire Uiboleh | | t | 1977 | N30 | (9) | Antsla | vald | TÜ | | | | | 51:12.8 |
| 155 | 53 | Taimar Timm | | i | 1977 | M30 | (33) | Võru va | ld | Võrumaa Toidukeskus | | | | | 51:42.2 |
| 156 | 78 | Karin Variko | | v | 1984 | N30 | (10) | Võru | | | | | | | 51:52.2 |
| 157 | 108 | Egle Pol | l | | 1990 | N21 | (10) | Põlva | | Taur | i | | | | 51:54.5 |
| 158 | 56 | Tauri Hainso | | o | 1987 | M21 | (23) | Põlva | | Egle | | | | | 51:56.1 |
| 159 | 233 | Edith Pärnik | | | 1998 | N18 | (4) | Tartu li | nn | Areal Tea | | m | | | 52:10.5 |
| 160 | 178 | Jaanus Raud | | sik | 1991 | M21 | (24) | Võru va | ld | Haanja Rattaklub | | | i | | 52:15.6 |
| 161 | 183 | Madis Haug | | | 1965 | M50 | (13) | Sõmer | palu | Võru OK | | | | | 52:22.6 |
| 162 | 238 | Kristjan Reb | | ane | 1984 | M30 | (34) | võru lin | n | MTA | | | | | 52:36.8 |
| 163 | 185 | Kevin Pedras | | | 2001 | M16 | (8) | Võru lin | n | Võru Suusaklubi | | | | | 52:39.7 |
| 164 | 146 | Aare Huik | | | 1969 | M40 | (28) | Võru va | ld | OK Võru | | | | | 52:44.9 |
| 165 | 116 | Enno Luuri | | | 1967 | M40 | (29) | Viljandi | | | | | | | 52:46.4 |
| 166 | 127 | Ilmar Helm | | | 1982 | M30 | (35) | Vastseliina vald | | Kündja Spordiklu | | | bi | | 52:53.6 |
| 167 | 153 | Ingrit Ernits | | | 1965 | N50 | (2) | Jõgeva | | SK ProRunner | | | | | 52:54.4 |
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 168 | 84 | Kertu Künnap | uu | 1980 | N30 | (11) | Võru | | | | | | | | | | 52:58.6 | 22:03.6 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 169 | 123 | Merili Samme | l | 1997 | N21 | (11) | Viljand | i | | Viljan | di | | | | | | 53:00.5 | 22:05.5 |
| 170 | 88 | Annika Rikas | | 1981 | N30 | (12) | Rõuge | | | Naiskodukaitse ja Ritico | | | | | | | 53:05.7 | 22:10.7 |
| 171 | 217 | Riina Lepistik | | 1965 | N50 | (3) | Võru | | | Võru Tarbijate Ühistu | | | | | | | 53:25.5 | 22:30.5 |
| 172 | 219 | Marke Maidla | | 1978 | N30 | (13) | Sõmerpalu | | | 2JVB | r | | | | | | 53:29.5 | 22:34.5 |
| 173 | 173 | Tanel Parm | | 2002 | M14 | (3) | Võruv | ald | | Puiga Põhikool | | | | | | | 53:38.2 | 22:43.2 |
| 174 | 256 | Christina Luhamets | | 1983 | N30 | (14) | Võru | | | | | | | | | | 53:45.0 | 22:50.0 |
| 175 | 231 | Taavi Tell | | 1971 | M40 | (30) | Urvaste vald | | | Areal Team | | | | | | | 53:49.3 | 22:54.3 |
| 176 | 214 | Raivo Laanem | ets | 1985 | M30 | (36) | Elva | | | Infdot OÜ | | | | | | | 53:51.6 | 22:56.6 |
| 177 | 208 | Mart Ole Pete | rs | 2001 | M16 | (9) | Sangaste vald | | | ETU | F | | | | | | 54:03.2 | 23:08.2 |
| 178 | 190 | Karel Kuragin | | 2001 | M16 | (10) | Võru | | | Kreutzwaldi koo | | | l | | | | 54:06.9 | 23:11.9 |
| 179 | 45 | Valeri Kuragi | n | 1973 | M40 | (31) | Võru | | | 2JVB | r | | | | | | 54:07.5 | 23:12.5 |
| 180 | 258 | Maria Kuittine | n | 2002 | N14 | (2) | otepää | | | Otepää Gümnaasium | | | | | | | 54:08.2 | 23:13.2 |
| 181 | 259 | Diana Pungar | | 1983 | N30 | (15) | Võru | | | Keskkonnaame | | | t | | | | 54:18.6 | 23:23.6 |
| 182 | 156 | Laura Vuks | | 2000 | N16 | (5) | Võru li | nn | | Võru Suusaklub | | | i | | | | 54:19.7 | 23:24.7 |
| 183 | 86 | Ulvi Tammjär | v | 1960 | N50 | (4) | Võru v | ald | | Võru vald | | | | | | | 54:27.8 | 23:32.8 |
| 184 | 180 | Lara Alvero | | 1999 | N18 | (5) | Madri | d | | Nosk | | | | | | | 54:38.7 | 23:43.7 |
| 185 | 82 | Maive Vill | | 1982 | N30 | (16) | Sangaste vald | | | Tehvandi Spordikeskus | | | | | | | 54:42.3 | 23:47.3 |
| 186 | 98 | Karoliina Kall | ion | 2001 | N16 | (6) | Urvaste vald | | | Kuldre Koo | | l | | | | | 54:46.9 | 23:51.9 |
| 187 | 55 | Rain Altosaar | | 1975 | M40 | (32) | Tõlliste vald | | | MTÜ Tagula Tehnikaklu | | | | bi | | | 54:48.6 | 23:53.6 |
| 188 | 263 | Kaarel Tõruv | ere | 1984 | M30 | (37) | Elva | | | Saint Gobain Glass Estonia | | | | | | | 54:50.5 | 23:55.5 |
| 189 | 80 | Getriin Vasilkovski | | 2001 | N16 | (7) | Võru li | nn | | Võru SK | | | | | | | 54:57.2 | 24:02.2 |
| 190 | 101 | Ingrid Pilden | | 1989 | N21 | (12) | Tallinn | | | TahtsinLihtsaltJoosta | | | | | | | 55:19.7 | 24:24.7 |
| 191 | 203 | Kädi Piholaan | | 1994 | N21 | (13) | Vastseliina | | | Vastseliina | | | | | | | 55:32.9 | 24:37.9 |
| 192 | 126 | Margus Konn | ula | 1974 | M40 | (33) | Urvaste vald | | | Urvaste Külade Selts | | | | | | | 55:45.0 | 24:50.0 |
| 193 | 83 | Jane Udras | | 2000 | N16 | (8) | Võru | | | Silja Sport | | | | | | | 55:45.3 | 24:50.3 |
| 194 | 179 | Evely Luik | | 1986 | N30 | (17) | Võru | | | Võru KL | | | | | | | 56:00.4 | 25:05.4 |
| 195 | 171 | Andrei Lopsik | | 1955 | M60 | (5) | Kohtla-Järv | | e | Viru | | | | | | | 56:27.8 | 25:32.8 |
| 196 | 271 | Rain Kuuseor | g | 1981 | M30 | (38) | Võru | | | namegame.ee | | | | | | | 56:42.7 | 25:47.7 |
| 197 | 85 | Kerly Ojaveer | | 1989 | N21 | (14) | Võru li | nn | | | | | | | | | 56:49.8 | 25:54.8 |
| 198 | 222 | Markus Lens | ment | 1998 | M18 | (11) | Võru li | nn | | Võru Gümnaasium | | | | | | | 56:57.8 | 26:02.8 |
| 199 | 92 | Einike Mölder | | 1986 | N30 | (18) | Haanja vald | | | Eesti Noorsootöö Kesku | | | | s | | | 56:59.9 | 26:04.9 |
| 200 | 87 | Oksana Aasa | | 1980 | N30 | (19) | Võru | | | VG | | | | | | | 57:06.7 | 26:11.7 |
| 201 | 175 | Tiina Kõva | | 1983 | N30 | (20) | Võru | | | VK Janika Võru osakond | | | | | | | 57:14.9 | 26:19.9 |
| 202 | 234 | Elen Nurk | | 1987 | N21 | (15) | Tallinn | | | Temtap O | | Ü | | | | | 57:52.8 | 26:57.8 |
| 203 | 223 | Kevin Uustalu | | 1997 | M21 | (25) | Võru | | | Tartu KHK | | | | | | | 58:08.9 | 27:13.9 |
| 204 | 169 | Pille Blum | | 1986 | N30 | (21) | võru | | | Võru Magaziin | | | | | | | 58:18.6 | 27:23.6 |
| 205 | 268 | Margus Väljja | | 1962 | M50 | (14) | Tallinn | | | Tallin | n | | | | | | 58:37.4 | 27:42.4 |
| 206 | 60 | Ilmar Tagel | | 1942 | M60 | (6) | Kõlles | te | | TriSmile/Kõlleste SK | | | | | | | 58:55.6 | 28:00.6 |
| 207 | 194 | Julia Vahtel | | 1987 | N21 | (16) | Vagula küla | | | Tallinna Tervishoiu Kõrgkoo | | | | | l | | 59:25.3 | 28:30.3 |
| 208 | 228 | Merli Mari Uts | al | 2003 | N14 | (3) | Haanja vald | | | Haanja Suusaklubi | | | | | | | 59:36.2 | 28:41.2 |
| 209 | 216 | Lagle Vähi | | 1975 | N40 | (12) | Võru | | | NKK | | | | | | | 59:42.8 | 28:47.8 |
| 210 | 89 | Kaiju Thal | | 1976 | N40 | (13) | Võru li | nn | | Ritico/OmaKing | | | | | | | 59:51.8 | 28:56.8 |
| 211 | 191 | Kersti Ilves | | 1971 | N40 | (14) | Võru | | | 2JVB | r | | | | | 1h00:00.8 | | 29:05.8 |
| 212 | 170 | Eveliine Erm | | 1972 | N40 | (15) | Antsla | | | Vanglateenistus | | | | | | 1h00:11.7 | | 29:16.7 |
| 213 | 269 | Margus Klaar | | 1972 | M40 | (34) | Urvast | e | | Kuldre Koo | | l | | | | 1h00:12.4 | | 29:17.4 |
| 214 | 230 | Kaire Zopp | | 1984 | N30 | (22) | Põlva | | | MV | | | | | | 1h01:03.1 | | 30:08.1 |
| 215 | 90 | Roosmarii Rä | im | 2003 | N14 | (4) | Võru | | | Perekond Räim | | | | | | 1h01:29.4 | | 30:34.4 |
| 216 | 163 | Mairika Piller | | 1984 | N30 | (23) | Võru | | | OmaKing | | | | | | 1h01:36.3 | | 30:41.3 |
| 217 | 118 | Martin Manni | nen | 1990 | M21 | (26) | Võru | | | AS Võru Empa | | | k | | | 1h02:06.9 | | 31:11.9 |
| 218 | 187 | Kristel-Kai Ko | ns | 1999 | N18 | (6) | Vastseliina vald | | | Vastseliina Spordiklubi | | | | | | 1h02:19.4 | | 31:24.4 |
| 219 | 248 | Herbert Konn | ula | 2001 | M16 | (11) | Urvaste vald | | | Kuldre koo | | l | | | | 1h02:31.6 | | 31:36.6 |
| 220 | 128 | Janno Kallas | se | 1979 | M30 | (39) | Urvaste vald | | | Kündja Spordiklubi | | | | | | 1h03:08.8 | | 32:13.8 |
| 221 | 246 | Anu Rebane | | 1955 | N60 | (1) | Urvast | e | | vabakutseline | | | | | | 1h04:15.1 | | 33:20.1 |
| 222 | 211 | Pille Vinne | | 1980 | N30 | (24) | Põlva | | | OK Põlva Kobra | | | s | | | 1h04:37.4 | | 33:42.4 |
| 223 | 272 | Jaanika Mihel | son | 1980 | N30 | (25) | Põlva | | | Põlva | | | | | | 1h04:38.5 | | 33:43.5 |
| 224 | 218 | Meelis Juurso | o | 1970 | M40 | (35) | Võru li | nn | | eoa | | | | | | 1h04:54.4 | | 33:59.4 |
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 10 | 122 | Timo Truu | | 1995 | M21 | (7) | Vastseliin | | a | Vastseliina Spordiklub | | | | | i | 35:04.3 | | 4:09.3 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 11 | 264 | Rait Pallo | | 1974 | M40 | (1) | Tallin | n | | Swedbank spordiklubi | | | | | | 35:16.2 | | 4:21.2 |
| 12 | 138 | Alvar Ratt | | 1998 | M18 | (1) | Ülenurme | | | Ülenurme | | | | | | 35:22.1 | | 4:27.1 |
| 13 | 210 | Mati Tiit | | 1971 | M40 | (2) | Tartu | | | SKM | ! | | | | | 35:41.1 | | 4:46.1 |
| 14 | 8 | Elar Kala | | 1982 | M30 | (4) | Võru | | | KVÜÕA | | | | | | 36:02.8 | | 5:07.8 |
| 15 | 255 | Artur Rauk | | 1986 | M30 | (5) | Lasva vald | | | Õhuvägi | | | | | | 36:22.3 | | 5:27.3 |
| 16 | 154 | Pärtel Piirimä | e | 1972 | M40 | (3) | Tartu | | | SK Prorunner | | | | | | 36:26.2 | | 5:31.2 |
| 17 | 7 | Margus Leht | na | 1976 | M40 | (4) | Võru linn | | | Silja Spor | | t | | | | 36:36.8 | | 5:41.8 |
| 18 | 133 | Hans Teearu | | 1991 | M21 | (8) | Otep | ää | | Karupesa tiim | | | | | | 36:38.4 | | 5:43.4 |
| 19 | 5 | Henri Loosaa | r | 1999 | M18 | (2) | Orav | a | | SK Servit | | i | | | | 36:42.3 | | 5:47.3 |
| 20 | 40 | Mark Saarnik | | 1992 | M21 | (9) | Võru | | | Fnt spordiklubi | | | | | | 36:45.2 | | 5:50.2 |
| 21 | 11 | Anti Saarepu | u | 1983 | M30 | (6) | Võru vald | | | LimeSki | | | | | | 36:52.5 | | 5:57.5 |
| 22 | 165 | Taavi Ojaste | | 1985 | M30 | (7) | Tallin | n | | Karupesa team | | | | | | 37:20.6 | | 6:25.6 |
| 23 | 44 | Veiko Ardel | | 1965 | M50 | (1) | Sooru küla | | | SK Beavers | | | | | | 37:23.1 | | 6:28.1 |
| 24 | 141 | Vane Vähk | | 2000 | M16 | (1) | Illuka vald | | | Alutaguse suusaklubi | | | | | | 37:41.5 | | 6:46.5 |
| 25 | 12 | Tiit Kibuspu | u | 1965 | M50 | (2) | Võnnu val | | d | RMK | | | | | | 37:52.8 | | 6:57.8 |
| 26 | 225 | Peep Joonas | | 1966 | M50 | (3) | Võru | | | Private Project | | | | | | 38:16.9 | | 7:21.9 |
| 27 | 10 | Kurmet Kald | aru | 1996 | M21 | (10) | Võru | | | Võru Suusaklu | | | bi | | | 38:23.9 | | 7:28.9 |
| 28 | 93 | Eero Mõttus | | 1974 | M40 | (5) | Tallin | n | | OK Võru | | | | | | 38:36.5 | | 7:41.5 |
| 29 | 112 | Kajar Tilga | | 1967 | M40 | (6) | Puka | | | | | | | | | 38:54.3 | | 7:59.3 |
| 30 | 143 | Egert Lepiks | aar | 1999 | M18 | (3) | Kadrina va | | ld | Karupesa Tea | | | m | | | 38:59.1 | | 8:04.1 |
| 31 | 142 | Kaspar Krau | värk | 2000 | M16 | (2) | Toila vald | | | Alutaguse SU | | | KL | | | 39:04.6 | | 8:09.6 |
| 32 | 249 | Kaido Saar | | 1967 | M40 | (7) | Tartu | | | Bronx Wood | | | | | | 39:12.7 | | 8:17.7 |
| 33 | 48 | Emrich Need | o | 1980 | M30 | (8) | Võru | | | | | | | | | 39:15.7 | | 8:20.7 |
| 34 | 47 | Taavi Perv | | 1998 | M18 | (4) | Sõmerpalu | | | Võru Biathlon | | | | | | 39:18.0 | | 8:23.0 |
| 35 | 54 | Erko Jakobs | on | 1979 | M30 | (9) | Põlva | | | Kobras | | | | | | 39:24.7 | | 8:29.7 |
| 36 | 239 | Tõnu Ilves | | 1963 | M50 | (4) | Tartu | | | Urvaste vallavalitsu | | | | s | | 39:36.0 | | 8:41.0 |
| 37 | 14 | Jakob Udras | | 1998 | M18 | (5) | Võru | | | Silja Spor | | t | | | | 39:43.8 | | 8:48.8 |
| 38 | 18 | Karel Nagel | | 1999 | M18 | (6) | Võru | | | Võru suusaklu | | | bi | | | 40:02.8 | | 9:07.8 |
| 39 | 15 | Asko Saarep | uu | 1984 | M30 | (10) | Võru | | | Võru Suusaklubi / Võru Spordik | | | | | | 40:19.6 | | 9:24.6 |
| 40 | 136 | Kristo Ivask | | 1986 | M30 | (11) | Haan | ja | | Merko Tartu | | | | | | 40:20.3 | | 9:25.3 |
| 41 | 17 | Danel Kangr | o | 1987 | M21 | (11) | Võru | | | SK ProRunner | | | | | | 40:32.6 | | 9:37.6 |
| 42 | 51 | Joosep Perv | | 2001 | M16 | (3) | Sõmerpalu | | | Võru Biathlon | | | | | | 40:34.7 | | 9:39.7 |
| 43 | 13 | Vahur Loosa | ar | 1964 | M50 | (5) | Orav | a | | Orav | a | | | | | 40:36.7 | | 9:41.7 |
| 44 | 58 | Tõnu Hendri | kson | 1973 | M40 | (8) | Haan | ja | | Ekstreempark | | | | | | 40:44.4 | | 9:49.4 |
| 45 | 59 | Aleksandr Varikov | | 1983 | M30 | (12) | Võru | | | | | | | | | 40:52.5 | | 9:57.5 |
| 46 | 149 | Argen Int | | 1999 | M18 | (7) | Rakvere | | | Audentes | | | | | | 40:56.3 | 10:01.3 | |
| 47 | 129 | Kaido Orgula | s | 1966 | M50 | (6) | antsla vald | | | hauka yts kilt | | | | | | 40:57.0 | 10:02.0 | |
| 48 | 50 | Kris-Sten Saarepuu | | 1998 | M18 | (8) | Võru linn | | | Võru SUKL/Nõo RG | | | | | | 41:16.0 | 10:21.0 | |
| 49 | 242 | Andre Viitkin | | 2000 | M16 | (4) | Vald | | | Võru suusaklu | | | bi | | | 41:25.3 | 10:30.3 | |
| 50 | 28 | Talis Thal | | 1974 | M40 | (9) | Võru linn | | | PPA | | | | | | 41:35.5 | 10:40.5 | |
| 51 | 251 | Kaido Koppe | l | 1976 | M40 | (10) | tartu | | | Bronx Wood | | | | | | 41:51.9 | 10:56.9 | |
| 52 | 257 | Madis Mürk | | 1988 | M21 | (12) | võru | | | | | | | | | 42:04.0 | 11:09.0 | |
| 53 | 177 | Arno Tammj | ärv | 1957 | M50 | (7) | Võru vald | | | Haanja Rattaklubi | | | | | | 42:28.1 | 11:33.1 | |
| 54 | 250 | Valmer Kolk | | 1966 | M50 | (8) | vara | | | vara | | | | | | 42:40.1 | 11:45.1 | |
| 55 | 204 | Karl Anders Saarepuu | | 2002 | M14 | (1) | Võru | | | Võru Suusaklu | | | bi | | | 42:55.6 | 12:00.6 | |
| 56 | 224 | Margus Laanemäe | | 1978 | M30 | (13) | Tartu | | | Põlva Tenniseklubi | | | | | | 42:58.1 | 12:03.1 | |
| 57 | 16 | Heiki Roletsk | y | 1975 | M40 | (11) | Tartu | | | Simuna Spordiklubi | | | | | | 43:05.9 | 12:10.9 | |
| 58 | 19 | Karl-Gustav | Sok | 2000 | M16 | (5) | Haanja val | | d | Haanja Suusaklubi | | | | | | 43:15.6 | 12:20.6 | |
| 59 | 36 | Tõnis Räim | | 1972 | M40 | (12) | Võru | | | Perekond Räim | | | | | | 43:20.1 | 12:25.1 | |
| 60 | 145 | Marko Mett | | 1983 | M30 | (14) | Lasva vald | | | VK Täht/Reaalkool/TTÜ/Naisteko | | | | | | 43:20.6 | 12:25.6 | |
| 61 | 266 | Edvin Parkse | pp | 1985 | M30 | (15) | Võru | | | | | | | | | 43:26.7 | 12:31.7 | |
| 62 | 25 | Renee Uibu | | 1981 | M30 | (16) | võru | | | Repira O | | Ü | | | | 43:31.8 | 12:36.8 | |
| 63 | 100 | Kaspar Bend | i | 1988 | M21 | (13) | Võru | | | FC Helios Võr | | | u | | | 43:47.1 | 12:52.1 | |
| 64 | 147 | Renee Praks | | 1975 | M40 | (13) | Nõun | i | | Oü Remonter | | | | | | 43:48.9 | 12:53.9 | |
| 65 | 152 | Taavi Palo | | 1987 | M21 | (14) | Võru | | | Võru Suusaklu | | | bi | | | 43:55.9 | 13:00.9 | |
| 66 | 132 | Priit Lopsik | | 1979 | M30 | (17) | Viimsi vald | | | Swedbank SK | | | | | | 43:58.3 | 13:03.3 | |
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 67 | 274 | Kristo Valtin | | 1995 | M21 | (15) | Antsla | | Hauka Veloklubi | | | 44:02.3 | 13:07.3 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 68 | 220 | Kaarel Piirim | äe | 1979 | M30 | (18) | Tartu | | OK Kobra | s | | 44:10.6 | 13:15.6 |
| 69 | 23 | Kalev Kajast | e | 1954 | M60 | (1) | Veriora | | Räpina sk | | | 44:13.5 | 13:18.5 |
| 70 | 196 | Kunnar Vahi | | 1972 | M40 | (14) | Puka va | ld | Puka Spordiklub | | i | 44:18.4 | 13:23.4 |
| 71 | 261 | Markus Arak | | 1998 | M18 | (9) | Tallinn | | Audentes | | | 44:34.0 | 13:39.0 |
| 72 | 20 | Urmas Voitka | | 1963 | M50 | (9) | Võru va | ld | Barrus AS | | | 44:57.2 | 14:02.2 |
| 73 | 27 | Robert Kala | | 1986 | M30 | (19) | Võru va | ld | | | | 45:14.4 | 14:19.4 |
| 74 | 22 | Heigo Tinn | | 1984 | M30 | (20) | Võru | | Würth | | | 45:16.5 | 14:21.5 |
| 75 | 109 | Kalle Uiboleh | t | 1971 | M40 | (15) | Antsla v | ald | Carlent Grupp | | | 45:26.5 | 14:31.5 |
| 76 | 94 | Fred Needo | | 1983 | M30 | (21) | Võru | | Ok Võru | | | 45:27.9 | 14:32.9 |
| 77 | 24 | Taavi Raudsi | k | 1992 | M21 | (16) | Võru | | Warmesto | n | | 45:42.3 | 14:47.3 |
| 78 | 227 | Rauno Liebe | nau | 1990 | M21 | (17) | Tallinn | | Selver | | | 45:43.7 | 14:48.7 |
| 79 | 31 | Villu Sarik | | 1985 | M30 | (22) | Haanja | vald | OÜ Meisli | | | 45:51.3 | 14:56.3 |
| 80 | 119 | Carl Ülejõe | | 1999 | M18 | (10) | Võru | | FC Helios Võru | | | 45:54.0 | 14:59.0 |
| 81 | 201 | Oliver Ossip | | 1996 | M21 | (18) | Võru | | Võrumaa Toidukeskus | | | 45:55.8 | 15:00.8 |
| 82 | 30 | Martin Pehla | k | 1990 | M21 | (19) | Varstu | | Estnord Consult | | s | 45:56.9 | 15:01.9 |
| 83 | 117 | Kevin Urb | | 2002 | M14 | (2) | Urvaste | Vald | Kuldre Ko | ol | | 45:58.5 | 15:03.5 |
| 84 | 265 | Priit Koha | | 1975 | M40 | (16) | Urvaste | vald | Ruhingu k | üla | | 46:01.0 | 15:06.0 |
| 85 | 202 | Helger Metsk | aev | 1983 | M30 | (23) | Mikitam | äe | MTA Spordiklub | | i | 46:29.7 | 15:34.7 |
| 86 | 176 | Ago Käis | | 1953 | M60 | (2) | Põlva | | Põlva Kobr | as | | 46:31.0 | 15:36.0 |
| 87 | 29 | Andres Järvp | õld | 1970 | M40 | (17) | Rõuge | vald | Puuslik O | Ü | | 46:43.4 | 15:48.4 |
| 88 | 21 | Keijo Tõrra | | 1983 | M30 | (24) | Võru | | Barrus AS | | | 46:46.8 | 15:51.8 |
| 89 | 252 | Ain Kaare | | 1964 | M50 | (10) | Peedu | | Suusahull | ud | | 46:54.3 | 15:59.3 |
| 90 | 37 | Margus Puru | | 1972 | M40 | (18) | Osula | | | | | 46:57.2 | 16:02.2 |
| 91 | 157 | Robin Järg | | 2000 | M16 | (6) | Vastsel | iina | Vastseliina Gümnaasium | | | 47:04.4 | 16:09.4 |
| 92 | 270 | Tair Vaher | | 1991 | M21 | (20) | Urvaste | | SK Urvast | e | | 47:11.6 | 16:16.6 |
| 93 | 148 | Jaanus Kaur | | 1963 | M50 | (11) | Tallinn | | liigutaja | | | 47:29.0 | 16:34.0 |
| 94 | 243 | Kristian Pilba | s | 1977 | M30 | (25) | Tallinn | | | | | 47:29.4 | 16:34.4 |
| 95 | 205 | Ahti Utsal | | 1965 | M50 | (12) | Haanja | vald | Haanja Suusaklubi/perek Utsal | | | 47:50.4 | 16:55.4 |
| 96 | 43 | Tarmo Timm | i | 1973 | M40 | (19) | Võru va | ld | Võrumaa Toidukeskus | | | 48:07.3 | 17:12.3 |
| 97 | 137 | Ülar Morel | | 1976 | M40 | (20) | Antsla | | Hauka Veloklubi | | | 48:08.1 | 17:13.1 |
| 98 | 26 | Margus Helm | | 1976 | M40 | (21) | Võru | | G4S | | | 48:10.6 | 17:15.6 |
| 99 | 33 | Juho Joonas | | 1969 | M40 | (22) | Võru | | Haanja Rattaklu | | bi | 48:11.4 | 17:16.4 |
| 100 | 46 | Valmer Zopp | | 1982 | M30 | (26) | Põlva | | Lihtne pois | s | | 48:31.1 | 17:36.1 |
| 101 | 49 | Romet Niilus | | 1987 | M21 | (21) | Antsla | | Hauka Veloklubi | | | 48:31.4 | 17:36.4 |
| 102 | 6 | Kaidar Hussa | r | 1971 | M40 | (23) | Vastseliina vald | | Kündja Spordiklubi | | | 48:35.1 | 17:40.1 |
| 103 | 244 | Karl-Martin Voovere | | 2000 | M16 | (7) | Tartu | | Mart Reiniku Ko | | ol | 48:35.9 | 17:40.9 |
| 104 | 267 | Jaanus Kala | | 1974 | M40 | (24) | antsla | | jaanus kala viievõistlus | | | 48:36.5 | 17:41.5 |
| 105 | 38 | Urmas Lestb | erg | 1981 | M30 | (27) | Raagi | | Meisli OÜ | | | 48:37.0 | 17:42.0 |
| 106 | 240 | Kristjan Tammsaar | | 1984 | M30 | (28) | Tartu | | Saint- Gobain Glass Estonia | | | 48:45.6 | 17:50.6 |
| 107 | 34 | Aleksi Mähar | | 1955 | M60 | (3) | Veriora | | | | | 49:14.0 | 18:19.0 |
| 108 | 245 | Peeter Voove | re | 1973 | M40 | (25) | Tartu | | Embach | | | 49:26.7 | 18:31.7 |
| 109 | 32 | Ago Urb | | 1981 | M30 | (29) | Urvaste | Vald | AS Antsla Inno | | | 49:28.1 | 18:33.1 |
| 110 | 215 | Marek Atone | n | 1977 | M30 | (30) | Tallinn | | VAK Staie | r | | 49:29.1 | 18:34.1 |
| 111 | 52 | Rein Järvpõl | d | 1997 | M21 | (22) | Rõuge | vald | Mäe talu | | | 49:31.9 | 18:36.9 |
| 112 | 186 | Meelis Daani | el | 1972 | M40 | (26) | Põlva | | | | | 49:34.1 | 18:39.1 |
| 113 | 42 | Marek Klaus | | 1977 | M30 | (31) | Võru | | | | | 50:05.2 | 19:10.2 |
| 114 | 41 | Aavo Hõbe | | 1950 | M60 | (4) | Ülenurme vald | | Sendihaldur OÜ | | | 50:57.2 | 20:02.2 |
| 115 | 254 | Raigo Kindsi | ko | 1972 | M40 | (27) | Põlva | | - | | | 50:59.0 | 20:04.0 |
| 116 | 213 | Tarmo Hains | oo | 1985 | M30 | (32) | Mikitam | äe | Pluitsa kül | a | | 51:10.6 | 20:15.6 |
| 117 | 53 | Taimar Timm | i | 1977 | M30 | (33) | Võru va | ld | Võrumaa Toidukeskus | | | 51:42.2 | 20:47.2 |
| 118 | 56 | Tauri Hainso | o | 1987 | M21 | (23) | Põlva | | Egle | | | 51:56.1 | 21:01.1 |
| 119 | 178 | Jaanus Raud | sik | 1991 | M21 | (24) | Võru va | ld | Haanja Rattaklu | | bi | 52:15.6 | 21:20.6 |
| 120 | 183 | Madis Haug | | 1965 | M50 | (13) | Sõmerp | alu | Võru OK | | | 52:22.6 | 21:27.6 |
| 121 | 238 | Kristjan Reb | ane | 1984 | M30 | (34) | võru lin | n | MTA | | | 52:36.8 | 21:41.8 |
| 122 | 185 | Kevin Pedras | | 2001 | M16 | (8) | Võru lin | n | Võru Suusaklubi | | | 52:39.7 | 21:44.7 |
| 123 | 146 | Aare Huik | | 1969 | M40 | (28) | Võru va | ld | OK Võru | | | 52:44.9 | 21:49.9 |
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
| 27 | 71 | Jaanika Kop | li | | 1995 | N21 | (6) | Põlva | | | SK Serviti | | | | | | | 48:29.5 | | 9:44.7 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 28 | 76 | Kristi Asser | | | 1988 | N21 | (7) | Võru | | | Võru Linnavalitsus | | | | | | | 49:04.0 | 10:19.2 | |
| 29 | 74 | Terli Linnas | | | 1992 | N21 | (8) | Sõmerpalu vald | | | Võru Linnavalitsus | | | | | | | 49:12.8 | 10:28.0 | |
| 30 | 241 | Annemarii Bendi | | | 2001 | N16 | (4) | Sõmerpalu vald | | | Andsumäe SK | | | | | | | 49:30.2 | 10:45.4 | |
| 31 | 273 | Jekaterina Pihla | | k | 1970 | N40 | (9) | Paide linn | | | PMT OÜ | | | | | | | 49:32.0 | 10:47.2 | |
| 32 | 91 | Egle Kääme | r | | 1985 | N30 | (6) | Rõug | e | | Estnord Consul | | | ts | | | | 49:53.6 | 11:08.8 | |
| 33 | 103 | Heli Ajaots | | | 1972 | N40 | (10) | Elva | | | SHM | | | | | | | 50:02.1 | 11:17.3 | |
| 34 | 73 | Ave Visnapu | u | | 1975 | N40 | (11) | Võru vald | | | Võru Rõivas OÜ | | | | | | | 50:10.3 | 11:25.5 | |
| 35 | 253 | Kadi Viitkin | | | 1983 | N30 | (7) | Võru | | | Võru | | | | | | | 50:34.6 | 11:49.8 | |
| 36 | 70 | Epp Kottiss | e | | 1982 | N30 | (8) | Võru | | | Circle K | | | | | | | 50:35.0 | 11:50.2 | |
| 37 | 236 | Elina Leis | | | 1992 | N21 | (9) | Tartu | | | Tartu SS Kalev | | | | | | | 50:46.5 | 12:01.7 | |
| 38 | 79 | Kaire Uibole | ht | | 1977 | N30 | (9) | Antsla vald | | | TÜ | | | | | | | 51:12.8 | 12:28.0 | |
| 39 | 78 | Karin Variko | v | | 1984 | N30 | (10) | Võru | | | | | | | | | | 51:52.2 | 13:07.4 | |
| 40 | 108 | Egle Poll | | | 1990 | N21 | (10) | Põlva | | | Tauri | | | | | | | 51:54.5 | 13:09.7 | |
| 41 | 233 | Edith Pärnik | | | 1998 | N18 | (4) | Tartu linn | | | Areal Tea | | m | | | | | 52:10.5 | 13:25.7 | |
| 42 | 153 | Ingrit Ernits | | | 1965 | N50 | (2) | Jõgev | a | | SK ProRunner | | | | | | | 52:54.4 | 14:09.6 | |
| 43 | 84 | Kertu Künnapuu | | | 1980 | N30 | (11) | Võru | | | | | | | | | | 52:58.6 | 14:13.8 | |
| 44 | 123 | Merili Samm | el | | 1997 | N21 | (11) | Viljan | di | | Viljandi | | | | | | | 53:00.5 | 14:15.7 | |
| 45 | 88 | Annika Rika | s | | 1981 | N30 | (12) | Rõug | e | | Naiskodukaitse ja Ritico | | | | | | | 53:05.7 | 14:20.9 | |
| 46 | 217 | Riina Lepisti | k | | 1965 | N50 | (3) | Võru | | | Võru Tarbijate Ühistu | | | | | | | 53:25.5 | 14:40.7 | |
| 47 | 219 | Marke Maidl | a | | 1978 | N30 | (13) | Sõmerpalu | | | 2JVB | r | | | | | | 53:29.5 | 14:44.7 | |
| 48 | 256 | Christina Luhamets | | | 1983 | N30 | (14) | Võru | | | | | | | | | | 53:45.0 | 15:00.2 | |
| 49 | 258 | Maria Kuittinen | | | 2002 | N14 | (2) | otepä | ä | | Otepää Gümnaasium | | | | | | | 54:08.2 | 15:23.4 | |
| 50 | 259 | Diana Punga | r | | 1983 | N30 | (15) | Võru | | | Keskkonnaame | | | t | | | | 54:18.6 | 15:33.8 | |
| 51 | 156 | Laura Vuks | | | 2000 | N16 | (5) | Võru linn | | | Võru Suusaklub | | | i | | | | 54:19.7 | 15:34.9 | |
| 52 | 86 | Ulvi Tammjä | rv | | 1960 | N50 | (4) | Võru vald | | | Võru vald | | | | | | | 54:27.8 | 15:43.0 | |
| 53 | 180 | Lara Alvero | | | 1999 | N18 | (5) | Madri | d | | Nosk | | | | | | | 54:38.7 | 15:53.9 | |
| 54 | 82 | Maive Vill | | | 1982 | N30 | (16) | Sangaste vald | | | Tehvandi Spordikeskus | | | | | | | 54:42.3 | 15:57.5 | |
| 55 | 98 | Karoliina Kallion | | | 2001 | N16 | (6) | Urvaste val | | d | Kuldre Ko | | ol | | | | | 54:46.9 | 16:02.1 | |
| 56 | 80 | Getriin Vasilkovski | | | 2001 | N16 | (7) | Võru linn | | | Võru SK | | | | | | | 54:57.2 | 16:12.4 | |
| 57 | 101 | Ingrid Pilden | | | 1989 | N21 | (12) | Tallin | n | | TahtsinLihtsaltJoosta | | | | | | | 55:19.7 | 16:34.9 | |
| 58 | 203 | Kädi Piholaa | n | | 1994 | N21 | (13) | Vastseliina | | | Vastseliin | | a | | | | | 55:32.9 | 16:48.1 | |
| 59 | 83 | Jane Udras | | | 2000 | N16 | (8) | Võru | | | Silja Spor | | t | | | | | 55:45.3 | 17:00.5 | |
| 60 | 179 | Evely Luik | | | 1986 | N30 | (17) | Võru | | | Võru KL | | | | | | | 56:00.4 | 17:15.6 | |
| 61 | 85 | Kerly Ojave | er | | 1989 | N21 | (14) | Võru linn | | | | | | | | | | 56:49.8 | 18:05.0 | |
| 62 | 92 | Einike Möld | er | | 1986 | N30 | (18) | Haanja vald | | | Eesti Noorsootöö Kesku | | | | | s | | 56:59.9 | 18:15.1 | |
| 63 | 87 | Oksana Aas | a | | 1980 | N30 | (19) | Võru | | | VG | | | | | | | 57:06.7 | 18:21.9 | |
| 64 | 175 | Tiina Kõva | | | 1983 | N30 | (20) | Võru | | | VK Janika Võru osakon | | | | | d | | 57:14.9 | 18:30.1 | |
| 65 | 234 | Elen Nurk | | | 1987 | N21 | (15) | Tallin | n | | Temtap O | | Ü | | | | | 57:52.8 | 19:08.0 | |
| 66 | 169 | Pille Blum | | | 1986 | N30 | (21) | võru | | | Võru Magaziin | | | | | | | 58:18.6 | 19:33.8 | |
| 67 | 194 | Julia Vahtel | | | 1987 | N21 | (16) | Vagula küla | | | Tallinna Tervishoiu Kõrgkool | | | | | | | 59:25.3 | 20:40.5 | |
| 68 | 228 | Merli Mari Utsal | | | 2003 | N14 | (3) | Haanja vald | | | Haanja Suusaklub | | | | i | | | 59:36.2 | 20:51.4 | |
| 69 | 216 | Lagle Vähi | | | 1975 | N40 | (12) | Võru | | | NKK | | | | | | | 59:42.8 | 20:58.0 | |
| 70 | 89 | Kaiju Thal | | | 1976 | N40 | (13) | Võru linn | | | Ritico/OmaKing | | | | | | | 59:51.8 | 21:07.0 | |
| 71 | 191 | Kersti Ilves | | | 1971 | N40 | (14) | Võru | | | 2JVB | r | | | | | 1h00:00.8 | | 21:16.0 | |
| 72 | 170 | Eveliine Erm | | | 1972 | N40 | (15) | Antsl | a | | Vanglateenistus | | | | | | 1h00:11.7 | | 21:26.9 | |
| 73 | 230 | Kaire Zopp | | | 1984 | N30 | (22) | Põlva | | | MV | | | | | | 1h01:03.1 | | 22:18.3 | |
| 74 | 90 | Roosmarii Räim | | | 2003 | N14 | (4) | Võru | | | Perekond Räim | | | | | | 1h01:29.4 | | 22:44.6 | |
| 75 | 163 | Mairika Pille | r | | 1984 | N30 | (23) | Võru | | | OmaKing | | | | | | 1h01:36.3 | | 22:51.5 | |
| 76 | 187 | Kristel-Kai Kons | | | 1999 | N18 | (6) | Vastseliina vald | | | Vastseliina Spordiklubi | | | | | | 1h02:19.4 | | 23:34.6 | |
| 77 | 246 | Anu Rebane | | | 1955 | N60 | (1) | Urvas | te | | vabakutseline | | | | | | 1h04:15.1 | | 25:30.3 | |
| 78 | 211 | Pille Vinne | | | 1980 | N30 | (24) | Põlva | | | OK Põlva Kobr | | | as | | | 1h04:37.4 | | 25:52.6 | |
| 79 | 272 | Jaanika Mihelso | | n | 1980 | N30 | (25) | Põlva | | | Põlva | | | | | | 1h04:38.5 | | 25:53.7 | |
| 80 | 188 | Elis Saarnits | | | 1999 | N18 | (7) | Põlva | | | SK Serviti | | | | | | 1h04:54.7 | | 26:09.9 | |
| 81 | 131 | Kerstin Mišk | o | | 2003 | N14 | (5) | Võru | | | Andsumäe kv | | | | | | 1h05:08.7 | | 26:23.9 | |
| 82 | 262 | Anu Org | | | 1988 | N21 | (17) | Lasva | | | Lasva kepikõndijate seltsing | | | | | | 1h05:15.9 | | 26:31.1 | |
| 83 | 226 | Evely Lääne | | | 1977 | N30 | (26) | Võru | | | Valio | | | | | | 1h05:55.6 | | 27:10.8 | |
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
16
82 Maive Vill
1982
Kat (Koht) Elukoht
N30 (16) Sangaste vald
Klubi
Tehvandi Spordikeskus
Aeg Kaotus
54:42.3 15:49.4
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
Koht Nr Nimi
S.a
Kat (Koht) Elukoht
Klubi
Aeg Kaotus
Põhidistants 8,6 km; lühike distants 4,3 km
Tulemused
|
<urn:uuid:4ee34b08-d974-48b4-8431-034b95fbb36d>
|
CC-MAIN-2022-21
|
http://vorumaaspordiliit.ee/files/menu/2016080309473838.pdf
|
2022-05-26T10:54:36+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2022-21/subset=warc/part-00153-bd7ecbba-8e15-4123-ae07-d9c98ad96845.c000.gz.parquet
| 62,597,703
| 25,145
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999125
|
ekk_Latn
| 0.999459
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"ekk_Latn",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
5435,
11721,
17815,
24970,
25084,
25198,
32077,
38177,
38291,
45622,
45736,
45792,
45906,
46109,
46165,
46279,
46335
] | 0
|
[
0.99609375,
0.003021240234375,
9.98377799987793e-7,
0.000042438507080078125,
0.000015854835510253906,
8.307397365570068e-7
] |
piirkonnas piirkonnas
söögitoru söögitoru
neelufaas neelufaas
* reflux
Mees 24,22 21,77 19,83 11,59
- korduv neelatamine
kontrastainega:
avanemine
Toit suhu, palutakse hoida järgmiste korraldusteni: g a) hinga sügavalt sisse. Hoia hinge kinni!
a) hinga sisse b) hoia hinge kinni, kummarda ette alla
toidujääkidest toidujääkidest
|
<urn:uuid:79f6d34b-70bd-4f7b-a499-d2981024cf73>
|
CC-MAIN-2018-09
|
http://toitumisterapeudid.ee/failid/File/konverentsid/eakas/dusfaagia%20Anne%20uriko%203_11_08.pdf
|
2018-02-17T23:35:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2018-09/segments/1518891808539.63/warc/CC-MAIN-20180217224905-20180218004905-00256.warc.gz
| 343,106,733
| 152
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999603
|
ekk_Latn
| 0.999586
|
[
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"unknown",
"ekk_Latn",
"unknown",
"unknown"
] | false
|
rolmOCR
|
[
42,
63,
73,
139,
161,
178,
189,
287,
343,
374
] | 1
|
[
0.16796875,
0.46875,
0.2138671875,
0.130859375,
0.00885009765625,
0.0101318359375
] |
Avaleht>Kohtumenetlused>Videokonverentsid>Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel
Tõendite kogumine videokonverentsi vahendusel
Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on koostanud rea teabelehti, mis pakuvad praktilist teavet Euroopa Liidu eri liikmesriikide kohtute vaheliste videokonverentside korra ja tehniliste vahendite kohta. Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on koostanud rea teabelehti, mis pakuvad praktilist teavet Euroopa Liidu eri liikmesriikide kohtute vaheliste videokonverentside korra ja tehniliste vahendite kohta.
Nõukogu määrus (EÜ) ELi eri liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta annab üldise tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades õigusraamistiku tõendite kogumiseks mõnes teises liikmesriigis kui kohtu asukohariik. Igal ELi liikmesriigil on selles valdkonnas aga oma menetlusnormid, mistõttu sõltuvad protsessi üksikasjad koostöötaotluse saanud liikmesriigi õigusest. nr 1206/2001
Selleks et ELi eri liikmesriikide kohtutel oleks lihtsam teha koostööd ja kasutada igakülgselt videokonverentsi võimalusi mõnes teises ELi liikmesriigis tõendite kogumiseks, on koostanud komplekti. Need annavad praktilist teabelehtede teavet normide, menetluste ja tehniliste vahendite kohta ELi liikmesriikides. Euroopa õigusalase koostöö võrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades
Riigi kohta üksikasjaliku teabe saamiseks klõpsake paremas servas selle lipukesel.
Viimati uuendatud: 21/02/2019
Käesolevat lehekülge haldab Euroopa Komisjon. Sellel veebisaidil avaldatud teave ei kajasta tingimata Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õigusteabe viida alt ELi veebilehtede autoriõiguste eeskirjade kohta.
ET
|
<urn:uuid:49d69467-e11d-4b34-ade2-ad700b49bf3e>
|
CC-MAIN-2020-05
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=405&action=printContentPdf&initExpCourtRes=1
|
2020-01-19T19:12:15+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-05/subset=warc/part-00193-2224c996-15d6-400a-8ae4-2d0740e74c18.c000.gz.parquet
| 346,527,991
| 740
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
ekk_Latn
| 1.000007
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1844
] | 2
|
[
0.0400390625,
0.43359375,
0.5078125,
0.019775390625,
0.0007476806640625,
0.00042724609375
] |
Raieluba nr: 19532
RAIELUBA
Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord"
Avalduse esitamise kuupäev: 03.07.2014
Raie toimumise aadress: SITSKA TEE 29
Raie põhjus: S - sanitaarraie; E - ehitusealune raie; H - hooldusraie; M - muu
| Puu liik | Rinnas- läbimõõt (cm) | Arv | Raie põhjus |
|---|---|---|---|
| hobukastan | 30 | 1 | E |
| kuusk | 56 | 1 | E |
| nulg | 31 | 1 | E |
| pähklipuu | 39 | 1 | E |
| pärn | 22 | 1 | E |
| pärn | 36 | 1 | E |
| pärn | 39 | 1 | E |
| pärn | 62 | 1 | E |
| pärn | 80 | 1 | E |
| seedermänd | 32 | 1 | E |
| seedermänd | 33 | 1 | E |
KOKKU: 11 Puud 548 H.Ü.
Raieluba annab õiguse puu raieks ühe aasta jooksul alates selle andmise kuupäevast. Raieluba kehtib sellest tulenevate kõrvaltingimuste täitmiseni. Raietöid ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil (1.04-31.07) puudele, millel on mitte mahajäetud linnupesa.
Raieloa andis:
Allkirjastatud digitaalselt
Elena Sapp, ameti juhataja asetäitja
Kuupäev: 12.03.2015
Raieloa kooskõlastas: Rita Krabi, -
Puu(de) ülevaatuse tegi: Simmo Sillandi, Peaspetsialist
Raieloa lisa: haljastuse ühikute arvutus
Raieluba on võimalik vaidlustada vaide esitamisega Tallinna Linnavalitsusele vastavalt haldusmenetluse seadusele või kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtule vastavalt haldusmenetluse seadustikule 30 päeva jooksul arvates raieloa teatavakstegemisest.
Tallinna Linnakantselei
Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn
+372 640 4143
[email protected]
Rg-kood
75014920
tallinn.ee
HALJASTUSE ÜHIKUTE ARVUTUS
Raieloa nr: 19532
Objekt: SITSKA TEE 29
| Jrk. n r | Pos. n r | Puuliik | Väärtus- kla ss | Arv | Koefitsendid | | | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| | | | | | D | k1 | k2 | k3 |
| 1 | | pähklipuu | IV | 1 | 39 | 2.0 | 0.3 | 0.7 |
| 2 | | nulg | III | 1 | 31 | 2.0 | 1.0 | 0.7 |
| 3 | | hobukastan | III | 1 | 30 | 2.0 | 1.0 | 0.7 |
| 4 | | seedermänd | IV | 1 | 33 | 2.5 | 0.3 | 0.7 |
| 5 | | seedermänd | III | 1 | 32 | 2.5 | 1.0 | 0.7 |
| 6 | | kuusk | IV | 1 | 56 | 2.0 | 0.3 | 0.7 |
| 7 | | pärn | III | 1 | 39 | 2.0 | 1.0 | 0.7 |
| 8 | | pärn | III | 1 | 36 | 2.0 | 1.0 | 0.7 |
| 9 | | pärn | III | 1 | 80 | 2.0 | 1.0 | 0.7 |
| 10 | | pärn | III | 1 | 22 | 2.0 | 1.0 | 0.7 |
Kokku: 548 H.Ü.
Koostas: Simmo Sillandi, Peaspetsialist
Kuupäev: 10.09.2014
Allkiri
Puude asendusistutuseks vajalik haljastuse ühikute arvutus on tehtud vastavalt puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimustele ja korrale. Haljastuse ühikute arvutamiseks on kasutatud järgmist valemit:
kus:
D - raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 - raiutava puuliigi koefitsient;
k2 - raiutava puu seisukorra koefitsient;
k3 - raiepõhjuse koefitsient.
|
<urn:uuid:844ae9bf-a254-4f9a-91de-df7a7e375921>
|
CC-MAIN-2020-29
|
https://raie.tallinn.ee/open_print.php?id=19532
|
2020-07-03T19:09:45+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-29/subset=warc/part-00141-18f202a6-71a6-4cdb-b350-51e72c917b97.c000.gz.parquet
| 623,776,859
| 1,384
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 0.999926
|
ekk_Latn
| 0.999918
|
[
"ekk_Latn",
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
1550,
2778
] | 0
|
[
0.9765625,
0.0181884765625,
0.000583648681640625,
0.003936767578125,
0.0001430511474609375,
0.0000324249267578125
] |
Avaleht>Teie õigused>Kuriteoohvrid>Ohvrite õigused riigiti
See riik on üleminekuprotsessis, et astuda EList välja.
Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonidon juba tõlgitud.
Swipe to change
Ohvrite õigused riigiti
Šotimaa
Kuriteoohvrite õigused Šotimaal
Kuriteoohvrina on Teil teatavad õigused.
Teil on õigus saada menetluse ajal emotsionaalset ja praktilist tuge ning Te võite saada ka hüvitist Teile kuriteoga tekitatud kahju eest.
Šotimaa kuriteoohvrite tegevusjuhendis (Victims' Code for Scotland) on kirjeldatud Teie õigusi, nende kasutamist ja seda, kelle poole pöörduda abi ja nõu Šotimaa kuriteoohvrite tegevusjuhendis (Victims' Code for Scotland)
saamiseks. Tegevusjuhend sisaldab järgmist teavet:
õigus miinimumstandardile vastavale teenusele: kuidas kriminaalõigusorganisatsioonid Teid kohtlevad;
õigus teabele: kuidas Teid teavitatakse Teie juhtumist ja millist teavet Te peate saama;
osalemise õigus: Teist saadakse aru ning Te mõistate, mis toimub; Te saate kohtule selgitada, kuidas kuritegu on Teid mõjutanud;
õigus kaitsele ja eraelu puutumatusele: tunnete end turvaliselt ja hirmutamise eest kaitstuna;
õigus kaitsele: olenemata sellest, kas esitate politseile kuriteoteate või mitte;
õigus kahju ja kulude hüvitamisele: näiteks sõidukulude ja saamata jäänud tulu hüvitamine või hüvitis kehavigastuste eest.
Teil on ka õigus esitada kaebus, kui Te ei ole rahul sellega, kuidas organisatsioon on Teid kohelnud.
Külastage veebisaiti
, et saada lisateavet oma õiguste kohta kuriteoohvrina kriminaalmenetluse eri etappides, sealhulgas mygov.scot
kuriteost teatamisel
, , ning selle kohta, mis juhtub . Võite ka lugeda . kuriteo uurimise ja selle eest vastutusele võtmise ajal kui asi läheb kohtusse pärast kohtuotsuse tegemist kuriteoohvrite abistamise ja toetamise kohta
Vajaliku teabe leidmiseks klikkige alltoodud linkidel
1 - Minu õigused, kui olen langenud kuriteo ohvriks
2 - Kuriteost teatamine ja minu õigused uurimisevõi kohtumenetluse ajal
3 - Minu õigused pärast kohtumenetlust
4 - Hüvitis
5 - Minu õigus saada abi ja toetust
Viimati uuendatud: 29/01/2019
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta. Liikmesriikide sisu haldamise eest vastutavad liikmesriigid uuendavad parajasti selle veebisaidi sisu, et võtta arvesse Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Kui leiate siit teavet, milles Ühendkuningriigi lahkumine veel ei kajastu, ei ole see taotluslik ja muudetakse peagi.
inglise keel,
ET
|
<urn:uuid:07d51c20-b69d-4de9-94fa-b9eae41271ae>
|
CC-MAIN-2020-16
|
https://beta.e-justice.europa.eu/printContentPdf.do?plang=et&idTaxonomy=171&idCountry=sc&member=1&action=printContentPdfMS&initExpCourtRes=1
|
2020-03-28T09:05:34+00:00
|
s3://commoncrawl/cc-index/table/cc-main/warc/crawl=CC-MAIN-2020-16/subset=warc/part-00187-5e0433ee-fa15-4837-b2dc-d6f38301af97.c000.gz.parquet
| 383,622,728
| 1,139
|
ekk_Latn
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
ekk_Latn
| 1.000001
|
[
"ekk_Latn"
] | false
|
rolmOCR
|
[
2895
] | 1
|
[
0.047119140625,
0.490234375,
0.388671875,
0.0654296875,
0.0078125,
0.001312255859375
] |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.